KAITSELIIT
SÕDA VÕI RAHU, VÕIT VÕI KAOTUS –
SÕLTUB KAITSELIITLASEST On populaarne kujutlus igast Eesti põõsast, mille taga varjab ennast pika püssiga habemik kaitseliitlane, kes teeb agressori elu kibedaks. Omal moel on see üsna tugev pilt, ent tegelikkuses mitte alati efektiivne. Reaalsus, ja sellest tulenevad vajadused ning ootused Kaitseliidule, on märksa mitmekihilisem. Tekst: ILMAR RAAG, kapten, Toompea malevkonna pealik
A
rvestatakse ka ju Eesti strateegilise juhtimise tasandil mitte ainult ühe, vaid terve rea erinevate ohustsenaariumitega. Nende stsenaariumite ühes servas leiame massilised rahutused ja teises servas täismahulise sõja. Sinna vahele jääb kogu see spekter mis seob rahuaegse „turbulentsi“ sealt väljakasvava
16
2019
kriisiga, mis omakorda võib areneda nn halliks sõjaks, et lõpuks välja jõuda päris sõjani. Käsitleme hüpoteetilise vastasena Vene Föderatsiooni (VF), mille praeguse heidutusretoorika eesmärgiks näib olevat vältida täismahulist sõda USA-ga, üldisest vastasseisust loobumata.
Seega ütleme ohuprognoosi keeles: VF-i täismahuline konventsionaalne sõda NATO vastu on vähem tõenäoline kui katsed täita oma strateegilisi eesmärke väiksemate eraldi konfliktide kaudu. Eestis tähendab see, et tõsine sõjaline rünnak Eesti vastu toimub siis, kui
