Üleilmne ettevõtte tulumaks ja Eesti

Üleilmne ettevõtte tulumaksu alammäär hakkab mõjutama ka Eesti ettevõtteid

Möödunud aasta sügisel leppisid 137 riiki, sealhulgas Eesti, kokku reeglites, mille kohaselt maksavad suured kontsernid kogu maailmas edaspidi tulumaksu vähemalt alammääras 15%. Eelmise aasta lõpus tuli Euroopa Komisjon välja ka direktiivi ettepanekuga, et viia see rahvusvaheline algatus Euroopa Liidu õigusesse.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Reformi eesmärk on takistada tulumaksust kõrvalehoidmist ja tagada ettevõtete tulumaksu maksmine üle maailma vähemalt kokkulepitud miinimummääras.

Maksumäärana lepiti kokku 15%

Rahvusvahelise kokkuleppe ja ka direktiivi ettepaneku kohaselt on miinimummaksumäär 15%. Eestis on tulumaksumäär üldreeglina 20%, kuid algatus avaldab siiski otsest mõju ka Eesti ettevõtetele. Põhjus peitub selles, et miinimummaksumäär lähtub efektiivsest maksumäärast, mitte seadusse kirjutatud nominaalsest määrast.

Eestis on unikaalne ettevõtete tulumaksusüsteem, kus tulumaksu tuleb üldjuhul tasuda alles kasumi jaotamisel. Seetõttu sõltub Eesti ettevõtete efektiivne tulumaksumäär sellest, kui suure osa kasumist maksab ettevõte dividendidena välja. Näiteks kui ettevõte teenib kasumit, kuid ei maksa dividende, siis on efektiivne maksumäär 0%. Kui ettevõte teenib miljon eurot kasumit ja maksab sellest poole dividendideks, siis on ettevõtte tulumaksukohustus 125 000 eurot ja efektiivne tulumaksumäär on 12,5%. See on aga väiksem kui direktiivi ettepanekust tulenev 15%. Seega võib direktiivi ülevõtmisel tekkida olukord, kus osa ettevõtteid peavad hakkama suuremas ulatuses tulumaksu tasuma.

Miinimummaks mõjutab ca 300 Eesti ettevõtet

Direktiivi ettepaneku kohaselt ei laiene miinimummaksumäär kõikidele ettevõtetele, vaid üksnes kontsernidele, mille konsolideeritud kogutulu on nelja eelneva aasta jooksul vähemalt kahel aastal olnud vähemalt 750 miljonit eurot. Eestis on selliseid kontserne alla viie.

Suurem osa maailma riike on kokku leppinud, et suured kontsernid hakkavad edaspidi maksma vähemalt 15%-list tulumaksu. Foto: Shutterstock

Miinimummaksu rakendamine alates 2023. aastast

Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma hiljemalt 2022. aasta 31. detsembriks. See tähendab, et selleks ajaks peab ka Eesti tegema vajalikud muudatused tulumaksuseaduses.

Arvestades, et direktiivi ettepaneku üle käivad Euroopa Liidus alles läbirääkimised ehk direktiivi sõnastuses ei ole veel lõplikult kokku lepitud ning direktiiv on väga mahukas ja detailiderohke, siis ei ole reaalne, et liikmesriigid suudavad direktiivi nii kiiresti üle võtta. Seetõttu tegime rahandusministeeriumile ettepaneku, et Eesti seisaks läbirääkimistel selle eest, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg lükkuks vähemalt aasta võrra edasi. Kui tähtaega ei muudeta, siis suure tõenäosusega võtab Eesti direktiivi üle hilinemisega.

Rahvusvaheline kokkulepe näeb ette, et iga riik saab ise otsustada, kas kohaldada miinimumtulumaksu reegleid ka suurtele riigisisestele kontsernidele või mitte. Direktiivi ettepaneku kohaselt ei ole aga liikmesriikidel võimalust riigisisestele kontsernidele erisust kehtestada. Seetõttu tegime rahandusministeeriumile ettepaneku seista direktiivi läbirääkimistel selle eest, et direktiiv annaks riikidele selles küsimuses vabamad käed.

Kuigi Eestis ei ole palju suuri kontserne, tuleb arvestada, et plaanitavad muudatused kohalduvad ka nendele ettevõtetele, mis kuuluvad suurtesse rahvusvahelistesse kontsernidesse. Eestis tegutseb sellised ettevõtteid umbes 300.

Direktiivi ettepaneku kohaselt on miinimumtulumaksu deklareerimise ja maksmise kohustus suurel kontsernil, mitte selle Eestis asuval tütarettevõttel. Seega ei too plaanitavad muudatused Eestis asuvale tütarettevõttele kaasa otsest halduskoormust. Samas peab Eesti tütarettevõte esitama kontsernile vajalikud andmed, et kontsern saaks deklaratsiooni esitada. Lisaks võib eeldada, et kontsern ei tasu edaspidi ise miinimumtulumaksu, vaid võtab Eesti tütarettevõttest välja dividende sellises ulatuses, et efektiivne tulumaksumäär oleks vähemalt 15%.

Ülejäänud Eesti ettevõtteid direktiivi ettepanek ei mõjuta. See tähendab, et endiselt jääb kehtima praegune ettevõtete tulumaksusüsteem, kuid tulumaksuseadusse lisanduvad täiendavad sätted nende ettevõtete jaoks, kes kuuluvad suurtesse kontsernidesse.

Väikeettevõtetele tehakse erisus

Tegelikkuses võib direktiiv avaldada mõju siiski väiksemale arvule Eesti ettevõtetele, sest direktiivi kohaselt ei mõjuta miinimumtulumaksu reeglid suure kontserni tütarettevõtteid juhul, kui kontserni ühes riigis asuvate tütarettevõtete müügitulu kokku on väiksem kui 10 miljonit eurot ning kasum väiksem kui miljon eurot. Lähtuda tuleb kolme aasta keskmisest müügitulust ja kasumist.

Näiteks kui rahvusvahelisel kontsernil on Eestis kaks tütarettevõtet, mille müügitulu ja kasum on nendest piirmääradest väiksemad, siis direktiiv Eesti ettevõtet ei mõjuta. Kui tütarettevõtete müügitulu kokku ületab 10 miljonit eurot või kasum miljonit eurot, siis väikeettevõtete erisus ei kehti ning rakendada tuleb miinimumtulumaksu reegleid.

Nelja-aastane erand

Direktiivi ettepanekus sisaldub ka erisus, mis võimaldab kontsernil nelja aasta võrra edasi lükata tütarettevõtte kasumilt maksu tasumist. Selline lahendus on ette nähtud Eestile ja veel mõnele teisele riigile, kus tulumaksu tasumine toimub kasumi jaotamisel, mitte tekkimisel. Näiteks kui Soome kontserni kuuluv Eesti tütarettevõte teenib 2023. aastal miljon eurot kasumit, siis võib Soome kontsern selle kasumi maksustamise lükata edasi aastani 2027. Kui vahepealsetel aastatel maksab Eesti tütarettevõte dividende ja tasub sellelt tulumaksu, siis selle võrra väheneb 2027. aasta maksukohustus. Kui Eesti ettevõte teenib kahjumit, siis selle abil saab vähendada eelnevate ja tulevaste aastate maksu tasumise kohustust.