Eesti parimad ettevõtted 2017

EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED

2017 ETTEVÕTLUSE AUHIND KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

www.ettevõtluskonkurss.ee

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

3

4

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED 2017 Meil on hea meel esitleda Eesti 2017. aasta edukaimaid ja konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid. Parimad ettevõtted selgusid kahel suurel ettevõtluskonkursil, mida korraldasid era- ja avalik sektor koostöös.

Eestis on palju edukaid ja tulevikku vaatavaid ettevõtteid, kes väärivad esiletoomist. Kõik nad käesoleva ajakirja kaante vahele ei mahtunud.

Loodame, et meie konkurssidel osalevate Eesti parimate ettevõtete edulood annavad innustust ka neile, kes sellel aastal ei osalenud või ettevõtlusega veel ei tegele.

Ettevõtlusega tegelemine vajab julgust, teotahet, töökust ja visadust, filigraanset planeerimist ning üha ambitsioonikamate eesmärkide seadmist. Ettevõtlus ei küsi vanust ega sugu, ükski tegevusvaldkond ei ole teistest olulisem. Ettevõtlusesse on oodatud kõik.

Täname konkurssidel osalenud ettevõtteid. Soovime järgnevateks perioodideks uusi ideid, häid tulemusi ja edasiminekuid ning jätkuvat ettevõtlikku meelt!

ALO IVASK ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE JUHATUSE ESIMEES

TOOMAS LUMAN EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

Ettevõtluse auhinna tänavune konkurss kinnitas taas kord, et Eesti edukuses on suur roll meie võimekatel ettevõtetel. Üha rohkem ettevõtteid panustab mahukate investeeringutega tootmisse ja tootearendusse. Nende ettevõtete käekäiku jälgime huviga.

Nad on osa Eesti eduloost.

Statistika andmetel on kõikides sektorites kasvanud Eesti ettevõtete kindlustunne, mida aitab hoida ja kasvatada meie peamiste kaubanduspartnerite majandusaktiivsus ja tugev välisnõudlus. See kindlustunne annab indu, et sihtida ka kaugemaid turge. Me oleme tuleviku suhtes lootusrikkad. Numbrid on ilusad.

Näiteks ettevõtlussektori kogukasum kasvas tänavuse ja mulluse kvartali võrdluses 22% ning seda peaaegu kõigis valdkondades. Kindlasti on probleeme, nagu tööjõu puudus. Tihti tunnevad ettevõtted puudust nii lihttöölistest kui ka spetsialistidest. Kaubamaht aga kasvab ja tööjõuturul valitsevast raskest olukorrast hoolimata peavad ettevõtted hakkama saama. Riigi rolli selle olukorra leevendamisel on raske ülehinnata. Vaid ühiselt panustades ja lahendusi leides loome väärtust kogu riigile.

Luban, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jätkab Eesti ettevõtete tunnustamist. Palju õnne, 2017. aasta parimad! Eesti riik on teie üle uhke!

Alates 2003. aastast koostatava konkurentsivõime edetabeli eesmärk on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvule ning koos sellega Eesti majanduse kiiremale ja stabiilsemale arengule. Need eesmärgid on vaatamata majandusstruktuuris või poliitilistes suundades toimunud muutustele jätkuvalt ajakohased.

Rõõmustame, et paljud ettevõtted pingutavad tõsiselt oma tegevusvaldkonnas heade tulemuste nimel ning soovivad olla homme edukamad kui täna. Vaatamata väliskeskkonnast tulevatele mõjudele ollakse valmis riskima ja investeerima. Seda näitavad selgelt konkurentsivõime edetabelis kajastatud ettevõtete tulemused.

Ettevõtlus ei ole ainult kasumi jagamine või uute lepingute sõlmimine. Olulisemad on visioon ja pühendumus ning selle nimel tuleb palju tööd teha. Konkurentsivõime edetabelis ei ole kõige määravam müügitulu või kasuminumber, tähtsamad on tulemuste jätkusuutlikkus, töötajate loodud lisandväärtus, omakapitali tootlikkus ja tööjõukulude tase võrreldes oma valdkonna konkurentidega.

Tunnustuse saamine oma panuse eest Eesti majandusse ja oma ettevõtte arengusse on igale ettevõtjale oluline. Tunnustust ei ole kunagi liiga palju. Oleme uhked, et meil on väga palju tublisid ettevõtteid ja ettevõtjaid, keda saame teistele eeskujuks tuua. Jõudu ja jaksu teile kõigile!

5

6

www.ettevõtluskonkurss.ee

SISUKORD LK 8

LK 9 LK 10

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2017 JA KONKURENTSIVÕIME EDETABEL 2017 KONKURSSIDE TUTVUSTUSED KUIDAS VALITI AASTA ETTEVÕTE 2017?

MAGNETIC MRO AS – ÜLDVÕITJA, AASTA ETTEVÕTE 2017, AASTA EKSPORTÖÖR 2017

LK 14 LK 16 LK 18 LK 20 LK 22

LK 26

AASTA ETTEVÕTE 2017 NOMINENDID INCAP ELECTRONICS ESTONIA OÜ – AASTA PIIRKONNA ETTEVÕTE 2017 TESTLIO OÜ – AASTA UUENDAJA 2017 TOFTAN AS – AASTA VÄLISINVESTOR 2017 RIMI EESTI FOOD AS – VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE 2017 TALLINK GRUPP AS – KONKURENTSIVÕIMELISIM SUURETTEVÕTE 2017, KONKURENTSIVÕIMELISIM TURISMIETTEVÕTE 2017 HEKOTEK AS – KONKURENTSIVÕIMELISIM MIKRO-, VÄIKE- JA KESKMINE ETTEVÕTE 2017

LK 36 LK 40 LK 44 LK 46 LK 48 LK 50 LK 54 LK 56

VALDKONDADE KONKURENTSIVÕIMELISIMAD ETTEVÕTTED JA EDETABELID JAEKAUBANDUS: TALLINNA KAUBAMAJA AS HULGIKAUBANDUS: SILBERAUTO AS TÖÖSTUS JA ENERGEETIKA: STORA ENSO EESTI AS EHITUS: MERKO EHITUS AS TOIDUAINETÖÖSTUS: A. LE COQ AS SIDE, KOMMUNIKATSIOON JA IT: NORTAL AS TEENINDUS: E.L.L. KINNISVARA AS FINANTSVAHENDUS: SWEDBANK AS

LK 60 NOORE ETTEVÕTJA PREEMIA 2017: KRISTEL KRUUSTÜK ÜLEVAATED LK 62 LEEV KUUM: 2016: PALGAD JA TARBIMINE KASVASID, KUID INVESTEERITI LOIULT LK 64 KONKURSSIDE VÕITJAD LÄBI AEGADE

EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED 2017 Konkurss: Konkurentsivõime Edetabel 2017 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Gerly Jostov E-post gerly.jostov@koda.ee Tel 604 0088

Konkurss: Ettevõtluse Auhind 2017 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Liina Lemming E-post liina.lemming@eas.ee Tel 627 9741

Väljaandja AS Ekspress Meedia Toimetaja Toivo Tänavsuu Kujundaja Tuuli Prees Korrektuur Katrin Hallas Trükk Printall

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

7

8

www.ettevõtluskonkurss.ee

KUIDAS VALIT KAKS KONKURSSI Ettevõtluse Auhind 2017 Eesti vanima ettevõtluskonkursi Ettevõtluse Auhinna juured ulatuvad juba 1996. aastasse. Praegusel kujul toimub konkurss 17. korda ja seda korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Tänavuse konkursiga selgitati välja parimad ettevõtted viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta piirkonna ettevõte, aasta eksportöör ning aasta vastutustundlik ettevõte.

Koostöös valdkonna asjatundjatega valiti igas kategoorias välja kolm kõige edukamat ettevõtet ehk auhinna nominenti. Seejärel valis žürii nominentide seast välja kategooria võitja. Võitjate valimisel võeti aluseks ettevõtte majandustulemused, silmapaistvad saavutused ja tulevikuperspektiivid. Tänavuse žürii koosseisu leiate kõrvalartiklist.

Ettevõtluse auhinna konkurssi kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Konkurentsivõime edetabel 2017 Ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime paranemisele ja koos sellega kogu Eesti majanduse kiiremale arengule. Edetabel toob esile kõige edukamad ettevõtted ja seab need eeskujuks teistele. Edetabel on edukate ettevõtete jaoks hea võimalus end avalikkusele tutvustada ja selle kaudu oma konkurentsivõimet kindlustada.

Konkurentsivõime on kompleksvõime, mille tunnusteks on ettevõtte edukus, tulemuslikkus ja arengu jätkusuutlikkus. See avaldub võrdluses teiste ettevõtetega ning näitab positsiooni teiste hulgas. Konkurentsivõime avaldub suuremas läbimüügis, paremates finantstulemustes, efektiivsemas ressursside kasutamises jne. Konkurentsivõime näitab produktiivsust, millega ettevõte kasutab oma ressursse.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabeli ajalugu ulatub aastasse 2003, kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil hakati seda pingerida koostama.

Edetabelite kokkupanekul abistab Eesti Konjunktuuriinstituut, tehes koostööd Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudiga. Konkurentsivõime edetabelites tuuakse ära ettevõtted, kes selleks soovi avaldavad, vastavad metoodikas ettenähtud tingimustele ja esitavad nõutavad statistilised andmed oma kahe aasta tegevuse kohta: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulud, investeeringud põhivarasse, omakapital ja aasta keskmine töötajate arv.

Tänavu esitas oma andmed ja soovi konkursil osaleda 364 ettevõtet.

Edetabelid koostati vastavalt ettevõtte suurusele: konkurentsivõimelisim ettevõte selgus nii suurettevõtete kui ka mikro-, väike- ja keskmiste ettevõtete arvestuses.

Lisaks selgitati parimad ka tegevusvaldkondade lõikes – jaekaubanduses, hulgikaubanduses, tööstuses ja energeetikas, toiduainetööstuses, ehituses, sides/kommunikatsioonis/IT-teenustes, turismis, finantsvahenduses ning teeninduses.

Loe konkursi ajaloo ja tulemuste kohta veebist www.ettevotluskonkurss.ee.

A

asta ettevõte 2017 selgus Eesti suurimal ettevõtluskonkursil era- ja avaliku sektori koostöös.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus selgitas parimad ettevõtted Ettevõtluse Auhinna konkursil ja Eesti suurim ettevõtlusorganisatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda edukaimad konkurentsivõime edetabelis.

Mõlema konkursi parimate hulgast valis väärikas seitsmeliikmeline žürii välja aasta ettevõtte 2017. Arvestati majandusnäitajaid, hakkamasaamist keerulises majanduskeskkonnas, rolli töökohtade loomisel, panust töötajatesse, tegevusi ekspordi suunal, vastutustundlikkust ning panustamist ühiskonda.

Konkursi eesmärk on edendada ettevõtlikkust ning tunnustada Eesti parimaid ettevõtteid.

Aasta Ettevõte 2017 žürii liikmed:

URVE PALO Ettevõtlus- ja IT minister

ALO IVASK EASi juhatuse esimees

ARDO HANSSON Eesti Panga president

SIIRI LAHE Estonian Cell ASi (aasta uuendaja 2016) juhatuse liige VOLLI KALM Tartu Ülikooli rektor

Ruth Oltjer Eesti KaubandusTööstuskoja juhatuse liige; Chemi-Pharm ASi juhataja; aasta ettevõtja 2012

Oliver Väärtnõu Eesti KaubandusTööstuskoja juhatuse liige; Cybernetica ASi juhatuse esimees

www.ettevõtluskonkurss.ee

I AASTA ETTEVÕTE 2017?

FOTOD ANDRES PUTTING

Aasta Ettevõte 2017 žürii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tööhoos.

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL 2017

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2017

Korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Korraldab EAS

SELGITATI 9 VÕITJAT eri tegevusvaldkondadest (sh tööstus)

SELGITATI 2 VÕITJAT SUURUSE JÄRGI: suurettevõte ning mikro-, väike- ja keskmine ettevõte

3 VÕITJAT (suur-, mikro-/väike-/ keskmine ja tööstusettevõte)

Nominendid esitati žüriile, valiti

AASTA ETTEVÕTE 2017

VALITI PARIMAD 5 KATEGOORIAS: uuendaja, välisinvestor, vastutustundlik ettevõte, piirkonna ettevõte, eksportöör

5 KATEGOORIA VÕITJAT

9

10

www.ettevõtluskonkurss.ee

AASTA ETTEVÕTE 2017 VÕITJA AASTA EKSPORTÖÖR 2017: MAGNETIC MRO AS

Eestlased hooldavad Tallinnas isegi nigeerlaste lennukeid Estonian Airist alguse saanud lennukihoolduse ettevõtte Magnetic MRO klientideks on suured lennufirmad Euroopast ja mõned isegi Aafrikast. Täna on firma globaalne turuosa veel imeväike, kuid nälg kasvada väga suur.

VÕIDUKAS: Usaldust on raske võita. Risto Mäeotsa eestvedamisel on Magnetic MRO seda suutnud.

B

russels Airlines, airBaltic, Austrian Airlines, Thomas Cook, FedEx ja paljud teised lasevad oma lennukeid hooldada Eestis, Magnetic MRO moodsates angaarides. Tegemist ei ole lihtsalt rehvirõhu kontrollimise või õlivahetusega. Lennukeid võetakse siin pisidetailideni

lahti, ühe raudlinnu baashooldus võib võtta aega mitu kuud. Tallinna lennujaama territooriumil asuvad firmal võimsad angaarid. Kolmas angaar avatakse siin novembri alguses. Seal hakatakse lennukeid värvima.

1991. aastal alustas tegevust meie esime-

www.ettevõtluskonkurss.ee

ne rahvuslik lennufirma Estonian Air. Neil oli vaja, et keegi nende Boeing-tüüpi lennukeid hooldaks. Nii loodigi oma hooldusüksus. Vahepeal peremehetsesid Estonian Airis Maersk ja SAS. Viimane hooldas Tallinnas oma lennumasinaid, sest siin oli odavam tööjõud.

2010. aastal sai hooldusüksuse omanikuks era- ja riskikapitalifirma BaltCap. Üksus kannab alates 2014. aastast nime Magnetic MRO. Toimusid suured muutused. Eesti ei olnud enam odava tööjõu maa.

Ettevõtte juht Risto Mäeots ütleb, et BaltCapi tulek muutis mängu oluliselt. 2014. aastal hakkas firma lisaks baashooldusele ja liinihooldusele tegelema ka mootorite ja varuosade müügiga. Tänaseks on just mootoritega seonduvast saanud Magneticu suurim äri, mis toob sel aastal sisse umbes 25 miljonit eu-

rot. Lennukite hoolduse osa on käibest 17 miljonit, varuosade müük sama palju. Lennukivaruosi müüakse 36 riigis. „Lennufirmad kulutavad globaalselt aastas hooldusele 75 miljardit eurot – et hoida lennukeid õhus ja soetada varuosi. See tegevus kasvab võimsalt ning kümne aasta pärast on see juba 109 miljardi euro äri,“ ütleb Mäeots.

Magnetic MRO osa sellest suurest turust on praegu vaid 0,01 protsenti. Ometi peaks firma selle aasta käive küündima üle 70 miljoni euro. Nad on võtnud kindla sihi haarata pirukast palju suurem tükk. Aastaks 2020 peaks firma käive jõudma juba 140 miljoni euroni. „Meie osa on nii väike, et peaksime väga viletsad olema, et mitte kasvada,“ ütleb Mäeots. Keskmised konkurendid on neil tema sõnul keskpärased ja nende klienditeenindus seFOTO KARLI SAUL

AASTA ETTEVÕTE 2017

VÕITJA

kundaarne. Selleks, et kõrgema klassi lennufirmad oma lennukeid nädalateks ja kuudeks sinu kätte hooldada annaks, tuleb väga palju vaeva näha. Eesti puhul ka eelarvamusi murda.

Ikkagi endine sovetiriik. Näiteks küsiti eestlastelt, millises garaažikeses siis tööd ka tehakse.

Jää murdus, kui kliendid hakkasid kohapeal käima ja nägid, et siin on viimase sõna tehnoloogia ning käib väga professionaalne töö. Eesti firma hakkas järjest enam hangetele pääsema, lennufirmad andsid neile proovitöid. Nüüd on Magnetic MRO oma valdkonnas juba tuntud nimi. Nad ei löö mitte odava hinnaga, vaid kvaliteedi ja hinna suhte ning õigeaegselt tarnitud lennukitega. „Me ei anna katteta lubadusi, et teeme töö ära kümne päevaga. Oleme ausad ja seda osatakse hinnata. Kirss tordil on olnud meie riigi maine, et oleme innovaatilised. Keskmised hooldusettevõtted ongi meiega võrreldes ajast maha jäänud,” räägib Mäeots.

Vanad suured lennukihooldajad on tihti välja kasvanud ajalooga lennufirmadest. Magnetic MRO on nendega võrreldes paindlikum ja nüüdisaegsem. Näiteks saab siin vajaduse korral 3D-printida lennuki kabiinidetaile. Tööriistad on varustatud mikrokiipidega, mis näitavad, kes mida kasutab, ning see välistab näiteks võimaluse, et tööriist ununeb kuskile lennuki sisemusse.

Lennunduses ei ole nagu automaailmas, kus Audi teenindussalong võiks vabalt remontida ka näiteks Opelit. Lennunduses on kõik palju rangemalt paigas. Selleks, et lisada oma hoolduspädevusse uusi lennukitüüpe, peab igal tehnikul ja ettevõttel olema vastav litsents. „Peab olema kriitiline hulk kliente kahe kuni kahe ja poole lennutunnitee kaugusel. Ja peab vaatama, millised lennukid neil on. Meie fookuses on Boeing 737 ning Airbus 320 perekonnad,“ selgitab Mäeots.

Samas nendib ta, et maailmas on toimumas muutused, kus optimeeritakse istekohtade arvu ning kütusekulu. Nii on hakatud kasutama Embraere ja Bombardiere ja ka ATRe. Seega käib ka Magneticus pidev analüüs, kuhu peab järgmisena investeerima. See on strateegiliselt ülioluline otsus.

Eesti lennufirma Nordica lendab teatavasti Bombardieride ja ATRidega. Niisiis pakub Magnetic neile vaid liinihooldust, baashooldust teha ei tohi.

Mis on nende kahe hoolduse vahe? Mäeots toob paralleeli autodega. Liinihooldus on umbes sama, kui inimene käib hommikul ümber auto, kontrollib rehve, tulesid ja kojameeste tööd. Ehk siis pigem igapäevane operatiivhooldus lendude vahepeatustel.

Lennuki baashooldus seevastu on võrreldav sõiduki aastase regulaarhooldusega esinduses.

Lennunduses loetakse lennutunde ja -maandumisi ning vaadatakse ka kalendrisse. Iga pooleteise aasta järel tuuakse lennuk suurhooldusse ja võetakse seal detailideks lahti. Sõltuvalt lennuki vanusest on töö maht erinev, nädalast mõne kuuni. Umbes nagu autohoolduse

11

12

www.ettevõtluskonkurss.ee

maailmas on siingi lennukitootja paika pannud, mida täpselt vaatama ja tegema peab.

Lennukihooldus on väga tundlik valdkond.

Siin liigub palju andmeid ja ärisaladusi. Mäeots tõdeb, et see teeb töö palju keerulisemaks.

Vastutus on suurem. Kirja pannakse iga detail, iga muutus ja tegevus, mis selle detailiga on tehtud. Tänapäeval käib see kõik õnneks elektrooniliselt, kuid siiani on palju ka paberimajandust. Magnetic aitab teha ka lennukite omanikuvahetusi, millega peab kaasas käima raudlindude dokumenteeritud ajalugu.

Kui pabereid või elektroonset ajalugu ei ole, siis on lennuk lihtsalt hunnik metalli. Sellega ei tohi lennata, keegi ei oska öelda, kas see on ohutu. Paberid on väärt kümneid miljoneid eurosid.

Euroopas on konkurents lennukihoolduses tugev ning äri sesoonsus suur, sest suvel inimesed lendavad ja lennukid peavad töös olema. Just seetõttu otsustas Magnetic MRO siseneda Aafrika turule. Sinna igaüks ei lähe.

Mäeots sõnab, et Musta Mandri osas on palju eelarvamusi ning meedia võimendab negatiivset kuvandit. Tegelik pilt on teine.

Magnetic MRO peamine partnerriik seal on Nigeeria, kus tehakse koostööd nelja lennufirmaga. „Kunagised pidevad katastroofid on Nigeeria lennufirmasid muutnud. Riiki ei tohi tuua vanemaid kui 20aastaseid lennukeid. Isegi Euroopas ei ole nii karmid reeglid, 1995.–96. aasta Boeing 737 Classicud on tavaline nähtus,” räägib Mäeots.

Ta usub, et Aafrikas võib 10–20 aasta pärast näha samasugust meeletut arengut nagu täna Aasias. Peagi läheb firma delegatsioon Etioopiasse, kus asub ehk üks mandri paremaid lendajaid Ethiopian Airlines, mille lennukipargis on ka näiteks Euroopas haruldane Boeing 787 Dreamliner. „Eks Aafrikas ole palju kriise ja pead suutma klienti majandada. Kasutad ettemakseid jne. Meie oleme juba tuvastanud, kellega saab äri teha ja kellega mitte,” ütleb Mäeots.

Täna hooldatakse Nigeeria firmade lennukeid Tallinnas. Magneticus mõistetakse, et Aafrika turg on muutumises. Praegu ei ole seal ühtegi hooldusangaari, kuid ei ole kaugel aeg, kui neid sinna tuleb. Aafrika firmadel ei ole mõtet võtta ette kuuetunnist lendu Euroopasse.

Praegu on neil sundseis.

Hoolduse edasises arengus panneb Magnetic MRO suurt rõhku liinihoolduse arendamisele rahvusvahelistes lennujaamades. Eesmärk on hakata partnerite abil hooldama suuri reisilennukeid, nagu Boeing 777, Airbus 330, Airbus 340 jt.

Põnev on ka firma mootorite ja varuosade äri. Ei ole ainult nii, et kusagilt ostetakse jupid ja müüakse kellelegi edasi. Et varuosadele ligi pääseda, ostab firma terveid lennukeid. Eesti insenerid lendavad kohale ja hindavad kõik müüdava lennuki detailid ära. Kui lennuk soetatakse, siis saadetakse see koostööpartneri juurde lammutusse.

Kasutuskõlblikud komponendid läbivad

RAUDLIND ANGAARIS: Iga pooleteise aasta järel läbib lennuk suurhoolduse.

põhjaliku hoolduse ja neid taaskasutatakse.

Protsess eeldab väga ranget kontrolli.

Magneticu viimase aja edulugu ei piirdu vaid hoolduse, mootorite ja varuosadega. Firma ambitsioone ilmestab fakt, et eelmisel aastal osteti Londonis Gatwicki lennujaama lähedal ära pool sajandit tegutsenud ettevõte MAC Interiors, mis disainib lennukite sisustust.

Londoni firma oli raskustes, kuid eestlased on sellele andmas uut hingamist. Ettevõte ostetigi põhjusel, et tal on pikk ajalugu ja palju kogemusi intellektuaalse omandi vallas.

MAC Interiorsile kuuluvad õigused kõigele sellele, mida firma on aegade jooksul suurtele lennufirmadele disaininud. Siiani teeb ta

Aasta eksportöör 2017 nominendid Magnetic MRO AS

2016

2015

Müügitulu (mln €)

50,5

36,5

Ekspordi müügitulu (mln €)

48,8

33,1

Ärikasum (mln €)

2,6

2,4

Tööjõukulud (mln €)

11,9

8,2

Töötajate arv

300

264

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

51 069

42 178

Interconnect Product Assembly AS

20166

2015

Müügitulu (mln €)

28,6

21,9

Ekspordi müügitulu (mln €)

27,2

20,6

Ärikasum (mln €)

4,9

2,6

Tööjõukulud (mln €)

3,7

2,9

Töötajate arv

205

182

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

42 813

31 174

Mooncascade OÜ

2016

2015

Müügitulu (mln €)

3,3

2,2

2

0,6

Ärikasum (mln €)

0,3

0,6

Tööjõukulud (mln €)

2,1

1,1

Töötajate arv

57

38

43 888

46 008

Ekspordi müügitulu (mln €)

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

sisustust ka maailma suurimale reisilennukile Airbus A380.

Nagu paljusid Eesti firmasid, nii kummitab ka Magnetic MROd töökäte puudus. Nad üritavad värvata tööle kõik andekamad õpilased Tartu Lennuakadeemiast ja Läti lennukoolist. Firmast on aastatega läbi käinud peaaegu kõik, kes Eesti lennunduses hoolduse valdkonnas tegutsevad. „Kui täna peaksime nullist alustama, siis ei oleks Eesti kindlasti unelmate asukoht rahvusvahelise lennundusäri juhtimiseks. Riigil puudub tegelikult lennundusajalugu. Riiklikul tasandil nähakse lennunduses kui tööstusharus peamiselt reisijatevedu, mis aga on vaid üks osa,“ ütleb Mäeots.

Tallinnas peagi avatavasse värvimisangaari koolitas ettevõte ise inimesi ligi kaks aastat.

Kohale toodi spetsialistid, ümber õpetati tänavalt võetud automaalrid. Ka mootorite üksuses on käinud tippeksperdid, kes eestlaste pädevust parandavad. Kõige suurem mootorite müügi ja hindamisega tegelev üksus on firmal hoopis Serbias.

Meie oma lennuakadeemiaga teeb Magnetic MRO väga tihedat koostööd, tihti ületab nõudlus pakkumist. Firma koolitab ka ise vastava ettevalmistuseta tehnilise huviga inimesi. Keskmine palk on firmas kaks korda Eesti keskmisest kõrgem. Siit saadud sertifikaadiga võib insener töötada kõigis Euroopa Liidu riikides. Samas ei ole valdkonnas tegutsemine lust ja lillepidu. „Kui tahad teha tööd kaheksast viieni, siis see on vale koht. Lihtsat äraolemist siin ei ole.

Lennundus on 24/7 äri ja me hingame samas rütmis. Õnneks on viimasel ajal hakanud meile talendid ise tulema. Nad ütlevad, et tahavad meie edust osa saada. Ütlevad, et teeme maailma asja.

Meie noored insenerid lendavad lennukeid hindama kohtadesse, millest teised unistavad.

Kui tahad maailma vallutada, siis tule siia,“ reklaamib Mäeots.

TANEL SAARMANN

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

13

14

www.ettevõtluskonkurss.ee

AASTA PIIRKONNA ETTEVÕTE 2017: INCAP ELECTRONICS ESTONIA OÜ

Incap võib Kuressaares kasvõi iPhone’i kokku panna Saaremaa suurim elektroonikatootja Incap Electronics Estonia ei ole lihtne allhankija. Ta pööras oma pilgud Eesti idufirmade poole: kus on teie moodsad nutividinad, mida meie saaksime siinsamas Eestis valmistada?

AASTA ETTEVÕTE 2017

NOMINENT

FOTOD INCAP

NÄITAB TEED: Incapi Eesti üksuse juht Otto Richard Pukk hindab noorte huvi elektroonika vastu kõrgeks, kuid ütleb, et valdkonna suhtes on palju eksiarvamusi.

„T

hink Big, Grow Fast, Scale Up“ ehk siis tõlkes „Mõtle suurelt. Kasva kiiresti. Skaleeri“ – nii kõlavad iduäri hüüdlaused Tallinnas Pärnu maanteel asuvas koostöötamiskeskuses Spring Hub. Noored hipilikud ettevõtjahakatised nikerdavad siin oma idufirmade kallal. Kuid just siin – ja mitte mõnes peenes kontorihoones – asub ka täiesti „täiskasvanud“ ja pealtnäha üldsegi mitte idufirmaliku 17aastase Kuressaare elektroonikafirma Incap Tallinna kontor.

Incap Electronics Estonia juht Otto Richard Pukk selgitab, et firma on võtnud teadliku suuna pakkuda teenuseid alates prototüüpimisest kuni masstoodanguni, nii tööstusettevõtetele kui ka idufirmadele.

Spring Hubis on Puki sõnul „kreatiivne nooruslik seltskond“, kust ettevõte on saanud juba mitu klienti. Pukk tunnistab, et see pole tavaline, et suured firmad iduettevõtetega sellisel moel suhtlevad. Aga Incap pole ka tavaline ettevõte.

Ta tegutseb Kuressaares 2000. aastast, kui soomlased ostsid seal ühe elektroonikatehase. Buumi ajal oli kontsernil tehaseid üle Euroopa. Kasvati agressiivselt ning lisaks elektroonikale tegeleti veel ka elektromehaanika, metallitöötluse ja muuga.

Kriis tõi suured raskused ja kainestas. Incap kolis Euroopa tootmise Saaremaale ühte tehasesse ning tõmbas tegevusi koomale – järele jäi vaid elektroonikatootmine. Aastatega on vaikselt jälle kasumilainele ronitud, eelmisel aastal käive (sh ekspordikäive) kahekordistus. Kevadel avas ettevõte uue, üle miljoni euro maksva tootmisliini. Kriisiaegsed koondamised on möödanik, ettevõtte töötajaskond on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud.

Ka firma juhtimine on ümber korraldatud ning rohujuuretasandile toodud. Soome peakontor on pigem sümboolne ja seal töötab vaid kaks inimest. Otsused sünnivad kahes Incapi tehases kohapeal ehk Kuressaares ja Indias Tumkuris (Bangalore lähistel). Üks teenindab Euroopa kliente, teine ­Aasia omi. Nii on firma võimeline kiiresti tegema hin-

napakkumisi, valmistama tehniliselt nõudlikke prototüüpe või tegema seeriatoodangut. „Elektroonikat ei ole odavam Hiinas toota,“ ütleb Pukk, kummutades levinud müüdi. „Juhul kui Hiina keskpanga intress on kõrgem kui Euribor, on siin investeerida odavam. Lisaks on Euroopas jõutud tööstuse efektiivsemaks tegemisega palju kaugemale kui Aasias.“ Laias laastus võib Incapi tooted ja teenused jagada kolmeks. Esiteks valmistab ettevõte elektroonikaseadmete emaplaate ehk trükiplaate. Teiseks pannakse Saaremaal kokku ka mitmesuguseid lõpptooteid ehk siis emaplaatidele on pandud ümber plastist või metallist ümbris. Kolmandaks pakub firma ka logistikalahendusi ning projektijuhtimist. Ise tootedisainiga ei tegele, kuid on võimeline juhtima ühe toote valmimise protsessi alates ideest, lõpetades tootmisega.

Klientide nimetamisel on Pukk ettevaatlik. Eestlased võivad enese teadmata kasutada elektroonikatooteid, milles sees „killuke Saaremaad“. Incapi toodang juhib näiteks moodsaid tänavavalgusteid ning sisaldub miljonite Soome ja Norra kodude kaugloetavates elektriarvestites.

Kuid Pukk ütleb, et enamik firma toodangust tiksub siiski kusagil tööstuselektroonikas – mõnes masinas või robotis, näiteks meditsiinitööstuses.

Incapi tehase juht kinnitab, et põhimõtteliselt on firma Kuressaare tsehhis võimeline ka näiteks iPhone’e tootma – tehniline valmisolek on täiesti olemas –, kuid reaalselt nad õunatelefone tootva Aasia tehasega konkureerima ei hakkaks, sest iPhone on hinnatundlik toode.

EAS tunnustab „piirkonna ettevõte 2017“ tiitliga majanduslikult edukat ning regionaalselt olulist ettevõtet, kelle põhitegevuse kaudu edeneb kohalik elu.

Kuna lõviosa Incapi klientidest asub Skandinaavias, siis möönab ka Pukk, et väga palju tähelepanu firma Eestis ei vaja. „Kui me end telekas reklaamiksime, siis vaevalt et mõne uue kliendi leiaksime. Aga töötajate jaoks on tunnustus ikkagi hea.“ Saaremaa suurima elektroonikaettevõttena on Incap maakonnas paratamatult oluline tööandja. Kuid ettevõte panustab ka kohalikku ellu, toetades spordiüritusi ning robootika huvigruppe, võimaldab noortele tööpraktikat ning ajab ka sektori ühist asja, korraldades (muu hulgas konkurentidele) sertifitseerimiskoolitusi.

Järelkasvu leidmiseks teeb firma koostööd nii kõrgkoolidega kui ka põhi- ja keskkoolidega nii saarelt kui ka mandrilt. Incap toetab koolinoori, kes on veel praktika jaoks noored, kuid huvituvad inseneeriast.

Tänavu mais sõitsid Kuressaare koolinoored Incapi toel Taani robotivõistlusele First Lego League.

Surve tööjõukuludele polegi Kuressaare tehases teab mis suur: ettevõttes, mis võib mõnda toodet teha miljonites ühikutes, töötab vaid umbes 80 inimest.

Suur osa tööst on automatiseeritud: vajutad nuppu ja robotkäed laovad trükkplaatidele 80 000 komponenti tunnis! Küll rõhutab Pukk, et keegi peab need robotid ka programmeerima, ja siin otsib Incap oskustöölisi tikutulega taga nii Eestist kui ka teispoolt piiri.

www.ettevõtluskonkurss.ee

„Eesti noortel on tehnikahuvi küll olemas, aga selle töö iseloomust teatakse vähe. Peame valgustama inimesi, et elektroonika ei ole tühine allhange – näiteks meie teeme oma väärtusahelas lõpptoodangut. Siit polegi võimalik kõrgemale ronida,“ ütleb Pukk. Incapi on tööle tulnud näiteks soomlasi ja rootslasi. Kuid suurima kohaliku tasandi „uudise“ pakkus firma sellega, et meelitas Kuressaarde elama ja töötama mehhiklase!

See juhtus nii, et ettevõttel oli lihtsalt üht spetsialisti vaja ning Eestis sellist meest ei leidunud. Leiti hoopis mehhiklane – diplomeeritud elektroonikainsener, kes õppinud ka programmeerimist ning töötanud omal alal USAs, Mehhikos ja Itaalias.

Aga mehe tööloa taotlus takerdus bürokraatiasse. Puki sõnul leidis politsei- ja piirivalveamet, et tegemist ei ole tippspetsialistiga, sest tema palganõue jäi teatud kriipsust allapoole. Olgugi, et palk oli sellise spetsialisti mõistes turutasemel.

Rootsis sündinud ja kasvanud ning muuhulgas Sri Lankal elektroonikatehase käivitanud Pukk leiab, et Eestil peaks olema palju leebem sisserännupoliitika, sest töökäte põud valitseb praktiliselt igas sektoris ning lähiaastatel vajame majandusse kokku kuni 200 000 inimest. Tema arvates ei peaks võõramaalasi paaniliselt kartma.

15

Aasta piirkonna ettevõtte 2017 nominendid Incap Electronics Estonia OÜ

2016

2015

Müügitulu (mln €)

10,5

4,8

Ekspordi müügitulu (mln €)

10,5

4,4

Ärikasum (mln €)

0,4

- 0,4

1,1

0,9

Tööjõukulud (mln €) Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Mooncascade OÜ Müügitulu (mln €)

62

47

25 442

11 534

2016

2015

3,3

2,2

2

0,6

Ärikasum (mln €)

0,3

0,6

Tööjõukulud (mln €)

2,1

1,2

Töötajate arv

57

38

43 888

46 008

2016

2015

3,2

3,3

Ekspordi müügitulu (mln €)

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Tiptiptap OÜ Müügitulu (mln €) Ekspordi müügitulu (mln €)

1,7

1,6

Ärikasum (mln €)

0,6

0,3

Tööjõukulud (mln €)

0,8

0,7

Töötajate arv

49

45

29 435

23 711

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

TOIVO TÄNAVSUU

Firmapeod ja vastuvõtud Sagadis

Telli mõisapärane firmapidu Sagadi mõisa härrastemajas või restoranis!

• Vastuvõtud ja banketid • Jõulupeod • Stiilipeod • Saunaga peod • Majutus kuni 100-le

Sagadi - 500 aastat külalislahkust!

• Pidulikud buffeed ja jõulumenüüd • Põnevad vaba aja programmid Sagadi stiilis Küsi lisa telefonil 676 7888

RMK Sagadi metsakeskus, Vihula vald, Lääne-Virumaa sagadi@rmk.ee www.sagadi.ee

16

www.ettevõtluskonkurss.ee

AASTA UUENDAJA 2017: TESTLIO OÜ

Testlio rühib Eestist oma IT-valdkonna maailma tippu

AASTA ETTEVÕTE 2017

NOMINENT

Kristel ja Marko Kruustük ehitavad tarkvara testimise platvormi ja üleilmset testijate võrgustikku Testlio.

See on pööraselt kasvav ja väga kasumlik äri.

K

osel kasvanud ja õppinud 28aastane Kristel Kruustük ei teadnud veel gümnaasiumi lõpus, mida ta edasi teha tahab. Kooli kõrvalt oli ta õppinud klaverit, mänginud korvpalli ning teinud pisut modellitööd.

Kuid tehnoloogiaala inimesed inspireerisid naist sedavõrd, et ta mõistis – tulevik ja palju võimalusi on hoopis IT-alal. Julgelt andis ta paberid sisse IT Kolledžisse.

Kooli kõrvalt alustas ta tööd IT-ettevõtetes testijana – pidavat olema tore kontimööda töö algajatele. „Mõistsin, et testija töö mulle meeldib. Sain õppida tooteid tundma, suhelda eri osapooltega: disaineritega, arendajatega, klientidega,“ räägib Kruustük.

Pärast IT Kolledži diplomit kolis Kruustük koos elukaaslase Markoga San Franciscosse, kus on teatavasti tehnoloogiamaailma süda.

Kui kusagil leiab erialast tööd või saab kasvama panna oma idufirma, siis just seal.

Ent esimesel katsel noored sealt vajalikku inspiratsiooni ei leidnud ja naasid Eestisse.

Seejärel põigati mõneks ajaks Londonisse, kus Kruustük sai tööle testijana. „Hakkasin aktiivselt meetup’idel, valdkonna inimeste kogunemistel käima, suhtlesin testijate ja selle testimismaailma gurudega. Ammutasin inspiratsiooni ja teadmisi,“ räägib Kruustük.

Testimismaailmas sai sel ajal tegutseda nii, et registreerid end mõnel platvormil testijaks ning võid istuda kus tahes ja millal tahes arvuti taha ning asuda programmidest vigu otsima. Ka Kruustük lõi sellistel platvormidel kaasa, kuid peagi tundis, et on frustreeritud.

Testijate aega ei väärtustatud piisavalt ning neile maksti leitud vea pealt (mitte töötatud aja alusel). Testijad konkureerisid omavahel, kes leiab vea kõige kiiremini, ja ei olnud valmis mingit koostööd tegema. See kõik tundus naisele jabur.

Ta leidis, et sel kombel pole testijatel mo-

KIRE JA VISIOONIGA: „Ikka küsitakse, kas meie eesmärk on börsile minna või äri maha müüa. Tegelikult on meie ainus eesmärk saada omal alal turuliidriks ning teha kliendid superõnnelikeks,“ ütleb karismaatiline ettevõtja Kristel Kruustük.

tivatsiooni oma töös süvitsi minna, aru saada, mida klient tegelikult ootab, ning tähtsustada kvaliteeti rohkem kui kvantiteeti. „Ma nägin asja nii, et toodete kvaliteedi tagamine peaks olema kõigi osapoolte asi. Mitte nii, et kui kasutajate kätte jõuab veaga toode, siis on süüdi ainult testija.“ Noortele koitis, et olemasolevate probleemide lahendamiseks tuleks asutada oma ettevõtte. Just selline, kus testijad oleksid hästi motiveeritud, tehtaks osapoolte vahel tõhusat koostööd ning esmatähtis oleks kvaliteet.

2012. aastal osalesid Kruustükid „häkkimismaratonil“ Angelhack ning tulid seal kümnete osavõtjate hulgas kolmandaks. Finaalipääs ning piletid San Franciscosse riskikapitalistidega kohtuma olid ette nähtud vaid kahele esimesele. Žürii arvates oli noorte äriplaan kihvt, kuid nad ei olnud veendunud kõige olulisemas – et eestlastel on ka tiim, kes suudab idee ellu viia.

Kruustük ütleb, et Angelhackil nad meeskonnast nimme ei rääkinud, arvates, et žürii paneb pahaks, kui elukaaslased koos äri tahavad teha. Alles hiljem selgus, et žürii meelsus oli pigem vastupidine: elukaaslased, kes teineteist läbi ja lõhki tunnevad, ongi parim meeskond äriideede elluviimiseks!

Kruustükid said sellegipoolest võimaluse Ameerikas oma startup’i maailmakuulsatele riskikapitalistidele esitleda ning võlusid seal kõiki, võites Angelhacki ja sellega kaasneva 25 000dollarilise investeeringu. Ühtlasi saadi seal endale ka esimene maksev klient – üks Londoni mobiiliagentuur.

Nüüd oli siililegi selge: Testliost saab lennukas äri ning Kruustükkidel tuleb sellesse panustada täie auruga.

Edasi osales Testlio USAs ärikiirendis Tech­ stars. „Lendasime keset suve üheks päevaks Austinisse, kaasas ainult läptopid ja hambaharjad. Enne intervjuud Techstarsis higistasi-

FOTOD TÕNU TUNNEL, TESTLIO

MOODNE TÖÖKESKKOND: Testlios töötab 65 inimest, neist enamik Tallinnas. Lisaks on firmal üle tuhande testija ja nad paiknevad laiali üle maailma.

Aasta uuendaja 2017 nominendid Testlio OÜ

2016

2015

Müügitulu (mln €)

2,2

0,7

Ekspordi müügitulu (mln €)

2,1

0,7

Ärikasum (mln €)

0,2

0,02

Tööjõukulud (mln €)

1,5

0,5

Töötajate arv

31

14

55 248

39 484

2016

2015

Müügitulu (mln €)

15,4

14,8

Ekspordi müügitulu (mln €)

12,4

12,1

1

0,9

2,5

2,3

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Respo Haagised AS

Ärikasum (mln €) Tööjõukulud (mln €) Töötajate arv

110

104

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

35 631

35 097

Ecofleet Eesti OÜ

2016

2015 2,7

Müügitulu (mln €)

3,4

Ekspordi müügitulu (mln €)

1,4

1

Ärikasum (mln €)

0,5

0,1

Tööjõukulud (mln €)

0,9

0,7

Töötajate arv

30

28

53 379

39 818

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

me oma riided läbimärjaks, sest Austinis oli väga palav. Läksime turistipoodi ja ostsime uued T-särgid: ühe kirjaga „don’t mess with Texas“ ja teise „I love Austin“. TechStarsi intervjuul küsiti, mis värk nende särkidega on. Selgitasime, et me pole sellise palavusega harjunud.

Toimus naeruplahvatus, kuid me avaldasime muljet. Meid võeti programmi ning järgnevad kolm kuud elasime Austinis intensiivset elu: hommikust õhtuni muudkui häkkisime ja kohtusime inimestega,“ räägib Kruustük. Üldjuhul inimesed mõistavad selliseid ameteid nagu näiteks kraanajuht, poemüüja või agronoom. Aga kes on testija?

Kruustük seletab, et testija leiab tootest vigu. Ta istub arvuti taga konkreetse ülesandega: kasutada teatud mobiiliäppi, veebirakendust vms nutitoodet teatud konkreetse nutiseadmega ning kaardistada ettejuhtuvad vead: millistel juhtudel äpp kokku jookseb, kus ta ei ole kasutajasõbralik või kus avaldub mõni

TEEKONNAL KAASAS: Testlio kaasasutaja Marko Kruustük on olnud julgustaja ja nõuandjana algusest peale äri juures.

muu tehniline (või ka keeleline) „error“. Tegu on ametiga, mida veel kümme aastat tagasi ei eksisteerinud – sest siis tulid alles esimesed mobiiliäpid. „Igaüks võib leida mõnel mobiiliäpil mõne vea. Kuid testija roll on laiem: me peame püüdma aru saada, mida klient seda äppi kasutades teeb, milliste seadmetega ta seda kasutab, kas toode vastab kliendi ootustele ning millistel puhkudel avalduvad vead, mis tuleks ära parandada,“ räägib Kruustük.

Kuigi esmapilgul tundub testija töö millegi rutiinse ja üpris tehnilisena, ütleb Testlio asutaja: „Tegelikult on see väga kreatiivne ja loominguline. Peame aru saama, mida klient tahab. Meie üks klient on näiteks Microsofti tiim, kes tegeleb tootega Outlook Mobile. Me testime nende mobiiliäppi, millel on maailmas sada miljonit kasutajat! Kõik erinevate ootustega, kuidas see äpp peaks töötama. Kui näeme, et 50 protsenti kasutajatest kasutavad äppi Androidi telefoniga Nexus 8, siis järelikult peame rõhku panema äpi toimimisele just selles telefonis. Sest kui midagi ei tööta, nagu peaks, siis kasutajad vihastavad ning jätavad äpi kohta Google’i Playstore’i kohutava tagasiside.”

Just kasutajate tagasiside on kõige kriitilisem tegur, mis määrab rakenduse või äpi edu või surma. Seetõttu pannakse toodete eeltestimisele IT-maailmas järjest suuremat rõhku.

Aina vähem riskitakse turule tuua poolikuid

www.ettevõtluskonkurss.ee

või vigaseid tooteid. Kui toode ei tööta, tuleb konkurent parema asjaga turule ja oledki rongist maas.

Tegemist on väga kiiresti kasvava turuga.

Kui viis aastat tagasi kulutasid tarkvarafirmad 12 protsenti oma arenduseelarvest testimisele, siis sel aastal juba 28 protsenti ja edaspidi hakkavad kulutama veel rohkem.

Testlio töö on kui ennetustöö: firma testib tooted ära, kaardistab vead ning raporteerib nendest klientidele. Nii saab vead ära parandada ja sellega ennetada vigastest toodetest sündida võivaid probleeme ja mainekahju.

Testlio eesmärk on ehitada üleilmne testijate kogukond, kus testijatele makstakse tunni alusel, ning Testlio paneb kokku meeskondi, kes testivad klientide tooteid süvitsi ja pikaajaliselt.

Testliol on praegu „digitaalsete nomaadide“ võrgustikus üle maailma umbes 300 eksperttestijat ning 1000 testijat tegutsevad projektipõhiselt. Hästi kõlab arv 650 miljonit – just nii palju inimesi maailmas kasutab tarkvara, mida on testinud Testlio.

Testlio kundede hulgas on mitmed väga nimekad ja suured ettevõtted, näiteks CBS, ­Salesforce, Microsoft, Fox, Lyft, Hotels.com, samuti USA korvpalliliiga NBA jt.

Firma võlu peitub selles, et firmal on suur testijate ja seadmete võrgustik, mis võimaldab kiiresti katsetada tooteid eri riikides, piirkondades, keelekeskkondades, eri seadmete ning neis peituvate operatsioonisüsteemidega. Kui arvestada kõiki telefonitootjaid, nende mudelivalikut ning tarkvaraversioone, on ainuüksi Androidi maailmas 10 000 erinevat variatsiooni. Ühelgi ettevõttel pole 10 000 erinevat telefoni, kuid Testlio võrgustikus on kamba peale enamik neist variatsioonidest olemas.

Mõnikord on näiteks tarvis testida, kas mõni Ameerikas loodud äpp on piisavalt arusaadavas itaalia keeles Itaalias. Teinekord soovib mõni telekompanii testida, kas nende videoülekanded töötavad ühes või teises Ameerika linnas. Ka võib Testlio saata testijaid füüsiliselt mõnesse asupaika, testimaks, kas äpp töötab sealse tasuta wifiga.

Kruustük: „Ühe suure USA meediafirmaga juhtus Ladina-Ameerikas nii, et Androidi kasutajad Brasiilias ei saanud sisu vaadata, kuna oli mingi probleem. Klient nägi nördinud klientide tagasisidet ja pöördus meie poole palvega probleem lahendada. Umbes kolm nädalat testisime ja katsetasime meie Brasiilia testijate abiga. Lõpuks tänu meie tagasisidele sai klient probleemile jälile ja parandas äpi.“ Kuid firma ei piirdu lihtsalt tarkvara testimisega, vaid aitab ka turule paiskamise protsessi optimeerida ja tõhustada, näiteks testimistegevuste automatiseerimise kaudu – see aitab Kruustüki sõnul raha kokku hoida ja on põnev ning tehniliselt keerukas viis koostööks kliendiga. Just siin – tööprotsessides ja nende automatiseerimises – peitub Testlio firmasisene innovatsioon, kus Kruustüki sõnul on veel kõvasti arenguruumi.

TOIVO TÄNAVSUU

17

18

www.ettevõtluskonkurss.ee

AASTA VÄLISINVESTOR 2017: TOFTAN AS FOTOD ANNI ÕNNELEID

INTELLIGENTNE ROBOT: Puidutehas ei tähenda enam ladustatud puuhunnikuid, vaid tehisintellekti, mis võimaldab ühest palgist lõigata välja rohkem materjali kui kunagi varem.

Toftan paneb Eesti puidule meie käpajälje peale

AASTA ETTEVÕTE 2017

NOMINENT

Võrumaa metsade vahel toimetav firma Toftan muudab seni justkui kõlbmatuks peetud puidu IKEA mööbliks ja maavärinakindlateks majadeks.

T

oftan asutati 1995. aastal, kui Kesk-Rootsi Toftani külast toodi Lõuna-Eesti vanasse kartulihoidlasse kasutatud saeveskitehnoloogia. Aastatega on ettevõttest saanud suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis. Välja on arendatud ainulaadne tehnoloogiline kooslus, mis võimaldab toota paindlikult saematerjali nii mõõtude kui ka koguste lõikes ning väikeste kadudega.

Mullu käivitas Toftan Eesti puidutööstuse sajanditehinguks ristitud tehase Toftan 2. Investeeringu maksumus oli 32 miljonit eurot ning selle tulemusena kahekordistab Toftan oma tootmismahtu 405 000 kuupmeetrini. Tööd saab täiendavalt 40 inimest.

Rootsi kapitalil põhineva puidutöötleja Toftan juht Martin Arula nimetab investeeringut „pretensioonikaks projektiks“. Baltikumi suuremaid investeeringuid ja tootlikumaid tehaseid on haruldane veel ühel põhjusel – seda peetakse õnnetustevabaks. Seda öeldes lubab Arula kolm korda vastu puud koputada, et mitte ära sõnuda. Tehas, mida

robotiks kutsutakse, on seadistatud nii, et kui inimene peaks seadme lähedusse sattuma, see peatub. Sedavõrd ohutut tehast Eesti puidusektoris peale Toftani pole.

Uus tehas on oma klassi kõige tootlikum.

Arula ütleb, et keegi maailmas „ei sõida nii kiiresti puust läbi“ kui see tehas. Toftan pani tootmisüksuse osadest kokku, nagu lego. Detailid on pärit Soomest, Rootsist ja Kanadast.

Miks peab tootlikkus olema suur? Sest siis on tootmine odav.

Seega ei vasta enam tõele levinud retoorika, et paberipuuga pole Eestis midagi teha.

See tehas suudab muidu paberipuiduks kasutatud ja sellena eksporditud materjali teha hoopis mööbliks. Tehas on kolm korda tootlikum kui konkureerivad peenpalgi saeveskid.

Okaspuu paberipuidust ja peenpalgist saematerjalist suudab Toftan teha sedavõrd hea materjali, et sellest valmistatakse maavärinakindlaid maju, akna-, liistu- ja uksekomponente, sise- ja välisviimistluspuitu, ehitusja saalungikonstruktsioone, mööblit, liimpuittalasid ja pakendeid.

Osa toodangust läheb mööblidetailide tarvis Hiinasse, suuresti voodite valmistamiseks.

Toftani juhi sõnul ei saa enam öelda, et Hiinast tuleb sodi. Vastupidi, ka hiinlased on hakanud ehitama skandinaavialikul viisil ja keskkonnanõudeid arvestades pikaajalisi tooteid.

Ent ka meile lähemal, Lätis ja Leedus toodetakse Toftani materjalist mööblit. „Kui mõnd IKEA männipuidust riiulit, kappi või kummutit katsud, siis on suur tõenäosus,

www.ettevõtluskonkurss.ee

PARIM PALK METSADE VAHELT: Toftanis on töötasu seotud tootlikkusega. Firma juhi Martin Arula arvates peaks see parandama Eesti kui odava tööjõuga riigi mainet.

Aasta välisinvestor 2017 nominendid Toftan AS

2016

2015

Müügitulu (mln €)

43,1

42,7

Ekspordi müügitulu (mln €)

24,1

23,5

Ärikasum (mln €)

4,9

4,9

Tööjõukulud (mln €)

3,9

3,7

Töötajate arv

et see on Toftani materjalist tehtud,“ ütleb Arula uhkusega.

Mööbliks mittesobilikest tootmisjääkidest saab valmistada graanuleid või siis paberit.

Ning alles siis, kui see IKEA mööbel on oma aja ära elanud mööblitükina, võiks see Arula hinnangul graanulitehasesse saabuda.

Toftani pisut hoolikamalt toodetud saematerjalist tehaksegi Jaapani kuulsaid maavärinakindlaid maju. Need majad peavad vastu pidama vähemalt seitsmemagnituudiseid maavärinaid. Eesti puit on kasvanud külmas kliimas ja aeglaselt ning just see teeb puidu kindlamaks kui lõunamaades kasvanu. Sellel turuosal konkureerib Toftan teiste Rootsi ja Soome firmadega.

Viimase 20 aasta jooksul on puidutööstu-

133

127

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

71 654

72 937

AS Dagöplast

2016

2015

12,7

4,8

Müügitulu (mln €) Ekspordi müügitulu (mln €)

10,3

3,8

- 0,08

- 0,2

Tööjõukulud (mln €)

1,5

0,6

Töötajate arv

95

98

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

19 469

6 068

Enics Eesti AS

2016

2015

96

92,1

Ekspordi müügitulu (mln €)

90

86,8

Ärikasum (mln €)

4,5

4,9

Tööjõukulud (mln €)

10,8

10,6

Ärikasum (mln €)

Müügitulu (mln €)

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta

652

673

25 155

24 625

rid püüdnud järjekindalt anda puidule juurde lisandväärtust. Ja kuna välismaised konkurendid oma tööd eestlastele vabatahtlikult ära ei anna, tulebki olla enda tegemistes tootlikum ja kvaliteetsem. „Tundub mõistlik ise sinna Eesti käpajälg peale panna ja mitte raisata transpordi peale,“ ütleb Arula.

Seni on puidu järeltöötlusega tegelevad ettevõtted tugevasti kanda kinnitanud ja investeeringuid teinud uutesse tehastesse. Küll aga on äsja suure investeeringu teinud Toftani juht ka nördinud.

Arulat pahandab investeering, mida plaanitakse riigi toetusel Tartu lähistele – suur tselluloositehas. See projekt on ta hingel seetõttu, et ettevõtjatena on senised töösturid võtnud vastutuse ja ise investeerinud. Nüüd aga on riik – justkui unustades, kuivõrd suure panuse on needsamad puidutöösturid riigieelarvesse andnud – hakanud toetama ühte projekti. Ja mitte ainult verbaalselt, vaid ka selles osas, mis ettevõtja jaoks kõige kallim: maa, ühendused ja infrastruktuur, tooraine ja riigipoolne mainekujundus projektile. Nii luuakse teiste töösturite silmis ebavõrdne konkurentsiolukord.

Toftani käive oli mullu enam kui 43 miljonit eurot. Üle poole toodangust läks eksporti, enam kui 20 riiki – peamiselt Euroopasse, ent ka Jaapanisse, Hiinasse ja Austraaliasse. Ettevõttes töötas üle 130 inimese. Mitte pelgalt saemehed, vaid sisuliselt robotite operaatorid.

Toftani omanik on Rootsi puidufirma AB Karl Hedin. 2011. aastal asutati tütarettevõte Toftan Metsad, mis on tänaseks üks suurimaid erametsaomanikke Kagu-Eestis.

Toftan on oma tegevuspiirkonnas ka suuremaid tööandjaid. Kui Arula tehasesse töötajaid hakkas otsima, laekusid taotlused enam kui 200 kandidaadilt, mis on Kagu-Eesti mõistes väga haruldane.

Toftani keskmine palk oli mullu üle 1800 euro. Arula selgitab, et palgad ettevõttes on seotud kahe kolmandiku osas tootlikkusega ning viimase kümne aasta jooksul on tootlikkus kasvanud üle kahe korra. Ta loodab, et ehk sunnib „inimlik ahnus“ seda tootlikkust veelgi kasvatama, kvaliteedis kaotamata.

Viimastel aastatel on just puidutööstus olnud üheks Eesti majanduse vedavaks jõuks, olles peamiselt esiplaanil just ekspordiga. Arula sõnul on see loogiline, kuna Eestil pole kalleid maavarasid peale põlevkivi ja mets ongi meie ainus taastuv ressurss, mida me võime pidada oma kalleimaks maavaraks.

Aga kas Eestis on metsa piisavalt? Arula leiab, et siin on metsa majandatud mõistlikult.

Ka piirangud olevat piisavad, et metsa kaitsta. „Täna pole küsimus selles, kas raiutakse vähe või palju, vaid selles, et eraomanik oma metsast ei hooli, on passiivne. Arendada, kasvatada või kaitsta – ükskõik milline otsus oleks hea, peaasi et oleks otsus.“ MARTA TUUL

19

20

www.ettevõtluskonkurss.ee

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE 2017: RIMI EESTI FOOD AS KÕIK NAGU ÜKS MEES: „Varsti peaks iga Rimi kassapidaja teadma, kuhu ettevõte tahab jõuda 2018. aasta lõpuks. Iga teenindaja saab kutse meie teeninduskonverentsile,“ lubab firma juht Vaido Padumäe.

Vastutustundlik ettevõte 2017 nominendid Rimi Eesti Food OÜ

2016

2015

Müügitulu (mln €)

388,7

367,9

Ekspordi müügitulu (mln €)

1,3

1,1

Ärikasum (mln €)

3,5

0,7

28,7

26,5

Töötajate arv

Tööjõukulud (mln €)

2 202

2 155

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

17 234

15 095

AS Tallinn Airport GH

2016

2015

Müügitulu (mln €)

11,7

9,1

Ekspordi müügitulu (mln €)

8,3

5,3

Ärikasum (mln €)

1,8

0,04

Tööjõukulud (mln €)

5,8

5,1

Töötajate arv

229

216

35 006

25 766

2016

2015

Müügitulu (mln €)

9,8

7,9

Ekspordi müügitulu (mln €)

6,4

5,1

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Proekspert AS

Ärikasum (mln €)

1,1

1,1

Tööjõukulud (mln €)

5,1

4,4

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

127

111

51 946

52 176 FOTO ILMAR SAABAS

Rimi kassapidajad saavad eeskuju Rootsist Kas olete tähele pannud, kuidas Rimi kassapidajad teile rõõmsalt naeratavad?

Neil on selleks põhjust, sest ettevõte hoolitseb oma 3000 töötaja eest hästi.

Firma juht usub, et kerkivad ka palgad.

R

imid ilmusid Eestisse paarkümmend aastat tagasi ja olid alguses võõrad. Soomlaste Citymarketid olid palju sügavamal eestlaste südames, samuti armastati Eesti kapitalil Säästumarketeid.

Vahepeal on aga toimunud mitmesugused vangerdused omanikeringi ja kaubamärkidega, Citymarketitest on ammuilma saanud Rimid ning peagi tõmbab Rimi kuue selga ka viimane Säästumarket. Rootsi kontserni ICA kuuluv Rimi kett opereerib Eestis ligi 85 kaup-

lust ning ta on suuruselt kolmas jaekett Coopi ja Maxima järel.

Tarbijad on Rimi kenasti omaks võtnud.

Nüüd, kus suuremad muudatused seljataga ja Rimi Eesti üksuse juht Vaido Padumäe ennustab, et ka hüppelist poodide arvu kasvu pole oodata (sest konkurents on niigi tihe), on hakanud Rimi järjest enam tähelepanu pöörama nii-öelda pehmematele väärtustele.

Täpsemalt juurutatakse Eestis viimase kümnendi jooksul rootsilikku kaasavat, demokraatlikku, sotsiaalset ja vastutustundlikku joont.

EAS tunnustab auhinnakategoorias Vastutustundlik Ettevõte 2017 firmasid, kes teadlikult käituvad vastutustundlikult töötajate, keskkonna, partnerite ja kogukonna suhtes ning on selles käitumises jätkusuutlikud.

Vaido Padumäe ütleb, et vastutustundlikkus ongi Rimi teadlik suund ning see ei tähenda ainult ühiskonnale nii-öelda tagasi andmist, vaid peaks aitama pikas plaanis ka Rimi

kaubamärki tugevdada ning klientide lojaalsust parandada.

Laias laastus seisab kogu see asi Rimi jaoks neljal sambal.

Esiteks üritab firma maksimaalselt hoida ja armastada oma töötajaid. Selleks pööratakse tähelepanu sellistele märksõnadele nagu inimeste kaasamine ja arendamine, võrdne kohtlemine, töö- ja pereelu tasakaal, tervis, tööohutus jms.

Kuna enamik Rimi inimestest teevad kauplustes rasket füüsilist tööd, siis pakub firma töö juures tasuta massaaži, võimalust soodsamalt spordiklubides käia, rahvaspordiüritustel osaleda ning liituda Rimi rattatiimiga.

Padumäe tunnistab, et päris golfivarustust ettevõte töötajatele küll ei võimalda, kuid tervisesporti soodustatakse alati.

Töötajatel on võimalik osaleda tervisepäevadel, kus räägitakse tervislikest eluviisidest ning antakse tervise- ja toitumisalaseid näpunäiteid. Sel aastal näiteks käivitati firmas

AASTA ETTEVÕTE 2017

NOMINENT

spetsiaalne programm, kus toitumisnõustaja aitab töötajatel söömisharjumusi tervislikumaks muuta. Pole teada, kui paljud Rimi töötajad on selle programmi raames läinud üle tervislikule toidule, loobunud suitsetamisest ja joomisest või hakanud regulaarselt trenni tegema. Kuid otsustades spordiüritustest osavõtu põhjal, on firmas tõepoolest tervise- ja spordipalavik levima hakanud. Jooksuüritustel on Rimi olnud suurima osavõtjate arvuga firma.

Firmal on töötajate jaoks mitmeid toetusi ja soodustusi. Neile, kelle lapsed lähevad esimesse klassi, kingib firma ranitsa. Kaupluste töötajate lastele korraldatakse suvepäevi. Õppijail on võimalik kandideerida Rimi stipendiumile. Makstakse lapse sünni- ja lähedase surma toetusi. Rimis on loodud eraldi fond, millest vajaduse korral abistatakse raskustesse sattunud töötajaid.

Firma võtab agaralt tööle puuetega inimesi – täna töötab neid juba ligi paarsada.

Igal aastal korraldatakse müüjatele osavusvõistlus „Nobenäpp“, mille parimad saavad auhinnaks soojamaareisid.

Poemüüja pole Eesti ühiskonnas just kõrgelt hinnatud amet – palk kesine, töö rutiinne. Järjest arenevad iseteeninduskassad just-

kui võtaks teenindajaametilt veelgi atraktiivsust ja tulevikuperspektiivi. Seetõttu pole Rimil sugugi kerge hoida kõrgel ligi 3000 töötaja motivatsiooni.

Aga Padumäe ütleb: „Me püüame teha oma klientide toidulaua ja igapäevaste vajaduste katmise võimalikult mugavaks ja seda just meie töötajate kaudu. Kui me oma inimesi ei hoiaks ega motiveeriks, ei saaks me selles ülesandes olla edukad. Me sõltume oma 3000 töötajast.“ Sellest lähtuvalt ei ole Padumäe sõnul Rimi jaoks esmatähtis omada turu kõige soodsamaid hindu. Pigem otsitakse kvaliteeti nii sortimendis kui ka teeninduses.

Rimi juht kinnitab, et „totalitaarseid poejuhatajaid“ firmas ei ole. Töötajad kaasatakse mitmesuguste otsuste tegemisse, kuni selleni välja, et juhatuse esimees lubab peakontoris isiklikult iga müüja tema murega vastu võtta ja ära kuulata, kui tarvis.

Rimi müüjatele korraldatakse regulaarselt suuri konverentse, kus tutvustatakse firma käekäiku ja plaane – et kõik astuksid ühte jalga (samuti korraldab Rimi kõrgetasemelisi konverentse oma partneritele).

Padumäe ei usu, et teenindajad poodidest

kaovad ning poeskäik muutub täielikult automaatseks. „Inimesed ootavad paremat teenindust. See tähendab, et meie teeninduskvaliteet peab paranema, millega koos peavad tõusma ka teenindajate palgad.“ Teiseks püüab ettevõte olla sõbralik ka kogukonna suhtes. Rimi emaettevõttel ICA on põhimõte, et ainult vastutustundlik äri on jätkusuutlik äri.

Rimi on aidanud koguda annetusi Eesti väikepiimatootjatele, teeb koostööd Punase Ristiga toetamaks lasterikkaid ja puudust kannatavaid peresid, on aidanud korraldada laste jalgpallilaagreid, vahendab professionaalseid toitumisnõuandeid jne.

Kolmas sammas on keskkonnasõbralikkus.

Rimi korraldas juba neljandat aastat looduskampaania raames riidest ostukoti disainikonkursi, kus võivad osaleda kõik kunstihuvilised ning võitja valivad Rimi kliendid.

Ettevõte teeb aktiivselt koostööd Toidupangaga, annetades hulgaliselt toidukraami ja võideldes selle vastu, et söögikõlbulik toit äraviskamisele läheb. Ühtlasi üritab firma järjest enam õpetada ja suunata tarbijaid koju mitte liiga palju toitu varuma – olema külmkappide täitmisel ratsionaalsemad, et toitu kodudes üle ei jääks.

Samuti on Rimil ambitsioon saada 2020. aastaks nii-öelda kliimaneutraalseks: see tähendab, et oma tegevus tahetakse niimoodi ümber korraldada, et see avaldaks keskkonnale võimalikult vähe negatiivset mõju.

Poodides juurutatakse jõudumööda moodsaimat ja kõige keskkonnasäästlikumat külmikutehnoloogiat ning Padumäe ütleb, et firma on koguni hindamas võimalust panna oma Jüris asuva peakontori ja kesklao katus täis päikesepaneele – uuendus võimaldaks selle üksuse sisuliselt elektrivõrgust välja lülitada!

Neljas ja viimane „pehmete väärtuste jalg“ on ettevõttel eeskujulik turukäitumine. See tähendab püüdu olla üdini aus ja avatud nii klientide, hankijate kui ka teiste partneritega.

Näiteks annab firma oma kaupadele värskuse garantii, mis tähendab seda, et need kaubad, mis kliendi meelest ei olnud tema ootustele vastavad, võtab kauplus tagasi ning tagastab kaupade eest makstud raha. Vaidlemata.

Rimi valmistab ette oma e-poe lahendust, mille kaudu saaksid kliendid tellida kauba koju interneti kaudu.

Ega armu ei anta. Eesti turule on lubanud siseneda veel üks tegija – Saksa odavkett Lidl.

Sellega suureneb konkurents töötajate ja klientide pärast veelgi. „Üks on kindel: mis iganes juhtuma hakkab, klient võidab,“ on Padumäe veendunud.

TOIVO TÄNAVSUU

22

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM SUURETTEVÕTE 2017 KONKURENTSIVÕIMELISIM TURISMIETTEVÕTE 2017: TALLINK GRUPP AS

LÄÄNEMERE EDUMUDELIST: Kapten Roland Lemendik tunnustab Tallinki julget otsust soetada uhiuued laevad.

FOTOD TIIT BLAAT

Tallinki kapten: reisilaev on nagu üks sulatuskatel Tallinki laeva Baltic Queen kapteni Roland Lemendiku hinnangul võib Tallinki pidada Eesti majanduse edumudeliks.

K

ui te mõtlete kapteni peale, ilmub teie kujutluspilti kindlasti suurest roolirattast kinni hoidev püsti seisev mees. Ent tänapäeval pole see teps mitte selline töö. Rooliratas on pisike ja sellestki on ülemine tükk välja lõigatud, „et laev kergem oleks“. Ja kui vahimadrus seda keerab, siis ta hoopis istub.

Sest nagu Tallinki laeva Baltic Queen kapten Roland Lemendik selgitab, ei peagi vahimadrus aknast välja nägema, vaid jälgima, mida näitavad targad ekraanid ja näidikud. Võib kõlada uskumatult, aga tänapäeval toimub sellisegi suure laeva juhtimine, nagu seda on

Baltic Queen, vaid paari sentimeetri pikkuse kangikese ja sooritusnupu abil.

Kaptenisillal on juhtimispaneel radariekraanide, kümnete nuppude ja näidikutega.

Sellest möödudes soovitab kapten Lemendik naljatledes külalistel kohvitassidega hoolikad olla, et laeva kõige olulisem juhtpult ei muutuks ühtlasi kõige kallimaks kohvilauaks: kui kohv kalli elektroonika vahele valguks, võiks see ohtu seada kogu laeva juhtimise. Õnneks on võimalik kõiki laeva süsteeme alates navigatsioonist kuni elektrisüsteemideni dubleerida.

AASTA ETTEVÕTE 2017

NOMINENT

Kapten Lemendik õppis meremeheks Nõukogude ajal ja alustas tööd Eesti Merelaevanduses. Nõukogude Liidust läände pääsemiseks oli üks vähestest võimalustest meremehe elukutse omandamine. Kiviõlist pärit noormehe jaoks tundusid merekoolis õppivate endiste koolikaaslaste kirjeldused välismaal nähtust sedavõrd fantaasiarikkad, et põhikooli lõpus otsustas temagi Tallinna Merekooli astuda. „See elav kirjeldus tegi minu jaoks lõplikult selgeks tõsiasja, et ma soovin maailma omal moel avastada ja tundma õppida ning selleks on kõige parem meremehena uusi riike ja kohti külastada.“ Ja kui süda on merele antud, siis enam tagasiteed pole. Ent see elu sobib vaid suu-

www.ettevõtluskonkurss.ee

re rutiinitaluvusega ja kompromissialtile inimesele. Merele minnes distantseerib meremees end kuudeks elust maismaal. Tallink – võib-olla ainsa ettevõttena Eestis – võimaldab töögraafikut kaks nädalat pardal ja kaks nädalat kodus. Selline elukorraldus aitab planeerida oma elu sel moel, et teatripileteid võib soetada pool aastat ette ja sugulaste ning sõprade sünnipäevadel õnne soovimas saab samuti käia.

Siiski on meremehe isiklik elu teistmoodi seatud kui peredel, mille liikmed töötavad maa peal. „See on kompromiss oma valikutes. Olgem ausad, inimesel, kes on pikka aega olnud merel ja seega pere argimuredest eemal, on koju naastes keeruline kohe kõikidele tegevustele ümber häälestuda. Meremeest tulebki sel hetkel vaadata pisut teise pilguga ja teda mõista,“ nendib kapten Lemendik. Mereleminek tähendab südantlõhestavaid lahkumisi, ent teisalt pakub kojutulek ka rõõmsaid taaskohtumisi. Meremehe elukutse nõuab ka tema kaasalt kohanemisoskust ja paindlikkust.

Nüüd on kapten Lemendik juba 17 aastat Tallinki reisilaevadel töötanud. Kuigi suure osa kapteni tööst moodustab navigatsioon ja laevaga manööverdamine, lisandub sellele ka keeruka organisatsiooni juhtimine kõigil tasanditel. „Reisilaev on nagu üks sulatuska-

TALLINK GRUPP AS

2016

2015

Müügitulu (mln €)

937,8

945,2

Ärikasum (mln €)

71,6

103,2

Tööjõukulud (mln €)

210

193,8

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

7234

6966

49 695

53 861

tel, kuhu iga reisi vältel lisatakse uusi komponente: eri kultuurid, rahvused, ellusuhtumised, õnnestumised ja luhtumised, sotsiaalne taust ja emotsioonid. Kogu see reisijate palett on kätketud piiratud territooriumile.

Nii võimegi leida end olukorras, kus meeskond peab olema valmis teenindama kõige nõudlikumat reisijat ja reageerima kõige erinevamatele olukordadele,“ selgitab kapten.

Mida kaugemale jääb kallas, seda ähmasemaks muutuvad piirid ka inimeste sees, ent igal reisijal tasub meeles pidada, et laeval kehtivad seadused ja reeglid, mis reguleerivad ühiskonna toimimist nii ühel kui ka teisel kaldal. Ka meeskonna töö on organiseeritud kindlate reeglite alusel, kus teenistuste ja osakondade juhtidel lasub suur vastutus piiratud ressursiga kvaliteetse reisijateteeninduse tagamisel. Baltic Queeni meeskonda kuulub 38 kutselist meremeest ja kuni 150 töötajat, kes on reisijate teenistuses.

Kapten toetub oma töös eelkõige kolmele teenistusejuhile: vanemtüürimehele, vanemmehaanikule ja intendandile. Need vanemohvitserid omakorda juhivad teenistusi, mis igapäevatöös on omavahel tihedalt põimunud.

Sageli juhtub, et Tallinki laevatöötaja suundub pärast mõningast eemalviibimist taas merele. Kapteni hinnangul on see suuresti tingitud graafikust, mis võimaldab 180 päeva aastas tööd teha ja ülejäänud osa aastast puhata. Lisaks sellele on laevadel head elamis- ja töötingimused.

Tänu Tallinki omanike läbimõeldud otsustele pidevalt uuendada laevastikku ja võtta kasutusele uusi laevaliine on kapten Lemendiku hinnangul tööandja Eesti meretransporti märgatavalt tugevdanud. Tallinki areng on silmatorkavalt edendanud Eestis turismi ja aidanud kaasa Tallinna Vanasadama arengule, tutvustanud arvukatele turistidele Eestit ja toimetab kiirelt ning mugavalt meie kaasmaalasi välismaale tööle ning puhkama. Laevad on muutunud läbi aegade aina suuremaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kapten Lemendik on veendunud, et Tallink on üks Eesti tuntumaid kaubamärke ning tänu pidevale arengule võib Tallinki pidada üheks majanduse edumudeli parimaks näiteks.

MARTA TUUL

23

24

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

K

ümme aastat tagasi olid Tallinkis kiired ajad, käimas oli aktiivne laienemise periood – osteti laevu, planeeriti liine. Täna peab Stalmeister Tallinki küpsemaks ettevõtteks.

Läänemerel reisib laevadega aastas umbes 20 miljonit reisijat. Tallinki laevadega reisib ligi pool nendest ehk 9,5 miljonit. Eelmisel aastal tegi Tallink 9800 reisi. „Mereturismi panus Eesti majandusse on meie arvestuste kohaselt ligikaudu 1,9 miljardit eurot aastas ja väga suurt rolli Eestisse suunatud mereturismis mängib siinsete toodete ja teenuste odavam hind naaberriikidega võrreldes,“ ütleb Stalmeister. Eesti ettevõtted ja valitsus peavad tema hinnangul seetõttu maksupoliitikat kujundades tihedat koostööd tegema, et seda edu võrreldes põhjanaabritega säilitada ja mitte maha mängida.

Kuid Tallink Grupp ei tegele ainult reisijateveoga Läänemerel. Aastas liigub Tallinki laevadel ka ligikaudu 30 000 kaubaauto jagu kaupa, mis moodustab ettevõtte tuludest 11 protsenti. Lisaks on grupis hulk tütarettevõtteid, alates kaupade sisseostuga tegelevast Tallink Duty Freest, lõpetades hotellinduses tegutseva TLG Hotellidega. Suurele hulgale tütarfirmadele vaatamata on Tallink suhteliselt integreeritud ettevõte ja tütarettevõtted on pigem divisjonid või osakonnad, mitte ise oma rada käivad ettevõtted.

Mitmes sidusettevõttes on Tallinkil väike osa, nagu näiteks taksoäris. Põhjus taksoärisse astumiseks oli proosaline. Stalmeister viitab, et reisijad vaatavad oma reisielamust tervikuna ja seetõttu on firma jaoks ülioluline, et nende elamused oleksid kogu teekonna ajal Eestis võimalikult head. Ajal, kui Tallink takso­ äriga algust tegi, tuli sageli tagasisidet, et Eestis oli taksoarve üüratult suur või sajakroonine arve esitati eurodes. Tallink sai aru, et reisijate sellised kogemused võivad pärssida turistide soovi Eestisse tulla.

Stalmeister rõhutab, et kuvand, mis turistil tekib, on otsene ja vahetu. Üldise positiivse pildi kujundamise eesmärgil ongi Tallink sisenenud ka hotellinduse ja taksonduse valdkondadesse. Paarisaja tuhandene investeering taksoärisse on Stalmeistri hinnangul tänaseks kogu taksoturgu positiivsemaks teinud. „Kui laev tuleb, siis on kindel tuntud kaubamärk sadamas saadaval, et reisija saaks hea kogemuse ja tahaks siia ka tagasi tulla. Me ei saa võtta riski, et me näeme palju vaeva, teeme Eestile mitmekümne miljoni eest aastas turundust, ja siis on toode või teenus, mis rikub kõik ära,“ nendib Stalmeister.

Eesti hea kuvandi hoidmine on vastutusrikas ülesanne, mida ettevõte võtab tõsiselt.

Samas ütleb Stalmeister, et kõigi teiste ettevõtete eest seda hoida ei saa. Tallink saab seista hea oma klientide eest ning oma tooteid ja teenuseid kujundades vaadata asjadele eelkõige kliendi vaatevinklist. „Täpselt sama idee nagu taksoäriga oli meil ka Tallinki hotellidega ning põhjuseks, miks me hotelliärisse suundusime, oli samuti positiivse koguelamuse andmine meie klientidele. Kuigi Tallinna hotellide tee-

Tugeva nime taga on suur vastutus Tallink Grupi juhi Janek Stalmeistri sõnul tuleb inimese laevale tagasi meelitamiseks seista tema hea kogemuse eest kogu reisi vältel.

TÜÜRIDES ETTEVÕTET: Janek Stalmeistri sõnul ei piisa laevafirmal pelgalt toreda merereisi pakkumisest, vaid tuleb rinda pista terve meelelahutussektoriga.

FOTOD TIIT BLAAT

nustel polnud viga midagi, tahtsime me kliendile pakkuda oma tuntud brändi,“ viitab Stalmeister Tallinki nime tugevusele ja sõnumile, mida sellega edastada soovitakse.

Laevafirmal on kahte tüüpi konkurente: otsesed ja kaudsed. Otsesed konkurendid on teised laevafirmad merel – näiteks Eckerö Line ja Viking Line. Kaudsed konkurendid on kõik vaba aja sisustamisega tegelevad ettevõtted: ostukeskused, teatrid, restoranid ja teised. Selleks, et inimene kodust välja ja laevale saada,

tuleb teha palju tööd. Tallinki eeliseks peab Stalmeister seda, et laeval õnnestub inimesele pakkuda kõiki teenuseid korraga.

Konkurente püütakse ületada võimalikult lihtsa, mugava ja hea teenusega. Alates pileti broneerimisest, kiirest laevaleminekust kuni mugava ja meeldejääva kogemuseni laevas.

Ent peamiselt tehakse uuenduste otsused mitte Läänemere konkurentidest tulenevalt, vaid globaalsete trendide järgi meretranspordis.

MARTA TUUL

25

26

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM MIKRO-, VÄIKE- JA KESKMINE ETTEVÕTE 2017: HEKOTEK AS

TÖÖD JÄTKUB: „Minu eluajal on Venemaal tööd küllaga,“ ütleb puidutööstusele seadmeid valmistava Hekoteki juht Heiki Einpaul ettevõtte suurima eksporturu Venemaa kohta.

AASTA ETTEVÕTE 2017

NOMINENT

Eesti meister ettevõtluses Venemaal Venemaa puidutööstusele masinaid ja tootmisliine valmistava Hekoteki juht Heiki Einpaul kiidab Vene äri.

Ta toimetab Vene ja Rootsi oligarhide vahel.

H

ekotek on üks kummaline ja tore firma.

Eestis teavad temast vähesed. Samas saab ta juba teist aastat järjest suure tunnustuse ettevõtluskonkursil.

Venemaal on Hekotekil kliente äärest ä­ äreni, Arhangelskist kuni Vaikse ookeani äärse Vladivostokini välja, rääkimata suurest Siberist vahepeal.

Firma juhataja Heiki Einpaul ütleb, et Hekotek on Vene turul piisavalt suur, et „väikevargad“ teda ei häiriks. „Pealegi, nad ei saa ka aru, mis äri me teeme,“ lisab Einpaul. Teisalt on Hekotek liiga väike tekitamaks Venemaal poliitilisi tõmblusi. Einpaul ütleb, et natuke on olnud „kulmu kergitamist“, aga üldiselt toimetab firma Vene poliitilisest huvisfäärist väljaspool.

Millega Hekotek siis tegeleb, et Vene mafioosodki aru ei saa? Firma valmistab töös-

tusseadmeid ja masinaid puidutöötlemise ettevõtetele. See võib olla puidugraanulitehas.

See võib olla palkide sorteerimisliin. Või koguni lõikekonveier. „Valmistamine“ tähendab siinjuures võtmed-kätte-lahendust: klientide nõustamist, projekteerimist, tootmist. Kusjuures see viimane – tootmine – on ehk isegi kõige väiksema tähtsusega.

Kui Einpaul Tallinna lähedal Jüris ettevõtte kontoris ringi käib, juhib ta tähelepanu laudade taga arvutiekraane põrnitsevatele töötajatele: „Siit tuleb tegelik raha.“ Võib öelda, et suuresti müüb Hekotek oskusteavet.

Tuleb, ütleme lihtsustatult, keegi nende juurde ja ütleb, et tahaks toota 100 000 tonni saematerjali aastas ja tal on selleks X kogus raha. Hekotek siis alustabki täitsa nullist: mida selleks vaja on, mis seadmeid ja masinaid.

Firma projekteerib need seadmed ja liinid, siis valmistab ja toodab ning lõpuks veab need ka kliendi juurde kohale, paneb püsti ja õpetab, kuidas kasutada.

Ahela vahepealses osas ehk tootmises teeb Hekotek Einpauli sõnul ainult kõige lihtsamat ja kõige keerulisemat tööd, suurem osa tootmisest ostetakse allhankena sisse. Firma kontoris töötavad projekteerijad, nõustajad ja projektijuhid – need, kes toovad põhilise raha. Kui lii-

gume välja õue peale tööstushallide juurde, siis siin avaneb pilt tavalisest tööstusettevõttest.

Einpaul selgitab, et kõige lihtsamat asja – parajasti keevitataksegi teraskonstruktsioone – on neil mõttekas teha sellepärast, et nii on odavam.

Tootmispoolt ei saaks täielikult kinni panna ja sajaprotsendiliselt nõustamisärile keskenduda seetõttu, et kliendid tahavad midagi näha ja katsuda. Ainult arvutiekraanilt projektide, tabelite ja jooniste näitamine ei müü nii hästi.

Firma asutas soomlane Heiki Koivunen.

1990ndate alguses läks Koivuneni Soome äri pankrotti, lisaks suri ka tema naine ootamatult. Selleks, et mees ennast otse öeldes masendusest surnuks ei jooks, tuli tal elus teha kannapööre: Koivunen saabus Eestisse ja alustas nullist. Nimi Hekotek tuleb tema enda eesja perekonnanimest, kuigi ta ise pole seda kunagi tunnistanud. Kõige esimene töötaja, kelle Koivunen palgale võttis, oligi Heiki Einpaul.

Täna on Koivunen ammu pensionil ja firmaga enam seotud pole. Einpaul on firma väikeaktsionär, enamusosalus Hekotekis kuulub Rootsi tööstuskontsernile Lifco. Lifco suuromanik on omakorda miljardärist Rootsi magnaat Carl Bennet. Kulda ja karda Lifco samas välja ei näita: valdusfirma kontor kujutab endast

www.ettevõtluskonkurss.ee

paari tuba Stockholmi kesklinnas, kus töötavad mõned inimesed.

Selline taust – Rootsi magnaadist omanik ja Vene oligarhidest kliendid – annab Hekotekile unikaalse võimaluse eri ärikultuure võrrelda. Võib tunduda üllatav, aga suuri erinevusi polegi. Rootsi „oligarhid“ on Einpauli sõnul võib-olla veidi rafineeritumad, aga nad on ikkagi oligarhid. „Rasked,“ jääb Einpaul mõttesse, „rasked iseloomud. Väga üksikud inimesed. Kui sa aga teed oma tööd ja suudad otsustada, siis koostöö sobib.”

Einpaul toob näite, kuidas nad koos Bennetiga mööda Siberit tuuritasid ja kliente külastasid. Pärast ametliku programmi lõppu oli vaja sööma minna ja keegi ütles umbes midagi sellist, et läheme linna peale ja vaatame.

Bennetile selline stiil ei istunud. Ei ole nii, et „lähme vaatame“ – otsust on vaja! Ja kui sina otsust ei tee, teeb suur Boss ise. See kehtib nii olmeseikades kui ka firma juhtimises.

Kohe lükkab Einpaul ümber ka Venemaal äri tegemisega seotud müüdid. Näiteks, et seal asjade ajamiseks pead koos ülemustega vaatide kaupa viina jooma või kellegi selga seebitama. „Tegelikult on ka Vene ärimehed oma ala professionaalid – asjalikud ja konkreetsed, tahavad oma töö ära teha,“ räägib Einpaul. Polevat ka bürokraatial Venemaal ja Rootsis suuri erinevusi. Olgu, Rootsi bürokraadid ei varasta, aga Eestiga võrreldes on mõlemad riigid bürokraatlikud.

FOTOD ILMAR SAABAS

Hekotek

2016

2015

Müügitulu (mln €)

45,1

56,6

Ärikasum (mln €)

4,7

8,1

Tööjõukulud (mln €)

4,7

5,4

Töötajate arv

119

108

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

82 922

129 118

Hekotek on juba aastaid Lifco kontserni kuulunud ja selle aja jooksul on kõik nurgad maha joostud. Mõlemad pooled teavad, mida teine teeb, ja Hekotek on ka järele proovinud enda jaoks lubatud iseseisvuse piirid: mida võib Tallinnas teha ja otsustada, enne kui Stockholm sekkub. Hekotekile ja Einpaulile see sobib. „Lifco on meile hea omanik,“ võtab ta teema kokku.

Muidugi on nähtud igasuguseid aegu. Kümme aastat tagasi finants- ja kinnisvarasektorist alanud, aga siis majanduse igasse nurka laienenud kriis tabas ka Hekoteki valusalt. Väga kiiresti ja raske südamega tuli suur hulk inimesi lahti lasta.

Siis sai aga kriis läbi ja Hekotek ronis taas ülespoole, muuhulgas võeti tagasi ka suur osa töötajatest.

Täna töötab Hekotekis umbes 120 inimest. „See on paras suurus,“ ütleb Einpaul. Venemaal ollakse kõvad tegijad, üksikuid tooteid on läinud üle ilma, isegi Lõuna-Ameerikasse välja. Eksootilised turud on siiski pigem juhus ja nende nimel otseselt ei pingutata. Pigem käib see nii, et paned kusagile oma seadmed püsti ja seal tuleb mõni kontakt või partner, läheb mõni aeg mööda ja see partner helistab, et meil nüüd käsil uus projekt, äkki tahate kampa lüüa.

Kuhu aga edasi? Hiina? India? Lõuna-Ameerika suured riigid? „Minu eluajal jätkub Venemaalgi tööd küllaga,“ peab Einpaul hoogu. Tema sõnul Hekotek gigantsetele laienemisplaanidele, kiirele kasvule ja turgude vallutamisele ei mõtle. Firma on just selles suuruses, mis Einpaulile meeldib. Kui kasvaks kõvasti suuremaks, vajaks juba teistsugust juhtimist. „Võibolla oleks siis juba mõttekam kaks firmat teha,“ viitab Hekoteki juht.

MIKK SALU

27

28

www.ettevõtluskonkurss.ee

Valdkondade konkurentsi­ võimelisimad ettevõtted

2017

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

www.ettevõtluskonkurss.ee

MARSH: 20 KINDLUSTATUD AASTAT Eestis on Marsh esindatud alates 1997. aastast ning praeguseks on võidetud paljude Eesti ettevõtete usaldus: ettevõtte turuosa Eestis korporatiivklientide seas on 30%.

Marsh on maailma juhtiva riskijuhtimis- ja kindlustusmaakleriteenuseid pakkuva ettevõtte Marsh & McLennan Companies (NYSE: MMC) täisomandis tütarettevõte. Ülemaailmselt enam kui 60 000 töötajaga ning umbes 13 miljardi USA dollari suuruse aastakäibega ettevõtte tütarettevõteteks on Marshile lisaks Guy Carpenter – maailma juhtiv edasikindlustuse maakleriettevõte; Mercer – maailma juhtiv inimkapitalikonsultatsiooni ettevõte – ja Oliver Wyman – rahvusvaheline juhtimiskonsultatsiooni ettevõte.

Teenuseid pakutakse enam kui 130 riigis ning töötajaid on ettevõttel üle maailma enam kui 30 000. „Meie oluliseks tugevuseks, millest ka meie kliendid võidavad, on Marshi ülemaailmne koostöövõrgustik. Marsh on alati pidanud oluliseks klientide tegevusala riskide põhjalikku tundmist ja koondanud seetõttu tegevusalade spetsialistid omaette ekspertrühmadesse. Tänu ekspertrühmadele jõuavad meie vahendusel klientideni erinevate ärisektorite kindlustusturu ja -temaatika ülevaated, võimaldades neile võrdlust endasarnaste ettevõtetega,” selgitab juhatuse liige Mart Mere.

Marshi tegevust iseloomustab ka tugev sotsiaalne vastutus. Nii on näiteks Marsh Kindlustusmaakler AS juba kümme aastat Eestis ainukese riskijuhtimiskonverentsi „Riskijuhtimise aastakonverents” peaorganisaatoreid.

Konverents on väga hinnatud nii avaliku kui ka erasektori tippjuhtide hulgas.

Suurettevõtete usaldus „Marshi teenused hõlmavad riskijuhtimist, kindlustuskonsultatsiooni, äririskide analüüsi, kindlustusprogrammi haldamist ja kahjukäsitlust.

Meie klientideks on nii rahvusvahelised kontsernid kui ka kohalikud suurettevõtted.

Marsh on Eestis kindlustusmaakleri- ja riskijuhtimisteenust osutanud praeguseks kakskümmend aastat. Meie meeskond koosneb hea väljaõppe ja laiade teadmistega inimesest, kes on töötanud juba pikka aega kindlustusja finantssektoris. Lisaks aastatepikkusele kogemusele annab Marshi võrgustik meile võimaluse luua uusi kindlustuslahendusi, ja tänu läbirääkimisoskustele suudame säästa oma klientide aega ning raha. Ühtlasi oleme valmis täiendama klientide oskusi riskide juhtimisel ja õpetama neid ka efektiivsemalt toimima. Just nendel põhjustel olemegi võitnud paljude Eesti suurettevõtete usalduse.

Kindlustuslahendused meie klientidele sünnivad koostöös usaldusväärsete kindlustusandjatega. Meil on pikaajalised head suhted nii Eesti kui ka välismaiste kindlustusseltsidega,” räägib Mart Mere.

Väärikas ja isiklik butiigiäri Tänapäeval on Marsh Eesti kliendiportfellist ca 60% paigutatud rahvusvahelisele kindlustusturule enam kui 30 tuntud kindlustusandja juures. Tegevuse üheks aluseks on hea läbisaamine ja regulaarsed kohtumised põhiliste kindlustusandjatega, et olla kursis turu muutustega ja võimalike mõjutustega klien-

tidele. Mart Mere sõnul on kindlustuse pakkumine pigem butiigiäri kui masskaubandus. „Meil on tööl hoolikalt valitud inimesed, kes suudavad hallata suurettevõtete keerukaid ja erinevaid kindlustusteemasid ning tagada rahvusvaheliselt eeldatav professionaalne teenuse tase. See on kui butiigiäri, milles väärikad kliendid vajavad väärikat teenindust,” märgib ta.

Edu võtmed: rahvusvaheline kogemus ja targad töötajad Marsh jagab oma häid tulemusi ka töötajatega ning maksab neile võrreldes teiste kindlustusettevõtetega suuremat palka.

Mart Mere sõnul on oluline aru saada sellest, et kindlustussektoris on kindlustusseltsid ja -maaklerid erineva profiiliga. „Meil on viisteist inimest tööl ehk tegemist on suhteliselt väikese ettevõttega, seega on meil kõrgemapalgaliste suhtarv kõrgem kui suurematel ettevõtetel, kus on rohkem standardiseeritud tööd ja inimesed saavad tunduvalt väiksemat palka,” selgitab ta.

Loeb ka ettevõtte maine. Küsimusele, mis motiveerib töötajaid, vastab Mere, et palk omab tähtsust, aga see ei ole kõige tähtsam. „Meie töötajaid motiveerib see, et tegemist on maailmas kõige lahedama selle ala ettevõttega ja professionaalse tegijaga,” sõnab ta.

Ettevõtte turuosa Eestis korporatiivklientide seas on 30%. „Meie äris olemine tähendab väljakutset igale meie töötajale, et olla tasemel tippettevõtete jaoks – see on väga suur asi,” hindab Mere. „Meie tiim ja kuidas me meeskond töötab, kui kaua inimesed on tööl

olnud – seda vaadates võib öelda, et oleme loonud keskkonna, kus ennast teostada ja tagada firma jätkuv edukus,” lisab ta.

Kui vaadata ettevõtte töötajate liikumist, siis Mere sõnul on neil väga stabiilne töötajaskond. „Me ei ole inimeste arvus suurt hüpet teinud, käive ja kasum kasvavad, kuid pidev tähelepanu on efektiivsuse tagamisel. Meil on head inimesed paadis, sellise kvalifikatsiooniga inimesi on Eesti ikka väga vähe,” sõnab Mere. „Meil on head kliendid ja kvaliteetne teenus, mis võimaldab meil maksta töötajatele ka head palka.”

Enamlevinud kindlustusliigid, mille osas saate Marshi kindlustusmaakleritelt abi: VARAKINDLUSTUS ÄRIKATKEMISE KINDLUSTUS VASTUTUSKINDLUSTUS EHITUSRISKIDE KINDLUSTUS MASINARIKKE KINDLUSTUS VEOSEKINDLUSTUS VEDAJA VASTUTUSKINDLUSTUS EKSPEDEERIJA VASTUTUSKINDLUSTUS KREDIIDIKINDLUSTUS POLIITILISTE RISKIDE KINDLUSTUS GARANTIIKINDLUSTUS TRANSPORDIVAHENDITE KINDLUSTUS LIIKLUSKINDLUSTUS ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS REISIKINDLUSTUS KÜBERRISKIDE KINDLUSTUS

Tegevuspraktika ja klientide tagasiside põhjal on Marshi konkurentsieelisteks järgmised tegurid: - Spetsialiseerumine tööstussektorile – riskide põhjalik mõistmine, erilahenduste loomine; - Suurima ostujõuga kindlustusmaakler suurettevõtete osas – parimad tingimused; - Suur kogemus sõidukiparkide ja sellega seonduvate riskide maandamisel; - Hea hinna ja kvaliteedi suhe, mille tõestuseks on pikaajaliste klientide suur osakaal (ca 90%) portfelli kogumahust; - Professionaalne teenindus – probleemi kiire mõistmine ja lahendamine; - Ligipääs rahvusvahelisele äririskide know-how’le; - Tugi nii väikeste kui ka suurte kahjunõuete käsitlemisel; - Advokaadi tasemel juriidiline õigusabi.

30

www.ettevõtluskonkurss.ee

SUURETTEVÕTTED 2017 Koht

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 € 1 TALLINK GRUPP AS*

937 805

2 SWEDBANK AS*

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht 1

99,2

60

43 635

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht 2

73,7

Omakapitali tootlikkus % koht 74

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

5,3

72

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

2443

29

131

56

68 900

1

253 664

2

100,0%

354 500

4

103,1

43

191 400

1

220,8

5

12,0

49

2739

19

155

47

7 000

16

266 600

1

93,1%

3 E.L.L. KINNISVARA AS*

41 992

52

99,1

61

17 700

8

78,1

73

16,0

32

5063

1

875

6

8 494

13

20 616

23

70,8%

4 TMB AS*

66 000

30

150,0

1

5 301

32

181,2

11

44,2

11

2840

18

171

42

14 681

9

18 423

25

67,5%

5 729

83

112,7

18

6 417

25

117,1

33

7,9

60

3025

16

337

21

15 922

7

7 034

57

67,4%

6 TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS*

5 MAINOR ÜLEMISTE AS*

598 414

2

107,7

27

25 725

4

116,6

35

13,4

41

1152

77

147

52

13 148

10

82 096

5

66,0%

7 SILBERAUTO AS*

348 332

5

134,3

3

7 703

19

193,8

8

11,0

52

2159

35

655

9

7 193

15

21 488

21

65,5%

19 286

5

9 268

47

63,0%

1 893

82

62,2%

8 TOFTAN AS

43 113

51

101,0

48

5 400

31

98,8

57

9,2

58

2424

30

324

25

9 ORLEN EESTI OÜ

286 716

7

92,4

73

1 317

72

87,1

67

62,2

3

3692

6

22 055

1

10 OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS*

205 138

10

115,8

14

29 292

3

113,9

36

23,2

19

1475

65

68

73

46 201

2

82 831

4

61,4%

31 831

61

109,2

23

13 104

13

117,0

34

17,1

30

2515

24

393

17

9 290

12

15 549

28

60,4%

12 NORDECON AS*

183 329

13

126,0

8

3 933

45

2260,3

1

10,6

54

2486

26

268

33

3 507

27

24 334

18

58,8%

11 FORTUM TARTU AS*

13 BLRT GRUPP AS*

339 937

6

96,2

68

9 648

17

141,8

22

3,5

78

1771

57

94

67

43 813

3

86 776

3

58,7%

14 TALLINNA VESI AS*

58 982

36

105,5

35

18 390

7

92,6

63

20,6

23

2172

34

192

38

14 952

8

26 417

15

58,2%

15 LHV GROUP AS*

58 450

37

132,3

4

19 893

6

134,5

26

22,0

22

3369

9

182

39

5 912

18

32 869

11

58,0%

16 BALTIC AGRO AS

205 257

9

81,2

81

4 356

40

98,5

58

12,3

46

3834

5

2 473

2

2 781

33

8 175

53

56,8%

17 MERKO EHITUS AS*

251 970

8

100,4

52

6 122

26

61,2

76

4,9

74

3177

13

325

24

3 077

28

35 710

9

56,1%

18 NORDEA FINANCE ESTONIA AS

22 492

66

99,9

56

13 115

12

146,3

18

12,9

45

3873

4

331

22

28

79

16 275

27

54,4%

19 TECHNOPOLIS ÜLEMISTE AS

12 854

77

117,0

12

7 147

24

109,2

41

13,3

42

3120

15

643

12

2 898

30

7 896

54

53,1%

398 728

3

104,3

38

12 172

14

143,9

20

44,5

10

972

82

163

46

8 001

14

40 665

6

52,6%

20 SELVER AS 21 SANDMANI GRUPI AS

97 507

18

99,0

62

5 905

28

121,6

30

23,6

18

3187

12

1 037

5

386

68

9 500

42

52,1%

22 NOVOTRADE INVEST AS

79 282

22

91,5

75

3 965

44

333,1

4

44,5

9

1443

66

645

11

3 713

26

6 096

67

52,0%

23 ESTRAVEL AS*

74 210

24

97,6

64

1 564

71

151,0

16

66,0

2

2192

33

437

16

109

77

6 036

68

51,4%

24 STORA ENSO EESTI AS

187 303

12

106,5

30

19 967

5

93,1

61

22,0

21

1968

48

303

28

1 085

54

34 562

10

50,7%

25 ADCASH OÜ

37 720

55

90,4

78

2 727

55

44,2

79

11,3

51

3680

7

385

19

2 079

35

7 055

56

50,1%

26 NORDIC CONTRACTORS AS*

192 447

11

120,9

10

2 518

59

100,0

52

6,4

69

2538

23

271

32

3 913

25

24 110

19

49,5%

27 UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AS

34 259

59

99,8

58

7 482

22

84,7

69

14,0

39

1871

51

153

48

25 535

4

12 513

37

49,1%

28 MAGNETIC MRO AS*

50 520

43

138,4

2

2 474

60

109,9

40

46,3

7

3313

11

168

43

1 385

48

14 400

32

48,7%

29 KAAMOS KINNISVARA AS*

19 846

68

91,0

77

5 075

33

36,0

81

9,5

56

3429

8

584

13

1 961

39

6 475

62

48,1%

30 AREALIS AS*

9 092

82

67,3

82

2 117

65

81,8

70

4,3

76

4901

2

699

8

13

80

2 882

80

47,9%

31 PKC EESTI AS

146 598

14

100,6

51

16 243

9

91,5

65

14,5

35

1895

50

339

20

109

78

26 091

16

46,7%

32 GLAMOX HE AS

46 488

49

108,2

26

11 488

16

99,0

55

32,8

13

2114

39

291

30

356

70

15 546

29

44,7%

33 ESPAK AS

65 494

32

102,3

44

3 983

43

93,1

62

9,2

57

1812

55

329

23

5 021

19

8 310

52

44,6%

34 DRAKA KEILA CABELS AS

62 028

34

105,7

34

2 893

54

70,0

75

13,8

40

2647

20

544

14

179

73

6 515

61

44,5%

35 NORTAL AS*

43 441

50

95,7

69

4 261

41

170,8

12

19,0

27

4496

3

89

69

1 361

49

30 646

12

44,1%

36 ESTONIAN CELL AS

73 783

25

94,7

70

3 424

49

120,2

31

7,2

66

2458

28

858

7

1 246

51

5 961

69

43,9%

37 ALEXELA OIL AS

122 536

16

100,9

49

2 042

68

125,1

29

10,3

55

2004

46

1 213

4

1 610

44

4 471

77

43,6%

38 BIGBANK AS*

69 256

27

96,6

66

11 703

15

104,5

45

12,3

47

2964

17

167

45

3 926

24

26 465

14

43,3%

39 EASTMAN SPECIALTIES OÜ

52 533

41

91,0

76

8 326

18

107,5

43

17,5

28

2111

40

322

26

1 638

43

12 455

38

43,2%

40 PREMIA TALLINNA KÜLMHOONE AS*

48 300

45

97,0

65

3 230

52

201,9

7

129,2

1

1222

73

117

62

657

62

9 300

45

42,8%

41 MECRO AS

70 000

26

100,4

53

2 354

61

142,3

21

14,1

38

2499

25

303

27

587

64

9 280

46

42,7%

42 MAINOR AS*

17 730

73

99,6

59

4 897

36

105,6

44

6,9

67

1845

54

81

70

17 403

6

9 746

41

42,1%

43 ELME METALL OÜ*

124 244

15

101,2

46

2 534

58

100,0

51

17,0

31

1733

58

388

18

519

66

9 188

48

41,7%

44 ADVEN EESTI AS

20 215

67

89,0

79

3 278

50

155,7

14

15,9

33

2600

21

277

31

1 576

45

5 556

70

41,0%

45 HARMET OÜ*

66 387

29

122,1

9

5 051

34

112,8

37

51,8

4

2135

37

168

44

372

69

15 145

30

40,5%

46 FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ

32 678

60

91,9

74

3 249

51

91,9

64

13,2

43

2150

36

481

15

775

61

5 003

74

40,4%

47 A. LE COQ AS

76 926

23

99,8

57

13 567

11

96,5

59

15,6

34

2049

41

228

35

1 969

38

21 877

20

40,1%

48 KODUMAJA AS*

65 658

31

116,3

13

7 613

20

139,4

24

26,5

15

2567

22

119

61

2 071

36

24 557

17

39,3%

49 SCANOLA BALTIC AS

63 086

33

106,1

32

705

74

53,0

77

7,7

63

1974

47

1 467

3

839

59

1 723

83

38,9%

50 RONDAM GRUPP AS*

35 908

57

110,1

20

5 023

35

111,3

38

14,4

36

2124

38

227

36

3 054

29

9 051

50

38,8%

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

31

32

www.ettevõtluskonkurss.ee

MIKRO-, VÄIKE- JA KESKMISED ETTEVÕTTED 2017 Koht

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

1 HEKOTEK AS*

45 092

3

79,6

273

4 205

2

67,8

228

57,4

48

3288

17

379

36

561

36

8 899

1

100,0%

2 NORDECON BETOON OÜ*

41 969

4

177,8

19

1 766

11

870,7

9

63,3

37

2742

46

309

47

45

151

6 241

8

83,2%

3 VEHO EESTI AS

46 308

1

114,0

124

854

41

137,0

106

11,6

192

2740

47

389

34

3 211

3

4 767

17

81,8%

4 EHITUSTRUST AS

36 675

5

182,4

18

2 341

5

168,7

81

61,1

40

3400

12

1 111

10

158

92

3 687

26

80,8%

5 KONEKESKO EESTI AS

45 692

2

113,8

125

1 084

26

181,2

73

15,7

169

2996

33

601

23

462

43

3 817

24

74,7%

6 BONAVA EESTI OÜ

16 685

31

259,8

7

2 113

6

934,1

8

39,3

89

3332

16

695

20

60

133

3 073

33

74,0%

7 INTERCONNECT PRODUCT ASSEMBLY AS

28 561

9

130,3

60

4 512

1

200,5

60

50,9

57

1510

182

139

102

236

60

8 226

2

70,8%

8 BETOONIMEISTER AS*

13 804

41

146,8

32

684

58

510,4

16

76,9

26

2186

92

197

67

1 491

13

2 520

47

67,9%

9 FORTUMO OÜ*

26 522

11

120,4

86

792

48

100,0

158

43,9

69

3707

9

465

28

209

68

3 327

30

66,3%

10 FAVOR AS

29 238

8

109,1

156

1 484

16

182,6

71

26,1

121

2006

109

156

90

775

30

5 987

12

65,6%

11 OILSEEDS TRADE AS*

31 484

7

87,0

267

561

67

70,5

225

8,3

215

2288

81

656

22

1 673

10

1 879

65

63,8%

12 ETS NORD AS

24 117

15

113,8

126

961

36

46,9

248

16,5

161

2403

72

119

127

1 503

12

6 815

4

63,4%

13 VILJANDI METALL AS*

23 428

16

98,7

239

1 884

9

110,1

146

11,8

190

1854

132

94

162

1 746

9

7 401

3

63,3%

14 ECOMETAL AS

21 146

20

104,5

192

1 623

13

794,7

11

16,5

160

2149

95

378

37

280

54

3 067

34

63,0%

15 TMB ELEMENT OÜ

18 503

26

75,1

275

1 882

10

120,9

126

43,5

72

2076

103

98

158

1 043

19

6 565

5

62,8%

16 ANTALIS AS

27 859

10

135,7

45

1 069

28

133,3

110

8,5

213

3266

18

497

27

135

102

3 264

32

62,3%

17 ESTOVER OÜ

31 793

6

98,3

241

634

62

100,0

159

172,8

3

1776

141

775

14

194

75

1 508

80

62,3%

18 SANTA MONICA NETWORKS AS

12 179

42

104,3

194

879

40

148,3

92

78,8

24

3784

6

348

41

159

90

2 468

49

62,0%

19 WIRTGEN EESTI OÜ

6 190

77

101,2

224

189

134

86,0

202

10,5

202

3651

10

688

21

1 118

18

583

163

59,7%

20 DPD EESTI AS

18 569

25

115,5

114

1 238

22

117,9

133

32,8

102

1980

113

163

89

892

25

3 946

22

58,9%

21 KAAMOS EHITUS OÜ

16 837

30

117,9

101

1 331

19

187,3

69

16,7

157

3723

8

732

15

32

163

2 359

51

58,8%

22 PAEKIVITOODETE TEHASE OÜ

10 255

53

123,2

76

1 493

15

152,5

91

17,4

154

2484

63

109

142

2 306

5

4 295

18

58,0%

23 LUNDEN FOOD OÜ

17 516

29

131,5

58

2 498

3

182,3

72

30,0

108

1368

206

80

184

645

35

6 076

11

57,2%

24 LINDA NEKTAR AS

3 719

116

134,9

48

832

43

189,0

67

21,0

144

2102

100

286

49

989

20

1 160

109

55,2%

25 KEKKILÄ EESTI OÜ

8 838

59

115,4

115

368

89

118,5

132

3,9

246

2717

49

368

40

775

31

1 151

111

55,2%

26 BONDORA AS*

4 177

107

169,5

21

1 444

17

77,9

216

75,0

27

3880

4

104

151

243

58

3 306

31

55,0%

27 BALTIC PULP AND PAPER OÜ

10 387

52

95,2

252

1 376

18

85,8

203

7,0

228

1811

136

1 484

5

833

27

1 528

77

54,8%

28 ESVIKA ELEKTER AS

23 400

17

102,2

215

561

68

90,8

193

7,6

223

2835

39

377

39

227

64

2 671

45

53,8%

29 SWECON AS*

9 866

54

102,5

211

221

124

77,8

217

2,8

256

2834

40

274

53

1 125

17

1 446

85

53,7%

30 RAMM EHITUSE OÜ

15 083

37

150,5

30

711

56

139,3

102

40,1

81

3063

24

887

12

63

131

1 335

96

53,6%

31 KOLMEKS AS

21 637

19

99,4

234

1 177

23

119,3

130

14,7

171

1697

154

144

97

790

28

4 232

19

53,3%

32 BESTNET AS*

52,4%

18 597

24

102,9

205

2 416

4

164,0

85

33,0

99

1984

111

107

148

170

83

6 535

6

33 ESTIKO-PLASTAR AS

25 977

12

108,7

161

1 726

12

95,0

187

9,5

207

2083

101

188

74

200

71

5 175

15

52,1%

34 TASKU KESKUS AS

5 426

83

107,0

178

1 947

8

121,7

124

18,9

148

2669

51

775

13

191

76

2 171

56

51,9%

35 OSPENTOS INTERNATIONAL OÜ

4 240

105

140,1

40

786

51

138,9

104

40,0

82

3802

5

326

43

1 380

92

51,5%

36 ESTANC AS

17 671

28

110,7

143

824

45

100,0

157

32,8

103

2410

71

125

117

497

38

4 902

16

51,3%

37 BALTEM AS*

18 623

23

101,1

226

2436

69

222

59

2 653

4

2 322

52

51,2%

38 TALOT AS

16 284

33

117,2

105

1 274

21

135,4

107

33,1

97

2012

108

84

177

467

41

5 958

13

50,8%

39 AVARON ASSET MANAGEMENT AS

4 259

104

145,0

34

2 025

7

140,7

98

61,1

39

2372

75

284

51

2

232

2 452

50

50,3%

40 SALVEST AS

15 078

38

119,4

94

1 300

20

120,6

127

10,8

197

1400

200

101

155

2 219

6

3 819

23

50,0%

41 PÕLTSAMAA FELIX AS

25 146

14

101,2

223

1 150

24

71,7

223

8,1

217

1059

240

107

149

972

21

4 150

20

49,9%

42 ADDINOL LUBE OIL OÜ

12 008

43

97,0

247

508

75

117,4

136

6,7

232

3770

7

500

26

53

142

1 593

72

49,5%

43 METECI VALDUSE OÜ*

16 674

32

109,8

149

777

52

94,9

188

8,7

212

1595

165

69

205

898

24

5 409

14

49,5%

44 PRICEWATERHOUSECOOPERS AS*

9 740

56

118,7

97

1 605

14

114,5

138

39,4

85

2754

44

70

201

198

72

6 231

9

49,1%

45 ISIS MEDICAL OÜ

4 289

103

116,6

109

263

117

143,6

95

39,9

84

3387

15

390

32

205

70

710

147

49,1%

46 RECRUITMENT ESTONIA OÜ

4 011

111

131,8

56

317

102

101,0

155

71,2

30

3460

11

501

25

2

234

649

156

48,6%

47 EESTI PUIDUMÜÜGIKESKUS TÜ

19 789

22

92,5

257

49

206

100,0

170

96,2

14

2517

60

6 596

1

95

116

139

240

48,3%

48 SKS VÕRU OÜ

4 641

100

115,2

117

376

87

346,9

25

47,6

64

3003

32

422

29

24

175

773

140

48,3%

49 VIESSMANN KÜLMASÜSTEEMID OÜ*

2 672

149

210,0

12

32

228

100,0

173

25,0

124

4766

1

1 336

7

146

236

48,2%

50 T-TAMMER OÜ

15 029

39

106,9

180

564

65

79,9

212

16,7

158

2241

84

113

139

706

33

4 141

21

48,2%

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

33

34

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

36

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM JAEKAUBANDUSETTEVÕTE 2017: TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS

Kaubamajal algab igal hommikul uus võidujooks

Kui inimeste palgad ja tarbimine kasvavad, kas siis võib riigi suurimal kaupmehel minna halvasti? Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp väidab, et võib. Edu nimel tuleb kõvasti tööd teha.

PIKALT TÜÜRI JUURES: 2002. aastast Tallinna Kaubamaja juhtiv Raul Puusepp hindab kaubanduspindade üleküllust kaupmeeste jaoks suuremaks ohuks kui e-kaubanduse võidukäiku.

FOTO HENDRIK OSULA

www.ettevõtluskonkurss.ee

TEGELEME PROBLEEMIDEGA ENNE KUI NEED LIIGA SUUREKS K ASVAVAD EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON EESTI SUURIM ETTEVÕTETE ESINDUSKODA. ME MONITOORIME JA MÕJUTAME RIIGI ETTEVÕTLUSPOLIITIKAT 24/7 NING HOOLITSEME SELLE EEST, ET MEIE LIIKMED SAAKSID KÕIGEST TEADA ESIMESTENA. LIITU WWW.KODA.EE JA KÜSI LISAINFOT 60 400 89.

37

www.ettevõtluskonkurss.ee HELENA PASS, EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

T

allinna Kaubamaja kontsernis on ligi sada poodi. Ettevõtte Partnerkaardi omanikke on üle kuuesaja tuhande – mitte palju vähem kui Eestis kokku töövõimelist elanikkonda. Viimasel ajal on tublisti kasvanud Eesti inimeste palgad ja ostujõud. Sellises olukorras justkui ei saakski riigi suurimal „jaekaupmehel“ Tallinna Kaubamajal halvasti minna – ettevõtte mastaap ja jõud on lihtsalt nii suur ja äriedu garanteeritud.

Aga Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp ütleb, et saab küll. „Suurust ja mastaapi saab kasutada eelisena, aga see võib valede otsuste puhul tähendada ka kõrgelt kukkumist. Konkurents Eesti jaekaubanduses on ülitihe ja piltlikult öeldes algab igal hommikul uus võidujooks, kelle poolt klient oma rahakotiga hääletab.“ Nii tahab Tallinna Kaubamaja jätkata seda, millel Puusepa arvates tänane suurus ja edu põhinevad: teha rohkem, kui kliendid ootavad ja oskavad soovida, olles sealjuures äriliselt efektiivne ja omades pikaajalist strateegiat.

Palju räägitakse e-kaubandusest ja Tallinna Kaubamaja Grupp ei ole jäänud loorberitele puhkama. Tegutsevad nii eSelver kui ka kaubamaja e-pood. Mõeldes maailma e-kaubanduse järjest laienevale ookeanile, kuidas kavatseb Tallinna Kaubamaja selles ujudes pinnale jääda?

Puusepp ütleb, et e-kaubandusest on järjest valjema häälega räägitud juba vähemalt kümme aastat. Millised on selle kauplemisviisi reaalsed mõjud traditsioonilisele kaubandusele, seda võib tema arvates näha näiteks USAs või Inglismaal. „Vale oleks seda ignoreerida ja eitada. Samas ei maksa ka uskuda müüte, et globaliseeruv e-kaubandus mõjuks fataalselt lokaal-

AJAD MUUTUVAD, OSTLEJAD JÄÄVAD: Tallinna Kaubamaja täna ja 50 aastat tagasi.

Peagi näeb siin tühja ehitusplatsi, kuhu kerkib täiesti uus 21. sajandi kaubandusmeka.

semalt tegutsevatele jaekaupmeestele. Edukaks osutuvad need, kes suudavad parimal viisil kombineerida kõiki jaotuskanaleid,“ ütleb Puusepp.

Ta näeb kaht selget trendi: e-kaupmehed on asunud avama füüsilisi poode ning niiöelda vanad traditsioonilised kaupmehed ekanaleid. Pigem on siin seega tegemist üksteist täiendavate võimalustega, mida ka Tallinna Kaubamaja kliendid Puusepa arvates täna ootavad. „Just seda me ka teeme: oleme oma klientidele ühe müügikanali võrra lähemal.“ Nii polegi tema arvates tähtis, kui suur või väike on e-kaubanduse osakaal Tallinna

Kaubamaja kogumüügist – klient saab lihtsalt ostmiseks valida talle kõige sobivama kanali.

Tallinna Kaubamaja grupp on jõudsalt laiendamas poepinda ehk müügiruutmeetreid. Kerkivad uued Selverid, vana Tallinna Kaubamaja lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus ja kaasaegsem. Seda arengut on raske mõista, kui mõtleme kaubanduse kolimisele internetti ja konkurentsi tihenemisele. Mõned siiski usuvad, et Eestiski on veel ruumi uutele super- ja hüpermarketitele ning kaubanduskeskustele.

Puusepp leiab, et pakkumise üleküllus on kaupmeestele märksa suurem oht kui e-kaubandus. Ta ütleb, et kaubanduspindasid te-

JAEKAUBANDUSETTEVÕTTED 2017

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Koht

38

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

1 TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS*

598 414

1

107,7

10

25 725

1

116,6

2 SELVER AS

398 728

2

104,3

13

12 172

2

3 VEHO EESTI AS

46 308

7

114,0

7

854

7

4 ON24 AS*

11 268

14

113,0

8

705

5 ESPAK AS

65 494

3

102,3

17

3 983

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

11

13,4

10

143,9

6

44,5

137,0

8

11,6

10

112,7

12

59,5

2

3

93,1

17

9,2

16

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

1152

15

147

13

13 148

4

972

13

2740

1

82 096

21

163

11

1

389

2

2134

2

402

1812

4

329

1

8 001

2

40 665

2

81,5%

3 211

4

4 767

8

66,9%

1

53

17

1 422

15

61,5%

3

5 021

3

8 310

5

60,9%

100,0%

6 PRUULMEISTRID OÜ

310

21

131,8

2

49

18

112,4

13

45,7

3

1235

13

310

4

14

19

64

21

47,4%

7 ROVICO OÜ

489

20

105,8

11

14

19

578,9

1

60,4

1

1400

9

122

15

80

15

81

20

44,3%

15 633

13

115,1

5

789

8

140,6

7

16,2

7

1878

3

284

5

187

11

2 029

13

41,0%

8 VÄRVIKESKUSTE GRUPP OÜ 9 TRADEHOUSE OÜ

8 150

17

126,8

4

789

9

248,1

2

33,0

5

1704

5

116

16

24

18

2 220

12

38,4%

10 SE TEHNIKAKESKUS OÜ

2 104

18

134,2

1

126

16

128,3

9

28,8

6

1420

8

175

10

6

20

330

18

35,4% 34,0%

11 HARJU TARBIJATE ÜHISTU

50 272

5

100,4

18

1 837

5

101,1

14

12,0

11

1435

6

178

9

2 432

5

6 712

6

12 PÕLDMA KAUBANDUSE AS*

39 158

8

103,9

14

2 060

4

91,3

18

11,7

12

1358

12

96

19

1 678

6

8 694

4

25,4%

13 ESPAK VILJANDI AS

8 850

15

103,4

16

477

13

125,2

10

16,0

8

1372

11

197

7

108

14

1 218

16

24,4%

14 REGINETT OÜ

1 463

19

109,4

9

70

17

211,1

3

14,4

9

1115

16

209

6

5

21

163

19

24,2%

15 PHARMA GROUP OÜ

51 371

4

114,1

6

568

11

100,0

15

2,2

19

1376

10

152

12

630

9

6 166

7

23,6%

www.ettevõtluskonkurss.ee

kib juurde selgelt kiiremas tempos, kui kasvab Eesti inimeste ostuvõime – seda kõike veel väheneva ja vananeva rahvastiku taustal.

Me saame näha nii võitjaid kui ka kaotajaid. Probleemid tekivad Puusepa arvates kaubanduskeskustel, kes ei suuda teistest piisavalt eristuda ja lihtsalt kopeerivad olemasolevat. Arendajad saavad sellest muidugi aru ning püüavad lisaks kaubandusele pakkuda järjest enam eristuvaid teenuseid ja meelelahutust – ehitusjärgus T1 kaubanduskeskus Peterburi teel on selle üks näide. „Mis puudutab Kaubamaja, siis selles osas mina kindlasti probleeme ei näe. Kaubamaja kujul on tegemist väga selgelt eristuva ja erinäolise kaubandusformaadiga, millel on väärikas ajalugu ning tugev bränd nii sisult kui vormilt. Kaubamaja õigesti edasi arendades on meil mis tahes muude keskuste ees väga suur eelis,“ ütleb Puusepp.

Selles usus leiabki ta, et Eesti väärib suuremat ja nüüdisaegsemat Kaubamaja, ning seda on kontsern praegu hoogsalt kavandamas.

Uue kaubamaja arhitektuurse lahenduse osas lõpeb peagi arhitektuurivõistlus, millele esitati 15 tööd. Varsti saame aimu, milline kaubandusmeka keset Tallinna kerkib.

Puusepp ei käi veel veksleid välja valmimistähtaja osas.

Puusepp ütleb, et plaanis pole teha Kaubamaja asemele veel üht kaubanduskeskust. „Uus Kaubamaja on nii sisult kui vormilt teine kaubanduskvaliteet, mida Tallinna linnasüda kahtlemata ka väärib. Tunnistan ausalt, et ma ei muretse absoluutselt selle pärast, et Kaubamajale tulevikus kliente ei jätku. Olen kindel, et nende inimeste osakaal Eesti rahvastikus, kes tahavad ja saavad endale lubada parimat kvaliteeti, järjest suureneb. Seega ka pessimistlike prognooside kohaselt ei tohiks sihtklientide arv oluliselt kahaneda, peame keskenduma sellele, et taipaksime pakkuda õigeid kaupu ja emotsioone. Lisaks soosib asukoht ka turistide teenindamist,“ ütleb ta.

Tallinna Kaubamaja juht ei muretse ka jõudsalt paisuva Selveri keti tuleviku pärast – ta ütleb, et korralikke toidukauplusi vajavad inimesed alati. Isegi siis, kui on võimalik toit netist tellida.

Kõige positiivse taustal mängib Tallinna Kaubamaja minoorsemaid noote jalatsi- ja ilutoodete kaubanduses. Firma 2016. aasta majandusaruandest selgub, et nendel aladel on konkurents kasumi ära söönud. Seevastu muud valdkonnad, näiteks automüük, õitsevad.

Jalatsiäri ei lähe Puusepa sõnul Eestis peaaegu kellelgi hästi. Peamiseks põhjuseks on suur ülepakkumine, millele sekundeerivad vii-

mase viie aasta nigelavõitu talved, mis pärsivad müüki ja kipuvad varusid kaupmeeste ladudesse kuhjama. „See on sektoris toonud kaasa ka pankrotte, turult lahkumisi ja kaupluste sulgemisi. Turg normaliseerub vähehaaval ja tugevamad jäävad,“ arvab Puusepp.

Ilutoodete vallas mõjutab tema sõnul müüki oluliselt e-kaubandus. Aga ka asjaolu, et inimesed saavad endale lubada järjest enam reisimist ning sealhulgas ka soodsaid oste laevadelt ja lennujaamadest.

Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluvad ettevõtted tegelevad jae- ja hulgikaubandusega ning moodustavad enam kui kümnendiku kogu Eesti jaekaubandusest, andes seejuures tööd enam kui 4100 inimesele. Gruppi kuuluvad Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Selverid, Viking Motors, KIA, ABC King, SHU, I.L.U., Viking Security jt firmad.

Lisaks Eestile toimetab firma ka Lätis ja Leedus. Seal on Puusepa sõnul inimeste eelistused ja tarbimisharjumused ning kogu kaubanduspilt veidi teistsugused kui Eestis.

Autokaubandus on üks Kaubamaja Grupi kiiremini kasvavaid valdkond.i TOIVO TÄNAVSUU

39

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM HULGIKAUBANDUSETTEVÕTE 2017: SILBERAUTO AS

Silberauto – mitte ainult Mercedes-Benzid

Silberauto on üks meie autoturu vanemaid tegijaid.

Eesti kapitalil põhineva ettevõtte sünnipäev märgib nii-öelda Mercedes-Benzi teist tulemist Eestis.

K

a esimese vabariigi ajal oli Eestis kolmeharulise märgiga luksusbrändi esindaja täiesti olemas. Silberauto ajalugu sellega küll siduda ei saa, kuid teine tulemine on osutunud edukamaks.

Silberauto sündis Nõukogude Liidu lõpuaastatel, perestroika aegu, kui firma tänane põhiomanik Väino Kaldoja oli seotud Mercedes-Benzi esimese Eesti teeninduslepingu sõlmimisega. Tulenevalt keskkonnast oli toona loomulikult tegemist riigiettevõttega – Riigikantselei Autobaasiga. Pärast taasiseseisvumist soovis tootjatehas leida partneri eraettevõtte kujul ning nii loodigi Mercedes-Benz Eesti Autokeskus, Silberauto eelkäija.

Algusaastatel oli ettevõtte tegevus seotud Eesti turuga ning tegeleti vaid Mercedes-Benzi müügi ja teenindusega. 1995. aastaks jõuti end tõestada juba sedavõrd, et autotootja sõlmis Silberautoga eksklusiivse Eesti regiooni peaesinduslepingu, millega omandati lisaks edasimüügile ka kaubamärgi impordiõigused. Alates 2000. aastatest algas Silberauto kontserni jõuline laienemine – lisandusid uued brändid ning uued turud.

Tänaseks on Silberautost saanud emaettevõte ühele Baltimaade suurimale autonduskontsernile, mille tugevuseks nii maailmas tuntud kaubamärkide esinduslepingud kui ka oma lai jaemüügivõrk. Silberauto ise on rahvusvaheli-

ne hulgimüügiettevõte, mille enamik käibest tekib väljaspool Eestit. „Meie sihtturgudeks on Balti riigid, põhiosas Eesti ja Leedu. Lisaks esindame Läti turul ka Jeepi kaubamärki,“ iseloomustab hetkeolukorda Silberauto juhatuse liige ja Mercedes-Benzi sõiduautode müügidirektor Toomas Kreek.

Enamik eestlasi teabki Silberautot Mercedes-Benzi esindajana. Firma brändipalett on tegelikult laiem – hetkel esindatakse sissetoojana lisaks ka Maseratit, Jeepi, Mitsubishit ning Fusot. Samuti on oluline märkida, et Mercedes-Benzi tähemärk ei kaunista üksnes luksuslikke sõiduautosid, vaid selle brändi alt leiab ka bussid, kaubikud ja veoautod. Just viimaste osatähtsus on Silberauto müügitulemuses märkimisväärne, eelkõige tänu Leedu veoautoturu aktiivsusele.

Silberauto kontsern ei piirdu ainult sõidukite margiesinduste ning impordiga. Lisaks Eesti ja Leedu suuremates linnades asuvale kümnele müügi- ja teeninduskeskusele kuuluvad kontserni ka sõidukite ümberehitusega tegelevad tütarettevõtted. Silwi Autoehitus toodab Mercedes-Benzi tarbesõidukite baasil väikebusse, koolibusse, kiirabibusse ning muid eriotstarbelisi sõidukeid. Tootearendus käib koostöös ülikoolidega ning oma ala spetsialistidega – seda just kiirabisõidukite ehituse puhul, kus iga detail on kriitilise tähtsusega.

Sõidukite ümberehitusega tegeleb ka teine tütarettevõte Tarfurgo, valmistades autode pealisehitisi ehk furgoone, kaubaautosid ning külmikautosid. Suur osa nende kahe tütarettevõtte toodangust läheb ekspordiks Euroopasse.

Silberauto juhatuse liikme ning Jeepi ja Maserati brändide eest vastutava müügidirektori Peeter Sergo sõnul on haruldane, et sellise suu-

LAI HAARE: Eesti turul MercedesBenzi teenindajana alustanud Silberautost on saanud rahvusvaheline ettevõte, mis esindab mitut marki.

re automargi nagu Mercedes-Benz sissetooja asub Eestis: „Tavaliselt asuvad need kas Rootsis, Poolas või mõnes muus suuremas riigis. Et meil see staatus täna on, näitab teatud mõttes suurt usaldust Silberauto tegevuse vastu.“ Maine ja usaldus on olnud olulised teiste brändide ligimeelitamisel. Selle abil saadi näiteks Maserati esindusõigused.

Silberauto kontserni käive küündis eelmisel aastal üle 290 miljoni euro, kasvades aastaga enam kui kolmandiku võrra. Firma edul on juhatuse liikmete hinnangul palju põhjuseid – tuntud ja kvaliteetsed margid, lojaalsed kliendid, ettevõtte finantsstabiilsus ja keskendumine autoärile. Kuid Toomas Kreek toob välja kaks edu alustala: läbimõeldud finantspoliitika ja head spetsialistid.

Enamik Silberauto tuludest investeeritakse ettevõttesse tagasi. Pigem konservatiivne finantspoliitika aitas üle elada ka 82protsendilise käibe kukkumise kriisiaastatel.

Kreegi sõnul on ettevõttes palju pikaajalise tööstaažiga andekaid inimesi, kes kogu oma potentsiaali pühendunult ettevõttesse panustavad.

Ka Sergo toob eduteguritena välja stabiilsuse ja järjepidevuse. „Näeme alatasa, et ettevõtteid müüakse maha ja need lähevad välisomandusse. Kuid meie vaatame seda hoopis teise perspektiiviga – töötame selle nimel, et ka meie lapselapsed leiaksid sellel alal Eestis rakenduse,“ ütleb Sergo.

Silberauto järelteeninduse eest vastutava juhatuse liikme Eero Mõtliku sõnul on Eesti ja Leedu turul olukord võrdlemisi sarnane – demograafiline seis kliente juurde ei too ja laienemiseks pole vajadust. Seega on Silberauto eesmärk pigem panustada kvaliteeti. See tä-

FOTO ILMAR SAABAS

40

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

41

www.ettevõtluskonkurss.ee

hendab ajaga kaasaskäimist, olemasoleva müügivõrgu uuendamist ning uudsete lahenduste väljaarendamist ja kasutuselevõttu.

Kliente on lähiajal juurde saadud laiema mudeli- ning tehnoloogiavalikuga. Tähtis on ka töötajate oskusteave ning kiire tarviku- ja varuosalogistika: Euroopa regionaallaost tellitud osad saadakse enamasti kätte järgmiseks tööpäevaks, tehase kesklaost tulevad detailid kahe päevaga. Üleminek elektriajamiga autodele kahandab eeldatavalt Silberauto teeninduste hoolde- ja remondimahtu. Põhjuseks on see, et sisepõlemismootorites on liikuvaid, kuluvaid, määritavaid, jahutatavaid komponente tunduvalt rohkem. Autoteenindajad õpivad täna nutiautode juhiabisüsteeme ja nende anduriparki korrastama.

Ka uute autode kered on remontijale keerulised. Silberauto kere- ja värvitöökoda on omal alal väga tunnustatud. Firmas eksperimenteeritakse moodsate materjalidega ja nende uudse töötlemisega, eesmärgiga kasutada neid autode pealisehitiste väljatöötamisel.

Oluliste tulevikutrendidena nimetavad juhatuse liikmed uute energiakandjatega sõitvaid autosid, isesõitvaid autosid ning IT-lahenduste abil ühendatud autosid. Viimase all peetakse silmas auto infovahetust ja juhtimist nii kliendi nutiseadmetega kui tehase ja töökojaga.

Autoparkidele antakse kaasa lahendusi, mille abil aidatakse autot säästlikumalt kasutada.

Silberauto on sotsiaalselt tundlik ettevõ-

INIMESED ON OLULISED: Silberauto juhatuse liikme Toomas Kreegi sõnul on firma edu aluseks head spetsialistid ja hästi planeeritud äriotsused.

te. Firma toetusprojektid võib laias laastus jagada kolme kategooriasse – sport, kultuur ja haridus. Koostööd on tehtud Olümpiakomitee, Tartu maratoni, Eesti Kontserdi, Arvo Pärdi Keskuse ja teistega.

Hariduse teema on toetusprojektidest ilmselt kõige mahukam. Lisaks sellele, et firma pakub enda spetsialiste lektoriteks kutsehariduskeskustesse, panustatakse ka mitmesse stipen-

diumi ning üliõpilasvormeli projekti. Viimase aja kõige kuumem arendus on aga isejuhtiv sõiduk, mida arendatakse välja koostöös TTÜ teadlaste ja üliõpilastega. Praeguste plaanide kohaselt valmib sõiduk järgmisel aastal, Tallinna Tehnikaülikooli saja aasta juubeliks. „Toetame selliseid valdkondi, mille puhul saame öelda, et me toetame Eesti asja,“ ütleb Kreek.

JAN-MATTHIAS MANDRI

HULGIKAUBANDUSETTEVÕTTED 2017

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Koht

42

1 SILBERAUTO AS*

348 332

2 BALTIC AGRO AS

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht 1

134,3

6

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

7 703

1

Omakapitali tootlikkus % koht

193,8

14

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

11,0

38

2 159

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%) 31

655

14

7 193

1

21 488

1

100,0%

205 257

3

81,2

58

4 356

3

98,5

36

12,3

34

3 834

2

2 473

3

2 781

3

8 175

5

84,1%

3 SANDMANI GRUPI AS

97 507

5

99,0

44

5 905

2

121,6

24

23,6

19

3 187

8

1 037

8

386

13

9 500

2

68,7%

4 ORLEN EESTI OÜ

286 716

2

92,4

53

1 317

7

87,1

41

62,2

5

3 692

4

22 055

1

1 893

13

61,4%

5 ELME METALL OÜ*

124 244

4

101,2

39

2 534

4

100,0

32

17,0

24

1 733

46

388

23

519

10

9 188

4

55,5%

6 MECRO AS

70 000

6

100,4

42

2 354

5

142,3

19

14,1

27

2 499

23

303

28

587

9

9 280

3

53,9%

7 ESTOVER OÜ

31 793

8

98,3

46

634

12

100,0

33

172,8

1

1 776

44

775

9

194

19

1 508

18

49,3%

8 OILSEEDS TRADE AS*

31 484

9

87,0

56

561

14

70,5

52

8,3

46

2 288

27

656

13

1 673

5

1 879

14

49,0%

9 KONEKESKO EESTI AS

45 692

7

113,8

18

1 084

8

181,2

16

15,7

26

2 996

11

601

15

462

11

3 817

6

48,8%

1 118

7

583

33

48,1%

146

56

47,1%

10 WIRTGEN EESTI OÜ

6 190

24

101,2

40

189

34

86,0

42

10,5

42

3 651

5

688

12

11 VIESSMANN KÜLMASÜSTEEMID OÜ*

2 672

42

210,0

1

32

54

100,0

35

25,0

15

4 766

1

1 336

7

12 ANTALIS AS

27 859

10

135,7

5

1 069

10

133,3

22

8,5

44

3 266

7

497

18

135

21

3 264

8

44,6%

13 SKS VÕRU OÜ

4 641

29

115,2

15

376

19

346,9

6

47,6

7

3 003

10

422

19

24

32

773

28

42,7%

14 ISIS MEDICAL OÜ

4 289

30

116,6

13

263

27

143,6

18

39,9

9

3 387

6

390

21

205

18

710

31

41,9%

15 SWECON AS*

9 866

20

102,5

33

221

30

77,8

47

2,8

58

2 834

15

274

30

1 125

6

1 446

19

40,8%

16 BALTEM AS*

18 623

13

101,1

41

2 436

25

222

35

2 653

4

2 322

12

40,4%

17 EESTI PUIDUMÜÜGIKESKUS TUÜ

19 789

12

92,5

52

49

50

100,0

34

96,2

2

2 517

21

6 596

2

95

23

139

57

40,0%

18 BALTIC PULP AND PAPER OÜ

10 387

19

95,2

49

1 376

6

85,8

43

7,0

50

1 811

42

1 484

6

833

8

1 528

17

39,8%

19 ADDINOL LUBE OIL OÜ

12 008

17

97,0

47

508

17

117,4

27

6,7

51

3 770

3

500

17

53

28

1 593

16

39,0%

20 METAL EXPRESS OÜ*

8 558

21

102,6

32

584

13

246,8

10

26,8

12

2 919

13

713

10

17

34

1 005

22

38,6%

21 ESVIKA ELEKTER AS

23 400

11

102,2

35

561

15

90,8

40

7,6

49

2 835

14

377

25

227

17

2 671

10

38,4%

355

42

37,0%

63

27

1 602

15

36,0%

22 HUNT FISH GROUP OÜ

3 402

37

99,4

43

127

42

268,2

8

69,1

3

2 112

33

378

24

23 SHISHI AS

7 599

22

101,8

37

1 044

11

96,3

39

21,3

21

2 585

20

422

20

24 SYSTEMAIR AS

4 041

33

116,3

14

270

26

137,3

21

13,6

29

3 111

9

337

26

2

48

718

30

35,2%

25 VIVAREC OÜ

4 101

32

119,5

11

359

20

326,6

7

25,5

14

2 690

18

256

31

13

41

876

25

34,0%

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM TÖÖSTUS- JA ENERGEETIKAETTEVÕTE 2017: STORA ENSO EESTI AS

Stora Enso saeveskites töötab palju naisi Eesti suurimas metsa­ tööstusettevõttes Stora Enso Eesti valmistavad suuresti naised austraallastele ja jaapanlastele ehituspuitu ning majadetaile.

M

ajandus kasvab, puidu tarbimine suureneb – selle rõõmsa mõttega lahkuvad Näpi saeveski juht Tõnu Saaber ja Imavere saeveski juhataja Argo Aavik Stora Enso juhtkonna koosolekult Rootsist.

Soome-Rootsi puidutööstuse kontserni juhid Eestist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt kohtuvad kord kvartalis. Stora Enso kontsern on Euroopa suurim – maailmas suuruselt neljandal kohal – puitu ja puitkonstruktsioone tootev metsatööstusettevõte, mis varem valmistas peamiselt paberit.

Paberitootmine on asendumas aga liimpuidust majadetailide ja pakendiäriga. Keskkonnateema ja jätkusuutlikkus on uued märksõnad, paber aga möödanik.

Stora Enso Eesti ettevõtte alla kuulub Eesti kõige suurem saeveski Imaveres ja üks vanemaid saeveskeid Näpis – eelmisel aastal sai 25aastaseks. Kuigi juriidiliselt on mõlemad saeveskid ühe ettevõtte all, toimivad tegelikkuses Näpi ja Imavere saeveskid justkui eri firmadena.

Ja kurta pole millegi üle. Puit on hinnas, eriti Eesti puit. Ettevõtte selle aasta käive kasvas umbes kümme protsenti, eelkõige järelvääristatud toodete osas ja tänu uutele turgudele, näiteks USAs ja Aasia riikides – Hiinas, Taiwanis, Indias. On üllatav, et eksporditud majadetaile ja ehituspuitu toodavad suures osas Eesti naised. Enam ei tähenda metsatööstus kahemehesaega metsa vahel rasket rügamist. Kõik on automatiseeritud, töö teevad ära masinad, inimeste ülesanne on vaid tootmisliinide tööd jälgida ja nuppudele vajutada.

Stora Enso Eesti 620 töötajast on ligi 40 protsenti naised ja mitte vaid kontorites.

Imavere liinitööliste hulgas on naisi lausa üle 35 protsendi! Mingeid eritingimusi neile saeveskites ei looda.

Tootmishallid on puhtad, hästi valgustatud ja soojad. Mürakaitseks on ehitatud masinate ümber kinnised ruumid ja töötajad kasutavad kuulmiskaitsevahendeid ning prille.

Ettevõtetes korraldatakse regulaarselt spordiüritusi, suvepäevi ja muid

FOTOD PRIIT SIMSON

44

MOODNE PUIDU­ TÖÖTLUS: Enam ei tähenda metsatööstus kahemehesaega metsa vahel rasket rügamist. Kõik on automatiseeritud, töö teevad ära masinad.

AASTA ETTEVÕTE 2017

NOMINENT

ühisettevõtmisi, mis aitavad meeskondadel ühte sulanduda. Tervist turgutatakse näiteks seljavenituspinkide, massaaži, puuviljapäevade, regulaarse sportimisvõimalusega.

Imaveres on üle kümne tootmisliini, osa neist töötavad 24 tundi, 7 päeva nädalas.

Kogu info liinidel toimuvast jookseb veebikeskkonda kokku. Ettevõtete juhid saavad igal ajal kas või oma mobiiltelefonidelt vaadata, kas kõik toimib – milline on hetkel tootlikkus, mis on liinide seisakute põhjused, kas tootmisplaan on piisavalt täidetud, millised tellimused on tootmises. Milline on väljatulek.

Stora Enso Eesti on osa ka laiemast infoliikumise voost. Rahvusvahelise ettevõttena annab info tohutu eelise.

Juhid kohtuvad tihti Skype’i vahendusel, jagavad oskusteavet ja turutrende. Kord kuus uuendatakse turgude ja tootmisinfot, kord kvartalis antakse juhtkonna koosolekutel ülevaade maailma puiduturu arengutest ja vahetatakse kogemusi tootmise efektiivistamise ja turvalisemaks muutmise osas.

Prognoose jagatakse nii lähi- kui kaugema tuleviku kohta. Sellesse infovoogu on kaasatud tootmis- ja müügiüksused üle terSAEVESKI JUHT: Argo Aavik juhib Imavere saeveskit, mis kuulub Põhjamaade suurimasse metsatööstuskontserni Stora Enso.

ve maailma. Pidevalt ollakse kursis, mis puidumaailmas toimub. „Imaverel ja Näpil on pilt kindlasti suurem ja selgem kui meie konkurentidel,“ ütleb Näpi saeveski juht Tõnu Saaber. „Globaalne lähenemine,“ viitavad mehed imenipile, mis neile eelise annab. Stora Ensos vaadatakse asju laiemalt, maailma mastaabis.

Näiteks Näpi olulisemaid turge on Austraalia. Sinna jõuab peamiselt hööveldatud ja termiidikaitsevahendiga immutatud ehituspruss, millest tehakse majadele seinakarkasse ja katusekonstruktsioone.

Imavere tähtsaim turg on Jaapan, kuhu müüakse majaehituses kasutatavaid liimpuittalasid. Miks Eesti puit nii hinnas on? Põhjamaine puit on tugevam ja sirgem, see kasvab aeglasemalt kui Kesk-Euroopas või soojematel maadel kasvav puit, selgitavad mehed.

Tänu aeglasele kasvule on põhjamaisel puidul aastarõngad tihedamad ja nii on ka mehaanilised omadused paremad.

Eriti hinnaliseks muutub tugev materjal just kliimakatastroofide ajal. Jaapanis on palju maavärinaid. Austraalias hinnatakse samuti Eesti puitu kõrgelt, sest sel mandril kasvab kõveram ja pehmem puit, millest kvaliteetset ehitist ei saa. Lisaks on mõlemas Eesti saeveskis graanulitsehhid, mis järelvääristavad tootmise käigus tekkiva saepuru ja höövellaastu küttegraanuliks.

Toodanguga kaetakse ära kogu puidutööstus – alates metsandusest kuni logistikani välja. Kuna ettevõte on suur, on võimalik tulla igale kliendi soovile vastu. Saab pakkuda erilahendusi, erinevaid tooteid.

Kõige tähtsam on siiski töötajate rahulolu, kinnitavad Saaber ja Aavik. Olgu naised või mehed.

MARIAN MÄNNI

www.ettevõtluskonkurss.ee

TÖÖSTUS- JA ENERGEETIKAETTEVÕTTED 2017 Koht

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

1 STORA ENSO EESTI AS

187 303

2

106,5

55

19 967

1

93,1

68

22,0

38

1 968

30

303

15

1 085

22

34 562

2

100,0%

2 BLRT GRUPP AS*

339 937

1

96,2

86

9 648

5

141,8

35

3,5

99

1 771

44

94

60

43 813

1

86 776

1

98,5%

3 FORTUM TARTU AS*

45

31 831

21

109,2

45

13 104

3

117,0

47

17,1

50

2 515

8

393

7

9 290

6

15 549

8

95,1%

4 TMB AS*

66 000

9

150,0

6

5 301

11

181,2

26

44,2

14

2 840

4

171

27

14 681

4

18 423

6

92,3%

5 PKC EESTI AS

146 598

3

100,6

76

16 243

2

91,5

70

14,5

60

1 895

36

339

11

109

67

26 091

3

84,2%

6 TOFTAN AS

43 113

16

101,0

74

5 400

10

98,8

62

9,2

75

2 424

12

324

12

19 286

3

9 268

16

79,3%

7 NOVOTRADE INVEST AS

79 282

6

91,5

93

3 965

17

333,1

8

44,5

13

1 443

73

645

4

3 713

10

6 096

25

77,0%

8 HEKOTEK AS*

45 092

15

79,6

101

4 205

15

67,8

86

57,4

6

3 288

1

379

8

561

33

8 899

18

75,5%

9 GLAMOX HE AS

46 488

14

108,2

50

11 488

4

99,0

61

32,8

28

2 114

24

291

16

356

41

15 546

9

68,8%

10 BETOONIMEISTER AS*

13 804

39

146,8

8

684

44

510,4

5

76,9

4

2 186

21

197

21

1 491

17

2 520

46

68,3%

11 EASTMAN SPECIALTIES OÜ

52 533

13

91,0

95

8 326

6

107,5

49

17,5

47

2 111

25

322

13

1 638

14

12 455

13

67,2%

12 UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AS

34 259

19

99,8

79

7 482

8

84,7

77

14,0

61

1 871

38

153

32

25 535

2

12 513

12

65,7%

13 HARJU ELEKTER AS*

61 167

11

100,8

75

3 224

23

101,2

53

5,4

92

2 466

10

134

39

4 784

8

16 688

7

65,2%

14 BARRUS AS*

36 946

18

109,3

44

4 709

12

128,3

39

22,1

37

1 865

40

178

25

4 639

9

9 343

15

63,0%

15 ESTONIAN CELL AS

73 783

7

94,7

89

3 424

20

120,2

43

7,2

84

2 458

11

858

3

1 246

20

5 961

27

62,5%

16 DRAKA KEILA CABELS AS

62 028

10

105,7

58

2 893

24

70,0

84

13,8

63

2 647

6

544

5

179

52

6 515

24

59,6%

17 ECOMETAL AS

21 146

30

104,5

62

1 623

28

794,7

2

16,5

52

2 149

23

378

9

280

45

3 067

41

58,7%

18 HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AS*

55 223

12

101,1

73

4 133

16

95,7

63

6,2

89

1 777

43

131

40

4 861

7

13 091

11

57,7%

19 ADVEN EESTI AS

20 215

31

89,0

96

3 278

21

155,7

31

15,9

56

2 600

7

277

17

1 576

15

5 556

29

57,1%

20 THERMOARENA OÜ

2 448

83

203,2

2

538

52

348,6

7

94,7

2

1 064

94

204

20

464

38

691

80

56,4%

21 SAINT-GOBAIN GLASS ESTONIA AS

69 000

8

104,9

61

7 523

7

118,5

45

11,0

69

1 942

33

124

46

1 452

19

20 456

5

55,2%

22 WENDRE AS

106 291

4

128,2

20

7 452

9

145,4

34

19,1

44

1 311

85

126

43

831

26

20 725

4

54,7%

23 FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ

32 678

20

91,9

92

3 249

22

91,9

69

13,2

65

2 150

22

481

6

775

29

5 003

33

53,4%

24 DANIVAL MW OÜ

844

95

173,3

5

44

94

290,1

13

105,5

1

1 950

32

85

64

21

88

276

95

52,7%

25 KEKKILÄ EESTI OÜ

8 838

46

115,4

32

368

57

118,5

46

3,9

96

2 717

5

368

10

775

30

1 151

65

51,9%

26 FURNICO OÜ

7 224

50

133,6

12

385

56

300,9

10

28,7

31

1 589

57

1 204

1

499

88

48,6%

27 PRO LIFT OÜ

5 865

54

80,2

100

160

72

79,8

81

17,8

46

2 868

3

978

2

367

91

48,6%

28 MISTRA-AUTEX AS

24 169

26

114,5

33

3 497

19

181,8

25

48,4

10

1 577

58

81

67

1 924

12

9 175

17

47,0%

29 INTERCONNECT PRODUCT ASSEMBLY AS

28 561

24

130,3

16

4 512

14

200,5

20

50,9

9

1 510

68

139

36

236

46

8 226

19

47,0%

30 PAEKIVITOODETE TEHASE OÜ

10 255

44

123,2

22

1 493

29

152,5

33

17,4

49

2 484

9

109

53

2 306

11

4 295

35

46,7%

31 ENICS EESTI AS*

96 042

5

104,2

64

3 888

18

81,7

78

20,3

42

1 383

80

147

33

996

23

14 706

10

46,6%

32 TECHNOMAR & ADREM AS

39 835

17

94,0

90

4 703

13

84,8

76

5,3

93

990

98

65

85

10 641

5

11 976

14

45,8%

33 SÖDERHAMN ERIKSSON EESTI AS

772

97

104,4

63

72

86

289,8

14

16,5

54

2 878

2

193

23

27

84

210

98

44,1%

34 INCAP ELECTRONICS ESTONIA OÜ

10 495

43

218,5

1

345

60

100,0

56

57,7

5

1 511

66

169

28

74

74

1 470

55

43,7%

35 FAVOR AS

29 238

23

109,1

46

1 484

30

182,6

24

26,1

34

2 006

28

156

30

775

28

5 987

26

43,1%

36 ETS NORD AS

24 117

27

113,8

34

961

35

46,9

97

16,5

53

2 403

14

119

48

1 503

16

6 815

21

41,7%

37 CHEMI-PHARM AS*

4 951

60

112,6

37

1 061

34

251,5

16

39,3

17

2 229

20

124

45

328

42

2 131

47

41,4%

38 METSIS OÜ

2 838

77

133,7

11

168

70

100,0

57

36,2

22

1 425

75

315

14

69

75

321

92

41,4%

39 ESTANC AS

17 671

33

110,7

40

824

38

100,0

54

32,8

29

2 410

13

125

44

497

34

4 902

34

41,0%

40 SAKSA AUTOMAATIKA OÜ

3 677

67

99,1

82

321

62

290,5

12

33,1

25

2 246

18

167

29

66

76

914

69

40,5%

41 TRUSTEK OÜ

605

100

191,6

3

70

87

125,7

40

86,3

3

1 302

86

76

77

155

59

195

99

39,8%

42 RADIUS MACHINING OÜ

3 271

73

113,5

36

646

46

222,6

17

43,8

15

1 770

45

76

74

1 901

13

1 560

51

39,6%

43 BESTNET AS*

18 597

32

102,9

67

2 416

25

164,0

29

33,0

26

1 984

29

107

56

170

53

6 535

23

37,9%

44 ESTIKO-PLASTAR AS

25 977

25

108,7

47

1 726

27

95,0

64

9,5

73

2 083

26

188

24

200

50

5 175

32

37,7%

45 TALOT AS

16 284

35

117,2

31

1 274

31

135,4

37

33,1

24

2 012

27

84

65

467

37

5 958

28

36,5%

46 ARRAS CONSTRUCTION FURNITURE OÜ

3 696

66

129,2

18

883

37

201,1

19

29,9

30

1 798

41

154

31

158

58

1 401

58

36,2%

47 TEHNOPLAST AS

3 941

65

98,7

84

147

76

967,8

1

21,1

41

1 779

42

113

52

307

43

894

71

35,2%

48 MONIER OÜ

7 261

49

95,4

88

415

54

88,2

73

38,5

19

1 876

37

177

26

30

83

1 338

59

34,3%

49 T-TAMMER OÜ

15 029

38

106,9

54

564

49

79,9

80

16,7

51

2 241

19

113

51

706

31

4 141

37

34,2%

50 TRAFOTEK AS

30 240

22

105,8

57

1 162

33

155,6

32

23,6

35

1 647

53

107

57

423

40

6 754

22

33,5%

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM EHITUSETTEVÕTE 2017: MERKO EHITUS AS

Merko ei ehita kortereid, vaid elukeskkondi Läinud aastal müüdi Eestis üle 2500 uue korteri ja Merko ehitas neist iga kümnenda. Ettevõte on aastaid kindlalt püsinud oma valdkonna liidri rollis.

Ü

ks Merko eduteguritest korteriarenduses on see, et firma võtab vastutuse kogu protsessi eest: arendus, projekteerimine ja ehitus, müük ja garantiiaegne teenindus. Ta keskendub suurtele projektidele, kus saab rajada üksikute hoonete asemel tervikliku elukeskkonna. Seda hindavad koduostjad üha kõrgemalt.

Näiteks Pae pargis ehitas Merko mitusada uut korterit, kuid lisaks heakorrastas ka tiigi, rajas selle ümber tervise- ja suusarajad, jalakäijate sillad, mängu- ja puhkeplatsid. Praegu on Pae pargi ehituses viimane etapp, kus kolme seitsmekorruselisse majja tuleb veel ligi sada korterit.

Kesklinnas on valminud Tartu mnt 52 elamukvartal, mis koosneb viiest eluhoonest,

nendevahelisest sisehoovist ja kogu elamukompleksi ühendavast maa-alusest parklast.

Enamik ligi kahesajast korterist on leidnud omaniku.

Noblessneris on ehituses neli kortermaja kokku samuti kahesaja korteriga, millest esimene valmib selle aasta lõpuks. Ka seal teeb

Merko palju enamat, kui ehitab kortereid – arendab välja terve elu- ja avaliku ruumi, viies autod maa alla, rajades privaatsed mängu- ja puhkealad majade sisehoovidesse, maju ümbritsevad jalakäijate tänavad, linnaväljaku ja promenaadi.

Merko Ehituse juhatuse esimees Andres

EHITUSETTEVÕTTED 2017

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Koht

46

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

1

MERKO EHITUS AS*

251 970

1

100,4

25

6 122

2

61,2

27

4,9

26

3 177

5

325

7

3 077

4

35 710

1

2

NORDECON AS*

183 329

3

126,0

14

3 933

4

2 260,3

1

10,6

23

2 486

10

268

11

3 507

3

24 334

3

87,7%

3

NORDIC CONTRACTORS AS*

192 447

2

120,9

16

2 518

5

100,0

21

6,4

25

2 538

9

271

10

3 913

2

24 110

4

77,3%

4

KODUMAJA AS*

65 658

5

116,3

18

7 613

1

139,4

14

26,5

14

2 567

8

119

21

2 071

5

24 557

2

71,6%

5

EHITUSTRUST AS

36 675

8

182,4

4

2 341

6

168,7

13

61,1

4

3 400

3

1 111

2

158

15

3 687

10

61,4%

6

NORDECON BETOON OÜ*

41 969

7

177,8

5

1 766

9

870,7

4

63,3

3

2 742

7

309

8

45

22

6 241

8

61,2%

7

HARMET OÜ*

66 387

4

122,1

15

5 051

3

112,8

19

51,8

6

2 135

14

168

17

372

10

15 145

5

53,9%

8

KAAMOS EHITUS OÜ

16 837

11

117,9

17

1 331

10

187,3

12

16,7

18

3 723

2

732

4

32

23

2 359

12

48,1%

9

PEIKKO EESTI OÜ

3 522

19

139,3

10

140

18

81,7

26

40,2

10

4 034

1

1 174

1

17

25

285

23

47,9%

10

RAMM EHITUSE OÜ

15 083

12

150,5

7

711

13

139,3

15

40,1

11

3 063

6

887

3

63

21

1 335

16

46,9%

11

GREEN MANAGEMENT OÜ

211

29

211,3

3

78

21

1 200,7

3

120,7

1

377

211

12

90

20

82

28

46,0% 36,9%

100,0%

12

ADELANTE TELLINGUD OÜ

4 622

18

100,8

24

1 002

11

112,9

18

43,4

9

1 431

24

64

29

5 043

1

2 238

13

13

VILJANDI METALL AS*

23 428

9

98,7

26

1 884

7

110,1

20

11,8

21

1 854

20

94

25

1 746

6

7 401

6

35,8%

14

TMB ELEMENT OÜ

18 503

10

75,1

29

1 882

8

120,9

17

43,5

8

2 076

15

98

23

1 043

7

6 565

7

35,4%

15

TVS PARTNERID OÜ

735

26

159,6

6

46

26

1 235,3

2

77,9

2

1 934

18

67

27

7

27

301

22

34,5%

16

KNOOBUS OÜ

34,4%

17

EHITUSFIRMA RAND & TUULBERG AS*

18

EST FACADE OÜ

19

LINDAB AS

10 911

13

127,6

11

714

12

20

PURUSTAJA OÜ

3 405

21

108,4

22

134

19

1 401

24

126,3

13

60

23

191,9

11

50,7

7

3 261

4

108

22

215

13

568

21

54 672

6

50,6

31

334

15

9,9

28

1,9

27

2 034

16

302

9

849

9

4 753

9

33,5%

721

27

218,0

2

36

27

210,8

10

24,0

15

993

28

721

5

22

24

48

31

33,4%

301,8

6

15,9

19

2 342

11

163

18

257

11

2 597

11

32,4%

100,0

22

16,7

17

2 205

13

189

14

957

8

610

20

30,2%

www.ettevõtluskonkurss.ee

TÖÖ KÄIB: Merko juht Andres Trink ettevõtte ühel praegusel suurejoonelisemal ehitustandril valmivas T1 kaubanduskeskuses.

Trink ütleb, et edu hoidmine on tihti keerulisem kui ühekordne edu saavutamine. „Firma suurus iseenesest ei tähenda tugevamat konkurentsivõimet. Tähtis on luua keskkond, mis tõmbab ligi parimaid inimesi, pühendumine ja äriline mõtlemine. Meil töötavad oma ala tõelised professionaalid,“ ütleb ta.

Trink leiab, et Merko edu aluseks on ka soov arendada oma äritegevust pikema per­ spektiiviga, pidevalt mõelda sellele, kuidas olla eelistatud partner tellijatele ka tulevikus, mitte ainult olevikus. „Meie ettevõte tegutseb paljudes ehitussektori valdkondades ja igas valdkonnas on erinevad tellijad, erinevad konkurendid, erinev tehnoloogia. Oleme suutnud leida sünergiat nende eri valdkondade vahel, mis ei ole sageli lihtne ülesanne. Meie tugevuseks on olnud ka võimekus reaalselt tegutseda peatöövõtu ja kinnisvaraarenduse turul lisaks Eestile ka muudes riikides. See on aidanud langust või ebaedu ühel turul tasakaalustada kasvu või eduga teisel turul,“ ütleb Trink.

Viimastel aastatel tõusnud uute korterite hinnad ja kasvanud pakkumine Merkot ei heiduta. Trink ütleb, et kasvanud on ka palgad ja laenukoormus erasektoris on olnud mõõdukas.

Igatahes tulevik on firmal juba töölaual.

Merko on soetanud kaks kinnistut: Tallinna kesklinnas asuva Veerenni 36 kinnistu, kus detailplaneering lubab teha 1600 korterit, ning Maarjamäe klindil asuva Paekalda kinnistud,

47

kuhu saab rajada umbes 1500 korterit. Haaberstis Harku järve lähedal on Merkol arenduses umbes 300 uue korteriga Pikaliiva projekt.

Mainimatagi selge, et kõikide nende puhul rajatakse täiesti uus ja tänapäevane elukeskkond.

Sama põhimõtet – mitte ainult korterid, vaid terve elukeskkond – järgitakse ka Lätis ja Leedus. Riia uueks keskuseks kujunevas Skanstese piirkonnas on Merko ehitanud ja müünud üle tuhande uue korteri, mille ümber rajanud mänguväljakud ja pargi.

Riias on Mežciemsi piirkonnas Gaiļezersi järve kaldal ehituses kuue kortermaja ja mitmesaja korteriga projekti esimene etapp. Majade ümber rajatakse parkimiskohad, kõrghaljastus ning kõnniteed.

Leedus Vilniuses on ehituses Rinktines Urbani projekt, mis hõlmab kolme kortermaja, hotelli ning kogu arendusala ühendavat kahekorruselist maa-alust parklat.

Viimasel ajal on Läti ja Leedu osakaal Merko kontserni äris järjest kasvanud ning firma on sõlminud väljaspool Eestit mitu suurt ehituslepingut, neist Riias 100 miljoni eurone diil Akropole kaubanduskeskuse ehituseks, 34 miljoni eurone diil Riia Alfa kaubanduskeskuse laienduse ehituseks ning 36 miljoni eurone diil Z-Towersi multifunktsionaalse kompleksi ehituseks. Nüüd teeb Eesti ehitusturu lipulaev esimesi samme ka Norras.

TOIVO TÄNAVSUU

FOTO TIIT BLAAT

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele

• tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

www.ehitusplaat.ee tel 653 3739, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

plaadid • tuletõkkeplaadid

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM TOIDUAINETÖÖSTUSE ETTEVÕTE 2017: A. LE COQ AS

A. Le Coq – Eestis järjest rohkem veemüüja FOTOD TANEL MEOS, A. LE COQ

Eestis õitseb praegu mitmel põhjusel üksnes veetoodete müük, seetõttu keskendub A. Le Coq õlle osas rohkem ekspordile.

K

ümnenditagusest majanduskriisist tehtud Hollywoodi film „Suur vale“ („The Big Short“) lõppeb viitega, et uus kuum „kinnisvaratööstus“ hakkab olema veetööstus. Eesti veetoodete turul on juhtrolli haaranud täna A. Le Coq, mille juhi Tarmo Noobi sõnul kasvasid mullu nii veetoodete eksport kui Eesti-sisene müük. Kusjuures teised tootmiskategooriad olulist müügikasvu ei näidanudki, pigem jäid samale tasemele või kahanesid.

Kas eestlane ongi järk-järgult kohanemas karskema elulaadiga, nagu konjunktuuriinstituudi uuringud viitavad, ning haarab poes õllepudeli asemel (maitse)vee? „Päris nii öelda ei saa, aga selge trend on olemas ja me üritame tarbijate nõudmistega alati kaasas käia. Meie Vitaminerali vitamiiniveed on paari aastaga teinud tugeva hüppe populaarsuses, neelates enda alla natuke ka maitsevee ja mineraalvee turuosadest. Samas on kõigi veetoodete toodangumaht oluliselt kasvanud. Ja kui vaatad poodides ringi, siis on A. Le Coqi veetooteid riiulitel rohkem kui kunagi varem,“ ütleb Tarmo Noop.

A. Le Coqi viimase kahe aasta müügitrendid näitavad näiteks sedagi, et noorem tarbija eelistab aina lahjamat alkoholi, mistõttu on hoogsamalt turule sisenemas alkoholivabad õlled. Eelmisel aastal investeeris A. Le Coq üle kahe miljoni euro, suure osa sellest uue alkoholivaba õlle tehnoloogiasse ja pakendi väljatöötamisse.

Ka laager-tüüpi õlled domineerivad A. Le Coqi sortimendis endiselt. Aga turule toodud Brewer’s Collectioni õlleseeria ehk IPA, Krieki

PIKALT EDULAINEL: Tarmo Noop juhib A. Le Coqi joogitööstust juba 20 aastat ning ettevõte on püsinud toiduainetööstuse konkurentsivõime edetabeli tipus aastaid.

ja Briti punase õlle tüüpi tooted on haaranud kiirelt juhtohjad teiste õllesortide turul. Eriõllede turust kuulub A. Le Coqile üle poole. Noobi hinnangul on viimane areng osati ka käsitööõllede buumi teene.

Klassikaline A. Le Coqi hitt-toode Alexander sai „vennasõlled“ Alexander Weizeni ja Dunkeli kujul. „Ka põhibrändid peavad arenema, tarbija ootab uusi suundi,“ ütleb Noop.

Uuemad tooted, iseäranis magusad Active’i smuutid, mehumahlad ja Kane’si limonaadid, said kiiresti eestlaste lemmikuteks. Ehkki veemüügi kasvuga nad ei võistle.

Uuemate toodete pideva väljalaskega paistab A. Le Coqi kõrval silma ka trobikond käsitööõlle pruulijaid, aga teisalt levivad õllefännide seas sosinad, et mitmed uued tooted on

välja lastud ainult seetõttu, et oleks „midagi uut“ riiulitel. Maitsebukett ja humalate kasutamise tehnoloogia on ikka sama, välja arvatud võib-olla hapude IPAde puhul, mis on kitsama niši jaoks.

A. Le Coqi juht möönab, et esimene suurem käsitööõlle buum hakkab näitama raugemise märke. „Liiga paljud õlled sarnanevad maitse poolest üksteisega. Eesti häda on ka väike siseturg ehk ei ole eriti mõtet eksperimenteerida ülikitsa niši pakkumisega, see pole tulus.“ A. Le Coqi töötajate vanuseline jaotus on ühtlane, viimastel aastatel pigem noorenev.

Kas Eesti noortel on piisavalt ideid, initsiatiivi ja vastutustunnet? „Uute generatsioonide motiivid on tuntavalt erinevad võrreldes minuealiste või

TOIDUAINETÖÖSTUSE ETTEVÕTTED 2017

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Koht

48

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

1 A. LE COQ AS

76 926

2

99,8

9

13 567

1

96,5

7

15,6

7

2 049

2

228

4

1 969

4

21 877

1

100,0%

2 VALIO EESTI AS

93 282

1

108,8

4

3 650

3

81,1

9

7,5

11

1 615

6

202

5

3 954

1

12 585

3

80,7%

3 KALEV AS

46 733

6

106,9

6

5 481

2

131,2

5

19,2

6

1 618

5

121

7

1 980

3

12 995

2

63,3%

4 PREMIA TALLINNA KÜLMHOONE AS*

48 300

4

97,0

10

3 230

4

201,9

1

129,2

1

1 222

11

117

9

657

10

9 300

4

61,7%

5 LINDA NEKTAR AS

3 719

12

134,9

1

832

9

189,0

2

21,0

5

2 102

1

286

2

989

7

1 160

12

61,6%

6 SCANOLA BALTIC AS

63 086

3

106,1

7

705

11

53,0

11

7,7

10

1 974

4

1 467

1

839

9

1 723

11

59,8%

7 PRFOODS AS*

47 429

5

94,3

11

6 16

12

51,0

12

2,6

13

2 006

3

237

3

1 100

6

5 431

7

50,9%

8 LUNDEN FOOD OÜ

17 516

10

131,5

2

2 498

5

182,3

3

30,0

4

1 368

9

80

12

645

11

6 076

6

42,5%

9 SALVEST AS

15 078

11

119,4

3

1 300

7

120,6

6

10,8

8

1 400

8

101

11

2 219

2

3 819

9

39,1%

10 KULINAARIA OÜ

18 898

9

107,3

5

2 260

6

147,9

4

45,7

2

1 147

12

65

13

225

12

6 265

5

31,1%

www.ettevõtluskonkurss.ee

vanematega. Ei soovita üldiselt viibida ühes ettevõttes üle kümne aasta, vastutustunne on hajusam. Aga noortelt tuleb häid mõtteid küll. Initsiatiivi näitamist igaühelt ei oota, aga julgust võiks isegi nõks veel rohkem olla,“ leiab Noop.

Julguse tõstmiseks korraldab A. Le Coqi juhtkond sagedamini ettevõttesiseseid ideekorjeid, et suurendada initsiatiivi ja motivatsiooni.

Võib juhtuda, et uue valitsuse otsusega tõsta alkoholiaktsiisi ja maksustada magusamad joogid saavad firma jaoks helgeimad ajad selleks korraks otsa. A. Le Coq on vastureaktsioonina pannud rohkem rõhku toodete ekspordile, aga Noop tunnistab, et aktsiisid pitsitavad mänguruumi ja kahandavad nii toodangumahte kui kasumimarginaale. Koondamislainet on suudetud ekspordi kasvu abil õnneks vältida, aga palgad ja investeeringud on ajutiselt külmutatud. „Ma ei häbene öelda välja, et tänase valitsuse alkoholipoliitika on rumal. Eelarvesse jääb mitukümmend miljonit saamata, rahavood liiguvad aina enam Lätti ja soomlastel pole enam põhjust osta Eestist alkoholi,“ kritiseerib Noop.

Positiivselt poolelt: Noop on kindel, et Olvi Grupi alla kuuluv A. Le Coq suudab üle elada hullemadki ajad. Üle 200 aasta on ettevõttel turjal, mis see üks vasakpoolne valitsus siis ära taluda ei ole.

OTTO OLIVER OLGO

ÕLLETEGU: Kui Eestis järjest karmistub alkoholi aktsiisipoliitika, siis töötavad A. Le Coqi kääritustsisternid ja villimisliinid järjest enam ekspordi tarvis.

49

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM SIDE-, KOMMUNIKATSIOONI- JA IT-ETTEVÕTE 2017: NORTAL AS FOTO ANDRES PUTTING

50

Nortal ja Eesti digiareng: Kuul käidud, nüüd Marsile Umbes kolmandiku Eesti e-riigi infosüsteemidest loonud Nortali peamine eesmärk on panna IT inimeste, ettevõtete ja riikide kasuks päriselt tööle.

K

unagise Webmedia, tänase Nortali lugu algas 1999. aastal. Nortali juhil Priit Alamäel oli teine ettevõte, mis enam nii palju põnevust ei pakkunud. IT oli kuum, käimas oli dot-com’i buum, mis polnud veel pauguga lõhki läinud. „Kandev mõte, oli see, et IT reeglina ei saa ärist aru ja äri ei saa ITst aru,” meenutab Alamäe.

Tartus ühel kursusel õppinud poisid – Priit Alamäe, Avo Alender ja Urmo Pärg – asutasid firma Webmedia, millest kasvas aastatega Eesti tarkvaratööstuse liidreid. Oma karjäärile sai ettevõttest tuule tiibadesse ka Eesti endine „IT minister“ Taavi Kotka.

Ettevõtet saab Alamäe sõnul teha ainult hulljulgusega, pea ees vette hüpates. Niisama proovima minna ei saa, peab hakkama kohe tegema. Kui oled ettevõtja, siis oled ettevõtjana ülepeakaela sees, seda ei saa teha hobina.

Alamäe arvates ei erine ettevõtte alustamine bändiga alustamisest: „Elatakse garaažis, süüakse kiirnuudleid, käiakse alguses mööda mõttetuid klubisid ilma rahata esinemas. Aga kui on andekad inimesed, kes viitsivad roppu moodi tööd teha, siis nad hakkavad ühel hetkel lendama.“ Lõplikku heurekat, kuidas äri ja IT teineteisele lähemale tuua, tuli webmedikutel oodata üle kümne aasta.

Alamäe sõnul ettevõtjad ja riigijuhid sageli ei mõista, millise konkurentsieelise võiksid IT targa kasutamise abil saada. Ei taheta ega osata teha suuri strateegilisi otsuseid, mis oleks inspireeritud tehnoloogia arengust.

Teisest küljest ei oska IT-ettevõtted sageli kaasa aidata oma klientidele parimate lahenduste loomisel, vaid teevad täpselt seda, mida tellitakse. Isegi kui tellimus on ebamõistlik.

Nortal läheneb asjadele nii, et IT on nagu ehitus. Kui klassikaline ehitusettevõte võidab konkursi uue teatrihoone ehitamiseks, siis võib juhtuda, et tal puuduvad kogemused ja oskused sellise keeruka maja rajamiseks.

Ning ta ei mõista, kas projekteerimistöö on hästi tehtud, kas akustika on läbi mõeldud jne. Kui ehituse valmides ilmnevad suured projekteerimisvead, siis paratamatult süü-

EESTI ON KOSMOS: Nortali juhi Priit Alamäe sõnul on eestlased digiarengu mõistes muu maailmaga võrreldes pikalt ees.

distatakse neis ka ehitajat, kuigi see ei olnud otseselt tema vastutus.

Samamoodi aetakse IT asju. Kui ministril või ettevõtte juhil tekib probleem, siis strateegilised konsultandid (nagu näiteks McKinsey) aitavad välja mõelda, kuidas seda lahendada. Nad ütlevad, millises suunas tuleks liikuma hakata, kuid ei ütle, kuidas liikuma hakata. Ellu viib asju keegi kolmas.

Tänapäeval tähendab iga muudatuse tegemine alati ka IT-projekti ja tavaliselt teevadki IT-ettevõtted täpselt seda, mida neilt küsitakse. Kui kogu selle protsessi läbikäimisel ei saavutata vajalikku ärilist tulemust, siis pole vaesel otsustajal kellelegi otsa vaadata.

Iga protsessi osaline oleks justkui oma rolli hästi täitnud, aga tulemust ikka pole.

Alamäe tunnistab, et selle turutõrke mõistmine umbes viis aastat tagasi oli Nortali jaoks tõeline läbimurdehetk. „Ühel hetkel mõistsime, et turul ei ole kedagi, kes tahaks ja suudaks vastutada selle eest, milline on kogu protsessi lõpptulemus. Kuidas teha tehnoloogia arengust inspireeritud tarku strateegilisi otsuseid, kuidas teadlikult juhtida muudatusi nii oma organisatsioonis kui tarbijate käitumises ja kuidas tagada, et IT-lahendused ka tegelikult ärilisi

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

51

www.ettevõtluskonkurss.ee

riigid ja organisatsioonid, mis suudavad ja tahavad muutuda.

Nortal tegutseb peamiselt kolmes regioonis: Põhjamaad, araabia ehk Pärsia lahe riigid ja USA. Tütarettevõtted asuvad Soomes, Rootsis, Eestis, Leedus, USAs, Serbias, Omaanis, Emiraatides.

Omaanis aitab Nortal sisuliselt riiki reformida ja loob e-riiki. See pole pelgalt tarkvara arendamine, vaid nii Eesti kui muu maailma parema kogemuse rakendamine selleks, et riik paremini toimiks. „Nende sõnum oli, et Eesti on riigina väga edukaid reforme teinud, aidake meil ka teha,“ meenutab Alamäe. Üks näide „päris asjade tegemisest“ on Invest Easy projekt, mille eesmärk oli ärikeskkonna parandamine, et ettevõtlusega oleks lihtsam tegeleda, et oleks rohkem läbipaistvust ja et lõpptulemusena tekiks rohkem investeeringuid ja kohalikke töökohti. IT oli selles reformis küll oluline komponent, kuid tellija jaoks oli kõige alus seaduste reform, uute protsesside juurutamine ja organisatsioonikäitumise muutmine. Nortalilt oodati kogu projekti ühe mütsi alla koondamist.

Aafrikas Botswanas ehitab Nortal üles uut e-maksuametit, et riik saaks efektiivsemalt makse koguda, vähendades samal ajal nii ettevõtete kui kodanike halduskoormust maksuametiga suhtlemisel. „Viime Eesti targa riigijuhtimise kogemuse maailma!“ ütleb Alamäe. Ka proovis Nortal kätt Venemaal. „Me proovisi-

eesmärke täidaksid. See on maagiline kompott,“ ütleb Alamäe.

Tulles tagasi teatrihoone ehituse juurde – niiviisi asjadele lähenedes võid lõpuks võtmeid kätte saades kindel olla, et akustika on õige, inimesed saavad sisse-välja ja parkida ka. Kõik töötab nagu kellavärk. Nii ongi Nortal nüüd ühtaegu nii elluviija kui ka konsultant, kes loob uusi IT-süsteeme kliendiga käsikäes.

Nortali käive on praegu 50 miljonit eurot ja firma annab tööd 600 inimesele. Alamäe ise jääb tagasihoidlikuks ja nendib, et maailma mõistes on Nortal pisike. Ent siiski ületanud kriitilise piiri, kus usutakse, et ta suudab suuri asju korda saata.

Nortal on loonud arvestatava osa Eesti avaliku sektori e-süsteemidest. „Vähemalt kolmandik sellest, mida maailmas tuntakse Eesti e-riigina, on meie tehtud. Me oleme selle üle väga uhked,“ tunnistab Alamäe.

Firma koodivõlurite loomingusse kuuluvad lahendused telekomi, tervishoiu, meedia ja avaliku sektori valdkondades. Sealhulgas e-maksuamet, Telia iseteenindusbüroo, rahvaloenduse IT-süsteem, Väinamere parvlaevade e-piletisüsteem, e-tervise ja töötukassa infosüsteemid jpm.

Kuid edusamme on astutud ka mitmel välisturul. Nii ehitas Nortal näiteks e-pangandussüsteemi Nigeerias, Botswana e-maksuameti, Omaani e-riigi, Katari riigiportaali ja palju muud. Nortali jaoks on huvipakkuvad

me, saime peksa ja tulime tagasi.“ Rohkem Alamäe põhjust Venemaale investeerida ei näe. Ta lisab, et maailmas on sedavõrd palju riike, kuhu investeerimine on loogilisem.

Hiljuti lahvatanud ID-kaardi skandaal pole Alamäe hinnangul skandaal. „Kui oled maailmas esirinnas, siis oled nagu esimene polaaruurija: ei tea, mis sind järgmise mäe taga ootab. Mingil hetkel ikka komistad. Teoreetilisi turvariske on olnud varemgi ja tõenäoliselt tuleb neid ka tulevikus.“ Alamäe rõhutab, et Eesti e-riigi põhiline alustala – meie digitaalne identiteet – ei seisne plastkaardis, vaid meie digitaalsete isikuandmete kogumis ning selle targas kasutamises.

Nortal aitab digitaalset identiteeti juurutada ka teistes riikides, kus lisaks plastkaartidele vaadatakse järjest rohkem mobiilide poole. „See, mis Eestis täna toimub, on muu maailma jaoks kosmos. Me oleme Kuu peal käinud ja hakkame Marsile minema. Samal ajal ülejäänud maailm vaatab Kuu poole ja unistab sinna minekust. Minu jaoks on surnud tiigrist rääkimine pigem positiivne märk, et meil on olemas sisemine sund järjest edasi liikuda,“ arvab Alamäe Eesti on Alamäe sõnul andmete kogumisel juba esirinnas ning järgmine innovatsioon tuleb nende andmete veelgi targemast kasutamisest.

MARTA TUUL

SIDE-, KOMMUNIKATSIOONI- JA IT-ETTEVÕTTED 2017

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Koht

52

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

1

NORTAL AS*

43 441

1

95,7

22

4 261

1

170,8

7

19,0

19

4 496

1

89

10

1 361

3

30 646

1

100,0%

2

ADCASH OÜ

37 720

2

90,4

23

2 727

2

44,2

21

11,3

22

3 680

4

385

4

2 079

2

7 055

2

83,1%

3

FORTUMO OÜ*

26 522

3

120,4

11

792

7

100,0

15

43,9

13

3 707

3

465

3

209

5

3 327

5

63,0%

4

SANTA MONICA NETWORKS AS

12 179

4

104,3

20

879

6

148,3

9

78,8

6

3 784

2

348

5

159

7

2 468

6

62,0%

5

MESSENTE COMMUNICATIONS OÜ

2 560

12

187,1

2

288

14

253,4

4

45,4

12

3 164

7

284

6

630

19

49,8%

6

SONA SYSTEMS OÜ

1 362

19

117,3

14

999

5

115,2

13

86,7

4

1 564

21

1 362

1

43

12

1 018

16

45,4%

7

GREEN IT OÜ

7 837

7

66,7

24

354

13

58,4

19

41,0

15

3 039

11

712

2

156

8

756

18

42,3%

8

SK ID SOLUTIONS AS*

4 873

8

107,0

19

30

21

16,2

23

0,9

23

3 398

5

132

7

2 091

1

1 539

9

40,7%

9

DIRECTO OÜ

2 838

10

118,0

12

1 062

3

110,5

14

81,7

5

3 041

10

123

8

7

19

1 901

8

40,0%

10

PROEKSPERT AS*

9 784

5

124,5

10

1 004

4

95,8

17

43,8

14

3 387

6

77

13

32

15

6 166

4

39,1%

11

TELEMA AS

2 288

14

117,4

13

669

8

120,1

11

49,9

11

2 523

15

85

12

554

4

1 487

10

37,6%

12

BCS ITERA AS*

3 306

9

116,5

16

381

11

256,9

3

63,9

7

3 057

8

75

14

31

16

1 994

7

37,0%

13

TRINIDAD CONSULTING OÜ

2 414

13

136,1

5

370

12

222,0

5

63,9

8

2 615

12

86

11

55

10

1 249

12

35,3%

14

BRIGHTSPARK OÜ

1 518

18

133,5

6

469

9

117,5

12

91,8

3

2 595

13

56

19

18

18

1 310

11

33,6%

15

SIMPLBOOKS OÜ

145

24

129,5

7

39

19

300,0

1

121,9

1

1 396

22

39

24

101

22

33,0%

16

FOB SOLUTIONS OÜ

1 726

16

187,6

1

239

15

156,2

8

57,5

9

2 000

19

72

15

125

9

815

17

32,3%

17

BALTIC COMPUTER SYSTEMS AS*

2 154

15

124,8

9

227

16

297,6

2

18,3

20

2 227

16

67

17

38

13

1 082

15

26,1%

15

22

175,4

6

96,7

2

18

MARKETING SHARKS OÜ*

162

23

140,0

4

19

CGI EESTI AS

8 631

6

109,3

17

20

MERIT TARKVARA AS

1 673

17

108,6

18

392

10

127,5

10

35,9

21

ASA QUALITY SERVICES OÜ

678

21

117,1

15

90

18

100,0

16

52,4

22

ADM INTERACTIVE OÜ

2 585

11

104,0

21

194

17

50,4

20

40,6

992

23

40

23

46

11

63

23

24,9%

3 050

9

47

21

205

6

6 244

3

24,1%

17

2 527

14

70

16

1

20

1 120

14

23,8%

10

2 078

18

52

20

414

21

20,7%

16

1 982

20

60

18

35

14

1 217

13

18,6%

17

43

22

19

17

587

20

17,4%

102

9

26

24

11,1%

23

THORGATE MANAGEMENT OÜ*

903

20

166,2

3

32

20

61,4

18

11,4

21

2 203

24

HEISI IT OÜ

203

22

126,1

8

8

23

24,8

22

20,7

18

750

www.ettevõtluskonkurss.ee

uueks Valmistujaks! hooa le ised uute m u k k a p s Soodu abussidele ja ri matk le oktoob e d o t u ia rend lõpuni.

MOTORHOME.ee SHOWROOM AVATUD Paldiski mnt 251, Harku vald, Harjumaa (BRC Autokeskus)

TULE TUTVUMA UUTE 2018. AASTA MUDELITEGA!

53

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIMELISIM TEENINDUSETTEVÕTE 2017: E.L.L. KINNISVARA AS

Eesti firma, kelle koduturuks kolm Baltikumi pealinna

KOPP MAASSE: 2019 aastaks valmib E.L.L. Kinnisvaral Riias Skanstese bürookompleksi esimene etapp.

E.L.L. Kinnisvara on harjunud olema esimeste seas. Üks Eesti vanimaid kinnisvaraarendajaid läks esimeste hulgas Läti ja Leedu turule, kus praegu rajatakse Riias Skanstese bürookompleksi.

N

imena ei pruugi E.L.L. Kinnisvara olla nii tuntud kui sõsarfirma Merko. Mõlema suuromanik on aga Toomas Annus ja omavahel on eri ärisuunad kenasti ära jagatud. Merko tegeleb ehitamise ja elukondliku kinnisvara arendamisega, E.L.L. Kinnisvara teeb büroohooneid, kaubanduskeskusi ja hotelle ehk ärikinnisvara. Ühtlasi on firma üks esimesi kinnisvaraarendajaid, kes hakkas majadele panema peeneid nimesid nagu näiteks Delta Plaza.

Omal ajal prooviti natuke kätt ka kortermajadega, aga nagu ettevõtte juhatuse liige Taavi Ojala tunnistab: „Lõpuks ei suutnud me leida ühtegi eelist, miks teeksime seda paremini kui Merko.“ Eelmisel aastal teenis E.L.L. Kinnisvara 42 miljoni eurose müügitulu juures 17,7 miljonit puhaskasumit. Need on muljetavaldavad arvud. Ettevõtet eristab teistest kinnisvaraarendajatest see, et ta ei tegutse „arendan ja siis müün ära“ mudeli järgi, vaid keskendub pikaajalisele strateegiale ning juhib ise kogu

ahelat: arendab, jääb arendatud hoone omanikuks ehk sisuliselt jätkab portfelliinvestori ja aktiivse varavalitsejana.

Teatud mõttes paistab E.L.L. Kinnisvara üsna konservatiivse firmana. Kui nende portfellis ringi vaadata, siis Eestis tegelikult viimastel aastatel suuri maamärke pole juurde tekkinud. Kõik vanad asjad: Delta Plaza, Tallinkiga koostöös arendatud hotellid, Viru Keskuse vähemusosalus, Sõpruse Ärimaja. Uuemad ­uudised on hoopiski Lätist ja Leedust – Vilniuses valmis Narbuto büroohoone ning Riias on arenduses 55 000ruutmeetrise kogupinnaga Skanstese bürookompleks.

Taavi Ojala ütleb ka ise, et nad ei positsioneeri ennast Eesti firmana ja nende jaoks on kõik kolm Balti riiki – täpsemalt öeldes siis pealinnad Tallinn, Riia ja Vilnius – koduturud.

Kinnisvaraäri on kohaspetsiifiline ja pealinnadest välja minna ei taheta.

Kuigi Tallinna kinnisvaraturul praegu veel suuri uudiseid pole, on soolas päris mitu väga uhket projekti. Kõigepealt muidugi Olümpia hotelli vastas olev nn Juhkentali kvartal, mille rahvusvaheline arhitektuurivõistlus on välja kuulutatud. Mis täpselt sinna tuleb, seda

elu näitab, aga mahud on suured: kuni 30korruseline Tallinna kõrgeim bürootorn ja 16korruseline büroohoone, lisaks 9korruseline kortermaja. Ehitus peaks algama 2019. aastal.

Edasi tegutsetakse ka Lasnamäel, kus 2014. aastal katkestati Panorama City nimelise kaubanduskeskuse arendamine. Tegu on juba rohkem kui kümme aastat tagasi buumi ajal ostetud 11 hektari suurusega maatükiga – kinnisvaraäri võib olla aeglane äri. Ojala ütleb, et praegu töötatakse sellele kinnistule kontseptsiooni välja, ning kinnitab, et ühte ja suurt kaubanduskeskust sinna ei tule, pigem eri hoonetest koosnev nüüdisaegne multifunktsionaalne kvartal.

Ja kolmas magus tükk Tallinnas on nn Kalasadama ala. Vanalinna ja mere vahele pressitud maatükk. „Üks väheseid kõrgema klassi krunte, mis südalinnas veel alles,“ tunnistab Ojala. „Sellega me ka praegu väga ei kiirusta.“ Maatükk on liiga väärtuslik, et sinna midagi tormakalt kokku klopsida. Kalasadama ümbruski on mõnevõrra rääbakas, mis takistab kiireid samme. Üks on aga selge – kogemus, oskus ja finantsmuskel on E.L.L. Kinnisvaral olemas.

MIKK SALU

TEENINDUSETTEVÕTTED 2017

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Koht

54

1

E.L.L. KINNISVARA AS*

2

OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS*

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

41 992

7

99,1

74

17 700

3

78,1

69

16,0

55

5 063

1

875

2

8 494

5

20 616

5

100,0%

205 138

1

115,8

33

29 292

1

113,9

39

23,2

47

1 475

55

68

48

46 201

1

82 831

1

93,7% 86,2%

3

TALLINNA VESI AS*

58 982

4

105,5

59

18 390

2

92,6

59

20,6

50

2 172

33

192

13

14 952

4

26 417

4

4

EESTI MEEDIA AS*

90 087

3

106,1

58

6 102

6

203,2

11

37,9

33

2 005

39

65

49

2 791

10

39 206

2

69,3%

5

MAINOR ÜLEMISTE AS*

5 729

23

112,7

40

6 417

5

117,1

37

7,9

65

3 025

13

337

9

15 922

3

7 034

11

69,2%

6

BONAVA EESTI OÜ

16 685

15

259,8

5

2 113

17

934,1

2

39,3

32

3 332

7

695

5

60

35

3 073

20

64,5%

7

TECHNOPOLIS ÜLEMISTE AS

12 854

16

117,0

30

7 147

4

109,2

43

13,3

59

3 120

10

643

6

2 898

8

7 896

10

63,1%

8

ALEXELA OIL AS

122 536

2

100,9

70

2 042

18

125,1

33

10,3

62

2 004

40

1 213

1

1 610

13

4 471

18

61,3%

9

MAGNETIC MRO AS*

50 520

6

138,4

14

2 474

13

109,9

42

46,3

25

3 313

8

168

14

1 385

15

14 400

6

58,2%

10

KAAMOS KINNISVARA AS*

19 846

10

91,0

78

5 075

7

36,0

73

9,5

63

3 429

6

584

7

1 961

11

6 475

13

56,5%

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

55

56

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSI­VÕIMELISIM FINANTSVAHENDUS­ETTEVÕTE 2017: SWEDBANK AS KUIDAS SAAME TEID AIDATA: Swedbanki töötaja ja rahulolev klient.

FOTOD SWEDBANK, RAUNO VOLMAR

Swedbank – kodune, nagu hakklihakaste Kord veidi enne masu sattusin Stockholmi Swedbank Grupi peamajja üritusele, kus panga pealikud esitlesid finantsanalüütikutele ja ajakirjanikele panga tulemusi ning tegevuskavasid. Teiste seas rääkis üks direktor vajadusest olla agressiivsem. Muu hulgas kiitis ta telemarketingi.

T

äpselt tema kõne ajal hakkas mu taskus mobla surisema. Toru otsas oli töötaja panga Tallinna kontorist, kes justkui Stockholmi-ülemuse soove aimates uuris, kas vajaksin laenu.

Paar aastat hiljem, kui masust oli saanud pupu, rääkisid Swedbank Eesti juhid, et osa tolle osakonna töötajatest, kes telefonitsi laenu pakkusid, nõustasid nüüd kliente, kes jäid hätta laenude tasumisega. Psühholoogiliselt oli see neile raske, kuid töö vajas tegemist. Ühtlasi on see hea näide sellest, kuidas suur pank oma tegevust kiiresti ümber korraldas.

Swedbank on viimased paarkümmend aastat olnud Eesti pangaturu kindel liider ja suurima kasumi teenija. Kuid sel kohal püsida pole lihtne. Ühest küljest on sündimas suurkonkurent Luminor (Nordea + DNB), teiselt poolt haukavad turuosa hoiu-laenuühistud ja ühisrahastuse platvormid. Eestlased kolivad keskustesse ning suurt ja kallist kontorivõrku pole enam vaja. Tuleva tulekuga algas pensionifondide tasude langetamine. Intressimäärad on erakordselt madalad.

Keskkond on kõvasti muutunud, kuid kõige olulisem on rahva ehk klientide ja potentsiaalsete klientide suhtumine. Küsisin seetõttu mõnedelt ettevõtjatelt ja finantstegelastelt, mida nad Swedbankist arvavad.

Kinnisvarafonde juhtiva EfTEN Capitali peadirektor Viljar Arakas ütles, et ta on ooda­tud Swedbanki igal korrusel. Swedbanki suurimaks vooruseks peab ta ennustata-

vust: kui mõni väikepank mõtleb kinnisvara puhul kord nii ja kord naa, siis Swedbanki puhul on käitumine alati ette teada.

Catella eestvedaja Aavo Kokk muigab, et pangad on kõik ühesugused – sama hea oleks küsida, mis vahet on Farmi, Valio ja Tere piimal. Ta on Swedbanki kunde, sest on pangaga harjunud. Äripäeva finantsjuht Toomas Truuverk ütleb, et kirjastus hakkas eelmise kümnendi lõpul Swedbanki asemel kasutama SEBd. Kuid see otsus ei sündinud mitte Eestis, vaid Rootsis asuvas emafirmas. Põhjuseks oli kontsernikonto juurutamine. „Kahe suure panga kliendikogemuse põhjal tõesti väga suurt erinevust ei ole,“ ütleb Truuverk. Ta lisab, et

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

57

www.ettevõtluskonkurss.ee

Swedbanki asjaajamise ja protsesside juhtimise kultuur on üks paremaid Eestis.

Prügifirma Eesti Keskkonnateenused juht Argo Luude teatab kohe, et „Swedbank ei ole olnud kunagi meie põhipank. Varem oli probleemiks eelkõige panga suhtumine. Nad olid väga enesekindlad ja -kesksed ning ettevõtjatega räägiti või vähemalt püüti rääkida jõupositsioonilt.

Mäletan juhust, kus nad soovisid märkimisväärselt tõsta otsekorralduse hinda. Kuna meil oli hästi palju otsekorraldusega maksvaid kliente, siis tähendanuks see meile väga suurt kulude kasvu. Püüdsime nendega läbi rääkida igal tasemel, aga edu ei saavutanud. Seejärel tegime otsuse, et loobume Swedbanki teenustest ja kutsume kõiki oma kliente panka vahetama, kui nad soovivad otsekorralduse jätkumist.

Alles seepeale Swedbank leebus ja oli valmis mõistlikuks kokkuleppeks. Lisaks olid nad ka kallid, intressid olid kõrgemad ja üldse tingimused teiste pankadega võrreldes natuke kehvemad.“ Kuid Luude lisab: „Swedbanki suhtumine on täiesti kardinaalselt muutunud. Ma ei tea, kas seda on põhjustanud mingi suunatud töö oma mainega või on lihtsalt inimesed vahetunud, aga juba mitu aastat võime neid kiita, et äärmiselt viisakas suhtumine ja tõesti soovitakse mõelda kaasa koos ettevõtetega ja pingutada finantseeringu saamise nimel.

Nad on tulnud välja teenustega, mis on meile väga olulised, ja seetõttu oleme nendega tänaseks juba väga tõsises ja töises suhtes. Nende tugevuseks on juurdepääs suurele rahale, nad saavad finantseerida Eesti

mõistes ikka väga suuri tehinguid. Nõrkuseks siis otsustusprotsess, teatud summadest ülespoole peavad nad saama loa väljastpoolt Eestit.“ Peagi Eesti suurimaks vallaks kasvava Saue vallavanem Andres Laisk: „Olen Hansapanga klient vist alates selle loomisest ja sattusin sinna seoses Tartu Kommertspanga pankrotiga. Selle pika perioodi jooksul olen näinud head ja halba panka.

Halvematel aegadel olen isegi teises pangas konto avanud, aga siis leebunud, sest Swedbanki internetipank on lihtsalt nii käe sisse kasvanud. Täna käid tegelikult läbi suure masinavärgi, aga tulemus on siiski kuidagi harjumuspäraselt kodune – nagu hakk­ lihakaste.“ SULEV VEDLER

FINANTSVAHENDUSETTEVÕTTED 2017 Koht

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

1

SWEDBANK AS*

354 500

1

103,1

7

191 400

1

220,8

1

12,0

8

2 739

8

155

5

7 000

1

266 600

1

100,0%

2

LHV GROUP AS*

58 450

3

132,3

3

19 893

2

134,5

5

22,0

4

3 369

3

182

3

5 912

2

32 869

2

58,8%

3

BONDORA AS*

4 177

8

169,5

1

1 444

8

77,9

9

75,0

1

3 880

1

104

7

243

4

3 306

7

49,0%

4

NORDEA FINANCE ESTONIA AS

22 492

5

99,9

8

13 115

4

146,3

2

12,9

6

3 873

2

331

1

28

7

16 275

5

47,0%

5

AVARON ASSET MANAGEMENT AS

4 259

7

145,0

2

2 025

7

140,7

3

61,1

2

2 372

9

284

2

2

8

2 452

8

46,5%

6

BIGBANK AS*

69 256

2

96,6

9

11 703

5

104,5

7

12,3

7

2 964

7

167

4

3 926

3

26 465

4

41,0%

7

ADMIRAL MARKETS AS

17 953

6

108,9

5

5 888

6

100,0

8

29,4

3

3 140

5

151

6

146

6

10 372

6

32,1%

8

DANSKE BANK A/S EESTI FILIAAL

35 340

4

88,1

10

16 212

3

137,2

4

13,0

5

3 316

4

102

8

150

5

30 020

3

29,7%

9

PÕLVAMAA HOIU-LAENUÜHISTU TUÜ

274

9

105,3

6

28

9

110,9

6

8,1

9

3 102

6

91

9

139

9

21,0%

10

SPT INKASSO OÜ

197

10

116,6

4

0

10

0,0

10

1 385

10

39

10

83

10

3,1%

Loe Tallink Grupist lk 25

TURISMIETTEVÕTTED 2017

Ettevõtted Müügitulu

*konsolideeritud 1000 €

Koht

58

1 TALLINK GRUPP AS*

vt täismahus tabelit www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2015 = 100) koht 1000 € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2015 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta 1000 € koht 1000 € koht 1000 € koht (0 ... 100%)

937 805

1

99,2

10

43 635

1

73,7

10

5,3

9

2 443

1

131

4

68 900

1

253 664

1

100,0%

2 ESTRAVEL AS*

74 210

2

97,6

12

1 564

3

151,0

5

66,0

2

2 192

2

437

3

109

4

6 036

2

48,0%

3 BT AGENCY OÜ

1 627

6

108,4

6

69

7

166,3

4

2708,5

1

599

1 627

1

3

9

76

11

45,3%

4 VIA HANSA EESTI AS

11 708

3

118,2

2

1 718

2

110,7

7

7,3

8

1 590

3

650

2

2

10

2 062

4

35,8%

5 CUCE-CAMP OÜ

397

10

144,1

1

41

10

211,9

2

16,1

7

868

10

66

6

103

10

21,2%

6 HOTEL MANAGEMENT SERVICES OÜ

1 617

7

107,2

7

104

6

223,3

1

50,3

5

1 045

7

74

5

35

6

380

7

20,4%

7 OKO RESTORANID OÜ

4 914

5

110,2

4

418

5

139,3

6

64,0

3

1 256

4

50

7

58

5

1 911

5

19,3%

8 PJV HALDUSKODA OÜ

407

9

102,7

8

42

9

177,7

3

53,0

4

895

8

37

9

4

8

160

8

13,3%

11 585

4

98,7

11

469

4

99,0

9

49,4

6

886

9

28

12

293

3

4 819

3

8,5%

919

8

100,5

9

55

8

100,0

8

3,8

10

1 074

6

32

11

35

7

429

6

6,1%

9 BALTIC RESTAURANTS ESTONIA AS 10 SWEDEST MOTEL GROUP AS

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

59

60

www.ettevõtluskonkurss.ee

NOORE ETTEVÕTJA PREEMIA 2017 VÕITJA: KRISTEL KRUUSTÜK

Kristel Kruustük: „Kõik on võimalik – ainult tegutse!“ Noore Ettevõtja preemia 2017 laureaat Kristel Kruustük (28) ehitab üleilmset tarkvaratestijate võrgustikku Testlio ja inspireerib Eesti noori suurelt mõtlema.

K

ruustük on pärit Koselt, kus õppis gümnaasiumi lõpuni kohalikus keskkoolis. Kooli kõrvalt käis muusikakooli klaveritundides ning mängis korvpalli. Mingil määral tegi modellitööd, käies isegi Milanos.

Ent Kruustük ütleb, et väike Kose oligi laias laastus tema maailm, sest isegi Tallinna sattus ta harva.

Nii ei olnud tal pärast keskkooli lõppu ka selget plaani, mida edasi teha. „Paljudel mu klassikaaslastel oli kindel siht – kes tahtis saada geenitehnoloogiks, kes filoloogiks. Mina ei teadnud, kelleks tahan saada, ja see veidike hirmutas,“ ütleb Kruustük.

Kruustüki vanem õde kutsus ta suveks Londonisse – tehku veidi ettekandjatööd ja mõelgu elu üle järele. Londonis tutvus Kruustük inimestega, kes töötasid tehnoloogia alal.

Need süstisid naisesse usku, et just see on tõeline tuleviku tööpõld: programmeerid veebilehti, juhid projekte või lausa ehitad roboteid.

Tehnoloogia ei olnud talle varem erilist huvi pakkunud. Mingil määral oli ta vaid mänginud arvutimänge.

Ka reaalainetega nägi Kruustük koolis üksjagu vaeva. Matemaatika oli gümnaasiumis talle nii raske, tunnistusel ilutses kaheseis ja õpetaja soovitas tungivalt matemaatikaeksamile mitte minna – kukub niikuinii läbi.

Ent Kruustük tegi matemaatikaeksami siiski suure pingutuse järel edukalt ära ja selle tulemusega õnnestus tal saada IT Kolledžisse süsteemide arendust õppima.

Koolis avastas Kruustük enda jaoks ITtoodete testimise maailma, leidis sellest mitu kriitilist kitsaskohta ning otsustas ettevõtjana härjal sarvist haarata, et need kitsaskohad likvideerida.

Nii lõi ta koos abikaasa Markoga neli aastat tagasi testimisfirma Testlio, mille tegevusest saab täpsemalt lugeda selle väljaande lehekülgedel 16–17.

Ikka küsitakse, miks on noori – ja eriti naisi – nii vähe äris.

Kruustük leiab, et noori huvitab ettevõtlus väga. „Eriti kui meil on sellised ägedad ettevõtted nagu Skype, Transferwise, Pipedrive või Testlio, kes näitavad, et kõik on võimalik.

Kõik on enda teha. Ainult mine ja tee!“ Kruustük lubab teha kõik endast oleneva, et noori ettevõtlikkusele inspireerida.

TOIVO TÄNAVSUU

NOORE ETTEVÕTJA PREEMIA Noore Ettevõtja Preemia konkursiga otsivad Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank noort ja tegusat kuni 30aastast firmaomanikku või -juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning Swedbankilt 5000 eurot preemiat. Konkurss toimus juba kolmandat aastat ning algatust toetab Eesti Vabariigi president.

Varasemate aastate võitjad: 2015 – Indrek Ulst, Mooncascade OÜ; 2016 – Markus Villig, Taxify OÜ.

PALJU LENNUMIILE: Kristel pendeldab sagedasti Tallinna ja Silicon Valley vahet.

Tema ettevõttel on kontorid mõlemal pool ooekeani.

FOTO LIIS TREIMANN / SCANPIX

www.ettevõtluskonkurss.ee

61

ATSID MADR S K E LAT ISMID I LÕIKAMINE / HHAN E M I OD AD KAPPVO BIKANG A / D PEHMEMÖÖBLI TARVIKU ID EHANISM M A U ED LA ERGONOOMILIS SLIIMID ÖÖSTU T A J KTID KONTA EHANISM M / VATIIN

POR OLOON

Hoidla tee 9, Vaida / 75302 Harjumaa myyk@alpek.ee / tel: (+372) 627 6610

www.alpek.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

MAKROPILK

2016: Palgad ja tarbimine kasvasid, kuid investeeriti loiult

FOTO MARTIN DREMLJUGA

62

Mida öelda 2016. majandusaasta kohta, mis on nüüdseks risti ja põiki kokku võetud? Heitlik kliima, ettevaatlikud ettevõtjad, kuid tarbijatel põhjust rõõmustamiseks.

L

õppenud aastal süvenes geopoliitiline ebakindlus ja realiseerusid mõnedki riskid, mida veel aasta alguses peeti vähetõenäolisteks. Lisaks finantsturgude heitlikkusele kaldusid mitmed riigid üha selgemalt protektsionismi ning see pärssis rahvusvahelist kaubandust.

Euroopa majanduse olukorda halvendas lisaks majandus­reformide takerdumine mitmes lõunapoolses riigis. Kõige selle tagajärjel jäi maailmamajanduse areng aasta kokkuvõttes prognoositust aeglasemaks, globaalne majandus kasvas esialgsel hinnangul vaid kolm protsenti.

Eesti majanduskasv 2016. aastal jäi varasemate aastate kriisijärgse perioodi kasvutempole alla, aga ületas 2013. aasta ja 2015. aasta taseme. Ootasime kuni kahe ja poole protsendist majanduskasvu, kuid see jäi kättesaamatuks suuresti majanduskeskkonna üldise halvenemise tõttu. Meie kasvuvõimalusi pärssisid kesised investeeringud ning tootlikkusest kiiremini kasvanud palgad.

Ent oli ka positiivset. Eesti inimeste palk kasvas märgatavalt, vähenes tööpuudus ja kasvas tarbimine. Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet aitas üleval hoida riigi tugev rahandus, tasakaalus eelarve ja riigi väike võlakoormus.

Kui arenguid konkreetsemalt vaadata, siis Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas mullu 2,1 protsenti ning küündis jooksevhindades 21,1 miljardi euroni. Kõige kiiremini kasvas majandus neljandas kvartalis, kusjuures kasvu vedasid ettevõtted kaubanduse, info ja side ning transpordi valdkondades. Eesti suurima tegevusala töötleva tööstuse lisandväärtus lausa kahanes!

Kaupade ekspordi ja impordi vahe oli positiivne ehk meie kasuks ning kodumajapidamiste tarbimise suurenemise tuules kasvas sisemajanduse nõudlus. Inimesed kulutasid rohkem transpordile, toidule ja vabale ajale.

Hinnad olid esimesel poolaastal languses, kuid pöördusid augustis kaheaastase vaheaja järel taas tõusule (aastaga tõusid hinnad keskmiselt 0,1 protsenti). Hindu tirisid alla kõige rohkem mootorikütuste odavnemine ning hariduse ja lasteasutuste kulutuste vähenemine (viimastes langesid hinnad lausa 8,1 protsenti!). Samas kergitasid üldist hinnataset

Veel fakte Eesti majanduse kohta 2016. aastal Valitsemissektori eelarve ülejääk 0,3 protsenti Võlatase 9,5 protsenti SKTst Jooksevkonto ülejääk 2,7 protsenti SKTst Teenuste ekspordi kasv 6 protsenti

enim alkoholi, tubakatoodete ning riiete ja jalatsite kallinemine.

Keskmine brutopalk oli 2016. aastal 1146 eurot, olles tõusnud varasema aastaga võrreldes üle 7 protsendi. Reaalpalk, kus on arvestatud ka hindade tõusuga ehk mis peegeldab inimeste ostujõudu, kerkis aastaga 7,5 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud kerkisid mullu palgatöötaja kohta keskmiselt lausa viiendiku võrra ning mõjutasid märkimisväärselt keskmise brutopalga kasvu. Rohkem teeniti kõikidel tegevusaladel, kuid kiireim oli palgakasv haridus- ja abitegevustes (+16 protsenti), kinnisvaras (+14 protsenti), põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (+11 protsenti), info ja side alal (+10 protsenti), majutuses ja toitlustuses (+9 protsenti) ning sotsiaalhoole­kandes (+9 protsenti).

Vabariigi kõrgeimat palka teeniti mullu info ja side alal ning kindlustustegevustes (keskmine brutopalk ligi 1900 eurot). Ühes suurimas tegevusharus töötlevas tööstuses oli keskmine kuupalk aasta lõpus pisut üle 1100 euro.

Ei ole ilmselt üllatav, et kõrgeimat palka teeniti jätkuvalt Harjumaal ja Tartumaal ning madalaimat Põlva-, Saare- ja Jõgevamaal.

Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aastal 6,9 eurot ning kerkis aastaga 6 protsenti.

Kaupade eksport kasvas pärast kolmeaastast langustrendi kolm protsenti, Eesti ettevõtted eksportisid kaupu mullu ligi 12 miljardi euro ulatuses.

Kõige rohkem müüdi Rootsi, selle osakaal koguekspordis oli 18 protsenti. Järgnesid Soome (16 protsenti) ja Läti (9 protsenti). Aastaga kasvas kõige enam eksport Mehhikosse, Saksamaale ja Soome. Enim vähenesid kaubamahud Läti, Rootsi ja USA suunal. Kokku leidsid Eesti kaubad tee lausa 179 riiki, kusjuures ligi sajaga neist oli meie kaubandusbilanss positiivne. Euroopa Liidu riikide osa-

tähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal peaaegu kolm neljandikku ning eksport teistesse liidu riikidesse kasvas 85 miljoni euro võrra. Samas väljaspool Euroopa Liitu olevatesse riikidesse müüsime kaupu 232 miljoni euro võrra rohkem.

Sarnaselt varasemate aastatega viidi Eestist kõige enam välja elektriseadmeid (22 protsenti), järgnesid puit ja puidutooted (10 protsenti), põllumajandussaadused ja toidu­kaubad (9 protsenti) ning mitmesugused tööstustooted (samuti 9 protsenti). Ekspordi kasvu mõjutas kõige rohkem mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning puidu ja puidutoodete väljaveo suurenemine. Samas vähenes mineraalsete toodete ning põllumajandustoodete ja toiduainete väljavedu. Üle 70 protsendi Eesti tööstusettevõtete toodangust rändas üle piiri.

Kaupu imporditi 2016. aastal 13,5 miljardi euro väärtuses, kolm protsenti rohkem kui aasta varem. Suurimad kaubakogused saabusid Soomest (13 protsenti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti) ja Leedust (9 protsenti). Euroopa Liidu riikide osatähtsus impordis oli 82 protsenti.

Aastaga suurenes kõige enam kaupade sissevedu Hollandist, Ungarist ja Prantsusmaalt. Enim vähenes import Soomest ja Venemaalt. Meile toodi piiri tagant enim sisse

www.ettevõtluskonkurss.ee

EESTI MAJANDUS ÜLEILMSES HEITLUSES

Valik rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnanguid iseloomustamaks Eesti majandusolukorda 2016. aastal võrdluses teiste riikidega.

TÕUSIME

Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting (IMD) 30. koht 61 riigi võrdluses (mai 2017). Eesti positsioon paranes ühe koha võrra.

Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO) 30. koht 188 riigi edetabelis (2016). Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne. Parandasime oma positsiooni kolme koha võrra.

Rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks (Transparency International) 2016. aastal 22. koht 176 riigi edetabelis (detsember 2016). Esikohal olevas riigis on korruptsioon väikseim. Eesti positsioon paranes ühe koha võrra.

Turismi konkurentsivõime indeks (WEF) Eestile kuulub 136 riigi hulgas 37. koht (mai 2017). Aastaga on reiting tõusnud ühe koha võrra. Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turvalisust, transpordija IT-taristut, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jne.

Doing Business (World Bank Group) 12. koht 190 riigi arvestuses (juuni 2016). Riigid on reastatud selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ning sellega tegeleda.

Aastaga tõusime ühe koha võrra.

FOTO ANNI ÕNNELEID

JÄIME SAMALE TASEMELE Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohus­­tuste täitmise võimet iseloomustav reiting (Standard & Poor’s).

Reitinguagentuur S&P Eesti riigireiting on AA– (väljavaade stabiilne) ning sel tasemel püsinud 2012. aasta oktoobrist. Hindamise aluseks on riigis tehtud struktuurireformid, otseinves­teeringute maht, fiskaal- ja rahapoliitika.

Rahvusvaheline infotehnoloogia indeks (WEF) 22. koht 139 riigi võrdluses (aprill 2016). Aluseks on IT kasutamine riigi majanduse edendamisel. Võrreldes aasta varasemaga on Eesti jäänud samale tasemele.

Globaalne konkurentsivõime reiting (WEF) 30. koht 138 riigi võrdluses (september 2016). Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil ning näitab riigi arengutaset sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovat­siooni baasil. Võrreldes aasta varasemaga jäi reiting samaks.

LANGESIME Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation) 6. koht 180 riigi võrdluses (veebruar 2017). Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekku­mine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne. Kukkusime ühe koha võrra.

elektriseadmeid – nende osakaal moodustas 18 protsenti kogu impordist. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11 protsenti) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11 protsenti). Aastaga suurenes enim transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Samas kahanes kõige rohkem (jooksevhindades) mineraalsete toodete import.

Väliskaubanduse bilanss oli mullu 1,6 miljardi euroga puudujäägis ning defitsiit suurenes. Kaubagrupiti oli suurim ülejääk puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstuskaupade (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses. Suurim puudujääk seevastu oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Eesti ehitusturul nappis nõudlust. Sellele vaatamata ehitusmahud veidi suurenesid ja seda esimest korda pärast kaheaastast langusperioodi. Ehitusettevõtted ehitasid Eestis ja välisriikides kokku enam kui kahe miljardi euro eest, millest hooned moodustasid 1,4 miljardit ning ülejäänu muud rajatised.

Meie firmade ehitustegevus välisturgudel kasvas samuti. Ehitusregistri andmetel lubati 2016. aastal kasutusse üle 4700 uue eluruumi, mis on enam kui 700 võrra rohkem kui varasemal aastal. Nõudlus uute hea asukohaga elamispaikade järele püsib, mida

näitab ka see, et 2016. aastal väljastati ehituslubasid enam kui 6000 eluruumi ehitamiseks. Mullu lubati kasutusse üle tuhande mitteelamu kogupinnaga ligi 800 000 ruutmeetrit, kõige rohkem lisandus kaubandus-, lao- ja tööstuspindu.

Majutusettevõtetes peatus 2016. aastal üle kolme miljoni turisti, sellest kaks miljonit välisturisti ja ülejäänud siseturistid. Nii sise- kui välisturistide arv kasvas aastaga 7 protsenti. Ligi pooled Eestis ööbinud välisturistid tulid Soomest, järgnesid Venemaa (10 protsenti) ja Läti (7 protsenti). Võrreldes varasema aastaga kasvas nii Soome, Venemaa kui ka Läti turistide arv. Samuti saabus varasemast rohkem turiste Saksamaalt, Rootsist, Leedust ning Aasia riikidest. Kolm neljandikku välisturistidest tulid Eestisse puhkama, viiendik oli tööreisil.

Eestis oli mullu üle 900 majutusettevõtte, kokku 19 000 hotellitoa ning 43 000 voodikohaga. Tubade täituvus oli 42 protsenti. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot.

Ettevõtlussektori tegevused pisut halvenesid. Eelkõige avaldub see kogukasumi vähenemises 10 protsendi võrra võrreldes varasema aastaga. Seejuures vähenes kasum enamikul tegevusaladel, töötlevas tööstuses koguni kolmandiku võrra. Suurema panuse

kasumi kasvu andsid kaubandus- ja energeetikaettevõtted.

Eesti ettevõtted müüsid 2016. aastal kaupu ja teenuseid enam kui 50 miljardi euro eest ehk kaks protsenti rohkem kui aasta varem.

Kaubandusettevõtete müügitulu kasvas neli protsenti, töötleva tööstuse ettevõtete oma kaks protsenti.

Ettevõtete kulud suurenesid aastaga kolm protsenti, tööjõukulud lausa viis protsenti. Tööviljakus oli 2016. aastal keskmiselt 21 600 eurot töötaja kohta ehk veidi väiksem kui aasta varem.

Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2016. aastal kaks miljardit eurot – kukkumine 12 protsenti. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kelle arvele kuulub pool kõigist investeeringutest.

Plussid ja miinused kokku lüües võib läinud aastale anda hindeks rahuldav. Kas 2017 tuleb parem?

LEEV KUUM, Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

63

64

www.ettevõtluskonkurss.ee FOTO EGERT KAMENIK

2016. aasta võitjad ehk Eesti parimate ettevõtete esindajad koos president Kersti Kaljulaidiga.

Konkursside võitjad läbi aegade KONKURENTSIVÕIME EDETABELI VÕITJAD Eesti konkurentsivõimelisim ettevõte

2003 – EESTI ENERGIA AS 2004 – HANSAPANK AS 2005 – HANSAPANK AS 2006 – HANSAPANK AS 2007 – TALLINK GRUPP AS 2008 – TALLINK GRUPP AS 2009 – MAZEIKIU NAFTA TRADING HOUSE OÜ 2010 – TALLINK GRUPP AS 2011 – EMT AS 2012 – EMT AS 2013 Konkurentsivõimelisim suurettevõte – EESTI ENERGIA AS Konkurentsivõimelisim väikeja keskmine ettevõte – WIRTGEN EESTI OÜ Konkurentsivõimelisim mikroettevõte – KLF-ERI OÜ 2014 Konkurentsivõimelisim suurettevõte – EMT AS Konkurentsivõimelisim väike- ja keskmine ettevõte – TALLINNA TEED AS Konkurentsivõimelisim mikroettevõte – ENTRONIK OÜ 2015 Konkurentsivõimelisim suurettevõte – MERKO EHITUS AS Konkurentsivõimelisim väike- ja keskmine ettevõte – ADCASH OÜ Konkurentsivõimelisim mikroettevõte – INTERSTUDIO OÜ 2016 Konkurentsivõimelisim suurettevõte – TALLINK GRUPP AS Konkurentsivõimelisim väike- ja keskmine ettevõte – ADCASH OÜ Konkurentsivõimelisim mikroettevõte – SPS GRUPP OÜ

ETTEVÕTLUSE AUHINNA VÕITJAD VÄLISINVESTORI KONKURSS 1995 – EESTI TELEFON AS 1996 – ELCOTEQ TALLINN AS 1997 – TOLARAM GRUPP 1998 – HANSAPANK AS 1999 – KUNDA NORDIC TSEMENT AS

EKSPORDIFOORUM 1997 – NORMA AS 1998 – KREENHOLMI VALDUSE AS 1999 – VIISNURK AS

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2000 – VIISNURK AS 2001 – SILMET AS 2003 – BLRT GRUPP AS 2004 – VILJANDI METALL AS 2005 – REGIO AS 2006 – VERTEX ESTONIA AS 2007 – TALLINK GRUPP AS 2008 – ABB AS 2009 – VKG OIL AS 2010 – ERICSSON EESTI AS 2011 – FORTUMO OÜ 2012 – PKC EESTI AS 2013 – KÜHNE + NAGEL AS

2014 Eksportöör – TOP Marine OÜ Uuendaja – MP & Partners Engineering OÜ Piirkonna ettevõte – Loodusvägi OÜ Disaini rakendaja – La Muu OÜ Välisinvestor – ABB AS 2015 Eksportöör – Kodumaja AS kontsern Uuendaja – Adcash OÜ Piirkonna ettevõte – UPM-Kymmene Otepää AS Vastutustundlik ettevõte – Playtech Estonia OÜ Välisinvestor – Westaqua-Invest OÜ 2016 Eksportöör – Hekotek AS Uuendaja – Estonian Cell AS Piirkonna ettevõte – Eastman Specialties OÜ Disainirakendaja – Proekspert AS Välisinvestor – Kohila Vineer OÜ

AASTA ETTEVÕTE 2014. aastal valiti esimest korda kahe konkursi parimate hulgast aasta ettevõte.

2014 – TOP MARINE OÜ 2015 – KODUMAJA AS 2016 – HEKOTEK AS

www.ettevĂľtluskonkurss.ee

65

CO2-emissioon sõltuvalt tüübist 145–203 g/km ja keskmine kütusekulu 5,5–8,9 l/100 km

Puudutades kõiki Teie meeli.

Uus S-klass. Intelligentne sõiduelamus. Intelligent Drive juhiabisüsteemide pakett koos ENERGIZING mugavussüsteemiga pakub täiuslikku luksust. Personaalselt Teile. S-klass on oma klassi liider, mis kombineerib intelligentselt seitse erilist programmi, tagades iga reisija isikliku heaolu. Igal ajahetkel.

Vaid nupulevajutusega.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee