Teataja 1/2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 JAANUAR 2017

Janar ja Ivar Merilo: Thorgate’i edu saladus on tugev meeskond lk 6

OLULISED SEADUSEMUUDATUSED UUEL AASTAL lk 26

VIETNAM – NOOR KASVAV TURG KAGU-AASIAS lk 34

VÕIMALUSED ETTEVÕTETELE 2017. AASTAL

Ettevõtjate kontaktreis Shanghaisse Shanghai on Hiina üks olulisemaid ja elavamaid äripiirkondi. Selles globaalses finants- ja transpordi­ keskuses asub üks maailma suurimatest sadamatest.

S

eetõttu on Shanghai oluliseks väravaks Hiina suunduvatele kaupadele ning samas heaks sihtkohaks, kust alustada oma ettevõttele partnerite otsimist, kellega koos Hiina turule siseneda.

Hiina majanduskasvu ümberstruktureerimise fookuses on siseriikliku tarbimise suurendamine. Trendid nagu linnastumine, sissetulekute suurenemine, laiema keskklassi tekkimine ning keskkonna- ja tervisealase teadlikkuse tõus mõjutavad tugevalt hiinlaste tarbimisvõimalusi ja -harjumusi ning tekitavad vajaduse uute toodete ja teenuste järele.

Kuna Hiinas on suureks probleemiks keskkonna saastatus, annab see Eestile võimaluse oma puhast keskkonda ja siinseid tooteid (nt toiduained, joogid, toidulisandid, ravimid, ilutooted, lastekaubad) Hiinas turustada.

Kontaktreis toimub 6. juunist kuni 11. juunini. Eesti Kaubandus-Tööstus­ koda on EASi koostööpartner Hiina kontaktreisi läbiviimisel.

Kandideerimine Hiina kontaktreisile on avatud kuni 1. märtsini 2017.

Kontaktreisil osalemise tingimustega saad tutvuda www.koda.ee/shanghai!

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või +372 604 0093.

UUED LIIKMED

Sisukord 5 Uudised 6 Uus aasta tõi kaasa olulisi

seadusemuudatusi 8 Mida peaks teadma elamislubadest?

8 Kuidas koostada korrektne arve?

10 Visiooniga IT-agentuur Thorgate 12 Bigbanki kogemus välisvärbamisel 14 Mitte ainult suvepealinn 16 Euroopa Komisjoni plaanidest

alanud aastal 18 Tõnis Jakobi maksukool 19 Euroopa Komisjon rahastab Eesti

idufirma SprayPrinteri tootearendust 24 ADAPTER ühendab teaduse

ja ettevõtluse 26 Vietnam – noor kasvav turg Kagu-Aasias 28 Digitaliseerimine – Eesti tööstuse

oht või võimalus?

30 India – maailma suurim kasvumootor 32 Ka mina saan maailma muuta 34 Võimalused ettevõtetele

2017. aastal 36 Koda kutsub osalema

38 Meie juubilarid

KAANEFOTO Sven Tupits EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

HARJUMAA JA TALLINN

ADELIR OÜ Kala ja kalatoodete ost-müük.

Kasutatud autode müük.

COFFEE PEOPLE OÜ www.coffeepeople.ee Kohviubade töötlemine.

DAISY BERG OÜ Rõivaste tootmine (konstrueerimine, juurdelõikus, õmblemine ja tootearendus).

EESTI DISAINIKESKUS MTÜ www.disainikeskus.ee Disainivaldkonna edendaja ja ühendaja, olles partneriks disaineritele, ettevõtjatele, avaliku sektori esindajatele ja poliitikakujundajatele.

ELISIUM AT OÜ Tahkekütuse hulgimüük. Muude vahetoodete hulgimüük.

EOLE OÜ www.eole.ee Jäätmekäitlus. Kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaseadmete käitlus.

EUROBIO LAB OÜ www.eurobiolab.com Orgaanilise ja naturaalse kosmeetika tootmine.

FELL INIO OÜ Muud veondust abistavad tegevused.

FREM TRANS OÜ www.fremtrans.ee Rahvusvahelised kaubaveod. Ekspedeerimine. Laoteenused.

HEISI IT OÜ www.heisi.eu Tarkvaraarendus-projektijuhtimine, äri- ja süsteemianalüüs, programmeerimine, testimine.

MAINOR ÜLEMISTE AS Kinnisvaraarendus.

MILANA OÜ www.milana.ee Kodutekstiili valmistamine. Nii voodipesu kui ka aksessuaarid beebidele.

NELIRUUM OÜ www.4room.ee Valgustite disain ja tootmine.

Tekstiilist valgustite, kuplite tootmine.

Traatdetailide tootmine automaatse 2D CNC traadipainutuse ja keevituspingiga.

NORDIC TRADING GROUP OÜ www.ethanol.ee Etanooli hulgimüük.

PAIRA AS www.paira.ee Ravimite ja muude apteegikaupade hulgimüük. Muu meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine. Enda või renditud kinnis­ vara üürileandmine ja käitus.

PROTEI EUROPA OÜ www.protei.ee

Elektroonika ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük.

RAIL BALTIC ESTONIA OÜ www.railbaltic.info/et/ Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RBR Rail AS osade omamine ja aktsionäri õiguste teostamine.

RENEWO AS www.renewo.ee Tollivormistus; kaubaveo korraldamine/ekspedeerimine; kaupade ladustamine, sh tolliladustamine; kaubavahetusstatistika aruannete Intrastat koostamine. Bürooruumide rent; 24h valveta parkimine.

ROCKSOFT OÜ www.rocksoft.ee Programmeerimine.

SKYPROFF OÜ www.skyproff.ee Inspektsioon, hooldus, parandus ja paigaldus kõrgustes. Kõrgtööde ja tööohutuskoolitused. GWO, IRATA ja mastitööd.

TAMPE AS www.tampe.ee Toitlustamine. Kohvikud ja catering.

TINGOPOL OÜ Muud infotehnoloogia- ja arvuti­ alased tegevused.

TRADERB2B OÜ www.traderb2b.com Infotehnoloogia.

TUUB OÜ www.tuub.ee Kaubamärgi TUUB nime all toodetud toodete disain ja turundus.

UKRINVEST OÜ Muu teenindus. Investeerimine Ukraina Vabariigis asuvatesse ettevõtetesse.

VIDEOPARTNER OÜ www.videopartner.eu Videosarjade tootmine veebi üle maailma. ÄÄSMÄE HALDUS OÜ Elamute ja mitteeluruumide ehitus.

IDA-VIRUMAA

HVAC TRADE OÜ Ventilatsiooni- ja konditsioneer­ süsteemide hulgimüük. Muud veondust abistavad tegevused.

OLESMED OÜ www.olesmed.ee Mehaaniline metallitöötlus (plasmalõikus) ja plasmalõikusseadmete müük ja hooldus.

VILJANDIMAA

SOLARSTONE OÜ www.solarstone.ee Päikesepaneelide tootmine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

3

JUHTKIRI

Rõhk ausamal ettevõtluskeskkonnal ja ekspordil

A

lanud aasta tuleb keeruline ja seda juba ainuüksi maksupoliitikas kavandatut silmas pidades. Automaks, teemaks, magusamaks, pakendimaks, pangamaks, pandimaks. Ja see loetelu ei pruugi siia pidama jääda. Need on lihtsalt uued maksuteemad, mille osas teame, et nendega tuleb tegeleda või juba tegeleme. Kõik need puudutavad ka ettevõtjaid, mistõttu ei saa me kõrvale jääda. Mitmed neist on juba ka poliitiliselt heaks kiidetud, mistõttu ühel või teisel moel need kindlasti ka realiseeruvad. Meie roll saab olla peamiselt kahene – selgitada, milliseid mõjusid need endaga kaasa võivad tuua, ning tagada, et juhul, kui uued maksud tõesti realiseeruvad, siis oleksid need ühetaoliselt ja lihtsalt rakendatavad ja administ­ reeritavad. Uute maksude sisseseadmine ei ole meie jaoks kunagi kergesti aktsepteeritav, sest raske on näha selles tõuget majanduskasvule (kuigi on poliitikuid, kes asjale ikka ja jälle nii lähenevad), kuid kui on selge, et alternatiive ei aktsepteerita, püüame tagada, et maksukeskkonna lihtsus säiliks ning võrdseid koheldaks võrdsetena. Uutest maksudest ei tohi saada konkurentsi moonutajat ega pärssijat.

Mul on heameel tõdeda, et möödunud aastal jõudsid seadustesse mitmed meie ettepanekud samuti maksudega seoses – töötajate tervisekulude vabastamine erisoodustusest, välismaalastest töötajate palganõude leevenemine, sh hooajatöötajate osas jne.

Koos maksuametiga oleme võtnud päevakorda perioodiliselt analüüsida olukorda ka ümbrikupalkadega seoses ning jätkame selleteemalisi arutelusid. Samuti jätkame tööd riigihangete valdkonnas, et tagada sealgi paremad võimalused vältimaks alapakkumiste ja ebaausa konkurentsi levikut. Oleme jõudnud rahandusministeeriumiga ühisele arusaamale, et teatud nõuded on hankelepingutes siiski võimalikud, mida vahepeal kategooriliselt keelati, ning oleme erinevate turuosalistega koostöös alustanud vastavate juhiste koostamist. Loodame, et suuremad hankijad tulevad sellega kaasa.

Kindlasti jätkame alanud aastal selgitustööd omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni suurendamise meetmete üle. Iga omavalitsus peab olema ettevõtjale partneriks ja otseselt huvituma töökohtade loomisest oma territooriumil. Ainult elukohtade registreerimisele meelitamine ei ole jätkusuutlik lähenemine ning seda soovime muuta. Maakondade kaotamise plaan ning rahastusmudelite ümbervaatamine haldus­

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

Püüame tagada, et säiliks maksukeskkonna lihtsus ning võrdseid koheldaks võrdsetena. reformi käigus annavad selleks hea võimaluse.

Jätkame senisest aktiivsemalt eksportivate ette­ võtete abistamisega väga praktiliste koolituste ja nõustamistegevuste kaudu. Kindlasti leiab iga koja liige enda ettevõtte jaoks meie teenusteportfellist midagi kasulikku nagu alati, kuid soovime suurendada nende tegevuste mahtu, mis on abiks just alustavale eksportöörile.

Mõned aastad tagasi edukas olnud Ekspordi Akadeemia ürituste sari alustab uues kuues taas juba jaanuarist. Esialgu on paigas esimese poolaasta programm, kuid kindlasti jätkame ka aasta teises pooles.

Plaan on muuta üritused aastaringseks ja kaasata oma kogemusi vahetama meie liikmeid, aktiivseid eksportööre. Teiste kogemustest, nii negatiivsetest kui positiivsetest, on alati kasulik õppida. Samuti jätkame ekspordi- ja väliskaubandusalaste nõustamistega, millele pakub täiendust ka tugev õigusalane kompetents. Tahame, et meie liikmete ekspordivõimekus kasvaks ning te oleksite edukamad tänu meie abile.

Mait Palts Kaubanduskoja peadirektor

UUDISED

Liitusime mitmekesisuse kokkuleppega Liitusime detsembris mitmekesisuse kokkuleppega, mille eesmärk on edendada ettevõtetes juhtimis­kultuuri ja personalipoliitikat, mis tagab kõikide töötajate potentsiaali kasutamise ja võrdse kohtlemise ning pöörab tähelepanu mitmekesisuse juhtimisele. Kaubandus­ koda on Eesti suurim ettevõtjaid esindav organisatsioon Eestis. Üks meie eesmärkidest on rikastada Eesti majanduskeskkonda ja üheks selle osaks on soodustada mitmekesisust Eesti ettevõtetes. Näiteks seisame hea selle eest, et tööandjatel oleks paremad võimalused värvata välistööjõudu. Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud 79 organisatsiooni.

Toidumaksud on ebaefektiivsed

Kobareelnõust

Andsime detsembri alguses sotsiaalministeeriumile teada, et me ei toeta suhkruga magustatud toidugruppide maksustamist ega selle võimaluse analüüsimist. Toidumaksud on ebaefektiivne meede, mis ei avalda märkimis­väärset positiivset mõju inimeste tervisele.

Suhkruga magustatud jookide maksustamisega kaasnevad mitmed negatiivsed mõjud, kuid on küsitav, milline on selle meetme mõju inimeste tervisele. Maksu kehtestamisel muutuvad toidukaubad kallimaks, mis avaldab kõige suuremat mõju madalama sissetulekuga majapidamistele.

Suhkruga magustatud jookide maksustamisel esineb ka risk, et ühte toidu­ ainet või -gruppi hakatakse asendama muu aine või toidugrupiga. Lisaks kaasnevad maksu administreerimise kulud, suureneb ettevõtjate halduskoormus ning hoogustuda võib piirikaubandus.

Vahetult enne jõulupühi kuulutas president välja maksumuudatuste kobareelnõu, milles olev sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine 1. jaanuarist ja maagaasi aktsiisi järsk tõstmine on kaubanduskoja hinnangul seadusega vastuolus. Koda saatis aasta lõpus õiguskantslerile kirja, milles palub tal pöörduda riigikohtusse taotlusega tunnistada nimetatud sätted põhi­ seadusega vastuolus olevaks.

Oleme varasemalt nii riigi­ kogule kui presidendile rõhutanud, et sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine aasta algusest on vastuolus maksukorralduse seaduses oleva kuue kuu põhimõttega. Praegusel juhul anti ettevõtjatele muudatustest teada vähem kui kaks nädalat.

Koda juhtis õiguskantsleri tähelepanu ka kobareelnõus olnud maagaasi aktsiisi tõstmisele, mis ühtlasi rikub põhi­ seadusest tulenevat õiguspärase ootuse põhimõtet. Uue seaduse järgi tõuseb maagaasi aktsiisimäär aastatel 2018-2020 igal aastal 25 protsenti.

Paljud ettevõtted ja maja­ pidamised on teinud suuri ja pika tasuvusajaga investeerin­ guid maagaasi kui kõige keskkonnasõbralikuma fossiilse kütuse kasutamiseks.

Kui ettevõtted oleksid nii kiiret aktsiisitõusu varem ette teadnud, oleksid paljud neist ilmselt investeeringust loobunud või investeerinud muu kütuse kasutamisesse.

Vähendame alapakkumisi riigihangetel 2015. aastal tegime rahandusministeeriumile ettepaneku kehtestada uues riigihangete seaduse eelnõus pakkujatele kohustus maksta oma töötajatele töötasu, mis oleks vähemalt 70% vastava sektori keskmisest töötasust. Selline nõue aitaks meie hinnangul võidelda alapakkumistega ning mõjuks positiivselt konkurentsile riigihangetes. Kui seni oli kahtlusi meie ettepanekute kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, siis rahandusministeeriumi tellimusel valminud analüüs lükkab need kahtlused ümber.

Saatsime detsembris ministeeriumile pöördumise, milles tegime ette­ paneku lisada uue riigihangete seaduse eelnõusse ka keskmise palga maksmisega seonduv tingimus, võttes aluseks meie varasema ette­ paneku ning äsja valminud analüüsi. Samuti väljendasime selgelt ootust, et rahandus­ministeerium alustab regulatsiooni eelnõu väljatöötamisega võimalikult kiiresti ja kaasab sellesse ka kõik huvigrupid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

5

KAUBANDUSKODA

Uus aasta tõi kaasa OLULISI

SEADUSEMUUDATUSI 1. jaanuaril jõustus ligi 400 õigusakti, mille seast leiab ettevõtjate jaoks nii positiivse kui ka negatiivse mõjuga muudatusi.

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitika­ kujundamise ja õigusosakonna juhataja

V

äikeettevõtjatele on hea uudis see, et majandusaasta aruande koostamine muutub lihtsamaks. Majutus­ ettevõtetele pakub rahulolu majutusteenuste käibemaksu tõusu ärajäämine. Negatiivsed muudatused seonduvad peamiselt maksuseadustega. Riik otsustas viimasel hetkel jätta ära sotsiaalmaksu vähendamise poole protsendi võrra. Lisaks tõsteti uuest aastast maagaasi aktsiisi 20 protsenti ning 1. veebruarist suureneb diisli­ kütuse ja bensiini aktsiis 10 protsenti.

Majandusaasta aruannete koostamine muutub lihtsamaks

1. jaanuarist on mikro- ja väikeettevõtjatel lubatud koostada eelmise aasta majandusaasta aruannet lihtsustatud korras. Mikroettevõtjatel on kohustus koostada vaid kaks põhiaruannet: lühike bilanss ning kasumiaruanne. Kui mikroettevõtja soovib pangast laenu

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

võtta, vajab liisingut või krediitkaarti, on mõistlik koostada majandusaasta aruanne ikkagi endises mahus.

Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama vähemalt bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa. Jätkuvalt peavad väikeettevõtjad koostama ja avalikustama tegevusaruande. Mikro- ja väikeettevõtjatelt ei nõuta enam rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Seoses eelnevate muudatustega on uuendatud ka taksonoomia alusel koostatavate aastaaruannete vorme.

Sotsiaalmaksu langetamine jäeti ära

1. jaanuarist pidi vähenema sotsiaalmaks tänaselt 33 protsendilt 32,5 protsendini. Selle tulemusena oleksid tööandjad hoidnud aastas kokku ca 42 mln eurot. Riigikogu võttis detsembri keskpaigas vastu maksumuudatuste kobareelnõu, millega jäeti ära kavan-

datud sotsiaalmaksu vähendamine.

Seega on ka uuel aastal sotsiaalmaksumäär 33 protsenti.

Meie hinnangul on sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine nii lühikese etteteatamise tähtajaga vastuolus maksukorralduse seaduses kirjas oleva kuue kuu reegliga. Praegu analüüsib õiguskantsler, kas seadusemuudatus on kooskõlas põhiseadusega või mitte.

Kütuseaktsiisid tõusevad

1. jaanuarist suurenes maagaasi aktsiisimäär 20 protsenti. Esialgu soovis riik uuest aastast tõsta ka bensiini, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära 10 protsendi võrra. Riigikogu võttis aga detsembri keskel vastu maksumuudatuste kobareelnõu, millega lükati aasta algusesse planeeritud aktsiisitõusud edasi 1. veebruarile 2017.

Jaanuaris jõustuma pidanud 10-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus hakkab samuti kehtima alates veebruarist.

Miinimumpalk on 470 eurot

Uuest aastast suurenes miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 430 eurolt 470 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,78 eurot (eelmisel aastal 2,54 eurot).

KAUBANDUSKODA Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses

Tulumaksuvaba miinimum suurenes uuest aastast 170 eurolt 180 euroni kuus (2160 eurot aastas). Maksuvaba tulu piirmäär tõstetakse alates 2018. aastast 6000 euroni aastas ehk 500 euroni kuus. Eluasemelaenu intresse võib sel aastal maksustavast tulust maha arvata üksnes 300 euro ulatuses.

Majutusteenuste käibemaksumäära tõus jäi ära

Kohustuslik üleminek e-arvetele lükkus edasi

Varasemalt soovis riik kohustada ettevõtjaid uuest aastast esitama avalikule sektorile arveid vaid e-arvetena (masinloetav arve, mitte PDF-arve). Riik lükkas kohutuse jõustumise viimasel hetkel teadmata ajaks edasi, sest turg ei olnud muudatuseks valmis. Ettevõtjatel on lubatud avalikule sektorile esitada endiselt nii paber- kui PDF-arveid.

Raamatupidamise seaduse kohaselt peab avalik sektor olema valmis e-arveid vastu võtma 1. märtsist 2017.

Välismaalaste Eestis töötamise piirangud lõdvenesid

Jaanuari keskpaigas jõustusid mitmed olulised välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustati kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist.

Muudatuste hulgas on ka mitmed meie ettepanekud. Näiteks kadus alates 17. jaanuarist nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. See asendus Eesti keskmise palga maksmise kohustuse-

ga. Suur­investoril ehk välismaalasel, kes on teinud Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu, võimaldatakse 18. jaanuarist taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning suurinvestorid vabastati sisserände piirarvu alt. Lisaks ei lähe sisserände piirarvu alla enam need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõtetes.

Meie ettepanekul kadus välismaalastel kohustus registreerida pikem kui 183-päevane Eestist eemalviibimine politsei- ja piirivalveametis. Lisaks anti välismaalastele õigus senise 180 päeva asemel töötada Eestis lühiajaliselt ilma elamisloata kuni 270 päeva aastas.

Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis teise ja kolmanda haiguspäeva eest

Uuest aastast on tööandjatel võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. See tähendab, et tööandja saab ise otsustada, kas ja kui palju hüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest maksta.

Meie hinnangul on sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine nii lühikese etteteatamise tähtajaga vastuolus maksukorralduse seaduses kirjas oleva kuue kuu reegliga.

Uueks aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine 14 protsendile jäi ära. See tähendab, et sel aastal on majutusteenuse käibemaksumäär endiselt 9 protsenti. Muudatuse tulemusena jääb ära turismisektori ja selle külastajate maksukoormuse kasv ca 11 miljoni euro võrra aastas.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus on 141,9 eurot

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõusis 2017. aastast 430 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 141,9 eurot kuus.

Teatud metalltooteid peab pöördmaksustama

Uuest aastast laiendati maksupettuste vähendamise eesmärgil käibemaksuseaduses pöördmaksustatavate kaupade loetelu, kuhu lisati mitmed metalltooted. Sellesse loetellu kuuluvad metalltooted, mida kasutatakse peamiselt ehitusteenuse osutamisel ja masinatööstuses, näiteks ehitusarmatuur, lehtmetall nii kerades kui lehtedena, vee- ja gaasitorud, nelikanttorud, talad.

Meie ettepanekul jäeti pöördmaksustatavate metalltoodete hulgast välja keevitustraat ja -vardad.

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusevad

1. jaanuarist tõsteti toidu- ja veterinaarjärelevalve eest võetava tunnitasu määra praeguselt 11,1 eurolt 11,5 euroni. Tõusu põhjendatakse eelkõige ametnike palgatõusuga, ametnike arvu muutusega ning hoonete kuludega seotud muudatustega. Tasu tõstmine mõjutab ca 6400 ettevõtjat.

Küsimustega uuel aastal jõustuvate õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

7

JURISTI TÖÖLAUALT

Mida peaks teadma elamislubadest?

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

Jaanuari keskpaigast jõustus välismaalaste seaduses hulk muudatusi, mille seas on ka mitu meie ettepanekutest ajendatud muudatust.

K

oostasime ülevaatliku tabeli selle kohta, millistel tingimustel saavad välismaalased üldse tulla Eestisse elama, töötama ja ettevõtlusega tegelema; kes arvestatakse sisserände piirarvu sisse ning milliste elamislubadega kaasneb võimalus võtta kaasa pereliikmed.

Näiteks ei pea tööandjad enam välismaalastele maksma 1,24-kordset töötasu, nendele makstav palk peab edaspidi olema vähemalt võrdne Eesti keskmise brutopalgaga. Välismaa-

Kuidas koostada korrektne arve?

lastel kaob kohustus registreerida politsei- ja piirivalveametis pikem kui 183-päevane Eestist eemalolek.

Samuti saavad välismaalased õiguse töötada senise 180 päeva asemel Eestis lühiajaliselt kuni 270 päeva aastas.

Seadusesse lisandus mitu uut alust välismaalasele tähtajalise elamisloa andmiseks. Näiteks Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu teinud välismaalasest ettevõtja saab edaspidi taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning teda ei arvestata sisserände piirarvu hulka.

KRISTINA JERJOMINA, kaubanduskoja jurist

Kauba müügi või teenuse osutamise korral peavad ettevõtjad väljastama arve, mis võimaldab tõendada tehingu toimumise asjaolusid ning vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Nõuetele mittevastav dokument võib ettevõttele tekitada probleeme näiteks sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

Samuti võib ebakorrektse arve korral juhtuda, et kulu on käsitletav ettevõtlusega mitteseonduvana ja sellelt tuleb maksta hoopis tulumaksu.

Teatud juhtudel ei ole aga arve väljastamine kohustuslik. Käibemaksuseaduse kohaselt ei pea üldjuhul väljastama arvet füüsilisele isikule, kui ta ostab kaupa või teenust isiklikuks otstarbeks (v.a teatud erandid). Samas tuleb arvestada ka tarbijakaitseseadusega, mille kohaselt peab ettevõtja väljastama tarbijale müümist või teenuse osutamist tõendava dokumendi (tšeki).

Kui ostusumma on alla 20 euro, ei pea tšekki väljastama iga kord, vaid ainult juhul, kui tarbija ise seda küsib. Seega peab ettevõtja näiteks taksoteenuse osutamisel olema valmis isikule tšekki väljastama.

Mida peab ettevõtja teenuse osutamisel või kauba müümisel märkima arvele, et see vastaks nõuetele? Äriseadustiku kohaselt tuleb ärilistel dokumentidel kindlasti märkida ettevõtja

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Lisaks sellele sätestab raamatupidamise seadus, et arve peab sisaldama arve numbrit (nt arve nr 3); tehingu toimumise aega; sisu kirjeldust (nt „kartulid“ või „ukse paigaldamine“); arvnäitajaid (nt kogus 3 tk; hind 100 eurot/tk ja summa); tehingupoolte andmeid (müüja ja ostja nimi ja aadress).

Kui müüja on maksukohustuslane, peab ta käibemaksuseadusest tulenevalt arvele lisaks märkima ka arve väljastamise kuupäeva; müüja maksukohustuslasena registreerimise numbri; ostja maksukohustuslasena registreerimise numbri, kui on; summa ilma käibemaksuta; käibemaksumäärad; käibemaksusumma ja summa kokku.

Lisaks on rida täiendavaid nõudeid, mis kehtivad teatud konkreetsetel juhtudel, näiteks kui käibemaks on 0%, tuleb arvele lisada viide selle käibemaksumäära kohaldamise alusele.

juhul, kui summa ei ületa 160 eurot (ilma käibemaksuta) ja arve väljastatakse reisijateveo teenuse osutamisel või parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali jm samalaadsete aparaatide kaudu. Müüja peab lihtsustatud arvele märkima ainult arve numbri, oma ettevõtte nime ja maksukohustuslase numbri, kauba või teenuse ning maksustatava summa ja käibemaksusumma. Ostja märgib oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri sel juhul ise.

Olukorras, kus müüja ei oleks tohtinud lihtsustatud arvet esitada (näiteks kui summa on 300 eurot või kui arve väljastatakse tavalises poes kassapidaja poolt) ja ostja märgib nüüd arvele ise oma nime ja maksukohustuslase numbri, ei ole see arve korrektne ja tekib probleem sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

Seetõttu on arve väljastamisel oluline jälgida, et kõik nõuded oleksid täidetud ja kohustuslikud andmed kirjas.

Lihtsustatud arved

Arveid puudutavate küsimustega saate pöörduda meie juristide poole juristid@ koda.ee.

Teatud juhtudel võib ettevõtja väljastada ka lihtsustatud arve. Seda võib teha

JURISTI TÖÖLAUALT

VÄLISMAALASTE ELAMISLOAD Eestis viibimise alus

Tingimused

Kellele lubatud?

• seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks • töötamine registreeritud PPA-s • töötamiseaeg ei ületa 270 päeva 365 päeva jooksul • töötasu vähemalt Eesti keskmine palk • konkreetsed nõuded ka tööandjale

•

Lühiajaline Eestis töötamine

• • • • • • • • • • •

loominguline töötaja etendusasutuses õpetaja teadlane, õppejõud sportlane, treener, kohtunik töötamine õppe eesmärgil praktika korras töötamine noorteprojekti või -programmi raames välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamine lapsehoidja ekspert, nõustaja, konsultant seadmete paigaldaja, oskustööline töötamine põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel tippspetsialistid

Välismaalaste arv1

Kas läheb sissePere kaasarände piirarvu võtmine alla?

2015. a registreeriti 1086 lühiajalist töötamist (sellest 82 põllumajanduses tehtav hooajatöö)

ei saa peret kaasa võtta

ei

• enne töötamise registreerimist peab välismaalasel olema leping või tööpakkumine, millega väljendatakse tahet välismaalane tööle võtta • välismaalasele peab olema tagatud majutus • lubatud töötada kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul • maksta tuleb vähemalt Eesti aasta keskmist brutokuupalka

välismaalane, kes asub tööle hooajast sõltuval tegevusalal (ei piirdu vaid põllumajanduse valdkonnaga, hooajatööde tegevusalad kehtestatakse määrusega)

-

ei saa peret kaasa võtta

ei

• töötukassa loa nõue (teatud juhtudel ei pea sellest kinni pidama) • vähemalt Eesti keskmine palk (erandlikel juhtudel ei pea töötasu nõuet järgima) • tööandja kinnitus välismaalase töölevõtmise kohta • loa võib anda kuni 5 aastaks

• välismaalane, kellel on töötamiseks vajalik kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised

2015. a anti 1659 luba

pere saab kaasa võtta

jah (erandina ei lähe piirarvu alla teadlased ja õppejõud) pere ei lähe ka piirarvu alla

• investeering äritegevusse Eestis vähemalt 65 000 eurot, FIE-l vähemalt 16 000 eurot • äriühing või FIE on kantud Eestis äriregistrisse • piisavalt raha Eestis ettevõtlusega tegelemiseks • loa võib anda kuni 5 aastaks

• välismaalane, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb FIEna

• õppima asumise kohta esitada tõend PPA-le • luba antakse kuni õppimise nominaalaja lõpuni, pikendatakse vajadusel kuni õpingu eeldatava kestuse lõpuni

• põhikoolis, gümnaasiumis või kõrgkoolis õppijale; • praktikandile • ettevalmistuskursusel osaleja • vabatahtlik

2015. a anti 1145 luba

Elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks (lisandus alates 17.01.2017)

• eesmärk on töötamine või praktika • Eestis paiknev äriühing peab kuuluma väljaspool EL-i paikneva äriühinguga samasse kontserni või olema äriühingu filiaal • luba antakse 1-3 aastaks

välismaalasele, kelle väljaspool EL-i paiknev tööandja saadab ettevõtjasisese üleviimise raames tööle Eestisse või mujale ELi liikmesriiki

Elamisluba suurinvestorile (lisandus alates 18.01.2017)

• investeering Eestis registreeritud äriühingusse vähemalt 1 000 000 eurot • luba antakse kuni 10 aastaks

välismaalasele, kes on teinud vähemalt 1 000 000 euro suuruse otseinvesteeringu Eestis registreeritud äriühingusse

Hooajatöö (lisandus alates 17.01.2017)

Elamisluba töötamiseks

Elamisluba ettevõtluseks

Elamisluba õppimiseks

aastatel 20052015 on kokku antud 10 648 luba

2015. a anti 28 luba

alates 18.01.2017 vabastatakse piirarvu alt ka ITK alal ja iduettevõttes töötav välismaalane) pere saab kaasa võtta

aastatel 20052015 on kokku antud 532 luba

jah pere ei lähe piirarvu alla alates 18.01.2017 on piirarvu alt vabastatud iduettevõtlusega tegelemiseks elamisloa saanud välismaalased

pere saab kaasa võtta

ei pere ei lähe ka piirarvu alla

-

pere saab kaasa võtta

jah

-

pere saab kaasa võtta

ei

aastatel 20052015 on kokku antud 5586 luba

1. Tähtajaliselt antakse elamisluba veel ka: abikaasa või lähedase sugulase juurde elama asumiseks e. pereränne (vabastatud sisserände piirarvu alt), kriminaalmenetluses osalemiseks (vabastatud piirarvu alt), kaaluka riikliku huvi korral, välislepingu alusel või püsivalt Eestisse elama asumiseks (viimane on vabastatud piirarvu alt). Kuna need on pigem harvaesinevad alused, ei ole neid käesolevas tabelis põhjalikumalt käsitletud.

2. Pererände kajastamisel piirdutakse tabelis veeruga „pere kaasa võtmine“, sest enamasti tullakse siin elamisluba omava abikaasa või vanema juurde. Pererändega Eestisse elama asujad on täielikult vabastatud piirarvu alt. Aastal 2015 asus pererändega Eestisse 1458 isikut.

3. Kriminaalmenetluses osalemiseks anti 2015. aastal 2 elamisluba.

4. Välislepingu alusel anti 2015. aastal 637 elamisluba.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

9

NOOR ETTEVÕTJA

Visiooniga IT-agentuur Thorgate

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kui mitut edukat firmat sa tead, mille asutajad on kaksikvennad? Eestis leidub vähemalt üks selline ettevõte – Thorgate Management OÜ, mille kaasasutajateks on kaksikutest vennad Janar ja Ivar Merilo.

T

horgate on digitaalne toote­ agentuur, kus tegeletakse nii tootearenduse (st disainimise ja tarkvaraarendusega) kui ka investeerimisega start-up’idesse. Ettevõte sai ka ise alguse start-up’ist nimega GateMe, mis on ürituste korraldajatele mõeldud piletimüügi ja külaliste haldamise tarkvara. Janar Merilo ütleb, et asja käima saamiseks käisid nad klubide uste taga oma toodet tutvustamas. Seda nii Eestis, USAs kui mujal. Ideega tuldi küll üsna kiiresti kaasa, kuid väga suureks skaleerida pole seda veel õnnestunud. Kuigi GateMe pole Thorgate’ile praegu enam põhitoode, tegeletakse sellega siiski edasi.

Tuntuimad Thorgate’i projektid on seni olnud näiteks Coopi e-poe lahendus, tarkade tänavavalgustite süsteem Gridensile ning Metsalao ja Vahelao rakendused, mis aitavad metsaettevõtetel oma tööd paremini korraldada.

2011. aastal otsustasid vennad palgatöö maha jätta ning hakkasid otsima võimalusi start-up-idee teostamiseks.

Idee tuli kolmandalt kaasasutajalt ning üheskoos asuti looma platvormi, mille abil saavad ürituste korraldajad oma pidusid reklaamida, aga ka pileteid müüa. Abi ja toetuse leidsid nad Tehnopolist, mille ruumides nad ka praegu oma meeskonnaga toimetavad.

Vendade sõnul on alustaval ettevõtjal üsna keeruline leida vajalikke teadmisi ja kompetentsiga inimesi, et oma äri­ idee reaalselt tööle saada. Tehnopolist said nad endale ruumid ning leidsid juhendaja (kes on tänaseks ka ettevõtte tegevjuht ja partner) ja teised vajalike oskustega meeskonnaliikmed.

Kogu senine elu ühes rütmis Võiks ju eeldada, et vennad ei sobi üldjuhul koos äri tegema ning vaidlusi

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

esineb palju. Siiski ütlevad mehed justkui ühest suust, et hoolimata sellest, et nad on kaksikud, on nad niivõrd erinevad, et just seetõttu nende ettevõtmised hästi õnnestunud ongi. Meeste senine käekäik tõestab, et kaksikvennad on tõepoolest omavahel ideaalne kooslus.

Pärnus koolis käies osalesid Janar ja Ivar enamikel üleriigilistel reaalainete olümpiaadidel. “Olime Janariga üsna samasuguse tasemega, mistõttu oli meil alati väike võistlusmoment,“ räägib Ivar olümpiaadidel käimisest.

Keskkooli lõpetasid mõlemad kuld­ medaliga. Ka ülikoolivalik langes

Thorgate’i edu saladus on väga tugev ja kokkuhoidev meeskond, tulevikku vaatav pilk ning pidev tahe edasi areneda.

mõlemal ühele ja samale koolile ning erialale – majandust ja ärijuhtimist asuti õppima Stockholmi Kõrgemasse Majandus­kooli Riias. Kuigi Thorgate tegeleb IT-ga, pole kummalgi mehel IT-haridust. „Tänapäeval ei olegi IT-sektoris kõige tähtsam haridus, vaid pigem tahe ja kiire õppimisvõime. Tehnoloogiad muutuvad kiirelt ning kogemus tuleb ajaga,“ ütleb Janar. „Arvutite ja infotehnoloogiaga hakkasime iseseisvalt tegelema ja programmeerimist õppima juba keskkoolis, mil tegime kahekesi ettevõtetele veebilehti,“ lisab Ivar.

Pole imestada, et ka esimene töökoht oli meestel ühine. Juba ülikooli ajal läksid mõlemad tööle ärikonsultatsiooniteenuseid pakkuvasse ettevõttesse PricewaterhouseCoopers. 2011. aastal, pärast aastakest seal töötamist mõistsid mõlemad, et tahavad ise midagi reaalselt ära teha. Sealt GateMe mõte alguse saigi.

Edu nii Eesti kui välismaa konkurssidel

Start-up-ideid pole mehed soovinud vaid enda teada jätta. Nii prooviti 2012. aastal õnne Londonis Euroopa nimekaimal start-up kiirendil Seedcamp.

Esimesel korral nad lõppvooru ei pääsenud, kuid juba järgmisel aastal võitsid nad just sellesama, võib öelda, et olulisima Euroopa kiirendi.

Tänagi jätkub meeste koostöö Seedcampiga, kellega neil on suurepärased suhted. Nende ruumegi kasutavad nad endiselt. Janar käib vähemalt kord kuus Londonis nii GateMe kui Thorgate’i klientidega suhtlemas, aga ka sealset ettevõtlust arendamas.

Vennad osalesid 2016. aasta sügisel kaubanduskoja ja Swedbanki korraldatud noore ettevõtja preemia konkursil, kus jõudsid kolme parima kandidaadi

NOOR ETTEVÕTJA

hulka. Žüriiliikmete hinnangul oli seekordne konkurss väga kõrge tasemega ning parimateks hinnatud noori ettevõtjaid eristasid üksteisest vaid üksikud punktid.

Thorgate on tänu väga tugevale disainimeeskonnale saanud oma toodetega mitmeid disainiauhindu. Nende kontori esindusriiulit kaunistavad nii Kuldmunad kui disainiauhindade tunnustused disainiprillide näol. Disain on meeste sõnul üks nende trumpidest. „Meie meeskonnas on vabariigi tipud disaini alal, seda tõestavad ka saadud tunnustused,“ ütleb Janar uhkusega.

Mis on Thorgate’i edu taga?

Vennad ütlevad, et Thorgate’i edu saladus on väga tugev ja kokkuhoidev meeskond, aga ka tulevikku vaatav pilk ning pidev tahe edasi areneda. Üheks Thorgate’i tugevuseks peavad nad Pythoni platvormi kasutamist IT-arendustegevustes juba algusest peale. Janari sõnul kasutavad suuremad IT-firmad praegu Javat ja teisi

Fotod: Sven Tupits

Thorgate'i tuntumad projektid on näiteks Coopi e-poe lahendus, tarkade tänavavalgustite süsteem Gridensile ning Metsalao ja Vahelao rakendused metsaettevõtetele. Firma kaas­ asutajad on kaksikvennad Janar (paremal) ja Ivar Merilo.

juba ammu kasutusel olevaid tehnoloogiaid, kuid Python on see, mis on praegu turul eriti populaarseks muutumas. „Loomulikult võib tulevikus tulla veel uusi ja paremaid tehnoloogiaid, kuid praegu järjest populaarsust saavutav back-end arenduse keel on just Pyhton,“ lisab Ivar.

See on vaid tehniline võti, millega Thorgate oma edu saavutab. Lisaks IT-arendustele loodi ettevõttesse investeerimise pool. Thorgate Ventures toetab alustavaid start-up’e nii rahaliselt kui teadmistega. „Kuna tegemist on riskiinvesteeringutega, siis valime hoolikalt projekte, millesse investeerida,“ ütleb Ivar.

Mida toob tulevik?

„Üsna pea on plaan muuta Thorgate Management grupiks, mille all tegutsevad erinevad IT-ettevõtted. Juba praegu tegutseme sarnasel viisil, kuid ametlikult pole me grupi nime kasutusele võtnud,“ selgitab Ivar. „Sel aastal on plaanis ka Thorgate’i meeskonda

suurendada – aasta lõpuks soovime juurde värvata 35 inimest,“ lisab ta.

Paari aastaga on Thorgate Management jõudnud miljonieurose käibeni aastas, kuid sellega ei plaani mehed piirduda. „Tahame kindlasti veel laieneda ja areneda,“ kinnitab Janar. „Thorgate’il on praegu kliente üle terve maailma, näiteks Londonis, Itaalias, USAs, Portugalis ja mujal. New Yorki soovime peatselt leida ka kohapealse inimese,“ ütleb Ivar.

Janari sõnul on ettevõte juba praegu suuresti ekspordile suunatud. Pikemas perspektiivis näevad nad Thorgate’i 100 protsenti ekspordile suunatud ettevõttena. Seetõttu on kogu nende turundustegevus juba praegu ainult inglise keeles.

Mida on aga mehed oma senisest kogemusest enim õppinud? Vennad on oma kogemusele tuginedes veendunud, et vigu peab tegema ja vahel ka ebaõnnestuma. Nendest kogemustest õpitakse ja proovitakse uuesti – igakord ainult paremini.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

11

Fotod: Bigbank

PERSONAL

Bigbanki kogemus välisvärbamisel Bigbanki Eesti kontoris töötab praegu 12 välisriikidest tulnud töötajat.

Miks on inimesed just Eestisse ja meile tööle tulnud?

AGNE SOKOLOV, head of WOW Support Services

„E

estis on puhas, rahulik ja turvaline,“ ütleb Bigbanki töötaja, kes on tulnud tööle väljastpoolt Eestit. Teine lisab, et Tallinnas on võimalik ühis­ transpordiga tasuta sõita, saab kergesti ID-kaardiga asju ajada ja jalgrattaga valgustatud teedel sõita. Need on meie jaoks igapäevased asjad, kuid välistöötajatele olulised teemad karjääri ja elukoha valikul.

Bigbanki Eesti kontoris töötab praegu 12 välisriikidest tulnud töötajat.

Tööle on tuldud nii tehnoloogiavaldkonda kui ka klienditeenindusse.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

Mõned on leidnud tee pangani avaliku töökuulutuse kaudu, teised värvatud aga headhunting’uga.

Bigbank on laenudele spetsialiseerunud pank, kus on esindatud nii tavapärased panganduse ametikohad kui ka sellised põnevad positsioonid nagu Data Migration Lead, Scrum Master, Site Reliability Engineer jpt. Kuna tegutseme üheksas Euroopa riigis ja meie peakontori inimesed peavad tihti eri riikidega suhtlema, oleme ühtlustanud paljud ametinimetused. Nii saavad erinevate riikide töötajad kolleegide töö sisust sarnaselt aru. Oleme võtnud suuna digitaliseerumisele, nii et tehnoloogiavaldkond moodustab 17% kogu panga ning 31% Eestis asuvast

Kultuuride erinevust tuleb käsitleda nii välistöötajate kui ka olemasolevate töötajate seas.

töötajaskonnast. Võib öelda, et kõige rohkem olemegi viimasel ajal värvanud inimesi tehnoloogiavaldkonda.

Koostöö töötajate leidmisel

Suurem osa meie välistöötajatest on tööle asunud viimase paari aasta jooksul, sest mõistsime, et koduturult IT-töötajate värbamine on üha aeganõudvam ja kulukam. Teeme koostööd värbamisfirmadega Eestis ja Londonis, oleme osalenud Work in Estonia korraldatud väljasõitudel ja erinevatel tehnoloogiakonverentsidel. Samuti korraldame ettevõtte enda töötajatele kampaaniaid, milles tasume soovitatud uue töötaja eest 2000 eurot preemiat.

Edukaks on osutunud nii oma töötajatele mõeldud kampaaniad kui ka värbamisfirmade hea töö tublide inimeste leidmisel.

Meile tööle tulnud inimesed otsustavad Eesti kasuks, sest neil on tekkinud siin lähedasemad suhted (näiteks tüdruksõber või poiss-sõber) ja otsitakse seetõttu head tööpakkumist või on meie riik jäänud silma innovatiivse ja arengupotentsiaaliga kohana, kus oma karjääri edasi arendada. Näiteks Bra-

PERSONAL siiliast tulnud töötajate sõnul on sealne IT-alane tööturg sedavõrd konkurentsitihe, et hea ning tasuva töökoha leidmine 1 miljoni teise erialal töötava inimese seas on äärmiselt keeruline.

Kultuuride erinevus ja kliima

Bigbankis tuli otsus mujalt riikidest inimeste värbamiseks läbimõeldult, kuid arusaamine, mida see igapäevaselt tähendab, võttis veidi aega.

Rahvusvaheliselt tegutsedes on meie ettevõtte ametlik sisemine suhtluskeel inglise keel ja sisemine dokumentatsioon enamasti ingliskeelne. Esmalt saimegi aru, et inglise keel võib küll ettevõttes kasutusel olla, kuid inimesed kipuvad omavahel ikkagi emakeeles rääkima. Seetõttu jääb muukeelne töötaja kergelt eemale tema ümber toimuvast suhtlusest. Siinkohal aitas ja aitab endiselt pidev meeldetuletamine, et kööginurgas või ruumis viibib ka inimesi, kes eesti keelt ei mõista.

Teiseks tõdesime, et kultuuride erinevus on teema, mida tuleb käsitleda nii välistöötajate kui ka olemasolevate töötajate seas. Inimestega on vaja rääkida erinevatest kommetest, tavadest ja väljakujunenud reeglitest, mis eestlastele tavapärased, aga mõne välistöötaja võivad päris ära ehmatada.

Näiteks Hispaanias on täiesti normaalne alustada koosolekuid 15-minutilise hilinemisega, siis Eestis on see pigem ebaviisakas. Sel aastal planeerimegi eraldi koolitust koostöös MoveMyTalentiga just kultuuride erinevuste teemal.

Loomulikult ei saa üle ega ümber siinsest kliimast. Teemat ei tasu kindlasti alahinnata. Inimese teavitamine sellest, et meil on külm, ei piisa, sest Brasiilias või ka Ukrainas tähendab külm siiski soojakraade.

Kui töötajal juhtub olema kodu­ loomi, on vaja mõelda sellele, millal loom vaktsineerida, kas ta peab näiteks karantiinis olema, et üldse riiki siseneda. Need on tagantjärele muidugi lõbusad seigad meenutamiseks, aga see närvi- ja ajakulu, nii meie kui uue töötaja, on olnud päris suur.

Korraldame igale uuele töötajale ka taustauuringu. Taustauuringut vajame selleks, et panka ei satuks tööle inimesi, kellel on kriminaalkaristused ja/või võlgnevused. Kolmandatest riikidest pärit välistöötajate puhul võib see komistuskiviks osutuda. Problemaatiline on usaldusväärsete allikate leidmine, samanimeliste inimeste hulk ja igasuguste tõendite kättesaadavus.

likult paljusid teemasid. Oleme nüüdsest sellesse protsessi kaasanud hea partneri MoveMyTalenti juba pärast pakkumise tegemist. Nemad abistavad meid inimese dokumentatsiooni ja sisseelamise korraldamisega nii linna tutvustuse, vaba aja veetmise võimaluste kui ka üldise hinnataseme osas.

Kui me tegeleme Bigbankis välistöötajatega järjest teadlikumalt, siis riigis üldisemalt on arenguvõimalusi veel küll. Paljud ettevõtted püüavad ise välistöötajale ja tema perele toeks olla, kuid see võib üsna kulukas olla.

Töötaja, kes saabub Eestisse koos perega, vajab lasteaia- või koolikohta, abikaasale tuge nii tööotsingul kui ka pereelu korraldamisel. Kuna lapsed

Suurem osa meie välistöötajatest on tööle asunud viimase paari aasta jooksul, sest mõistsime, et koduturult IT-töötajate värbamine on üha aeganõudvam ja kulukam.

Abi sisseelamisel

Oleme õppinud sellest, et uuel inimesel ei pruugi olla vaba raha, et teha korteri­üüri sissemakset pea kolme kuu ulatuses ja tasuda 200-eurone pangakonto avamise tasu. Lisaks on tekkinud probleeme inglise keelt kõneleva perearsti leidmisega, kuna nende nimistud on täis. Kahjuks ei tule ka kõikvõimalikud tekkida võivad probleemid kohe välja. Seega oleme iga uue välistöötaja puhul midagi uut õppinud. Paari aasta taguse ajaga võrreldes oleme nii palju targemad, et oskame ennetada võima-

tuleb panna eralasteaeda ja –kooli, ei pruugi need maksed perele jõukohased olla või ei ole lihtsalt kohti saada.

Sulandumisel ühiskonda aitavad kaasa spetsiaalsed ühingud, sõpruskonnad ja erinevad üritused just sellisele sihtgrupile. Mõned rahvused ongi ise härjal sarvist haaranud ning ise kokkusaamisi korraldanud.

Bigbanki peres on tosin välistöötajat ja nende arv kasvab aja jooksul kindlasti, sest Eesti on konkurentsivõimeline nii põnevate töökohtade, tasu kui ka elukoha mõistes.

Võimalikud viisa- ja reisimured

Lisaks üldisematele teemadele on inimese Eestisse toomisel vaja arvestada ka viisa- ja reisimuredega ning kohapealse asjaajamisega. Meil on paar näidet, kus töötaja viisadokumentide menetlemine on olnud keeruline, kuna riigis puudub Eesti saatkond või osutub haridust tõendava dokumendi taotlemine aeganõudvaks. Samuti on meil tekkinud arusaamine, milliste riikide ja lennujaamade puhul võime kindlad olla, et inimesel ei teki piiril sekeldusi, kuigi kõik riiki sisenemiseks vajalikud load ja dokumendid on tal kenasti olemas. Ühel korral oleme isegi ministeeriumi ja peaministrini jõudnud, et töötajat piirikontrollist kätte saada.

Bigbanki meeskonna tegemistega saad kursis olla aadressil www.instagram.com/lifeatbigbank/, #bigbankwow või @lifeatbigbank.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

13

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED

Mitte ainult suvepealinn

TOOMAS KUUDA, kaubanduskoja Pärnu esinduse juhataja

Kui küsida inimestelt, millised märksõnad tulevad pähe kuuldes nime Pärnu, on need tavaliselt meri, rand ja päike. Võib-olla on üllatav, et suurema osa Pärnu ja Pärnumaa majandustegevusest moodustab hoopis töötlev tööstus.

T

õsi see on, et nii kaugemal kui ka lähemal tuntakse Pärnut eelkõige kuurortlinnana, suve ja puhkuse veetmise paigana. Kuurortlinna staatuse alguseks võib lugeda aastat 1838, kui siin avati esimene supelasutus. Sellest ajast tänaseni on Pärnu võõrustanud turiste ja puhkajaid kõikidest naaberriikidest. Kui Nõukogude ajal oli Pärnu üleliidulise tähtsusega kuurortlinn, siis taasiseseisvumisjärgsetel aastatel on Pärnus asuvate taastusravikeskuste kliendid põhiliselt pärit Soomest. Praegu võib linna rohkearvulistest spaadest ja veekeskustest leida külastajaid ka Lätist, Venemaalt, Rootsist ja Norrast ning hulgaliselt siia puhkust või nädalavahetust veetma tulnud eestlasi.

Polegi päris kuurortlinn

Võib-olla on paljude jaoks üllatav see, et suurema osa Pärnus ja Pärnumaal toimuvast majandustegevusest moodustab hoopis töötlev tööstus.

Seda nii tootmis- ja ekspordimahtu-

de kui tööhõive poolest. Umbes 30% erasektoris töötavatest inimestest on hõivatud puidu-, metalli-, elektroonikavõi tekstiilitööstuse ettevõtetes. Nende seas on suurema töötajate arvuga tootmisettevõtted, mille omanikud ja peakontorid asuvad Pärnust kaugemal, aga ka väiksemaid tublisid kohalikke ettevõtteid, mis on siinkandis alguse saanud ja tegutsevad vägagi edukalt tootmise, tootearenduse ja turundusega ning ekspordivad maailma eri paikadesse.

Ehk enim tuntud on töötajate arvult ja käibelt kõige suurem Pärnu ettevõte kodutekstiilitootja Wendre, kus täna töötab 850 inimest. Ettevõte valmistab aastas umbes 7 miljonit tekki ja 10 miljonit patja. Globaalset haaret näitab asjaolu, et tooraineks kasutatav kiudmaterjal ostetakse põhiliselt Lõuna-Koreast, toodang aga turustatakse ülemaailmsete jaekettide, nagu IKEA, Carrefour, Aldi ja Auchan vahendusel mitmekümnes riigis. Wendrele kuuluvad vabrikud asuvad ka Soomes, Poolas, Venemaal ja Hiinas.

Pärnumaale kõige traditsioonilisem ja siin paikneva metsaressursi tõttu ka kõige omasem sektor on puidutöötlemine, mille tooteportfell ja väärtusahel ulatuvad saematerjalist grillsöeni.

Pärnu metsatöötlemise ajaloo ehedaim näide on siin sajandi algusel enne I maailmasõda töötanud tselluloosiettevõte Waldfhof, mis oma 3000 töötajaga oli tollal suurim omalaadne kogu Euroopas ja Tsaari-Venemaal.

Pärnu üks tuntumaid ja pikema ajalooga ettevõtteid on olnud mööblitootja Viisnurk, mis praegu tegutseb Skano nime all ning toodab oma kahes Pärnu jõe vastaskaldal asuvas tootmisüksuses mööblit ja puitkiudplaate. Suuremad tööandjad ja eksportijad on veel kase­ spooni valmistav Valmos, kaseliimpuitu tootev Ecobirch, uste ja akende vabrik Säästke. Pärnus asuvad ka puitmaju tootvate ettevõtete Matek ja Harmet tootmisüksused, kus valmistatud moodulmajad eksporditakse Rootsi ja Norra.

Viimastel aastatel on Pärnumaal jõudsalt kasvanud metallitöötlemine ja -koosted. Selle sektori lipulaevaks

Fotod: Pärnu Postimees

Pärnu Bay Golf Links on Eesti ​esimene links-tüüpi golfiväljak koos modernse klubihoonega​.​

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED võib pidada AQ Lasertooli, mis oma kaasaegse tehnoloogia ja kõrge töötluskvaliteedi poolest on usaldusväärne partner sellistele rahvusvahelistele kontsernidele, nagu Prantsuse rongide tootja Bombardier, energeetikahiid ABB ning busside ja veoautode tootjad Volvo ja Scania. Ettevõtte väärtust kasvatab asjaolu, et umbes kolmandiku 200 töötajast moodustavad insenerid ja tehnoloogid, kes oma hea kvalifikatsiooni tõttu on koos tellijatega kaasatud uute toodete väljatöötamisse.

Kohapealse ettevõtlusvaimu hea näide on pinglagesid valmistav Vecta Design. Ettevõtte asutaja Vitali Kilievoi, kes alustas 10 aastat tagasi lihtsa töömehena paigaldades lagesid, on tänaseks välja arendanud innovatiivse ja selle valdkonna juhtiva ettevõtte terves Euroopas. Ettevõte müüb tooteid partneritele USAs, Jaapanis, Kanadas, Brasiilias, Iraanis, rääkimata Euroopa riikidest. Lisaks kilematerjalist pinglagedele toodetakse trükitud seina- ja laekatteid, 3D-vormide ja erinevate valguslahendustega kujunduselemente.

Ela või ise!

Selline oli kümmekond aastat tagasi Pärnu linna tunnuslause, mis nüüdseks on asendatud lausetega „Pärnu – JUST SEE“ ja Eesti Vabariigi sünnikohta tähistava lausega „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn“. Tegelikult on lauses „Ela või ise“ peidus just see, mis teeb Pärnust armastatud linna nii linnaelanike kui külaliste hulgas.

Linn pole liiga suur, kõikidesse paikadesse jõuab kiiresti liiklusummikutes aega kulutamata. Linnas on palju rohelust, piisavalt rahu ja vaikust. Samas on ka elu, sest teatris ja kontserdimajas on võimalik saada osa kultuuriüritustest ning spordihallis, äsja renoveeritud rannastaadionil, tennise- ja golfiväljakutel on hulgaliselt võimalusi tegelda lemmikaladega. Pärnus on heal tasemel gümnaasiumid, töötajate ettevalmistamise poolelt aitab kaasa Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž.

Tähtis on see siinkohal seepärast, et elukeskkond mõjutab olulisel määral inimeste elu- ja töökohta, luues eelduse ettevõtluse arenguks ja investeeringuteks. Näitena võib tuua eespool mainitud Lasertooli, mille omanike investeeringuotsust Pärnu kasuks mõjutas just siinne hea elukeskkond.

Vaatamata sellele näitab linna ja maakonna rahvaarv vähenemise tendentsi. Gümnaasiumi lõpetanud noored siirduvad õppima Tallinnasse või Tartusse, kust tagasiteed koju enamasti ei leita. Eesti keskmisest madalama palga tõttu on paljud pärnakad leidnud

endale töökoha väljaspool Pärnut ja ka Eestit. Tööjõupuudusest ongi saanud ettevõtluse kasvu ja investeeringute suurim takistus, eriti teeninduses ja asutustes, kus on vaja oskustöölisi ja spetsialiste.

Üritame aidata

Olen töötanud kaubanduskoja Pärnu esinduse juhatajana 16 aastat. Selle aja jooksul oleme üritanud pakkuda kohalikele ettevõtjatele paljusid teenuseid ja panustada erinevatel viisidel kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamisse.

Oleme pidanud ja peame edaspidigi tähtsaks aidata kaasa kohalike ettevõtjate käekäigule ning head koostööd kohaliku avaliku sektoriga.

Kohalikus kogukonnas on saanud omamoodi kaubamärgiks meie korraldatavad ärihommikusöögid, kus ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega kohtuvad olulised inimesed.

Möödunud aastal toimunud kolmel ärihommikusöögil esinesid rohkearvulisele publikule endised ministrid Arto Aas, Jürgen Ligi ja Kristen Michal, kõik oma valitsemisala väga aktuaalsetel teemadel.

Oleme pidanud ja peame edaspidigi tähtsaks aidata kaasa kohalike ettevõtjate käekäigule.

10 aastat järjest oleme koostöös Swedbanki Lääne-Eesti regiooniga korraldanud majandusteemalist pärastlõunat, mis on samuti väga populaarne.

Kahel pärastlõunal on ürituse peaesinejateks olnud toonased peaministrid Andrus Ansip ja Taavi Rõivas.

Ettevõtete koostöö ja sünergia seisukohalt oli aastatel 2008–2012 huvipakkuv Pärnu esinduse eestvedamisel tehtud Pärnumaa puiduklastri projekt.

Keerulistel kriisiaastatel otsiti 12 puidutöötlemisega tegelevale ettevõttele koostöös uusi välisturge, ühisstendiga olime esindatud koguni Stockholmi mööblimessil.

Aastate jooksul on olnud hea koostöö kohaliku avaliku sektoriga. 2004. aastal valmis kaubanduskoja ning Pärnu Linna- ja Maavalitsusega koostöös Pärnumaa ettevõtluse arengukava. Tol ajahetkel oli tegemist tähelepanuväärse ettevõtjate initsiatiiviga kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamiseks.

Möödunud aastal andsime Pärnu-

Pärnu külje all asuvat Lottemaad külastatavad pered nii Eestist kui Lätist​.​

Wendres toodetud tekke ja patju müüakse üle maailma.

Kaasegse õpikeskkonnaga Pärnumaa Kutsehariduskeskus on oluline noorte väljaõppe taimelava. maa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tellimusel välja Pärnumaa majandust tutvustava trükise „Rewarding Pärnu“ ning viisime läbi Pärnumaa ettevõtlusuuringu, mis keskendus ekspordi kasvu ja arendamise temaatikale.

Esinduse tegevuse lahutamatu osa on koolituste korraldamine aktuaalsetel teemadel.

Kohaliku esinduse kaudu on ettevõtjate huvid esindatud mitmete organisatsioonide juhtorganites. Praegu on kaubanduskoja poolt määratud esindajatel juhtiv roll Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõunike kogus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

EUROOPA KOMISJONI

plaanidest alanud aastal Kui Ameerika algatab ja tegutseb, Hiina kopeerib, siis Euroopa reguleerib − nii kõlab üsna sageli kasutatav mõttetera. Euroopa on kahtlusteta regulatsioonide maailmameister ja regulatiivne tuhin ei näita vaibumise märke.

E

uroopa Komisjon on praegu eriti hoogsalt käsile võtnud energia- ja digivaldkonna, maksude ning maksustamisega seonduva. Tutvustan lühidalt mõningaid algatusi ja ettepanekuid, mida Euroopa Komisjon on neis valdkondades hiljuti üllitanud ning mille kohta sidusrühmadelt ja liikmesriikidelt arvamusi või tagasisidet kogunud.

Energiavaldkonna meetmed

Energiavaldkonnas on Euroopa Komisjon välja tulnud energialiitu käsitlevate ulatuslike seadusandlike ja mitteseadusandlike meetmete paketiga. Nende meetmetega soovitakse luua raamistikku selliste innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks, mis on vajalikud väikeste CO2 heitkogustega konkurentsivõimelisele majandusele üleminekuks.

Näiteks toetatakse Euroopa elektrituru ümberkorraldamisega taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist, võimaldatakse nõudluse tõhusat reguleerimist ja tagatakse ligipääs piir-

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees kondlikele lõimitud energiaturgudele.

Siia kuulub Euroopa Komisjoni teatis „Puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine“, millega komisjon soovib ärgitada kasutama n-ö poliitilist hooba erainvesteeringute suurendamiseks puhta energiaga seotud innovatsiooni valdkonnas. Lisaks teatis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, kus esitatud seadusandlike ettepanekute ja hõlbustavate meetmete eesmärk on kiirendada, ümber kujundada ja tugevdada Euroopa Liidu majanduse

üleminekut puhtale energiale. Komisjon loodab, et tänu sellele luuakse ka töökohti juurde ja tagatakse majanduskasv uutes majandussektorites ning luuakse uusi ärimudeleid. Seadusandlikud ettepanekud hõlmavad energiatõhusust, taastuvenergiat, elektrituru kujundamist, varustuskindlust ja energialiidu juhtimise eeskirju. Nende ühise nimetajana võib välja tuua kolm peamist eesmärki: seada esikohale energiatõhusus, saavutada liidripositsioon taastuvenergia alal kogu maailmas, pakkuda tarbijatele õiglast hinda. Õiguslikud hoovad nende saavutamiseks on esmalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta. Selles nähakse ette stiimuleid selliste innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks, mis võimaldavad kujundada aastaks 2050 nullilähedase energiatarbega hoonetest koosnevat Euroopa hoonefondi ja positiivse energiabilansiga piirkondi. Ühtlasi suurendatakse ka hoonete renoveerimismäärasid. ELi vähese

EUROOPA UUDISED naftale, kivisöele ja muudele CO2 heitemahukatele kütustele moonutab jätkuvalt energiaturgu, muudab majanduse ebatõhusaks ning pärsib investeeringuid ja innovatsiooni puhtale energiale üleminekuks. Turukujunduse reform kõrvaldab eeliste andmise kivisöele, gaasile ja turbale ning piirab vajadust selliste tootmisvõimsuse mehhanismide järele, mis sageli põhinevad kivisöel. Komisjon seab sisse korrapärase järelevalve fossiilkütustele toetuste andmiseks ELis ja ootab liikmesriikidelt, et nad kasutaksid oma energeetika- ja kliimakavasid fossiilkütuse toetuste järkjärguliseks kaotamiseks.

Nende ettepanekute juures on positiivne asjaolu see, et kõik on alles arutlemisel ja ükski teema ega kohustus ei ole lõplikult paika pandud.

Parem internetiühendus

heitega liikuvuse strateegia täitmise toetamiseks ning elektri kasutamise suurendamiseks transpordisektoris nõutakse näiteks hoonetesse elektriliste laadimispunktide paigaldamist.

Olemasolevate hoonete puhul kehtib see säte alates 2025. aastast ainult kauplustele, mille juures on rohkem kui kümme parkimiskohta. Uute või suurema renoveerimise läbinud hoonete korral kehtib säte elumajadele, mille juures on rohkem kui kümme parkimiskohta (nende puhul nõutakse kaablite eelnevat paigaldamist), ning kauplustele, mille juures on rohkem kui kümme parkimiskohta (nende puhul nõutakse laadimispunktide installeerimist).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta, olulisim nõue on siduv energiatõhusus­eesmärk liidu tasandil 30% aastaks 2030. Eesmärk sisaldab lõppenergia tarbimise kahanemist 17% võrreldes 2005. aastaga. Seal deklareeritakse muuhulgas, et energiatõhusus tuleb samuti lugeda energiaallikaks.

Muudetud (teise) taastuvenergia direktiiviga aidatakse kaasa uue põlvkonna taastuvenergialahenduste väljatöötamisele kütte- ja jahutus-, transpordi- ja elektrisektoris. Hoogustatakse ka ELi meetmeid ebatõhusate fossiilkütusetoetuste kõrvaldamiseks vastavalt rahvusvahelistele kohustustele. Komisjon leiab, et riiklik toetus

Digivaldkonnas on praegu arutelude erinevates staadiumides telekommunikatsiooni käsitlev meetmete pakett, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega maapiirkondades; teatis „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“; „5G Euroopa jaoks – tegevuskava“; ettepanek direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik; ettepanek määruse kohta, mille eesmärk on tugevdada praegust Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ametit (BEREC), muutes selle agentuuriks, ent säilitades selle nime.

Kõikidel nendel vahenditel on 2025. aastaks kolm peamist strateegilist ühenduvusega seotud eesmärki: 1) kõikidel peamistel sotsiaalmajanduslikel osalejatel peab olema juurdepääs väga heale ühendusele gigabaitide tasemel; 2) kõikidel Euroopa kodumajapidamistel nii maa- kui linnapiirkondades peab olema juurdepääs ühendusele, mille allalaadimiskiirus on vähemalt 100 Mbp/s ja mida on võimalik kohandada kiirustega gigabaitides; 3) kõik linnapiirkonnad ja suured maanteevõi raudteetranspordi teed peavad olema kaetud katkematu 5G ühendusega ning vahe-eesmärgina peab 2020. aastaks turul olema saadaval 5G ühendus vähemalt iga liikmesriigi ühes suuremas linnas.

Kavandatud muudatused hõlmavad järgmisi meetmeid: juurdepääsu reguleerimise ratsionaliseerimine ja geograafiline suunamine; spektri kasutamise üldlubade eelistamine individuaalsete lubade kasutamisele

(võimaluste piires); spektri järelturgude eelistamine; tarbetute universaalteenuse kohustuste tühistamine (näiteks tasuliste telefonide ja füüsiliste kataloogide tagamine); universaalteenuse kättesaadavuskohustuse ulatuse piiramine; õigusraamistiku kohaldamisala täpsustamine ning tarbetute tarbijakaitse-eeskirjade tühistamine, kui nende kohta on juba kehtestatud horisontaalsed õigusaktid või kui turg on nende täitmise taganud; numeratsiooniga seotud eeskirjade ja juhtimise ühtlustamine ning selgitamine masinatevahelise side puhul.

Euroopa Komisjon on praegu eriti hoogsalt käsile võtnud energiaja digivaldkonna, maksude ning maksustamisega seonduva.

Tasuta digiteenused

Algatusega WiFi4EU kavatsetakse rahastada tasuta WiFi levialade rajamist internetiühenduse saamiseks avalikes kohtades (raamatukogud, väljakud, pargid, haiglad, avalikud hooned üldiselt), võttes eeskujuks juba rakendatud algatuse EDUROAM (Education Roaming). EDUROAM on teenus, mis pakub turvalist traadita internetiühendust.

Algatusega ühinenud haridusasutust külastavad rändlusteenuste kasutajad saavad kasutada traadita kohtvõrku (WLAN), kasutades selleks samu juurdepääsuvolitusi (kasutajanimi ja salasõna), mida nad kasutaksid oma kodukõrgkoolis, ilma et selleks oleks vaja lisatoiminguid teha vastuvõtvas kõrgkoolis. Komisjon on selleks eraldanud 120 miljonit eurot, hinnates, et aastavahemikus 2017–2020 liitub selle algatusega 6000 kuni 8000 omavalitsust. Kui süsteem on täielikult toimiv, luuakse 40 kuni 50 miljonit ühendust päevas. Kohalikke omavalitsusi kutsutakse üles välja töötama ja edendama oma tasuta digiteenuseid iseäranis sellistes valdkondades, nagu e-turism, e-tervis ja e-valitsus.

Maksude ja maksustamise reguleerimises puudutavad olulisemad algatused ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi ja VATi. Neist aga lähemalt Teataja järgmistes numbrites.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

17

KOOLITUS

TÕNIS JAKOBI

MAKSUKOOL Võttes arvesse senist elavat huvi, jätkab kaubanduskoda 2017. aastal maksuteemasid käsitleva Tõnis Jakobi Maksukooliga, kus hinnatud maksulektor Tõnis Jakob käsitleb koolitusseminaridel aktuaalseid ja enam probleeme tekitavaid maksuküsimusi. Kevadtalvel toimuval neljal seminaril on tähelepanu all maksumuudatused, maksustamise erinevad aspektid, maksuameti käsitlused ja erinevad kohtulahendid. Vastuse saavad kõik osalejate küsimused.

Reede, 10.02. Maksumuudatused ja probleemid 2017.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse hh 01.01 jõustunud maksumuudatuste ülevaade, uued maksumäärad. hh Dividendide ja omakapitali väljamaksete maksuprobleemid (seotud ja vaba omakapitali väljamaksed): piirangud, maksegraafik, väljamakse ümberklassifitsee­ rimine; vara vähenemisega seotud küsimused. hh OÜ-tamisega seotud maksuprobleemid, tehingute ümberklassifitseerimine. hh Vahenduse ja komisjonitehingute maksustamise ise­ ärasused ning nn „kulude müügi” maksuprobleemid. hh Kinnisvaratehingute maksustamine uue ehitusseadustiku valguses, sh eluruum, mitteeluruum, majutus­ teenus. hh Kohtupraktika.

Kolmapäev, 29.03. Piiriüleste tehingute ja sisendkäibemaksu mahaarvamise maksuprobleemid.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse. hh Kauba ja teenuste piiriüleste tehingute käibemaksu­ keerukused (kolmnurktehingute ja aheltehingute käibemaksu spetsiifika). hh Piiriüleste tehingute tõendamise probleemid. hh Teenuste ja kauba käibe tekkimise koha põhimõtted ja nüansid. hh Välismaal käibemaksukohustuslaseks tekkimise riskid. hh Sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodid ja keerukused, proportsiooni arvutamise metoodika. Põhivara sisendkäibemaksu mahaarvamise probleemid. hh Kohtupraktika.

Kolmapäev, 26.04. Välismaal töötamise ja piiriüleste tehingute maksuprobleemid.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse hh Kus tasutakse tulumaks välismaal töötamisel (füüsiline isik, juriidiline isik)? hh Püsiva tegevuskoha tekkimise riskid. hh Topeltmaksustamise vältimise probleemid

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

hh hh hh hh hh

(maksulepingute kasutamise võimalused, välismaal tasutud tulumaksu arvestamine).

Must ja valge nimekiri riikidest, tehingud off-shore firmadega.

Kus tasutakse palga tulumaks, residentsuse probleem?

Renditöö maksustamise eripära.

Välislähetuste päevaraha probleemid.

Kohtupraktika.

Neljapäev, 01.06. Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse hh Erisoodustuste ja kingituste eristamise probleemid. hh Sõiduauto kasutamise maksuprobleemid (sõiduauto hüvitis, erisoodustus, sisendkäibemaksu mahaarvamine, sõidupäeviku vorminõuded jne). hh Välislähetuste maksuprobleemid (päevaraha maksmise probleemid, vormistamise nõuded, jne). hh Vastuvõtukulude maksustamise erisused. hh Ettevõtlusega mitteseotud kulude tõlgendamisprobleemid. hh Laenutehingute maksuprobleemid (intress, tagasimakse graafik, tehingu ümberklassifitseerimine). hh Kodukontoriga seotud maksuprobleemid. hh OÜ-tamisega seotud maksuprobleemid. hh Tehingute tõendamine ja arvele esitavate nõuete probleemid. hh Kohtupraktika.

Koolitusseminarid toimuvad Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-kooli 17, Tallinn) kell 10.00–16.00.

Kõigil neljal koolitusel osalemise tasu kaubanduskoja liikmele on 260 eurot ja mitteliikmele 460 eurot (lisandub käibemaks). Ühel koolitusel osalemise tasu kaubanduskoja liikmele on 75 eurot ja mitteliikmele 125 eurot (lisandub käibemaks).

Mitme osaleja korral ühest ettevõttest rakendatakse hinnasoodustust 10%.

Lisainfo ja registreerimine Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989.

EESTI

Euroopa Komisjon rahastab

SprayPrinteri tootearendust KERTU ARUOJA, Baltic Innovation Agency konsultant

Euroopa Komisjon otsustas 2016. aastal toetada SprayPrinter OÜ tootearendust SME Instrumendi meetme raames 50 000 euroga.

E

sialgne toetus oli mõeldud SprayPrinteri ärimudeli valideerimiseks ning nüüd on ettevõttel võimalus taotleda samast meetmest rohkem kui kahe miljoni euro suurust toetust edasiseks tootearenduseks. SprayPrinterit nõustas eduka taotluse koostamisel Baltic Innovation Agency, üks Enterprise Europe Networki Eesti partneritest.

SprayPrinter asutati alles 2015. aasta lõpus, kuid nüüdseks on nende meeskond välja arendanud oma esimese toote – innovaatilise juhtmevaba printeri, millega saab trükkida mistahes pildi SprayPrinteri seadme, spreivärvi ja nutitelefoni abiga otse seinapinnale. Ettevõtte areng on olnud tormiline – esimeseks suureks edusammuks oli Prototroni võistluse võitmine, kuid sellele järgnesid juba „Ajujahi“ võit ning edukad Indiegogo ja Kickstarter ühisrahastuskampaaniad.

2016. aasta lõpus jõuti ka esimese toote turustamiseni – isikliku SprayPrinteri said kätte kunstihuvilised ja kodukujundajad 42 riigist üle terve maailma.

Meede SME Instrument

Idufirma SprayPrint printis Einsteini pildi Tartus Narva mnt 9 seinale.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Olulist rolli SprayPrinteri arengus on mänginud kindlasti ka SME Instrumendi esimese faasi projekt. Nimelt sai poole aasta jooksul selgemaks ettevõtte tehnoloogiline, äriline ja turupotentsiaal, näiteks viidi toote paremaks positsioneerimiseks läbi detailne turu- ja konkurentsiuuring, uuriti tootearenduse eesmärgil (potentsiaalsete) klientide arvamusi ja hinnanguid, küsiti oma ala ekspertide nõu ettevõtte strateegia ja ärimudeli täpsustamiseks ning koostati arendusplaan edasisteks sammudeks. Kõigi tegevuste tulemusena valmis teostatavusuuring koos uuendatud äriplaaniga, mis on aluseks teise faasi sisenemiseks. Põhiline arendustöö jääb aga loodetavasti positiivse rahastusotsusega teise faasi projekti, mille tulemusena peaks ettevõte olema valmis oma toodet skaleerima.

SME Instrument on Horisont 2020 rahastusprogrammi raames pakutav meede, mida saavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) taotleda aastatel 2014–2020. Selle aja jooksul on Euroopa Komisjon võtnud eesmärgiks toetada VKEsid uuenduslike äriideede edasiarendamisel ja vastavate toodete-teenuste turuletoomisel ühtekokku rohkem kui 2,8 miljardi euroga. Alanud aasta eelarveks on aga pea 438 miljonit eurot, mille nimel võistlevad innovaatilised VKEd üle kogu Euroopa.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

19

Taotluste kaks faasi

Meetme loogika on üles ehitatud kahele põhifaasile, kuhu saab taotlust esitada neli korda aastas. Alustada võib nii esimesest faasist kui kandideerida kohe ka teise faasi, kuid positiivse rahastusotsuse tõenäosus teises faasis suureneb ca 5%-lt 9%-ni, kui läbida eelnevalt esimene faas. Seejuures saab esimeses faasis teostatavusuuringu läbiviimiseks ja äripotentsiaali uurimiseks taotleda 50 000 eurot ning teises faasis arendustööks ja testimiseks ning toote-teenuse turuvalmiduseni viimiseks 0,5–2,5 miljonit eurot. Taotluse pikkuseks on vastavalt 10 ja 30 lehekülge ning selle fookuses on toote-teenuse uuenduslikkus, projekti mõju ja läbiviimise kvaliteet.

RIIGIHANKETEATED MASINAD JA SEADMED Eestis hangitakse kütteauru generaator koos torustikuga.

Tähtaeg 28.02.2017. Kood 249 Lätis hangitakse teeremonditöid.

Tähtaeg 28.02.2017. Kood 250 Norras hangitakse 3 pöörlevat elektrimuundurit.

Tähtaeg 17.02.2017. Kood 251 Taanis hangitakse 6 tuuleturbiini, nende püstitamist ja hooldusteenust. Osalustaotlusi esmaseks kvalifitseerumiseks oodatakse 06.02.2017. Kood 252 TARNED Eestis hangitakse mööblit hoolekandeasutusele.

Tähtaeg 22.02.2017. Kood 253 Rootsis hangitakse nõudepesuvahendit, kuivatamise agente ja pesupehmendajat. Tähtaeg 20.02.2017. Kood 254 Taanis hangitakse raamlepinguga plasttoodete tootmist ja hilisemat tarnimist edasimüüjatele. Osalustaotluste esitamise tähtaeg 14.02.2017. Kood 255

SprayPrinteri tööpõhimõte. Allikas: sprayprinter.com

Lätis hangitakse eripaate. Tähtaeg 22.02.2017. Kood 256 Rootsis hangitakse ümbrikke, kirjapaberit, kotte.

Tähtaeg 12.02.2017. Kood 257

Rahastust võib VKE taotleda nii üksi kui ka teiste VKEdest (välis)partneritega. Viimast varianti võiks kindlasti eelistada teises faasis, mis on esimese faasiga võrreldes märkimisväärselt pikem (6 kuud vs. 1-2 aastat) ja eeldatavasti seega ka tegevuste poolest mitmekesisem ja rahvusvahelisem. Meetme iseärasuseks on seegi, et kui esimene taotluskatse ebaõnnestub, siis on komisjoni tagasisidet arvesse võttes võimalik taotlus uuesti esitada juba järgmisse vooru. 2017. aastal on nendeks tähtsateks cut-off kuupäevadeks: 15. veebruar, 3. mai, 6. september ja 8. november esimese faasi taotluse puhul; 18. jaanuar, 6. aprill, 1. juuni ja 18. oktoober teise faasi taotluse puhul.

Lisaks toote-teenuse arenguetapile vastava faasi valimisele tuleb SME Instrumendi puhul valida ka sobiv teema, mille alla taotlus esitada. Euroopa Liidu prioriteetidest lähtuvaid teemasid on 13 ning need varieeruvad IKTst ning nano- ja biotehnoloogiast tervishoiu, põllumajanduse ja transpordini. Mõlemas faasis on konkurents tihedaim just IKT, energiaefektiivsuse ja transpordi valdkondades. Eelmise aasta juuni seisuga on komisjoni info põhjal teemade lõikes ühtekokku toetatud veidi üle 1500 esimese faasi taotlust ja pea 430 teise faasi taotlust.

Eesti ettevõtetel on siiani läinud SME Instrumendi taotlemisel väga hästi – positiivse otsuse on poole aasta vanuse info kohaselt saanud 28 esimese faasi ja 6 teise faasi taotlust. Võrdluseks – Lätis on rahastuse saanud vastavalt 5 ja 0 ettevõtet ning Leedus 13 ja 1 ettevõte. Eesti VKEdel seega uuenduslikkust jagub ning ambitsioonikamatel neist tasub kindlasti taotluse koostamise teekond ette võtta.

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

Rootsis hangitakse ortodontia tooteid (sh hammaste proteeside ja ümberbaseerumise tooteid).

Tähtaeg 13.02.2017. Kood 258 Eestis hangitakse seedetrakti ja ainevahetust mõjutavaid ravimeid. Tähtaeg 27.02.2017. Kood 259 Eestis hangitakse servereid. Tähtaeg 22.02.2017. Kood 260 TEENUSED Lätis hangitakse ooperimaja toolide hooldust ja remonti.

Tähtaeg 07.03.2017. Kood 261 Rootsis soovitakse sõlmida raamlepingut trükiteenuste ostmiseks. Tähtaeg 15.02.2017. Kood 262 Soomes hangitakse puhastusteenuseid.

Tähtaeg 17.03.2017. Kood 263 Eestis hangitakse filmide digiteerimise teenust.

Tähtaeg 20.02.2017. Kood 264 Eestis hangitakse IKT teenuseid (analüüs ja kasutajaliidese tööde realisatsioon, sh kujundus, tekst ja front-end arendus). Tähtaeg 22.02.2017. Kood 265 EHITUS JA HOONETEGA SEOTUD TEENUSED Rootsis hangitakse ehitustöid.

Tähtaeg 28.02.2017. Kood 266 Leedus hangitakse tehnilise projekteerimise teenuseid ja projekti järelvalveteenuseid. Tähtaeg 28.02.2017. Kood 267 Rootsis hangitakse jäätmekäitlusjaama ehitustööd.

Tähtaeg 20.02.2017. Kood 268 LISAINFO: Lea Aasamaa, lea.aasamaa@koda.ee, tel 604 0081

EESTI

MESSID HANNOVERI MESS JA KONTAKTKOHTUMISED 24.–28. aprill 2017 Hannover, Saksamaa

Visiidi rõhuasetus • Veinid • Vorstid • Juurviljad (konserveerituna plekist purkides) • Valmistoidud • Oliiviõli • Muud joogid • Värsked puu- ja juurviljad Korraldajad organiseerivad reisid peale registreerumist, osalejatele pakutakse lennuvalikud ja majutus eelnevalt kinnitamiseks. Kohtumiste valimine toimub kahepoolselt, esimesena importijad/edasimüüjad, seejärel valivad kohtumisi kohalikud tootjad. Külastused toimuvad erinevatesse veini ja toidutootmise ettevõtetesse.

Registreerimine on huvilistele avatud kuni 01.03.2017.

Lisainfo: www.b2match.eu/foodwine2017 IMM 2017: MASINATE, TEHNOLOOGIATE JA TÖÖSTUSSEADMETE MESS JA KONTAKTKOHTUMISED 6. aprill 2017 Sofia, Bulgaaria

Kontaktkohtumiste üritus leiab aset juba 13. korda populaarse ja juhtiva tööstusmessi raames. Messi teemade valdkond on lai ja hõlmab näiteks T&A-d, tööstusautomaatikat ja IT-d, tööstuslikku varustamist, tootmistehnikat ja teenuseid, samuti energeetikat ja keskkonda.

Sellel korral on B2B ürituse uuenduseks start-up ettevõtete sektsioon, aidates leida uusi kontakte, aga ka sobivas keskkonnas tõmmata potentsiaalsete klientide ja investorite tähelepanu.

Põhivaldkonnad • Tööstusautomaatika, tehaste automaatika, süsteemilahendused ja tööstustuslik IT • Digitaalne tootmine, integreeritud protsessid ja IT-lahendused • Integreeritud energiasüsteemid ja mobiilsus • Tööstuste varustamine – uuenduslikud lahendused, alltöövõtt ja kerged konstruktsioonid • Teadus ja arendustegevus ning tehnoloogiasiire B2B üritusele tasuta registreerimine kuni 24.02.2017, hiljem osavõtutasu 100 eurot külastaja kohta, täiendav inimene 75 eurot.

Lisainfo: www.een-matchmaking.com/hannovermesse2017 TOIDU- JA VEINITEEMALINE VISIIT HISPAANIASSE: ETTEVÕTETE KÜLASTUS JA B2B 4.–5. aprill 2017 Hispaania Hispaania toidu- ja veinitootjad kutsuvad Euroopa importijaid ja sisseostjaid külastama La Riojat ning tutvuma sealse maitsva veini- ja toiduvalikuga. Külastajatele (importijad) pakutakse ka reisi- ja majutustoetust (3 ööd). Reisitoetusele kandideerija peab olema vähemalt kahe aasta vanune ettevõte ning eelistatakse keskmisi või suuri ettevõtteid.

Olete oodatud osalema messile ja B2B üritusele, et tutvuda valdkondlike innovatsioonidega ning looma uusi ärikontakte.

Valdkondlikud märksõnad • MachTech sektsioon: robootika, mehhatroonika, metallide töötlemine, keevitamine, pumbad, hüdraulika ja pneumaatika, laserseadmed, metallist kärpimise ja metallitöötlemise seadmed, viimistlemine ja kuumtöötluse masinad, masina projekteerimine, keskkonnakaitse, ringlussevõtt • Innotech sektsioon: tööstusautomaatika ja tarkvara kontroll- ja mõõtmisseadmed, tööstuselektroonika, elektrilise liikuvuse ja seadmete, teenuste kvaliteedi tagamine ja katsetamine, T&A Lisainfo ja registreerimine kuni 20.03.2017, www.b2match.eu/imm2017 MOBILE WORLD CONGRESS 2017: SUURIM MOBIILSETE LAHENDUSTE MESS JA KONTAKTKOHTUMISED 27. veebruar – 1. märts 2017 Barcelona, Hispaania Tule osalema, et ammutada inspiratsiooni ja luua kestvaid uusi koostöösidemeid, et saada tõuget uutele innovaatilistele projektidele. Möödunud aastal võttis messi raames toimuvast kontaktkohtumiste üritusest osa üle 400 osaleja ning toimus pea 2000 kohtumist 33 riigist pärit osalejaga.

Miks osaleda?

• Võimalus edendada oma tooteid, tehnoloogiaid ja oskusteavet.

• Võimalus leida lahendusi oma mobiilsetele vajadustele.

• Võimalus leida äri- ja tehnoloogia valdkonnas partnereid koostööks.

• Võimalus arutada uusi ideid ja alustada uuendustega.

Osalustasu 310 eurot. Registreerimine kuni 10.02.2017.

Lisainfo: www.b2match.eu/mwc2017

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Taani start-up disainifirma otsib metallist ja puidust seina­ skulptuuridele tootjat (metalli, messingi, tsingi ja tamme­ vineeri laserlõikamine, kõrgekvaliteediline viimistlus).

Potentsiaalne koostööpartner võib olla mööblitootja või töö­ koda, kellel on kogemusi disaineritega koostööks ja eksklusiivsete toodete tootmisel. Kood: BRDK20161129001 Hispaania toiduainete turu-uuringutele ja müügiedendamisele spetsialiseerunud firma pakub oma vahendaja teenuseid Euroopa mahe- ja biotoodete tootjatele, kes soovivad siseneda Hispaania turule. Huvi pakuvad naturaalsed, orgaanilised ja looduspuhtad mahetoiduained ja joogid (nt või, kreemid, teraviljatooted, suupisted, šokolaad jm). Klientideks on toiduainete jae- ja hulgimüüjad, supermarketid, tootjad, pagaritööstus­ ettevõtted, horeca varustajad jpt. Kood: BRES20161123001 Saksa personaliotsingufirma otsib usaldusväärseid koostööpartnereid Euroopast, kes aitaks leida töötajaid Saksamaale.

Sobival koostööpartneril peaks olema juurdepääs kvalifitseeritud töötajate andmebaasile ja soovitatavalt rahvusvahelise värbamise kogemus sellistel elualadel, nagu tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, aga ka inseneritöö, tööstus, IT, ehitus ja logistika. Kood: BRDE20161129001 Saksa käsitööjäätise tootja otsib lamineeritud paberpakendite tootjat. Tegemist on väiketööstusega, mis toodab maitsvaid tooteid kohalikele supermarketitele ja kohvikutele. Bränd on väga edukas ning nüüd otsib omanik mugavamat ja personaliseeritud pakendit – lamineeritud paberist topsid mahutavusega 150–200 ml, sobiva kaanega. Sobiv tootja peaks olema võimeline tootma nii topsi kui kaane ning trükkima peale ka kliendi poolt kinnitatud logo ja kujunduse.

Kood: BRDE20161128002 Suurbritannia kaubandusfirma, mis on spetsialiseerunud beebikaupade (tervise-, turva- ja ilutooted, toidud) turundamisele ja müügiarendusele, otsib tootjaid, kes oleksid huvitatud Suurbritannia turul oma toodete müümisest. Firmal on põhjalikud turundusoskused ja -teenused ning edukas müügivõrk, kuhu kuulub u 6000 Suurbritannia apteeki ja beebikaupade kauplust ning nad otsivad võimalust oma tootevalikut teiste brändide abil laiendada. Kood: BRUK20161214002 1951. a asutatud Iisraeli ettevõte esindab rahvusvahelisi farmaatsiatoodete, meditsiiniaparatuuri, toidulisandite ja imikutoidu tootjaid ning soovib kontakte ülalnimetatud kaupade tootjatega, et neid eksklusiivselt esindada ning nende kaupu importida ja turundada. Kood: BRIL20161116001 90-aastase kogemusega Saksa elektriinstallatsioonidega tegelev firma otsib rahvusvahelisi allhankijaid. Firma otsib pikaajalist koostööpartnerit, kellel oleks kogemus tööstus- ja kaubandusehituses, aga ka eraehituses. Teenused hõlmavad hooldus-, parandus-, automatiseerimis- ja ohutustöid, energiavarustuse ja -tehnoloogiaprojekte (ka alternatiivenergia), smart-home-kontseptsiooni jpt. Koostööpartneril peab olema vastav kogemus. Vajalik saksa keele oskus.

Kood: BRDE20161220001 Rumeenia kingituste, suveniiride, sisekujunduselementide, käsitöö- ja dekoratiivesemete (nt võtmehoidjad, pildiraamid ja -albumid, keraamikatooted, pehmed ja portselanist mänguasjad, ehted, post- ja tervituskaardid jne) müügiga tegelev ettevõte soovib kontakte samalaadsete toodete tootjatega, et nende tooteid Rumeenia turule müüa.

Kood: BRRO20161129001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

Poolas asuv ettevõte otsib kontakte mööbli- ja akendetootjatega koostöö eesmärgil. Firmal on tootmisvõimalused ja kogenud töötajad ning soovitakse leida ettevõtteid, kes sooviksid Poolas tootmisega alustada või oma tootmise Poola üle viia.

Kood: BRPL20161128001 Suurbritannia mööbli- ja internetijaemüügiga tegelev firma otsib online-müügiks keskaegse stiiliga (kohvilauad, lambid, jalatoed, vaibad, diivanipadjad) ja moodsaid kodusisustuselemente. Sobivaks koostööpartneriks on kvaliteetsete esemete tootja, kellel on piisav laovaru. Kood: BRUK20161102001 Austria toiduainetega kaupleja otsib allergeeni- ja gluteenivabade toiduainete tootjat, kes on huvitatud müümisest Austria, Saksa ning ka Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele. Müügivõrgus on nimetatud piirkondade säästu- ja supermarketid ning otsitakse innovaatilisi uusi toiduaineid (ka orgaanilisi kuivatatud puuvilju, konservtooteid).

Kood: BRAT20160929001 Suurbritannia müra- ja soojustaseme ning vibratsiooni haldamislahendustega tegelev firma otsib terastoodete tootmisega tegelevaid ja masinatööstusettevõtteid, kellel on võimalus ja kogemus toota keskmise- ja suuremõõtmelisi tooteid (kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, energiatootmis-, õli- ja gaasiseadmetele, merendusele, kaitse- ja farmaatsiatööstusele). Kood: BRUK20161130002 Poola taastuvenergiasektoris tegutsev ettevõte soovib osta põleteid biomassi (pelletid) põletamisel põhinevatele kateldele (eramajadele 10–45 kW, ühiskondlikele ja tootmishoonetele 100–1000 kW). Kood: BRPL20161216001 Poola väetiste ja põllumajanduskemikaalide müüja pakub turustamisvõimalusi. Firma otsib kontakte innovaatiliste väetiste, pestitsiidide ja kemikaalide tootjatega nende toodete Poola turule tutvustamise ja müümise eesmärgil.

Kood: BRPL20161220002 Poola toidukoostisainete müüja soovib leida tootjaid (kartulitärklis, kartuligraanulid, kartulihelbed, maisijahu), kelle tootmisvõimsus oleks 24–1000 tonni aastas ja kellel oleks olemas kõik vajalikud tunnustused ja spetsifikatsioonid.

Kood: BRPL20161129001 Rumeenia turustaja otsib pagari-, maiustuste- ja jäätisetööstusele koostisainete tootjaid (glasuur, pumat, puuviljakompotid ja -kokteilid). Potentsiaalseks partneriks on EU tootmis- ja hoiustamise standardeid järgiv tootja.

Kood: BRRO20161010001 Kogenud Poola farmaatsia- ja ilutoodete ning meditsiiniseadmete ja kirurgiliste instrumentide hulgimüüja pakub sarnaste toodete valmistajatele võimalust Poola turule sisenemiseks. Ettevõte pakub turustamise, ladustamise, transpordi ja turundamise tugiteenuseid. Kood: BRPL20161214001 Frankfurdis asuv Saksa start-up ettevõte soovib leida koostööpartnereid mobiilirakendusi arendavate firmade hulgast, loomaks uusi olemasolevatel skeemidel põhinevaid rakendusi Android- ja iOS-seadmetele. Koostööpartneriks võib olla väikese- või keskmise suurusega tarkvaraarendusettevõte või ülikool. Kood: BRDE20161208001 LISAINFO: Kadri Rist, kadri@koda.ee, tel 604 0091

LIIKMELT LIIKMELE

PAKKUMISED

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA LIIKMETELE Luisa Tõlkebüroo

AugustEstFin

Juunioriosakonna tõlked koja liikmetele 2017. aastal: ingliseeesti, eesti-inglise 10,75 + km. Muude keelekombinatsioonide osas samuti allahindlused koja liikmestaatuse mainimisel!

Pakume kvaliteetseid reovee biopuhastusseadmeid nii eramajadele ja suvilatele kui ka suurematele hoonetele ja objektidele, nagu kortermajad ja väiksemad asulad. Kuni 21.02.2017 kehtib kõikidele seadmetele allahindlus 5%.

Reisibüroo Karol Reisibüroo Karol on Eesti juhtiv messireiside korraldaja juba üle 20 aasta. Tulles meie ärikliendiks, saad võimaluse kasutada personaalse reisikonsultandi teenuseid, lisaks pakume liikmetele hinnaalandust –2% reisipaketilt. Soodustuse saamiseks tuleb tellimisel teavitada meie reisikonsultanti, et olete kaubanduskoja liige.

ABC Motors Renault on enimmüüdud tarbesõidukite mark Euroopas aastast 1998. Üle poole kõigist Euroopas registreeritud tarbesõidukitest kannab Renault märki. Renault Master III kaubiku saate kätte 213 euro eest kuus (lisandub käibemaks).

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/liikmelt-liikmele!

MESSID SAKSAMAAL Rahvusvaheline maiustustööstuse tarnijate mess Köln 29.01.–01.02.2017 Rahvusvaheline maiustuste ja kondiitritoodete mess Köln 29.01.–01.02.2017 Rahvusvaheline mänguasjade ja lastekaupade mess Nürnberg 01.–06.02.2017 Spordiartiklid ja spordimood München 05.–08.02.2017 Rahvusvaheline jalatsite ja aksessuaaride mess Düsseldorf 07.–09.02.2017 Rahvusvaheline värskete puu- ja juurviljade kaubandusmess Berliin 08.–10.02.2017 Rahvusvaheline turismimess: puhkus, vagunelamud, Hamburg 08.–12.02.2017 välitegevused ja jalgrattasport INHORGENTA MUNICH Kellad, ehted, vääriskivid München 18.–21.02.2017 Mänguasjade ja lastekaupade mess Moskva 28.02.–02.03.2017 kids russia Maailma juhtiv kaubandussisustuse ja –seadmete mess Düsseldorf 05.–09.03.2017 EuroShop 07.–09.03.2017 Asia-Pacific Sourcing Aasia päritolu majapidamistarvete ja aiakaupade mess Köln Rahvusvaheline turismimess Berliin 08.–12.03.2017 ITB Berlin Rahvusvaheline hotellinduse, gastronoomia, Hamburg 17.–21.03.2017 INTERNORGA

pagaritööstuse ja kondiitritoodete mess ProWein Rahvusvaheline veinimess Düsseldorf 19.–21.03.2017 Infotehnoloogia, telekommunikatsiooni- Hannover 20.–24.03.2017 CeBIT ja tarkvara lahenduste mess Wasser Berlin Rahvusvaheline vee- ja veemajanduse mess Berliin 28.–31.03.2017 Maailma juhtiv tööstusmess Hannover 24.–28.04.2017 Hannover Messe Rahvusvaheline pakendimess Düsseldorf 04.–10.05.2017 interpac ProSweets ISM Spielwarenmesse ISPO GDS Winter Fruit Logistica REISEN HAMBURG

Messid Berliinis Maarian Toom T 6276 942 berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Elo Saari T 627 6946 duesseldorf.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Messid Hannoveris Marge Aedna T 627 6944 hamburg.ee@ahk-balt.org hannover.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Elo Saari T 627 6946 koeln.ee@ahk-balt.org muenchen.ee@ahk-balt.org Spielwarenmesse Nürnbergis Kerttu Taidre T 627 6947 spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

KASULIKKU

ADAPTER

ühendab teaduse ja ettevõtluse

Reaalsed väljakutsed äris võivad leida lahenduse ülikoolides. Alates sellest aastast on igal ettevõtjal võimalus saada ühe päringu peale vastus kõigist Eesti ülikoolidest, kus vastava küsimuse lahendamiseks vajalik kompetents olemas on. Õnneks on Eesti kõrgkoolides sadu oma ala tippspetsialiste, kes just selliseid lahendusi suudavad ja soovivad pakkuda. Tuleb ainult õige spetsialist üles leida.

Nutika külmkapimagneti lugu AITEL KÄPP, Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniekspert

E

esti on nutikate inimeste maa. Küsimuse esitamise oskus ning soov teha asju paremini ja paremaks on meile sündides kaasa antud. Vahel võivad sellises mõtteviisis peituda ka mõned ohud. Kuidas neid ohte vältida ning lahenduste otsimisel kasutada vaid häid ja kõige paremaid materjale, see on omaette väljakutse.

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

Oletame, et minu ettevõte on konstrueerinud uue külmkapimagneti, mis suudab Facebookiga ühendudes tuvastada kliendi jagatud toiduretsepte. Retsepte hiljem magneti pinnal asuval ekraanil taaskuvades saab klient endale koju jõudes päeva jooksul jagatud toiduretseptidest maitsva õhtusöögi valmistada. Idee on hea, toode atraktiivne ja nõudlus selle järele on turul olemas. Millegipärast töötab minu loodud magnet aga ainult Snaige külmikutel. Õnneks on Tallinna Tehnikaülikoolis elektromagnetilise ühilduvuse labor, kus töötavad teadlased oskavad mõne testi tulemusel öelda, kus peitub minu

seadme viga.

Kui olen lõpuks suutnud oma külmkapimagneti panna koos toimima kõikide Eestis ja mujal maailmas müüdavate külmikutega, tekib mul vajadus minna oma toodet Indiasse tutvustama. Siirdudes ühele suurele India elektroonikatööstuse messile, selgub, et kujunduselemendid, mis ääristavad minu nutikat magnetit, kutsuvad sealsetes inimestes esile naljakaid reaktsioone ja keegi otseselt tootest huvitatud ei olegi. Mida ma nüüd valesti tegin?

Tagasi Eestisse jõudes pöördun esimese asjana Eesti Kunstiakadeemiasse, et toote disain korralikult läbi mõelda. EKA disainerid soovitavad kaasata protsessi ka Tallinna Ülikooli Aasia uuringute spetsialistid, kes oskavad soovitada disainielemente, mis ei mõjuks India või Hiina turu klientidele naljaka või eemaletõukavana.

Läbinud kogu eelneva tootearendusprotsessi, jõuan oma külmkapimagneti-

KASULIKKU

ga edukalt turule. Esimesed paar kuud naudin müügi katkematut tõusu. Ühel hetkel on aga piir ees. Mis nüüd juhtus?

Suuremad mahud on tootjalt juba tellitud, aga müük jäi seisma. Katsetan reklaamikampaaniaga. Investeerin kampaaniasse muljetavaldava summa, aga tulemust ei järgne. Reklaamifirma kinnitab mulle, et tema tegi kõik endast

toodet märkama või mitte. Uuringust selgus, et atraktiivse kujunduse miinuseks oli, et kliendid ei märganud müügisõnumit. Lahenduseks oli lihtsalt teksti paigutuse ja kontrastsuse muutmine. Kui need parandused said reklaamidesse sisse viidud, hakkas müük nagu nõiaväel päev-päevalt uuesti kasvama.

Kuidas jõuda õigete ülikoolide ja spetsialistideni?

ADAPTER viib kokku ettevõtted ning teadus- ja arendusasutused. oleneva ja reklaamid on väga atraktiivsed. Ta rakendas reklaamide väljatöötamisse oma parima disaineri.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas on neuroturunduse töörühm, kes oma tehnikaga saab adekvaatsete mõõtmistega tõestada, kas reklaami hea disain paneb inimesed tegelikult

Tihti tuleb selleks kasutada tuttavatelt saadud infot või kulutada aega kümnetele telefonikõnedele ja tunde, isegi päevi internetist otsimisele. Ülikoolid teavad väga hästi, et aeg on raha. Alates sellest aastast on igal ettevõtjal võimalus ühe päringu peale saada vastus kõigist Eesti ülikoolidest, kus vastava küsimuse lahendamiseks vajalik kompetents olemas on.

ADAPTER ühendab teaduse ja ettevõtluse

Kui teie ettevõtte ees seisev väljakutse vajab spetsiifilisi kompetentse või seadmeparki, või kui otsite arenduspartnerit rakendus- või tootearendusprojektiks ning ei tea, kust alustada,

siis siin tuleb appi ADAPTERi pakutav kontaktpunkt. ADAPTERisse sisestatud koostööettepanekud, päringud ja küsimused jõuavad kõikide osalevate ülikoolideni, kes neid analüüsivad ja omapoolsed vastused esitavad. Nii jääb ettevõtjal ära tarvidus otsida ja mõtelda, kelle poole oma küsimusega pöörduda. ADAPTER lahendab selle mure teie eest. Võimalikud lahendused või ülikoolide soovid teemaga süvitsi minna jõuavad ettevõtjani viie tööpäeva jooksul.

ADAPTERi lihtsasti otsitavasse andmebaasi on koondatud Eesti ülikoolide pakutavad mõõte-, analüüsi-, konsultatsiooni- jm teenused. Andmebaasis on juba üle 150 teenuse ning see arv kasvab pidevalt. Tarvilikke teenuseid on kõikidele eluvaldkondadele – alates ammooniumlämmastiku määramisest pinnavees kuni töökeskkonna ohu­tegurite mõõdistamiseni, jätkusuutlikust tootearendusest kuni Aasia turgudele sisenemise nõustamiseni.

ADAPTER.ee veebilehel on ka aktiivne ja ajakohane loend olulisematest ettevõtetele avatud toetusmeetmetest, mis on suunatud teadmismahuka majanduse kasvatamisele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

25

ARENGUKOOSTÖÖ

Vietnam – noor kasvav turg Kagu-Aasias Kaubanduskoda korraldas 5.–7. detsembrini toimunud visiidi Vietnami, kus Eesti äridelegatsioon külastas pealinna Hanoid ning riigi peamist ettevõtluskeskust Ho Chi Minhi (endise nimega Saigon).

E

rinevate kohtumiste käigus sai selgeks, et Vietnam on suure potentsiaaliga riik, kus Eesti ettevõtjatel on võimalik nii mõndagi saavutada.

Vietnamis on ligi 95 miljonit elanikku, kusjuures noorem elanikkond on kasvavas trendis. Sealne aastane majanduskasv on ca 6%. Need asjaolud muudavad Vietnami nooreks, kasvavaks ja paljude võimalustega turuks Kagu-Aasias. Vietnamlased ei soovi küll oma riigi võrdlemist Hiinaga, ent kuivõrd ollakse oma naabrist väga sõltuvad, tehakse seda siiski. Visiidi vältel kuulsime korduvalt, kuidas Vietnam on praegu oma arengus seal, kus Hiina oli 15 aastat tagasi. Palju tootmisi, eriti rõivatööstussektoris, tuuakse Hiinast üle Vietnami.

Just siin valmivad paljud maailma tuntuimad rõivabrändid. Kuid mitte ainult – üha suurem palgasurve Hiinas on toonud kaasa ka teiste sektorite tootmise ümberkolimise naaberriiki.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

JANA SILAŠKOVA, kaubanduskoja teenuste osakonna projektijuht

Kohtumine Kesk- ja Ida-Euroopa Kaubanduskoja esindajatega Vietnamis.

ARENGUKOOSTÖÖ

Kohtumine Eesti aukonsuliga Ho Chi Minhis hr Do Van Muoiga.

Äriseminari paneeldiskussioonis arutleti Vietnami ärivõimaluste üle.

Äritavad Vietnamis

Tehes Vietnamis äri, on oluline mõista ning arvestada sealsete äritavadega. Visiidi käigus rõhutati korduvalt, et seal tuleb ise kohal olla – kaugjuhtimine Vietnami puhul ei toimi.

Arvestada tuleb ka paljude kultuuriliste eripäradega. Näiteks ei ütle vietnamlane ärikohtumistel kunagi „ei“, aga „jah“ ei tähenda automaatselt nõustumist, vaid pigem tõdemust, et „ma kuulsin teid“. Meeles tuleks pidada sedagi, et paberil allkirjastatud leping ei pruugi olla viimane sõna.

Vietnamlased on töökad ja ettevõtlikud. Nende jaoks on oluline hierarhia, sh vanuseline. Tegemist on sotsialistliku vabariigiga, kus sõnavabadus puudub – inimesed valitsust

Kuuldused Eesti e-lahendustest on jõudnud sealsete kogukondadeni ning eriti huvitatud oldi e-residentsusest. ei kritiseeri. Inglise keele oskus ei ole vietnamlaste hulgas kõige parem ning seetõttu tuleb inimesele, kellel on nii keeleoskus kui kvalifikatsioon, ka Euroopa mõistes üle keskmise palka maksta. Vietnamis äri tegemisel tuleb arvestada ka bürokraatiaga – asjaajamine võtab seal kauem aega, kui eestlane harjunud on.

Abiks on kohalik kaubanduskoda

JAAN PUUSAAG, Krimelte/Wolf Group Enamik riike maailmas on üksteisele väga sarnased – elatakse majades, sõidetakse autodega mööda tänavaid, toitu ostetakse poest jne.

Selleks, et aru saada, milles on erinevus, ei piisa alati lugemisest, teatud kohtades on vaja ära käia.

Vietnam on kindlasti see koht, kus lisaks puhkaja vaatele avaneb ettevõtja vaade, kui kohtuda nendega, kes teevad äri kohapeal. Vietnami puhul on asjad paljuski lihtsamad, kui võib karta, ja alluvad tavaäri loogikale. Samas võib see lihtsus osutuda üllatavalt keeruliseks. Vaba vestlus ärikeskkonna ja valdkonna teemadel ei ole võimalik, sest sa ei saa lihtsalt mitte millestki aru, kuigi vestlus toimub inglise keeles. Seetõttu on suureks abiks näiteks kohalik kaubanduskoda, kes aitab väga praktilistes küsimustes kuni värbamiseni välja.

Potentsiaalsed sektorid

Ho Chi Minhis korraldasime muuhulgas äriseminari, mis äratas kohalike ettevõtjate seas suurt huvi. Kuuldused Eesti e-lahendustest on jõudnud sealsete kogukondadeni ning eriti huvitatud oldi e-residentsusest. Äriseminari paneelarutelus toodi Vietnami potentsiaalsete sektoritena välja eelkõige veemajandust, toidu (eriti puuviljade) ohutust ja hügieeni, tarbekaupu ja teenuseid, infrastruktuuri arendamist, meditsiini ning ITd. Pärast visiiti on meil veelgi suurem kindlustunne julgustada Eesti ettevõtjaid, kes uusi sihtturge otsivad, Kagu-Aasia ja eriti Vietnami poole vaatama. Võimalusi peitub seal rohkesti. Turu eripäradega arvestades ja ennast korralikult ette valmistades on Eesti ettevõtjatel suur potentsiaal need võimalused enda kasuks tööle panna.

Sel korral kuulusid Vietnami külastanud äridelegatsiooni Balti Uniform, Janere, Krimelte/Wolf Group ja Taxigo. Visiit korraldati arengukoostöö programmi raames ning delegatsiooni juhtis välisministeeriumi välismajandus- ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Väino Reinart. Kohapeal aitasid delegatsiooni programmi korraldada Eesti aukonsul Ho Chi Minhis hr Do Van Muoi ja Eesti päritolu ettevõte Emerhub.

Kui Sul tekkis lugemise käigus huvi Vietnami turu vastu, pöördu kaubanduskoja poole. Aitame sind kontaktidega!

Visiidi kohapealseid kulusid aitas katta välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

27

TÖÖSTUS

Digitaliseerimine – Eesti tööstuse oht või võimalus?

Digitaalsete süsteemide kasutuselevõtt aitab ressursse tõhusamalt kasutada ja tänu sellele on võimalik pakkuda toodet konkurentsivõimelise hinnaga. Digitaliseerimine annab ka võimaluse tulutoova väärtuspakkumise loomiseks.

RAMI MOREL, majandus- ja kommunikatsiooni­ ministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist

M

iks räägitakse neljandast tööstusrevolutsioonist? Ajalooliselt on kiire majanduskasvu perioodid olnud seotud tööstusrevolutsioonidega, seda alates aurumasina kasutuselevõtust kuni laialdase automatiseerimiseni.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

Viimasest suurest tööstusrevolutsioonist on tänaseks möödas ligi 50 aastat. Kui vaadata majanduskasvu alates 1970. aastatest tänaseni, on näha, et maailma kogutootlikkuse aastane kasv on sel perioodil aeglustunud kaks korda. Eriti märgatav on tootlikkuse kasvu pidurdumine olnud arenenud riikides.

Viimase paari aasta jooksul on aga hakatud rääkima neljandast tööstusrevolutsioonist, mis on eelkõige ajendatud Lääne-Euroopa riikide murest oma autotööstuste tuleviku pärast, kuid mitte ainult. Mitmed riigid on hiljaaegu

koostanud või uuendanud oma tööstusstrateegiaid (Industrie 4.0, Industrie du Futur, High Value Manufacturing Catapult, Produktion 3.0 jne). Nende kõigi põhialuseks on küberfüüsikaliste süsteemide kasutuselevõtt – ühendada IKT lahendused seadmete ja toodetega.

Digitaliseerimise tuum peitub informatsiooni kogumises ja selle kasutamises juhtimisotsuste vastuvõtmisel.

Digitaliseerimise olemus

Digitaalsete süsteemide kasutuselevõtt aitab ressursse efektiivsemalt kasutada, mille tulemusena on võimalik

TÖÖSTUS pakkuda toodet konkurentsivõimelise hinnaga. Veelgi enam, digitaliseerimine annab võimaluse ka tulutoova väärtuspakkumise loomiseks. Seega peaks digitaliseerimise vajadus olemuslikult tulenema soovist püsida konkurentsivõimelisena.

Ettevõtte poolt kliendile loodav väärtuspakkumine on seotud tootmisja turuinfo kasutamisega. Nii lõpptoote kui ka tootmisteenuse (allhanke) pakkumisel on trendideks väiksemad kogused, minimaalne laovaru, kõrge kvaliteet, kiire tarne, paindlik tootmine.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine võimaldavad tootmise kliendi ootustele vastavalt ja samal ajal tulutoovalt ümber korraldada.

Ressursside efektiivsemaks kasutuseks pakub digitaliseerimine erinevaid võimalusi: tööjõu targem kasutus, seadmete koormatuse jälgimine, tarneahela optimeerimine, e-müügi­kanalid jpm. Tööjõukulude kiire kasvuga toimetulemine on Eesti tööstusettevõtetele suurimaks väljakutseks, sektori kogukasum on languses juba mitu aastat järjest.

Samal ajal on puudus ka tööjõust, mis avaldab omakorda survet tööjõukulude kasvule. Üheks võimaluseks on siin tihedas konkurentsis toimetulekuks olemasolevate ressursside efektiivne kasutamine ning rutiinsete tööde automatiseerimine. OECD andmetel on üle 30% Eesti töökohtadest kas täielikult või osaliselt automatiseeritavad.

Suur osa ettevõtetest tegeleb juba täna uute masinate ja seadmete ostmisega seotud automatiseerimisega, vähem protsesside digitaliseerimisega.

Tunduvalt vähem nähakse Eestis praegu võimalusi lõpptoodetele väärtust loovate teenuste müügis. Lõpptoote puhul on hüved seotud lisafunktsiooni ja selle kasutajakogemusega, väärtusega, mida annab digitaalne komponent senisele (või täiesti uuele) tootele. Sellist lähenemist on hakatud kutsuma tööstuse teenustamiseks (servitizing). Teenustamine, mis põhineb valdavalt digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtul, võimaldab saada tootelt müügitulu kogu elutsükli vältel, mitte ainult ühekordselt ostu-müügitehingult. Tänasel päeval üha kasvav osa tööstusettevõtete müügitulust tuleb tootega pakutavate lisateenuste müügist, sh järelteenustest. Siinkohal pole vahet, kas tehing toimub B2B, B2C või B2G turul. Näiteid võib tuua igast valdkonnast, alates nutitelefonidest ja sõiduautodest kuni tööstusseadmeteni.

Tööstuskontserni Kone Cranes müügitulust ligi pool tuleb juba teenuste (sh digitaalsete lisateenuste) müügist.

Starship Technologies pakirobotid või Cleveroni Snaplocker lahendused ei ole oma olemuselt midagi muud kui võimalus pakkuda lõppkliendile suuremat lisandväärtust (paranenud kasutuskogemus ja soodsam hind).

Võimalused tehnoloogia arenguga kaasa minna

Ettevõtte vaates võib digitaliseerimist ja autoriseerimist jaotada laias laastus kolmeks.

Kõige lihtsam ja odavam lahendus on teha audit, mis annaks ülevaate ettevõtte ressursside kasutusest, kuidas kasutatakse seadmeid, energiat, tooret ja tööjõudu. Auditi põhjal on võimalus luua ettevõtte digitaalne strateegia.

Ainuüksi tervikpildi saamine annab võimaluse muuta protsesse efektiivsemaks. Alles seejärel on mõistlik minna edasi ettevõtte tervikliku või osalise digitaliseerimise ja automatiseeri­ misega.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine võimaldavad tootmise kliendi ootustele vastavalt ja samal ajal tulutoovalt ümber korraldada.

Järgmine tasand eeldab juba suuremaid investeeringuid – digitaalsete tarneahelate ja protsesside arendamine ja kasutuselevõtt; digitaalne innovatsioon ja tootearendus; digitaliseeritud müük ja turundus.

Kolmas tasand on investeeringud seadmetesse – automatiseerimine.

Tööstusettevõtte jaoks on tööstusseadmete vahetamine regulaarne ja tavapärane protsess, mis on investeeringute

plaanis kindlalt sees.

Tihtilugu alustatakse digitaliseerimist ja automatiseerimist vastupidises järjekorras. Seadmete soetamine on korraldatud üksikostudena ilma pikaajalise vaateta seadmete omavahelisest ühilduvusest ja tööjõu arendamisest.

Kuidas saab riik abiks olla?

Riik peab eelkõige tagama stabiilse keskkonna investeeringuteks. See tähendab sobival hulgal ja õige kvalifikatsiooniga tööjõu kättesaadavust, investeeringuid soosivat maksukeskkonda, läbipaistvat ning kiiret asjaajamist riigiga.

Riigi roll on eelkõige sekkuda, kui esinevad turutõrked. Eraturg ei paku sobivaid lahendusi.

Neljandast tööstusrevolutsioonist räägitakse praegu veel kui millestki hoomamatust, napib häid näiteid, millega ettevõtted saaksid samastuda.

Samas kõnetab ettevõtjaid enim just teiste ettevõtete praktiliste kogemuste tutvustamine. Seega riigi ja ettevõtete ühine roll on edulood kokku koguda ja tõsta teadlikkust ohtudest ja võimalustest. Riigi kaasrahastatud IKT klaster aitas Eesti tootmisettevõttel suurendada tulu tootmisprotsesside digitaliseerimisest. Teise näitena saab tuua riigi toel loodud tehnoloogia arenduskeskused, kes pakuvad IoT ja tootmisautomatiseerimise lahendusi. Üheks suuremaks pudelikaelaks on ettevõtjate vähene ambitsioonikus kasvada ja areneda ning võtta selleks riske ja investeerida. Professor Urmas Varblane on korduvalt välja toonud, et ühe lahendusena võiksid Eesti tööstusettevõtted valmistuda põlvkondade vahetuseks. See omakorda eeldab, et ettevõtted peaksid koostöös riigiga panustama iga taseme järelkasvu koolitamisse ja tööjõu arendamisse.

Ambitsioonikatel ettevõtetel puudub aga sageli oskus oma ideid ellu viia. Üheks riigi poolt pakutavaks lahenduseks on ettevõtte arenguprogramm.

Ettevõtte arenguprogrammi kaudu soovime ambitsiooni arenguplaaniks vormistada.

Tööstuse arengu toetamisel on riigi roll ka sobivate koostööplatvormide loomine, mis panustaksid teadlikkuse tõstmisse ja kompetentsi loomisse.

Maailmamajanduses toimuvad arengud sunnivad Eesti tööstussektorit muutuma. Samas tuleb mõista, et tööstuse konkurentsivõimesse saavad panustada eelkõige valdkonna ettevõtjad ise. Riik saab ja tahab tööstussektorile tähelepanu pöörates soovitud muutustele kaasa aidata.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

29

SIHTTURUD

INDIA – maailma suurim kasvumootor

India on Eestist vaadatuna kauge ja keeruline turg, kuid riigis, kus elab kuuendik kogu maailma rahvastikust ning mille viimaste aastate majanduskasv on olnud üle 7%, on toimumas suured muutused, mis pakuvad uusi võimalusi ka Eesti ettevõtetele.

MATS KUUSKEMAA, konsul ja majandusametnik

A

sjaolust, et India on Maailmapanga Ease of Doing Business indeksi alusel 190 riigi seas 130. kohal ja et äritegemine isiklike kontaktideta on pea võimatu, ei tasuks ennast heidutada lasta.

gugi et kõigi mainitud reformide mõju avaldub pikaajaliselt, on need ehk peamisteks põhjusteks, miks Maailma Majandusfoorumi 2016–2017 globaalses konkurentsiraportis tõusis India eelneva aasta võrdluses 55. kohalt 39. kohale.

Ettevõtluskeskkonnast

India valitsus eesotsas peaminister Narendra Modiga on üksnes viimase aasta jooksul läbi surunud hulga äritegemist hõlbustavaid reforme. Nende seas sai möödunud aastal parlamendi heakskiidu ühtse käibemaksu (GST) seadus, millega luuakse viie erineva maksu asemel üks ja vähendatakse bürokraatiat ettevõtetele, viies maksukogumise suuremas jaos üle internetti. Samuti sai kaante vahele India esimene ettevõtte pankrotte käsitlev seadus. Seni võisid pankrotis ettevõtte võlausaldajad oma nõuete rahuldamist oodata 10 aastat või enam.

Valitsuse ootamatu samm muuta 2016. aasta novembris päeva pealt kehtetuks 86% ringluses olevast sularahast pälvis hulgaliselt kriitikat, kuid see aitab vähendada varimajanduse osakaalu ja pakub võimalusi tehnoloogiasiirde (ing. k FinTech) sektorile. Ol-

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

Mõneti võib osutuda lihtsamaks alustada koostööd ettevõttega, millel on varasemaid kogemusi Euroopa koostööpartneritega.

Tehnoloogiline hüpe

Isegi 1990. aastatel Eestis elanud inimestel on raske ette kujutada tänase Indiaga võrreldavat arenguhüpet.

Riigis, kus rohkematel inimestel on mobiiltelefonid kui ligipääs tualettidele, peitub palju võimalusi IKT- ja tehnoloogiaettevõtetele. „100 targa linna“ programmi raames soovib India valit-

sus koostöös erasektoriga investeerida 150 miljardit USD, et muuta linnade taristu tõhusamaks eelkõige IKT lahenduste abil. E-valitsemise valdkonnas konkureerivad tugevalt omavahel India osariigid ning soov ja huvi välismaiste, sealhulgas Eesti e-lahenduste vastu on märkimisväärne. Mitmeid aastaid on India valitsus koolitanud e-valitsemise eest vastutavaid tippjuhte Eesti E-valitsemise Akadeemias, mille töötajad on käinud Indias koolitusi andmas.

Võimalused Eesti ettevõtetele

1,3-miljardilise elanikkonna ja suurte kontrastidega riigina pakub India rohkelt võimalusi ka näiteks luksuskaupade tootjatele. Lääneliku toidu ja alkoholi turg ei ole Indias veel sugugi küllastunud. Starbucksi kõrval on vähe läänelikke toidukette ning viin on täna alternatiivne alkoholi valik viski kõrval, mida tarbivad peamiselt noored naised. Võimalusi leidub energeetika- ja taastuvenergia ettevõtetele, sest kiiresti on vaja leida uusi energiaallikaid kasvava elektritarbimise katmiseks. Meie põhjanaabrid on pikemat aega kanda kinnitanud India meditsiinisektoris, mis on samuti läbi tegemas arengu-

SIHTTURUD India suurim linn Mumbai.

Eesti suursaatkond New Delhis Ehk kõige olulisem eesmärk, miks riigikogu ja valitsus otsustasid avada Eesti saatkonna New Delhis, on aidata kaasa Eesti ettevõtete India turule sisenemisele.

Seetõttu palume ettevõtetel julgelt meie poole pöörduda nii kontaktide kui nõu otsimisel. Võimaluse korral on ettevõtjad saanud kasutada ka saatkonna ruume kohtumiste ja ürituste läbiviimiseks.

Saatkonna äridiplomaatilised kontaktid: Ankit Bahl, EAS-i esindaja (ankit.bahl@eas.ee) Mats Kuuskemaa, konsul / majandusametnik (mats.kuuskemaa@mfa.ee) Riho Kruuv, suursaadik (riho.kruuv@mfa.ee).

Indias asuva Eesti saatkonna kodulehekülg on www.newdelhi.vm.ee.

Eesti aukonsulid Indias on Sunil Khanna (Mumbai), Pravin Kumar Goenka (Bengaluru) ja GSK Velu (Chennai). Eesti ja India vahel on kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping. Samuti käivad Euroopa Liidu ja India vahel vabakaubanduslepingu sõlmimise läbirääkimised.

hüpet, arvestades, et keskmine eluiga Indias on 68 aastat. See on viimase 25 aasta jooksul pea kümnendiku kasvanud. Eesti tootjad on aastaid eksportinud Indiasse paber- ja puidutooteid. Arvestades, et Indiast ei ole täies mahus tööstusriiki saanud ja et India kaupade eksport on kaupade impordi mahust 1/3 võrra väiksem, pakub India ekspordi edasine kasv uusi võimalusi ka Eesti logistikasektorile.

Samuti on India võtnud ambitsioonikamalt ette tootmise ja eelkõige tehnoloogiasiirde toetamise läbi bürokraatia vähendamise ja „Make in India“ programmi.

Aasta-aastalt on suurenenud Eesti ettevõtete huvi palgata Indiast töötajaid. Kui kaks aastat tagasi tundsid Indiast töötajate värbamise vastu huvi peamiselt restoranid, siis nüüd tunnevad kvalifitseeritud tööjõu vastu huvi ka IT- ja tehnoloogiaettevõtted.

Võimalike põhjuste seas on India töötajate hea inglise keele oskus ja reaalainete tundmine. On märkimisväärne, kuivõrd tugevalt on indialased kanda kinnitanud USA tehnoloogiaettevõtetes, kus teiste seas näiteks Google’i ja Microsofti CEO’d on India päritolu.

Arvestades peatselt tööd alustava USA valitsuse plaane muuta India tehno-

loogiatöötajatele mõeldud H-1B viisa süsteemi, alustavad India IT- ja tehnoloogiavaldkonna ettevõtted ja töötajad kindlasti uute asukohtade otsimist, mis pakub võimalusi ka Eesti jaoks. Samuti pakub India uusi võimalusi turismi- ja majutusettevõtetele, arvestades, et nii Kesk-, Ida- kui ka Põhja-Euroopa on India turismiettevõtete jaoks kiiresti kasvavateks sihtturgudeks.

Ärikultuurist India moodi

Kui Eestis on võimalik leida koostööpartnereid interneti ja e-kirja teel, siis Indias on peaaegu võimatu saavutada edukat koostööd pikaajaliste lähedaste kontaktideta. Niivõrd suure rahvastikuga riigis kasutatakse usaldusväärse koostöö loomisel esmajärjekorras isiklikke ja perekondlikke kontakte.

Seetõttu on mõned Indias tegutsevad Eesti ettevõtted loonud koos siinsete partneritega ühisettevõtte või kasutanud konsultandi teenuseid.

Leppida tuleb asjaoluga, et edu saavutamiseks Indias tuleb olla kannatlik ja järjekindel, kuid edu korral ei ole siinsel turul otsa ega äärt. Üldjuhul on vajalik India regulaarne külastamine, et hoida häid suhteid. Mõneti võib osutuda lihtsamaks alustada koostööd ettevõttega, millel on varasemaid koge-

musi Euroopa koostööpartneritega.

Suuremate India ettevõtete puhul on mõneti keeruline hinnata, millisel tasemel otsuseid tehakse. Üldjuhul on India ettevõte äärmiselt hierarhiline ja tippjuht võtab vastu meie jaoks asjatuna näivalt suure osakaalu otsustest.

Keskastmejuhid ja tavatöötajad ei suuda juhtkonnale alatihti vastu vaielda.

See loob võimaluse kõikvõimalikeks kommunikatsiooniprobleemideks.

Samas on suur hulk edukatest India ettevõtjatest saanud hariduse USAs või mõnes Euroopa riigis. Sellest tulenevalt toimivad noorema, läänes haritud juhtkonnaga ettevõtted mõneti vähem hierarhiliselt.

Kultuurilise erinevusena annavad paljud India ettevõtjad välja oluliselt optimistlikumaid lubadusi, kui nad on võimelised täitma. Seetõttu tasub Eesti ettevõtjatel olla India partneriga kohtudes julgem. Lause „Eesti toode on konkurentsivõimeline“ asemel tuleb kasutada lauset „Eesti toode on parim“.

Esmakohtumistel on tavapärane n-ö name dropping, mille käigus mainitakse ära oma märkimisväärsemad koostööpartnerid, et partneri usaldust võita ja tuvastada kiiremini vastastikune huvi koostööks. Äripartneritega tuleb saada isiklikult sõbraks, aga arvestades indialaste head suhtlemisoskust ning asjaolu, et kultuuriliselt on India Euroopale märgatavalt lähemal kui näiteks Ida-Aasia, ei tohiks see olla sugugi võimatu väljakutse.

Eesti ettevõtete eelis

India kasvava majanduse pakutavate võimaluste juures on Eesti ettevõtetel üks oluline eelis. Kui nii mõneski Euroopa riigis kipuvad Eestit mittetundvatel inimestel olema Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suhtes eelarvamused, siis Indias need puuduvad. Seal võime Eestit julgelt esitleda kui põhjamaade Singapuri. Wow-efekti tekitab siinsetele äripartnertitele võimalus luua e-residendina ilma Eestit külastamata ettevõte.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

31

Foto: Shutterstock

ERASMUS

Ka mina saan maailma MUUTA Ja mitte ainult enda, vaid ka teiste oma! Just nii mõtisklesin rahvusvahelise noortevahetuse kolmanda päeva pärastlõunal vanapaberi taaskasutamise töötoas, kuulates aktiivset jutuvadinat.

DORIS REVA, „Erasmus noortele ettevõtjatele“ programmis osaleja

T

öötoas ei olnud võimalik aru saada, mis keeles suheldi.

See ei olnudki tähtis. Mulle tegi rõõmu, et kõik 11 riigist pärit 18 noort omavahel suhtlesid. See tähendas ainult ühte – grupp toimib.

Olime Saraga loonud edukalt keskkonna, kus eri vanuses, erineva kultuuri- ja sotsiaalse taustaga noored tahtsid, julgesid suhelda. See oli hämmastav, arvestades, et kolmandik osalejatest valdas inglise keelt väga vähesel määral. Puudulik keeleoskus on ainult üks paljudest takistustest, veelgi enam pärsivad suhtlemisjulgust vähene enesekindlus, tõrjutus, varasemad negatiivsed kogemused või ka lihtsalt häbelikkus. Lisaks kultuu-

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

rilised tõekspidamised, eelarvamused, stereotüübid, „nii peab“ ja „nii ei tohi“ põhimõtted. Need mõjutavad meie igapäevast suhtlemist, võimaldavad või piiravad uue avastamist ja kogemist.

On nii palju tegureid, mis võivad ühes rahvusvahelises projektis kaalukaussi saatuslikult ühele või teisele poole kallutada!

Olime kaks päeva keskendunud jää murdmisele, üksteisega tutvumisele, meeskonnatöö ja grupi ühtsuse loomisele. Tasapisi olid välja koorunud osalejate taust ja isiksuseomadused.

Tuleb tunnistada, et grupp osutus igast küljest väljakutsuvamaks, kui paberilt esiti paistis. Seda enam oli mul põnev jälgida sel momendil ruumis toimuvat. Tema, kes saabumispäeval vastas ühesilbiliste sõnadega ja oli traumeeritud tõsiasjast, et peab tuba jagama veel nelja osalejaga, sädistas nüüd vahetpidamata kõigiga ja läbisegi. Või tema, kes saabudes tundus kõige häälekam ja kõige seltskondlikum, istus nüüd vaikselt nokitsedes ja oma tegevusele pühendudes, ilmselt mõistes, et teistega kontakti loomiseks ei peagi alati koomikut etendama. Või tema, kes endalegi ootamatult on sattunud tähelepanu keskpunkti, sest ta oskab imetabaselt juhendada, kuidas vanast ajalehest fotoraami meisterdada, ja kedagi ei tundu absoluutselt huvitavat,

milline ta välja näeb, kui vaikselt ta kõneleb või see, et ta on pärit lastekodust.

Neil on turvaline olla, olla nemad ise ja avastada kõiki ja kõike uut, mida sellel kogemusel neile pakkuda on. „Jah, just nii see peabki olema!“ tunnustasin ennast vaikselt muheledes.

Teekond oma tee leidmiseni

Just see fenomen mind võluski, kui ma esimest korda 2004. aastal rahvusvahelises noortevahetuses osalesin.

Kuidas on võimalik vaid nädalaga luua pinnas tihedate sõprussidemete tekkimiseks? Sellises grupis on kõik väga haavatavas olukorras. Kõik on võõras ja tundmatu. Kuidas on võimalik aidata osalejatel julgeda olla ja suhelda ning ületada oma hirme ja piire? Kuidas seda luua, kuidas seda juhtida?

Vaimustus nähtud juhtimisstiilist ja mitteformaalsetest õpimeetoditest kannustas mind järgnevad kümme aastat. Kuigi kõrghariduse omandasin õigusteaduses, mille loomuliku jätkuna töötasin kontoris, alustasin palgatöö kõrvalt igasuviste rahvusvaheliste noorteprojektide, Lions noortelaagrite korraldamist. Noorte inimeste innustamine ja juhendamine oli tegelikult see, mis mind seesmiselt põlema pani ja tööalast rahuolu pakkus. Kuniks saabus hetk, mil tundsin, et olen valmis, suudan ja tahan end sellele kirele

ERASMUS

Mis on „Erasmus noortele ettevõtjatele”?

Doris Reva viibis Erasmuse programmi raames 2016. aastal 6 kuud Lecces Itaalias. Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopast uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oli programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. a lõpuni. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastab Euroopa Komisjon.

täielikult pühendada.

Teekond selle hetkeni oli olnud pikk, mitmete keerdude ja käändudega, tuues ohvriks nii enda kui lähedalseisvate inimeste „nii peab” elumudelit, öeldes lahti paljudest senistest tõekspidamistest ja käitudes vastupidiselt sellele, mida perekond või ühiskond minult, 30-aastaselt kõrgelt haritud naisterahvalt ootas. Olgugi et ka praegu ei saa ma öelda, et olen oma teeni jõudnud. Aga vähemalt teeots paistab! Mul on hea meel, et leidsin endas julguse muutusteks tänu paljudele headele toetajatele, võimalustele ja ka õnnelikele juhustele.

Toetus ja koostöö viivad edasi

Üks selline võimalus, veidi ka juhus, viiski mind pooleks aastaks „Erasmus noortele ettevõtjatele” programmi raames Lõuna-Itaaliasse VulcanicaMente juurde uusi teadmisi ja kogemusi hankima. VulcanicaMente on neli aastat tegutsenud mittetulundusühing, mille tegevus on suunatud kohalikele noortele rahvusvaheliste noorteprojektide (noortevahetused, koolitused, õppe- ja kultuurivahetusprogrammid, tööpraktika jne) tutvustamisele ja pakkumisele. Ühingut juhivad kaks säravat itaallannat, Sara ja Nunzia, kes innustatuna oma kogemustest erinevates programmides soovisid sama võimaldada ka teistele noortele.

Sotsiaalne ettevõtlus ei ole sealmail veel väga levinud, kuid nende kahe noore naise visioon on selge ja ühene – pakkuda maailma ja enese avastamise

võimalust neile, kes elavadki „maailma otsas, saapa kontsa peal” ehk geograafiliselt ja sotsiaalkultuuriliselt üsna suletud piirkonnas. Seda mul oligi võimalus kohapeal iga päev näha ja tunnetada. Õppisin palju selle kohta, kuidas toimetada ühe organisatsiooni köögipoolel, alates sellest, kuidas ja millist programmi kasutada reklaamplakati kujundamiseks, kuni finantsprognooside ja projektiaruannete koostamiseni.

Ka seda oli mul vaja näha, et mind veidi idealistlikust maailmaparandamise visioonist n-ö maa peale tagasi tuua. Nii, nagu iga ettevõtte puhul, olid ka nende jaoks peamised küsimused, kuidas pakkuda sihtgrupile atraktiivseid teenuseid, leida uusi kliente ja tagada ettevõtte finantsiline stabiilsus, ehk jõuda selleni, et nende tegevus oleks kestlik. Millised oleksid aga lahendused? Olla kannatlik, sihikindel ja uskuda sellesse, mida teed. Kuid neidki lihtsaid tõdesid tuleb õppida ja enesele korduvalt meelde tuletada. Tagasi vaadates oligi meie koostöö kõige viljakam vili ehk hoopiski teineteise toetamine ja vastastikune mentorlus. Mina julgustasin neid kasutusele võtma uusi tegevussuundi ja -väljundeid ning nemad mind astuma lähemale suurele sammule, oma ettevõtte loomisele.

Tahan luua võimaluse teha seda, mis mulle meeldib

Meid sidus ühine kirg ja tahtmine pakkuda teistele midagi, mis innustab ja inspireerib, luua ja pakkuda rikastavaid kogemusi. Seetõttu ei kahelnud ma hetkekski, kui mulle tehti ettepa-

Õppisin palju selle kohta, kuidas toimetada ühe organisatsiooni köögipoolel. nek kaasjuhendajana läbi viia noortevahetust. Olla ise võimeline looma seda fenomeni, millest osalejana olin vaimustunud, oli olnud palju aastaid üks mu suuremaid unistusi ja eesmärke. Usun ja loodan, et see vaimustus kannab mind ka edaspidi oma loodava ettevõtte juures.

Tahan pakkuda noortele noorsoovahetuste ja koolituste kaudu võimaluse eneseteadlikkuse arendamiseks ja tõstmiseks, et nad õpiksid tundma enda isiksuseomadusi, saaksid arendada võtmepädevusi ja -oskusi ning mõistaksid, millised sisemised väärtused ja soovid neid tegelikult juhivad. Selleks, et teha teadlikum ja iseseisev valik oma tulevase elukutse suhtes. Selleks, et nende tee neid sütitava kire avastamiseks oleks lühem ja vähem konarlikum, kui oli minu tee.

Ja muidugi ka selleks, et mina saaksin teha seda, mis mulle meeldib. Oma maailma olen ma juba muutnud, nüüd olen valmis olema toeks teistele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

33

KAUBANDUSKOJA TEENUSED

Foto: Erlend Štaub

Võimalused ettevõtetele 2017. aastal Kaubandus-tööstuskoja teenuseid on oodatud kasutama nii koja liikmed kui mitteliikmed. Saame sel aastal mitmel moel ettevõtetele kasvamisel ja arengul toeks olla.

E

tööriistu, mis ettevõtte eesmärkidega kõige paremini haakuvad.

rnst & Youngi 2015. aastal tehtud uuringust selgus, et Eesti ettevõtjatele on eksportimisel peamiseks takistuseks sihtturu eripärad, nõrk konkurentsipositsioon sihtturul ning põhjuseid on muidki.

Ekspordinõustamine – abiks välisturgudele laienemisel

Kuigi peamise probleemina toodi välja ebapiisavad rahalised vahendid eksporti investeerimiseks, selgus uuringust, et probleemina tunnetatakse mittepiisavat välismaist kontakt­ võrgustikku (23% vastanutest), samas ka vähest müügi- ja turundusalast oskust (25% vastanutest).

Kaubanduskoja töötajatel on pikaaegne kogemus, pakkumaks ette­ võtetele tugiteenuseid välisturgudele laienemiseks. See oli üks põhjus, miks alates eelmise aasta teisest poolest nii liikmetele kui mitteliikmetele ekspordi-

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

Ekspordi Akadeemia alustab taas

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor nõustamise teenust pakkuma hakkasime. Ettevõtetelt, kes on selle aja jooksul meie poole pöördunud, oleme saanud vaid positiivset vastukaja ja kinnitust, et taolist teenust on turul vaja. Sarnaselt juriidilisele nõustamisele on esimene tund nõutamist aastas tasuta. Ekspordialase konsultatsiooni käigus lähtume iga ettevõtte vajadustest ja soovidest ning pakume infot ja

Ekspordi Akadeemia on aastaid koolitanud ekspordijuhte ja andnud ettevõtetele näpunäiteid välisturgudele sisenemiseks. 2017. aastal keskendub Ekspordi Akadeemia välisturgudele mineku ettevalmistusele. Nagu ikka, jagavad oma praktilisi kogemusi turule sisenemisel ja laienemisel nii pikaajalised kui äsja alustanud ettevõtted. Eriti väärtuslikku nõu annavad just äsja ekspordiga alustanud ettevõtted. Neil on turule sisenemise rõõmud ja vaev kõige värskemalt meeles. Seega annab Ekspordi Akadeemia seekordne hooaeg hea võimaluse põhiteadmiste kordamiseks ning uute vahendite ja tööriistade omandamiseks.

Iga moodul keskendub lisaks kõigele muule ka ühe konkreetse sihtturu,

KAUBANDUSKOJA TEENUSED 2016. aasta sügisel toimunud Aafrika foorum oli ettevõtjate seas populaarne.

välismaalaste seaduse muudatused ja välisvärbamise tugiteenused ettevõtetele. Koostöös andmekaitse inspektsiooniga jätkame andmekaitse teemade selgitamist ettevõtetele. Koostöös tarbijakaitseametiga jätkame kauplejatele oluliste teemade selgitamist.

Kindlasti on tulemas koolitusi, kus anname ülevaate globaalsetest tehnikavaldkonna trendidest ja nende võimalustest kohalikele ettevõtetele.

Et tööjõu vähene kättesaadavus on

Ekspordialase konsultatsiooni käigus lähtume iga ettevõtte vajadustest ja soovidest ning pakume infot ja tööriistu, mis ettevõtte eesmärkidega kõige paremini haakuvad. sealsete äritavade ja -kultuuri tutvustamisele. Need sihtturud on Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi. Nende tutvustamiseks teeme koostööd Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Eestis, AmCham Eesti, Briti-Eesti Kaubanduskoja, BusinessSwedeni, Rootsi saatkonnaga Eestis, Rootsi-Eesti Kaubanduskoja ja Suurbritannia saatkonnaga Eestis. Kogu koolitussarja partneriks on Kredex. USA turule laienemise ülevaate annab koolitusel dr Frank Levene, Avitus Group Companies äriarenduse juht EMEA regioonis. Rootsi turu eripäradest räägib maikuisel koolitusel Francisca Herodes, Rootsi Eksportnõukogu regiooni juht koostöösuhete valdkonnas.

Ekspordi Akadeemia on osa kaubanduskoja eksporti toetavast teenusest.

Kaubanduskoja eksperdid pakuvad lisaks koolitustele võimalust saada ekspordialast konsultatsiooni, ekspordiplaani või selle osa koostamist, abi välispartnerite leidmisel ja palju muud.

Tööjõu teemad koolituste ja ürituste fookuses Hoiame ettevõtteid jätkuvalt kursis jõustuvate seadusemuudatustega.

Kohe aasta alguses toimub rida selleteemalisi koolitusi. Alustame ülevaate andmisega muudatustest raamatupidamise seaduses ja aastaaruande koostamisest, käsitlemist leiavad ka

paljudele murekohaks, plaanime seda teemat senisest enam oma koolituste raames kajastada. Vaatamata riigi pakutavate tugiteenuste olemasolule on infokülluse tagajärjeks see, et paljud ettevõtted ei tea endiselt tugiteenustest. Ühe uue sihtrühmana näeme ka alustavaid skaleeritavate ärimudelitega iduettevõtteid. Neilegi on mitmed erinevad üritused planeeritud.

Soovime senisest enam tuua oma liikmeteni globaalseid trende. Üheks heaks näiteks on aasta teises pooles planeeritav Ladina-Ameerika foorum.

Info ülekülluses võivad mõned märksõnad küll tuttavad kõlada, kuid teadmine, mis on selle konkreetne tähendus ärile, jääb segaseks.

Ärivisiidid

Sarnaselt varasematele aastatele jätkame kõrgetasemeliste välisvisiitide korraldamisega. Lõppenud aastal toimus kaubanduskoja eestvedamisel 11 ärivisiiti: Austraaliasse, Egiptusesse, Hiina, Horvaatiasse, Iraani, Keeniasse, Lätti, Türki, Usbeksitani, Uus-Meremaale ja Vietnami. Ka 2017. aastal jätkame ärivisiitide korraldamisega.

Praegu on teada, et veebruari alguses leiab aset visiit Valgevenesse, märtsi keskpaigas Mehhikosse, oktoobri lõpus Iisraeli ja juunikuus kontaktreis Hiina. Täpsustamisel on veel Leedu, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Saksamaa visiitide toimumisajad.

2017. aasta on Eestile ainulaadne, sest Eesti võtab alates juulikuust üle Euroopa Liidu eesistuja teatepulga. See omakorda tähendab, et automaatselt on kõrgendatud huvi Eesti vastu nii Euroopa Liidu liikmesriikidel kui ka teistel riikidel. Kasulikud kontaktid tulevad nüüd koju kätte!

Oleme aastaid vahendanud Eesti ettevõtetele ka sissetulevaid visiite ja viinud kokku huvitatud osapooli. Sel aastal on meid oma visiitidest Eestisse teavitanud paljud partnerid üle maailma. Täpsem info ja huvi koostööks selguvad iga sissetuleva visiidi korraldajalt. Kaubanduskoja projektijuht seisab hea selle eest, et võimalikud koostööpartnerid omavahel kokku viia.

Väliskaubandus­ dokumentide väljastamine

Ära ei kao ka päritolumaa sertifikaatide väljastamise teenus. Näeme, et teenuse vastu on huvi kasvanud, mis ühtlasi peegeldab ettevõtete suurenevat eksporti kolmandatesse riikidesse.

Loomulikult jätkame ATA märkmike väljastamist. ATA märkmikuga saab Euroopa Liidust ajutiselt välja viia messidele, näitustele, partneritele esitlemiseks mitteäratarbitavaid kaupu, näiteks arvuteid, foto- ja filmitarvikuid, muusikainstrumente, helitehnikat, tööriistu, sõidukeid, juveelitooteid, rõivaid, meditsiinitarvikuid, lennuseadmeid, võidusõiduhobuseid, kunstiteoseid, kultuuriväärtusi, balletikostüüme, teatrirekvisiite jms. Hetkel on ATAga liitunud 76 riiki üle maailma.

Enterprise Europe Network – abi välispartneri leidmisel

Kaubanduskoja juures tegutsev võrgustik pakub abi välispartnerite leidmisel ning rahvusvahelistumist ja innovatsioonivõimekust tõstvaid ettevõtluse tugiteenuseid. Võrgustiku nimi on aga siinkohal petlik. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on partnerriike üle maailma, alustades Hiinast, lõpetades Vietnami ja USAga. 2017. aastal tasub ettevõtetel, kellel on huvi kolmandate riikide vastu, eriti valvsad olla. Jaanuarist avaneb taotlusvoor, mille kaudu otsitakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid kandideerima rahvusvahelistumise programmi fookusega Kamerunil, Kanadal, Tšiilil, Indial ja USA-l. Tegemist on pilootprojektiga, kuhu valitakse 80 osalejat üle Euroopa ning kellele on suunatud erinevad tugiteenused.

2017. aasta tuleb kahtlemata põnev nii Eestis kui terves maailmas. Loodame, et saame selgi aastal ettevõtetele kasulikku infot, kontakte ja võrgustikke vahendada. Head alanud aastat!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

35

KOOLITUSED

KODA KUTSUB OSALEMA FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 2. veebruar / Maksuprobleemid ja muudatused 2017 Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu) Info: kaubanduskoja Tartu esindus tartu@koda.ee Tel 744 2196

3. veebruar / Aastaaruanne 2016 – hoopis teistmoodi ja rohkemate võimalustega!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee Tel 744 2196 8. veebruar / Maksuprobleemid ja muudatused 2017 Tartu ülikooli Pärnu kolledž (Ringi 35, Pärnu) Info: Kati Krass kati@koda.ee Tel 443 0989 10. veebruar / 29. märts / 26. aprill, 1. juuni / Tõnis Jakobi Maksukool Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass kati@koda.ee Tel 443 0989 28. märts / 4. aprill / 9. mai Finantskoolitus firma võtmeisikutele Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee Tel 744 2196 MUUD KOOLITUSED 21. veebruar / Hoia tööohutusega kokku raha ja aega!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee Tel 744 2196

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

SIHTTURUD 21. veebruar / Hommikukohv Eesti suursaadikuga. Külas on Eesti suursaadik Taanis.

Radisson Blu Hotel Olümpia (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Liisi Kirschenberg liisi@koda.ee Tel 604 0093

22. veebruar / Ekspordi Akadeemia. Mida klient tahab? Mida turg teeb?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee Tel 604 0092 22. märts / Ekspordi Akadeemia. Mis on ekspordi väärtuspakkumine?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee Tel 604 0092 18. aprill / Ekspordi Akadeemia. Turunduskommunikatsiooni tähtsus ekspordis.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee Tel 604 0092 17. mai / Ekspordi Akadeemia. Miks on vaja ekspordi tööriistakasti?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee Tel 604 0092 6.–11. juuni Ettevõtjate kontaktreis Shanghaisse Info: Liisi Kirschenberg liisi@koda.ee Tel 604 0093

Hoia töö­ohutusega kokku raha ja aega!

Osale koolitusel saamaks kindlustunnet, et teie ette­võtte tööohutusalane dokumentatsioon on korrekt­ne ning vastab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud nõuetele. Dokumentatsiooni läbimõeldud koostamisega vähendate oluliselt tööõnnetuste ja kutsehaiguste riski enda ettevõttes. Kindlasti parandab investeering töötajate tervisesse ka nende töötulemusi ning suurendab lojaalsust.

Koolitus toimub 21. veebruaril algusega kell 10.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Koolitust viib läbi Kristi Jõeorg, Riskianalüüs OÜ juhatuse liige ja tööohutuse spetsialist.

Igale osalejale väljastatakse 8-tunnise täiendõppe­ kursuse läbimise tunnistus.

Osalustasu: liikmele 65 eurot, mitteliikmele 130 eurot.

Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo: Toomas Hansson, toomas@koda.ee või 744 2196

Ekspordi Akadeemia.

Mida klient tahab?

Mida turg teeb?

Kuidas langetada valik sihtturu osas? Miks on vaja turuanalüüsi? Kuidas leida õige sihtrühm oma tootele/ teenusele? Lähiturud Läti ja Leedu – kas sarnased või erinevad?

Neile ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse Ekspordi Akadeemia koolituselt!

Koolitus toimub 22. veebruaril algusega kell 9.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

2017. aastal keskendub Ekspordi Akadeemia ette­ valmistusele välisturgudele minekuks. Nagu ikka, jagavad praktilisi kogemusi turule sisenemisel ja laienemisel nii pikaajalised kui äsja alustanud ettevõtted.

Sihtrühm: mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on huvi ja soov ekspordiga alustada ja/või laieneda.

Osalustasu: liikmele 50 eurot, mitteliikmele 100 eurot.

Hindadele lisandub käibemaks. *Liikmehinnad laienevad ka AmChami, Rootsi-Eesti Kaubanduskoja ja Briti-Eesti Kaubanduskoja liikmetele.

Tutvu päevakavaga www.koda.ee/ekspordiakadeemia!

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee või 604 0092

HOMMIKUKOHV

EESTI SUUR­ SAADIKUGA TAANIS Korraldame koostöös EV Välisministeeriumi ja Radisson Blu Hotel Olümpiaga kohtumise Eesti suursaadikuga Taanis hr Märt Volmeriga.

Suursaadik Märt Volmer hh annab ülevaate Eesti ettevõtjatele olulistest asjaoludest Taanis ja majanduslikust ning poliitilisest olukorrast; hh tutvustab saatkonna poolt pakutavat tuge Taanist huvitatud või seal tegutsevatele Eesti ettevõtjatele; hh annab soovitusi ja jagab tähelepanekuid Taani ärikeskkonna ja –tavade kohta.

Kohtumisel osaleb ka EASi esindaja Taanis, kes annab ülevaate konkreetsetest Taani turule sisenemisega seotud asjaoludest.

Lühiseminar toimub teisipäeval, 21. veebruaril 2017 kell 09.00–11.00 Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn).

Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 17. veebruaril. Kohtade arv on piiratud.

Hommikukohvi lühiseminari osalustasu on kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või 604 0093.

MEIE JUUBILARID

180

TALLINNA VESI AS liige alates 2000

25

20

AD BALTIC AS liige alates 1998 BRANDENTE EESTI OÜ liige alates 2012 COLUMBIA-KIVI AS liige alates 2010 COMBIMILL REOPALU OÜ liige alates 2003 EUROTRANS OÜ liige alates 2006 FORMAKS OÜ liige alates 2012 OÜ IS ENGINEERING SERVICE liige alates 1998 KLER AS MARSH KINDLUSTUSMAA 3 liige alates 200 AS PETROMAKS SPEDIITORI 9 199 tes ala liige RAPALA EESTI AS liige alates 2003 RECTICEL OÜ liige alates 2000 S & T KIVITRANS OÜ liige alates 2012 SCHÜCO EESTI OÜ liige alates 2002 SESTON SEEMNED OÜ liige alates 2011 SUNWHEEL OÜ liige alates 2013 T.A.K. EHITUS OÜ liige alates 2007 OÜ VÄRVIKESKUSTE GRUPP liige alates 2007

ALTOR-SAN OÜ liige alates 2005 AMSERV GRUPI AS liige alates 1997 ANIJA VALLAVALITSUS liige alates 1997 AUDIITORFIRMA KLEA OÜ liige alates 2002 AW NEOON OÜ liige alates 1998 EESTI VILJASALV OÜ liige alates 2010 EFIPA AS liige alates 1993 ELEMARK AS liige alates 1995 EPP OÜ liige alates 1997 JAATA OÜ liige alates 1997 KANISE OÜ liige alates 1997 KAROL AS liige alates 1999 KEVELT AS liige alates 1995 KLIKO OÜ liige alates 1997 KOITEL PATENDI- & KAUBAMÄRGIBÜROO OÜ liige alates 1998 MAITIM AS liige alates 2012 MUSKET OÜ liige alates 1998 NATE NM OÜ liige alates 2011 ORDI AS liige alates 2000 R OÜ PATENDIBÜROO KÄOSAA 2 199 tes ala liige PÄRNU LAHT AS liige alates 1996 SPD OÜ liige alates 1993 SPORTSERVICE OÜ liige alates 1998 VEKKER OÜ liige alates 2015 VR-KODA OÜ liige alates 2000 VÄNDRA MP OÜ liige alates 1996

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2017

PALJU ÕNNE!

15

KLAASINTERJÖÖR OÜ liige alates 2012 LATTER NT OÜ liige alates 2011 OÜ LÕUNA-EESTI ERAMETSA 2 201 tes liige ala NAL AS MEDIA MENU INTERNATIO liige alates 2011 NASON DAVIS EESTI OÜ liige alates 2003 EUROPE ORACLE EAST CENTRAL LIMITED EESTI FILIAAL liige alates 2016 NT OÜ REVAL HOTEL MANAGEME 4 200 liige alates ROBERT BOSCH OÜ liige alates 2004

10

AKTORS OÜ liige alates 2009 AM VARAHALDUSE OÜ liige alates 2014 BAUER VEETEHNIKA OÜ liige alates 2008 ENTRONIK OÜ liige alates 2014 EURORUSBALT OÜ liige alates 2014 OIRO EHITUS OÜ liige alates 2011 OMNICOMM OÜ liige alates 2008 PERSONNEL SERVICES OÜ liige alates 2015 SOOJUS & HOOLDUS OÜ liige alates 2016 SUMMAARUM OÜ liige alates 2010

5

ABURGUS OÜ liige alates 2012 BALTKILP OÜ liige alates 2014 BIO MOBITEK OÜ liige alates 2015 ECOGLYM OÜ liige alates 2012 OÜ EXECUTIVE LAB SEARCH 2 liige alates 201 A OÜ MARINE TECHNICS BALTI 6 201 tes liige ala PRO BUILD OÜ liige alates 2016 RABACONDA OÜ liige alates 2016 SIMPLBOOKS OÜ liige alates 2016 SNEL GRUPP OÜ liige alates 2014 STENERSEN OÜ liige alates 2012

Otsid kohta koosoleku v천i koolituse tarbeks?

Kasuta kaubanduskoja ajaloolisi saale! hh hh hh hh

Eri suuruse ja paigutusega ruumid, inspireeriv keskkond, mahutame kuni 70 osalejat, v천imalus tellida toitlustust.

Liikmele hea hinnaga!

K체si v천imalusi: koda@koda.ee