Kusitlus noorte tootamise kohta kokkuvote by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

Ettevõtjate kogemus alla 18aastaste noorte tööle võtmisel Küsitluse kokkuvõte

Katre Rugo

ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE-EUROPE.EE

Sissejuhatus Eesti-Kaubandus Tööstuskoda (edaspidi ka Kaubanduskoda) on aktiivne partner riigile ja ettevõtjatele nii Eesti majandus- kui hariduspoliitika kujundamisel. Kuna noorte aktiivsus ja ettevõtlikkus puudutab mõlemat valdkonda, on noorte töötamisega seotud teemad ka Kaubanduskoja jaoks olulised. Eesti majanduse jätkusuutlikkuse huvides on, et Eesti noortest kasvaksid tulevikus töökad ja ettevõtlikud inimesed. Selleks, et noored oskaksid teha teadlikke karjäärivalikuid ja valida eriala ning et tööturule sisenemine oleks võimalikult sujuv, on noortel juba varakult vajalik omandada esimesed töökogemused. Kaubanduskoja poolt loodud ettevõtete võrgustiku „Unistused ellu!“ ja SA Innove 27.05.2015. a toimunud ühisseminaril „Noore esimene töökogemus – kelle mure või rõõm?“ jäi kõlama mõte, et esimese töökogemuse peaksid noored saama juba põhikoolis. Selgitamaks välja, kuidas noored esimese töökogemuse saamiseni võimalikult vara jõuaksid, pidasime vajalikuks uurida, mis on need põhjused, miks noortel on keeruline esimest töökogemust saada. Sealjuures tahtsime teada, millised on noorte tööle võtmist takistavad tegurid ettevõtjate poolt vaadatuna ning milliseid on suuremad seadusandlusest tulenevad probleemid. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada, kas täna Eestis kehtiv alaealiste töötamist puudutav regulatsioon soodustab noorte töökogemuse omandamist ja tööharjumuse tekkimist ning välja selgitada, kas ja mida tuleks regulatsioonis muuta. Küsitlus kajastab Eesti ettevõtjate kogemusi ja seisukohti, mille pinnalt saab teha järeldusi alaealiste töötamise regulatsiooni muumisvajaduse kohta. Küsitlus haakub koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja SA Innove 16.12.2015. a toimuva ühisseminariga „Noore esimesed sammud tööelus“, kus keskendutakse alaealiste noorte töötamisele ja esimese töökogemuse omandamise võimalustele. Seminaril arutletakse, kuidas aidata noortel paremini töökogemusi saada ning kuidas oleks seda võimalik soodustada. Samuti esitletakse seminaril käesoleva küsitluse tulemusi.

Metoodika Käesoleva küsitluse raames koostati küsimustik, mis edastati e-posti teel Kaubanduskoja 3271-le liikmeks oleva ettevõtte juhtidele ning personalitöötajatele. Küsimustik koostati Eesti keeles ning sellele oli võimalik vastata elektrooniliselt surveygizmo veebikeskkonnas. Kõigile küsitluses esitatud küsimustele vastamine ei olnud kohustuslik, st vastaja võis valida, kas ja millistele küsimustele ta soovib vastata. Osale esitatud küsimustest oli võimalik vastata valides vastuse ette antud valikvastuste seast, sealjuures sai mõnele küsimusele vastamisel märkida vastusena ka mitu valikut; osale küsimustest sai vastata vabas vormis.

Tulemused Millises valdkonnas Teie ettevõte tegutseb?

Küsitlusele vastas kokku 170 inimest1. Küsitlusele vastanud ettevõtjatest tegutses kõige enam ehk 46 (vastavalt 27,7%) vastanut töötleva tööstuse / veevarustuse; kanalisatsiooni; jäätme- ja saastekäitluse valdkonnas. Järgnes 24,7% ehk 41 vastanuga hulgi- ja jaekaubanduse; mootorsõidukite ja mootorrataste remondi valdkond. 11,5% ehk 19 vastanut on tegevad ehitusvaldkonnas, samuti 19 vastanut muude teenindavate tegevuste alal. 6% ehk 10 vastanut on tegevad majutuse ja toitlustuse vallas ja samuti 10 vastanut veonduse ja laonduse valdkonnas. 8 vastanut ehk 4,8% vastanutest tegutseb põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas. 6 vastanut (3,6%) mäetööstuse vallas, 5 vastanut (3,0%) kunsti ja meelelahutuse alal, samuti 5 vastanut kutse- teadus- ja tehnikaalase tegevuse vallas. 4 vastanut (2,4%) on tegevad finants- ja kindlustustegevuse vallas, samuti 4 küsitlusele vastanut tegutseb info ja side valdkonnas ja kinnisvaraalase tegevusega. 2 vastanut (1,2%) tegeleb haldus- ja abitegevustega, samuti vastas küsitlusele 2 inimest, kes on tegevad hariduse vallas. 1 vastanu (0,6%) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise vallas ning 1 vastanu tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vallas. Sobiva tegevusvaldkonnana võisid ettevõtjad märkida ka mitu valdkonda. Kas Teie ettevõte on võtnud tööle alla 18-aastaseid noori?

Esmalt soovisime teada, kui palju vastanutest on noori enda ettevõttesse tööle võtnud. Noori töötajaid olid palganud ligi pooled vastanutest: küsimusele vastas jaatavalt 46,4% (78 vastanut) ning eitavalt 53,6% (90 vastanut) vastanutest. Suurima vastajate arvuga töötleva tööstuse valdkonnas oli noori tööle võtnud 56,5% vastanutest; teise suurema vastajate grupi ehk hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas oli noori palganud 46,3% ettevõtjatest. Tabel 1 - Kas Teie ettevõte on võtnud tööle alla 18-aastaseid noori?

Jah

Millist tööd on alla 18-aastased noored Teie ettevõttes teinud?

Ettevõtetelt, kes on alla 18-aastaseid noori tööle võtnud, soovisime täiendavalt teada, milliste tööde puhul noori on rakendatud. Küsimusele sai vastata vabas vormis. Valdavalt olid noored teinud töid, mida saab koondnimetusega võtta kokku kui assisteerimine, abitööd või lihtsamad tööd. Abitööde näidetena toodi välja muuhulgas: „siltide kleepimine“, „toodete puhastamine ja pakkimine“, „abitöölised pakenduses“, „laos abitööd ja kaupade 1

Kõik vastanud ei vastanud kõigile küsitluses esitatud küsimustele, seega võib vastajate arv küsimuste lõikes erineda.

komplekteerimine“, „koristustööd“, „müügitöö abioperatsioonid – kinnitustarvikute pakkimine“, aga ka „ehitusel abitööd“. Samuti töötasid noored teenindusvaldkonnas: mitmeid kordi märgiti, et noored olid ettevõttes tööl klienditeenindajatena. Samuti võeti noori ettevõtetesse tööle hooajalisi- ja haljastustöid tegema. -

Kas Teie ettevõttel on esinenud probleeme alaealiste töölevõtmisel või on tekkinud probleeme alaealiste töötamise ajal?

Valdav enamik küsitlusele vastanutest ehk 87,8% ettevõtjatest (144 vastanut) märkis, et neil ei ole alaealiste töölevõtmisel ega alaealiste töötamise ajal probleeme tekkinud. Vaid 12,2% vastanutest (20 vastanut) oli alaealiste töölevõtmisel või nende töötamisel probleeme esinenud. -

Milliseid probleeme on tekkinud?

Kui ettevõtja vastas eelmisele küsimusele (Kas Teie ettevõttel on esinenud probleeme alaealiste töölevõtmisel või on tekkinud probleeme alaealiste töötamise ajal?) jaatavalt, st märkis, et tal tekkis alaealiste tööle võtmisel või nende töötamise ajal probleeme, siis avanes vastanule lisaküsimus, milles soovisime teada, milliseid probleeme noore töölevõtmisel tekkis. Vastata võis küsimusele vabas vormis. Vastuste hulgas tõusid esile eelkõige probleemid töödistsipliini ja tööharjumusega („kellaaegadest ei peeta kinni“, „kohusetunne“, „halb töödistsipliin“, „noortel ei ole tööharjumust“) kui ka seadusandlusest tulenevate takistustega („liigne ja arutu paberimajandus“, „TI asjaajamine väga ajamahukas ja dokumendimahukas“). -

Millised on peamised takistused alaealiste töölevõtmisel?

Soovisime teada, mida näevad ettevõtjad noorte tööle võtmise puhul peamiste takistustena. Vastates sai märkida vastusevariantidest soovi korral mitu valikut, mis ettevõtja jaoks kõige sobilikumad olid. Kõige enam, leidsid ettevõtjad, hoiab neid tagasi noori tööle võtmast alaealiste töötamise ülereguleeritus (39,6% vastanutest ehk 65 vastanut). Ka vastajad kahest kõige arvukamast küsitlusele vastanud tegevusvaldkonnast leidsid, et tegemist on peamise takistusega alaealiste tööle võtmisel. Töötleva tööstuse valdkonna vastanutest 45,5% leidsid, et liigne regulatsioon on takistuseks alaealiste tööle võtmisel. Hulgi- ja jaekaubanduse valdkonna esindajatest pidasid seda probleemiks pooled (50%) vastanutest. Samuti olulise faktorina noorte tööle võtmist takistavana toodi välja, et ettevõtte tegevusvaldkond ei võimaldagi alaealistele tööd pakkuda (37,2% vastanutest ehk 61 vastanut). Samuti märgiti olulisemate teguritena, et alaealistel puuduvad vajalikud oskused või teadmised (31,7% vastanutest ehk 52 vastanut) ning noorte tööharjumuse puudumist (31,1% ehk 51 vastanut). Ligi üks viiendik vastanutest (20,7% ehk 34 vastanut) nägi problemaatilisena seda, et Tööinspektsioonist noore töötamiseks vajaliku loa hankimine on liiga keerukas protsess. Vähem märgiti noorte tööle võtmist takistavana vajadust noori liigselt juhendada (17,7% ehk 29 vastanut). Umbes sama suur oli ettevõtjate hulk, kes ei olnud oma ettevõttes noorte värbamise võimalust üldse kaalunudki (12,2% ehk 20 vastanut). Vaid väike osa vastanutest (1,8% ehk 3 vastanut) oli seisukohal, et noored ei peakski enne kooli lõpetamist ja eriala omandamist tööd tegema.

Muid põhjuseid noorte tööle võtmist takistavana märkisid 12,8% ehk 21 vastanut. Sealjuures said vastanud pakkuda, mis on need põhjused, mis ei võimalda ettevõttel alaealisi tööle võtta. Ühe peamise põhjusena, mida täiendavalt märgiti, oli ettevõtte valdkonna / tegevuse sobimatus alaealiste töötajate jaoks. Täpsemalt toodi välja, et tööd ettevõttes ei saagi noortele pakkuda, seda nii töö iseloomu keerukuse („meie liinitöö, sh pakkimine, on keerukas“, „töö on füüsiliselt raske“) kui ka noorte tööohutuse-alase kogemuse puudumise tõttu („tööohutuse järgimine, noortel puudub sellega kogemus“). Märgiti ära ka muid põhjuseid, nagu näiteks „alaealiste põhjendamatult kõrged nõudmised“, „pole üleüldse tarvis uut tööjõudu“ aga ka „alaealiste töölevõtmise regulatsioonid ei ole hästi leitavad, sh lepingutega seotud erisused“ ning „töö tegemise harjumuse puudumine“. Tabel 2 - Millised on peamised takistused alaealiste töölevõtmisel?

Alaealiste töötamine on ülereguleeritud

Ettevõtte tegevusvaldkond ei võimalda alaealistele tööd pakkuda

Alaealistel ei ole vajalikke oskusi või teadmisi

Noortel ei ole tööharjumust

Tööinspektsioonist vastava loa taotlemine on liialt keerukas protsess

Noori peab liiga palju juhendama

Muu

Me ei ole oma ettevõttes noorte värbamise võimalust kaalunud

Noored ei peakski enne kooli lõpetamist ja eriala omandamist tööd tegema

3 0

Milliseid muudatusi võiks teha alaealiste tööregulatsioonis?

Uurisime, milliste hetkel kehtivate reeglite osas näevad ettevõtjad, et neid võiks noorte tööle võtmise soodustamiseks leevendada. Vastusevariantide välja töötamisel võrdlesime Eestis noorte töötamist puudutavat regulatsiooni2 ning Euroopa Liidu direktiivist nr 94/ 333 (edaspidi ka direktiiv) tulenevaid nõudeid. Direktiiv näeb liikmesriikide jaoks ette miinimumnõuded, mida noorte kaitse tagamiseks nendega töösuhte sõlmimisel tuleb järgida, riikidel on aga võimalus direktiivi eesmärgist lähtudes kehtestada võrreldes direktiivist tulenevate tingimustega siseriiklikus õiguses noorte töötamisele ka rangemaid nõudeid. Teatud nõuete osas on Eesti seda ka teinud. Seega valisime vastusevariandid lähtuvalt sellest, mis osas 2

Eesti Vabariigi töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35; Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 Määrus nr 93 Alaealisele lubatud kerged tööd; Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a Määrus nr 94 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud. 3 Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, 22. juuni 1994, noorte kaitse kohta tööl.

Eesti on direktiiviga võrreldes esitanud noorte töötamisele rangemad nõuded ning mis on Euroopa Liidu tasandil leebemalt reguleeritud. Vastates, milliseid muudatusi võiks alaealiste tööregulatsiooni puudutavalt teha, sai soovi korral välja pakutud vastusevariantide hulgast märkida ka mitu valikut. Üle poole vastanutest (50,3% ehk 79 vastanut) leidis, et alaealistel võiks olla lubatud töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. Nimelt näeb töölepingu seaduse (TLS) § 8 lg 2 ette, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku4 alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Direktiiv sellist nõuet aga ette ei näe, märkides artiklis 11 vaid, et koolikohustuslike laste puhul peaks nende tööst vaba aeg võimaluse piires kokku langema koolivaheajaga. Samuti leidsid paljud (42,7% ehk 67 vastanut), et koolikohustuse täitnud alaealisel võiks olla lubatud töötada 8 tundi päevas. Eesti siseriiklik õigus alaealistele nii pikki tööpäevi aga ei luba. Täpsemalt näeb TLS § 43 lg 4 p 3 ette, et 15-aastasele alaealine töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, võib töötada päevas maksimaalselt 6 tundi ning 16-17 aastased noored 7 tundi päevas. Direktiiv võimaldab koolikohustuse täitnud vähemalt 15-aastastel noortel teha aga pikemaid tööpäevi, isegi kuni 8-tunniseid. 40,8% küsitlusele vastanutest ehk 64 vastanut leidis, et alaealiste tööle võtmisele aitaks kaasa, kui muuta tööinspektorilt loa saamise menetlus lihtsamaks. Nimelt näeb TLS § 8 lg 3 ette, et töölepingu sõlmimisel 7-14 aastase alaealisega peab tööandja taotlema selleks tööinspektori nõusoleku. Taotluses tuleb esitada andmed alaealise töötingimuste, sh töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta. 13,4% ehk 21 vastanut leidis, et piiranguid võiks leevendada noorte töötamise aja osas ning lubada noortel teatud juhtudel töötada ka ajavahemikus 20.00 – 06.00. TLS § 49 lg 1 kohaselt ei ole alaealisel lubatud töötada ajavahemikus 20.00 – 06.00. Erandid sellest on TLS § 49 lg 2 alusel lubatud kerge töö puhul kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all, mil võib töötada ka ajavahemikus 20.00 – 24.00. Direktiivi artikkel 9 näeb üldreeglina ette, et alaealiste töö on keelatud ajavahemikus 20.00 – 06.00, kuid samas on üldreeglist lubatud mitmed erandid. Üle 15-aastaste jaoks on keelatud töötada ajavahemikus kas 22.00 – 06.00 või 23.00 – 07.00, kuid teatud juhtudel on töötamine lubatud teatud tegevusaladel ka muul ajal. Direktiiv näeb ette erisuste tegemise võimaluse töö puhul laevandus- või kalandussektoris, töötamisel kaitseväes või politseis, töötamisel haiglates või samalaadsetes asutustes ning töö puhul kultuuri- kunsti-, spordi- või reklaamialal. Seega annab direktiiv töötamiseks õhtusel ja öisel ajal võrreldes Eesti siseriikliku õigusega laiemad võimalused. 3,8% vastanutest ehk 6 vastanut oli seisukohal, et alaealistel võiks olla lubatud teha mõningaid töid, mis hetkel on neile keelatud. 11,5% ehk 18 vastanut valisid küsimusele, mida tuleks muuta, vastuseks „muu“. Sellisel juhul avanes neile võimalus eraldi oma vastust selgitada. Küsitlusele vastanud märkisid ära muuhulgas, et lubatud võiksid olla mõningad tööd, mis hetkel on keelatud ja täpsustasid oma vastust: „töötamine seadmetega“, „pandimärkide kleepimine õllepudelitele“, „töötada, kui müügis on sh alkohoolsed- ja tubakatooted“, „töötamine muruniidukiga, trimmeriga, ehitusmehhanismidega“, „teha kõiki 4

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2 kohaselt on koolikohustuslik isik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

füüsilisi töid“. Seonduvalt koolipraktikaga märgiti, et kui õppekavad võimaldavad näiteks puhastusteenindust või kokana töötamist, siis peaks noor saama ka pärast praktika lõppu neid samu ülesandeid täita. Eraldi toodi välja tööaja küsimus ning soov, et alaealistel oleks lubatud pikem tööaeg: „16-18 aastased võiksid kokkuleppel töötada kuni 8 tundi“, „suurendada töötaja nõusolekul tööpäeva pikkust või lubatud kuukoormust“, „alaealisel võiks lubada koolivaheajal töötada periooditi 8 tundi päevas, siis oleks võimalik neid lihtsamini tööprotsessi siduda“, samuti avaldati soovi alaealistele osalise tööaja võimaldamiseks. 15,9% ehk 25 vastanut olid seisukohal, et kehtivad reeglid noorte töötamisele on sobilikud ning regulatsiooni ei ole tarvis muuta. Tabel 3 - Milliseid muudatusi võiks teha alaealiste tööregulatsioonis?

Alaealistel võiks olla lubatud töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest

Koolikohustuse täitnud alaealisel võiks olla lubatud töötada 8 tundi päevas

Tööinspektorilt loa saamise menetlus tuleks muuta lihtsamaks

Kehtivat regulatsiooni ei ole vaja muuta

Piiranguid võiks leevendada töö tegemise aja osas

Muu

alaealistel võiksid olla lubatud mõningad tööd, mis hetkel on neile keelatud

6 0

Kas alaealise noore tööle võtmisel kaasnev maksusoodustus, näiteks osaline sotsiaalmaksu vabastus, motiveeriks Teie ettevõtet rohkem noortele tööd pakkuma?

Küsitlusele vastanute hulgast leidis üle poole vastanutest (60,1% ehk 98 vastanut), et maksusoodustus alaealise noore tööle võtmisel motiveeriks nende ettevõtet enam noori tööle võtma. Küsimusele vastas eitavalt 39,9% ehk 65 vastanut olid seisukohal, et maksusoodustus alaealise tööle võtmisel neid noortele rohkem tööd pakkuma ei motiveeriks.

Tabel 4 - Kas alaealise noore tööle võtmisel kaasnev maksusoodustus motiveeriks Teie ettevõtet rohkem noortele tööd pakkuma?

Jah

100

120

Milliste meetmete abil oleks Teie hinnangul võimalik soodustada noorte tööharjumuse tekkimist?

Uurisime, kuidas oleks küsitlusele vastanute hinnangul võimalik aidata kaasa noortes tööharjumuse tekkimisele. Vastuseid küsisime vabas vormis. Enim rõhutati vastuste hulgas vajadust tagada noortele praktika ja töökogemus koostöös kooliga. Muuhulgas märgiti, et noortel peaks koolides olema rohkem praktikume, mille abil oleks võimalik noortes tööharjumust tekitada. Pakuti välja nii kohustusliku praktika sisseviimist, kui praktikat koolide ja ettevõtete vahelise koostöö käigus. Samuti toodi välja, et noored peaksid koolis tegema erinevaid praktilisi heakorratöid (nt lehtede riisumine, lume lükkamine), mis aitaksid töödistsipliini kasvatada. Pakuti välja ka, et kooli ajal tehtav praktika ja selle raames tehtud töötunnid võiksid olla seotud ülikooli õppima asumisega. Eraldi toodi välja ka erialase praktika vajadus kutseharidust omandavate noorte seas. Kooli rolli kõrval rõhutati noorte tööharjumuste tekkimisel koduse kasvatuse ja eeskuju olulisust. Märgiti, et tööharjumus on visa tekkima, kui lapsi ei ole juba kodus vastavalt suunatud. Seda nii vanemate isikliku eeskuju läbi kui koduste lihtsamate tööde tegemise kohustuse raames. Mitmed vastanud tõid välja ka suvised töölaagrid / malevad kui tööharjumuse tekitajad ning leiti, et kohalikud omavalitsused ja / või riik peaks nende tegevust toetama. Paljud vastanutest tõid noorte töökogemuse hankimise soodustamiseks välja, et regulatsioon peab eelkõige soodustama noorte tööle võtmist, mitte seda aga ebamõistlikult piirama. Rõhutati, et valdkonna ülereguleerimine muudab noorte tööle võtmise ettevõtjate jaoks tihti liiga keeruliseks. Selline olukord ei soodusta aga noorte varast kaasamist tööturule. Lisaks märgiti ka vajadust propageerida noorte töötamist nii noorte endi seas kui ka noorte tööle võtmise võimalusi ettevõtjate seas, aga ka majandushariduse algtõdede õpetamise vajalikkust. Samuti peeti vajalikuks, et noored ise oleksid teadlikumad neid puudutavast regulatsioonist. Toodi välja, et noored on altimad töötama, kui töö eest saadav tasu ning töötingimused on mõistlikud ja noort motiveerivad.

Kokkuvõte Noorte töötamist puudutavale küsitlusele vastas 170 ettevõtjat erinevatest tegevusvaldkondadest. Kõige enam vastanuid olid tegevad töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas. Sealjuures olid pisut alla poolte küsitlusele vastanutest oma ettevõttesse noori juba tööle võtnud, ligikaudu pooltel vastanutest see kogemus puudus. Noored olid tööle võetud tegema peamiselt abistava iseloomuga ja lihtsamaid töid. Noored töötasid näiteks teenindajatena, haljastustöödel, klienditeenindajana, aga ka ehitusel ning muudel hooajalise iseloomuga töödel. Küsitlusele vastanutest märkis veidi enam kui üks kümnendik, et neil tekkis kas alaealiste töölevõtmisel või hiljem, alaealiste töötamise ajal, ka erinevaid probleeme. Tekkinud probleemidena toodi välja noorte puudulik töödistsipliin, kitsaskohana märgiti ka liigset paberimajandust, sealjuures Tööinspektsioonilt loa taotlemise protsessi. Alaealiste tööle võtmise peamiste takistustena tõid vastajad kõige enam välja, et alaealiste töötamine on ülereguleeritud. Noorte palkamist takistab ettevõtjate hinnangul aga ka see, et ettevõtte tegevusvaldkond ei võimaldagi noortele tööd pakkuda, samuti see, et noortel puuduvad vajalikud oskused või teadmised, sh tööohutusest, ning noorte nõrk töödistsipliin. Peamise muudatusena, mida võiks teha alaealiste tööregulatsioonis, mis aitaks ettevõtjate hinnangul kaasa alaealiste tööle võtmisele, näevad ettevõtjad, et võiks kaotada nõude, mis lubab koolikohustuslikel alaealistel töötada vaid kuni pool koolivaheaja kestusest. Samuti leiti, et koolikohustuse täitnud alaealisel võiks olla lubatud töötada kuni 8 tundi päevas ning et tööinspektorilt vajaliku loa taotlemise protsess peaks olema lihtsam. Samuti märgiti, et leevendada võiks alaealiste tööle võtmist piiravaid nõudeid, mis keelavad alaealistel töö tegemisel kasutada nt teatud seadmeid või mehhanisme. Küsisime ka, kas alaealise noore tööle võtmisel kaasnev maksusoodustus, näiteks osaline sotsiaalmaksu vabastus, julgustaks ettevõtet enam noori tööle võtma. Üle poole vastanutest leidis, et selline maksusoodustus tõepoolest motiveeriks noori enam tööle võtma. Noorte tööharjumuse tekkimist seostasid vastajad eelkõige noorte koduse kasvatusega, kuid oluliseks peeti ka kooli rolli erinevate praktikate ja töökogemuste andmisel. Samuti rõhutasid mitmed vastajad, et noorte töötamist aitab soodustada paindlik regulatsioon, kuna liigsed piirangud on need, mis takistavad paljudel ettevõtjatel noori tööle võtmast. Üldiselt saab öelda, et küsitlusele vastanud Eesti ettevõtted on avatud noorte tööle võtmise võimalustele, kuid näevad peamise takistusena noorte kogenematust, seda nii teadmiste kui töödistsipliini puudulikkuse tõttu. Oluliseks takistuseks on ka seadusest tulenevad piirangud. Peamisteks nõueteks, mille muutmine aitaks motiveerida enam noori tööle võtma, toodi välja, et noored võiksid töötada ka rohkem kui hetkel lubatud pool koolivaheaja kestusest, samuti märgiti, et noortel võiks olla lubatud pikemad tööpäevad ning alaealise tööle võtmiseks vajaliku loa hankimise protsess võiks olla lihtsam.

Lisa – küsitlus noorte töötamise kohta 9