ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE
Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate identifitseerimine X DESSANDI LAHINGUMASINAD I Tekst: RIHO ÜHTEGI, kolonelleitnant
Õ
hudessantüksuste tarbeks loodi Venemaal eraldi lahingumasin, selle arengut saab jälgida paralleelselt jalaväe lahingumasina omaga: kere ja alusvanker on küll erinevad, kuid pearelv ja mõnel puhul isegi torn on olnud samad nagu sama ajajärgu jalaväe lahingumasinal. Dessandi lahingumasina loomise põhjuseks olid 1960. aastatel õhudessandiks kasutatavate lennukite parameetrid ja kandevõime. Oli vaja luua jalaväe lahingumasinast kergem ja väiksem lahingumasin, mida toonane põhiline transpordilennuk AN-12 suudaks vedada. Samas ei tohtinud dessandi lahingumasin jalaväe lahingumasinale alla jääda. Dessandi lahingumasin BMD-1 BMD-1 (objekt 915) jõudis relvastusse 1969. aastal. Tegu oli täiesti uue kontseptsiooniga, mis samas järgis jalaväe lahingumasina (BMP) põhimõtteid, olles ujumisvõimeline ja relvastatud kahuriga. Masina korpus on valmistatud alumiiniumist ja terasest, mistõttu ta pakub kaitset eest vaid 12,7 mm kuuli ja killu vastu, külgedelt aga vaid 7,62 mm kuuli vastu. Masin on oma mõõtmetelt väiksem kui BMP-1. Tema väliseid tunnuseid loetlen allpool (vt ka joonis 1). Veermik. BMD-1 tarbeks ehitati täiesti uuetüübiline veermik. Veermikul on mõlemal pool viis ühepikkuste vahedega roomikuratast ja neli tugiratast. Veoratas ja pingutusratas on tõstetud sõidu ajal kõrgemale, nende keskosa on ülalpool roomikurataste ülemisi servi. Samas on võimalik lasta masina kere nii madalale, et veoratas ja pingutusratas asuvad peaaegu samal joonel roomikuratastega, ülemised tugirattad jäävad sel juhul roomikurataste vahele (vt joonis 2). Poritiibadel pole külgmisi katteid ja poritiivad ise on integreeritud kere sisse. Kere. Kere on masina kohta kõrgema profiiliga ning selle esiosa on kiilukujuline, seda ka ülaltvaates, meenutades paati. Kiilukujulise nina tõttu on ülestõstetav lainemurdja nina esiotsal kaheosaline. Ees keskel on juhiluuk kolme periskoobiga, sellest kahel pool laskurite luugid, mille ees on pööratavad periskoobid. Vasakpoolse luugi juures on lisaks veel mittepööratav periskoop, sest seal istub lahingumasina komandör. Kere mõlemas esinurgas on pardakuulipildujate avad. Kere küljed on püstised, poritiivad on integreeritud kere külgedesse. Kere vasakul küljel on TBK-filter (vanematel masinatel on see neljakandiline, uuematel ümar) ja õhufiltri paneel. Mõlemal küljel on kütuse- ja õlipaagid, mille korgid on kere peal. Kere keskosas on mõlemal küljel laskeava, mille kohal kere peal on laskuri periskoop. Torni taga on suur nelinurkne reisijateluuk, selle paremal poolel paikneb tahavaatav periskoop, mille all on laskeava. Luugi taha kõrgemate külgbokside vahele mootori peale jääb süvend, kustkaudu dessant saab masinast maha minna. Bokside sisekülgedel võivad olla kandilised lisakütusepaagid. Külgbokside peal on radiaatorivõred ja vasakpoolsel ka raadiojaama antenn. Bokside tagaotstel on väljalaskekollektori (summuti) avad. Kere tagakülg pole sirgelt püstine, külgbokside tagumised otsad kaldseinaga. Tagakülje püstises alumises osas on mõlemal pool turbiiniluugid. 1