Aruanne liikmetele: töövõidud aastal 2021

Aruanne liikmetele

KOJA JA ETTEVÕTJATE TÖÖVÕIDUD 2021. AASTAL

Kaubanduskoda saatis eelmisel aastal riigile 182 kirjalikku arvamust eelnõude ja muude poliitikadokumentide kohta, et ettevõtluskeskkond oleks tervikuna soodne, liigne bürokraatia ei takistaks ettevõtlust ning tagatud oleks aus konkurents. Riik võttis mitmeid ettepanekuid kuulda, kuid samas oli ka olukordi, kus meie kriitika läks justkui kurtidele kõrvadele.

Tööõiguses nägime esimesi samme paindlikkuseks

Oleme varasematel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja vastutaks kaugtöö korral vaid nende nõuete täitmise eest, mis on tema kontrolli all. Positiivne on see, et sotsiaalministeerium tuli 2021. aastal välja eelnõuga, mis näeb seaduses ette erisused kaugtöö jaoks. Samas paneb see eelnõu tööandjale ka ebamõistlikke kohustusi ja seetõttu esitasime ministeeriumile mitu ettepanekut eelnõu muutmiseks, et kaugtöö erisused oleksid paindlikumad ega tooks kaasa ülereguleerimist.

Positiivne on ka see, et sotsiaalministeerium võttis arvesse kaubanduskoja varasemat ettepanekut muuta lühiajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioon paindlikumaks. Nimelt koostas ministeerium eelnõu, mis annab tööandjale õiguse piiramatult sõlmida tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni kümme kalendripäeva kuue kuu jooksul. Toetasime plaanitavat muudatust, kuid tegime ettepaneku lubada uut erisust kasutada

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

pikema aja jooksul kui üksnes kuus kuud ning tööandjal võiks olla õigus sõlmida tähtajalist töölepingut ka ilma mõjuva põhjuseta.

Avaldasime toetust ka muudatustele, mis võimaldavad jaekaubanduse suurematel tööandjatel sõlmida oma töötajatega muutuvtunnikokkuleppeid ehk leppida tööajas kokku teatud ajavahemikuna. Samas tegime ettepaneku lubada paindlikumaid töölepinguid sõlmida ka väiksematel kaubandusettevõtetel, kuid seda ettepanekut arvesse ei võetud. Lisaks andsime riigile teada, et jaekaubanduse kõrval on muutuvtunnikokkulepete järele vajadus ka teistes sektorites.

Tärkas lootus, et välistööjõu piirangud leevenevad

Kui viimasel paaril aastal seisime selle eest, et välistööjõuga seotud piiranguid ei tuleks juurde, siis eelmisel aastal tekkis lootus, et riik võib muuta regulatsiooni soodsamaks. Seetõttu saatsime riigile mitu ettepanekut, mis aitavad rohkematel välismaalastel kvoodiväliselt Eestisse pikemaks ajaks tööle tulla. Aasta lõpus andis siseministeerium lubaduse, et nad tulevad 2022. aasta esimeses pooles välja välismaalaste seaduse muudatustega. Näiteks plaanitakse muudatust, mille kohaselt on välismaalasel õigus pärast lühiajalise töötamise perioodi lõppu taotleda kvoodiväliselt elamisluba töötamiseks kaheks aastaks.

Tegime ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks

Olime eelmisel aastal vastu mitmele algatusele, mis tooksid ettevõtetele kaasa suurema halduskoormuse ja kulude kasvu, kuid ei aita olukorda paremaks teha. Näiteks olime vastu palkade läbipaistvuse direktiivile, mis paneb ettevõtetele uusi kohustusi, näiteks kohustuse töötada välja karjäärieeskirjad. Samuti olime vastu tarbijakrediidi direktiivi muudatusele, mis näeb ette täiendavate nõuete kehtestamist kauplejale, kes lubab tarbijal näiteks diivani osta järelmaksuga, võtmata selle eest lisatasu. Olime vastu ka täienduskoolitusasutuste jaoks riikliku kvaliteedihindamise süsteemi loomisele.

Lisaks tegime ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks, kusjuures riik viis mitu koja ettepanekut ka ellu. Näiteks jõustus 2021. aasta mais pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt vabanes umbes 600 ettevõtet pakendiaruande auditeerimise kohustusest ja tänu sellele hoiavad nad igal aastal kokku umbes miljon eurot.

Tänu kaubanduskoja ettepanekule jõustus 2021. aastal ka muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõte enam ohutuskaarti hankima, kui tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga või kui ohtlik kemikaal on varustatud piisava teabega. Muudatus puudutab näiteks nõudepesuvahendeid, pesukapsleid ja muud tavakauplusest kõigile kättesaadavat kodukeemiat.

Pöördusime eelmisel aastal riigi poole ka palvega lahendada ettevõtete mure seoses töötasu arestimisaktide täitmisega. Probleem puudutab kümneid tuhandeid tööandjaid, kellele kohtutäiturid saadavad võlgnike palga arestimise akte. Olukorra parandamiseks tegime ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja peaks esitama kohtutäiturile info vaid selle kohta, millisele kontole kantakse töötaja töötasu. See ettepanek ei ole seadusesse jõudnud.

Maksuvaldkond pakkus nii positiivset kui ka negatiivset

Kuigi riik ei tulnud eelmisel aastal välja ühegi uue maksu kehtestamisega ega soovinud tõsta seniseid makse, olid maksuteemad siiski fookuses. Näiteks andsime eelmisel aastal rahandusministeeriumile sõnumi, et Eesti peab seoses globaalse tulumaksureformiga seisma vankumatult selle eest, et see ei vähendaks Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi atraktiivsust ja konkurentsieelist. Praegu on reaalne oht, et tulumaksureform kaotab Eesti tulumaksusüsteemi eelised suurte kontsernide ja nende Eestis asuvate tütarettevõtete jaoks.

Positiivne oli aga see, et valitsus võttis kuulda kaubanduskoja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut jätta diislikütuse, maagaasi ja teiste kütuste ning elektrienergia aktsiis praegusele tasemele ehk loobuda aktsiisi tõstmisest alates 2022. aasta 1. maist. Riik lükkas

Olime vastu palkade läbipaistvuse direktiivile, mis paneb ettevõtetele uusi kohustusi, näiteks kohustuse töötada välja karjäärieeskirjad.

600

ettevõtet hoiab aastas kokku miljon eurot, sest nad vabanesid koja ettepanekul pakendiaruande auditeerimise kohustusest.

aktsiiside tõstmise aasta võrra edasi ja ka siis tõstetakse aktsiise varasemast väiksemas mahus.

Tegime eelmisel aastal ka ettepaneku tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära praeguselt 400 eurolt 800 euroni aastas. Lisaks tegime ettepaneku täiendada maksuvabade kulude loetelu terviseuuringutega (nt vereanalüüsid), vaktsineerimistega (nt gripivaktsiin) ja tasuliste tervishoiuteenustega (nt hambaravi). Kahjuks ei pidanud riik selliste muudatuste tegemist praegu vajalikuks.

Kaubanduskoda oli eelmisel aastal vastu ka mitme uue tasu kehtestamisele. Näiteks koostöös mitme erialaliiduga olime vastu keskkonnaministeeriumi ettepanekule kehtestada plastimaks ehk ringlusse võtmata plastpakendijäätmetele saastetasu 370 eurot tonni kohta. Lisaks olime vastu riigi plaanile muuta kauplejate ja tarbijate vaheliste vaidluste lahendamine tarbijavaidluste komisjonis kauplejale teatud juhtudel tasuliseks. Olime vastu ka konkurentsiseaduse muudatustele, mille kohaselt peavad monopoolsed ettevõtjad maksma konkurentsiametile järelevalvetasu. Kui kahe esimese tasu puhul ei ole lõpptulemus teada, siis viimase tasu puhul ei võtnud Riigikogu meie kriitikat kuulda ja muudatus jõustus 2022. aasta alguses.

Keskkonnateemadest domineeris kliimapakett

2021. aasta suvel avalikustas Euroopa Komisjon kliimapaketi, mis koosneb rohkem kui kümnest õigusaktist ja mille maht on mitu tuhat lehekülge. Ministeeriumitele saadetud kirjas rõhutasime, et esimese sammuna tuleb Eestis teha põhjalik mõjuanalüüs, mis aitab mõista, milliseid lahendusi peaks Eesti eelistama kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et kliimapakett peab jätma Eestile võimalikult vabad käed otsustamaks, kuidas peab Eesti saavutama Euroopa Liidus kokkulepitud kliimaeesmärgid. Töö kliimaleppega jätkub kindlasti ka 2022. aastal.

Lisaks kliimapaketile olid eelmisel aastal fookuses pakendiseaduse muudatused. Näiteks ei toetanud me ideed, et alates 2026. aastast peab valmistoit, sh kalakonserv, kohuke või juust olema pakendatud korduskasutuspakenditesse. Selleks puudub praegu sobiv tehnoloogia. Lisaks olime vastu ettepanekule kehtestada ühekordsetele toidupakenditele 50-sendine müügihind ning müügipakendile ringlussevõtu sihtarv. Kui esialgu pidi Riigikogu pakendiseaduse muudatused vastu võtma 2021. aastal, siis koja ja mitme teise erialaliidu vastuseisu tõttu on eelnõu menetlus pooleli ning arutelu jätkub 2022. aastal.

Hoidsime ära ettevõtjavaenulikkuse äriseadustikus

Mullu suvel avalikustas justiitsministeerium äriregistri seaduse eelnõu, mis toob äriõiguses kaasa olulisi muudatusi. Näiteks saavad osanike andmed äriregistris üldreeglina õigusliku tähenduse, kaob osakapitali miinimumnõue, muutuvad netovara nõuded ning äriühingute registrist kustutamine muutub teatud olukordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Esitasime selle eelnõu kohta ligi 20 muudatusettepanekut ja ministeerium on mitme kaubanduskoja ettepanekuga ka arvestanud. Näiteks jäi meie vastuseisu tõttu eelnõust välja punkt, mis oleks teatud juhtudel võinud suurendada juhatuse liikmete vastutust ja toonud kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise. Selle eelnõu menetlus jätkub Riigikogus.

Põhjalikuma ülevaatega saad tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Kas teadsid?

Koja osalemine õigusloomes arvudes: h Esitasime riigile 182 kirjalikku arvamust eelnõude ja muude dokumentide kohta. h Töötasime läbi umbes 5500 lehekülge õigusloomega seotud materjale. h Küsisime ligi 20 000 ettevõttelt tagasisidet õigusaktide plaanitavate muudatuste kohta.