Teataja september 2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 SEPTEMBER 2017

lk 6

VANEMAHÜVITISTE SÜSTEEMI OOTAVAD EES OLULISED MUUDATUSED lk 26

ETTEVÕTJA ELU „KAARDIMAJAS“ lk 32

INTELLEKTUAALOMANDI TÄHTSUS VÄLISTURGUDELE MINEKUL

Ari Lustila ja Taimi Hillak:

Soome-Eesti äritandem hoiab Kagu-Eestit elavana

Argipäevadest tähtsündmusteni. V-klass.

V-klassis on piisavalt ruumi kõige jaoks, mis lihtsalt peab kaasas olema! Perega väljasõit nädalalõpul? Tähtis ärikohtumine või juubelisünnipäev? V-klassil on paindlik istmekontseptsioon, mahutades kuni 8 inimest. Lastega väljasõidule minnes ei piisa vaid praktilistest asjadest ja V-klass ei tee sellest numbrit. Pakkige kaasa kogu oma elu ning nautige sõitu kõige kaasaegsema multimeedia- ja juhiabisüsteemidega äriklassi mugavustsoonis.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

UUED LIIKMED

Sisukord 6 Vanemahüvitiste süsteemi

ootavad ees olulised muudatused 8 Muudatused riigikaitseliste

sundkoormiste seaduses 10 Kas suulisest kokkuleppest piisab?

11 Kaubandus-tööstuskoda avas

meeleolukalt uue ärihooaja 12 Soome-Eesti äritandem

hoiab Kagu-Eestit elavana 14 Alustavate ettevõtjate ja

investorite koostöö eeldab üksteisemõistmist 16 Kas ka sinu tooteid võltsitakse?

18 Pakkumised Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja liikmetele 23 Realist – reaalselt Eestis

toodetud maitsed 24 Maksureform Lätis 26 Ettevõtja elu "kaardimajas" 28 Millised on Saksa turu eelised?

30 Äridelegatsioon käis

peaminister Jüri Ratasega

Ameerika Ühendriikides 32 Intellektuaalomandi tähtsus

välisturgudele minekul 34 Kuidas loomeettevõte

eksportima panna?

35 Koda kutsub osalema 38 Juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN AUSTINTIMBER OÜ Puidu ost ja müük.

AUTOULTRA OÜ Õlide ja määrdeainete hulgimüük.

CLEAN PLANET OÜ Siseruumide ja väliterritooriumi heakorrateenused.

FYSIOLINE EESTI OÜ www.fysioline.ee Spordikaupade hulgimüük.

Taastusravikaupade müük.

Seadmete remont ja hooldus.

Koolitused.

NUKI & KO OÜ Kalatoodete ost ja müük.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

VELSTRÖM VALLNER TOHVER OÜ www.vvt.ee Ülemineku-, muudatuste ja vahejuhtimine. Tippjuhi ja spetsialisti sihtotsing.

VIILUP UURINGUD OÜ www.viilup-uuringud.ee Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused Balti riikides ja mujal.

WESTAQUA-DISTRIBUTION OÜ www.aquaphor.ee Veefiltrite, veepuhastusseadmete ja -süsteemide müük.

LIBRIX PRINT OÜ HIIUMAA www.librixprint.ee Trükindus.

PROSPER LINE OÜ MAIDIGA OÜ www.maidiga.ee Õmblusteenused, tootearendus, laste- ja meesterõivaste jae- ja hulgimüük. Ametirõivaste tootmine.

KAANEFOTO Jüri Kuusk

STEPLINE INVEST OÜ www.stepline.ee Raamatupidamisteenuse pakkumine.

Raamatupidamisalased koolitused.

PENT OÜ

www.pentflooring.com Põranda- ja seinakatete paigaldus.

REALTY GROUP OÜ www.puidupood.ee Puit- ja ehitusmaterjalide hulgi- ja jaemüük, projektimüük, vedu objektile.

SKIILFO OÜ www.skiilfo.com Veebikeskkonna loomine tootjatele ja logistikafirmadele. Kaupade vahendamine eri tootjate vahel

www.prosper.ee Mööblitootmine. Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine.

IDA-VIRUMAA VIRULIGHT OÜ www.virulight.com Elektriliste valgustusseadmete tootmine.

PÄRNUMAA EDELSTEIN OÜ www.edelstein.ee Kivist tasapindade (looduskivi, kunst­ kivi) tootmine ja hooldustööd.

TARTUMAA INMEDIAS RES OÜ Saematerjali import-eksport. Puidust toodete ja pooltoodete (höövelmaterjal, saunad, kümblustünnid, kämpingmajad, aiamajad, liivakastid, aiamööbel) tootmine.

SPRAY LOCK ESTONIA OÜ METSATEHNIKA FORESTER OÜ www.spraylock.ee

www.forester.ee Betoonlisandi ja impregneeraine import Metsatehnika hulgimüük.

USAst ja eksport teistesse riikidesse.

Eksport-import.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

3

JUHTKIRI

Ka alanud ärihooajal on oluline aus ja läbipaistev ettevõtluskeskkond

Suuremaid maksulaekumisi võiks tagada aga see, kui suureneks austus ja lugupidamine ettevõtjate ja maksumaksjate suhtes. dusandja olla oma kohustusi rikkunud, kui ta seadust vastu võttes ei ole järginud teise sama tasandi seaduse norme.

See paneb küsima, kuidas saab nii olla, et uut seadust vastu võttes ei peagi see olema kooskõlas varasemate vastuvõetud seadustega. See jääb meile täiesti mõistetamatuks. Loodame, et kohus seda õigusriigi põhimõtete valguses selgitab.

Siit jõuame aga teise, meie jaoks olulise teemani, milleks on aus ja läbipaistev ettevõtluskeskkond. Maksud on siingi oluline teema.

Oleme kojas seisnud järjekindlalt selle eest, et aus maksumaksja oleks tunnustatud ja aus ettevõtlus igakülgselt soositud. Meie ettepanekud on aidanud riigihangete läbiviimist muuta läbipaistvamaks ning soodustanud maksude tasumise kohustuse täitmise üle avaliku kontrolli teostamist.

Nii mõnelgi korral on poliitikud väljendanud hämmeldust, et miks ettevõtjad seda ikkagi soovivad. Vastus on lihtne.

Ausad ja selged mängureeglid on kasuks kõigile, kes Eestis tegutseda soovivad, sealhulgas poliitikutele ja ametnikele endile. Oleme veendunud, et kehtivat maksusüsteemi võib olla võimalik mõne nurga pealt küll veelgi rohkem läikima poleerida, poliitiliselt saab seda ka hurraaga peapeale pöörata, kuid oluliselt suuremat maksulaekumist see ei taga. Suu-

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

remaid maksulaekumisi võiks tagada aga see, kui suureneks austus ja lugupidamine ettevõtjate ja maksumaksjate suhtes.

Kui ettevõtja austab seaduseid ja riigikorda, peavad poliitikud ja ametnikud austama ka tema õiguseid. Olgu selleks siis õigus saada maksumuudatuste korral seadusega tagatud kohanemisaega või seadusemuudatused, mis ettevõtlusvabadust ei piira, või läbipaistev ja mittelaristav avalike vahendite kasutamine. Lugupidamine peab olema vastastikune!

Head ettevõtjad! Ettevõtlus ei ole teatavasti vaid uute lepingute sõlmimine ja kasumi jagamine. Ettevõtlusega kaasneb otsene risk ja varaline vastutus ning palju tööd. Kui esimese kahega on meil kojas raske midagi ette võtta, siis töökoormat püüame vähendada pidevalt bürokraatia vähendamisele suunatud ettepanekute kaudu. Üheks kriitilisemaks küsimuseks on tänagi, kuidas vähendada ettevõtjate töökoormust riigile erinevate majandusandmete esitamisel. Oleme veendunud, et tänapäeval ei tohiks olla enam vajalik see, et ettevõtja peab käsitsi täitma erinevaid andmevorme või esitama füüsilisi deklaratsioone.

Andmed, mida riik vajab ja ettevõtja omab, peavad liikuma andmebaaside vahel automaatselt, kaitstult ja ilma vajaduseta selleks täiendavat tööaega kulutada. See peab olema valitsuse prioriteet, et vastavad infotehnoloogilised arendused saaksid valmis nii kiiresti kui võimalik ja oleksid kõikidele kasutamiseks tasuta. See oleks konkreetne meede ettevõtjate aitamisel ja keskkonna paremaks muutmisel, millest omakorda oleks võimalik maailmas rääkida kui ühest eduloost ning meile seeläbi positiivset tähelepanu tõmmata.

Sellega lõpetaksin, soovides kõikidele kaubanduskoja liikmetele edu ja õnnestumisi ning kuulutan kaubanduskoja järjekordse ärihooaja avatuks!

Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõne kaubanduskoja ärihooaja avamiselt 26. augustil 2017.

Foto: Joosep Martinson

H

ead kaubanduskoja liikmed! Kojal on oma tegevuses kaks peamist eesmärki: pakkuda oma liikmetele abi ning aidata oma aktiivse tegevusega kaasa ettevõtluskeskkonna parendamisele.

Ettevõtjate üldhuvide kaitsmisel oleme täna jõudnud paraku punkti, kus õigusselguse huvides oleme sunnitud kohutki käima. Tuletan siinkohal meelde, et just kolm aastat tagasi toimunud ärihooaja avamisel sai alguse allkirjade kogumine ühispöördumiseks riigikogule, mille tulemusena jõudis pool aastat hiljem seadusesse põhimõte, et maksumaksjale negatiivse mõjuga muudatustest tuleb vähemalt pool aastat ette teada anda. Täna vaidlemegi kohtus selle üle, kas see seadusesse selgelt kirja saanud põhimõte kehtib või mitte.

Oleme jõudnud olukorda, kus riigi esindajad väidavad, et see seaduse säte ei toimi, sest on saanud kirja valesse seadusesse, kuni selleni, et paberil seisavad väited, nagu ei saa sea-

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Eesti ekspordiuudised maailma Kaubanduskoda hakkas alates augustist välja andma elektroonilist uudiskirja Export News by Estonian Chamber of Commerce and Industry, mille eesmärk on tutvustada oma välismaistele sõpradele Eesti eksportööride saavutusi ja uudiseid. Kaubanduskoda näeb vajadust Eesti eksportööride tutvustamiseks maailmas. Seni on välismaalastele kättesaadav peamiselt vaid Eesti majanduse statistiline info, kuid seegi on suuresti eesti keeles. Uudiskirjaga soovimegi aidata tutvustada Eestit, siinseid ettevõtteid ning aidata varustada Eesti välisesindajaid ja Eestiga seotud isikuid (sh välismaiseid kontakte) ajakohase infoga Eesti ettevõtlusest. Uudiskiri ilmub iga kahe kuu tagant ning edastatakse ca 500 kontaktile üle maailma. Kui Sul on huvi ka oma lugusid uudiskirja kaudu levitada, siis lisainfo saamiseks anna endast märku aadressil epp@koda.ee.

Pöördmaksustamise kohustus leeveneb Aasta alguses jõustunud käibemaksuseaduse muudatused laiendasid pöördmaksustatavate kaupade loetelu mitme metalltoote võrra. Teiste seas laienes pöördmaksustamine ka ehituses laialt kasutuses olevatele toodetele. Lisaks kehtestati ettevõtetele kohustus vormistada pöördmaksustatavate kaupade müügi kohta eraldi

arve, mis omakorda tähendas halduskoormuse suurenemist. Muudatuste jõustumise järel pöördusid ettevõtjad rakendamisel tekkinud raskuste tõttu nii kaubanduskoja kui ka rahandusministeeriumi poole. Tagasiside põhjal valmistas rahandusministeerium ette muudatused, millega jäetakse pöördmaksustatavate kaupade loetelust

Jõustus uus riigihangete seadus 1. septembril jõustus pikalt menetletud ja suve hakul vastu võetud uus riigihangete seadus ning pakkujatel tuleb nüüd riigihangetel osaledes arvestada mitme muudatusega. Kaubanduskoda pidas riigihankeõiguse uuendamisega seoses oluliseks seista eelkõige konkurentsiolukorra parandamise eest hanketurul. Pikemat artiklit uuest riigihangete seadusest võid lugeda augustikuu Teatajast.

välja suitsu-, ventilatsiooni-, vihmavee- ja aspiratsioonitorud. Samuti leevendatakse topeltarve vormistamise kohustust – edaspidi tuleb eraldi arve vormistada vaid siis, kui kaupade käive ei ole arve väljastamise ajaks täielikult toimunud. Muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2018.

E-eksport vajab arendamist E-kaubandus on Eestis üha kasvav trend. Siiski näitavad Praxise 2016. aastal avaldatud uuringu tulemused, et Eesti ettevõtjad ei oska internetiturunduse võimalusi endiselt oma ettevõtte ekspordi kasvuks ära kasutada. „Nagu mujal maailmas, tuleb ka Eestis e-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid üha juurde. Kuidas aga e-kaubandus enda jaoks tulemuslikult tööle panna, on paras pähkel,“ tõdes kaubanduskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

Selleks, et ettevõtjaid aidata, korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koostöös kaubanduskojaga just e-ekspordi, aga ka tootearenduse valdkonnale keskenduvaid koolitusi.

Et koolituste väärtust veelgi tõsta, on neisse kaasatud ka praktikud, kes omavad reaalset kogemust, mis julgustab ka teisi uusi lahendusi katsetama ning teiste õnnestumistest ja ebaõnnestumistest õppima.

Korraldatavad koolitused algasid juba 12. septembril, kuid muretsemiseks pole põhjust. Plaanis on veel mitmeid koolitusi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

5

KAUBANDUSKODA

Vanemahüvitiste süsteemi ootavad ees olulised muudatused Muudatuste eesmärk on luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühildamiseks ning hoolduskoormuse ühtlasemaks jaotumiseks vanemate vahel.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

KAUBANDUSKODA

S

otsiaalministeerium on koostanud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega tehakse vanemahüvitise kasutamine paindlikumaks.

Tõstetakse sissetulekupiiri

Eelnõu võimaldab lapsevanemal vanemahüvitise maksmise ajal teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, ilma et vanemahüvitist vähendataks. Näiteks 2018. aastal oleks see summa ca 1533 eurot kalendrikuus. Muudatus plaanitakse jõustada 1. septembril 2019. Edaspidi jääb kehtima ka põhimõte, et vanemahüvitist ei vähendata kunagi alla poole hüvitisest ning alla hüvitise määra, mis 2017. aastal on 430 eurot.

Kaubanduskoda tegi sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku muuta reegleid veelgi paindlikumaks ning kaotada põhimõte, et teatud piirmäärast suurema tulu korral vähendatakse vanemahüvitist. Selline muudatus võimaldaks suurendada perede sissetulekut ja riigi maksutulusid ning vähendaks lapsevanema ja riigi halduskoormust.

Kaubanduskoda tegi sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku siduda puhkuse etteteatamise tähtaeg puhkuse kestusega.

Vanemahüvitise peatamine ja jätkamine

Lapsevanematele antakse eelnõuga võimalus võtta vanemahüvitist välja osade kaupa. See tähendab, et vanemal on õigus peatada ning hiljem jätkata vanemahüvitise saamist.

Sellist võimalust saab kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Paindlikum süsteem plaanitakse jõustada 2019. aasta 1. septembril. Muudatus ei mõjuta vanemahüvitise maksmise kogupikkust, mis on endiselt 435 kuni 545 päeva.

Eelnõu järgi lubatakse lapsevanemal vanemahüvitise graafikut muuta maksimaalselt kaks korda aastas. Seletuskirja kohaselt on sellise piirangu eesmärgiks vähendada tööandjate koormust seoses töötaja puhkusel viibimisega töö ümberkorraldamisel.

30-päevane vanemahüvitis isadele

Eelnõuga antakse isale õigus jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning seda on lubatud kasutada 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa täiendava vanemahüvitise saamise õigus antakse eelnõuga isadele, kelle laps sünnib 2020. aasta 1. juulil või hiljem.

Isapuhkuse perioodi hüvitatakse isale seni kehtiva isapuhkuse tasu asemel isa täiendava vanemahüvitisega. See tähendab, et tööandjad ei pea tulevikus enam ise arvestama isapuhkuse tasu suurust, tegema isapuhkuse tasu väljamakseid ega taotlema selle hüvitamist sotsiaalkindlustusametilt.

Samas on tööandjal edaspidi kohustus teha isapuhkuse kohta märge töötamise registrisse.

Praegu on isapuhkuse ja isapuhkuse tasu saamise õigus vaid nendel isadel, kes teevad tööd töölepingu alusel või on avalikus teenistuses. Puhkuse ja puhkusetasu õigust ei ole

FIEdel ja vabade elukutsete esindajatel (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid) ning käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavatel isadel. Eelnõu järgi hakatakse täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses maksma ka nendele isadele, kes teevad tööd muu lepingu alusel kui tööleping või ei tööta üldse. Isa täiendav vanemapuhkus pikendab vanemahüvitise maksmise kogupikkust 30 päeva võrra.

Lapsehooldustasu kaob

Pärast vanemahüvitise perioodi lõppemist makstakse lapsevanemale lapsehooldustasu kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehooldustasu suurus on juba aastaid olnud 38,35 eurot kuus lapse kohta. See on vanemale mõeldud lisatoetus, mis ei sõltu vanema sissetuleku suurusest ega lapsehoolduspuhkusel viibimisest. Eelnõuga lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine pärast 2019. aasta 1. septembrit sündinud laste eest. Vabanev raha suunatakse vanemahüvitise skeemi.

Koja ettepanek: ette­teatamise tähtaegasid tuleks pikendada

Vanemahüvitise ja puhkuste regulatsiooni ülevaatamise käigus võiks pikendada ka puhkusele minemise ja naasmise etteteatamise tähtaegasid. Täna tuleb töötajal lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatada tööandjale vaid 14 päeva ette. See on ebamõistlikult lühike tähtaeg, mille jooksul on tööandjal keeruline asendajat leida. Samuti on tänane süsteem ebaõiglane nende suhtes, kes asendavad lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid.

Kaubanduskoda tegi sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku siduda puhkuse etteteatamise tähtaeg puhkuse kestusega. Maksimaalne etteteatamise tähtaeg võiks olla 2 kuni 3 kuud. Tööandjate jaoks on väga oluline, et töötaja annaks juba puhkusele minnes teada, kui pikaks kujuneb tema lapsehoolduspuhkus. Nii on tööandjal lihtsam oma tööprotsesse ümber korraldada.

Eelnevalt kirjeldatud muudatused ei ole veel seadusena vastu võetud ning nende sisu võib seetõttu veel muutuda.

Riigikogus arutatakse neid muudatusi hiljemalt 2018. aasta esimeses pooles.

5 olulisemat muudatust 1. Eelnõu võimaldab vanemahüvitise maksmise

2.

3.

4.

5.

ajal teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, ilma et vanemahüvitist vähendataks.

Lapsevanemale antakse võimalus peatada ja jätkata vanemahüvitise maksmist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Eelnõuga antakse isale õigus jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks.

Täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses hakatakse maksma ka isadele, kes teevad tööd muu lepingu alusel kui tööleping või ei tööta üldse.

Lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine pärast 2019. aasta 1. septembrit sündinud laste eest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

7

JURISTI TÖÖLAUALT

Muudatused riigikaitseliste sundkoormiste seaduses Riigikaitselised sundkoormised on ettevõtetele määratavad kohustused, mille täitmine tuleb päevakorda siis, kui tekib oht riigi julgeolekule ja kaitsevalmidust on tarvis tõsta.

Kaitseministeerium plaanib muuta riigikaitseliste sundkoormiste määramise korra selgemaks ja tõhustada nende rakendamist.

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

R

iigile tekivad senisest konkreetsemad õigused nõuda ettevõtetelt andmeid nende käsutuses olevate varade kohta ning saada ligipääs varade ülevaatamiseks ja sundkoormise määramise võimaluste üle otsustamiseks. Ettevõtjatele pannakse selge kohustus vastavad andmed esi­ tada ning tagada varadele juurdepääs.

Lisaks laiendatakse riigikaitseliste

sundkoormistega seotud dokumentide kättetoimetamise võimalusi. Näiteks saab edaspidi toimetada ettevõtjale haldusakte ja teateid ka äriregistri kaudu. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Kaubanduskoda märkis eelnõu kohta antud arvamuses, et sundkoormiste olemus ja vajalikkus on mõistetav, kuid rõhutas tekkivate kohustustega seoses kahte aspekti. Esmalt peab kaubanduskoda oluliseks, et ettevõtja saaks regulatsiooni põhjal täpsemalt hinnata, milline on sundkoormiste määramisega temale kaasnev kohustuste maht, millise detailsuse astmega tuleb andmeid esitada, kuidas toimub esitatud andmete uuendamine ja milliseid lisakohus-

tusi võib määratud koormiste tõttu veel tekkida. Teiseks märkisime, et kuigi sundkoormise olemus näeb ette nende täitmise ilma igasuguse vastutasuta, võiks sellegipoolest kaaluda ettevõtetele teatud tingimustel hüvede või soodustuste võimaldamist kas koormise täitmise ajal või selle järgselt. Näiteks võib oluliseks abiks olla mingi maksusoodustus või mõni muu meede, mis võimaldaks koormist täitva ettevõtte tegevust käigus hoida või seda hiljem taastada. Sundkoormiste määramise ja täitmise osas ei saa ettevõtetele jätta palju valikuvõimalusi, kuid teatud tingimustel vastuhüvede pakkumine aitaks meie hinnangul koormiste süsteemi rakendamist tõhusamaks muuta.

Ära lange

petukirja lõksu!

Viimasel ajal on taas sagenenud petukirjade ohvriks langemise juhtumid. Mitmed ettevõtjad on selle murega ka kaubanduskoja poole pöördunud.

E

namasti on petukirjade puhul tegemist posti teel laekunud ankeetidega, mis palutakse täita ettevõtte andmetega (sh käibemaksukohustuslase nr) ja saatjale postiga tagastada.

Ankeet on ingliskeelne ning sellel on tavaliselt ka väikeses kirjas tekst, mille kohaselt võtab ettevõtja ankeedi allkirjastamisega endale iga-aastase rahalise kohustuse.

Andmete ja allkirjaga ankeedi tagasisaatmise järel hakkab ettevõte saama arveid ligi 800 euro suuruse tasu maksmiseks. Kui arvet ei tasuta, järgnevad sellele meeldetuletused ja nõudekirjad kasvava rahasumma ja viivistega, tihti võtab võla sissenõudmise üle inkassofirma, kes saadab juba ähvardavama sisuga nõudeid. Arvete tasumine, nagu ka nn lepingu lõpetamise avalduse saatmine ei ole praktikas tulemust andnud – nõuded jätkuvad.

Seetõttu ei jää ettevõtjal üle muud, kui arveid ja nõudeid ignoreerides loota, et kirjade vool ühel hetkel ise lakkab.

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

Soovitused selliste ebameeldivuste vältimiseks 1. Loe kõiki saabunud ankeete ja kirju hoolikalt, ka tüütut väikest kirja, kus peituvad üldjuhul need suurimad konksud.

2. Ära allkirjasta ühtegi dokumenti, mille sisu ei ole sulle

lõpuni arusaadav. Iga allkirjaga kinnitatud dokument võib osutuda lepinguks, millega kaasnevad kohustused ja nende täitmisest vabanemine võib kujuneda väga keeruliseks ja aeganõudvaks.

3. Ära avalda oma ettevõtte andmeid, kui pole selge, kes neid küsib ja miks. Ettevõtete kohta käivaid andmeid ei küsita üldjuhul posti teel saadetavate ankeetide abil. Seetõttu suhtu kõikidesse sellelaadsetesse kirjadesse ettevaatusega.

4. Vajadusel koolita ja teavita sel teemal ka oma töötajaid, kes arvete tasumise ja asjaajamisega igapäevaselt tegelevad.

5. Kahtluse korral võib nõu saamiseks pöörduda kaubanduskoja juristide poole: juristid@koda.ee.

ETTEVÕTJA KÜSIB

KRISTINA JERJOMINA, kaubanduskoja jurist

Kas suulisest kokkuleppest piisab?

Tihtipeale arvatakse, et kui partner on usaldusväärne, siis pole kirjalikku lepingut vaja.

Kuid miks on siiski mõistlikum teha kokkuleppeid kirjalikult?

E

estis kehtib tegelikult vormivabaduse põhimõte.

See tähendab, et kui seadus ei sätesta tehingu jaoks mingit kindlat vormi, võib lepingu sõlmida kirjalikult, suuliselt või mistahes muus vormis.

Kohustuslik vorm kehtib näiteks töölepingule (kirjalik), kinnisavara müügilepingule (notariaalselt tõestatud) jne.

Seega, kui kindlat vormi pole ette nähtud, kehtib ka suuline, näiteks telefoni teel tehtud kokkulepe. Nii võib telefoni teel kokku leppida, et üks ettevõtja valmistab teisele tasu eest mingeid tooteid, tarnib kaupa, osutab teenuseid jne.

Suulise lepingu puhul tõusetub probleem siis, kui poolte vahel tekivad vaidlused või arusaamatused.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

Samas tõusetub aga suulise lepingu puhul probleem siis, kui poolte vahel tekivad vaidlused või arusaamatused, näiteks juhul, kui üks pooltest ei maksa kokkulepitud tasu või ei tarni kokkulepitud kaupa. Kusjuures ei pruugi vaidlused tekkida ainult teise poole pahatahtlikkusest, vaid ka puhtalt n-ö. möödarääkimisest.

Kuna kirjalik tõend puudub, on raske või lausa võimatu tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe olemas või mis olid selle täpsemad tingimused, näiteks hind, tähtajad, kauba kirjeldus jne. Seeläbi on kahjustatud poolel ka raske midagi nõuda.

Eeltoodu tõttu on alati mõistlikum teha kokkuleppeid kirjalikult. Kusjuures seda võib teha kasvõi e-kirja teel. Kuigi kirjapanemine ei garanteeri alati kohustuste täitmist, annab see pooltele siiski kindlama tunde ning vaidluste korral aitab lepingust paremini aru saada ja esitada nõudeid ilma keeruka tõendamisprotsessita.

Lepingute kohta käivate küsimustega saate pöörduda meie juristide poole juristid@koda.ee. Aitame ettevõtjatel koostada ja üle vaadata erinevat tüüpi lepinguid (nt müügi-, käsundus-, töövõtu-, üüri-, agendi- või töölepinguid).

LIIKMEÜRITUSED

KAUBANDUSTÖÖSTUSKODA AVAS MEELEOLUKALT

UUE ÄRIHOOAJA 26. augustil avasime meeleoluka vabaõhuüritusega Eesti Rahva Muuseumis ärihooaja. Sündmusele olid kohale tulnud väga paljude kaubanduskoja liikmesettevõtete juhid oma peredega. Üheskoos saadeti veel enne suve lõppu möödunud hooaeg ära, et uutele väljakutsetele rõõmsalt vastu astuda. Tegevusi oli nii suurtele kui väikestele koja sõpradele. Oma muusikaliste etteastetega rõõmustas kõiki Birgit.

Täname oma häid koostööpartnereid:

Jaak Nigul (Tarmeko KV OÜ) kaubanduskoja I klassi aumärki vastu võtmas

Fotod: Joosep Martinson

Estravel, Silberauto, Nordica, Salvest, Stillabunt, Tradehouse, Dermoshop, A. Le Coq, NUKU, Realist Käsitööjoogid, TEA Kirjastus, Eesti Massaaži- ja Teraapiakool, Tööinspektsioon, Premia jäätis, Eesti Rahva Muuseum, Tagurpidi Maja.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

11

ETTEVÕTJA

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

27. aprillil 1999 astus Ari Lustila Tallinnas maha Soomest tulnud laevalt. Mõne tunni möödudes jõudis ta Kagu-Eestis asuvasse Antslasse. Seal on ta tänaseni, juhtides piirkonnas kaht edukat mööblitootmisettevõtet: Antsla Innot ja Sanwoodi.

Fotod: Jüri Kuusk

SOOME-EESTI ÄRITANDEM hoiab Kagu-Eestit elavana

A

ri Lustila on põline soomlane, kes läbi juhuste leidis tee Kagu-Eestisse. Ta on eesti keelegi korralikult selgeks õppinud. Koos finantsjuhi Taimi Hillakuga, oma meeskonna ja emaettevõtte Pohjanmaan Kaluste Oy-ga on nad teinud Antsla Innost ja Sanwoodist Kagu-Eesti suurimad tööandjad.

Miks otsustasid just Eestis ettevõtlusega alustada?

Ari: Töötan alates 1994. aastast Soome ettevõttes Pohjanmaan Kaluste, millel

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

oli varem tütarfirma Tallinnas ja sealt olid pärit ka varasemad kogemused Eestist. Ühel päeval rääkis sõber mulle, et Eestis on üks mööblifirma, mille soomlasest omanik müüb oma osalust.

Pohjanmaan Kalustel oli juba varem plaan tootmine uuesti Eestisse laiendada ja see pakkumine tundus olevat uurimist väärt.

Mõeldud, tehtud! Ühel ilusal hommikul astusin laeva ja Tallinnas maabudes oli mul vastas Taimi, kes sõidutas mind seejärel autoga Antslasse. Aga ega ma päris täpselt

ei adunud, kuhu mind viiakse. Ma ei teadnud Kagu-Eestist midagi ning see oli esimene kord, kui sinna kanti sattusin. Kohale jõudes ja oludega tutvudes ütles sisetunne, et koht on õige. Seega otsus end Antsla Innoga siduda sündis sisuliselt kohe.

Antsla Inno tegutses juba enne Ari tulekut. Kuidas ettevõte üldse alguse sai?

Taimi: Antsla Inno loodi 1996. aastal.

Ari tuli kolm aastat hiljem. Enne Antsla Innot tegutses piirkonnas üks teine soomlastest omanike juhitud mööbli-

ETTEVÕTJA tootmisega tegelev firma. 1996. aasta aprillis panid nad aga ootamatult ja vaid loetud minutitega ettevõtte uksed kinni. See tähendas, et hetkega jäi piirkonnas töötuks u 30 inimest. Mina nende hulgas.

Kuna niisama kodus istudes ära ei ela, hakkasin plaani pidama. Mu abikaasa omas Antslas kahte tühjalt seisvat kanalat, kuid nende kordategemiseks oli vaja rahastust, mida pangad meile tol ajal ei võimaldanud. Leidsin Soomest kontakti, kes oli nõus meie ettevõtmisele õla alla panema. Seejärel tühjendasime kanalad, silusime ja tegime nad korda. Tipptehnoloogilisi masinaid meil polnud, aga meil oli suur tahe! Nii me juba augustis tootmist alustasimegi.

Kuidas muutus Antsla Inno tegevus peale Ari saabumist?

Ari: Kõik läks väga kiiresti – kokkulepped ja lepingud sõlmisime vaid paar nädalat peale minu Eestis käimist.

Tõime juurde uusi masinaid, ehitasime tootmisruume veidi ümber ning hakkasime Antsla Innos tootma pigem Soome moodi. Samas suuri muudatusi me ei teinud.

1999. aasta kevadel töötas meil 13 töötajat, sealhulgas Taimi. Iga aastaga on töötajate arv kasvanud, v.a majanduskriisi alguses 2009. aastal, mil töötajate arv natuke vähenes. Tänaseks on meil ca 200 töötajat. Nendest 9 töötajast, kes töötas tootmises minu tuleku ajal, on meil tööl endiselt kuus.

Nemad on meie ettevõtte võtmeisikud.

Tänaseks on meil kahe ettevõtte peale tootmispinda kokku umbes 35 000 m².

Taimi: Vanasti olid meil siin teed kohutavas olukorras. Ükskord käis meil

Kõige suurem erinevus Eesti ja Soome ettevõtluskeskkonna vahel on vast siin kehtiv ettevõtete tulumaksusüsteem. külas tollane peaminister Mart Laar – tuli musta värvi autoga, lahkus halliga.

2008. aastal käis siin Juhan Parts, kes arvas, et siinne tee tuleb korda teha.

Müüsimegi teealuse maa vallale ja nii meie tee korda saigi. Nüüd on väga mugav liikuda.

Ari: Muide, meil on siin käinud ka kaks presidenti: Rüütel ja Ilves. Oleme väga uhked, et riigiisad on meid külastanud.

Ootame hea meelega ka uut presidenti külla!

Teil on Kagu-Eestis veel üks firma – Sanwood. Mis on selle lugu?

Ari: Otsustasime Sanwoodi osta 2005. aastal. Ka Sanwood kuulub Pohjanmaan Kaluste kontserni. Hetkel töötab seal ca 110 töötajat.

Antsla Innos toodetakse pehmet mööblit, nagu näiteks diivanid, tugitoolid jne. Need valmistatakse siin otsast lõpuni. Sanwoodi põhitoodang on söögilauad ja -toolid. Samas teevad nad Antsla Inno ja Pohjanmaan toodetele allhanke korras ka näiteks diivanijalgu, käetugesid jne.

Meie jaoks on mõlemad ettevõtted samaväärsed ja ühtmoodi olulised. Nad on nagu meie lapsed – ei ole head ega halba last.

Kas kahte firmat korraga ja veel hästi juhtida keeruline pole?

Taimi: Antsla Inno asub Võrumaal, Sanwood on kõigest 25 kilomeetrit eemal Valgamaal Sangaste vallas. Ma

olen kahe ettevõtte vahel sõitmisega juba nii harjunud, et ei pea seda kuidagi eriliseks. Mõlemad firmad asuvad suurepärases asukohas ja seal on hea tööd teha.

Kuidas Kagu-Eestis tööjõu leidmisega lood on?

Ari: See teema on kogu aeg õhus ja probleemiks. Meil on olnud inimesi, kelle oleme välja koolitanud, kuid seejärel lähevad Tallinnasse või Soome tööle. Vanasti oli meil tööle tahtvatest inimestest lausa ootejärjekord. Probleemiks polegi nii väga oskuste puudumine, vaid inimesi on lihtsalt vähe.

Taimi: Kuna inimesi on raske leida, siis panustame sellesse, et olemasolevaid hoida. Näiteks on meil range reegel, et palgapäev on ikka palgapäeval, mitte paar päeva siia-sinna. Pakume töötajatele iga päev sooja toitu ning töökeskkond on puhas ja soe.

Milline on Eesti ja Soome ettevõtluskeskkonna erinevus?

Ari: Ega palju erinevusi pole. Vanasti oli üheks Eestisse laienemise põhjuseks tööjõukulu, kuid see argument on tänaseks suures osas kadunud. Kõige suurem erinevus on vast Eestis kehtiv ettevõtete tulumaksusüsteem. See motiveerib siia investeerima. Saame kasumi investeerida ettevõtte tulevikku.

Mille poolest erineb Antsla Inno oma konkurentidest?

Ari: Valmistame tooted vastavalt sihtturule. Meil on kogu kontserni peale suurepärane tootearenduse meeskond, kes sellega tegelevad. Samuti panustame väga kvaliteedile, mistõttu pole meie toodang väga soodne. Paistame silma tarneaegadest ja oma lubadustest kinnipidamise poolest. Lisaks ei müü me ainult toodet, vaid tootega läheb kaasa ka teenindus. Näiteks koolitame müüjaid, milliseid argumente müügis kasutada jne.

Millised on teie tulevikuplaanid?

Ari: Pingutame selle nimel, et olla endiselt üks juhtivamaid mööblitootjaid Eestis.

Taimi: Tööjõu osas loodame veidi haldusreformi peale. Ehk hakkab riik rohkem maapiirkondade peale mõtlema ja inimesed jäävad paikseks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

13

INVESTOR

ALUSTAVATE ETTEVÕTJATE JA INVESTORITE KOOSTÖÖ EELDAB

üksteisemõistmist TIIT ELENURM Ettevõtlusprofessor, Estonian Business School

KÜLLIKI TAFEL-VIIA Teadur ja arendusprojektide valdkonna juht, Tallinna Ülikool

MAREK MÜHLBERG STARTERcreative programmi juht, Tallinna Ülikool

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

Viimastel aastatel on Eestis populaarsust, aga ka kriitikat saanud ambitsioonikad kasvuettevõtted, mille asutajate tiimid püüavad innovaatiliste ideedega kiiresti välisturgudele jõuda. Selleks kaasatakse investeeringuid äriinglitelt ja ühisrahastuse platvormide kaudu. Ettevõtte edasiseks arenguks vajaliku rahastuse kaasamise õnnestumisest sõltub tema edasine tähelend, sestap uurisid kolm ülikooli tegureid, mis ettevõtjate ja investorite koostööd takistama kipuvad.

E

esti Äriinglite Assotsiatsioo­ ni EstBAN liikmed tegid 2016. aastal investeeringuid 84 ettevõttesse kokku 8,82 miljoni euro eest. Eestis on tänaseks kümmekond ühisrahastusplatvormi, mille kaudu investeerimine on laiendanud alustavatesse ettevõte­ tesse investeerijate ringi. Innovaatilisi äriprojekte alustavatesse ettevõte­ tesse investeerides tuleb arvestada suuremate riskidega, kui pikka aega

turul tegutsenud ja positiivse rahavoo saavutanud ettevõtete puhul. Samas võib edukas koostöö kiirele kasvule ja uuendustele orienteeritud ettevõtlustiimiga tuua investorile suurt tulu ja uudse ärimudeli rakendamise toetamisest saadud eneseteostuse.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames uuriti Estonian Business Schooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös ettevõtjate ja investorite koostöö takistusi ja arusaamu teadmis-

INVESTOR test ning oskustest, mis edu saavutamiseks vajaksid täiendamist. Küsitleti ja intervjueeriti 19 äriinglit ehk investorit, 17 investeeringuid kaasanud ettevõtjat ja kahe suurema ühisrahastusplatvormi Fundwise ja Funderbeam arendajaid. Intervjueeritute hulgas on erinevate rahaliste võimalustega investoreid. On neid, kelle jaoks võimalik investeeringumaht aastas piirdub 10 000 kuni 20 000 euroga, aga ka neid, kes saavad alustavatesse ettevõtetesse investeerida mitusada tuhat eurot aastas. Ettevõtjatest intervjueeriti nii edukalt kui mitteedukalt investeeringuid kaasanud ettevõtjaid.

ka ülevaade äriprojektide tasuvuse hindamise alustest. Kuid alustavatesse ettevõtetesse investeerimise kogemus on viinud nad järeldusele, et tasuvusarvestustest on vähe kasu, kui toote turupotentsiaali ei suudeta õigesti hinnata. Ettevõtjad pidasid oluliseks äriinglite koolitusvaldkonnaks sündikaatinvesteeringuid, et ühendada Eesti veel vähearenenud investeerimiskeskkonnas erinevate investorite ressursse.

gute tulemuslikuks kaasamiseks.

Algsest poolesajast ettevõttest sõeluti samm-sammult välja 20 ja peale nende suulisi esitlusi 10 ning lõpuks peale täiendavaid esitlusi ja intervjuusid jäi sõelale neli favoriiti. Nende hulgast sai teha lõppvaliku programmis osalejate ühisinvesteeringuks. Selline koolitus aitab koondada investorite ressursse sündikaatinvesteeringuteks ning üksteise kogemustest ja investeerimis-

Ettevõtjate ja investorite arusaamade erinevus kui arengut takistav tegur

Selgus, et investorite ja ettevõtjate arvamused koostöö takistuste osas on mõneti erinevad. Kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldasid, et peamine takistus on investeeringuks küsitava summa suurus või oskamatus investeeringuvajadust piisavalt põhjendada. Investorid rõhutasid siiski nähtavat vastuolu idee leidmisega kaasneva vaimustuse ja hilisemaks järjekindlaks rakendamiseks vajaliku motivatsiooni ja koostöövõime vahel.

Investori jaoks hoiab hea ettevõtlustiim fookust ja on valmis minema läbi seinte. Investorid peavad veel probleemiks ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist.

Ettevõtjad ootavad investoritelt aga suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist. Mõlemad osapooled olid siiski ühel meelel, et alustava ettevõtluse puhul on oluline ettevõtlustiimi ja investorite usaldus ning süstemaatiline infovahetus.

Milliseid teadmisi peaksid investorid täiendama?

Ettevõtjate ja investorite seas tekitas mitmeid lahkarvamusi koostöö ja investeeringute edukust mõjutavate teadmiste ning oskuste pingerea määratlemine. Ettevõtjate arvates ei peaks Eesti investorid end täiendama äriühingu omanikeringist väljumise temaatika osas. Äriinglid peavad seda aga kõige vajalikumaks enesearendamise valdkonnaks. Äriinglid ei pidanud samas enda teadmiste täiendamist investeeringute tasuvuse hindamisel eriti oluliseks, samal ajal kui ettevõtjad arvasid just vastupidist. Äriinglitel kaasneb enamasti varasema ettevõtluskogemusega

Mida saaksid ettevõtjad teha, et rahastust paremini kaasata?

Investorite arvates peaksid ettevõtjad täiendama oma oskusi eeskätt oma idee turul testimise ja klientidelt tagasiside saamise osas. Investorid rõhutasid ka ettevõtjate meeskonnatöö oskuste arendamise vajadust. Samuti soovitasid investorid ettevõtjatel jagada oma äriidee elluviimine etappideks ja seada vahe-eesmärke, mis toetab nende hinnangul rahastuse saamist.

Ettevõtjad ise peavad oluliseks koolitusi uute turgude ja koostöövõrgustike leidmiseks. Samuti tähtsustasid nad intellektuaalomandi kaitsega seonduva arendamist.

Praktilise õppe olulisus

Enamik intervjueeritud äriingleid arvasid, et kõige efektiivsem on õppida just praktilise investeerimistegevuse kaudu. Seda põhimõtet hakkas kasutama ka EstBAN. Näiteks alustati 2017. aasta kevadel võrgustiku liikmetele suunatud programmiga, mis seostab koolitust ja tegelikku investeerimist.

Osalejad analüüsisid ühiselt alustavate ettevõtete valmisolekut investeerin-

Alustava ettevõtte puhul on oluline ettevõtlustiimi ja investorite usaldus ning süstemaatiline infovahetus. loogikast õppida.

Kuna ühisrahastuse platvormide areng on olnud kiire hoolimata lühikesest tegutsemise ajast, on investeeringute mõlema osapoole ehk ettevõtja ja investori teadlikkus ja oskus selles keskkonnas tegutseda ebapiisav.

Kokkuvõttes tõdeti üksmeelselt, et erinevate ettevõtluse osapoolte omavaheline kommunikatsioon ning nende varakult kokkuviimine hariduses juba ettevõtlus­õppe protsessis aitaks olulisel määral kaasa tulevaste ettevõtjate ja investorite koostöö laabumisele.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond ning juhib Haridus- ja Teadusministeerium.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

Kas ka Sinu tooteid võltsitakse?

Võltsitud ja piraatkaupade maht suureneb pidevalt ning põhjustab majandusele tohutut kahju. Sellega võitlemiseks on aga vaja teha tõhusamat koostööd kogu väärtusahelas. Kas meie riik ja ettevõtjad teavad, kas, kes, kus ja millises ulatuses nende tooteid võltsib?

G

lobal Financial Integrity hindas 2017. aastal võltsitud ja piraatkaupadega kauplemise mahuks umbes triljon dollarit aastas, täpsemalt 923 miljardit kuni 1,13 triljonit USA dollarit.

Võltsitud ja piraatkaubast rääkides on oluline silmas pidada, et olemas on kaht tüüpi võltsimist. Esimene võltsimise tüüp on intellektuaalomandi õiguste rikkumine, mis tähendab puhtakujulist kõlvatut konkurentsi. See ohustab enim kaupade ja toodete intellektuaalomandi õiguste õiguspäraseid omanikke ehk ettevõtjaid. Teine tüüp on kaupade ja toodete ohutust ja rahva tervist otseselt ohustav võltsimiskuritegu. Selles artiklis on võltsitud kaupade ja toodete all mõeldud neid mõlemaid.

Euroopas on suure intellektuaalomandi õigusega tööstusharu osakaal 39% ELi SKPst ja 26% ELi tööhõivest. Seda näitas Euroopa Patendiameti ja Siseturu Ühtlustamise Ameti 2013. aasta septembris tehtud ühisuuring suure intellektuaalomandi õiguse osakaaluga tööstusharude kohta ELis. Hiljutiste uuringute kohaselt moodustavad võltsitud kaubad 5–7% maailma kaubandusest. Võltsitud ja piraattoodete

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

turule toomine põhjustab majandusele tohutut kahju, soodustades nn põrandaaluse majanduse arengut, mille tõttu jäädakse ilma avalike teenuste pakkumiseks hädavajalikust tulust, tekitatakse maksumaksjatele suurem maksukoormus ja kaovad püsitöökohad. ELis kaob võltsimise tõttu aastas ligikaudu 800 000 töökohta ja saamata jääb 14,3 miljardit eurot maksutulu (sh käibemaks ja aktsiisimaks). Viimastel aastatel on võltsitavate toodete liike nii palju juurde tulnud, et pole enam tooteid, mida ei püüta järele teha ja müüa. Kõike kopeeritakse, alates rõivaaksessuaaridest kuni mehhaaniliste tagavaraosade, tööriistade, ehitusmaterjalide ja -seadmete, ehete, jalatsite, disainitoodete, mänguasjade, kosmeetika ja ravimiteni välja. Võltsitud toodetest on saanud eraldi paralleelne ärisektor, tõsine konkurent, kelle eest peavad ettevõtjad oma turuosa kaitsma.

Võltsitud kaupade tootmine, sh suures mastaabis, on kasvamas nii ELi liikmesriikides kui kogu maailmas ning võltsijad püüavad mööda hiilida tollikontrollist ELi välispiiridel. Tollistatistikast nähtub selgelt, et enamik võltsitud toodete päritoluriike ei ole ELi liikmed. Lisaks Hiinale ja

EUROOPA UUDISED transpordikulude ja väiksema tabamisriski ning hästi organiseeritud ja piisavate ressurssidega kuritegelike võrgustike arengule näib tekkivat uus mudel. Näiteks Marokos, kõigest 15 km kaugusel EList asuva Tanger Medi vabatsooni eeldatav laienemine võib pakkuda kuritegelikele võrgustikele täiendavaid võimalusi tuua Euroopa turule suuremaid võltsitud kaupade koguseid. Aastatel 2011–2013 mõjutas võltsimis­ tegevus enim järgmiste riikide ettevõtjaid: USA (20%), Itaalia (15%), Prantsusmaa ja Šveits (12%), Jaapan ja Saksamaa (8%), Ühendkuningriik ja Luksemburg. Alahinnata ei tohiks ka kaudseid kahjusid ja lisakulusid ettevõtjatele, näiteks suutmatus tootmist ja investeeringuid suurendada, samuti võimalik mainekahju.

Kahjuks on võltsitud kauba ostmine muutunud järjest lihtsamaks. Internet on loonud uusi võltsitud toodete turustamise kanaleid, mis on müüja jaoks vähese riskiga, sest vahendajaid on väärtusahelas raske vastutusele võtta. Väidetavalt just ostmise lihtsuse tõttu otsustavad ostjad sageli võltsitud toodete kasuks. Kuna e-kaubandus ja veebipõhised oksjonid on vähe reguleeritud ja raskesti kontrollitavad, võimaldavad need luua laia kliendibaasi ning kaubelda odavate ja sageli võltsitud kaupadega.

Kõige selle tõttu kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) üles nii erasektorit, ELi liikmesriike kui ka ELi institutsioone igati tõhustama võitlust võltsitud ja piraatoodete vastu. Võltsitud toodete müügi piiramiseks on tarvis suuremat koostööd kogu väärtusahelas.

EMSK leiab, et sellesse peaks panustama eelkõige ELi erasektor, mis hõlmab enim mõjutatud tööstusharusid ja teenuseosutajaid. Äärmiselt oluline on tugevam ühistegevus, et tagada tõhus partnerlus veebisaitide pakkujate, sisutootjate, kaubamärkide omanike, elektrooniliste maksete operaatorite, reklaamitööstuse võrgustike ja veebidomeenide registritega.

Seda peaksid toetama tõhusad avaliku sektori meetmed.

Näiteks tuleks välja töötada selline uus tehnika, mis võimaldab avaliku ja erasektori koostööd tolli sekkumise optimee-

ELis kaob võltsimise tõttu aastas ligikaudu 800 000 töökohta ja saamata jääb 14,3 miljardit eurot maksutulu.

Hong Kongile on võltsimistööstuse põhitegutsejate hulgas ka teisi konkreetsetele sektoritele spetsialiseerunud Aasia riike, näiteks India ravimi-, Egiptus toiduaine- ning Türgi parfümeeria-, kosmeetikatoodete ja jalanõude sektoris jne.

ELi 2014. aasta tollistatistikast ilmneb, et üle 66% võltsitud tekstiili- ja rõivatoodetest on pärit väljastpoolt ELi. Transiidipunktidel on kaupade transportimisel Aasiast Euroopasse eriti oluline osa, kuna need toimivad kaubakonteinerite transpordi puhul kesksete tsoonidena 135 eri riigis paiknevast 3 000 vabatsoonist koosnevast võrgustikust. Neid alasid kasutatakse kaubakonteinerite sisu vahetamiseks, dokumenteerimiseks ja uuesti märgistamiseks.

Paraku ei võltsita kaupu mitte ainult ELi välispiiride taga, vaid ka ELis sees. Võltsitud ja piraatkaupade liidusisene tootmine on märkimisväärselt kasvanud. See on Europoli andmetel muutumas organiseeritud kurjategevuse jaoks üha tasuvamaks, millega kaasnevad palju väiksemad riskid ja mis omakorda on seotud muude kuritegevuse liikidega.

Seoses võltsitud ja piraatkaupade tootmisrajatiste ümberpaiknemisega ELi riikidesse, sellest tulenevate madalamate

rimiseks märgistamise ja jälgitavuse kaudu; koostoimelised tuvastussüsteemid, mis vahetavad teavet sobival tehnoloogial põhinevate automaatsete riskihaldussüsteemidega ning võimaldavad e-kaubandusettevõtete ja õiguste omanikel rikkumisi tuvastada ja ennetada. EK ja muud institutsioonid peaksid aga tegutsema koordineeritumalt ja süsteemsemalt.

EK peab uuendama intellektuaalomandi õigusi reguleerivat raamistikku, olemasolevaid eeskirju tuleb ajakohastada ning kohandada ELis ja selle liikmesriikides praegu kasutuses oleva kriminaalõiguse võimalustega. Lisaks soovib ja soovitab EMSK nii EKle kui liikmesriikidele veel hulga erinevaid meetmeid. Muuhulgas on tarvis, et statistiline baas ja ökonomeetrilised hinnangud oleksid täpsemad, usaldusväärsemad ja võrreldavamad.

Kuid otsustava valiku teeb lõpuks ikkagi tarbija. See on meie kõigi huvides, et tarbija eelistaks originaale, mitte võltsinguid.

Artikkel tugines Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele „Võltsitud ja piraattoodete tööstus“.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

17

LIIKMELT LIIKMELE

PAKKUMISED

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA LIIKMETELE Estonia Spa Hotels AS

Metrosert AS

ESTONIA Resort Hotel & Spa Pärnus pakub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele majutuse päevahinnast ja restoran NOOT a la carte menüüst 10% ning seminariruumilt 30% soodustust. Pakkumise tingimused on järgmised: pakkumine kehtib broneeringutele kuni 27.12.2018, v.a 29.12.2017–29.01.2018; soodustuse saamiseks viidake päringus märksõnaga „EKTK liige”; edasimüüjate kaudu tehtud broneeringutele soodustus ei kehti.

Saabuval sügisel korraldab Metrosert AS mitmeid erinevaid metroloogia- ja juhtimissüsteemide alaseid koolitusi.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete jaoks on koolitustel osalemine 5% soodsam! Soodustuse kasutamiseks palume koolitustele registreerumisel sisestada registreerumisvormil sooduskoodi lahtrisse märksõna „Kaubandus-Tööstuskoda“.

Sokisahtel OÜ Sokisahtel pakub lisaks sokkidele ja sukkadele ka laia valikut ärikingitusi alates pastakatest ja tassidest kuni ainulaadsete toodeteni. Sokisahtel pakub ärikingitustele ja kingituste pakkimise teenusele 10-protsendilist hinnasoodustust.

VG Holding AS VG Holding AS pakub alates 1993. aastast galvaaniliste pinnakatete teenuseid metallpindadele. Ettevõte pakub teile roostevaba metalli elektropoleerimist, terase musta oksüdeerimist, alumiiniumi anodeerimist ja värvimist, samuti messingi elektropoleerimist.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised !

MESSID SAKSAMAAL EXPO REAL

Euroopa suurim kinnisvara ja investeeringute mess

München

04.–06.10.2017

REHACARE

Rahvusvaheline invatarvete, taastusravi ja hoolduse mess

Düsseldorf

04.–07.10.2017

A+A

Tööohutuse-, turvalisuse ja –tervishoiu mess ja kongress

Düsseldorf

17.–20.10.2017

Hanseboot

Rahvusvaheline paadimess

Hamburg

28.10.–05.11.2017

AGRITECHNICA

Rahvusvaheline põllumajandustehnika mess Rahvusvaheline meditsiinimess ja kongress Elektroonikakomponentide tootmise mess Rahvusvaheline mere-, veespordi- ja paadimess

Hannover

12.–18.11.2017

Düsseldorf

13.–16.11.2017

München Berliin

14.–17.11.2017 23.–26.11.2017

Rahvusvaheline mineraalide, fossiilide ja vääriskivide mess

Hamburg

01.–03.12.2017

Vaipade ja põrandakatete maailmamess Rahvusvaheline toiduainetööstuse, põllumajanduse ja aianduse mess Rahvusvaheline paadimess Põhjamaade tootmistehnika erialamess Spordiartiklid ja spordimood Värskete puu-ja juurviljade kaubandusmess

Hannover

12.–15.01.2018

Berliin

19.–28.01.2018

Düsseldorf

20.–28.01.2018

Hamburg

23.–26.01.2018

München

28.–31.01.2018

Berliin

07.–09.02.2018

Kellad, ehted, vääriskivid

München

16.–19.02.2018

Rahvusvaheline turismimess

Berliin

07.–11.03.2018

Maailma juhtiv tööstusmess

Hannover

23.–27.04.2018

MEDICA productronica BOOT & FUN Mineralien Hamburg DOMOTEX Internationale Grüne Woche boot Düsseldorf NORTEC ISPO MUNIC FRUIT LOGISTICA INHORGENTA MUNICH ITB Berlin HANNOVER MESSE

Messid Berliinis Maarian Toom T 6276 942 berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Elo Saari T 627 6946 duesseldorf.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Messid Hannoveris Marge Aedna T 627 6944 hamburg.ee@ahk-balt.org hannover.ee@ahk-balt.org Messid Münchenis Elo Saari T 627 6946 muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

EESTI

Fotod: Lingvist

ISIKLIKU PROBLEEMI LAHENDAMINE VIIS EDULE EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

K

as Sa usud, et tehnoloogia võib kiirendada keeleõpet?

Kui ei, siis nüüd on põhjust need kahtlused peast visata. Eesti osakestefüüsik Mait Müntel, kes töötas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis ning oli osa Higgs bosoni avastanud tiimist, lõi uue programmi Lingivist, mille eesmärgiks on muuta keeleõpe kordades kiiremaks.

Probleemi lahendamine viis ettevõtte loomiseni

Mait oli aastaid töötanud ja elanud Šveitsi prantsuskeelses piirkonnas ning ta soovis õppida kohalikku keelt.

Olemasolevad keeleõpikud ja veebipõhised õppekeskkonnad polnud tema jaoks piisavad, et saada igapäevasuhtluseks piisavat keeletaset. Lisaks oli selline õppeprotsess tema jaoks liiga pikk ja aeganõudev.

Mõelnud pisut selle peale, kuidas üks efektiivne keeleõppeprogramm toi-

mida võiks, võttis ta eeskujuks bosoni leidmisel kasutatud metoodika ning lõi keeleõppeprogrammi prototüübi, millega hakkas ise prantsuse keelt õppima. Usu või ära usu, aga kodus väljatöötatud prototüübi abil õppis Mait 200 tundi prantsuse keelt ning sooritas seejärel keskkoolitasemel prantsuse keele eksami üle keskmise tulemusele.

Programmi eripäraks on see, et süsteem põhineb keele statistilisel analüüsil ja õppeprotsessi matemaatilisel optimeerimisel. Programm võtab arvesse õppija olemasolevad teadmised, kaardistab õppija mälu ning otsustab reaalajas, mida iga õppija järgmisena õppima peaks, et see kõige rohkem lisaväärtust annaks.

Maidu prototüübist on tänaseks välja kasvanud ettevõte Lingvist, mille meeskonnas töötab keeleõppe kiirendamise kallal enam kui 40 inimest.

Abi on vaid käeulatuses

Selleks, et Lingvist kiiremini kasvada saaks, oli ettevõttel tarvis rahastust ning nii leidis Mait Euroopa Liidu projekti Horizon 2020.

Lingvist on ettevõte, mis toob kokku keelespetsialistid, andmeteadlased ning tipparendajad, et tehnoloogia ja teaduse uusimaid arenguid keeleõppe

kiirendamiseks rakendada. Sellisena kvalifitseerub ta hästi Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horizon 2020.

Kandideerimine sellele rahastusele on aga üsna keeruline, mistõttu hakkas ettevõte otsima partnerit, kes omaks know-how´d, kuidas projektis osalejaks kandideerida. Nii jõudis Lingivist Enterprise Europe Networki (EEN) Eesti ühe partnerini Invent Baltics.

EENi nõustajate lähenemine oli ettevõtte hinnangul sümpaatne, praktiline ning asjatundlik. Üheskoos koostasid nad projektitaotluse, mis lõppkokkuvõttes oli edukas ning ettevõte sai H2020 rahastuse.

H2020 projektid kestavad mitu aastat ning nende puhul tuleb kvartaalselt Euroopa Komisjonile aru anda tegevuste progressist. Start-up’ile on igasugune aruandlus üsna suur peavalu ning Invent Baltics oli ka siinkohal ettevõttele väga suureks abiks. Nad võimaldasid ettevõttel tegeleda sisulise tööga ja aitasid edusamme ja muresid efektiivselt komisjonile vahendada.

Täna saab Lingvistiga õppida 16 eri keelt ning tänu H2020 rahastusele ja Lingvisti tehnoloogilistele arendustele on ligi miljonil õppuril üle maailma olnud võimalik oma keeleõpet kiirendada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

19

MESSID SANTEK 2017 – tööstus- ja masinaehitusettevõtete mess 2.–5. november Kocaeli, Türgi Märksõnad: hh Metall, plastik, masinaehitus, tööstuslikud tehnoloogiad hh Käigukastid, rihmad ja ketid hh Käitlemise ja konveierilindi süsteemid hh Graanulid hh Tihendusained hh Jahutusvedelikud ja õlid hh Ühiskond ja ajakirjandus, professionaalsed väljaanded hh Pressid hh Ladustamise süsteemid ja seadmed hh Automaatsüsteemid ja tarkvara hh Kvaliteedikontroll ja mõõtmine hh Hüdraulilised-pneumaatilised süsteemid hh Kõrvaltööstuse seadmed ja tarvikud hh Ettevõtte ja töötajate ohutusvarustus Messile oodatakse vähemalt 350 osalejat ja 40 000 külastajat.

Täpsem info: santekfuari.com/en

MATCH4INDUSTRY BUSINESS MATCHING EVENT 6. tööstusettevõtete ärikohtumiste sari, mida korraldatakse SANTEK2017 raames 2.–3. november Kocaeli, Türgi

20

EUROPEAN PAVILION, SIAL InterFOOD Jakarta

Match4Industry kontseptsiooni kohaselt korraldatakse ärikohtumisi ettevõtete ruumides ja ka messi SANTEK2017 toimumis­kohas.

Märksõnad: hh Metallurgia ja masinaehitus hh Plastik- ja kummitooted hh Rehvid hh Kemikaalid (autovärvid ja -katted, hooldusvahendid) hh Ehitus ja ehitusmaterjalid hh Energia hh Keskkond hh Elekter ja elektroonika hh IKT hh Naisettevõtlus

22.–25. november Jakarta, Indoneesia

Registreerimistähtaeg on 25. oktoober.

Osalustasu on 80 eurot ning see sisaldab: ärikohtumisi, eelnevat, kohapealset ja järgnevat nõustamist, kohalikku transporti kohtumiskohta, inglise-türgi ning türgi-inglise tõlget, lõunat, suupisteid ning õhtusööki.

Ostjateks kvalifitseerunutele võimaldatakse 2 ööks tasuta ööbimist viietärnihotellis, taotlemise tähtaeg on 20. oktoober.

Täpsem info: www.match4industry.com

Osalustasu: väljapanekuga ettevõttele 3250 eurot + km 10%, eelnevalt kavandatud ärikohtumine 1300 eurot + km 10%.

EIBN valib osalejate seast välja 10 ettevõtet, kelle osalemiskulud messil või kohtumistel kaetakse 75% ulatuses. Lisaks pakutakse abi soodsa majutuse leidmisel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

Tarbijate arv Indoneesias kasvab oletatavasti 100 miljonilt 140 miljoni inimeseni juba 2020. aastaks ning linnastumine suureneb 2030. aastaks 71%. Toidu- ja joogitööstus moodustab enam kui 7% riigi SKPst ning sektori töötajaskonna arv on viimase paari aastaga suurenenud 22%.

Osaledes messil, on teil võimalik hh kohtuda potentsiaalsete äripartneritega; hh tutvustada oma tooteid; hh kohtuda valitsuse ametnikega ja ettevõtete juhtidega, et teada saada, millised on toidu- ja joogitööstuse regulatsioonid ning milliseid poliitikaid rakendatakse; hh tutvuda tänase situatsiooniga ja toimuvate arengutega.

Registreerimistähtaeg on 27. oktoober.

Täpsem info: www.eibn.org

EESTI

WORLD WEALTH CREATION CONFERENCE – investeerimiskonverents 28.–30. november Singapur Eestist pärit kaaskorraldajate abil toimub Singapuris suure­ mahuline investeerimiskonverents, kuhu on oodatud ettevõtjad ning investorid üle maailma.

Konverentsi käigus saate teadmisi enam kui 30 praktilisest järeleproovitud strateegiast, kuidas valida investeerimiseks parimaid ettevõtteid, kuidas avada müügioptsioone, ette näha trende ning saavutada kahekohalist võlakirjade tootlikkust.

Registreeru kohe! Kaubanduskoja liikmetel on võimalik taotleda registreerumisel sooduskoodi.

Kontaktinformatsioon Eestis: Silver Kalmus, Investor Relations and Sales Manager, Etalon Conference Ltd., e-posti aadress silver.klamus@worldwealthcreation.com Osavõtutasu: VIP-osalejana 6200 USD; tavakülastajana 1188 USD Täpsem informatsioon: www.worldwealthcreation.com

ORGANIC&NATURAL – Lähis-Ida naturaalsete ja orgaaniliste toodete mess

Jakarta, Indoneesia

11.–13. detsember Dubai Mess viib kokku naturaalseid ja orgaanilisi tooteid tootvad ettevõtted ning hüpermarketite, supermarketite ja hulgikaupmeeste esindajad. Kokku osaleb messil üle 6000 orgaaniliste ja naturaalsete toodete ostja nii Lähis-Idast kui ka Aafrikast, kellest umbes 60% ostab joogi- ja toidukaupu. Messi külastab 5 miljonit inimest.

Võimalikud B2B kohtumised kohapeal, informatsioon: +971 4 227 1326 või info@naturalproductme.com Täpsem info: naturalproductme.com

RIIGIHANKED hh Norras hangitakse piimatooteid militaarasutusele. Tähtaeg on 20. oktoober 2017. Kood 408.

hh Ühendkuningriigis hankitakse mobiilse parkimise teenust. Tähtaeg on 2. oktoober 2017. Kood 415.

hh Rumeenias hangitakse päästeveste.

Tähtaeg on 5. oktoober 2017. Kood 409.

hh Saksamaal hangitakse raamatute, voldikute jmt trükiteenust. Tähtaeg on 4. oktoober 2017. Kood 416.

hh Hispaanias hangitakse laborireaktiive. Tähtaeg on 9. oktoober 2017. Kood 410.

hh Ühendkuningriigis hangitakse ortopeedilisi lastejalatseid. Tähtaeg on 10. oktoober 2017. Kood 417.

hh Itaalias hangitakse polüetüleenist prügi- ja jäätmekotte. Tähtaeg on 9. oktoober 2017. Kood 411.

hh Itaalias hangitakse tervishoiuteenuste osutamiseks spetsiaalseid paate. Tähtaeg on 23. oktoober 2017. Kood 418.

hh Poolas hangitakse trükipaberit.

Tähtaeg on 10. oktoober 2017. Kood 412. hh Prantsusmaal hangitakse veepuhatsusjaama parandusja hoosldustöid. Tähtaeg on 2. oktoober 2017. Kood 413.

hh Tšehhis hangitakse kartulit ja teravilja. Tähtaeg on 9. oktoober 2017. Kood 419. hh Lätis hangitakse televisiooni ja raadioside vahendeid. Tähtaeg on 9. oktoober 2017. Kood 421.

hh Slovakkias hangitakse tervishoiuteenuse osutamiseks kaatreid. Tähtaeg on 5. oktoober 2017. Kood 420. hh Prantsusmaal hangitakse tervishoiuvaldkonnale plasttooteid.

Tähtaeg on 4. oktoober 2017. Kood 422.

NATO hanked hh NATO hangib tarkvara DragonFly tugiteenust. Tähtaeg on 2017. aasta septembri II pool. Kood 424.

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED PUIT Suurbritannia ettevõte otsib puitpaneelide tarnijaid, mida kasutatakse hiljem moodulmajade tootmises. Soovitakse kasevineerist (mõõdus 2440 mm x 1220 mm x 15 mm) ja OSB3 (mõõdus 2440 mm x 1220 mm x 18 mm) plaate. KOOD: BRUK20170901001 Taani ettevõte otsib kvaliteetseid tammepuidust lauaplaate (FSC sertifitseeritud, vähemalt 4 cm paksused, mitte MDF ega lamineeritud). KOOD: BRDK20170808001 Taani ettevõte otsib kõrgkvaliteetsete lehtpuidust ja MDF-puidust riiuliosade tootjat. KOOD: BRDK20170823001

Poola ettevõte, kes on spetsialiseerunud tekstiili- ja pudukaupade turustamisele, otsib tarnijaid. KOOD: BRPL20170817002

TARBEKAUBAD Taani kontoritarvete edasimüüja otsib tootevalikusse innovaatilisi tooteid. KOOD: BRDK20170817001 Katari ettevõte otsib kvaliteetset esmatarbekaupa (nii toidu- kui muud kaubad) levitamaks neid kohalikul turul, eelistatult oma kaubamärgi all. KOOD: BRQA20170830001

METALL/MASINAD PABER ja PAKEND Rumeenia paberpakendite tootja otsib jõupaberi tarnijaid. KOOD: BRRO20170727001 Prantsusmaa ettevõte otsib väikeste klaaspudelite tootjaid. KOOD: BRFR20170818001

TEKSTIIL Poola ettevõte otsib lasterõivaste tootmiseks sünteetiliste ja puuvillaste pitside tootjat või tarnijat. KOOD: BRPL20170726001 Saksa ettevõte otsib puuvillasest kangast võitluskunstide spordirõivaste ja vööde tootjat. KOOD: BRDE20170807001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

Suurbritannia ettevõte otsib roostevabast terasest pressitud valamute tootjat. Töö tootmislepingu alusel. KOOD: BRUK20170719001 Rootsi ettevõte otsib lehtmetalli (EN 1.4404) töötlejaid. KOOD: BRSE20170815001 Suurbritannia inseneriettevõte otsib võllide, sisemiste ja väliste plaatide, šassii ja laminaatide tootjat uue seadme tegemiseks (arendatav seade on konfidentsiaalne). KOOD: BRUK20170804003 Türgi puuvillapuhastusmasina tootja otsib erinevate komponentide (laagrid, kruvid, harjad) tootjat.

KOOD: BRTR20170804001

FARMAATSIA Itaalia ettevõte otsib farmaatsiakaupade ja kvaliteetkosmeetika edasimüüjaid.

Tootevalikus on näiteks innovaatilised armide vähendamiseks mõeldud kreemid ja juuste taastamise maskid.

KOOD: BOIT20170316001 Taiwani tervishoiuteenuse osutaja otsib tarnijaid/tootjaid alljärgnevatele kaupadele: hapnikukontsentraatorid, röga aspiraatorid, inhalaatorid ja kaitsevahendid. KOOD: BRTW20170822001

MUU Katari ettevõte, kes on spetsialiseerunud LED- ja muudele valgustitele, otsib (pool)valmis valgustite ja lampide tootjaid. KOOD: BRQA20170720001 Soome ettevõte otsib tarnijaid/ tootjaid ja alltöövõtjaid erinevate laevaehitusprojektide jaoks.

Muuhulgas huvitavad ettevõtet mööbel, sanitaarseadmed, erinevate paigaldustööde tegijad jne. KOOD: BRFI20170817001 Jaapani juhtiv gaasidetektorite ja -andurite tootja otsib turustajaid ja esindajaid. KOOD: BOJP20170707001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

KOJA LIIGE

Realist –

REAALSELT EESTIS TOODETUD MAITSED Foto: Realist

GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator

T

ee oma ettevõtte loomiseni ei ole alati lihtne ning võib võtta oluliselt rohkem aega, kui esialgu tunduda võib.

Nii olid lood ka Realisti loomisega. „Tee ettevõtte asutamiseni oli päris pikk, aga kokkuvõttes sündis Realist Joogid OÜ ikkagi eelnevast kogemusest, isiklikust huvist ja hobist,“ tõdes ettevõtte juht Ragnar Vahemets.

Aga mis teeb Realistist Realisti?

Esiteks kindlasti ettevõtte nimi, mis peegeldab selgesti seda, mida nad oma toodetega püüavad turul saavutada – pakkuda inimestele reaalset Eesti maitset. „Brändi luues pidasin oluliseks, et nimi annaks edasi selle, mis on ettevõtte põhiväärtusteks – reaalselt Eestis toodetud, ehtsate ja puhaste toorainetega, säilitus- ja lisaainete vabad ehedad ning maitsvad käsitööjoogid,“ sõnas Ragnar. Lisaks täpsustas ta, et selline nimi toimib hästi ka väljaspool kodumaad.

Teiseks ettevõtte meeskond, keda Ragnar peab justkui salajaseks koostisosaks, mis neid konkurentidest eristab. Inimeste pühendumus ning armastus oma töö vastu on kindlasti üks edukuse võti. Lisaks meeskonnale on olulisel kohal ka toode ise ning

Kas olete kuulnud sellisest ettevõttest nagu Realist Joogid OÜ? Kui ei, siis teeme teid kohe omavahel tuttavaks.

Realist Joogid OÜ on väike Eesti ettevõte, kes valmistab Harjumaal maitsvaid käsitööjooke. selle maitse ja kvaliteet. „Püüame luua unikaalseid ning maistvaid kombinatsioone eri koostisosadest. Rohke tagasiside põhjal on see meil suurepäraselt õnnestunud,“ sõnas ta.

Kolmandaks nende eriilmelised tooted. Realisti tooteportfell koosneb hetkel neljast joogist: ingveri-piparmündi, astelpaju ja rabarberi-maasika limonaadist ning õunasiidrist. Kuid kauaks see nii ei jää! „Katsetame erinevaid maitseid ja kombinatsioone kogu aeg ning juba sel suvel on lisandumas Realisti tootevalikusse vähemalt üks unikaalne ja põnev uus alkoholivaba jook. Sügisel tuleb välja ka täiesti uus jookide seeria,“ ütles Ragnar.

Neljandaks – kodumaine tooraine.

Realisti käsitööjoogid valmivad enamjaolt kohalikust toorainest mõnede eranditega. Nad peavad oluliseks seda, et tooraine oleks sertifikaatidega kontrollitud põllumajandusest ja GMO-vaba.

Vaatavad ka kaugemale

Realisti käsitöölimonaadid ja –siidrid on jõudnud juba mitmete jaekettide kaupluste lettidele. Nende tooteid võib leida Tallinnast, Viljandist, Tartust, isegi Kihnust ning müügikohtade valik kasvab Ragnari sõnul iga nädalaga.

Lisaks koduturule vaadatakse ka Eestist väljapoole. Juba brändi nime

valikul oli silme ees soov ekspordiga alustada. Hetkel on neil käsil läbirääkimised mitme võimaliku koostööpartneriga nii Euroopas kui ka väljaspool. „Realisti joogid neile meeldivad ja veel sellel aastal jõuame ka esimeste pääsukesteni,“ kergitas Ragnar pisut saladuseloori.

Aga tulevikuplaanid?

Lasime Ragnaril ka pisut ennustamisega tegeleda ning küsisime ettevõtte järgmise viie aasta plaanide kohta. „Realist Joogid areneb väga kiirelt ning viie aasta pärast toimuva kirjapanek tundub üsna kohvipaksult ennustamine. Küll aga on meil loomulikult plaanid, mõtted ja eesmärgid, mis sammud ette võtta. Olulisematest vast eelmainitud tootesektorite juurdekasv, juba käimasolev uute tootmisruumide kasutuselevõtt, personali täiendamine ja jookide ekspordi käivitamine,“ sõnas ta. Kindlasti tasub nende tegemistega ennast sotsiaalmeedia vahendusel kursis hoida, sest Ragnari sõnul on tuleva aasta kevadel oodata juba mitmeid uusi üllatusi.

Soovime omalt poolt Realisti meeskonnale jõudu ja jaksu oma unistuste püüdmisel ning edu uute turgude vallutamisel!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

23

KASULIKKU

2 2

TÕNIS NIRK, Eesti suursaadik Lätis

MAKSUREFORM

Lätis

Läti majandust ootavad järgmisel aastal ees suured muudatused, mis loodetavasti tagavad lähiaastatel Läti maksukeskkonna stabiilsuse.

S

uuremat maksureformi hakati Lätis ette valmistama juba 2016. aastal. Senini oli praktiliselt igal aastal riigieelarve koostamise käigus maksuseadusi kohendatud, mõnel aastal üsna oluliselt. See muutis maksukeskkonna ebastabiilsemaks, millega ei olnud sugugi rahul Lätis tegutsevad ettevõtjad. Nüüd otsustati läbi viia suurem ülevaatus ja reform, mille tulemusena loodeti kokku leppida pikemaks ajaks paika jääv maksu­ keskkond.

Maksureformiga sooviti tugevdada Läti majanduse konkurentsivõimet, alandada tööjõuga seotud maksukoormust ning vähendada ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Silmas peeti ka valitsuskoalitsiooni tööprogrammis kokkulepitud eesmärki tõsta maksu­ kogumine tasemele 1/3 SKPst, seda peamiselt halli majanduse vastu võideldes ja maksukogumist parandades.

Käesoleva aasta kevadel hakati seoses maksureformiga üha rohkem rääkima vajadusest suurendada ja kaasajastada tervishoiusüsteemi rahastamist. Läti tervishoidu peetakse tõsiselt alarahastatuks ning maksureformiga loodeti leida sellele valdkonnale lisaraha. Mõnes mõttes viis tervishoiu teema sissetoomine reformiprotsessi esialgselt rajalt natuke kõrvale.

Selles kontekstis väärib tähelepanu, et kui esialgu toetasid ettevõtlusringkonnad (k.a.) veebruari lõpus avaldatud reformiplaane üsna tugevalt, siis arutelude käigus muutusid nad

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

aina skeptilisemaks. Väga kriitiline on lõpptulemuse suhtes Läti Pank. Majandusanalüütikud tõdevad, et piiratud määral võib reform Läti majanduse konkurentsivõimet tõepoolest tõsta, kuid esialgsete plaanidega võrreldes väiksemas ulatuses.

2 2

Kehtima hakkavatest muudatustest

Järgmisel aastal hakkavad niisiis kehtima alljärgnevad muudatused (enamus neist jõustub 1. jaanuarist, kuid mõned aktsiisimaksud tõusevad erinevatel aegadel aasta jooksul). Üksikisiku tulumaks muutub astmeliseks. Kui senini kehtis kõigile tulusaajatele ühtne tulumaksumäär 23%, siis järgmisest aastast maksustatakse tulu kuni 20 000 eurot aastas määraga 20%, 20 000 kuni 55 000 eurot aastas määraga 23% ja tulu üle 55 000 aastas määraga 31,4%. Väärib märkimist, et esialgsetes reformiettepanekutes sisaldus küll alandatud maksumäära (20%) sisseviimine väiksemat tulu saajatele, kuid idee maksustada suuremad sissetulekud kõrgema maksumääraga (31,4%) tekkis alles arutelude käigus.

Tõusevad kapitalimaksud. Kui senini kehtis kapitalitulule (intressid, dividendid jne) 10% maksumäär ja kapitalikasvule (tulud kinnisvara, osakute, aktsiate jne kallinemiselt) 15% määr, siis alates 2018. aastast maksustatakse ka neid tulusid 20 protsendiga.

Samuti maksustatakse tulumaksuga loterii- ja hasartmänguvõidud, mis küündivad üle 3000 euro.

Maksuvaba miinimum muutub samuti astmeliseks. Tuludele kuni 440 eurot kuus rakendub tulumaksuvaba miinimum 200 eurot (2019. a 230 eurot, 2020. a 250 eurot), tuludele 440 eurot kuni 1000 eurot (2019. a 1100 eurot, 2020. a 1200 eurot) hakkab kehtima varieeruv miinimum sõltuvalt tulu suurusest, üle selle maksimummäära ulatuvatele tuludele miinimummäära ei rakendata.

Miinimumpalk tõuseb 2018. a 380 eurolt 430 eurole kuus.

Ettevõtte tulumaksu osas võetakse üle Eesti süsteem – reinvesteeritud kasumi maksustamine ajatatakse kuni kasumi jaotamiseni. Tasub tähele panna, et mitte kõiki ettevõtte poolt tehtavaid investeeringuid ei saa ajatada, vaid ainult neid, mis on otseselt

KASULIKKU

Maksureformiga sooviti tugevdada Läti majanduse konkurentsivõimet, alandada tööjõuga seotud maksukoormust ning vähendada ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. seotud ettevõtte majandustegevusega.

Ettevõtte tulumaksu määr aga tõuseb seniselt 15 protsendilt 20 protsendile.

Sotsiaalmaks tõuseb 1% võrra.

Lätis maksavad sotsiaalmaksu nii tööandja kui ka töövõtja. Järgmisest aastast suureneb mõlema kategooria maksumäär 0,5% võrra. Alates 1. jaanuarist kehtib seega tööandjatele maksumäär 24,09% ja töövõtjatele 11%.

Ka sotsiaalmaksu tõstmise ettepanek tekkis alles reformiarutelude käigus, esialgsetes ettepanekutes seda ei sisaldunud.

Muutuvad ka Eestiski palju kõne­ ainet pakkunud mikroettevõtte maksumäärad ja tingimused. Mikroettevõtte maks 15% käibest hõlmab endas sotsiaalmaksu, üksikisiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu ning

alates 2018. aastast võivad mikro­ ettevõtte maksurežiimi taotleda firmad, mille käive on kuni 40 000 eurot aastas. Seejuures ei tohi ettevõttes olla rohkem kui 5 töötajat, kelle palk ei tohi ületada 720 eurot kuus. Senini võis mikroettevõtte käive ulatuda 100 000 euroni aastas, kusjuures firmadele, mille käive jäi alla 7000 euro aastas, kehtis alandatud maksumäär 12%.

Mikroettevõtte maksu üle on Lätis palju diskuteeritud. Kui algselt nähti seda kui üht abinõud majanduskriisist ja suurest tööpuudusest ülesaamiseks, siis viimasel ajal suhtutakse sellesse kui n-ö elustiiliettevõtete toetamise meetmesse.

Solidaarsusmaks jääb alles. Lätis kehtib juba aastaid sotsiaalmaksu ülempiir, kusjuures sissetulekute tase,

millele see kehtib, tõuseb igal aastal.

Käesoleval aastal on selleks 52 400 eurot. Üle selle ulatuvaid sissetulekuid sotsiaalmaksuga ei maksustata. 2016. aastast aga otsustati Lätis kehtestada solidaarsusmaks, mille määr on võrdne sotsiaalmaksuga ning mis kehtib sissetulekutele, mis ületavad sotsiaalmaksu ülempiiri. Sisuliselt nullib solidaarsusmaks sotsiaalmaksu ülemmäära. Algne plaan oli see maks kehtestada vaid üheks aastaks, seda enam, et ettevõtlusringkonnad olid selle suhtes väga kriitilised. Maksureformi esialgsed plaanid nägid ette selle maksu kaotamise, kuid see otsustati siiski säilitada. Samas muudeti solidaarsusmaksu natuke „maksjasõbralikumaks“, näiteks panustab valitsus teatud osa kogutud maksust maksumaksja pensionifondi, maksusummast saab teatud tingimustel maha arvata tervishoiukulud jne.

Alkoholi-, tubaka-, ja kütuse­ aktsiisid tõusevad järgmisel kolmel aastal üsna tublisti (näiteks õlleaktsiis tõuseb 2020. aastaks 80% ja diislikütuse aktsiis 21%), kuigi päris Eesti maksumääradele Lätis järgi ei jõuta.

Konkreetsetest maksumääradest saab põhjaliku ülevaate Läti riigitulude ameti koduleheküljelt (www.vid.gov.lv/ en/). Samuti tõuseb Lätis hasartmängumaks.

Loodetavasti jääb Läti maksukeskkond nüüd lähiaastateks stabiilseks ning suuremaid muudatusi enam ette võtma ei hakata.

Eksport Lätti – kas lihtne?

Tihti räägitakse, et ekspordiga tuleks alustada lähiturgudest ja seejärel oma eesmärgid kaugemale sihtida. Kuid missugune on meie naaberriigi Läti hetke olukord, missugused on praeguse valitsuse poolt planeeritavad maksumuudatused ja Eesti ettevõtjate kogemused Läti turule sisenemisel? Kõigest sellest saabki 4. oktoobril Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tartu) ja 10. oktoobril kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) toimuval seminaril lähemalt kuulda!

Vaata lähemalt: www.koda.ee/et/sundmused!

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee või 604 0092

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

25

KASULIKKU

ETTEVÕTJA ELU ”kaardimajas“ Jälgides pidevalt maailmas toimuvat, tuleb tõdeda, et teenuste omavaheline sõltuvus muutub ühiskonnas järjest olulisemaks teemaks.

Kuidas see mõjutab ettevõtjaid ning mida saavad nemad teha oma äri kaitseks?

STEN TIKERPE, GALINA DANILIŠINA

Siseministeeriumi pääste- ja kriisi­ reguleerimispoliitika osakonna nõunikud

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

P

aratamatult võime meedia vahendusel järjest enam kuulda või lugeda järjekordsest terrorirünnakust, loodusõnnetusest või muust katastroofist, millega on kaasnenud hulgaliselt kannatanuid ja laastav mõju nii riigile kui sealsele

elanikkonnale. Ajal, mil USAs laastab lõunaosariikide suurlinnu orkaan Harvey ja Aasias on tohutute purustus­ tega maavärinad muutumas üle-aastasteks nähtusteks, on meil õnn tõdeda, et meie piirkonnas nii ekstreemseid loodusnähtusi ei esine. Tänaseni oleme pääsenud ka terrorirünnakutest.

KASULIKKU Küll aga leidub ka meie riigis ohte, millest räägitakse kahetsusväärselt vähe, kuid millega igal ettevõtjal tuleks oma ärihuvide kaitsmiseks arvestada. Üheks selliseks ohuks on ettevõtjate omavaheline ülitugev sõltuvus eelkõige elutähtsatest teenustest.

Elutähtsa teenuse mõiste pärineb 1990ndate keskpaigast, mil kogu maailmas hakati senisest enam tähelepanu pöörama ühiskonna toimepidevusele.

Mõiste vajaduse tingisid peamiselt terrorirünnakud, millega kaasnenud sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ületasid kaugelt rünnakust otseselt tingitud kahju.

Eestis moodustavad „kaardimaja“ vundamendi 14 teenust

Eestis on elutähtsad teenused loetletud hädaolukorra seaduses ning neid on kokku 14: elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede läbitavuse tagamine, sideteenused (sh nii mobiil- kui tavatelefon ja andmeside), kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus.

Just need on nii ettevõtetele, riigiasutustele kui ka elanikele nende esmavajaduste rahuldamiseks ning

Elutähtsate teenuste katkemisel on ülejäänud „maja“ kokku kukkumine väga lühikese aja küsimus. elu ja tervise tagamiseks hädavajalikud alusteenused. Piltlikult öeldes, kui kõik meile harjumuspärased teenused alates meeldivalt soojast talvehommikusest duši all käigust kuni tänavakioskist kohvi ostmise võimaluseni kujutaksid endast kaardimaja, moodustaksid elutähtsad teenused selle kõige alumise rea. Elutähtsate teenuste katkemisel on ülejäänud „maja“ kokku kukkumine väga lühikese aja küsimus.

Näiteks elektrikatkestuse korral pole hädas mitte üksnes haiglad, vaid ka neid teenindavad vee- ja sideettevõtted ning tanklad.

Seetõttu lasub elutähtsa teenuse osutajatel (näiteks Elektrilevi, Telia, Tallinna Vesi ja VKG Soojus) teenuse katkestuste ennetamisel ja lahendamisel kõrgendatud ootused. Need ettevõtjad peavad oma tegutsemisvõi-

messe tugevalt panustama, muuhulgas suutma väga keerulistes olukordades vajalikul tasemel edasi tegutseda ja tõrked likvideerida. Samuti peavad elutähtsa teenuse osutajad analüüsima neile iseloomulikke riske ja neid maandama, õppuseid korraldama jmt.

Elutähtsa teenuse katkestusega peavad arvestama ka teised

Olenemata sellest, kui palju need ettevõtjad oma teenuse järjepideva toimimise kindlustamiseks panustavad, jääb alati püsima oht, et nende pakutav teenus katkeb või on mingil põhjusel tavapärasest kauem kättesaamatu.

Kuivõrd on aga elutähtsa teenuse osutajad ja ka muud ettevõtjad, näiteks toiduainetööstus ja jaekaubandusketid, sellise ohuga (pikema elektri- või sidekatkestusega) oma äritegevuse planeerimisel arvestanud?

Siseministeeriumi poolt 2016. aastal läbiviidud ristsõltuvuste analüüs näitas, et selle aspektiga on ettevõtjad seni vähe arvestanud. Eelkõige on selle põhjuseks olnud see, et ei osatud arvata, kui oluline on teenuste omavaheline seotus. Ka paljude elutähtsa teenuse osutajate jaoks on olnud ootamatu avastus, et just nemad on „kaardimaja“ vundament ja ühiskonna heaolu garandid.

Teenuste omavaheline ristsõltuvus kasvab Eesti ettevõtluskeskkonda vaadeldes veelgi. Tavaolukorras loobutakse arusaadavatel põhjustel toorme või teatud toodete varudest, kuna logistika korraldus on muutunud sedavõrd paindlikuks ja efektiivseks (eelkõige netikaubanduse arenguga). Aina rohkem sõltub tooraine, toodete või isegi oskustööde hankimine rahvusvahelistest partneritest ja tarneahelate kindlusest. Kusjuures oleneb tihtipeale mingi toorme, seadme või ravimi tootmine ühest või kahest pakkujast maailmas. See võib meid omakorda muuta haavatavaks olukorras, kus tõsised häired on seotud partnerite tootmise, vaheladude või kaubateedega. Näiteks on gripiravim Tamiflu pea ainuke rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõhus viirusevastane ravim ning selle tootmise õigus on vaid ühel tootjal maailmas, kelleks on Roche. Sama probleemi ees seisavad teisedki valdkonnad. Samuti peame arvestama, et regionaalsete või üleilmsete tarneraskuste korral võime tihtipeale olla oma väiksuse tõttu üldises tarneahelas viimased toorme või toote saajad.

Seega võib ettevõtjal tarneraskuste korral tekkida teenuste osutamisega probleeme ja see võib anda hoobi ettevõtte äritegevusele tervikuna. Ühe

suure või olulise mõjuga ettevõtja probleemist saab järk-järgult paljude probleem ning kogu Eesti ühiskond hakkab „kaardimaja“ printsiipi järgides kokku kukkuma.

Riik on seni elutähtsa teenuse osutajateks mitteolevaid ettevõtteid,

Just toit ja esmatarbekaubad on need, mille järele tekib kriisi korral järsult suurenev vajadus. eelkõige toiduainetööstust ja jaekaubanduskette nendesse teemadesse kahetsusväärselt vähe kaasanud. Kuid nii Eesti kui välisriikide praktika on näidanud, et just toit ja esmatarbekaubad on need, mille järele tekib kriisi korral järsult suurenev vajadus.

Seetõttu astus siseministeerium dialoogi nii Eesti Kaupmeeste Liidu kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Soovime toiduainetööstuses ja jaekaubanduses tegutsevaid ettevõtjaid paremini tundma õppida ning neile Eesti kriisireguleerimise süsteemi, aga ka nende olulisust selles tutvustada.

Samuti soovime anda ülevaate võimalikest ohtudest, mis võivad äritegevust mõjutada ning näidata, et toimepidevusse panustamine ei pea tingimata seisnema tohututes investeeringutes.

Omakorda oleme avatud ettevõtjate ideedele ja ettepanekutele, kuidas toiduainetööstused ja jaekaubandused võiksid olla paremini valmis erinevateks kriisideks ning kuidas siseministeerium saaks ettevõtjaid selle juures abistada.

Vastupanuvõime kaardistamine ja selle arendamise planeerimine algab suuresti ettevõtte riski- või haldusjuhi laualt, kus koostöös võtmeosakondadega jaotatakse ettevõtte tegevus protsessideks, tuvastatakse olulised tarneahelad ja nende nõrkused ning mõeldakse välja alternatiivid „juhuks kui…“. Julgustame ettevõtjaid neid teemasid nii kontsernisiseselt kui erialaliitudes arutama, kuid ka riigilt parimate praktikate kohta nõu küsima.

Siseministeerium on selles küsimuses valmis mistahes valdkonna ettevõtjaid igakülgselt nõustama ja abistama.

Usume, et tugev ühiskond rajaneb iga elaniku, ettevõtja ja riigiasutuse panusel. Igaühel on meie ühise elukeskkonna, sealhulgas selle turvalisuse kujundamisel oluline roll.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

27

SIHTTURUD

MILLISED ON SAKSA TURU EELISED?

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Uurisime Saksa turgu hästi tundvalt mehelt, miks peaksid Eesti ettevõtted Saksamaale laienema ning mida on sellel turul neile pakkuda. Küsimusi oli veelgi, millele vastused saime!

M

arc Lehnfeld on Saksamaa liitvabariigi väliskaubanduse ja investeeringute büroo (Germany Trade & Invest) Soome, Eesti, Läti ja Leedu regiooni juht. Tema on üks nendest, kes räägib 19. oktoobril toimuval Ekspordi Akadeemia Saksa sihtturu teemalisel koolitusel Saksamaast kui eksporditurust.

Kuidas sai alguse Sinu karjääritee?

Minu karjäär sai alguse sellel ajal, kui õppisin Saarbrückenis Edela-Saksamaal ja Soomes vahetusüliõpilasena ärijuhtimist. Sel ajal mõistsin, et tahan töötada just rahvusvahelise kaubanduse alal.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

SIHTTURUD Kuidas ja millal liitusid German Trade & Investiga (GTAI)?

Läksin German Trade & Investi 2009. aastal praktikale, kirjutasin ka oma diplomitöö koostööst GTAIga. 2010. aastal võeti mind sinna tööle Berliini investeerimisnõustamise osakonda.

Miks peaksid Eesti ettevõtted Saksamaale laienema? Mida on sel turul Eesti ettevõtetele pakkuda?

Saksamaa majandus on maailmas neljandal ja Euroopa Liidus esimesel kohal. Seega on Saksamaal Eesti ettevõtetele pakkuda väga suurt tarbijaskonda, eriti kõrgtehnoloogiliste toodete valdkonnas. Eeliseks on veel ka ELi siseturg ja ühtsed regulatsioonid. Saksamaa keskne asukoht Euroopas on ideaalne kiireloomuliste tugiteenuste jaoks, aga ka logistika mõttes.

Milline on olnud Sinu jaoks kõige raskem ülesanne ärikontaktide vahendamisel Saksa ja Eesti ettevõtete vahel?

Iga kord, kui räägin Saksa delegatsioonidele Eestist või käin nendega koos e-showroom’is, tulevad jututeemaks Eesti e-valitsuse edusammud. Paljud Saksa poliitikud ja ärimehed on Eesti digilahendustest vaimustuses, sest Saksamaal neist alles unistatakse. Eesti on selles mõttes parima praktika eeskuju. Siiski tekib alati diskussioon andmete turvalisuse üle, eriti seoses e-tervisega. Arutelule on aga võimatu lahendust

Eesti IT-firmad arendavad ja müüvad tooteid, mille vastu võivad Saksa väike- ja keskmised ettevõtted peagi huvi tunda.

leida, kui sa ei tunne täielikult Eesti lähenemisviisi sellele teemale. Praeguseks on ka Saksmaal tekkinud arusaam, et vaja on leida lahendusi, mis aitaks kaasa digitaalse Saksamaa tekkele.

Kas Saksamaa puhul peaksime rääkima ühtsest Saksa turust või eraldiseisvatest regioonidest? Kui lihtne on laieneda teis­ tesse saksa keelt kõnelevatesse maadesse Saksa partneri kaudu?

Saksmaa on ühtne turg, aga selle suurus ja rahvastiku tihedus nõuab regioonide lähemat tundmist. Näiteks on Berliin Saksamaa pealinn, aga mitte majanduskeskus. Samas on Berliin Saksamaa kõige paremini tuntud IT start-up’ide keskus, kuigi on teisigi sobilikke linnasid. Ostujõud varieerub tugevalt regiooniti, seetõttu on Frankfurt, München ja Hamburg väga ahvatlevad. Teisest küljest on uutes Ida-Saksa liidumaades väga konkurentsivõimelised tööjõukulud ja investeeringutoetused. Ka omavalitsused võistlevad omavahel ettevõtete maksustamise osas, seega võib Frankfurdi ümbruses kontori pidamine olla palju odavam kui kesklinnas.

Saksamaa pakub häid võimalusi, samas on oluline leida aega erinevate regioonide analüüsimiseks, lähtudes oma ettevõtte parimatest ärivõimalustest. Seetõttu pakub German Trade & Invest Eesti ettevõtetele tasuta abi äri alustamiseks Saksamaal.

Saksmaad tuntakse kui tugeva majandusega riiki ja paljud rahvusvahelised kaubamärgid on sündinud just seal. Väga eestlaslik küsimus, kas kõik võiksid saada osa Saksa turust ja seal äri teha?

Suur turg teeb Saksamaast väga huvitava sihtkoha, kuid tuleb leida oma nišš, et tugevas konkurentsis ellu jääda.

Välja võib tuua mitmeid näiteid Eesti ettevõtetest, kes on Saksamaal edu saavutanud, pakkudes kvaliteetseid tooteid konkurentsivõimelise hinnaga või tehnoloogiat, mis Saksa tööstusele huvi pakub. IT-valdkonnas võib positiivseks pidada seda, et Saksmaa on Eestist sammuvõrra maas: Eesti IT-firmad arendavad ja müüvad tooteid, mille vastu võivad Saksa väikesed ja keskmised ettevõtted peagi huvi tunda.

Saksa keele tundmine aitab kindlasti kaasa.

Marc Lehnfeld

Kui see oleks Sinu teha, siis kuidas oleks võimalik Eesti ja Saksa vahelist kaubandust lihtsamaks muuta?

Annaksin Saksa e-residentidele Saksamaal platvormi, mis näitaks, kuidas nad saavad e-residentsust oma ettevõttes praktiliselt kasutada (näiteks näidates, kuidas e-resident asutab ettevõtte või allkirjastab tähtsat dokumenti). Nii näeksid inimesed, et tegemist pole reklaamitrikiga, vaid seadusliku ja lihtsa vahendiga. Sakslased on kriitilise loomuga, seega peavad nad mõistma ja usaldama, et tegemist on lihtsa ja kasutajasõbraliku tööriistaga. Mida rohkem inimesi seda mõistab ja imetleb, seda enam tahavad nad tulla Eestisse, saamaks teada, miks see riik nii pragmaatiline on.

Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Saksamaa Soovid siseneda Saksa turule, kuid Sul ei ole piisavalt teadmisi? Siinkohal saame Sulle abiks olla!

19. oktoobril toimub kaubanduskojas Ekspordi Akadeemia koolitus, mis keskendub just Saksamaale. Lisaks antakse igal koolitusel ülevaade kasulikest tööriistadest, mis ekspordi edendami-

sel kasuks on. Oma praktilisi kogemusi jagavad konkreetsele turule sisenemisel ja laienemisel nii pikaajalised kui ka äsja alustanud ettevõtted.

Vaata lähemalt www.koda.ee!

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee või 604 0092

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

29

VISIIDID

Foto: Triin Oppi

Äridelegatsioon käis peaminister Jüri Ratasega Ameerika Ühendriikides Augusti lõpus korraldas Ettevõtluse Arendamise Siht­ asutus koos kaubanduskojaga peaminister Jüri Ratast saatva äridelegatsiooni visiidi Ameerika Ühend­riikide läänerannikule. Äridelegatsiooni peamine eesmärk oli luua visiidil uusi kontakte nii Ameerikas tegutsevate ettevõtjate kui ametkondadega.

California õpetab nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi

California osariik on oma mõttemallilt ülejäänud Ameerika Ühendriikidest paljuski erinev. Seal julgustatakse noori ettevõtjaid pakkuma välja uuenduslikke ideid, riskima ning Eestile ebatüüpiliselt julgustatakse ka ebaõnnestuma, sest see on loomulik osa arengust. Kui üks idee ei toimi, tasub välja tulla uue ideega. Ja kui ideel on kaasamõtlejaid või toetajaid, ei ole ka rahastuse leidmine probleem.

Selle mõttemaailma kujunemist ja Silicon Valley saamislugu tutvustas äridelegatsioonile Eesti aukonsul Richard Horning, kes igapäevaselt töötab advokaadina ReedSmith Law Firmis, kuid keda Eestis teatakse ka kui Latitude59 idee autorit. Võib julgelt väita, et ta on väga hea kontakt igale Eesti ettevõtjale, kes plaanib minna Silicon Valleysse.

Koos peaministriga külastati Plug & Play Tech Centerit, kus asub muuhulgas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja ja investeerimiskonsultandi Andrus Viirgi kontor.

See on koht, kus mitmed Eesti start-up´id oma tähelendu alustavad ning esmase rahastuse kogumise nimel tööd teevad. Põnev oli jälgida, kuidas keskuses asuvad noored

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

startupperid olid kohe valmis oma müügikõne peaministrile ette kandma. Esinemisoskusest neil juba puudust pole! Äridelegatsioon kohtus San Franciscosse loodud Center for the Fourth Industrial Revolution juhtidega. Seal oli peamisteks jututeemadeks isejuhtivad autod, blockchain tehnoloogiad ning Eesti võimalus saada WEF partneriks erinevate uudsete lahenduste väljatöötamisel ja katsetamisel ning miks mitte ka mõne piloodi rakendamisel.

Los Angelese kaalukaim kohtumine oli Hyperloop One juhtkonnaga

Los Angeleses korraldati visiidi kõige kaalukam kohtumine Hyperloop One juhtkonnaga, mille käigus kirjutas peaminister Jüri Ratas alla ühiste kavatsuste protokollile, mis võimaldab Hyperloop One arendatava püsiühenduse Eesti ja Soome vahele ehitamise edasist uurimist ja arendamist. Äridelegatsioonis osalenud AB Standup OÜ arhitekt Stanislav Popkov kommenteeris kohtumist enne visiiti: „Viimasel ajal on palju räägitud Eesti-Soome püsiühendusest, seda ka perspektiivsete tehnoloogiate valguses. Olles nende ideede üks eestvedajatest ja seotud Ameerika idufirmaga

VISIIDID

Hyperloop One, leian, et peaksime rohkem panustama, et Eesti saaks nende riikide hulka, kus lähitulevikus ehitatakse esimesi Hyperloop radasid“. Visiidi järel kommenteeris Popkov, et memorandumi allkirjastamisega anti edasi sõnum, et oleme huvitatud uutest tehnoloogiatest, oleme ise innovaatilised ning oskame luua tingimusi, et kaksiklinna kauaoodatud projekt saaks lõpuks reaalsuseks.

Los Angeleses külastati ka sealset kaubanduskoda. California osariigis on igas linnas ja maakonnas oma kaubanduskoda, lisaks veel sektori- või riigipõhised kojad. See teeb kokku mitusada koda, kuid LA kaubanduskoda on kindlasti üks piirkonna mõjukamaid, esindades 1650 ettevõtet, kes annavad tööd rohkem kui 650 000 inimesele.

Kohtuti mitmete asutustega mitmetel erinevatel teemadel

Päris visiidi alguses kohtuti SRI Internationali presidendi Stephen Ciesinski ja globaalse äriarenduse asedirektor Robert Pearlsteiniga, et rääkida teadus- ja arendusteemadest.

SRI International on sõltumatu teadus- ja arenduskeskus, mis teeb koostööd ettevõtete ja valitsusasutustega selle nimel, et innovatsioon jõuaks reaalselt töötavate lahendusteni.

Hetkel on põhirõhk energeetika, infotehnoloogia, küberturvalisuse ja isejuhtivate autode arendamisel. Äridelegatsioon kohtus ka IVP (Institutional Venture Partners) turundusjuhi Gina Baumaniga riskikapitali teemadel.

IVP on üks suurima investeerimismahuga riskikapitalifondidest, mis on tänaseks investeerinud rohkem kui 300 ettevõttesse.

Visiidi programmi mahtus ka kohtumine LA Cleantech Incubatoriga, kus peamisteks aruteluteemadeks olid uudsete energialahenduste arendamine ning rahastusvõimalused uudsetele ideedele.

Lisaks väga tihedale kohtumiste ja külaskäikude programmile korraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus lääneranniku Eesti päevade raames äriseminari Eesti ettevõtete globaliseerumise teemadel, mille paneelarutelus osalesid ka äridelegatsioonis osalenud ettevõtted.

Mida pidada silmas ärivisiidil osaledes?

Iga ärivisiidi puhul on osalevate ettevõtete koostöö ja kaasamõtlemine väga oluline. See on vajalik visiidi õnnestumiseks ning selleks, et kõik osalevad ettevõtjad maksimaalselt palju kasu saaksid. Seetõttu soovin välja tuua mõned olulised punktid, millest huvilised peaksid kinni pidama:

1. Pea kinni tähtaegadest! Oluline on oma huvist visiidil osalemiseks õigeaegselt teada anda, kuna äridelegatsiooni osalemine kõrgetasemelistel visiitidel otsustatakse ka ettevõtjate huvi põhjal. Kui jääd teavitamisega hiljaks, võib juhtuda, et vajalikku arvu ettevõtjaid ei saada kokku ning visiit otsustatakse ära jätta.

2. Täida ettevõtte profiil võimalikult põhjalikult – seejuures mõtle konkreetsele visiidile ja oma eesmärkidele sellega seoses! Korraldusliku poole pealt on

eriti oluline saada infot selle kohta, kellega visiidi käigus kohtuda soovid. Kirja tuleb panna ka põhjused, miks just seda kohtumist soovid.

3. Ole paindlik – suure tõenäosusega muutub aja jooksul visiidi esialgne programm! Osa soovitud kohtumisi või külastusi võib programmist välja jääda, kuid see-eest lisanduvad sinna uued põnevad kohtumised.

4. Kõrgetasemeliste visiitide puhul selgub programm tihtilugu vahetult enne reisi, kuna äridelegatsiooni programm koostatakse tavaliselt lähtudes ametlikust programmist.

5. Valmista ette oma ettevõtte ja visiidi eesmärkide tutvustus – seda nii ametliku delegatsiooni juhi jaoks kui ka selleks, et olla kohapeal valmis oma eesmärkidest rääkima!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

31

INTELLEKTUAALOMAND

INTELLEKTUAALOMANDI TÄHTSUS VÄLISTURGUDELE MINEKUL MERIT FIMBERGESPUCH, kaubanduskoja väliskaubanduse nõunik

Anname ülevaate sellest, millele intellektuaalomandi õiguste seisukohast tähelepanu pöörata, kui ettevõte laieneb välisturgudele.

S

elleks, et püsida konkurentsis tänapäeva üha globaalsemal turul, laiendavad ettevõtted oma äri aina uutele rahvusvahelistele turgudele. Ühest küljest tugevdab see ettevõtte konkurentsivõimelisust ja suurendab eduvõimalusi, teisest küljest peaks see panema ettevõtte mõtlema uutele aspektidele. Üheks neist on intellektuaalomand (IO).

Tänapäeval moodustab ligikaudu 80% ettevõtte varast intellektuaalne omand, olgu selleks siis kaubamärk, töötajate oskused ja teadmised, kliendi- ja koostööpartnerite andmebaas, muu konfidentsiaalne info, tööprotsessid jne. Seega on väga oluline hallata oma ettevõtte intellektuaalomandit ja paika panna kaitsestrateegia, seda eriti uutele turgudele eksportides.

Miks üldse on IO õigustele tähelepanu pööramine eksportijate jaoks tähtis? Kui toode on edukas ühel turul, on tõenäoline, et konkureerivad ettevõtted võivad mingil hetkel hakata toodet jäljendama kas siis kodu- või välisturul. IO õiguste kaitsmine aitab peatada jäljendajaid ja hoiduda teiste ettevõtete õiguste rikkumisest. Samuti aitavad IO õigused firmadel teha koostööd teistega toodete või teenuste tootmiseks, turustamiseks või kättetoimetamiseks välisturul (näiteks litsentseerimise, frantsiisi või ühisettevõtte kaudu).

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

Intellektuaal­omandi liigid hh Patent – kaitseb leiutist eeldusel, et see on hh

hh hh hh

uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.

Kaubamärk – graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest.

Tööstusdisain – toote ruumiline või tasapinnaline väliskujundus.

Autoriõigus – kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Ärisaladus – selline salastatud teave ettevõtte äritegevuse kohta, mis annab ettevõttele konkurentidega võrreldes turueelise.

Välja võiks tuua ka mõned eksportijate kõige suuremad eksimused seoses IOga: ettekujutus, et IO õiguste kaitse kehtib üle maailma (IO õigused on siiski territoriaalsed); kontrollimata jätmine, kas kaubamärk on juba eksporditurul konkurentide poolt registreeritud või kasutusel; ettevõtte jaoks olulise teabe avaldamine välispartnerile liiga varakult või konfidentsiaalsuslepingu sõlmimiseta; litsentsiandja nõusolekuta litsentseeritud toodete eksportimine jne.

INTELLEKTUAALOMAND Millele tuleks välisturgudele laienemisel tähelepanu pöörata?

1. Esimeseks sammuks intellektuaalomandi haldamisel on selle identifitseerimine. Kui ettevõte ei tea, mis see on, ei saa seda ka hallata ega kaitsta. Seega tehke kindlaks, milline on just teie ettevõtte intellektuaalne vara ja selle väärtus.

2. Teiseks pange paika intellektuaalomandi strateegia.

Intellektuaalomandi strateegia peaks olema iga ettevõtte äristrateegia osa. See määratleb, kuidas kasutada intellektuaalomandit saavutamaks ärilist edu. See keskendub sellele, kas ja kuidas intellektuaalomandi kaitse tugevdab ettevõtjate oskust saavutada edu oma eesmärkide saavutamisel. Hea intellektuaalomandi strateegia aitab ettevõttel maksimeerida väärtuste loomist IO õiguste rakendamise kaudu, mis omakorda soodustab turuosa kasvu. IO strateegiaid võib jagada kahte klassi: agressiivne ja kaitsev strateegia. Agressiivse strateegia eesmärk on kaitsta oma intellektuaalomandi õigusi ja soetada uusi õigusi (näiteks uusi litsentse). Kaitsva strateegia eesmärk on eemaldada või vähendada riske, takistades konkurente kasutamast ettevõtte loomingut ja intellektuaalset vara.

3. Kolmandaks tehke kindlaks, kas saate oma intellektuaalset vara kaitsta. IO õigused (patent, kaubamärk, tööstusdisain jne) on territoriaalsed ehk kehtivad vaid seal, kus kaitset on taotletud ja see on saadud. Kuna need õigused saadakse registreerimisel (nt kohalikus patendiametis), siis on võimalik avalikest andmebaasidest otsida infot teiste IO õiguste kohta. Seega enne välisturgudele minekut veenduge, et saate sel turul ka tegutseda. Ühtlasi aitab otsing tuvastada võimalikke konkurente ja õiguste rikkujaid.

4. Neljandaks kaitske oma IO õigusi, võttes arvesse iga turu eripära. Kuna IO õigused on territoriaalsed, peaks oma õigusi kaitsma kõigil neil turgudel, kus soovitakse tegutseda. Välisriikidesse laienemisel tuleb arvestada kohalike tavadega ja seda ka IO õigusi silmas pidades.

Näiteks kaubamärk, mis sobib kasutamiseks Eestis, võib

KUTSUME TEID INTELLEKTUAALOMANDI TEEMALISELE INFOPÄEVALE! TALLINN: IP4Business Training Roadshow • • • •

Päeva jooksul anname ülevaate intellektuaal­ omandist; tutvustame Euroopa ühtse patendi eeliseid; räägime läbi praktiliste näidete, kuidas üks Eesti ettevõte on edukalt kaitsnud oma intellektuaal­ omandit; tutvustame erinevaid ettevõtluse tugiteenuseid.

mõnes välisriigis omada negatiivset või lausa kohatut tähendust. Kui Euroopa Liidus on IO õiguste kaitse lihtsustatud ja üsna harmoniseeritud (kasvõi seetõttu, et ühe taotlusega võib saada oma kaubamärgile kaitse terves ELis), siis kaugematel turgudel võib see riigiti väga erineda ja IO asjatundja (näiteks patendivoliniku) abi kasutamine on igati soovituslik. Ka IO õiguste kaitsmise ajastus on väga oluline tõdeda — kui teha seda liiga hilja, võib keegi juba teie õigusi rikkuda või jõuda teist ette.

Kuna IO õigused on territoriaalsed, peaks oma õigusi kaitsma kõigil neil turgudel, kus soovitakse tegutseda.

5. Viiendaks turustage oma intellektuaalomandit. Eduka IO turustamise ja äritegevuse vahel on tugev seos.

IO turustamise all mõistetakse IO õiguste müümist ja ostmist või litsentseerimist. IO turustamise viisi valik sõltub nii äri iseloomust, äristrateegiast ja eesmärkidest kui ka rahalistest võimalustest. Litsentseerimine on üks kõige efektiivsemaid viise IO turustamiseks tundmatutel turgudel.

6. Lõpetuseks on oluline ka oma IO õiguste jõustamine nii sise- kui ka välisturgudel. Intellektuaalomandi õiguste jõustamise all mõeldakse õiguste omaniku tegevusi tema õiguste rikkumise korral. Ka see võib riigiti erineda.

Käesolev artikkel põhineb Euroopa IPR Helpdeski teabelehel “IO tähtsus rahvusvahelistumisel”. Selle teema kohta lisateabe saamiseks ja kogu teabelehe allalaadimiseks külastage veebilehte: www.iprhelpdesk.eu.

Euroopa IPR Helpdesk koostöös Euroopa Patendiametiga korraldab 12. oktoobril Tallinnas intellektuaalomandi teemalise infopäeva.

Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Toom-Kooli 17, Tallinn Aeg: 12. oktoober 2017 kell 9.00–15.30 Infopäev toimub nii eesti kui inglise keeles. Üritus on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine kuni 6. oktoobrini.

Kohtade arv on piiratud!

Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch,

merit@koda.ee või 604 0078

LOOMEMAJANDUS

KUIDAS LOOMEETTEVÕTE

eksportima panna?

Eesti loomeettevõtjad näevad tihti vaeva, et oma tooteid ja teenuseid laias maailmas tutvustada ja ka turustada. Kuidas seda saavutada?

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

K

evadel alustasime koostöös Danske Bankiga ja EASi rahalise panuse abil programmi loomeettevõtete ekspordivõimekuse arendamiseks. Kuidas programmis osalejatel läinud on? Kuidas loomeettevõtted seni eksportinud on ja millised on olnud nende takistused? Uurisime programmis osalevalt Lind Keraamika OÜ (bränd Arro Keraamika) esindajalt Eero Talvistult just seda.

Millistesse riikidesse Lind Keraamika ekspordib ja millised on tuleviku ootused?

Oleme oma tooteid seni eksportinud Saksamaale, Kreekasse, Soome, Belgiasse ja Ukrainasse. Kuigi praegu on kaubakogused olnud veel väikesed, siis oleme arvamusel, et kuskilt peab ju alustama. Intervjuule vastamise hetkel olen teel Pariisi Maison & Objet messile, kust loodame saada ka kontakte teistest riikidest. Araabiamaad on meie vastu tegelikult juba suurt huvi välja näidanud, kuid tehinguteks ei ole veel läinud. Lisaks panustame lähinaabrile Lätile ja alustasime äsja eksportimist UK suunal.

Arro Keraamika tooted

Millised on peamised takistused Eesti loomeettevõtjal eksportimiseks?

Arvan, et takistusi ei ole. Pigem on loodud mitmeid meetmeid, mis seda hõlbustab. Selleks tuleb lihtsalt väga palju tööd teha. Väga palju! Ühtlasi tuleb ennast nii siin- kui sealpool piiri tõestada ja oma mugavustsoonist jõuliselt välja astuda. Meie oleme selle tee alguses ja maitse on suus.

Milliseid nippe Lind Keraamika kasutanud on?

Oleme nagu rallisõitjad, kes istme seljatoe järgi autot tunnetavad.

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

Hetkel kasutame kolme erinevat lähenemisviisi. Vaatame ja katsetame.

Kuna oleme väikesed ja paindlikud, siis saame koheselt muudatustele reageerida. Oleme nagu rallisõitjad, kes istme seljatoe järgi autot tunnetavad.

Vajadusel teeme koheselt korrektuure

ja proovime seeläbi luua enda jaoks parimat ekspordisuunalist lähenemisviisi. Oleme teel. Ühte ja seda õiget nippi maailmas ei ole.

Miks on oluline, et Eesti loomeettevõtjad end maailmas rohkem tutvustaksid?

Sellel on kaks põhjust. Üks on oma enese ettevõtte käibe- ja loodetavasti ka kasumi kasv. Keegi teine sind üles otsima ei hakka. Neid juhtumeid kindlasti on, aga selle peale mina äriplaani üles ei ehitaks. Teine põhjus on see, et tutvustame seeläbi ka Eestit, teeme ennast suuremaks.

Ma arvan, et „Eesti disain” võib sama hästi olla ühel hetkel nagu täna on seda “Taani disain”. Ja tuntud Eesti kaudu on ka endal lihtsam uusi tooteid ja ideid turustada.

KODA KUTSUB OSALEMA

ILLAR KAASIK, Investment Agency OÜ juhtivpartner

EVA-ELL PAALIMAA,

Investment Agency OÜ kommunikatsioonijuht

Kuidas suurendada oma ettevõtte väärtust ülevõtmistehingutega?

19. oktoobril toimub Investment Agency OÜ ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostööna seminar „Kuidas suurendada oma ettevõtte väärtust ülevõtmistehingute teel?“

S

eminari korraldamise traditsioon ulatub juba 2013. aastasse, mil korraldasime sarnasel teemal üritust koostöös Äripäevaga. Tol korral kandis seminar pealkirja „Kolm sammu ettevõtte edukaks müügiks“ ning seal anti ülevaade ettevõtte müügile eelnevatest ettevalmistava­test tegevustest. Alates 2014. aastast on seminare korraldatud koostöös kaubanduskojaga. Teemadeks on olnud ettevõtte müügi ja väikeaktsionäride õigustega seonduv ning samuti see, kust leida oma ettevõttele potent­ siaalne ostja.

Sel aastal toimuval seminaril on kohal eksperdid, kes räägivad ülevõtmistehingute õiguslikest, tehingu finantseerimise ning ettevõtte väärtuse hindamisega seonduvatest aspektidest.

Energiapauside ajal saab esinejatele küsimusi esitada.

Käesolev teema on aktuaalne praeguse majandustsükli faasis, kus raha on odav ning seetõttu on soodne aeg äritegevuse laiendamiseks. Kasvava majanduse taustal on võimalus kiiresti kasvatada oma ettevõtte turuosa ka eksportturgudel konkurentide üleostmise teel.

2017. aastal omandas Axioma LT

Seminar „Kuidas suurendada oma ettevõtte väärtust ülevõtmistehingutega?“ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Investment Agency kutsuvad ettevõtjaid seminarile, mis toimub 19. oktoobril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas!

Osalema oodatakse ettevõtete omanikke ja juhte, kes saavad seminari käigus ülevaate võimalustest oma äritegevuse mahu kasvatamiseks ettevõtete ostu- ja ühinemistehingute kaudu.

Osavõtutasu kaubanduskoja liikmetele ja Investment Agency klientidele on 75 €, teistele 150 €. Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo: Margus Ilmjärv,

margus@koda.ee või 337 4950

Eva-Ell Paalimaa,

Eva-Ell.Paalimaa@agency.ee või 681 1310

UAB Eestis Remeksi Keskuse, mille käigus Leedu kontsern võttis üle metallkonstruktsioonide tootmisega tegeleva Remeksi Keskuse. 2016. aastal ostis Soome telekommunikatsiooniettevõte Elisa Starmani äritegevuse ning väga hästi õnnestunud tehinguks võib pidada TMB ASi ülevõtmistehingut Soomes, kus ta võttis üle Betoonimeister ASi ja suutis aastaga kasvatada käivet 100%.

Kuid ülevõtmistehingud ei pruugi alati ladusalt kulgeda. Ebaõnnestunud näiteks võib pidada 2015. aastal asetleidnud Bauschmidti tehingut, mille käigus osteti sillaehitusettevõte K-Most, mis lõppes esimese pankrotiga.

Kui see valdkond Sind huvitab ning sooviksid rohkem teavet saada, siis ootame Sind 19. oktoobril seminarile!

Päevakava Modereerib Raivo Vare 9.30 Kogunemine ja hommikukohv 10.00 Kuidas kasvatada oma ettevõtet kasvaval turul?

Ostu mandaadi kasutamisest ettevõtete ülevõtmistehingutes.

Illar Kaasik, Investment Agency juhtivpartner 10.30 Ettevõtte väärtuse hindamise meetodid

Sulev Raik, Investment Agency partner 11.00 Energiapaus 11.35 Ülevõtmistehingu õiguslik raamistik

Tõnis Tamme, Triniti partner 12.05 Ülevõtmistehingu finantseerimine

Vahur Vallistu, Swedbanki projektifinantseerimise

osakonna projektijuht 12.35 Energiapaus 13.10 Odav raha – kui kauaks?

Peeter Koppel, SEB privaatpanganduse strateeg 13.45 Lõpetamine, vaba suhtlus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

35

KODA KUTUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 4. oktoober Uue valitsuse maksumuudatused 2017–2018 Kuressaare Ajamaja

(Tallinna 16, Kuressaare) Info: Kati Krass

kati@koda.ee, 443 0989 5. oktoober, Finantskoolitus firma võtmeisikutele II 7. november, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 5. detsember (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson

toomas@koda.ee, 744 2196

SIHTTURUD 4. oktoober Eksport Lätti – kas lihtne?

Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu) Info: Piret Potisepp

piret@koda.ee, 604 0092 10. oktoober Maksumuudatused Lätis - kas ja kuidas

mõjutavad turul tegutsevaid ettevõtjaid?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp

piret@koda.ee, 604 0092 19. oktoober Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Saksamaa

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp

piret@koda.ee, 604 0092

36

10. oktoober Eksport digiajastul: sotsiaalmeedia

kui imeravim uutele turgudele sisenemiseks Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu) Info: Marju Männik

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 13. oktoober Eksport digiajastul: sotsiaalmeedia

kui imeravim uutele turgudele sisenemiseks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 18. oktoober Tootmise digitaliseerimine: nutika

tootmise võimaluste väljaselgitamine

Hotell London (Rüütli 9, Tartu) Info: Marju Männik

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

MUUD KOOLITUSED 4. oktoober Kust king pigistab ehk kuidas leida oma

ettevõttele töötajaid ajal, mil tööpuudus

on pea olematu?

Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu) Info: Piret Potisepp

piret@koda.ee, 604 0092 12. oktoober Intellektuaalomandi teemaline seminar

Tallinnas – IP4Business

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Merit Fimberg-Espuch

merit@koda.ee, 604 0078

25. oktoober Kontaktkohtumised Itaalia toidusektori ettevõtetega

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kadri Rist

kadri.rist@koda.ee, 604 0091

17. oktoober

26.–27. oktoober Neljas Euroopa Liidu Idapartnerluse ärifoorum

Hilton Tallinn Park hotell

(Fr. R. Kreutzwaldi 23, Tallinn)

Info: Jana Silaškova

jana@koda.ee, 604 0083

19. oktoober Kuidas suurendada oma ettevõtte väärtust ülevõtmistehingutega?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Margus Ilmjärv

margus@koda.ee, 337 4950

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

Välisvärbamise kohtumine powered by Expat Relocation Estonia: Skeleton Technologis kogemus välisvärbamisel Info: Piret Potisepp piret@koda.ee, 604 0092

KODA KUTSUB OSALEMA

Kontaktkohtumised Itaalia toidusektori ettevõtetega 25. oktoobril külastavad Eestit Tallinna Toidumess 2017 raames Itaalia Friuli piirkonna toidusektori ettevõtted (põhiliselt veinitootjad, aga ka käsitööõlle ja kulinaarsete toodete pakkujad), kes otsivad siit partnereid.

Kaubanduskoda kutsub Eesti ettevõtteid osalema individuaalsetel kohtumistel kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Itaalia ettevõtetega.

Osalemine on tasuta, vajalik eelnev registreerumine kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Lisainfo: Kadri Rist, kadri.rist@koda.ee või 604 0091

Ekspordi- ja tootearenduse koolitused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitusi. Oktoobris on toimumas 3 koolitust.

EKSPORT DIGIAJASTUL 10. oktoobril Tartus ning 13. oktoobril Tallinnas Koolitusel räägitakse turundusest sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeedia erinevate kanalite võimalustest.

Osalustasu 50 € + km.

TOOTMISE DIGITALISEERIMINE 18. oktoobril Tartus Koolitusel räägitakse nutika tootmise võimaluste väljaselgitamisest.

Osalustasu 30 € + km.

Lisainfo mõlema teema koolituste kohta: Marju Männik marju.mannik@koda.ee 604 0077.

Vaata ka teisi ekspordi- ja tootearenduse koolitusi www.eas.ee/ekspordikoolitused www.koda.ee/et/sundmused!

JUUBILARID

70

PALJU ÕNNE!

RAKVERE METSAMAJAND AS liige alates 1991

25

A & L TEENINDUSGRUPP OÜ liige alates 1995 A & R CARTON AS liige alates 2011 A.TAMMEL AS liige alates 1997 ACE LOGISTICS ESTONIA AS liige alates 1997 ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID OÜ liige alates 2004 ARGONIC EAST AS liige alates 1998 AVISION OÜ liige alates 1997 BIGBANK AS liige alates 2003 K & M PROJEKTBÜROO OÜ liige alates 2003 KIVISILLA OÜ liige alates 2000 LAHEOTSA OÜ liige alates 2009 MAMETA H OÜ liige alates 2006 MS AUTO OÜ liige alates 2004 NO REST INTERNATIONAL OÜ liige alates 1996 POLÜMARK AS liige alates 2002 RAIKKÜLA FARMER OÜ liige alates 2002 RAIN TRANSPORT AS liige alates 1998 SAPLING CAPITAL OÜ liige alates 1997 STRATUS OÜ liige alates 1994 VEHO EESTI AS liige alates 1996 WELMET OÜ liige alates 2013 VESTRA EX OÜ liige alates 1999 VÄO PAAS OÜ liige alates 2003

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2017

20

AA-SAT PROFESSIONAL OÜ liige alates 1999 AGROSILVA KAUBANDUS OÜ liige alates 2004 ANIMULA OÜ liige alates 2004 ANTOMIN AS liige alates 2000 CV-ONLINE ESTONIA OÜ liige alates 1999 E.L.L. KINNISVARA AS liige alates 2003 EKSFRE OÜ liige alates 2003 FLEIBEL GROUP OÜ liige alates 2004 GLAXOSMITHKLINE EESTI OÜ liige alates 2011 JTH EESTI OÜ liige alates 2009 MARTVAL OÜ liige alates 2002 MEGAMEEDIA GRUPP OÜ liige alates 2016 MIKROVAI OÜ liige alates 2003 MIRIDON OÜ liige alates 2002 MÕTTEJÕUD OÜ liige alates 2014 PLANGI TRANS OÜ liige alates 2010 PRO KAPITAL GRUPP AS liige alates 2000 RENOVAAR OÜ liige alates 1999 SANGASTE LINNAS AS liige alates 2012 SANINTER OÜ liige alates 1998 STADET OÜ liige alates 2004 TAMMURU PUIT OÜ liige alates 2017 TARTU HANSAKESKUS OÜ liige alates 2004 THERMORY OÜ liige alates 2010 UTU POWEL AS liige alates 2000 UVIC AS liige alates 2004

15

ECOSPED OÜ liige alates 2015 FEATURE OÜ liige alates 2013 KÜHNE + NAGEL AS liige alates 2013 LINDHOLD OÜ liige alates 2012 PRINTING PARTNERS GROUP OÜ liige alates 2007

10

BALTRUS BUSINESS OÜ liige alates 2014 ESTRUS STEEL OÜ liige alates 2010 FOREVI OÜ liige alates 2013 FOXBERG OÜ liige alates 2013 INOUT OÜ liige alates 2016 LIBRIX PRINT OÜ liige alates 2017 MOONCASCADE OÜ liige alates 2014 PURUPLAST OÜ liige alates 2013 VIRO TRADING OÜ liige alates 2012

5

5T OHUTUSE OÜ liige alates 2012 ADVOKAADIBÜROO ALTERNA OÜ liige alates 2013 AUXNER OÜ liige alates 2015 ENSOL OÜ liige alates 2014 ENTROMED OÜ liige alates 2013 GLOBUS ICITS OÜ liige alates 2013 GROUP LOGISTICS OÜ liige alates 2015 ILOGISTICS OÜ liige alates 2013 TMK BUSINESS SOLUTIONS OÜ liige alates 2016 TÕRVAAUGU MAHE TALU OÜ liige alates 2016

TULE IDAPARTNERLUSE ÄRIFOORUMILE!

Koht: Hilton Tallinn Park Kreutzwaldi 23, Tallinn, Eesti

Idapartnerluse Ärifoorumi peamiseks eesmärgiks on luua uusi ärivõimalusi, edendada piiriüleseid majandussuhteid ja läbipaistvust ning koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja idapartnerlusriikide vahel (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene).

Foorumi töös osaleb ligikaudu 450 ettevõtjat, valitsuste esindajat, poliitikut ja mõtlejat nii ELi kui ka idapartnerluse riikidest.

Ärioorumi läbiv fookus on digitaalühiskonnal ning innovatiivsusel: • • • •

E-valitsemine ja digitaalne majandus Piiriülene kaubandus, logistika ja e-kaubandus Rahvusvahelise äritegevuse ja innovatsioonide finantseerimine Innovatiivsed tehnoloogiad tootmises ja e-lahendused äritegevuses

Ärifoorumi programm on jagatud kolmele päevale: • • •

26. oktoober Konverents ja B2B kohtumised 27. oktoober Seminarid, B2B kohtumised ja ettevõtete külastused Tallinnas 28. oktoober (vabatahtlik) Eesti ettevõtete külastused regioonides – Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti

Täiendavat informatsiooni Ärifoorumi kohta leiate aadressil: www.eap-businessforum.eu Ärifoorumil osalemiseks ja kutse taotlemiseks pöörduge palun aadressile conference@eceap.eu NB! Kohad Ärifoorumil on piiratud, seega registreeri oma ettevõte üritusele juba täna!