Teataja 4/2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 APRILL 2017

lk 6

TOETASIME TÖÖTAJATE TRANSPORDI JA MAJUTUSE VABASTAMIST ERISOODUSTUSMAKSUST lk 14

KESKPIKK MAJANDUSPROGNOOS – ORIENTIIR ETTEVÕTETELE lk 32

LOOMEMAJANDUSE EKSPORT SAAB HOOGU JUURDE

Estravel: reisiäri on puhas rõõm!

ARENGUKOOSTÖÖ

Kutsume ettevõtjaid

Mehhikosse!

Oleme alustanud ettevalmistusi kõrgetasemeliseks visiidiks Mehhikosse 22.–26.05.2017. aastal välisministeeriumi asekantsleri hr Väino Reinarti juhtimisel, kuhu on kavandatud ka äridelegatsiooni osalemine ja vastav programm.

V

isiidil on plaanis ametlikud ja/või ärikohtumised Mexico City’s ja teistes asjakohastes piirkondades. Külastame erinevaid ettevõtlusorganisatsioone ja muid Teie profiilile vastavaid asutusi, korraldame äriseminari ning Teie profiilile vastavad B2B/B2G kohtumised.

Visiidi algus- ja lõppkuupäevad võivad muutuda seoses lennugraafiku kinnitamisega.

Visiit toimub arengukoostöö projekti raames, mis tähendab, et osaliselt saame kohapealseid kulusid projektist katta. Ettevõtjal tuleb tasuda oma lennupiletite ja muude sõiduga kaasnevate teenuste, majutuse ja toitlustuse eest.

Täpsema info programmi ja maksumuse kohta saadame huvilistele esimesel võimalusel.

Siinkohal kutsume Teid oma huvidest teada andma ja osalema visiidil äridelegatsiooni koosseisus.

Selleks võtke palun ühendust Jana Silaškovaga kas e-posti jana@koda.ee või telefoni +372 604 0083 teel.

2

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

7 fakti Mehhiko turust 1. Mehhiko on maailmas 15. kohal tarbijapõhise majanduse näitajate poolest.

2. Mehhikos on kokku 48 550 erinevat poodi (supermarketid, kaubamajad jne), mis laiuvad kokku 26,1 mln ruutmeetrisel müügipinnal.

3. AC Nielseni uuringu andmetel on Mehhiko üks maailma suurimaid luksuskaupade turge maailmas.

4. Mehhiko mängib võtmerolli globaalses terasetööstuses.

5. Mehhiko telekommunikatsioon on pidevas muutuses ja tõusva kasumlikkusega turg.

6. Mehhiko autotööstus on maailmas 9. kohal – siin asuvad mitme maailma suurima autotööstuse arendus- ja teaduskeskused (nt FCA, General Motors, Nissan, Volkswagen, Continental).

7. Teised olulised tööstused Mehhikos on õli-, taastuvenergia- ja kaitsetööstus.

UUED LIIKMED

Sisukord

5 Uudised 6 Toetasime töötajate

transpordi ja majutuse vabastamist erisoodustusmaksust 8 Tegeliku kasusaaja andmed

muutuvad avalikuks 10 Ettevõtte käibe suurus ja töötajate

arv on alates aprillist avalikud andmed 11 Reisiäri on puhas rõõm 14 Keskpikk majandusprognoos –

orientiir ettevõtetele 16 Võitlus sularahaga 24 Ümbrikupalgavastases

võitluses on abi igast ettevõtjast 26 Arbitraažikohus aitab vaidlusi lahendada 28 Energia määrab tuleviku!

30 Tööõnnetus hüüab tulles, tuleb

vaid kuulata 32 Loomemajanduse eksport saab

hoogu juurde 34 Osale kontaktreisidel!

36 Koda kutsub osalema

38 Meie juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN AVER BALTIC OÜ www.averbaltic.ee Kala ja kalatoodete jae- ja hulgimüük. Merekalapüük. Kala töötlemine.

BEST APARTMENTS OÜ www.bestapartments.ee Kinnisvara ost-müük, külaliskorterite rent, kinnisvara vahendusteenused, haldusteenused, konsultatsioon.

ELEKTRILEVI OÜ www.elektrilevi.ee Eesti Energia grupp.

VN GROUP EESTI OÜ Kaubavedu maanteel. Kaupade eksoprt-import.

EMPOWERMENT OÜ www.empowerment.ee Organisatsioonide arendus, abi juhtimiskultuuri rakendamisel.

IDA-VIRUMAA

ENVOICE OÜ www.envoice.ee Majandustarkvara pakkumine raamatupidamist võimaldavate täislahendustega.

TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

ULTIMAPROSOUND OÜ www.ultimaprosound.eu Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.

Heli- ja videoseadmete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes.

VIAMAX INTERNATIONAL OÜ www.viamax.com Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

ENEFIT TAASTUVENERGIA OÜ www.energia.ee Elektrienergia müük.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

TESTLIO OÜ www.testlio.com Äppide kvaliteeditagamise teenuse pakkumine.

BOREALIS HOLDING OÜ www.massaazitoolid.ee Massaažitoolide ja tervisekaupade jae- ja hulgimüük. Massaažitoolide rent. Füsioteraapiateenuste osutamine, seadmete remont ja transport.

ENEFIT ENERGIATOOTMINE AS www.energia.ee/ narvaelektrijaamad Eesti Energia kontsern.

KAANEFOTO Sven Tupits

SR TRUST OÜ www.vestigeverdant.com Kosmeetikabrändi Vestige Verdant tootja.

FINESTO OÜ www.finesto.ee Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

HYDRO GRUPP OÜ www.hydrogrupp.ee Hüdraulika ja tulekaitsesüsteemide paigaldus.

KAAVIAR OÜ www.kaaviar.ee Malossol kaaviari jae- ja hulgimüük.

LADIVA OÜ Tekstiili, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete vahendamine.

MALVANTER OÜ Konsultatsioon puidutöötlemises.

METEK OÜ www.metek.ee Elamute ja mitteeluruumide ehitamine.

NARVA SOOJUSVÕRK AS www.nsv.ee Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

LÄÄNE-VIRUMAA RALFI VEOSED OÜ www.ralfiveosed.ee Kaubavedu maanteel.

TARTUMAA ANFISCO FACTORY OÜ www.anfisco.eu Väetiste ja lämmastikuühendite tootmine.

KAMBJA HOIU-LAENUÜHISTU TuÜ www.hly.ee Hoiustamine, laenamine, kindlustustegevus, rahasiirde teenused.

MOBI LAB OÜ lab.mobi Mobiilirakenduste (platvormipõhised kui ka veebirakendused) kasutajaliidese ja kasutajakogemuse disainimine, tarkvaraarendus, testimine, konsultatsioon ja ärianalüüs.

RENTION OÜ www.rention.com Veebikeskkond kinnisvara rentimiseks, müümiseks ja vahendamiseks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

3

JUHTKIRI

Kuue kuu põhimõte maksumuudatustes ootab siiski selgust

K

uigi õiguskantsleri arvates ei rikkunud riigikogu aasta alguseks varem kavandatud sotsiaalmaksu langetust kiiruga tühistades maksukorralduse seadust ega põhiseadust, oleme jätkuvalt vastupidisel arvamusel.

Tegu on väga põhimõttelise küsimusega sellest, millise sõnumi seadusandja ettevõtjatele ja tegelikult kõikidele maksumaksjatele 2015. aasta alguses andis, kui viis kaubanduskoja poolt esitatud ühispöördumisest tulenevalt seadusesse sisse põhimõtte, et negatiivse mõjuga maksumuudatusi saab teha vaid teatades nendest kuus kuud ette. Erandina saaks ka kiiremini, kuid toona leiti konsensuslikult ja kirjutati ka seaduse seletuskirjas, et sellisteks õigustavateks asjaoludeks saavad olla finantskriis, kiiret lahendamist vajavad maksupettused või muud sedalaadi erakorralised asjaolud. Sel korral neid aga ei olnud.

Praeguste tõlgenduste järgi võiks seadusandja kuue kuu reeglist sisuliselt alati üle astuda, tuues põhjenduseks eelarve puudujäägi või lihtsalt lisaraha vajaduse. Õiguskantsler tuvastas, et sätte enda ja seletuskirja vahel on ebaselgust ning üheselt ei ole võimalik aru saada, mida seadusandja ikkagi soovis. Nii selgitaski õiguskantsler meile: „Eelnõu seletuskiri ja riigikogu stenogrammid selgitavad normi eesmärki ja tähendust vastuolus normi sõnastusega ja ka sisemiselt vastuoluliselt. Ühelt poolt selgitatakse, et tegu saab olla vaid (mittesiduva) poliitilist kultuuri kujundava suunisega, teisalt kinnitatakse, et tulevikus ei muudeta maksuseadusi seletuskirjas loetlemata juhtudel maksumaksjale ebasoodsalt vähem kui kuus kuud enne eelarveaasta algust.“ Samas on meile, kes me tookord väga lähedalt kogu sätte sünnilugu pealt nägime ja selle eest seisime, teada, et nii valitsuse liikmed kui ka poliitikud said muudatusest kõik sarnaselt aru (nii koalitsioonis kui opositsioonis) ja seda nii, et reegliks saab kuus kuud.

Ka riigikogu liikmed ise pidasid seda distsiplineerivaks sätteks, et neile ei esitataks aasta lõpus kiiruga uute maksude eelnõusid. Varasema praktikaga ei olnud tegelikult keegi rahul ja seetõttu oli muudatuse vastuvõtmine konsensuslikult lõpuks väga lihtne. Loomulikult

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

on ka toonastest pressiteadetest ja sõnavõttudest selgelt näha, et muudatust toodi esile positiivsena ja suurema stabiilsuse saavutamisena. Õiguskantsler märkis oma vastuses veel sedagi, et lähtudes normi sõnastusest, vastuvõtmise asjaoludest, seletuskirja sisemisest vastuolulisusest ja poliitika põlistamise põhiseaduslikest piirangutest, järeldub, et MKS § 41 tuleb tõlgendada nii, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele võib asjakohaste põhjenduste olemasolu korral jääda vähem kui kuus kuud ka seletuskirjas loetlemata juhtudel. Maksumaksjale ebasoodsate otsuste kiiret tegemist tuleb aga igakordselt põhjendada, kaaluda muudatuse eesmärkide ja põhjuste kaalukust võrreldes maksumaksjale tekkiva kahjuga. Meie hinnangul jäi aga viimane kõnealuste muudatuste puhul täielikult puudu – keegi ei põhjendanud, millised on need seaduse kiiret muutmist õigustavad erakorralised asjaolud. Lihtsalt muudeti ja kõik.

Tekkinud olukorras, kus meie hinnangul on seadust rikutud, kus president on samuti öelnud, et tegemist ei ole hea praktikaga ning kus õiguskantsler on selgitanud, et seaduse sätte ja seletuskirja vahel on vastuolulisus, kuid otsustanud siiski ise riigikohtu poole selguse saamiseks mitte pöörduda, ei näinud me muud võimalust, kui ise riigi vastu kohtusse minna. Kuna otse riigikohtusse meil võimalust pöörduda ei ole ega vaielda selle üle, kas ühe seaduse vastuvõtmisega teist rikuti või mitte, oli meie jaoks ainus võimalus hageda riiki lähtuvalt riigivastutuse seadusest ehk nõuda tekkinud kahju hüvitamist ja paluda kohtul selle raames tuvastada seaduse ja põhiseaduse rikkumine. Kuna sotsiaalmaksu määr sisuliselt tõusis ning muudatust tehes ei arvestatud kuue kuu reegliga, oli hagi esitamise aluseks kahju, mida tööandjana kõrgema maksu tasumise kohustusest saime.

Vaidlus on meie jaoks selgelt oluline ja põhimõtteline – kas ettevõtjaile antud lubadus kehtib, mis tingimustel kehtib ning millal võib sellest erandeid teha. Selguse saab tuua ja loodetavasti toob riigikohus.

Praeguste tõlgenduste järgi võiks seadusandja kuue kuu reeglist sisuliselt alati üle astuda, tuues põhjenduseks eelarve puudujäägi või lihtsalt lisaraha vajaduse. See ei ole meie jaoks aktsepteeritav.

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED

Õiguskomisjon otsustas valveaja regulatsiooni mitte muuta Alles hiljuti saime rõõmustada õiguskomisjoni otsuse üle, millega komisjon toetas meie ettepanekut lubada paindlikumat valveaega lisaks IT-sektorile ka muudes valdkondades. Lisaks võeti tookord kuulda meie seisukohta, et valve­ aja erandi kasutamise eest ei tule töötajale maksta tavapärasest kõrgemat valveaja tasu. Õiguskomisjoni istungil arutati taaskord valveaja regulatsiooni muudatusi.

Kui 6. märtsil toimunud istungil hääletas komisjon meie ettepanekute poolt, siis nüüd otsustas komisjon töölepingu seaduse eelnõust valveaja regulatsiooni puudutavad muudatused üldse välja jätta. Meile teadaolevalt jättis riigikogu valveaja regulatsiooni muutmata ametiühingute survel.

Õiguskantsler kaalub maagaasi aktsiisimäärade vaidlustamist Eelmise aasta lõpus palusime õiguskantsleril hinnata kobareelnõuga vastuvõetud maagaasi aktsiisi tõstmise põhiseaduspärasust.

Tänaseks on õiguskantsler andnud teada, et ta teeb otsuse maagaasi aktsiisimäärade vaidlustamise kohta pärast seda, kui riigikohus on andnud alkoholi aktsiisimäärade ennaktõusu kaasuses oma selgituse tähtajalise maksuregulatsiooni kehtestamise piiride kohta.

Vastuvõetud seaduse kohaselt tõuseb maagaasi aktsiisimäär aastatel 2018–2020 igal aastal 25 protsenti. Meie hinnangul rikub kiire maagaasi aktsiisi tõstmine põhiseadusest tulenevat õiguspärase ootuse põhimõtet. Õiguskantsleri hinnangul ei ole maagaasi aktsiisi tõstmine iseenesest põhiseadusega vastuolus, sest riigikogule tuleb säilitada tegelik võimalus otsustada maksupoliitika üle ja suunata eelarvepoliitika kaudu riigielu. Samas valmistab õiguskantslerile muret asjaolu, et riigikogu kehtestas ilma sisuliste põhjendusteta aktsiisimäärade tõusugraafiku etteulatuvalt aastani 2020.

Välismaalaste Eestisse tööle tulemine võiks olla veelgi lihtsam Välismaalaste seadus sai jaanuaris täiendusi, mis lihtsustavad kolmandatest riikidest spetsialistide palkamist ja soodustaks välisinvestorite tulekut Eestisse. Hiljuti uurisime oma liikmetelt, kuidas võiks seadust veelgi paremaks muuta. Ühe peamise murekohana nägid ettevõtjad seadusega määratud sisserände piirarvu, mis on tänastes oludes liiga madal. Seetõttu tegime ettepaneku vabastada sisserände kvoodi alt ka need töötajad, kes tulevad tööle n-ö usaldusväärse ettevõtja juurde. Lisaks tegime ettepaneku asendada Eesti keskmise töötasu nõue statistikaameti viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutopalgaga. Selline nõue võimaldab tööandjatel maksta välismaalasele sama suurt töötasu kui makstakse kohalikele töötajatele ühtegi valdkonda diskrimineerimata.

Valitsuse maksupoliitika toob hinnatõusu Tegime Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Kaupmeeste Liiduga avaliku pöördumise EV valitsusele seoses koalitsiooniparteide kavandatava maksupoliitikaga. Vaatame suure murega uue valitsuskoalitsiooni maksupoliitikat, mis näeb ette lisaks kütuse-, elektrija gaasiaktsiisi tõusule, raskeveokite teekasutustasu kehtestamisele, vee ja reovee käitlemise tasu tõusule ning magustatud jookide maksustamisele ka uue pakendiaktsiisi kehtestamist.

Kavandatava pakendiaktsiisi eesmärgiks on keskkonnahoiu tõhustamine ning riigieelarvesse täiendavate vahendite leidmine.

Pakendiaktsiisi peavad tasuma kõik pakendeid käitlevad ettevõtted. Kuna aga riiklik järelevalve pakendite üle on pea olematu, siis reaalsuses karistatakse pakendiaktsiisiga pakendeid ausalt deklareerivaid ettevõtjad, mis omakorda suurendab ebavõrdsust turuosaliste vahel.

Reaalsuses ei aita pakendiaktsiisi kehtestamine täita ei fiskaalpoliitilisi ega keskkonnaalaseid eesmärke. Meid paneb sügavalt muretsema põhjendamatu täiendava pakendiaktsiisi kehtestamine, mis on ettevõtjatele suur kulu ja mille lõppkokkuvõttes peavad kinni maksma tarbijad.

Selle asemel, et kehtestada uusi makse, tuleks riigil tõhustada olemasoleva süsteemi järelevalvet, millele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll 2010. aastal tehtud auditis.

Koda aitab orienteeruda riigihankeõiguses Pakume ettevõtjatele juriidilisi konsultatsioone riigihankeõiguse valdkonnas. Anname nõu kõikides küsimustes, mis puudutavad hankemenetlust, hanketingimusi, vaidlustusmenetlust ja muid riigihangetega seotud teemasid.

Nõu saamiseks võta julgelt ühendust meie juristi Kadi Laanemäega aadressil kadi.laanemae@koda.ee.

Koostas: kaubanduskoda

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

5

KAUBANDUSKODA

Toetasime töötajate transpordi ja majutuse

vabastamist erisoodustusmaksust

Kui tööandja soovib hüvitada töötaja majutuse või tööle sõitmise kulusid, KRISTINA JERJOMINA, siis kehtiva regulatsiooni kohaselt kaubanduskoja käsitletakse üldjuhul neid kulusid jurist erisoodustusena ja tööandja peab neilt maksma erisoodustusmaksu, s.o sotsiaal- ja tulumaksu. Tänu kaubanduskoja ettepanekutele on rahandusministeerium välja töötanud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse lihtsamaks vastavate kulude hüvitamist maksuvabalt.

Muudatused plaanitakse jõustada 2017. aasta 1. juulil.

Majutuskulude maksuvaba hüvitamine

Praeguse seaduse järgi saab tööandja töötaja majutuskulusid küll hüvitada, kuid peab seejuures tasuma erisoodustusmaksu. Meie ettepanekul on eelnõusse jõudnud säte, et teatud juhtudel saab tööandja majutuskulusid hüvitada ka erisoodustusmaksu vabalt. Selline võimalus on mõeldud olukordadeks, kus töötaja elab töökohast kaugemal ning tööandja soovib hüvitada talle lähemal oleva majutuse kulud. Töötaja elukohaga (st koduga) seotud kulude katmine jääb aga jätkuvalt erisoodustuseks. Kuritarvituste ärahoidmiseks seatakse sellise maksusoodustuse saamiseks konkreetsed tingimused.

Esiteks saab majutuskulusid erisoodustusmaksu vabalt hüvitada vaid sellisele töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Lisaks peab töötaja elukoht

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

olema vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökoha asula piirist ja töötajal ei tohi olla lähemal asuvat kinnisvara, s.o korterit või elamut. See tähendab, et tööandja ei pea majutuskuludelt erisoodustusmaksu maksma juhul, kui töötaja elukoht on Türil ning töö- ja majutuskoht Tallinnas. Samas juhul, kui elukoht on näiteks Saku vallas ja töökoht Tallinnas, siis vahemaa on vähem kui 50 kilomeetrit ja majutamise kulusid maksuvabalt hüvitada ei saa.

Eelnõu järgi saab kulusid maksuvabalt hüvitada vaid kindla summa ulatuses. Kui töötaja majutamine toimub Tartus või Tallinnas, saab maksuvabalt hüvitada kuni 200 eurot töötaja kohta kuus, mujal 100 euro ulatuses. Seega, kui töötaja elukoht on Türil ja töökoht Tallinnas, saab tööandja ilma erisoodustusmaksuta hüvitada Tallinna korteri üürikulud kuni 200 euro ulatuses.

Kusjuures piirmäär kehtib ühe töötaja

kohta ja kui tööandja tahab majutada näiteks nelja töötajat ühes korteris, saab ta selle korteri üürikulud maksuvabalt hüvitada 800 euro ulatuses.

Laiendatakse transpordikulude hüvitamise võimalusi

Lisaks laiendatakse meie ettepanekul transpordikulude maksuvaba hüvitamise võimalusi töötaja elu- ja töökoha vahel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel muu hulgas siis, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.

Näiteks võib tööandja kehtiva korra järgi hüvitada ilma erisoodustusmaksuta töötaja transpordikulud, kui tööpäev algab või lõppeb öösel, kui ühistransport enam ei liigu. Samas, kui transport liigub, kuid on vaja teha palju ümbe-

KAUBANDUSKODA

Eelnõu järgi saab majutuskulusid erisoodustusmaksuta hüvitada, kui hh töötaja töötab töölepingu alusel, hh töötaja elukoht on vähemalt 50 km töökoha asula piirist, hh töötaja omandis ei ole lähemal asuvat korterit või elamut ja hh kulutused Tallinnas või Tartus majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot, mujal kuni 100 eurot kuus.

Eelnõu järgi saab erisoodustusmaksuta hüvitada transpordikulusid sõltumata ühistranspordi kasutamise võimalikkusest, kui hh töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökoha asulast või hh tööandja korraldab ise transporti vähemalt kümnekohalise bussiga.

ristumisi, on olukord juba keerulisem ja tuleb hakata eraldi hindama aja- või rahakulu. Meie hinnangul on selline säte ebamäärane, mistõttu tegime ministeeriumile ettepaneku muuta see konkreetsemaks. Meie ettepanekuid võeti kuulda ning koostatud eelnõu jõustumisel ei pea enam iga kord hindama, kas töötaja kodu ja töökoha vaheline teekond on läbitav mõistliku aja- või rahakuluga, vaid seadust täiendatakse ka konkreetsete tingimustega, millal saab töötaja transpordikulusid hüvitada ilma erisoodustusmaksuta.

Töötaja elab 50 kilomeetri kaugusel

Kui tööandja tahab töötajale transpordikulusid maksuvabalt hüvitada, siis eelnõu jõustumisel saab ta seda teha ka ainuüksi sellepärast, et töötaja elab vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökoha asula piirist. Selline võimalus

tekib tööandjal näiteks siis, kui töötaja elab Türil ning käib Tallinnas tööl. Sel juhul ei ole tegemist erisoodustusega sõltumata sellest, kas ühistranspordi kasutamine on mõistlik või mitte.

Tööandja korraldab transporti bussiga

Eelnõuga lisatakse ka säte, et tööandja võib maksuvabalt korraldada töötajatele transporti bussiga, millel on kokku vähemalt kümme istekohta. See tähendab, et kui tööandja otsustab korraldada näiteks samas piirkonnas elavate tehasetööliste tööle ja koju jõudmist ühiselt bussiga, siis ei pea ta selle eest maksma tulu- ja sotsiaalmaksu sõltumata sellest, kas samaaegselt on igale töölisele eraldi ühistransport kättesaadav või mitte.

Eelnõus täpsustatakse, et majutuse või transpordi hüvitamine maksuvabalt peab lähtuma tööandja ettevõtluse

vajadustest. Maksusoodustuse kasutamine on vabatahtlik, kuid soodustuse kasutamiseks tuleb tööandjal selle aluseks olevaid asjaolusid dokumenteerida ning vajadusel olla valmis tõendite esitamiseks maksuhaldurile.

Meil on hea meel, et kaubanduskoja ettepanekuid on arvesse võetud, kuna muudatused soodustavad kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust. Siiski tegime ministeeriumile ettepaneku töötajatele transpordi korraldamist veelgi laiendada. Arvestades sellega, et suurel osal Eesti ettevõtetest on vähem kui kümme töötajat, tegime ettepaneku kaaluda maksusoodustuse kasutamise võimaldamist ka juhul, kui transporti korraldatakse nii-öelda väikebussiga, millel on alla kümne istekoha. Selliselt ei pea väiksed ettevõtted maksusoodustuse saamiseks endale alati muretsema suurt bussi, vaid saavad kasutada ka väikebussi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

7

JURISTI TÖÖLAUALT

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

TEGELIKU KASUSAAJA ANDMED

MUUTUVAD AVALIKUKS

Eeloleval suvel plaanitakse jõustada uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega laiendatakse ettevõtjate kohustusi rahapesuvastaste meetmete rakendamisel.

Ü

ks lisanduv meede toob kõikidele Eestis registreeritud ettevõtetele kaasa täiesti uue kohustuse – seaduse jõustumisel peavad kõik eraõiguslikud juriidilised isikud avalikustama oma ettevõtte tegeliku kasusaaja andmed. Andmeid hakatakse avaldama äriregistris.

Keda loetakse tegelikuks kasusaajaks?

Tegeliku kasusaajana käsitletakse sellist füüsilist isikut, kes teostab oma mõju ära kasutades kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Äriühingute puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine eeldab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all. Üldistatult öeldes tähistab tegeliku kasusaaja mõiste üldjuhul ettevõtete omanikeks olevaid osanikke ja aktsionäre. Erinevalt juhatuse liikmete andmetest ei kohusta hetkel kehtiv seadus omanike andmeid äriregistrisse kandma. Uue seaduse jõustumise korral tuleb aga alates 15. septembrist 2017 kõikidel Eestis registreeritud ettevõtetel enda omanikeks olevate tegelike kasusaajate andmed äriregistri juures avalikustada.

Mittetulundusühingute tegelikeks kasusaajateks loetakse juhatuse liikmeid. Lisaks juriidilistele isikutele omistatakse tegelikku kasusaajat ka juriidilise isiku staatust mitte­

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

omavatele isikuteühendustele. Nii loetakse usalduslepingu, seltsingu või ühisuse korral tegelikuks kasusaajaks isik, kes ühendust otsese või kaudse omamise kaudu kontrollib ja on samal ajal ka näiteks ühenduse asutaja, usaldusisik, vara valdaja või valitseja või soodustatud isik. Selliste isikuühenduste puhul tuleb tegeliku kasusaaja tuvastamiseks teha kindlaks iga konkreetse isikuteühenduse struktuur ja rollijaotus.

Kohustuse täitmise probleemid

Oleme juhtinud eelnõu koostajate tähelepanu sellele, et kuigi andmete esitamise kohustuse eesmärk on selgesti mõistetav, võib selle täitmisega kaasneda praktikas probleeme.

Eelnõu kohaselt vastutab tegeliku kasusaaja andmete esitamise ja nende õigsuse eest eraõigusliku juriidilise isiku juhatus. Kohustuse rikkumise eest võib juhatuse liikmele järgneda karistuseks rahatrahv või arest. Vaatamata seadusest tulenevale kohustusele ei pruugi ettevõtte juhatusel olla alati võimalik tegelike kasusaajate andmeid esitada või tagada nende õigsust. Aktsionärid ja osanikud ei ole otseselt kohustatud vastavat infot jagama, samal ajal puuduvad juhatuse liikmel õigused ja vahendid ulatusliku ja põhjaliku taustakontrolli teostamiseks, et tegelikku kasusaajat tuvastada või esitatud andmete õigsust kontrollida. Andmete esitamiseks kohustatud juhatuse liige ei ole kuidagi kaitstud aktsionäride või osanike pahatahtlikkuse eest, kusjuures juhatuse liikmele võib selle tõttu järgneda reaalne vastutus, osanikku ega aktsionäri aga pahauskse käitumise eest vastutusele ei võeta.

JURISTI TÖÖLAUALT

Seaduse jõustumisel peavad kõik eraõiguslikud juriidilised isikud avalikustama oma ettevõtte tegeliku kasusaaja andmed.

Eelnõu näeb ette juhatuse liikme vastutuse tegeliku kasusaajate andmete esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise, valede või ebapiisavate andmete esitamise eest.

Leiame, et mõistet „ebapiisav“ võib olla keeruline sisustada.

Nii puudub juriidilise isiku juhatuse liikmel arusaam, millisel juhul loetakse tema esitatud andmed ebapiisavaks, samas kui menetlejale loob selline sõnastus ulatusliku kaalutlusruumi teo kvalifitseerimiseks. Juhatuse liikme vastutuse küsimus võib siin tähendada äärmiselt keerulist vaidlust nii teo kvalifitseerimise kui ka süü tõendamise teemal.

Andmete tuvastamine võib osutuda keeruliseks, kui omanikeringi ahel kujuneb väga pikaks või kui ahel ulatub ka ühte või mitmesse välisriiki. Kui ettevõtte omanikuks ei ole füüsiline isik, vaid teine äriühing, võib selle taga olevat füüsilisest isikust omanikeringi ning osaluse määrasid isegi Eesti piires olla raske kindlaks teha. Välisriikides registreeritud äriühingute omanike kohta käivad andmed võivad juhatuse liikmele mõnel juhul aga täiesti kättesaamatuks jääda. Kui tegelikku kasusaajat pole võimalik kindlaks teha, märgitakse äriregistrisse tegelikuks kasusaajaks juriidilise isiku juhatuse

liige. Küll aga peab juhatuse liige suutma eelnevalt tõendada, et ta on ammendanud kõik tuvastusmeetodid, mille abil tegelikku kasusaajat kindlaks teha. Puudub aga selgus, millisel juhul võib kõik tuvastusmeetodid ammendatuks lugeda.

Märkisime veel, et eelnõu peaks sätestama selged kohustused ka puhuks, kus äriregistri kanne tegeliku kasusaaja kohta ei vasta sellele, mida kohustatud isik tehingu käigus oma toimingutega tuvastab. Näiteks võib pank kontrollida juriidilisele isikule laenu andmisel ise tegeliku kasusaaja andmeid ning tuvastab kasusaajana muu isiku, kui on märgitud registris. Tekib küsimus, millise tähendusega on sel juhul registri kanne ning keda peaks kohustatud isik andmete vastuolu ilmnemisel teavitama.

Eelnõu ei täpsusta hetkel ka seda, millises äriregistri osas tegeliku kasusaaja andmed paiknema hakkavad. Tasulise andmeväljastuse korral võivad sellega kaasneda kulud ettevõtetele, kes on pidevalt kohustatud oma äripartnerite kohta käivat infot kontrollima (nt pandimajad, audiitorid jne).

Kokkuvõtteks

Rahapesu eelnõu jõustumise korral peavad kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud teatama äriregistrisse andmed tegeliku kasusaaja kohta. Andmete esitamise kohustus on juhatuse liikmel. Peame oluliseks, et juhatuse liikme kohustuse määr ning vastutuse alused oleks eelnõus selgemalt määratletud, samuti on vajalik täpsustada andmete õigsuse tagamisega seotud kohustusi olukorras, kus ilmnevad vastuolud äriregistri andmete ja kontrollimise õigusega asutuse kogutud andmete vahel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 2 / 2017

9

UUDIS

Ettevõtte käibe suurus ja töötajate arv ON ALATES APRILLIST AVALIKUD ANDMED

1. aprillil jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, mille järgi avalikustab maksu- ja tolliamet kord kvartalis oma veebilehel käibemaksukohustuslase poolt deklareeritud käibe summa ning tööd tegevate isikute arvu. Esimest korda avalikustati need andmed 10. aprillil.

N

imetatud muudatus viidi ellu meie ettepanekul. Tegime juba 2015. aastal ettepaneku laiendada maksu- ja tolliameti poolt avalikustatavate andmete ringi. Käibe summa ja töötajate arvu avaldamine aitab suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, tagada ausat konku­ rentsi ning tugevdada ühiskondlikku järelevalvet maksu­ maksjate maksukuulekuse üle. Nende andmete avalikus­ tamine annab ettevõtetele näiteks paremad võimalused oma tehingupartneri tausta kontrollimiseks.

Alates 2014. aasta augustist avalikustab maksu- ja tolliamet kord kvartalis maksukohustuslaste poolt tasutud riiklike maksude summa ning eraldi tööjõumaksude summa. Selle aasta aprillist on sellesse loetellu lisatud ka käibemaksukohustuslase poolt käibedeklaratsiooni ridadel 1–3 (20%, 9% ja 0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud) deklareeritud käibe summa summeeritult.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitika­kujundamise ja õigusosakonna juhataja

Lisaks avaldatakse tööandja töötajate arv töötamise registri andmetel. See tähendab, et avalikustatakse nii töölepingu kui ka võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevate inimeste arv summeerituna kvartali viimase kuupäeva seisuga.

Juhatuse ega nõukogu liikmete arvu ei kajastata selles numbris, sest see info on avalik äriregistris. Avalikustamisele ei kuulu ka peatatud töösuhtega isikud, näiteks lapsehoolduspuhkusel, ajateenistuses või tasustamata puhkusel viibivad töötajad.

Andmete avalikustamine ei too ettevõtetele kaasa uusi kulusid ega kohustusi, sest need andmed on juba täna maksuhalduril olemas. Samuti ei kahjusta nende andmete avalikustamine ettevõtete ärisaladust, sest juba täna on samad andmed avalikkusele kättesaadavad majandus­ aasta aruannetes.

Teise kvartali ehk aprill-juuni andmed avalikustab maksu- ja tolliamet oma veebilehel hiljemalt 10. juulil.

ETTEVÕTJA

REISIÄRI

Fotod: Sven Tupits

on puhas rõõm EPP JOALA,

kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Estravel on üks Eesti vanimaid reisifirmasid. Kõik on Estravelist kuulnud ja moel või teisel ilmselt ka ettevõtte klient olnud. Näiteks, kas teadsid, et populaarne Sky24.ee kuulub just Estravelile? Aga kuidas on turismiäri aastate jooksul muutunud, millised on viimase aja sihtkohtade trendid ja milline on ettevõtte lähitulevik – kõike seda uurisime Estraveli tegevjuhilt Anne Samlikult.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

11

ETTEVÕTJA Alustame Sinust endast. Oled Eesti turismimaastikul tegutsenud üle 20 aasta. Kust alustasid ja millega tegelenud oled?

Ehmatav arvutada, aga tegelikult olen selles valdkonnas tegutsenud juba üle 30 aasta. 1980. aastal alustasin Tallinna Hotellikoondises, seejärel olin Tallinna Turismiameti juhataja ning alates 1992. aastast Estravelis. Alustasin sissetuleva turismiga tegelemisega ja 2001. aastast töötan juhatuse liikmena. Kuigi aastaid tuleb kokku palju, on see aeg läinud tegelikult väga kiiresti.

Turismiäris igav ei hakka – see on pidevalt arenev huvitav majandusvaldkond, mis on nii Eestis kui maailmas viimase paarikümne aastaga äratundmatuseni muutunud. 90ndate algul ei osanud ilmselt keegi ette näha, millist rolli hakkab turismi arengus mängima näiteks tehnoloogia areng. Täna aga ei kujuta minu nooremad kolleegid enam ettegi, kuidas turismiäri oli võimalik enne internetti ja arvuteid.

KAUBANDUSKOJA LIIKMELISUSEST Tunnen kaubandus-tööstuskotta kuulumisest nii otsest kui kaudset kasu. Koja liikmeks olemine annab ettevõttele hea kontaktide võrgustiku ja võimaluse kaasa rääkida olulistes küsimustes, näiteks seadusandluse loomisel. Koja korraldatud ärivisiidid on olnud meile väga tulemuslikud, kuna aitavad kohtuda õigete inimestega ja alustada kiiremini koostööd.

Millised on reisiäri mured ja rõõmud?

Usun, et võrreldes muude valdkondadega on meil päris palju rõõme, sest reisimine on inimeste jaoks enamasti positiivne emotsioon. Eks tuleb ka ette muresid, aga need on vajalikud selleks, et mitte ärilist valvsust kaotada. Iga mure muutub selle lahendamise järel rõõmuks.

Miks olla just Estraveli klient?

Ja äriklient?

Estraveli klient tasub olla ennekõike seepärast, et meie klient saab reisida rahuliku meelega – tema reisiplaanid on pannud kokku Eesti oma ala parimad spetsialistid ja tagame, et inimene saab meilt abi ka siis, kui reisil tuleb ette midagi ootamatut. Nägime ka möödunud talvel, kuidas lumetorm sulges mitmeks päevaks Istanbuli lennujaama ja see lõi väga paljude Eesti inimeste reisiplaanid sassi. Lennufirmade streike tuleb ette pea iga kuu ja me kõik mäletame veel Islandi vulkaani tuhapurskele järgnenud turismikaost. Estravel aitab taolises olukorras oma klientidel leida lahendusi, kuidas koju jõuda või reisi jätkata.

Kuna ärireiside puhul on eriti oluline, et kõik sujuks tõrgeteta, pöörame äriklientide teenindamisele erilist tähelepanu ja meie klientide tagasiside näitab, et nad hindavad meid kõrgelt.

Estravel oli esimene reisiagentuur, kes juba 90ndatel hakkas Eestis sõlmima tol ajal täiesti uudseid korporatiivkliendilepinguid, pakkuma äriklientidele krediiti, korraldama reisiostjate koolitusseminare jne. Oleme tänaseni jätkanud selles vallas innovatsiooni-

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

liidrina ja pakume meie äriklientidele alati veidi rohkem, kui meie konkurendid pakkuda suudavad. Tänu sellele on meie müügis äriklientuuri osakaal endiselt üle 55%.

Mis on Estraveli eelised konkurentide ees?

Estraveli olulisemad konkurendid pole üllatuslikult enam kodumaised reisiagentuurid, vaid välismaised online-portaalid ehk konkureerime kogu maailmaga. Paljud kliendid ei teadvusta siiani, et kui nad ostavad otsinguportaali kaudu odavaima lennupileti ja hoiavad sellelt kokku mõned eurod, siis tegelikult ostavad nad pileti mõnest tundmatu taustaga ja Eestist kaugel asuvast reisibüroost, kellega võib probleemide korral olla väga raske suhelda.

Tihti on kliendid, kes taolist olukorda on omal nahal kogenud, hiljem meie kõige lojaalsemad kunded.

Estravelil on ööpäevaringselt töötav suur ja professionaalne eestikeelne tellimiskeskus, kust ärikliendid

saavad abi tasuta. Meil on põhjalik ja tasuta aruandlus, kõrgel tasemel automatiseerimine ja kvaliteedikontroll ning loomulikult Eesti parimad ja professionaalsemad reisikonsultandid.

Samuti on meil keskmisest soodsamad hinnad, keskmisest paremad makseja lepingutingimused, professionaalne konverentsiosakond, kodumaine ürituskorraldus ja palju muud, millest siin ei jõua rääkida.

Kas ja kuidas on siseturism võrreldes kümne aasta taguse ajaga muutunud?

Estravel on Eesti siseturismi alati väga oluliseks pidanud. Olime 90ndate alguses esimene reisibüroo, kes asus koostama ja pakkuma siseturismipakette ning siiani on meie paketid klientide hulgas väga oodatud. Näiteks täna pakuvad kõige rohkem huvi spaaja kultuuripaketid. Palju kasutatakse perepuhkuse pakette, eriti koolivahe­ aegadel. Meil on eraldi siseturismi osakond, kes tegeleb vaid siseturismiteenuste vahendamisega nii era- kui

ETTEVÕTJA äriklientidele. Muuseas, ma ise alustasin oma Estraveli karjääri siseturismi valdkonnas ja see on mulle siiani väga südamelähedane.

Eesti kohaliku turismitööstuse jaoks on sisetursim väga oluline, eriti turismi madalhooajal, mil välisturiste napib.

Kohalik turist tarbib teenuseid aastaringselt ja ostuotsuse tegemine on väga kiire. Seetõttu on näiteks sooduspakkumistega võimalik väga lühikese ajaga nädalavahetuseks tühjaks jääv majutusasutus ära täita. Tuleb vaid leida sobiv hind ja põhjus, miks piirkonda külastada. Kuna vahemaad on Eestis lühikesed, siis reeglina piirdub siseturist, erinevalt välisturistist, vaid üheöise majutusega. Samas, kui teenusega jäädakse rahule, genereerib see korduvkülastusi. Ka oleme täheldanud väikest trendimuutust – sihtkohas viibimise aeg on vaikselt pikenemas.

Meie siseturist on väga aldis ka kõike uut ja põnevat koheselt katsetama. See aitab värskelt turule tulnud turismiteenusepakkujal kohe kenasti kliente saada, sest välisturule jõudmine võtab aega. Julgustan kõiki Eesti turismiettevõtteid Estraveliga koostööd tegema.

Millised on 2017. aasta populaarseimad puhkuse- ja ärireisi sihtkohad? Mis seda mõjutab?

Tänased ärireiside enimostetud sihtkohad on Soome, Saksamaa, Belgia ja Rootsi. Puhkusereisijate hulgas on populaarsed USA, Tai, Bali, Kanaari saared, Hispaania, Kreeka ja Horvaatia. Trendidest rääkides võib tänavuse aasta lemmiksihtkohtade hulgast välja tuua Horvaatia, kuhu Nordica korral-

dab otselende. Niisamuti kogub järjest populaarsust Bali, mis on populaarne ka abiellujate ja mesinädalate veetjate hulgas.

Suve päikesereisidest ostetakse enim reise Kreekasse, kus populaarseim sihtkoht on tänavu Korfu saar.

Ka Montenegro Tivati kuurort ning Bulgaarias Varna ja Burgas. Monte­negro pakub paljudele suurt huvi ka seetõttu, et sel aastal saab sinna esmakordselt pakettreisile minna Tallinnast otselennuga ja paljude Eesti inimeste jaoks on tegemist veel avastamata sihtkohaga.

Eestlasel on huvi 2018. aasta PyeongChangi olümpiamängude piletite vastu. Estravel on PyeongChangi olümpiamängude ametlik piletimüüja Eestis. Pileteid on piiratud koguses.

Kuna ka hotellid ja lennupiletid müüvad olümpiamängudele kiiresti välja, on huvi juba praegu päris suur.

Olulise trendina saab tänavu välja tuua kruiisid. Kruiisiturism on Eesti reisijate hulgas üha populaarsem, 2016. aastal käis kruiisil kaks korda

Usun, et võrreldes muude valdkondadega on meil päris paju rõõme, sest reisimine on inimeste jaoks enamasti positiivne emotsioon.

rohkem Eesti turiste kui aasta varem ning ka tänavu on oodata olulist kruiisi­reisijate hulga kasvu.

Milline on Estravel tööandjana?

Pingutame, et olla ka tööandjana turismivaldkonnas liider. Erinevates uuringutes ja küsitlustes oleme saanud tööandjana kõrgeid hindeid, kuid kindlasti saame olla veelgi paremad.

Hindame väga pikaajalist töösuhet.

Keskmine tööstaaž Estravelis on 11 aastat ja keskmine töötajate vanus 37 (noorim 21 ja vanim 70).

Soovime olla töötajasõbralik ettevõte – võimaldame kodukontoris töötamist, samuti on meil võimalik võtta kolm vaba tervisepäeva aastas, alates 4. töötatud kalendriaastast pakume lisapuhkusepäevi. Hoolime töötajate tervisest ja traditsioonina on meil septembris tervisekuu, mil pöörame tervisele veelgi enam tähelepanu. Uued töötajad saavad põhjaliku väljaõppe ja kõik töötajad osalevad regulaarselt täiendkoolitustel. Et kontoritöösse vaheldust tuua, oleme 2017. aasta kuulutanud NUTI aastaks. Aitame töötajaid suure infohulgaga hakkama saada ja õpetame nippe, kuidas nii tööl kui kodus nutikalt toimetada.

Estravelis toimusid äsja muutused.

Millised need on?

Tõepoolest – kui Estravel oli alates asutamisest 1988. kuni 1995. aastani sajaprotsendiliselt Eesti erakapitali käes, siis 1995–2015 kuulusime enamusosalusega (71%) Finnairi kontserni.

Alates 2015. aasta lõpust oleme taas sajaprotsendiliselt Eesti erakapitalile kuuluv firma. Meie kliendid ja koostööpartnerid on selle „koju tagasi tuleku” uudise võtnud vastu väga positiivselt.

Sarnaseid tagasiostmise uudiseid on viimastel aastatel Eesti firmade seas päris palju. Arvan, et see on igati loogiline ja positiivne. Eesti majandus ja eestlaste enesekindlus on praegu hoopis paremal järjel kui „hulludel 90ndatel”.

Siis vaatasid eestlased, kadedus hinges, Lääne poole. Nüüd vaatame kõik, uhkus südames, taas Eesti poole.

Tagantjärele vaadates oleme väga tänulikud Finnairi kontsernile, kellega koostöö sujus kõik need 20 aastat hästi ning kes aitas Estraveli viia rahvusvaheliste ettevõtete maailmapildile.

Finnair jääb meie oluliseks partneriks nii täna kui edaspidi, olles üks meie suurimaid hankijaid.

2017. aastal on meil eesmärk laieneda Eestist välja. Meie kõige värskem uudis on, et 29. märtsil avasime büroo Phoenix’is. Oleme Baltkumi esimene reisibüroo, kes omab nüüdsest bürood USAs.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

13

MAJANDUS Märtsis valmis EKIs järjekordne majanduse keskpikk arenguprognoos, mis seekord haarab perioodi 2017– 2020. Eesti keskpikk arenguprognoos võiks abiks olla meie ettevõtjatele oma arenguväljavaadete hindamisel.

KESKPIKK MAJANDUSPROGNOOS –

ORIENTIIR ETTEVÕTETELE LEEV KUUM, Eesti Konjunktuuriinstituut

V

aatluse alla on võetud kaheksa olulise majandusnäitaja arenguväljavaated lähemal neljal aastal. Prognoosi aluseks on EKI ekspertide-analüütikute paneeli 12 liikme individuaalsed prognoosid, mis on töödeldud nn konsensusmeetodil, s.t. individuaalprognooside aritmeetilise keskmisena. Mõnede näitajate osas on selgitustes ära toodud ka prognoosi koridor, mis näitab minimaalse ja maksimaalse hinnangu erinevust.

Näitaja

Tabelis toodust nähtub, et konsensusprognoosi järgi võib Eesti majandusareng eelseisval neljal aastal mõnevõrra kiireneda võrreldes viimase nelja aastaga. Majanduskasv (SKP) tõuseb perioodide keskmisena 1,8%-lt 2,5%-ni, kapitalikulutused, mis viimasel neljal aastal vähenesid (aasta keskmine langus 4,3%), hakkavad taas suurenema (aasta keskmine kasv 3,1%). Kui kaupade eksport aastatel 2013–2016 vähenes, siis eelseisva nelja aastaga peaks eksport suurenema 1,3 miljardi euro võrra ehk keskmiselt 2,6% aastas.

Tegelik

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

SKP püsivhindades, muutus (%)

1,4

2,8

1,4

1,6

2,3

2,6

2,5

2,5

Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)

3,7

3,2

4,6

4,0

3,4

3,6

3,2

3,1

Kapitalimahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)

-2,9

-8,1

-3,4

-2,8

2,5

3,1

3,4

3,4

2,8

-0,1

-0,5

0,1

2,4

2,5

2,4

2,4

Tarbijahinnaindeks (%) Töötuse määr (%)

8,6

7,4

6,2

6,8

7,2

7,5

7,6

7,5

Kaupade eksport jooksevhindades (mld eurot)

12,3

12,0

11,6

11,9

12,3

12,7

12,9

13,2

Kaupade import jooksevhindades (mld eurot)

13,9

13,8

13,1

13,5

14,0

14,4

14,7

15,0

Keskmine palk (eurot)

949

1005

1065

1146

1210

1268

1327

1381

Tabel 1. Eesti peamiste majandusnäitajate arenguprognoos 2017–2020

14

Prognoos

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

MAJANDUS Nüüd kõigist lähemalt

SKP kasv (%) 6

4,3

4

2,8 2

1,4

1,4

2,6

2,3

SKP kasv 2013

2014

2015

2,5

1,6

0 2012

2,5

2016

2017

2018

Min

Max

2019

2020

7,6

7,5

Tööpuuduse määr (%) 12

10,0

10

8,6 7,4

8 6

6,2

6,8

7,5

7,2

4 2

Tööpuuduse määr

0 2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Min 2019

Max 2020

Keskmine palk (€) 1500

1268

1300

1100

900

887

949

1005

1065

1146

1327

1381

1210

Keskmine palk

Min

Max

700 2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv perioodil 2017–2020 jääb konsensusprognoosi kohaselt vahemikku 2,3….2,6% aastas ning kõige madalam kasv (2,3%) on 2017. aastal. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võib aasta majanduskasv vaadeldaval perioodil olla vahemikus 2,5…3,0%, ent kõige pessimistlikuma hinnangu kohaselt võib jääda ka keskmiselt 2,0% tasemele aastas.

Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2017. a 2,0…2,8%, 2018. a 2,0…3,1%, 2019. a 2,0…3,0% ning 2020. a 2,0…3,0%.

Eratarbimise areng (reaalkasv) perioodil 2017–2020 on konsensusprognoosi kohaselt keskmiselt 3,3% aastas ehk 0,6%-punkti madalam kui viimasel neljal aastal keskmiselt. Samas on eratarbimise kasv ka prognoosiperioodil kiirem SKP arengust (2,5%).

Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2017. a 2,3…4,5%, 2018. a 2,9…5,0%, 2019. a 2,5…5,0% ja 2020. a 2,2…5,0%. Miinimumja maksimumprognooside vahe on suhteliselt suur (keskmiselt 2,4%-punkti aastas), mis näitab, et ettenägematutel asjaoludel võib eratarbimise areng prognoositust (3,3%) oluliselt erineda.

Kapitalikulutused kasvavad ekspertide koondhinnangu kohaselt keskmiselt 3,1% aastas ning perioodisiseselt kapitalimahutuste aastakasv kiireneb. Seega ootavad eksperdid arvestatavat murrangut kapitalikulutuste arengutrendis võrreldes baasiperioodiga, kui tegemist oli kapitalikulutuste vähenemisega keskmiselt 4,3% aastas. Ilmselt pidasid eksperdid silmas (lisaks muudele positiivsetele asjadele) Euroopa Liidu alanud rahastusperioodi (2014–2020) positiivset mõju. Olgu siiski märgitud, et miinimumprognoosi kohaselt võivad kapitalikulutused kasvada vaid keskmiselt 1% aastas.

Tarbijahindade enam kui 2 aastat kestnud langus, mis lõppes 2016. aasta teisel poolel, asendub prognoosiperioodil stabiilse 2,4…2,5%-lise aastatõusuga. Individuaalsete prognooside variatsioonikordaja on siiski suhteliselt suur ning aasta miinimum- ja maksimumprognoosid ulatuvad 1,5…3,0%-ni. Hinnaindeksi suurimaks mõjutajaks jääb ka prognoosiperioodil eeldatavasti nafta maailmaturuhinna kõikumine.

Tööpuuduse osas näeb konsensusprognoos ette selle püsimist 7,2…7,5% tasemel ning nelja aasta keskmine määr on 7,4% (eelmise nelja aasta keskmine 7,3%). Olgu siiski märgitud, et individuaalsete prognooside erinevus on arvestatav ning prognoosikoridor on järgmine: 2017. a 6,0…9,0%, 2018. a 6,0…9,0%, 2019. a 5,5…9,5% ja 2020. a 5,0…9,5%. Seega tööpuuduse püsimisele 7,4% läheduses on võimalikud ka arvestatavad alternatiivid.

Kaupade eksport kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga 2016. aastal 11,9 mld eurolt 2020. aastaks 13,2 mld euroni ehk 11%.

Võrdluseks olgu märgitud, et baasiperioodil kaupade eksport vähenes 12,5 mld eurolt (2012. a) 11,9 mld euroni ehk 4,8%. Kuna Eesti ekspordi areng on suuresti sõltuv ELi 28 riigi majandusolukorrast, siis individuaalsete prognooside erinevus on küllaltki suur, täpsemalt on prognoosikoridor järgmine: 2017. a 12,0…13,0 mld eurot, 2018. a 12,0…13,3 mld eurot, 2019. a 10,0…13,9 mld eurot ja 2020. a 9,0…14,6 mld eurot.

Kaupade import kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga ekspertide koondhinnangul 13,5 mld eurolt (2016. a) 15 mld euroni (2020. a) ehk 11% nagu ka eksport. Seega erinevalt eelmisest neljast aastast, mil import natuke vähenes, võime arvestada mõõdukalt positiivse trendiga. Samas kõige pessimistlikuma prognoosi kohaselt võib importi (nagu eksportki) oodata ees mõõdukas langus.

Keskmise palga tõus prognoositaval perioodil jätkub ja seda üsna lineaarsel moel – 50…60 eurot aastas. Eesti keskmine palk peaks 2020. aastal ulatuma 1381 euroni võrreldes 1146 euroga 2016. aastal. Nominaalpalk kasvab keskmiselt 4,8% aastas, reaalpalk 2,4% aastas. Võrreldes eelmise nelja aastaga palgakasv prognoositaval perioodil aeglustub. Samas võib aga kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt keskmine palk 2020. aastal ulatuda ka 1450 euroni.

Jõudu tööle, ettevõtjad! Suuresti sõltub Eesti majandusareng ju teist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

Võitlus SULARAHAGA Brüssel (siinkohal Euroopa Komisjoni ja muude Euroopa institutsioonide tähenduses) arvab, et sularaha on ohtlik. Eelkõige sellepärast, et võimaldab raha liigutamist kontrollijate valvsa pilgu alla sattumata. Ja kui raha liigutatakse, on võimalik, et sellega toetatakse terroriste või et tegemist on rahapesuga.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

EUROOPA UUDISED

T

errorismi rahastamise süsteemid võivad olla väga mitmesugused, varieerudes seaduslike ettevõtete ja seaduslike mittetulundusühenduste kuritarvitamisest kuni kuritegeliku tegevuse või kuritarvitamiseni rahvusvahelises kaubandussüsteemis. Sageli kasutavad kurjategijad ja terroristid ära liikmesriikide õiguslikke erinevusi ja valivad need riigid, kus õigusaktid on nende rahaliste tehingute tegemiseks kõige leebemad.

Rahapesuvastase töökonna aruande „Money Laundering: Through the Physical Transportation of Cash“ (2015) kohaselt kasutatakse kuritegelikus majandustegevuses laialdaselt sularaha ja see on jätkuvalt kõige olulisem terrorismi rahastamise vahend. Sel viisil „pestud“ raha hulka on raske kokku arvutada, aga rahapesuvastase töökonna hinnangul jääb see sadade miljardite ja triljoni USA dollari vahele aastas. Tõdetakse, et terroristlikud organisatsioonid uuendavad pidevalt oma rahastamismeetodeid, et vältida kehtivaid õigussätteid, mistõttu on selgelt vaja õigusraamistikku järjepidevalt ajakohastada.

Uus määrus

Kooskõlas terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskavaga esitaski Euroopa Komisjon ettepaneku uue määruse kohta, mis käsitleb liitu kolmandatest riikidest sissetoodava või liidust kolmandatesse riikidesse väljaviidava sularaha kontrollimist, tunnistades kehtetuks praegu kehtiva 2005. aasta määruse. Sellele eelnevalt võttis EL 2015. aasta mais vastu neljanda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase paketi, mis hõlmas muu hulgas neljandat direktiivi finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta (AMLD4) ja määrust rahaülekannetes edastatava teabe kohta (viimane on praegu ülevõtmise etapis). 2016. aasta veebruaris avaldas EK terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, mida rakendatakse kahes seadusandlikus etapis. Kõigepealt (2016. aasta juulis) koostas komisjon kaks direktiivi ettepanekut: AMLD5, millega muudetakse AMLD4 (direktiivi maksuhaldurite juurdepääsu kohta rahapesuvastasele teabele) mitmeid aspekte, ja komisjoni delegeeritud määrus, millega määratletakse suure riskiga kolmandad riigid (maksuparadiisid). Teises etapis (detsembris 2016) esitas komisjon ka

ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist kriminaalõiguse abil, ja määruse kohta, mis käsitleb kuritegeliku vara arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.

EK väitel näitab kehtiva (st 2005. aasta) määruse tõhususe analüüs, et liitu sissetoodava ja liidust väljaviidava sularaha hulk kasvab jätkuvalt.

Ent sularaha kontrolle tehakse liiga vähe (kõikides liikmesriikides kokku 100 000 aastas), nende hulk varieerub liikmesriigiti ja uuritavate kahtlaste juhtumite arv on väga erinev. Viimases selleteemalises konsultatsioonis osales ainult üheksa riiki ja nii juhtumite kui ka nende analüüsimise kohta esitatud andmed olid napid ja piiratud.

Uue määruse ettepaneku eesmärk on võidelda ebaseaduslike sularahavoogude vastu ELi ja kolmandate riikide vahel.

Uue määruse ettepaneku eesmärk on võidelda ebaseaduslike sularahavoogude vastu ELi ja kolmandate riikide vahel. Edu saavutamiseks peab Euroopa Komisjon tegema koostööd liikmesriikidega, tagamaks, et nende pädevatel asutustel oleks kõige tõhusamad tehnoloogilised ressursid ja töötajad, samuti mistahes muud vajalikud ressursid (nt treenitud koerad).

Määruse ettepanekus käsitletakse sularaha piiriülese liikumise puudulikku kaetust, probleeme teabe vahetamisel asutuste vahel, asjaolu, et ei ole võimalik kinni pidada künnisest väiksemaid summasid (10 000 eurot), sularaha määratluse puudulikkust, liikmesriikide erinevaid karistusi deklareerimata jätmise eest ja määruse erinevat rakendamist. Sularaha piiriülese liikumise puuduliku kaetuse all peab EK silmas, et kuigi praegu kehtivas määruses on nõutud, et füüsilised isikud, kellel on ELi sisenedes või sealt lahkudes kaasas 10 000 eurot või enam, peavad tegema vastava deklaratsiooni, ei ole neid nõudeid sularaha puhul, mis on saadetud posti, veose

või kulleriga. Riikide ametiasutused on andnud teada, et kurjategijad kasutavad just saadetisi raha saatmiseks või vastuvõtmiseks, et vältida määrusega ettenähtud deklaratsiooni täitmise kohustust. Uues määruses aga kehtestatakse kohustus deklareerida saatjata sularaha, st postiga, kulleriga või veosena saadetav sularaha, kui summa on 10 000 eurot või suurem.

Uues määruse ettepanekus laiendatakse ja täpsustatakse mõistet „sularaha“, jaotades selle neljaks: vääring; vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid (tšekid, reisitšekid, võlakirjad või rahakaardid); väärtuse säilitamiseks kasutatavad suure likviidsusega tooted (kuldmündid ja kullakangid) ja ettemaksukaardid.

Praegune määrus ei võimalda ametiasutustel sularaha ajutiselt kinni pidada, kui nad avastavad künnisest madalamate summade liikumise, mille puhul on märke ebaseaduslikust tegevusest. Uue kohaselt antakse luba sularaha kinni pidada, kui sularahasaadetis väärtuses 10 000 eurot või enam on jäetud deklareerimata või kui mistahes summas saadetiste puhul on märke seotusest kuritegeliku tegevusega.

Parandatakse ka teabevahetust, nõudes aktiivset suhtlust rahapesu andmebürooga. Seni pidid pädevad asutused teabe üksnes kättesaadavaks tegema. Samuti tuleb teave ebaseaduslike tehingute kohta teha kättesaadavaks teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile, kui on märke kuritegelikust tegevusest. Ka lubatakse seda teavet edastada kolmandatele riikidele, kes järgivad teatavaid nõudeid. Edendatakse kõigis liikmeriikides karistuste kehtestamist deklareerimiskohustuse täitmata jätmise eest lisaks õiguslikele karistustele kuritegevuse eest. Kehtestatakse nõue teavitada komisjoni karistustest kõikides liikmeriikides.

Määrusega antakse komisjonile ka rakendusvolitused, et näha ette meetmed kontrollide ühtseks kohaldamiseks, kehtestades muu hulgas deklaratsioonide ja avalikustamise vormid, tehnilised eeskirjad teabe vahetamiseks (mis sisaldavad kasutatavat elektroonilist süsteemi) ning eeskirjad ja vormid, millega liikmesriigid esitavad komisjonile andmed deklaratsioonide ja rikkumiste kohta.

Kuna tegemist on määrusega, on see otsekohalduv, kuid kohaldamisajana nähakse ette 2 aastat. Määrus jõustub 20 päeval pärast selle vastuvõtmist ja avaldamist ELi Teatajas.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

17

LIIKMELT LIIKMELE

PAKKUMISED

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/liikmelt-liikmele!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA LIIKMETELE TallinnHotels OÜ

Group Logistics OÜ

Savoy Boutique Hotelli soklikorrusel asuv hubane ja privaatne seminarisviit sobib kuni 22 külalise koosviibimise korraldamiseks. Pakume Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele tasuta seminariruumi kasutust, kui broneerite vähemalt 5 tuba. Lisaks kehtib majutusel püsisoodustus 15% avalikust soodustuseta hindadest. Broneerides kasutage võtmesõna „KODA“!

Pakume kiiret kaubavedu ja külmtransporti Poolast. Transiitaeg on 2 kuni 3 päeva. Kui teil on 1 alus või terve koorem, saame aidata kaubad sihtpunkti toimetada koos dokumentide vormistamisega.

Baltic Tours AS

Keeltekool Sugesto OÜ

Meie ärikliendil on võimalus kasutada kõiki tooteid ja teenuseid, mida Baltic Tours kui täisteenust pakkuv reisibüroo oma klientidele pakub. Lepinguliseks kliendiks olemisega kaasnevad mitmed eelised.

Keeltekool Sugesto pakub Teile aastaringselt tööalase ja igapäevase suhtluskeele kursuseid kümnes erinevas keeles. Kaubanduskoja liikmetele 10%-line soodustus.

KAUBANDUSKOJA JA MATEK ASi GOLFITURNIIR 7. JUUNIL 2017 ALGUSEGA KELL 13.00 NIITVÄLJA GOLFIVÄLJAKUL TULE JA OSALE OMA ETTEVÕTTE VÕISTKONNAGA GOLFITURNIIRIL Reeglid ning võistluse juhend: ww.koda.ee/golf Osalemistasu võistkonna kohta: 199 €.

Hinnale lisandub käibemaks.Registreerimise tähtaeg on 1. juuni TURKISH AIRLINESI POOLT LÄHEVAD KÕIGI OSALEJATE VAHEL LOOSIMISELE EDASI-TAGASI PILETID KAHELE PORTUGALI. Info ja registreerimine: Anneli Perne 604 0087 · anneli@koda.ee

GOLFITURNIIRI TOETAJAD

EESTI

MESSID

ja leida koostööpartnereid.

COPUTEX TAIPEI BROKERAGE EVENT 2017: AASIA SUURIM JA MAAILMAS SUURUSELT TEINE ICT MESS

31. mai Taipei, Taiwan Suurepärane võimalus leida potentsiaalseid äripartnereid eelnevalt kokku lepitud 30-minutiliste kohtumiste raames. Lisaks on Sul võimalus jõuda lähemale ICT turgudele ning põhitegijatele, vaadata üle äri- ja investeerimisvõimalused ning luua suhteid kohalike ettevõtetega.

Põhilised teemad hh SmarTEX hh InnoVEX hh iStyle hh Mängud ja VR hh Ärilahendused (sh POS ja ERP) hh Varjatud süsteemid hh Komponendid ja osad hh Andmete ladustamine hh Puutetundlikud rakendused ja Display Products hh Kommunikatsioonid ja võrgud hh Mobiiliseadmed hh Välisseadmed ja tarvikud hh Pooljuhid ja hoolduskomplektid hh Süsteemid ja lahendused Osavõtt üritusest on tasuta.

Registreerimise tähtaeg on 15. mai.

Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/ computex-2017

Taipei, Taiwan.

TOUR D’EUROPE: ROOTSI HULGIMÜÜJATE KONTAKTKOHTUMISED EUROOPA TOIDU- JA JOOGIVALDKONNA TOOTJATEGA 31. mai 2017 Stockholm, Rootsi Tegu on huvitava ürituse formaadiga, mille raames juba teist aastat järjest Rootsi hulgi- ja edasimüüjad otsivad oma sortimenti uusi tooteid. Võimalikule kohtumisele eelnevalt tehakse palju eeltööd juba ära nii osalejate kui ka korraldajate poolt. Ürituse formaat näeb ette, et kohtumisi valivad ainult Rootsi hulgimüüjad ning tootjad saavad omakorda reageerida pakutud kohtumist heaks kiites või tühistades.

Sarnasest üritusest võttis möödunud aastal osa 20 Rootsi sisseostjat ning 60 tootjat kokku 9 riigist.

Osalemine on tasuta ning tootjate registreerimine on avatud kuni 3. maini 2017.

Registreerimine ja lisainfo: www.b2match.eu/tour-deurope-stockholm2017 FUTURE OF BUILDING 2017: TULEVIKU EHITUSE TEEMALINE KONVERENTS JA B2B ÜRITUS

17.–18. mai Austria Tule konverentsile, et saada rohkem teavet innovatiivsetest lahendustest hoonetele, jätkusuutlikust renoveerimisest ja kõrgkvaliteetsetest hoonetest Austrias, samuti infot ja kogemusi viimastest tehnoloogiatest. Lisaks on Sul võimalus arutada teistega oma uusi projektiideid

Põhilised sektorid hh Ehitus ja planeerimine, arhitektuuri ja ehituse teenused hh Ehitus, sekundaarsed lepingulised tööd hh Ehitusmaterjalid ja komponendid hh Taastuvenergia, kliimaseadme ja hoone tehnoloogiad hh Ärilised organisatsioonid, klastrid ja ühendused, avaliku sektori otsustajad Registreerimise tähtaeg on 28. aprill.

Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/building2017 Osavõtutasu konverentsist/B2Bst on tasuta, aga mitteilmumise korral rakendatakse 125 € trahvi (tasuta tühistamine kuni 15.04.2017).

BUSINESS. GOLF. JAZZ. 2017: ÄRIKOHTUMISED, KONVERENTS, GOLF JA DŽÄSSKONTSERT

1.–4. juuni Klaipeda, Leedu Olete oodatud kaheksandat korda toimuvale kolmepäevasele üritusele, kus ettevõtjatel on võimalik võtta osa kontaktkohtumise üritusest, osaleda konverentsil („Export Innovations“), külastada huvipakkuvaid ettevõtteid ning mängida golfi ja kuulata head džässmuusikat. Ürituse valdkondlikud märksõnad on transport, laondus, logistika, IT, käsitöö, meelelahutus, ehitus, toiduainetööstus, toiduaine valdkonna seadmed ja protsessid, seadmed, metalltoodete valmistamine (v.a masinad ja seadmed), puidu ning puit- ja korktoodete valmistamine (v.a mööbel), toiduainetööstus, administratiivsed ja tugiteenused.

Möödunudaastasest üritusest võttis osa üle 80 ettevõtte Hiinast, Eestist, Venemaalt, Prantsusmaalt, Rootsist ja Leedust.

Registreerimise tähtaeg on 14. mai.

Lisainfo: www.businessgolfjazz.lt/EN

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

19

Philadelphia, Ameerika Ühendriigid.

EMBEC’17 & NBC’17: MEDITSIINI- JA BIOTEHNOLOOGIA, BIOLOOGILISE- JA MEDITSIINIFÜÜSIKA KONVERENTS JA B2B ÜRITUS

SUBCONTRACTING: B2B KOHTUMISED JA ALLHANKEMESS METALLITÖÖSTUSE VALDKONNAS

BIO 2017: BIOLOOGIATEADUSTE, MEDITSIINI, BIOTEHNOLOOGIA, FARMAATSIA JA KOSMEETIKATÖÖSTUSE SEKTORI KONVERENTS

12. juuni 2017 Tampere, Soome

7.–8. juuni Poznan, Poola

Olete oodatud ärikohtumiste üritusele, mis leiab aset Soomes toimuvate konverentside „European Medical and Biological Engineering Conference“ (EMBEC) ja „Nordic-Baltic Conference on Biomedical Engineering and Medical Physics“ Osavõtt võimaldab luua piiriüleseid kontakte ja koostöösidemeid, kohtuda potentsiaalsete teadus-, tehnoloogia ja äripartneritega ning korraldada huvipakkuvate osapooltega kuni 8 B2B kohtumist.

Põnev võimalus saada objektiivne turuülevaade metallitöötlemise valdkonnas ning hinnata ettevõtete suutlikkust. Hankijatel on hea võimalus kohtuda usaldusväärsete tarnijatega ning tarnijatel leida uusi kliente osaledes B2B kohtumistel või ürituse raames korraldataval messil.

Põhilised valdkonnad on metallitöötlemine, lisavaldkonnad aga puidutööstus, elektroonikatööstus, elektrifitseerimine, tööstusteenused.

15.–23. juuni, San Diego, Philadelphia, Ameerika Ühendriigid

Märksõnad hh Biotootmine, biopilt, biopildi analüüs ja töötlemine hh Bioinformaatika, süsteemide bioloogia hh Bioinstrumentatsioon, biomaterjalid hh Biomeditsiinitehnika (haridus ja ühiskond) hh Biomeditsiiniline optika hh Bioloogiline ja meditsiinifüüsika hh Kliinilised ja terapeutilised diagnostikasüsteemid hh Tervisetehnoloogia hindamine hh Mikro- ja nano-biotehnoloogia hh Personaliseeritud meditsiin hh Robootika ja taastusravi hh Unejälgimise jt tehnoloogiad aktiivse eluviisi toetamiseks ja heaolu loomiseks hh Kantavad ja siirdatavad süsteemid jms Konverentsist osavõtjatele on kontaktkohtumiste üritusest osavõtt tasuta. Lisainfo konverentsi ja selle osalustasude kohta: www.embec2017.org/registration-dates-and-fees Registreerimine B2B üritusele kuni 28. maini, lisainfo: www.b2match.eu/embec2017

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

Märksõnad hh Mehhaniseerimine hh Plastiku vormimine hh Keemiline töötlus hh Termiline töötlus hh Elektrokeemiline töötlus hh Kuum-galvaniseerimine hh Sulatus/keevitus hh Lõikamine/puhastus hh Värvimine/PVD katted hh Pooltooted hh Tööstuslikud kinnitusvahendid hh 3D-printimine metallist ja plastikust hh Suurvaluvormide tooted Registreerimise ja oma B2B kohtumiste soovide saatmise tähtaeg on 24. mai.

Informatsioon osalustasude kohta: www.b2match.eu/subcontracting-itm-meetings-2017/pages/18606-costs

Olete oodatud rahvusvahelisele konverentsile BIO International Convention, 19.–22. juunil San Diegos ja konverentsi taustal toimuvatele ärivisiitidele 15.–17. juunil Philadelphiasse ning 19. ja 23. juunil San Diegosse.

Konverents ja seda toetav programm aitab tugevdada olemasolevaid ärikontakte ja leida uusi võimalusi. See on hea võimalus tutvuda kohalike ettevõtete ja klastrite esindajatega ning meelitada neid ka oma turule tulema.

BIO+ ärikohtumised programmi raames kohtutakse kõrgete USA ametnikega, saadakse põgus ülevaade riigi strateegiatest ja poliitikatest antud valdkonnas.

Räägitakse trans-atlantilistest avatud innovatsiooni- ja teadusprogrammidest ning kohtutakse klastrite ja ettevõtete esindajatega, kes soovivad teha trans-atlantilist koostööd.

Põhilised sektorid hh Bioloogiateadused hh Biotehnoloogia hh Meditsiin ja tervis hh Farmaatsia ja kosmeetikatööstus Konverentsi osalustasu organisatsiooni liikmetele on 2200 USD ja mitteliikmetele 2800 USD, peale 27. aprilli vastavalt 2600 USD ja 3000 USD. Lisatasu eest on võimalik osaleda konverentsi töötubades ja külastada näitust.

Lisainfo: BIO 2017 konverents: http://convention.bio.org/2017/ BIO+ programm: bit.ly/2nnwd4K

EESTI

TEENUSED hh Saksamaal hangitakse majandusarvestus- ja auditeerimisteenuseid. Tähtaeg on 4. MAI 2017. Kood 310 hh Rootsis hangitakse insenerialadega seotud teadus- ja tehnilisi teenuseid. Tähtaeg on 27. MAI 2017. Kood 311 hh Norras hangitakse finantsanalüüsi ja raamatupidamistarkvarapaketti.

Tähtaeg on 24. APRILL 2017.

Kood 312 hh Norras hangitakse reklaami- ja turundusteenuseid. Tähtaeg on 27.

APRILL 2017. Kood 313 hh Saksamaal hangitakse meeskonnaga kopteri renti meditsiinilisel eesmärgil. Tähtaeg on 24. APRILL 2017. Kood 314 hh NATO hangib turu-uuringut tööstusettevõtete seas, selgitamaks nende huvi osaleda järgmises NATO õhuseire ja kontrolli/ballistiliste rakettide kaitse programmis.

Kood. 315

IKT

hh Norras hangitakse geograafilise informatsiooni süsteeme (GIS vms).

Tähtaeg on 21. APRILL 2017.

Kood 325 hh Eelteade personalitarkvara teenuse pakkumiseks NATO peakorteris SHAPE. Tähtaeg on 22. APRILL 2017. Kood 326

TARNED hh Saksamaal hangitakse mööblit.

Tähtaeg on 24. APRILL 2017.

Kood 328

hh Saksamaal hangitakse jääkmaterjalide konteinereid.

Tähtaeg on 9. MAI 2017. Kood 339 hh Norras hangitakse laboratooriumireaktiive. Tähtaeg on 27. APRILL 2017. Kood 340 hh Norras hangitakse märke ja seonduvaid tooteid (teeviidad).

Tähtaeg on 21. APRILL 2017.

Kood 341 hh Norras hangitakse polüeteenist jäätme- ja prügikotte. Tähtaeg on 5. MAI 2017. Kood 342

hh Rootsis hangitakse keemiatooteid.

Tähtaeg on 8. MAI 2017. Kood 329

hh Rootsis hangitakse keemiatooteid olmereovee puhastamiseks.

Tähtaeg on 5. MAI 2017. Kood 343

hh Rootsis hangitakse polüeteenist jäätme- ja prügikotte. Tähtaeg on 3. MAI 2017. Kood 330

hh Saksamaal hangitakse tulekindlaid uksi. Tähtaeg on 26. APRILL 2017.

Kood 344

hh Rootsis hangitakse trüki- ja seotud teenuseid hääletussedelite valimistamiseks. Tähtaeg 28. APRILL 2017. Kood 331

hh Leedus hangitakse reaktiive ja kontrastvahendeid. Tähtaeg on 3.

MAI 2017. Kood 345

hh Rootsis hangitakse poolhaagisveokeid. Tähtaeg on 8. MAI 2017. Kood 332 hh Norras hangitakse farmaatsiavaldkonnas kaitsekarpe.

Tähtaeg on 3. MAI 2017. Kood 333

hh Kreekas hangitakse imikutoitu.

Tähtaeg on 3. MAI 2017. Kood 346 hh Belgias hangitakse konserveeritud köögivilju. Tähtaeg on 9. MAI 2017.

Kood 346 hh Norras hangitakse lasteaiamööblit.

Tähtaeg on 3. MAI 2017.

Kood 347

hh Rootsis hangitakse tarkvarapakette ja infosüsteeme. Tähtaeg on 3. MAI 2017. Kood 316

hh Norras hangitakse laevu ja paate (uurimislaevu). Tähtaeg on 5. MAI 2017. Kood 334

hh Norras hangitakse personaalarvuteid. Tähtaeg on 8.

MAI 2017. Kood 317

hh Saksamaal hangitakse trükipaberit.

Tähtaeg on 2. MAI 2017. Kood 335

hh Norras hangitakse voodeid ja vooditarbeid ning spetsiaalseid sisustustekstiile sõjaväele. Tähtaeg 26. APRILL 2017. Kood 348

hh Soomes hangitakse massspektromeetreid. Tähtaeg on 15. MAI 2018. Kood 336

hh Taanis hangitakse pehmeid sisustustarbeid. Tähtaeg on 26.

APRILL 2017. Kood 349

hh Saksamaal hangitakse moodul- ja teisaldatavaid ehitisi. Tähtaeg on 27. APRILL 2017. Kood 337

hh Prantsusmaal hangitakse moodul- ja teisaldatavaid ehitisi (moodullasteaedu). Tähtaeg on 21.

APRILL 2017. Kood 350

hh Saksamaal hangitakse tarkvarapakette ja infosüsteeme.

Tähtaeg on 3. MAI 2017. Kood 318 hh Rootsis hangitakse meditsiiniinfosüsteeme. Tähtaeg on 1. MAI 2017. Kood 319 hh Norras hangitakse projektijuhtimise nõustamisteenuseid (uisuhalli rajamine). Tähtaeg on 27. APRILL 2017. Kood 320 hh Saksamaal hangitakse maapinna uuringu teenuseid (keskkonnareostus). Tähtaeg on 26.

APRILL 2017. Kood 321 hh Rootsis hangitakse graafilise kujundamise teenuseid. Tähtaeg on 24. APRILL 2017. Kood 323

hh Rootsis hangitakse veetöötluskemikaale. Tähtaeg on 2. MAI 2017. Kood 338

LISAINFO: Hedi Meigas, hedi@koda.ee, tel 604 0081

hh Saksamaal hangitakse tuletõrje häiresüsteemi paigaldustöid.

Tähtaeg on 13. APRILL 2017.

Kood 324

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Taani ettevõte otsib metallist ja puidust aiatööriistade tootjat. Kood: BRDK20170309001 UK ettevõte pakub end uudsete lõikeriistade esindajaks sealsele turule. Kood: BRUK20170227001 Soome ettevõte otsib kuulkraanide, pneumaatiliste ajamite, piirlülitite tarnijat. Samuti soovitakse leida trükkimise alltöövõtjat. Kood: BRFI20170223001

UK puuküttega ahjude tootja otsib puitpelletite tootjat tootmislepingu alusel. Kood: BRUK20161207002 Poola looduskosmeetika toodete edasimüüja otsib innovaatilise looduskosmeetika tootjat agendilepingu alusel. KOOD: BRPL20161222002

Poola autovaruosade edasimüüja otsib autovaruosade tarnijat ja tootjat. Kood: BRPL20170227001

Tšehhi ettevõte otsib õhupuhastite, desinfektsioonivahendite ja meditsiiniliste tarbekaupade tarnijat või tootjat. Kood: BRCZ20170302001

Singapuri edasimüüja otsib Euroopast Singapuri ja KaguAasia turule alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide tootjaid.

Kood: BRSG20170307001

Poola ettevõte müüb biolagunevaid pakendeid, plastitöötlemise ja biolagunevate toodete lisaaineid (nt antibakteriaalseid ja bakteriostaatilisi).

Kood: BOPL20170130001

Taani mänguasjade edasimüüja otsib puidust ja tekstiilist mänguasjade tootjaid. Kood: BRDK20170307001

Itaalia firma on välja töötanud uuenduslikud seadmed, mis vähendavad mootori vibratsiooni ja kalibreerivad sisepõlemismootorite tekitatavat gaasi heitkogust ning otsib seadmetele tootjat. Kood: BRIT20170317001

Venemaa büroo- ja elamumööbli tootja ja edasimüüja otsib mööblidetailide (hinged, kinnitused, tõstemehhanismid

22

jms) ja lahtikäivate laudade/voodite tootjat. Kood: BRRU20170206001

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

UK tervishoiuettevõte otsib tootjat või tarnijat ühekordsetele joogikottidele ja -torudele, mis peavad olema biolagunevast või taaskasutatavast materjalist. Kood: BRUK20170314001 Rootsi ettevõte otsib plastist (Highdensity polyethylene, HDPE) viie- ja kümneliitriste kannude tootjat. Kood: BRSE20170123012 Prantsusmaa agent pakub oma teenuseid toiduainete (eelkõige valmistoit, snäkid, mitte kartulist krõpsud, õlid, küpsised) esindamiseks Prantsusmaa turul. Põhiliseks müügikanaliks on suured jaeketid.

Kood: BRFR20170301001 UK ettevõte, kes müüb innovaatilisi patenteeritud tehnoloogiaga droone ehitus-, transpordi- ja kaitsetööstusele, otsib kergekaalulisi ja suure jõudlusega droonituvastamis- ja vältimisandurite tootjat. Kood: BRUK20170210001 LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

Professionaalide tööriist!

USS videovalve näeb Avigilon-i analüütikaga alati seda, mida vaja.

Rohkem infot süsteemi võimaluste, tehnilise info ja paigaldamise kohta meie spetsialistidelt: 619 1999 või klienditeenindus@uss.ee

AUS KONKURENTS

Ümbrikupalgavastases võitluses on abi igast ettevõtjast Ehkki tasumata tööjõumaksude tõttu jäi 2015. aastal laekumata 188,3 miljonit eurot, on see võrdse konkurentsi hoidmisel vaid pool murest. Veelgi olulisem on ettevõtja jaoks teadmine, kas tema tehingupartner on usaldusväärne, võimeline kauba või teenuse eest tasuma ja et häda korral ei jookseks tuulde katse kokkulepitud raha kätte saada.

K

õikidel nendel põhjustel soovib maksu- ja tolliamet hakata ettevõtjatele riigiga jagatud andmeid tagasi peegeldama, et ettevõtjad saaksid juba enne tehingusse mine­ mist teha teadliku valiku, kellega tehinguid teha ja kellega mitte.

Pikki aastaid on selleks peamiselt saadud andmeid maksuvõla päringust.

2014. aastast pakub maksuhaldur ettevõtlusliitude eestvedamisel ülevaadet ka tasutud maksude summadest, et ettevõtluskeskkonda nii läbipaistvamaks muuta.

Tasutud maksude tabelis on eraldi reana tasutud tööjõumaksud, mis aitavad ühelt poolt väärtustada ettevõtjaid, kelle tasutud maksudest saab riik avalikke teenuseid pakkuda, teisalt annavad ka ettevõtjatele võimaluse järeldusteks, kas tulevasel tehingupartneril on kõik tööjõumaksud ikka õigesti makstud. Ümbrikupalgad on maksu- ja tolliameti jaoks kahtlemata kõige põletavam mure ja puhtalt kontrollimeetodiga seda majandusest ei kaota.

Seetõttu on abi igast ettevõtjast, kes otsustab küsitavalt madalate tööjõukuludega ettevõtjaga tehingusse mitte minna.

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

Märtsis võttis riigikogu vastu muudatuse, millega tasutud maksude tabel täieneb käivete ja töötajate arvu lahtri võrra, mis annab veelgi täpsema ülevaate, millised ettevõtted panustavad enam avalike teenuste rahastamisse ning töökohtade loomisse.

Maksuandmete tõend suurendab usaldust

Aasta algusest väljastame ettevõtetele ka spetsiaalset maksuandmete tõendit, mida saab kasutada tehingupartnerile oma majandustegevusest ülevaate

KAIDO LEMENDIK, maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja andmiseks. Tõendile saab kuvada ettevõtte andmed tööjõu, palga, käivete ja maksuvõla kohta ning saata see otse e-maksuameti/e-tolli kaudu tehingupartnerile. Maksuandmete tõendiga saavad tehingupartnerid suurendada oma usaldusväärsust ja nii on mõlemal poolel kindlus, et teise maksuasjad on korras.

Kõik need tööriistad ja avalikud päringud ei maanda täielikult riske, kuid iga infokild on abiks, et ettevõtja saaks ise hoida oma tehingupartnerite ringi puhtana ning sellega parandada kogu majanduse konkurentsikeskkonda.

AUS KONKURENTS

Ehitus-, majutus- ja toitlustussektor endiselt ümbrikupalgale altid

Hiljutine Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete seas korraldatud uuring ümbrikupalkadest kinnitas senist teadmist, et ehitussektori järel on ümbrikupalga levinuim valdkond jätkuvalt majutusja toitlustussektor. Tervelt 67 protsenti uuringus osalenud ettevõtjatest hindavad majutust ja toitlustust ümbrikupalga maksmise poolest üheks probleemsemaks tegevusalaks.

Maksu- ja tolliameti statistika näitab, et nendes ettevõtetes, kus me kontrollimas oleme käinud (st juba nendest, keda oleme riskianalüüsi alusel välja valinud), on registreerimata töötajate osakaal püsinud 5 protsendi lähedal.

Me ei näe, et suureneks täiesti mustalt töötasu saavate inimeste arv, kuid osalise ümbrikupalga maksukahju suureneb, sest palkade suurenemisega kasvab ka ümbrikus makstav lisa.

Kiireid ja lihtsaid lahendusi siin aga ei ole. Suur osakaal on kõikide osapoolte (tööandja, töötaja, partnerid, tarbijad) hoiakutes ümbrikupalga maksmisesse. Lisaks MTA pingutustele on siin mõtteainet tarbijatele, tehingupartneritele jt, kas nad tahavad sellist tegevust toetada ja oma raha sellistele ettevõtjatele anda.

Seni, kuni ümbrikupalga maksmist aktsepteeritakse, on seda kontrollimeetoditega üsna keeruline likvideerida.

Riik saaks aidata kaasa näiteks sellega, et selge ümbrikupalga riskiga ettevõtjatel ei oleks hangetele asja ja seda ka alltöövõtjatena.

Murekohaks on osaline ümbrikupalk

Viimase paari aasta jooksul on maksuja tolliamet tuvastanud vaatlustega üle 30 000 inimese töötamise. Olukord on meie pilgu läbi võrreldes paari aasta tagusega oluliselt muutunud – veel 2013. aastal oli ehitusplatsidel või teenindusasutuses keskmiselt iga neljas töötaja tööl n.-ö. mustalt.

Töötaja registreerimise kohustus on tööandjal ja inimese tööle asumine tuleb registreerida hiljemalt inimese tööle asumise hetkeks kas e-maksu­ ametis/e-tollis, X-tee kaudu masin-masin liidesega või lihtsustatud korras telefoni või SMSi teel. Rohkem infot töötamise registreerimise kohta leiate maksu- ja tolliameti kodulehelt www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-registreerimine.

Töötamise registri kasutuselevõtuga on ümbrikupalka saanud töötajate arv langenud rohkem kui poole võrra.

Samas ei anna see suurt põhjust rõõmustamiseks, sest täiesti mustalt töötamise asemel on nüüd murekohaks tegutsemine hallil alal.

See tähendab seda, et ettevõtte töötajad on küll kõik töötamise registrisse kantud, aga töötasu makstakse kahes osas – osa ametliku palgana ja teine osa mustalt ja reeglina sularahas, millelt sotsiaal- ja tulumaksu ei maksta.

Selliste ettevõtete näitel jääb deklareeritav palk sageli oluliselt alla oma ala ja piirkonna keskmisele ning sageli ka miinimumpalgale. Näiteks on majutus- ja toitlustussektoris um-

bes 3000 tegutsevat ettevõtet ja neist umbes 500 ehk turul iga kuuenda tegutseja puhul on alust arvata, et seal makstakse kas täielikult või osaliselt ümbrikupalka.

Möödunud aastal 1049 ehitusega seotud ettevõtte vaatlustulemused näitasid, et neist 331 ettevõttes (31,6%) oli keskmine deklareeritud töötasu alla 500 euro. Sel aastal vaatame kindlasti lähemalt nende ettevõtete äritegevust, kelle palgatase on pikaajaliselt olnud alla 500 euro.

Samuti analüüsime majutus- ja toitlustusettevõtete tööjõunäitajaid ja võtame ühendust ettevõtetega üle Eesti, et töötajate registreerimist meelde tuletada. Sektoriga on meil ka varasem positiivne koostöökogemus olemas. Möödunud suvel võtsime ühendust suurematel väliüritustel tegutsenud ettevõtjatega ja üle 1000 kirjaliku või suulise kontakti abil registreerisid ettevõtjad 1024 hooajalist töötajat.

Suuremate riskide korral pöördume täpsustavate küsimustega ettevõtjate poole ning vajadusel külastame ettevõtet. Eesmärk on saada selgitusi oluliselt alla sektori keskmise jäävate palkade osas ja koos maksumaksjaga maandada võimalikke ümbrikupalga maksmise riske.

Kindlasti ei tähenda madalad palgad automaatselt seda, et ettevõttes makstakse ümbrikupalka, kuid riskide maandamiseks palume ettevõtjatel olla valmis koostööks ja võimalikele täpsustavatele küsimustele vastamiseks.

Ettevõtja saab kontrollida oma tehingupartneri maksukäitumist avalike andmete abil: hh tasutud maksude tabel – www.emta.ee/et/ kontaktid-ja-ametist/ maksulaekumine-statistika/tasutud-maksud hh maksuandmete tõend – www.emta.ee/et/ maksuandmete-toend-juriidilisele-isikule hh maksuvõla kontroll – apps.emta.ee/ e-service/doc/i0301.xsql Kuidas kasutada avalikke andmebaase tehingupoole tausta kontrollimiseks, saab rohkem lugeda MTA kodulehel maksukorralduse rubriigist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

25

ARBITRAAŽIKOHUS

Arbitraažikohus aitab vaidlusi lahendada DEBBIE-TRIIN NAPITS, kaubanduskoja arbitraažikohtu sekretär

E

esti Kaubandus-Tööstuskoja juures tegutseb Eesti vanim arbitraažikohus.

See on alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab kõikvõimalikke eraõigussuhetest tulenevaid vaidlusi. Sinna alla kuuluvad ka väliskaubandus- ja rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevad vaidlused. Koja arbitraažikohus tegutseb juba aastast 1992.

Oma 25 tegutsemisaasta jooksul oleme lahendanud kõikvõimalikke vaidlusi – nii selliseid, millel on nõude suuruseks 500 eurot, kui ka selliseid, mille nõude suuruseks olevaid nulle on raske kokku lugeda. Iga vaidlus ja lugu on erinev. Ja meile see meeldib, sest arbitraažimenetlus on paindlik ning me anname endast parima, et menetlus sobituks just Sinu vaidlusele, pidades silmas iga vaidluse spetsiifikat, iseärasusi, nõudeid ja inimesi. Meil ei lahenda vaidlust arvutisüsteemi poolt määratud kohtunik, vaid arbiterid, kelle valivad kas pooled ise või määrab need arbitraažikohtu nõukogu, võttes arvesse käsiloleva vaidluse spetsiifikat.

Vajadusel saab arbiteri ehk kohtunikuna kaasata ka näiteks mõne kitsa eriala spetsialisti, kes tunneb käesoleva vaidluse peeneid sisulisi nüansse.

Tsiviilkohus peab oma menetlustes

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

Ettevõtete igapäevaelu üks osa on lepingud ja nendega seonduv. Paraku esineb ka juhuseid, kus ettevõtted ei jõua probleemide esinemisel kokkuleppele. Enamjaolt pöördutakse õiguse jalule seadmiseks kohtu poole. See protsess kujuneb tavaliselt aga aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks.

Selle vältimiseks on mõistlik lepingute sõlmimisel alati kaaluda arbitraažiklausli lisamist. lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku 758 paragrahvist. Arbitraažikohtus tuleb järgida vaid 42 paragrahvi. See näitab, et arbitraažikohtu menetlus on tavakohtuga võrreldes oluliselt kiirem.

Arbitraažimenetluse kohta kasutatakse ka inglisekeelset terminit tailor made, mis võtab arbitraaži olemuse väga hästi kokku. Seda arbitraažimenetlus just ongi!

Olles ise arbitraažikohtus töötanud pea 14 aastat, võiksin rääkida arbitraažimenetluse võlust ja mõttest pikalt, kuid püüan lühidalt kokku võtta aspektid, mis on ehk kõige olulisemad

põhjused arbitraažiklausli lepingusse lisamisel. hh Konfidentsiaalsus. Arbitraažimenetlus on konfidentsiaalne.

Arbitraažikohus ei ole avalik, me ei väljasta vaidlevate poolte, vaidluse ega otsuse kohta mitte mingisugust informatsiooni kolmandatele isikutele. hh Arbitraažimenetlus on kiirem.

Lühike reglement võimaldab kiiremini ja paremini suunatult reageerida. Menetlustähtaeg on kuus kuud, suurem osa vaidlusi lahendatakse umbes nelja kuuga.

Arbitraažikonverents Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 25. aastapäeva puhul korraldab kaubanduskoda 19. mail kolmanda rahvusvahelise arbitraažikonverentsi „25 aastat vahekohut Eestis. Vahekohus Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Vene Föderatsioonis. Quo vadis, vahekohtu menetlus?“. Konverentsi eesmärk on arutada päevakajalisi vahekohtumenetlust puudutavaid teemasid.

Loe lähemalt: www.koda.ee/arbitraazikonverents

Selle aja sisse mahuvad ka kohtuistungid, mis vahel kestavad terve päeva! Kuuekuulist menetlustähtaega saab vajadusel ka pikendada. hh Arbitraažimaks on seda odavam, mida suurem on nõude suurus. Arbitraažimaksu määrab arbitraažikohtu nõukogu peale hagiavalduse saamist. Arbitraažimaksu määramisel võetakse arvesse vaidluse eeldatavat keerukust ja vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodustamise viisi (kas pooled soovivad ühest arbiterist või näiteks hoopis viiest arbiterist koosnevat kohtukoosseisu). hh Otsuse lihtne täitmine välismaal kõikides New Yorgi 1958. aasta konventsiooniga liitunud maades. hh Arbiterid. Pooltel on võimalus osaleda vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodustamises. Alates ettepaneku tegemisest, mitmeliikmeline kohtukoosseis peaks olema ja lõpetades omapoolse arbiteri kandidaadi esitamisega. Poole poolt valitav arbiter ei pea olema ilmtingimata juriidilise haridusega – arbiteriks võib valida ka erialaspetsialisti vastavalt vaidlusele!

Mida tuleks silmas pidada?

Arbitraažimenetlus on paindlik, kiire ja efektiivne. Iga hagi ja probleem on erinev ning arbitraažikohtu paindlikkus annab võimaluse kohandada konkreetse asja menetlust vastavalt käsilolevale asjale.

Kui otsustate lisada lepingusse arbitraažiklausli, tuleks eelkõige silmas pidada järgmist. hh Kohtu nimi, kus soovite oma tekkida võivaid vaidlusi tulevikus lahendada, PEAB olema korrektne. Ebakorrektselt formuleeritud ja kirja pandud

kohtu nimi võib tekitada omakorda vaidluse, kus vaidlus lahendatakse ja millist kohut lepingu sõlmimisel silmas peeti. hh Vähem on parem. Nagu väga paljude asjadega, ei ole ülereguleerimine, iga detaili kirja panemine ja fikseerimine alati hea. Arbitraažikohtu võlu seisnebki ju paindlikkuses, kohaldumises vastavalt vajadusele ehk me käsitleme igat vaidlust unikaalselt. Enne probleemi tekkimist on keeruline prognoosida, kas vaidlus võib tulla 5000 euro või hoopis 500 000 euro üle. Seega võiks jätta arbitraažiklauslisse ka pisut mänguruumi – alati ei pea kokku leppima vaidlust lahendava arbitraažikohtu moodustamises, seda saab teha ka siis, kui vaidluse objekt ning nõude piirid (suurus) on täpselt teada. hh Vaidluse keel. Kui tegemist on välislepinguga, on mõistlik kokku leppida vaidluse lahendamise keeles. Keel peaks olema mõlemale lepingupoolele mugav ja mõistetav.

Kui partneriks on näiteks äriühing Hiinast, siis Eestist pärit poole jaoks võib osutuda suhteliselt keeruliseks kohtumenetluse pidamine hiina keeles ning Hiinast pärit poole jaoks on eestikeelne kohtumenetlus samavõrra hirmutav. Sellisel juhul võiks mõistliku alternatiivina kokku leppida mõlemale lepingupoolele mõistetava keele ning selle ka lepingus arbitraažiklauslis fikseerida.

Kui Sul tekkis arbitraažikohtu kohta küsimusi, võta meiega julgelt ühendust debbie@koda.ee.

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS ON KOHUSTUSLIK KÕIKIDELE ETTEVÕTETELE Töökeskkonna riskianalüüsist on ilmselt paljud tööandjad kuulnud, kuid vähesed teavad, et ka neil tuleb see koostada. Levinud müüt on, et töökeskkonna riskianalüüsi vajadus sõltub tegevusvaldkonnast, töötajate arvust ja töö ohtlikkusest. Kuid tegelikult on riskianalüüs kohustuslik kõikidele ettevõtetele, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja.

R

iskianalüüsi tulemusena saate teada, millised ohud teie töökeskkonnas varitsevad ning kes on ohustatud isikud.

Selle alusel saate hakata panustama töötajate heaolusse, mille alla kuulub kindlasti ka ohutu ning tervist säästev töökeskkond. Mõelge sellele, et töötaja eesmärk on teha tööd, mille tulemusena saab ettevõte kasu. Kui töötaja ei tunne ennast mugavalt või mõtleb suurema osa tööpäevast sellele, kuidas saavutada parem tööasend, siis on tagajärjeks poolik töötulemus.

On tõestatud, et terved ja rahulolevad töötajad on produktiivsemad ja loomingulisemad probleemide lahendamisel. Seega on panustamine töökeskkonna riskianalüüsi justkui investeering töötajatesse. Loomulikult võtab riskianalüüsi tegemine aega ning on suhteliselt vaevarikas, kuid tööandja saab valida, kas ta teeb seda ise või tellib vastavat teenust sisse.

Kuidas seda ise teha, saate lugeda juba järgmises Teataja numbris.

Vaata lähemalt www.riskianaluus.ee.

Jaanika Jelistratov Riskianalüüs OÜ juhatuse liige

KASULIKKU

ENERGIA määrab tuleviku!

16. veebruaril toimus Rahvusvahelises Energiaagentuuris (IEA) arutelu, kus IEA liikmesriikide valitsuste esindajad kuulasid ära tööstuse nägemuse energeetikavaldkonnas. Kohtumisel mainiti nii mitmeidki huvitavaid tulevikustsenaariume ja –trende, mis puudutavad ettevõtjaid nii siin kui sealpool maakera.

PETER GORNISCHEFF, nõunik majandus- ja energiaküsimustes Eesti Vabariigi Alalises Esinduses OECD juures

E

nergia on teatavasti ettevõtetele nagu õhk – oluline (tootmis)sisend.

Ettevõtted tunnistasid, et Energiaagentuuri töö on nende jaoks kasulik, sest see aitab turutrendidest aru saada, kompensatsioonimehhanisme välja töötada, erinevaid stsenaariume pakkuda ning viia läbi vajalikke poliitikauuringuid.

Me näeme, et erasektor on väga haavatav n.-ö. megatrendide osas, mida põhjustavad inimeste käitumine, riigimeeste otsused kui ka erinevate sektorite otsusetegijad muutes ja mõjutades märgatavalt meie argielu.

Tuleb tunnistada, et tulevikku on raske ette ennustada ning poliitikakujundajad peavad arvestama oma otsuste tegemisel, kuidas saavutada võimali-

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

kult parim tulemus kõigile. Järgnevalt toon välja erinevate energeetika-, IT- ja tööstushiidude mõtted maailma tuleviku osas, seda eelkõige energia aspektist vaadates. Juhin tähelepanu, et tegemist ei ole absoluutse tõega, vaid arvamuste ja prognoosidega.

Exxon Mobil'i esindaja hinnangul on vedelkütuste kasutuse haare oluliselt laienenud, elektritootmine erinevatest allikatest mitmekesistunud. allikatest on mitmekesistunud. Ka finantseerimine on mitmekesistunud, mis on iseenesest positiivne. Viimasel ajal on lisandu­nud mitmeid olulisi probleeme nagu investeeringute piiratus halbade turu­tingimuste tõttu, õliväljade ressursi järkjärguline ammendumine; energia logistika ja geopoliitikaga seonduvad probleemid ja riskid.

Engie esindaja tõi välja, et 2016. aastal liikus maailmas juba 2 miljonit elektriautot. Siinkohal tuleb jälgida eelkõige seda, mida teeb Hiina, sest hetkel võetakse seal järjest enam ette meetmeid sisepõlemismootoriga transpordivahendite piiramiseks. Peab jälgima, milliseid tulemusi annab vesinikul põhinevate tehnoloogiate areng. On näha, et erinevad radikaalsed poliitikameetmed-sündmused on hakanud taas meie elu järsult mõjutama. Hitachi Technologies esindaja kurtis, et on palju ebakindlust kõigis kategooriates – ärimudelid, poliitika, tarbijad jne. Lisaks on küberturvalisus üha olulisem.

Microsoft valgustas, et juba praegu kasutavad nende serverikeskused sama palju energiat kui väike USA osariik. See trend jätkub. IT-ettevõtjad

KASULIKKU

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on energiaküsimustega tegelev rahvusvaheline organisatsioon peakorteriga Pariisis. IEA esialgne roll oli koordineerida vastumeetmeid võimalikele naftatarnete häiretele, vahendada infot nafta- ja kütusevarudest ning analüüsida olukorda rahvusvahelisel energiaturul. Tänaseks on IEA tegevus laienenud ning see hõlmab ka energiajulgeoleku, energiaefektiivsuse ja keskkonna küsimusi laiemalt. Eesti liitus IEAga 2014. aastal.

on alustanud investeerimist energiatootmisse, et vähendada sellega kaasnevaid kulusid – saada vajaminev energia otse.

Siemens nentis, et taastuvenergia sektor areneb väga kiiresti, kuid CO2 määr ei vähene samas tempos. Ena­mus energiast tuleb jätkuvalt traditsioo­ nilisest konventsionaalsest energiatootmisest. Sellepärast soovitasid nad valitsustel hakata soodustama gaasil jt tehnoloogiatel põhinevaid energiatootmise viise. Peamised energia kasutajad sektorite kaupa on ehitised/kinnisvara, transport ja tööstus. Hetkel on need tarbijad üksteisest veel suhteliselt isoleeritud – nende omavaheline sidumine annaks olulise positiivse efekti. Seda sidumist nimetatakse inglisekeelse mõistega sector coupling.

Statoili hinnangul võivad peagi tekkida uued monopolid eelkõige IT-sektorist.

Elekter moodustab hetkel vaid 20% kogu energiast, mida maailmas toodetakse. Me ei tea, kuidas elektriturgu reguleerida ning erinevate süsteemide integreerimine on oluline.

Enagas’i esindaja juhtis tähelepanu asjaolule, kus erinevate osapoolte arvates on eri trendid. Näiteks pole kindel, kas elektriautod on trend.

See, kuhupoole maailm liigub, sõltub suuresti arenguriikides toimuvast, sest muudatused on seal kõige tuntavamad. Ühe energialiigi muutmine ei muuda

kogu süsteemi. Aafrika on uus oluline määrav komponent. CO2 maksustamine ei toimi ja ei vii meid vajalikule tasemele. Sellele vastuseks nentis Austria esindaja, et on vähetõenäoline, et CO2 maksustamine saab igal pool maailmas olema ühtne. Sellepärast ongi CO-kvootide ja -kaubanduse mehhanism vajalik.

Tesla Motors’i sõnul on nad hetkel kõige haavatavamad poliitiliste trendide ees, mida on kaasajal raske kontrollida või järgida. Peaks lähtuma põhimõttest – kui saastad, siis maksad! – If you pollute then pay. Aga samuti peaks lubama innovaatoritel innoveerida. Integratsioon on oluline igas mõttes. Repsol’i esindaja kinnitas, et globaalsed lahendused on alati paremad kui kohalikud.

Meie põhjanaabrite Fortum Corporation'i esindaja nentis, et energia jaotub maailmas 20% elekter, 30% transport, 50% küte ja jahutus (heating and cooling). Peaks võimaldama kasu­ tada erinevaid paindlikke kütteviise.

Toodetakse palju sooja, aga seda tihti vales ajas ja kohas. Probleem on selles, et vastav sektor on paljuski lokaalselt reguleeritud, olles peamiselt kohalike omavalitsuste pädevuses.

Väga huvitava idee käis välja Danfoss – telekommunikatsiooni ärimudeli kohaselt klient ostab n.-ö. toru suuruse ja maksab selle eest. Midagi sellist võiks tekkida ka energia ostmisel.

Tuleb vaadata, kuidas linnad/metropolid on üles ehitatud, sest elanikkond koguneb sinna.

Morgan Stanley avaldas arvamust kapitalituru perspektiivist – elektri­ tarbimise osakaal energeetikas paistab kasvavat ning ei näita pidurdumise märki. Pakkumise pool on hästi arenenud, kuid tarbimise pool mitte nii hästi, kuna tarbimine on väga mitmekesine. Kuigi patareide müük on kahanenud, on seal siiski potentsiaal.

2040. aastaks ennustatakse elektriautode kasutamise määraks 8% OPECi järgi. Tegelikult võib see olla 30% ja rohkemgi.

Energiaagentuuri tegevjuht Fatih Birol kinnitas, et IEA kavatseb oma koostööd ettevõtetega tõhustada.

Valitsuste ja erasektori koostöö peab IEAs olema paremini koordineeritud, et paraneks energiakindlus, ettevõtete investeeringute tasuvus ning maksude ja uute innovaatiliste toodete kaudu kasu ühiskonnale.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

29

TÖÖOHUTUS

Tööõnnetus hüüab tulles, TULEB VAID KUULATA

Eelmine aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim. 2016. aastal registreeriti Eestis 5081 tööõnnetust, 1019 juhul sai töötaja raske tervisekahjustuse ja 26 juhul lõppes tööõnnetus surmaga. Ehk tööõnnetuse tõttu sai kannatada Jõgeva linna täis inimesi, hukkus aga keskmise klassi täis inimesi. Kui need numbrid inimesi mõtlema ei pane, mis siis üldse paneb?

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

TÖÖOHUTUS

PIRET KALJULA, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

K

uigi tööõnnetustega seotud numbrid on suured, tuleb arvestada ka seda, et need on aasta-aastalt kasvanud. Eriti karm tõus oli surmaga lõppenud tööõnnetuste osas – 2015. aastal jättis tööpostil oma elu 17 inimest.

Kas meie võimuses on nende numbrite kasvamist või kahanemist mõjutada? Vastuseks on jah, kindlasti on. Paljudes ettevõtetes tuleks alustada päris algusest ehk jätta kõrvale olemasolev killustatult ja juhuslikult tekkinud töötervishoiu ja tööohutuse korraldus, mis on baseerunud tööinspektori ettekirjutustele – tehtud on asjad, mille täitmist tööinspektor on ettekirjutusega nõudnud. Tuleb aga läbi mõelda kõik selle valdkonna tegevused, koostada ajakava, määrata vastutajad ehk luua töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem. Seda tuleb teha sellepärast, et töötajatel oleks ohutu ja tervist hoidev töökeskkond, mitte sellepärast, et tööinspektor käsib. Hea töökeskkonnaga ettevõte on atraktiivne tööandja, kelle juurde tahavad inimesed tööle tulla, sest töötajad tunnevad, et nad on olulised ja nende heaolusse panustatakse. Selline tööandja võib olla kindel, et tema töötaja ütleb oma tööd otsivale sõbrale: „Tule mulle kolleegiks, meil on täitsa hea tööandja.“ Mitte ei ütleks: „Ära siia küll tule, heal juhul saad õhtul siit elusa ja tervena koju.

Mati, näed, ükspäev ei saanud.“

Kõik ettevõtted on oma juhi nägu

Kui ettevõtte juhi suhtumine töökeskkonda on passiivne ning ta eelistab pigem probleeme mitte näha ja tunnistada, ei ole selles ettevõttes suure tõenäosusega hea töökeskkond.

Näiteks on juhtide hulgas paraku levinud arusaam, et kui töötajal on midagi vaja (nt jalatuge, et kujundada kuvariga töökoht sobivaks), peab töötaja ise sellest märku andma. Juhi roll on sel juhul lahendada probleemid, millele

töötajad tema tähelepanu on juhtinud.

Esmapilgul tundub kõik ju toimivat.

Töötaja annab murest märku ja juht lahendab probleemi. Kõik peaks olema nüüd ju kõige paremas korras. Selles plaanis on peidus päris mitmed agad.

Näiteks ei julge iga töötaja minna juhti „tühiste“ probleemidega tülitama ning seetõttu saavad mugavad töökohad omale ainult julgemad ja aktiivsemad.

Sageli ei pruugi töötaja aga üldse teadagi, mida tal vaja oleks. Kui töötajat ei ole juhendatud ega õpetatud, kuidas kuvariga töökoht endale mugavaks seada, siis ta istub olemasoleval kohal nii mugavalt kui võimalik.

Töökoha kujundamiseks vajaolevast saab kõige paremini aimu siis, kui vaadata, kuidas inimene tööd teeb ja temaga rääkida. Ühes ettevõttes tegid paljud mehed tööd sülearvutiga, mis tähendas, et nad olid kummargil ja kõveras oma sülearvuti kohal. Samuti olid tavalise kõrgusega töölauad pikka kasvu meestele madalad, mis sundis neid veelgi rohkem kõveras olema. Mehed rääkisid, et nad töötavad kontoris kaks päeva nädalas ja ülejäänud päevadel sõidavad ringi, külastades kliente. Autoga sõites on aga inimene jällegi istuvas sundasendis. Nii olid need töötajad viiel päeval nädalas sundasendis. Pärast väikest vestlust tunnistasid töötajad, et

Turvaline töökeskkond eeldab koostööd

Muidugi ei suuda ettevõtte juht ise kõiki valdkondi lõpuni tunda ja igas valdkonnas korraldajaks olla. Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnaga tuleb tegelema määrata töökeskkonnaspetsialist. Samas tuleb meeles pidada, et kuigi töökeskkonnaspetsialist korraldab selle valdkonna tegevusi, ei ole töökeskkond kunagi ühe inimese töö. Absoluutselt vale on suhtumine, et meil on nüüd töökeskkonnaspetsialist, kelle ülesandeks on tagada ohutus, ülejäänud teevad tööd edasi vanamoodi ja kohati ohtlike töövõtetega. Ohutu töökeskkonna loomisesse tuleb kaasata kõik töötajad, igaühel oma ülesanded ja vastutus. Parafraseerides Aafrika vanasõna – ohutuse tagamiseks on vaja kogu kollektiivi.

Näiteks on väga suur roll keskastme juhtidel, kes teavad kõige paremini, mida töötajad teevad ning milliseid töövahendeid ja töövõtteid selleks kasutavad. Kui töötaja ei kasuta näiteks ettenähtud turvajalanõusid, peaks esimesena sekkuma tema vahetu juht. Kui juht ei sekku, annab see töötajale selge signaali, et ettevõttes on selline käitumine lubatud (ülemus ju nägi ja ei müristanud, järelikult on kõik hästi).

Tööinspektsioon aitab!

Hea töökeskkonnaga ettevõte on atraktiivne tööandja, kelle juurde tahavad inimesed tööle tulla. jah, kael on kange ja selg valutab. Mida teha? Lihtsaks lahenduseks oleks soetada sülearvuti juurde eraldiasetsev kuvar ja klaviatuur ning sobiva kõrgusega laud koos mugava töötooliga. Tööandja aga suhtus asjasse üsna ükskõikselt – kui töötajatel on midagi vaja, küll nad siis ise sellest teada annavad. Aga nad ei andnud, sest nad ei osanud midagi öelda. Samas kulus probleemi tuvastamiseks minut töötegemise vaatlemist ja viis minutit töötajaga vestlemist. Kas selle kuue minuti leidmine saab olla ühes ettevõttes ületamatu probleem? Pigem on probleem suhtumises. Ainuüksi inimese märkamise ja natukese süvenemisega on võimalik paljusid probleeme tuvastada. Kui probleem on välja selgitatud, on seda võimalik ka lahendada.

Infot erinevate töökeskkonna valdkondade kohta saab mitmest allikast.

Näiteks annab tööinspektsioon välja brošüüre, kus kirjutatakse töökeskkonna nõuetest ja probleemidest ning nende võimalikest lahendustest konkreetsel tegevusalal või teemal. 2016. aastal ilmus brošüür töötervishoiust ja tööohutusest kaubanduses, toitlustuses ja majutuses. Sel aastal ilmub brošüür töötervishoiust ja tööohutusest metalli töötlemisel. Kõik väljaanded on leitavad tööinspektsiooni kodulehelt, paberkandjal brošüüre saab kõikidest tööinspektsiooni kontoritest.

Lisaks üldisele teavitustegevusele on võimalik oma ettevõttesse kutsuda töökeskkonna konsultanti, kellega koos on võimalik üle vaadata ettevõtte töökeskkond ja dokumentatsioon (sh riskianalüüs, ohutusjuhendid). Teenus on tööandjatele tasuta. Konsulteerimisel keskendutakse just teie ettevõtte töökeskkonnale. Kõikide leitud puuduste juures on võimalik saada selgitusi, miks mingi töökekskonna olukord on probleem ja kuidas seda lahendada. Konsultanti saab kutsuda kirjutades tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 2 / 2017

31

LOOMEMAJANDUS

Loomemajanduse EKSPORT

SAAB HOOGU JUURDE Kaubanduskoda alustab koostöös Danske Bankiga loomeettevõtetele suunatud arenguprogrammiga, mille eesmärk on tõsta nende ekspordivõimekust.

L

oomemajanduse arendamisega on Eestis tegeletud ligi 10 aastat ning sellega jätkatakse ka nüüd. Just selleks kutsutigi ellu loomeettevõtete ekspordivõimekuse tõstmiseks arenguprogramm, kuhu oodatakse kandideerima kõiki loomeettevõtjaid.

Edu pärsib väiksus ja vähene koostöö

Loomesektori suurimate puudustena on seni nähtud 1. ettevõtete väikest suurust, mis teeb eksporditegevuse alustamise ja edasiarendamise keeruliseks ning 2. vähene koostöö teiste sektorite ettevõtetega. See tähendab, et puuduvad head partnersuhted, mille abil oleks välisturgudele laienemine lihtsam. See tähendab ka kindla kassavoo puudumist, mis teeb laienemise finantssuutlikkuse keeruliseks.

Kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõuniku Anu-Maaja Palloki sõnul edendatakse aastatel 2014–2020 loomemajanduse arengut seitsme erineva tegevussuuna ja mitme sekkumisloogika abil. „Kõigi puhul on läbivaks sihiks loomeettevõtjate ekspordisuutlikkuse kasvatamine alates teadlikkuse ja teadmiste ning oskuste suurendamisest kuni strateegilise ning võrdsetel alustel toimiva koostöö oskuste arendamiseni,“ selgitas Pallok. „Käesolev projekt toob esile veel kaks olulist aspekti – kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ligipääsu erinevatele finantseerimis­ võimalustele ning rahastajate teadlikkuse erinevate loomevaldkondade toimimispõhimõtetest,“ ütles Pallok.

Loomeettevõtete arendamise võtmes näeme takistusena laiapõhjalise teenuste olemasolu puudumist, mis arvestaks iga ettevõtte arenguvajaduste ja -ambitsiooniga. Samuti on oluliseks arengut takistavaks teguriks nende madal finantssuutlikkus. Neid takistusi analüüsides tekkiski põnev arenguprogrammi idee, mille abil saaksid loomeettevõtted eksporditegevuste abil käivet jõudsalt kasvatada.

Tugiteenused, koolitusprogramm ning finantsisti tugi

Kaubanduskoda on aastakümneid laiapõhjalisi teenu­seid arendanud ja neid ettevõtetele pakkunud. Paraku pole loomesektor neid seni ülemäära palju kasutanud. Seega ekspordiprogrammi esimeseks alustalaks ongi meie teenuste tutvustamine loomeettevõtetele.

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Kogemus on näidanud, et paljud eksportöörid ei koosta ekspordiplaani. Selleks puudub struktureeritud vaade eksporditegevustele ja nende finantseerimisele. Loomesektoris on olukord mõnevõrra parem, sest loomemajanduse eksporditoetuse eelduseks oli ekspordiplaani olemasolu.

Seetõttu sai programmi teiseks alustalaks neljast moodulist koosnev ekspordikoolituste osa. Koolitusprogrammi veab pikaajalise eksporditoe kogemusega konsultant Soomest, Markku Vantunen.

Kolmas komponent on Danske Banki finantsistide tugi programmis osalevatele loomeettevõtetele. Usume, et viies kokku loomemajanduse ja sidusvaldkondade ettevõtted ja finantsistid, saavad eksporditegevused ka konkreetsema ja realistlikuma rahalise prognoosi juurde. Just kassavoogude juhtimine on laienevale eksportöörile paras pähkel pureda.

Danske Banki ettevõtete panganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul on eksportivatele ettevõtjatele täna rahastusest tähtsamgi ammutada reaalseid teadmisi ja kasutada loodud kontaktvõrgustikke. „Danske pangandusgrupp panustab suurel määral rahvusvahelisele piiriülesele ettevõtlusele. Võime julgelt öelda, et moodustame ümber Läänemere professionaalseima ja laiahaardelisema ärivõrgustiku ning seega on loomulik kogunenud kompetentsi jagada siinsete ettevõtjatega, kel on sihiks seatud näiteks Põhjala, Saksamaa või Poola turg,“ lisas Vanajuur.

Täiendavalt saab programmis osalev loomeettevõte endale laialdase rahvusvahelise kogemuse ja taustaga mentori toe. Vajadusel kaastakse ka teisi mentoreid. Paljud Eesti loomeettevõtjad on tõdenud, et kohalike vahel on arusaamatult palju konkurentsi ja liiga vähe koostööd. Seda käitumismustrit on ka võimalik murda. „Näen ka EASis, et toetused, mis on mõeldud ühe ettevõtte ekspordiambitsioonide toetuseks, on märksa populaarsemad, kui koostööprojektid, kus loomemajanduse- ning teistest sektoritest pärit ettevõtete koostööd toetatakse,“ ütles EASi loomemajanduse programmijuht Katre Purga. Tema sõnul ei ole Eesti loomeettevõtted veel valmis võtma koos teiste ettevõtetega riske uute toodete loomiseks. „Koostöö loomemajanduse erinevate sektorite sees on samuti ebaühtlane – on klastreid, mis tegutsevad ühise eesmärgi nimel, kuid kahjuks ka sektoreid, kus üksteist tajutakse vaid kui konkurente,” selgitas Purga.

Loomemajandus ettevõtete ekspordi arenguprogramm MAI−DETSEMBER 2017 Sihtgrupp:

Eestis loomemajanduse või nende sidusvaldkondades tegutsevad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKEd), kes ekspordivad või kellel on potentsiaali eksporti alustada.

Eesmärk:

luua eeldused loomemajanduse ja sidusvaldkondade ettevõtete ekspordi kasvuks.

Mis on mis? Arenguprogramm on 6 kuud kestev nelja osaline koolitusprogramm loomemajanduse või nende sidusvaldkondades tegutsevatele VKEdele. Üks programm, neli osa: 1. Koolitusprogramm, mis koosneb neljast koolitusmoodulist ning on välja töötatud koostöös pikaajalise eksporditoe eksperdi Markku Vantuneniga Soomest. Eesmärk: kuuekuulise arenguprogrammi käigus luua eeldused loomemajanduse ja sidusvaldkondade ettevõtete ekspordi kasvuks.

Ettevõtte rahvusvahelistumine

• Planeerimine • Kriitilised tegurid ekspordiplaanis • Kuidas ja kust leida õiget infot

Kliendid ja konkurendid

• Kes on Su klient • Kes on Su konkurent • Väärtuspakkumine ja konkurentsieelis

Turuinfo, väärtusahel ja töötamise viis

• Turuinfo koondamine • Väärtusahel põhimõtted • Ettevõtte spetsiifiline toimimise viis

Neli koolitusmoodulit ja nende sisu.

Rahvusvahelise kliendi leidmine

• Klientide leidmine ja partnerlus • Täiendavate partnerite otsing • Müügivoo planeerimine

2. Koostöös Danske Bank A/S Eesti filiaaliga finantsspetsialistide lühiajaline kaasamine loomemajanduse ja selle sidusvaldkondade ettevõtetesse. Eesmärk: kasvatada osalevate ettevõtete finantssuutlikkust 3. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste integreerimine arenguprogrammi. S.o. samaaegselt programmiga on võimalus osaleda Kaubandus-Tööstuskoja poolt pakutavates ekspordiga seotud tegevustes (kontaktreisid, visiidid, B2B kohtumised, EEN võrgustiku üritused, nõustamisteenused, networking üritused jmt).

Eesmärk: ettevõtetel on teadmised ja kogemused just neile sobivatest välisturgudele laianemise viisidest.

4. Tugi rahvusvaheliselt mentorilt kogu arenguprogrammi vältel1.

Tulemus?

Arenguprogrammis osalenud ettevõtetel on püsivad eeldused edukaks eksporttegevuseks eelkõige lähiturgudel ning eksporturgudel kasvanud müügikäive minimaalselt 10%.

Omaosalus? Arenguprogrammis osaleva ettevõtte omaosalus on 600 EUR + km (võimalus tasuda osade kaupa).

Oled huvitatud osalemisest? Saada sooviavaldus nõutud vormil.

Tähtaeg sooviavalduse esitamiseks: 20. aprill 2017.

Lisainfo: www.koda.ee või e-maili teel piret@koda.ee

1

Arenguprogrammi kaasrahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondi vahenditest

Arenguprogrammis osalevatele 10 ettevõtetele on mentori tugi kättesaadav kogu programmi vältel, minimaalse mahuga 1 tund kuus ning maksimaalselt 2 tundi kuus.

SIHTTURUD

Osale

kontaktreisidel!

Kontaktreis Saksamaale Schleswig-Holsteini liidumaale EAS koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga kutsub ettevõtteid osalema 14.–16. novembril 2017 toimuvale kontaktreisile Saksamaale Schleswig-Holsteini liidumaale.

Schleswig-Holsteini (edaspidi SH) majanduspiirkonda iseloomustab mitmete tööstussektorite dünaamiline areng. Viimastel aastatel on tormilise arengu teinud taastuvenergeetika, kus tegutseb arvukalt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Paralleelselt tuuleenergeetikaga toetab SH liidumaa valitsus ka teiste taastuvenergeetika harude – geotermiline energia ja biomassi kasutamine – arengut. Sealses puidusektoris on mitmeid ettevõtteid, kes juba omavad koostöösidemeid Ida-Euroopa puidufirmadega ning on avatud uute koostöösidemete loomiseks, sealhulgas ka Eesti ettevõtetega. SH liidumaal on traditsiooniliselt tugevateks majandusvaldkondadeks ka masinaehitus, IT ja merendus.

Kontaktreisile ootame osalema kuni 10 ettevõtet taastuvenergeetika, puidu, merenduse, infotehnoloogia ja masinatööstuse valdkonnast.

Osalustasu on 1000 eurot (+ km) osaleja kohta.

Täpsemate osalemistingimustega on võimalik tutvuda www.eas.ee/teenus/kontaktreis Kandideerimise tähtaeg on 31. mai 2017.

Lisainfo: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee või 337 4950.

Kontaktreis Londonisse Suurbritannia kontaktreisi, mis toimub 3.–5. oktoobril, sihtkohaks on London, mis on maailma üks tähtsamaid rahandus- ja kaubanduskeskusi. Ühendkuningriik (ÜK) kuulub oma majanduse suuruselt maailma esikümnesse ja on suurimaid teenuste eksportijaid. Kandideerima ootame eelkõige ettevõtteid järgmistest valdkondadest: hh IKT ja finantstehnoloogiad; hh masinatööstus; hh ehitusmaterjalid; hh toiduainetööstus; hh trükitööstus ja pakendid; hh tekstiilitööstus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on EASi koostööpartner Londoni kontaktreisi läbiviimisel.

Suurbritannia kontaktreisil saab osaleda kuni 10 ettevõtjat.

Kontaktreisi osalustasu ühe ettevõtte kohta on 1000 eurot (+ km).

Kandideerimine Suurbritannia kontaktreisile on avatud kuni 1. juunini 2017.

Vaata lähemalt www.koda.ee/london Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või 604 0093

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

KOOLITUSED

KODA KUTSUB OSALEMA

FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED Välismaal töötamise ja piiriüleste tehingute maksuprobleemid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass I kati@koda.ee I 443 0989

10. mai

Töölepingu tingimuste muutmine ja töölepingu erakorraline ülesütlemine Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35, Pärnu) Info: Kati Krass I kati@koda.ee I 443 0989

9. mai

Finantsanalüüs Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson I toomas@koda.ee 744 2196

17. mai

Miks on vaja ekspordi tööriistakasti?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp I piret@koda.ee 604 0092

1. juuni

Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass I kati@koda.ee I 443 0989

19. mai

III rahvusvaheline vahekohtu konverents Meriton Conference ja SPA hotell (Toom puiestee 27 / Paldiski mnt 4, Tallinn) Info: Debbie-Triin Napits Debbie-Triin.Napits@koda.ee 604 0069

26.–28. aprill

Ärivisiit Vilniusesse Leetu Info: Liisi Kirschenberg I liisi@koda.ee 604 0093

3.–5. oktoober

Suurbritannia kontaktreis Info: Liisi Kirschenberg I liisi@koda.ee 604 0093

27. mai

21. kaubanduskoja tenniseturniir Pärnu kesklinna tenniseväljakud (Ringi 14a, Pärnu) Info: Anneli Perne I anneli@koda.ee 604 0087

7. juuni

Kaubanduskoja ja Mateki golfiturniir Niitvälja golfiväljakul (Harju maakond) Info: Anneli Perne I anneli@koda.ee 604 0087

SIHTTURUD

LIIKMEÜRITUS

14.–16. november Kontaktreis Saksamaale

Info: Margus Ilmjärv I margus@koda.ee

337 4950

36

MUUD KOOLITUSED

26. aprill

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

KOOLITUSED

Miks on vaja ekspordi tööriistakasti?

Millest koosneb ekspordi tööriistakast? Millised on avaliku sektori poolt pakutavad tugiteenused ekspordi arendamiseks? Millised on Eesti ettevõtjate kogemused Rootsi turul?

Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele saad vastuse Ekspordi Akadeemia koolituselt!

Koolitus toimub 17. mail algusega kell 9.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

2017. aastal keskendub Ekspordi Akadeemia ettevalmistusele välisturgudele minekuks. Nagu ikka, jagavad praktilisi kogemusi turule sisenemisel ja laienemisel nii pikaajalised kui äsja alustanud ettevõtted.

Sihtrühm: mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on huvi ja soov ekspordiga alustada ja/või laieneda.

Koolitust korraldame koostöös BusinessSwedeni, Rootsi saatkonnaga Eestis ja Rootsi-Eesti Kaubanduskojaga.

Osalustasu: liikmele 50 eurot, mitteliikmele 100 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. *Liikmehinnad laienevad ka AmChami, Rootsi-Eesti Kaubanduskoja ja Briti-Eesti Kaubanduskoja liikmetel.

Tutvu koolituse päevakavaga: www.koda.ee/ekspordiakadeemia!

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee või 604 0092

Kõik töölepingu muutmisest ja erakorralisest ülesütlemisest!

Korraldame 10. mail algusega kell 10.00 Tartu ülikooli Pärnu kolledžis seminari, kus keskendume töö­ lepingu tingimuste muutmisele ja erakorralise ülesütlemisega seotud küsimustele.

Seminaril tuginetakse nii kohtu- kui ka töövaidluskomisjonide praktikale.

Kõigile Sinu küsimustele vastab lektor Gaabriel Tavits, kes on Tartu ülikooli õppejõud ja tunnustatud esineja tööõiguse teemadel.

Seminaril osalemise tasu on kaubanduskoja liikmele 55 eurot ja mitteliikmele 85 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo: Kati Krass, kati@koda.ee või 443 0989

Välismaal töötamise ja piiriüleste tehingute maksuprobleemid Osale Tõnis Jakobi Maksukooli koolitusel, et laiendada oma teadmisi välismaal töötamise ja piiriüleste tehingute maksuprobleemide kohta!

hh Kus tasutakse tulumaks välismaal töötamisel (füüsiline isik, juriidiline isik)?

hh Püsiva tegevuskoha tekkimise riskid hh Topeltmaksustamise vältimise probleemid (maksulepingute hh hh hh hh hh

kasutamise võimalused, välismaal tasutud tulumaksu arvestamine) Must ja valge nimekiri riikidest, tehingud off-shore firmadega Kus tasutakse palga tulumaks, residentsuse probleem?

Renditöö maksustamise eripära Välislähetuste päevaraha probleemid Kohtupraktika

Koolitus toimub 26. aprillil kell 10.00–16.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Osalustasu: kaubanduskoja liikmele 75 eurot, mitteliikmele 125 eurot.

Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo: Kati Krass, kati@koda.ee või 443 0989

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

37

MEIE JUUBILARID

15

PALJU ÕNNE! 25

AVEX OÜ liige alates 1999 COMPOMAN OÜ liige alates 1995 DUSSAN OÜ liige alates 2006 EVAS B&P AS liige alates 1995 FERE OÜ liige alates 1998 HIIU KALUR AS liige alates 1997 INSENERI- JA TEHNIKAÜHISTU REBELLA TuÜ liige alates 2001 IS MUSIC TRADING OÜ liige alates 2001 JÕGEVA EHITUS OÜ liige alates 2003 KAGU-EESTI TURVAS AS liige alates 1997 PAIDE MEK AS liige alates 2006 PARIISI VESI OÜ liige alates 1996 PT MIKRO OÜ liige alates 2003 PÄRNU EKE PROJEKT AS liige alates 1998 RIIGIRESSURSSIDE KESKUS OÜ liige alates 1995 SEMETRON AS liige alates 1996 SILMANI ELEKTER AS liige alates 1994 STARTER ST OÜ liige alates 2012 TELORA-E AS liige alates 2003 VARVO OÜ liige alates 2007 VEIKAND AS liige alates 1999

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2017

20

ALVIRON OÜ liige alates 1999 ARRIERUM OÜ liige alates 2001 ASKOTERM OÜ liige alates 2003 BALTIC TANK AS liige alates 2012 CHEMI-PHARM AS liige alates 1998 CLEMCO BALTIC OÜ liige alates 1998 EESTI EUROINFO ÜHING MTÜ liige alates 2016 ELLATONE OÜ liige alates 2014 HABECO OÜ liige alates 2000 HELI RAIDVE TÖÖÕIGUSABI AS liige alates 1998 ISOREAL OÜ liige alates 2003 MS MICRO OÜ liige alates 2002 ORIFLAME EESTI OÜ liige alates 1998 PROVINTSI TRANSPORT OÜ liige alates 2002 PUIDUKODA OÜ liige alates 2001 RUSTON INVEST OÜ liige alates 2003 TARTU VEEVÄRK AS liige alates 2009 TRV KLIIMA AS liige alates 1999 VAHKON OÜ liige alates 2000 VAROLA OÜ liige alates 2017 VESIMENTOR OÜ liige alates 2013

BALTIC FENCE OÜ liige alates 2003 BOFTEL ESTONIA OÜ liige alates 2008 ELOPAK OY EESTI FILIAAL liige alates 2007 ESTPANEL OÜ liige alates 2005 HAVILA OÜ liige alates 2013 KMT PREFAB OÜ liige alates 2008 NORDCARRIER EESTI OÜ liige alates 2005 RAPID SECURITY OÜ liige alates 2014 SKANDLER OÜ liige alates 2008 VKG ELEKTRIVÕRGUD OÜ liige alates 2002

10

ANTONIO TRADE OÜ liige alates 2011 KLF ERI OÜ liige alates 2013 PEIKKO EESTI OÜ liige alates 2008 PETRONE PRINT OÜ liige alates 2013 SPORTING CLUB OÜ liige alates 2016 STARIA OÜ liige alates 2014 TVIM GRUPP OÜ liige alates 2015 ÖKOPESA OÜ liige alates 2016

5

BIURO OÜ liige alates 2016 CM TALLINN AS liige alates 2015 ESME OÜ liige alates 2013 INVESTORITELIIT.EE OÜ liige alates 2015 LSO SISUSTUS OÜ liige alates 2013 MAKSEKESKUS AS liige alates 2013 SMARTLYNX AIRLINES ESTONIA OÜ liige alates 2014 SWITCH ELECTRIC OÜ liige alates 2014

UUS JEEP GRAND CHEROKEE TUTVUMISPAKETIGA. Vabaduse olemus. Olemise vabadus.

VABADUS GRAND CHEROKEE MAAILMAS tähendab ületamatut võimekust koos kõige luksuslikuma disainiga. 2017 mudeliaasta tõi Trailhawk’i – kõige maastikuvõimekama Grand Cherokee läbi aegade. Täiustas arusaamist elegantsist – kõige luksuslikuma Summit mudeliga.

Ei jätnud puutumata isegi Jeep’i® vabaduse sümbolit, seitsme avaga esivõret. Naudi vabadust Jeep Grand Cherokee moodi, täiusliku mugavusega kõikidel teedel.

GRAND CHEROKEE TUTVUMISPAKETT:

5-aastane pikendatud garantii

Tasuta talverehvid

Distantskäivituse süsteem Summit mudelile

Kampaania kehtib kuni 30.04.2017. CO2-emissioon 184 g/km, keskmine kütusekulu 7,0 l/100 km.

Jeep® ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61 tel 730 0785 • PÄRNU, Riia mnt. 231a tel 445 1999 • JÕHVI, Jaama 42a tel 611 9733 • KURESSAARE, Tallinna 82b tel 453 428 • VILJANDI, Pargi 3b tel 435 4902 • RAKVERE, Haljala tee 1 tel 660 0152 • Jeep® peaesindus Eestis – AS Silberauto • www.jeep.ee • Jeep® on FCA US LLC registreeritud kaubamärk

21. K AUBANDUSKOJA TENNISETURNIIR PÄRNUS KESKLINNA TENNISEVÄLJAKUTEL (RINGI 14A) 27. MAIL 2017 ALGUSEGA KELL 10.00 KAUBANDUSKOJA TENNISETURNIIRI RÄNDKARIKAS OOTAB UUSI VÕITJAID! Turniiril osalemise eeldused: • Varasem võistluskogemus • Esindatav ettevõte on kaubanduskoja liige Ootame kaubanduskoja liikmeid koos perekondade ja kolleegidega nautima meeldejäävat võistlust ja ettevõtlike inimeste seltskonda! Vaata lähemalt: www.koda.ee/tennis NB! Vihmase ilma korral toimub turniir Pärnu Tennisehallis Osalemistasu: 45 €/in. Hinnale lisandub käibemaks.

Registreerimise tähtaeg 19. mai PARIMALE PAARILE EDASI-TAGASI PILETID MALTALE TURKISH AIRLINESI POOLT! KÕIGI OSALEJATE VAHEL LÄHEB LOOSIMISELE 2 X 2 PÄÄSET NORDIC HOTEL FORUMI LÕÕGASTUSKESKUSESSE. Info ja registreerimine: Anneli Perne 604 0087 · anneli@koda.ee

TENNISETURNIIRI TOETAJAD