Teataja 3/2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 MÄRTS 2017

lk 6

KAUBANDUSKODA ON VASTU PAKENDIMAKSU KEHTESTAMISELE

lk 24

MIS KASU ON ETTEVÕTJATEL EESTI BRÄNDIST?

loob uutmoodi saunakogemust

Säästa aega ja kohtu Usbekistani ettevõtjatega „kodus“!

Teisipäeval, 28. märtsil külastab Eestit taas Usbekistani äridelegatsioon. Sel korral on Eestit külastamas ettevõtjad Samarkandi piirkonnast.

E

esti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab sel puhul Park Inn Meriton hotellis (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4) algusega kell 10.00 äriseminari, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Seminaril räägime Usbekistani ärivõimalustest ning tutvustame Usbekistani delegatsiooni kuuluvaid ettevõtteid.

Selleks, et osaleda seminaril ja kohtuda delegatsiooni koosseisus olevate ettevõtete esindajatega, võtke palun meiega ühendust hiljemalt 23. märtsil.

Üritustel osalemine on tasuta!

Lisainfo: Jana Silaškova Arengukoostöö projektijuht Tel: 604 0083 E-post: jana@koda.ee

UUED LIIKMED

Sisukord

5 Uudised 6 Kaubanduskoda on vastu

pakendimaksu kehtestamisele 8 Valveaja reeglid muutuvad paindlikumaks 10 Summeeritud tööaja tingimused

töölepingus – mida peaks teadma?

12 Täiesti uutmoodi saunakogemus 14 Eesti ja Läti vahelisest alkoholikaubandusest 16 Mis saab Euroopa autotööstusest?

19 SPARK Demo – uks Lõuna-Eesti

ettevõtluse imelisse maailma 24 Mis kasu on ettevõtjatel

Eesti brändist?

27 Valgevene muutub Eesti

ettevõtetele atraktiivseks 30 Eestisse elama asumine ja

välistööjõu värbamine muutub lihtsamaks 32 Ettevõtlusõpe – üks võimalik kutsevalik 34 Mida arvata riigiasutuste

kolimise plaanist?

36 Koda kutsub osalema

38 Meie juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN AMOOR OÜ www.ampstukk.ee Toiduainete tootmine.

BALTI SPOON OÜ www.baltispoon.ee Balti Spoon toodab treispooni, höövelspooni ja spoonisärke.

BOLE OÜ www.bolefloor.com Puidust tarbe- ja dekoratiivesemete jm puittoodete tootmine.

CHOCOLALA OÜ www.chocolala.ee Kakao-, šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine.

DELOITTE ADVISORY AS www.deloitte.ee Finantsnõustamine, juriidilised ja maksuteenused.

HARJU ELEKTER ELEKTROTEHNIKA AS www.harjuelekter.ee Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine.

KAANEFOTO Riinu Ott EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

LATAKKO OÜ www.hankookmasters.ee Mootorsõidukite rehvide hulgimüük ja mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

LITAU BÜROO OÜ www.rup.ee Meedia väljaanne.

MARS EESTI OÜ www.mars.com Lemmikloomade ja -lindude toidu ja tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes. Šokolaadi jaemüük.

PROSCREEN OÜ www.proscreen.eu Projekteerime ja ehitame kontoritesse ning kodudesse kaasaegseid audiovideo lahendusi, mida on lihtne igapäevaselt kasutada.

REVALMET OÜ www.revalmet.com Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine. Muude kindlate kaupade vahendamine.

SKINEST RAIL AS www.skinest.ee Raudteeveeremi rentimine. Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Muude transpordivahendite remont ja hooldus. Puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük.

Muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük.

LÄÄNE-VIRUMAA PROCESS WELDING OÜ Metallitööd. Keevitus.

Metallkonstruktsioonide paigaldus.

PÕLVAMAA VAROLA OÜ www.varola.ee Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende osade tootmine.

PÄRNUMAA ROADWOLF OÜ www.roadwolf.ee Teede, tänavate, parklate, mänguväljakute ja muude katete markeerimistööd.

TAMMURU PUIT OÜ www.tammurupuit.ee Täispuidust aiamööbli tootmine.

Täispuidust voodite tootmine. Mujal liigitamata mööbli tootmine.

RAPLAMAA NORCAR-BSB EESTI AS www.norcar.ee Mehaaniline metallitöötlus. Muude plasttoodete tootmine.

VILJANDIMAA RAL-EST OÜ www.ralest.ee Metallpindade pulbervärvimine.

Keemiline värvieemaldamine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

3

JUHTKIRI

Keskkonna ja jäätmemajanduse väljakutsetest rääkides tuleb vaadata tervikpilti

E

simesel märtsil avaldas OECD Eesti kohta järjekordse väga mahuka hindamisaruande.

Sel korral Eesti keskkonnapoliitika tulemuslikkusest. Ligemale 200 lehekülge analüüsi ja soovitusi. Väga põhjalik ja mitmekülgne ülevaade, kus paljud soovitused ettevõtjatelegi olulised. Kahju vaid, et paljud neist soovitustest jäävadki paberile või nopitakse sealt välja vaid need, mis populaarsemad, lihtsamini lahendatavad või mida saab oma huvide kaitsmisel otseselt kasutada. Viimasega kaasneb tavaliselt see, et komplektis esitatud soovitustest rebitakse mõni lihtsalt välja ja presenteeritakse eraldi. Tulemuseks on üsna moonutatud pilt. Üks oluline teema, mis keskkonnaalaste ülevaadete puhul alati silma hakkab, on põlevkivi. Tulenevalt jäätmete definitsioonist on põlevkivisektor kõige saastavam, sest sisuselt läheb kogu kaevandamisest ülejääv pinnas, kasutatud põhjavesi ning tuhk jäätmeteks.

Viimane ka ohtlikuks jäätmeks. Samuti on see valdkond keskmisest rohkem CO2 tekitav. Kuid CO2 kogust vaadatakse suhtena SKP-sse ning on selge, et olukorras, kus meil on üks väga CO2-intensiivne sektor ning enamike OECD riikidega võrreldes suhteliselt tagasihoidlik SKP, jäämegi pildile suure punase laternana.

Seda möönavad oma esitlustes ka OECD eksperdid, et põhjus on paljuski metoodikas. Suurematel ja jõukamatel riikidel on samuti omad energiatööstused ja CO2 vaba ei ole keegi, kuid seal ei paista see nii silma kui meil.

Mis veelgi olulisem – isegi OECD ei käsi ega soovita põlevkivist energia, õli või nende koostootmist lõpetada, nagu kohati võib kommunikatsioonist mulje jääda. Soovitatakse näiteks soodustada tõhusamate põlevkivi kaevandmise ja töötlemise tehnoloogiate kasutuselevõttu; luua tihedad koostöösuhted valitsuse ja põlevkivisektori vahel, et hõlbustada kulutõhusat üleminekut põlevkivi efektiivsemale kaevandamisele ja kasutamisele; koostada viitedokument energia ja õli tootmise tehnoloogiate arengusuundumuste ning kaevandatud ressursside säästliku kasutamise kohta; kaaluda täiendavate meetmete rakendamist Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks seoses põlevki-

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Kahju, et paljud neist soovitustest jäävadki paberile või nopitakse sealt välja vaid populaarsemad. vitööstuse keskse rolli vähendamisega ning võimalike kaasnevate sotsiaalsete mõjude leevendamiseks (nt tööjõu liikuvus ja väljaõpe), korraldades seda keskvalitsuse, omavalitsusüksuste, tööandjate ja ametiühingute aktiivses koostöös. Ei ole sõnagi sellest, et kohe tuleks tööstusharu likvideerimist kavandama hakata.

Teine teema on keskkonnamaksud. Raportijärgsest kommunikatsioonist jäi paljuski kõlama, nagu soovitaks OECD radikaalset keskkonnamaksude tõstmist ja ressursside suuremat maksustamist. Nii see siiski ei ole. OECD möönab, et kõikide keskkonnamaksude määrad on ajavahemikus 2005–2015 märgatavalt tõusnud.

Näiteks kerkisid kaevandamise tavajäätmete jäätmekõrvaldusmaksud seitsmekordseks ning põlevkiviõli tuha ja poolkoksi puhul enam kui kaheksa korda. Kui 2000. aastal moodustas keskkonnamaksudest saadav tulu 1,6% SKTst, siis 2010. aastaks tõusis see 2,9%-ni, langedes seejärel 2014. aastal 2,6%-le. Selle näitaja poolest kuulub Eesti OECD liikmesriikide arvestuses

esimesse kolmandikku. Sarnaselt teistele OECD liikmesriikidele on suurima osatähtsusega energeetikaga seotud maksud, moodustades ligi 90% keskkonnamaksudest saadavast tulust ja ületades seega tunduvalt OECD keskmist, milleks on 69%. Seega on täna energia maksustatud meil juba oluliselt rohkem kui meist rikkamates riikides. Kindlasti ei soovitata aga maksukoormuse tõstmist, vaid selle ümberjagamist „Jätkata ökomaksureformiga, maksustades tööjõu asemel veelgi suuremas ulatuses keskkonda kahjustavaid tegevusi, suurendamata samal ajal majanduse üldist maksukoormat“. Ehk alati tuleb vaadata ka lause teist poolt.

Kui täna on keskkonnatasudega seotud maksukoormus oluliselt tõusnud, siis tööjõu maksukoormus püsib stabiilselt 34–35% juures.

Jäätmete suurema ringlussevõtu eest ei vastuta ainult ettevõtjad. Kuigi Eestis on viimastel aastatel ja ka täna räägitud palju pakenditest ja süüdistatud ettevõtjaid pakendijäätmete väheses taaskasutamisele suunamises. Kehtestatud on auditeerimiskohustus ning kaalutakse pakendimaksu, siis OECD leiab, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb rohkem tegeleda hoopis kodumajapidamistest tekkivate jäätmete liigiti

kogumisega. Soovitatakse tugevdada kohalike võimude rolli ning finants- ja tehnilist võimekust tahkete olmejäätmete hoolduse tõhusamal korraldamisel.

Samuti soovitatakse kaaluda ringlussevõtuga seotud eesmärkide toetamiseks majanduslike meetmete rakendamist, näiteks segaolmejäätmete maks ja võib-olla ka põletamismaks, mis motiveeriks inimesi jäätmeid nende tekkekohas sortima, mehaanilis-bioloogilisi käitlusettevõtteid ringlusse minevaid materjale sortima ja prügiettevõtjaid saatma kõiki ringlusse võetavaid jäätmeid vastavatesse ettevõtetesse. Kuid kõige selle juures ei ole sõnagi, et probleem oleks ettevõtjatepoolne või et maksustada tuleks ettevõtlust uute või kõrgemate maksudega. Probleemi nähakse hoopis omavalitsuste võimekuses ja olmejäätmete väheses liigiti kogumises, milles ettevõtjaid süüdistada ei saa.

Seega jääb üle loota, et soovitustest ei rakendata vaid neid, mis meeldivad või rohkem raha riigikassasse toovad, vaid neid vaadatakse ikka tervikuna.

Mait Palts Kaubanduskoja peadirektor

Töötaja majutamise kulud vabastatakse erisoodustusmaksust

Soovime ministri vastuseid panditulumaksu kohta

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis sisaldab ka meie ettepanekuid.

Näiteks vabastatakse eelnõu järgi erisoodustusmaksust töötaja majutamise kulud ning laiendatakse transpordikulude hüvitamise võimalusi töötaja elu- ja töökoha vahel.

Praegu saab tööandja transpordikulusid maksuvabalt hüvitada siis, kui elu- ja töökoha vaheline tee pole läbitav mõistliku aja- ja raha kuluga. Meie hinnangul on tegemist ebamäärase tingimusega, kuna tööandja peab igat üksikjuhtumit eraldi hindama. Eelnõu järgi piisab edaspidi ka lihtsalt sellest, et töötaja elab vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Selline võimalus tekib tööandjal näiteks siis, kui töötaja elab Türil ning käib Tallinnas tööl. Samuti saab tööandja edaspidi maksuvabalt korraldada töötajatele transporti bussiga, millel on kokku üle üheksa istekoha.

Lisaks sellele on eelnõusse jõudnud ka meie ettepanek lihtsustada töötajate majutuskulude hüvitamist. Praeguse seaduse järgi saab tööandja majutuskulusid küll hüvitada, kuid peab seejuures tasuma erisoodustusmaksu. Tegime ettepaneku võimaldada tööandjal maksuvabalt hüvitada majutuskulud teatud tingimustel.

Meil on hea meel, et tehtud ettepanekud on eelnõus arvesse võetud, kuna muudatused soodustavad kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust, eelkõige siis, kui töötaja elab töökohast kaugel.

Muudatused plaanitakse jõustada juba 2017. aasta juulist.

Rahandusministeerium plaanib kehtestada kontsernisisestele laenudele ja finantseerimistehingutele panditulumaksu. Kaubanduskoja ja tööandjate teada ei ole eelnõule plaanis koostada väljatöötamiskavatsust ega mõjuanalüüsi, mistõttu pöörduti ühiselt rahandusministri poole, et saada vastuseid mitmele kriitilise tähtsusega küsimusele.

Meie arvates on maksukorralduse- ja tulumaksuseaduses praegugi võimalused maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Valitsuse selgituste kohaselt sellised võimalused puuduvad. Riigikohtu lahendid näitavad aga teistsugust pilti. Seetõttu saatsime rahandusministrile kirja, milles soovisime vastuseid erinevatele panditulumaksuga seonduvatele küsimustele. Muu hulgas uurisime, kui palju on maksu- ja tolliamet viimase kümne aasta jooksul olemasolevaid võimalusi kõnealustes olukordades üldse proovinud rakendada ja ka seda, milliseid alternatiivseid lahendusi kaalus ministeerium enne panditulumaksu plaani välja käimist.

Kaubanduskoja ja tööandjate keskliidu hinnangul pole ministeerium seni analüüsinud planeeritava panditulumaksu mõjusid ega uurinud võimalusi, kuidas olukorda seadust muutmata parandada.

Kuna valitsus tahab muudatused jõustada juba 1. jaanuarist 2018, on mõistetav ministeeriumi rutakus muudatused kiiresti eelnõusse kirja panna.

Sellise asjade käiguga me aga nõustuda ei saa.

Koostas: kaubanduskoda

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

5

KAUBANDUSKODA

Kaubanduskoda on vastu pakendimaksu kehtestamisele Me ei toeta riigi plaani kehtestada ettevõtjatele turule toomise pakendiaktsiis, sest see ei aita vähendada turule lastud pakendite kogust, toob ettevõtjatele kaasa täiendava maksutõusu ning võib suurendada seadusest kõrvalehiilimise riski.

Plaanitaval turule toomise pakendiaktsiisil on kolm eesmärki: turule toodud pakendite koguste vähendamine, pakendiregistrisse deklareeritud andmete usaldusväärsuse suurendamine ning riigieelarve tulude suurendamine.

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitika­ kujundamise ja õigusosakonna juhataja

R

ahandusministeerium on tulnud välja plaaniga muuta alates 2018. aasta algusest pakendiaktsiis kaheosaliseks. See tähendab, et praegusele taaskasutamise pakendiaktsiisile lisanduks turule toomise pakendiaktsiis, mida peaksid maksma kõik ettevõtted, kes lasevad pakendeid turule. Muudatus puudutab rohkem kui 4000 ettevõtjat ning selle abil loodetakse riigikassasse juurde tuua ca 15 mln eurot aastas.

Pakendimaks ei vähenda pakendite kogust

Meie hinnangul ei aita uus pakendiaktsiis märgatavalt vähendada turule lastud pakendite kogust, sest juba täna kasutavad pakendiettevõtjad optimaalseid pakendeid. Ettevõtjad ei ole motiveeritud tooteid ülepakendama, sest mida rohkem pakendeid turule tuua, seda rohkem tuleb maksta teenustasu taaskasutusorganisatsioonile. Ülepakendamist soovitakse vältida ka põhjusel, et iga pakend on kuluartikkel ning muudab toote kallimaks.

Pakendite üheks peamiseks eesmärgiks on toote kaitsmine. Kui ettevõtja vähendaks pakendi kogust, võib selle tulemusena toode näiteks transportimisel kahjustada saada.

Paljudel ettevõtjatel puudub aga üldse võimalus mõjutada pakendite kogust, sest nad ise ei tegele pakendamisega.

See käib näiteks ettevõtete kohta, kes tellivad kaupa mõnelt rahvusvaheliselt tootjalt.

Järelevalve ei muutu tõhusamaks

Pakendite valdkonnas on riigi jaoks üheks probleemiks see, et täpselt ei ole võimalik tuvastada pakendiettevõtjate poolt turule toodud pakendite kogust.

Pakendiregistri andmete ebausaldusväärsuse üheks põhjuseks on ettevõtjate hinnangul nõrk riiklik järelevalve, mistõttu tuleks hoopis seda tõhustada.

Samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll 2010. aastal tehtud auditis, peale mida pole riik kontrolli tõhustamiseks midagi ette võtnud.

Planeeritav turule toomise pakendiaktsiis ei aita aga suurendada andmete usaldusväärsust. Riik ei plaani uue aktsiisi kehtestamise järel suurendada maksu- ja tolliameti või keskkonnainspektsiooni kulusid järelevalve teostamiseks. Samuti ei nähta ette muid olulisi muudatusi riikliku järelevalve tõhustamiseks. Pigem võib andmete usaldusväärsus veelgi väheneda, sest täiendav maksukohustus võib suurendada ettevõtjate motivatsiooni aladeklareerida turule lastud pakendite kogust. Selle tulemusena võib omakorda suureneda ebaaus konkurents. Seadusekuuleka ettevõtja kulud kahekordistuksid seoses uue maksu kehtestamisega, kuid ebaausaid pakendiettevõtjaid, kes jätavad pakendi kogused deklareerimata või deklareerivad tegelikkusest väiksemaid koguseid, täiendav aktsiis ei mõjutaks või mõjutaks oluliselt väiksemas mahus.

Kasu saab vaid riigikassa

Turuletoomise pakendiaktsiis suurendaks alates 2018. aastast riigieelarve tulusid ca 15 mln euro võrra aastas.

Arvestades asjaoluga, et pakendijäätmete kokku kogumise, taaskasutamise ja ringlusse võtmise kulud on ettevõtja-

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

KAUBANDUSKODA

tel samas suurusjärgus, on uue aktsiisi prognoositav tulu ebaproportsionaalselt suur. Siinkohal tuleb arvestada, et paljudel juhtudel ei ole võimalik ettevõtjatel pakendi kasutamisest loobuda või seda vähendada, sest vastasel korral ei pruugi kaup nõuetele vastavas seisukorras tarbijani jõuda.

Meie hinnangul peaks pakendiaktsiisi peamiseks eesmärgiks olema positiivse mõju avaldamine keskkonnale ehk motiveerida ettevõtjaid turule toodud pakendijäätmeid kokku koguma ning taaskasutama. Selle ülesandega on tänane pakendiaktsiisi süsteem ka suhteliselt edukalt hakkama saanud.

Uus pakendiaktsiis ei aita sisuliselt täita keskkonnaalaseid eesmärke ning seetõttu ei ole mõistlik selle kehtestamine vaid riigitulude suurendamise eesmärgil. Ka teiste ELi riikide pakendi käitlemise süsteemidel puudub sarnaselt Eestile fiskaalne mõju.

Pakendiaktsiisi peamiseks eesmärgiks peaks olema motiveerida ettevõtjaid turule toodud pakendijäätmeid kokku koguma ning taaskasutama.

Turule toomise pakendimaks suurendaks märgatavalt teatud ettevõtjate maksukoormust. Kõige suuremat mõju avaldab muudatus jae- ja hulgimüüjatele. Sektoritest on mõju kõige suurem joogi- ja toidusektorile. Ettevõtjatel ei ole ilmselt võimalik kogu pakendimaksu oma kasumi arvelt katta ning seetõttu esineb oht, et pakendimaksu tasuvad lõppkokkuvõttes vähemalt osaliselt tarbijad. Seega võib pakendimaks avaldada kõige suuremat mõju just vaesemale elanikkonnale, sest nende kuludest moodustavad suure osa toidukulud.

Olukorras, kus riiklik järele­ valve pakendite valdkonnas on aastaid olnud väga

nõrk, osad ettevõtjad jätavad pakendikogused deklareerimata või deklareerivad tegelikkusest väiksemaid koguseid ning tänase pakendiaktsiisi maksuauk on rohkem kui 50 korda suurem pakendiaktsiisi laekumisest, ei ole mõistlik uut pakendiaktsiisi kehtestada. See suurendaks ausate ettevõtjate kulusid ning kahjustaks ausat konkurentsiolukorda.

Andmed usaldusväärseks, järelevalve tõhusamaks

Riik peaks esimese sammuna saama usaldusväärse ülevaate, kui palju pakendeid lastakse üldse Eestis turule.

Selleks on muu hulgas vaja tõhustada riiklikku järelevalvet pakendite käitlemise üle ning tõsta ettevõtjate teadlikkust pakenditega seonduvatest kohustustest. Alles seejärel on võimalik hinnata, kas Eestis tuuakse turule liiga palju pakendeid ja kuidas saab seda probleemi leevendada.

1. jaanuar 2018

Praeguseks ei ole riik teinud lõplikku otsust, kas ja millisel kujul kehtestada turule toomise pakendiaktsiis.

Rahandusministeerium on koostanud pakendiaktsiisi seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ning märtsis või aprillis peaks sellele järgnema ka vastav seaduseelnõu. Riigi esialgse plaani kohaselt hakkab plaanitav pakendiaktsiis kehtima 2018. aasta algusest. See tähendab, et Riigikogu peab eelnõu vastu võtma enne jaanipäeva, sest uuest maksust tuleb vähemalt kuus kuud ette teada anda.

Hoiame ettevõtjaid ka edaspidi kursis pakendimaksuga seonduvatest arengutest. Meie seisukohtadega saab sel teemal lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

7

JURISTI TÖÖLAUALT

Valveaja reeglid muutuvad paindlikumaks KRISTINA JERJOMINA, Kaubanduskoja jurist

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Kehtiva seaduse kohaselt peab valveaja rakendamisel järgima eranditult tööja puhke­aja piiranguid. Riigikogu õiguskomisjonis toimus aga hääletus muudatusettepanekute kohta, mis võimaldavad kasutada valveaja reegleid paindlikumalt. Komisjon toetas meie ettepanekut lubada paindlikumat valveaega lisaks IT-sektorile ka muudes valdkondades. Ühtlasi võeti kuulda meie seisukohta, et valveaja erandi kasutamise eest ei tule töötajale maksta tavapärasest kõrgemat valveaja tasu.

JURISTI TÖÖLAUALT

T

öötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja on tööandjale kättesaadav ja vajadusel valmis tööd tegema ka väljaspool tööaega. Seda nimetatakse valveajaks. Valveajal ei allu töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile, kuid peab olema valmis vajadusel tööd tegema. Valves oleku ajal tuleb töötajale maksta valveajatasu, mis peab olema vähemalt 10% kokkulepitud töötasust. Näiteks, kui töötaja saab palka 20 eurot tunnis, siis ühe tunni valveaja eest peab töötajale maksma 2 eurot.

Kehtiva seadusega on valveaja kasutamise võimalused piiratud. Nimelt tuleb eranditult järgida, et töötajale oleks tagatud igapäevane ja -nädalane puhkeaeg seaduses nõutud kestusega. Näiteks peab töötaja saama järjest puhata vähemalt 11 tundi, mis tähendab, et sel ajal ei tohi ta valves olla.

Juhul kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 1 tund, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale täiendavalt 4 tundi. Töökorralduse vajadustest lähtuvalt võib aga olla vajalik, et töötaja saaks ka mitmel päeval järjest olla töövälisel ajal valves nii, et valveaeg ja igapäevane puhkeaeg kattuvad. Kehtiv regulatsioon seda aga ei võimalda.

Rõhutasime, et valveaja reeglite paindlikkust tuleks suurendada eelkõige nendes valdkondades, kus on vajalik tagada ööpäevaringne elutähtsate teenuste toimepidevus.

Uus regulatsioon

Riigikogu õiguskomisjonis toimus hääletus töölepingu seaduse muudatusettepanekute kohta, mille kohaselt võib teatud tingimustel kõrvale kalduda töötaja igapäevase ja iganädalase puhkeaja sätetest ehk sisuliselt leppida töötajaga kokku korraga pikemas valveajas. Seda võib teha juhul, kui valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi, valveaega kasutatakse edasilükkamatute tööde tegemiseks ning valveaeg ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust.

Töötajate kaitseks lisati ka punkt, et töötaja võib töölepingus sõlmitud suurema mahulise valveaja kokkuleppe igal ajal üles öelda, kui teatab sellest kaks nädalat ette.

Valveaja tasu

Tänu kaubanduskojale jääb valveaja tasustamise miinimumnorm samaks. Eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et erandi rakendamisel tuleb töötajale maksta ka suuremat kompensatsiooni valveajal viibitud aja eest, s.o vähemalt 20% kokkulepitud töötasust. Kusjuures ametiühingute keskliit taotles veelgi kõrgemat miinimumtasu, s.o 25% kehtestamist. Olime kõrgema valveajatasu miinimummäära kehtestamise vastu, sest see ei võta arvesse erinevate sektorite spetsiifikat. Meie seisukohti võeti kuulda ning 20 protsendi nõue jäeti eelnõust välja. See tähendab, et ka valveaja erandi rakendamisel tuleb töötajale maksta tavapärast valveaja tasu ehk vähemalt 10% kokkulepitud töötasust.

Erandi rakendamise valdkond

paindlike reeglite kasutamine on vajalik tunduvalt laiemale töötajate ringile kui ainult IT-spetsialistidele. Näiteks on see vajalik lennuliikluse teenindamise valdkonnas, kus lähtuvalt selle töökorralduse vajadusest on keeruline rakendada praegust valveaja regulatsiooni, s.o tagada töötajatele seadusest tuleneva igapäevase ja -nädalase puhkeaja kasutamine. Erandi kehtestamine lennuliikluse teenindamise valdkonnas ei kahjusta töötajate tervist ega ohutust, sest juba täna kehtivad lennujuhtidele seadusest soodsamad töötingimused (näiteks 35-päevane põhipuhkus, 36-tunnine töönädal). Rõhutasime, et valveaja reeglite paindlikkust tuleks suurendada eelkõige nendes valdkondades, kus on vajalik tagada ööpäevaringne elutähtsate teenuste toimepidevus, muu hulgas näiteks lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, elektrivarustuse ning veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimine.

Erandis võib kokku leppida ka töölepingus

Ametiühingute keskliit tegi eelnõu menetlemise ajal ettepaneku võimaldada valveaja erisuse kasutamist ainult juhul, kui paindlikumad valveaja tingimused (nagu aeg, tasu) lepitakse kokku kollektiivlepingus, mida laiendatakse kogu sektorile, mitte aga töölepingus. Olime sellise ametiühingute pakutud lahenduse vastu, sest meie hinnangul teeniks selline ettepanek vaid ametiühingute huve ega aitaks lahendada tänast probleemi. Ühtlasi piiraks see tööandja ja töötaja kokkuleppevabadust. Paljudes sektorites (seal hulgas ka IT-valdkonnas) ei ole töötajad pidanud isegi vajalikuks ametiühingut moodustada, sest selles ei nähta reaalset kasu töösuhete paremaks ja tänapäevasemaks korraldamiseks. Valveaja erandi rakendamise võimaldamine vaid kollektiivlepingutega oleks sisuliselt riigipoolne töötajate survestamine moodustama ametiühinguid, et kehtestada sektoris paindlikumad valveaja tingimused. Seetõttu leidsime, et paindlikuma valveaja tingimused tuleks sätestada siiski töölepingu seaduses. Sel juhul säilib ka võimalus sõlmida kollektiivlepinguid, kuid seda juba igaühe vaba tahet arvestades ning lähtudes liitumisvabadusest. Õiguskomisjon võttis meie arvamust kuulda ning lisas eelnõusse punkti, mille järgi saab valveaja erandis kokku leppida nii töölepingus kui ka kollektiivlepingus.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et riigikogu õiguskomisjon toetas meie ettepanekuid ning tänu sellele on tänaseks eelnõusse jõudnud paindlikumad tingimused valveaja erandi rakendamiseks. Siiski, kuna eelnõu lõpphääletust ei ole veel olnud, võivad lisanduda ka mõned muudatused.

Paindlikuma valveaja kasutamise tingimused: hh vastav kokkulepe sisaldub töölepingus või kollektiivlepingus; hh valveaeg ei ületa 130 tundi

28-kalendripäevase ajavahemiku kohta; hh valveaeg ei kahjusta töötaja tervist

ja ohutust; hh töötajale tuleb maksta valvel oleku eest

vähemalt 10% töötasust; hh töötaja võib valveaja kokkuleppe üles öelda,

teatades sellest kaks nädalat ette.

Algselt sooviti vastavat erandit lubada vaid IT-sektoris (IT-tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele), kuid tänu meile laiendati seda ka teistele valdkondadele. Rõhutasime, et

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

9

ETTEVÕTJA KÜSIB

Summeeritud tööaja tingimused töölepingus – MIDA PEAKS TEADMA? Järgnevalt selgitame, millised tingimused peaks summeeritud tööaja korral töölepingus kindlasti reguleeritud olema.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Summeeritud tööaja arvestust peab tööandja siis, kui inimese tööaeg ei ole tavapäraselt 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, vaid jaotub nädalate ja kuude lõikes ebaühtlaselt. Teisisõnu rakendatakse summeeritud tööaja arvestust eelkõige graafikujärgse töötamise korral. Selline arvestus võimaldab tööaega paindlikumalt jaotada, kuid seejuures tuleb hoiduda töötaja õiguste rikkumisest.

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

L

isaks tavapärastele töötingimustele tuleb summeeritud tööaja kasutamise korral töölepingus kindlaks määrata ka tööaja arvestusperiood, tööajakava periood ja kavaga tutvumise võimalus. Tööaja arvestusperioodiga määratakse kindlaks ajavahemik, mille ulatuses töötunnid ära jaotatakse.

Töölepingu seaduse kohaselt võib arvestusperiood üldjuhul olla kuni 4 kuud (§ 46 lg 1), erandjuhtudel on lubatud ka pikem periood (nt turvatöö valdkonnas võib arvestusperiood pikeneda 6 kuuni, tervishoiutöötajatel võib arvestusperiood olla kuni 12 kuud).

Arvestusperioodi põhjal peab tööandja koostama tööajakava ehk graafiku ning kehtestama selle teatavakstegemise korra. Üldjuhul koostatakse graafik ühe kalendrikuu kaupa ning järgneva kuu graafikut tutvustatakse töötajale alati eelneval kuul, täpne tutvustamise kuupäev peaks töölepingus samuti selgelt kirjas olema (nt hiljemalt eelneva kuu 16. kuupäevaks). Nii saab töötaja teada, kui paljude töötundide tegemises on tööandjaga kokku lepitud ning milliseks kujuneb järgmise kuu töötasu.

Veel on graafiku koostamisel oluline silmas pidada, et tööaja planeerimisel oleks täidetud puhkeaja nõuded.

Töötajale peab 24 tunni jooksul jääma vähemalt 11 tundi (§ 51 lg 1, erandiks lg 4) ning 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi puhkeaega (§ 52 lg 2).

Nagu ikka, võib kokkulepitud töötundide arv arvestusperioodi kestel jooksvalt muutuda – mõnel päeval võib tööaeg kujuneda graafikujärgsest ajast pikemaks, teisel päeval võivad aga kokkulepitud töötunnid üldse tegemata jääda. Nii ületunnid kui puudujäävad tunnid selguvad alati arvestusperioodi lõpus ja need tuleb töötajale hüvitada. Ületunnid hüvitatakse töötajale võimalusel kas vaba aja andmisega või rahas (ületunnid tasustatakse 1,5-kordselt) ja seegi tuleb töölepingus selgelt kokku leppida. Kui arvestusperioodi lõpuks kujuneb töötunde kokkulepitust vähemaks, sõltub edasine sellest, kas töötundide vähesus on tingitud tööandjast või töötajast. Kui tööandja pole suutnud töötajale kokkulepitud mahus tööd anda, tuleb maksta puuduolevate tundide eest vähemalt keskmist töötasu (§ 35). Kui tundide puudujääk on tekkinud töötaja enda süül, ei ole tööandja kohustatud puuduolevaid tunde kompenseerima. Riigipühal tehtud töötunnid tasustatakse kahekordselt (§ 45 lg 2). Öisel ajal töötamise eest makstav tasu võib olla arvestatud töötasu sisse, kuid vastav kokkulepe peab olema töölepingus selgelt kirjas. Kokkuleppe puudumisel tuleb ööajal töötatud tundide eest maksta 1,25-kordset töötasu (§ 45 lg 1).

Lisainfot summeeritud tööaja arvestuse rakendamise kohta saab küsida kaubanduskoja juristidelt juristid@koda.ee.

ETTEVÕTJA

Fotod: HUUM

Täiesti uutmoodi saunakogemus EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Eestlased on alati olnud saunarahvas. Kas poleks mõnus, kui saaksid pika tööpäeva lõpus töölt koju minnes otse sauna minna või kontrollida nutitelefonist, kas saun on kasutamiseks juba piisavalt soe või lasta telefonil sellest märku anda. Tartu ettevõte HUUM OÜ on selle reaalsuseks tegemisel appi tulnud. Kuidas sündisid kaugjuhitavad saunakerised ja millega ettevõte veel tegeleb, uurisime HUUMi tegevjuhilt Siim Nelliselt.

ETTEVÕTJA Kuidas jõudsid keriste ja ahjude tootmiseni?

Saun on iga eestlase ja ka meie kodu pärisosa. Minu vanaisa Paul Nellis oli pottsepp. Olen oma perekonnas juba kolmas põlvkond, kes tegeleb sauna küttekehade loomisega. 19-aastasena avasin keskkonna Saunapood.ee. Sealt sain esimesed kogemused ettevõtluses ning ülevaate selle valdkonna turusegmendist. Sealt edasi tekkis idee luua, sarnaselt puuküttega saunaahjule, võrgupõhine keris. See on keris, kus paljanduvad kivid ümbritsevad täielikult küttekehasid. Ülikooli ajal tegin hobi korras juba esimesed funktsioneerivad prototüübid. Tol hetkel need paraku eneses ettevõtlusele vajaminevaid omadusi ei kätkenud – neil puudus igasugune konkurentsivõime nii tootmishinna kui väärtuspakkumise osas.

erilist rõhku pandud. Nii ei vasta suur osa keristest kõrgema sissetulekuga klientide ootustele. Seetõttu töötasin välja maailmas ainulaadse tootesarja, mis koosneb kerisest, nutikast juhtpuldist saunas ning intuitiivse disainiga mobiilirakendusest. Selle kaudu saad oma sauna suvalisel hetkel tööle panna ning jälgida, kas saun on valmis ilma, et peaksin oma tegevusi katkestama ja kohapeal viibima.

HUUMi populaariseim toode on elektrikeriste juhtpult UKU, mis on maailmas ainuke iseseisvalt interneti ühenduv sellise otstarbega seade.

Toodetav kontrollsüsteem võimaldab mobiilirakendusega distantsilt kerist juhtida. Lahendus toetab nii Android kui ka iOS operatsioonisüsteemi.

Ja nagu ka enne ütlesin, on meie toodete puhul väga olulisel kohal loomulikult tootedisain.

Miks on oluline disainile panustada?

Disainist tulenev väärtuspakkumine aitab suurtest ja tugevatest konkurentidest eristuda. See omakorda on võimaldanud meil edukalt turule siseneda ja suurte tootjatega konkureerida.

Kes on HUUMi peamised kliendid?

Ühe Eesti Üliõpilaste Seltsis toimunud pikema vestluse käigus sai võetud sihiks luua suurt lisandväärtust andvaid töökohti ja tooteid. Jõudsin arusaamisele, et me kodumaal peaks midagi enamat kui vaid lihtsat musta rauda tootma.

Tänu EASile hakkasime koostööd tegema Eesti Kunstiakadeemia tootearenduse osakonnaga. Ühiste jõupingutuste tulemina valmisid uute keriste disainid. Edasise sammuna tuli ilu ka toodetavaks voolida. Mitme Eesti metalliettevõtte inseneride koostööna õnnestus luua kõrge disainiväärtuspakkumisega toode – elektrikeris DROP. Tänaseks on meie tootevalikus elektrikeriseid võimsusega 4,5−18 kW, mis võimaldab pakkuda sobivaid küttekehasid väikestest kortersaunadest mahukate avalike saunadeni.

Mis on HUUMi keriste eripära?

Saunad on maailmas tuntud pigem kui luksustooted kõrge maksejõuga tarbijatele, samas on pakutavad kerised välja töötatud vana saunakultuuriga maades ja disainile ei ole

Peamiselt oleme keskendunud koostööpartneritel baseeruva müügivõrgu arendamisele. Kuid lõppkokkuvõtteks on meie toodangu põhitarbijaks ikkagi eraklient. Eestis oleme me saadaval kõigis hästi varustatud ehituspoodides, Saunamaailmas, kerised.ee-s jne.

on huvi nende vastu väga suur.

Aga tootmist me Eestist välja viia ei kavatse. Kohalikes oludes tootmine on alati olnud meie üks eesmärkidest, kuna see võimaldab jälgida tootmise igat sammu, mis tagab pideva kõrge kvaliteedikontrolli.

Millised on HUUMi suurimad saavutused?

Suurimaks saavutuseks pean seda, et meie tooted on maailmas täiesti ainulaadseid. Lisaks oleme saanud tunnustust erinevatest kohtadest. Enim tõstaksin esile „RedDot award 2015: honourable mention“, mida võiks tootedisaini maailmas võrrelda filmimaailma „Kuldse gloobuse“ auhinnaga.

Lisaks oleme saanud Eesti Tootedisainiauhindade jagamisel ja Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2014 lugeja lemmiku auhinnad.

Väga oluliseks pean ka seda, et oleme suutnud kasvada ja areneda naturaalselt vaid oma vahenditega ning me pole pidanud arutult kaasama investoreid. Oleme klassikaline ettevõte, mitte start-up.

Millised on teie tulevikuplaanid?

Kindlasti plaanime laiendada riikide nimistut, mida HUUMi alalise kohalolekuga õnnistada. Meie tooted ja nende valik on pidevas arengus. Oleme alles oma teekonna alguses. Millised on meie konkreetsed plaanid, jätaksin esialgu enda teada.

Teil on huvitav nimi. Mida HUUM tähendab?

Nime leidmiseks korraldasime konkursi, seega konkreetset lugu nime taga polegi. Logo saime aga tellimustööna koos ettevõtte tervikliku visuaalse identiteediga.

Siinkohal rõhutan, et ainuüksi heast tootest ja logost ei piisa.

Loomaks usaldusväärsust, peab kogu ettevõtte visuaal olema tugev tervik.

Kas ja kuidas olete oma tooteid eksportinud?

Eestist välja müümine on olnud meie algne siht. Näiteks on meie koduleht www.huum.eu olnud algusest peale kuuekeelne. Hetkel oleme kõige rohkem eksportinud Rootsi, Hollandisse ja Saksamaale.

Taani turu käivitamine on meil hetkel käsil. Enamasti on edasimüüjad meid ise üles leidnud, sest nõnda spetsiifilises segmendis liigub info kiiresti. Kuna meie tooted on maailmas unikaalsed,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

13

KAUBANDUS

EESTI JA LÄTI VAHELISEST

alkoholi­ kaubandusest

Alates 2004. aastast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, suurenesid ühtse turu tingimustes kiiresti välisturistide ostud Eestist ja tekkis hoogne piirikaubandus. Enim pakuvad turistidele huvi sellised kaubad, mis on oluliselt odavamad kui nende koduriigis.

Osa eestimaalaste alkoholiostudest liigub Lätti MARJE JOSING, Eesti Konjunktuuriinstituut

ELMAR ORRO, Eesti Konjunktuuriinstituut

N

ii näiteks on hinnaerinevus Eestis ja Soomes müüdava alkoholi vahel olnud piisavalt suur, et soomlastel tasub oma alkoholivarude täiendamiseks ette võtta spetsiaalne laevareis üle lahe. Suur vahe jaehindades tuleneb omakorda aktsiisimaksu erinevusest ning teatavasti on Soomes ühed kõrgemad alkoholiaktsiisi määrad Euroopas. Välisturistid ostsid 2015. aastal 41% Eestis müüdud alkohoolsetest jookidest, kuid eestimaalaste endi piiriülesed ostud olid tagasihoidlikud.

Eesti karmistab alkoholipoliitikat

Kuigi Eestis kehtiv alkoholiaktsiis ületab Euroopa riikide keskmist, jääb see Põhjamaadest, eriti Soome, Rootsi ja Norraga võrreldes oluliselt madalamaks. Seega jäävad ka lähitulevikus alkoholihinnad Eestis madalamaks ning alkoholikaubandus meie põhjanaabriga jätkub. Samas on Eesti juba mõnda aega karmistanud oma alkoholipoliitikat, mille üheks näiteks on 2015. ja 2016. aastal alkoholiaktsiiside 15% tõstmine senise 5% asemel. Tavaliselt aktsiisimuutused koheselt jaehindadesse ei jõua, sest tootjad ja kaupmehed moodustavad aegsasti varusid, mis võimaldavad alkohoolseid jooke müüa teatud aja madalama aktsiisiga. Kuid 2015. aasta teiseks pooleks jõudsid kõrgemad maksud juba jaehindadesse, mõjutades eriti just kange alkoholi hindu kauplustes.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Lätis püsis alkoholiaktsiis viimastel aastatel peaaegu muutumatul tasemel. Alates 2011. aastast kuni 2015. aastani Lätis õlleaktsiis ei suurenenud ning ka kangel alkoholil on see mainitud ajaperioodil kasvanud kokku vaid 7%. Seetõttu ei ole seal alkoholi hinnad eriti tõusnud (vähemalt aktsiisimaksu mõjul). Eestis seevastu kasvasid alkohoolsete jookide jaehinnad Statistikaameti andmetel 2015. aastal keskmiselt 6,1% ja 2016. aastal 6,7%. Aktsiiside mõjul tõusnud alkoholi jaehind kasvatas vahet Läti hindadega sedavõrd, et alates 2016. aastast sagenes oluliselt Eesti tarbijate alkoholiostmine Lätist. Et välja selgitada Läti alkoholikaubanduse ulatust Eesti elanike hulgas, tegi Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellimusel vastava uuringu. Selles analüüsiti Eesti elanike alkoholiostusid Lätist 2016. aastal, samuti seda, kas peale alkoholi osteti kaasa ka teisi kaupu ja tooteid. Uuring põhineb 2016. aasta detsembris täiskasvanud elanike hulgas tehtud küsitlusele, millele vastas 2269 inimest.

Viiendik elanikest ostis Lätist alkoholi

Küsitlusest selgus, et möödunud aastal oli Lätist alkoholi ostnud 21% Eesti täiskasvanud elanikest. Spetsiaalselt oli Lätist alkoholi ostmas käinud 7% elanikest, Lätis reisides või läbisõidul oli alkoholi kaasa toonud 16% elanikest. Kui juba Lätti ostureisile suunduti, käidi keskmiselt aasta jooksul Lätist ekstra alkoholi ostmas 4,8 korral, Lätis reisides või läbisõidul olles osteti alkoholi keskmiselt 2,6 korral. Kõige sagedamini hankisid Lätist alkoholi Lõuna-Eesti elanikud (38% sealsetest täiskasvanud elanikest), mehed (29%), 30–40-aastased elanikud (28%), aga samuti eestlased (26%) ja suurema sissetulekuga elanikud.

Ligemale pool alkoholihankijatest (49%) oli Lätist aasta jooksul alkoholi ostnud ainult üks kord ja kolmandik (33%) 2–3 korda.

Regulaarselt (6 ja rohkem korda aastas) oli Lätist alkoholi ostnud 10% vastanutest. Samas piirdus spetsiaalselt alkoholi ostmas käinutest vaid ühe ostukorraga 38% ning 35% käis ostmas 2–3 korda aastas. Kuus või enam korda käis aasta jooksul Lätist alkoholi ostmas ligikaudu viiendik (19%) spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimestest. Küsitlusest selgus, et Lätist alkoholi ostvaid inimesi teadis 43% kõigist vastanutest, Lõuna-Eesti elanikest ulatus nende osakaal koguni 70%-ni.

KAUBANDUS Enam Lätist ostetud jook on õlu

Keskmiselt toodi Lätist aasta jooksul ühe täiskasvanud elaniku kohta kaasa pisut üle 5 liitri alkoholi. Jookidest osteti kõige enam õlut – aasta jooksul keskmiselt 50 liitrit ühe õlleostja kohta. Viina osteti 10 liitrit, long-drinke ja kokteile 7 liitrit, veine ja vahuveine 6 liitrit ning teisi kangeid alkohoolseid jooke 5 liitrit keskmiselt iga antud joogi ostja kohta.

Kulutused alkoholiostudele varieerusid selle järgi, kas Lätis käidi spetsiaalselt alkoholi ostmas või osteti seda Lätis reisides ja läbisõidul olles. Lätis reisil või läbisõidul olnud inimestest 68% kulutas ühe reisi ajal alkohoolsete jookide ostmiseks kuni 50 eurot, samas kui Lätist spetsiaalselt alkoholi hankimas käinud inimestest vaid 35% piirdus sama summaga. 39% Lätist ekstra alkoholi hankimas käinud inimestest kulutas ühe ostureisi jooksul alkoholile enam kui 100 eurot, sealhulgas 6% kulutas üle 500 euro.

Lätist ostetakse kaasa toitu

Kui juba välismaal ollakse, ostetakse sealt sageli kaasa mitmeid muid kaupu. Nagu uuringust selgus, oli vaid 23% Lätist 2016. aastal alkoholi ostnud inimestest piirdunud alkohoolsete jookidega. Alkoholile lisaks osteti Lätist kõige sagedamini kaasa toiduaineid – spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinud inimestest oli toitu ostnud 45% ja Lätis läbisõidul või reisil olnud inimestest 54%. Lätist alkoholi ostnud Eesti elanikest 24% oli ostnud sealt ka mootorikütust, 18% tubakatooteid, 17% ehituskaupu ning 8% muid tooteid (rõivaid, jalatseid, kodukaupu jms.). Kõige aktiivsemalt ostsid Lätist lisaks alkoholile kaupu kaasa Lõuna-Eesti elanikud, kellest 61% oli ostnud toiduaineid, 28% mootorikütust, 28% ehituskaupu ja 23% tubakatooteid.

Enamik Lätist eelmisel aastal alkoholi ostmas käinud elanikest plaanib seda teha ka tänavu

Alkoholi plaanib Lätist 2017. aastal kindlasti ostma minna 10% ja tõenäoselt 11% elanikest. Samas ei kavatse seda kindlasti või tõenäoliselt teha 63% elanikest. Kõige kindlamalt lähevad edaspidigi Lätti alkoholi ostma need elanikud, kes on juba varasemalt spetsiaalselt selleks Lätis käinud – 93% 2016. aastal Lätist ekstra alkoholi ostmas käinutest teeb seda suure tõenäosusega ka käesoleval aastal. Lisaks alkoholile tahab Lätist käesoleval aastal toiduaineid ostma minna 17%, ehituskaupu ja mootorikütust 12% ning tubakatooteid 9% elanikest.

Alkoholi ostmisega sarnaselt plaanivad kõige enam kaupu Lätisse hankima minna varem spetsiaalselt alkoholireisidel käinud inimesed ja kõige vähem on see kavas nendel, kes ei

olnud 2016. aastal Lätist alkoholi ostmas käinud. Lätist 2016. aastal ekstra alkoholi ostmas käinud inimestest kavatseb sellel aastal suure tõenäosusega mootorikütust ostma minna 70%, toiduaineid 64% ning ehituskaupu ja tubakatooteid 56%.

Alkohoolsete jookide hinnavahed Eestis ja Lätis suurenevad veelgi

Kui kange alkoholi aktsiisid suurenevad edaspidi paari viimase aastaga võrreldes pisut madalamas tempos (10% aastas), siis lahja alkoholi aktsiisid kasvavad nii käesoleval kui järgmisel aastal oluliselt kiiremini. Nii suureneb näiteks Eestis õlle aktsiis 2017. aastal kaks korda, kokku 87% ning tuleval aastal veel 18%. Võrdlusena olgu toodud, et Lätis kasvab kange alkoholi aktsiis nii 2017. kui 2018. aastal vaid natuke üle 3% ja õlle aktsiis ligikaudu 7% kummalgi aastal.

Seega suureneb lõhe Eesti ja Läti alkohoolsete jookide aktsiiside vahel lähiajal veelgi enam. Illustreerimaks üha süvenevat alkoholiaktsiiside disproportsiooni kahe riigi vahel, võib välja tuua, et kui 4,7% kangusega pooleliitrise õlle aktsiisierinevus oli 2011. aastal 6 eurosenti ja 2016. aastal 10 eurosenti, siis 2017. aastal tõuseb see juba 26 eurosendi ning 2018. aastal 31 eurosendini. Viina (kangusega 40%) puhul suureneb aktsiisierinevus 2017. aastal 1,88 euro ja 2018. aastal 2,26 euroni pooleliitrise pudeli kohta (2016. aastal oli aktsiisivahe 1,55 eurot, kuid 2011. aastal vaid 33 eurosenti).

Läti ei ole huvitatud kiirest alkoholiaktsiiside tõusust, sest ei suudeta kontrollida alkoholi musta turgu ja muidugi ollakse huvitatud turistide ostude läbi laekuvast aktsiisist ja käibemaksust.

Tegelikkuses ei olene alkoholi müügihind mitte ainult aktsiisist, vaid ka turukonkurentsist, juurdehindlustest, varudest jm. Praktikas on alkohoolsete jookide jaehindade taseme vahe Eestis ja Läti piirikauplustes suurem kui eeldaks aktsiiside erinevus, kuid erineva kiirusega kasvavad aktsiisid suurendavad lähiaastatel alkohoolsete jookide hinnavahet nii või teisiti.

Suurenev alkoholiaktsiiside erinevus lõunanaabritega ning sellest tulenev alkohoolsete jookide kõrgem hinnatase Eestis soodustab ka edaspidi Eesti elanike ostureise Lätti.

Kui seni mindi hinnavahe tõttu Lätti rohkem kanget alkoholi ostma, siis arvestades, et õlle (ja ka lahjade kääritatud jookide) aktsiisid kasvavad Eestis 2017. aasta keskel hüppeliselt, on oodata senisest enam õlleostude liikumist lõunapiiri taha.

EKI hinnangul jäi 2016. aastal eestimaalaste Lätist ostude tõttu Eesti eelarvesse laekumata ligi 8,5 miljonit eurot ja eestimaalaste tarbimisele tuleb nende ostude arvel lisada ligi 0,5 l absoluutalkoholi täiskasvanu kohta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

Mis saab Euroopa autotööstusest?

Autotööstus nagu muudki tööstusharud on vältimatute struktuursete muutuste keerises. Mis toimub? Millised on prognoositavad muutused? Keda need muutused kõige rohkem mõjutavad?

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

N

eed on küsimused, milledele Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee (EMSK) oma teabearuandes „Autotööstus uue paradigma künnisel“ vastust otsib, tõstes esile ja rõhutades alljärgnevat.

Arvestades seda, et Euroopa auto­ tööstuses, sh kaherattaliste mootorsõidukite tööstuses, töötab praegu ligikaudu 2,3 miljonit inimest ja sektor annab kaudselt tööd 10 miljonile inimesele, puudutab küsimus tööstusharu tulevikust väga paljusid inimesi.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Euroopa Liit kuulub maailma suurimate mootorsõidukite tootjate hulka ja autotööstus on suurim erainvestor teadus- ja arendustegevuses. See tööstusharu on juhtpositsioonil muu hulgas ka tooteinnovatsiooni, tootmistehnoloogiate, esmaklassilise tootekujunduse ja alternatiivsete jõuseadmete valdkonnas. Selle tulemusel toodetakse iga kolmas auto maailmas Euroopa koostetehastes ning autotööstus moodustab 4% Euroopa SKPst.

Probleemidega silmitsi

2008. aastaks oli Euroopa autotööstus saavutanud rekordilise müügitaseme.

Pärast seda, kui finantskriis autotööstust 2008. aastal tugevalt mõjutas, kahanes müük Euroopas märkimisväärselt ning autode registreerimise arv vähenes ELis 2013. aastal 12 miljonini (võrreldes 15,7 miljoniga 2007. aastal). Selle tagajärjel suleti mitu olulist tehast: Ford Belgias, Opel Bochumis ja Antwerpenis, Nedcar Madalmaades, Karmann Saksamaal, Saab Rootsis, Fiat Sitsiilias ja PSA Prant-

susmaal Aulnay’s. Müük on aeglaselt taastumas, kuid Euroopa autotööstus seisab silmitsi karmi hinnakonkurentsi, vähenenud marginaalide, võimsuse vähenemise ja kulude vähendamise survega. Kuhugi ei ole kadunud üleilmastumise mõju. Kuna ülemaailmne müük suureneb aastas 4%, suureneb järk-järgult ka uutes tööstusriikides toodetud autode osakaal (see on juba 50%). See tekitab ohu, et lisaks tootmisrajatistele paigutatakse ümber ka teadus- ja arendustegevuse keskused ja tarnesektor, samas kui nende riikide tootjad üritavad siseneda Euroopa turule. Seega peab autotööstus praegu toime tulema suure hulga majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega: kliimamuutused, üleilmastumine, suurenev linnastumine, infotehnoloogia lahendused jne.

Sektor peab kohanema muutuvate tingimustega. Põhiküsimus on nende väljakutsete võimalusteks muutmine. Näiteks ühelt poolt keskkonna(CO2-standardeid) ja ohutusstandardeid käsitleva reguleerimise suurenemine

EUROOPA UUDISED suurendab kulusid ja nõuab tohutuid investeeringuid. Samas võiksid rangemad keskkonnaeeskirjad toetada ka Euroopa juhtrolli keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas ja luua võimalusi autoosade sektori innovatiivsetele ettevõtetele. Oluline on edendada õigusliku ühtlustamise protsessi mitte üksnes Euroopa tasandil, vaid ka ülemaailmselt. Tarbijanõudlus ja -eelistused nihkuvad väiksemate, madalama kasumimarginaaliga autode suunas.

See tekitab küsimuse, kuidas saavutada hinnalisa väikestes segmentides. Lisaks mõjutab autode nõudlust negatiivselt rahvastiku vananemine ja asjaolu, et Y-põlvkond (18–34aastased) on auto omamisest vähem huvitatud.

Selle asemel, et omada ühte autot iga liikuvusvajaduse jaoks, otsivad nad erinevat liikuvuslahendust iga konkreetse liikuvusvajaduse jaoks.

Tarbijaeelistusi mõjutavad tugevalt ka eeskirjad: ummikutasud, heitestandardid, taskukohased parkimisalad, võimalikud piirangud sisepõlemismootoritele linnades nagu diiselmootoriga sõidukite keelustamine jne.

infotehnoloogiatööstuse vahel hakkavad hägustuma. Infotehnoloogia tungib tarneahela kõikidesse etappidesse ja andmetest on saamas uus tooraine.

Autotööstusesse tulevad uued osalejad väljastpoolt tööstusharu: liikuvusteenuse osutajad, IT-ettevõtjad, akutootjad, uued algseadmete valmistajad, telekommunikatsioonivõrgu operaatorid jne. Samal ajal uurivad autotootjad

saama monopoolseid kasutustasusid ja muutma tööstusharu võimusuhteid.

Praegustele autotootjatele ehk tulevikus algseadmete valmistajatele võib jääda üksnes kaubamärgi omanike ja infotehnoloogiaettevõtete lepinguliste tootjate roll. Juba kõlavad hääled, et auto on tarbekaup, mis toimib ettevõtetevahelise turuna liikuvusteenuste osutajate jaoks.

Innovatsioonist

Samuti toob innovatsioon autotööstusesse põhjapanevaid muutusi.

Räägitakse juba uue tööstusliku paradigma tekkimisest, kus domineerivad sellised suunad nagu võrku ühendatud autod, automatiseeritud juhtimine, elektrifitseerimine, vähese CO2-heitega jõuseadmed, auto ühiskasutuse teenused jne. Näiteks autode järkjärguline automatiseerimine, mis on osa pikaajalisest arengust isesõitvate autode suunas, on riistvara (radarid, sensorid, transpondrid, kaamerad jne) ja tarkvara (automaatse roolimise ja pidurdamise jaoks, kus tarkvara asendab juhti rooli ja pidurite vahelise ühenduse loomisel) kombineerimise tulemus.

Prognoositavalt on tulevikus autod püsivalt ühendatud Interneti, GPSi ja mobiilsidevõrkudega. Mobiilseadmed integreeritakse autode informatsioonimagistraali. Lisaks varustatakse autod meelelahutusliku teabe süsteemi ja liiklusteabe teenustega ning need on võimelised kontrollima nii oma töötavaid osasid kui ka neid ümbritsevate tingimuste ohutust, säilitades püsiva sõidukitevahelise ning sõiduki ja taristu vahelise side. Kõik see on ajendanud autotööstuse ettevõtjaid sõlmima 2015. aastal 16% rohkem digitaalseid tehinguid kui 2011. aastal. Automatiseeritud ja võrku ühendatud autode jaoks on aga vaja uusi eeskirju ja regulatsioone.

Kõik need suundumused avaldavad tarneahelale väga tugevat mõju.

Väärtusahel laieneb, piirid auto- ja

Sektor peab kohanema muutuvate tingimustega. koostöövõimalusi hirmus, et innovaatorid lähevad neist mööda. Endisi konkurente kogu maailmas suunatakse liitude loomise poole. Näiteks suurenes elektroonikakomponentide protsentuaalne osakaal sõiduki kogumaksumusest 2015. aastal peaaegu 40% võrreldes 20%-ga 2004. aastal.

Algseadmete valmistajad peavad samuti minema üle mehaaniliste komponentidega toodetelt suurema lisandväärtusega elektroonikale.

Muutused toimuvad ka tööhõives

Digitaalsed platvormid e-kaubanduse, automatiseeritud sõidukite, automatiseeritud tootmissüsteemide, võrku ühendatud sõidukite, navigatsiooni ja autode ühiskasutuse jaoks peaksid eeldatavasti aja jooksul võtma enda alla 30–40% autotööstuse väärtus­ ahelatest. Kuna nende platvormidega hallatakse ja kontrollitakse strateegilisi kliendiandmeid, on nad võimelised

Senised töökohad kaovad või muutuvad kuna digiteerimine avaldab mõju töökohtadele ja vajalikele oskustele.

Näiteks on elektriautodel vähem keerulisi osi ja komponente (nt karburaator, generaator, õlipump, veepump jne) ning nad vajavad vähem hooldust, samas kui automatiseeritud juhtimine vähendaks vajadust keretööde järele. Lisaks tarneahela muutumisele tähendab see olulist mõju tööhõivele.

Prognoositakse madalama kvalifikatsiooniga töötajate ja automehaanikute (eraremonditöökojad, parandusteenused jne) kadumist. Järelturg seisab veebimüügi ja sotsiaalmeedia tõttu silmitsi lühema turustusahelaga.

Samas kasvab tarkvara, ühenduvuse ja robotite suurema kasutamisega tõenäoliselt nõudlus infotehnoloogia spetsialistide ning robootika-, suurandmete analüüsi ja täiendatud reaalsuse valdkonna ekspertide järele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et elektrifitseerimise, digiteerimise, ühenduvuse ja liikuvusega seotud uued probleemid määratlevad traditsioonilise autotootmise struktuurilise muutuse. Järgmisel aastakümnel toimub innovatsioon ja ümberkujundamine palju kiiremini kui möödunud sajandi jooksul. Kas ja kus on siin kohta ja võimalusi meie ettevõtetele?

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

17

EUROOPA UUDISED

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

EESTI

SPARK Demo – uks Lõuna-

Eesti ettevõtluse imelisse maailma

Lõuna-Eesti eesotsas heade mõtete linna Tartuga on olnud paljude ettevõtluse edulugude sünnipaigaks. Soovid sellest lähemalt kuulda? Tere tulemast SPARK Demo keskusesse!

RAIMOND TAMM, Tartu Teaduspargi juhatuse liige

A

inulaadne keskus loodi 2016. aastal Tartu Teaduspargi eestvedamisel ja Tartu linna toetusel. Tartu kesklinnas paiknev väljapanek räägib ühteaegu nii Lõuna-Eesti edukamatest ettevõtetest, eksportööridest, mainekujundajatest ja tööandjatest kui ka säravaimatest alustajatest ning ettevõtluse arendamist toetavatest organisatsioonidest. Lisaks sellele on SPARK Demost kujunenud armastatud kogukonnakeskus, mis aitab erinevate osapoolte kohtumispaigana sütitada koostööd ja sünnitada ideid.

Mõeldud – tehtud!

Tartu Teaduspark pakkus 2015. aasta sügisel erinevatele ettevõtlust edendavatele osapooltele (Tartu Linnavalitsus, maakondlikud arenduskeskused jt) välja idee luua kohalikku ettevõtluskeskkonda tutvustav keskus. Kuna esmane tagasiside oli positiivne, hakkas seeme mullas idanema. Edasiste ajurünnakute käigus jõuti vajaduseni rajada atraktiivne väljapanek, mis kõnetaks nii meie väliskülalisi kui ka kohalikku kogukonda. Keskuse rajamiseks sobivad valgusküllased

ning tänavalt vaadeldavad ruumid leiti 2015. aasta lõpus. Hoone omanik uskus uudse ettevõtmise edusse ning toetas keskuse rajamist mitmekülgselt. 2016. aasta aprilli lõpus võttis SPARK Demo meeskond oma uutes, aga veel tühjades ruumides koha sisse. Järgnevate kuude jooksul täitus keskus suurepäraste Lõuna-Eesti ettevõtete väljapanekutega. Arendus- ja ehitustegevuse kõrvalt võõrustas SPARK Demo juba suvel erinevaid kohalikke ja välismaiseid gruppe ning pakkus võimalust ürituste korraldamiseks. Keskuse meeleolukas ning külalisterohke avamispidu leidis aset möödunud aasta septembri lõpus. Edasine tagasiside nii partneritelt kui ka külastajatelt on olnud väga positiivne – haarav, põnev, hubane, inspireeriv, mugav ja kutsuv on vaid mõned näited märksõnadest, mida külalised on keskuse iseloomustamiseks kasutanud.

September 2016

Elu keeb kui mesilastarus

Tänaseks on juba üle 3000 külalise saanud SPARK Demo keskuses ülevaate Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonnast.

Huvilistele tutvustatakse keskust meeldejäävate lugude kaudu, mida ilmestavad kümnete ettevõtete (interaktiivsed) väljapanekud. Väliskülaliste seisukohalt on SPARK Demo huvi tekitamise ja esmase kontakti loomise kohaks.

Lühikese aja jooksul saab siin ülevaate suurest hulgast ettevõtetest ning loomulikult piirkonnast tervikuna.

Oluline osa SPARK Demo igapäevasest tegevusest on koostöö- ja infovõrgustike loomine. Tartu Teaduspargi ning partnerite poolt keskuses

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Aprill 2016

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

19

korraldatud seminarid, töötoad, koolitused, infopäevad, kontaktüritused, hackathon’id jms üritused võimaldavad omandada uusi teadmisi ning annavad võimaluse luua uusi kontakte. Keskuse tegevust kajastatakse regulaarsetes infokirjades ja sotsiaalmeediakanalites ning samuti kodumaiste ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu.

Vaja on võidelda koha eest päikese all

Tänapäevases piirideta maailmas on oluline seista elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamise eest ning olla nähtav. Kui sind ei teata, siis sind pole olemas! Maailmas toimub armutu võitlus talentide ning investeeringute ligimeelitamise pärast. Meil on mitmeid tugevusi, mille oskuslik esiletoomine aitab eristuda ning atraktiivse sihtkohana silma paista. Arvukalt väliskülali-

si võõrustav SPARK Demo on uudseks ja tõhusaks tööriistaks piirkonna nähtavuse parandamisel.

Külalistele räägitakse meie e-teenustest, heal tasemel infrastruktuurist, tugevatest teadus- ja arendusasutustest ning paljudest muudest tugevustest. Meie ettevõtete mastaap ja töökultuur annavad võimaluse klientide soovidele kiiresti ja paindlikult reageerida ning teadmised ja kogemused tagavad toodete ja teenuste kõrge kvaliteedi. Lõuna-Eesti ettevõtted on turule toonud ridamisi ägedaid tooteid ja teenuseid, kuid välisturgude vallutamiseks jääb alustavatel ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel sageli ressurssidest puudu. SPARK Demos antakse endast parim, et meie piirkonda väisavad väliskülalised saaksid ülevaate siinses ettevõtluskeskkonnas toimuvast ning seeläbi aidatakse koha-

likel ettevõtetel kasulike väliskontaktideni jõuda.

Tänavu 25. sünnipäeva tähistav Tartu Teaduspark on teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete tekke, arendamise ning innovatsiooni toetaja, pakkudes Lõuna-Eestis infrastruktuuri- ja äriarendusteenuseid. Nende eesmärkide toetamiseks ja elluviimiseks on läbi välisprojektides osalemise investeeritud infrastruktuuri väljaarendamisesse ning piirkondliku innovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmisse üle 10 miljoni euro.

Tartu Teaduspark on Enterprise Europe Network võrgustiku partner ja kontakt Lõuna-Eestis.

KOOSTÖÖPAKKUMISED Rootsi majapidamis-, vabaaja- ja aiakaupadega tegelev hulgimüüja otsib kasepuidust linnumajade tootjat.

Kood: BRSE20170303001

vannitoa- ja majapidamistarvetele.

Tootja võiks pakkuda ka juba pakendatud toodete tarnet Saksamaale. Kood: BRDE20170116001

uuele high-end tootesarjale, milles kasutatakse Aafrika päritolu koostisosi.

Tootjal peaks olema ISO22716.2007 sertifikaat . Kood: BRUK20170220001

Suurbritannia müra-, vibratsiooni- ja termoregulatsioonilahendustega tegelev firma otsib terase ja metallide lõiketöötlemisettevõtet. Töö tootmislepingu alusel.

Kood: BRUK20161130002

Hollandi ettevõte, kes arendab asjade interneti (IoT) rakendusi, otsib spetsiifiliste mõõtudega elektroonilise ekraani tootjat. Kasutatav tehnoloogia võiks olla TFT (Thin Film Transistor), OLED (Organic Light-Emitting Diode) või E-Paper. Kood: BRNL20170113001

Venemaa üheteljeliste haagiste tootja otsib varuosade tootjat.

Kood: BRRU20170126001

Soome innovaatiliste kruusa laotamisseadmete tootja otsib müügiagenti tee-ehituse valdkonnast.

Kood: BOFI20170210001 Taani keraamikadisaini ettevõte otsib kvaliteetsete keraamiliste kujukeste tootjat, kes ka pakendaks.

Kood: BRDK20160726001

Sloveenia edasimüüja otsib snäkkidele (pähklid, kuivatatud puuviljad ja krõpsud) pakendajat.

Kood: BRSI20170116001

Rootsi hambaravifirma otsib oma kaubamärgile ja retseptide järgi hambahügieenitoodete (hambapastad, hambaharjad, suuveed) tootjat.

Kood: BRSE20170125001

Suurbritannia disainifirma otsib tootjat innovaatilisele beebihällile. Materjaliks on nii metall kui tekstiil.

Kood: BRUK20170201001

Gruusia ettevõte pakub ravimite ja meditsiinitarvete edasimüügi teenust farmaatsiafirmadele Gruusia turul.

Kood: BRGE20170208001 Saksa e-kaubanduse ettevõte otsib tootjat väikestele söögitegemise-,

20

Suurbritannia firma otsib plastpudelite ja klaaspurkide tootjat.

Kood: BRUK20170213002

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Poola mahetoidu müügiga tegelev ettevõte soovib laiendada tootevalikut ja otsib müsli- ja šokolaadibatoonide tootjat. Kood: BRPL20170215001 Suurbritannia orgaaniliste nahahooldusvahenditega tegelev ettevõte otsib formuleerijat ja tootjat

Suurbritannia ettevõte otsib innovaatilisi e-õppe lahendusi (keele, matemaatika ja füüsilise tegevuse vallas) eelistatult ainuedasimüüja või litsentsilepingu baasil.

Kood: BRUK20161219001 Poola mahetoidu hulgimüügile spetsialiseerunud firma otsib lahtise mahetoidu (erinevad jahud, helbed jms) tootjaid. Kood: BRPL20161125001 Venemaa plastpakendite tootja otsib toormaterjali (biaxially oriented polypropylene film, cast polypropylene film, polyethylene terephthalate film) tootjat. Kood: BRRU20170131001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

EESTI

MESSID FUTURE OF BUILDING 2017: TULEVIKU EHITUSE TEEMALINE KONVERENTS JA B2B ÜRITUS 17.–18. mai Austria Tule osale, et saada rohkem teada innovatiivsetest hoonete lahendustest, jätkusuutlikust renoveerimisest ja kõrgkvaliteetsetest hoonetest Austrias, samuti infot ja kogemusi viimastest tehnoloogiatest. Lisaks on Sul võimalus arutada projektiideid ja leida koostööpartnereid uuteks äriprojektideks.

Põhilised sektorid • Ehitus ja planeerimine, arhitektuuri ja ehituse teenused • Ehitus, sekundaarsed lepingulised tööd • Ehitusmaterjalid ja komponendid • Taastuvenergia, kliimaseadme ja hoone tehnoloogiad • Ärilised organisatsioonid, klastrid ja ühendused, avaliku sektori otsustajad Registreerimise tähtaeg on 28.04.2017.

Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/ building2017 Osavõtutasu konverentsist/B2Bst on tasuta, aga mitteilmumise korral rakendatakse 125 € trahvi (tasuta tühistamine kuni 15.04.2017).

TOUR D’EUROPE: ROOTSI HULGIMÜÜJATE KONTAKTKOHTUMISED EUROOPA TOIDU- JA JOOGIVALDKONNA TOOTJATEGA 31. mai 2017 Stockholm, Rootsi Tegu on huvitava ürituse formaadiga, mille raames juba teist aastat järjest Rootsi hulgi- ja edasimüüjad otsivad oma sortimenti uusi tooteid. Võimalikule kohtumisele eelnevalt tehakse palju eeltööd juba ära nii osalejate kui ka korraldajate poolt. Ürituse formaat näeb ette, et kohtumisi valivad ainult Rootsi hulgimüüjad ning tootjad saavad omakorda reageerida pakutud kohtumist heaks kiites või tühistades.

Sarnasest üritusest võttis möödunud aastal osa 20 Rootsi sisseostjat ning 60 tootjat kokku 9 riigist.

Osalemine on tasuta ning tootjate registreerimine on avatud kuni 3. maini 2017.

Registreerimine ja lisainfo: www.b2match.eu/tour-d-europe-stockholm2017

EMBEC’17 & NBC’17: MEDITSIINI- JA BIOTEHNOLOOGIA, BIOLOOGILISE- JA MEDITSIINIFÜÜSIKA KONVERENTS JA B2B ÜRITUS 12. juuni 2017 Tampere, Soome Olete oodatud ärikohtumiste üritusele, mis leiab aset Soomes toimuvate European Medical and Biological Engineering Conference (EMBEC) ja Nordic-Baltic Conference on Biomedical Engineering and Medical Physics (NBC) raames.

Osavõtt võimaldab luua piiriüleseid kontakte ja koostöösidemeid, kohtuda potentsiaalsete teadus-, tehnoloogia- ja äripartneritega ning korraldada huvipakkuvate osapooltega kuni 8 B2B kohtumist.

BUSINESS. GOLF. JAZZ. 2017: ÄRIKOHTUMISED, KONVERENTS, GOLF JA DŽÄSSKONTSERT 1.–4. juuni Klaipeda, Leedu Olete oodatud kaheksandat korda toimuvale kolmepäevasele üritusele, kus ettevõtjatel on võimalik võtta osa kontaktkohtumise üritusest, osaleda konverentsil („Export Innovations“), külastada huvipakkuvaid ettevõtteid ning mängida golfi ja kuulata head džässmuusikat. Ürituse valdkondlikud märksõnad on transport, laondus, logistika, IT, käsitöö, meelelahutus, ehitus, toiduainetööstus, toiduainevaldkonna seadmed ja protsessid, seadmed, metalltoodete valmistamine (v.a masinad ja seadmed), puidu ning puit- ja korktoodete valmistamine (v.a mööbel), toiduainetööstus, administratiivsed ja tugiteenused.

Möödunudaastasest üritusest võttis osa üle 80 ettevõtte Hiinast, Eestist, Venemaalt, Prantsusmaalt, Rootsist ja Leedust.

Registreerimise tähtaeg on 14.05.2017.

Lisainfo: www.businessgolfjazz.lt/EN

Märksõnad • Biotootmine, biopilt, biopildi analüüs ja töötlemine • Bioinformaatika, süsteemide bioloogia • Bioinstrumentatsioon, biomaterjalid • Biomeditsiinitehnika (haridus ja ühiskond) • Biomeditsiiniline optika • Bioloogiline ja meditsiinifüüsika • Kliinilised ja terapeutilised diagnostikasüsteemid • Tervisetehnoloogia hindamine • Mikro- ja nano-biotehnoloogia • Personaliseeritud meditsiin • Robootika ja taastusravi • Unejälgimise jt tehnoloogiad aktiivse eluviisi toetamiseks ja heaolu loomiseks • Kantavad ja siirdatavad süsteemid jms Konverentsist osavõtjatele on kontaktkohtumiste üritusest osavõtt tasuta. Lisainfo konverentsi ja selle osalustasude kohta: www.embec2017.org/registration-dates-and-fees Registreerimine B2B üritusele kuni 28.05.2017, lisainfo: www.b2match.eu/embec2017

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

21

EESTI

RIIGIHANKETEATED EHITUS JMS TEENUSED NATO hangib Tšehhis lõhkeaine hoiustamisvõimalusi lennujaama.

Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 30.03.2017. Kood 297 NATO hangib elektritöid Belgias.

Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 30.03.2017. Kood 298 NATO hangib ehitustöid Belgias, puudutades eelkõige renoveerimist (erinevad hoone sise- ja välistööd).

Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 30.03.2017. Kood 299 NATO hangib ehitustöid Caslav lennuväljal (tuletõrjejaama ehitus). Tähtaeg osalustaotluse esitamiseks koos „declaration of eligibility“ tõendamisega 26.04.2017. Kood 300 Rootsis hangitakse põrandakattetöid ja põrandakatet.

Tähtaeg 04.04.2017. Kood 301 TEENUSED NATO hangib koolitusteenuseid (Operational Test and Evaluation Training Course).

Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 21.03.2017. Kood 292 NATO hangib relvastamata turvateenuseid SHAPE peakontorisse.

Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 30.03.2017. Kood 293 Leedus hangitakse katastermõõtmisteenuseid ja geoloogiateenuseid.

Tähtaeg 25.04.2017. Kood 294

NATO hangib Belgias jahutussüsteemi diiselgeneraatoritele.

Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 22.03.2017. Kood 303 NATO hangib sõidukite hooldusseadmeid (sõidukite hooldusplatvormid 4 tk, hooldustöökoja 12 kpl tööriistu ja 4 kpl elektrilisi jt). Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 22.03.2017. Kood 304 Norras hangitakse auruülekuumendile katlamajatorude asendamist (696+32 torud). Tähtaeg 04.04.2017. Kood 305 Leedus hangitakse politseiautosid.

Tähtaeg 14.04.2017. Kood 306 Eestis hangitakse lihatooteid.

Tähtaeg 17.04.2017. Kood 307 Soomes hangitakse metsandus- ja raietooteid.

Tähtaeg 10.04.2017. Kood 308 Norras hangib haigla erinevaid tooteid patsientidele teenuste pakkumiseks, sh ergomeeter jalgrattaid, läbivaatuspinke, -toole, jooksulinte jm seadmeid.

Tähtaeg 03.04.2017. Kood 309

Leedus hangitakse valveteenuseid.

Tähtaeg 18.04.2017. Kood 295

IKT NATO hangib Belgias geograafilisi infoteenuseid (upgrade of the Core GIS system). Hanketeate eeldatav avaldamine septembris 2017 pakkumiste tähtajaga detsembris 2017. Kood 290

Norras hangitakse trükiteenuseid.

Tähtaeg 14.04.2017. Kood 296

NATO hangib Alcatel-Lucent / Nokia seadmeid.

Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 30.03.2017. Kood 291

Iisrael hangib saastunud põhjavee puhastamise teenuseid.

Tähtaeg osavõtutaotluste esitamiseks 02.04.2017. Kood 310

22

TARNED NATO hangib erinevaid elektrilisi kaupu ja seadmeid.

Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 30.03.2017. Kood 302

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

LISAINFO: Lea Aasamaa, lea.aasamaa@koda.ee, tel 604 0081

LIIKMELT LIIKMELE

PAKKUMISED

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA LIIKMETELE Tradehouse OÜ Kingi endale üks põnev koolitus ilukoolituste kodus – Tradehouse Koolituskeskuses! Eesti KaubandusTööstuskoja liikmetele koolitused kuni 31. augustini -30% soodsamalt! Koolituste valikus on erinevad soengute, küünedisaini, jumestamise ja nahahoolduse õpitoad.

Hepter Grupp OÜ Pakume parimaid trüki- ja kujunduslahendusi. Töötame igapäevaselt selle heaks, et leida sobivaim ja mõistlikem trüki­lahendus Sinu töö vajadustest ja iseloomust lähtuvalt. Printwise prindib digi-, offset- ja laiformaati.

Anname erialast nõu, kujundame erinevaid trüki­ materjale ning jaotame, pakendame ja saadame Sinu trükiseid teele.

Eesti Massaaži- ja Teraapiakool (M.I. Massaažikool OÜ)

Regulaarne massaaž on tõhus motivaator töötajatele, suurendab nende produktiivsust, mis omakorda tähendab ettevõttele paremaid majandustulemusi! Investeeri töötajate heaolusse, võimalda neile massaaži kas töökohal või meie salongis. Kirjuta meile ning leiame just Teie ettevõttele parima lahenduse!

AndMar MedService OÜ Pakume esmaabi koolitusi. Pakume koolitusi eesti, vene kui ka inglise keeles. Grupi suurus kuni 20 inimest. Koolituse kestvus 4, 8 ja 16 tundi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele allahindlus -10%.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/liikmelt-liikmele!

MESSID SAKSAMAAL ITB Berlin INTERNORGA ProWein CeBIT IDS Wasser Berlin Hannover Messe conhIT interpack transport logistic interzum LABVOLUTION LIGNA drinktec EMO HANNOVER EXPO REAL Insights-X productronica Hanseboot Spielwarenmesse

Rahvusvaheline turismimess Rahvusvaheline hotellinduse, gastronoomia, pagaritööstuse ja kondiitritoodete mess Rahvusvaheline veinimess Infotehnoloogia, telekommunikatsioonija tarkvara lahenduste mess Rahvusvaheline hambaravi ja hambatehnika mess Rahvusvaheline vee- ja veemajanduse mess Maailma juhtiv tööstusmess Rahvusvaheline tervishoiu IT mess Rahvusvaheline pakendimess Logistika ja transpordi maailmamess Rahvusvaheline mööblitööstuse ja ehituse sisetööde allhankijate mess Rahvusvaheline biotehnoloogia ja laboritehnika mess Puidu- ja metsamajanduse maailmamess Joogi- ja vedeltoidutehnoloogia Metallitöötlemise maailmamess Euroopa suurim kinnisvara ja investeeringute mess Kontori-ja paberitarvete erialamess Elektroonikakomponentide tootmise mess Rahvusvaheline paadimess Hamburgis Rahvusvaheline mänguasjade ja lastekaupade mess

Berliin

08.–12.03.2017

Hamburg

17.–21.03.2017

Düsseldorf

19.–21.03.2017

Hannover

20.–24.03.2017

Köln

21.–25.03.2017

Berliin

28.–31.03.2017

Hannover

24.–28.04.2017

Berliin

25.–27.04.2017

Düsseldorf

04.–10.05.2017

München

09.–12.05.2017

Köln

16.–19.05.2017

Hannover

16.–18.05.2017

Hannover

22.–26.05.2017

München

11.–15.09.2017

Hannover

18.–23.09.2017

München

04.–06.10.2017

Nürnberg

05.–08.10.2017

München

14.–17.11.2017

Hamburg

28.10–05.11.2017

Nürnberg

31.01.–04.02.2018

Messid Berliinis Maarian Toom T 6276 942 berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Elo Saari T 627 6946 duesseldorf.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Messid Hannoveris Marge Aedna T 627 6944 hamburg.ee@ahk-balt.org hannover.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Elo Saari T 627 6946 koeln.ee@ahk-balt.org muenchen.ee@ahk-balt.org Spielwarenmesse Nürnbergis Kerttu Taidre T 627 6947 spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

EESTI TUTVUSTAMINE

Foto: Kris Süld

Mis kasu on ettevõtjatel Eesti brändist?

PIRET REINSON, EASi turundusjuht

Alustuseks võtame pinged maha – rändrahn ei ole Eesti märk ega Eesti bränd.

Eesti brändi loome iga päev kõik ise – seda oma otsuste, tegemiste, sõnade ja kõige muuga.

Ü

hel riigil ei ole vaja selleks märki, et enda tuntust ja mainet maailmas kasvatada. Kõike seda, mis Eesti on ja mis Eestis on, ei ole võimalik ühe märgi sisse panna. Küll aga on võimalik meie riigi nime kasutada viisil, mis aitab kaasa Eesti maine ja tuntuse kasvule. Selleks loodigi sõnamärgi süsteem (pilt 1).

Pilt 1

Foto: Aleksandr Kozik (Märjamaa Lihatööstusest)

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

EESTI TUTVUSTAMINE

Väike selgitus ka rändrahnu kohta! Oleme kokku kogunud põnevaid fakte Eesti kohta (vt lähemalt: brand.estonia.ee/downloads). Üks nendest faktidest on see, et Euroopas asuvast 65 hiidrahnust 60 asub Eestis.

See on unikaalsus. Ja kuna kivikesed on oma olemuselt lõbusad, neid saab erinevat värvi ja vormi teha, muudab see meie disainikeelt huvitavamaks ning vajadusel ka lõbusamaks. Nii sattusidki rahnukesed ühe kinkekoti peale, mida 13. jaanuari esitlusel jagati. Samas saab rahnu sisse näiteks ka fotosid panna. Siis ei mõju ta rahnuna, vaid huvitava pildiraamina.

alati iseseisvalt erinevatest keskkondadest otsima. Bränditeenuse projektijuht Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses hoolitseb selle eest, et andmed oleksid uuendatud ja päevakohased.

Aadressilt brand.estonia.ee/ downloads leiab ka Eestit ja e-Eestit tutvustavad slaidid. Neid saab ise vastavalt vajadusele kohandada – võtta osa slaide välja, panna juurde oma valdkonda tutvustavaid slaide jne. Aja jooksul tekib esitlusi järjest juurde, nii et igal valdkonnal oleksid oma nn standardslaidid (erinevad klastrid, majandussektorid jne). Loomulikult on olemas ka lihtne Powerpointi esitluse põhi koos masterslaididega, mille baasilt saab teha päris oma esitluse Eesti brändi visuaalset graafikat kasutades.

Lisaks brändiloome juhendile on loodud ka Eestit tutvustav värav, mis asub aadressil www.estonia.ee. See on mõeldud kõigile neile, kes Eesti kohta huvi tunnevad ja Eestist rohkem teada tahavad. Veebis on detailsemalt lahti kirjeldatud kuus erinevat valdkonda.

Valdkondlikud lehed sisaldavad juba

viiteid ja linke konkreetsematele lehekülgedele (näiteks turistidele mõeldud lehelt saab edasi minna visitestonia. com lehele, „businessi“ alamlehelt saab edasi minna investinestonia. com, tradewithestonia.com lehele jne). estonia.ee lehel on olemas ka alajaotus „stories“ – see on ajakiri veebis, mis avaldab huvitavaid lugusid Eestist.

Tegemist ei ole uudisteportaaliga.

Materjali uurimiseks ja testimiseks on piisavalt! Ootame kõikide ettevõtjate tagasidet ning ootusi, sest sai see kõik ju ette võetud eelkõige just ettevõtjaid silmas pidades. Eesti lugu ja lood on vinged, neid tuleb maailmaga jagada!

Kui teeme seda ühes võtmes ja kõik koos, saavutame rohkem. Hea meelega tuleme teile külla ning tutvustame kõike lähemalt. Selleks palun võtke minuga ühendust piret.reinson@eas.ee. Kui on probleeme või takistusi rakenduste allalaadimisel või kasutamisel, võtke palun ühendust brand@estonia.ee, selle e-maili taga on bränditeenuse projektijuht Marmo Luik, kes on valmis teid igakülgselt aitama.

Lisaks sõnamärkide süsteemile on kõikidele tasuta kasutamiseks Eesti päris oma kirjatüüp Aino, üle 1000 foto, ikoonid, rahnud jne. Seda kõike kokku nimetame brändiloome juhendiks veebis, mis asub aadressil brand.estonia.ee. Nimetatud veeb ja kõik sellega kaasnevad rakendused arenevad ja täienevad ajas. Erinevaid rakendusi laetakse regulaarselt veebi juurde. Juba Eesti Disainimeeskonnale antud ülesandepüstituses oli kirjas, et kogu loodu peab olema dünaamiline, arenev, kiiresti muudetav vastavalt tehnoloogia, sõnumite ja valdkondlikele arengutele.

Kõige olulisem Eesti Disainimeeskonna poolt tehtud töö puhul on infovälja ja sõnumite ühtlustamine.

Nüüd on kõik numbrid ühes ja samas keskkonnas olemas ning neid ei pea

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

25

ARENGUKOOSTÖÖ

Kutsume ettevõtjaid

Mehhikosse!

Oleme alustanud ettevalmistusi kõrgetasemeliseks visiidiks Mehhikosse 22.–26.05.2017. aastal välisministeeriumi asekantsleri hr Väino Reinarti juhtimisel, kuhu on kavandatud ka äridelegatsiooni osalemine ja vastav programm.

V

isiidil on plaanis ametlikud ja/või ärikohtumised Mexico City’s ja teistes asjakohastes piirkondades. Külastame erinevaid ettevõtlusorganisatsioone ja muid Teie profiilile vastavaid asutusi, korraldame äriseminari ning Teie profiilile vastavad B2B/B2G kohtumised.

Visiidi algus- ja lõppkuupäevad võivad muutuda seoses lennugraafiku kinnitamisega.

Visiit toimub arengukoostöö projekti raames, mis tähendab, et osaliselt saame kohapealseid kulusid projektist katta. Ettevõtjal tuleb tasuda oma lennupiletite ja muude sõiduga kaasnevate teenuste, majutuse ja toitlustuse eest.

Täpsema info programmi ja maksumuse kohta saadame huvilistele esimesel võimalusel.

Siinkohal kutsume Teid oma huvidest teada andma ja osalema visiidil äridelegatsiooni koosseisus.

Selleks võtke palun ühendust Jana Silaškovaga kas e-posti jana@koda.ee või telefoni +372 604 0083 teel.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

7 fakti Mehhiko turust 1. Mehhiko on maailmas 15. kohal tarbijapõhise majanduse näitajate poolest.

2. Mehhikos on kokku 48 550 erinevat poodi (supermarketid, kaubamajad jne), mis laiuvad kokku 26,1 mln ruutmeetrisel müügipinnal.

3. AC Nielseni uuringu andmetel on Mehhiko üks maailma suurimaid luksuskaupade turge maailmas.

4. Mehhiko mängib võtmerolli globaalses terasetööstuses.

5. Mehhiko telekommunikatsioon on pidevas muutuses ja tõusva kasumlikkusega turg.

6. Mehhiko autotööstus on maailmas 9. kohal – siin asuvad mitme maailma suurima autotööstuse arendus- ja teaduskeskused (nt FCA, General Motors, Nissan, Volkswagen, Continental).

7. Teised olulised tööstused Mehhikos on õli-, taastuvenergia- ja kaitsetööstus.

SIHTTURUD

Valgevene muutub Eesti ettevõtetele atraktiivseks MARGUS ILMJÄRV, kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja

Eesti ettevõtted otsivad aina enam koostööpartnereid Valgevenest. Veelgi suurem huvi Eestist ärikontakte leida valitseb aga sealsete ettevõtete hulgas. Nii võib väita, kui analüüsida arengukoostöö projekti raames toimunud mõlema riigi äridelegatsioonide visiite Minskisse ja Tallinnasse.

Mida peaks teadma ettevõte, kes kaalub koostööd Valgevene ettevõtetega?

Valgevene on lahendanud peaaegu kõik probleemid suhetes Euroopa Liiduga, mille tulemusena on EL loobunud Valgevene suhtes aastaid kehtinud sanktsioonidest. Jäänud on üks tõsisem probleem. Nimelt ei talu EL seda, et Valgevenes kehtib tänase päevani surmanuhtlus ja otsuseid viiakse reaalselt täide.

Suhted Venemaaga on keerulised. Valgevene majandus on sõltuvuses seni Venemaa poolt pakutud madalatest hindadest energiakandjatele, samal ajal kui riigi juhtkond ei ole enam valmis tegema Venemaa poolt selle eest oodatavaid järeleandmisi, s.h. lennuväebaasi rajamine ja poole valimine Vene-Ukraina konfliktis. Samuti domineerivad Valgevene majandusse tehtud kapitalipaigutustes Vene investorid.

Valgevene Vabariik Pealinn: Minsk Pindala: 207 595 km² Ametlikud keeled: valgevene, vene Rahvaarv: 9 494 200 (1.10.2015) Valuuta: 2 rubla (BYN) = 1 EUR Inflatsioon 2016: 12% SKP langus 2016: 2,8% Keskmine palk: 360 €

Tasakaalustamaks Venemaa mõju, on riigi juhtkond astunud mitmeid samme arendamaks majandussuhteid ka teiste riikidega. Konkreetseks näiteks siin on alates 12. veebruarist ühepoolselt kehtestatud viisavabadus ca 80 riigi kodanikele, tingimusel, et riiki sisenetakse Minski lennujaama piiripunkti kaudu ja riigis viibitakse maksimaalselt 5 päeva. Venemaa vastas sellele omakorda piiritsooni kehtestamisega seni praktiliselt puudunud piiril.

Majanduses domineerib riiklik omand. Umbes 80% ettevõtetest kuulub riigile. Märgata võib püüdu ettevõtlust pisiasjadeni reguleerida ja hindu kontrollida. Tööpuudus püsib madalal tänu sellele, et ühe inimese töö tegemiseks hoitakse tihti palgal kaht inimest. Selle tulemusel on keskmine palk Valgevenes ainult 360 eurot kuus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

27

SIHTTURUD

Miks tasub siiski kaaluda koostööd Valgevene ettevõtetega?

Valgevene on selgelt võtnud suuna arendada majanduskoostööd Euroopa Liiduga ja sellest tulenevalt püütakse lahendada kõik probleemid, mis seda takistada võivad.

hh Tegutsedes Valgevenes, saab ettevõte ligipääsu hh hh hh hh hh hh hh

Euraasia Majandusühenduse liikmete (Venemaa, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadzhikistan) turgudele.

Valgevenes on heas korras taristu.

Viisavabadus ja geograafiline lähedus.

Ettevõtted (sõltumata omandivormist) on huvitatud koostööst Eesti ettevõtetega.

Kuritegevus, s.h. majanduses, on väga madal.

Kohalikud kulud on madalad.

Valgevene inimesed on sõbralikud, targad ja töökad.

Meil on osaliselt ühine minevik ja sellest tulenev üksteisemõistmine.

Parim moodus ärikontaktide leidmiseks ja riigist esmapildi saamiseks on teha seda Eesti ja Valgevene ettevõtlusorganistsioonide toel. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab selle aasta sügisel Valge­ vene äridelegatsiooni külastuse Tallinnasse ja 2018. aasta alguses Eesti ettevõtete kontaktreisi Minskisse.

Mõlema ürituse läbiviimist toetab välisministeerium arengukoostöö projekti vahenditest.

Eesti äridelegatsiooni visiit Minskisse 8.–10. veebruar 2017.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

TÖÖANDJA BRÄND

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

29

KASULIKKU

Eestisse elama asumine ja välistööjõu värbamine MUUTUB LIHTSAMAKS

KATERIN PEÄRNBERG, siseministeeriumi nõunik

LIIS VALK, PPA peaekspert

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Uude riiki elama ja tööle asumine võib olla välismaalasele keeruline. On palju õiguslikke küsimusi, millele oleks vaja vastuseid.

Näiteks, kuidas saada Eestis elamiseks vajalik elamisluba, millised dokumendid selleks esitada ning kas saaks kaasa võtta ka oma perekonna. Et Eestisse tööle ja elama tulevate inimeste elu lihtsamaks muuta, hakkas Politsei- ja Piirivalveamet pakkuma märtsist välismaalastele migratsiooni nõustamisteenust.

KASULIKKU

U

ue teenuse loomise ajendiks oli välismaalaste ja tööandjate mure, et info Eestisse tööle ja elama asumise kohta ei ole piisavalt hästi ja kompaktselt kättesaadav ning on kohati isegi vastuoluline. Kuigi PPA vastas elamislubadega seotud küsimustele juba varem ning ka mitmed teised organisatsioonid pakuvad välismaalastele vajadusel nõustamist, siis personaalset ja elamislubadele spetsialiseerunud migratsioonialast õiguslikku nõustamisteenust Eestis seni ei olnud. Vajaliku informatsiooni puudumine võib olla aga põhjuseks, miks mõni ettevõtja jätab tubli töötaja välismaalt üldse palkamata.

Nii välismaalastele kui ettevõtetele

Nõustamisteenus on peamiselt suunatud inimestele, kes tulevad Eestisse õppima, tööle või soovivad siin ettevõtlusega tegeleda. Näiteks antakse nõu Eestisse elama ja tööle asumise seaduslike aluste, vajalike isikut tõendavate dokumentide ning kodakondsuse taotlemise kohta.

Iga inimese küsimusega tegeleb üks konkreetne ametnik, kes teab inimese lugu algusest lõpuni. See tähendab, et inimene ei pea iga kord oma muret ametnikule uuesti selgitama. Samuti on nõustajatel nõustatava nõusolekul olemas ligipääs tema isikuandmetele ning taotlusega seotud menetlusinfole, mis võimaldab pakkuda palju personaalsemat teenust.

Samas ei ole teenus mõeldud ainult Eestisse tulevatele välismaalastele.

Kuna tihtipeale kutsuvad inimesi Eestisse tööle hoopis tööandjad, kes neile Eestisse elama asumise käigus nõu ja tuge pakuvad, on teenus mõeldud ka kõigile ettevõtetele ja teistele asutustele, kes värbavad tööjõudu välismaalt.

Asutustele pakutakse näiteks infot välismaalase värbamisega kaasnevate kohustuste kohta.

Nõu annavad neli nõustajat

Selleks, et teenust edukalt pakkuda, võttis PPA tööle neli õigusteadmistega nõustajat, kes läbisid enne teenuse käivitumist põhjaliku väljaõppe.

Nõustajad asusid tööle Tallinnas, Tartus, Jõhvis ning osalise ajaga ka Pärnus. Teenust osutatakse eesti, inglise ja vene keeles.

Nõustaja poole saab pöörduda telefoni teel, selleks hakkas 1. märtsist tööle uus number 612 3500. Samuti on võimalik nõustajatele kirjutada migrationadvice@politsei.ee või eelneval kokkuleppel ise vastuvõtule tulla. Nõustamist on võimalik eelneval kokkuleppel saada ka Skype’i teel EstonianPolice_MigrationAdvice ning kasutada dokumentide eelkontrolli teenust, saates näiteks elamisloa taotlemiseks vajalike dokumentide koopiad kontrollimiseks ette. Vajalikud nõustajate kontaktid leiab aadressilt www.migrationadvice.ee.

Kui inimesel tekib küsimusi, mis ei puuduta otseselt Politsei- ja Piirivalveameti tegevusvaldkonda, suunatakse ta selle asutuse või organisatsiooni poole, kust asjakohast nõu võiks saada. Välisesindusest viisadega seotud küsimuses nõustavad inimesi üldjuhul endiselt Välisministeerium ning Eesti välisesindused.

Sügisest hakkavad nõustajad läbi viima ka koolitusi ning esinema partnerite infopäevadel.

Nõustamisteenuse raames on lisaks plaanis ümber kujundada Politsei- ja Piirivalveameti koduleht, et Eestisse saabumise info oleks hõlpsamini leitav ning lihtsasti arusaadav.

Nõustamisteenus on välja töötatud Siseministeeriumi, Politseija Piirivalveameti ning teenuse huvirühmade koostöös. Kuni 2021. aastani rahastatakse teenust Euroopa Liidu struktuurifondidest, teenuse edasine rahastamine on planeeritud riigieelarvest.

Migratsiooninõustajad (vasakult Marina Kadak, Olga Kukk, Anna Kure, Annika Karm)

Liiliana OÜ on asutatud 05.01.1989.a.

Ettevõttel on üle 15 aasta kogemusi raamatupidamise ja finantsjuhtimise vallas nii Eesti kui ka rahvusvahelistes firmades.

Osutame raamatupidamisteenuseid nii alustavatele kui juba tegutsevatele ettevõttetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja korteriühistutele, võttes arvesse iga ettevõtte eripära ja vajadusi.

Olenevalt ettevõtte raamatupidamis­dokumentide mahust on võimalik teenust sisse osta mahupõhiselt või kindla kuutasu põhimõttel.

Raamatupidamisteenus on orienteeritud teie vajadustele.

Pakume terviklikku ettevõtte raamatupidamist alates algdokumentide sisestamisest kuni aastaaruande koostamiseni ja audiitoritega suhtlemiseni.

Usalda oma raamatupidamine meie kanda, et saaksid keskenduda oma ettevõtte kasvule ning kasumlikkuse kasvatamisele.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke ühendust telefoni teel 641 2 114 või kirjutage liiliana@liiliana.ee

Räägi oma murest, leiame koos lahenduse!

www.liiliana.ee

HARIDUS

ETTEVÕTLUSÕPE – üks võimalik kutsevalik 32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

HARIDUS

I

deaalis võiks olla kutsekool kui ettevõtlikkuskeskus, mis seob endas õppimise ja töömaailma.

Kutsekool peaks tulevikus olema just see koht, mis on noortele heaks hüppelauaks oma ettevõttega alustamisel.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tegutseb kutsehariduse töörühm, kuhu kuuluvad oma ala spetsialistid nii kutsekoolidest, kõrgkoolidest kui ka SA Innovest. Tänaseks oleme välja töötanud ettevõtlusõppe valikkursused nii põhikooli lõpetanud kui ka gümnaasiumi lõpetanud noorele, kes on tulnud kutsekooli õppima.

Programmis on lähtutud põhimõttest, et põhikoolist kui ka gümnaasiumist kutsekooli õppima tulnud õpilasel on pärast ettevõtlusõppe kursuse läbimist valmisolek (teadmised, oskused, hoiakud) olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale töökoht.

Kutseõppe valdkonnast/erialast olenemata on kõige tõhusam viis ettevõtluse õpetamiseks anda õppuritele võimalus osaleda praktilistes projektides ja tegevustes, milles rõhutatakse õppimist tegevuse kaudu ning saadakse tõelisi ettevõtluskogemusi. Ettevõtluse õpetamise juures ei tohi aga kindlasti ära unustada asjaolu, et ettevõtlusõpe on midagi enamat kui ainult ettevalmistus äritegevuse

KATRIN KIVISILD, SA Innove

Ettevõtlusalane haridus on oluliseks vahendiks, mille abil tugevdada õppurite ettevõtlikku suhtumist, keskendudes nii ettevõtlusmeelsele noorele kui ka tulevasele ettevõtjale. Oluline on koolides näha suuremat pilti kui ainult koolitatud oskustööliste pakkumist.

Kutsehariduses õppivatele noortele on oluline eriala õppimise kõrval tutvustada ka ettevõtlusega tegelemist kui üht võimalikku kutsevalikut.

Ettevõtlusõppe kursuse eesmärgid on hh õppurite ettevõtlikkus- ja

ettevõtluspädevuste

arendamine, mis on

aluseks ettevõtlikule

meelelaadile ja käitumisele; hh õppurite teadlikkuse

suurendamine sellest,

et ettevõtjana tegutsemine

on võimalik valik

tööalaseks tegevuseks; hh õppeprotsessis toimub

õppimine läbi praktiliste

ettevõtlusprojektide ja -tegevuste; hh konkreetsete ärioskuste

ja -teadmiste pakkumine,

kuidas ettevõtet luua ja

seda edukalt juhtida.

alustamiseks. Selle kõrval on vajalik ka ettevõtlike hoiakute arendamine, mis peaksid võimaldama õppuril oma ideid ellu viia. Nii, nagu ütles mulle ühel hiljutisel seminaril Junior Achievement Eesti tegevjuht Epp Vodja: „Ettevõtlikkust saab õpetada ilma ettevõtlust õpetamata, kuid ettevõtlust õpetada ilma ettevõtlikkust arendamata on kuritegu.“ Nii nagu ettevõtluses on oluline praktiline kogemus, on ka ettevõtlusõppe puhul võtmetähtsusega praktiline tegevus, mis põhineb tegeliku elu kogemusõppel. Niimoodi on suurem tõenäosus, et noored oskavad rakendada ettevõtluse kohta omandatud teadmisi tõelises elus.

Ettevõtlushariduse laiem eesmärk on noorte ettevalmistamine reaalseks eluks.

Ettevõtlusharidus on kutseõppes väga oluline, sest õppurid sisenevad peatselt tööellu ja ettevõtjana tegutsemine võib olla nende jaoks väärtuslik võimalus.

Ettevõtlushariduse laiem eesmärk on noorte ettevalmistamine reaalseks eluks. Nendest saavad tulevikus töötajad või tööandjad ning seetõttu on ka ettevõtete panus ettevõtlusõppe arendamisesse väga oluline. Ettevõtlusõppe kursuste läbiviimisel on suur roll kanda just koolivälistel organisatsioonidel, seda eelkõige tänu praktiliste kogemuste pakkumisele töömaailmas.

On ülimalt oluline, et taolist praktilist õppeainet ei õpetaks ainult pedagoogid, vaid inimesed, kes on omandanud kogemuse nii ettevõtte asutamise kui ka juhtimise alal.

Hea ettevõtja, kes Sa oled ka ise võib-olla lõpetanud kutsekooli ja saanud sealt hea hariduse oma edaspidiseks edukaks karjääriks, nüüd on Sinu aeg oma kooli vilistlasena anda oma panus järeltulijate kasvatamisele ettevõtlikeks ja edukateks inimesteks!

Seda läbi ettevõtlusõppe kursuse!

Lisainfot ettevõtlusõppe kursuste kohta või muude küsimuste tekkimisel võib julgelt pöörduda Innove poole aadressil katrin.kivisild@innove.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

33

ARVAMUS

Mida arvata riigiasutuste

KOLIMISE PLAANIST? Möödunud kuul kirjutas Postimees riigihalduse ministri Mihhail Korbi plaanist kolida mitmed riigiasutused Tallinnast ära. Näiteks tahetakse esialgse plaani järgi sisekaitseakadeemia kolida Narva, RMK Põlvasse ja maanteeamet Pärnusse.

Tänaseks on mõned esialgsed ettepanekud küll muutunud, kuid kogu plaani pole veel nurka visatud. Uurisime kaubanduskoja regionaalsetest esindustest, mida nemad ministeeriumi plaanist arvavad.

TOOMAS HANSSON, kaubanduskoja Tartu esinduse juht

R

iigiasutuste Tallinnast väljakolimisega seoses on eelkõige räägitud asutuste nimekirjast, töötajate arvust, võimalikest sihtkohtadest ja kohati ka kuludest. Samas on väga üldsõnaliselt käsitletud kavandatava aktsiooni konkreetseid eesmärke.

Koalitsioonilepe, millele pidevalt viidatakse, on selles küsimuses isevalitsejalikult lakooniline, öeldes: „Viime riigiasutusi maakondadesse“. Suhteliselt ümmarguseks ja siledaks jääb ka riigihalduse ministri Mihhail Korbi selgitus, et töökohtade kolimisel on suur regionaalpoliitiline mõju.

Täpsustava põhjendusena on minister välja toonud asjaolu, et haldusreformi ja maavalitsuste reformi käigus kaob maakondades 700 töökohta ning neid tuleb kuidagi kompenseerida. Kui aktsiooni mõte on tagada kriitiline arv riigiametnikke maakondades, tekib paratamatult kiuslik küsimus, et võib-olla oleks selle eesmärgi saavutamiseks mõistlikum loobuda kavandatavast suurkolimisest ja säilitada töökohad maavalitsustes, peenhäälestades vajadusel viimaste tegevust. Sellega langeksid ära mõnedki raskesti vastatavad küsimused – näiteks on selge, miks Valga maavalitsus asub Valgas, kuid keeruline on vastata, miks keskkonnaagentuur peaks asuma just nimelt Valgas.

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

Ilus oleks, kui kodanikele saaks arusaadavalt selgitada, et selle reformi kaudu muutub Eesti riigi haldamine efektiivsemaks ja inimsõbralikumaks. Veel ilusam oleks, kui kolimise sihtkohti saaks ratsionaalselt põhjendada ja ei tekiks muljet, et tegutsetakse lihtsalt „kõigile midagi“ põhimõttel. Kohati on võimalik tekitada loogilisi seoseid. Näiteks, viies RMK ja SA Erametsakeskuse Põlvasse, satuksid need Eesti põhilistele metsaaladele lähemale. Viies rahvakultuuri keskuse Viljandisse, tekiks füüsiline lähedus Viljandi kultuuriakadeemiaga.

Samas vangerdused haridus- ja teadusministeeriumi, Innove ja Archimedesega tunduvad mõttetu süsteemi lõhkumise ja raha põletamisena. Õnneks on viimastel andmetel sellest plaanist loobutud.

Vaadates kavandatavaid ümberkorraldusi regionaalse tööhõivekavana, on raske sellesse üheselt suhtuda. Karta on, et enamuses kolimiste sihtkohtades pole vajaliku kvalifikatsiooniga inimesed töötukassa nimekirjades pakkumise ootel.

Seega võib asutuste komplekteerimisel tekkida tõrkeid ja vajadust rakendada kulukaid motivatsioonipakette. Samas pikemas perspektiivis poleks paha, kui edasipüüdlikele noortele tekiksid karjäärikohad ka väljaspool Tallinna.

Küünilisematel inimestel võib tekkida kahtlus, et võib-olla on plaani väljakäimise põhiline eesmärk püüda valimistel provintslaste hääli ja koalitsioonil puudub tahe ning valmisolek viia väljakolimine ellu ligilähedaseltki selles mahus, nagu see on algselt välja pakutud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et regioonidel on väljapakutud plaanist ainult võita (välja arvatud erandlik ministeeriumi tagasikolimise idee). Kui vaadata asja riigi kui terviku seisukohast, on selge, et see ei ole kõige kuluefektiivsem viis ääremaastumisega võitlemiseks.

ARVAMUS

TOOMAS KUUDA,

MARGUS ILMJÄRV,

kaubanduskoja Pärnu esinduse juht

K

uigi plaanil on regionaalse arengu mõttes positiivseid külgi, siis selliste protsesside elluviimisel tuleb tahes-tahtmata arvestada erinevate aspektidega.

Korbi plaan meenutab esmapilgul „12 toolist“ tuntud Ostap Benderi mõttelendu Vasjuki maleklubis, kus suurtel mõttelendudel polnud erilist seost reaalsusega. Seetõttu ei saa seda eriti tõsiselt võtta. Nii suures mahus üheaegset ja kiiret ümberasumist on võimatu teostada. Enne tuleks teha põhjalikud analüüsid ja siis avaldada valitsuse ametlik seisukoht.

Taoliste kolimiste suurim probleem on teadagi töötajad ehk vastava kompetentsiga inimesed, keda regionaalsetes keskustes lihtsalt pole. Siingi on lihtsamaid ja keerulisemaid variante. Näiteks Viljandis on aastaid tegutsenud statistikaameti üks osakond, mille etapiviisiline kasvatamine võimaldakski ehk mingi aja jooksul kogu ametkonna Tallinnast sinna üle viia. Tunduvalt keerulisem on lahendada kaadriprobleem sisekaitseakadeemia kolimisel Narva, kus nõutavat kaadrit lihtsalt pole ning paljud praegu Tallinnas töötavad inimesed oma elukohast lahkuda ei saa ega soovi (kellel lapsed koolides, kellel vanemad hooldada jne). Kaadriprobleemi lahendamine on selliste kolimiste võtmeküsimus.

90ndate lõpul, mil töötasin Pärnu linnavalitsuses, räägiti palju turismiarenduskeskuse (siis olid need iseseisvad praeguse EASi üksused) ületoomisest Pärnusse.

TÜ Pärnu kolledži turismi eriala koos sealse kompetentsikeskusega oleks tekitanud riigiameti, kolledži ja Pärnu turismiettevõtete näol arvestatava turismivaldkonna kompetentsi ja sidususe. Tol ajal see muidugi jutuks jäigi.

Kaheldava väärtusega on ka maanteeameti ületoomise plaan Pärnusse. Rootsi maanteeamet asub küll väikeses 40 000 elanikuga Borlänges ca 200 km Stockholmist, kuid Eesti võiks pigem kaaluda juba eespool nimetatud põhjustel turismikeskuse Pärnusse toomist. See sõltub aga sellest, kuidas EASis on töö korraldatud ja kas turismiarenduskeskust saab ülejäänust füüsiliselt lahti haakida.

Tähtsad on ülekolimisega tekkivad kulud, eelkõige infrastruktuuri väljaarendamisel ja ametkondade seotus teiste riigistruktuuridega. Haridus­ministeeriumi puhul tekkiski omal ajal olukord, kus selle üks osakond asub endiselt Tallinnas, paljud töötajad pendeldavad kahe linna vahet.

kaubanduskoja Jõhvi esinduse juht

O

sade riigiasutuste regioonidesse kolimise plaan on samm õiges suunas. Eesti riik on praegu tasakaalust väljas – see tähendab, et nii inimesi kui ka ettevõtteid on maapiirkondades vähemaks jäänud ja kõik koonduvad peamiselt Tallinnasse või vähemalt Tallinna ringtee piiridesse.

Minu hinnangul pole selline Eesti jätkusuutlik. Riik peab olukorra parandamiseks midagi tegema. Sisekaitseakadeemia kolimine Narva on ainult üks võimalus seda teha.

Sisekaitseakadeemia kolimisega kaasneks

rida positiivseid aspekte. See suurendaks Narvas kindlasti turvalisust ja motiveeriks kohalikke eesti keelt õppima.

Lisaks annaks see vene noortele karjääri­võimaluse ja riigi poolt vaadatuna hea võimaluse nende sidumiseks muu ühiskonnaga, aga ka lojaalsuse kasvatamiseks.

Teatud osa riigiasutuste regioonidesse paigutamine muudaks kohalike inimeste suhtumist riiki positiivsemaks, looks kvaliteetseid töökohti ja motiveeriks siinseid inimesi Tallinna kolimisest loobuma või siis mujal hariduse omandanud noori oma kodukanti tagasi pöörduma.

Lisaks survestaks see paremini korraldama ühistranspordi toimimist, millest võidaksid ka teised ettevõtted ja asutused.

Siiski tuleb arvestada, et kampaania korras ei tohiks hakata riigiasutusi n.-ö. küüditama. Riigil on võimalus Eesti uuesti tasakaalu viia, kuid seda tuleb teha targalt ja läbimõeldult. Ja loomulikult tuleb meeles pidada, et tegemist on plaaniga, mis mõjub riigi eelarvele rusuvalt.

Pigem võiks panustada tugevamalt regioonide arengu toetamisele ja olemasoleva elanikkonna motiveerimisele mitte lahkuda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

35

KOOLITUSED

KODA KUTSUB OSALEMA FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED

SIHTTURUD

29. märts / Tõnis Jakobi Maksukool. Piiriüleste tehingute ja sisendkäibemaksu mahaarvamise maksuprobleemid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass kati@koda.ee 443 0989

18. aprill / Ekspordi Akadeemia.

Turunduskommunikatsiooni tähtsus ekspordis.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092

28. märts, 4. aprill, 9. mai / Finantskoolitus firma võtmeisikutele I Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

28. märts / Hommikukohv Eesti suursaadikuga.

Külas on Eesti suursaadik Kanadas.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Liisi Kirschenberg liisi@koda.ee 604 0093

30. märts / Kahjunõuded majandustegevuses Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2, Tartu) Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

MUUD KOOLITUSED

28. märts / Kohtumised Usbekistani ettevõtetega Park Inn Meriton hotell (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4, Tallinn) Info: Jana Silaškova jana@koda.ee 604 0083

22. märts / Välismaalaste seaduse muudatused ja tugi ettevõtetele välisvärbamisel III korruse konverentsisaal (Keskväljak 4, Jõhvi) Info: Margus Ilmjärv margus@koda.ee 502 3699

11. aprill / Hommikukohv Eesti suursaadikuga.

Külas on Eesti suursaadik Kasahstanis Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Liisi Kirschenberg liisi@koda.ee 604 0093

23. märts / Trendid tehnoloogias – kus on kasu minu ettevõttele?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Merit Fimberg-Espuch merit@koda.ee 604 0078

18. aprill / Ekspordi Akadeemia. Turundus­ kommunikatsiooni tähtsus ekspordis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092

LIIKMEÜRITUS 8. aprill / Kaubanduskoja Kevadball 2017 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Info: Anneli Perne anneli@koda.ee 604 0087

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

17. mai / Ekspordi Akadeemia. Miks on vaja ekspordi tööriistakasti?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092

III rahvusvaheline

Arbitraažikonverents Tule kolmandale rahvusvahelisele Arbitraažikonverentsile, et tähistada Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtu 25. tegutsemisaastat ning arutleda päevakajalistel vahekohtumenetlust puudutavatel teemadel.

Konverentsil tutvustame ja analüüsime vahekohtumenetlust Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Soomes ja Rootsis; avalik õiguslikke nõudeid vahekohtumenetlusele ning vahekohtu otsuste tunnustamist ja täitmist. Keskendume läbivalt just arbitraažikohtu otsuste täitmisele, sealjuures käsitleme ka Euroopa Kohtu eelotsuse küsimust, hagi tagamist piiriülestes vaidlustes ja piiriülest tõendite kogumist.

Osalema on oodatud äriühingute juhid, juristid, advokaadid, kohtunikud, pankrotihaldurid, kohtutäiturid, vahekohtunikud.

Esinejad ja teemad 9.00–9.30 9.30–9.35 9.35–9.40 9.40–9.45

Registreerimine, hommikukohv Mait Palts, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Urmas Reinsalu, Justiitsministeerium Peeter Jerofejev, Riigikohus

Konverentsi I osa: 25 aastat vahekohut Eestis ja vahekohtumenetluse seis Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Vene Föderatsioonis Moderaator: Reet Teder, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / EKTK Arbitraažikohus 9.45–10.15 25 aastat vahekohut Eestis – Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus

esimese alaliselt tegutseva vahekohtuna Eestis. Asko Pohla, EKTK Arbitraažikohus /

Pohla & Hallmägi 10.15–10.45 Vahekohtu menetlus Vene Föderatsioonis, kohtupraktika. Professor Aleksei Kostin, Vene Föderatsiooni Kaubandus- Tööstuskoja Arbitraažikohus 10.45–11.15 Vahekohtu menetlus Lätis, praktikast.

Edmunds Stankevičs, Läti Kaubandus- Tööstuskoja Arbitraažikohus.

11.15–11.30 Kohvipaus 11.30–12.00 Vahekohtu menetlus Rootsis, kohtupraktika. Anja Håvedal-Ipp,

Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituut 12.00–12.30 Soome vahekohtumenetlusest, kohtupraktika. Toomas Vaher, Ellex Raidla /

Soome Kaubanduskoja Vahekohtu Instituut (FAI) 12.30–13.00 Vahekohtu menetlus Leedus, kohtupraktika.

Professor Vytautas Nekrošius, Vilniuse Kaubanduslik Arbitraažikohus 13.00–14.00 Lõuna

Aeg: 19. mai kell 9.00–18.00 Koht: Meriton Conference ja SPA hotel (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4) Keel: konverentsil on sünkroontõlge inglise keelest eesti keelde

Konverentsi II osa: Avalik-õiguslikud nõuded vahekohtumenetlusele. Kohtu ja vahekohtu koostöö Euroopa Liidus. Vahekohtu otsuste täitmine.

Moderaator: Villu Otsmann, EKTK Arbitraažikohus / Triniti 14.00–14.30 Avalik-õiguslikud nõuded vahekohtu

menetlusele – poolt ja vastu.

Kai Härmand, Justiitsministeerium 14.30–15.00 Vahekohtu otsuse tunnustamine ja

täitmisele pööramine Eesti kohtutes.

Villu Kõve, Riigikohus 15.00–15.30 Vahekohtu otsuse täitmine täitemenetluses Eestis 15.30–15.45 Kohvipaus 15.45–16.15 Siseriiklike ja välisriigi vahekohtu otsuste

ning välisriigi kohtuotsuste tunnustamine

ja täitmisele pööramine Vene Föderatsioonis. Victor Dumler, Dumler and

Partners Law Offices 16.15–16.45 Kohtu ja vahekohtu koostöö Euroopa Liidus. Carry Ginter, Tartu Ülikool, ja Maria Pihlak, SORAINEN 16.45–17.00 Arutelu ja konverentsi lõpetamine 17.00–18.00 Vastuvõtt, kokteilid, suhtlus Jätame endale õiguse teha kavas jooksvaid muudatusi.

Jälgi infot: www.koda.ee Osavõtutasu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele: 140 € varajane tellija (kuni 19.04.2017); 160 € Osavõtutasu mitteliikmele: 160 € varajane tellija (kuni 19.04.2017); 180 € Osavõtutasu hõlmab lõunat, kohvipause ja vastuvõttu.

Lisainfo: Debbie-Triin Napits Arbitraažikohtu sekretär + 372 60 400 69 + 372 51 82 926 debbie@koda.ee

MEIE JUUBILARID

20 25

AKONE OÜ liige alates 1994 AMC AMARIS AS liige alates 2001 ANTALIS AS liige alates 1999 ARSIS OÜ liige alates 1999 ATLEX AS liige alates 2007 CARGOBUS OÜ liige alates 2003 EESTI KREDIIDIPANK AS liige alates 1997 ETMARK P.E. OÜ liige alates 2002 GRANT THORNTON BALTIC OÜ liige alates 1998 HARMET OÜ liige alates 1998 KARDIS OÜ liige alates 2001 KOSE ÄRITEENINDUSE OÜ liige alates 1996 ORGITA PÕLD OÜ liige alates 1995 REVEKOR AS liige alates 2015 ROI OÜ liige alates 1996 STANDEL AS liige alates 1997 TOPOIL AS liige alates 1998 VÄNDRA TARE AS liige alates 1998

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2017

PALJU ÕNNE!

AEROC JÄMERÄ AS liige alates 1995 CF&S ESTONIA AS liige alates 1998 DESORAL OÜ liige alates 2003 EKSFISK OÜ liige alates 2008 AS INSPECTORATE ESTONIA 0 liige alates 200 MS BALTI TRAFO OÜ liige alates 1997 PARME TRANS OÜ liige alates 2001 REYKTAL AS liige alates 2000 TELVE JA LAAR OÜ liige alates 2007 UDDE-TOOLING OÜ liige alates 1998

15

ATC AS liige alates 2011 AVALIKU HALDUSE ARENGUKESKUS OÜ liige alates 2012 BATCOPLAST OÜ liige alates 2005 FLÄKT OÜ liige alates 2007 GANDOR GRUPP OÜ liige alates 2014 JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ liige alates 2012 KADREMER OÜ liige alates 2007 KALAVARA OÜ liige alates 2006 PRIMUS EESTI OÜ liige alates 2011 SOFTREFLECTOR OÜ liige alates 2009 TRANSLUX OÜ liige alates 2016

10

ADVOKAADIBÜROO SELBERG & KO OÜ liige alates 2012 ANSONBAER NORDIC OÜ liige alates 2015 KRAH PIPES OÜ liige alates 2010 NÕMM INSENERID OÜ liige alates 2014 TESLER GRUPP OÜ liige alates 2015 THERM OÜ liige alates 2007

5

EAST MODA OÜ liige alates 2012 GRANITSET OÜ liige alates 2016 IMAGON TEHAS OÜ liige alates 2015 NOVAIMPEX OÜ liige alates 2015 PET CITY OÜ liige alates 2016 RAUDROHI OÜ liige alates 2013 SALENDER OÜ liige alates 2015 SHOP FIXTURE OÜ liige alates 2012 SOLAR4YOU OÜ liige alates 2016 TAARAPÕLLU TALU OÜ liige alates 2012 TOP SERVICES OÜ liige alates 2015 WEATHERME OÜ liige alates 2014

A-KLASS

CLA

C-KLASS

Mercedes-Benzi eripaketid A, CLA ja C-klassile.

Unistuste auto kättesaadava hinnaga.

• • • •

Rikkalikud varustuspaketid Atraktiivsed hinnad Mercedes-Benz A, CLA ja C-klassile Ahvatlevad liisingupakkumised 5-aastane garantii

Vaata pakkumisi www.mercedes-benz.ee/eripakkumine

A-klass: CO2 heide 98-128 g/km, keskmine kütusekulu 3,7-5,5 l/100 km; CLA: CO2 heide 100-128 g/km, keskmine kütusekulu 3,8-5,6 l/100 km; C-klass: CO2 heide 109-162 g/km, keskmine kütusekulu 4,2-7,2 l/100 km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

K AUBA NDUSKOJA K E VA DBA LL 8. APRILLIL ALGUSEGA KELL 19.00 K AUBA NDUSKOJA ESTONIA KONTSERDISAALIS

K E VA DBA LL

Meil on hea meel kutsuda oma liikmeid traditsioonilisele kaubanduskoja Kevadballile, mis toimub Estonia 8. APRILLIL kontserdisaalis (Estonia pst 4).

ALGUSEGA KELL 19.00 Õhtule lisavad värvi Kalle Sepp ja Teele Viira koos bändiga ning Viru Varietee tantsijad.

Meeleolumuusika ESTONIA KONTSERDISAALIS eest hoolitseb Pizzicato kohvikus kitarrist Kaido Kodumäe ning Kuulo Vahter maalib soovijatest portreesid.

Meil on hea meel kutsuda oma liikmeid traditsioonilisele kaubanduskoja Kevadballile, mis Tule ja veeda tore õhtu koos teiste liikmesettevõtetega ning testiEstonia oma teadmisi viktoriinis, mille auhinnad toimub kontserdisaalis (Estonia pst 4). on meie koostööpartneritelt. Lisaks teadmistele saad oma kätt proovile pannaüleval ka ruleti ja Blackjacki lauas.

Toimub Meeleolu hoiavad Kalle Sepp ja Teele Viira oksjon Tallinna Glamuursed Lastehaigla Toetusfondi heaks. koos bändiga. etteasted Viru Varietee tantsijatelt.

Toimub vahel ka oksjon Lastehaigla Kõigi ballil osalejate lähebTallinna loosi reis ühte kaunisse Toetusfondi Euroopa riiki heaks.

Estravelilt ja Finnairilt. Õhtu jookide eest hoolitseb Prike.

Hind ühele on 45 eurot, alates 13. märtsist 50 Kohtumiseni ballil! eurot. Hinnale lisandub käibemaks.

Hind ühele on 50 eurot. Hinnale lisandub käibemaks.

Lisainfo: Lisainfo: Anneli Perne Anneli Perne anneli.perne@koda.ee anneli.perne@koda.ee +372 604 0087 +372 604 0087 * Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis * Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis muudatusi muudatusi

TOETAJAD:

TOETAJAD:

KOOSTÖÖPARTNERID: KOOSTÖÖPARTNERID: