Eesti Parimad Ettevõtted 2015

Eesti parimad ettev천tted 2015

ettev천tluse auhind konkurentsiv천ime edetabel

www.ettev천tluskonkurss.ee

www.ettev천tluskonkurss.ee

3

4

www.ettev천tluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED 2015 Eesti suurim ja pikima traditsiooniga ettevõtluskonkurss toob teie ette edukamad, säravamad ja konkurentsivõimelisemad ettevõtted üle Eesti. Edukas ettevõtja ei ehita oma ärimudelit pelgalt loodetavatele kasuminumbritele, vaid soovile anda ühiskonnale midagi sellist, mida tõeliselt vajatakse. Tunnustus ettevõtluskonkursil näitab, et ollakse õigel teel. Et luuakse tõelist väärtust, millega kaasneb oskusliku tegutsemise korral loomulikult ka kasum. Täname kõiki osalejaid ja soovime ka edaspidi uuenduslikke ideid, tarkust nende hulgast konkurentsivõimelisemad ära tunda ja – mis peamine – ettevõtlikku meelt!

Hanno Tomberg Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, juhatuse esimees

Toomas Luman Eesti KaubandusTööstuskoda, juhatuse esimees

Jüri Käo Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu esimees

Meile on oluline ettevõtjaid julgustada ja nende saavutusi esile tõsta. Ettevõtluse Auhinna väljaandmine annab meile hea võimaluse kord aastas ettevõtjatele aitäh öelda. Ajalugu on näidanud, et avalik tunnustus ja tähelepanu on avanud ettevõtetele uusi uksi – see on selge signaal konkursi mõjust ja olulisusest. EAS on konkurssi korraldanud juba 15 aastat ja peame vajalikuks seda traditsiooni jätkata. Ettevõtluse Auhinnaga tunnustame ettevõtteid eri kategooriates, mõõtu võtavad nii suured kui väikesed, nii piirkondlikud kui rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted.

Iga-aastane ettevõtjate mõõduvõtt on sarnane kümnevõistlusega, kus ei piisa ainult ühest heast hüppest ja ühekordsest suurepärasest sooritusest. Nagu spordis, nii ka ettevõtluses loeb sinu ettevõtte pikaajaline tubli panustamine ja stabiilsed head tulemused. Konkurentsivõime on ettevõtte kompleksvõime, mis näitab tema pikaajalisi tugevaid tulemusi ja jätkusuutlikku arengut. Oleme uhked, et igal aastal osaleb konkurentsivõime edetabelis Eesti ettevõtete paremik, ning julgustame ka noori rohkem ettevõtlusega tegelema ja meie konkursil osalema!

Meil on põhjust Eesti ettevõtjate üle uhke olla. Ligi 500 eduka, uuendusliku ja konkurentsivõimelise ettevõtte osalemine sellel konkursil kinnitab, et tahame jätkuvalt olla parimad. Eestis pole ehk kunagi elatud nii hästi kui praegu. Samas ei ole meil kunagi olnud nii palju võimalusi elu veelgi paremaks teha. Siiski näib, et hoog kipub raugema. Mina tahan näha erksat Eestit. Erksas Eestis on poliitikud, kes võtavad ette päris reforme. Ettevõtjad, kes arendavad targemaid tooteid-teenuseid. Töötajad, kes täiendavad end sõna otseses mõttes terve elu kestel. Soovin selleks kõigile erksaid mõtteid.

5

6

www.ettevõtluskonkurss.ee

Sisukord

Lk 8 Ettevõtluse Auhind 2015 ja Konkurentsivõime Edetabel 2015 konkursside tutvustused Lk 9 Kuidas valiti Aasta Ettevõte 2015? Lk 10 Kodumaja AS – üldvõitja, Aasta Ettevõte 2015, Aasta Eksportöör 2015 AASTA ETTEVÕtTE 2015 NOMINENDID Lk 12 UPM-Kymmene Otepää AS – Aasta Piirkonna Ettevõte 2015 Lk 14 Westaqua-Invest OÜ – Aasta Välisinvestor 2015 Lk 16 Playtech Estonia OÜ – Aasta Vastutustundlik Ettevõte 2015 Lk 18 Merko Ehitus AS – Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2015, Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2015 Lk 20 Adcash OÜ – Aasta Uuendaja 2015, Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2015 Lk 22 interstudio OÜ – Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2015 Lk 34 Lk 38 Lk 40 Lk 44 Lk 48 Lk 50 Lk 52 Lk 54 Lk 56 Lk 58 Lk 60

VALDKONDADE KONKURENTSIVÕIMELISIMAD ETTEVÕTTED JA EDETABELID Hulgikaubandus: CM Tallinn AS Jaekaubandus: Tallinna Kaubamaja Grupp AS Tööstus ja energeetika: BLRT Grupp AS Teenindus: Olympic Entertainment Group AS Side, kommunikatsioon ja IT: Eesti Telekom AS Turism: Tallink Grupp AS Toiduainetööstus: A. Le Coq AS Transport ja logistika: Greencarrier Liner Agency OÜ Ehitus: Merko Ehitus AS (artikkel lk 18) Kinnisvara: Technopolis Ülemiste AS Finantsvahendus: Swedbank AS

ÜLEVAATED Lk 62 Leev Kuum: Eesti majandus 2014 – pingeline aasta ebakindlas keskkonnas Lk 64 Konkursside võitjad läbi aegade

EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED 2015 Konkurss: Konkurentsivõime edetabel 2015 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Moonika Kukk E-post moonika.kukk@koda.ee Tel 604 0088

Konkurss: Ettevõtluse Auhind 2015 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Marion Raudsepp E-post marion.raudsepp@eas.ee Tel 627 9520

Väljaandja AS Ekspress Meedia Toimetaja Toivo Tänavsuu Kujundaja Tuuli Prees Korrektuur Katrin Hallas Trükk Printall

www.ettev천tluskonkurss.ee

7

8

www.ettevõtluskonkurss.ee

KAKS KONKURSSI Konkurentsivõime edetabel 2015 Ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime paranemisele ja koos sellega kogu Eesti majanduse kiiremale arengule. Edetabel toob esile kõige edukamad ettevõtted ja seab need eeskujuks teistele. Edetabel on edukate ettevõtete jaoks hea võimalus end avalikkusele tutvustada ja selle kaudu oma konkurentsivõimet kindlustada. Konkurentsivõime on kompleksvõime, mille tunnusteks on ettevõtte edukus, tulemuslikkus ja arengu jätkusuutlikkus. See avaldub võrdluses teiste ettevõtetega ning näitab tema positsiooni teiste hulgas. Konkurentsivõime avaldub suuremas läbimüügis, paremates finantstulemustes, efektiivsemas ressursside kasutamises jne. Konkurentsivõime näitab produktiivsust, millega ettevõte kasutab oma ressursse. Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabeli ajalugu ulatub aastasse 2003, mil seda pingerida Eesti Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil hakati koostama. Alates 2006. aastast on koostööpartneriks Eesti Tööandjate Keskliit. Edetabelite koostamisel abistab Eesti Konjunktuuriinstituut, tehes koostööd Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudiga. Konkurentsivõime edetabelites tuuakse ära ettevõtted, kes selleks soovi avaldavad, vastavad metoodikas ettenähtud tingimustele ja esitavad nõutavad statistilised andmed oma kahe aasta tegevuse kohta: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulud, investeeringud põhivarasse, omakapital ja aasta keskmine töötajate arv. Tänavu esitas oma andmed ja soovi konkursil osaleda 400 ettevõtet. Edetabelid koostati vastavalt ettevõtete suurusele: konkurentsivõimelisim ettevõte selgus nii suurettevõtete, kesk- ja väikeettevõtete kui ka mikroettevõtete arvestuses. Lisaks selgusid parimad ka tegevusvaldkondade lõikes – jaekaubanduses, hulgikaubanduses, tööstuses ja energeetikas, toiduainetööstuses, ehituses, sides/kommunikatsioonis/IT-teenustes, transpordis ja logistikas, turismis, finantsvahenduses, teeninduses ning kinnisvaras. Loe konkursi ajaloo ja tulemuste kohta veebist: www.ettevotluskonkurss.ee.

PARIMA VALIMINE

Kuidas valiti A

asta ettevõte 2015 selgus Eesti suurimal ettevõtluskonkursil era- ja avaliku sektori koostöös. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus selgitas parimad ettevõtted Ettevõtluse Auhinna konkursil ja ettevõtlusorganisatsioonid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit edukaimad konkurentsivõime edetabelis. Mõlema konkursi parimate hulgast valis väärikas seitsmeliikmeline žürii välja aasta ettevõtte 2015. Arvestati majandusnäitajaid, vastupidavust keerulises majanduskeskkonnas, panust töökohtade loomisel, tegevusi ekspordi suunal ning panustamist ühiskonda. Konkursi eesmärk on edendada ettevõtlikkust ning tunnustada Eesti parimaid ettevõtteid.

Aasta Ettevõtte 2015 žürii:

Kristen Michal majandus- ja taristuminister

Urve Palo ettevõtlusminister

Ettevõtluse Auhind 2015 Ettevõtluse Auhind on Eesti vanim ettevõtluskonkurss, mille juured ulatuvad juba 1996. aastasse. Praegusel kujul toimub konkurss 15. korda ja seda korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Tänavu selgusid konkursi raames parimad ettevõtted viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta piirkonna ettevõte, aasta eksportöör ning esimest korda aasta vastutustundlik ettevõte. Koostöös valdkonna asjatundjatega valiti igas kategoorias välja kolm kõige tublimat ehk auhinna nominenti. Seejärel valis žürii nominentide seast välja iga kategooria võitja. Võitjate valimisel võeti aluseks ettevõtte majandustulemused, silmapaistvad saavutused ja tulevikuperspektiivid. Tänavu kuulusid žüriisse ettevõtlusminister Urve Palo, Kredexi juht Lehar Kütt, Arengufondi ökonomist Annika Lentso, ettevõtja David O’Brock ja EASi juhatuse liige Indrek Kaju. EASi juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on Ettevõtluse Auhinna konkurss riigi tunnustus silmapaistvatele ja edumeelsetele ettevõtetele. “Ajalugu on näidanud, et avalik tunnustus ja tähelepanu on avanud ettevõtetele uusi uksi – see on selge signaal konkursi mõjust ja olulisusest,” nentis Tomberg. Ettevõtluse auhinna konkurssi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Ardo Hansson Eesti Panga president

Andri Prodel Aasta Ettevõte 2014 võitja, Top Marine OÜ juht

Volli Kalm Tartu Ülikooli rektor

Oliver Väärtnõu Eesti KaubandusTööstuskoda, juhatuse liige; Cybernetica AS, juhatuse esimees

Kati Kusmin Tööandjate Keskliit, volikogu liige; Baltika AS, juhatuse liige

www.ettevõtluskonkurss.ee

aasta ettevõte 2015?

fotod tiit blaat

Aasta Ettevõtte 2015 žürii koosolek majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis..

Konkurentsivõime Edetabel 2015

Ettevõtluse Auhind 2015

Korraldavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit

Selgitati 11 võitjat eri tegevusvaldkondadest

Korraldab EAS

Selgitati 3 võitjat suuruse järgi: suurettevõte, väike- ja keskettevõte, mikroettevõte

3 võitjat vastavalt ettevõtte suurusele (suur, väike/kesk ja mikroettevõte)

Nominendid esitati žüriile, valiti

AASTA ETTEVÕTE 2015

Valiti parimad 5 kategoorias: uuendaja, välisinvestor, vastutustundlik ettevõte, piirkonna ettevõte, eksportöör

5 kategooria võitjat

9

10

www.ettevõtluskonkurss.ee

ETTEVÕTLUSE AUHIND

AASTA EKSPORTÖÖR 2015, AASTA ettevõte 2015: kodumaja kontsern

Kodumaja majja võid juba tehases sisse kolida Mitmest kriisist karastunud Tartu ettevõte ehitab puidust korrusmaju ning teeb võimsalt ilma Skandinaavia turul.

T

artumaa ühe suurema tööandja Kodumaja kontserni ampluaa on puitkarkassil korrusmajad. Kodumaja ettevõtted ehitavad kõik majaosad, mis on vundamendi peal, võtmed kätte printsiibil. Firma juhatuse esimees Lembit Lump ütleb, et vundament on ainus asi, mis tuleb teha ehitusplatsil ja mida ei saa teha valmis tehases. Vaid Rootsis, kus ettevõte üritab värskelt kanda kinnitada, tahab Kodumaja olla ka ehituse peatöövõtja, hoolitsedes kõige, sealhulgas vundamentide ehituse eest. Rootsis on firma seni ehitanud vanurite hooldekodusid. Rootsi turust peab saama tasakaalustaja Norra turule, kus Kodumaja on tuntud ja edukas. Praegu on sõltuvus ühest turust liiga suur. Ka euro suhtes tugevasti siia-sinna kõikuv Norra kroon valmistab aeg-ajalt peavalu. Tegelikult on Kodumaja ikkagi ehitus-, mitte tootmiskontsern, sest valminud objektide pilte vaadates ei tee vahet, kas majad on kerkinud ehitusplatsil traditsioonilisel viisil või on nad põhiosas valminud tehases ja seejärel ehitusplatsil kokku monteeritud. “Me oleme leidnud lahenduse, kuidas mitte töötada õues, sõltudes ilmastikust. Ehitame põhiosas katuse all,” ütleb Lump. Kodumaja kahes Tartu tehases valmivad ruumelemendid, mis saadetakse treileritega laevale ja laevaga Skandinaaviasse. Tavaliselt valmistavad majatehased lagesid, seinu või muid üksikuid tasaelemente. Need viiakse ehitusplatsile, monteeritakse seal kokku, paigaldatakse torustik ja kaabeldused ning seejärel viimistletakse nii seest kui ka väljast. Aga Kodumaja ehitab oma tehases valmis ruumelemendid, kusjuures ühes elemendis võib olla mitu ruumi (vannituba, magamistuba, köök või muu) või koguni väiksem korter kõige täiega! Tuba (ruumelement), mis tehasest välja sõidab, on umbes 95 protsenti valmis: lisaks

Kodumaja ehitatud kortermaja Oslos – Norra 2013. aasta parim elamuprojekt.

viimistlusele on paigas mööbel, sanitaartehnika, pistikud ja lülitid, valgustid, kodutehnika ja köök – vahel üllatuseks külmkapis isegi pudel šampust! Üks ruumelement võib olla üle 5 meetri lai ja ligi 15 meetrit pikk – sisuliselt võibki ehitada 2toalise korteri tehases valmis. Jääb vaid tõsta see vundamendile ja sisse kolida. Lump ütleb, et niisugune ehitusviis on aegasäästev ja kuluefektiivsem kui tavapärane platsiehitus. Eriti turgudel, kus ilmastik on heitlik ja tööjõukulud suured. Lisaks ei ole Kodumaja toodete hulgas midagi nii-öelda “tüüpset” – ehitusviis võimaldab väga suures osas järgida tellija ja arhitekti soove. Mõnele võib tulla üllatusena, et puidust saab ehitada mitmekorruselisi maju. Aasta lõpuks valmib Norras Bergenis 14korruseline maailma kõrgeim puitkarkassmaja, mille korterid ehitas – üllatus-üllatus – Kodumaja kontsern. 62 korterist, mille ruutmeetrihind küündib üle 8000 euro, on tänaseks juba valdav enamik müüdud. Tähelepanuväärne projekt on Kodumajale toonud tuntust üleilmselt. Seejuures vastab maja mõistagi kõikidele maavärina- ja tuleohutusnõuetele.

B

ergeni maja ehitatakse kolmes etapis: kõigepealt viis korrust, siis veel viis ja siis neli. Iga etapi järel valatakse betoonist platvorm, mis on aluseks järgmise etapi korrustele. Kodumaja ruumelementidega integreeritakse liimpuidust karkass, mis võtab osa koormusest enda kanda. Puidust on majas nii trepid kui ka liftisaht. Puidule kui taastuvale loodusvarale ennustatakse ehitusmaterjalina suurt tulevikku. Augusti lõpu seisuga olid Kodumaja ettevõtted valmis ehitanud 5800 eluruumi, neist lõviosa Norra turule. Põhjamaades hinnatakse puitmaju väga kõrgelt. Näiteks üks Kodumaja kortermaja Oslos valiti 2013. aastal riigi parimaks elamuprojektiks. Kodumaja alustas 20 aastat tagasi, investoriteks Hansapanga asutajad. Esimene maja sai vundamendile püsti 1995. aasta novembris.

Maailma kõrgeim, 14korruseline puitkarkasselamu Norras Bergenis valmib elementidena Kodumaja Tartu tehastes.

Lump meenutab, et toona ei osatud unistada, et ettevõtte põhiturg võiks olla väljaspool Eestit, loomulikult ei tuldud ka selle peale, et puidust võiks ehitada mitmekorruselisi korterelamuid. Üheksakümnendate keskel oli ettevõttel tõsiseid käivitamisraskusi. Kaalumisel oli isegi stsenaarium panna pillid kotti. Viimaks leidis ettevõte siiski elulootuse Skandinaaviast. 1997. aastal tutvuti Norra ettevõtjatega, kes soovisid ehitada Bodøsse 21 korteriga kolmekorruselise elamu. “Me ei saanud siis aru, mis meid ees ootab, aga lepingu allkirjastasime Tallinna lennujaama ootesaali pingil, ise põlvili põrandal, pool tundi enne norrakate kojulendu,” räägib Lump. Uks Skandinaaviasse oli avatud. Kuid siis juhtus midagi veidrat: firma ehitas Norrasse mitu korrusmaja (sealhulgas riigi esimese neljakorruselise puitkarkassmaja), tellijad olid rahul, kõik imetlesid ja olid õnnelikud. Aga uusi tellimusi ei tulnud. Kolm aastat sügati kukalt. Siis järsku tormati tellima. “Küsisin klientidelt, mida nad need kolm aastat ootasid. Me olnud nii kiiresti ehitanud,

www.ettevõtluskonkurss.ee foto toivo tänavsuu, kodumaja

Aasta eksportööri 2015 nominendid Valio Eesti AS

aasta 15 e 20 ettevõt

ja t i õ v

2014

2013

Müügitulu (mln €)

92,5

76,5

Ärikasum (mln €)

3,8

2,2

Tööjõukulud (mln €)

6,7

5

Töötajate arv

369

368

Lisandväärtus töötaja kohta

39 100

25 700

Shishi AS

2014

2013

Müügitulu (mln €)

6,8

4,7

Ärikasum (mln €)

1,5

0,8

Tööjõukulud (mln €)

0,5

0,5

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta

Kodumaja kontsern

18

15

114 900

84 100

2014

2013

Müügitulu (mln €)

52,2

52,2

Ärikasum (mln €)

9,2

6,8

Tööjõukulud (mln €)

12,1

11,8

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta

463

463

48 100

42 200

et nad tahtnud näha, kas majad kukuvad kiiresti ka kokku!”

N

Lembit Lump on Kodumajaga läbi elanud nii tõusud kui mõõnad.

üüd tegi eksport võimsa spurdi, kasvades mõne aastaga kolm-neli korda. Majandusbuum võttis hoo üles. Kodumaja ehitas Tartu külje alla teise majatehase. Tehas sai valmis 2008. aastal, kuid siis sõitis sisse masu. Taas langes firma justkui põrmu. Käive kukkus viis korda. Uus uhke ligi 15 miljoni eurone tehas jäi jõude seisma. Viiest-kuuest suurest kliendist jäi alles napilt paar, teised pankrotistusid või külmutasid kõik projektid. Kodumaja juhtkond kärpis töökohti ja kõikvõimalikke muid kulusid. Töötajate tulemustasud, mis olid seni moodustanud sissetulekust arvestatava osa, kadusid üleöö. Ka põhipalku kärbiti jõuliselt. Tellimuste puudumisel koju jäänud töötajatele maksis firma lojaalsustasu, mis Lumpi hinnangul õigustas end: töölt lahkusid omal soovil vähesed. Kannatuste periood kestis poolteist aastat. Selle jooksul korraldas Kodumaja juhtkond töötajatele igal esmaspäeval infotunni firma käekäigu kohta – kõik olid firma päästmisse kaasatud nagu üks mees. Head kriisi ei tohi raisku lasta, kõlab vana tõde. Kodumajas ei lastud. Keerulistel aegadel lihviti tootmist oluliselt efektiivsemaks. Viimase viie aastaga on käive ühe töötaja kohta kasvanud poolteist korda. “Selgus, et kahjumiga 2009. aasta oli Kodumajale kõigi aegade kõige kasulikum aasta, sest see tõi meile järgnevatel aastatel suure edu,” ütleb Lump. Seda tõendavad arvud: aastast aastasse on firma püstitanud uusi käiberekordeid, lootes kümnendi lõpuks jõuda 100 miljoni eurose aastakäibeni. Teist nii suurt Eesti ehitajat Skandinaavia turul ei ole, ehkki eestlased üldiselt armastavad maju ehitada ja on sel alal ka päris tublid eksportöörid. toivo Tänavsuu

11

www.ettevõtluskonkurss.ee

ETTEVÕTLUSE AUHIND

AASTA PIIRKONNA ETTEVÕTE 2015: upm-kymmene otepää

Kasevineer jõuab Otepäält nii Euroopasse kui Hiinasse 15aastane firma UPM-Kymmene Otepää kasvas Valgamaa suurimaks tööandjaks. Ettevõte väärindab kohalikku puitu ja toob ekspordiga raha Eestisse.

M

öödunud aastal tootis ettevõte 50 000 kuupmeetrit vineeri. Ettevõtte käive jäi 33 miljoni ja kasum 7 miljoni euro kanti. Kuna enamik klientidest asub väljaspool Eestit, tähendab see kümnete miljonite eurode suurust eksporti. Nime järgi võib arvata, et tegu on Soome ettevõttega, kuid 2000. aastal loodi see kahe Eesti (Forestex ja Silvester) ning ühe Soome firma (Suomen Wood) poolt. Mai keskel loodud ettevõte ehitas endise Otepää autobaasi kohale sisuliselt poole aastaga vineeritehase, kust juba novembri lõpus tuli välja esimene spoonileht. Eesti metsadest pärit puidust valmistatud vineeri järele oli nii suur nõudlus, et majandusbuumi harjal ehitati tehas kaks korda suuremaks. “Täna laieneme veel, ehitus käib,” märgib UPM-Kymmene Otepää tegevjuht Ando Jukk. 2003. aastal ostis firma aktsiad Soome börsiettevõte UPM-Kymmene Wood, mis omab kokku üheksat vineeritehast Eestis, Soomes ja Venemaal. “Kui oled seotud börsiettevõttega, on teatud bürokraatia suurem ja aruandlust ning sisemist raporteerimist rohkem kui tavalisel äriettevõttel või pereettevõttel,” tõdeb Jukk, kes on Otepää vineeritehast juhtinud esimesest aastast alates. Algusest peale on valmistatud kasevineeri. Kasepalk pärineb Eesti metsadest ja tuuakse kohale kuni saja kilomeetri raadiusest, kaugemalt vedamine läheb liiga kulukaks. Kümme aastat tagasi hakati lisaks tavalisele puupinnaga kasevineerile tegema ka heliisolatsiooniga ehk heli summutava kummikihiga kaetud vineeri, hiljem tuli sortimenti ka rahva seas filmivineeriks ristitud Ando Jukk ütleb, et nende vineeri hea kvaliteedi tagavad tublid inimesed.

aasta 015 e2 ettevõt t

nen i m o n

fotod raivo tasso

12

www.ettevõtluskonkurss.ee

toode Wisa-Form. Seda kasutatakse betoonraketistes ja ka treileripõhjades. “Vineer on lihtne toode, kuid kui annad talle mingi lisaväärtuse juurde, saab klient seda kasutada eri kohtades,” märgib Jukk. Otepää tehases valmistatakse vineeri paksusega 4–50 millimeetrit. Kui kõik paksused, mõõdud, pealistuspinnad ja värvid arvesse võtta, võib tehasel eri tooteid olla paari tuhande ringis. Lõviosa toodangust ehk 95 protsenti läheb piiri taha. Suurem osa Euroopasse, kuid ka Aasiasse – Lõuna-Koreasse ja Hiinasse. “Kaup ei tule ainult Hiinast siia, vaid seda läheb ka sinna,” muigab Jukk. Näiteks gaasitankerite ehitusel kasutatakse kasevineeri selle sobivate omaduste tõttu. Gaasi transporditakse miinus 165 kraadi juures, kus metall muutub rabedaks, kuid teatud materjalid, näiteks puit, peavad vastu. Suur osa Otepää tehase toodangust leiab kasutust transporditööstuses – autodes, rongides, laevades, kaubikutes, liinibussides jne. Näiteks kasutatakse vineeri sõiduautode pagasiruumipõhjadeks ja tagumiste istmete seljatugedes, rahvusvaheliste vedude autode magamisasemete ehitamiseks, kärupõhjades, busside põrandate ja pagasiruumide ehitamisel jm. Igal juhul on oluline materjali väga hea kvaliteet. Kasevineeri osas on see Otepää tehase puhul üks tugevamaid. Veel kasutatakse vineeri näiteks lavade, tellingute või kõlarite puhul, aga Otepääl valminud spooni on kasutatud ka Estonia klaverites. Eestis valmistatakse vineeri veel väikses koguses mööbliettevõttes Tarmeko ja lätlastele kuuluvas Kohila vineeritehases. Kuna ka Kohilas käib laienemine, peaks tuleva aasta lõpuks siinne vineeritootmine praegusega võrreldes kolmekordistuma. Enamik Eesti tehaste konkurente asub Põhja-Euroopas, kuna siin piirkonnas kasvab tooraine ehk kasemets. “Hiinlased teevad ka, aga meiega konkureerivad Venemaa, Soome ja Läti tehased,” märgib Jukk.

Aasta Piirkonna Ettevõtte 2015 nominendid Märjamaa Lihatööstus OÜ

2014

2013

Müügitulu (€)

1 388 500

Ärikasum (€)

59 900

12 400

Tööjõukulud (€)

235 300

170 600

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Fein-Elast Estonia OÜ

1 001 600

14

13

22 300

16 400

2014

2013

Müügitulu (€)

4 788 000

Ärikasum (€)

463 000

452 000

Tööjõukulud (€)

856 000

805 000

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

UPM-Kymmene Otepää AS

4 515 000

51

50

33 200

32 400

2014

2013

Müügitulu (€)

33 246 600

29 587 100

Ärikasum (€)

7 066 300

4 106 600

Tööjõukulud (€)

4 272 400

4 125 300

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

193

189

67 300

53 500

Kaugemalt tulijatele kompenseeritakse transport. Tööliste tööle ja koju vedamiseks pole mõtet bussi käima panna, kuna inimesed elavad hajusalt ja mõne jaoks kujuneks see igapäevaseks kolmetunniseks matkaks. Tööohutust peetakse ettevõttes väga oluliseks ja ka külalised saavad territooriumil liikumiseks kaitseprillid, kiivri ning helkurvesti. Riietusruumide juures on avar duširuum, kus saab pärast tööd ennast puhtaks pesta. Lisaks on töötajate käsutuses elektriline massaažitool, mis leiab sagedast kasutamist. Veel räägib Jukk tootmisettevõtte omapärast: kaudselt saab tööd viis-kuus korda rohkem inimesi, kes on muude teenuste osuta-

jad. Näiteks tooraine või varuosade tarnijad või majutusettevõtted – käib ju firmas palju väliskülalisi, kes vajavad ka ööbimiskohta. Lisaks on vineeritehases praegu käimas ehitustööd, kus leiavad rakendust ehitusfirmad. Väärib märkimist, et UPM-Kymmene Otepää kontori- ja olmeruumides on kasutatud nii seintel kui laes oma tehase toodangut, lisaks on vineerist tehtud ka sisetrepid. Koostööd tehakse ka Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga, tutvustades tudengitele vineeri valmistamise protsessi ja pakkudes neile praktikakohti. Lasteaedadele ja koolidele antakse meisterdamiseks materjali. Lisaks toetab ettevõte mitmesuguseid spordija kultuuriüritusi. Tegevjuht Jukk tõstab veel esile ettevõtte keskkonnasäästlikku tegevust. Tehasealune maa, mis oli seal asunud autobaasi tõttu õliga reostunud, puhastati korralikult ära. Aga keskkonda säästetakse ka igapäevases tootmises – valtside pesemise vesi läheb teist korda kasutusse liimi valmistamisel, kuivati jääksoojust kasutatakse presside juures ja sealt üle jääv soojus läheb leotusbasseinide soojendamiseks. Soojuse tootmiseks kasutatakse aga vineeri tootmise käigus tekkivat puiduhaket ja spoonijääke. Kuna haket tekib tunduvalt rohkem, kui tehas ise vajab, müüakse seda soojatootmisega tegelevatele ettevõtetele. Juki sõnul läheb praegu vineeritehasest iga päev välja 7–8 veoautot toodanguga ja sama palju puiduhakkega. Pärast laienduse valmimist kasvab see number oluliselt.

P

üsiv töötajaskond on UPM-Kymmene Otepää edu pant. “Kvaliteedi taga on ainult inimesed,” kiidab tegevjuht. Praegu saab tööd 200 inimest, kusjuures mehi-naisi on enamvähem pooleks. Võiks arvata, et töö vineeritehases on konti mööda eelkõige meestele, kuid ka naised olla väga tublid. Pärast laienemistööde lõppu palgatakse veel 40 inimest juurde. Töötajad tulevad Otepää linnast ja vallast, kuid ka kuni 50 kilomeetri raadiusest. “Maapiirkonnas tööd andes on selles mõttes hästi, et kui oled korrektne tööandja, siis leiad ikka inimesi,” tähendas Jukk. Kuna tehases käib töö ööpäev läbi ja 365 päeva aastas, peab töötama nii öösel kui päeval. Inimestele vastu tulles on tehtud 12tunnised vahetused, sel juhul on rohkem vabu päevi. Lisaks on väiksema tööpäevade arvu puhul ka tööle sõitmise kulu väiksem.

Vineeri jaoks lõigatakse esmalt palkidest spoon.

Heli Raamets

13

14

www.ettevõtluskonkurss.ee

ETTEVÕTLUSE AUHIND

AASTA VÄLISINVESTOR 2015: Westaqua-Invest

Suure tulevikuga veepuhastusäri lipulaev asub Ida-Virumaal Uue veefiltrite tehase avanud Westaqua-Invest igatseb nutikate inseneride järele ning loodab eestlased kraaniveeusku pöörata.

L

äinud aastal, mõni päev enne jõule, lõikas president Toomas Hendrik Ilves läbi lindi Aquaphori Narva tehases. Sellega avati oma valdkonna moodsaim tootmishoone Euroopas, pindalaga 15 500 m². Enam kui 10 miljoni eurose investeeringu tegi USA-Venemaa kontsern, mille müügimaht ulatub üle 100 miljoni USA dollari. Juba varem oli neil umbes saja töötajaga tehas Sillamäel. Seal toodetakse veefiltrite tagavaramooduleid. Ida-Eestist leidis kontsern akna Euroopasse. Narvas toodetakse moodsaid koduseid veepuhastusseadmeid ning turgu nähakse neile eelkõige Lääne-Euroopas, aga ka USAs ja Kanadas. Praegu toimub kontserni põhiline müük Venemaal, kus Aquaphoril on kolm tehast. Lisaks läheb hästi ka Poolas, Kasahstanis, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal Ida-Euroopas. Eks siin ole ka selge põhjus – kraanivee kvaliteet neis paikades ei ole tihti kiita.

A

quaphori kontserni Eesti haru kannab nime Westaqua-Invest. Ettevõtte president on Joseph Schmidt, siinset üksust juhib Valeri Lavrov. Firmale on Eestis tootmise käivitamine ja arendamine oluline, sest seni kõige läänepoolsemast tehasest Peterburis võis kauba tarnimine Lääne kliendile võtta nädalaid. Nüüd on küsimus päevades. “Iga meie otsuse keskmes on inimesed. Ida-Virumaal oli palju hea tehnilise haridusega inimesi. Teine tähtis siia tulemise põhjus oli see, et Eesti on Euroopa Liidus, seda oli meil vaja. Kolmandaks toon välja siinse hea ärikliima,” alustab Schmidt. Mees lisab, et Eestisse tulles teadsid nad kohe, et ühe tehasega siin ei piirduta. Sillamäel toimuv meeldis omanikele, nii hakatigi Narva uut hoonet rajama. Neis sinistes tööstushoonetes liinitöölisi ei leia. “Meie tootmine on peaaegu täielikult automatiseeritud. Me palkame ainult kõrgel tasemel tehnikuid ja insenere. Meie töötajad on lausa nii nutikad, et disainivad ning ehitavad masinaid, mis hiljem tooteid tegema hakkavad.

aasta 015 e2 ettevõt t

President Ilves ja Joseph Schmidt Narva tehast avamas.

nen i m o n

Need pannakse kokku kohapeal,” kiitleb Schmidt. Ida-Virumaal on paratamatult raske leida sadu kõrgelt haritud tehnikuid, insenere ja müügiinimesi. Inimesi vabanes uksed sulgenud Kreenholmist ja mujaltki, kuid sellest ei piisa. Aquaphor otsustas Ida-Virumaa kasuks osalt ka seetõttu, et Narva on Venemaal elavatel spetsialistidel mugav tööl käia. Ka edaspidi peab ettevõte paljud töötajad väljast sisse tooma. Võtaks Eestist, kuid siin napib heal tasemel insenere. Praegu töötab Narva tehas viiendikvõimsusega, siin on üle 100 inimese. Tulevikus tahetakse rakendada 300 töötajat. Paljud Aquaphori konkurendid asuvad Aasias ning need, kelle peakorter seal ei paikne, on sinna ehitanud suured tehased. Ka Aquaphoril on seal väiksem tootmine, kuid kihku täielikult Aasiasse kolida neil ei ole. Siiski kaalus firma Eestisse tuleku eel suure investeeringu tegemist hoopis Hiinasse.

Aasta Välisinvestori 2015 nominendid JELD-WEN Eesti AS

2014

2013

Müügitulu (mln €)

60,9

50,6

Ärikasum (mln €)

6,6

5

12

10,2

Tööjõukulud (mln €) Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Westaqua-Invest OÜ

718

680

28 000

24 600

2014

2013

Müügitulu (mln €)

17,3

15,3

Ärikasum (mln €)

2,5

2,7

Tööjõukulud (mln €)

2,3

1,4

Töötajate arv

139

99

37 900

44 600

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Trading House Eesti AS

2014

2013

Müügitulu (mln €)

23,7

3,3

Ärikasum (mln €)

4,9

-1

Tööjõukulud (mln €)

5,5

0,4

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

281

25

39 300

21 900

Schmidt ütleb, et üht asja on nad Aquaphoris õppinud: kui toimub masstootmine, siis ei ole vahet, kas teed seda Saksamaal, Hiinas, Jaapanis, USAs või Eestis – tootmise hind ei erine peaaegu üldse. Ta toob näite. Moodsa autotootja tehases valmib aastas 500 000 autot. Iga auto maksab 20 000 eurot. See on 10 miljardi eurone äri.

T

ehas on täisautomaatne ning seal töötab 3000 inimest kolmes vahetuses. Igaüks neist teenib aastas palgana 100 000 dollarit. See teeb 300 miljonit palgakulu, mis omakorda on kolm protsenti müügist. Resümee: moodsas tehases ei ole palga osa kriitilise tähtsusega. Ka Aquaphoris on suur osa masinapargil. Schmidti sõnul on Aasia ettevõtted jõudnud ülejäänud maailmale koduste veepuhastusseadmete tootmise osas järele. Nende areng on meeletu ning Aquaphor ei plaani asiaatidega mitte üksi sammu pidada, vaid olla neist jätkuvalt ees. “Meie suurim mure on täna seotud Aasia konkurentidega, kes teevad ülisuuri investeeringuid. Vee puhastamine on näiteks tuntud Korea konglomeraadi LG poolt välja valitud kui üks peamistest suundadest, kuhu raha paigutada. Ka Jaapani ja Hiina ettevõtted arenevad kiires tempos,” nendib Schmidt. Et olla sammukese võrra ees, ei karda Aquaphor kasumit ettevõttesse tagasi pumbata. Oma osa investeeringutest saavad kindlasti ka Sillamäe ning Narva tehased. Aquaphori president loodab Sillamäe osas häid uudiseid teada anda järgmistel aastatel, kuid nad soovivad linnavalitsuselt suuremat koostöövalmidust. “Kui me midagi teeme, siis me eeldame, et omavalitsused aitavad meid nii lubade kui ka taristuga. See peab olema võrdluses teiste kohtadega konkurentsivõimeline investeering. Eks vajame ka riigi abi, kui soovime siia tuua kõrgtasemel insenere või näiteks turunduse valdkonna tegijaid.” Aquaphoris nähakse Lääne-Euroopa suunal veefiltrite müügis olulist kasvu. Schmidt

www.ettevõtluskonkurss.ee

fotod sergei stepanov

Valeri Lavrov näitab Aquaphori filtrit. Kiiresti arenevas valdkonnas tuleb pidevalt uusi tooteid välja tuua.

on uhke, et nende uus toode sai ühes hiljutises Saksamaal korraldatud kvaliteeditestis esikoha. Nüüd on võimalik tõsisemalt ka sellele turule siseneda. Euroopasse toodetakse filtreid just nimelt Ida-Virumaal. Aquaphoris võideldakse tõsiselt selle nimel, et inimesed jooksid rohkem kraanivett. Nad nendivad, et Lääne-Euroopas on kraanivee puhtus väga heal tasemel, ega mõista, miks juuakse seal siiski meeletus koguses pudelivett.

A

quaphor tegeleb sellega, et leida uusi viise, kuidas puhastada meie igapäevast vett nii, et selle kvaliteet oleks võrreldav parimate pudelivete omaga. Inimene ostab nende

toote ja paigaldab selle enda koju vee saamise koha juurde. Seadmed muutuvad üha väiksemaks ning lihtsamini kasutatavamaks. Schmidt esineb üle maailma seminaridel ja aruteludel, kus on jutuks muu hulgas, miks inimesed kraaniveele poest ostetud pudelivett eelistavad. Tema sõnul peetakse kraanist tulevat vett tihti isegi n-ö vaeste inimeste joogiks ehkki paljud pudeliveed ei ole kraaniveest sugugi paremad ega tervislikumad. Arvatakse ka, et kraanivesi ei ole nii puhas ja mineraalirikas. See võib mõneski piirkonnas nii ollagi – torustik võib näiteks olla nii pikk ja aegunud, et sealt tulev vesi ei saagi hea olla. Siis tulevad appi muuseas ka Aquaphori tooted.

Kuna aga nõudlus väga puhta vee järele üha kasvab ning moodsad veepuhastusseadmed suudavad teha väga head tööd, siis suureneb nende müük üha rohkem ka neis riikides, kus veega otseseid probleeme ei ole. Aquaphoris loodetakse, et vee-ettevõtted ning valitsused hakkavad mõistma, kui oluline on puhas kraanivesi. Nende unistus on see, et toimiks koostöö vee-ettevõtete ja filtrite tootjate vahel. Tulevikus võivad kodused veefiltrid lausa kohustuslikud olla. Schmidti meelest hoiaks see kokku nii tarbijate kui ka veefirmade raha.

.16 -29.01 6.10.15 1 G E OA GISHO EE SÜ R A B KA

Starlight Cabaret esitleb:

LIFE is a CABARET Olete palutud sära ja sädelust pakkuvale kabareeõhtule. Restoran Merineitsi showprogramm on kõigi jaoks, kes hindavad maailmaklassi meelelahutust. Viime unustamatule reisile läbi ajastute ja inimeste, kelle elu on kabaree!

Hind al 59 € Legendaarne hiilgus modernses pärlivahus

Hinnas sisaldub: tervituseks pokaal vahuveini • 3 -osaline showprogramm • 3 -käiguline à la carte õhtusöök • sissepääs ööklubisse Café Amigo Piletid Piletilevist!

Viru väljak 4, 10111 Tallinn, Eesti • tel +372 680 9300 • www.sokoshotels.ee

Tanel Saarmann

15

www.ettevõtluskonkurss.ee

ETTEVÕTLUSE AUHIND

AASTA VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE 2015: playtech estonia Playtechi firmaüritustesse on kaastaud terved pered.

Playtech on võtnud vastutuse oma töötajate heaolu eest

aasta 015 e2 ettevõt nt

ne nomi

foto playtech

16

Tarkvarafirma Playtech Estonia maksab töötajatele väga head palka. Ent lisaks panustab firma töötajate heaolusse veel üle miljoni euro aastas pluss riigimaksud (lisahüvedele kulub 1550 eurot töötaja kohta). Mõned inimesed olla imekombel sellest firmast ka omal soovil lahkunud.

P

laytech korraldab oma töötajatele ja nende peredele kevadgrille, suvepäevi ja jõulupidusid. Lisaks toimuvad sügismatk, tervisenädal, “Omade Jopede” peod, spordiürituste sari Playthlon (suusatamine, laskejooks, orienteerumine, disc golf, kergejõustik jne). Regulaarselt saab käia firma kulul jalgpalli-, korvpalli- ning suusatrennis. Kontoris saavad töötajad mängida piljardit, lauajalgpalli, pinksi, Xboxi, Playstationit ja Wiid. Kõigile on avatud seljavenituspink, massaažituba, saun ning jõusaal. On mitmeid puhkenurki diivanite, massaaži- ja munatoolidega. Töö ajal saab lõõgastuda kontori terrassil, kus on suvel aiamööbel, päikesevarjud ja maasikad. Hiljuti näiteks küpsetati terrassil töö ajal pannkooke, lisandiks värske vaarikamoos ja kohapeal tehtud jäätis. Kõik töötajad saavad iga päev (nii palju kui jaksavad süüa) tasuta puuvilju, kohvi, teed, mustikakisselli, mett, ingverit. Suvisel ajal on sügavkülmas tasuta jäätis. Näiteks sel suvel

Töötajate üllatuseks korraldatud pannkoogiküpsetamine Playtechi terrassil.

Aasta Vastutustundlik Ettevõte 2015 nominendid Tallinn Airport GH AS

2014

2013

Müügitulu (mln €)

8,1

7,7

Ärikasum (mln €)

0,2

0,2

Tööjõukulud (mln €)

4,5

4

Töötajate arv

209

211

24 500

22 300

2014

2013

Müügitulu (mln €)

23,7

22,2

Ärikasum (mln €)

1,1

1,1

18,3

17,1

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Playtech Estonia OÜ

Tööjõukulud (mln €) Töötajate arv

519

495

40 400

39 100

AS Rauameister

2014

2013

Müügitulu (mln €)

9,3

6,1

Ärikasum (mln €)

2,1

0,3

Tööjõukulud (mln €)

0,2

0,2

Töötajate arv

95

90

42 300

22 300

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

söödi ära umbes 30 000 jäätist! Puuvilju läheb iga kuu oma 2,5 tonni! Igal reedel kostitab firma töötajaid Tartu kontori üheksas(!) kööginurgas eriliste suupistete ja maitsvate üllatustega. Kontori raamatukogust saab laenutada erialast kirjandust, seal on mängimiseks lauamängud. Lugemiseks on olemas kõik populaarsemad päevalehed, nädalalehed ja ajakirjad. Firma on korraldanud oma töötajatele eelisjärjekorras lasteaiakohad Tartu Terakese lasteaeda, kus on ka ingliskeelne rühm. Lapsevanematele antakse vajaduse korral lahkesti vabu päevi, makstakse koolikoti- ja lapse sünnitoetust. Vastavalt oma tööstaažile saavad Playtechi inimesed kasutada spetsiaalset rahalist fondi, mis kompenseerib tervisele ja meelelahutusele tehtud kulutused. Seda kutsutakse kalade süsteemiks. Igal kalaastmel on poole aas-

www.ettevõtluskonkurss.ee

ta kindel “kalafond”. Fondide suurust ettevõte ei Playtechi avalikusta, kuid kalastaatused on maim (0–3 aas- Tartu kontori tat firmas), vana kala (3–6), säga (6–9), sensei (9– aatrium, kus toimuvad 12) ja guru (üle 12 aasta). mitmed Sägadele, senseidele ja gurudele ulatab töö- seltskondlikud andja korra aastas reispassi ehk reisibüroo kin- firmaüritused. kekaardi. Näiteks üks üheksa aastat firmas olnud töötaja käis kogutud tšekkide eest hiljuti Ameerikas Kariibi mere huvireisil. Kõikidele “kaladele” kehtivad soodustused enam kui sajas söögikohas, spordiklubis, Omas valdkonnas poes jm. maailma tipptegija 2014. aastal käisid Londoni börsil noteeritud Playtechi kontsern loob Playtechi Eesti üksuse tarkvara terviklahendusi maailma juhtivatele mängu­ töötajad kokku enam operaatoritele: kasiinod, pokker, bingo, loterii, kui tuhandel koolitusel. spordiennustus, sotsiaalmeedia mängud jne. Selles Kõik töötajad saavad vallas on firma maailma suuremaid tegijaid. teha tasuta tervise koorEesti üksuse Playtech Estonia ainus klient on emafirma. Siin tehakse arendust ja tootmist ning pakutakse mustesti, käia silmaarsti IT tugiteenuseid. Turundus, müük, juristid, õigusjuures ning vaktsineeriosakond, finantsanalüütikud jt funktsioonid asuvad da end gripi vastu. Lisaks Playtechi teiste riikide üksustes. ergonoomilistele toolidePlaytechi kontsernil on üle maailma 13 keskust ning le, laudadele ja hiirepatligi 4000 töötajat. Neist 660 Eestis, peamiselt Tartus. jadele on töötajate käsuPlaytech Estonia on Tartu linna suurim erasektori tuses istumispallid. maksumaksja. Firma kontorid nii Tallinnas kui ka Tartus Playtech panustab asuvad ühistranspordika Eesti IT-sektorisse ga või jalgsi hästi ligipääEttevõte osaleb IT-õppekavade ülevaatamises sevates kohtades. Tartus (Tartu ülikool, Võrumaa kutsehariduskeskus jt), aitab on garaažis eraldi rattakujundada sektori õigusakte, võtab hulganisti vastu parkla. õppegruppe, praktikante ja külalisi. Üks hea tulem on selFirma töötajad käivad koolides esinemas ja reaalaineid lisel sulnil töö- ja pereelu propageerimas. harmoonial veel: PlaytecPlaytech on toetanud erinevaid valdkonnaspetsiifilisi hi töötajad “saavad enüritusi (Geekout, Nordic Testing Days, Topconf, TEDx dale lapsi lubada”: ainuTartu) ning noorte programmeerijate ringe. üksi sel aastal on ilmaEttevõtte töötajad annavad verd ja toetavad kodutuid le tulnud üle 40 “firmaloomi. Firma kingib lastekodudele ja koolidele arvuteid ning mööblit. beebi”. “Meie jaoks on oluline, et inimene oleks õnnelik igal hetkel,” ütleb Playtech Estonia kommunikatsioonijuht Marianne Võime. Ettevõttes töötavad valdavalt noored mehed (keskmine vanus 32), tehes istuvat tööd – “riskiikka” jõudvaid mehi tuleb hästi hoida. Naljaga pooleks: firma võib inimesed nii ära hellitada, et neil saab olema raske mujal töötamisega toime tulla! Toivo Tänavsuu

17

18

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

KONKURENTSIVÕIMELISIM SUURETTEVÕTE 2015 KONKURENTSIVÕIMELISIM EHITUSETTEVÕTE 2015: Merko ehitus

Merkot hoiab edulainel korterite ehitus Eesti ehitusliidri Merko Ehituse juht Andres Trink tunnistab, et firma on uute arengusuundade otsingutel, sest Eestis kasvuvõimalusi napib.

V

õib üllatuda, et Andres Tringi töökoht polegi Tallinnas Järvevana tee ääres selles rohelises majas, millel ilutseb suur Merko logo. Ligi 800 töötajaga börsifirma juhil on hoopis sulni kesklinna vaatega kontor mõned sammud eemal Delta Plazas. Merko on Eesti ehitussektori turuliider, kes – kui kogu ehitusmaht ruutmeetriteks konverteerida – ehitab siin iga kahekümnenda ruutmeetri. Kontsern teeb ehituse peatöövõttu, arendab kortereid, ehitab teid, välisvõrke, elektrirajatisi ja tööstusobjekte. Samuti pakub kõikvõimalikke ehitus- ja kinnisvaraalaseid terviklahendusi terves Baltikumis. Eritähelepanu väärib see “terves Baltikumis”, sest Eesti ettevõtteid, kes on suutnud end neis kolmes riigis korralikult sisse süüa, pole väga palju. Mullu kasvatas Merko käivet Lätis 50 protsendi ja Leedus koguni 100 protsendi võrra. “Mõtleme, et Läti ja Leedu on justkui Võru ja Põlva, aga tegelikult see nii ei ole. Nad on meist täiesti erinev maailm. Konkurents valitseb igal pool, keegi meile midagi niisama ei kingi,” räägib Trink. Merko suur pluss on kopsakas omakapital, mis võimaldab projekte ise laenurahast sõltumatult rahastada. Kui ongi laenu vaja, siis Merko oma renomeega saab seda hoopis hõlpsamini kui mõni mees metsast. Lisaks on kontserni trump suur krundiportfell. Sellest pakist saab õigel ajal õige kaardi välja tõmmata. Vabu krunte on Merko bilansis 60 miljoni euro väärtuses, neist enamik Riias.

V

iimastel aastatel on Baltikumi ehitus- ja kinnisvarasektoris olnud heitlikud ajad. Majanduskasvud püsivad tagasihoidlikud, Euroopat kummitavad sõja-, pagulas- ja majanduspinged. Koduostjatel pole kerge pangast laenu saada. Suuri taristuprojekte on vähem ja eelduslikult jõuab edaspidi ehitusturule ka vähem Euroopa Liidu fondide raha (kui mitte arvestada mõnda megaprojekti, nagu Rail Baltic). Merkol on just valminud või valmimas rida uhkeid objekte: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpus, hotelli- ja meelelahutuskompleksi Hilton Tallinna Park Hotell, multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitus Liepajas, Tondiraba jäähall, Nurmevälja logistikakeskus, Eesti Energia elektrijaam, Riia lennujaama tuletõrjedepoo jpt. Inseneriehituse valdkonnast väärivad siia viimaste töövõitudena lisamist Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine, tööd seoses Estlink 2 mere- ja maakaablitega.

Ent selliste projektide puhul sõltub Merko väga palju tellijatest. Rohkem iseenda peremees on Merko elamuehituses. Suuresti tänu sellele on firma suutnud manööverdada edukalt ka raskematel aegadel ning säilitanud ehitusturul liidrirolli vaatamata tendentsile, et riiklikud tellimused vähenevad.

P

rojektide õige ajastusega kergitas Merko korteriarenduse segmendi müügitulu ainuüksi 2014. aastal poole võrra. Stardiajastuse ja riskijulguse supernäide on Kentmanni 6 suurarenduse käivitamine Tallinna kesklinnas 2011. aastal. Paar varasemat aastat oli korteriehituses vaid kriisi haavu lakutud. Uusi eluasemeid ei julgenud keegi ehitada. Kuid nõudlust jagus. Merko püstitas USA saatkonna naabrusesse ligi saja korteriga maja, mis müüs nagu soe sai. Enamik kuni 5000eurose ruutmeetrihinnaga kortereid oli läinud ammu enne ehitustellingute eemaldamist. Kindlasti mängis rolli, et kvaliteedi suhtes järjest nõudlikumatele klientidele annab Merko nimi teatava kindlustunde: Merko on ehitanud tuhandeid kodusid ja need pole selliseid kolme põrsakese majad, mille on ehitanud kits kärneriks tüüpi brigaadid, kes unustanud kõnniteed ja tänavavalgustuse. Trink ütleb, et hea kvaliteet on firma jaoks “au ja uhkuse küsimus”. Merko iseloomustab oma tööd nii: terviklikult kujundatud elukeskkond, suur energiasäästlikkus, hea helipidavus nii sise- kui välismüra suhtes ja tervislik sisekliima. 2014. aastal müüs ettevõte Baltikumis ligi 400 uut korterit (aasta varem müüdi üle 260) – neist rohkem kui pool Eestis. Tallinnas kerkisid ka uute korterite hinnad Vilniuse ja Riiaga võrreldes enim (9 protsenti).

M

öödunud aastal ja selle aasta alguses lõi Merko kopa maasse veel ligi 500 uue korteri tarvis. See tähendab mitmekümne miljoni euro suurust ehitusmahtu. Üks värskemaid suurettevõtmisi Tallinnas on mitme majaga elamukvartal Tartu mnt 52. “Kui täna hakkame arendama, siis kolmenelja aasta pärast müüme,” räägib Trink. “Seetõttu peame kogu aeg olema suutelised kiikama kurvi taha, mida tulevik toob.” Merko juht räägib, et Kentmanni 6 ehituse alustamine ei olnud lihtne otsus. Osa Merko inimestest leidis, et turg pole veel kriisist taastunud ning liiga vara oleks selline suur asi ette võtta. Teised aga ei mõistnud: mida veel oodata, andkem minna.

“Tallinnas müüakse iga kuu 100–150 uut korterit. Kui teed 100 uut korterit ühte majja, siis oled kohe 8–10 protsenti turust. Minu arvates oli õige risk võtta ja teha. Pealegi, kinnistute all seisev raha on kapitalikulu. Siiski elame praegu ka korterite ehituses turbulentses ajas. Uute korterite nõudlus tekitas eriti Tallinnas ja Vilniuses ehitusbuumi, mis aga ähvardab peatselt viia korterite ülepakkumiseni. Näiteks Vilniuse magalapiirkondades on pakkumine ületanud nõudluse. Baltikumi suurimas pealinnas Riias on kasv olnud tagasihoidlikum, kuigi seal figureerivad ostjaskonnas välisinvestorid, kes soetavad kortereid Euroopa Liidu elamisloa saamiseks. Lätis pärsib laenuturgu seadusemuudatus, mis võimaldab kodulaenuga hätta sattunul korteri võtmed lihtsalt panka viia ja saada kohustustest vabaks.

L

äti majandus sai kriisis tunduvalt rohkem kannatada kui naabritel. Nii on seal ka taastumine olnud aeglasem kui Tallinnas või Vilniuses. Trink siiski imestab Vilniuse turu üle, kus ehitatakse aastas ligi 4000 uut korterit. Merkot on nahutatud seoses kurikuulsa “maadevahetuse äriga”, mille kohta ütleb Trink, et see on suletud peatükk. Kuid ka tunnustusi eri ettevõtluskonkurssidelt on firmal terve seljatäis. Edukas olla pole kerge. “Meie positsiooni hoidmine ei ole iseenesest mõistetav, hulk inimesi teeb selle nimel iga päev tööd,” ütleb Trink. “Ehitus ei ole ju nagu pangandus, kus klient seotakse suhteliselt selgelt ja pikaks ajaks. Meie sõltume väga palju ehitushangetest ja projektid on lühiajalised: üks saab läbi ja peame kohe uue leidma. Masinavärk peab kogu aeg töötama, samas mingit garantiid ei ole.” Millises suunas liigub Merko edasi? Trink tunnistab, et Eestis on kasvuvõimalused üsna piiratud. “Parimal juhul suudame hoida oma positsiooni ja natuke turuga koos kasvada. Suurt arenguhüpet on raske teha. See sunnib meid otsima arenguvõimalusi mujalt.” Viimasel ajal jälgitakse tähelepanelikult arenguid näiteks Põhjamaades. Valikuliselt on Merko osalenud Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi kohalikest tavadest ja nõudmistest. Esimene suurem ehitus on Soomes juba soolas. “Selles mõttes on meil praegu väga selgelt uue arengu otsingute periood,” tunnistab Trink. Toivo Tänavsuu

www.ettevõtluskonkurss.ee

aasta 015 2 ttevõte

e

ent n i m no

Merko Ehitus OÜ

2014

2013

Müügitulu (mln €)

252

263

Ärikasum (mln €)

14

12

Tööjõukulud (mln €)

30

31

790

853

58 800

54 000

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Andres Trink imestab kõige rohkem Vilniuse korterituru üle, kus majanduses valitsevast vaikusest hoolimata müüakse ligi 4000 uut korterit aastas. foto vallo kruuser

19

20

www.ettevõtluskonkurss.ee

ettevõtluse auhind

aasta UUENDAJA 2015: Adcash KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

KONKURENTSIVÕIMELISIM VÄIKEJA KESKETTEVÕTE 2015: Adcash

Adcash tõstab pead suures internetireklaami äris

aasta 015 e2 ettevõt t

nen i m o n

Internetireklaamifirma Adcash kasvab nagu pöörane: viimasel ajal tempos umbes 100 protsenti aastas.

E

esti fännist prantslase Thomas Padovani asutatud Adcash on tõeline hitt, sest midagi nii fenomenaalset pole Skype’i järel Eestis pead tõstmas nähtud. Vaid mõne aastaga – Adcash loodi 2011. aastal, kuid vundamendi pani Padovani sellele juba varem – on firma kerkinud üheks maailma edukaimaks reklaamvõrgustikuks, mille kaudu tuhanded kliendid näitavad iga kuu mitukümmend miljardit reklaami umbes 200 riigis ja territooriumil üle ilma. Ja palju on neid ettevõtteid, mille peakontor asub Eestis, kuid millel on harukontorid veel Mehhikos, Pariisis, Barcelonas ja Sofias? Veel mõned lennukad faktid: paari aasta eest töötas Adcashis mõnikümmend inimest. Tänavu läheneb kaader paarisajale. Kui kahe aasta eest oli ettevõtte aastakäive 25 miljoni euro kandis, siis lähematel aastatel alistatakse ilmselt 100 miljoni mägi. Firma kasum kerkib tänavu tasemele üle 10 miljoni euro. Lihtsustatult öeldes on Adcash üks võimas tööriist reklaamiandjatele, veebilehtede omanikele või äpiarendajatele, viies nad kokku uute klientidega kogu maailmas. Firma aitab internetis korraldada võimalikult tõhusaid reklaamikampaaniaid. Adcashi “mootor” võimaldab klientidel kampaaniaid hästi planeerida, nende kulgu operatiivselt jälgida ning vajaduse korral kiireid muudatusi teha. Kuvada saab bännereid ja videoid, teha seda väga erinevates seadmetes.

E

ttevõtjad saavad suunata oma kommertssõnumeid Adcashi kaudu väga täpselt – just sellise vanuse, soo, töökoha, hobide, kodulinna, kasutatava nutiseadme, keele, veebiharjumuste (milliseid veebilehti külastab) ja muude näitajate põhjal, nagu on sihtgrupp. Sellisel moel vahendab Adcash reklaami enam kui 200 000 veebilehele. Korraga käib iga päev tuhandeid reklaamikampaaniaid. Oma kundedele, kelle hulgas on mitmed meelelahutus- ja mängufirmad (Padovani kinnitab, et pornotööstusega ettevõte tegemist ei tee), leiab Adcash “maagiliste algoritmide abil” kõige paremad ja õigemad veebilehed nende toodete reklaamimiseks. Firmad leiavad Adcashi kaudu endale uusi kliente ja partne-

reid, Adcash teenib iga sellise kontakti pealt vahendustasu. Seejuures teenib Adcash tulemuspõhiselt: mitte reklaami kuvamise pealt, vaid siis, kui klient midagi ostab, end registreerib või muul moel rekaamile reageerib. Nii leiab Adcashi koostööpartnerite hulgast tuntud ettevõtted Ubisoft, Electronic Arts, Travian Games, Rovio, Mail.ru Games, Alibaba, Ladbrokers jt. Veebilehtede omanikele (kirjastajatele) annab Adcash aga võimaluse näidata oma leheküljel vaid selle külastajate jaoks relevantseid reklaame ning leida uusi kliente. Adcashi võrgustikku kasutavad reklaamikliendid paiknevad üle maailma. Suurem osa firma käibest tuleb USAst. Adcashi reklaamiplatvorm täiustub pidevalt, ettevõte ronib ka järjest enamatesse nutiplatvormidesse, millest hetkel kuumim on mobiil.

N

äiteks kujuta ette, et omad Bulgaarias Sofias pitsarestorani ning tahad leida Adcashi abiga uusi kundesid. Adcashi reklaamimootor hakkab sõeluma: kõigepealt võetakse Bulgaaria, siis Sofia internetikasutajad. Sihik pannakse ühele linnaosale, kus restorani pitsapoisid ringi liiguvad. Kuna reede pärastlõunal süüakse reeglina rohkem pitsat kui teistel aegadel, suunatakse reklaamid sellesse kitsasse ajaperioodi. Ja kellele? Miks mitte neile, kes vaatavad spordilehekülgi? Või sätivad end õhtuks peole? Või jalutavad sellest pitsarestoranist, nutitelefon näpus, lihtsalt mööda. Neile kuvabki Adcash arvutisse või telefoni ühe ahvatleva pitsapakkumise. Selline täpselt sihitud reklaam läheb inimestele palju rohkem korda. Restoran leiab tõenäoliselt mitmeid uusi kliente.

R

eklaamiandja vaatevinklist: mida aeg edasi, seda automaatsemalt see kõik toimib. Firma tahab luua unikaalse iseteeninduskeskkonna, kus kõik ettevõtjad – nii suured kui ka väikesed – saavad oma reklaamikampaaniaid käivitada ja juhtida. Eriti tahetakse fookus seada pisematele ettevõtetele, kes jäävad gigantide, nagu Google või Yahoo!, põhilisest huviorbiidist kõrvale. Kellele meeldivad vilkuvad bännerid? Sel-

foto vallo kruuser

les eest, et reklaame mitte näha, ollakse nõus maksma. Padovani ütleb, et reklaam peab olema nähtav ehk igal juhul inimese tähelepanu äratama. Muidu ei ole sellel lihtsalt mõtet. “Te ei kujuta ettegi, kui palju ettevõtted lasevad tuulde raha reklaamide peale, mida keegi ei märka. Sadu tuhandeid dollareid,” ütleb internetiärimees. Iseasi on see, kas “sisse sõitev” reklaam ka piisavalt mingit huvi äratab, kas see üldse kõnetab. “Me ei oota, et meid reklaamifirmana armastataks, aga me töötame selle nimel, et internetireklaami valdkond saaks puhtamaks, turvalisemaks ja vähem pealetükkivaks,” ütleb Padovani. Suunatud internetireklaamidel rajaneb paljuski Google’i ärimudel. Padovani ütleb, et Ameerika internetihiiglastega on firmal raske konkureerida, sest “nad teavad, mida sa tahad

www.ettevõtluskonkurss.ee

Aasta Uuendaja 2015 nominendid CGI EESTI AS

6,5

Ärikasum (mln €)

0,2

0,6

Tööjõukulud (mln €)

5,7

4,4

Töötajate arv

152

129

41 000

41 300

AdCash OÜ

– sa ju ütled neile: tahan osta lilli”. Adcashile ei pea sa ütlema, et tahad lilli osta: Adcash näeb sinu internetikasutusest, et oled hiljuti lilli ostnud ja sageli navigeerid vastavatel lehekülgedel. “Google läheb ees, teades, mida kasutajad reaalajas teevad. Meie tuleme järele, analüüsides veebiliiklust – seda, mida kasutajad on teinud.”

P

adovani Eestisse sattumine oli muinasjutuline lugu. Ta saabus Prantsusmaalt Tallinna kaheksa aastat tagasi, 10 000 eurot taskus, olles töötanud kodumaal makseteenuseid pakkuvas edukas startup-ettevõttes. Ta kohtus siin oma tulevase eestlannast abikaasaga ning kolis elama Õismäe korterisse, kus asus “köögilaua taga” omaenda firmat looma.

Hiljuti soetas Padovani Jõgevamaal ühe mõisa, mille kavatseb renoveerida. Padovani hindab Eestit elu-, töö- ja ettevõtluskohana väga kõrgelt. “Jah, paljud kipuvad siit ära välismaale. Kuid nad tulevad tagasi jutuga, et Shanghais on liiga palju saastet ning Pariisis liiga palju inimesi, mõni kolmas linn on liiga räpane või liiga suurte liiklusummikutega. Eesti on kõige mõnusam! Ja ehkki Adcashis töötavad inimesed ütlevad, et siin nad ilmselt vanaduspõlve ei veedaks, ütlen ma neile: no vaatame seda asja! Tegelikult on maailmas vähe kohti, kus oleks mugavam ja turvalisem elada kui Eestis,” räägib Padovani.

A

renguruumi meil muidugi on. Näiteks müügimeestena oleme nõrgad. “Üks mu tuttav tahtis Eestis autot osta. Läks salon-

2013

7,8

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

Thomas Padovani on tõeline Eesti fänn, kuid kahetseb, et tal pole piisavalt aega ostetud Kärde mõisa renoveerimiseks.

2014

Müügitulu (mln €)

2014

2013

Müügitulu (mln €)

42,8

24,2

Ärikasum (mln €)

8,3

4,7

Tööjõukulud (mln €)

3,2

1,3

Töötajate arv

50

20

230 600

297 200

2014

2013

Lisandväärtus töötaja kohta (€)

OÜ Bluegate / Sakala Hambaravi Müügitulu (mln €)

0,8

0,6

Ärikasum (mln €)

0,06

0,05

0,4

0,3

Tööjõukulud (mln €) Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

19

14

26 500

26 800

gi ja näitas, mis auto teda huvitab. Teenindaja vastas, et ta ei räägi inglise keelt. Kas keegi teine räägib? Ei. Tulge esmaspäeval tagasi. Lõuna-Euroopas ei juhtuks midagi sellist iial!” Prantslaste jaoks võib Eesti olla ka “kõikide võimaluste maa”. Padovani räägib, et esimestest Adcashi Tallinna kontorisse tööle tulnud prantslastest on peaaegu kõigil siin tänaseks oma korter. Mitte et nad oleksid siin tööga rikkaks saanud, nad saavad endale siin lihtsalt laenu lubada. “Prantsusmaal ei ole 30aastasel inimesel võimalik laenu saada ega mingit kinnisvara endale osta. Nii et minu sõnum prantslastele on: Eestis võite saada endale elu!” Toivo Tänavsuu

21

22

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

KONKURENTSIVÕIMELISIM VÄIKE- JA KESKETTEVÕTE 2015: Interstudio

“Naised lihtsalt on tublimad kui mehed” Kümme aastat siseviimistlusäris tegutsenud firmas Interstudio on kaks eriti ägedat asja: mõnus perekondlik õhkkond ja naiselikult tark ärivaist. Neile kahele ei hakka peale ühegi majanduskriisi hammas. foto vallo kruuser

I

nterstudio siseviimistlussalong Tallinnas Pärnu maanteel. Siit üle tee töötab mupo peakontor. Salongis on hunnikute viisi keraamilisi plaate ning mingi seletamatult rutiinivaba ja kodune õhustik. Sinna kanti on aastatega kobarasse kolinud kõik vähegi tõsiseltvõetavad siseviimistlusärid – keegi ei oska sellele fenomenile mingit loogilist seletust pakkuda. Aga kundedel on hea mugav kõik salongid ühe raksuga läbi käia.

Interstudio tegevjuht ja osanik Piret Guss on figureerinud plaadiäris juba 16 aastat. Alguses oli ta vaid palgatööline, hiljem veensid kolleegid teda vee peale astuma ja uue konkureeriva äri looma. Hiljuti söödigi Interstudios 10. sünnipäeva torti. Guss räägib, et enne ettevõtlusesse sukeldumist oli tal itaallasest ülemus. Mingeid takistusi oma äri asutamiseks too mees oma alluvatele ei teinud. Ta hoopis julgustas, öeldes: ettevõtlus on raske töö – kes tahab proovida, andku minna.

aasta 015 e2 ettevõt t

nen nomi

E

Interstudio OÜ

2014

2013

Müügitulu (mln €)

1,3

0,8

Ärikasum (mln €)

0,08

0,02

Tööjõukulud (mln €)

0,18

0,09

Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

6

5

43 000

23 000

Interstudio perekondlik kollektiiv, esiplaanil firma juht Piret Guss.

G

uss ja tema kolleegid andsidki julge hundi kombel “minna”. Eesmärgiks seati pakkuda projektimüügi korras omanäolisi, isikupäraseid ja põneva disainiga siseviimistlusmaterjale. Neid transporditakse Tallinnasse veoautodega otse loovlahenduste sünnimaa Itaalia tehastest. “Koostöö itaallastega nõuab tugevat närvi. Üllatusi tuleb hommikust õhtuni. Ühte olen õppinud: kahte küsimust ei tohi ühes meilis kunagi saata. Ikka ükshaaval,” muigab krapsakalt firma tüüri hoidev Guss. Reeglina leiavad Interstudiosse tee kunded, kes jäävad tavalistes ehitusmarketites isikupärase kodu kujundamisel hätta. Sisearhitektid ja -kujundajad näitavad neile siis kätte Interstudio ukse. Aga ärge nüüd arvake, et firma avar ja valgusküllane müügisalong on mingi rikaste butiik, mille ees pargivad Bentleyd. Ei. Kui “keskmine klient” ostab keraamilist plaati hinnaga 40–70 eurot ruutmeeter, siis Interstudiost saab Gussi kinnitusel ka 10eurose ruutmeetrihinnaga “väga super lahenduse”. Tõsi, salongis ilutsevad käsitööna valminud mosaiikplaadid maksavad ruutmeetri järgi arvestades tõesti üle 1000 euro. “Inimestel on oma maitse välja kujunenud ja nad julgevad seda ellu viia. Tuleb arvestada, et inimene ju elab oma kodus – see peab olema talle meeldiv ja kaunis,” räägib Guss. Interstudios kollektiivis teevad kõik kõike. Ärge imestage, kui näete sisse astudes tegevjuhti mopiga müügisaali põrandaid puhastamas. namik firma töötajatest on naised. Guss tõdeb, et õrnema soo esindajad on lihtsalt meestest tublimad ja kohusetundlikumad. Ilumeelest ja stiilitunnetusest rääkimata. Kui tarvis, sorteerivad needsamad Interstudio naised laos tolmuseid plaate ning tõstavad aluseid ümber. “Jah, jõusaal on meil siin täiesti olemas!” ütleb Guss. Siseviimistlejate ookeanis on Interstudio numbriliselt mikroskoopiline tegija. Eelmisel aastal müüs firma umbes 58 000 ruutmeetrit plaate. Aastakäive kõigub miljoni euro kandis.

www.ettevõtluskonkurss.ee

Silma hakatakse sellega, et müügil on “natuke midagi teistsugust” või eksklusiivsemat. “Üritame pakkuda huvitavat toodet. Midagi, mida teistel pole,” ütleb Guss. “Me ei taha tavalist halli plaati pakkuda, vaid et see oleks mingi väikese omapäraga.” Sortiment on aastatega läinud laiemaks. Kui alustati pelgalt keraamiliste plaatidega, siis nüüd müüakse ka põrandakatteid, fassaade, sanitaartehnikat, vannitoa mööblit ja akustilisi seinapaneele. Põranda või fassaadi on Interstudiolt saanud terve rida tuntud kliente: rahvusarhiiv, Tallinna lennujaam, Hedon Spa, hotell Palace, Tallinna loomaaia loomekeskus, MyFitness, Sportland, Tallinna Kaubamaja naiste kingamaailm jt. Mitu põnevat kundet on veel soolas, kuid neist siis juba mõnes järgmises artiklis. Teed näitab Interstudio Eestis uudsete kangasfassaadimaterjalidega – maja välissein, millele saad printida, mida vaid soovid. Üks selline paigaldati näiteks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogule. Tõsi, Interstudio teostas selle projekti eeltöö, kuid ehitaja valis paigalduse ja materjali hoopis konkurendilt – ikka tuleb Eesti ehitusturul ette selliseid nördimapanevaid üllatusi. “Fassaadid on meie suur unistus – just sellised, mitte igapäevased fassaadid, vaid huvitava disainiga, erilised,” visioneerib Guss. Tarnijate suunal keskendutakse viiele Itaalia tehasele, millest “kindlaimaks lipulaevaks” nimetab Guss firmat Mutina.

Kui selle, maailma ühe suurema trendilooja keraamiliste plaatide kollektsioone sirvida, kangastub silme ees pilt glamuursest Itaalia moešõust. Vaatad ja imetled, suu ammuli, kuidas säravad modellid laval kassikõndi teevad. Mõtled: mida kõike on lennuka fantaasiaga disainerid inimestele selga sättinud. Ainult et nende modellide asemel tuleb mõelda kiviplaatidele.

G

uss räägib, et Mutina otsis kümme aastat tagasi Eestis eksklusiivset edasimüüjat. Kuna selle tehase kraam oli keskmisest kallim (ruutmeetri eest tuli välja käia vähemalt 100 eurot), põlgasid paljud siinsed plaadikaupmehed koostöö Mutinaga ära. “Meie vaatasime: äge! Just täpselt see “midagi erilist”, mida tahaksime,” meenutab Guss. Tänaseni on Interstudio Mutina jaoks ainus uks Eesti turule, ehkki konkurendidki nüüd noolivad itaallastega lepingut. 2005. aastal, kui Interstudio ilmavalgust nägi, oli ehitusturg sulnis kasvufaasis. Õnn kepsutas iga plaadimüüja õuel. Pankadest voolasid rahajõed, kõik remontisid ja ehitasid. Siseviimistluspoed palkasid uusi inimesi ainuüksi selleks, et keegi klientidele arveid kirjutaks! Aga Interstudio, nagu Guss väidab, ei saanudki sellest rallist eriti osa: iga kliendiga oli hullupööra tööd ja vaeva, midagi ei tulnud niisama. “Kui oleksime ilmunud turule mõned aastad varem, siis oleksime buumiralliga kaasa

jõudnud. Aga meie tulime 2005. aasta augustis, kui kõik olid end juba kenasti igale poole sisse söönud.” Kui siis lõpuks saabus Eesti ehitusturule krahh ning keegi ei soovinud enam vannituppa 100euroseid plaate, väljus Interstudio sellest täbarast olukorrast elegantselt: väike meeskond reageeris paindlikult, kulud tõmmati koomale. Ettevõttel on moto: me ei kuluta raha, mida me pole teeninud (selles mõttes, et varblane peab olema juba peos!). Teine moto: kes tahab midagi teha, sellel peab olema tegemiseks ka raha. Interstudio on kogu aeg keskendunud suurtele ja usaldusväärsetele klientidele, kes ei pöörita silmi, kui neilt paluda kauba eest ettemaksu. Nii on väike firma vältinud ka võlgnikega seotud migreenihooge. “Kuna me ei suutnud turu kõrghetkel saada osa vägevast lennust, siis võib-olla oli meil ka maandumine palju pehmem,” mõtiskleb Guss. Tema juhitavas salongis on teisigi toredaid põhimõtteid. Näiteks, et elus juhtub ootamatusi, kuid tark ei torma – 80 protsenti probleemidest lahenevad iseenesest. Hiljuti helistas klient Gussile ja kurtis, et vast valminud veekeskuses, mille basseini põhjale trükiti vesiroosid, on osa roosidest “vee pinnale ujunud”. Artikli valmimise aegu tegeles see probleem veel enda lahendamisega. Toivo Tänavsuu

23

24

www.ettev천tluskonkurss.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

Valdkondade konkurentsi­ võimelisimad ettevõtted 2015

konkurentsivõime edetabel www.ettevõtluskonkurss.ee

25

www.ettevõtluskonkurss.ee

SUURETTEVÕTTED 2015 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

Koht

26

www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013 = 100) koht tuh € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2013 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht

% esimesest (0 ... 100%)

1

MERKO EHITUS AS*

252 323

8

96,0

57

12 417

9

119,4

33

10,0

49

3166

6

319

22

4189

20

42 430

7

100,0%

2

EESTI TELEKOM AS

305 196

6

100,4

47

40 605

2

97,1

47

26,1

14

2422

13

155

37

50 270

2

97 921

3

97,8%

3

SWEDBANK AS*

343 700

5

104,5

38

188 000

1

86,9

52

9,6

51

2507

8

152

38

5000

19

255 900

1

96,3%

4

TALLINK GRUPP AS*

921 466

1

97,8

53

27 547

3

63,4

62

3,6

67

2275

20

133

43

49 148

3

217 361

2

92,5%

5 TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS*

535 045

2

107,3

28

20 295

5

116,2

35

11,9

43

1013

67

140

42

9107

8

66 788

5

87,0%

6

410 973

3

108,6

21

10 304

13

100,0

43

3,9

65

1695

43

115

51

13 298

5

82 752

4

80,2%

150 660

14

103,3

39

21 597

4

84,1

53

20,5

22

1249

58

58

63

18 742

4

60 579

6

78,8%

151 227

13

81,0

69

6324

25

66,7

61

14,7

39

2324

17

132

45

6009

16

38 366

8

71,5%

BLRT GRUPP AS*

7 OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS* 8

ABB AS*

9

TECHNOPOLIS ÜLEMISTE AS

10

FORTUM TARTU AS*

9674

67

141,5

3

10 493

12

243,8

7

25,5

15

2254

21

509

9

8588

10

11 007

31

71,3%

32 009

49

105,6

35

11 853

10

102,2

42

18,9

26

2204

23

386

14

6819

12

14 049

26

70,7%

11 12

SILBERAUTO AS*

182 525

10

88,8

65

2992

44

44,4

66

4,8

63

1918

33

369

17

3505

22

14 385

24

69,5%

SELVER AS

367 486

4

107,2

29

7728

20

165,9

17

32,5

12

884

71

164

36

2479

26

31 465

10

67,4%

13

NORDIC CONTRACTORS AS*

170 224

11

92,2

62

1773

55

30,6

68

4,0

64

2346

16

224

30

9090

9

23 143

13

66,7%

14

LEMEKS AS*

107 311

19

119,5

10

9440

15

138,4

22

23,5

20

1614

45

195

34

13 047

6

20 090

18

66,2%

15

A. LE COQ AS

81 962

23

100,9

45

14 533

7

104,6

41

18,4

28

1985

29

250

27

2186

30

22 345

15

65,8%

16

NORDEA FINANCE ESTONIA AS

22 843

53

102,8

40

15 339

6

116,0

36

19,4

24

3841

4

357

19

72

66

18 289

20

65,5%

17

MAINOR ÜLEMISTE AS

3317

72

121,5

5

7234

21

183,7

11

10,2

47

3091

7

302

23

6745

13

7642

47

65,5%

18

AREALIS AS*

8895

68

72,1

71

3 564

39

79,0

54

8,0

55

5513

1

684

5

6692

14

4424

59

63,8%

19

SANTA MONICA NETWORKS GROUP OÜ*

61 795

29

108,2

24

4118

36

89,7

50

49,9

7

4988

2

435

13

551

48

12 618

28

62,3%

20

ORLEN EESTI OÜ

260 827

7

56,6

72

954

61

41,9

67

41,2

8

4182

3

32 603

1

1356

72

62,2%

21

HARJU ELEKTER AS*

50 606

40

104,8

37

9778

14

189,0

10

15,8

33

2184

25

110

54

5350

18

21 805

16

61,4%

22

BALTIC AGRO AS

188 160

9

97,9

52

2760

46

73,1

57

10,1

48

3519

5

3035

2

155

62

5378

56

61,4%

23

NORDECON AS*

161 289

12

92,9

60

2298

50

49,5

65

6,4

60

2288

19

220

31

2349

28

22 397

14

59,9%

24

SCANOLA BALTIC AS

59 467

35

119,9

9

1639

57

217,0

8

24,7

17

2311

18

1450

3

2736

24

2776

68

59,1%

25

VALIO EESTI AS

92 536

20

121,0

6

3276

43

168,2

16

15,1

36

1515

50

251

26

4004

21

9983

35

57,6%

26

TOFTAN AS

46 889

41

110,4

18

7780

19

133,5

23

16,6

32

2370

15

381

15

929

42

11 278

30

55,4%

27

ESTONIAN CELL

69 125

26

106,0

33

10

70

100,0

45

0,0

70

2181

26

813

4

3174

23

2235

69

54,2%

28

HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AS*

59 909

32

101,6

43

4929

32

139,9

21

7,7

57

1953

31

152

39

5589

17

14 161

25

53,8%

29

RONDAM GRUPP AS*

34 138

45

113,9

14

4945

31

96,3

48

18,9

27

1932

32

215

32

6350

15

8631

43

53,6%

30

TAVID AS*

115 250

18

84,3

67

4102

37

100,0

44

12,9

42

2428

12

637

6

448

52

9376

40

53,0%

31

LIVIKO AS*

133 608

17

98,8

51

3459

40

127,0

27

24,4

19

1680

44

376

16

536

49

10 618

32

52,3%

32

RAMIRENT BALTIC AS*

32 106

48

108,6

22

4880

33

129,9

26

17,8

30

2052

27

141

41

9893

7

10 493

34

51,4%

33

BIGBANK AS*

60 937

30

111,6

17

12 668

8

117,4

34

16,8

31

2237

22

133

44

534

50

24 935

12

51,2%

34

DRAKA KEILA CABELS AS

57 538

36

107,0

30

4756

34

124,0

31

36,7

9

2441

11

581

8

145

63

7656

46

50,7%

35

KAAMOS KINNISVARA AS*

11 370

63

147,9

2

2367

48

111,0

40

6,5

59

2446

10

455

11

1893

31

3101

66

49,5%

36

PKC EESTI AS

138 857

16

96,2

56

11 852

11

66,9

60

14,0

40

1333

56

131

46

233

58

28 842

11

49,1%

37

VKG OIL AS

146 395

15

91,9

63

1711

41

210

33

55 896

1

273

73

49,0%

38

MECRO AS

62 406

28

90,2

64

1768

56

70,3

58

11,5

45

2391

14

282

24

1766

34

8110

45

47,9%

39

LÕUNAKESKUS OÜ

40

ENICS EESTI AS*

8071

70

107,6

27

9243

16

112,8

38

15,4

34

1825

38

475

10

628

46

9616

38

47,3%

87 542

21

99,5

50

6098

26

168,8

15

58,5

6

1223

59

125

47

990

40

16 400

22

44,9%

41

G4S EESTI AS

52 034

39

105,5

36

4311

35

387,6

3

5,3

62

1065

63

21

72

1852

32

35 879

9

43,8%

42

EHITUSFIRMA RAND & TUULBERG AS*

69 646

25

80,9

70

2794

45

163,9

18

15,4

35

1913

34

367

18

69

67

7155

51

43,5%

43

KODUMAJA AS*

52 219

38

100,0

48

8132

17

124,3

29

32,0

13

2185

24

113

52

217

59

20 274

17

43,2%

44

RAUTAKESKO AS*

78 314

24

114,0

13

3281

42

181,3

13

61,1

5

1550

49

227

29

130

64

9700

37

43,2%

45

RAGN-SELLS AS

22 670

54

108,3

23

1479

59

643,6

2

9,6

50

1824

39

81

58

2700

25

7587

48

43,1%

46

SAINT-GOBAIN GLASS ESTONIA AS

62 575

27

101,6

42

4954

30

74,4

55

8,9

52

1708

42

112

53

2201

29

16 391

23

43,1%

47

GLAMOX HE AS

34 307

44

120,1

8

5207

29

92,8

49

24,5

18

1966

30

258

25

841

45

8344

44

43,1%

48

MAINOR AS*

14 977

58

107,0

31

5346

28

190,0

9

8,4

54

1556

47

62

61

7780

11

9826

36

43,0%

49

AKZO NOBEL BALTICS AS*

59 599

33

92,3

61

2333

49

67,3

59

12,9

41

2041

28

347

20

233

57

6546

52

41,2%

50

OÜ HARMET

35 264

43

160,6

1

2213

51

2138,8

1

78,2

2

1552

48

122

49

7575

50

41,1%

www.ettevõtluskonkurss.ee

SUURETTEVÕTTED 2015 Koht

Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

51

LENNE OÜ

koht

22 204

55

www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013 = 100) koht tuh € koht

94,0

59

6711

Puhaskasumi muutus % (2013 = 100) koht

24

114,5

Omakapitali tootlikkus % koht

37

20,3

23

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

1459

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht

52

444

12

76

65

7586

49

% esimesest (0 ... 100%)

40,5%

52

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ AS

33 247

47

112,4

16

7090

22

172,1

14

19,0

25

1845

36

172

35

501

51

11 362

29

39,5%

53

JELD-WEN EESTI AS

60 898

31

120,3

7

6736

23

131,1

25

14,7

38

1399

54

85

57

1171

39

18 793

19

39,3%

54

EESTI KESKKONNATEENUSED AS*

22 902

52

106,8

32

2667

47

244,2

6

74,3

4

1422

53

63

60

1773

33

8877

42

39,2%

55

WENDRE AS*

83 900

22

97,6

54

5764

27

111,8

39

10,6

46

1136

61

98

56

1568

35

17 376

21

39,2%

56

COCA-COLA HBC EESTI AS

26 549

51

101,6

44

949

62

61,9

64

3,7

66

2498

9

248

28

557

47

4157

61

35,1%

57

PÕLDMA KAUBANDUSE AS*

33 933

46

115,8

12

2032

52

74,2

56

14,9

37

1332

57

120

50

2358

27

6541

53

34,5%

58

KALEV AS

42 210

42

109,7

20

3624

38

152,4

19

18,3

29

1485

51

108

55

928

43

10 610

33

32,9%

59

WETT EESTI OÜ

11 747

62

83,7

68

7862

18

275,4

5

22,4

21

1362

55

124

48

205

61

9415

39

32,1%

60

VIA HANSA EESTI AS

10 418

65

87,0

66

1551

58

88,0

51

7,7

58

1569

46

613

7

1

70

1871

71

31,1%

61

E.R.S. AS

31 646

50

53,2

73

1786

54

21,6

69

7,9

56

1817

40

147

40

1400

36

6496

54

30,0%

62

SEVENOIL EST OÜ

59 563

34

105,6

34

12

69

5,1

70

0,9

69

1059

64

346

21

299

56

2198

70

29,5%

63

MERINVEST OÜ

15 448

57

110,1

19

746

64

182,3

12

75,8

3

1168

60

48

66

307

55

5285

58

25,0%

64

EESTI KREDIIDIPANK AS*

13 970

59

108,0

25

1408

60

132,8

24

5,3

61

1845

37

63

59

877

44

6301

55

24,9%

300

67

120,6

32

34,7

11

1085

62

31

70

1360

37

3921

62

22,3%

1017

66

44

68

1276

38

14 026

27

22,2%

65

LOGISTIKA PLUSS OÜ

8662

69

129,2

4

66

BALTIKA AS*

55 596

37

95,3

58

67

BALTIC RESTAURANTS ESTONIA AS

10 632

64

108,0

26

223

68

275,9

4

79,9

1

839

73

27

71

216

60

4177

60

22,2%

68

KULINAARIA OÜ

16 874

56

112,8

15

1975

53

143,6

20

36,0

10

991

68

60

62

422

53

5294

57

21,2%

69

ESTIKO AS

501

73

102,6

41

3458

41

125,9

28

11,7

44

1902

35

56

64

3663

63

20,8%

70

MIVAR AS*

11 977

61

118,7

11

469

66

124,2

30

8,4

53

871

72

48

67

934

41

3092

67

16,6%

71

MANPOWER OÜ

10 138

66

100,7

46

489

65

98,6

46

25,0

16

968

70

14

73

3

69

9154

41

13,8%

72

RAPALA EESTI AS*

7650

71

96,5

55

839

63

63,3

63

3,2

68

979

69

37

69

365

54

3259

65

11,6%

13 542

60

99,9

49

1043

65

51

65

22

68

3331

64

9,3%

73 HUMANA SORTEERIMISKESKUS OÜ*

KINNISVARA HINDAMINE ETTEVÕTETELE Varaliste Teie varade vaidluste lahen- õiglase väärtuse leidmiseks damiseks Majandusaasta aruande tarbeks

Müügihinna määramiseks

Laenutagatiseks

Kirjuta meile hindajad@domuskinnisvara.ee www.domuskinnisvara.ee/hindamine

27

www.ettevõtluskonkurss.ee

VÄIKE- JA KESKETTEVÕTTED 2015 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

Koht

28

1

ADCASH OÜ

2

vt täismahus tabelit: www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013 = 100) koht tuh € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2013 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht

(0 ... 100%)

42 799

3

176,6

13

8425

2

185,7

57

78,6

21

5321

3

856

10

CM TALLINN AS

2943

149

510,4

1

386

96

738,7

9

136,0

3

8849

2

736

14

3

AS EHITUSTRUST

14 021

36

176,2

14

1310

26

424,2

18

131,6

4

2774

29

701

16

4

PURUSTAJA OÜ

5576

89

159,7

19

846

42

477,8

14

107,7

11

2585

37

266

5

FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ

30 644

9

96,1

212

2935

3

94,8

161

18,1

126

2026

81

567

6

IREST EHITUS AS*

24 901

13

169,5

18

9326

1

281,1

28

68,6

27

1399

175

383

29

7

RECRUITMENT ESTONIA OÜ

2005

181

171,0

17

257

129

274,5

30

121,6

6

3166

15

286

47

8

PEIKKO EESTI OÜ

2809

155

172,0

16

251

131

207,6

49

57,1

36

3770

6

936

8

9

RAMM EHITUSE OÜ

14 308

34

140,3

34

570

63

236,3

40

70,8

25

3098

17

1022

7

68

148

10

SANTA MONICA NEWTORKS AS

11 068

45

111,6

126

443

81

91,2

164

53,0

38

3470

10

346

33

150

108

1776

64

67,5%

11

VEHO EESTI AS

39 574

7

99,3

198

425

83

66,1

205

5,6

210

2329

56

322

42

2447

5

3862

26

67,2% 66,9%

500

50

% esimesest

11 618

1

810

142

98,7%

1976

57

88,0%

100,0%

187

89

51

1086

22

1497

79

80,7%

20

4236

1

4248

19

80,6%

167

98

10 417

2

77,3%

523

180

75,6%

387

209

72,8%

1090

115

72,7%

12

JOYFUL PARTNERS OÜ*

40 483

5

223,4

8

959

38

393,3

19

79,0

20

1012

229

3374

1

125

121

1105

113

13

LEIPURIN ESTONIA AS

8851

56

115,6

104

1251

29

247,8

37

48,9

42

2902

24

1475

4

3

239

1460

86

66,7%

14

RENTEST AS*

4958

99

128,3

56

267

126

109,9

119

21,7

114

1734

126

381

30

2449

4

537

178

63,9% 63,3%

15

ADVEN EESTI AS

28 364

10

83,2

243

678

50

100,0

142

4,1

219

2208

68

399

27

1860

9

2559

42

16

METAL EXPRESS OÜ*

6598

78

84,4

239

384

98

70,7

195

22,6

110

4614

4

733

15

316

70

882

136

63,1%

17

WIRTGEN EESTI OÜ

4901

102

124,9

67

114

172

77,0

184

8,0

198

3653

7

613

17

450

55

465

195

62,9%

18

MARU EHITUS AS*

40 967

4

127,8

57

1041

35

100,0

141

35,3

70

2935

22

284

48

143

112

6 112

5

62,8%

19

DEFENDEC OÜ*

2154

177

213,3

9

563

65

100,0

143

121,1

7

3118

16

103

123

337

69

1 349

90

62,7%

20

AS SHISHI

6798

77

145,7

29

1370

24

190,7

56

40,1

56

2480

48

378

31

162

101

1 906

60

62,7%

21

TOODE AS*

31 969

8

125,0

66

1246

30

90,4

167

15,2

145

2184

71

242

56

2023

7

4 705

17

61,1%

22

ADDINOL LUBE OIL OÜ

14 745

33

96,2

211

844

43

113,2

116

13,1

166

3263

12

461

25

86

142

2 097

54

61,1%

45

173

23

MICROSOFT ESTONIA OÜ

3885

117

104,5

170

421

84

123,7

96

65,2

28

9361

1

229

58

2 330

45

61,0%

24

GREENCARRIER LINER AGENCY ESTONIA OÜ

7183

72

112,8

117

954

39

112,0

118

52,2

40

2563

40

1026

6

1 169

106

59,9%

25

GREENCARRIER FREIGHT SERVICES ESTONIA OÜ

7936

62

103,5

182

271

124

98,5

159

35,2

71

3029

20

467

24

889

135

59,7%

26

SCA METSAD EESTI AS

19 526

27

113,7

114

454

76

124,6

94

16,0

140

3006

21

2170

2

28

189

778

149

59,3%

27

OILSEEDS TRADE AS*

40 204

6

103,5

181

73

196

6,3

239

1,3

233

2281

59

804

12

1465

14

1 441

88

59,3%

28

HELMES AS

19 137

28

135,1

44

2665

5

125,8

91

47,8

45

3327

11

141

90

89

140

8 094

3

59,2%

29

KNOOBUS OÜ

955

233

144,2

31

72

197

216,3

46

118,2

8

3077

19

80

157

89

139

515

184

57,2%

30

TEZ TOUR OÜ

17 796

30

116,5

99

1397

21

113,1

117

56,9

37

1796

115

809

11

125

120

1 872

61

56,9% 56,8%

31

HANSAPAKEND OÜ

32

ESTANC AS

7161

74

103,0

184

449

79

100,9

138

33,4

79

2677

35

511

23

52

161

898

134

11 916

40

110,3

134

240

132

529,7

10

10,0

182

1949

91

96

132

2439

6

3 141

34

33

56,1%

ESTIKO-PLASTAR AS

26 094

11

115,8

102

2759

4

124,8

92

18,8

124

1905

96

189

70

1678

10

5 914

7

55,3%

34

EUROSTAUTO OÜ

20 402

22

99,7

197

150

153

100,0

146

43,3

50

2156

72

385

28

51

164

1 521

76

55,0%

35

AS AVARON ASSET MANAGEMENT

1707

191

191,9

10

642

56

192,1

55

38,7

59

3531

8

131

94

12

223

1 193

105

54,5%

36

ON24 AS*

8941

54

116,2

100

501

70

137,6

83

63,7

31

1833

109

344

35

19

209

1 072

116

54,3%

37

KEKKILÄ EESTI OÜ

38

HARJU TARBIJATE ÜHISTU

7420

70

108,3

145

302

119

106,6

126

3,4

224

2580

38

309

43

963

26

1 045

119

54,0%

44 356

2

110,8

129

1694

10

76,7

186

14,4

152

1295

190

180

72

2525

3

5 532

9

39

53,6%

VBH ESTONIA AS

11 119

44

110,3

135

734

47

140,5

82

12,7

168

2685

34

327

40

32

182

1 830

63

53,5%

40

ISIS MEDICAL OÜ*

3577

126

106,6

155

139

161

123,7

97

30,1

87

2797

28

298

46

25

199

542

176

52,3%

41

MOONCASCADE OÜ

1082

223

224,9

7

151

152

201,9

51

110,3

10

2556

42

52

210

15

217

795

145

52,2%

42

SYSTEMAIR AS

3592

125

116,7

96

273

123

127,3

90

14,0

156

2876

25

299

45

127

118

687

159

52,0% 51,9%

43

HD FESTFOREST ESTONIA AS

6507

79

110,6

131

300

120

79,5

179

20,8

117

2371

54

592

19

112

129

612

172

44

NORES PLASTIC OÜ

5373

92

96,0

213

124

168

164,6

68

13,9

158

2436

52

537

22

15

213

416

205

51,7%

45

LYONESS EESTI OÜ

2356

175

337,1

5

24

229

47,9

214

29,3

89

2325

57

262

53

36

178

275

237

51,6%

46

GREENFORCE OÜ*

970

231

128,4

55

130

165

185,2

59

160,6

1

1919

92

69

178

109

130

453

198

51,4%

47

BALTIC PULP AND PAPER OÜ

9585

49

117,5

94

1405

20

185,7

58

8,2

196

1844

107

1369

5

221

79

1 560

73

51,1%

48

SINEAR OÜ

2999

146

101,1

189

96

181

275,6

29

33,8

77

1838

108

333

37

117

127

295

233

50,8%

49

VIIMSI KEEVITUS AS

12 689

38

70,3

254

1647

12

181,8

63

15,4

144

1890

101

343

36

208

82

2 486

43

50,1%

50

SERTIFITSEERIMISKESKUS AS*

4392

108

119,7

86

439

82

89,5

169

15,1

146

3215

13

129

97

1114

21

1 750

65

50,0% 49,6%

51

REPARO EHITUS OÜ

3007

145

150,1

25

266

127

273,3

31

37,4

64

1211

208

752

13

28

188

324

226

52

PRIME PARTNER AS*

4793

105

117,6

93

254

130

129,7

89

70,3

26

2062

79

228

59

198

86

773

151

49,3%

53

DELAVAL OÜ

7054

75

84,9

238

38

221

100,0

150

57,9

34

2912

23

191

67

29

187

1330

92

49,2%

54

PIPELIFE EESTI AS

22 081

18

86,9

234

2238

61

345

34

811

30

-101

55

SPRATFIL AS

46 222

1

126,7

62

641

57

61,5

208

13,1

165

1406

172

222

63

1497

13

4151

20

48,7%

56

TASKU KESKUS AS

4815

104

104,9

167

1286

28

59,5

210

18,0

127

1967

88

602

18

112

128

1475

82

48,5%

57

CARDPROM OÜ

425

256

460,1

2

61

204

768,2

8

130,3

5

446

58

MISTRA-AUTEX AS

15 033

32

104,6

169

563

64

60,8

209

11,4

173

1427

170

23 629

15

135,6

40

1422

19

475,7

15

41,8

52

1433

4285

111

122,3

78

331

106

183,7

61

32,7

82

2529

59

AS LASITA MAJA*

60

SAKSA AUTOMAATIKA OÜ

49,0%

39

231

5

234

119

255

48,3%

76

165

4082

2

3937

24

48,3%

168

110

119

491

52

5120

14

48,2%

43

226

61

47

170

907

133

48,0% 47,6%

61

KAAMOS EHITUS OÜ

9333

50

83,3

242

324

110

18,8

235

5,0

216

2481

47

549

21

46

171

830

141

62

UWEKO AS

11 200

43

98,8

202

1535

17

145,4

77

16,8

136

1524

151

448

26

106

131

1992

56

47,5%

63

MOREK IT OÜ

3889

116

118,7

88

219

139

101,4

136

21,2

115

1984

86

324

41

227

78

505

185

46,9%

64

BALTEM AS*

22 038

19

77,6

250

539

66

48,9

213

4,6

217

2219

65

283

49

608

41

2616

41

46,6%

65

INNOPOLIS INSENERID OÜ*

1022

227

122,7

76

86

189

521,6

11

88,9

14

1816

114

73

168

26

195

391

207

46,5%

66

OKO RESTORANID OÜ

2923

150

394,7

3

314

114

233,6

43

117,3

9

1037

227

46

220

347

66

1098

114

46,3% 46,2%

67

RAVILTOS OÜ

2918

151

103,8

177

446

80

222,2

44

25,3

107

2497

46

86

147

1364

15

1465

84

68

DIRECTO OÜ

1893

184

124,1

70

672

51

144,0

78

87,2

15

2461

51

95

135

51

162

1263

96

46,1%

69

RAUAMEISTER AS

9279

52

151,8

24

2002

9

1157,8

6

29,2

90

1568

145

98

128

431

58

3790

28

45,9%

70

PRICEWATERHOUSECOOPERS*

7964

61

106,4

158

1388

22

154,7

72

44,4

47

2742

31

67

180

359

65

5305

12

45,2%

www.ettevõtluskonkurss.ee

Mercedes-Benz GLE Coupé. Teistsugune luksusmaastur. Mercedes-Benz GLE Coupé on teistsugune kui tavapärane luksusmaastur: sportlik, stiilne ja vajadusel maastikusuutlik. See auto ühendab omavahel Mercedes-Benzi maasturite ja kupeede parimad omadused. Keskmine kütusekulu 6,9–11,9 l / 100 km, CO2-emissioon 180–278 g / km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

29

www.ettevõtluskonkurss.ee

VÄIKE- JA KESKETTEVÕTTED 2015 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

Koht

30

koht

vt täismahus tabelit: www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013=100) koht tuh € koht

Puhaskasumi muutus % (2013=100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuus koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht

% esimesest (0 .. 100%)

71

ASTRI-NARVA AS

2110

178

172,7

15

1618

13

179,1

65

14,4

153

1105

218

301

44

557

45

1711

66

45,2%

72

KNOWIT ESTONIA OÜ

1427

205

135,2

43

407

88

120,0

104

80,6

18

2769

30

65

187

6

230

1138

109

44,8% 44,6%

73

BRIGHTSPARK OÜ

508

251

182,0

11

104

178

256,5

34

138,3

2

1451

164

36

236

348

219

74

MASS AS

4294

110

121,6

81

582

62

99,4

156

15,7

143

1532

149

358

32

134

115

803

143

44,5%

75

FAVOR AS

23 343

16

116,6

97

670

52

197,8

53

16,5

137

1748

125

141

91

1124

20

4131

21

44,3%

76

LAESTI AS

21 220

21

153,1

23

854

41

281,8

27

38,7

58

1400

174

189

71

145

110

2735

40

44,3%

77

SKS VÕRU OÜ

3637

123

116,0

101

29

224

27,5

230

5,4

214

2190

70

331

38

173

93

319

228

44,0%

78

BESTNET AS*

18 835

29

108,7

143

1163

31

100,0

140

28,5

93

1867

104

101

125

1338

16

5353

11

43,8%

79

BCS ITERA AS*

2598

166

124,0

72

90

186

801,5

7

21,1

116

2677

36

63

190

50

165

1407

89

43,8%

80

ESRO AS*

5988

82

80,6

247

1314

25

157,7

69

16,4

138

1762

121

146

86

1656

11

2181

52

43,7%

81

PROEKSPERT AS

7049

76

108,2

147

873

40

151,6

74

28,4

96

3084

18

61

194

200

85

5166

13

43,4% 43,3%

82

TELEGRUPP AS*

14 117

35

111,1

128

1083

32

90,4

168

25,8

105

2227

63

157

81

544

47

3489

30

83

KH ENERGIA-KONSULT AS

16 498

31

124,0

71

1439

18

115,0

112

8,2

197

2024

82

179

73

657

39

3674

29

43,1%

84

ETS NORD AS

19 767

25

130,1

53

451

77

70,4

197

13,3

164

2296

58

118

109

945

27

5079

15

43,0%

85

EESTI HÖÖVELLIIST OÜ

25 144

12

119,6

87

2580

6

102,7

133

14,9

149

1356

185

147

85

1196

18

5363

10

42,4%

86

FAMA INVEST OÜ

2632

163

103,6

179

2089

8

93,1

163

19,0

122

1261

197

329

39

167

97

2210

50

42,2%

87

BUREAU VERITAS EESTI OSAÜHING*

2067

180

106,2

159

125

167

42,7

217

16,3

139

4140

5

109

120

4

237

1069

117

41,3%

88

SWECON AS*

8341

58

86,3

236

398

93

66,4

203

5,5

212

2468

50

225

62

310

71

1494

80

41,2%

89

KOMPRESSORIKESKUS OÜ

3347

131

125,7

64

328

107

94,2

162

41,3

53

2216

66

176

74

99

134

833

140

41,1%

90

KLIINIK32 OÜ

3037

143

97,0

209

205

143

76,0

188

79,9

19

2576

39

74

167

14

219

1473

83

40,9% 40,8%

91

NORDIC PLAST OÜ

1134

220

134,0

48

83

192

204,6

50

87,0

16

1915

94

81

154

48

167

404

206

92

ITELLA SMARTPOST OÜ

3852

118

130,2

52

404

89

99,4

157

42,0

51

1505

157

203

66

600

42

747

153

40,7%

93

COLUMBUS EESTI AS*

5923

85

99,3

199

508

68

68,0

201

51,8

41

2817

27

79

160

36

177

3043

35

40,6%

94

BENEFIT AS

2599

165

116,6

98

100

179

442,0

17

10,6

177

2228

62

130

96

15

216

95

GRAN TARALRUD OÜ

1190

217

104,1

176

74

195

1736,3

5

10,0

184

2507

45

85

148

96

P.P EHITUSJÄRELEVALVE OÜ

1076

224

120,3

84

107

176

118,6

106

29,6

88

2869

26

90

140

258

97

TARPLANI KAUBANDUSE OÜ

3447

128

93,9

218

401

91

66,3

204

37,3

65

2430

53

164

78

98

CGI EESTI AS*

7782

63

120,2

85

219

140

34,2

226

5,1

215

3481

9

60

99

STANDARD AS*

19 812

24

145,5

30

1566

14

100,0

139

43,9

49

1502

158

102

100

VÄRVIKESKUSTE GRUPP OÜ

11 666

42

123,6

74

461

74

151,8

73

12,4

169

1624

137

212

101

PROMENS AS

19 629

26

91,3

224

2576

7

90,5

166

14,0

157

1532

150

93

10 658

47

109,6

141

773

46

183,0

62

28,5

94

1827

111

167

3568

127

108,2

148

813

45

102,0

134

28,8

91

2223

64

119

10 802

46

113,9

113

493

71

142,5

80

17,5

130

1759

123

190

74

634

165

40,4%

495

188

40,2%

77

521

181

39,7%

99

135

1013

122

39,6%

196

68

149

5649

8

39,3%

124

487

53

5062

16

39,2%

65

444

57

1533

74

39,1%

138

1210

17

6456

4

38,5%

76

79

146

2176

53

38,4%

107

498

51

1613

71

38,4%

69

294

72

1696

67

37,8%

118

110

35

179

2875

38

37,5%

166

77

592

43

1610

72

37,3%

102

JÄRVA TEED AS

103

ZIRCON GROUP OÜ

104

NURME TEEDEEHITUS OÜ

105

METOS AS

8400

57

101,9

187

1051

34

121,0

101

38,2

60

2142

106

PAKPOORD OÜ

5973

83

97,6

207

1305

27

354,9

21

38,1

61

705

107

MÄRJAMAA LIHATÖÖSTUS OÜ

1389

207

138,6

36

52

213

21 965,3

2

35,5

69

1401

173

99

127

8

229

288

235

36,7%

108

CYBERNETICA AS

7732

64

108,2

146

819

44

87,8

170

19,7

121

2725

32

80

158

26

197

3992

23

36,7%

109

RUU KIVI OÜ

8852

55

147,7

28

1

240

0,5

240

0,1

239

1117

217

885

9

96

137

135

252

36,5%

110

SOFTREND GROUP OÜ*

3045

142

135,4

41

353

104

308,0

25

57,9

35

1598

141

61

195

154

105

1312

93

36,4%

111

ADELANTE TELLINGUD OÜ

3343

132

124,4

69

415

85

68,9

198

30,6

86

1908

95

70

174

1173

19

1513

78

36,3%

112

LINDAB AS

7169

73

111,6

127

524

67

77,9

182

14,4

154

2022

83

149

82

537

48

1689

69

36,3%

113

TERASKOMPANJON AS*

4891

103

93,4

219

49

215

100,0

149

7,8

199

1868

103

257

54

27

192

475

193

36,3%

114

BENITO PUIT AS

8188

59

107,7

151

317

113

107,0

124

6,3

206

891

238

2047

3

10

227

359

216

36,2%

272

238

36,1%

14

218

329

224

35,7% 35,4%

115

MEKAIA OÜ

472

253

112,8

119

58

207

388,5

20

59,1

33

1788

117

47

218

116

AD ANGELS OÜ

913

234

140,1

35

96

182

314,1

24

44,2

48

1767

119

83

150

117

FINLAID OÜ

3826

120

115,0

106

125

166

120,1

103

33,2

80

1181

213

255

55

34

180

338

222

118

VÄRSKA VESI AS

7669

67

114,1

112

685

49

95,8

160

18,9

123

1523

154

142

88

889

29

1672

70

35,3%

119

KOLMEKS AS

21 500

20

98,5

204

967

37

72,9

192

13,4

163

1524

152

139

92

775

34

3801

27

35,2%

120

CHEMI-PHARM AS*

3849

119

127,8

58

413

87

266,4

32

22,3

111

1899

98

104

121

138

114

1256

97

35,2%

121

PAEKIVITOODETE TEHASE OÜ

7497

69

94,5

215

374

101

84,9

175

5,5

211

1765

120

77

161

1627

12

2429

44

34,8%

122

AF-CONSULTING AS

2601

164

99,8

196

33

223

54,8

212

8,9

192

2511

44

163

79

26

194

515

182

34,4%

123

REAALPROJEKT OÜ*

5529

90

155,7

22

397

94

449,9

16

32,7

81

1082

220

39

230

556

46

2228

49

34,4%

124

VILJANDI METLL AS*

22 145

17

89,9

229

1376

23

72,0

194

9,6

186

1663

133

95

136

787

32

6046

6

34,2%

125

TBD-BIODISCOVERY OÜ

1007

228

159,2

20

109

174

3032,9

4

25,8

106

1429

169

48

217

175

92

469

194

34,0%

126

PÕLVA TEHNIKA METALLITÖÖD OÜ

127

TOCI OÜ

878

237

148,3

26

115

171

492,0

13

64,2

30

921

234

42

227

100

132

347

220

33,8%

3430

129

127,5

59

358

102

99,9

155

34,6

74

1359

182

127

99

738

36

798

144

33,6%

3895

115

86,5

235

3211

14

103

122

38

176

995

125

33,5%

24 429

14

110,4

133

1546

15

172,3

67

13,8

160

1048

226

114

114

730

37

4251

18

33,3% 33,3%

128

LINXTELECOM ESTONIA OÜ

129

PÕLTSAMAA FELIX AS

130

PALDISKI TSINGIPADA AS

5317

95

112,7

120

1055

33

155,9

70

33,4

78

1586

143

89

142

447

56

2197

51

131

SKAMET OÜ

640

248

148,2

27

132

164

24 975,8

1

65,0

29

893

237

38

234

26

196

315

230

33,1%

132

FLINT KAUBANDUS OÜ

3267

137

80,1

249

312

115

85,5

173

9,2

191

1413

171

272

50

62

154

515

183

33,0%

133

TELEMA AS

1704

192

112,8

118

468

73

118,3

107

35,0

72

2243

60

68

179

119

126

1141

108

33,0%

134

E-SERVICE AS

7342

71

134,2

46

669

53

123,4

98

44,7

46

1761

122

58

200

128

117

3332

32

32,6%

135

REBRUK GH OÜ

1656

194

126,5

63

195

145

208,3

48

27,4

101

2005

84

87

145

23

203

652

164

32,6%

136

CIVITTA EESTI AS

1057

225

240,6

6

192

146

234,2

42

26,5

104

1602

140

59

198

22

205

538

177

32,4%

137

NORDIC HOTELS OÜ

7701

65

107,6

153

983

36

106,6

125

73,9

24

1301

189

67

182

141

113

2778

39

32,4%

138

ISEPANKUR AS*

1449

204

394,6

4

2206

69

45

221

477

54

-355

139

PRENTON OÜ

4375

109

99,1

201

722

48

186

122

104

1080

23

1305

94

32,0%

140

AVATAR OÜ

504

252

141,7

33

65

241

241

32,0%

141

SOLEDOR OÜ

854

239

136,5

39

70

26

193

302

231

32,0%

86,6

171

17,2

135

1351

200

184,3

198

286,3

60

74,9

23

1462

162

50

215

26

102,1

12

803

245

36

240

32,1%

www.ettevõtluskonkurss.ee

E T T E V Õ TJ AT E VA LV E K O E R R I I G I J U U R E S . J U B A 9 0 A A S T A T. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON EESTI SUURIM JA VANIM ETTEVÕTETE ESINDUSKODA. ME MONITOORIME JA MÕJUTAME RIIGI ETTEVÕTLUSPOLIITIKAT 24/7 NING HOOLITSEME SELLE EEST, ET MEIE LIIKMED SAAKSID KÕIGEST TEADA ESIMESTENA. LIITU WWW.KODA.EE JA KÜSI LISAINFOT 60 400 89.

31

www.ettevõtluskonkurss.ee

mikroETTEVÕTTED 2015 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

Koht

32

1

INTERSTUDIO OÜ

1335

www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013 = 100) koht tuh € koht

koht

6

174,3

13

79

Puhaskasumi muutus % (2013 = 100) koht

17

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

465,9

5

131,4

2

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht

2471

6

223

13

257

9

% esimesest (0 ... 100%)

100,0%

2

SONA SYSTEMS OÜ

974

12

115,4

26

710

1

141,1

20

102,2

4

1259

29

974

2

725

1

78,4%

3

META ADVISORY GROUP OÜ*

616

20

110,9

28

163

6

224,7

13

107,4

3

2508

4

123

25

314

6

72,6%

4

PRUULMEISTRID OÜ

148

54

263,7

5

24

37

453,9

6

90,5

7

876

46

148

20

35

57

67,9%

5

BLN CONSULTING OÜ

738

18

890,0

2

28

35

345,4

8

52,6

17

768

50

246

7

1

45

56

50

66,5%

6

SEATRADER AGENCY OÜ

507

23

105,6

37

209

5

100,6

30

78,6

9

2974

2

101

31

6

37

388

5

65,3%

7

NUTITEQ OÜ

264

46

197,0

9

16

45

100,0

35

43,9

20

2991

1

66

40

29

20

159

20

59,6%

8

SUNWELLS OÜ

63

63

103,1

41

54

24

1196,2

3

139,2

1

645

16

65

310

2

9

PROFEXPO OÜ

304

40

140,3

15

80

14

219,9

14

94,9

5

1241

30

152

18

10

LORE EESTI OÜ

809

17

88,4

58

81

13

71,7

46

17,9

41

1532

19

404

3

11

FILOLOOG OÜ

140

56

136,3

17

39

32

862,5

4

91,7

6

988

38

70

39

12

REAL-E STATE OÜ

357

32

119,6

23

79

15

124,7

22

39,3

23

359

357

4

33

17

9

34

1

44

85

35

58,4%

109

30

58,0%

118

28

57,4%

63

45

55,5%

84

38

55,4%

13

BT AGENCY OÜ

1397

5

110,5

32

50

26

84,0

43

36,9

24

415

2794

1

52

52

53,3%

14

VEPAMON OÜ

1652

3

75,9

62

69

20

65,3

48

20,9

37

2179

9

236

10

252

10

52,6%

15

VARSON OÜ

1612

4

110,7

31

145

7

103,5

29

26,1

32

1792

13

230

11

295

7

52,0%

16

WERROWOOL OÜ

424

26

125,5

21

19

41

1846,0

2

30,3

26

1633

16

85

34

17

IN NOMINE OÜ

391

29

112,0

27

30

34

106,3

28

83,3

8

1927

12

78

36

18

BDA CONSULTING OÜ

867

16

147,9

14

49

27

130,1

21

52,8

16

1787

14

108

28

10

18

105

29

20

64

306

117

29

51,4%

145

23

50,8%

32

221

12

48,6%

30

19

71

42

48,5%

0

49

9

62

48,5%

6

40

13

447

4

47,5%

50

10

19

OÜ TELEALARM

210

50

140,2

16

34

33

86,3

41

77,0

10

1543

20

ITALIAN TRADE CONSULTING OÜ

20

67

258,1

6

4

53

449,5

7

71,9

11

472

21

EXCELLENT GRUPP AS

1225

8

51,8

65

378

2

73,6

44

9,7

45

1425

22,8

36

2353

7

71

38

176

4

140

24

47,0%

884

45

224

12

36

16

85

36

45,7%

22

22

EST KINNISVARA OÜ

212

49

123,4

22

55

23

176,8

17

23

EST FACADE OÜ*

895

15

15 239,5

1

42

30

100,0

33

24

HEATCONSULT OÜ

408

28

104,9

38

70

18

68,8

47

67,1

13

1976

11

58

44

5

38

236

11

44,2%

25

ROVICO BÜROO OÜ

515

22

129,7

20

95

11

87,6

40

30,0

28

1523

20

172

16

15

26

149

22

44,0%

26

RÖDL & PARTNER AUDIT OÜ

369

31

100,9

45

3

57

294,8

10

6,3

49

2506

5

41

52

1

43

273

8

43,4%

47

29

211,6

15

15,8

42

14

41,2%

27

RIVA LAB OÜ

320

37

115,6

25

28

ATOY AUTOMOTIVE ESTONIA OÜ

976

11

74,3

63

29

LINDVART OÜ

369

30

221,1

7

16

30

OÜ WERELEND VARA

313

38

91,2

57

70

31

LAMPEST OÜ

120

58

93,5

55

7

32

PK ARENDUS OÜ

950

13

191,1

10

44

281,2

11

19

61,6

50

225,5

2139

10

64

41

16

25

175

2757

3

122

26

12

28

-16

970

40

92

33

33

18

62

46

40,8%

52

26,8

31

50

2,4

53

729

12

68,6

12

663 1055

36 23

313

5

182

3

78

40

40,2%

120

27

4

39

15

60

39,6%

237

9

86

6

-190

33

Ü&A AS

1269

7

98,7

49

53

25

88,1

39

9,0

46

1420

34

LEVA AS*

299

42

119,0

24

58

22

301,5

9

20,5

39

690

35

ANDRIKA KOOLITUS OÜ

72

62

99,2

46

20

38

161,6

18

53,6

15

1499

21

36

AURE OÜ

683

19

101,7

43

112

10

91,5

38

18,3

40

1411

24

137

37

RELIKA OÜ

1192

9

129,9

19

361

3

56,4

52

24,8

33

952

41

132

38

CUSTOM METAL OÜ

343

33

775,2

3

39

31

100,0

34

1193

31

57

39

AIDE AS

1096

10

97,5

52

336

4

116,2

24

10,6

44

1317

27

40

LOODUSVÄGI OÜ

465

25

175,3

12

18

43

118,7

23

28,8

29

1145

32 37

41

ESTAIR OÜ

129

57

101,7

44

18

42

2040,9

1

15,0

43

1006

42

SFINKS KN OÜ*

1921

1

91,8

56

94

12

61,3

51

6,8

48

587

43

TERG OÜ

941

14

102,9

42

44

HEA TAVA OÜ

291

44

98,5

50

5

52

25,8

58

45

REGISTER OÜ

295

43

439,0

4

119

8

100,0

31

46

ACROS FINANTS

109

59

103,1

40

15

46

197,9

16

44,2

47

SALIBAR OÜ

335

34

109,2

35

20

40

55,7

53

48

KAARDIEKSPERT OÜ

480

24

98,4

51

118

9

108,7

25

41,1%

39,2%

181

14

173

17

37,0%

150

19

75

41

36,3%

36

54

56

49

35,6%

2

41

21

40

14

197

13

35,2%

24

336

1

464

2

34,5%

45

140

5

125

25

33,8%

137

22

46

12

462

3

33,6%

77

37

26

22

100

32

33,3%

32

56

37

15

66

44

33,0%

240

8

26

21

150

21

32,7%

15

134

23

79

7

79

39

32,2%

2338

8

48

50

11

29

173

16

31,5%

922

44

59

43

62

8

174

15

30,0%

19

1064

35

27

58

12

27

67

43

28,8%

56,5

14

948

43

56

46

16

24

88

34

28,4%

31,4

25

862

47

96

32

49

11

169

18

27,5%

1755 3,1

52

www.ettevõtluskonkurss.ee

mikroETTEVÕTTED 2015 Koht

Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013 = 100) koht tuh € koht

koht

33

Puhaskasumi muutus % (2013 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

49

OPTIMAL KINDLUSTUSMAAKLER OÜ

232

47

110,8

30

15

47

62,5

49

42,4

21

1339

50

ARHITEKTUURIBÜROO KORRUS OSAÜHING

273

45

130,5

18

79

16

108,0

26

41,7

22

607

51

ESPAS GROUP OU*

537

21

14,0

67

64

21

100,0

32

5,7

51

861

52

HOLZ PROF OÜ

299

41

110,5

33

24

36

107,5

27

20,7

38

53

DANIVAL EHITUS OÜ

220

48

215,6

8

54

MAVAM OÜ

193

51

93,5

54

0

59

0,3

61

0,3

57

55

KINKEKAART OÜ

19

68

110,9

29

6

51

94,8

37

52,2

18

56

AVANTI PLUSS OÜ

326

35

84,1

60

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht

26

% esimesest (0 ... 100%)

26

60

10

31

159

19

27,5%

46

51

1

47

122

27

24,5%

48

179

15

1

46

95

33

24,0%

1093

33

50

48

103

31

23,4%

1072

34

49

49

60

9

54

51

21,7%

1570

17

64

42

3

40

57

48

21,4%

6

63

21,0%

5

64

20,0%

663

163

17

57

DIFROTEC OÜ

310

39

8

49

100,0

36

26,9

30

221

103

30

58

SUPERSERVICE OÜ

423

27

98,8

48

3

56

26,3

57

7,6

47

982

39

85

35

59

LEKU METALL OÜ

323

36

106,8

36

3

55

51,9

54

1,9

54

1268

28

40

53

10

60

L.L CORRECTOR OÜ

148

55

104,6

39

20

39

72,6

45

23,2

35

767

51

21

63

61

SIMPLBOOKS OÜ

78

61

190,2

11

952

42

22

61

25

34 29

62

SAMESTI METALL OÜ

101

60

76,1

61

0

60

3,5

60

0,4

56

1385

63

SUPERSERVICE INNOVATION OÜ

58

65

68,0

64

4

54

47,3

55

30,1

27

354

64

ADVISOR OÜ

58

64

95,5

53

49

28

84,4

42

24,5

34

65

SAPLING CAPITAL OÜ

1863

2

109,9

34

0

61

150,0

19

66

AMC AMARIS AS

44

66

86,1

59

10

48

33,3

56

6,1

50

67

K & M PROJEKTBÜROO OÜ

164

52

99,0

47

1

58

11,0

59

0,5

55

68

MAITIM OÜ

162

53

30,4

66

23

59

19,3%

47

19,0%

30

125

26

18,3%

6

36

85

37

15,3%

7

35

40

56

15,3%

55

50

53

15,0%

57

12

61

13,9%

49

54

13,7%

0

65

11,6%

48

31

58

10,1%

55

22

62

1

621

27

59

10

33

45

658

54

47

2

42

-11

860

49

16 62

17

7,8% 5,7%

Uued korterid Tartu kesklinnas

www.estero.ee Tel: 50 16 600 ivo@estero.ee

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

KONKURENTSIVÕIMELISIM HULGIKAUBANDUSETTEVÕTE 2015: cm tallinn

Saudide kaamelid armastavad Eesti otra Firma CM Tallinn kuulub – oh üllatust – maailma ühte suuremasse viljamaaklerluse kontserni.

Salved saaki täis! Indrek Aigro sõnul on tänavu väga hea vilja-aasta: põllumehed kõik kui või sees.

S

eptembris lahkus Muuga sadamast Malta lipu all sõitev kaubalaev, lastiks 66 000 tonni Eesti otra. Laev võttis kursi Saudi Araabiasse. Vilja vahendab sinna Eesti maaklerettevõte CM Tallinn. CM Tallinna juht Indrek Aigro ütleb, et Eesti oder ei lähe saudide söögilauale, vaid hoopis nende kaamelite toiduks! Arvestades, et seal kandis on kaamel “levinud koduloom”, siis teinekord võib samasse piirkonda ka umbes 100 000tonnise viljalaadungi saata – kõik läheb kaubaks. Kaamel, va gurmaan, ei võtvat muud teravilja peale odra suu sissegi! 2012. aastal asutatud CM Tallinn on Taani maaklerfirma Copenhagen Merchants Group (CMG) haru Baltikumis. CMG, peakontoriga Kopenhaagenis, on laia haardega kaubavahendaja, mille teraviljaterminalid asuvad Peterburis, Liepajas, Norrköpingis, Rostockis ja Hamburgis, Taani sadamalinnades ja isegi Madridis. Kontsernil on endal ka kaubalaevad, kuid osa transpordist ostetakse teenusena sisse. Tütarfirma CM Tallinn kaupleb selliste börsisaadustega nagu nisu, oder, raps, rukis, kaer, tritikale ja muud teraviljad, mis kõik pärinevad Baltikumi, Soome, Venemaa ja Kasahstani põldudelt. Tallinnas paikneb kompetents ühendamaks lääne ja ida ostjad ning müüjad. Lisaks kauplemisele tegeleb firma ka raudteevagunite ekspedeerimisega. Ettevõtte äri kasvab mühinal. 2014. aastal kerkis käive kuuekordseks(!), ligi kolme miljoni euroni. Ka kasum kerkis mitmekordselt, kasvades ligi 400 000 euroni. Mullu oli nelja töötajaga ettevõttes keskmine palk 6600 eurot! Indrek Aigrol on kontor Viru väljaku servas hunnitu vaatega vanalinnale. “Me ei konkureeri Eesti ettevõtetega. Meie konkurendid on Hollandis, Šveitsis, Monacos, Taanis jne. Kui soovime sellel areenil kaasa mängida, siis peame ka kaadri pärast sellel areenil konkureerima. Kuidas saaksime Tallinnasse inimesi Moskvast, Peterburist või Kaunasest, kui me ei pakuks neile samasuguseid hüvesid nagu näiteks Genfis või Zürichis,” ütleb Aigro. CM Tallinn on mõne aastaga kasvanud suurimaks Eesti vilja vahendajaks. Firma kaudu liigub maailma 65–70 protsenti kodumaisest teraviljasaagist. Kogu Copenhagen Merchantsi kontserni viljakäibest (umbes 14 miljonit tonni aastas) moodustab Eesti siiski kaduvväikese osa. Viljamaaklerlus toimib nii, et põllumees

foto vallo kruuser

34

müüb oma saagi kokkuostjale (suuremad tegijad Baltic Agro, Kevili, Scandagra, Oilseeds Trade) ja Copenhagen Merchants otsib suurtele kokkuostjatele parima hinnaga ostja. Vili on samasugune börsikaup nagu nafta või aktsiad. Hinnad võivad muutuda iga mõne minuti järel. Aigro sõnul on sel aastal Baltikumis läbi aegade kõige parem viljasaak. Kasvuaeg oli soodus: mitte liiga palav, vihma parasjagu. Saagikoristuse ajaks saabusid ideaalsed ilmad, soojad ja kuivad. “Sel aastal said põllumehed hektarilt 6,5–7 tonni nisu – see on väga suur saak. Mehed saavad endale talveks uued Land Cruiserid ja Mercedese džiibid,” muigab Aigro. Veel pisut enam kui kümme aastat tagasi, kui Aigro viljakauplemisega alustas, tootis Eesti teravilja vähem, kui ise tarbis. Siis muretseti selle üle, kuidas tagada endale Eestis piisav kodumaine toiduvaru.

Eestis süüakse aastas umbes 650 000 tonni teravilja, kuid ekspordiks läheb tänavu lausa miljon tonni. Põllumehed (ja kokkuostjad) pistavad tasku kokku umbes 200 miljonit eurot. Septembris korraldas CM Tallinn Paldiski kaudu ühe 28 000tonnise nisulaadungi Alžeeriasse. Seejärel läkitati eelmainitud pilgeni otra täis laev Saudi Araabiasse. Nisu kõrval on maailmas järjest popim toidukaer, mis on suure kiudainesisaldusega ja mida peetakse palju tervislikumaks, eriti nooremate inimeste seas. Kaera ostavad Saksamaa, Inglismaa, Šveits, USA, Mehhiko, aga tulevikus ka Läti. Tartu Millile kuuluv Dobele Mill avas Lätis sel suvel toidukaeratehase, mille võimsus on 25 000 tonni aastas. CM Tallinna jaoks on see uus väga hea “kodulähedane” kaeraturg. KADRI PAAS

www.ettevõtluskonkurss.ee

TÄPSUS JA VASTUSTE ALATINE OLEMASOLU

Piret Sai Logistik Wendre AS

Tegeleme vooditekstiili toodete tootmisega ning meie jaoks on äärmiselt tähtis meie klientide rahulolu. Tuleb ette olukordi, kus projektide puhul tähtajad on lühikesed ning kangas tuleb Aasiast tuua lennukiga.

Siinkohal on meie koostööpartneriks Balti Logistika, kelle puhul pean kõige tähtsamaks kiiret infovahetust ja vastuste olemasolu. Aitäh!

www.logistika.ee

35

www.ettevõtluskonkurss.ee

HULGIKAUBANDUSETTEVÕTTED 2015 Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

Koht

36

1

CM TALLINN AS

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013 = 100) koht tuh € koht

koht

2943

34

510,4

1

386

www.ettevõtluskonkurss.ee Puhaskasumi muutus % (2013 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

16

738,7

1

136,0

1

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht

8849

1

736

10

2

SILBERAUTO AS*

182 525

3

88,8

39

2 992

1

44,4

46

4,8

47

1918

29

369

17

3

ORLEN EESTI OÜ

260 827

1

56,6

50

954

7

41,9

47

41,2

9

4182

3

32 603

1

4

BALTIC AGRO AS

188 160

2

97,9

32

2 760

2

73,1

36

10,1

31

3519

5

3035

3

1

(0 ... 100%)

21

100,0%

14 385

1

99,0%

1356

13

88,5% 87,5%

810 3 505

% esimesest

155

15

5378

3

5

INTERSTUDIO OÜ

1335

45

174,3

3

79

41

465,9

2

131,4

2

2471

15

223

34

257

42

71,9%

6

MECRO AS

62 406

4

90,2

38

1 768

3

70,3

40

11,5

29

2391

18

282

26

1 766

2

8110

2

68,2%

7

JOYFUL PARTNERS OÜ*

40 483

5

223,4

2

959

6

393,3

4

79,0

3

1012

47

3374

2

125

19

1105

16

67,7%

8

LEIPURIN ESTONI AS

8851

14

115,6

19

1 251

5

247,8

5

48,9

7

2902

9

1475

6

3

43

1460

11

67,5%

9

METAL EXPRESS OÜ*

6598

20

84,4

44

384

17

70,7

39

22,6

14

4614

2

733

11

316

7

882

19

63,9%

10

WIRTGEN EESTI OÜ

4901

23

124,9

8

114

34

77,0

33

8,0

37

3653

4

613

12

450

5

465

31

63,7%

11

ADDINOL LUBE OIL OÜ

14 745

9

96,2

33

844

8

113,2

18

13,1

26

3263

6

461

15

86

22

2097

5

61,8%

12

SCA METSAD EESTI AS

19 526

8

113,7

20

454

13

124,6

15

16,0

20

3006

7

2170

4

28

31

778

23

60,0%

40 204

6

103,5

29

73

42

6,3

49

1,3

49

2281

19

804

9

1 465

3

1441

12

60,0%

7161

18

103,0

30

449

14

100,9

24

33,4

10

2677

14

511

14

52

24

898

18

57,5%

11 119

11

110,3

22

734

9

140,5

11

12,7

27

2685

13

327

20

32

28

1830

7

54,2% 52,9%

13

OILSEEDS TRADE AS*

14

HANSAPAKEND OÜ

15

VBH ESTONIA AS

16

ISIS MEDICAL OÜ*

3577

30

106,6

26

139

31

123,7

16

30,1

11

2797

11

298

24

25

35

542

27

17

SYSTEMAIR AS

3592

29

116,7

16

273

24

127,3

14

14,0

24

2876

10

299

23

127

18

687

25

52,7%

18

NORES PLASTIC OÜ

5373

22

96,0

34

124

33

164,6

9

13,9

25

2436

17

537

13

15

36

416

34

52,4%

19

BALTIC PULP AND PAPER OÜ

9585

12

117,5

15

1 405

4

185,7

8

8,2

36

1844

31

1369

7

221

10

1560

8

51,8%

20

PRIME PARTNER AS*

4793

24

117,6

14

254

25

129,7

13

70,3

4

2062

26

228

31

198

12

773

24

49,9%

21

DELAVAL OÜ

7054

19

84,9

43

38

46

100,0

26

57,9

6

2912

8

191

36

29

30

1330

14

49,8%

22

MOREK IT OÜ

3889

27

118,7

12

219

27

101,4

23

21,2

15

1984

28

324

21

227

9

505

29

47,5%

23

BALTEM AS*

22 038

7

77,6

47

539

11

48,9

45

4,6

48

2219

21

283

25

608

4

2616

4

47,2%

24

MASS AS

4294

25

121,6

11

582

10

99,4

27

15,7

22

1532

37

358

18

134

17

803

22

45,1%

25

SKS VÕRU OÜ

3637

28

116,0

18

29

47

27,5

48

5,4

46

2190

24

331

19

173

13

319

40

44,6%

26

SWECON AS*

8341

15

86,3

42

398

15

66,4

42

5,5

45

2468

16

225

33

310

8

1494

10

41,8% 41,6%

27

KOMPRESSORIKESKUS OÜ

3347

31

125,7

7

328

19

94,2

28

41,3

8

2216

22

176

38

99

20

833

20

28

LORE EESTI OÜ

809

48

88,4

41

81

40

71,7

38

17,9

19

1532

36

404

16

1

45

118

49

41,3%

29

BENEFIT AS

2599

36

116,6

17

100

37

442,0

3

10,6

30

2228

20

130

43

15

38

634

26

40,9%

30

VÄRVIKESKUSTE GRUPP OÜ

11 666

10

123,6

10

461

12

151,8

10

12,4

28

1624

35

212

35

444

6

1533

9

39,6%

31

VEPAMON OÜ

1652

39

75,9

48

69

43

65,3

43

20,9

16

2179

25

236

29

252

43

37,9%

32

VARSON OÜ

1612

41

110,7

21

145

30

103,5

22

26,1

13

1792

33

230

30

295

41

37,4%

33

RUU KIVI OÜ

8852

13

147,7

4

1

50

0,5

50

0,1

50

1117

44

885

8

96

21

135

47

37,0%

34

BENITO PUIT AS

8188

16

107,7

25

317

21

107,0

20

6,3

41

891

48

2047

5

10

40

359

39

36,7%

35

EXCELLENT GRUPP AS

1225

46

51,8

51

378

18

73,6

35

9,7

32

1425

39

306

22

40

25

447

32

34,1%

36

FLINT KAUBANDUS OÜ

3267

33

80,1

46

312

22

85,5

32

9,2

34

1413

40

272

27

62

23

515

28

33,4%

37

ROVICO BÜROO OÜ

515

51

129,7

6

95

38

87,6

31

30,0

12

1523

38

172

40

15

37

149

46

31,7%

38

HANSAB AS

7693

17

117,8

13

306

23

90,9

30

14,2

23

2000

27

111

50

26

34

1962

6

30,7%

39

PUHASTUSIMPORT OÜ

5612

21

124,4

9

167

29

75,9

34

15,8

21

1857

30

119

47

151

16

1214

15

30,3%

40

ATOY AUTOMOTIVE ESTONIA OÜ

976

47

74,3

49

2757

12

122

45

12

39

-16

29,6%

41

LAMPEST OÜ

120

52

93,5

36

7

49

225,5

7

68,6

5

663

120

46

4

41

15

51

42

AGROPROFF OÜ*

2522

37

105,7

27

24

48

137,6

12

6,3

42

1680

34

148

41

28

32

367

37

28,1%

43

HAKLIFT BALTIC OÜ

1393

44

83,6

45

108

36

68,5

41

8,3

35

2209

23

116

48

426

33

28,0%

44

CARRING AS*

4022

26

133,2

5

53

45

109,3

19

9,2

33

1128

43

175

39

211

11

364

38

27,5%

45

KAVIAL OÜ*

3322

32

95,5

35

321

20

106,2

21

7,8

38

1793

32

115

49

39

27

945

17

26,6%

46

ALUOJA OÜ*

2727

35

88,6

40

214

28

72,7

37

6,0

43

1099

45

227

32

4

42

373

36

26,2%

47

AURE OÜ

683

49

101,7

31

112

35

91,5

29

18,3

18

1411

41

137

42

40

26

197

44

25,3%

48

ARTIUM ITC OÜ*

1651

40

107,8

24

231

26

113,6

17

20,7

17

1260

42

97

51

166

14

488

30

23,6%

49

SFINKS KN OÜ*

1921

38

91,8

37

94

39

61,3

44

6,8

40

587

240

28

26

33

150

45

23,5%

50

AGROTARVE AS

1491

43

108,5

23

135

32

239,2

6

7,4

39

865

49

65

52

2

44

374

35

17,5%

51

ESPAS GROUP OU*

537

50

14,0

52

64

44

100,0

25

5,7

44

861

50

179

37

1

46

95

50

17,2%

52

ARKOGREN AS

1512

42

104,7

28

1 081

46

126

44

31

29

134

48

16,3%

28,5%

www.ettevõtluskonkurss.ee

REKLAAMTEKST

LaitseRallyPark on arenenud unikaalseks ja põnevaks teemapargiks Harjumaal Kernu vallas asuv LaitseRallyPark on ainulaadne teemapark, mis ühendab kõiki auto- ja kiirushuvilisi – siin toimuvad auto- ja kardivõistlused ning siin käivad asjaarmastajad kätt harjutamas. Samas leiavad aset firmade suvepäevad ja seminarid ning uues liikluslinnakus on palju tegevust pere pisematele. Lisaks on avatud ehedate uunikumautode ekspositsioon.

„O

leme teemapargina teada ilmselt paljudele, kuid enamikule veel siiski avastamist vajav koht. Tänu laialdasele teenusevalikule korraldatakse LaitseRallyPargis firmade suve- ja talvepäevi, meeskonnatöö koosolekuid, perepidusid, sünnipäevi ja klassiekskursioone,” ütleb rallipargi juhataja Üllar Suvemaa. „Meie kõige värskemaks uudiseks on laste liikluslinnaku ja 600ruutmeetrise mängudemaja valmimine, tänu millele külastavad meie parki nii päris pisikesed lapsed kui ka nende vanemad ja vanavanemad.” Kõik laste sünnipäevapeod ja perepäevad toimuvad LaitseRallyPargi mängudemajas – pisematele on sisustatud mängutoad ja liikluslinnak, kus saab sõita pedaalautode ja jalgratastega. Suuremate laste peo meelt lahutavad mängukonsoolid, 360 kraadi pöörav rallisimulaator, bensiinimootoriga väikeautod ning põnev kardivõistlus. LaitseRallyPark omab ainsana Eestis reguleeritavate istmetega lastekarte. Lisaks eraldi mängualadele asub majas kinotuba ja liiklusklass PenTouchi ekraaniga. Pargis on kolm seminariruumi. Kuni 20 inimest mahutav saal on ideaalne koos-

olekute ja ajurünnakute pidamiseks, millele võiks järgneda hoogne võidusõit rallirajal või mõõduvõtt kartidel. Kuni 70 osalejale mõeldud suurem saal on sobiv koht seminaride ja tähtpäevade korraldamiseks. Soovi korral on saalis ruumi toitlustuse jaoks. Pärast meelelahutust või töist koosolekupäeva on mõnus lõõgastuda saunaga privaatses puhkemajas. Alguse sai LaitseRallyPark 2,3 kilomeetri pikkusest paarisrajast, mis on siiani rallisõidusõprade seas populaarne. Elamuse saamiseks saab kohapealt rentida BMW ja Lada ralliautosid ning suvel bagisid. Rada võib treeningu või sõiduõppe eesmärgil rentida ka enda sõidukiga kasutamiseks. Kui soovite LaitseRallyPargis pidada kliendi-, pere- või suvepäevi, saame garanteerida, et tegevustest puudu ei tule! Tänu mitmetele radadele, sõidukitele, liikluslinnakule ja huvitavaid võimalusi pakkuvale mängudemajale saab organiseerida põneva päeva nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii meestele kui ka naistele. LaitseRallyPargis korraldatakse veel meeldejäävaid poissmeeste- ja tüdrukuteõhtuid. Lisaks kiirusele, võimsatele rallielamustele ja liikluslinnakule pakub kogupe-

rekeskus võimalust tähistada väärikalt pidulikke tähtpäevi ja korraldada kallimale meeldejääv sündmus koos eheda vanasõidukiga. Uunikume võib tulla kokkuleppel ka niisama vaatama, sest rallipargi omanike sõnul kuulub kunst rahvale. Vanade autode ekspositsioon avati LaitseRallyPargis juba viis aastat tagasi. „Meie autopargis on mitmeid haruldusi, paljud neist on musta muuseumi auto numbrimärgiga ehk originaalilähedaselt taastatud ja igati töökorras. Kõik autod on loodud sõitmiseks, nii ka vanatehnika ei armasta seismist,” sõnab Suvemaa, lisades, et LaitseRallyPark rendib uunikume koos juhiga välja pidulikeks tähtpäevadeks ja pulmadeks. Nende sõidukeid on korduvalt kasutatud fotosessioonidel reklaamide ja filmide tootmiseks. TULGE KÜLLA!

tel 671 6067, 522 8484 e-post info@laitserallypark.ee www.laitserallypark.ee

37

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

KONKURENTSIVÕIMELISIM JAEKAUBANDUSETTEVÕTE 2015: tallinna kaubamaja grupp

foto vallo kruuser

38

Kaubamaja juhid kehastuvad aeg-ajalt klienditeenindajateks Tallinna Kaubamaja Grupi juhid ja aktsionärid võivad rahul olla. Kontsern suutis hoolimata konkurentsi teravnemisest saavutada korraliku müügimahu ja kasumi, tulevikus aetakse aina jõulisemalt ka turvaäri.

T

allinna Kaubamaja ei ole ainult kaks kaubamaja Tallinnas ja Tartus ning Selveri poed, vaid ka autokaubandus (Kiade, Opelite, Peugeot’de ja Cadillacide müük ja teenindus), jalatsikaubandus (ABC KING ja Shu), ilukaubandus (I.L.U. ja L’Occitane) pluss kinnisvara. Möödunud aasta lõpus tuli gruppi juurde

veel üks peaaegu uus tegevusvaldkond, kui Tallinna Kaubamaja tütarettevõte Topsec Turvateenused ostis turvafirma Viking Security. Kaubamajas on tava, et juhtkond veedab aeg-ajalt päeva müügisaalis müüja tööd tehes. Ja mitte ainult juhtkond: paar korda aastas kehastub teenindajaks ka peaaegu kogu ülejäänud kontoripool. See hõlmab nii ostu-, turunduse, IT, personali- kui ka finantsosakonda. “Võime tagatubades teha paberil tarku otsuseid, aga need võivad reaalsuses siiski mitte töötada, kui me ei tea, mida klient tegelikult soovib. Selline ümberkehastumine annab hea võimaluse klienti ja tema vajadusi tundma õppida ja hoida tunnetust, mis äris ning kelle jaoks me ikkagi oleme,” räägib Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. Aga sellisel juba aastakümneid firmas juu-

Raul Puusepp hindab kõrgelt klienditeenindajate tööd: nemad on ju otsekontaktis kliendiga.

rutatud ümberkehastumise traditsioonil on veel üks oluline eesmärk. “Näitame oma teenindajatele, et nende tegevuse tähtsusest saadakse aru. Kaubanduses on teenindajad alati kõige tähtsamad töötajad, sest nemad kujundavad ettevõtte kuvandi kliendi silmis. Püüame aru saada, mis aitaks inimestel oma igapäevatööd veelgi paremini teha, mis muret valmistab, ning otsime lahendusi,” räägib Puusepp. Tallinna ja Tartu kaubamajades on veel sisemisi vigureid, mis firmat konkurentidest eristavad. Juba üheksa aastat kehtib boonussüsteem, mis võimaldab varguse ära hoidnud turvatöötajal saada varastatud eseme maksumusest kuni poole endale. Eesmärk pole seejuures mitte võimalikult palju vargusi avastada, vaid neist võimalikult palju ära hoida ja kadusid vähendada. Paistab, et süsteem on turva-

www.ettevõtluskonkurss.ee

JAEKAUBANDUSETTEVÕTTED 2015 Koht

Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

www.ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013 = 100) koht tuh € koht

koht

Puhaskasumi muutus % (2013 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta kuus €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht

% esimesest (0 .. 100%)

1

TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS*

535 045

1

107,3

9

20 295

1

116,2

6

11,9

11

1013

14

140

12

9107

1

66 788

1

2

SELVER AS

367 486

2

107,2

10

7728

2

165,9

3

32,5

5

884

16

164

9

2479

3

31 465

2

77,4%

3

VEHO EESTI AS

39 574

7

99,3

16

425

7

66,1

14

5,6

14

2329

1

322

4

2447

4

3862

7

55,0%

100,0%

4

RAUTAKESKO AS*

78 314

3

114,0

6

3281

3

181,3

2

61,1

3

1550

5

227

5

130

10

9700

4

49,6%

5

EUROSTAUTO OÜ

20 402

9

99,7

15

150

11

100,0

8

43,3

4

2156

2

385

1

51

11

1521

10

44,9% 44,4%

6

ON24 AS*

8941

11

116,2

4

501

6

137,6

4

63,7

2

1833

3

344

3

19

14

1072

11

7

HARJU TARBIJATE ÜHISTU

44 356

6

110,8

7

1694

5

76,7

12

14,4

9

1295

8

180

8

2525

2

5532

6

43,8%

8

PÕLDMA KAUBANDUSE AS*

33 933

8

115,8

5

2032

4

74,2

13

14,9

8

1332

7

120

14

2358

5

6541

5

39,6% 39,4%

9

PRUULMEISTRID OÜ

148

19

263,7

1

24

15

453,9

1

90,5

1

876

17

148

11

35

19

10

SEVENOIL EST OÜ

59 563

4

105,6

12

12

16

5,1

17

0,9

17

1059

11

346

2

299

9

2198

9

33,9%

11

BALTIKA AS*

55 596

5

95,3

19

1017

13

44

18

1276

6

14 026

3

25,6%

344

7

865

12

25,3%

173

18

21,5%

16

747

14

21,2%

12

ESPAK VILJANDI AS

7638

12

105,5

13

269

9

132,4

5

11,4

12

1242

9

191

6

13

Ü&A AS

1269

17

98,7

17

53

13

88,1

9

9,0

13

1420

6

181

7

14

MATKASPORT OÜ

3607

13

110,1

8

94

12

78,9

11

15,9

7

1700

4

113

15

12

15

RELIKA OÜ

1192

18

129,9

2

361

8

56,4

15

24,8

6

952

15

132

13

336

8

464

16

20,0%

16

SIGARI MAJA OÜ

3159

14

98,0

18

220

10

81,9

10

12,4

10

1183

10

158

10

4

17

504

15

19,2%

17

ESPAK PÄRNU AS

2468

16

106,1

11

46

14

115,3

7

2,5

16

839

18

91

16

17

15

318

17

12,2%

18

HUMANA SORTEERIMISKESKUS OÜ*

13 542

10

99,9

14

1043

12

51

17

22

13

3331

8

10,7%

19

JARDIN OÜ

2543

15

127,2

3

28

19

24

12

784

13

7,0%

töötajate seas populaarne: üheksa aastaga on kaubamajades kaod vähenenud poole võrra. Tallinna Kaubamaja kontsern avas mullu ühe uue Selveri, renoveeris Tallinna ja Tartu kaubamajade toidumaailmad, värskendas jalatsi- ja I.L.U. kauplusi, uuenes ka kaubavalik. 2014. aastal tekkis Eesti jaekaubandusturule nii palju uut müügipinda, et ka vanade olijate tegevus ja rahavoog kippus kokku kuivama. Kaubamaja eelmise aasta müügitulu oli küll 535 miljonit eurot, kasvades varasema aas-

11

17

30,2

16

3,0

15

700

taga võrreldes märgatavalt (ja kasumgi kerkis kuuendiku võrra), kuid Tallinna ja selle lähiümbrusesse tekkisid mitmed konkureerivad poed. Kaubamaja tõmbas mullu investeeringuid tagasi kolm korda. Üks tähtis muutus on kaupmehi veel oluliselt mõjutanud. Aastalõpu turistide vool, seda eriti idasuunalt, jäi oodatust tunduvalt väiksemaks, mistõttu kukkus oluliselt eksklusiivsemate kaupade müük. Jalatsiäris ei suutnudki kontsern mullu kasumit teenida.

Samas püsiklientide hulk kasvas. Eelmise aasta lõpus oli ettevõttel üle 614 000 lojaalse kunde, seitse protsenti rohkem kui aasta eest. Puusepa sõnul on ettevõtte pikaajalise edu taga igapäevane suur ja süstemaatiline töö. Ettevõttes on imeväike kaadrivoolavus, seda nii kontori kui teenindussaali poolel. Tallinna ja Tartu kaubamajas töötab palju väga pika staažiga teenindajaid. KADRI PAAS

39

40

www.ettevõtluskonkurss.ee

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

KONKURENTSIVÕIMELISIM TÖÖSTUS- JA ENERGEETIKAETTEVÕTE 2015: BLRT grupp

BLRT sepistab Klaipedas 100 miljoni euro plaani

fotod BLRT

Kontsern kavandab Leetu Klaipedasse hiigelinvesteeringut, et teenindada suuremaid laevu.

E

nam kui saja-aastase ajalooga BLRT Grupp on Läänemere piirkonna üks suurimaid tööstuskontserne. Kontserni kuulub enam kui poolsada ettevõtet Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal ja Ukrainas. Kontsernis töötab ligi 4000 inimest. BLRT Grupi tegevusampluaa ulatub laevade ehitusest ja remondist, metallkonstruktsioonide tootmisest ja masinaehitusest vanametalli kogumise, gaasitootmise ning stividor- ja transporditeenusteni. Kontserni pärliteks on laevade ehitus- ja remonditehased Tallinnas, Klaipedas ja Turus. BLRTd peetakse vanadest aegadest eksklikult laevaremonditehaseks. Suurima osa moodustab kontserni käibest hoopis metalli- ja metalltoodete müük (eelmisel aastal 108,1 miljonit eurot). Järgneb laevaremont (76,2 miljonit eurot) ning laevaehitus (46,9 miljonit eurot).

Klaipeda sadama puiduabajad pärast BLRT lähiaastate suurt investeeringut.

moodsaima sisseseade – sellega on ettevõttel aasta lõpuks Baltimaade võimsaim metallikeskus. BLRT kavatseb investeerida nii Eestisse kui ka Soome. Kuid kõige suuremaid investeeringuid plaanitakse laevaremondi ja stividorteenuste valdkondades hoopis Leedus.

S

uurema osa käibest moodustab eksport, mullu sellistesse riikidesse nagu Norra, Türgi, Soome, Leedu ja Venemaa. Ettevõte on Eesti parimate ettevõtete nimistus staažikas figureerija, kes on noppinud eri tiitleid peaaegu kümme aastat järjest. Vajalikke töökäsi leida pole ettevõttel endiselt kerge. Uut tööjõudu on BLRT kontsern leidnud rohkem Poolast, Bulgaariast, Rumeeniast ja Ukrainast. BLRT Grupi majandusnäitajaid mõjutab kõige rohkem metallide hind, mis on olnud võrdlemisi stabiilne, lisaks valuutakursiriskid Ukrainas ja Venemaal ning palgatõususurve. Kuid oma jälje on mõistagi jätnud jahenemine maailmamajanduses, Ukraina kriis ning sanktsioonid Venemaa suunal. Üleilmse majandus- ja finantskriisi mõjusid tunnetab firma avameretööstuses, kus ebastabiilse ja madala nafta hinna tõttu on paljud arendusprojektid külmutatud. Vaatamata sellele keskendub ettevõte tellimuste portfelli ja tootmistõhususe kasvatamisele. Muu hulgas on parandatud töötajate kvalifikatsiooni. Aeg, mil uusi tellumusi on raskem saada, on hea ettevõtte sisemiseks arenguks: näiteks tootmistõhususe ning töötajate kvalifikatsiooni parandamiseks. 2015. aastat hindab BLRT Grupi juhatuse esinaine Veronika Ivanovskaja siiski edukaks. “Vaatamata keerulisele olukorrale meie

K

Kui varem oli BLRT avalik nägu Fjodor Berman, siis pärast verevahetust asus firma etteotsa Veronika Ivanovskaja.

strateegilistel turgudel on kontserni ettevõtete esimese poolaasta tulemused paremad kui 2014. aasta sama perioodi plaanilised näitajad.” Optimismiks annab alust see, et laevaremondis jagub suuri moderniseerimis- ja remondiprojekte. Ka jätkatakse kalakasvatuspargaste ehitamist. Metalli- ja valtsmetalliäris on BLRT teinud viimasel ajal suuremad investeeringud ning soetanud oma Maardu teeninduskeskusesse

oostöös Klaipeda sadamaga rajatakse 2019. aastaks oma sealsesse tehasesse uus suur dokk, mis võimaldaks remontida ja moderniseerida Panamax-tüüpi laevu – suuremaid ookeanilaevu, mis mahuvad läbi Panama kanali. Et puiduabaja terminalid saaksid Panamaxtüüpi laevu ohutult vastu võtta ja teenindada, selleks tuleb laiendada abaja sissesõidukanalit ja süvendada akvatooriumi, mille tulemusena suureneb abaja sügavus. Asja eesmärk on parandada märkimisväärselt siinsete terminalide läbilaskevõimet. “Kõik see avab nii meie Leedu ettevõtetele kui ka muudele sadamas paiknevatele terminalidele uued võimalused. Pärast projekti elluviimist on meie käsutuses 14 meetri sügavune akvatoorium ja 400 meetrit kaisid, millega me saame edukalt konkureerida teiste sadamas tegutsevate stividorettevõtetega, teenindada suure kandevõimega laevu ja võistelda mahukate transatlantiliste lastide pärast,” räägib Ivanovskaja. Laevad muutuvad kogu maailmas suuremaks. BLRT peab selle trendiga sammu, arendades uusi võimalusi suuremate laevade dokkimiseks, remontimiseks ja moderniseerimiseks. toivo tänavsuu

www.ettevõtluskonkurss.ee

Just sinu vajadustele sobiv! Kui Sinu ettevõte on: · Ambitsioonikas · Soovib kasvada ning siseneda uutele välisturgudele · Soovib turule tuua uusi tooteid/teenuseid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avab peagi Ettevõtte arenguprogrammi. Hoia ennast kursis:

41

42

www.ettevõtluskonkurss.ee

TÖÖSTUS- JA ENERGEETIKAETTEVÕTTED 2015 Koht

Ettevõtted Müügitulu *konsolideeritud tuh €

Müügitulu Puhaskasum muutus % (2013 = 100) koht tuh € koht

koht

vt täismahus tabelit: www.ettevõtluskonkurss.ee

Puhaskasumi muutus % (2013 = 100) koht

Omakapitali tootlikkus % koht

Tööjõukulu 1 töötaja kohta €/kuu koht

Tootlikkus Investeeringud Lisandväärtus % esimesest 1 töötaja kohta tuh € koht tuh € koht tuh € koht (0 ... 100%)

1 BLRT GRUPP AS*

410 973

1

108,6

59

10 304

3

100,0

64

3,9

94

1695

41

115

44

13 298

2

82 752

1

100,0%

2 ABB AS*

151 227

2

81,0

110

6324

10

66,7

95

14,7

62

2324

5

132

32

6009

5

38 366

2

89,2%

3 FORTUM TARTU AS*

32 009

19

105,6

71

11 853

1

102,2

61

18,9

46

2204

10

386

6

6819

4

14 049