Eesti Kaubandus Tööstuskoda Estonian Chamber of Commerce and Industry
Uuringu „Kohalik omavalitsus ettevõtluse edendajana“ kokkuvõte
Tallinn 2013
Uuringu autor: Marko Udras Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tel: 604 0060 E-post: Marko.Udras@koda.ee
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on Eesti suurima vabatahtliku liikmeskonnaga mitteriiklik ettevõtjate esindusorganisatsioon, mille eesmärk on Eesti ettevõtluse edendamine ning kaasaaitamine ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele. Kaubandus-Tööstuskoja liikmeteks on ligi 3200 Eestis tegutsevat ettevõtet, kellest 98% on väike- ja keskmised ettevõtted.
2
SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... 4 1. Uuringu metoodika ja uuringus osalenud omavalitsused .......................................... 5 2. Kohaliku omavalitsuse roll ettevõtluse edendamisel ................................................. 5 3. Kohalike ettevõtjate tundmine .................................................................................. 9 4. Asjaajamise lihtsustamine ........................................................................................ 11 5. Kohaliku omavalitsuse ametnikud ........................................................................... 14 6. Omavalitsuste koostöö kohalike ettevõtetega .......................................................... 15 7. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusteadlikkuse propageerimine .......................................... 18 8. Meetmed ettevõtluse edendamiseks ......................................................................... 20 9. Ettevõtluse edendamist takistavad tegurid ............................................................... 23 10. Ettevõtjate panus piirkonna ettevõtluse edendamisse ............................................ 26 Kokkuvõte ja järeldused .............................................................................................. 27
3
Sissejuhatus Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ülesanded on loetletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning muudes õigusaktides. Muu hulgas peavad vallad/linnad korraldama sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, teede korrashoidu ning lasteaedade, koolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ülalpidamist. Samas ei tulene ühestki õigusaktist otseselt KOV-i kohustust aidata kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisele. Soodsate tingimuste loomine ettevõtluseks kuulub eelkõige riigi ülesannete hulka. Riik peaks läbi seadusandluse, investeeringute (nt investeeringud haridusse ja taristusse) ning läbi muude toetavate meetmete (nt rahalised toetused ettevõtjatele) kujundama ettevõtjasõbraliku ettevõtluskeskkonna. Samas peaksid vallad/linnad olema riigile toeks ettevõtluskeskkonna arendamisel. Kaubandus-Tööstuskoda viis 2012. aastal ettevõtjate hulgas läbi uuringu1, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kui ettevõtjasõbralikud on vallad/linnad Eesti ettevõtjate hinnangutel. Uuringu tulemused näitasid, et ettevõtjate rahulolu omavalitsuste suhtumisega ettevõtlusesse ei ole väga kõrge. Käesoleva uuringuga soovitakse teada saada, milline on KOV-ide arvates valdade/linnade üldine hoiak ja suhtumine ettevõtlusesse. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millisena näevad vallad/linnad oma rolli piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamisel, milliseid meetmeid kasutatakse ettevõtluse edendamiseks, millised tegurid piiravad omavalitsuste võimalusi arendada kohalikku ettevõtlust ning milliseid muudatusi oleks vaja teha parandamaks KOV-ide võimalusi piirkonna ettevõtluse edendamisel.
1
Kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuring 2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 2012, 14 lk [http://www.koda.ee/public/Kohalike_omavalitsuste_ettevotjasobralikkuse_uuring_2012.pdf].
4
1. Uuringu metoodika ja uuringus osalenud omavalitsused Uuringu andmete kogumine toimus veebipõhise küsitluse abil. Uuringus osalemise kutse koos küsitluslehe lingiga saadeti kõikidele KOV-i juhtidele (vallavanemad/linnapead). Küsimustik koosnes 28 küsimusest ning hõlmas järgmisi alateemasid:
omavalitsuse roll ettevõtluse edendamisel, kohaliku ettevõtluskeskkonna tundmine, asjaajamise lihtsustamine, valdade/linnade ametnikud, koostöö kohalike ettevõtjatega, ettevõtliku hoiaku propageerimine, meetmed ettevõtluse edendamiseks, ettevõtluse edendamist takistavad tegurid, ettevõtjate panus piirkonna ettevõtluse edendamisse.
Eestis on 226 kohaliku omavalitsuse üksust ning neist vastas küsimustikule 161. Seega osales uuringus 71% valdadest/linnadest. Kui KOV-id jaotada gruppidesse lähtudes elanike arvust, siis selgub, et kõige aktiivsemalt vastasid küsimustikule KOV-id, kus elab 1 000 – 1 999 inimest. Samas on tabelist 1 näha, et vastamise määr oli 70% lähedal iga KOV-i grupi puhul. Kaubandus-Tööstuskoda tänab kõiki omavalitsusi, kes soostusid küsimustikule vastama. Tabel 1. Uuringus osalenud omavalitsused uuringus osalenud elanike arv KOV-ides KOV-id kuni 999 27 1 000 – 1 999 61 2 000 – 4 999 43 5 000 – 15 000 24 vähemalt 15 000 6 KOKKU 161
kõik KOV-id 42 80 62 33 9 226
vastamise määr (%) 64 76 69 73 67 71
2. Kohaliku omavalitsuse roll ettevõtluse edendamisel Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ega teised õigusaktid ei kohusta omavalitsusi otseselt tegelema ettevõtluse edendamisega. See tähendab, et KOV-id saavad ise vabalt otsustada, kas ja milliste meetmete abil aidata kaasa piirkonna ettevõtluse arengule. Uuringus osalenud KOV-idelt sooviti esmalt teada, millisena näevad nad oma rolli piirkonna ettevõtluse edendamisel. Uuringu tulemused näitavad, et suurem osa KOVidest peab vajalikuks kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamist. Jooniselt 1 selgub, et üle 75% vastanute hinnangul peaks KOV aktiivselt toetama ettevõtluse arengut.
5
Joonis 1. Millisena näete KOV-i rolli piirkonna ettevõtluse arendamisel? ettevõtluse edendamine ei ole KOV-i oluliseim ülesanne, kuid KOV peab tegelema ettevõtluse arendamisega 23,9%
KOV peab aktiivselt toetama piirkonna ettevõtluse arengut 75,5%
KOV-i ülesandeks ei ole ettevõtluse arengule kaasaaitamine 0,6%
Ligi veerand KOV-idest kinnitas, et ettevõtluse edendamine ei peaks olema kõige olulisemaks ülesandeks, kuid samas tuleks omavalitsusel teatud ulatuses tegeleda ka ettevõtluse edendamisega. Ainult üks KOV märkis, et tema hinnangul ei ole omavalitsuse ülesandeks ettevõtluse arengule kaasaaitamine. Lisaks küsiti uuringus osalenud omavalitsustelt, milline on nende hinnangul Eesti KOV-ide hoiak ja suhtumine ettevõtlusesse. Jooniselt 2 ilmneb, et üle 78% vastajatest leidis, et omavalitsused tervikuna on Eestis ettevõtjasõbralikud. Samas kinnitas iga viies KOV, et nende hinnangul on osad omavalitsused ettevõtjavaenulikud, kuid osad ettevõtjasõbralikud. Ükski KOV ei tajunud, et omavalitsused tervikuna oleksid ettevõtjavaenulikud. Joonis 2. Milline on Teie hinnangul tervikuna KOV-ide üldine hoiak ja suhtumine ettevõtlusesse? ei oska öelda 1,9%
osad on ettevõtjasõbralikud , osad mitte 20%
ettevõtjasõbralik 26,3%
pigem ettevõtjasõbralik 51,9%
Küsimusele, kuidas on muutunud Eesti KOV-ide hoiak ja suhtumine ettevõtlusesse viimase paari aasta jooksul, vastas enamik (üle 70% uuringus osalenud omavalitsustest), et olukord on läinud nende hinnangul mõnevõrra või oluliselt paremaks (joonis 3). Kui võrrelda seda tulemust ettevõtjate poolt antud hinnangutega,
6
ilmnevad märgatavad erinevused. Nimelt leidis 2012. aastal läbiviidud uuringus2 ainult 13% küsitluses osalenud ettevõtjatest, et KOV-ide suhtumine ettevõtlusesse on läinud viimasel ajal paremaks. Joonis 3. Kuidas on muutunud KOV-ide üldine hoiak ja suhtumine ettevõtlusesse viimase paari aasta jooksul? (ettevõtjate3 ja KOV-ide hinnang)
halvemaks
Ettevõtjad
12% 3,8%
ei oska öelda
KOV-id 22%
1,9% 53%
ei ole muutunud
23,8% 13%
paremaks
70,6% 0%
20%
40%
60%
80%
Jooniselt 3 ilmneb, et ligi veerandi uuringus osalenud omavalitsuse hinnangul ei ole KOV-ide suhtumine ettevõtlusesse muutunud. Ettevõtjatest oli samal arvamusel ligi 53%. Samas tajus 22% küsitluses osalenud ettevõtjatest, et omavalitsuste suhtumine ettevõtlusesse on läinud halvemaks. KOV-idest andis sellise negatiivse hinnangu vaid 1,9% vastanutest. Seega näitab joonis 3 selgelt, ettevõtjad ei taju olukorda nii positiivselt kui omavalitsused. Uuringuga sooviti ka teada, milline on omavalitsuste arvates ettevõtjate hinnang KOV-ide suhtumisele ettevõtlusesse. Ligi 43% küsimusele vastanud valdadest/linnadest leidis, et ettevõtjad peavad KOV-e pigem ettevõtjasõbralikuks ning üle kolmandiku omavalitsustest arvas, et ettevõtjate hinnangul ei ole KOV-d ettevõtjasõbralikud ega ettevõtjavaenulikud. Jooniselt 4 nähtub, et ligi 9% uuringus osalenud KOV-idest leidis, et ettevõtjad näevad KOV-e pigem ettevõtjavaenulikena. Joonistelt 3 ja 4 ilmneb, et uuringus osalenud KOV-ide ja ettevõtjate hinnangud ei kattu. Hinnangute erinevused võivad viidata sellele, et omavalitsused ei ole oma tegevuse hindamisel objektiivsed ning tajuvad olukorda paremana, kui see tegelikult on. Samas võib valdade/linnade hinnang olla kõrgem ka seetõttu, et ettevõtjate negatiivne tagasiside ei pruugi jõuda omavalitsuseni. Tulemuste märkimisväärse erinevuse põhjuseks võib olla ka ettevõtjate madal teadlikkus KOV-ide tegevusest ettevõtluse edendamise valdkonnas või asjaolu, et ettevõtjad andsid oma hinnangu omavalitsuste tegevusele üksikute negatiivsete näidete alusel.
2
Kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuring 2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 2012, lk 4 [http://www.koda.ee/public/Kohalike_omavalitsuste_ettevotjasobralikkuse_uuring_2012.pdf]. 3 Kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuring 2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 2012, lk 3 [http://www.koda.ee/public/Kohalike_omavalitsuste_ettevotjasobralikkuse_uuring_2012.pdf].
7
Joonis 4. Mida arvavad ettevõtjad KOV-ide tegevusest ettevõtluse edendamisel? (ettevõtjate4 ja KOV-ide hinnang)
16%
ettevõtjavaenulik
Ettevõtjate hinnang
0,6%
KOV-ide hinnang
18%
pigem ettevõtjavaenulik
8,2%
ei ettevõtjasõbralik ega ettevõtjavaenulik
25% 36,5% 23%
pigem ettevõtjasõbralik
43,4% 12%
ettevõtjasõbralik
3,8% 0%
10%
20%
30%
40%
50%
Uuringus osalenud KOV-idel paluti anda ka hinnang kuuele väitele, mis seonduvad ettevõtluse edendamisega ning selle mõjuga kohalikule elule. Uuringu tulemustest (joonis 5) ilmneb, et küsimustikule vastanute hinnangul kaasneb ettevõtluse arendamisega positiivne sotsiaal-majanduslik mõju. Samuti leidis üle 90% küsimustikule vastanud KOV-idest, et ettevõtjad aitavad elavdada kohalikku elu ning kinnitati, et omavalitsus soovib oma vallas/linnas näha uusi ettevõtteid või olemasolevate laienemist. See soov oli tugevam omavalitsustel, kus elab alla 15 000 inimese. Ligi 85% vastanutest nõustus ka väitega, et KOV-i aktiivne tegevus aitab luua vallas/linnas uusi töökohti või vähemalt säilitada olemasolevaid. Uuringus ei leidnud kinnitust väide, et piirkonna ettevõtluse arengule kaasaaitamisega seonduvad KOV-i kulud ületavad saadavat tulu. Jooniselt 5 on näha, et 41% uuringus osalenud KOV-idest ei nõustunud selle väitega ning 28% ei nõustunud sellega osaliselt. Samas kinnitas veidi üle veerandi KOV-idest, et ettevõtluse edendamisega kaasnevad kulud on suuremad kui saadav kasu. Suurematest KOV-idest (elanike arv vähemalt 5 000) nõustus selle väitega alla 17% vastanutest, kuid väiksemates omavalitsustes ulatus see näitaja ligi 30%-ni. Murekohaks võib pidada fakti, et 38% uuringus osalenud omavalitsustest nõustus või nõustus osaliselt väitega, et kui KOV toetab ettevõtluse arengut, siis sellega suurendatakse eelkõige omanike rikkust. Võimalik, et vastajatele jäi küsimuses
4
Kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuring 2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 2012, lk 2 [http://www.koda.ee/public/Kohalike_omavalitsuste_ettevotjasobralikkuse_uuring_2012.pdf].
8
märkamata sõna „eelkõige“ või mõeldi toetuse all ainult rahalist toetust. Samas üle 60% vastanutest ei nõustunud selle väitega. Joonis 5. Kohalike omavalitsuste hinnang ettevõtluse edendamisega seotud väidetele KOV-i aktiivne tegevus ettevõtluse edendamisel aitab luua vallas/ linnas uusi töökohti või vähemalt säilitada olemasolevaid
54%
ettevõtluse edendamisega kaasnevad KOV-i kulud ületavad saadavat tulu
30,4%
28%
19,3%
kui KOV toetab ettevõtluse arengut, siis sellega suurendatakse eelkõige ettevõtete omanike rikkust
28%
ettevõtjad aitavad elavdada kohalikku elu
32,3%
46%
55,3%
KOV soovib oma vallas/linnas näha uusi ettevõtteid ja olemasolevate laienemist
11,8%
38,5%
81,4%
ettevõtluse arendamisega kaasneb positiivne sotsiaalmajanduslik mõju
18%
76,1%
0%
20%
40%
22%
60%
80%
100%
nõustun täielikult
pigem nõustun
osaliselt nõus, osaliselt mitte
pigem ei nõustu
ei nõustu üldse
ei oska öelda
3. Kohalike ettevõtjate tundmine Kohalike ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna tundmine võimaldab omavalitsusel paremini planeerida oma tegevusi piirkonna ettevõtluse edendamisel ning suunata ressursse sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Seetõttu sooviti uuringuga teada saada, milline on KOV-ide ülevaade vallas/linnas tegutsevatest ettevõtetest ning milline on omavalitsuste teadlikkus oma piirkonna ettevõtlusprobleemidest. Uuringu andmetel hindavad üle 90% küsimustikule vastanud KOV-idest oma ülevaadet omavalitsuse territooriumil tegutsevatest ettevõtetest heaks või väga heaks (joonis 6). Väiksematest KOV-idest (elanike arv alla 5 000) arvas ligi 94% vastanutest, et nende ülevaade vallas/linnas asuvatest äriühingutest on vähemalt hea, suuremate omavalitsuste puhul oli see näitaja mõnevõrra väiksem - 83%. Sellised tulemused on mõistetavad, sest suuremate KOV-ide territooriumil tegutseb reeglina
9
rohkem ettevõtjaid ning täpse ülevaate saamine piirkonna ettevõtetest on keerulisem ja sageli ka ebavajalik. 11 KOV-i märkis, et nende ülevaade vallas/linnas tegutsevatest ettevõtetest ei ole pigem hea. Selliste KOV-ide hulka kuulus nii 1 000 kui ka üle 15 000 elanikuga omavalitsusi. Joonis 6. Milline on KOV-i ülevaade vallas/linnas tegutsevatest ettevõtetest? väga hea 28,1% hea 64,4%
ei oska öelda 0,6% pigem ei ole hea 6,9 %
Lisaks küsiti uuringus osalenud KOV-idelt, kust nad saavad informatsiooni vallas/linnas tegutsevate ettevõtete kohta. Peamise infoallikana nimetati otsesuhtlust kohalike ettevõtjatega. Mitmed väiksemad omavalitsused märkisid, et vald on nii väike ning kõik kohalikud ettevõtted on neile teada. Samas kinnitasid paljud omavalitsused, et nad saavad teavet ettevõtete kohta äriregistrist, majandustegevuse registrist, Statistikaameti andmebaasist ning korduvalt mainiti ka Maksu- ja Tolliametit. Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et ülevaate saamine kohalikest ettevõtetest ei valmista omavalitsustele probleeme. Samas tõi uuring välja, et küsitluses osalenud KOV-id ei ole vallas/linnas esinevate ettevõtlusprobleemidega nii hästi kursis kui omavalitsuse territooriumil asuvate ettevõtetega. Jooniselt 7 ilmneb, et üle poolte uuringus osalenud KOV-ide teadlikkus vallas/linnas esinevatest ettevõtlusega seotud probleemidest on rahuldav või pigem halb. Ainult 5% vastanutest kinnitas, et nende teadlikkus on selles osas väga hea. Joonis 7. Milline on KOV-i teadlikkus vallas/linnas esinevatest ettevõtlusega seotud probleemidest? pigem halb 6,9%
ei oska öelda 0,6%
väga hea 5%
hea 41,9%
rahuldav 45,6%
10
Väikeste (elanike arv alla 5 000) ja suurte (elanike arv vähemalt 5 000) KOV-ide hinnangute vahel ei esinenud märkimisväärseid erinevusi. Seega peaksid paljud omavalitsused sõltumata suurusest mõtlema sellele, kuidas parandada oma teadlikkust kohalike ettevõtjate probleemidest. Kui valdade/linnade teadlikkus piirkonna ettevõtlusprobleemidest on madal, siis on KOV-idel tõenäoliselt keeruline suunata efektiivselt ressursse kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamiseks. Küsimusele, kuidas jõuavad ettevõtjate probleemid KOV-ini, vastas 75% uuringus osalenutest, et ettevõtjad teavitavad omavalitsust oma muredest (joonis 8). Veidi üle poole KOV-idest märkis, et küsib ise ettevõtjatelt. Rohkem kui 20% vastanutest nimetas muid viise, nt regulaarsed kohtumised ettevõtjatega, erinevad ettevõtlusega seotud üritused. Seega näitavad uuringu tulemused, et teave ettevõtlusprobleemide kohta liigub olulisel määral läbi vahetu suhtlemise. Viiendik vastanutest kinnitas, et nad on ettevõtjate probleemidest saanud teada läbi ajakirjanduse. Väiksemates KOV-ides (elanike arv alla 5 000) oli see näitaja alla 16%, kuid suurematest omavalitsustest märkis ligi 40%, et teave ettevõtlusega seotud probleemidest jõuab nendeni läbi ajakirjanduse. Joonis 8. Kuidas jõuavad ettevõtjate probleemid omavalitsuseni? ettevõtted teavitavad KOV-i
75%
KOV küsib ettevõtetelt
52,5%
ajakirjanduse kaudu
20%
muul viisil
20,5% 0%
15%
30%
45%
60%
75%
90%
4. Asjaajamise lihtsustamine Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt läbiviidud uuring „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused 2012“ 5 tõi esile, et ettevõtjate hinnangul on üheks olulisemaks ettevõtlust takistavaks teguriks koormavad õigusaktid ja liigne bürokraatia.
5
Kaarna, R., Masso, M.; Rell, M., 2012. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 29 [http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Innovatsiooni_poliitika/VKE_aengusuundumused_aru anne.pdf].
11
Seetõttu sooviti uuringuga teada saada, kas omavalitsused näevad võimalusi lihtsustada ettevõtlusega seotud asjaajamist. Ligi pooled uuringus osalenud KOV-id vastasid sellele küsimusele „tõenäoliselt mitte“ (joonis 9). Ainult 37% vastanutest kinnitas, et peab võimalikuks asjaajamise lihtsustamist järgneva aasta jooksul. See näitaja oli kõrgem omavalitsustes, kus on vähemalt 2 000 elanikku, ulatudes 48%-ni. Väiksematest KOV-idest (elanike arv alla 2 000) vastas vähem kui 30%, et näeb võimalusi asjaajamise lihtsustamiseks. Ligi 14% KOV-idest ei osanud sellele küsimusele vastata. Joonis 9. Kas KOV näeb võimalusi lihtsustada ettevõtlusega seotud asjaajamist järgneva 12 kuu jooksul? ei oska öelda 14%
jah, kindlasti 7%
kindlasti mitte 1% jah, tõenäoliselt 30%
tõenäoliselt mitte 48%
Uuring tõi esile ka põhjused, miks ligi pooled vastanutest ei näe võimalusi asjaajamise lihtsustamiseks. Peamiseks takistavaks teguriks on vastanute hinnangul seadusest tulenevad nõuded (joonis 10). Mitmed omavalitsused tõdesid, et riiklikud õigusaktid (nt ehitus- ja planeerimisõigust reguleerivad seadused, määrused) ei võimalda KOV-il bürokraatiat vähendada. Jooniselt 10 ilmneb, et 29% uuringus osalenud KOV-idest leidis, et asjaajamine on juba praegu lihtne ning ligi 12% vastanutest märkis, et asjaajamise lihtsustamise järele puudub otsene vajadus. Mitmed omavalitsused mainisid, et ettevõtjad ei ole neile ette heitnud, et asjaajamine kohalikul tasandil oleks keeruline või aeganõudev. Samuti avaldati arvamust, et asjaajamine võib ettevõtjatele tunduda keeruline seetõttu, et ettevõtjad ei oska või ei taha täita dokumente, mida nõuab seadus.
12
Joonis 10. Millised tegurid takistavad asjaajamise lihtsustamist? seadusest tulenevad nõuded
52%
asjaajamine on juba lihtne
29%
puudub otsene vajadus
12%
ametnikel puuduvad vajalikud oskused
10%
lihtsustamisega kaasanvead suured kulud
3%
muu takistus
8%
takistused puuduvad
9%
ei oska öelda
3% 0%
20%
40%
60%
Samas leidus ka omavalitsusi, kes kinnitasid, et bürokraatiat oleks võimalik vähendada, kui ametnikel oleksid asjaajamise lihtsustamiseks vajalikud oskused ja teadmised (10% vastanutest). 3% uuringus osalenud KOV-idest tõid asjaajamise lihtsustamist takistava tegurina välja suuri kulusid. Seega võib uuringu tulemustest järeldada, et omavalitsuste hinnangul ei too asjaajamine KOV-iga ettevõtjale kaasa liigset bürokraatiat. Samuti selgub uuringust, et kohalikul tasandil saaks bürokraatiat vähendada eelkõige juhul, kui seadusesse tehakse muudatused, mis võimaldaksid KOV-idel asjaajamist lihtsustada. Siinkohal on sobilik välja tuua ühe omavalitsuse kommentaar asjaajamise lihtsustamise kohta: “Põhimõtteliselt on asjaajamine KOV-i poolt tehtud nii lihtsaks kui võimalik ning edasine lihtsustamine nõuaks juba seaduse rikkumist.“ Küsimusele, mida on KOV hiljuti teinud või plaanib teha muutmaks ettevõtete asjaajamist omavalitsusega lihtsamaks, jättis üle 40% uuringus osalenud KOV-idest vastamata. Need, kes soostusid sellele küsimusele vastama, tõdesid, et nad on kiirendanud asjaajamist (ligi 40% vastanutest). Eelkõige oli see toimunud tänu elektroonilisele asjaajamisele. Mitmed omavalitsused märkisid, et nad jätkavad eteenuste propageerimist ettevõtjate hulgas ning e-teenuste edasiarendamist. Samuti mainiti, et asjaajamise kiirendamiseks tehakse vajalikud toimingud kiiremini kui seadus nõuab. Ligi veerand küsimusele vastanud omavalitsustest märkis, et nad ei plaani midagi teha asjaajamise lihtsustamiseks, sest see on juba praegugi lihtne. Samas kinnitas iga viies vastaja, et nad soovivad säilitada või parandada ettevõtjasõbralikku hoiakut suhtluses ettevõtetega. Eesmärgi täitmiseks soovitakse muuta ametnike suhtumist ettevõtjatesse positiivsemaks, parandada ametnike ettevõtlusalaseid teadmisi, tõsta KOV-i töötajate erialast kvalifikatsiooni ning pakkuda ettevõtjatele tuge dokumentide koostamisel.
13
5. Kohaliku omavalitsuse ametnikud 2012. aastal Kaubandus-Tööstuskoja poolt läbiviidud uuring6 näitas, et ettevõtjate hinnangul takistab omavalitsusi olemast tänasega võrreldes veelgi ettevõtjasõbralikum KOV-i töötajate vähene professionaalsus. Eelkõige toodi vastustes välja, et ebakompetentsed on ehitusvaldkonnas tegutsevad ametnikud. Samuti viitavad käesoleva uuringu tulemused (joonis 10) vajadusele koolitada ametnikke. Kui valdadelt/linnadelt küsiti, kas nad plaanivad koolitada ettevõtete asjaajamisega ja ettevõtluse edendamisega seotud ametnikke järgmise 12 kuu jooksul, vastas ligi 40% uuringus osalenud omavalitsustest jaatavalt (joonis 11). Samas märkis üle poole vastanutest, et tõenäoliselt nad ei koolita ametnikke järgmise aasta jooksul. Ligi 8% KOV-idest ei osanud sellele küsimusele vastata. Joonis 11. Kas plaanite koolitada ettevõtluse edendamise ja ettevõtete asiajamisega seotud ametnikke järgmise 12 kuu jooksul? jah, kindlasti 10%
ei oska öelda 7,5% kindlasti mitte 5%
jah, tõenäoliselt 29,4% tõenäoliselt mitte 48,1%
Kui vaadata tulemusi lähtuvalt KOV-ide suurusest, siis leiab järgmise seose: mida suurem KOV, seda tõenäolisemalt plaanitakse ametnikke koolitada. Uuringus osalenud omavalitsustest, kus elab alla 1 000 elaniku, vastas ligi 15%, et nad plaanivad koolitada aasta jooksul ametnikke. Suurtes KOV-ides (elanike arv vähemalt 15 000) oli see näitaja ligi 67%. Lisaks sooviti uuringuga teada, kui paljudes KOV-ides on vähemalt üks ametnik, kelle tööülesandeks on ettevõtluse arengule kaasaaitamine. Uuringu tulemused näitavad, et selline ametnik on ligi 71%-l küsitluses osalenud omavalitsusel. Suuremates omavalitsustes oli see näitaja mõnevõrra suurem, kuid KOV-ides, kus elab alla 1 000 inimese, oli näitaja napilt üle 50%.
6
Kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuring 2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 2012, 14 lk. [http://www.koda.ee/public/Kohalike_omavalitsuste_ettevotjasobralikkuse_uuring_2012.pdf].
14
6. Omavalitsuste koostöö kohalike ettevõtetega Üle poole uuringus osalenud KOV-idest märkis, et koostöö nende ja kohalike ettevõtjate vahel on hea ning ligi 7% omavalitsustest hindas koostööd koguni väga heaks (joonis 12). Viimaste hulka kuulusid ainult KOV-id, kus elab vähem kui 5 000 inimest. 38% vastajatest leidis, et koostöö ettevõtjatega on rahuldav. Jooniselt 12 on näha, et ainult 2,5% omavalitsustest tunnistas, et koostöö on halb. Üks KOV märkis, et koostöö ettevõtjate ja omavalitsuse vahel sisuliselt puudub.
Joonis 12. Kuidas hindate valla/linna ja kohalike ettevõtete vahelist koostööd? rahuldav 38,1%
halb 2,5%
väga hea 6,9%
hea 51,9%
kokkupuude ettevõtjatega puudub 0,6%
Lisaks paluti omavalitsustel tuua näiteid edukatest koostööprojektidest ettevõtetega või teiste partneritega ettevõtluse edendamise valdkonnast. Kõige rohkem positiivseid näiteid toodi taristu arendamise valdkonnast. Omavalitsused on teinud ettevõtjatega koostööd tööstusparkide (nt Virtsu, Jõhvi tööstuspark) ja sadamate (nt Oiu sadam) arendamisel; vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel; teede (nii valla kui ka ettevõtete teede) rajamisel, remontimisel ja hooldamisel (nt lumetõrje tehakse esmajärjekorras ettevõteteni viivatel teedel; teed lükatakse lahti ka öösel, et öine vahetus saaks tööle ja teine vahetus koju). Hulgaliselt näiteid toodi ka tööhõive valdkonnast. KOV-id märkisid, et nad on aidanud leida kohalikel ettevõtetel uusi töötajaid, vahendavad tööjõudu puudutavat teavet (nt saadavad ettevõtetele infot tööotsijate kohta), toetavad rahaliselt uute töökohtade loomist, korraldavad ettevõtjatele ümarlaudu, kus osalevad ka maakonna Töötukassa esindajad. KOV-id teevad ettevõtetega koostööd ka ettevõtlust puudutavate otsuste tegemisel. Ligi 94% omavalitsustest kinnitas, et kaasab ettevõtteid vähemalt aeg-ajalt arengukavade või õigusaktide väljatöötamisse (joonis 13). Ainult 6,2% vastanutest märkis, et kohalikke ettevõtteid kaasatakse harva. Samuti näitasid uuringu tulemused et väiksemate (elanike arv alla 5 000) ja suuremate KOV-ide kaasamise sageduses ei esine märkimisväärseid erinevusi.
15
Joonis 13. Kui tihti kaasab KOV ettevõtteid ja muid partnereid ettevõtlusega seotud otsustusprotsessidesse? harva 6,2%
alati 22,5%
aeg-ajalt 36,9% tihti 34,4%
Mitmed omavalitsused kinnitasid, et nad teevad piirkonna ettevõtetega tihedat koostööd turismi valdkonnas. Muu hulgas toodi koostööprojektide näidetena KOV-i poolt korraldatavaid regulaarseid ümarlaudasid turismiettevõtetega ning ühiseid piirkonna turundusprojekte (nt omavalitsust tutvustava infovoldiku koostamisel teeb KOV koostööd turismiettevõtetega). Samuti kinnitavad uuringus toodud näited, et alati ei kaasne koostöö tegemisega KOV-i jaoks rahalist kulu. Näiteks üks omavalitsus muutis ettevõtja palvel lasteaia köögi toimimise korda, et lasteaed saaks pakkuda lõunat ka lähedal asuva ettevõtte töölistele. Teine KOV koostas koos kohalike ettevõtetega ühise selgituskirja päästekomando säilitamiseks. Kolmas omavalitsus märkis, et eelistab võrdse hinnapakkumise korral kohalike ettevõtete teenuseid või kaupu. Arvukalt näiteid toodi ka olukordadest, kus kohalikud ettevõtted on ulatanud abikäe KOV-ile. Näiteks on ettevõtted toetanud lasteaedade projekteerimist ning laste mänguväljakute rajamist, rahastanud erinevaid spordi- ja kultuuriüritusi, andnud peaaegu tasuta maad kergliiklusteede ehitamiseks, toetanud hoone ostmist päästeseltsile, andnud KOV-ile teavet energiatõhususe kohta, aidanud kaasa terviseradade ehitusele. Lisaks kohalikele ettevõtetele mainiti koostööpartneritena ettevõtluse edendamise valdkonnas naaberomavalitsusi ja kaugemal asuvaid KOV-e, sõpruslinnu, Töötukassat, maakondlikke arenduskeskusi. Ettevõtjate esindusorganisatsioone, ülikoole, teisi kõrgkoole ega teadusasutusi eraldi välja ei toodud. Koostööd takistavad tegurid Kuigi ainult 3,1% uuringus osalenud omavalitsustest märkis, et nende koostöö ettevõtetega on halb või kokkupuude ettevõtjatega sisuliselt puudub, vaadeldakse järgnevalt, millised tegurid takistavad omavalitsuste hinnangul ettevõtete ja KOV-ide vahelist koostööd. Jooniselt 14 ilmneb, et omavalitsuste hinnangul on kõige olulisemaks takistuseks probleemid rahastamisega. Sellele järgnevad ettevõtjate madal teadlikkus
16
koostöövõimaluste osas, ettevõtjate huvi puudumine ning isikutevahelised erimeelsused. 18% uuringus osalenutest leiab, et ettevõtted ja KOV-id ei tee koostööd, sest omavalitsused ei ole teadlikud koostöövõimalustest. Sama suur arv KOV-e peab takistavaks teguriks sobivate teadmistega ametnike puudumist. Ligi veerand vastajatest aga leiab, et takistused puuduvad. Jättes kõrvale probleemid rahastamisega, siis võib uuringu tulemustest järeldada, et omavalitsuste hinnangul ei soovi eelkõige ettevõtjad teha nendega koostööd (ettevõtete madal teadlikkus koostöövõimalustest, ettevõtete huvi puudumine). Samuti märgiti muude takistuste all ettevõtjatest tulenevaid tegureid: ettevõtjad ei näe KOVides arvestatavat partnerit, ettevõtjatel ei ole koostööks piisavalt aega, ettevõtjad on passiivsed ega näe hästi koostöövõimalusi omavalitsustega.
Joonis 14. Millised asjaolud takistavad KOV-i ja ettevõtjate vahelist koostööd? 41,6%
probleemid rahastamisega ettevõtjate madal teadlikkus koostöövõimaluste osas
36,7%
ettevõtjatel puudub huvi
26,1% 20,5%
isikutevahelised erimeelsused KOV-i madal teadlikkus koostöövõimaluste osas
18,0%
KOV-il puuduvad vajalike teadmistega ametnikud
18,0%
ettevõtjad ei usalda KOV-i
6,2%
omavalitsusel puudub huvi
5,6%
ettevõtjad ei pea kinni lubadustest
5,0% 18,6%
muu
24,8%
takistused puuduvad ei oska öelda
3,1% 0%
10%
20%
30%
40%
50%
Kui analüüsida koostööd takistavaid tegureid omavalitsuste suuruse lõikes, siis ilmneb, et rahaprobleeme ei pea kõige olulisemaks takistuseks ainult suurimad KOV-
17
id (elanike arv vähemalt 15 000). Eesti mõistes suurlinnad leidsid, et peamiseks koostööd pärssivaks asjaoluks on ettevõtjate madal teadlikkus koostöövõimalustest. Ülejäänud omavalitsused nimetasid seda teise olulise põhjusena, mis piirab koostöövõimalusi.
7. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusteadlikkuse propageerimine Üheks ettevõtluskeskkonna arengut takistavaks teguriks võib osutuda vähene ettevõtlikkus ning ettevõtjate nappus. Kui omavalitsused soovivad näha vallas/linnas rohkem ettevõtjaid, siis peaksid nad ühe võimaliku meetmena korraldama või toetama tegevusi, mis on suunatud ettevõtlikkuse arendamisele ning ettevõtlusteadlikkuse ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmisele kohalike elanike seas. Järgnevalt vaadeldakse, kui paljud omavalitsused aitavad kaasa ettevõtlikkuse ja ettevõtlusteadlikkuse propageerimisele ning milliseid meetmeid või tegevusi nad selleks kasutavad. Uuringu tulemused (joonis 15) näitavad, et ligi 94% KOV-idest aitab otseselt kaasa ettevõtliku hoiaku kujunemisele ja ettevõtlusteadlikkuse kasvule oma vallas/linnas. See näitaja oli mõnevõrra kõrgem omavalitsustes, kus elab vähemalt 1 000 inimest. Väiksematest KOV-idest kinnitas ligi viiendik, et nad ei tegele ettevõtlikkuse ja ettevõtlusteadlikkuse propageerimisega. Üle 60% uuringus osalenud omavalitsuse märkis, et nad kajastavad ettevõtlikkust propageerivaid artikleid kohalikus ajalehes või muudes infoallikates. Ligi 45% vastajatest korraldab või toetab ettevõtlikkust ja ettevõtlusteadlikkust edendavaid üritusi (nt koolitused, seminarid, infopäevad, ettevõtete külastused). Jooniselt 15 ilmneb, et paljud omavalitsused korraldavad ka ettevõtjate tunnustamise konkursse (nt aasta ettevõtja). Ligi veerand vastanutest mainis, et nad viivad läbi ettevõtluspäeva. Muude meetmetena nimetati näiteks noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtlusteadlikkuse propageerimisele suunatud tegevusi (ettevõtliku kooli projekti toetamine, kohalike ettevõtjate esinemine noorte üritustel). Joonis 15. Milliste meetmetega edendab KOV ettevõtlikkust ja ettevõtlusteadlikkust oma vallas/linnas?
18
kohalikus lehes või muus infoallikas kajastatakse ettevõtlikkust propageerivaid artikleid
61,4%
ettevõtlikkust edendavate ürituste korraldamine
44,9%
ettevõtjate tunnustamise konkursi korraldamine
39,2%
ettevõtluspäeva või -nädala korraldamine
25,3%
21,5%
muu
KOV ei ole ettevõtliku hoiaku propageerimisele otseselt kaasa aidanud
6,3% 0%
10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
Lisaks sooviti omavalitustelt täpsemalt teada saada, kuidas nad aitavad kaasa noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele. Jooniselt 16 ilmneb, et kõige levinumaks meetmeks on laste ja noorte huviringide toetamine. Üle 60% vastanutest mainis ka noorte ettevõtlikkust arendavate ürituste korraldamise toetamist. Noortele korraldatakse näiteks kohalike ettevõtete külastusi, kohtumisi valla/linna edukate ettevõtjatega, töövarju- ja karjäärinõustamispäevasid, ettevõtlusalaseid koolitusi, ettevõtluspäevasid, suviseid töö- ja puhkelaagreid, õpilaste ettevõtluslaatasid (nt koolis ja lasteaias kookide müügipäevad). Joonis 16. Milliste meetmete abil toetab KOV laste ja noorte ettevõtliku hoiaku kujundamist?
19
toetame laste ja noorte huvitegevust
86,0%
toetame noorte ettevõtlikkust arendavaid üritusi
63,1%
piirkonna noortele on antud võimalus algatada ise erinevaid projekte
48,4%
teeme tihedat koostööd õppeasutustega
45,2%
korraldame noorte ettevõtlikkust soodustavaid üritusi
34,4% 8,3%
muu KOV ei toeta otseselt noorte ettevõtliku hoiaku propageerimist
2,6%
ei oska öelda
1,3%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Veidi alla poolte uuringus osalenud KOV-ide märkis, et nad teevad tihedat koostööd õppeasutustega (nt toetavad majandusõpet gümnaasiumis) ning piirkonna noortele on antud võimalus algatada ise erinevaid projekte. Üks omavalitsus mainis, et noortekeskuste juures on läbi viidud projekte, kus noored peavad oma kodukoha heaks algatama mõne tegevuse ja selle ka ellu viima (nt ise korda tegema oma jalgpalliväljaku või ujumiskoha). Teine omavalitsus kinnitas, et KOV toetab rahaliselt noorte algatatud projekte eeldusel, et noored on valmis selles panustama oma aega, jõudu ja energiat, kuid mitte raha. Noorte poolt ellu viidud algatuste näidetena toodi rulaparki ja uut noortekeskust. Mitmes omavalitsus on moodustatud noorte volikogu ning KOV toetab nende algatusi rahaliselt. Üks KOV tõi välja, et neil läheb 1% valla tuludest fondi, millest on võimalik taotleda toetust laste ja noorte ettevõtlikkusega seotud projektidele. Noorte ettevõtlikkust edendavate meetmetena toodi veel esile näiteks õpilasmalevate ja õpilasfirmade tegevuse toetamist, edukate noorte tunnustamist rahaliste preemiate ja tänukirjadega, noorte kaasamist ettevõtlusega seotud ürituste korraldamisse. Ligi 3% omavalitsustest andis teada, et nad ei toeta otseselt noorte ettevõtlikkuse arendamist. Sellise vastuse andjate hulka kuuluvad omavalitsused, kus elab vähem kui 2 000 inimest.
8. Meetmed ettevõtluse edendamiseks KOV-id kasutavad erinevaid meetmeid piirkonna ettevõtluskeskkonna arengu soodustamiseks. Eelnevates küsimustes vaadeldi lähemalt näiteks asjaajamise lihtsustamist, ametnike koolitamist, KOV-ide koostööd ettevõtjatega, ettevõtete kaasamist otsustusprotsessidesse ning ettevõtlikkuse propageerimist. Nüüd anti
20
valdadele/linnadele ka võimalus nimetada eelnevates küsimustes kajastamata jäänud meetmeid või tegevusi, mida nad on kasutanud ettevõtluse edendamiseks. Kõige sagedasemaks vastuseks osutus infrastruktuuri arendamine (nt teede ehitus ja remont, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamine, hea internetiühenduse tagamine). Paljud omavalitsused tõid esile ka ettevõtlusalase teabe levitamist kohalike ettevõtjate hulgas. KOV-id edastavad teavet näiteks kohalike sündmuste, koolituste ja erinevate konkursside kohta, teavitavad ettevõtteid toetuse taotlemise võimalustest ning korraldavad ettevõtjatele infopäevi. Mitmed omavalitsused kinnitasid, et nad on aidanud kohalikel ettevõttel leida uusi töötajaid. Lisaks nimetati ettevõtlust edendavate meetmetena veel rahaliste toetuste (nt alustava ettevõtte toetus) maksmist, suurürituste (nt laatade, spordivõistluste) korraldamise toetamist, piirkonna või valla/linna mainekujundust ning koolituste korraldamist ettevõtjatele. Samuti leidus KOV-e, kelle hinnangul edeneb piirkonna ettevõtlus jõudsamalt siis, kui valla/linna elukeskkond on hea. Üks omavalitsus mainis, et nad on püüdnud korraldada kohalikku elu selliselt, et ettevõtja saaks tegeleda ettevõtlusega ning töötajatel oleks vähem nn olmeprobleeme. Hea elukeskkonna all peeti silmas eelkõige lasteaiakohtade ja hea kooli olemasolu, piirkonna turvalisuse tagamist, avalike teenuste kättesaadavust, vabaajaveetmis- ja sportimisvõimaluste olemasolu, puhta looduskeskkonna säilitamist ning ühistranspordi korraldamist lähtuvalt töölkäijate huvidest. Ligi 100 uuringus osalenud omavalitsust ei toonud esile mitte ühtegi meedet või tegevust, mida nad igapäevaselt kasutavad ettevõtluse edendamiseks, kuid mida uuringu eelnevad küsimused ei hõlmanud. Lisaks küsiti omavalitsustelt, millised on nende hinnangul kolm kõige vajalikumat tegevust või meedet piirkonna ettevõtluse edendamisel. KOV-idel oli võimalik valida 12 erineva meetme vahel ning soovi korral said nad välja tuua ka meetmeid, mis puudusid esitatud nimekirjast. Jooniselt 17 ilmneb, et tähtsaimaks meetmeks peetakse infrastruktuuri arendamist (ligi 88% vastajatest). Eraldi tasub märkimist, et kõik uuringus osalenud omavalitsused, kus elab vähemalt 15 000 inimest, pidasid taristu arendamist kõige vajalikumaks tegevuseks piirkonna ettevõtluskeskkonna arengule kaasaaitamisel. Samuti leidsid rohkem kui pooled uuringus osalenud vallad/linnad, et soodsa ettevõtluskeskkonna tagamiseks peaksid KOV-id võimaldama kiiret, läbipaistvat ja lihtsat asjaajamist ning panustama piirkonna tuntuse suurendamisele ja/või maine parandamisele. Joonis 17. Millised on 3 kõige vajalikumat KOV-i tegevust piirkonna ettevõtluse edendamisel?
21
infrastruktuuri arendamine või selle toetamine
87,9%
kiire, läbipaistva ja lihtsa asjaajamise võimaldamine
58,6%
piirkonna tuntuse suurendamine ja/või maine parandamine
56,7%
ettevõtete kaasamine ettevõtlusega seotud otsuste tegemisse
19,1%
ettevõtlikkuse ja ettevõtlusteadlikkuse suurendamine
14,0%
suurürituste korraldamisele kaasaaitamine või toetamine
12,1%
ettevõtte töötajate leidmisele kaasaaitamine
12,1%
koostöö tihendamine ettevõtjatega
12,1%
rahalised toetused ettevõtjatele
10,2%
ettevõtlusalase teabe kättesaadavaks tegemine
5,1%
ametnike professionaalsuse tõstmine
4,5%
korruptsiooniriski maandamine
1,9%
muu
3,2% 0%
15%
30%
45%
60%
75%
90% 105%
Ligi viiendik vastanutest leidis, et kolme kõige vajalikuma meetme hulka kuulub kohalike ettevõtete kaasamine ettevõtlusega seotud otsustusprotsessidesse. Sellele järgnesid ettevõtlikkuse propageerimine (14%) ning suurürituste korraldamisele kaasaaitamine või toetamine (12%). Viimasena nimetatud meedet pidasid vajalikuks peamiselt omavalitsused, kus on alla 5 000 elaniku. Uuringu tulemused näitasid, et ettevõtlusalase teabe kättesaadavaks tegemine, ametnike koolitamine ning korruptsiooniriski maandamine ei ole omavalitsuste hinnangul kõige olulisemad tegevused kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. Samas näitas 2012. aastal Kaubandus-Tööstuskoja poolt läbiviidud uuring7, et ametnike madal professionaalsus ning korruptsioon kuuluvad ettevõtjate hinnangul viie kõige olulisema põhjuse hulka, mis takistab KOV-idel olemast ettevõtjasõbralikum. 7
Kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuring 2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 2012, lk 8 [http://www.koda.ee/public/Kohalike_omavalitsuste_ettevotjasobralikkuse_uuring_2012.pdf].
22
9. Ettevõtluse edendamist takistavad tegurid Uuringu tulemused näitavad, et omavalitsuste hinnangul on peamiseks teguriks, mis piirab KOV-i võimalusi edendada ettevõtlust, piisavate rahaliste vahendite puudumine. Jooniselt 18 ilmneb, et ligi 70% vastanutest leidis, et KOV-il ei jätku teiste olulisemate ülesannete (nt sotsiaalabi ja –teenuste korraldamine, jäätmehooldus, ruumiline planeerimine, teede korrashoid, lasteaedade, koolide, muuseumite ja raamatukogude ülalpidamine) täitmise kõrvalt piisavalt ressursse kohaliku ettevõtluse edendamiseks. Joonis 18. Mis on 3 kõige olulisemat tegurit, mis piiravad KOV-i võimalusi edendada piirkonna ettevõtlust? teiste olulisemate ülesannete kõrvalt ei jätku piisavalt ressursse piirkonna ettevõtluse edendamiseks
70,1%
tänane maksusüsteem ei motiveeri ettevõtlust edendama
65,6%
õigusaktid piiravad kohaliku ettevõtluskeskkonna arengut
36,9%
ettevõtluse edendamisega seotud kulud on KOV-i jaoks suuremad kui saadav kasu
22,3%
14,0%
KOV-il puuduvad vajalikud oskused ja teadmised
koostöö puudumine kohalike ettevõtetega
5,1%
17,8%
muu
9,6%
takistusi ei esine
0%
20%
40%
60%
80%
Ligi kaks kolmandikku KOV-idest kinnitas, et tänane maksusüsteem ei motiveeri omavalitsust ettevõtluskeskkonna arengule kaasa aitama. 2012. aastal Kaubandus-
23
Tööstuskoja poolt läbiviidud uuring8 tõi samuti esile, et ettevõtjate hinnangul pärsib ettevõtluse arengut KOV-ide huvi ja motivatsiooni puudumine ettevõtluse edendamise vastu. Kui ettevõtjate hulgas läbiviidud uuringus küsiti, mille abil saaks suurendada omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluse arendamise ja töökohtade loomisele kaasaaitamise vastu, vastas enamik ettevõtjatest, et muuta oleks vaja praegust maksusüsteemi. Jooniselt 20 on näha, et sama arvamust toetab ka suurem osa uuringus osalenud KOV-idest. Ainult 3,3% omavalitsustest leidis, et maksusüsteemis ei ole vaja teha muudatusi. Praegu ei sõltu valdade/linnade tulubaas otseselt kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisest. Jooniselt 19 on näha, et kohalikelt ettevõtetelt laekuv tulu (nt maamaks, ressursitasud, kohalikud maksud) moodustab marginaalse osa KOV-ide eelarvetest. Ettevõtte tulumaks, käibemaks ja aktsiisid laekuvad aga riigieelarvesse. Joonis 19. Kohalike omavalitsuste tulude struktuur 2012. aasta eelarve täitmise aruannete alusel muud toetused tegevuskuludeks 4%
muud tegevustulud 2,1%
toetusfond 17,7% tulumaks 52,7%
tasandusfond 5,7% kaupade ja teenuste müük 12,4% kohalikud maksud 0,8% maamaks 4,6%
Kõige olulisemaks KOV-ide tuluallikaks on üksikisiku tulumaks (joonis 19) ning seetõttu on omavalitsused huvitatud, et valla/linna elanikel oleks töö ja kõrged sissetulekud. Samas ei ole KOV-id otseselt huvitatud sellest, et töökohad asuksid nende omavalitsuse territooriumil, sest üksikisiku tulumaks laekub elukohajärgse, mitte töökohajärgse valla/linna eelarvesse. Seega näitab KOV-ide tulude struktuur, et maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi piirkonna ettevõtlust edendama. Uuringus analüüsiti võimalusi, kuidas saaks suurendada KOV-ide huvi ettevõtluskeskkonna arendamise vastu. Jooniselt 20 nähtub, et enamik uuringus osalenud omavalitsustest toetab ideed, et osa ettevõtte tulumaksust võiks laekuda valla/linna eelarvesse. Ligi veerand KOV-idest leidis, et osa üksikisiku tulumaksust võiks laekuda töötaja elukohajärgse ja osa töökohajärgse KOV-i eelarvesse.
8
Kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuring 2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 2012, lk 8 [http://www.koda.ee/public/Kohalike_omavalitsuste_ettevotjasobralikkuse_uuring_2012.pdf].
24
Joonis 20. Milliseid muudatusi oleks vaja teha maksusüsteemis, et suurendada KOVide motivatsiooni ettevõtluse arendamise vastu? osa ettevõtte tulumaksust võiks laekuda KOV-i eelarvesse
72,1%
osa üksikisiku tulumaksust võiks laekuda töötaja elukohajärgse ja osa töökohajärgse KOV-i eelarvesse
22,7%
kohalike maksude loetelu võiks täiendada
8,4%
26,6%
muu
3,3%
muudatusi ei ole vaja teha
ei oska öelda
7,8%
0%
20%
40%
60%
80%
8,4% vastanutest arvas, et täiendada võiks kohalikke maksude loetelu. Hetkel on omavalitsustel lubatud kehtestada kuut kohalikku maksu: reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu, mootorsõidukimaksu, loomapidamismaksu, lõbustusmaksu ning parkimistasu. Uuringust selgus, et osade KOV-ide hinnangul võiks kohalike maksude loetelu täiendada kinnisvara- ja teedemaksuga. Omavalitsused pakkusid välja ka muid meetmeid, kuidas parandada valdade/linnade võimalusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Muu hulgas leiti, et osa käibemaksust (nt 25%) võiks laekuda omavalitsuste eelarvetesse. Samuti märgiti, et teatud osa (nt 30%) kütuseaktsiisist peaks minema KOV-ide eelarvetesse kohalike teede ehituseks, remondiks ja hoolduseks. Mitmed omavalitsused leidsid, et muuta oleks vaja tasandusfondist raha eraldamise reegleid. Muudatuse tegemist põhjendas üks KOV järgmiselt: „Hetkel on nii, et kui KOV on aidanud koostöös ettevõtjatega kohalikku ettevõtlust arendada ja tänu sellele on ka KOV-i eelarvesse laekuva tulumaksu osa suurenenud, vähendatakse järgmistel aastatel selle „tänutäheks“ riigi poolt kindlasti tasandusfondi.“ Mõned omavalitsused olid seisukohal, et muudatuste tegemine tänases maksusüsteemis on hädavajalik, kuid muudatustega ei peaks tõstma valdade/linnade motivatsiooni ettevõtluse arendamise vastu, vaid ainult suurendama omavalitsuste tulubaasi. Nende hinnangul võimaldab tulude suurenemine suunata rohkem vahendeid
25
ka kohaliku ettevõtluse edendamisse. Muu hulgas mainiti, et KOV-ide eelarvesse võiks tulla suurem osa üksikisiku tulumaksust (hetkel laekub neile 11,57% üksikisiku tulumaksust). Omavalitsused tõid uuringus esile lisaks maksumuudatustele ka muid meetmeid, mille abil saaks aidata kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna arengule. Mitmed vallad/linnad leidsid, et riik peaks senisest enam suunama investeeringuid piirkondadesse, mis jäävad väljapoole tõmbekeskuseid. Samuti sooviti, et riik näeks ette maksusoodustusi piirkondadele, kus on halvemad eeldused ettevõtluse arenguks. Mõned omavalitsused pidasid vajalikuks seadustada ettevõtluse edendamine KOV-i ülesandena tingimusel, et riik eraldab selle kohustuse täitmiseks ka täiendavaid ressursse.
10. Ettevõtjate panus piirkonna ettevõtluse edendamisse Paljud ettevõtjad on huvitatud kaasa rääkimisest ettevõtluskeskkonna arendamise teemadel ning soovivad ühel või teisel viisil anda oma panuse ettevõtluse edendamisse. Seetõttu sooviti uuringuga välja selgitada, mida saaksid KOV-ide hinnangul teha ettevõtjad aitamaks omavalitsustel edendada piirkonna ettevõtlust. Jooniselt 21 nähtub, et omavalitsused ei oota kohalikelt ettevõtjatelt midagi võimatut. Ligi 70% vastajatest leidis, et kohalikud ettevõtjad võiksid teavitada KOV-e ettevõtlust takistavatest teguritest. Ilmselt on selline teavitustöö omavalituste jaoks hädavajalik, sest jooniselt 7 oli näha, et üle poolte uuringus osalenud KOV-ide ei oma head ülevaadet kohalikest ettevõtlusprobleemidest. Üks omavalitsus märkis, et kui ettevõtjatel on ettepanekuid ettevõtluse edendamise kohta, siis tuleks need igal juhul edastada ka KOV-ile ning mitte lihtsalt kiruda, et KOV ei tee midagi ja ei ole ettevõtluskeskkonna soodustamisest huvitatud. Jooniselt 21 nähtub, et sellist lähenemist toetasid ka teised vastajad (68% uuringus osalenud valdadest/linnadest). Seega leiab suurem osa omavalitsustest, et kohalikud ettevõtjad võiksid üles näidata initsiatiivikust ettevõtluse edendamise valdkonnas. Veidi alla poolte omavalitsuste märkis, et ettevõtjad võiksid osaleda senisest aktiivsemalt KOV-i poolt korraldatavatel ettevõtlusteemalistel üritustel (nt infopäevad, koolitused, ümarlauad, ettevõtluskonkursid). Üle 30% vastanutest soovis, et ettevõtjad aitaksid kaasa piirkonna ettevõtlusprobleemide lahendamisele ning annaksid aktiivsemalt tagasisidet ettevõtlusega seotud otsuste kohta.
Joonis 21. Mida saavad ettevõtjad teha aitamaks vallal/linnal edendada piirkonna ettevõtluskeskkonda?
26
teavitada KOV-i ettevõtlust takistavatest teguritest
69,9%
teha ettepanekuid, kuidas KOV saaks aidata kaasa ettevõtluse arendamisele
68,0%
osaleda aktiivsemalt KOV-i poolt korraldatavatel ettevõtlusteemalistel üritustel
44,2%
aidata kaasa kohalike ettevõtlusprobleemide lahendamisele
39,1%
anda aktiivsemalt tagasisidet ettevõtlusega seotud KOV- otsuste ja õigusaktide kohta
32,1%
toetada ettevõtlust soodustavaid üritusi muu ei oska öelda
21,8% 5,8% 0,6% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%
27
Kokkuvõte ja järeldused
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ega teised õigusaktid ei kohusta omavalitsusi otseselt tegelema ettevõtluse edendamisega. Uuringu tulemused aga näitasid, et hoolimata kohustuse puudumisest peab suurem osa KOV-idest vajalikuks kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamist. 75% vastanutest leidis, et omavalitsus peab aktiivselt toetama ettevõtluse arengut.
Üle 78% vastajatest arvab, et Eesti vallad/linnad on pigem ettevõtjasõbralikud. Varasem uuring on näidanud, et ettevõtjatest oli samal arvamusel vaid 35%. Samas kinnitas käesolevas uuringus iga viies KOV, et nende hinnangul ei ole osad omavalitsused ettevõtjasõbralikud. Seega näitavad uuringu tulemused, et KOV-idel on arenguruumi muutmaks oma suhtumist ja hoiakut kohalikku ettevõtlusesse positiivsemaks.
Ligi 71% uuringus osalenud omavalitsusest märkis, et valdade/linnade suhtumine ettevõtlusesse on muutunud viimase paari aasta jooksul paremaks. Varasem uuring on näidanud, et ainult 13% ettevõtjatest on samal arvamusel.
Üle 90% küsimustikule vastanud KOV-idest leidis, et ettevõtjad aitavad elavdada kohalikku elu ning kinnitati, et omavalitsus soovib oma vallas/linnas näha uusi ettevõtteid või olemasolevate laienemist. See soov oli tugevam omavalitsustel, kus elab alla 15 000 inimese. Ligi 85% vastanutest nõustus ka väitega, et KOV-i aktiivne tegevus aitab luua vallas/linnas uusi töökohti või vähemalt säilitada olemasolevaid.
Uuringus ei leidnud kinnitust väide, et piirkonna ettevõtluse arengule kaasaaitamisega seonduvad KOV-i kulud ületavad saadavat tulu. 41% uuringus osalenud KOV-idest ei nõustunud selle väitega ning 28% ei nõustunud osaliselt. Veidi üle veerandi KOV-idest märkis, et ettevõtluse edendamisega kaasnevad kulud on suuremad kui saadav kasu.
Murekohaks võib pidada fakti, et 38% uuringus osalenud omavalitsustest nõustus või nõustus osaliselt väitega, et kui KOV toetab ettevõtluse arengut, siis sellega suurendatakse eelkõige omanike rikkust.
Uuringu andmetel hindavad üle 90% küsimustikule vastanud KOV-idest oma ülevaadet omavalitsuse territooriumil tegutsevatest ettevõtetest heaks või väga heaks. Selle põhjal võib öelda, et ülevaate saamine kohalikest ettevõtetest ei valmista omavalitsustele probleeme.
Samas tõi uuring välja, et küsitluses osalenud KOV-ide teadlikkus vallas/linnas esinevatest ettevõtlusprobleemidest ei ole väga kõrge. Üle poolte omavalitsuste mainis, et nende teadlikkus on selles osas rahuldav või pigem halb. Uuring näitas, et vallad/linnad sooviksid, et kohalikud ettevõtjad teavitaksid KOV-e senisest aktiivsemalt ettevõtlusega seotud muredest.
Ainult 37% omavalitsustest näeb võimalusi asjaajamise lihtsustamiseks järgneva 12 kuu jooksul. Peamiseks asjaajamise lihtsustamist takistavaks teguriks peetakse seadusest tulenevad nõuded, näiteks ehitus- ja
28
planeerimisõigust reguleerivad õigusakte, mis ei võimalda KOV-il bürokraatiat vähendada. 29% uuringus osalenud KOV-idest leidis, et asjaajamine on juba praegu lihtne ning ligi 12% vastanutest märkis, et asjaajamise lihtsustamise järele puudub otsene vajadus. Seega võib uuringu tulemustest järeldada, et omavalitsuste hinnangul ei too asjaajamine KOViga ettevõtjale kaasa liigset bürokraatiat. Samuti selgub uuringust, et kohalikul tasandil saaks bürokraatiat vähendada eelkõige juhul, kui seadusesse tehakse muudatused, mis võimaldaksid omavalitsustel asjaajamist lihtsustada.
Ligi 52% uuringus osalenutest märkis, et nad ei plaani järgneva 12 kuu jooksul koolitada ametnikke, kes on seotud ettevõtjate asjaajamisega või tegelevad piirkonna ettevõtluse edendamisega. Suurematest omavalitsustest (elanike arv vähemalt 15 000) plaanib eelnevalt nimetatud ametnikke koolitada järgneva aasta jooksul ligi kaks kolmandikku.
Uuringust selgus, et ligi 71%-l küsitluses osalenud omavalitsusel on vähemalt üks ametnik, kelle tööülesandeks on ettevõtluse arengule kaasaaitamine.
Ligi 59% KOV-idest hindas koostööd kohalike ettevõtjatega vähemalt heaks. Uuringust selgus, et koostööd tehakse nii taristu arendamisel, tööhõive valdkonnas kui ka piirkonna turundamisel.
Üle 90% omavalitsustest kinnitas, et kaasab ettevõtteid vähemalt aeg-ajalt arengukavade või õigusaktide väljatöötamisse.
Omavalitsuste hinnangul on kõige olulisemaks ettevõtjate ja KOV-ide vahelist koostööd takistavaks teguriks probleemid rahastamisega (42% vastajatest). Sellele järgnevad ettevõtjate madal teadlikkus koostöövõimaluste osas (37%), ettevõtjate huvi puudumine (26%) ning isikutevahelised erimeelsused (21%).
Ligi 94% KOV-idest aitab otseselt kaasa ettevõtliku hoiaku kujunemisele ja ettevõtlusteadlikkuse kasvule oma vallas/linnas. Üle 60% uuringus osalenud omavalitsuse märkis, et nad kajastavad ettevõtlikkust propageerivaid artikleid kohalikus ajalehes või muudes infoallikates. 45% vastajatest korraldab või toetab ettevõtlikkust ja ettevõtlusteadlikkust edendavaid üritusi (nt koolitused, seminarid, infopäevad, ettevõtete külastused).
Uuringust ilmneb, et kõige levinuimaks meetmeks, millega edendatakse noorte ettevõtlikkust, on huviringide toetamine (86% vastanutest). Üle 60% vastanutest mainis ka noorte ettevõtlikkust arendavate ürituste korraldamise toetamist. Noortele korraldatakse näiteks kohalike ettevõtete külastusi, kohtumisi valla/linna edukate ettevõtjatega, töövarjuja karjäärinõustamispäevasid, ettevõtlusalaseid koolitusi, ettevõtluspäevasid, suviseid töö- ja puhkelaagreid, õpilaste ettevõtluslaatasid. Veidi alla poolte uuringus osalenud KOV-ide märkis, et nad teevad tihedat koostööd õppeasutustega (nt toetavad majandusõpet gümnaasiumis) ning piirkonna noortele on antud võimalus algatada ise erinevaid projekte.
Uuringus osalenud KOV-id peavad kõige vajalikumaks meetmeks ettevõtluse edendamisel taristu arendamist (88% vastajatest). Sellele
29
järgnesid kiire, lihtsa ja läbipaistva asjaajamise võimaldamine (59%) ning piirkonna tuntuse suurendamine ja/või maine parandamine (57%).
Uuringu tulemused näitavad, et omavalitsuste hinnangul on peamiseks teguriks, mis piirab KOV-i võimalusi edendada ettevõtlust, piisavate rahaliste vahendite puudumine. Ligi 70% vastanutest leidis, et KOV-il ei jätku teiste olulisemate ülesannete täitmise kõrvalt piisavalt ressursse kohaliku ettevõtluse edendamiseks. Kaks kolmandikku KOV-idest kinnitas, et tänane maksusüsteem ei motiveeri omavalitsust ettevõtluskeskkonna arengule kaasa aitama.
Uuringus analüüsiti võimalusi, kuidas saaks suurendada KOV-ide huvi ettevõtluskeskkonna arendamise vastu. Enamik uuringus osalenud omavalitsustest toetas ideed, et osa ettevõtte tulumaksust võiks laekuda valla/linna eelarvesse (72% vastajatest). 23% KOV-idest leidis, et osa üksikisiku tulumaksust võiks laekuda töötaja elukohajärgse ja osa töökohajärgse KOV-i eelarvesse. 8% omavalitsustest peab vajalikuks kohalike maksude loetelu täiendamist (nt kinnisvaramaksuga). Lisaks pakuti välja idee, et osa käibemaksust (nt 25%) võiks laekuda omavalitsuste eelarvetesse. Samuti märgiti, et teatud osa (nt 30%) kütuseaktsiisist peaks minema KOV-ide eelarvetesse.
Omavalitsused tõid uuringus esile lisaks maksumuudatustele ka muid meetmeid, mille abil saaks aidata kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna arengule. Mitmed vallad/linnad leidsid, et riik peaks senisest enam suunama investeeringuid piirkondadesse, mis jäävad väljapoole tõmbekeskuseid. Samuti sooviti, et riik näeks ette maksusoodustusi piirkondadele, kus on halvemad eeldused ettevõtluse arenguks. Mõned omavalitsused pidasid vajalikuks seadustada ettevõtluse edendamine KOV-i ülesandena tingimusel, et riik eraldab selle kohustuse täitmiseks ka täiendavaid ressursse.
Uuringuga sooviti ka välja selgitada, mida saaksid KOV-ide hinnangul teha ettevõtjad aitamaks omavalitsustel edendada piirkonna ettevõtlust. Ligi 70% vastajatest leidis, et kohalikud ettevõtjad võiksid teavitada KOV-e ettevõtlust takistavatest teguritest. 68% valdadest/linnadest leidis, et kohalikud ettevõtjad võiksid üles näidata rohkem initsiatiivikust ettevõtluse edendamise valdkonnas ning teha KOV-ile ettepanekuid, kuidas saaksid omavalitsused aidata kaasa ettevõtluskeskkonna arengule. Veidi alla poolte KOV-ide märkis, et ettevõtjad võiksid osaleda senisest aktiivsemalt omavalitsuste poolt korraldatavatel ettevõtlusteemalistel üritustel (nt infopäevad, koolitused, ümarlauad, ettevõtluskonkursid). Üle 30% vastanutest soovis, et ettevõtjad aitaksid kaasa piirkonna ettevõtlusprobleemide lahendamisele ning annaksid aktiivsemalt tagasisidet ettevõtlusega seotud otsuste kohta.
30