Teataja 01 2016 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

J A A N U A R 2 0 16

E-residentide elu l채heb lihtsamaks Lk 12

Milliseid seminare ja koolitusi pakume esimesel poolaastal? Lk 32

Aasta alguse intervjuu

Toomas Lumaniga: millist riiki jaksame j채tkusuutlikult 체lal pidada? lk 4

Osale ja saa selle põneva riigi kohta rohkem teada!

Hommikukohv:

avasta Lõuna-Korea turg

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab Ekspordi Akadeemia raames hommikukohvi LõunaKorea ärisuhete teemal, kus oma teadmisi jagavad Andres Talvik, Eesti Välisministeeriumi poliitikaosakonna 4. büroo (Aasia, Aafrika, Austraalia ja LadinaAmeerika büroo) nõunik ja StenKristian Saluveer, Jaapanis ning Koreas baseeruv meedia ning filmikonsultant ja produtsent ning Pimedate Ööde filmifestivali rahvusvahelise filmitööstuse programmi direktor. Kohtumine toimub reedel, 19. veebruaril 2016 kell 9.00–11.00 Radisson Blu Hotel Olümpia restoranis Senso (Liivalaia 33, Tallinn). Osalemistasu kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigil huvilistel registreerida hiljemalt 17. veebruaril 2016. Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent E-post: Egeth.Kyppar@koda.ee Tel: +372 604 0080

Lõuna-Korea on põnev riik, kuhu sisenedes peab olema teadlik kohalikust kultuurist ja ajaloost. Kas teadsid näiteks, et kingitust või nimekaarti üle andes / vastu võttes ja isegi tervituseks kätt surudes vaid ühe käega on lugupidamatu? Vestluses puudutada endast vanema õlga on ebaviisakas – seda võib teha vaid laste või endast palju nooremate puhul. Need on vaid mõned näited sealse kultuuri eripäradest.

Koda kutsub osalema Ekspordi Akadeemia

19. veebruar Hommikukohv: avasta Lõuna-Korea turg Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

E-residentide elu läheb lihtsamaks

Uus aasta tõi kaasa olulisi seadusemuudatusi

Finantskoolitused

2. veebruar Seminar Tartus „Raamatupidamise muudatused 2016 ja aastaaruande koostamine 2015“ (lk 38) Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Eesti majanduse ees seisavad suured väljakutsed

5. aprill

Koolitus „Finantskoolitus firma võtmeisikutele I“ (lk 36) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Sihtturud

10. veebruar Kohtumised Gruusia ettevõtetega Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Jana Silaškova ∙ jana@koda.ee ∙ 604 0083 16. veebruar Hommikukohv suursaadikuga – Eesti suursaadik Iirimaal Kristi Karelsohn (lk 35) Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080 7.–8. juuni

E-arveldamine peab olema väikeettevõtja jaoks tasuta

Heas mõttes peame olema liikmetele käeulatuses, kuid mitte neil tee peal ees. 4

Ettevõtete kontaktreis Saksamaale (lk 34) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950

Semu – väike, aga edukas

Tööõigus

23. märts Seminar „Praktilist tööõiguses“ (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 0079

26 Mis on Sinu äris iseenesestmõistetav?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

Noorte tööle võtmist takistavad mitmed tegurid

Milliseid seminare ja koolitusi pakume esimesel poolaastal?

Aivo Kallas

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

Aasta alguse intervjuu

Toomas Lumaniga: millist riiki jaksame jätkusuutlikult ülal pidada?

2015.

aasta on lõppenud ning uus juba mõnda aega kestnud. Seoses sellega küsisime Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehelt Toomas Lumanilt, mis olid möödunud aasta olulisemad märksõnad, mida ta ootab uuelt aastalt ning mis on kaubanduskoja suurimad väljakutsed 2016. aastal.

Mis on need teemad või asjad, mis jäävad möödunud aastast kõige eredamalt meelde?

Euroopa ja maailma kontekstis on need kindlasti põgenikekriis, äärmusluse tõus ning sõjategevuse aktiviseerumine Süürias ja jätkumine Ukrainas. Kitsamalt majandusarenguid vaadates, siis on märksõnu mitmeid: nullilähedane baasintressimäär, väga madal nafta hind maailmaturul, Euroopa Keskpanga otsus kopeerida Ameerika kolleege ning asuda ostma võlakirju jne. Kahtlemata on paljude ettevõtjate jaoks üheks pidevaks märksõnaks kõik, mis seondub Venemaaga. Olgu selleks siis kaubavahetust piiravad sanktsioonid või rubla kurss. Õnneks on need meie lähinaabreid mõjutanud rohkemgi kui Eesti ettevõtjaid, kuid puutumata ei ole jäänud keegi. Eesti jaoks oli kindlasti oluline ka uue parlamendi koosseisu ametisse asumine ning valitsuse moodustamine. Tahaks loota, et need protsessid jäid lõplikult möödunud aastasse ja edasi saaks ilma suurema teatraalsuseta.

Kaubanduskoja jaoks oli möödunud aasta samuti valimiste aasta, kus koja liikmed valisid järgnevaks neljaks aastaks uue juhatuse. Ligemale pool juhatuse koosseisust vahetus ning koos uute inimestega tuleb alati kaasa ka uusi ideid ja arvamusi. Usun, et uuenenud koosseis veab suurimat ettevõtlusorganisatsiooni aktiivselt. Väiksemate koja töövõitudena võib nimetada kindlasti maksukorralduse seaduse muudatusi, mis pärsivad rutakaid ja kiirkorras otsustatud maksutõuse. Aastaid räägitud päevarahade maksuvaba piirmäära tõus, elamislubade regulatsiooni lihtsustamine ning veel mitmedki teemad jäävad samuti möödunud aastasse. Aga kindlasti oli kaubanduskoja jaoks tähtsündmuseks tema 90-nda aastapäeva tähistamine.

Mida ootate uuelt aastalt?

Ilmselt ei ole alanud aasta puhul kohatu soovida, et poliitikud vähem ettevõtlusesse sekkuksid, et ettevõtja saaks võimalikult vabalt tegeleda ettevõtlusega, ilma et riik teda igal sammul ohjata, suunata ja õpetada sooviks. Ma ei ole olnud kunagi ümberjagamise usku ega arva, et poliitikud või ametnikud teaksid paremini kui ettevõtjad ise, kuidas äri ajada. Ettevõtluses loodud lisandväärtuse ümberjagamine läbi poliitika on paratamatu, kuid mida vabamalt lasta majandusel areneda ja rahal liikuda, seda parem.

Kindlasti on üks ootuseid seotud ka haridusega. Käivitatud on hulk programme, korrastatakse koolivõrku, edendatakse õppurite ettevõtlikkust, selgitatakse täpsemalt tööturu vajadusi, arutletakse ülikoolihariduse kvaliteedi tagamise üle jne. Kuigi haridusvaldkonnas võtab nähtavate tulemusteni jõudmine aega sageli kümneid aastaid, tahaks loota, et seniste algatustega minnakse tempokalt edasi ning oleks näha ka reaalseid tulemusi. Hea haridus on meie kõigi jaoks olulisim investeering.

Heas mõttes peame olema liikmetele käeulatuses, kuid mitte neil tee peal ees. Samuti ootan, et haldusreformi kavad saaksid kinnitatud ja tulevikus muutuksid omavalitsused mitte lihtsalt suuremaks, vaid ka võimekamaks ja panustaksid ühtviisi nii elu- kui ka majanduskeskkonna arengusse. Koja juhatuses oleme haldusreformist rääkinud üle viieteistkümne aasta ning veennud poliitikuid selle vajalikkuses.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

Kärsitumad kolleegid on juba ammu küsinud, kaua sama juttu peab jätkama. Tahaks loota, et alanud aasta jääb selle teema puhul viimaseks. Oluliseks märksõnaks, mille nimel oleme samuti kojas palju tööd teinud, on olnud riigireform. Loodame, et väljaöeldud joont riigipalgaliste vähendamiseks ning ettevõtlusega seotud tugistruktuuride koondamiseks alanud aastal järgitakse. Kumbki teema ei ole arusaadavalt poliitiliselt lihtne, kuid mõlemad on siiski väga olulised. Ehk jätkuvalt on küsimus, millist riiki jaksame jätkusuutlikult ülal pidada. Suund peab olema teenuste sisu revideerimisele ja ümberjagamise vähendamisele.

Meie seisukohad

Mis on kaubanduskoja suurim väljakutse 2016. aastal?

Ütleksin, et meie suurim väljakutse ei sõltu aastanumbrist. Suurim väljakutse ja vastutus on seista parema ettevõtluskeskkonna eest. On nii palju tegureid, mis võivad keskkonda halvendada ja nii vähe neid, mis seda kiiresti ja oluliselt võiksid parandada. Neid viimaseid praktiliselt polegi. Kuigi mõni näib aeg-ajalt arvavat, et riigi puhul toimib sama kui mõnes lihtsamas tööstuses, et keerad kraani kuskil lahti ja kohe läheb kergemaks ning elu paremaks. Nende kurvastuseks tuleb öelda, et enamasti see nii lihtne siiski ei ole. Mõtleme kojas pidevalt selles suunas, kuidas ettevõtjat aidata ja tema elu lihtsamaks teha. Kindlasti on oluliseks väljakutseks jätkuvalt ka oma liikmetele kvaliteetsete ja kasulike teenuste pakkumine ning liikmete informeerimine sellest, mida koda teeb. Heas mõttes peame olema liikmetele käeulatuses, kuid mitte neil tee peal ees. Kindlasti mõtleme järjepidevalt sellele, kuidas välisturule suunatud ettevõtjaid rohkem toetada ning kuidas suurt kontaktvõrgustikku ettevõtjate kasuks paremini tööle panna. Õiguskeskkonda puudutavatest teemadest sooviksime kindlasti edasi minna pakendiaruandluse temaatikaga. Kuigi auditite osas saavutasime väikese töövõidu, on selge, et sellisel kujul see kohustus tervikuna ei tööta ja tuleks üle vaadata. Ka maksunduses on asju, mis täna võiksid olla teisiti kui 20 aastat tagasi. Kui mõtleme uute töövormide peale ja näeme, et töö sisu ja olemus muutub, siis peame seda ka võimaldama ning mitte aegunud regulatsioonidega arengut pidurdama. Siin on mõtteainet nii erisoodustusmaksude kui ka töötamisega seotud regulatsioonide ülevaatamiseks. Asjatuid reegleid, mis kulutavad nii ettevõtja kui ka maksuameti või tööinspektsiooni aega ja ressurssi, on jätkuvalt üksjagu. Saab kindlasti lihtsamalt ja sisukamalt.

oome teieni mõned kaubanduskoja olulisemad seisukohad, mis püüavad meie ettevõtluskeskkonda paremaks ja ettevõtjasõbralikumaks kujundada.

Haldusreformist

Aasta alguses kommenteeris Mait Palts Lääne Elus koja ettepanekut siduda üksikisiku tulumaksu laekumine nii kodukoha kui ka töötamise kohaga. See, et suuremad vallad sellest võidavad ja väiksemad kaotavad, kui osa tulumaksu jagada tänase süsteemi asemel ka töökohapõhiselt, on suuresti müüt ja osalt lihtsalt hirmutamine. Eesti tingimustes võib

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

tõesti olla kellelgi mure, et Tallinn ja võib-olla ka Tartu võidaksid ehk rohkem, sest need on kaks suuremat tõmbekeskust, kuhu ettevõtlus on koondunud, kuid põhimõtteliselt on võimalik regulatsioon siin selliseks kujundada, et teisedki, kes panustavad ja edu saavutavad, saaksid samavõrd sellest kasu. Haldusreformi üks peamisi eesmärke peab olema omavalitsuste suunamine enam ettevõtlust ja töökohtade loomist toetavaks. Kui me seda ei saavuta, võib kindlasti öelda, et reform ei ole täiel määral õnnestunud. See peab olema reformi üks aluspõhimõte, mida ei saavuta ainuüksi omavalitsuste suuremaks muutumise läbi. Ka maksujagamise muutust tuleb paratamatult vaadelda kontekstis, mida soovime saavutada pärast reformi, kus väikseid omavalitsusi enam ei ole ning räägimegi ca 200 omavalitsuse asemel ca 50-st. Juba see on ainuüksi väga suur asi ja kindlasti annab suurem omavalitsus rohkemate elanikega ning suurema tulubaasiga võimalusi ettevõtluse arendamisse süsteemsemalt ning mahukamalt panustada. Kuid ka mitmete teiste riikide kogemus on näidanud, et sellest ainuüksi ei piisa, et motivatsiooni tekitada ja kõrgel hoida. Töökohapõhiselt tulumaksu jaotada, lisaks elukohajärgsusele, on proovitud ja töötab. Kahtlemata on ka täna palju omavalitsusjuhte, kes ilma selletagi, et seadus kohustaks või maksumeetmed motiveeriksid, panustavad aktiivselt ettevõtluse arendamisse. Nende jaoks peab reformi tulemusena muutuma selline suhtumine selgelt tulemust tootvaks. Nende jaoks, kes täna annavad endast parima ettevõtluse arendamisel, ei peaks olema karta midagi. Otse vastupidi. Paraku on ettevõtjate tagasiside meile näidanud ka seda, et on siiski üksjagu omavalitsusi, kus ettevõtlusesse ja ettevõtjasse suhtutakse kui tülikasse tegelasse, kellest mingit tolku omavalitsusele ei ole. Sellist suhtumist ei tohiks olla, kui tahame ettevõtlust Eestis arendada ning jõukaks saada. Iga riigi- või omavalitsusjuhi ülesanne peab olema aidata kaasa sellele, et ettevõtlus areneks ja soovitakse luua tasuvaid töökohti. Piltlikult öeldes, kui üks 50 töötajaga ettevõte soovib tootmisüksuse kuhugi rajada, peaksid omavalitsused selle pärast võidu jooksma, mitte ootama, kuni neid ülesse leitakse. Seda peaks ka tulumaksujaotamise süsteemi muutmine soodustama.

Statistika- ja maksuaruandluse info ühildumisest

Jaanuari keskpaigas teatas EMTA, et nad alustavad koos statistikaametiga kahe aruandlustüübi ühildamist, et ettevõtjate kulusid vähendada ning lihtsustada nende elu erinevate andmete esitamisel. Esmane plaan on ühendada palgastatistika aruanne tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooniga. Hiljuti nullbürokraatia algatuse raames ettevõtjatelt tagasisidet kogudes oli selgelt näha, et ettevõtjate mõõt on täis saanud ning vajalikud on põhimõttelised muudatused. „Need saavad tulla aga vaid mõtteviisi ja lähenemist muutes. Aruandlus on kohati kujunenud eesmärgiks, mitte enam vahendiks. Lahenduste otsimisel tuleb vaadata raamidest välja ning püüda leida kardinaalselt teist lähenemist,“ märkis kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. „Ettevõtjal tekib oma majandustegevuses üksjagu infot ning on selge, et osa sellest vajab ka riik – kas see võiks muutuda kättesaadavaks nii, et me ei pea rääkima seejuures aruandest A ja deklaratsioonist B, vaid lihtsalt andmete automaatsest liikumisest? Ja loomulikult tuleks lähtuda sellest, et ettevõtjalt on võimalik saada vaid infot, mis tal on olemas ja mida ta ei pea hakkama ise spetsiaalselt koguma või enne esitamist töötlema. Ka sõnad nagu aegrida või ajalooline definitsioon ei peaks olema pühad. Ettevõtjail on algatatud projekti osas kõrgendatud ootused ja loodame, et kõik osapooled annavad endast maksimumi,“ ütles Palts.

Tervise- ja spordikulude erisoodustusmaksust vabastamisest

Meie hinnangul võiks erisoodustusmaksust vabastada tööandja tervise- ja spordikulude piirmäära ulatuses kuni 50 eurot kuus. Arvame, et töötajate tervise edendamisse panustamist tuleks motiveerida. Sellesse investeerimine on pikaajaline ja ühiskonnale kasulik investeering, mida ei tohi pärssida liigse maksustamisega.

Ettevõtja lipupäevast

Toetame Riigikantselei ideed lisada ettevõtjapäev lipupäevade hulka. Tegime omalt poolt veel ettepaneku, et sellel päeval võiks peaminister anda Riigikogus ülevaate ettevõtluskeskkonna edendamisest. Sellest võiks kujuneda iga-aastane traditsioon.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

K AUBA N D US K O D A

Uus aasta tõi kaasa

olulisi seadusemuudatusi Marko Udras

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

jaanuaril jõudsid seadustesse mitmed kaubanduskoja ettepanekud, mis vähendavad ettevõtjate halduskoormust ja kulusid. Näiteks vabastati uuest aastast väikeettevõtjad pakendiaruande auditeerimise kohustusest, tõsteti välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 euroni ning auditi ja ülevaatuse piirmäärasid ligi kaks korda. Uue aasta esimesel päeval jõustus kokku 378 õigusakti. Järgnevalt anname ülevaate ettevõtjate jaoks olulisematest muudatustest.

Väikeettevõtjad vabanesid pakendiaruande auditeerimisest

Uue aasta alguses jõudis kaubanduskoja ettepanekul pakendiseadusesse muudatus, mis vabastas pakendiaruande auditeerimise kohustusest pakendiettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Muudatus mõjutab ca 2000 väikeettevõtjat, kes hoiavad selle arvelt kokku ca 2 mln eurot aastas.

Tõsteti välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära

Uuest aastast tõusis kaubanduskoja ettepanekul välislähetuse maksuvaba piirmäär senise 32 euro pealt 50 euroni. Kuni 50 eurot võib päevaraha maksuvabalt maksta vaid iga välislähetuse esimese 15 päeva eest ning mitte rohkema kui 15 päeva eest kokku ühes kalendrikuus. Ülejäänud lähetuses viibitud päevade eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta vanas määras ehk kuni 32 eurot.

Raamatupidamise seaduse olulisemad muudatused

Uuest aastast lihtsustati mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise nõudeid. Mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühikese bilansi seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ning kasumiaruande. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa. Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Edaspidi ei nõuta mikro- ja väikeettevõtjatelt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Uusi nõudeid kohaldatakse aruannetele, mille aruandeperiood algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Alampalk tõusis 430 euroni

1. jaanuarist tõusis miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 390 eurolt 430 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on uuest aastast 2,54 eurot (varem 2,34 eurot). Muudatus mõjutab otseselt ca 50 000 töötajat.

Tõsteti auditi ja ülevaatuse piirmäärasid

Auditi kohustuse piirmäärasid tõsteti kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv Rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra.

Olulisemad muudatused ravikindlustusseaduses

Uuest aastast tekib juhatuse liikmete ning käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavate isikute ravikindlustuskaitse järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamist, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. See tähendab, et enam ei ole eespool nimetatud isikute ravikindlustuse tekkimine seotud töötamise registri kandega. Juhatuse liikme ning käsundus- või töövõtulepingu alusel töötava isiku ravikindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses ja jätkub kohe, kui sotsiaalmaksu nõutavas määras deklareeritakse. Teise olulise muudatusena tekib uuest aastast ravikindlustuskaitse ka nendel isikutel, kes töötavad mitme lepinguga ja nende eest tasutakse kokku kuus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.

Olulisemad muudatused välismaalaste seaduses

Uuest aastast jõustusid mitmed välismaalaste seaduse muudatused, mis lihtsustavad välismaalaste tööle võtmist. Näiteks ei ole elamisloa taotlemiseks vajalik Eesti Töötukassa luba enam isikuline ja töötukassa võib ettevõttele anda loa ühe või mitme ametikoha täitmiseks. Samuti on uuest aastast antud välismaalastele võimalus töötada Eestis renditöötajana. Muudatuse tulemusena on tööandjatel

võimalus värvata välismaalasi värbamisprotsessi lihtsustavate teenuste kaudu, mida pakuvad personalirendiettevõtted.

Reklaamiseaduse muudatused

Uuest aastast rakendusid reklaamiseaduses tarbijakrediidilepingutega seotud muudatused, millega piiratakse krediidilepingute reklaami tarbijale. Muudatuse eesmärgiks on ennetada tarbijate makseraskustesse sattumist ja krediidi võtmise elu loomuliku osana kujutamist. Muudatustega piiratakse tarbijakrediidi reklaamis edastatava teabe sisu.

Tõsteti riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärasid

Uuest aastast jõustus määrus, millega kehtestatakse riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016–2025. Määrusega on ette nähtud iga-aastane tasude kasv valdavalt 3–6%. Suurim tõus on kavandatud täitepinnasena kasutatava liiva, hästilagunenud turba, keramsiidsavi ja madalamargilise dolokivi kaevandamisel. Põlevkivi kaevandamisel on ette nähtud tasumäärade tõus 3% aastas.

Muudeti TSD vorme

Uuest aastast muudeti TSD vorme ning vorme INF3 ja INF14, et tagada nende kooskõla 2016. a algusest jõustunud tulumaksuseaduse ja muude seaduste muudatustega. Uuest aastast peab tulumaksu kinnipidaja esitama vormi TSD ka töölepingu alusel töötavate töötajate või ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud, sõltumata väljamaksete tegemisest. Vormi TSD lisast 4 „Erisoodustused“ jäetakse välja kood 4020, sest välislähetusega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära ei käsitleta enam erisoodustusena. Eelnimetatud juhtudel on tegemist töötajale töö eest makstava tasuga ning nendega kaasnevad kõik töö eest saadava tasuga makstavad maksud ja maksed. Kui Teil tekib küsimusi uuel aastal jõustunud õigusaktide kohta, siis võtke palun ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

K AUBA N D US K O D A

JU R ISTI T Ö Ö LAUALT

Veebruaris

E-arveldamine peab olema

tõstetakse kütuseaktsiise

väikeettevõtja jaoks tasuta

Marko Udras

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

katre rugo Jurist

veebruarist tõstetakse bensiinide aktsiisimäära 10%, diisli ja kerge kütteõli aktsiisimäära 14% ning maagaasi aktsiisimäära 20% võrra. Lisaks suurendatakse soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäära 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Raske kütteõli ning põlevkivikütteõli aktsiisimäära tõstetakse ligi neli korda. Esialgu pidid aktsiisid tõusma juba uue aasta algusest, kuid detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega lükati 1. jaanuariks planeeritud aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra. Lisaks kütuseaktsiisidele tõstetakse veebruarist ka alkoholiaktsiisi 15% võrra. Elektrienergia aktsiisimäära ei plaanita 2016. aastal tõsta. Juhin tähelepanu ka sellele, et 1. jaanuarist muutus aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtpäev. Senise 15. kuupäeva asemel tuleb aktsiis deklareerida ja tasuda hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 20. päeval.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

Oluline • 2017. aasta 1. jaanuarist peab avalikule sektorile esitama üksnes masinloetavaid arveid. • 2016. aasta 1. juunist ei või avalik sektor keelduda talle esitatud e-arvete vastuvõtmisest.

2017.

aasta 1. jaanuarist jõustuvad raamatupidamise seaduse muudatused, mis muuhulgas sisaldavad ettevõtetele kohustust esitada avalikule sektorile üksnes masinloetavaid arveid. Üleminekuga e-arvetele soovitakse alandada nii avaliku- kui ka erasektori kulusid ja vähendada bürokraatiat.

Mis on masinloetavad arved?

E-arve ehk masinloetav arve kujutab endast elektroonilist arvet, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas. PDF-formaadis arve ei ole e-arve. Alates 2017. aastast on kõigil ettevõtjatel, kes arveldavad riigiasutuste, KOV-ide või hallatavate asutustega, kohustus esitada viimastele arved masinloetavas formaadis. Avaliku sektori võimekus e-arveid vastu võtta peab olema tagatud aga juba 2016. aasta 1. juunist, kuna sellest kuupäevast alates ei või avalik sektor keelduda talle esitatud e-arvete vastuvõtmisest. Muutmaks e-arvetele üleminekut ka väiksemate ettevõtete jaoks sujuvamaks, võimaldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus raamatupidamiskohustuslastel e-arveldajas e-arveid kahe aasta jooksul (2017–2018) tasuta koostada ja avalikule sektorile saata. Muudatused puudutavad ka raamatupidamise dokumentide tehnilisi nõudeid, sh nõudeid algdokumendile. Kui hetkel kehtivas seaduses on algdokumendil kaheksa kohustuslikku sisunõuet, siis eelnõu kohaselt on neid kolm: algdokument peab sisaldama vähemalt majandustehingu aega, majanduslikku sisu ning tehingu arvnäitajaid.

Muudatus peab toimuma sujuvalt ning ei tohi ettevõtete jaoks kaasa tuua suuri kulutusi ega ebamõistlikku lisakoormust. Kaubanduskoja arvamus

Kaubanduskoda esitas muudatuste kohta Rahandusministeeriumile ka oma seisukoha. Märkisime, et toetame üleminekut paberivabale majandusele ning ühes sellega e-arvete kasutuselevõttu, mis aitab vähendada ettevõtete halduskoormust ning kulusid kokku hoida. Ühtlasi rõhutasime, et muudatus peab toimuma sujuvalt ning ei tohi ettevõtete jaoks kaasa tuua suuri kulutusi ega ebamõistlikku lisakoormust. Samuti tõime välja, et kuna paljudel väiksematel ettevõtetel puudub hetkel valmidus e-arvetele täielikult üle minna, siis peab neile olema tagatud pidev tasuta juurdepääs e-arve operaatori veebikeskkonnale. Eelnõu näeb ette, et selline võimalus on ettevõtetel e-arvetele ülemineku järel kaks aastat, kuid selleks, et seadusest tuleneva kohustuse täitmine oleks ettevõtetel võimalik ülemääraste kulutusteta, tegime ettepaneku, et võimalus koostada ja edastada väikses mahus e-arveid peaks ettevõtetel säilima tasuta kogu aeg. Meie arvamusega saate lähemalt tutvuda kaubanduskoja koduleheküljel.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

ETTE V Õ TJA K Ü SIB

JU R ISTI T Ö Ö LAUALT

Mis on

renditöö? E-residentide elu läheb

Simoona Hion

Jurist

lihtsamaks

uigi renditöö ei ole uus nähtus, siis arvestades kaubanduskoja liikmete huvi antud teema vastu, tundub, et sellest ei ole siiski veel piisavalt räägitud. Näiteks on renditööjõudu mõistlik kasutada töötajate asendamiseks nende puhkuse või haiguse korral. Juriidilisest küljest vaadatuna on renditöö puhul tegemist kolmepoolse, s.o tööandja (rendiettevõtja), töötaja ja kasutajaettevõtte vahelise kokkuleppega. Sisuliselt tähendab renditöö seda, et töötaja ja rendiettevõtja lepivad kokku, et tööd tehakse mitte rendiettevõtte, vaid hoopis kasutajaettevõtte juures. Lisaks sõlmivad ka rendiettevõte ja kasutajaettevõtja omavahel võlaõigusliku kokkuleppe, mis reguleerib omakorda nendevahelist koostööd. Renditöö puhul allub töötaja mitte rendiettevõtte, vaid kasutajaettevõtte juhtimisele ja kontrollile. Samas jällegi, kui rendiettevõtte ja kasutajaettevõtja korralduste vahel tekib vastuolu, siis peaks töötaja juhinduma rendiettevõtte korraldustest. Rendiettevõtte kohustus on anda töötajale tööd ja maksta kokkulepitud töötasu. Kasutajaettevõtja kohustus on tagada töötajale töötamiseks sobiv keskkond ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine. Näiteks, kui kasutajaettevõtet külastav tööinspektor avastab töötervishoiu- ja tööohutusalaseid rikkumisi, mis on seotud renditöötajaga, tehakse ettekirjutus kasutajaettevõtjale. Milline ettevõte peaks lahendama töökonflikti, sõltub eelkõige sellest, milles erimeelsus seisneb. Kui üldreeglina peaks töökonflikti lahendama rendiettevõte, siis see ei ole iga kord mõistlik. Näiteks töökonfliktis, mille puhul pole töötajale tagatud nõuetekohane töökeskkond, on ilmselgelt vaja kaasata ka kasutajaettevõte. Selliste olukordade lahendamiseks on mõistlik rendiettevõttel ja kasutajaettevõttel omavahel lepingus kokku leppida. Samas on jällegi töökonflikte, mille lahendamine kuulub ainult rendiettevõtte pädevusse, nt palga mittemaksmine või maksmisega viivitamine. Kusjuures palga mittemaksmise ja viivitamise eest vastutab rendiettevõte ka juhul, kui tegeliku väljamakse tegija on kasutajaettevõtja. Ka töölepingu ülesütlemine saab toimuda vaid ülesütlemisavalduse esitamisega kas rendiettevõtjalt töötajale või vastupidi.

katre rugo Jurist

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

2015.

aasta lõpuks oli Eestil üle 7000 e-residendi. Selleks, et isikute hulk, kes sooviks ennast Eestiga kas ärilistel või muudel eesmärkidel siduda, oleks aga veelgi suurem, plaanitakse mitmeid muudatusi, mis aitavad e-residentsuse taotlemist oluliselt lihtsustada. Neist üks – pangakonto avamise võimaldamine selleks isiklikult kohale ilmumata – puudutab lisaks e-residentidele ka kõiki teisi.

Pangakonto avamise võimaldamine selleks isiklikult kohale ilmumata puudutab lisaks e-residentidele ka kõiki teisi.

E-residentsuse taotlemist plaanitakse lihtsustada

Esiteks plaanitakse kaotada nõue, mille kohaselt on e-residentsuse taotlemiseks vajalik isiku seos Eesti riigiga või on tal põhjendatud huvi kasutada Eesti e-teenuseid. Seega võimaldataks tulevikus e-residentsust ka isikutele, kel Eestiga seos veel puudub, kuna tulevased e-residendid ei pruugi e-residentsusega kaasnevate võimaluste vajalikkust ette näha. Samuti on isiku piisava huvi põhjendatuse või seose olemasolu Eestiga väljaselgitamine ajakulukas. Lisaks laiendatakse nende isikute ringi, kellele on võimalik esitada taotlus e-residentsuse saamiseks. Täpsemalt luuakse võimalus anda e-residendi digi-ID taotlemise ja väljastamisega seonduv ülesanne üle kas haldus- või tsiviilõigusliku lepinguga eraõiguslikule isikule, kes siis vajaliku informatsiooni PPA-le edastab. Muudatus võimaldab oluliselt laiendada e-residentsuse taotlejate ringi. Praegu on e-residentsuse taotlemiseks vajalik isiklikult ilmuda kas PPA teenindusse või Eesti välisesindusse, kuid kuna Eesti välisesinduste võrgustik ei ole piisavalt lai, võib e-residentsuse taotlemine osutuda isiku jaoks ülemäära keerukaks või kulukaks. Näiteks, kui Los Angeleses elav isik sooviks e-residentsust taotleda, nõuaks see reisi Eesti saatkonda idakaldal Washingtonis.

Võimalus avada pangakonto video teel

Olulise muudatusena, mis ei puuduta sealjuures ainult e-residente, vaid kõiki isikuid, soovitakse anda pankadele võimalus tuvastada isikute isikusamasus lisaks tavapärasele viisile ka infotehnoloogiliste vahendite abil distantsilt. See tähendab, et isikul ei ole plaanitava muudatuse jõustumisel vajalik pangakonto avamiseks tingimata isiklikult pangakontorisse kohale tulla, vaid piisav võib olla isikusamasuse tuvastamine ka videokõne vahendusel. Küll aga ei ole sellisel viisil isikusamasuse tuvastamine panga jaoks kohustus, vaid õigus, st pangal on endiselt õigus nõuda, et isik isikusamasuse tuvastamiseks isiklikult kohale tuleks. Lisaks sisaldab eelnõu mõningaid tehnilisi muudatusi. Muuhulgas loobutakse e-residendi dokumendi koopia säilitamise kohustusest ning muudetakse pangasaladuse mõistet selliselt, et krediidiasutusele antakse õigus avaldada PPA-le infot e-residendi pangakonto avamisest ja sulgemisest. Plaanitavate muudatustega on lähemalt võimalik tutvuda kaubanduskoja koduleheküljel.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

M a j a nd u s

Eesti majanduse ees seisavad

suured väljakutsed Tõnu Mertsina

Swedbanki peaökonomist

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

äikese ja avatud riigina sõltub Eesti majanduse käekäik sellest, mis toimub maailmamajanduses ja kuidas läheb meie kaubanduspartneritel. Möödunud aastal vähenes välisnõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele. Lisaks sellele vähendas ettevõtete käibeid madalatest toormehindadest tingitud müügihindade langus. Tööjõukulud jätkasid aga kasvu ning tulemuseks oli meie ettevõtetesektori kogukasumi ja kasumlikkuse vähenemine. Sellise trendi pikem jätkumine võib seada ohtu ettevõtete investeerimisvõimalused ja halvendada olukorda tööturul. Tugeva palgakasvu, hinnalanguse ja vähenenud tööjõumaksude mõjul Eesti majapidamiste reaalne ostujõud aga paranes, mis toetas sisekaubandust ja ka teisi siseturule suunatud tegevusalasid. Eesti ei ole selles suhtes kaugeltki erand. Tarbimine on üheks olulisemaks toeks majanduskasvule ka paljudes teistes riikides.

Sel aastal on oodata meie kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist, mis peaks andma Eesti eksportijatele rohkem võimalusi kaupade ja teenuste müügiks. Näiteks Rootsis, Lätis ja Leedus peaks majanduskasv kiirenema enam kui 3 protsendini. Samas on müügihindade kasv, vähemalt aasta esimesel poolel, jätkuvalt pärsitud ning see pidurdab omakorda Eesti ettevõtete käibekasvu. 2016. aasta pakub rohkem võimalusi Euroopasse ja USA-sse eksportivatele ettevõtetele. Samal ajal kui Venemaa turust ja naftahindadest sõltuvatel ettevõtetel ei ole sel aastal olulist paranemist veel loota. Venemaa majanduslangus küll taandub tasapisi, kuid rubla nõrgenemine hoiab kinni sealset sisenõudluse paranemist. See mõjub negatiivselt meie transpordisektorile, sealhulgas transiiditeenust osutavatele ettevõtetele. Möödunud aastal oli töötleva tööstuse tugevaim tegevusala puidutööstus, mis tegi suuri investeeringuid tootmisvõimsustesse. Seetõttu võib ka sel aastal oodata puidutööstuse tootmismahtude kasvu jätkumist. Majapidamiste tugev finantsseis, madalad laenuintressid ja ehituslubade arvu kasv toetavad elamuehitust. Tööjõu nappus hoiab jätkuvalt üleval kiiret palgakasvu. Kuna deflatsioon pöördub aga tagasihoidlikuks hinnatõusuks ja hõive väheneb, aeglustub sel aastal majapidamiste ostujõu kasv, mis hakkab piirama senist sisetarbimist. Samal ajal pidurdab elanike ostujõu kiiret kahanemist pensionide, peretoetuste, alampalga ja maksuvaba tulu tõus, mis on toeks eelkõige just madalama sissetulekuga inimestele. Tugeva palgakasvu surve tõttu on ettevõtetel vajalik jätkata tootlikkuse suurendamist. Lisaks nõudlusele sõltub tootlikkuse kasv investeeringutest efektiivsust tõstvasse tehnoloogiasse. Kuigi meie ettevõtete investeeringute tase SKP-s on veel Euroopa Liidu keskmise suhtes kõrge, on see langenud juba viimase 20 aasta madalaimale tasemele (jättes arvestusest välja 2009. aasta majanduslanguse). Kui siia juurde lisada vähenev tööjõud, saame tulemuseks majanduse aeglasema kasvuvõime. Samas on majanduskasvu aeglustumine loomulik konvergentsis kõrgema tulutasemega riikidega. Ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu aitavad pikemas vaates tõsta suuremad investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Ette-

võtted, mis investeerivad teadus- ja arendustegevusse, on üldjuhul innovaatilisemad. Innovaatilised ettevõtted on aga aktiivsemad eksportijad ja loovad töötaja kohta suuremat lisandväärtust. Kuigi USA Föderaalreserv alustas möödunud aasta lõpus koos intressimäärade tõstmisega rahapoliitika karmistamist, hoiab Euroopa Keskpanga varaostuprogramm euroalal intressimäärad madalal veel pikema aja jooksul. Odav raha on aga jätkuvalt toeks investeerimisel. Euroopa Keskpanga varaostuprogramm ning USA-ga rahapoliitika erinevus nõrgestavad eurot. Müügihindade pärsitud taastumine, samal ajal kui nõrk euro kergitab sisseostetud kaupade ja teenuste hindasid, võib pidurdada ettevõtete kasumlikkuse paranemist. Samas, kuna ettevõtted on üha enam integreeritud globaalsete väärtusahelatega, on valuutakursi muutustel nüüd väiksem mõju kui aastaid tagasi. Kokkuvõtteks. Nii kogu maailmas kui ka Eestis on aeglasema majanduskasvu üheks oluliseks põhjuseks kriisieelse perioodiga võrreldes väiksemad investeeringud ning samal ajal suurem säästmine. See pidurdab nõudlust, alandab toormehindu, mis omakorda hoiab kinni hinnakasvu ja sunnib keskpankasid rakendama lõdvemat rahapoliitikat. Maailmakaubanduse kasvu aeglustumine on pannud riikidele suurema surve oma ekspordituruosa kasvatamiseks või vähemalt, säilitamiseks. See eeldab aga konkurentsivõime parandamist nii hinnas kui tooteomadustes. Mitmetes riikides üritatakse hinnas konkurentsivõime parandamist saavutada valuuta vahetuskursi nõrgestamisega. Tööjõumaksude alandamine on meil ainult üks lahendus paljudest, mis aitaks kaasa ettevõtete konkurentsivõime ja ärikeskkonna parandamisele. Eesti, avatud ja väikese riigina peab olema piisavalt paindlik, et maailmaturult pärinevate mõjudega toime tulla. Meil on suhteliselt paindlik tööturg ning majandustingimuste muutustele kiirelt ja efektiivselt reageeriv ettevõtetesektor. Eesti ärikeskkond on Swedbanki arvutatud Läänemeremaade konkurentsivõime indeksi järgi paranenud juba kolm aastat järjest. Võrreldes lähiregiooni keskmisega on meil tugevam finantssektor, paremad tingimused väliskaubanduseks, hea valitsemistava ja innovatsioonikliima.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

N OO R ETTE V Õ TJA

Semu – väike, aga edukas

Küsis Gerli Ööpik

Aga ega valgete kinnastega münti maast korjata ei saa.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

ikk Miller on noor ja ettevõtlik mees, kelle nimi peitub tervisest pakatavate Semu toodete taga. Ta on kaubanduskoja uus liige ning konkursi Noor Ettevõtja 2015 üks kandidaatidest. Uurisime, kuidas Semu alguse sai ning millised on ettevõtte tulevikuplaanid.

Kuidas Teie ettevõte alguse sai? Kuidas tuli idee just astelpajust mahlade tootmiseks?

Võib öelda, et astelpaju voolab mul veres. Minu vanaema ja vanaisa rajasid 1998. aastal Tartusse astelpajuistanduse ja ma olen seal väga palju aega veetnud. Siiani käin igal sügisel abis marju korjamas ja kevadel põldu hooldamas. Peale õpinguid TTÜ-s otsisin huvitavaid väljakutseid. Vaatasin veidi ringi ja pöördusin tuttava valdkonna juurde – tekkis idee hakata tootma astelpajunektarit, sellist, mis oleks kohe tarbitav ja väga hea maitsega. Astelpaju kasulikkusest teatakse Eestis juba palju ja tahtsin teha tervislikku toodet, mis oleks populaarne ka laste ja noorte seas. Tolle hetkeni oli astelpaju kasutuses pigem täismahlana ehk marjadest pressitud püreena. Ma olin piisavalt mugav ja ei viitsinud endale kogu aeg mahla lahjendada. Arvasin, et minusuguseid võib olla veel. Seega alustasin koos oma sõbraga idee edasiarendamist. Üldiselt on ikka nii, et see, mis on maitsev, ei ole tervislik ja mis on tervislik, ei ole maitsev. Mahla arendamisel rõhusin just heale maitsele ja ka mugavale pakendile. Tegime väga palju katseid ja proovisime neid oma sõprade peal. Sobiva pakendi ja tootja leidmiseks läks ka päris palju aega. Tahtsin, et tootel oleks ekspordipotentsiaali ja selleks on vaja tootmisel korralikku tehnoloogiat, mis tagab piisava realiseerimisaja. Mul on veel meeles, kuidas ma ärkasin hommikul kell 4 selleks, et sõita Võhmasse tootmisesse ja olla juures, kui oli esimene tootmine ja maitse reguleerimine. Kogenematusest tegin vigu ja esimene kord ebaõnnestus kogu partii. Aga vigadest õpitakse!

Kas sellise suhteliselt nišitootega on lihtne Eesti turul edu saavutada? Kiire vastus on, et ei ole. Tuleb väga palju tööd teha, et kõigi teiste vahelt

silma paista. Aga kui toode on hea ja Sul on väga hea bränd, siis tuleb tasapisi ka edu. Püüdsime leida oma tootele nime, mis oleks positiivne, lihtne, meeldejääv, ja leidsime – Semu. Umbes poolteist aastat oli see aeg, kus pidi kogu aeg aktiivselt poodides ja laatadel degusteerima ja Semu tutvustama. Teeme seda ka praegu, samuti toetame jõudumööda mitmesuguseid laste- ja noorteüritusi. Lõpuks hakkavad tarbijad ise toodet reklaamima ning sõpradele ja tuttavatele soovitama. Aga kui toode on edukas Eestis, ei tähenda veel, et ettevõte oleks edukas. Nišitoodetega on kohe algusest selge, et tuleb ka eksportida. Valida tuleb õige partner, õige sihtturg ja ka õiged inimesed, kes suudavad tehingud teoks teha. Väga tähtis on hea meeskond ja kaaskond. Mind aitasid väga palju minu vanemad ja sugulased. Samuti sain palju tuge ja mõtteid EASi ärimentorprogrammi raames kogemustega ettevõtjalt Andres Järvingult. Ilma nendeta oleks kõik palju rohkem aega võtnud. Tööd tuleb teha 7 päeva nädalas ja tihti on tööpäevad südaööni. Aga ega valgete kinnastega münti maast korjata ei saa.

Teie koduleheküljelt võib lugeda, et plaanite lähiaastatel koguda tuntust lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis ja Taanis. Kuidas Teil senini on see plaan õnnestunud? Kas plaanite tulevikus veel mõnda turgu vallutama asuda?

Suurim läbimurre toimus 2015. aasta juunis, kui tuli vastus, et saime Soome Prisma sortimenti. Nende esimese kuu müügiprognoos oli sama, mis olime saavutanud kogu Baltikumis 2,5 aastaga. Rootsi oleme müünud väiksemaid koguseid ja aeg-ajalt tuleb sealt tellimusi. Ühe väiksema partii müüsime Prantsusmaale ja ootame tagasisidet, kuidas toode seal liikuma hakkab. Hetkel on meil põhirõhk Soome turul ja natuke kompame ka Hiina turgu. Meil on seal üks kontaktisik, kes aitab meie asju korraldada. Hiina turu kohta räägitakse väga hirmuäratavaid lugusid, aga usun, et kui kohe väga suurt kala püüdma ei lähe, siis saab seal vaikselt kasvama hakata.

Mikk Miller

Millised on Teie ettevõtte 2016. aasta suurimad väljakutsed?

Kindlasti on suur väljakutse kvaliteetse tooraine leidmine. Müügimahud kasvavad iga aasta kordades ja vaja läheks üha enam astelpajumarju. Õnneks on nüüd inimesed astelpaju uuesti istutama hakanud, kuid selleks, et põllult arvestatav kogus marju saada, kulub mitmeid aastaid. Eelmisel aastal tegi tooraine hind pea 100% hüppe ja see mõjutas väga tugevalt meie majandustulemusi. Plaanime laiendada ka oma istandusi. Lisaks saab 2016. aastal suureks väljakutseks Hiina turu avamine. Kaubamärk on tänaseks seal juba registreeritud, aga palju tööd on veel ees.

Mida soovitaksite teistele noortele, kes alles mõtlevad ettevõtlusega alustada?

Kindlasti tuleks valmis olla selleks, et tööd tuleb väga palju teha ja mõnikord võib pingeliseks minna. Niisama ei tule midagi. Selle eest rahulolu on ka kordades suurem. Aga mis kõige tähtsam – igal hommikul saab ärgata hea tujuga ja nädalavahetusel ei suuda ära oodata, millal uuesti töönädal algaks. Koostöö viib edasi. Igal inimesel on päevas 24 tundi ja selle ajaga jõuab teha vaid teatud hulga tegevusi. Mida rohkem neid tunde endale juurde kaasata saab, seda rohkem jõuab teha. Lihtsalt tuleb vaadata, et need tunnid kõik asjalikult sisustatud saavad.

Messid Saksamaal INHORGENTA MUNICH

Kellad, ehted, vääriskivid

München

12.–15.02.2016

REISEN HAMBURG

Rahvusvaheline turismimess: puhkus, vagunelamud, välitegevused ja jalgrattasport

Hamburg

17.–21.02.2016

INTERNATIONALE EISENWARENMESSE

Rauakaubad, tööriistad, kinnitusvahendid, lukud

Köln

06.–08.03.2016

ITB Berlin

Maailma juhtiv turismimess

Berliin

09.–13.03.2016

INTERNORGA

Rahvusvaheline hotellinduse, gastronoomia, pagaritööstuse ja kondiitritoodete mess

Hamburg

11.–16.03.2016

ProWein

Rahvusvaheline veinimess

Düsseldorf

13.–15.03.2016

CeBIT

Infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ja tarkvara teenuste mess

Hannover

14.–18.03.2016

Tube / wire

Rahvusvahelised torude ja kaablite messid

Düsseldorf

04.–08.04.2016

BAUMA

Ehitus- ja kaevandusmasinate maailmamess

München

11.–17.04.2016

conhIT

IT lahendused tervishoiusektorile

Berliin

19.–21.04.2016

HANNOVER MESSE

Maailma juhtiv tööstusmess

Hannover

25.–29.04.2016

analytica

Analüütika, laboriseadmed ja biotehnoloogia

München

10.–13.05.2016

CeMAT

Rahvusvaheline intralogistika mess

Hannover

31.05.–03.06.2016

drupa

Rahvusvaheline trükitööstuse mess

Düsseldorf

31.05.–10.06.2016

gamescom

Euroopa interaktiivse meelelahutustööstuse ja mängude mess

Köln

17.–21.08.2016

IFA

Rahvusvaheline maailma suurim olmeelektroonika mess

Berliin

02.–07.09.2016

Spoga+gafa

Aiakaupade mess

Köln

04.–06.09.2016

Messid Berliinis Kontakt: Maarian Toom tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Mari-Ann Rebane tel: 6276 947 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Kontakt: Mari-Liis Karjane tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

Soovite UUEL AASTAL UUSI ÄRIKONTAKTE? Kutsume Teid osalema populaarsetel MESSIDEL ja selle raames toimuvatel EEN võrgustiku korraldatud KONTAKTKOHTUMISTEL! LEIDKE ENDALE SOBILIK ÜRITUS Enterprise Europe Network (EEN) põhilehelt een.ec.europa.eu EVENTS CALENDER Valik üritusi samuti alljärgnevas sektsioonis. Enamikel EENi kontaktkohtumiste üritustel on osalemine tasuta või vähese tasu eest. Otsige sobilikke MESSE koos B2B üritustega, registreerige enda koostöösooviga profiil ja leppige kokku kohtumisi. Kui seekord siiski õiget partnerit ei leidu, pole osavõtmine kohustuslik. Samas tuleb jälgida korraldajapoolseid tähtaegu profiili registreerimiseks ja B2B kohtumiste valimiseks ja üritustest osavõtu kinnitamiseks/tähistamiseks. Häid uusi ärikontakte soovides! Enterprise Europe Network kaubanduskoja meeskond www.enterprise-europe.ee

riigihanketeated IKT

Rootsis hangitakse navigatsiooni- ja positsioonimissüsteeme (GPS) ning elektroonilisi ajaplaneerimissüsteeme. Tähtaeg 17.01.2016. Kood 1 Eestis hangitakse infotehnoloogiakeskuse süsteemide tarkvara testimisteenust. Tähtaeg 19.02.2016. Kood 2 Eestis hangitakse maksuregistri ja seotud infosüsteemide arendus- ja hooldusteenust. Tähtaeg 12.02.2016. Kood 3

Ehitustooted, materjalid, teenused

Taanis hangitakse kaugküttetorusid. Tähtaeg 15.02.2016. Kood 4 Leedus hangitakse insenertehnilisi teenuseid (projekti ettevalmistus ja järelvalve). Tähtaeg 22.02.2016. Kood 5

Rootsis eluruumide otstarbeliste moodulmajade hange (liisimiseks, rentimiseks). Tähtaeg 05.02.2016. Kood 6 Soomes hangitakse purustatud kivitooteid, liiva ja sellega seonduvaid tooteid. Tähtaeg 22.02.2016. Kood 7

Meditsiin

Leedus hangitakse inkubaatoreid, meditsiinilisi voodeid, mitmesuguseid meditsiiniseadmeid ja -tooteid. Tähtaeg 23.02.2016. Kood 8 Leedus hangitakse hambaimplataate ja sellega seonduvaid detaile. Tähtaeg 22.02.2016. Kood 9 Rootsis hangitakse rinnaproteese. Tähtaeg 22.02.2016. Kood 10 Soome hambaraviüksus hangib vajalikke seadmeid, tooteid ja tarvikuid. Tähtaeg 15.02. 2016. Kood 11

võta ü hen d ust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

Rõivad

Lätis hangitakse politsei vormirõivaid. Tähtaeg 19.02.2016. Kood 12 Leedus hangitakse jalanõusid (toasusse, treeningjalatsid, saapaid). Tähtaeg 12.02.2016. Kood 13 Leedus hangitakse vormirõivaste ja lisavarustuse tarvis erinevaid materjale (nahk ja tekstiilriie, plast- ja kummimaterjalid). Tähtaeg 15.02.2016. Pakkumiste esitamine inglise või leedu keeles. Kood 14

Sisustustooted

Soomes hangitakse kooli ja raamatukogu tarbeks (lahtist) mööblit ja sellega seonduvat sisustust. Tähtaeg 21.03.2016. Kood 15 Eestis hangitakse kooli sisustust. Tähtaeg 15.02.2016. Kood 16 Eestis hangitakse näitusevalgusteid avatavasse muuseumi. Tähtaeg 22.02.2016. Kood 17

Muu

Soomes hangitakse turismialaseid nõustamisteenuseid (accessibility consultant services for visit Arctic Europe, tourism development project). Pakkumiste esitamine inglise keeles. Tähtaeg 18.02.2016. Kood 18 Eestis hangitakse lasketiirude märklaudu. Tähtaeg 15.02.2016. Kood 19 Leedus hangitakse trükkimisega seotud teenuseid (inglise keele toimetamisega seotud teenused). Tähtaeg inglise- või leedukeelsete pakkumiste esitamiseks 22.02.2016. Kood 20 Leedus hangitakse militaarseks otstarbeks väliolude tarbeesemeid: veeanumaid, köögitarvikuid, labidaid, kompasse, kaitsevarustust, taskulampe. Tähtaeg 15.02.2016. Kood 21 Rootsis hangitakse piima, piimatooteid ja juustu. Tähtaeg 09.02.2016. Kood 22

v õta ü hen d ust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

Tootearendusprojektide toetamine VKE Instrumendist: 2016. aasta taotlusvoorud VKE Instrument on spetsiaalselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud meede Euroopa Komisjoni teadus- ja innovatsiooniprogrammis Horisont 2020. VKE Instrument toetab turulähedasi tootearendusprojekte ning oluliseks lähtekohaks on eksisteeriv prototüüplahendus. VKE Instrument on üles ehitatud kahefaasilisena - 1. faasis toetatakse projekti eeluuringut ehk idee tehnoloogilise teostatavuse uuringut, turu-uuringut, patendiuuringut ja äriplaani koostamist. Euroopa Komisjoni poolne rahastus eeluuringu realiseerimiseks on 50 000 eurot ning eeluuringu kestvus on maksimaalselt 6 kuud. Siinkohal saavad ettevõtted ise valida, kas nad peavad tarvilikuks eeluuringu läbiviimist või soovivad kohe esitada teise faasi taotlust. Teises faasis toetatakse ettevõtte tootearendust ning esmaseid turundustegevusi. Projektide eelarve on keskmiselt 1,5–2 miljonit eurot ning projektide kestvus on maksimaalselt 2 aastat. Peamised kriteeriumid projekti algatamiseks on alljärgnevad. • Teil on unikaalse toote eksisteeriv prototüüplahendus, mida on juba koos lõpptarbijatega testitud. • Eksisteerib selge ärivõimalus ning te opereerite kasvaval turul. • Teie tootel/teenusel on selged mõõdetavad eelised konkureerivate lahenduste ees. Järgmised kutsete tähtajad 1. faasis on 3. mai, 7. september, 9. november 2016. Teise faasi tähtajad on 14. aprill, 15. juuni, 13. oktoober 2016. Enterprise Europe Network'i partnerid Invent Baltics OÜ ja B.I.A. OÜ pakuvad VKE Instrumendi ja teiste Horisont 2020 meetmete alast esmast nõustamist tasuta. Lisainfo: www.enterprise-europe.ee

Navigate 2016: merendusmess ja kontaktkohtumised Soomes

riigihanketeated

18.–19. mail 2016 Turkus, Soomes

Soome on tuntud oma aktiivse merendussektori poolest. Osavõtt populaarsest messist ja kontaktkohtumistest on hea võimalus luua uusi ärikontakte (allhange, teadus- ja arendustöö, tehnoloogia) valdkonnas teiste professionaalidega. Merenduse ja merelogistika messi märksõnad on teadus ja arendustegevus, haridus ja koolitus, personal, IKT, tegevused avamerel, uued energialahendused, disain ja remont, seadmete tootmine. B2B osavõtt on tasuta.

Lisainfo messi kohta: www.navigate.fi Kontaktkohtumisele registreerimine kuni 06.01.2016 aadressil www.b2match.eu/navigate2016

Digital Health B2B Skype Match 2016: digitaalse tervishoiu teemalised kontaktkohtumised Skype`i vahendusel

Food Business Meetings Tavola 2016: toiduainete mess ja B2B jaemüüjatele ja toitlustajatele

koostööpakkumised

Rumeenia värvide ja lakkide tootmise ja müügiga tegelev ettevõte otsib värvide ja lakkide (nt alküüdi, akrüüli, kloorkautšuki, epoksiidi, silikooni jne) kruntvärvide, vedeldajate, veebaasil kattevärvide tootjaid. Kood: BRRO20151218002 Poola survevalu meetodil plastist tööstuslike esemete tootja otsib plastikgraanulite tarnijat. Kood: BRPL20151222001

wikicommons

Küprose ravimite ja tervishoiuga seotud toodete müügiga tegelev ettevõte pakub ennast edasimüüjaks looduslike ravimite, tervishoiutoodete ja farmaatsia müügiga tegelevatele ettevõtetele. Kood: BRCY20151216001

9. märtsil 2016 Skype’i teel

Sarnaselt paljude teiste sektoritega on digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtt tervishoius toonud kaasa pidevaid muutusi tervishoiuteenuste osutamises. Innovatiivsed rakendused ja teenused aitavad omalt poolt tõsta tervishoiuteenuse kvaliteeti ja samas alandavad kulusid. Digitaalse tervishoiu B2B kohtumised Skype’i vahendusel aitavad kokku hoida aega ja reisikulusid ning võimaldavad suhelda erinevate riikide ettevõtjatega. Toimuva ürituse tehnoloogilised märksõnad: tervishoiuvaldkonna rakendused, loomingulised tooted. Ürituse valdkonnad ülevaatlikult: suurandmete (big-data) haldus, andmebaasid ja online infoteenused, meditsiiniline kuvamine, arvuti abil diagnoosimine ja teraapia.

Lisainfo: pitchandmatch.com/event/ Digital_Health_Skype_Match_2016 Lisainfo ja registreerimine kuni 06.03.2016: een.ec.europa.eu/tools/ services/EVE/Event/Detail/742bbaf6-ec5c4dea-8f13-16a7c387b05d?&nolayout=true

14. märtsil 2016 Kortrijkis, Belgias

Mess ja kontaktkohtumiste üritus on mõeldud kohtumispaigana toiduainetööstuse professionaalidele ning ürituse keskmes on Madalmaad, Põhja-Prantsusmaa ja Suurbritannia idaosa, aga ka paljud teised riigid. Fookuses on jaemüügisektori eksklusiivsete toiduainete segment (fine food) ja toitlustusettevõtted. Osavõtt on limiteeritud ainult toiduainetööstuses tegutsevatele professionaalidele. Oma koostööprofiili luues on võimalik täpselt märkida, kas osaleja on näiteks tootja või hankija ja kellega on soov uusi ärikontakte luua, et tagada tutvustuses head eeldused sobivate kontaktide loomiseks. Registreerimisel on osavõtt tasuta ja pakett võimaldab messi külastamist, osalemist kontaktkohtumiste üritusel ning soovi korral võimalust osaleda networking üritusel ja õhtusöögil.

Registreerimise tähtaeg 6. märts 2016 aadressil www.b2match.eu/ FoodBusinessMeetings2016

Poola kodutekstiili tootmisele ja turustamisele spetsialiseerunud ettevõte pakub levitamise teenuseid kvaliteetsete tekstiiltoodete tootjatelele, et mitmekesistada oma tootevalikut. Kood: BRPL20151209003 Singapuri ettevõte, kes on spetsialiseerunud säilitusainete müügile Aasia turul, soovib laiendada oma tootevalikut ja otsib säilitusainete tootjaid puuviljade, köögiviljade ja lihatoodete jaoks (v.a mereannid). Kood: BRSG20151124001 Poola viimistlusmaterjalide edasimüüja pakub innovaatiliste ja ökoloogiliste viimistlusmaterjalide tootjatele (nt looduslikud taustapildid, seinakatted, tapeedid) levitamisteenuseid Poola ehitusmaterjalide sektoris. Kood: BRPL20151002001 Singapuri ettevõte, kes on spetsialiseerunud jookide müügile, pakub mittealkohoolsete jookide tootjatele Euroopast levitamise teenuseid Singapuri ja ASEANi turule sisenemiseks. Kood: BRSG20151208001 Rootsi tekstiili VKE, kes osaleb tekstiili ringlussevõtu pilootprojektis, otsib 100% puuvillase tektsiili tööstusjäätmeid ja väljalõikeid. Partner peab tagama novembrini 2016 ca 300 tonni tekstiilijäätmeid, seejärel 2017. aasta lõpuni iga kuu ca 350 tonni. Kood: BRSE20151026001 Venemaa mööblitootja otsib mööblifurnituuri ja erinevate kinnitusvahendite tootjaid. Kood: BRRU20151208001

võta ü hen d ust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised

THE FUTURE OF BUILDING 2016: ehitusteemaline konverents ja B2B

Taani internetikaubanduse ettevõte otsib tekstiiliettevõtet, kes tegeleb meestesärkide õmblusega kahandatud tellimustöö alusel. Tooted peavad vastama nõetekohasele kvaliteedile ning olema valmis viie tööpäeva jooksul. Kood: BRDK20151208001

Venemaa kakaost ja naturaalsetest koostisosadest maiustuste tootja otsib suhkru, želatiini, siirupi, õunapüree, sidrunihappe, pektiini, lõhna- ja maitseainete, toiduvärvide, sorbitoolsiirupi ja agari tarnijaid. Kood: BRRU20151207001 Hispaania meditsiini- ja sanitaartehnikavahendite müügiga tegelev VKE (nt elektrokardiogrammi seadmed, elektrostimulaatorid, geelid) pakub ennast turustajaks uutele meditsiiniinstrumentide tootjatele, kellel on valminud uus toode/bränd. Kood: BRES20151203001 Poola keskkonnasõbralike toodete turustamisega tegelev ettevõte pakub oma kaubavahendaja teenuseid ökoloogia ja looduslike toodete tootjatele (nt toit, kosmeetika, keemiatooted, väetised jne). Kood: BRPL20151221001 Suurbritannia innovaatiliste spordisokkide ning sporditarvikute tootja otsib turustajaid Euroopas. Kood: BOUK20151216003 Prantusmaa veinitootja otsib edasimüüjat Rootsis ja Eestis. Kood: BOFR20150205003 Türgi puidust põrandate ja laminaatparketi müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib puidust (nt pöök, tamm, kuusk, tekapuu, mänd, pähkel) lamineeritud parketi või projekteeritud põrandakatte tootjat, et laiendada oma tootevalikut ja levitada neid tooteid Türgi turul. Kood: BRTR20151222001 Poola lastele valgustite ja valgustoodete turustamisega tegelev ettevõte otsib edasimüüjaid Baltikumis. Kood: BOPL20151014004 Venemaa beebi- ja lasteriiete tootja (bodid, kombinesoonid, püksid jne) otsib edasimüüjaid. Kood: BORU20151126001

v õta ü hen d ust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

Prantsuse loomasööda ja -lisandite ekspordile ja impordile spetsialiseerunud VKE otsib veevaba laktoosipulbri tootjat (5–10 tonni), mida kasutatakse veterinaaria tablettide tootmiseks. Kood: BRFR20151217001

Suurbritannia Melton Mowbray sealiha piruka tootja otsib edasimüüjat. Kood: BOUK20150513001

ConhIT: tervishoiu IT-lahenduste mess ja kontaktkohtumised

18.–19. aprillil 2016 Viinis, Austrias

Tuleviku ehituse teemalise konverentsi ja B2B ürituse keskmes on innovatiivsed uudistooted ja viimased valdkonna arengud nii ehituse kui ka infrastruktuuri valdkonnas. Detailselt on fookus hoonete innovatiivsetel lahendustel, säästval renoveerimisel ja kõrgkvaliteetsetel hoonetel koos nende täieliku elutsükliga. Ürituse märksõnad: • ehitustööd ja planeerimine, insenertehnilised tööd ja arhitektuuriteenused; • ehituse sekundaarsed lepingulised tööd; • ehitusmaterjalid ja komponendid; • taastuvenergia, kliimaseadme ja hoone tehnoloogiad; • ettevõtlusorganisatsioonid, klastrid ja avaliku sektori esindajad. Osalemine tasuta. Lisainfo ja registreerimine kuni 16.04.2016 aadressil www.b2match.eu/ building2016

19.–21. aprillil 2016 Berliinis, Saksamaal

Euroopa juhtivaid messe tervishoiu IT-lahenduste eksponeerimisel ja uute arengutega kurssi viimisel. Osalege ärikohtumistel valdkonna professionaalidega, looge kontakte nii tootjate kui ka hankijatega ning soovi korral looge uusi lahendusi ja leidke partnereid teaduskoostööprojektidesse. Ürituse märksõnad: • IT-lahendused arstipraksistele, laboritele ja radioloogidele; • tarkvaralahendused haiglatele, rehabilitatsioonikliinikutele ja hooldekodudele; • riistvara ja IT-infrastruktuur; • kommunikatsioonilahendused; • telemeditsiinilahendused; • meditsiinitehnoloogia (kokkupuude IT-lahendustega). Osalemine tasuta.

Tähtaeg 10.04.2016 registreerimiseks aadressil www.b2match.eu/conhit2016

wikicommons

Lätit ei tasu karta 4.

detsembril kohtusid ettevõtjad Radisson Blu Hotel Olümpias Eesti suursaadikuga Lätis hr Tõnis Nirgiga. Lühiseminari vormis arutati ettevõtlusega seonduvaid teemasid. Eelkõige keskenduti Läti ärikultuuri ja –keskkonna iseärasustele, mis võivad osutuda Eesti ettevõtjatele komistuskiviks sealsel turul läbilöögi saavutamisel. Ürituse korraldas kaubanduskoda koostöös Välisministeeriumi ja Radisson Blu Hotel Olümpiaga. Toome teieni mõned olulisemad tähelepanekud seminarilt.

Ärikultuuri ja -keskkonna iseärasused

Väga sageli kiputakse arvama, et Läti sarnaneb oma ärikultuurilt ja –keskkonnalt Eestile. Tegelikkus on aga hoopis teine. Eestil ja Lätil on küll sarnane ajalooline taust, kuid see ei tähenda, et sarnasus erinevates eluvaldkondades oleks niivõrd suur. Siinkohal mõned näited Läti äritavadest- ja kommetest. Esiteks on oluline saavutada võimaliku koostööpartneriga isiklik kontakt. Lätlased ei armasta suhelda elektrooniliste vahendite kaudu. Esmalt tuleks ettevõtjal, kes soovib sealsel turul midagi teha, luua otsekontakt. Kui kontakt on loodud, siis võib edaspidiseks suhtlemiseks kasutada näiteks e-posti.

Teiseks on sealne otsustusmehhanism kollektiivsem. Lätis on komme otsuseid vastu võtta kõikide asjaosalistega konsensusele jõudmise teel. Kui keegi asjaosalistest keeldub, siis üldjuhul otsust vastu ei võeta. Põhjus selliselt toimimiseks on küllaltki loogiline. Kui otsus võetakse vastu ainuisikuliselt või väiksemas seltskonnas, siis võib juhtuda, et rahulolematud lähevad tippjuhi jutule ning probleemid on kiired tulema. Kolmandaks märgiti, et oluline roll on sotsiaalmeedial. Kui meil on oma ettevõtte turundamise juures olulisel kohal Facebook, siis Lätis on selleks Twitter ning Draugiem (Lätis populaarsem kui Facebook). Neljandaks on lätlastele ülioluline punktuaalsus. Kui toimub mingisugune kohtumine, siis tuleb kohal olla õigeaegselt või isegi varem. Viiendaks – suhtluskeel. Suhtlemisel mängib ilmselt rolli see, mis põlvkonnast inimesega suhelda tuleb. Enamjaolt on eelistatud vene keel, kuid noorem põlvkond on tasapisi hakanud seda muutma ning nendega võib julgesti äriasju ajada ka inglise keeles.

Suurimad probleemid ja murekohad Läti majandusest hõlmab suure osa nn hall majandus, mis põhjustab ebavõrdseid konkurentsitingimusi.

Seega on Eestist tuleval ettevõtjal raskusi sealsel turul tegutseda. Lätis on bürokraatiat rohkem kui meil. Rohke paberimajandus ja vähene elektrooniline asjaajamine võib tekitada segadust ning võtta ettevõtjatelt tahtmise sealsel turul tegutseda. Raskusi on kohtusüsteemiga, mis jahvatab aeglaselt ning on läbipaistmatu, sama on pankrotimenetlusega. Probleeme võib tekkida ka tööjõukvaliteediga.

Lätit ei tasu karta

Seminari lõpus jäi kõlama positiivne noot. Läti turule võib minna, kuid kodutöö on siiski võtmeküsimus. Nagu ükskõik, millisele teisele turule sisenedes, pead olema teadlik just sellele konkreetsele turule omastest tavadest ja reeglitest. Nii ei ole erandiks ka Läti, kuhu ei tohi minna mõttega, et sealsel turul on kõik nagu Eestis. Karta ei tasu ka lätlaste meelestatust meisse, sest tegelikkuses suhtuvad lätlased Eestisse ja eestlastesse positiivselt. Järgmine hommikukohv suursaadikuga toimub 16. veebruaril ja ettevõtjatega kohtub Eesti suursaadik Iirimaal pr Kristi Karelsohn. Vaata lähemalt lk 35. Gerli Ööpik Turunduskoordinaator

E u roo pa u u d i s e d

Plussid maha!

Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

eed plussid, mis kaduma peavad, on plussmärgid (+) toodete energiamärgistusel ja nende kadumist nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (veel ettepanek), millega kehtestatakse uus energiamärgistuse raamistik. Uus määrus, mida alljärgnevalt lühidalt tutvustan, kavatsetakse kehtestada kehtiva direktiivi (2010/30/ EL) asemel. Seda plaanitakse kohaldada järgmise aasta (2017) 1. jaanuarist ja tegu on, nagu nimigi ütleb, õigusliku raamiga, millele lisanduvad veel konkreetsemad õigusaktid. Tegelikult tähendab see „uus“ hoopis tagasipöördumist vanemat tüüpi märgistuse ehk tähtede kasutamise juurde.

Energiaklasside eristamiseks kaotatakse plussmärgid (+)

Uus energiamärgistuse raamistik on normatiivselt ühtne ökodisaini direktiiviga (2009/125/EÜ). Energiamärgistuse raamistiku õiguslikuks vormiks on valitud määrus. See peaks lihtsustama õigusraamistikku ja tagama selles sisalduvate põhimõtete ühtse kohaldamise ja jõustamise kogu EL-is. Miks üleüldse märgistuse muutmise kallale asuda? EK on selle vajaduse põhjenduseks toonud erinevaid argumente, mille hulgas ei ole raha, kuigi tarbijate valmisolek teatud juhtudel rohkem maksma ei ole sugugi tähtsusetu. Põhiliste põhjustena on nimetatud vajadust tarbijate jaoks märgistust lihtsustada ja muuta selgemaks ning kõrgeid energiaklassiga tooteid on väga palju. EK teebki ettepaneku pöörduda tagasi eelneva astmestiku juurde, mis ulatub A-st G-ni ning muuta seega kõikide praegu turul olevate toodete klassifikatsiooni. Energiaklassid A ja B jäetakse vabaks, et vältida kõrgete energiaklasside kohest küllastumist. Integreerimise ja täiendamise eesmärgil nähakse märgistusel ette ka rohelisest punaseni ulatuva värviskaala kasutamine toodete suurema või väiksema energiatõhususe näitamiseks. Veel on muudatuste toetuseks esitatud järgmisi väiteid (pärinevad ettepaneku seletuskirjast): EK leiab, et konkurentsivõime ja tarbijate nõudluse kõrval on energiamärgistus üks peamine innovatsiooni soodustaja; mida rangemad on nõuded kõrgematele klassidele, seda parema võimaluse annavad need ettevõtjatele oma tooteid

positiivselt eristada, soodustades seeläbi innovatsiooni. Eelduste kohaselt võimaldab energiamärgistuse ja ökodisaini direktiivi rakendamine säästa 2020. aastaks 175 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat aastas. See tähendab 19% suurust kokkuhoidu võrreldes asjaomaste toodete praeguse energiatarbimisega. Kõnealused meetmed aitavad saavutada peaaegu poole 2020. aastaks kehtestatud eesmärgist suurendada energiatõhusust 20%. Maagaasi ja kivisöe puhul väheneb sõltuvus energiaimpordist vastavalt 23% ja 37%. Prognooside kohaselt säästavad seni kehtestatud ökodisaini- ja energiamärgistusmeetmed kommunaalmaksete vähenemise kaudu toodete lõpptarbijatele 2020. aastaks kokku 100 miljardit eurot aastas. Kuigi nõuete täitmise ja märgistamise kulud kannab esialgu tootja, kantakse need seejärel edasi lõpptarbijale (kodumajapidamistele ja teistele ettevõtjatele), kes saavutavad tänu väiksemale energiatarbimisele kulude kokkuhoiu, mis kaalub oluliselt üles esialgsed ostukulud. Üksikasjalikud andmed kogu EL-i kohta ei ole aga kättesaadavad. Näiteks Suurbritannia puhul on tulude ja kulude hinnanguline suhe 3,8. Disainimuudatus, mille kohaselt A klassist kõrgemate energiatõhususklasside näitamiseks kasutatakse täiendavaid plussmärke, ei ole suurema energiatõhususega toodete ostmiseks motiveerimisel nii tõhus kui algne skaala (A–G). Kuigi tarbijauuringud näitavad, et uus märgistel kasutatav skaala on tarbijatele arusaadav, on see vähendanud nende valmidust maksta suurema energiatõhususega toodete eest kõrgemat hinda, sest A+ ja A+++ klassi vaheline erinevus ei ole tarbijate jaoks nii motiveeriv kui erinevus C ja A klassi vahel. Paljude toodete puhul energiamärgistuse madalama klassiga tooted puuduvad, sest ökodisaini meetmetega on väiksema energiatõhususega mudelid keelatud ja tootjad on reageerinud tehnoloogia arengule, valmistades üha energiatõhusamaid tooteid. Ilma täieliku võrdluseta skaalal A–G ei ole märgis tarbijate jaoks nii asjakohane. Halduskulude seisukohast on kogukulu, mida kannavad edasimüüjad kõikidel toodetel kõikide märgiste uu-

See peaks lihtsustama õigusraamistikku ja tagama selles sisalduvate põhimõtete ühtse kohaldamise ja jõustamise kogu EL-is. tega asendamise tõttu, EL-is tervikuna kümne aasta jooksul hinnanguliselt 10 miljonit eurot. Tootjate puhul hinnatakse sama kulu 50 miljonile eurole kümne aasta jooksul. Kokku moodustab see kulu 2 eurosenti iga märgistust kandva müüdud toote kohta.

Tootjatele lisanduvad uued kohustused

Määrusega nähakse ette toodete andmebaasi loomine turujärelevalve tõhustamiseks. Tootjaid kohustatakse sellesse andmeid sisestama. Praegu peavad ettevõtjad sellise teabe esitama riikliku turujärelevalveasutuse nõudel. Sel põhjusel leiab EK, et lisakulutused ettevõtjatele peaksid olema minimaalsed. Toodete registreerimise halduskulu kogu tööstussektoris on hinnanguliselt 1,5 miljonit eurot aastas ehk umbes 0,5 eurosenti müüdud toote kohta. Toodete registreerimise nõudest tulenev tegelik kulu on aga väiksem või seda ei olegi, sest tootjad ei pea enam hoidma tehnilisi dokumente turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana viis aastat pärast toote tootmise lõpetamist. Määrusega nähakse ette kuus kuud kestev üleminekuperiood, mille jooksul praegu müügil olevad tooted omavad kahekordset märgistust. Selles etapis peavad ka liikmesriigid korraldama kampaaniaid tarbijate teavitamiseks uuest märgistussüsteemist. Konkreetsemalt aga nähakse määruse ettepanekus märgiste asendamist ette järgmiselt. Muudetud klassifikatsiooniga märgist käsitlev õigusakt avaldatakse ja see jõustub 20 päeva hiljem. Sellega kehtestatakse sellised energianõuded,

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

Inn o v a t s i o o n i v e e r g et ükski praegu turul olev toode ei jääks kõrgematesse energiaklassidesse, eesmärgiga õhutada tehnoloogia arengut ja innovatsiooni ning võimaldada üha energiatõhusamate toodete tunnustamist. See õigusakt sisaldab kindlat kuupäeva, mil n-ö vanad märgised tuleb asendada muudetud klassifikatsiooni märgisega („asendamise kuupäev”). Kuue kuu jooksul pärast selle õigusakti jõustumist, kuid enne asendamise kuupäeva, asetavad tarnijad muudetud klassifikatsiooniga märgise koos olemasoleva märgisega toote kasti. Asendamise kuupäeval peavad edasimüüjad asendama kõikide kauplustes müüdavate toodete vana märgise uuega. Kõikide märgiste uutega asendamiseks on neil aega üks nädal. Selliste toodete jaoks, mis olid kaupluses juba enne kuuekuulise üleminekuperioodi algust, peavad edasimüüjad hankima tarnijalt uue märgise (selle võib teha kättesaadavaks ka elektrooniliselt, võimaldades seda tarnijate veebisaitidelt alla laadida). Järgmine energiamärgistuse raamistiku hindamine kavandatakse kaheksa aasta pärast, kuid märgistused vaadatakse läbi iga viie aasta tagant. Toodete andmebaasi tuleb esitada alljärgnev teave. Avalikult kättesaadav teave toote kohta: • tootja või tarnija nimi või kaubamärk; • mudelitähis(ed), sealhulgas kõigi samaväärsete mudelite tähised; • märgis elektroonilisel kujul; • klass(id) ja muud märgisel esitatud parameetrid; • tootekirjeldus elektroonilisel kujul. Nõuetele vastavust käsitlev teave, mis on kättesaadav üksnes liikmesriikide turujärelvalveasutustele ja komisjonile: • kohaldatava delegeeritud õigusakti kohased tehnilised dokumendid; • katsearuanne või sarnane tehniline tõendusmaterjal, mis võimaldab hinnata vastavust kõigile kohaldatavas delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuetele; • tarnija nimi ja aadress; • tarnija esindaja kontaktandmed.

Mis on

Sinu äris

iseenesestmõistetav?

Tiiu Allikmäe Loov Eesti+ Maa

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

„M

e oleme nii traditsioonilises valdkonnas, et meil pole võimalik midagi muuta!“, „Meil on kogu aeg niimoodi tehtud, asjad lihtsalt käivad nii!“ – küllap on meist igaüks selliseid suure veendumusega lausutud lauseid kuulnud. Aga kas see ikka on nii? Selleks, et elus püsida, tuleb kogu aeg areneda. Kui teha asju kogu aeg samamoodi, on hullumeelsus loota, et tuleb teistsugune tulemus – seda ütles juba Einstein. Loov Eesti+Maa läks maale, et iseenesestmõistetavusi kahtluse alla seada ja leida uusi innovatiivseid ettevõtluse arendamise võimalusi ning turgutada vanu. „Iseenesestmõistetavuse kahtluse alla seadmine on avanud tootele või teenusele täiesti uued perspektiivid,“ rääkis programmi raames toimunud innovatsioonilaborite korraldaja Indrek Maripuu. Toome mõned näited. Tundub iseenesestmõistetav, et maal talus elades tuleb tegeleda põllutööga või äärmisel juhul turismiga. Aga kas see ikka on nii? Ogarate talude võrgustik koondab nutikaid maaettevõtteid (täna 11 tk), mis tegutsevad väljaspool klassikalist turismi ja põllumajandust. Nende talude majandamisega tegelevad linnast maale kolinud hea hariduse ja huvitava elukogemusega inimesed. Miks meil ei võiks juba lähitulevikus tekkida talurestoranid, teatritalud, disainitalud, koolitustalud, kinotalud, kirjastustalud jne?

„Iseenesestmõistetavuse kahtluse alla seadmine on avanud tootele või teenusele täiesti uued perspektiivid,“ rääkis innovatsioonilaborite korraldaja Indrek Maripuu.

Loov Eesti+Maa innovatsioonilaborites kaaluti, millised iseenestmõistetavused innovatsiooni piiravad.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

Restoraniäris tundub iseenesestmõistetav, et olulised on asukoht, menüü, turundus. Milline oleks söögikoht, kus poleks menüüd? Aga kus poleks sööki? Või polegi kohta? Kõik need on maailmas olemas. Võtame või ebatraditsioonilise restoraniäri näiteks Tammuri talurestorani, mis asub Otepää kõrgustikel, kohale tuleb minna GPSiga, sest silte sinna ei juhata, pakutakse seda, mis parajasti kätte saadud ja kogu turundus toimub kohapeal – sellega, kuidas ja mida pakutakse. Kohad on pikalt ette reserveeritud. Head näited leiavad ka järgijaid. Meediavaldkonnas tundub iseenesestmõistetav, et toimetus istub ühes asukohas koos. National Geographic Eesti toimetus on aga üle Eesti laiali. Ajakiri sünnib Tabasalus, Pärnus, Tallinnas, Tartus, Ääsmäel – seal, kus on inimesed, kes seda teevad. Ühist kontorit toimetusel pole. Sarnaselt toimib ajakiri mitmes riigis, mitmes riigis on aga traditsioonilised toimetused. Kuidas töötada nii, et inimesi ei näe? Ühtepidi on inimeste nägemine tore, aga kuidas organiseerida töö, kui oled üksinda. „Asju võib teha, aga kui ägedat tunnet sees ei ole, siis need hääbuvad. Aga kui on õige tunne, siis on inimesed rahul ja õnnelikud,“ rääkis ajakirja peatoimetaja Erkki Peetsalu. Ajalehekioskis peaks müüma ajalehti – see pole aga enam kaugeltki nii. Pärast seda, kui Tallinnas alustati „rohelise kaardi“ kasutamist, kahanes paberist bussipiletite müügist saadav tulu R-kioskites olematuks. Kuidas inimesi enda juurde meelitada? Lahendus oli sarnane bensiinijaamades kasutatuga – tuli hakata müüma head kohvi. Konkurendid nad polegi, sest jalakäijad ja autojuhid kasutavad erinevaid liikumisteid.

Kas oled mõelnud, mis on Sinu äris iseenesestmõistetavat?

Loov Eesti+Maa programm tegutseb sel aastal peamiselt Kagu-Eestis. Järgmisel aastal on fookuses Järvamaa ja Ida-Virumaa. Jaanuari lõpus alustav PESA+ koolituste ja praktikumidega ekspordiarendusprogramm on avatud kõigile ettevõtjatele. Programmi toetavad EASi ja Euroopa Liidu Regionaalfond. Lisainfo www.looveesti.ee/ loov-eesti-maa.

T Ö Ö ELU

Noore esimesed sammud

tööelus Liisi Hansen Ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

16.

detsembril toimus juba teine koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja SA Innove koostööst sündinud ühisseminar, mille peateema oli noorte töökogemus. Eelmise aasta riigikontrolli aastaraportis toodi välja, et Eestis oli möödunud aastal nii tööhõivest kui ka õppetööst kõrvale jäänud tervelt 34 000 15–29-aastast noort. Nende seas on ka emapuhkusel olijad ning välismaale läinud noored, kuid see arv on siiski suur. Samal ajal kurdavad ettevõtjad tööjõupuuduse üle ning selle üle, et noortel ei ole tööharjumust ja elementaarset töödistsipliini. Seminaril prooviti leida lahendusi, mis soodustaksid noorte paremat ettevalmistust tööturule sisenemiseks, tööharjumuse kujunemiseks ning ühtaegu toetaks teadlikke karjäärivalikuid. Arutleti, kuidas saaksid noored üldharidussüsteemis rohkem praktikakogemusi ning kuidas noortega tegelevad asutused (Rajaleidja, noortekeskused jt) võiksid seejuures koolidele abiks olla. Küsiti, mis motiveeriks tööandjaid rohkem noortele töö- või praktikakohti pakkuma. Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Tiina Annus andis ülevaate erinevate riikide senisest praktikast noortele tööharjutamise võimaluste pakkumisel ning seostatuna karjäärivalikute hõlbustamiseks. Nagu ka Eestis, on kõige laialdasemalt levinud nõustamis- ja teabekeskused, portaalid ametite ja töövaldkondade kohta, messid, avatud uste päevad ettevõtetes jne. Mitmes riigis on õpilastele üldhariduslike õpingute osana korraldatud tööpraktika, et noortel oleks võimalus lähemalt töömaailmaga tutvust teha. Esineja märkis, et sellisest korraldusest võiksime eeskuju võtta ka Eestis. Tööpraktikate eduka korraldamise võimalikkusest rääkis Kääpa Põhikooli õpetaja Aiki Jõgeva. Kääpa koolil Võrumaal on aastatepikkune koostöökogemus Saksamaa kooliga Friederich-Spee-Gesamtschule, kellega koostöös korraldatakse õpilasvahetuse ja tööpraktika projekti. Aiki Jõgeva tõi välja, et Saksamaa partnerkoolis on 9. klassis tööpraktika kolm nädalat ja 10. klassis kaks nädalat. Praktikakohtade leidmine pole probleem, käiakse väga erinevates kohtades, näiteks hotellides, lasteaias, autoremonditöökojas, veterinaarkliinikus jne. Soomes on põhikooli õppekavas tööpraktikal väga oluline osa. Selle korraldatusest andis videoettekande vahendusel ülevaate Soome Jyväskyla Ülikooli õppejõud Jaana Kettunen. Esimese praktilise töökogemuse saavad seal kõik õpilased juba 7. klassis, otsides ise endale praktikakoha enamasti oma vanemate töökohas või kohalikust andmebaasist valitud ettevõttes.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

Seminaripäeva teises pooles toimunud töörühmadest jäid peamiselt kõlama alltoodud mõtted. • Karjääriõpetus koos tööharjutamisega peaks olema õppekavas kohustuslik. • Igas koolis peaks olema selge vastutaja, kes teemaga tegeleb. • Hariduse ja tööelu seos peab muutuma tihedamaks ning koolidel peab välja kujunema regulaarne koostöö piirkonna ettevõtetega. • Tuleb üle vaadata kehtiv noorte töötamist puudutav regulatsioon ning muuta seda senisest paindlikumaks. • Peame rohkem märkama ja tunnustama tublisid ettevõtteid, kes noortele töö- ja praktikakohti pakuvad Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus osalesid oluliste osapoolte esindajatena Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor), Janar Holm (Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler), Egle Käärats (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler) ning Alar Karis (riigikontrolör). Alar Karis rõhutas, et teiste riikide kogemust ei saa automaatselt üle võtta ja üksikud mõtted ei tööta, need on vaja süsteemi panna. See on aga tõsi, et mida varem puutuvad noored tööeluga kokku, seda parem. Mait Palts märkis, et noortele tööelu kogemuse võimaldamisel on olulised kolm tegurit: koolijuhtide motivatsioon teemaga tegelemiseks, ettevõtjate valmisolek ja teadlikkus regulatsioonist ning tugistruktuurid. Seejuures võiks iga koolijuht tunda oma valda nii hästi, et tal oleks teada, millised ettevõtted seal tegutsevad ning kellega koostöös saaks õpilastele n-ö päriselu kogemust anda. Ka Janar Holm tõi välja, et esimene signaal koostööks peaks tulema koolist – kool peaks näitama initsiatiivi ja looma esimese kontakti ettevõttega. Kindlasti on oluline, et kool tajub oma osa selles, kuidas õpilastel kujunevad lisaks õpiharjumusele ka tööharjumus ning armastus töö vastu. Sotsiaalministeeriumi esindaja andis lubaduse, et lähiajal on plaanis noorte, sh alaealiste tööd puudutavad regulatsioonid lauale tõsta, et asjakohaseid muudatusi teha. Paneelis tõdeti, et probleem muutub aasta-aastalt aktuaalsemaks, kuna rahvastikuprognoosi järgi jääb tööl käivaid inimesi vähemaks ning ülalpeetavaid tuleb aina juurde. Seejuures on oluline pöörata tähelepanu haridussüsteemis vajalikele muudatustele, tõsta ettevõtjate teadlikkust ja valmisolekut ning vaadata üle ka noorte töötamist puudutav regulatsioon. Oma panuse lubasid anda kõik paneelis osalenud.

T Ö Ö ELU

Noorte tööle võtmist

takistavad

mitmed tegurid

Gerli Ööpik Turunduskoordinaator

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

hiskonnas on tõstatunud probleem seoses suure hõivamata noorte arvuga, kes ei õpi ega tööta. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu, et noored saaksid juba varakult oma esimese töökogemuse. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viis sellest lähtuvalt ettevõtjate seas läbi küsitluse, kus uurisime nende kogemuste kohta alaealiste noorte tööle võtmisel. Küsitlusele vastas kokku 170 ettevõtjat. Vastanutest ligi pooled, 46,4%, on alaealisi juba tööle palganud ning 53,6% ei ole seda veel teinud. Toome teieni kokkuvõtte küsitluse tulemustest.

Alaealistele on leitud rakendust väga erinevates valdkondades

Küsitlusele vastanute hulgas oli väga palju erinevates valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid. Kõige enam oli vastanute seas töötleva tööstusega tegelevaid ettevõtjaid. Lisaks neile mainitutele olid vastajate seas veel hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite remondi, ehituse, majanduse, toitlustuse, põllumajanduse ja meelelahutusega tegelevaid ettevõtteid. Ettevõtjad on alaealisi rakendanud peamiselt assisteerivate ning abistavate, lihtsamate tööde tegemisel. Näidetena toodi välja järgmiseid töid: siltide kleepimine, toodete puhastamine, toodete pakendamine, abitööd laos, toodete komplekteerimine, koristustööd, müügitöö abioperatsioonid, ehitusel lihtsamad abitööd. Lisaks sellele töötasid noored ka teenindusvaldkonnas ettekandjate või klienditeenindajatena. Samuti rakendati noori hooajaliste- ja haljastustööde tegemisel.

Alaealiste töölevõtmisel või töötamise ajal tekkinud probleeme väga ei täheldatud

Valdav enamik vastanutest, 87,8%, nentis, et neil ei ole alaealiste töölevõtmisel ega töötamise ajal tekkinud probleeme. Neil, kellel on probleeme ette tulnud, tõid esile eelkõige mured seoses alaealiste puuduva töödistsipliini ja –harjumusega (nt kellaaegadest ei peeta kinni, kohusetunde puudumine) ning ka seadusandlusest tekkinud takistusi (nt liigne paberimajandus vms).

Millised tegurid takistavad ettevõtjatel noori tööle võtmast?

Alaealiste töölevõtmisel on ka mitmeid takistavaid tegureid. Kõige enam mainiti alaealiste töötamise ülereguleeritust. Teiste oluliste faktoritena toodi välja ettevõtte tegevusvaldkonna sobimatust alaealistele töö pakkumiseks, vajalike oskuste ja noorte tööharjumuse puudumist, Tööinspektsioonist tööloa hankimise keerulisust. Vähem märgiti vajadust noori liigselt juhendada. Vastanute seas oli ka selliseid ettevõtjaid, kes arvasid, et noored ei peaks enne kooli lõpetamist ja eriala omandamist üldse tööd tegema ning oli ka mõningaid, kes ei ole kaalunudki võimalust noori tööle võtta. Töö sobimatuse põhjenduseks on ettevõtjad toonud välja töö iseloomu keerukuse (nt töö on füüsiliselt raske või keerukas) ja noorte tööohutusealaste kogemuste puudumise. Lisaks märgiti ära muid põhjuseid, miks noori ei soovita tööle võtta (nt alaealiste põhjendamatult kõrged nõudmised, ei ole vajadust uue tööjõu järgi).

Ettevõtjad tõid välja ka võimalikud muudatused tööregulatsioonis

Uurisime ettevõtjatelt alaealise töölevõtmisega seonduvate kehtivate reeglite kohta. Soovisime teada nende arvamust sellest, kuidas muuta regulatsiooni lihtsamaks ning motiveerivamaks. Üle poole vastanutest leiab, et alaealistel võiks olla lubatud töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. Praegu kehtiv regulatsioon koolikohustuslikel alaealistel seda ei luba. Lisaks toodi välja, et kui noor on koolikohustuse täitnud, võiks tal olla lubatud teha pikemaid tööpäevi, kui praegu seadus ette näeb. Ettevõtjad tõid noorte töölevõtmise takistusena välja veel Tööinspektsioonist tööloa hankimise keerulisuse ning soovisid selle loa saamise menetluse lihtsustamist. Oli ka neid ettevõtjaid, kes leidsid, et praegune tööregulatsioon on sobilik ning selles ei ole vaja muudatusi teha.

Kool ja kodune kasvatus on võtmesõnad noorte tööharjumuse kujundamisel Uurisime ettevõtjatelt ka seda, kuidas oleks nende hinnangul võimalik

Noorte tööharjumuse kujundamisega tuleks alustada varakult ja seda tuleks propageerida nii noorte endi kui ka ettevõtjate seas. soodustada noorte tööharjumuse tekkimist. Enim toodi välja vajadust tagada noortele praktika ja töökogemus koostöös kooliga. Nii võiks koolides olla rohkem praktikume, mis aitaksid kaasa tööharjumuse tekkimisele. Praktikume võiksid korraldada sel juhul nii koolid üksi kui ka koostöös ettevõtetega. Samuti leiti, et koolis tehtavad heakorrastustööd (nt riisumine, lume lükkamine) on hea võimalus õpetada noortele töödistsipliini ja –harjumust. Ka kodune kasvatus on see, mis peaks toetama noort nii eeskuju kui ka õpetusega. Kodune suunamine on oluline just tööharjumuse tekkimisel. Mitmed vastanutest tõid välja ka erinevaid suviseid töölaagreid/malevaid ning leiti, et kohalik omavalitsus ning riik võiksid rohkem sellesse panustada, et meie noortel tekiks tööharjumus. Lisaks toodi välja, et alaealiste töötamist tuleks propageerida nii noorte endi kui ka ettevõtjate seas. Üldises plaanis võib küsitluse tulemustest järeldada, et Eesti ettevõtjad on avatud noori tööle võtma, kuid näevad peamise takistusena noorte kogenematust, seda nii teadmiste kui ka töödistsipliini puudulikkusest lähtuvalt. Ka seadusest tulenevad takistused ei ole vähemtähtsad. Seetõttu peab ka kaubanduskoda vajalikuks alaealiste töötamist puudutavate reeglite ülevaatamist ning noorte töötamist soosivate muudatuste tegemist.

kaubanduskoja teenused

Milliseid

seminare ja koolitusi pakume esimesel poolaastal?

gal aastal leiab kaubanduskoja kalendrist erinevaid sihtturuseminare, hommikukohvisarja üritusi ja mitmeid praktilisi finants-ja maksukoolitusi. Seal on ka infot visiitide ning Euroopa Liidu ja Enterprise Europe Network (EEN) võrgustiku võimaluste kohta. Ettevõtjatele, kes soovivad informatsiooni erinevate riikide võimalustest või leida uusi eksportturge, on mainitud üritused väga heaks alguspunktiks info hankimisel, kontaktvõrgustiku laiendamisel ning kogemuste vahetamisel teiste ettevõtjatega. Oma kogemusi jagavad välisriikide suursaadikud, ettevõtjad ja valdkonna eksperdid.

Liis Lehesalu Rahvusvaheliste suhete koordinaator

Alustame aastat aktuaalsete maksu- ja raamatupidamiskoolitustega ning põnevate sihtturuseminaridega

Veebruaris on tulemas hommikukohv Eesti suursaadikuga Iirimaal ning märtsis Usbekistani seminar ja kontaktkohtumised ettevõtjatega, aprillis ja mais finantskoolitused. Kaubanduskoja koolituste ja seminaride tugevuseks on oma valdkonna parimad ja tunnustatud lektorid. Lisaks traditsioonilistele koolitustele ja seminaridele jätkab kaubanduskoda Ekspordi Akadeemia (EA) sarja uute eksporditurgude tutvustamisega ning võtab I poolaastal sihikule Ida-Aasia (Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina ja Mongoolia). Pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas tuleb ettevõtjatel kiiresti kohaneda ning leida uusi turge ja koostööpartnereid. Ettevõtjaid huvitab erinevate riikide sektorite piirangud, välispartnerite leidmine, turu usaldusväärsus ja uuringud, välisturu taust. Sellest tulenevalt püüame pakkuda vajalikku infot ja kontakte, mis aitaksid ettevõtjatel edasi liikuda ning olla oma tegemistes teistes riikides edukad.

Ekspordi Akadeemia programm I poolaastaks

19. veebruaril on võimalus mõtteid vahetada Lõuna-Korea ekspertidega hommikukohvi formaadis. 30. märtsil toimub Hongkongi tutvustav seminar, mis juhatab sisse aprilli lõpus plaanitava Hiina (Peking, Hongkong) äridelegatsiooni visiidi. 20. aprillil saame lähemalt tuttavaks võimalustega, mida Mongoolia võiks ettevõtjatele pakkuda. Ekspordi Akadeemia üritustele on osalema oodatud nii suur-, väike- kui ka keskmise suurusega ettevõtjad, kes juba tegutsevad välisturgudel, otsivad endale uusi turge või alles plaanivad ekspordiga alustada. Täpsemat infot saab peatselt lugeda meie kodulehelt www.koda.ee.

Äridelegatsioonid

Samuti on kaubanduskojal suurepärane võimalus tuua koostöös Välisministeeriumiga arengukoostöö projekti raames Eestisse mitmeid äridelegatsioone ning korraldada kõrgetasemelisi visiite, et tutvustada Eesti majandust ja ettevõtluskeskkonda ning luua pikaajalised ärisuhted valitud arenguriikidega. Esimese delegatsioonina 2016. aastal on veebruaris plaanis võõrustada Gruusia ettevõtjaid, veel loodame I poolaastal võõrustada äridelegatsioone Malaisiast ja Iraanist. Visiitide raames korraldame kontaktkohtumisi Eesti ja sihtriigi ettevõtjate vahel ning tutvume sealse ettevõtluskeskkonnaga. Seni on arengukoostöö projekti raames toimunud järgmised visiidid: sügisel 2014 Brasiiliasse ja kevadel 2015 Myanmari. 2016. aasta esimeses pooles toimub arengukoostöö projekti raames kaks visiiti: jaanauari lõpus Egiptusesse ja kevadel Lõuna-Aafrika Vabariiki. I poolaastal toimuvad lisaks arengukoostöö projektile järgmised visiidid: äridelegatsiooni visiit Lätti 20.–21.01.2016 ning Eesti ja Soome välisministrite ühisvisiit Austraaliasse/ Uus-Meremaale 26.02–05.03.2016. Plaanis on visiit Hiina, Horvaatiasse, Mongooliasse, USA idarannikule ja Leetu.

Konsultatsioonid

Kui tundub, et mingis küsimuses jääb oma tarkusest pisut väheseks ja vajate nõu, siis saab kaubanduskoda ka siin appi tulla. Meie väliskaubandusspet-

sialistid väljastavad oma igapäevases töös kaupade liikumiseks vajalikke sertifikaate ja muid dokumente, aga annavad ka nõu väliskaubandust ja tolli puudutavates küsimustes. Lisaks on igal kaubanduskoja liikmel endiselt võimalik saada üks tund tasuta juristi konsultatsiooni, abi võib küsida nii lepingute koostamise kui ka muude juriidiliste probleemide korral.

Riigihanketeated ja koostööpakkumised

Kaubanduskoja üheks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ettevõtete arengule ja edule. Üheks vahendiks, mille kaudu aitame ettevõtetel uusi võimalusi avastada, on riigihanketeated ja koostööpakkumised, mida avaldame Teatajas ja oma kodulehel. Pakume laia valikut Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides avaldatud avaliku sektori hankepakkumiste teadetest ning Enterprise Europe Networki ja teiste koostööpartnerite koostööpakkumisi kogu Euroopast. Hoidke kindlasti neil pakkumistel silm peal ka uuel ärihooajal! Hetkel käib 2016. aasta II poolaasta ürituste kalendri koostamine ja siinkohal kutsume ettevõtjaid üles oma huvidest teada andma, et saaksime korraldada üritusi just Teile huvipakkuvate sihtriikide kohta. Oma huvidest palume teada anda Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rahvusvaheliste suhete koordinaatorile kas e-posti liis@koda.ee või telefoni teel 604 0092.

Kutsume kõiki 2016. aasta tegevustest osa võtma ning oma teadmisi ja võimalusi avardama! Ootame aktiivset osalemist!

Kaubanduskoda pakub • Aitame kaubad liikuma. Väljastame päritolusertifikaate ja ATA kaubamärkmikke. • Anname nõu väliskaubanduse ja tolliprotseduuride kohta, aga nõustame ka juriidilistes küsimustes. • Vastavalt teie ettevõtte vajadustele ja huvidele jagame infot ELi hangete kohta. • Kaubanduskoja kanalid on suurepärane võimalus enda firmast teada andmiseks: meil on eraldi rubriik liikmelt liikmele pakkumised ja mitmed teised reklaamikanalid jõudmaks 3200 ettevõtjani. • Pakume liikmetele soodsatel tingimustel esinduslikke seminariruume oma ajaloolises majas. • Aitame leida partnereid välisriikides ning koostööpartnereid ka meie liikmete seast. • Korraldame põnevaid sihtturuseminare. • Võtame vastu erinevate riikide delegatsioone ning viime neid kokku Eesti ettevõtjatega. • Korraldame kõrgetasemelisi visiite uute koostööpartnerite leidmiseks. • Koolitame aktuaalsetel majandus- ja maksuteemadel.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 1 / 2016

Koda kutsub osalema

Ettevõtete kontaktreis Saksamaale Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub ettevõtteid osalema 7. kuni 8. juunini toimuval kontaktreisil Hamburgi ja Kieli (Schleswig-Holsteini liidumaa).

Schleswig-Holstein on Saksa Liitvabariigi põhjapoolseim liidumaa ning selle pealinn on Kiel. Tegu on arenenud infrastruktuuri, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ning soodsa ettevõtluskeskkonnaga piirkonnaga, mille mastaabid on ligilähedaselt samas suurusjärgus Eestiga.

Kontaktreisi kohapealsete ettevalmistustega tegeleb kaubanduskoja usaldusväärne koostööpartner Business Development and Technology Transfer Corporation of Schleswig-Holstein, kelle hinnangul on sealsed ettevõtted huvitatud koostööst Eesti firmadega järgmistest valdkondadest: • laevaehitus ja merendustehnoloogiad, • IT ja telekommunikatsioon, • meditsiinitehnika, • taastuvenergeetika, • aiandus ja mahepõllumajandus, • erinevad nutilahendused (parkimine, valgustus, meditsiin, avalik haldus jne), • ehituspuit, • mahetoit.

Kontaktvisiidi programm 7. juuni Lend Tallinn–Hamburg. Lühiseminar piirkonna ettevõtluskeskkonnast. Kahepoolsed kohtumised Saksa ettevõtetega vastavalt Eesti firmade koostöösoovidele. Transport Kieli, majutumine hotellis. Õhtusöök koos kohapealse korraldusmeeskon- naga. 8. juuni Kahepoolsed kohtumised Saksa ettevõtetega vastavalt Eesti firmade koostöösoovidele. Lend Hamburg–Tallinn. Osalustasu kaubanduskoja liikmele on 1000 eurot, teistele 1200 eurot osaleja kohta, lisandub käibemaks. Hind sisaldab: • edasi-tagasi lennupileteid, • majutust sihtriigis (1 öö), • transporti sihtriigis, • lühiseminari, • õhtusööki, • 3 kahepoolset kohtumist Saksa ettevõtetega. Delegatsiooni suuruseks on 8 osalejat, osalejaks registreerumise tähtaeg on 1. märts 2016 (eeldusel, et selle ajani jätkub vabu kohti).

Lisainfo ja registreerimine: Margus Ilmjärv E-post: margus@koda.ee Tel: 337 4950

Juubilarid 90

VÄLK OÜ liige alates 2001

EESTI MAAÜLIKOOL liige alates 1997

Hommikukohv suursaadikuga

ARC PROJEKT OÜ liige alates 2006 EPLER & LORENZ AS liige alates 2001

ESRO AS liige alates 1998 HARKU KARJÄÄR AS liige alates 1997 INFLOT AS liige alates 1997 LEMMINKÄINEN EESTI AS liige alates 1997 LOOVARA OÜ liige alates 1996

Kas Sa teadsid, et enamiku USA IT- ja farmaatsiatööstuse suurkorporatsioonide Euroopa peakorterid asuvad Iirimaal? Või seda, et ettevõtte tulumaks Iirimaal on vaid 12,5% ja ettevõtte asutamine interneti teel toimub viie päevaga?

Tule ja osale hommikukohvil avastamaks veel paljugi muud Iirimaa kohta! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministeeriumi ja Radisson Blu Hotel Olümpiaga kohtumise Eesti suursaadikuga Iirimaal Kristi Karelsohniga.

MALEKO AS liige alates 1997 PKC EESTI AS liige alates 2003 REGIO AS liige alates 1996 RELIKA OÜ liige alates 2014 SAARMAS AS liige alates 2001

Suursaadik räägib Iirimaast, sealsest elust ning peatub lisaks ka alljärgnevatel teemadel: • poliitilised suhted; • lühidalt majanduse olukorrast riigis; • ärikultuur ja asjaajamine; • Eesti ettevõtjate võimalustest Iirimaa turul; • saatkonna võimalused ettevõtjate abistamiseks; • lugemissoovitus Iirimaa ajaloo/kultuuri/ühiskonna kohta.

SIIMEL OÜ liige alates 2012

Kohtumine toimub teisipäeval, 16. veebruaril kell 9.00-11.00 Radisson Blu Hotel Olümpia restoranis Senso (Liivalaia 33, Tallinn).

BALBIINO AS liige alates 1998

Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 11. veebruariks. Kohtade arv on piiratud! Hommikukohvi seminari osalustasu on kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent E-post: Egeth.Kyppar@koda.ee Tel: +372 604 0080

TAWEST RAAMATUPIDAMISTEENUSED OÜ liige alates 1999

AMARI METALS OÜ liige alates 1996

DET NORSKE VERITAS EESTI OÜ liige alates 1997 ERICSSON EESTI AS liige alates 1998 FINMEC AS liige alates 2011 GREENCARRIER FREIGHT SERVICES ESTONIA OÜ liige alates 1998 I.M.C.S. EESTI AS liige alates 1996 IEG AS liige alates 2002

INTERCHEMIE WERKEN DE ADELAAR EESTI AS liige alates 1999 LAVINTON OÜ liige alates 1998 QUALITEX AS liige alates 1999 RAUAMEISTER AS liige alates 2012

Koda kutsub osalema

Finantskoolitus firma võtmeisikutele I

SPRATFIL AS liige alates 2012 TARFURGO OÜ liige alates 2004

ALDRUM OÜ liige alates 2015 BALTRANS TOLLIKOMPLEKSI OÜ liige alates 2012 BCS KOOLITUS AS liige alates 2002 DIGRA OÜ liige alates 2014 FRISTEBERG OÜ liige alates 2009 GRAN TARALRUD OÜ liige alates 2006 HUPPA OÜ liige alates 2011 KONEKESKO EESTI AS liige alates 2001 LABELPRINT OÜ liige alates 2002 MARU METALL AS liige alates 2008 SAARE FISHEXPORT OÜ liige alates 2004 SNC PROMEX AS liige alates 2011 STEELMAN OÜ liige alates 2004 TARTU PAK OÜ liige alates 2014 TNC-COMPONENTS OÜ liige alates 2002 WIENERBERGER AS liige 2001

ADDUCO OÜ liige alates 2014 ARVATO SERVICES ESTONIA OÜ liige alates 2006 ASTELPAJUTOOTED OÜ liige alates 2015 BAMBOO GROUP OÜ liige alates 2015

Kevadel toimuvas koolitustsükli esimeses osas antakse rakenduslikke teadmisi raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Koolitustsükkel jätkub sügisel ning siis keskendutakse kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele.

Bilanss ja raamatupidamine II (12. aprillil) • Bilansi ja kasumiaruannete vahelised seosed. Tulud – Kulud = Kasum. • Kasumiaruanded, nende loogika, sisu ja ülesehitus. • Deebet-kreedit. Kontod. • Rahavood. Kasum on, aga kuhu kadus raha? • Raamatupidamise printsiibid. • Majandusaasta aruanne. Raamatupidamise toimkonna juhendid.

Koolitustsükli esimene osa toimub 5. aprillil, 12. aprillil ja 10. mail 2016 kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Finantsanalüüs (10. mail) • Bilansi ülesehitus, loogika ja graafiline esitamine. • Bilansi analüüs (dünaamika, maksevõime, kapitali struktuur). • Kasumiaruanded ja kasumite liigid (bruto-, äri- ja puhaskasum, EBIT, EBITA jne). • Tulude, kulude ja kasumitega seotud suhted (rentaablused, katted, tootlikkused, käibesagedused ja –välted). • Erinevate suhtenäitajate koosmõju ja suhteanalüüsil põhinevate näitajate süsteemid (Altmann’i, Du Pont’i ja Mereste mudelid). • Näiteid tegelikkusest.

Koolitaja Margus Tinits on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor. Ta on tegelenud finantskoolituste läbiviimisega alates 1992. aastast. Käsitlemisele tulevad alljärgnevad teemad. Bilanss ja raamatupidamine I (5. aprillil) • Majandustehingud ja nende kajastamine. • Näidisäriühingu asutamine, varade soetamine, laenude saamine ja andmine. • Bilansi põhivalem: Varad = Kohustused + Omakapital. • Bilansi graafiline kujutamine. • Bilansi loogika, sisu ja ülesehitus läbi graafilise esitusviisi. • Majandustehingud ja bilanss. • Omakapitali ülesehitus ja sisu. Seotud ja vaba omakapital. Kasum.

Kolmepäevase koolituse osalemistasu on kaubanduskoja liikmetele 240 eurot ja mitteliikmetele 480 eurot.* *Hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Hansson E-post: toomas@koda.ee Tel: 744 2198

Koda kutsub osalema

Seminar „Praktilist tööõiguses“

BUCHEN INDUSTRIAL SERVICES BALTIKUM OÜ liige alates 2006 DMC EESTI OÜ liige alates 2014 EURO-BALTIC CONSULTING OÜ liige alates 2012 IITEE OÜ liige alates 2013 KSV EKSPERT OÜ liige alates 2010 MAXX PHARMA OÜ liige alates 2015 RAVITEE OÜ liige alates 2008 REBASEONU.EE OÜ liige alates 2015 RL-TRANS BALTIK OÜ liige alates 2010

Aeg: kolmapäev, 23. märts 2016 kell 11.00–15.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17,Tallinn) Hind: kaubanduskoja liikmetele 50 eurot ja mitteliikmetele 80 eurot* Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös NJORD advokaadibürooga kutsub ettevõtjaid seminarile „Praktilist tööõiguses“. Pelgalt töölepingu seaduse pinnalt ei ole enam võimalik igapäevaseid tööõigusalaseid küsimusi üheselt lahendada. Paragrahvide sisu ja rakendamine on sageli ebaselge ning reaalse olukorra lahendamine on ebakindel ettevõtmine. Möödunud aasta tõi tööõiguse valdkonda mitmeid Riigikohtu suuniseid, mida igapäevases praktikas tuleks arvestada ning millest tasuks lähtuda. Seminaril antakse eluliste näidete varal ülevaade senistest Riigikohtu lahenditest ning analüüsitakse nendes sisalduvaid juhiseid, millele igapäevaselt tööõigusalaste küsimuste lahendamisel toetuda, et ennetada vaidlusi või olla nende tekkimisel edukas.

Seminaril käsitletavad teemad on alljärgnevad. • Paindlikud töösuhted ehk alternatiivid töölepingu sõlmimiseks. • Tööandjapoolne töölepingu lõpetamine. • Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötaja algatusel. • Kui kalliks võib osutuda töölepingu ebaseaduslik lõpetamine ehk millega peab tööandja arvestama ehk miks tasub töölepingu ülesütlemine algusest peale teha korrektselt? • Tähtajalise töölepingu sõlmimise erisused. Lektor Katrin Sarap, NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner, on spetsialiseerunud igapäevaselt klientide nõustamisele peamiselt tööõigust puudutavates küsimustes. Ta on tööõiguse valdkonnaga tegelenud enam kui kümme aastat ning tema praktilised kogemused ja teadmised tulenevad klientide (tööandjate kui töötajate) igapäevaste praktiliste küsimuste lahendamisest nii kohtuväliselt kui ka kohtus. *Hinnale lisandub käibemaks. Hind sisaldab teabematerjale ja lõunat.

ROADSERVICE OÜ liige alates 2010 TITANIA TÕLKED OÜ liige alates 2008 TOCI OÜ liige alates 2014 WESTAQUA-INVEST OÜ liige alates 2012

CUPOLA OÜ liige alates 2013 EFTA ACCOUNTING OÜ liige alates 2011 EKOGAISMA EESTI OÜ liige alates 2011 HEATCONSULT OÜ liige alates 2012 INTERDISP TRADE OÜ liige alates 2015 ITS ESTONIA OÜ liige alates 2013 PREFABCON OÜ liige alates 2015 REHVIHUNT OÜ liige alates 2011 ROPKA VÄRVIKODA OÜ liige alates 2012 SCANDINAVIAN WINDOW OÜ liige alates 2015

Lisainformatsioon ja registreerimine: Marju Männik Tel: 604 0079 E-post: marju.mannik@koda.ee

SWESTENG LANGUAGES OÜ liige alates 2014 TECHNICAL GARMENT DESIGN OÜ liige alates 2013 VIA3L SPEDITION OÜ liige alates 2013

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

ANSONBAER NORDIC OÜ www.ansonbaer.com Raamatupidamine, korporatiivteenused, finantskonsultatsioonid. ATELJEE TALLINN OÜ www.lillijahilo.com Kunstialane loometegevus. CENTRAL TRANSPORT & LOGISTICS OÜ Kaubavedu ja logistika.

Koda kutsub osalema REBASEONU.EE OÜ www.rebaseonu.ee Liha ja linnulihatoodete tootmine. SPT INKASSO OÜ www.sptinkasso.ee Inkassoteenus ja krediidiinfo. TELEALARM OÜ www.telealarm.ee Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.

COMAGRO OÜ Veondus ja laondus. Hulgi- ja jaekaubandus.

TURKISH AIRLINES INC.EESTI FILIAAL www.turkishairlines.com Sõitjate õhutransport. Kauba transport.

CUSTOM METAL OÜ www.custommetal.eu Mehaaniline metallitöötlus. CNC trei ja freesimiskeskustel allhanketeenuste pakkumine.

TWITTER OÜ www.isompilaakeri.eu Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

DMT INSENERID OÜ www.dmt.ee Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. ECOSPED OÜ www.ecosped.ee Veoste ekspedeerimine, transport, logistika. EDICTUM OÜ www.edictum.eu Elamute ja mitteeluruumide ehitus. GAGA IMPORT OÜ www.frederikooo.ru Spetsialiseerimata hulgikaubandus. I.T.INVEST OÜ Äri ja juhtimisalased konsultatsioonid. Projektijuhtimisteenused. IMAGON TEHAS OÜ www.imagon.com Muude elektriseadmete tootmine. JEWELLERY REHHOVSKI OÜ www.rehhovski.ee Juveeliehete ja -meenete kujundamine, loomine ja valmistamine. Juveelitoodete parandus, remonditööd ja hooldus. LIDO EESTI OÜ www.lido.ee Toitlustus. MAINOR MEELIS AS www.meelis.ee Reisibüroo tegevus. Reisikorraldaja tegevus. MAKSIMS OÜ www.maksims.ee Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Juriidiline nõustamine. Ärinõustamine. Sekretäriteenused. MANPOWER OÜ www.manpower.ee Ajutise tööjõu rent. Tööhõiveagentuuride tegevus. MARMARA STERLING OÜ www.marmara-sterling.com Hõbedast ehete tootmine ja müük. MENU KIRJASTUS OÜ www.menuk.ee Kirjastamine. Meedia. MOVEMYTALENT OÜ www.movemytalent.com Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused.

VASETEN OÜ Metsa- ja põllumaa ost, metsa majandamine. VEKRA OÜ www.vekra.ee Piirdeaedade süsteemide import, müük ja paigaldus. VIKING TRADING OÜ Rahvusvaheline teraviljakaubandus.

Järvamaa

WOOD LOGS OÜ Kasvava metsa ost, metsa ülestöötamine ja metsamaterjali eksport.

Ida-Virumaa TVIM GRUPP OÜ www.tvim.ee Mööbli tootmine. Pärnumaa

HAROL EESTI OÜ www.tcl-eesti.ee Kliimaseadmete import ja hulgimüük. INTERIOR WOOD OÜ www.reliefwalls.com Ruumide sisekujunduses kasutavate puidust dekoratiivpaneelide tootmine. JULIK BEST COFFEE OÜ Mobiilne kohvik. Kohvi, tee, jahutatud jookide ja suupistete pakkumine.

Raplamaa

W MAN OÜ www.wman.ee Puidutööpinkide ja seadmete müük, hooldus ja remont. Tehniline konsultatsioon.

Tartumaa

BLACK ACE OÜ www.escapetartu.ee Põgenemismängude korraldamine. GRILLSEASON OÜ Kaminapuude, grillsöe tootmine ja eksport.

Seminar Tartus „Raamatupidamise muudatused 2016 ja aastaaruande koostamine 2015“ Aeg: teisipäeval, 2. veebuaril 2016 kell 11.00–16.30 Koht: Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2) Hind: kaubanduskoja liikmetele 55 eurot ja mitteliikmetele 85 eurot* 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamine on eriline seetõttu, et aruanne koostatakse küll kehtivate juhendite kohaselt, kuid alates uuest aastast kehtima hakkavad muudatused keeravad paljude ettevõtete senise aruandluse pea peale. Koolituse viib läbi Sven Siling, BDO Eesti AS partner. Lektor omab rohkem kui 15 aasta pikkust töökogemus audiitorina ning ta tegeleb aktiivselt koolituste väljatöötamise ja läbiviimisega, samuti kuulub ta Eesti Audiitorkogu juhatusse ning juhib Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni. Koolituse kava on alljärgnev. 2015. aasta aruande koostamise põhiteemad: • varade ja kohustuste väärtuse hindamine, sh varud ja kinnisvarainvesteeringud ning põhivarade kaetava väärtuse testimine; • tulude ja kulude periodiseerimine, sh kaupade ja teenuste müük ning saadud sihtfinantseerimise kajastamine; • aastaaruande esitusviisi temaatika, sh saldeerimine põhiaruannetes, rahavoogude aruande koostamine meetodil „kõik läheb kokku ja vahesid ei teki“ ning lisainformatsiooni avalikustamine. 1. jaanuar 2016 kehtima hakkavad raamatupidamise muudatused: • ettevõtete erinevad suuruskategooriad (mikro- ja väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja); • kohustuslikud ja vabatahtlikud nõuded erineva suurusega ettevõtete põhiaruannete esitusviisile ja lisainformatsioonile, sh millised ettevõtted peavad ja millised ettevõtted ei pea koostama konsolideeritud aruandeid; • õiglase väärtuse meetodi kasutamise erinevad võimalused mikroettevõtetes; • ülevaade muudatustest spetsiifilistes arvestuspõhimõtetes ja terminoloogias.

TIMBERBALT OÜ www.timberbalt.eu *Hinnale lisandub käibemaks. Hind sisaldab teaMetsatehnika müük ja hooldus. bematerjale, lõunat ja kohvipausi.

Viljandimaa

PUKA-METALL OÜ www.pukametall.ee Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine.

Lisainfo ja registeerimine Toomas Hansson E-post: toomas@koda.ee Tel: 744 2196