Teataja 06_2009

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA ERIVÄLJAANNE

NR 6 • 25. MÄRTS 2009

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL

Kaubanduskoda taasloodi 20 aastat tagasi Enamik tänaseid ettevõtjaid teab hästi, mida tähendab ühele riigile iseseisvumine ja oma majanduse taasülesehitamine. Paljud Kaubanduskoja liikmedki võivad kirjutada oma riigiettevõttest või kooperatiivist tänapäevaseks äriühinguks saamise lugu. Igatahes on meil juba mida rääkida, millele tagasi vaadata, millele toetuda. Riigi noorus või ettevõtjate kogenematus ei ole enam mõjuv vabandus. Kaubanduskodagi on tänaseks juba kaugelt vanem kui meile enne II maailmasõda üldse aega anti.

Seega tuleb ise mõelda, ise otsustada ja olla.

Senine konservatiivne eelarvepoliitika ja pikaajaliste eesmärkide eelistamine kiiretele tulemustele on õnneks meid hästi ette valmistanud ja aitavad ka kehvematel aegadel olla toeks liikmetele, Eesti ettevõtjatele. Võime täna, 20 aastat pärast taasasutamist tõdeda, et Kaubanduskoda seisab omal kahel jalal kindlalt.

TÄNA LEHES: Eriväljaanne - 20 aastat Muudatustest nüüdisaegset äriseadustikus Kaubanduskoda

Turundusest ja meediatrendidest

Iga liige loeb! | www.koda.ee

Ettevõtete võimalusest osaleda doktoriõppes praktikabaasina

EELTEADE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE KOHTA

Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse paragrahv 20 lg-le 2 ja Eesti Kaubandus - Tööstuskoja põhikirja artiklile 13.1. ja 13.4. teatab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja üldkoosolek toimub 23. aprillil kell 11.00 Clarion Hotel Euroopas, Paadi 5, Tallinnas.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) juhatus on planeerinud arutada järgnevaid päevakorrapunkte: • EKTK 2008. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine; • EKTK juhatuse valimine; • EKTK juhatuse esimehe valimine.

Palume EKTK liikmete seisukohti arutlusele tulevate küsimuste ja/või valitavate organite kandidaatide kohta. Vastavalt EKTK põhikirjale on kõikidel EKTK liikmetel õigus valida ning olla valitud EKTK juhtorganitesse. EKTK liikmel on õigus kandideerida või esitada kandidaate juhatuse liikme ja/või juhatuse esimehe kohale.

Ettepanekud juhatuse liikme või esimehe kandidaatide kohta tuleb esitada kirjalikult 9. aprillini aadressil: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn. Vastavalt MTÜ seaduse paragrahv 21 lõikele 5 saab üldkoosolekul osaleda ja hääletada liikme seaduslik esindaja (juhatuse liige). Kui liige läbi oma seadusliku esindaja üldkoosolekul osaleda ei saa, siis volitada saab ainult teist liiget (juriidilist isikut).

Viimane omakorda saab üldkoosolekul osaleda jällegi oma seadusliku esindaja (juhatuse liikme) kaudu. Volikirja vorm on lihtkirjalik.

Esitatud kandidaatide nimekirja avaldab EKTK juhatus ajakirjanduses hiljemalt kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Eesti Kaubandus - Tööstuskoja juhatus

Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn | Tel: 604 0060 | Faks: 604 0061 | E-post: koda@koda.ee | www.koda.ee

Kaubanduskoja Kevadball 25. aprillil kell 19.00 restoranis Gloria, Tallinnas Aasta on hooga alanud ja kevadki juba k‰es. Seep‰rast jıuab 25. aprill ja traditsiooniline Kaubanduskoja Kevadball k‰tte kiiremini kui Sa m‰rgatagi jıuad. M‰rgi see kuup‰ev endale kalendrisse ning tule veeda meeleolukas ıhtu koos teiste liikmesettevıtetega pidulikul peol, mille seekord puhendame Kaubanduskoja taasloomise 20. aastap‰evale.

Sel aastal veidi intiimsemas keskkonnas kui tavaliselt.

Kohtumiseni ballil!

Kutse kehtib kahele.

Kutse hind on 800 krooni, alates 1. aprillist 1000 krooni.

Hindadele lisandub käibemaks.

Info ja registreerimine: Moonika Kukk Tel: 604 0060 E-post: moonika@koda.ee

Koostöövõimalused: Piret Salmistu Tel: 604 0060 E-post: piret@koda.ee

Juhtkiri

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

3

20-aastane ise seisev Kaubanduskoda

E

namik tänaseid ettevõtjaid

erineda – kokkuhoid, aktiivsem

Stabiilne keskkond ja suuremate

teab hästi, mida tähendab

müük, protsesside korrastamine –

rumaluste ärahoidmine on meie

ühele riigile iseseisvumine ja oma

kõik selle nimel, et organisatsioon

igapäevased ülesanded eelnõusid ja

majanduse taasülesehitamine. Pal-

püsiks ja suudaks oma eesmärke

paragrahve lugedes ning ametni-

jud Kaubanduskoja liikmedki võivad

täita.

kega kohtudes.

SIIM RAIE

kirjutada oma riigiettevõttest või

Peadirektor

kooperatiivist tänapäevaseks äriühin-

Senine konservatiivne eelarvepo-

Informatsiooni, kontaktide ja muu-

guks saamise lugu. Igatahes on meil

liitika ja pikaajaliste eesmärkide

de teenuste toomine liikmeteni on

juba mida rääkida, millele tagasi

eelistamine kiiretele tulemustele on

andnud meile unikaalse võimaluse

vaadata, millele toetuda. Riigi noo-

õnneks meid hästi ette valmistanud

igapäevaselt olla kontaktis ettevõt-

rus või ettevõtjate kogenematus ei

ja aitavad ka kehvematel aegadel

jatega, kursis firmades toimuvaga ja

ole enam mõjuv vabandus. Kauban-

olla toeks liikmetele, Eesti ettevõt-

seeläbi saab ka meie dialoog riigiga

duskodagi on tänaseks juba kaugelt

jatele. Võime täna, 20 aastat pärast

olla sisukam.

vanem kui meile enne II maailma-

taasasutamist tõdeda, et Kauban-

sõda üldse aega anti. Seega tuleb

duskoda seisab omal kahel jalal

Kõik see on võimalik ainult tänu

ise mõelda, ise otsustada ja olla.

kindlalt.

teile, Koja liikmed! Eriline tänu kuu-

Ettevõtted ja majandus üldiselt on

Me pole kunagi kaasa läinud hüs-

koos meiega Eesti turumajandust

hetkel läbi käimas tuleproovi – ma-

teeria või uitmõtetega, mida polii-

aidanud rajada ja arendada. Tänasel

janduskriisi, mis mitte ainult ei pane

tikud ja meedia on aeg-ajalt üles

päeval kuulub meie tunnustus igale

muretsema, vaid ka tegutsema

kütnud majanduspoliitika „arenda-

inimesele, kes suudab ja tahab olla

ellujäämise ja parema homse nimel.

misel”. See on andud aega ja või-

tööandja.

Kaubanduskojal kui ettevõtjate

maluse põhjalikult tegeleda nende

esindusorganisatsioonil ei õnnestu

asjadega, mis ettevõtjatele iga-

Palju õnne meile sünnipäevaks ja

kuidagi selles osas oma liikmetest

päevaselt tegelikult olulised on.

jõudu!

Me pole kunagi kaasa läinud hüsteeria või uitmõtetega, mida poliitikud ja meedia on aeg-ajalt üles kütnud majanduspoliitika „arendamisel”. See on andud aega ja võimaluse põhjalikult tegeleda nende asjadega, mis ettevõtjatele igapäevaselt tegelikult olulised on.

lub pikaajalistele liikmetele, kes on

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsuvad kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00

Kuku raadio ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad.

Saade on eetris kolmapäeviti kell 11.00−12.00, õhtul kell 20.00−21.00 ja kolmapäeva ööl vastu neljapäeva kell 03.00−04.00. Saatejuht on Vallo Toomet.

Saateid on tagantjärele võimalik kuulata ka KUKU raadio arhiivist http://podcast.kuku.ee/saated/majandusruum/.

Toimunud saadete kohta vaata lisaks Kaubanduskoja kodulehelt http://www.koda.ee/?id=6957.

4

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

31. märts

20-aastane ise seisev Kaubanduskoda

Ekspordi Akadeemia: „Teenustemajandus ja finantsturud” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

3

Kristina Bondarenko • Tel: 604 0083 • E-post: kristina@koda.ee

Eriväljaanne 20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

5

2. aprill

veebilehe loomisest maksuküsimusteni” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Seadusandlus Äriseadustiku muutmine

Annika Eesmaa • Tel: 604 0060 • E-post: annika@koda.ee

18 2. aprill

Ekspordi Akadeemia Turundus- ja meediaekspertide soovitus – olge huvitavad!

Seminar „Internet ekspordikanalina:

Ajujahi IT-äriklubi Restoranis Mercado (Lõõtsa 6, Ülemiste City, Tallinn)

19

Jüri Kaljundi • E-post: info@ajujaht.ee Eksporditurunduse koolitus

Haridus Ettevõtjatele pakutakse võimalust silmaringi avardamiseks

20

Ettevõtte restart koos ülikooliga

21

1. aprill

Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) – venekeelne (2. osa)

8. aprill

Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) – eestikeelne (1. osa) Julia Malev • Tel: 604 0082 • E-post: julia@koda.ee

1. aprill

Ärieetika Kogume näiteid Eesti vastutustundlikest ettevõtetest

(Toompea 3, Tallinn) – eestikeelne Kati Vaibla • Tel: 604 0080 • E-post: kati.vaibla@koda.ee

22 8. aprill

Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

23 9. aprill

Etikett Tere tulemast hotelli – tegema tööd...puhkama!

Läti-Eesti ärifoorum ja kontaktkohtumised Läti ettevõtjatega Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Innovatsiooniveerg Miks tegeleda innovatsiooniga?

Seminar „Uus töölepinguseadus”

24

Ajujahi teenuste äriklubi Restoranis Mercado (Lõõtsa 6, Ülemiste City, Tallinn) Harli Uljas • E-post: info@ajujaht.ee

Nõuanne Google AdWords eksportööridele

26

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0081 • Kölni messid • Tel: 604 0082 • Stockholmi messid Tel: 604 0082 • koostööpakkumised • raamatukogu Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085 Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

21. märtsil 1989 taastati iseseisev Eesti Kaubandus-Tööstuskoda „21. märts 1989. Tol päeval kogunes ENSV Kaubandus-

novembris 1990. Alates 21. märtsist 1989 on koda jälle

Tööstuspalati üldkogu, kes hääletas Eesti Kauban-

iseseisev ja töötab täie jõuga ettevõtjate heaks. Kuigi

dus-Tööstuskoja taassünni poolt. Asi polnud ainult

praegune Kaubanduskoda on vabatahtliku liikmes-

nime muutmises. Eesti KTK püüdleb tõsiselt kauban-

konnaga ühendus, on eesmärgid jäänud ikka samaks –

duskoja rahvusvahelise malli poole. Meid tunnus-

parema ettevõtluskeskkonna ja majanduspoliitika

tavad Euroopa Kaubanduskoda ja Rahvusvaheline

kujundamine. Dialoogis Riigikogu, Valitsuse ja kohalike

Kaubanduskoda,” nii kirjutas taasavatud iseseisva

omavalitsustega esindab ja kaitseb Kaubanduskoda

Kaubanduskoja juhatuse esimees Peeter Tammoja

kõigi Eestis tegutsevate ettevõtjate huve.

Kaubanduskoja juhid taasiseseisvumisest tänaseni

Peeter Tammoja

Toomas Luman

Toomas Tamsar

Mart Relve

Siim Raie

KTK juhatuse esimees 1989–1995

KTK juhatuse esimees alates 1995. aastast

KTK peadirektor 1994–1998

KTK peadirektor 1998–2002

KTK peadirektor alates 2002. aastast

5

6

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kroonika

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

1989 21.03.1989 Taastati iseseisev Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

1989. aasta üldkogul Eesti Kaubandus-Tööstuskoja taastamise otsuse juures olnud ning taasiseseisvunud Koja juhatuse liikmete nimekiri: Agur, Ustus – Eesti Informatsiooni Instituudi direktor Altermann, Mango – „Eesti Tööstus“ peadirektor Aruvald, Andres – ETKVL juhatuse esimees Kaldre, Osvald – „Estimpeks“ peadirektor Kilumets, Peeter – Kingissepa RTK juhatuse esimees Leemets, Ants - Agrofirma „Pandivere“ kommertsdirektor Leinemann, Hugo – Tallinna Aiandussovhoosi direktor Levin, Boris – ÜKTUI Eesti Filiaali direktor Lindvere, Feliks – T/k „Ester“ esimees Lippmaa, Endel – ENSV TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus aastal 1999.

Luberg, Arvo – TK „Tootsi” direktor Mikker, Mart – K/k „Lääne Kalur“ aseesimees Mirošnitšenko, Vladimir – TK „Elektrotehnika“ peadirektor Nigul, Olev - TK „Tarmeko“ peadirektor Pärnpuu, Mihkel – Virumaa Metsatööstuskoondise peadirektor Roosimägi, Neeme – Sindi 1. detsembri nim. Vabriku direktor Rünkberg, Taivo – Tallinna Kaubamaja direktor Sipelgas, Vambola – Valga rajooni Hellenurme kolhoosi esimees Startsev, Juri – „Kreenholmi Manufaktuuri“ välismajandusosakonna juhataja Tammoja, Peeter – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kollektiiv kümme aastat tagasi.

Treier, Paul – TK „Talleks“ peadirektor Trofimov, Aristarh – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ungerson, Jaak – Põllumajandusliku koondise „Agro“ kommertsdirektor Vallaste, Vello – v/e „Mainor-Konsultant“ direktor Väinaste, Ilmar – V.I, Lenini nim. TK „Põlevkivikeemia“ peadirektor Septembris taasalustas ilmumist „Kaubandus-Tööstuskoja Teataja”.

1990 Aprillis avati Kaubanduskoja esindus Pärnus.

Juunis alustas tegevust Eesti-USA ühiskaubanduskoda.

Tähistati Kaubanduskoja 65. aastapäeva.

Avati Kaubanduskoja Saaremaa esindus Kuressaares.

1991 Avati Kaubanduskoja Tartu esindus.

22. mail 1991. aastal toimus Tartus firmade koosolek, kus otsustati luua Kaubanduskoja esindus Tartusse (protokollis nimetati Tartu Kaubandus-Tööstuskojaks). Kohal oli 20 Tartumaal tegutsevat Koja liiget ja 13 potentsiaalset liiget. Kaubanduskoja tegevust tutvustas Peeter Tammoja. Valiti Koja Tartu nõukogu (8-liikmeline).

14. august – võeti vastu seadus Kaubanduskoja Arbitraažikohtu kohta.

Tollane Ülemnõukogu võttis vastu seaduse nr 848 „Eesti Kaubandus – Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Eesti Vabariigi President Lennart Meri „Kes on kes Eesti majanduses 2000?” raamatu esitlusel.

Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta”, seadus jõustus 31.08.1991, avaldati Riigi Teatajas 1991, 25, 308.

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Ilmus esimene Estonian Export Directory

7

1995

(Business Directory).

Estonian Export Directory on tänaseni ilmunud igal aastal ning on leitav

Toimus Kaubanduskoja korraline üldkoosolek.

ka internetis (www.estonianexport.ee).

Juhatuse esimeheks valiti Toomas Luman.

26. septembril võeti Eestis vastu ajutise

1992

sisseveo konventsiooniga ühinemise seadus.

Seadus jõustus 27. oktoobril. Vastavalt 12.12.1995 Eesti Vabariigi Valit-

3. märtsil kinnitati Eesti Kaubandus–Tööstuskoja

suse määrusele nr 372 „Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise

Arbitraažikohtu Reglement.

seaduse rakendamine“ sätestati ajutise sisseveo rakendamise lisa-

Tollane Eesti Kaubandus–Tööstuskoja presiidium kinnitas Eesti

tingimused. Garantiiühenduse ja väljastamisühenduse ülesanded

Kaubandus–Tööstuskoja Arbitraažikohtu Reglemendi, mis sätestas

pandi Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

arbitraažikohtu moodustamise ja vaidluste lahendamise korra.

Koja liikmeskonna hüppeline kasv 933-lt 1439-le.

Sõlmiti Kieli Tööstus- ja Kaubanduskoja ja

Märkimisväärne kasv jätkus kuni 2002. aastani, pärast mida on kasv

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vaheline koostöölepe.

olnud väiksem, kuid püsinud stabiilsena. Liikmete arv keskmiselt 3400.

Taastati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmelisus

Tähistati Kaubanduskoja 70. aastapäeva.

Rahvusvahelises Kaubanduskojas (ICC).

Sõlmiti Kieli Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vaheline koostöölepe.

1996 Alates 15.11.1996 sai Kaubanduskojast 51. Rahvusvahelise

1993

Kaubanduskodade Föderatsiooni / ATA garantiisüsteemi liige.

Kaubanduskoda väljastas esimese ATA märkmiku 15.11.1996.

Eesti Kaubandus-Tööstuskojast sai

Eesti liitus Istanbuli konventsiooniga 17.01.1996 ja konventsioon jõus-

Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni liige.

tus Eesti territooriumil 17.04.1996. Konventsiooni rakendamist korral-

Eestis avati Soome Kaubanduskoja esindus.

dava asutuse ülesandeid määrati täitma Maksu- ja Tolliamet. Seisuga

Tööd alustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus.

16.03.2009 on väljastatud 789 ATA märkmikku.

1993. aasta jaanuaris väljastas Kaubanduskoda

Euroinfo keskuse loomine

esimesed päritolusertifikaadid.

1990. aastate keskel seadis Eesti Vabariik endale ja oma ettevõtetele

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda väljastab kauba mittesooduspäritolu

sihiks Euroopa Liiduga liitumise. Sellest eesmärgist tulenevalt oli kõigil

tõendavaid nn üldsertifikaate. Päritolusertifikaat on dokument, mida

ettevõtetel tarvilik ennast kurssi viia ELi dokumentatsiooni ja muu

kasutatakse kauba päritolu määramise, kaitsemeetmete, kvootide,

seonduva infoga. Nii loodigi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juurde esi-

dumpinguvastaste tollimaksude, põllumajandustoetuste ja avalike

mene Euroinfo korrespondentskeskus (EIK) Eestis.

enampakkumiste korral. Täna väljastatakse sertifikaate lisaks peama-

Alates 1996. aasta oktoobrist on Kaubanduskoja veebileht internetis

jale ka Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Saaremaa esindustes. Alates 2004. aasta

nähtaval aadressil ktk.uninet.ee.

maist, pärast liitumist Euroopa Liiduga, lähtutakse EL tolliseadustiku

Alates jaanuarist 1997 veebilehel www.koda.ee

ja selle rakendussätetes kehtestatud mittesooduspäritolu sertifikaatide väljastamise reeglitest. 2008. aastal väljastati üle 18 000 sertifikaadi.

1994 11. aprillil toimus Kaubanduskoja erakorraline kongress.

Tallinnas Eesti Projekti saalis toimus Kaubanduskoja erakorraline kongress. Päevakorras oli Kaubanduskoja presiidiumi töö aruanne, EKTK põhikirja redaktsiooni kinnitamine ja juhatuse valimine.

Ilmus esimene Kaubanduskoja aastaraamat.

25. mail hakkas ilmuma Kaubanduskoja infoleht „Teataja”.

Toomas Tamsar: „Et oma liikmeid Koja tegevusest paremini informeerida, hakkame nüüdsest välja andma infolehte. Infolehes kajastame, mis Kojas uudist; räägime üldse kõigest sellest, mida liikmetel tarvis teada. Jätkame ka oma ajalehe väljaandmist. „Kaubandus-Tööstuskoja Teataja” ilmub tänavu jaanuarist Hommikulehe lisana üks kord kuus.

11. novembril avati Saksamaa Majandusesindus Eestis.

8

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kroonika

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

1997 1997. aasta kevadest sai alguse Kaubanduskoja Kevadballi korraldamise traditsioon.

Esimene ball toimus Sakala keskuses.

Sai alguse Kaubanduskoja tenniseturniiride traditsioon.

1997. aasta suvel toimus Pärnu kesklinna tenniseväljakutel esimene tenniseturniir Kaubanduskoja karikale.

Sai alguse Kaubanduskoja juhatuse ja Eesti Vabariigi Presidendi kohtumise traditsioon.

Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel töötati 1997. aastal tööandjate- ning kutse- ja erialaühenduste poolt välja kontseptsioon ja tegevuskava töötajate kvalifikatsioonisüsteemi loomiseks.

Vabariigi Valituses detsembris heakskiidu saanud kava kohaselt alustati kutseoskusnõuete kirjeldamist kutsestandarditena.

Sügisel algatas Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Majandusministeeriumi, teiste ettevõtlusorganisatsioonidega ja erialaliitudega Eesti kaupade, nii toodete kui teenuste tarbimise suurendamiseks turunduskampaania „Head Eesti Asjad”.

Esimene EestiVabariigi Presidendi ja Kaubanduskoja juhatuse ühislõuna.

1998 Alates 1998. aastast on Kaubanduskoda Kölni (Kölnmesse GmbH) messide ametlikuks esindajaks Eestis.

1998. aasta alguses delegeeris Sotsiaalministeerium kvalifikatsioonisüsteemi loomise ja rakendamise Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Koja eestvedamisel asuti 1998. aastal kutseseaduse väljatöötamisele.

Sai alguse Kaubanduskoja Ärihooaja Avamise traditsioon.

29. augustil korraldati puhkuseaja lõpuks ja uue ärihooaja avamiseks liikmesfirmade juhtidele ja nende peredele meeleolukas üritus Tallinna Hipodroomil. Nii lisandus juba traditsioonilisele kevadballile ja ettevõtjate tenniseturniirile veel üks Kaubanduskoja liikmete omavahelist suhtlemist toetav üritus.

Anti välja esimene Ekspordi Käsiraamat.

Oktoobris algas erinevates maakondades läbiviidavate ekspordisemi-

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja majandusminister Mihkel Pärnoja avamas Eesti kontaktmessi ForEst 2000.

naride sari. Kevadel anti välja esimene Eesti eksporditeoreetikute ja -praktikute koostöös sündinud Ekspordi Käsiraamat.

1999 Oluline aasta tulumaksuseaduse ettevalmistamisel.

Hakkas ilmuma Teataja venekeelne versioon.

Suurenes Kaubanduskoja kirjastustegevus – hakkas ilmuma Kaubanduskoja infolehe Teataja venekeelne versioon Vestnik ning infoleht ise muutus 16-leheküljeliseks.

1999. aastal anti esmakordselt välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kõrgeimad austus- ja tänuavaldused – aumärgid.

Juhatuse otsusega anti teenete eest Kaubandus-Tööstuskoja arengule kaasaaitamisel ning Eesti majanduse edendamisel: I klassi aumärk Kaubandus-Tööstuskoja loomise initsiaatorile ja 9. juuli 2003 sõlmis Kaubanduskoda koostöömemorandumi valitsusega. Pildil: Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja vabariigi peaminister Juhan Parts pärast memorandumi sõlmimist.

pikaajalisele juhatuse esimehele Joakim Puhkile (postuumselt); I klassi aumärk Kaubandus-Tööstuskoja esimesele taasiseseisvumise-järgsele juhatuse esimehele Peeter Tammojale;

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

I klassi aumärk Eesti Vabariigi Presidendile Lennart Merile;

9

2003

II klassi aumärk Kaubandus-Tööstuskoja endisele peadirektorile Toomas Tamsarile.

9. juulil sõlmiti koostöömemorandum Eesti Vabariigi Valitsusega.

(Alates taasasutamisest 1989. aastal kuni tänaseni on Kaubanduskoda

Memorandumis kokkulepitu täitmiseks kohtuvad ettevõtlusorgani-

andnud aumärgi kokku 65 inimesele.)

satsioonide ja Valitsuse esindajad regulaarselt kord kvartalis. Memo-

„Aasta 2000 probleemi teejuht”.

randumi allkirjastasid Toomas Luman ja peaminister Juhan Parts.

Eurokodade auhind parima lahenduse leidmise eest Milleeniumi prob-

Sügisel toimus võitlus Maksuameti hoiakute muutmiseks.

leemile. IT-problemaatika kirjeldus ja tegevused-soovitused.

Ettevalmistused EL liitumiseks – JAH! kampaania Alates 2003. aastast viib Kaubanduskoda läbi konkurssi

2000

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel.

Edetabelis osalemine on vabatahtlik ning kõik ettevõtted on oodatud

Jaanuaris avati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus.

ühises mõõduvõtmises osalema. Edetabelid, metoodika ja kõik kon-

Veebruaris sai alguse uus ürituste sari – Ärihommikud.

kurssi puudutav on kättesaadav internetis (www.konkurents.ee).

28. augustil sõlmisid Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas

„Mina ja Ettevõte”.

Luman ja Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves koostöö-

Kaubanduskoda, Eesti Päevaleht ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikat-

memorandumi Eesti ekspordipotentsiaali tugevdamiseks.

sioonikeskus korraldasid aastatel 2003–2005 kutseõppuritele suu-

15. novembril esitleti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja

natud esseekonkurssi „Mina ja Ettevõte”.

Eesti Entsüklopeediakirjastuse koostöös valminud raamatut „Kes on kes Eesti majanduses 2000?”.

Esimene Eesti ettevõtlust peegeldav biograafiline leksikon, mis on välja

2004

antud Eesti taasiseseisvumise ajal.

Alates 2004. aastast on Raadio Kuku eetris Majandusruumi saated.

23.–24. novembril toimus Eesti esimene kontaktmess ForEst 2000.

Majandusruum on Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv

Metsa, puidu, mööbli ja paberi kontaktmessil osales kokku 70 Eesti et-

saade, mille eesmärk on tuua kuulajani majandusse puutuvad aktuaal-

tevõtet eksponentidena ja 130 registreeritud külalisfirmat 18 riigist.

sed teemad ning kõik huvitav, mis Eesti majanduses toimub.

Tähistati Kaubanduskoja 75. aastapäeva.

2005 2001

Alates 2005. aastast on Kaubanduskoda Stockholmi messide

2001. aasta oli Kaubanduskoja jaoks innovatiivsuse aasta.

ametlikuks esindajaks Eestis.

Esmakordselt Kaubandus-Tööstuskoja ajaloos saatis Kaubanduskoja

Ilmus teist korda teatmik „Kes on kes Eesti majanduses 2005?”.

raamatupidamine 10. jaanuaril kõigile liikmetele, kes Kaubandus-

„Majandusõpik gümnaasiumile”.

kojale oma e-postiaadressi oli teatanud, liikmemaksu arve elekt-

Koostöös Junior Achievement Arengufondiga ja Majandus- ja Kommu-

roonilise dokumendina. Kokku saadeti 2213 (78% liikmes-konnast

nikatsiooniministeeriumi toel anti välja „Majandusõpik gümnaasiumile”.

omas e-postiaadressi) e-arvet. Koda oli e-arvete masspostituse

Tähistati Kaubanduskoja 80. aastapäeva.

teerajaja, e-teenuste propageerija.

Kutsereform/Kutsekoda.

Novembris jõudis Kaubanduskojas lõpule üks etapp kutsereformist.

2006

1998. aastast alates oli Kaubanduskoda Sotsiaalministeeriumi telli-

Kaubanduskoda osales Elukestva õppe sihtasutus Innove projektis

musel eestvedanud töötajate kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamist.

„Ettevõtlusõppe arendamine kutseõppes”.

Nüüd jõudis kätte paras aeg anda mahukaks kasvanud töö edasi

Projekti käigus valmisid õppematerjalid (allalaaditavad www.innove.ee)

iseseisvale organisatsioonile Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

ja sündis kokkulepe, mille järgi on kutseõppes kõigil erialadel kohus-

Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Sotsiaalminis-

tuslik vähemalt 40-õppetunnine ettevõtlusõppe moodul.

teerium asutasid Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse. Loodud Kutsekoda jätkab tehtud tööd Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks vajalike eelduste loomisel.

2002 Kutsehariduse väärtustamiseks ühiskonnas loodi Kaubanduskoja eestvedamisel ühisprojekt ETV-ga – saatesari „Ametilood”.

Kolme hooaja jooksul valmis 42 saadet, mille VHS-koopiad leidsid rohket kasutamist koolides ja karjäärikeskustes.

10

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kroonika

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

2007 Koostati ja anti välja raamat „Näiteid Eesti ettevõtete ühiskondlikult vastutustundlikest tegevustest”.

Kaubanduskoda hakkas koguma 2006. aastal näiteid Eesti ettevõtjate ühiskondlikult vastutustundlikest algatustest ja põhimõtetest. Eesmärk on näidata avalikkusele, et meie väikeses riigis on palju ettevõtjaid, kes peale oma põhitegevuse panustavad ka töötajate rahulolusse, edendavad kohalikku või kogu Eesti elu, lahendavad keskkonnaprobleeme ja teevad muud tänuväärset.

Koostöös Ajutrust Konsultatsioonidega korraldati 2007. aastal üle-eestiline koolitussari „Märka võimalusi!”. „Märka võimalusi!” koolituspäevadel osalesid kohalikud arvamusliidrid.

Kõigis maakondades toimunud koolitustel ärgitati osalejaid märkama nn pehmete väärtuste ja sotsiaalsete sidemete arendamisel tekkivat lisaväärtust – läbi teoreetiliste õppuste, hoiakudiagnostika testide ja 1999. aastal anti esmakordselt välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kõrgemad austusja tänuavaldused – aumärgid.

nende analüüsi kaudu jõuti koolitatavate jaoks praktiliselt kasutatavate juhisteni.

2008 Kaubanduskoda algatas ja korraldas üle-eestilise koolitussarja „Ettevõtluse eduks” läbiviimise.

Koolitussarja eesmärk oli laiendada üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste majandusõpetajate teadmisi viimastest arengutrendidest majanduses nii Eestis, Euroopas, kui ka maailmas tervikuna ning tutvustada ajakohaseid erinevate projektide raames valminud õppematerjale. Koolituspäevad viidi läbi koos Eesti Panga, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Tartu Ülikooli lektoritega.

Ilmus juhtivaid kaubamärke ja ettevõtteid tutvustav raamat „Leading Brands of Estonia”.

Raamat on mõeldud Eesti kui innovaatilise ning arenenud majandusega riigi tutvustamiseks ning siin loodud kaupade ja teenuste reklaamimiseks.

Uus saneerimisseadus loob senise likvideeriva pankrotimenetluse

Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel koos teda saatva äridelegatsiooniga riigivisiidil Hiina Rahvavabariiki 23.-30.08.2005.

kõrvale ka ettevõtete tervendamise võimaluse.

Eesti tulumaksusüsteemi maksimaalse (de facto) säilitamise saavutamine.

Alustati olulisi protsesse nii ettevõtete aruandluskohustuste lihtsustamiseks kui ka põhjendamatute tegevuspiirangute ülevaatamiseks.

Ellu kutsuti Ekspordi Akadeemia.

Loengute ja arutelude foorum omandamaks uusi teadmisi ja oskusi ning laiendamaks juhtivate eksportööride suhtevõrgustikku.

2008. aasta algusest oleme 40 riiki ja 600 organisatsiooni hõlmava võrgustiku Enterprise Europe Network koordinaator Eestis.

Võrgustiku eesmärk on läbi ettevõtlust toetavate teenuste tõsta väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet.

Loodi konkurentsiportaal www.konkurents.ee.

Peame väga oluliseks konkurentsivõime mõõtmist, kasvatamist ja

Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves üle andmas auhinda Eesti Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2008 AS Tallink Grupp juhatuse liikmele Aivar Hundile.

tunnustamist läbi konkursi Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel, mille tulemuste kajastamiseks sai loodud konkurentsiportaal www.konkurents.ee.

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda:

11

Ettevõtjate jaoks olulised vastuvõetud seadused aastatel 1989-2009

esindab ja kaitseb Koja liikmete huvisid; mõjutab ja arendab ettevõtluskeskkonda; edendab eksporti; koolitab ettevõtjaid; vahendab kontakte; jagab EL-alast nõu; kujundab hariduspoliitikat; pakub teenuseid; toetab regionaalset arengut; tutvustab arbitraažiklauslit; jagab informatsiooni; on suhtluskanal ettevõtjate jaoks.

Kaubanduskoda täna

1989

maksuseadus

1989

ettevõtluse seadus

1990

omandiseadus

1991

välisinvesteeringute seadus

1992

ettevõtete tulumaksu seadus, põhiseadus, töölepingu seadus

1993

täiskasvanute koolituse seadus

1995

äriseadustik

1996

mittetulundusühingute seadus

1999

uus tulumaksuseadus ettevõtetele

2000 kutseseadus, Väärtpaberite Keskregistri seadus, sotsiaalmaksuseadus, tehnilise normi ja standardi seadus,

Käesoleval ajal on Kaubanduskoda 3570 liikmega suurim ettevõtlusorganisatsioon Eestis.

Kaubanduskojas töötab 33 inimest.

Töö toimub Tallinnas ja regionaalsetes esindustes Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Kuressaares.

Kaubanduskoja katuse all töötab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus.

Kaubanduskoda on 40 riigis 600 erinevat ettevõtlust toetavat organisatsiooni hõlmava võrgustiku Enterprise Europe Network koordinaator Eestis.

Kaubanduskoja sidusorganisatsioonid on Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus – Kutsekoda, Standardikeskus ja Eesti Konjunktuuriinstituut.

Kaubanduskoda on Baltimeremaade Kaubanduskodade Assotsiatsiooni (BCCA), Eurokodade (Eurochambres) ja Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) liige.

2001

käibemaksuseadus, tolliseadustik

2002

pankrotiseadus, võlaõigusseadus, raamatupidamise seadus, maksukorralduse seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus

2004 kaubandustegevuse seadus 2007

riigihangete seadus

2008 saneerimise seadus, hasartmänguseadus, reklaamiseadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus 2009

uus töölepingu seadus

Liikmeskonna kasv aastatel 1994–2008

Aasta Liikmete arv

1994 791

1995 933

1996 1439

1997 2007

1998 2476

1999 2728

2000 2984

2001 3167

2002 3241

2003 3310

2004 3340

2005 3347

2006 3439

2007 3616

2008 3657

12

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Väljavõtteid 1989. aastal taas ilmuma hakanud Kaubandus-Tööstuskoja Teataja esimestest numbritest Kaubandus-Tööstuskoja Teataja nr 1 (349), 1989. aasta september, Aimar Jugaste

aastakäiku kuni saabus sundpeatus. 1940. aasta 31. juuli number sisaldab veel kutse Leipzigi sügismessile, mida nimetatakse „Maa-

15.

Kaubandus-Tööstuskoja Teataja hakkas taasilmuma 1989. aasta septembris.

Pildil Kaubanduskoja 65. aastapäevale pühendatud eriväljaanne (12. november 1990).

„Meid külastavad järjest sagedamini välismaa ärimehed. Lisaks kasulikele tehingutele, kokkulepetele, ideedele jätavad nad tavaliselt maha ka oma koordinaadid. Ei ole sugugi haruldased visiitkaardid, kus peale aadressi-telefoni on kirjas veel teleksi ja telefaxi number ja personaalarvuti kood.

Kiire infovahetus on eduka äri pant.

Ka Eestisse on jõudnud esimesed telefaxid.

Teadaolevail andmeil on neid üle 20. ...

Kuna asutus, kelle töötaja tutvustas lühidalt telefaxi, ei ole suuteline rahuldama kõikide soove telefaxi järele, siis jätame seekord asutuse ja inseneri nime nimetamata.”

veebruaril 1926 nägi Üles-

ilma vaateaknaks“, kuigi samas

ehitavas Eestis ilmaval-

lehes torkab uue ajastu kuulutajana

gust järjekordne uus ajaleht. Toi-

silma pankade ja suurtööstuste

metuse juhtkirjas kuulutati: „Peale

natsionaliseerimise deklaratsioon,

laialise infomaterjali avaldamise ja

mille sisu – vähemalt nüüd lugedes

kaupmehele ning töösturile tema

– muudab välisnäituse reklaami

igapäevases tegevuses tarviliste

õelaks pilkeks.

praktiliste küsimuste käsitamise

Nüüd on „Kaubandus-Tööstuskoja

seab „Kaubandus-Tööstuskoja Tea-

Teataja“ Tallinna ja Tartu ühisjõul

taja“, mis nüüdsest peale järjekind-

taas lugeja ees. Leht on enam-

lalt 2 korda kuus ilmuma hakkab,

vähem sama, vahet siiski nõnda-

endale ülesandeks selgitada kau-

palju, et ilmumissageduseks jääb

banduse-tööstuse kohta väljatöö-

esialgu kord kuus, sisu peab olude

tamisel olevaid seaduseelnõusid,

sunnil haarama laiemalt, et veidigi

ilmutada koja ametlikke teateid,

täita eestikeelse majandusajakir-

tuua igas numbris põhimõttelisi kir-

janduse vähesusest tingitud tühi-

jutisi kaubandus-tööstuse ja rahan-

mikku, ja lõpuks on ju ikkagi möö-

duse alalt, käsitleda merisõidu ja

dunud ligi 50 aastat...

laevanduse küsimusi jne. jne.”

Nõnda on see siis nii vana jätk kui ka

Uus sõnumikandja jõudis käia XV

uue algus.

Kaubandus-Tööstuskoja Teataja nr 2 (350) 1989. aasta oktoober, Aimar Jugaste

infokanalid? Toimetus võib kindlustundega väita – on küll. Senine tagasiside näitab, et „Kaubandus-Tööstuskoja Teataja” taaskäimapanek

U

skumatud ajad on kätte jõud-

pärast pool sajandit kestnud sund-

nud: ajalehekioskites müüak-

peatust oli hädavajalik samm. Ja see,

se „The Economisti” (3 rbl. Number).

et tänaseks on „Kaubandus-Töös-

Tasapisi on Eestis levima hakanud ka

tuskoja Teataja” kõrval enam-vähem

„Financial Times” ja veel mõned

samas suunas arenemas mitu uut

teisedki ärimaailma eliitväljaanded.

ajalehte, on väga hea. Neid on vaja

Kuidas võiks sellises olukorras pää-

vähemalt samapalju juurde, alles

seda lugeja lauale veel „Kaubandus-

seejärel võime loota, et lugejaskonna

Tööstuskoja Teataja”? On´s sellist

eri kihtideni jõuab ärimaailmast mit-

kodukootud trükilina üldse vaja, kui

mekülgne info ning toimetuste vahel

Eestiski hakkavad levima nii soliidsed

tekib tõeline virgutav konkurents.

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Kaubandus-Tööstuskoja Teataja nr 4 (352) 1989. detsember Kaubandus-Tööstuskoja Presiidiumi esimees Peeter Tammoja

13

Ettevõtjate ühendajana on kaubanduskojad jäänud üheks prestiižikamaks ja pikema traditsiooniga institutsiooniks loomuliku majandussüsteemiga maailmas. Saabumas

L

Kaubandus-Tööstuskoja Teataja nr 2 (350) 1989. aasta oktoober, Raivo Lott, Kaubandus-Tööstuskoja Teataja toimetaja „Pea pealt jalgadele”

A

õppev aasta jääb kindlasti

on 1990. aasta, kus tahes-tahtmata

ajalukku, mil täiel häälel ha-

tuleb jutult minna üle tegudele. Sel

kati rääkima Eesti turumajanduse

raskel teel soovib Eesti Kaubandus-

taastamisest. Kuna kaubandusko-

Tööstuskoda kõigile oma praegus-

jad on turumajanduse sünnitatud ja

tele ja tulevastele liikmetele, part-

selle lahutamatu osa, siis pole ilm-

neritele, kõigile neile, kel südames

selt juhuslik, et just 1989 sai ka ise-

iseseisev ja heal majanduslikul jär-

seisva Eesti Kaubandus-Tööstus-

jel olev Eestimaa, ÕNNE; EDU JA

koja taassünni aastaks.

PÜSIVUST VALITUD TEEL!

Nüüd

ja infoteenustega. Koja juures on väl-

kus meie ettevõte või organisat-

Muutused ühiskonnas, seejärel ka

jaarendatud oma allettevõtete süs-

sioon saab abi neile optimaalse

välismajanduses on Kaubandus-

teem. Väikefirma „Expodisain” –

väliskoostöö vormi leidmisel ja selle

Tööstuskojalegi toonud üsna rapu-

välisnäitused, disain, firmastiili ku-

elluviimisel: välisfirma saab tegeliku

tavaid muutusi. Et käsumajanduselt

jundamine; väikefirma „Inko” – kon-

pildi meie vabariigi ekspordi-impordi

püütakse ikkagi majandusmee-

sultatsioonid

välismajandusliku

ja koostöövõimalustest; valitsus

rvan, et säärane loosung

todeile üle minna, läheb ettevõttel

tegevuse alal; Väikefirma „Eesti

saab nõu alternatiivsete välismajan-

sobib kogu meie majanduste

tarvis abistajat. Seda ülesannet on

Ekspert” – ekspertiis toorainele,

dusvormide arendamiseks.

kutsutud täitma koda.

materjalile, seadmetele, kaupadele,

kohta tervikuna. Ometi puudutab

tegnoloogilistele liinidele jne; Koo-

Kas on kasulik olla Koja liige?

teid, nimetusi. Näiteks on meie

Alates 21. märtsist 1989 on koda ise-

petatiiv „Turvaja” – autoriõiguste

„Usun küll. Info ja professionaalne

ametiühingud ja nende omad hoo-

seisev mitteriiklik organisatsioon.

kaitse, patendi- ja litsentsiküsi-

abi on äärmiselt väärtuslikud asjad,

pis kaks ise asja. Sama lugu käib ka

Põhiliseks ülesandeks on aidata

mused.

Meie teenindame vaid oma liikmeid.

Kaubandus-Tööstuspalati

see jalgadele keeramine ka mõis-

Nii et info ongi see eelis. Pluss kon-

kohta.

kaasa välissidemete arengule. Kuna

Nagu näha algab meie jaoks asi juba

väliskaubandustehing on üksnes

Kuidas ja kuhu edasi?

taktidele aitamine.

nimest – palat tuletab eestlasele

väike osa suurest tööst, et sidemed

Peeter Tammoja: „Eelkõige tuleb

Probleemid? Esiteks: vaja on lahti

ikkagi eelkõige haiglat meelde.

saaksid areneda edukalt, tuleb uurida

meil töö oma liikmete heaks viia

saada vanadest mallidest. Peab ikka

Seepärast on muutumine taas en-

turgu, otsida kontakte äripartneri-

vastavusse nende võimalustega,

olema õigus töötajaid vastavalt

disaegse nimega kaubandus-töös-

tega, tegeleda kommertsreklaamiga,

mis täna kõigil organisatsioonidel

nende tööle ja tasemele stimu-

tuskojaks igati loomulik.

abistada oma liikmeid juriidilistes ja

on ja mis saavad olema neil IME

leerida. Teiseks: Koja ilus ajalooline

tehnilis-majanduslikes välissidemete

tingimustes. Selleks kutsume ellu

maja on varisemisohus. Ruuminap-

Enne

probleemides. Loomulikult on suur

mitmeid programme (marketing,

pus segab normaalset tööd. Kuid

Liiduvabariikide palatid allusid NSV

tõlketööde vajadus. Kvalitatiivselt

koolitus, patendindus), loome töös-

siin loodame, et Tallinna linnavalit-

Liidu Kaubandus-Tööstuspalatile ja

teisele tasemele on tõusmas näi-

tuse- põllumajanduse- ja uute

sus ja vabariigi valitsus aitavad.

tegelesid põhiliselt importkaupade

tusetegevus. Laieneb äriturism.

majandamisvormide sektsioonid,

Nende meeste sõna on olemas.

ekspertiisiga ja väheke osaleti välis-

Suureneb vajadus ekspertiisi järele.

aitame organiseerida mitmetesse

Asjad liiguvad. Käib pöördumine pea

näitustel. Eesti NSV KTP-s tehti veel

Täna on koja keskaparaadis veel vaid

Eesti regioonidesse kohalikud kojad,

pealt jalge peale. Eks selle tunnus-

tõlketöid, kujundati ja registreeriti

paarkümmend töötajat, kes tegele-

et info ja abi oleks kõigil lähedal.

märgiks ole „Kaubandus-Tööstus-

kaubamärke.

vad organisatsiooniliste-, protokolli-

Koda tulevikus peaks olema koht,

koja Teatajagi“.

14

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja taasloomisest Peeter Tammoja, Kaubanduskoja juhatuse esimees aastatel 1989-1995

K

ust võtsite julguse ja otsustusvõime minna NL kaubanduskodade (palatite) süsteemi lõhkumisele?

(maha vehkida) tarbekaupadeks

tanud õieti mitte keegi – erandiks

seonduv, Nõukogude bürokraatiaga

nõukogude rahvale.

oli EVEA.

jagelemine, liikmeskonna suurus/

Palati kaudu võisid mõned liikmed

Oli kätte jõudnud aeg uue, kogu et-

väiksus, enda teadmiste ja koge-

jm tegelased uueks aastaks isegi

tevõtlust ühendava organisatsiooni

muste nappus selles valdkonnas,

Vastamiseks peaks veidi selle aja

endale läikiva värvilise välismaa sei-

jaoks, mida ka väljaspool tunnus-

Koja ruumide/maja seisukord, umb-

tausta meenutama. Kui Kauban-

nakalender saada (neid jagas oma-

tatakse – selleks sai vastavalt rah-

usk mõningate välisriikide kodade

duskojad on loodud ettevõtjate

korda Moskva keskus Liiduvaba-

vusvahelisele tavale olla Kaubandus-

jm tegelaste poolt. Aga midagi nii-

poolt ning teenivad läbi oma tege-

riikide Palatitele). Selle asjaolu tõttu

koda.

sugust küll ei olnud, mille ületamine

vuse nende huve, siis Kaubandus-

paljud tollasest Palatist üldse tead-

ENSV Kaubandus-Tööstuspalat oli

oleks erilist kangelaslikkust nõud-

palat Nõukogude Liidus oli põhi-

sid ja seda ka armastasid. Tundub

omal ajal loodud NL poolt likvideeri-

nud.

mõtteliselt teistsugune organisat-

absurdne küll, aga siis võtsid paljud

tud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

sioon, see allus Nõukogude Liidu

asja jumala tõsiselt ja olid rahul.

asemele ja nüüd oli sellise Palati aeg

Väliskaubandusministeeriumile – oli

Üks tähtis funktsioon oli NL Palatil

otsas.

nn liidulis-vabariiklik organisatsioon

veel, mille pärast Palati nimi tollal

Mis puutub julgusesse, siis oli ju

Miks valiti eraõiguslik vorm, kui enne sõda oli EKTK avalik-õiguslik?

keskusega Moskvas ja kohalike Pa-

aukartustki äratas – see oli Välisnäi-

juba sinimustvalgete lippude aeg ja

Selle ümber sai aastaid arutatud nii

latitega, mis olid sisuliselt keskuse

tuste organiseerimine – nojah, ko-

iseolemise soovid ja õhin ümber-

Kojas sees kui ka Vabariigi Valitsu-

osakonnad liiduvabariikides. NL et-

halikud Palatid selles asjas muidugi

ringi. Kutsusime Palati üldkoosoleku

sega. Oli ju Koda ennesõjaaegses

tevõtted olid ju praktiliselt kõik riik-

erilist sõnaõigust ei omanud, asi ot-

kokku ja võtsime otsuse vastu ENSV

Eesti Vabariigis avalik-õiguslik, ühe-

likud ja kuigi ka tollase Palati

sustati ja tehti Moskva Palatis ära.

Palati likvideerimisest ja Eesti Kau-

sõnaga poolriiklik, see tähendab

liikmed olid ettevõtted, oli see ikka

Kohalikul tasandil otsustati aga see,

bandus-Tööstuskoja taastamisest.

eelkõige

riiklik organ, kes kuuletus ainult nn

kes milleks ja kuhu minna sai, ikka

Mind valiti Koja presidendiks ja ega

registri pidamise kohustust Koja

partei ja valitsuse tarkadele käs-

muudes kabinettides – kohaliku

mul midagi muud üle jäänudki, kui

poolt ja kohustuslikku liikmeskonda

kudele.

Palati roll oli formaalne.

tuli asi reaalselt (nii ENSVs kui ka

kõigi Eesti Vabariigi territooriumil

Aruandlus jm info läks otse Mosk-

1988. aastaks oli tollases ENSVs

Moskvas) ära teha – kaasnes muidugi

tegutsevate ettevõtete osas.

vasse ja sealt tagasi tuli korrigeeri-

suurte riiklike ettevõtete kõrvale

ka igasugu traagikat ja koomikat selle

Avalik-õiguslikud Kojad, nagu teada,

tud/kinnitatud eelarve koos rahaga

tekkinud hulgaliselt kooperatiive,

asjaga, aga huvitav aeg oli.

on tänapäeval Saksamaal, Prant-

ja juhised igapäevatööks. Palat osu-

olid tekkinud nn riiklikud väikeette-

Seda on küll heameel meenutada, et

susmaal jm (ka Leedu püüdis 90.

tas ettevõtetele mõningaid teenu-

võtted ja olid ka üksikud ühisette-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda sai

aastate lõpus avalik-õigusliku kau-

seid, nagu ka üks tavaline ettevõte -

võtteid välisfirmadega.

iseseisvaks üle kahe aasta enne

banduskoja seadust vastu võtta).

peamiselt kaupade ekspertiisi osas,

Majanduses oli olukord selleks ajaks

Eesti Vabariigi taassündi (Läti ja

Mõnes mõttes on ka arusaadav,

kohalike näituste ja reklaami orga-

juba niivõrd muutunud, ettevõtlus

Leedu Kodade iseseisvumiseni oli

miks Pätsiaegses Eesti Vabariigis

niseerimisel jm). Oli veel üks täiesti

oli saanud palju uusi vabadusi, mil-

siis veel jäänud kaks aastat ).

just selline Koda tegutses.

fenomenaalne funktsioon tollases

lest tulenes ka uute võimaluste ot-

Nõukogude Liidus. Palatisse oli ko-

simine. Samuti oli välisfirmadel

gutud nn eeskujulikud näidised, mis

tekkinud võimalusi nn otsesuheteks

olid välismaiste firmade kaubad/

kohalike ettevõtetega. Nii tekkis ka

Millised olid peamised tõkked, mida tuli ületada Eesti KTK taassünni teel?

tooted (tuhandete kaupa erinevaid

eri valdkondades hulgaliselt ette-

Oli ikka mõningaid probleeme algu-

tegutseda on väga mõistetav

asju elektroonikast mänguasjadeni),

võtete organisatsioone, kes uut

ses: peamiselt just rahapuudus, ak-

just antud aja taustal.

mis oli üle maailma kokku ostetud

laadi tegevust püüdsid oma liik-

tiivne vastutegevus Moskva Palati ja

Eesti Vabariigi Valitsus soovis ise

ja mida siis Palatid pidid liikmes-

mete jaoks organiseerida aga need

mõningate muude organisatsioo-

Ettevõtlusregistrit pidada, mis

ettevõtetele tutvustama, et need

olid enamuses väikesed, vähe

nide poolt, Palati tollaste allasutus-

on ka antud ajakontekstis mõis-

saaksid ka samasuguseid toota

teovõimelised ja neid ei tunnus-

te staatuse ja edasise tegevusega

tetav.

üleriikliku

Ettevõtlus-

Kaks põhilist asjaolu, mis kallutasid meid eraõigusliku Koja poole olid: Ettevõtjate soov mingeid lisapiiranguid ja sundusi omamata

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

15

Kaubanduskoda on käinud kindlameelselt valitud teed Toomas Tamsar, Kaubanduskoja direktor aastatel 1994-1998

uidas on Teie tegevust/ karjääri mõjutanud Kaubanduskojas töötamine?

võrgustiku, mis tuleb igas vald-

dav ja esindav organisatsioon –

konnas ainult kasuks.

kindlameelselt jätkanud ning oma

kui vajadusel ka nn konstruktiivseks

K

opositsiooniks riigibürokraatiale. Tä-

Tulin Kaubanduskotta tööle 1992.

napäeva maailmas saavadki Kojad

aastal ning peadirektoriks sain

Kuidas näete Koda praegu ja millisena Te seda tahaksite näha?

ilmselt sellistena oma liikmete huve

1994. aastal. Oli äärmiselt kee-

Näen Koda ikka sellisena nagu ta oli

Mida soovitaksite praegusele peadirektorile?

kõige paremini kaitsta. Otsene vas-

rukas ja huvitav aeg, sest kogu

siis, kui ma siin töötasin – on ta ju

Viimasel ajal on eriti aktuaalne

tandumine kahe poole vahel näitaks

Eesti majandus ning Kaubandus-

sisuliselt nagu mu „oma laps”. Ilm-

olnud haridustemaatika. Räägi-

küll erilist ebapädevust.

koja süsteem oli sisuliselt vaja

selt on aastatega Koja poolt paku-

takse pidevalt hariduse reformi-

uuesti üles ehitada. See oli suureks

tav muutunud palju mitmekesise-

misest, kuid riik pole selleni veel

Kes toetasid Teie ettevõtmist rahvusvahelises ulatuses?

väljakutseks.

maks ning juurde tulnud uusi teenu-

reaalseid samme astunud. Loode-

Lisaks ääretult suurele võimalu-

seid ja tegevusi, kuid minu arvates

tavasti saab Kaubanduskoda siin

Kõige suuremaks toeks olid Eesti Ko-

sele oma silmaringi laiendada,

on Koda endale võetud selget ja

veelgi aktiivsemalt kaasa rääkida,

jale sakslased ja eriti Kieli Kauban-

andis Koda mulle ka suure suhte-

kindlat teed – olla ettevõtjaid ühen-

kui ta seda siiani teinud on.

Ettevõtlusorganisatsioonid peavad olema nii üldise arengu toetajateks

eesmärki senini edukalt täitnud.

duskoda. See oli raskematel aegadel küll kõige parem, mis meil oli. Suur tänu selle eest! Omajagu toetust saime ka ICC-lt ja selle organisatsioonidelt eri riikides. Toetas ka Eurochambers, ühesõnaga, mida kaugemal meist oldi, seda suurem toetus oli. Muidugi oli õpetlik ka Rootsi ja Soome Kodadega vaateid jagada.

Keda meenutaksite hea sõnaga tolleaegsetest Koja (palati) liikmetest?

Ma tahaksin hea sõnaga meenutada kõiki selle aja Koja liikmeid ja

Kaubanduskoda on professionaalne partner Rein Lang, Kaubanduskoja juhatuse liige aastatel 1996-2001, 2005 veebruar – Vabariigi Valitsuse liige: välisminister, justiitsminister

kedagi eraldi välja tuua oleks vast teiste suhtes ülekohtune. Väga ind valiti juhatuse liik-

soomlaste üle, kes jaanipäevast

ministrile professionaalne part-

meks ajal, mil Eesti ette-

augusti teise pooleni ja jõuludest

ner. Kui taasiseseisvumise algus-

tänu tahaks öelda eranditult kõigile

M

võtlust iseloomustas tohutu läbi-

kolmekuningapäevani on puhkusel

aastatel olid tihti juhatuse liikmed

Koja tollastele töötajatele, eriti ker-

löögitahe, ettevõtlusvaim. Tuntud

ja midagi ei toimu. Meie jaoks oli

need, kes isiklikult töötasid valit-

ge neil polnud, aga mõnes mõttes

Soome filosoof Esa Saarinen on

see märk motivatsiooni puudu-

suse eelnõudega, siis täna on Kojal

oli tollane Koda nagu mingi oaas,

oma teostes kirjeldanud seda,

sest, milles me siis süüdistasime

selleks professionaalsed spetsia-

kus suhtumised ja mõtted olid

kuidas teadmisi ja ressursse võib

kõrget maksukoormust. Täna käi-

listid. Mulle paistab Kaubandus-

paljuski ees ümbritsevast reaalsu-

kompenseerida tahtega. See too-

tub eestlane nagu tolle aja soom-

koda kui Eesti ettevõtluse huvide

sest, seda näitab ka paljude tollase

nane tahe tegi Eestist selle, mis ta

lane, omamata selleks mingit

eest seisev esindusorganisatsioon,

Kojaga seotud inimeste edasine

täna on. Ma mäletan üht juhatuse

loogilist põhjendust.

kes on suuteline oma ülesannet

käekäik.

koosolekut, kus me imestasime

Tänane Kaubanduskoda on justiits-

täitma.

suur tugi oli muidugi kõigist Koja juhatuse liikmetest. Kõige suurema

16

20 aastat nüüdisaegset Kaubanduskoda

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Kaubanduskoja Teataja – uue aja esimene majandusleht Eestis Raivo Lott, Eesti Kaubandustööstuskoja Teataja toimetaja aastail 1989-2004

E

esti Kaubandus-Tööstuskoja

ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Näiteks esimeses numbris rääkisime

Matti Klaar, Hardo Hansson, Aavo

Teataja hakkas uuesti ilmuma

Hansa Press oli ellu kutsutud

pankrotist – tollal nii hirmutava

Kokk, Heido Vitsur, Ülo Vooglaid jt.

samal 1989. aastal, mil taasloodi ka

eelkõige selleks, et leida raha lehe

kõlaga sõnast, millest tänaseks päe-

Leht ilmus katkematult kuni 1993.

Kaubanduskoda. Paraku ei tulnud

väljaandmiseks.

vaks on saanud Eesti majanduse

aasta augustini, mil Hansa Press ei

lehe loomise initsiatiiv mitte Koja

Nagu ikka osutus algus raskeks.

lahutamatu osa. Aimar Jugaste kirju-

suutnud enam selle väljaande ilmu-

poolt, vaid asja võttis üles ajakirjan-

Mäletan, et Aimar kutsus mind lehele

taski lehe esimeses juhtkirjas: „Ole-

mist rahastada. 1994. hakkas lehte

dusharidusega Aimar Jugaste, kelle

kaastööd tegema vist juba 1989.

me impeeriumis ilma jäänud ele-

välja andma juba Eesti Kaubandus-

eesmärgiks eelkõige oli taastada ma-

aasta kevadel. Siis aga kulus tükk

mentaarsest õpetusest bisnessi alal,

Tööstuskoda ja seda Hommikulehe

jandusajakirjandus Eestis. Ja seetõttu

aega trükikoja leidmiseks. Lõpuks

seepärast püüame nüüd oma taset

vahel.

sai Teatajast just selle uue aja esi-

ulatas oma abikäe magusatootja

häbenemata aktiivselt õppida.”

Aga igatahes on mul heameel, et kir-

mene majandusleht Eestis, mis

„Kalev” trükikoda, kus esimene num-

Ja leht täitiski noil aastail üldisema

jutan seda lugu Eesti Kaubandus-

sündis isegi varem kui Äripäev.

ber septembris ka ilmavalgust nägi.

sisuga majanduslehe funktsioone,

Tööstuskoja Teatajale, mis ikka edasi

Kaubandus-Tööstuskoja Teataja väl-

Lehe sisuks sai suuresti majandus-

ning ka kirjutajad olid väga tuntud ja

ilmub ja Koja liikmeile igati vajalikku

jaandmiseks loodi firma nimega

mõistete selgitamine ja lahtimõtes-

tunnustatud tegijad: Ustus Agur,

infot jagab. Seega on tagatud ka juba

Hansa Press, mille suurteks toeta-

tamine, sest pärast nõukogude korda

Kalev Kukk, Ott Moorlat, Vello Val-

1926. aastal esimest korda ilmunud

jateks olid Tartu Kommertspank ja

oli see meile kõik nii uus ja võõras.

laste, Rein Kaarepere, Peeter Raidla,

ajalehe järjepidevus.

Meenutused kaastööst Kaubanduskoja Teatajale Aavo Kokk

K

aubanduskoja Teataja taas-

Mina töötasin ise tollal põhikohaga

Kuigi majanduses sündisid 1980. aas-

tahtnud nad neid andmeid anda.

asutamine oli võimalik ainult

Edasis/Postimehes

majandustoi-

tate lõpus väga suured muutused, oli

Sama suletud olid paljud teised asu-

tänu kirjastaja Aimar Jugastele.

metajana, kuid eks noorel inimesel oli

kummalisel kombel väga raske leida

tused ja ettevõtted.

Tookord polnud ajalehe väljaand-

energiat palju ja nii läksin kaasa ka

asjalikke majandusuudiseid. Ükskord

Nõnda oligi tollase Teataja, aga ka

mine nii lihtne kui praegu – nii

Jugaste kutsega Teataja tegemisele

mõtlesime, et teeme Soome majan-

üldse majandusajakirjanduse pea-

paberi kui trükkimise välja aja-

kaasa aidata. Toimetus asus Tallinnas

dusajakirja Talouselämä eeskujul

teemaks makromajandus ja majan-

miseks oli vaja tutvuseid ja visa-

Tatari tänavas. Mina elasin Tartus. Nii

mingi firmade edetabeli. Mõtlesime,

duskorraldus üldisemalt. Oli ju äge

dust. Alles oli vist isegi Glavlit, kes

ma käisin toimetuses vast umbes

et huvitav oleks kõikide Eesti ühiset-

reformide aeg ja turumajanduse

tekstid enne trükkimist üle vaatas.

kord nädalas või isegi harvemini. Ikka

tevõtete nimekiri koos käibe ja kasu-

tulek. Küllalt palju tegime ka lugusid

Kuid ajad olid juba muutumas. Vist

siis, kui mingi lugu oli nii valmis, et sai

minumbritega. Kust saada andmeid?

Eesti majandusajaloost. Tundus, et

vaid nädalapäevad enne Teatajat

toimetajatele üle anda. Seetõttu ma

Oli mingi üleliidulise asutuse Tallinna

ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ma-

ilmus Jugaste kursusevenna Hans

liiga palju toimetuse siseelu ja töö-

filiaal, mis selliste firmade üle arves-

jandust uurides, saaks midagi teada

Luige Eesti Ekspressi esimene

korralduse detailidega kursis ei olnud,

tust pidas. Läksin sinna andmeid

ka nüüd kohale jõudnud turumajan-

number.

kuid ideekoosolekuid mäletan küll.

küsima, aga ei saanud midagi. Ei

duse kohta.

18

Seadusandlus

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Eelnõu muudatustega saate tutvuda Koja veebilehel http://www.koda.ee/?id= 1300. Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Äriseadustiku muutmine Justiitsministeerium koostas äriseadustiku muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on saavutada aktsionäride parem informeeritus üldkoosolekul arutlusele tulevatest teemadest ning anda aktsionäridele võimalus osaleda üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil.

Muudetakse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid. Eelnõu kohaselt saavad erakorralise üldkoosoleku nüüd kokku kutsuda aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud 1/20 osalusest aktsiakapitalis.

E

elnõuga soovitakse ennekõike üle võtta aktsionäri õiguste direktiiviga kehtestatud nõuded Eesti õigusesse

Direktiiv kohaldub reguleeritud turul olevatele äriühingutele ning sellega on plaanis lihtsustada nende aktsionäride hääleõiguse kasutamist, kes ei ole riigis, kus on äriühingu

Elektrooniliste vahendite kasuta-

Elektrooniline hääletamine peab toi-

äriühingu asukohas või juhatuse

misel võib kohaldada ainult selliseid

muma kirjalikku taasesitamist või-

poolt määratud kohas avalikustada.

nõudeid ja piiranguid, mida on vaja

maldavas vormis. Posti teel hääleta-

See lihtsustab äriühingu juhtimist

aktsionäride isiku tuvastamiseks ja

misele kehtivad elektroonilise hää-

ning võimaldab aktsionäridel ja osa-

elektroonilise side turvamiseks.

letamisega sarnased nõuded, lisa-

nikel tutvuda vajaliku informat-

nõudena tuleb kasutada vastavat

siooniga interneti vahendusel füüsi-

blanketti.

liselt koosolekul kohal viibimata.

Äriseadustiku eelnõu näeb ette võimaluse võtta üldkoosolekust osa elektrooniliste vahendite abil

Osa muudatusi tehakse ka aktsiaseltside ning osaühingute regulatsioonides, kes ei osale reguleeritud turul

Eelnõuga on plaanis muuta ka tulundusühistu liikmete arvule kehtestatavaid nõudeid, asendades seni kehtinud minimaalselt viie liik-

registreeritud asukoht. Ennekõike

Äriseadustiku eelnõu paragrahv 290¹

soovitakse eemaldada tõkked, mis

näeb börsiaktsiaseltsidele (st aktsia-

takistavad selliste aktsionäride juur-

seltsid, mille aktsiad on kauplemisele

Osa muudatusi tehakse ka aktsia-

tingimusega. Asutajate arvu vähen-

depääsu üldkoosolekuga seotud

võetud reguleeritud väärtpaberiturul)

seltside ning osaühingute regulat-

damine võimaldab senisest lihtsa-

teabele ja hääleõiguse kasutamist

ette võimaluse võtta üldkoosolekust

sioonides, kes ei osale reguleeritud

malt tulundusühistut asutada.

üldkoosolul füüsiliselt osalemata.

osa elektrooniliste vahendite abil ning

turul, et lihtsustada ka selliste

me tingimus kahe liikme olemasolu

näitliku loetelu erinevatest elektroo-

äriühingute juhtimist ning anda

Täiendavalt tehakse muudatused

Direktiivi kohaselt peavad liikmesrii-

nilise osavõtmise viisidest. Selline

nende äriühingute aktsionäridele ja

kõikide juriidiliste isikute juhtor-

gid lubama börsiäriühingutel pakku-

võimalus tuleb fikseerida aktsiaseltsi

osanikele võimalus oma õiguste

ganite liikmete ametisuhte lõppe-

da oma aktsionäridele mistahes vor-

põhikirjas. Nii nimetatud kui ka ni-

paremaks teostamiseks.

mise regulatsioonides. Muude-

mis osalemist üldkoosolekul elekt-

metamata elektrooniliste osavõtmise

rooniliste vahendite abil. Eelkõige

viiside pakkumise juures tuleb aga

Lisaks üldkoosolekust elektroonilise

kokkukutsumise nõudeid. Kui het-

aga üldkoosoleku ülekannet reaal-

pöörata tähelepanu sellele, et elekt-

osavõtmise võimalusele saavad bör-

kel saavad erakorralise üldkoos-

ajas ja sellest osavõtmise võimalust

roonilise osavõtmise viisid oleksid

sil noteerimata aktsiaseltsid ja osa-

oleku kokku kutsuda aktsionärid,

ning süsteemi, mis võimaldab

turvalised ja tagaksid isikute identi-

ühingud teha teatud üldkoosolekule

kelle aktsiatega on esindatud vähe-

hääletada enne üldkoosolekut või

fitseerimise. Kui aktsiaselts ei suuda

või osanike koosolekule esitatavad

malt 1/10 aktsiakapitalist, siis eel-

selle ajal, vajaduseta määrata voli-

tagada aktsionäridele turvalist elekt-

dokumendid edaspidi kättesaada-

nõu kohaselt piisab börsiaktsia-

tuse alusel koosolekul füüsiliselt

roonilise osavõtmise viisi, siis ei ole

vaks ainult äriühingu veebilehel,

seltside korral ka 1/20 osalusest

kohalolevat esindajat.

lubatud sellist võimalust pakkuda.

selle asemel, et neid dokumente

aktsiakapitalis.

takse ka erakorralise üldkoosoleku

Ekspordi Akadeemia

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Turundus- ja meediaekspertide soovitus – olge huvitavad!

Lühidalt: Aktsionärid, kes ei viibi Eestis või ei saa muul põhjusel üldkoosolekul osaleda, peaksid saama oma õigusi teostada sama lihtsalt kui kohapeal viibijad. Seega saavad kõik aktsiaseltsid soovi korral oma aktsionäridele võimaldada üldkoosolekul osaleda ja hääletada elektrooniliselt, kui on tagatud hääletamise turvalisus.

Börsil noteerimata aktsiaseltsid ja osaühingud võivad teha teatud üldkoosolekule või osanike koosolekule esitatavad dokumendid edaspidi kättesaadavaks ainult äriühingu veebilehel. See lihtsustab äriühingu juhtimist ning võimaldab aktsionäridel ja osanikel tutvuda vajaliku informatsiooniga interneti vahendusel koosolekul kohal viibimata.

Vähendatakse tulundusühistu liikmete arvu, asendades seni kehtinud minimaalselt viie liikme tingimus kahe liikme olemasolu tingimusega. See lihtsustab tulundusühistu asutamist. Täiendavalt tehakse muudatused kõikide juriidiliste isikute juhtorganite liikmete ametisuhte lõppemise regulatsioonides.

19

PIRET SALMISTU Turundusdirektor

10.

Järgmine Ekspordi Akadeemia avatud seminar toimub 31. märtsil ning siis on teemaks „Teenustemajandus ja finantsturud”.

märtsil toimus Kauban-

mistõttu ta peab neid mõttetuks

dus-Tööstuskojas Ekspor-

raharaiskamiseks. Praeguses ma-

di Akadeemia järjekordne seminar,

jandusolukorras tuleb vaadata, kus

mis keskendus turundusele ja mee-

on odav end nähtavaks teha – PR ja

dias toimuvatele trendidele. Jahe-

internet ning väikestel ettevõtetel

nev majandusolukord nii Eestis kui

omavaheline koostöö on selleks

ka mujal maailmas esitab meie eks-

parimad võimalused. Peter Kandi-

portööridele uusi väljakutseid. Tihe-

maa on teinud koostööd selliste

nev konkurents sunnib ettevõtteid

tuntud ettevõtetega nagu Handels-

hindama kriitiliselt praeguseid prot-

banken, Levi`s, GM, Viking Line,

sesse ning neid uuendama.

Toyota, Suzuki, H&M jpt.

Ekspordi Akadeemial esinesid: Peter

Robin Gurney selgitas interneti-

Kandimaa (Brandreality), Robin

turunduse spetsialistina, et rek-

Gurney (Altex Marketing), Aavo

laami tehes pole sihtgrupiks mitte

Kokk (Catella Corporate Finance) ja

üksnes kliendid, vaid ka firma töö-

Peeter Marvet (Tehnokratt.net).

tajad, koostööpartnerid, potentsiaalsed töötajad ja ajakirjanikud –

Peter Kandimaa, kelle reklaami-

igaüks neist vajab oma sisu ja sõnu-

-auhindade kokkulugemisel tuleb

mit. „Sisu on kuningas ja lingid on

arvestada kolmekohalise numbriga

kuninglikud! – see annab edasi in-

Registreerimine: Kristina Bondarenko

ning kes on pälvinud mitu Kuldse

terneti olemuse ja võimalused, sest

Projektijuht E-post: kristina@koda.ee Tel: 604 0083

Lõvi auhinda Cannes´is rõhutas, et

internetis on palju infot omavahel

reklaami tuleb teha nii, et see teki-

lingitud ning kui Su sõnumi sisu ja

taks huvi ning samas ei püüaks ära

lingid on õiged, siis oled sa n-ö ole-

teha müügitööd. Peter soovitas

mas,” ütles Robin. Vähese ajares-

pikalt oma plaane ette mõelda ja

sursi puhul ei soovita ta kasutada

koostada pikaajaline reklaamistra-

blogisid, vaid kommenteerida selle

teegia, mis pole koostatud kolmeks

asemel hoopis teiste blogisid.

nädalaks, vaid viieks aastaks. „Ärge

Robini sõnul peetakse ka e-posti

muutke pidevalt strateegiat, vaid

alahinnatud kommunikatsiooniva-

tehke alguses ära suur töö ning

hendiks, kuid selle kanali õige kasu-

jääge siis selle juurde!“ Ka on Peter

tamine võimaldab palju. Robin on

veendumusel, et tarbijauuringud ei

teinud koostööd paljude nii Eesti kui

näita kunagi reklaami efektiivsust,

ka Inglismaa ettevõtetega nagu

Ekspordi Akadeemia kohta loe täiendavalt veebilehelt www.koda.ee/?id=45491.

Ekspordi Akadeemia korraldamist rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond.

20

Ekspordi Akadeemia

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

EAS, Pärnu Konverentsid, Äripäev,

oma töös on lihtsa moega võimalik

Riigikantselei, BBC, Adidas ja Bar-

rakendada. Peeter soovitas kõikidel

claycard.

eksportööridel oma kodulehega silma paista ja huvitav olla, sest igavaid

Literaat ja finantsist Aavo Kokk

ja vähe huviäratavaid veebilehti on

rääkis sellest, miks halvad uudised

liigagi palju. „Ärge riputage oma vee-

köidavad masse ja müüvad paremini.

bilehele allalaaditavaid Wordi, Exceli

Vastus sellele küsimusele on uudis-

või Acrobati faile, vaid kasutage või-

kriteeriumid – halb sõnum on eba-

malusi, mis muudavad veebilehe

tavaline, tugevat emotsiooni tekitav,

visuaalsemaks ja paremini kasu-

päevakajaline, geograafiliselt lähe-

tatavaks,” ütles Marvet. Peetri hobi

dane, värske, konfliktne ja promi-

ja nüüdseks ka haip on ajast veidi

nentne. Ettevõtte seisukohalt võiks

eespoololeva

Aavo sõnul enda kohta käivates

häkerdamine.

tehnoloogia

kallal

Ettevõtjatele pakutakse võimalust silmaringi avardamiseks SIRLI TANILOO Sihtasutus Archimedes

uudistes nendest kriteeriumitest sõnumis sees olla ebatavalisus, et

Ekspordi Akadeemia soovitused

see tähelepanu tõmbaks. Aavo soo-

Eesti eksportööridele enda ja oma

vitab igal ettevõtjal mõelda, mida

toodete nähtavaks tegemiseks:

tema ettevõtte kohta kohe esimesel

Kodulehe optimeerimine on

E

ttevõtete esindajatel on või-

Käimasoleva taotlusvooru õppe-

malik oma silmaga kohapeal

lähetused toimuvad ajavahemikus

küsimisel teatakse ning ei soovita

odav ja väga efektiivne võimalus

ettevõtte imidži loomisel siduda et-

kriisi ajal nähtav olla. Koduleht

kaeda, mismoodi korraldatakse

september 2009 – juuni 2010 ja

tevõtet mõne konkreetse isiku, vaid

on parim müügimees, alati are-

kutseharidust teistes Euroopa riiki-

kestavad 3-5 päeva. Reeglina osa-

parem toote või teenusega. Isiku

nev. Kasutage seda ära!

des.

leb ühest riigist igas grupis üks ini-

ajalugu ja seotus ettevõttega ei

Väikeste firmade võimalus Ees-

pruugi olla nii pikk kui ettevõtte enda

tis täna on teha koostööd ja läbi

Hariduskoostöö keskuse vahendu-

See soodustab kontaktide loomist

ajalugu. „Ka kuulujutud on kiired

selle paremini hakkama saada!

sel toimuvad õppelähetused või-

kolleegidega teistest Euroopa riiki-

infokandjad, mistõttu hoolitse alati

Kasutage PRi ja kuulujutte enda

maldavad külastada erinevate rii-

dest.

selle eest, et jutt, mida edasi räägi-

kasuks ning pange ajakirjanikud

kide kutseõppe seisukohast olulisi

takse, sisaldaks kõiki fakte, sest

endast rääkima!

asutusi, kohtuda võtmeisikutega,

Õppelähetusega seotud reisi- ja

uuringute põhjal mõtlevad inimesed

Ärge alahinnake personaalset

kelleks on teiste riikide sotsiaal-

elamiskulud kaetakse Euroopa

puuduva osa ise välja,“ ütleb Aavo.

suhtlemist oma klientide ja part-

partnerid – ettevõtjad, ametühin-

Komisjoni „Elukestva õppe prog-

Aavo on töötanud Eesti Ekspressi

neritega. Olge nendega pidevas

gud, samuti riigivõimu esindajatega,

rammi” raames õppelähetuse sti-

peatoimetaja ja Eesti Päevalehe

kontaktis, rääkige, pärige – ini-

kutseõppeasutuste juhtidega jne.

pendiumi toel.

peadirektorina ning olnud ka Eesti

mestele tuleb tähelepanu pöö-

Hoiupanga juhatuse liige.

rata. Neil ettevõtetel, kes seda praegusel ajal teevad, läheb

„Tehnokratt” Peeter Marvet andis

palju paremini!

osalejatele praktilisi soovitusi, kuidas

Mõelge läbi, mis on teie lugu,

veebikeskkonnas äri edendada. Kui

mida te tahate rääkida. Kasu-

kulutada pisut aega veebikeskkon-

tage selle loo edastamiseks

nast tööriistade otsimisele näiteks

õigeid kanaleid!

asendamaks Excelis või Wordis teh-

Kasutage julgesti odavaid või

tud dokumentide koostamist, siis

tasuta internetist saadavaid

võimaldab see hiljem oluliselt aega

tööriistu, mis võimaldavad häid,

kokku hoida ja efektiivsemalt tööd

efektiivseid ja odavaid lahen-

teha. Samuti on interneti tohututes

dusi laopidamise, andmebaa-

avarustes väga palju tööriistu, mis

side,

võimaldavad häid ja odavaid lahen-

veebipõhiste dokumentide hal-

dusi laopidamise, andmebaaside,

damiseks.

telefonilahenduste ja veebipõhiste

Harige ennast, käige koolitus-

dokumentide haldamiseks. Osalejad

tel – praegu on selleks õige aeg!

said praktiliste näidete abil teada

Olge huvitavad ja teid märga-

palju kasulikku ja huvitavat, mida

takse!

telefonilahenduste

ja

mene ja grupis on 10–12 osalejat.

Lisainfo: Sirli Taniloo Tel: 696 2410 E-post: sirli@archimedes.ee Sihtasutus Archimedes Hariduskoostöö keskus www.hkk.ee/haridusjuhid

Õppelähetuste alane teave, õppelähetuste kataloog, toetuse taotlemiseks vajalik taotlusvorm ja ka juhised taotluse esitamiseks on leitavad veebilehelt www.hkk.ee/haridusjuhid. Õppelähetuse stipendiumitaotlusi saab esitada kuni 9. aprillini 2009.

Haridus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

21

Ettevõtte restart koos ülikooliga Euroopa Sotsiaalfondi toel (DoRa programm) on võimalik ülikoolidel koolitada doktorante koostöös ettevõtetega, kes osalevad doktoriõppe läbiviimisel praktikabaasina. Tegevuse raames toimub doktorandi õppetöö ülikooli juures, praktiline uurimistöö ettevõtte juures. Doktoriõppe kvaliteedi ja tuleTIIA RANDMA Haridusnõunik

Ü

likoolid ja valdkonnad

muslikkuse eest vastutab ülikool ning väljastatav kraad on PhD.

Stipendiumi kasutamise tingimused

juures toimuvate tegevuste eelarve.

võimalik rahastada kokku 35 täien-

Ettevõte peab panustama dok-

davat doktorantuuri õppekohta.

torandi koolitamisse summa, mis

Toetust saavad taotleda Eesti Maa-

Praktikabaasiks võivad olla Eestis

võrdub vähemalt poolega riikliku

ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallin-

paiknevad teadus- ja arendusasu-

koolitustellimuse õppekoha rahas-

na Ülikool ja Tartu Ülikool. Täienda-

tused (v.a ülikoolid), avaliku sektori

tamise kehtivast määrast.

Käesoleval õppeaastal on võimalik

vaid doktorantuuri õppekohti eral-

asutused ja ettevõtted. Kaasatud

Doktorantuuri õppekohtade rahas-

täiendavaid doktorantuuri õppe-

datakse järgmistes valdkondades:

ettevõttel peab olema reaalne ja

tamist on võimalik taotleda ka taga-

kohti taotleda kuni 1. aprillini 2009.

sealsamas rakendatav arendus-

siulatuvalt alates 1. septembrist

Taotlejaks on ülikoolid ja sooviaval-

info- ja kommunikatsiooni-

tegevus. Ettevõttele kompenseeri-

2008, ent seda vaid juhul, kui dok-

dused tuleb esitada ülikooli juht-

tehnoloogia,

takse õpingute käigus praktika-

torant on õppeaasta alguse seisuga

konna kaaskirja ja ülikoolipoolsete

materjalitehnoloogia,

baasina tegutsemise tõttu tekkinud

immatrikuleeritud taotleva ülikooli

prioriteetidega.

keskkonnatehnoloogia,

kulu. Ülikool kohustub ettevõttega

doktoriõppesse

biotehnoloogia,

allkirjastama

partnerluslepingu,

taotluse esitamise hetkel kehtiv

energeetika,

milles sätestatakse osapoolte õi-

kokkulepe õppetöös osaleva ette-

tervis.

gused ja kohustused, sh ettevõtte

võttega. Koostöös ettevõtetega on

Täpsem info programmi kohta: Katrin Kiisler E-post: katrin@archimedes.ee www.archimedes.ee

ja

ülikoolil

Tähtaeg ja taotlemine

on Programmi „Teadusalane koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel“ (DoRa) elluviijaks on Sihtasutus Archimedes.

22

Ärieetika

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Kogume näiteid Eesti vastutustundlikest ettevõtetest!

Kaubanduskoda hakkas näiteid Eesti ettevõtjate ühiskondlikult vastutustundlikest algatustest ja põhimõtetest koguma 2006. aastal. Eesmärk oli näidata avalikkusele, et meie väikeses riigis on palju ettevõtjaid, kes peale oma põhitegevuse panustavad ka töötajate rahulolusse, edendavad kohalikku või kogu Eesti elu, ANNIKA EESMAA Turundus- ja liikmesuhete projektijuht

P

lahendavad keskkonnaprobleeme ja teevad muud tänuväärset.

ropageerisime ärieetikat ning

teistele eeskujuks seada, saates

eetika tegeleb küsimustega, kas

toetusi ning suuremõõtmelisi hea-

tutvustasime ja tunnustasi-

ühiskonnale sõnumi, et selline tege-

kindlad äripraktikad on vastuvõe-

tegevusprojekte, vahel piisab ka

me vastutustundlikke ettevõtteid

vus on hea. Ainult nii võime loota, et

tavad. Eetiline ettevõtlus praktikas

väikestest asjadest, millel ei olegi

Teatajas ning Kaubanduskoja vee-

eetiline käitumine ja vastutustunne

on aga tihedalt seotud vastutustun-

alati otsest rahalist väärtust, vaid

bilehel. Samuti andsime ettevõt-

muutub normiks.

dega.

pigem hea tahe ja soov aidata.

Kogume positiivseid praktikaid ette-

Vastutustunde all mõtleme näiteks

Kui ka Teie ettevõttel on positiivseid

võtetelt, kes lisaks kasumi teenimi-

teistega arvestamist, tulevikku suu-

algatusi ja tegevusi, mida teistele

sele:

natud otsuseid ja oma tegevuse

eeskujuks seada, siis palume Teil

on eesmärgiks võtnud olla head

mõju analüüsimist. Igal ettevõttel

vastata küsimustele eelpool maini-

äripartnerid,

on mõju kõigele, millega ta kokku

tud teemadel.

panustavad oma töötajate ra-

puutub, eriti oma töötajatele, koha-

hulolu kasvu,

likule kogukonnale ja keskkonnale.

Samuti ootaksime vihjeid teiste et-

edendavad kohalikku või Eesti elu,

Tegevust analüüsides ja ümberkor-

tevõtete kohta, kes Teile tunduvad

lahendavad keskkonnaproblee-

raldusi tehes, saavad ettevõtted

olevat oma vastutustundliku tege-

me või arendavad mõnda vald-

sageli oma positiivset mõju ühis-

vusega teistele eeskujuks ja keda

konda (nt spordiala).

konnale suurendada. Kasu on mõle-

soovitate intervjueerida.

mises osalejate tutvustamiseks välja kogumiku „Näiteid Eesti ette-

Kaubanduskoja küsitluse eesmärk on koguda positiivseid näiteid Eesti ettevõtete vastutustundliku tegevuse kohta.

Soovime neid ettevõtteid tunnustada, eeskujuks tuua ja nende kogemusi levitada. võtete ühiskondlikult vastutustund-

mapoolne. Vastutustundlike ette-

likest tegevustest”. Vastutustundlikke ettevõtteid saime tol korral kokku 71 ja siinkohal täname veel-

Miks me küsime?

võtjate sõnul näevad nad tulemusi

Loodame väga, et leiate aega ja

näiteks oma ettevõtte maine tõu-

tahtmist Kaubanduskoja algatusega kaasa tulla.

kord kõiki, kes leidsid aega meie al-

Kaubanduskoja küsitluse eesmärk

sus, töötajate efektiivsuse kasvus,

gatusega kaasa tulla!

on koguda positiivseid näiteid Eesti

paremas elukeskkonnas.

Jääme ootama häid mõtteid ja küsi-

ettevõtete vastutustundliku tegeNüüd hakkame taas koguma näiteid

vuse kohta. Soovime neid ettevõt-

heade algatuste kohta, mida Eesti

teid tunnustada, eeskujuks tuua ja

ettevõtetes on tehtud ja tehakse.

nende kogemusi levitada. Teeme

Otsime üles ettevõtted, kes on sil-

seda selleks, et ka üldine ärieetika

Kui vastate meie küsimustele ja

ma paistnud oma eetilise ja vastu-

tase Eestis tõuseks ja vastutus-

olete nõus oma ettevõtte positiiv-

tustundliku käitumise poolest, in-

tundlik käitumine saaks normiks.

seid tegusid ja algatusi teistele

tervjueerime nende ettevõtete juhte ja kirjutame üles, mida head oleks

Kuidas Teie saate kaasa aidata Eesti ärikultuuri paranemisele?

eeskujuks seadma, saategi kaasa aidata mõtteviisi levimisele.

teistel nende tegevusest õppida.

Mis on eetika ja vastutustunne äris?

Kaubanduskoda leiab, et selliseid

Eetika on filosoofia haru, mis uurib

et vastutustundlikuks käitumiseks

ettevõtjaid on vaja tunnustada ja

moraali ja valikute tegemist. Äri-

ei peeta alati väga suurejoonelisi

musi ning täidetud küsimustikke.

Lisainfo: Annika Eesmaa Tel: 604 0094 E-post: annika@koda.ee

Tahame tähelepanu pöörata sellele,

Küsimustiku leiate veebilehelt www.koda.ee/?id=45909.

Innovatsiooniveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

TIIU ALLIKMÄE Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

23

Miks tegeleda innovatsiooniga?

Kõige sagedaminiesinevad innovatsiooni põhjused Eesti organisatsioonides on efektiivsuse suurendamise ja parema teenuse pakkumise vajadus. Innovatsiooniga tegeletakse, et teha inimeste (ja ka loomade) elu paremaks, mugavamaks, muuta olemasolevat tegevusmudelit lihtsamaks, kasutada ära olemasolevaid või välja töötada uusi tehnoloogilisi lahendusi ja täita uue toote või teenusega turul vaba nišš.

E

nd uuendajatena portaalis

kes kasutab nii oma loomingus kui

millest kujunes aasta kultuurisünd-

märk on tutvustada maailma pari-

in.ee registreerinud inimeste

ka õpetamise protsessis pidevalt

mus nr 1. Projekti märksõnaks oli

maid e-valdkonna sisuteenuseid ja

arvu põhjal (märtsi alguseks juba üle

uusi lähenemisnurki. Oma viimasel

koos tegemine ning liitmine ühise

innovatiivseid lahendusi.

2000) võib väita, et innovatsiooni-

näitusel Inventtuur esitles Kadi

eesmärgi nimel, mis on innovatsioo-

potentsiaali Eestis on. Milliste oma-

Pajupuu omaleiutatud kangasoaga

ni üheks olulisimaks eelduseks.

duste põhjal tunda ära uuendus-

kootud iselaadseid tehnoloogilisi

meelne inimene, uuendaja, innovaa-

kanganäidiseid.

Uudeid lahendusi sünnib meie ümber pea iga päev. Laevapiletid.ee on

Innovaatiliseimaks turundusteoks

teadaolevalt esimene keskkond

valiti SEB projekt Paketid – Igaühele

Läänemere-regioonis ja unikaalne

Õpilasfirmade konkursil pälvis Inno-

oma, mis pälvis žürii tunnustuse

ka maailma mastaabis, kust saab

vatsiooniaasta auhinna õpilasfirma

eelkõige innovaatilise lähenemise ja

ühest kohast reaalajas tellida pile-

otsib probleemidele lahendusi;

Roheline Jälg, kes on enda südame-

selle eest, kuidas kliente segmen-

teid regiooni kõikidele laevadele.

soovib oma ideed ka edukalt ellu

asjaks võtnud inimeste loodus-

teerida ning muidu keeruline panga-

Rahvusliku mustriga papud on juba

viia;

hoiualase teadlikkuse tõstmise ja

teenus kliendile lihtsaks teha ja

südameid vallutanud...

on avatud teistsugustele võima-

arvutab selleks välja igaühe CO2

kaubastada. Eestis väljatöötatud

lustele;

jalajälje ning puude arvu, mida

paketid on kasutusele võetud ka

Nagu näha, innovatsioonipotent-

julgeb võtta riske;

peaks selle neutraliseerimiseks istu-

teistes riikides, kus SEB tegutseb.

siaali Eestis on – siintoodu on ainult

ei karda mõne ebaõnnestumise

tama.

tor?

Uuendusmeelne inimene:

väike osa tegelikult toimuvast. Ja

järel uuesti proovida;

Teaduspreemia 2009 raames anti

innovatsioon võib olla mistahes

on enesetäiendamisele ja uue

Noore arhitekti preemia, mille ees-

välja auhind Innovaatilise tooteni

valdkonnas, teadustööst kanga-

õppimisele suunatud;

märgiks on virgutada noorte arhi-

viinud väljapaistva teadus- ja aren-

kudumise ja laulupeoni välja. Mida

näeb võimalusi uus ja vana in-

tektide innovaatilist ja loovat mõtle-

dustöö eest. Selle sai H. Abeni poolt

rohkem uuendusi, seda mitmekesi-

tegreerida;

mist läks sel aastal Siiri Vallnerile.

juhitud töögrupp „Integraalse foto-

sem ja kasu(m)likum on meie iga-

elastsusmeetodi teooria, mõõtmis-

päevaelu.

tahab ja oskab teha koostööd ning on avatud oma ideede jaga-

Turunduskonverentsil

misele teistega.

2009

Password

tehnoloogia ja aparatuuri välja-

innovatsiooniaasta

töötamine ja rakendamine jääk-

meeskond välja kaks eriauhinda:

pingete mõõtmisel klaasitööstuses”

Innovatsiooniaastal on uuendus-

innovaatilise suhtekorraldusteo ja

töö eest.

meelsete tegude eest tunnustatud

turundusteo auhinnad. Innovatsioo-

juba päris mitmeid inimesi.

niaasta meeskond valis tunnusta-

Infoühiskonna konverentsil „Tark

miseks Loovagentuur Maailm kor-

mees taskus” tunnustati parimaid

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu

raldatud maailma esimese võru-

Eestis valminud e-lahendusi. Kon-

aastakonverentsil andis Innovat-

keelse laulupeo Uma pido kommu-

kursi „Parim Sisuteenus 2009” võit-

siooniaasta juht Urmas Kõiv eri-

nikatsiooni korraldamise (tellija

nud lahendused esindavad Eestit

preemia kõige innovaatilisemale

Võru Instituut), mis tõi Võrumaal

rahvusvahelisel konkursil World

tekstiilikunstnikule Kadi Pajupuule,

kokku üle 10 000 inimese ning

Summit Award (WSA), mille ees-

andis

Aasta 2009 on kuulutatud Innovatsiooniaastaks ja selle initsiaatoriteks on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning EAS.

24

Etikett

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Tere tulemast hotelli – tegema tööd... puhkama!

Hiljaaegu broneerisin endale tööreisiks hotellitoa. Kodulehel nägi kõik välja korrektne ja teenindus oli meeldiv. Paraku kohale jõudes ei olnud tegelikkus just rõõmustav, igal juhul tööd tegevale inimesele see hotell küll ei sobinud.

Ma ei ole just igapäevane ärireisidel käija ja seetõttu tahaksingi teada: TIINA TŠATŠUA EBSi õppejõud

K

kuidas saada aru, kas pakutav hotell vastab minu nõuetele?

ahjutundega tuleb tunnis-

nii ajaloolises hoones asuv, perso-

käterättidele ja hügieenikomplek-

Erivajadustega inimeste toal on

tada, et ilmselt on meil kõigil

naalse klienditeenindusega nn bu-

tidele näiteks juukseföön, hommi-

laiemad uksed, uksesilmad paikne-

kõrvuti meeldivate mälestustega

tiikhotell kui ka ülimoodsa sise-

kumantel jne. Sviidis võivad lisaks

vad kahel kõrgusel, lülitid asetsevad

töö- või puhkusereisilt ka meenu-

kujundusega pilvelõhkuja.

telerile olla videomagnetofon, ar-

madalamal, tualettides ja vanni-

vuti, faks, püksipress, seif, mini-

tubades on spetsiaalsed abivahen-

tusi, kus hotelli poolt pakutav teenus on osutunud reklaampiltidel

Saabumine

baar jne.

did. Sageli on niisugused toad ühen-

ja reisifirma poolt lubatust hoopis

Hotellis võtab külalisi vastu portjee,

Äriklassi toa suurus ja mööblivalik

datavad naabertoaga, et erivajadus-

erinevaks ja seda sugugi mitte pari-

kes hoolitseb pagasi eest nii saabu-

võimaldab tunda end mugavalt ka

tega inimesel oleks mugav suhelda

mas mõttes. Aastatepikkune koge-

misel kui ka lahkumisel, tutvustab

pikemal ärireisil ja teha hotellitoas

tugiisikuga.

mus ütleb – usalda vaid ennast – meil

tuba, tellib vajadusel takso jne. Hea

tööd. Võrreldes standardklassiga on

Hotellides on toad ka allergilistele

kõigil on erinev maitse ja arusaam,

teeninduse puhul on sobilik anda

tuba suurem ka ruutmeetritelt,

inimestele.

milline teenus on kvaliteetne ja meie

jootraha. Pärast registreerimislehe

sageli on voodi laiem. Sisustuse

jaoks sobivam. Kindel kipub olema

täitmist saab külaline toavõtme.

hulka kuuluvad üldjuhul teler, föön,

Minibaar

vaid see, et leida hotell, kus kvali-

Viimasel ajal kasutatakse enamasti

püksipress, seif jne, tagatud on kiire

Hotellitoa minibaar sisaldab valikut

teetne teenus ja odav hind on ühen-

magnetkaarte, mis avavad ukse ja

internetiühendus. Paljud hotellid

alkohoolseid ja karastusjooke, küp-

datud, on keerukas ja eeldab tõsist

lülitavad sisse ka hotellitoa elektri.

pakuvad äriklassi klientidele suurt

siseid, pähkleid, šokolaadi jms.

eeltööd. Mida rohkem teenusest tea-

Registreerimisel võidakse paluda

valikut teenuseid.

Klient peab ise arvet, kui palju ja

da, seda korrektsemalt oskate oma

luba teha koopia teie krediitkaardist

Standardklassi toa suurus ja mu-

mida ta tarvitab, märkides selle üles

soove teenuse pakkujale esitada.

või küsitakse teatud summat sula-

gavus on sobiv lühemaks töö- või

vastavale lehele. Uute hotellide

rahas, mis hiljem tagastatakse.

pikemaks puhkusereisiks. Tavava-

minibaarid võivad olla ühendatud

Hotelle eristatakse tavaliselt asu-

Kõiki hotellis kasutatud teenuseid

rustuse hulka kuuluvad teler, mini-

arvutiga, mis registreerib auto-

koha, pakutavate teenuste või hinna

saab kanda toa arvele ja tasuda

baar jne.

maatselt, mida võetakse. Arve tasu-

järgi. Taseme määramiseks on tun-

nende eest lahkudes. Mõnes riigis

Apartemendi sisekujundus sõltub

takse hotellist lahkudes.

tuim tärnisüsteem, mille põhjal ja-

palub teenindaja jätta passi vastu-

hotelli tasemest. Enamasti on tege-

NB! Minibaari hinnad on enamasti

gatakse hotellid viide kategooriasse.

võtulauda, et täita registreerimis-

mist suurema ehk luksusnumbriga,

kõrgemad kui sama kauba hinnad

Soodushotellide mõte on pakkuda

nõudeid. Selleks kulub tavaliselt

kus elutuba ja magamistuba asuvad

kaupluses.

soodsa hinnaga korralikku ööbimis-

mõni tund.

eraldi. Erinevus sviidist seisneb üldjuhul toiduvalmistamise võima-

Seif

ühe tärniga (lihtsad) ja kahe tärniga

Toad

luses. Apartement võib olla ka lihtsa

Sõltuvalt hotellitoa klassist võib

(standardklassi) hotellid.

Sviit on mugava ja sageli isegi luk-

sisustusega hotellituba, kus on

seifi kasutamine olla tasuta või

ja pesemisvõimalust. Siia kuuluvad

susliku sisustusega korter hotellis.

eraldi kööginurk külmkapi ning vaja-

tasuline. Mõnes hotellis puuduvad

Esmaklassilisteks hotellideks võib

Tavaliselt on sviidis vähemalt kaks

like nõudega toidu valmistamiseks

toaseifid, sel juhul tasub küsida, kas

nimetada kolme tärniga (keskklassi)

tuba: elu- või töö- ning magamis-

ja serveerimiseks. Mõnes aparte-

hotellil on üldseifi, kuhu vajalikke

ja nelja tärniga (äriklassi) hotelle.

tuba. Vannitoa standardvarustuse

ment-hotellis koristatakse tube vaid

esemeid paigutada. Moodsate ho-

Viietärni- ehk luksushotell võib olla

hulka kuuluvad lisaks tavalistele

1-2 korda nädalas.

tellide seifides on ka elektrikontakt,

Etikett

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

25

Meil kõigil on erinev maitse ja arusaam, milline teenus on kvaliteetne ja meie jaoks sobivam. Kindel kipub olema vaid see, et leida hotell, kus kvaliteetne teenus ja odav hind on ühendatud, on keerukas ja eeldab tõsist eeltööd.

kuhu saab jätta laadima sülearvuti või mobiiltelefoni.

Toateenindus

tööbokse, kus on arvuti, interneti-

rema jootraha maksmist. Jootraha

Ööpäev läbi on võimalik tellida tup-

ühendus, faks, paljundusmasin jne.

andmine on kliendi vabatahtlik otsus.

pa soovitud einet. Teenuse kirjel-

Tavaliselt saab ärikeskuse kaudu

Tasuline televisioon

duse ja menüükaardi leiab hotelli-

sekretäri-, tõlgi- ja teiste asjatund-

Hotellitoa telerist näeb tavalisi tele-

toast. Serveerimisaeg algab alates

jate teenust.

kanaleid, ent saab vaadata ka lisa-

20 minutist.

programme. Tasulised kanalid on

Hommikueine kuulub hotellitoa hin-

Restoran

on soovitatav kontrollida arve üle ja

eristatud vastava märgistusega

na sisse, tuppa tellides tuleb maks-

Hotellides on väga erinevate kööki-

tasuda juba eelmisel õhtul.

puldil ja kindlasti juhib sellele

ta eraldi. Hea teeninduse eest an-

dega restorane, kus meeldiva õhtu-

tähelepanu ka teenuseid tutvustav

takse teenindajale jootraha.

eine juurde pakutakse ka sobilikku

Hinnang

teabematerjal hotellitoas. Tasutak-

Lahkumine ja arve tasumine Kui ärasõit on varajasel kellaajal, siis

muusikat ja meelelahutust. Popu-

Kõik hotellid on tänulikud tagasiside

Concierge

laarsed on buffet-lauaga restoranid,

eest. Hinnangut võidakse küsida an-

Kõrgetasemelistes hotellides pakub

kus pakutakse rikkalikus valikus

keedis, mis on jäetud hotellituppa.

Keemiline puhastus, pesupesemine, triikimine, jalatsite puhastus

kogenud teenindaja igakülgset abi

külmi ja sooje roogi. Hinna sisse

Mõnes hotellis palutakse täita an-

teid huvitavate teenuste tellimisel.

kuulub tavaliselt toit, jookide eest

keet lahkumise ajal vastuvõtulauas

Concierge broneerib teatri- ja kont-

makstakse eraldi.

või küsitakse otse, kuidas külaline

Igast hotellitoast leiab kirjaliku tea-

serdipileteid, restoranikohti, aitab

se hotellist lahkudes.

rahule jäi. Kui mõni teenus ei vas-

korraldada reisi jne. Concierge on

Hommikusöök

tanud ootustele, siis on soovitatav

ja hinnaga. Nimekirjale on lisatud

hotellikülalisele nagu sekretär, kes

Tavaliselt kuulub toa hinna sisse

võtta ühendust teenindajaga, kellel

tellimiskaardid ja vastavad kilekotid.

edastab vajadusel teateid, saadab

hommikusöök, mis sõltuvalt hotelli

on võimalik tehtud viga parandada.

Kott esemetega ja täidetud telli-

fakse jne.

klassist võib olla tass kohvi, sai ja

Kui see ei anna soovitud tulemust,

marmelaad või rikkalik toidulaud,

siis tuleks suhelda juhtkonna esin-

kus on nii külmad kui ka soojad road.

dajaga, kes teeb kõik, et klient jääks

bematerjali koos teenuste kirjelduse

miskaart jäetakse tuppa või antakse toateenija kätte. Jalanõud aseta-

Lobibaar

takse toaukse taha või vastavale

Lobibaar on koht, kus saab meeldi-

riiulile toas. Tasutakse hotellist lah-

valt aega veeta, aga ka korraldada

Jootraha

kudes.

kokkusaamisi äripartnerite ja reisi-

Hea teeninduse eest tänatakse

rahule.

kaaslastega. Hea tava kohaselt

teenindajat jootrahaga, mille suurus

Konditsioneer

oodatakse hotellis elavat tuttavat

võib riigiti kõikuda. Seda tasub eel-

Konditsioneer töötab hotellides kas

just lobibaaris. Hotellituppa min-

nevalt

nakse ainult kutsel.

Restoranides on keskmine jootraha

ööpäev läbi või kindlatel kellaaega-

uurida

reisikorraldajalt.

tavaliselt 5-10 protsenti arvest.

del. Kõrgeklassilistes hotellides kuulub teenus hotellitoa hinna sisse. On

Ärikeskus

Mida kõrgetasemelisem teenus ja

ka hotelle, kus konditsioneeri eest

Äriklassi hotellides on loodud head

oskuslikum teenindaja, seda suu-

tuleb eraldi maksta ja see lülita-

tingimused igapäevaseks tööks.

rem on ka jootraha. Seega eeldab

takse sisse pärast arve tasumist.

Võimalik on üürida kabinette või

heas ja kallis hotellis elamine suu-

Artiklis on kasutatud käsiraamatut „Etikett tööl ja kodus” (autorid Tiina Tšatšua ja Mati Lukas).

26

Nõuanne

ILMAR MIHKELSOO Google Adwords Professional Altex marketing

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Google AdWords eksportööridele Google ärimudel lähtub lihtsast põhimõttest: võitma peavad kõik osapooled. Seetõttu on Google AdWords´i lähenemine reklaamidele lihtne ning odav.

M

aksustamine toimub kliki-

kampaania ning seista hea selle

keelekasutusest: milliseid sõnu ning

põhiselt (PPC – Pay Per

eest, et olete nähtav potentsiaal-

väljendeid nad kasutavad ning mil-

Click), häid (kasutajatele meeldi-

sele tarbijale mistahes sihtriigis

liste ajenditega seda teevad. Näi-

vaid) reklaame premeeritakse pare-

ilma, et selleks tuleks teha eelne-

teks erinevaid märksõnu ja reklaa-

ma hinnaga ning maksta tuleb vaid

vaid suuri investeeringuid tradit-

mide variatsioone kasutades näete

reaalselt saadud klikkide, mitte aga

sioonilisse reklaami või kohapealse

kiiresti, mis on populaarseimad ning

kampaania ülespaneku või reklaa-

esinduse loomiseks.

millistel on suurem efektiivsus, sest paratamatult kasutavad osad ini-

mide näitamiste (view’d ehk Eestis kasutusel ka termin „kontaktide”)

Näiteks toodate puitmaju ja soovite

mesed „puumaja” asemel otsisõ-

eest.

neid Rootsi klientuurile turustada –

naks „palkmaja” või „metsamaja”

teostage märksõnauuring AdWord´

või „suvila” vms. Tulemuseks on

Lisaks läbi reklaamide tulevatele

sis ja valige välja need (rootsikeel-

oma klientide parem mõistmine.

klientidele, näitab uute reklaami-

sed) otsisõnad, mida arvate oma

kanalite kasutamine reklaamijat kui

potentsiaalset klienti kasutavat.

Uuri, milliseid otsisõnu kasutavad

e-teadlikku ettevõtjat imagoloogi-

Looge paar reklaaminäidist ja akti-

sinu kliendid. Võimalike märksõnu

liselt heas valguses.

veerige kampaania. Juba paari päe-

saate leida kasutades AdWord´si ta-

vaga on näha, millised otsisõnad

suta märksõna tööriista veebilehel

Märksõnade sihtimisega on võima-

toimivad paremini ja millist keeleka-

https://adwords.google.com/se

lik ennast potentsiaalsetele klien-

sutust klient eelistab.

lect/KeywordToolExternal.

tidele kättesaadavaks teha just siis,

Kui oled huvitatud: Altexis töötab hetkel kolm kogemustega ja Google poolt sertifitseeritud AdWords´i spetsialisti. Altexil on ka koostöölepe Googlega jagamaks tasuta Google AdWords´i 250krooniseid vautšereid, millega saavad soovijad turvaliselt AdWords´i katsetada.

Google AdWords´i vautšeri leiad www.altex.ee/koda.

kui nemad sind vajavad. Samuti

Mida paremini oled leitav otsimoo-

annab näiteks konkurentide nimede

torites, seda väiksem on surve tu-

kasutamine võimaluse laiendada

runduseelarvetele. Ent jõuda iga

Parema e-nähtavuse ja leitavuse

tarbijate arvamust antud valdkonna

oma valdkonnaga seotud otsisõna-

tagamiseks kasuta märksõnana

teenusepakkujate kohta ning en-

ga orgaaniliste otsitulemuste ette-

ka enda ala messe ja üritusi.

nast n-ö „pildile” saada ka siis, kui

otsa ei ole reaalne, eriti veel olu-

Näiteks saad nende messide

turul on olemas selged liidrid.

korras, kui püüate tegutseda rah-

kohta, kus ise osaled, kirjutada

Näpunäiteid:

vusvahelisel turul. AdWords aitab

reklaami, mis suunab messiga

Google AdWords on üks lihtsamaid

kiirelt ja odavalt tagada mitte ainult

tutvuja otse sinu messikodu-

ja kindlasti odavaim võimalus tu-

nähtavuse otsimootorites, vaid tes-

lehele.

rundustegevuse suunamiseks Ees-

tida erinevaid ideesid ning sihtrüh-

AdWords´i pakutav süsteem pre-

tist väljaspoole – olla nähtav teistes

ma reageeringut. Sealt saadava info

meerib hästi sihitud ja toimivaid

riikides ja teist keelt kõnelevale tu-

abil oskate paremini planeerida nii

reklaame, muutes nende kliki-

rule. Omaette suureks plussiks on

oma online- kui offline-kampaaniaid

hinda odavamaks.

siinkohal ka kampaaniate ja rek-

ja hinnata iga sihtturu äripotent-

laamide ettevalmistamise kiirus –

siaali.

muudatused on kõik Sinu kontrolli all ja operatiivselt teostatavad. Uue

Otsisõnaturundust ja PPCd kasu-

toote turule toomisel saate kiiresti

tades saate kiiresti ülevaate ka oma

ette valmistada rahvusvahelise

klientide ja toodetest huvitatute

Lisainfo: AdWords www.google.ee/adwords

I A

T

Koolitus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, noorte ettevõtluskonkurss Ajujaht ja BDA Consulting esitlevad:

Seminar

„Internet ekspordikanalina: veebilehe loomisest maksuküsimusteni” 2. aprillil Kaubanduskojas

Teenuste äriklubi Tööstuse ja keskkonna äriklubi IT-äriklubi

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 2. aprillil Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) koostöös internetiuuringute agentuuriga

Ürituse eesmärk on tekitada keskkond, mille abil saab

Gemius seminari „Internet ekspordikanalina: veebilehe loomisest mak-

kergemini kokku viia ettevõtlikud inimesed, olgu need siis

suküsimusteni”.

ideede generaatorid, tänased või tulevased ettevõtjad, tä-

Seminari ajakava

nased või potentsiaalsed investorid. Äriklubis saate

9.45

Saabumine, registreerimine, hommikukohv

suhelda nii noorte, kui kogenud ettevõtjatega,kuulda ja

10.00

Internetikasutuse trendid Eestis ja Euroopas

kaasa mõelda arendusprojektidele, jagada oma koge-

ning veebilehtede külastatavuse analüüs

must ning arutada teistekogemuse rakendamisest oma

Internetiuuringute agentuuri Gemius Eesti tegevdirektor Toomas Tepomes 10.45

ettevõttes/sektoris.

Võimalused riigipoolseks eksporditoetusteks, 10 sammu toetuste taotlemiseks EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas

11.30

Kohvipaus

11.45

Õiguslikud riskid internetikeskkonnas:

IT-ÄRIKLUBI OPEN COFFEE

TÖÖSTUSE JA KESKKONNA ÄRIKLUBI

Iga kuu esimesel neljapäeval kell 9.00–11.00 restoranis Mercado.

Kordinaator Jüri Kaljundi.

Iga kuu kolmandal neljapäeval kell 9.00–11.00 restoranis Mercado.

Kordinaator BDA Consulting partner Elmo Puiet.

intellektuaalsest omandist rämpspostini Rahvusvahelise advokaadibüroo MAQS vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee 12.30

Internetiäri tehnoloogia: veebi kasutusmugavus ja turvariskide maandamine

Järgmine äriklubi toimub 2. aprillil

IT-firma Helmes kvaliteedijuht Meelis Lang 13.15

Järgmine äriklubi toimub 16. aprillil

Eesti internetiäri edulugu: investeerimispank LHV investeerimiskeskkonnad LHV maaklerteenuste juht Alo Vallikivi

13.45

Kokkuvõte, lõppsõna

Seminari osalemistasu Kaubanduskoja liikmetele on 300 krooni, mitteliikmetele 600 krooni (lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad teabematerjalid ning kohvipaus.

Registreerimise tähtaeg on 30. märts!

Info ja registreerimine: ANNIKA EESMAA Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.ee

Nimesilte pole! Üritus on tasuta!

Eelregistreerimist pole!

Ettekandeid pole (vaba mikrofon)!

Kõik on oodatud – tule vaid kohale!

Kohal võid viibida nii kaua kui soovid Ametlikke korraldajaid ei ole – Sina ise oledki tegija :)

TEENUSTE ÄRIKLUBI Iga kuu teisel neljapäeval kell 9.00–11.00 restoranis Mercado. Kordinaator BDA Consulting partner Harli Uljas.

Järgmine äriklubi toimub 9. aprillil

27

HEA EKSPORTÖÖR! Tule ja osale Ekspordi Akadeemia seminaridel ning tee kõike seda, mida senigi, aga paremini ja kiiremini, läbimõeldumalt ja targemalt!

Kaubanduskoda on ellu kutsunud

loengute, koolituste ja arutelude foorumi

Ekspordi Akadeemia on loodud selleks, et: • omandada uudsel viisil uusi teadmisi ja oskusi strateegilise juhtimise ja ekspordi valdkonnas • kuulata tipplektoreid • omandada teooriaid • õppida teineteise kogemusest • arutleda päevakohaste probleemide üle • arendada suhtevõrgustikku nii Eesti kui ka välismaa kolleegidega Edasised seminarid ja teemad: • 31. märts – teenustemajandus ja finantsturud • 14. aprill – eksport ja HR • 28. aprill – väliskaubanduspoliitika • 19. mai – eksport ja strateegiline juhtimine

Meie eeskujuks oleva Nordic Brand Academy kogemus näitab, et parimate strateegiate ja arengustsenaariumiteni jõutakse just ettevõttelt-ettevõttele õppides. Seminarid on mõeldud eelkõige kogemustega eksportööridele.

Lektoriteks ja ettekandjateks on parimad asjatundjad nii Eestist kui Põhjamaadest. Kuupäevad võivad muutuda. Osalustasu on 300 krooni (hind sisaldab käibemaksu) seminari kohta.

Juba toimunud seminarid käsitlesid järgmisi teemasid: • postmodernsed turud • globaliseerumine ja maailmamajandus • jätkusuutlik areng • brändi juhtimine eksportturgudel Tänaseks on Ekspordi Akadeemia seminaridel esinenud Jan Palmstierna, Rootsi suursaadik Eestis; dr Taisto Kangas Helsingi School of Economics’ist, Siim Sikkut Arengufondist, Maria Alajõe EASist, postmodernsete turgude guru Magnus Westerberg Rootsist, Urmas Varblane Tartu Ülikoolist, Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist, Tõnu Palm Nordea Markets’ist, Sten Tamkivi Skype Eestist, Globe Forum’i asutaja Niclas Ihrén, brändingu ekspert Johan Jyllnor ja teised.

Lisainfo ja registreerimine: Kristina Bondarenko • Tel: 604 0083 • E-post: kristina.bondarenko@koda.ee

Loe Ekspordi Akadeemia kohta lisa www.koda.ee

Ekspordi Akadeemia korraldamist rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Teadmiste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond

Koolitus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

29

Seminar

„Kliendihaldus ja selle olulisus kaasaegses ettevõttes” 15. aprillil Pärnus Kaubandusoda korraldab 15. aprillil kell 10.00–16.00 TÜ Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) seminari „Kliendihaldus ja selle olulisus kaasaegses ettevõttes”.

Tänases märksa keerukamaks muutunud majandusolukorras tuleb ettevõtetel konkurentsivõime säilitamiseks järjest enam pöörata tähelepanu klientidega suhtlemisele. Millised seni veel kasutamata võimalused ja vahendid aitavad kliente hoida ja juurde meelitada? Kuidas parandada müügitööd ja saavutada klientide rahulolu? Nendele ja teistele sarnastele küsimustele aitame seminaril vastuseid leida.

Sihtgrupp on ettevõtete omanikud, juhid, turundusjuhid, müügiinimesed, kliendihaldurid, sekretärid, juhiabid. Lektor on Mare Teichmann (PhD), Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor, P. & M. Curie nim Pariisi Ülikooli erakorraline professor, Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Nõukogu (ENOP) liige.

Käsitletavad teemad Suhtlemine kliendiga: müüja professionaalsus; uute kontaktide loomine; kümme käsku klientidega suhtlemisel; suhtumine kliendisse; kliendi isiksuse taju;

Seminar

Uus töölepinguseadus 11. mail Kaubanduskojas

tuttavate klientidega seotud ohud.

Müügitöö ja teeninduse rutiinid:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 11. mail Kauban-

müügitöö eesmärkide püstitamine (lähi- ja kaugeesmärgid müügitöös);

duskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ettevõtete juhtidele, per-

probleemide audit (Kepneri meetod) ning probleemi lahendamine;

sonalitöötajatele, juristidele ja kõigile teistele huvilistele

kliendi ootused ja kliendi riskid;

seminari uuest töölepinguseadusest. Lektor on Heli Raidve.

professionaalsus kliendi nõustamisel; kommunikatsioon, info edastamine (näitlik katse);

Käsitletavad teemad:

sõnumi planeerimine, edastamine ja arendamine (näitlik katse);

töölepingu sõlmimise eelsed läbirääkimised;

sagedased vead, mille tõttu kliendid ei saa meist aru;

töölepingu sõlmimine, kohustuslikud ja valikulised

suhtlemisvahendid (verbaalsed ja mitteverbaalsed).

tingimused, ärisaladus ja konkurentsikeeld;

Klientide haldamine:

töölepingu muutmine ja täitmine;

ohud klientide haldamise juures;

puhkus, tööaeg, palk;

süsteemi loomine kliendi halduseks ja kliendiregistrid;

poolte varaline jm vastutus;

müüja edu tingimused;

töölepingu ülesütlemine ja selle vaidlustamine.

müüja suhtumine töösse; müügi- ja mõjustamisvõtted.

Seminari osalemistasu Kaubanduskoja liikmetele on 950 krooni ja mitteliikmetele 1900 krooni (lisandub käibemaks).

Seminari osalemistasu Kaubanduskoja liikmetele on 750 krooni, mitteliikme-

Hinnas sisalduvad teabematerjalid (ka uus töölepinguseadus),

tele 1300 krooni (lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad teabematerjalid

kohvipausid ja lõuna.

ning lõuna ja kohvipaus.

Info ja registreerimine: KATI KRASS Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Info ja registreerimine: KATI KRASS Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

Kaubanduskoda alustas koolitustega, mis on mõeldud ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmiseks, sõltumata nende suurusest ja tegevusalast. Eksporditurunduse koolitusel osalevad ettevõtjad koostavad kogenud turundusspetsialistide juhendamisel oma ettevõttele turundusplaani, mis arvestab ka EASi eksporditurunduse toetusprogrammi nõudmisi turundusplaanile. Koolitused algavad jaanuaris ning toimuvad kahel järjestikusel nädalal Eesti eri linnades ja nende korraldamist rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Eksporditurunduse koolitus Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis II PÄEV

I PÄEV 9.15

11.15

14.00

16.00 16.30

Sissejuhatus, koolituse eesmärgid, lektorite presentatsioonid.

Koolituse struktuuri ja metoodika, töövihiku presentatsioon. Ekspordiplaani struktuur ja kriitilised aspektid.

(Juhan Bernadt) Välisturud, postindustriaalsed turud, konkurentsi eeldused.

Töötuba: Kuidas postmodernsetel turgudel edu saavutada?

(Juhan Bernadt) Turgude valik, määravad faktorid, turu-uuringud, infoallikad.

Kultuuridevahelised erinevused.

(Jakob Saks) Töötuba: Ekspordiplaani algatus.

(Juhan Bernadt ja Jakob Saks) Kodutöö: Informatsiooni „inventuuri” tegemine.

9.15

11.15

14.00

16.00 16.30

Tootearendus, sisenemisstrateegiad, partnerite valik.

(Jakob Saks) Hinnakujundus Töötuba: Mis sisenemisstrateegia sobib minu ettevõttele?

(Jakob Saks) Internet kui jaekanal. Ettevõtte kultuur, mida nõuab eksport firma personalilt.

(Juhan Bernadt) Töötuba: kas oleme ekspordiks valmis?

(Juhan Bernadt) Kodutöö: ekspordiplaani esimese osa koostamine.

(Juhan Bernadt)

14.00 Tootmis- ja turunduspartnerlused.

Töötuba: Kuidas valida kommunikatsioonistrateegia?

(Juhan Bernadt) 16.00 Töötuba: Ekspordiplaani kodutöö saavutused ja raskused.

Kodutöö: Koostada tegevusplaan.

(Juhan Bernadt) IV PÄEV 9.15

11.15

III PÄEV

14.00

Brand Relationship Management, moodne bränding ettevõtte kontekstis.

(Juhan Bernadt) 11.15 Turukommunikatsioon. Online-turundus.

(Juhan Bernadt)

16.00

9.15

16.45

Finantsprognoosid ja tasuvusearvustused. Riskianalüüs.

(KREDEX lektorid ja Peter Gornischeff) Ekspordi eelarve koostamine.

Töötuba: Mis on ekspordi väljakutsed ja preemiad?

(Juhan Bernadt) Kodutööde arutelu.

(Juhan Bernadt ja Jakob Saks) Töötuba: kokkuvõtted, kuidas jätkata ekspordi arendamist.

(Juhan Bernadt ja Jakob Saks) Koolituse lõpetamine.

Lisainfo ja registreerimine: JULIA MALEV Tel: 604 0082 • E-post: julia@koda.ee www.koda.ee Koolituse 1. osa

Koolituse 2. osa

25.–26. märts Jõhvis (vene keeles) 8.–9. aprill Jõhvis

1.–2. aprill Jõhvis (vene keeles) 15.–16. aprill Jõhvis

Koolitus kestab neli päeva ja viiakse läbi kahepäevaste osadena. Koolitusel osaleja peab läbima mõlemad osad. Registreerida saab 1. ja 2. osale eraldi. Osalustasu koolitusel on 300 krooni (sisaldab käibemaksu). Hind kehtib osalemiseks ainult ühel päeval.

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Seminar

„Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikme isiklik vastutus” 15. aprillil Kaubanduskojas

31

Seminar

Sihtturg – Gruusia 7. mail Kaubanduskojas Eesti Välisministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldavad Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 15. aprillil Kaubanduskojas (Toom-

(Toom-Kooli 17, Tallinn) 7. mail seminari „Sihtturg-Gruusia”. Semi-

Kooli 17, Tallinn) kell 10.00–16.30 seminari äriühingu juhatuse ja nõukogu liikme

nari toetab Gruusia suursaatkond Tallinnas.

isiklikust vastutusest. Seminar toimub koostöös advokaadibürooga Paul Varul, esinevad advokaadid Paul Varul (Ph.D), Ants Mailend (LL.M), Aldo Kaljurand,

Moderaator ja päevajuht on Martin Karner, majandus- ja polii-

Marko Kairjak ja Helmut Pikmets.

tikaametnik Eesti suursaatkonnas Tbilisis. Töökeeled on eesti ja inglise keel.

Seminari kava 9.30

Kogunemine

Programm

10.00

Juhtogani liikme kohustused kui vastutuse lähtealus – Paul Varul

10.30

Registreerimine

Äriühingu juhtorgani liikmete õiguslik staatus, nende suhe

11.00

Avasõnad

äriühinguga. Juhtorgani liikmete üldised kohustused.

Muud juhtorganite liikmete kohustused. Juhtorgani liikmete kohustuste seos nende õiguste ja vastutusega.

11.30

Kohvipaus

11.45

Juhtorgani liikme vastutus äriühingu ees – Ants Mailend Vastutuse kohaldamise eeldused, vastutus lepingulise kahju eest,

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister 11.05

viimastest arengutest ja plaanidest Laša Žvania, Gruusia majandusarenguminister 11.25

Alexander Bolkvadze, BLC Legal Partners, Tbilisi

mine, nõuete aegumine.

13.30

Lõuna

12.00

Kohvipaus

Juhtorgani liikme otsevastutus võlausaldaja ees – Aldo Kaljurand

12.25

Väikeettevõtluse arendamine Gruusias –

Juhtorgani liikme, pankrotihalduri ja likvideerija kohustused seoses

võimalused ja väljakutsed

abinõude tarvitusele võtmisega maksevõime säilitamiseks ning

Kaupo Reede, Harju Ettevõtluskeskus

võlausaldajate kaitseks, otsevastutuse kohaldamise eeldused,

12.50

vastutuse solidaarsus, nõuete maksmapanek.

14.15

Ettevõtluse alustamine Gruusias – äriseadustik, maksundus

vastutuse solidaarsus, vastutuse piiramine ja vastutusest vabasta13.00

Ülevaade Gruusia majandusest,

Kümme aastat investeerimiskogemust Gruusias Esben Emborg, Ska Capital, Tbilisi,

Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus – Marko Kairjak

Taani Kuningriigi aukonsul

Kriminaalmenetlus ühingutega seotud süütegude puhul. Usalduse

13.35

Eesti ettevõtja kogemused ettevõtlusest Gruusias

kuritarvitamise koosseisukohaldumine juhatuse liikme ja ühingu va-

14.05

Gruusia ärikultuurist ja tavadest

helistes suhetes ning muud juhatuse liikme vastu suunatud erikoos-

läbi majandusametniku silmade

seisud. Juhatuse liikme vastutus ühingu poolt toimepandud süütegude eest füüsilise isikuna.

15.15

Kohvipaus

15.30

Juhtorgani liikme kohustused ja vastutus maksuõigussuhtes –

Martin Karner, Eesti suursaatkond Tbilisis 14.00

Eesti ettevõtja kogemused ettevõtlusest Gruusias

14.25

Gruusia suursaatkond pakub Kaubanduskoja keldrisaalis veini ja suupisteid.

Helmut Pikmets Kohustuse tekkimine, aegumise kulgemise peatumine ja katkemine ning lõppemine. Kohustuse asendustäitmine ja sunniraha

Seminari osavõtutasu on 300 krooni (hinnale lisandub käibe-

määramine täitmata jätmise eest. Vastutus võõra maksuvõla ees.

maks).

Süüteod maksuõiguses ja vastutus seoses maksuvõlaga.

Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 800 ja mitteliikmetele 1600 krooni (lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad materjalid, lõuna ja kohvipausid.

Info ja registreerimine: TOOMAS HANSSON

Info ja registreerimine: VIIVE RAID

Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

32

Rahvusvahelised üritused

EESTI-LÄTI ärifoorum 8. aprillil Kaubanduskojas

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Seminaril ja kontaktkohtumistel osalemine on tasuta. Seminari töökeeleks on inglise keel. Kontaktkohtumistel osaleda soovijatel palume uurida külalisettevõtete nimekirja ning oma huvist mõne ettevõtte kohta eelnevalt teada anda. Soovi korral on võimalik Läti ettevõtjad endale külla kutsuda.

Läti äridelegatsioon on järgmine: Baltijas Tranzita Serviss, JSC – kaubavedu raudteel (www.rigact.lv) Maximus Capital – finantsteenused: varahaldus, maaklerteenus, investeerimispank (www.maximuscapman.com) JTS – Fibrolite helikindlaid ja mitmekihilisi puitvill-tsementplaatide tootmine (www.fibrolits.lv) AVK-Energia Tev – Eotherm-soojuspumpade süsteemide tootmine (www.avk-energy.lv) Exigen Serives Latvia, Jsc – suurte kompleksete infosüsteemide ja IT-lahenduste rajamine riiklikele struktuuridele, finants-, kindlustusning telekommunikatsiooniettevõtetele (www.exigenservices.com)

Seoses 7.–9. aprillini toimuva Läti Presidendi Valdis Zatlers visiidiga Eestisse

Electronic Communications Office – raadio sagedusspektri juhtimine

korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Läti Investeerimise ja

(www.esd.lv)

Arendamise agentuuri, Tallinna Ettevõtlusameti ja Ettevõtluse Arendamise

SWH Sets – tarkvara arendus ning hooldus (www.sets.lv)

Sihtasutusega 8. aprillil algusega kell 10.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli

Nexum Insurance Technologies – IT-teenused, -konsultatsioonid

17) ärifoorumi ja kontaktkohtumised Läti ettevõtjatega.

(www.nexum.lv) Mediaparks – internetilahendused ning -täiendused

Programm

(www.mediaparks.lv)

9.30

Ärifoorumi osalejate registreerimine

Laci – rukkileiva tootmine (www.laci.lv)

10.00

Foorumi avasõnad

Izoterms – metallkonstruktsioonide ning eelisoleeritud soojustrasside

Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees

projekteerimine ja tootmine (www.izoterms.lv)

Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi President

Jelgava Engineering Plant – tõstukitele määrde-, pneumaatilised- ja

Valdis Zatlers, Läti Vabariigi President

pidurdusseadmete ning metallkastide tootmine (www.jmr.lv)

Eesti ja Läti majandusministrid

L4 – teede, sildade projekteerimine, ehitamine ja veevärgi,

Läti ettevõtja kogemused Eesti turul

kanalisatsiooni projekteerimine ning keskkonnauuringud (www.g4.lv)

Andris Vanags, Sakret AS direktor

VRPB – suurte kaubanduspindade rendile andmine (www.vrpb.lv)

Eesti ettevõtja kogemused Läti turul

Luxline – läbipääsusüsteemid, valvesüsteemid, puhastusteenus,

Aivar Tihane, Eesti Energia AS müügidirektor

biolagundav lisand plastikule (www.ecoluxline.lv)

Avasta Läti – Sinu tulevane koostööpartner

BA School of Business and Finance – kõrghariduse andmine majan-

Andris Ozols, Läti Investeerimise ja Arendamise

duserialadel (www.ba.lv)

agentuuri direktor

Gencs Valters Law Firm – ettevõtete juriidiline nõustamine

Ärikorraldus Lätis – seadusandlus ja toetusprogrammid

(www.gencs.eu)

Jevgeni Robakov, Gencs Valters Advokaadibüroo partner

Sorainen – ärijuhtimise nõustamine Baltikumis ja Valgevenes

Projekti „Ogu Maize” tutvustamine ja

(www.sorainen.com)

Läti toitude degusteerimine

Air Baltic Corporation, Jsc – tsiviillennundus (www.airbaltic.lv)

12.00

Lõuna

Parex Asset Management, IPAS – varahaldus, investeerimis-

13.00

Kontaktkohtumised Läti ettevõtjatega

nõustamine (www.parex.lv)

10.35 10.45 11.00

11.25 11.45

Nii foorumile kui ka kontaktkohtumistele on vaja eelnevalt registreeruda!

Info ja registreerimine: VIIVE RAID • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

Riigihanketeated • Koostööpakkumised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Koostööpakkumised:

Riigihanketeated: Proovi profiilipõhist riigihangete monitooringu teenust märtsis ja aprillis poole hinnaga – 375 krooni kuu!

miseks. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks

Poola aluspesutootja otsib edasimüüjaid.

28.04.2009. Kood 2356

Kood 12243

Hange sõiduautode ostmiseks. Tähtaeg pakku-

Poola külmutatud, pastöriseeritud ja kon-

miste esitamiseks 29.04.2009. Kood 2357

serveeritud juurviljade ja puuviljade tootja otsib edasimüüjaid. Kood 12244 Bulgaaria seenekasvataja otsib koostöö-

Rootsi Suurbritannia Hange audiovisuaalsete seadmete ostmiseks.

Tähtaeg 17.04.2009. Kood 2345 Hange invasõidukite, ratastoolide ja nende seadmete ostmiseks. Tähtaeg osalemistaotluste esitamiseks 20.04.2009. Kood 2346 Hange kuvaseadmete kasutamiseks meditsiinis, stomatoloogias ja veterinaarias, röntgenoloogiaseadmete, gammakaamerate, röntgenläbivalgustusseadmete ostmiseks.

Tähtaeg 17.04.2009. Kood 2347 Ostetakse klaaspakette. Tähtaeg osalemistaotluste esitamiseks 22.04.2009. Kood 2348 Tööstusmasinate, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete, soojusvahetite, kliima- ja jahutusseadmete, filtreerimisseadmete, ventilatsiooniseadmete tarne. Tähtaeg osalemistaotluste esitamiseks 21.04.2009. Kood 2349 Hange valgustusseadmete ja elektrilampide, valgustussüsteemide ostmiseks. Tähtaeg 24.04.2009. Kood 2350 Ostetakse sadamaseadmeid, tõste- ja teisaldusmehhanisme. Tähtaeg osalemistaotluste esitamiseks 31.03.2009. Kood 2351

33

Hange laibakottide, surnute transpordi ja

partnereid. Kood 12245

hoiustamise seadmete ja tarvikute ja surnu-

Suurbritannia ekspedeerija otsib koostöö-

veokonteinerite ostmiseks. Tähtaeg pakku-

partnereid. Kood 12246

miste esitamiseks 08.05.2009. Kood 2358

Prantsuse põrandakütte lahenduste pakkuja

Hange jõusaalivarustuse, aeroobikavarus-

pakub esindamist tootjatele. Kood 12247

tuse, stepperite, veloergomeetrite, sõude-

Prantsuse toiduainete agent pakub esin-

masinate, elliptiliste trenažööride (cross-

damist toiduainete, veinide ja alkohoolsete

trainer), jõu- ja vastupidavustreeningu varus-

jookide tootjatele. Kood 12248

tuse, ala- ja ülakeha jõumasinate ostmiseks.

Norra ettevõte otsib lambavillast lõnga ja

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 21.04.2009.

puitnööpide tootjat. Kood 12249

Kood 2359

Valgevene puidutööstusettevõte otsib koos-

Ostetakse teemärgiseid. Hange ehitustööde, teetööde ja teepinna värvimistööde teostamiseks. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 21.04.2009. Kood 2360 Hange kontori- ja konverentsisaalide mööbli ostmiseks. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks

tööpartnereid. Kood 12250 Itaalia köögitarvikute edasimüüja otsib tootjaid. Kood 12251 Türgi piduriklotside tootja otsib edasimüüjaid. Kood 12252 Ukraina ettevõte otsib ümbertöödeldud

21.04.2009. Kood 2361 Hange trafode ostmiseks. Tähtaeg osalemistaotluste esitamiseks 09.04.2009. Kood 2362 Ostetakse elektrimaterjale, sh elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur, automaatkatkes-

plastjäätmeid [recycled EPS (expandable polystyrene) in form of pellets]. Kood 12253 Ukraina klompkivitootja otsib edasimüüjaid.

Kood 12254

tid, maanduslülitid, koaksiaalkaablid, kaabli

Ukraina naftatöötlustehas otsib koostöö-

manused, elektrihõõglambid, elektrisead-

partnereid. Kood 12255

mete osad ja tarvikud, elektrikomponendid,

Prantsuse konjakitootja otsib edasimüüjaid.

Ostetakse näitusestende. Tähtaeg osalemis-

kaabel ja seonduvad tooted. Tähtaeg pakku-

Kood 12256

taotluste esitamiseks 17.04.2009. Kood 2352

miste esitamiseks 04.05.2009. Kood 2363

Hange sidumismaterjalide ja meditsiinilise marli ostmiseks. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 14.04.2009. Kood 2353 Täpsem info: JULIA MALEV

Läti

Tel: 604 0082 • E-post: julia@koda.ee

Hange kiirteede ehitustööde teostamiseks.

Tähtaeg 20.04.2009. Kood 2354 Ostetakse politsei vormirõivaid. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 29.04.2009.

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

Kood 2355 Hange joogiveetootmisjaamade ehitustööde, kanalisatsioonitorude ehitustööde, veekaevu puurimise, pumbajaamade ehitustööde ja vesivarustustorudega seotud tööde teosta-

Vaata kõiki kehtivad hanketeateid meie kodulehelt www.koda.ee teenused valik riigihanketeateid.

Vaata lisainfot Kaubanduskoja tasuta partnerotsinguteenustest ja koostööpakkumiste loetelu veebilehelt www.koda.ee teenused koostööpakkumised ja infoteenused (ülevaade partnerotsinguteenustest) viimased koostööpakkumised (loetelu pakkumistest).

34

Uued liikmed

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 25. märts 2009

Ida-Virumaa LINTER EST OÜ

507 9924

Kaevandusseadmete komplekteerimine, hooldus ja remont.

Tööstuskaupade ja ehitusseadmete hulgikaubandus.

Pärnumaa MATOGARD OÜ NURME TURVAS AS TUISU OÜ

447 5570 5343 5533 5665 5075 www.tuisu.ee

Istutusmullasegu tootmine. Haljastustööd. Köögiviljandus.

Turba ja turbamulla tootmine.

Kaevetööd. Transportteenus. Metsatööd. Treilerveod.

Tallinn ja Harjumaa ABCONSULT OÜ

626 1138 www.abconsult.ee

ADVOKAADIBÜROO RAUDSEPP & CO OÜ

611 6270 www.raudsepp.ee

ALEXTRIM OÜ

553 6438 www.alextrim.ee

ALTOR PROJEKTID OÜ AMHOLD AS

5645 5647 www.altor.ee 699 6995 www.amhold.ee

ARAGORN OÜ AVOLUX OÜ

5663 8136 5340 3714 www.avolux.ee

BALTI EKSPRESSREISIDE OÜ BESTMET TRADE OÜ BROKMAK OÜ CODAN FORSIKRING A/S EESTI FILIAAL COLLECTION TEAM OÜ

661 6269 www.balticexpresstours.ee 621 1897 639 8773 622 4550 www.rsagroup.ee 689 4110 www.garlic.ee

EPC FINANCE OÜ ESTFILM PRODUCTION OÜ

712 2772 www.efin.ee 526 5492 www.estfilm.ee

EUROFIBRE OÜ

600 7988 www.eurofibre.ee

HILDING ANDERS BALTIC AS INSTIGO EESTI OÜ

624 8098 www.sleepwellbed.com 735 5500

IURING KONSULT OÜ JTH EESTI OÜ MAAKÜTE OÜ NB QUALITY OÜ ORANGETIME EVENT OÜ PUFFET INVEST OÜ ROYALTEX OÜ SLJUSAAR OÜ

518 2810 621 7800 667 9300 650 6137 610 5943 630 0770 651 4966 5695 3899

www.iuring.ee www.jth.ee www.maakyte.ee www.nbquality.ee www.orangetime.ee www.puffetinvest.ee www.royaltex.eu www.ogo.ee

Õigusalased, juriidilised ja raamatupidamisteenused.

Firmade likvideerimine, esindamine kohtus. Seminaride korraldamine.

Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus (nõustamine ja esindamine tsiviil-, haldus- ja töövaidluses).

Erinevate interjöörielementide valmistamine metallist, puust, klaasist ja kivist.

Keevitustööd. Tuukritööd. Üldehitus, peatöövõtt. Katuste ehitamine.

Projekteerimine. Projektijuhtimine. Ehitus, remondi- ja restaureerimistööd.

Ehitusjärelvalve. Ekspertiis. Teede ja sildade projekteerimine.

Kinnisvaraarendus, ost, müük ja rent.

Metallkonstruktsioonide valmistamine (mööbel, trepid, aiad, väravad).

Kaubikute ümberehitus.

Sissetuleva turismi teenindamine.

Metalli import-eksport.

Kahjukindlustus.

Appetit marineeritud küüslaukude hulgi- ja jaekaubandus.

Martsipanist figuuride turustamine.

Nature´s First ja LR Health & Beauty toodete tutvustamine ja turustamine.

Raamatupidamisteenused.

Video-, dokumentaal-, mainefilmide, telesaadete, telereklaamide tootmine.

Videotehnika rent. Multimeediateenused.

Jäätmete ja jääkide hulgimüük, mujal liigitamata kaupade spetsialiseeritud hulgimüük sh plast ja klaastaara kokkuost.

Madratsite ja madratsikatete tootmine.

Konsultatsiooniteenused, välisfirmade esindamine, ärikontaktide vahendamine.

Turismiarendus. Õigusabi. Lepitusmenetlus. Finantskonsultatsioonid.

Rahvusvaheline auto-kaubavedu raske- ja eriveokitega.

Soojuspumpade müük. Põrandakütte ja ventilatsiooni paigaldamine. Kaevetööd.

Orion Lubricants brändi turustamine Baltimaades ja Venemaal. Üritusturundus.

Turundus- ja trükiagentuur.

Tehnovõrgutrasside ehitus.

Maiustuste jae- ja hulgimüük

Tartumaa AE PROJEKTI INSENER OÜ DELEESIA OÜ JAAGOR GRUPP OÜ

5691 1023 www.projektiinsener.ee 504 6555 735 3009 www.jaagor.ee

Insenertehniline nõustamine ja projekteerimine. Omanikujärelevalve. Ehitusjuhtimine.

Tehnilised konsultatsioonid.

Põllumajandussaaduste tootmine ja realiseerimine.

Ehitusjuhtimine, ehitamine, omanikujärelevalve, ehitiste ekspertiiside tegemine, projekteerimine, ehitusprojektide ekspertiiside tegemine.

Saaremaa SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ

452 4128 www.slt.ee

Linnuliha ja lihatoodete töötlemine ja valmistamine. Lihatoodete töötlemine ja säilitamine.

Uus töölepinguseadus Uut töölepinguseadust tutvustavad seminarid Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Kuressaares, Jõhvis ja Narvas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös advokaadibürooga RAIDLA LEJINS & NORCOUS ettevõtete juhtidele suunatud seminarsarja uuest töölepinguseadusest. Seminarisarja korraldamist toetab projekti „Teadlikkuse suurendamine töösuhete regulatsioonist” raames Euroopa Sotsiaalfond.

Uue töölepinguseaduse võtmeküsimusi selgitab seaduse väljatöötamises aktiivselt osalenud advokaadibüroo Raidla Leijns ja Norcous nõunik dr jur Martin Käerdi (eestikeelne koolitus) ja advokaat Anton Filjajev (venekeelne koolitus) ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts.

Tallinn

Jõhvi

24. märts (eesti keeles),

14. aprill (vene keeles),

aadressil Toompea 3 1. aprill (eesti keeles), aadressil Toompea 3 16. aprill (vene keeles), Kaubanduskojas, aadressil Toom-Kooli 17 Registreerimine e-postiaadressil: kati.vaibla@koda.ee

Kaubanduskoja Jõhvi esinduses, aadressil Pargi 27 20. mai (eesti keeles), Kaubanduskoja Jõhvi esinduses, aadressil Pargi 27 Registreerimine e-postiaadressil: margus@koda.ee

Tartu Seminari teemad: • Uue seaduse üldpõhimõtted ja -printsiibid ning nendest tingitud muudatused praktikas • Ülevaade olulisematest muudatustest • Töölepingu sõlmimine • Töötaja kohustused • Tööandja kohustused • Töö- ja puhkeaja ja puhkuse regulatsioon • Töötaja varalise vastutuse regulatsioon • Töölepingu lõpetamine ja selle tagajärjed

14. mai (eesti keeles) Atlantise Konverentsikeskuses, aadressil Narva mnt 2 Registreerimine e-postiaadressil: tartu@koda.ee

Narva 12. mai (vene keeles),

aadress täpsustamisel Registreerimine e-postiaadressil: margus@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: Kati vaibla Tel: 604 0080 • E-post: kati.vaibla@koda.ee

Seminari osalemistasu on 150 krooni osaleja kohta. Osalemistasu on kehtiv ainult ühel päeval.

Registreerimisel palume kindlasti märkida nii ettevõtte kui ka osaleja nime ja kontaktid ning valitud seminari kuupäeva.

NB! Kohtade arv on piiratud!

Haapsalu 13. mai (eesti keeles), aadress täpsustamisel Registreerimine e-postiaadressil: kati@koda.ee Kuressaare 22. mai (eesti keeles) Kaubanduskoja Kuressaare esinduses, aadressil Tallinna tn 16 Registreerimine e-postiaadressil: sirje.aeg@tt.ee