ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE
Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate identifitseerimine XI DESSANDI LAHINGUMASINAD II Tekst: RIHO ÜHTEGI, kolonelleitnant
L
ennutehnika areng lubas hakata 1980. aastatel mõtlema täiesti uue dessandi lahingumasina peale, mis pidi olema suurem ja varustatud kahekohalise torniga — sellisega, nagu seda oli BMP-2 torn. BMD-3 tulekuga keerati dessandi lahingumasinate ajaloos täiesti uus lehekülg. Sõdades omandatud kogemuste põhjal hinnati BMD-2 pearelv heaks, sellega sai isegi õhumärke lasta, kuid ühemehetorn ei täitnud enam tollaseid sõjapidamisnõudeid ja pealegi kippus masin kõikuma, kui kahurist teatud nurga all lasti. Kõik see viiski 1980date teisel poolel ideeni luua uus lahingumasin. Kui BMD-2 puhul oli lähtealuseks nõue, et masina kere ja käiguosa peavad jääma samaks mis eelkäijal, siis BMD-3 loomisel otsustati, et masina torn „laenatakse“ BMP-2-lt, sest viimane oli ennast igati õigustanud. Dessandi lahingumasin BMD-3 BMD-3 (objekt 950) jõudis Vene relvajõudude relvastusse 1990. aastal. Kuigi täiesti uutel alustel loodud, järgis masin BMD-1 ja BMD-2 meeskonna ja dessandi paigutamise põhimõtteid. Laiema kahekohalise torniga soomuk kaalub tonni rohkem kui tema eelkäija BMD-2. BMD-3 kere on kandilisem ning tal on märkimist vääriv relvastus: lisaks pearelvaks olevale 33-millimeetrisele automaatkahurile, kahele pardakuulipildujale ja tankitõrjesüsteemile on sellel ka automaatgranaadiheitja AGS-17 Plamja, mis on monteeritud masina kere vasakusse esinurka. Järgnevalt detailsemalt BMD-3 välistest tunnustest (vt ka joonis 1). Veermik. BMD-3 veermik on eelnevate BMDde veermikust täiesti erinev. Kuigi ka sellel masinal on viis roomikuratast ja neli tugiratast, ei ole BMD-3 roomikurattad topeltrattad, nagu need on varasematel dessandi lahingumasinatel. BMD-3 rattad on hoopis samasugused nagu varasematel BMPdel, st ühekordsed ja asuvad roomikuhammaste (nukkide) vahel. Seda on maastikul lihtne märgata, sest roomiku välimine nukirida on rataste ees hästi nähtav. Iseloomulikuks tunnuseks on ka suur veoratas (asub käiguosa tagumises otsas ja torkab massiivsuse tõttu kaugelt silma). Kere. BMD-3 kere pole enam paadikujuline. See on suhteliselt kandiline ja püstiste külgedega. Soomuki nina ei ole eelkäijatele omaselt kiilukujuline, vaid esiotsa langus lõpeb tasapinnaga, mis moodustab justkui astme muidu kiilukujulisse külgvaatesse. Nina on tömp ja üsna püstine, ülaltvaates sirge esiseinaga, horisontaalpinnal on üks ülestõstetav lainemurdja, kaldpinnal aga vasakul kolmnurkse kujuga granaadiheitja laskeava ja paremal trapetsikujuline etteulatuv kuulipildujapesa. Esiosal on BMDdele iseloomulikult kolm luuki, keskmine neist kolme periskoobiga juhiluuk. Äärmistel luukidel on periskoope kaks: jäigalt paigal periskoop küljel ja pööratav periskoop luugi ees. Vasakpoolse luugi ees asuv periskoop on samal ajal ka granaadiheitja sihik, mistõttu see on kõrgem. Kere mõlemal küljel on ees prožektorid ja umbes kere keskosas laskeavad. Poritiivad on integreeritud külgedesse. Kere külgede ülemistes servades võib vaatlemisel näha mõlemal pool spetsiaalseid aasasid, mis on ette nähtud lange1