Euroopa teaduse kahvatuv pale

Euroopa konkurentsivõimega ei ole hästi, sest võrreldes USA ja Aasiaga see kahaneb. Konkurentsivõime kahaneb nii tootmises kui ka teaduses ja innovatsioonis. 9,1%

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

Euroopa Liit (EL) on umbkaudu alates 2000. aastast teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas Hiinast ja Lõuna-Koreast üha kaugemale maha jäänud. Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni (EK) aruandest „2021 EU Industrial R&D Investment Scoreboard“ nähtub, et Hiina ja USA on aastatel 2020–2021 suurendanud oma teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid: Hiina 18,1% ja USA 9,1%. Samas on EL-i 27 liikmesriigi asjaomased investeeringud samal ajal 2,2% vähenenud.

Vaadates veidi lähemalt, milles EL-i mahajäämus (eriti Aasiast) väljendub, ilmneb ülemaailmsetest teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni alastest pingeridadest ja uuringutest, et EL-i 27 riiki jäävad globaalses konkurentsis iseäranis maha progressi võimaldavates tehnoloogiates (nt tehisintellekt, masinõpe, robootika, digitaalsed ärimudelid jne). Niisiis on EL-i mahajäämuse üks põhjus teaduse ja innovatsiooni ebapiisav rahastus.

Teine on inimesed. Ülemaailmses konkurentsis uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks on keskne küsimus suure hulga teadlaste ja inseneride olemasolu. See on Euroopa jaoks suur probleem. Aasia riigid on viimase 20 aastaga tohutult suurendanud füüsika, IKT ja insenerierialade üliõpilaste arvu, samas kui Euroopas on nende arv olnud samal ajal enam-vähem sama või mõnel pool, nagu näiteks ka Eestis, kahanenud. Kui inimesi on vähe(m), on eriti oluline see, et nad oleksid võimalikult n-ö õigetes kohtades ja neil oleks võimalik tulemuslikult tegutseda.

Teadlaste indu kärbitakse bürokraatiaga

Paljudest uuringutest nähtub, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas toimub teadmussiire peamiselt erialaspetsialistide kaudu, st teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevate organisatsioonide vahel ning teadlaste liikuvuse kaudu EL-i liikmesriikide vahel.

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ei toimi teadmussiire mahukate dokumentide kaudu: ühegi teadlase pikaajalise teadus- ja arendustöö käigus kogutud teadmisi ei ole võimalik edasi anda mitmesajaleheküljelise teadus- ja arendustegevuse aruandega. Järjest täpsemate ja mahukamate aruannete nõudmine ning teadlaste loomingulise energia ja ressursi raiskamine üha detailsemate kuluaruannete (nt toetuse eest soetatud arvutihiire kasutamise graafikute esitamine) kirjutamiseks ei kasvata uut teadmist ega innovatsiooni.

Innovatsioon peab leidma väljundi äris

On tõsi, et teadusuuringud ja (kõrg)haridus on peamised teadmiste loomise tegurid, kuid need ei ole peamised innovatsiooni tõukejõud. Määratluse kohaselt tähendab innovatsioon teadus- ja arendustegevuse tulemuste muutmist uuenduslikeks toodeteks ning äritegevuseks.

-2,2%

18,1%

Hiina ja USA suurendasid aastatel 2020–2021 oma teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid: Hiina 18,1% ja USA 9,1%. Euroopa Liidu samalaadsed investeeringud vähenesid samal ajal 2,2%.

Uuenduslike toodete ja äritegevuse arendamine ei ole aga ülikoolide ega uurimisinstituutide ülesanne. Siin tulevad mängu ettevõtjad ja ettevõtted. Ettevõtted tähendavad ka töökohti. Teadusuuringud, tehnoloogia ja innovatsioon on olulised tulevaste kvaliteetsete töökohtade loomiseks. Juhul kui paljudes tööstusharudes liigub tehnoloogiline juhtpositsioon Aasiasse, lähevad ka kvaliteetsed töökohad üle Aasiasse. Kui Euroopa Liidul ei õnnestu seda probleemi edukalt lahendada, kaotab ta Aasiale miljoneid kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

Euroopa peab ette valmistama pinnase ettevõtlikuma kultuuri jaoks, mis toetaks riske võtvaid uuenduslikke ettevõtteid – nii mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid kui ka idufirmasid. Üha suurenev kõikvõimalike nõuete, regulatsioonide ja muu bürokraatia kiht ei toimi sealjuures mitte innovatsiooni ja ettevõtlikkuse väetisena, vaid selle lämmatajana.

Euroopa Liit vajab hädasti uut visiooni teaduse ja innovatsiooni arenguks. Sellele on tähelepanu juhtinud nii mitmesugused sidusrühmad kui ka organisatsioonid, sh Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee. Pelgalt vana teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegia vaimus jätkates jääb EL ka edaspidi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas USA-st ja Aasiast (Hiina, Korea jne) maha.