Teataja 02 2016

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

V E E B R U A R 2 0 16

Suhkrumaksust k천vaketaste maksustamiseni Lk 8

Intellektuaalomandi 천ppetunnid Lk 26

Ausalt

(c) Stable400 | Dreamstime.com

b체rokraatiast

Ettevõtete kontaktreis Saksamaale Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub ettevõtteid osalema 7.–8. juunini toimuval kontaktreisil Hamburgi ja Kieli (Schleswig-Holsteini liidumaa).

Schleswig-Holstein on Saksa Liitvabariigi põhjapoolseim liidumaa ning selle pealinn on Kiel.

Tegu on arenenud infrastruktuuri, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ning soodsa ettevõtluskeskkonnaga piirkonnaga, mille mastaabid on ligilähedaselt samas suurusjärgus Eestiga.

Kontaktreisi kohapealsete ettevalmistustega tegeleb kaubanduskoja usaldusväärne koostööpartner Business Development and Technology Transfer Corporation of Schleswig-Holstein, kelle hinnangul on sealsed ettevõtted huvitatud koostööst Eesti firmadega järgmistest valdkondadest: • laevaehitus ja merendustehnoloogiad, • IT ja telekommunikatsioon, • meditsiinitehnika, • taastuvenergeetika, • aiandus ja mahepõllumajandus, • erinevad nutilahendused (parkimine, valgustus, meditsiin, avalik haldus jne), • ehituspuit, • mahetoit.

Kontaktvisiidi programm 7. juuni Lend Tallinn–Hamburg.

Lühiseminar piirkonna ettevõtluskeskkonnast.

Kahepoolsed kohtumised Saksa ettevõtetega

vastavalt Eesti firmade koostöösoovidele.

Transport Kieli, majutumine hotellis.

Õhtusöök koos kohapealse korraldusmeeskon- naga.

8. juuni Kahepoolsed kohtumised Saksa ettevõtetega

vastavalt Eesti firmade koostöösoovidele.

Lend Hamburg–Tallinn.

Osalustasu kaubanduskoja liikmele on 1000 eurot, teistele 1200 eurot osaleja kohta, lisandub käibemaks.

Hind sisaldab: • edasi-tagasi lennupileteid, • majutust sihtriigis (1 öö), • transporti sihtriigis, • lühiseminari, • õhtusööki, • 3 kahepoolset kohtumist Saksa ettevõtetega.

Delegatsiooni suuruseks on 8 osalejat, osalejaks registreerumise tähtaeg on 1. märts 2016 (eeldusel, et selle ajani jätkub vabu kohti).

Lisainfo ja registreerimine: Margus Ilmjärv E-post: margus@koda.ee Tel: 337 4950

(c) Elxeneize | Dreamstime.com

Koda kutsub osalema

Koda kutsub osalema Ekspordi Akadeemia

30. märts Sihtturuseminar: Hongkongi ärimaastik Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080 20. aprill Pärastlõunatee: külas on Mongoolia

eksperdid (lk 35) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Meie seisukohad

6

8

2016. aasta ettevõtjate pilgu läbi

14

Suhkrumaksust kõvaketaste maksustamiseni

10

Finantskoolitused 5. aprill

Koolitus „Finantskoolitus firma võtmeisikutele I“ (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas

(Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Muudatused maksukorralduse seaduses annavad suurema läbipaistvuse

Tööõigus

23. märts Seminar „Praktilist tööõiguses“ (lk 36) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 0079

Sihtturud

30. märts Usbekistani seminar

Koht täpsustamisel Info: Jana Silaškova ∙ jana@koda.ee ∙ 604 0083

Vajalik on mõtteviisi põhimõtteline muutus 4

7.–8. juuni Ettevõtete kontaktreis Saksamaale Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950 Muud üritused 26. märts Seminar vene keeles „Kas korruptsioon

võib olla ohtlik teie ettevõttele?“ Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950 1. märts

Disainibuldooser on hoogsalt käivitunud

24

Ärihommikusöök Pärnus: kohtumine Arto Aasaga (lk 38) Ammende Villas (Mere pst 7, Pärnu) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

16

Liikmeüritus

23. aprill Kevadball 2016 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn)

Info: Gerly Jostov ∙ gerly@koda.ee ∙ 605 0087

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

Ühtse turu strateegia tegevuskavast

28 Tõhusat ventilatsiooniaparaati saab juhtida ka nutitelefonist

Intellektuaalomandi õppetunnid

26

j u h t k i r i

Bürokraatiaga võitluse edukus sõltub

mõtteviisi muutusest

Ü

ks esimesi samme teadlikult bürokraatiaga võidelda oli aastal 2005, kui viidi läbi käibemaksuseadusest tuleneva halduskoormuse hindamine.

Pilootprojektis kasutati Hollandis väljatöötatud metoodikat ning tulemused olid sedavõrd uskumatud, et esimese hooga suhtuti nende avalikustamisse pigem

Vajalik on mõtteviisi põhimõtteline muutus. tõrjuvalt. Sarnaseid mõõtmisi ja kalkulaatoreid on tehtud ka hiljem, kuid suuresti rahakulutuseks need jäänud ongi. Reaalset tulemust, mis ühe keskmise ettevõtja jaoks oleks bürokraatiat vähendanud, ei ole saavutatud. Pigem vastupidi.

Miks ma kõigele vaatamata usun, et nullbürokraatia ja Aruandlus 3.0 projektid võiksid siiski anda oodatud tulemuse?

Vähemalt osaliselt. Põhjus seisneb

selles, et avalikult on võetud nii poliitiline kui ka sisuline vastutus. Üsna keeruline oleks poliitikuil või ametnikel tulla aasta pärast uuesti avalikkuse ette ja öelda, et midagi ei tulnud välja. Ettevõtja elu peab reaalselt minema lihtsamaks ning ta peab seda tunnetama.

Leian, et nendestki projektidest üksinda ei piisa selleks, et bürokraatia koorem tulevikus oluliselt väheneks, kui sellist eesmärki ei võta endale kõik ministeeriumid ja riigiasutused. Vajalik on mõtteviisi põhimõtteline muutus. Tuleb loobuda lähenemisest, et meil on aruanne A, deklaratsioon B, ankeet C. Ettevõtluses tekkivatest andmetest on teatud osa kindlasti olulised poliitikate elluviimisel ning riigi arendamisel, kuid mida saab teha kättesaadavaks ka selliselt, et neist ei tekiks jälle üht uut aruannet või neid ei peaks ettevõtja kuhugi tabelisse sisestama. Infotehnoloogia on küllalt arenenud, et seda võimaldada ning see töö meie eest ära teha.

Siiski võivad algatatud tegevused osutuda kõik nulliks, kui samal ajal jätkavad teised üha uute reeglite, aruannete, auditite jne väljamõtle-

mist ja rakendamist. Ühed ei suuda nii palju eest ära kaotada, kui teised tagant juurde toodavad. Sel ajal, kui ühes kohas arutatakse, kas kõiki olemasolevaid aruandeid ikka on enam vaja, arutatakse mujal, kuidas panna ettevõtjat töötajatele antud soodustusi, palka ja muid hüvesid soopõhiselt koguma ja auditeerima, või kuidas kohustada lähetatud töötajat vastuvõtvat ettevõtjat teda registreerima, või kuidas panna Eestisse toodud või siin pakendatud kaupade pakendid ikka võimalikult täpselt ja grammi täpsusega deklaratsioonidesse, või kuidas saada ettevõtjalt teada tema töötajate ametinimetused ja ülesanded, või kehtestatakse ettevõtjale kohustus koostada näiteks mitmekesisus- või korruptsiooniga võitlemise poliitikaid jne. Paratamatult tekib küsimus, kas meil on üks riik või mitu. Isegi, kui osa neist ideedest tulevad Euroopast, ei ole ettevõtja jaoks sellel mingit vahet. Tema peab neid hiljem ikka hakkama täitma ning selles mõttes ei saa Euroopa tulla õigustuse või vabandusena. Selle asemel, et direktiivi rakendamisel esimese asjana mõelda, kuidas ettevõtja

elu Euroopa ettekäendel keerulisemaks teha, võiks küsida, kas meil ikka tegelikult ka probleeme on ning kas on ehk nõutud kohustused täidetavad või põhjendatavad juba olemasolevate regulatsioonide või andmetega. Jälgime kaubanduskoja poolt väga tähelepanelikult, et kõik just nii toimiksid.

Mida teha, et kokkuvõttes ühtede head kavatsused ja positiivne ettevõtmine ei saaks teiste poolt ära nullitud ja nullbürokraatiast ei saaks nullimäng? Kuidas hoida ettevõtlike inimeste motivatsiooni, kes ka tegelikult üritavad midagi muuta?

Esimesena ja üsna elementaarsena võiks jõuda kokkuleppele, et kuni nullbürokraatia ning Aruandlus 3.0 algatuste lõpetamiseni või vahetulemuste kinnitamiseni tuleks keelata uute halduskoormust tekitavate regulatsioonide kehtestamine või väljatöötamine.

Seda mitte tehes esineb reaalne oht muuta nii need algatused kui ka nende algatajad naeruväärseks ning petta kõikide panustajate ja ka ettevõtjate ootuseid. See oleks

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

Meie seisukohad

karuteene meile kõigile.

Teine ettepanek – edaspidi peaks olema uusi halduskoormust tekitavaid regulatsioone võimalik kehtestada vaid juhul, kui summaarne koormus sellest ei muutu, st midagi kaotatakse vastukaaluks ka ära. Nii, nagu justiitsminister on võtnud eesmärgiks piirata regulatsioonide mahu kasvu, tuleks suhtuda sarnaselt halduskoormust tekitavatesse algatustesse – juurde saab vaid juhul, kui midagi samal ajal kaotatakse. Siia juurde peaks lisanduma põhimõte, et uute nõuete kohanemisega seotud otsesed kulud, nt IT-arendus, hüvitatakse ettevõtjaile või tellitakse ja tehakse vajalikud rakendused tasuta kättesaadavaks.

Kolmandaks, kui ettevõtja peab esitama riigile midagi, mida ta enda ettevõtluse jaoks ei vaja, mis ei tule välja otseselt tema majandustehingutest, oleks õiglane sellise info eest maksta riigi poolt tasu. Nagu riik küsib lõivu siis, kui soovite saada majandusaasta aruandeid või soovite statistikaametilt tellimustööna midagi, mida neil kohe käepärast ei ole. Kindlasti võib tulla ette ülekaalukast avalikust huvist tulenevaid olukordi ja küllap on siis ka võimalik kulude jaotuses kokku leppida, kuid reegel peaks olema vastupidine. Nii ei jää halduskoormuse numbrid ainult numbriteks paberil, vaid omandaksid selge majandusliku mõõtme.

Miks peaksid ettevõtjad, kellel on soolise palgalõhega või pakendite taaskasutamisega kõik korras, kandma täiendavaid kulusid auditite või raportitega seoses, mida keegi on otsustanud rakendada, sest kuskil on probleemid?

Mait Palts Peadirektor

(c) Anilah | Dreamstime.com

6

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

VÕTA laiendamisest kõrghariduses

„Selliseid ideid ja algatusi on mõistlik toetada. Isegi suhteliselt konservatiivses valdkonnas nagu seda on haridus, saab asjadele läheneda teisiti, kui seni oleme harjunud. Kogu haridussüsteemi eesmärk peaks olema väärtustada rohkem seda, mida inimene oskab või teab ja vähem formaalset paberit.

Töömaailmas on koolitunnistus oma tähtsust oluliselt kaotanud ning tööandja jaoks on olulised eelkõige ikka inimese reaalsed teadmised ja oskused ning tahe ja võimekus uusi asju õppida. Kuigi kohati müstifitseeritakse põhjendamatult veel kõrghariduse tunnistust tööle saamisel, on see pigem taandumas. Lähtudes muu maailma trendidest, on muutumas üha tähtsamaks hoopis kutsetunnistus.

See aga näitab juba täna seda, mida töötaja reaalselt oskab ja suudab ning on Euroopa tasemel ka võrreldav.

Ainuüksi pelk fakt, et keegi on 10 või enam aastat tagasi omandanud teatud tasemel hariduse, ei peaks ilmtingimata tähendama, et tema teadmised on täna suuremad kui sellel, kes toona kooli lõpetamata jättis, kuid on ennast pidevalt täiendanud erinevaid koolitusi ja kursuseid läbides. Paber või selle puudumine ei peaks kajastama alati absoluutset tõde, kui inimene ise on hoolitsenud enda teadmiste suurendamise eest. Kindlasti ei ole põhjust arvata, et edaspidi saab põhikoolist otse kõrgkooli minna ja gümnaasiumi sootuks vahele jätta. Samuti ei tohi eeldada, et gümnaasiumist omandatud teadmised ei oleks olulised, kuid elu on keeruline ning erilisi olukordi võib ette tulla. Seetõttu on taolise võimaluse loomine ka õigustatud. See soodustab omakorda ka elukestva õppe põhimõtte rakendumist,“ sõnas Mait Palts.

Siim Kallase ideest kaotada tulumaks

„Olles poliitikate kujunemist üsna pikalt näinud ning kogenud, kuidas ja kui pika aja jooksul tavaliselt Euroopas ideed realiseeruvad, siis loomulikult ei saaks Euroopa mõistes nii radikaalsele

ideele erilist perspektiivi ennustada.

Kuid see ei tohi tähendada, et me teisigi esmapilgul sobimatuid ideid ei võiks välja tuua. Eks paljud ka vanas Euroopas otsivad, kuidas majandusele uus hingamine anda ning selles mõttes leiaks tulumaksu kaotamise idee kindlasti hulgaliselt toetajaid, kuid ilmselt veel rohkem ka vastaseid, kelle peamiseks argumendiks jääb siiski, et meie ju nii ei saa teha, sest meil on alati olnud just nii, nagu praegu on. Aga selline vahekord pooldajate ja vastaste vahel ei pruugi ka igaveseks nii jääda. Soomeski räägiti enne viimaseid valimisi tulumaksusüsteemi muutmisest juba väga aktiivselt. Siiski nenditi lõpuks, et on veel vara ja liiga radikaalne. Aga tegelikult vajaks Euroopa uusi ja heas mõttes radikaalseid ideid majanduses nagu õhku. Kuna tulumaksusüsteem on meil töötanud hästi ja on kindlasti ettevõtluse jaoks üks motiveerivamaid süsteeme, pluss veel selle lihtsus, siis ei näe takistusi, miks see ei võiks sama positiivselt ka mujal töötada.

Soome analüütikudki ja ettevõtjad on aru saanud, et mõju oleks positiivne.

Kuid siiski on poliitiliselt risk suur ja otsus midagi 180 kraadi muuta ei tule kunagi kergelt. Kui Euroopa majandusel hakkaks mõne sellise idee tulemusena paremini minema, siis on sellest ainult võita ka meil, oleme ju osa sellest majandusruumist,“ sõnas Mait Palts.

7

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

Meeldetuletuseks

K AUBAN D US K O D A

kaubanduskoja liikmetele

Suhkrumaksust

K

maksustamiseni

kõvaketaste

aubanduskoja igapäevane töö on majanduskeskkonna parandamine ja vastutustundliku ettevõtluse propageerimine ning koostöö arendamine.

Kaubanduskoja liikmete toetava osalusega jõuame püstitatud eesmärkideni, lahendades edukamalt ka keerulisemaid küsimusi.

Siinkohal anname mõned vastused aasta alguses tekkida võivatele küsimustele.

Millal saame tasuda 2016. aasta liikmemaksuarve?

Marko Udras

Arved väljastasime 26. jaanuaril ja arve tasumise tähtajaks on 15. märts.

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Miks ei ole meile saadetud selle aasta liikmetunnistust?

Allkirjastatud liikmetunnistused väljastame peale liikmemaksuarve laekumist ja tunnistus kehtib jooksval aastal.

Meie välispartnerid soovivad, et esitaksime tõendi liikmelisuse kohta.

Väljastame usaldusväärsuse kinnitamiseks koostööpartneritele vajadusel täiendava tõendi liikmelisuse kohta (tõendit kasutatakse väljaspool Eestit ja vormistatakse inglise või vene keeles).

Soovime kaubanduskoja logo lisada oma kodulehele ja trükimaterjalidele.

Logolepingu sõlmimiseks võtke palun ühendust projektijuht Gerly Jostoviga (gerly.jostov@koda.ee), logoleping kehtib koos liikmelisusega.

Koos liikmetunnistusega saime ka liikmeandmete väljavõtte, kas parandused on teile vajalikud?

Ettevõtte tõesed andmed on olulised mõlemasuunalise kiire ja korrektse info vahendamiseks. Igapäevaselt toimub koostööpartnerite otsing nii Eesti-siseselt kui ka mujalt. Parimad võimalused ja kontaktid saavad teoks, alustades korrektsetest andmetest (aadress, telefon, e-post, kodulehe aadress, NACE kood ja tegevusala jne). Oma ettevõtte muutunud andmeid saate edastada kaubanduskoja veebilehel: www.koda. ee /liikmeandmed, täitke ankeedis vaid need andmed, mis on muutunud või mida soovite täiendada.

Iga liige loeb!

Küsimuste korral võtke alati meiega ühendust!

Lisainfo: Janne-Ly Priks Kliendisuhete spetsialist Tel: 604 0086 E-post: janne-ly.priks@koda.ee

(c) Spectral-design | Dreamstime.com

8

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

V

iimase paari kuu jooksul on kaubanduskoda puutunud kokku mitme riigipoolse algatusega, mille sisuks on uue maksu, aktsiisi või tasu kehtestamine. Riik kaalub näiteks suhkrumaksu kehtestamist, aktsiisiga e-sigarettide maksustamist ning nutitelefonide ja kõvaketaste müügilt tasu kogumist.

Toidumaksude kehtestamine

Hetkel koostatakse sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mille üheks osaks on ka toidu maksustamine. Riik kaalub toidule lisatud suhkru maksustamist. Kaubanduskoda ei toeta toidumaksude kehtestamist, sest see on ebaefektiivne meetod vähendamaks „ebatervisliku“ toidu tarbimist. Seda on kinnitanud ka teiste riikide kogemus. Näiteks Taani kehtestas 2011. aastal nn rasvamaksu ning tühistas selle kaks aastat hiljem, sest rasvamaks ei täitnud oma eesmärki – maksu kehtivusajal vähenes lisamaksustatud toiduainete tarbimine vaid 0,9%. Samuti on teada, et Soome tühistab suhkrumaksu 2017. aasta algusest.

Suhkrumaksu kehtestamine avaldab kõige suuremat mõju madalama sissetulekuga majapidamistele, mille tõttu võib sellel sihtgrupil jääda vähem raha tervisliku toidu ostmiseks. Suhkrumaks ei pruugi vähendada ka keskmise sissetulekuga majapidamiste magusa tarbimist, sest kallimad tooted võidakse asendada odavamate suhkrut sisaldavate toodetega. Suhkrumaksu kehtestamisel esineb ka risk, et suhkrut hakatakse asendama muu magusainega ning seetõttu ei pruugi suhkrumaksu kehtestamine avaldada soovitud mõju tarbimisele.

Ettevõtete jaoks toob suhkrumaksu kehtestamine kaasa maksu administreerimise kulud, halduskoormuse kasvu, kohaliku toidutööstuse konkurentsivõime vähenemise ning seeläbi ka töökohtade kaotuse.

Kaubanduskoda andis eelmise aasta lõpus sotsiaalministeeriumile teada, et oleme toidumaksude, sh suhkrumaksu kehtestamise vastu. Jätkame võitlust suhkrumaksu kehtestamise vastu ka sel aastal.

E-sigarettide aktsiisiga maksustamine

Riik plaanib e-sigarettide vedelikke maksustada aktsiisiga. Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul võiks e-vedelike aktsiisimäär olla 0,293 eurot ühe milliliitri kohta. Kaubanduskoda on ministeeriumile teinud ettepaneku kehtestada oluliselt madalam aktsiisimäär. E-sigarettide aktsiisimäära puhul ei peaks aluseks võtma sigarettide aktsiisimäära, sest need ei ole võrreldavad.

Eestis kehtestatav aktsiisimäär ei tohiks olla

9

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

JURISTI TÖÖLAUALT

Muudatused

kõrgem kui naaberriigis Lätis. Kui e-vedelike aktsiisiga maksustamise tagajärjel muutuvad e-vedelikud Eestis oluliselt kallimaks kui naaberriikides, siis väheneb Eesti ettevõtjate konkurentsivõime, suureneb piirikaubanduse ja varimajanduse osakaal ning aktsiisitulu jääb planeeritust väiksemaks.

maksukorralduse seaduses annavad suurema läbipaistvuse

Nutitelefonide ja kõvaketaste maksustamine

Justiitsministeerium on algatanud arutelu selle üle, kuidas muuta nn tühja kasseti tasu kogumise põhimõtteid. Tühja kasseti tasu eesmärgiks on maksta hüvitist muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele (autorid, esitajad, fonogrammitootjad) selle eest, et nende teoseid on lubatud tasuta kopeerida isiklikuks vajaduseks autori nõusolekuta. Hetkel kogutakse tasu teatud salvestuskandjatelt (nt CD-plaat, DVDplaat, videokassett) ja salvestusseadmelt (nt CD-kirjutaja, DVD-kirjutaja, videomakk).

Praegune süsteem aga ei võimalda maksta autoritele õiglast hüvitist. Näiteks 2014. aasta eest kogutud tasu halduskulud ületasid oluliselt kogutud summa suurust ning autoritele ei olnud võimalik hüvitisi maksta.

Justiitsministeerium on välja pakkunud kolm lahendusvarianti, et edaspidi oleks võimalik autoritele maksta õiglast hüvitist.

Esiteks, laiendada võiks salvestusseadmete ja –kandjate loetelu, millelt nõutakse nn tühja kasseti tasu. Loetellu tuleks lisada näiteks nutitelefonid, salvestavad televiisorid ja digiboksid, kõvakettad jne. Teiseks, tasu võiks koguda salvestusmahupõhiselt.

See tähendab, et maksustatakse salvestamist võimaldavate seadmete ja kandjate salvestusmahu suurust. Kolmandaks, tühja kasseti tasu ei tuleks koguda ning riik peaks riigieelarvest maksma autorile, esitajale ja fonogrammitootjale õiglast hüvitist.

Kaubanduskoda on eespool nimetatud alternatiividest avaldanud toetust kolmandale lahendusele ehk tasu maksmisele läbi riigieelarve, sest see on kõige kuluefektiivsem lahendus. Tasu maksmine läbi riigieelarve vähendaks ettevõtjate halduskoormust, sest salvestusseadmete ja –vahendite maaletoojad ei peaks enam esitama kvartaalset või igakuist aruannet salvestusvahendite kohta.

Oleme teinud ministeeriumile ka ettepaneku viia enne tasu süsteemi muutmist läbi põhjalik tarbijauuring, et saada teada, kui palju inimesed üldse kopeerivad teoseid isiklikuks vajaduseks ning kui suur peaks olema õiglane hüvitis õiguste omajatele.

katre rugo

Jurist

(c) Nexusplexus | Dreamstime.com

10

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

Teabe avaldamine annab suurema läbipaistvuse ning aitab tagada ausat konkurentsi.

R

ahandusministeerium on välja töötanud muudatused maksukorralduse seadusesse. Muu hulgas lisatakse kaubanduskoja ettepanekul seadusesse maksuhalduri kohustus avaldada teavet käibemaksukohustuslase poolt deklareeritud käibemaksusumma ja töötajate arvu kohta.

Peamised muudatused

Olulisema muudatusena antakse maksuhaldurile õigus maksukohustuslase nõusolekuta vaadelda tema valduses olevat majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja, mis ei asu majandus- või kutsetegevuse läbiviimise kohas. See tähendab näiteks seda, et vaatlust töö tegemiseks kasutatava arvuti osas saab läbi viia ka siis, kui töötaja kasutab seda arvutit mujal kui töö tegemise kohas, seda ka väljaspool ametlikku tööaega.

Märkimisväärseks muudatuseks on ka maksuhalduri õigus saada sideettevõtjatelt andmeid sideettevõtjaga liitumislepingu sõlminud klientide andmete kohta. Lisaks kaotatakse seaduses nõue, mille kohaselt tuleb töötamise registris registreerida isikud, kes ettevõtte majandushuvides ei tööta (sisuliselt vabatahtlikku tööd tegevad isikud), laiendatakse isikute ringi, kellele võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet, sätestatakse alus esindaja taandumiseks huvide konflikti korral ning täpsustatakse pärimise puhul õigusjärgluse realiseerimise korda reguleerivaid sätteid. Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on eelnõust jäetud välja muudatused, mis andsid maksuhaldurile õiguse põhjendatud kahtluse korral läbi viia üksikjuhtumi kontroll.

Koja ettepanekud

Seadusesse lisatakse ka koja ettepanek avaldada kord kvartalis maksukohustuslaste poolt 20%, 9% ja 0% käibemaksumääraga maksustatavatelt toimingutelt ja tehingutelt deklareeritud käibemaksusumma ning tema juures tööd tegevate isikute keskmine arv iga kvartali kohta. Oleme seisukohal, et teabe avaldamine annab suurema läbipaistvuse ning aitab tagada ausat konkurentsi ning ühtlasi annab avalikkusele parema ettekujutuse, milline on ettevõtja poolt antav lisandväärtus ühiskonna arengusse panustamisel. Esitasime eelnõule ka täiendava ettepaneku avalikustada ettevõtete poolt tasutavad ressursi- ja keskkonnatasude suurused. Leiame, et tasude avalikustamine annab parema ettekujutuse sellest, kuidas ettevõtjad keskkonda kasutavad ning kuidas ja kui palju selle eest riigile tasuvad ja seeläbi ühiskonda panustavad.

Muudatused plaanitakse jõustada 2016. aasta 1. juulil.

11

12

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

Kaubanduskoda kaitseb ettevõtjate huve

JURISTI TÖÖLAUALT

Märtsis jõustub uus

tarbijakaitseseadus

tarbijakaebuste

katre rugo

Jurist

lahendamisel

1.

märtsist jõustub uus tarbijakaitseseadus, millega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv ning täpsustatakse ka mõningaid kauplejate kohustusi puudutavaid sätteid.

Arve väljastamise eest tasu küsimine ei ole lubatud

Seoses praktikas tekkinud probleemidega, kus kliendilt võetakse arve esitamise eest eraldi tasu, on uues seaduses kindlaks määratud, et kauplejal ei ole eraldi tasu küsimine tarbijale esitatava arve eest lubatud. Täpsemalt kehtestatakse seadusega kauplejale kohustus esitada tarbijale arve juhul, kui kaupleja ei täida enda kohustust täielikult vahetult pärast tarbijaga lepingu sõlmimist või kui tarbija võib omapoolse kohustuse täita hiljem. Arve esitatakse tarbijaga lepingu sõlmimisel kokku lepitud viisil. Arve võib jätta esitamata, kui tarbija on andnud sõnaselge nõusoleku arvetega tutvumiseks kaupleja veebipõhises klienditeeninduskeskkonnas või internetipangas. Arve esitamine ei ole seaduse kohaselt nõutav ka juhul, kui kaupleja ja tarbija kohustused täidetakse samaaegselt ja tarbijale tehakse selgelt teatavaks tema kohustuse suurus ning tarbija saab üleantud kauba või osutatud teenuse eest tasuda kohe. Samuti ei ole kauplejal ostutšeki väljastamise kohustust, kui tarbija tasutav summa jääb alla 20 euro, välja arvatud juhul, kui tarbija seda eraldi nõuab.

Simoona Hion

Jurist

Ettevõtjate jaoks on oluline teada, et seadusega laiendatakse kaupleja kohustust anda tarbijatele teavet vaidluste kohtuväliste lahendamise võimaluste kohta. Selleks võib olla vajalik täiendada vastava informatsiooniga oma veebilehte või lepingute üldtingimusi. Kohustus ei mõjuta neid kauplejaid, kes sõlmivad tarbijatega lepinguid, mille puhul teabe avaldamine vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluse kohta on juba võlaõigusseadusest tulenevalt kohustuslik ehk kauplejatel, kes sõlmivad tarbijatega lepinguid sidevahendi abil või väljaspool äriruume.

Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt luuakse tarbijalepingust tekkinud vaidluste lahendamiseks veebipõhine interaktiivne platvorm. Veebipõhine platvorm on mõeldud eelkõige piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks.

(c) Zetwat | Dreamstime.com

Kohustus anda teavet vaidluste lahendamise võimaluste kohta

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

E

ttevõtjate huvide esindamine on kaubanduskoja peamine eesmärk. Lisaks majanduspoliitikas kaasa rääkimisele, kaitseme ettevõtjate huve ka tarbijate ja ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamisel tarbijakaebuste komisjonis. Mida tarbijakaebuste komisjon endast kujutab, mis on kaubanduskoja roll komisjonis ja kuidas tarbijatega vaidlustest hoiduda – sellest alljärgnevalt juttu tulebki.

Tarbijakaebuste komisjon on sõltumatu institutsioon

Sageli seostatakse tarbijakaebuste komisjoni Tarbijakaitseametiga, mis seisab ainult tarbijate õiguste eest. Tegelikkuses see nii ei ole. Kuigi komisjon asub Tarbijakaitseameti juures, on tegu siiski sõltumatu institutsiooniga, mis on ellu kutsutud tarbija ja ettevõtja vaheliste vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.

Komisjoni kuulub kolm inimest: komisjoni esimees, tarbijakaitseameti esindaja ja ettevõtlusorganisatsiooni esindaja. Komisjon on vaidluse lahendamisel täiesti sõltumatu ning arvestatud saavad nii tarbija kui ka ettevõtja õigused.

Komisjoni istung näeb välja järgmine: esmalt antakse tarbijale võimalus esitada oma nõue ning seda põhjendada. Seejärel on ettevõtjal võimalus tarbija nõudele vastu vaielda ning esitada oma seisukohad. Komisjoni liikmetel on õigus esitada täiendavaid küsimusi selgitamaks välja kõige olulisemad asjaolud, mis on vajalikud otsuse tegemiseks. Üldjuhul on komisjoni eesmärk pooled omavahel lepitada ja leida kompromiss, kuid igakord see ei pruugi õnnestuda. Kui kompromissi poolte vahel pole võimalik saavutada, peab komisjon, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja poolte esitatud tõendeid, otsutama, kas tarbija kaebus rahuldada või mitte.

Tuleb ette ka olukordi, kus vaidluse lahendamine väljub komisjoni pädevusest, näiteks on nõude suurus liiga väike (al. 20 eurost) või kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest. Otsuse teeb komisjon viie tööpäeva jooksul alates kaebuse läbivaatamisest.

Miks peaks komisjoni otsust täitma?

Kuigi erinevalt kohtuotsusest ei ole komisjoni otsus õiguslikult siduv, siis oleks soovitav otsust täita. Oletame, et olete ettevõtja, kelle vastu on tarbija esitanud nõude ja komisjon on selle nõude rahuldanud. Kui te ettevõtjana otsustate, et ei soovi otsust täita, siis on Tarbijakaitseametil õigus teid musta nimekirja kanda või tarbija nõusolekul pöörduda tema esindajana sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse. Tõsi on, et musta nimekirja ei satu ettevõte esimese otsuse mittetäitmise korral, vaid otsuse täitmata jätmine peab olema korduv. Samas isegi juhul, kui ettevõtet ei kanta musta nimekirja, siis peab iga kord arvestama võimaliku mainekahjuga teiste tarbijate silmis, näiteks võib ettevõtja hea maine saada suurel määral kahjustada, kui tarbija pöördub sama juhtumiga meedia poole.

Peamine põhjus, miks vaidlused jõuavad komisjoni, on puudulik kommunikatsioon poolte vahel.

Nii ettevõtjal kui ka tarbijal, kes pole komisjoni otsusega nõus, on alati õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse.

Kuidas hoiduda vaidlustest?

Esimene soovitus võib tunduda küll ilmselge, kuid praktika on näidanud, et seda on siiski vaja aegajalt meelde tuletada. Ehk siis peamine põhjus, miks vaidlused jõuavad komisjoni, on puudulik kommunikatsioon poolte vahel. Näiteks pole tarbija teenuse või ostetud kaubaga rahul, kuid ettevõtja ei näita huvi välja seda lahendada. Sagedased on olukorrad, kui ettevõtja pole ei tarbija ega ka Tarbijakaitseameti kirjadele lihtsalt vastanud.

Seega esimene soovitus on lahendada probleem võimalikult varakult. Selline lähenemine ei anna konfliktile võimalust eskaleeruda. Seega, kuigi antud soovitus võib tunduda üsna elementaarne, siis tegelikkuses põhilise osa komisjoni vaidlustest on tingitud just puudulikust kommunikatsioonist.

Tarbijale tuleb anda vajalikku teavet juba enne teenuse osutamist

Juba varakult tuleb ette näha, mis probleemid võivad teenuse osutamisel või kauba müümisel tekkida. Enne teenuse osutamist tuleb hinnata võimalike riskide realiseerumist. Näiteks autopesula peab enne auto pesemist kindlaks tegema, kas ja mis riskid võivad konkreetse auto pesemisel kaasneda ja sellest ka tarbijat teavitama.

Rõhku tuleks kindlasti panna ka dokumenteerimisele. Teisisõnu, kui olete ettevõtjana tarbijale selgitanud teenuse osutamisega kaasneda võivaid riske ning tarbija on nendega nõustunud, siis tuleks tarbija nõusolek ka dokumenteerida. Kirjalikud dokumendid võivad tulevikus osutuda vajalikeks tõenditeks, mis tõendavad, et ettevõte on oma vastutust mõistlikul määral piiranud ning tarbija on sellest teadlik ja sellega ka nõustunud.

Mida võiks teada tarbijakaebuste komisjonist?

• Tarbijakaebuste komisjon on sõltumatu institutsioon, mis lahendab ettevõtja ja tarbija vahelisi vaidluseid.

• Kaubanduskoda osaleb tarbijakaebuste komisjonis ettevõtjate esindajana.

• Komisjon lahendab tarbija nõudeid alates 20 eurost.

• Vaidluste vältimiseks tuleb tarbijat võimalikest riskidest piisavalt varakult teavitada.

• Õigeaegne dokumenteerimine võib hiljem osutuda oluliseks tõendiks.

13

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

2016. aasta

ettevõtjate

I

ga uus aasta toob kaasa erinevaid väljakutseid, millega ettevõtjad peavad silmitsi seisma. Mõnel juhul on vaja teha väikesi samme suure tulemuseni jõudmiseks, vahel tuleb võtta ka riske. Uurisime neljalt väga erinevas valdkonnas tegutsevalt ettevõttelt, millised on nende 2016. aasta suurimad väljakutsed.

pilgu läbi

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Teet Kuusmik, juhatuse liige

(c) Tiithalj | Dreamstime.com

14

SA-l Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on 2016. aastal kaks suurt väljakutset – esimene neist on uute tööstusparkide taristu hangete läbiviimine ja ehitus Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Narvas ning teine Jõhvi ja Narva kui investeerimis- ja laienemissihtkoha tutvustamine Eesti ettevõtetele.

2015. aasta jooksul jõudis meediasse paljude ettevõtjate mure – töökäte puudus on muutunud arengut takistavaks teguriks. Mitmed eelmisel aastal läbiviidud tootmisettevõtete uuringud näitasid, et üle 90% ettevõtetest planeerivad lähiajal uusi investeeringuid, pea pooltel ettevõtetel on tööjõupuudus, ¾-l ettevõtetest probleem spetsialistide palkamisega.

Globaalsed muutused majanduses, sh nafta ja muude energiaressursside hindade langus, on mõjutanud tugevalt ka Ida-Viru maakonna majanduskeskkonda, energia- ja keemiasektor on sunnitud kasutusele võtma kokkuhoiumeetmed ja vähendama töötajate arvu. Muutused pakuvad võimalusi ettevõtetele, mis kavandavad laienemist või mille arengut piiravad tööjõupuudus, kallid kinnisvara hinnad, puudulik taristu. Alljärgnevalt on välja toodud viis põhjust, miks peaks reageerima just 2016. aastal ja milles on hetke ainulaadsus.

Tööjõud. 2015 ja 2016 koondamised AS-is Nitrofert ja AS-is Viru Keemia Grupp annavad võimaluse KohtlaJärve ja Jõhvi piirkonnas sellel aastal palgata ligi 900 erialase hariduse ja oskustega spetsialisti. Ümberõpe. Töötukassal on täielik valmisolek reageerida ettevõtete vajadustele spetsialistide ümberõpetamiseks.

Maa koos infrastruktuuriga. SA Ida-Virumaa Tööstuslade Arendus

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

tööstusparkides Narvas ja Jõhvis on kogu infrastruktuur välja ehitatud, ettevõtjatel on võimalik omandada maa ning lühikeste tähtaegadega rajada vajalikud tootmisüksused. Kohtla-Järve ja Jõhvi moodustavad ühtse linnastu, kus elab kokku üle 50 000 elaniku.

Eesti mõistes on tegemist olulise tõmbekeskusega, kus asuvad piirkondlikud riigiasutused, äriteenindusettevõtted, logistikafirmad jne.

Madalad ehitushinnad. Viimaste aastate ehitushinnad on püsinud stabiilsetena. Tihe konkurents ning Euroopa Liidu programmide vaheline periood annab võimaluse hinnaläbirääkimisteks ehitusettevõtjatega. Uue programmiperioodi hangete tõttu võib prognoosida olulist ehitushindade kasvu alates 2017. aastast.

Odav raha. 1, 3 ja 6 kuu Euribor on 2016. aasta alguse seisuga negatiivne. Eestis tegutsevatel pankadel on likviidsus tagatud ning konkurents turul piisavalt tihe. Kõik see tähendab, et raha on turul viimase paarikümne aasta odavaim.

Ettevõtjad, kelle jaoks Ida-Virumaa tundub Tallinnast kaugena, siis füüsiline vahemaa on 160 km ja Jõhvis tegutsevad tugiorganisatsioonid, mis aitavad maakonna tuua lähemale, ajada vajadusel asjad korda distantsilt ja muuta olemise koduseks.

Kutsume ettevõtjaid endale külla, et näidata, mida Ida-Virumaal pakkuda on.

Ateljee Tallinn OÜ

Lilli Jahilo, peadisainer Ettevõte läheb uude aastasse endistviisi ambitsioonikate plaanidega. Minu soov on arendada ettevõtet selliselt, et see toimiks maailmatasemel moebrändina. Oleme panustanud oluliselt visuaalsesse kommunikatsiooni, moemaja ja tootmisprotsesside laitmatusse toimimisse ning rahvusvahelise kontaktvõrgustiku arendamisse.

Suurim eesmärk sel aastal on viia LJ bränd lähemale globaalsele kliendile ning luua ostuvõimalus meie toodete fännidele üle maailma. Hetkel käib tihe töö online-butiigi kallal, millega loodame lähiajal live’i minna. See on uus ja väga põnev väljakutse.

Disainerina tunnen väga suurt elevust eelseisva kollektsiooni osas, mis jätkab valguse kui inspiratsiooniallika

uurimist ning selle tõlgendamist täiesti uutesse materjalidesse ning tehnikatesse. Luua kollektsioon, millel on lisaks kunstilisele mõttele ka kaubanduslik väljund, on tohutu väljakutse.

Selles mõttes ei ole see aasta teistest erinev. Küll aga soov tuua see looming rahvusvahelise publiku ette ning anda võimalus tarbida vastutustundlikult ja armastusega loodud rõivaid. Usun, et nõudlus selle järgi kasvab pidevalt ja mul on hea meel seda inimestele pakkuda, sest me kõik võiksime tarbida vähem, aga paremat.

TBD-Biodiscovery OÜ

Andrus Tasa, juhatuse liige 2016. aasta on meie ettevõttele 10. tegevusaasta. TBD-Biodiscovery on peenkeemia ja ravimite toimeainete arenduse ja väiketootmisega tegelev 20 töötajaga ettevõte, kelle kliendid on Euroopas, USA-s ja Iisraelis. 10. aasta jooksul oleme kasvanud keskmiselt 20% aastas ja loodame, et selline kasv jätkub ka lähitulevikus.

2015. aastal sõlmisime pikaajalise koostöölepingu Hollandi ettevõttega, kelle kaasabil turustame teadus- ja arendustöös ning kliinikutes kasutatavat bioluminestsentsvärvi lutsiferiini kogu maailmas. 2016. aasta väljakutseks on jõuda selle toote turumahuga üleilmselt teisele positsioonile ning arendada sama tooteperekonna lisatooteid. TBD-Biodiscovery on oma 2016. aasta eelarvest ligi 20% planeerinud uute toodete arenduseks. Arenduses teeme viljakat koostööd Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Teiseks 2016. aasta väljakutseks on kindlasti uute töötajate leidmine ettevõttesse. Ettevõte suudab vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid saada kahel viisil – kas neid ise kasvatades või kogenud kaadrit (välismaalt) sisse ostes. 2016. aastal on kavas kasutada mõlemat moodust. Kogenud kaadri värbamisel on ettevõttel head kogemused Ukraina spetsialistidega, kes on väga motiveeritud ja kellel on hinnatavaid tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi.

Kolmandaks 2016. aasta väljakutseks on piisavalt suure turuosa saavutamine Iisraeli turul. Arendusteenuste pakkumisel oleme töötanud juba neli aastat Iisraeli klientidega, kellede arv ja ostetavate teenuste maht on

aasta-aastalt suurenenud. 2016. aastal kavatseme töötada süvitsi selle turuga, kuni võimaliku filiaali asutamiseni Iisraelis.

Vecta Design OÜ

Vitali Kilevoi, juhatuse esimees ja ettevõtte omanik Vecta Design OÜ tegeleb pinglagede tootmise ning paigaldusega ning on ainus sertifitseeritud pinglagede tootja Baltimaades. Ettevõte on asutatud aastal 2006 koostöös EASiga ning põhineb erakapitalil. Enamus valmistoodangust ekspoditakse. Ettevõttes töötab hetkel nelikümmend inimest.

Alates 2009. aastast kuulub Vecta Design Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulka.

Vecta Design OÜ on innovaatiline ning paindlik ettevõte, mis arendab pidevalt uusi tooteid ning lähtub alati kliendi soovidest. Seetõttu valiti Vecta Design OÜ 2015. aasta Pärnumaa parimaks ettevõtteks „Pärnumaa Karu“ ning „Aasta uuenejaks 2015”.

Alates 2014. aastast on Vecta Design suunanud oma pilgu ka Eesti turule, nüüdseks võib leida Vecta Design lagesid näiteks Pärnu Kaubamajakast, Viiking Spa-st, Transferwise`i uuest kontorist ning paljudest teistest avalikest kohtadest.

Alates 2006. aastast on Vecta Design OÜ tootnud üle 547 626 m2 pinglae.

2016. aasta suvel valmib Vecta Design OÜ uus tootmishoone, mis on projekteeritud spetsiaalselt pinglagede tootmiseks.

Küsisid Margus Ilmjärv, Gerli Ööpik, Toomas Hansson ja Toomas Kuuda

15

E u r o o pa u u d is e d

Ühtse turu strateegia tegevuskavast

Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

E

uroopa Liidu selgrooks on ühtne turg. Seda on ELi algusaegadest peale arendatud ja püütud tugevdada.

Nii räägib ka praegune Euroopa Komisjon ühtse turu edasiarendamisest ja on välja tulnud sellekohase strateegiaga (EK teatis „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele”). Alljärgnevalt tutvustan selle strateegia tegevuskava, mille elluviimine peaks EK arvates tagama paremate võimaluste loomise tarbijatele ja ettevõtetele.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

Meetmed

Ajakava

Suunised selle kohta, kuidas kohaldada ELi õigust jagamismajanduse ärimudelite suhtes

2016

Jagamismajandus on EK poolt defineerituna tellitavate teenuste ja varade ajutise kasutamise keerukas ökosüsteem, mis põhineb vahetamisel veebiplatvormide kaudu. See ühelt poolt toob kaasa suurema valiku ja madalamad hinnad tarbijatele ning pakub majanduskasvu võimalusi uuenduslikele (idu)firmadele nii oma riigis kui ka piiriüleselt. Teisalt mõjutab see olemasolevaid turge, tekitades pingeid olemasolevate kaupade pakkujate ja teenuste osutajatega. Mõlemad pooled kurdavad õiguskindlusetuse üle tarbijakaitse, maksustamise, litsentsimise, tervise- ja ohutusnormide, sotsiaalse ja tööalase kaitse eeskirjade kohaldamisel. EK leiab nüüd, et raskused ja ebakindlus tuleb kõrvaldada. Vaja on selget ja tasakaalustatud regulatiivset keskkonda, mis võimaldab arendada jagamismajandusega seotud ettevõtlust, kaitseb töötajaid, tarbijaid ja muid avalikke huve ning tagab, et olemasolevatele või uutele turuosalistele, sõltumata nende ärimudelist, ei seata tarbetuid regulatiivseid takistusi. EK asubki vastavaid suuniseid välja töötama.

Käibemaksusüsteemi tegevuskava

2016

Ettevõtete maksejõuetust käsitleva õigusakti algatus, mis hõlmab varajast ümberkorraldamist ja teise võimaluse andmist

2016

Digitehnoloogia kasutamist ettevõtte kogu tegevustsükli jooksul ning piiriülest ühinemist ja jagunemist hõlbustavad algatused

2017

Idufirmade algatus

2016

Suunised liikmesriikide reformimisvajaduste kohta kutsealade reguleerimisel

2016

Praegu on Euroopas üle 5 000 reguleeritud kutseala, kus tegutseb üle 50 miljoni inimese. Ehkki eeskirjad, mis reguleerivad nendel kutsealadel tegutsemist ja neile juurdepääsu, on välja töötatud eesmärgiga kaitsta nii üldsuse huve kui ka osutatavate teenuste kasutajaid, on paljud neist eeskirjadest nüüdseks muutunud ebaproportsionaalseks ja tekitavad tarbetuid regulatiivseid takistusi töötajate liikuvusele. EK kavatseb esitada suuniste kaudu konkreetsed meetmed, et parandada reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja nendel tegutsemist. Nende meetmetega määratakse kindlaks konkreetsed reformimist vajavad valdkonnad teatavates liikmesriikides. Selle töö käigus võetakse arvesse kõiki küsimusi, mis on seotud reguleeritud kutsealadele juurdepääsuga ja nendel tegutsemisega. Esimeses etapis keskendutakse teatavatele esmatähtsate valdkondade kutsealadele (näit. insenerid, arhitektid, raamatupidajad, juristid, kinnisvaramaaklerid, giidid ja patendivolinikud). Teises etapis hinnatakse reforme ja tegeldakse allesjäänud tõketega.

Analüütiline raamistik, mida liikmesriigid saavad kasutada olemasolevate kutsealaste õigusaktide läbivaatamisel või uute kohta ettepanekute tegemisel

2016

Seadusandlikud meetmed, et kaotada regulatiivsed tõkked olulistes äriteenustes ja ehitusteenustes

2016

(c) Jms | Dreamstime.com

Äri- ja ehitusteenuste osutajatel on sageli raske täita kindlustusnõudeid. EK leiab, et ka see probleem tuleb lahendada. Selleks esitatakse seadusandlik algatus, millega kehtestatakse ühtlustatud vormid teenuseosutajatele. Ühtlustatud vormidega luuakse võimalus esitada vastuvõtvale riigile ühes kohas sealsete õigusaktide kohaselt nõutava teabe, et ettevõtjatel oleks võimalik asjaomases riigis piiriüleseid teenuseid osutada. See tagab, et ettevõtetel on piiriüleste teenuste osutamisel täielik kindlus selles osas, milliseid nõudeid igas liikmesriigis võtmevaldkondades kohaldatakse.

Seadusandlik algatus, millega kehtestatakse teenuste pass sellistes olulistes majandussektorites nagu ehitus- ja äriteenused

2016

Teatis, milles sätestatakse parimad tavad, et hõlbustada jaekaubandusettevõtete asutamist ja vähendada tegevuspiiranguid

2017

Seadusandlikud meetmed, millega välditakse tarbijate kodakondsusel või elukohariigil põhinevat diskrimineerimist

2016. aasta keskpaik

Standardimisega seotud ühisalgatus

2016

Asjakohaseid suuniseid teenuste standardimiseks

2016

Riigihanked: suuremahuliste taristuprojektide vabatahtlik eelhindamine

2017

Algatus riigihangete paremaks juhtimiseks lepinguregistrite loomise, parema andmete kogumise ja läbivaatamisasutuste võrgustike loomise abil

2017–2018

Algatus intellektuaalomandi õiguste raamistiku ajakohastamiseks, sealhulgas ELi intellektuaalomandi õiguste jõustamise raamistiku läbivaatamine

2016–2017

Andmete analüüsimise vahend ühtset turgu käsitlevate õigusaktide järelevalveks

2017

Ettepanek turuteabesüsteemi jaoks, mis võimaldab komisjonil koguda teavet valitud turuosalistelt

2016

Õigusakti ettepanek, mis on koostatud direktiivi (EL) 2015/1535 kohase kehtiva 2016 teavitamismenetluse edukate omaduste põhjal teenuste jaoks, mis ei ole praegu selle direktiiviga hõlmatud Tegevuskava, millega suurendada teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest

2016

Vastastikuse tunnustamise määruse läbivaatamine

2017

Laiaulatuslikud meetmed, et veelgi enam toetada jõupingutusi, mille abil välditakse nõuetele mittevastavate toodete ELi turule jõudmist (sh võimalik seadusandlik algatus)

2016–2017

17

Kutsume osalema konkursil „SAKSA MAJANDUSE AUHIND EESTIS 2016“ Saksa-Balti Kaubanduskoda annab kuuendat korda välja auhinna Eestis tegutsevale väikese või keskmise suurusega ettevõttele. Käesoleval aastal on konkursi eesmärgiks tunnustada firmasid, kes motiveerivad oma töötajaid ja panustavad nende arengusse. Tänavuse konkursi teema on:

„TÖÖTAJAD – ETTEVÕTTE EDU VÕTI“ • Auhinnaks on rahaline preemia suuruses 5000 eurot.

• Saksa majanduse auhinna patroon on Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis.

• Kandideerimiseks vajalikud tingimused, ankeedi ja info leiate Saksa-Balti Kaubanduskoja kodulehelt

www.ahk-balt.org

Konkursi finaliste tutvustatakse Äripäeva erilehes.

(c) Mastroraf | Dreamstime.com

Kandideerimise lõpptähtaeg: 22. märts 2016 Lisainfo: Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus (AHK) Kontakt: Airi Uuna, tel 6276 940, airi.uuna@ahk-balt.org

riigihanketeated Kutsume Teid osalema populaarsetel MESSIDEL ja selle raames toimuvatel EEN võrgustiku korraldatud KONTAKTKOHTUMISTEL! LEIDKE ENDALE SOBILIK ÜRITUS Enterprise Europe Network (EEN) põhilehelt een.ec.europa.eu EVENTS CALENDER Valik üritusi samuti alljärgnevas sektsioonis.

Enamikel EENi kontaktkohtumiste üritustel on osalemine tasuta või vähese tasu eest. Otsige sobilikke MESSE koos B2B üritustega, registreerige enda koostöösooviga profiil ja leppige kokku kohtumisi.

Kui seekord siiski õiget partnerit ei leidu, pole osavõtmine kohustuslik. Samas tuleb jälgida korraldajapoolseid tähtaegu profiili registreerimiseks ja B2B kohtumiste valimiseks ja üritustest osavõtu kinnitamiseks/tähistamiseks.

Masinad, seadmed

Eestis hangitakse suitsudetektoreid.

Tähtaeg 16.03.2016. Kood 23 Leedus hangitakse professionaalseid vaibapesu tolmuimejaid.

Tähtaeg 24.03.2016. Kood 24 NATO hangib kütusetranspordi ja ladustamise süsteemiga seonduvalt elektripumpe ja mootoreid (Hollandis).

Osalustaotluste tähtaeg 11.03.2016.

Kood 25

Toit

Häid uusi ärikontakte soovides

Lätis hangitakse piima ja piimatooteid.

Tähtaeg 15.03.2016. Kood 26

Enterprise Europe Network kaubanduskoja meeskond www.enterprise-europe.ee

Lätis hangitakse erinevaid toiduaineid.

Tähtaeg 16.03.2016. Kood 27 Eestis hangitakse kondiitritooteid.

Tähtaeg 14.03.2016. Kood 28 Lätis hangitakse kalade toitu, pakkumiste esitamine LV, ENG. Tähtaeg 10.03.2016. Kood 29

Muu

Leedus hangitakse elustaimi ja lillesibulaid ning seonduvaid istutus- ja hooldusteenuseid.

Tähtaeg 09.03.2016. Kood 30 Leedus hangitakse metallist tooteid (juveeltooted, insiigniad/eraldusmärgid, nööbid).

Tähtaeg 14.03.2016. Kood 31

võta ühe n dust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

riigihanketeated

Navigate 2016: merendusmess ja kontaktkohtumised Soomes

Lätis hangitakse puitkütust (puitgraanulid).

Tähtaeg 09.03.2016. Kood 32

THE FUTURE OF BUILDING 2016: ehitusteemaline konverents ja B2B

Leedus hangitakse koopiapaberit.

Tähtaeg 08.03.2016. Kood 33

Soomes hangitakse LED tänavalgusteid.

Tähtaeg 29.02.2016. Kood 36

Ehitustooted

Eestis hangitakse sideaine ja fiiberkiu laotajat.

Tähtaeg 15.03.2016. Kood 37 Šveitsis hangitakse moodul- ja teisaldatavaid ehitisi.

Tähtaeg 21.03.2016. Kood 38 Rootsis hangitakse mitmesuguseid ehituslikke tooteid ja töid seonduvalt moodul- ja teisaldatavate ehitiste ning kokkupandavate konstruktsioonide hankega.

Tähtaeg 14.03.2016. Kood 39 Rootsis hangitakse moodulehitisi pagulaste majutamiseks.

Tähtaeg 09.03.2016. Kood 40 Prantsusmaal hangitakse moodulehitisi kooli tarbeks Tähtaeg 09.03.2016. Kood 41

võta ühe n dust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

(c) Dudau | Dreamstime.com

Leedus hangitakse koodreid (ingl.k selgitus: Qualified electronic signature certificates for secure media 24 000 pcs, software license update 100 000 pcs).

Tähtaeg 15.03.2016. Kood 35

(c) Kirkkoja | Dreamstime.com

Lätis hangitakse büroosse ja lattu vajalikku mööblit ja seadmeid.

Tähtaeg 07.03.2016. Kood 34

18.–19. mail 2016 Turkus Soomes

Soome on tuntud oma aktiivse merendussektori poolest.

Osavõtt populaarsest messist ja kontaktkohtumistest on hea võimalus luua uusi ärikontakte allhanke, teadus- ja arendustöö ja tehnoloogiavaldkonnas teiste professionaalidega.

Merenduse ja merelogistika messi märksõnad on teadus ja arendustegevus, haridus ja koolitus, personal, IKT, tegevused avamerel, uued energialahendused, disain ja remont, seadmete tootmine.

B2B osavõtt on tasuta.

Lisainfo messi kohta: www.navigate.fi Kontaktkohtumisele registreerimine kuni 06.05.2016 aadressil www.b2match.eu/navigate2016

18.–19. aprillil 2016 Viinis Austrias

Tuleviku ehituse teemalise konverentsi ja B2B ürituse keskmes on innovatiivsed uudistooted ja viimased valdkonna arengud nii ehituse kui ka infrastruktuuri valdkonnas. Detailselt on fookus hoonete innovatiivsetel lahendustel, säästval renoveerimisel ja kõrgkvaliteetsetel hoonetel koos nende täieliku elutsükliga. Ürituse märksõnad: • ehitustööd ja planeerimine, insenertehnilised tööd ja arhitektuuriteenused; • ehituse sekundaarsed lepingulised tööd; • ehitusmaterjalid ja komponendid; • taastuvenergia, kliimaseadme ja hoone tehnoloogiad; • ettevõtlusorganisatsioonid, klastrid ja avaliku sektori esindajad.

Osalemine tasuta.

Lisainfo ja registreerimine kuni 16.04.2016 aadressil www.b2match.eu/ building2016

ConhIT: tervishoiu IT-lahenduste mess ja kontaktkohtumised

Rahastamise võimalused Euroopas: konverents ja FinTech B2B üritus innovaatilisele ettevõttele

koostööpakkumised Suurbritannia printimisettevõte, kes on spetsialiseerunud ekraani printimisele, otsib vabaaja ja/või töörõivaste tootjat, kes toodaks ekraani trükkimiseks T-särke, pesapalli mütse, spordi-, vabaaja- ja töörõivaid väiksemates kogustes ca 50 tk iga toote kohta.

Kood: BRUK20160120001

wikicommons

(c) Rudi1976 | Dreamstime.com

Venemaa insenerehituse ettevõte otsib õhksoojuspumpade, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete, kütte- ja jahutussüsteemide, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tootjat.

Kood: BRRU20151210001

19.–21. aprillil 2016 Berliinis Saksamaal

Euroopa juhtivaid messe tervishoiu IT-lahenduste eksponeerimisel ja uute arengutega kurssi viimisel. Osalege ärikohtumistel valdkonna professionaalidega, looge kontakte nii tootjate kui ka hankijatega ning soovi korral looge uusi lahendusi ja leidke partnereid teaduskoostööprojektidesse. Ürituse märksõnad: • IT-lahendused arstipraksistele, laboritele ja radioloogidele; • tarkvaralahendused haiglatele, rehabilitatsioonikliinikutele ja hooldekodudele; • riistvara ja IT-infrastruktuur; • kommunikatsioonilahendused; • telemeditsiinilahendused; • meditsiinitehnoloogia (kokkupuude IT-lahendustega).

Osalemine tasuta.

Tähtaeg 10.04.2016 registreerimiseks aadressil www.b2match.eu/conhit2016

31.märts–1.aprill 2016 Haagis Hollandis

Hollandi eesistumise perioodil toimub Euroopa innovaatilistele ettevõtetele huvitav ja sisutihe rahastamise võimalusi tutvustav konverents Haagis Hollandis.

Vaatluse all on erinevad ELi ja Euroopa Investeerimispanga rahastamise programmid ja arutatakse pakutavaid toetusprogramme, laenutooteid, samuti riskiinvestorite kaasamise võimalusi.

Fookuses on Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni investeeringuprogrammi European Fund for Strategic Investment (InnovFin) võimalused ja samuti tutvustab oma finantstooteid Euroopa Investeerimispank (EIB). Tutvustamisele tulevad samuti järgnevad laenutooted: InnovFin Large; InnovFin Mid Cap growth; InnovFin Mid Cap Guarantee; EFSI InnovFin-COSME SME guarantees; SME initiative.

Konverentsi raames toimub individuaalsete kontaktkohtumiste üritus, mis on fokuseeritud FinTech sektorile ehk finantstehnoloogia fookusega firmadele, kes pakuvad turgu muutvaid lahendusi, nagu mobiilimaksed, rahaülekanded, laenud, rahaliste vahendite kogumine, varahaldus jm.

Lisainfo www.innoventerprise.eu/

Rumeenia mootorsõidukite varuosade ja lisaseadmete jae- ja hulgimüügile spetsialiseerunud ettevõte otsib uusi tooteid ja pakub turustamisteenuseid autoosade, automootorite, elementide, käigukasti detailide tootjatele.

Kood: BRRO20150904001 Venemaa eluaseme ja büroohoonete jaoks vannitoasisustuse varustamisega tegelev ettevõte otsib sanitaartehnika seadmete/ toodete (nt segistid, valamud, dušid jne) ning vannitoatarvikute (nt paberi- ja tualettpaberi dosaatorid, kätekuivatid, peeglid, beebi mähkimisalused jne) tarnijat.

Kood: BRRU20160119001 Suurbritannia loomasööda tootja ja hulgimüüja pakub kaubandusvahendaja teenuseid uuenduslike loomasöödalisandite tootjatele.

Kood: BRUK20160106001 Tšehhi metallurgiliste ja metalltoodete hulgimüüja (nt talad, T- ja TB-profiilid, ümar- ja lamevardad, kergprofiilid ning nelikant- ja ristikujulised profiilid, kraanarööpad, raudteerööpad, kergrööpad) pakub kaubandusvahendaja teenuseid antud toodete tootjatele.

Kood: BRCZ20160108001 Singapuri alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide edasimüüja pakub kaubandusvahendaja teenuseid Euroopa joogitootjatele.

Kood: BRSG20151217001 Venemaa maiustuste, kondiitritoodete ja toiduainete hulgimüügiga tegelev ettevõte pakub kaubandusvahendaja teenuseid toiduainetööstuse sektoris tegutsevatele ettevõtetele.

Kood: BRRU20160126001

võta ühe n dust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised

Business. Golf.

Jazz 2016: ärikohtumised, ettevõtete külatused, golfiturniir, džässifestival

Hollandi ettevõte pakkub alltöövõttu plasttööstuse ettevõttele ümbertöödeldud plastiku lõhna neutraliseerimise alal.

Kood: BRNL20160118001 Venemaa elektroonikaseadmete tootja otsib niklist ja kroomist traadi tootjaid.

Kood: BRRU20160118002

IFB 2016: suurim biomeditsiini ettevõtlusfestival ja kontaktkohtumised

Venemaa meditsiinitehnika ja -varustuse müügile spetsialiseerunud ettevõte (nt füsioteraapia, taastusravi, sportmeditsiini seadmed, salendavad seadmed ja kosmeetikatooted jne) pakub kaubandusvandaja teenuseid Euroopa tootjatele.

Kood: BRRU20160126003 Suurbritannia ettevõte pakub erinevaid IT-teenuseid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ettevõte pakub nii allhanke pakkuja kui ka alltöövõtja teenuseid.

Kood: BOUK20151222002 Rootsi telekommunikatsioonimastide, lipuvarraste ja eripärase kujundusega mastide tootja otsib kaubandusagenti Euroopas.

Kood: BOSE20151209001 Türgi kõrgkvaliteetsete koogivormide, säilituskarpide, köögitehnika ja tööstuslike tihendite tootja otsib turustajaid ja vahendajaid.

Kood: BOTR20151110002 Tšehhi käsitööga tegelev klaasikoda, kes on spetsialiseerunud käsitööklaaside, vaaside, teenetemärkide jms tootmisele, otsib edasimüüjaid ja pakub ennast alltöövõtjaks väikeseeria tarneesemete tootmiseks.

Kood: BOCZ20151120001 Brasiilia laste vedelseebi tootja otsib edasimüüjaid Euroopast.

Kood: BOBR20151202002

wikicommons

Hollandi taaskasutatud riiete valmistaja (nt meestesärkidest valmistatud klieid, seelikud ja pluusid) otsib rõivatootjat, kes toodaks väiksemates kogustes taaskastatud riietest rõivaid.

Kood: BRNL20160127001

wikicommons

Suurbritannia köögitarvikute ja nugade disaini ning tootmisega tegelev ettevõte otsib Jaapanis toodetud nugadele puidust käepidemete tootjat.

Kood: BRUK20160122001

2.–5. juuni 2016 Klaipedas Leedus

Juba seitsmendat korda tulevad Balti riikide esindajad ja ettevõtjad kokku, et tutvustada ühiselt meie majanduspiirkonda, selle sarnasusi ja eripära. Osavõtjad saavad osa rahvusvahelisest konverentsist, registreerida ja kohtuda teiste huvipakkuvate ettevõtjatega B2B üritusel ning võtta osa golfiturniirist ja džässifestivalist.

Konverentsil antakse detailsem vaade Balti majandustele, tutvustatakse ärivõimalusi ja investeerimiskliimat, samuti arutatakse ühiste klastrite loomise teemal ning vesteldakse edulugudest.

B2B ürituse fookuses on transport, logistika, ehitus, masinad, toiduainetööstuse seadmed, turism, metallid, puit, merendus jm.

Osavõtt põhiüritustest on tasuta, golfiturniiril osalejale on osalustasu.

Registreerimine kuni 13.05.2016.

võta ühe n dust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

Lisainfo aadressil: www.businessgolfjazz. lt/EN/registration/

16.-17. juunil 2016 Liverpoolis Inglismaal,

Põhja-Inglismaa on tuntud oma elava biomeditsiini sektoriga, kus tegutseb enam kui 1000 valdkonna ettevõtet. Juunis toimub 3 nädala (13.06–01.07.2015) vältel põnev võrgustumist ja inspiratsiooni pakkuv üritus, kuhu oodatakse üle 30 000 ettevõtte üle maailma. Osaleda saab põnevatel seminaridel ja töötubades, suhelda inspireerivate inimeste ja potentsiaalsete klientidega, samuti eraldi B2B üritusel arutada juba detailselt koostöövõimalusi.

Möödunud aasta üritusel osales ca 70 000 ettevõtet.

IFB 2016 ettevõtlusfestivali raames leiab aset maailma suurim individuaalsete kohtumiste (B2B) üritus (meet-the-buyer), mille fookuses on kommerts- ja tehnoloogiaalased koostöövõimalused, koostöö teadus- ja arendusprojektidesse ühistaotluste esitamiseks ja muud ärikoostöö teemad.

B2B valdkondlikud märksõnad: meditsiin, tervis, meditsiinitehnoloogia, biomeditsiinitehnika, bioloogia ja biotehnoloogia, e-tervis, tööstuslik biotehnoloogia. Osavõtjail on võimalik taotleda kuni 500£ suurust reisitoetust.

Registreerimise tähtaeg B2B üritusele 01.06.2016.

Lisainfo: www.ifb2016.com/

See praktiline töövahend sisaldab ligi tuhande Eesti ettevõtte andmeid, kes soovivad oma kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja partnereid leida.

WWW.ESTONIANEXPORT.EE

Mahukas väljaanne tutvustab Eestit mujal maailmas, sisaldades lisaks ettevõtete kataloogile ka üldinfot Eesti majanduse kohta, statistikat ning kasulikku materjali neile, kes soovivad Eestis ettevõtlusega alustada.

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY

2016

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY 2016

ESTONIAN EXPORTERS & IMPORTERS КАТАЛОГ ЭКСПОРТЕРОВ И ИМПОРТЕРОВ ЭСТОНИИ EXPORTEURE & IMPORTEURE ESTLANDS

Kogu teave on raamatus inglise, saksa ja vene keeles.

KÜSIGE TASUTA TRÜKIST EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAST TELEFONIL 604 0060 VÕI E-POSTI AADRESSIL KODA@KODA.EE

WWW.ESTONIANEXPORT.EE REKLAAM TRÜKISES JA VEEBIS: FCR MEDIA AS TEL: 6300 300 • INFO@FCRMEDIA.EE LISAINFO VÄLJAANDE KOHTA: MOONIKA KUKK TEL: 604 0060 • E-POST: MOONIKA@KODA.EE

24

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

i n n v o vat s i o o n i v e e r g

Disainibuldooser on hoogsalt käivitunud Pille-Liis Milvere, Eesti Disainikeskus

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

S

ügisel startinud Disainibuldooser jõudis eelmisel nädalal esimese etapi lõppu. Viis osalevat ettevõtet on läbinud disainiauditi koostöös disainijuhtidega ning eelmisel nädalal esitleti vahetulemusi. Mööblitootja Wermo ja Ants Lusti, jalatsitootja Ritico ja Maarja Mõtus, keemiatööstur Chemi-Pharm ja Alari Orav, masinatööstur Sami ja Kaarel Mikkin, energiateenusettevõte Energiapartner ja Katrin Kull – need on tegusad koostööpaarid, kes otsivad koos teed disainikasutuseni.

Disainiauditi käigus uurisid disainijuhid ettevõtet seest ja väljast, sisekliendi ja väliskliendi pilgu läbi.

Tulemuseks oli ettevõtte peegeldus ja analüüs läbi disainijuhi silmade disainikasutuse vaatenurgast.

Kuigi ettevõtted on väga erinevad tegevusvaldkonna ja ärimudeli poolest, siis Disainibuldooseri protsessis on selgunud midagi, mis on üsna universaalne kõigile osalejatele. Ilmselt arendusprotsessis üldistatav ka kõigile teistele ettevõtetele. Üks osalejatest ütles tabavalt vahetulemuste esitlusel: „Ega me väga ei teadnud, kes me oleme ja kuhu jõuda tahame.“ Just see lause ilmestab kogu disainiauditite protsessi väga hästi.

Loomulikult omab iga ettevõte oma igapäevases tegevuses eesmärke ja tunneb hästi valdkonda, kus tegutseb, kuid disainikasutuse poole liikudes toimub arenguprotsess, mille käigus hinnatakse oma eesmärke ümber ning hakatakse uuel kujul mõtlema ettevõtte tulevikule. Just sel hetkel selgub, et panna kirja üheselt mõistetavat ettevõtte visiooni, väärtuseid, eesmärke, ei olegi nii lihtne.

Disainiteenuse osutaja, ükskõik, kas see on tootedisainer, graafilise identiteedi looja või veebidisainer, vajab alati tulemuslikuks tööks põhjalikku ja läbimõeldud sisendit. Disainer paneb visuaalsesse keelde selle, mida ettevõtja mõtleb ja ütleb. Kui ettevõtja ütleb, et tema klient on 37-aastane naine, siis me võime kõik silme ette manada täiesti erinevaid naisi, kellel on erinevad harjumused, vajadused, ootused. Disain saab alguse kasutajast ning eeldatav kasutaja tuleb ära kirjeldada palju täpsemalt kui vanuse

järgi. Ka Disainibuldooseri auditi käigus selgus mitmes ettevõttes, et disainiteenuse ostmiseks tuleb esmase sammuna õppida end ja oma klienti palju detailsemalt kirjeldama, kui seda seni on harjutud tegema.

Peale vahekokkuvõtete tegemist teame, et kõik osalevad ettevõtted on hoolimata koostööpartnerite keerulistest küsimustest endiselt osalemas ning soovivad disaini abil oma ettevõtet suurema lisandväärtusega eksporditurule viia.

Kuigi ettevõtete lõppsiht on luua uusi tootekollektsioone, uusi teenuseid, uut ärimudelit, siis Disainibuldooseri raames asutakse sageli tööle visuaalse identiteediga ning selle aluseks olevate väärtuste kirjeldamisega. Seda kõike selleks, et tootedisainer saaks aru, millise toote disainimist temalt oodatakse. Kingad või laud vanaemale või teismelisele on äärmiselt erinevad tooted ning desinfektsioonivahend või väiketraktori ette kinnitatav lumesahk vajavad põhjalikku kasutajauuringut, et mõista toote kõige olulisemaid omadusi inimesele, kes toodet päevast päeva kasutama hakkab.

Fotod: EDK

25

26

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

Intellektuaalomandi

õppetunnid Marius Kuningas

Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

T

argad õpivad teiste vigadest ning hoiduvad nende kordamisest. Tänapäeval, mil intellektuaalne omand moodustab kuni 90% ettevõtte väärtusest, võib selle vastu eksimine tuua kaasa raskeid tagajärgi. Intellektuaalomandi Keskuses aitame tihtilugu ettevõtjaid, kelle vead neile peavalu tekitavad. Selleks, et saaksite õppida teiste vigadest, toome mõned teieni.

Teenuse tellija ei saa automaatselt autoriõiguseid

Tellides professionaalselt fotograafilt enda tööruumide ja töötajate pildistamist, eeldatakse, et pildimaterjali saab edaspidi kasutada nii, nagu soovitakse. Kui eelnevalt ei ole fotograafiga kokku lepitud autoriõiguste osas, võib see keeruliseks osutuda. Nimelt on fotograafil kui fotode autoril õigus otsustada nende kasutamise üle. Selleks, et selliseid vaidluseid ei tekiks, tasub eelnevalt fotograafiga kokku leppida autoriõiguste üleminekus ettevõttele.

Prototüüpide arenduse tellimine

Sarnaselt fotograafilt teenuse tellimisega tasub olla tähelepanelik ka toote arendustegevuste sisse tellimisel. Mehaanikud, keevitajad, insenerid, lukksepad, tarkvaraarendajad jne – neil kõigil on hiljem õigus nõuda patendi- või müügitasusid. Töövõtulepingus peaks enne tööde tellimist kokku leppima intellektuaalomandi üleminekus tellijale.

(c) Pressmaster | Dreamstime.com

Muusika esitamine avatud ruumides

Enamikes kontorites, toitlustuskohtades ja kauplemispindadel esitatakse muusikat. Mida aga tihtilugu ei teata, on see, et muusika esitamiseks avalikus ruumis on vaja Eesti Autorite Ühingu luba. Seda olenemata sellest, kas muusika tuleb raadiost, internetist või mõnelt muusikakandjalt. Loata muusika esitamine võib tuua kaasa aga trahvi.

Intellektuaalomandi klausli lisamine töölepingusse

Juhul, kui ettevõtte töötajad tegelevad aktiivselt loome-, arendus- või teadustööga, tasuks ettevõttel tõsiselt mõelda intellektuaalomandi kuuluvuse klausli lisamisele töölepingusse. See sätestab, et kogu tööaja jooksul loodud materjalid kuuluvad ettevõttele. Nõnda välditakse olukordi, kus näiteks disainer võtab lahkudes endaga kaasa tehtud tööd. Tundlikuma info puhul tasuks töölepingusse lisada ka ärisaladuse klausel.

Võltsarved Patendiametist

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus kehtivaid patente ja kaubamärke omavad ettevõtted saavad eksitavaid arveid välismaalt.

Need on pealtnäha igati ametlikud dokumendid, mille juurde on väikses kirjas lisatud märkus, et tegemist on pakkumisega ettevõtte patendi lisamiseks saatja andmebaasi.

Arve maksmisel aga astutakse juba lepingulisse suhtesse, millest on keeruline lahkuda.

Juhul, kui teil tekib enda ettevõtte tegevuses küsimusi intellektuaalomandi valdkonna kohta, siis olete teretulnud Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskusesse.

Aitame teil meeleldi neile vastused saada.

27

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

Teaduselt ettevõtlusele

Tõhusat ventilatsiooniaparaati saab juhtida ka

nutitelefonist Merilyn Merisalu UT peatoimetaja

Taavi Eilat AK Tartu korrespondent

(c) Arest | Dreamstime.com

28

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

T

artu ülikooli teadlased on välja töötanud ventilatsiooniaparaadi, mis on ülitõhusa soojustagastusega ja reageerib ruumi ventileerimisel ise vastavalt ruumis oleva õhu tingimustele.

«Aktuaalse kaamera» reporter Taavi Eilat käis aparaati koos selle ühe looja, TÜ tehnoloogiainstituudi insener-konstruktor Tauri Tättega kontoritingimustes katsetamas.

Nutitelefonist juhitava uue seadeldise statistika uuritud kontori kohta oli kurjakuulutav ning ilma sekkumata polekski olnud neis ruumides peaaegu midagi hingata. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis jõuab see aparaat turule alanud aasta teises pooles ja on täielikult Eesti toodang.

«Siin on väga hästi näha, et kui inimesed tulid meie ruumi tööle kell kaheksa, siis kell üheksa hakkas süsihappegaasi tase tõusma ja nüüd on see jõudnud juba 1000 peale,» tutvustas Tätte kaamera ees ventilatsiooniaparaadi mõõtetulemusi.

Kõne all olevaks ajaks oli CO2 tase tegelikult juba ligi 1100. Ventilatsiooniaparaat näitab ruumist saadud tulemusi iga tunni aja tagant, kui on teinud uued mõõtmised.

Nutikad arendused

Väljatöötatud ventilatsiooniaparaat võimaldab määrata süsihappegaasi taseme, millest kõrgemat toas ei soovita, ning muudab ise oma töö kiirust, võrreldes ruumis olevat CO2 taset kõrgeima lubatuga.

Seega, kui ruumis on vähe inimesi, töötab ventilatsiooniaparaat väikesel võimsusel, ja kui on palju inimesi, kes hapniku kiiremini ära hingavad, siis paneb aparaat endaga ühendatud ventilaatorid kiiremini tööle.

«Kui me määrame kõrgeimaks lubatud tasemeks 600 PPM-i (parts per million ehk miljondikosa – toim.), siis nüüd on kohe kuulda, kuidas seade sai aru, et CO2 tase on üle 600 PPM-i, ja üritab seetõttu õhukvaliteeti parandada,» rääkis Tätte, taustaks hoogsalt tööle asuv ventilatsioonisüsteem.

Prototüüp, mida katse käigus tutvustati, on alles esimene samm

sellise nutikuse poole. Kuna seade saab juhiseid serverilt, on sellel palju olulisi lisasid, mis tagavad kõrgema tõhususe.

Nii võib rääkida ka õigesti ajastatud õhuvahetusest, arvestades näiteks ilmaennustust. Tulevikus on plaan lisada seadmele võimalus arvestada oma töös energiabörsihinda, et kasutaja jaoks võimalikult kasutõhus olla. Arendamisel on ka iseõppimisfunktsioonid, mis arvestavad eri hoonete inertsust.

Mõeldud eramutele

See seade on mõeldud kasutamiseks eelkõige eramutele, kus elab kuni kümme inimest. Temperatuuri kasuteguriks neljaliikmelise pere puhul pakuvad seadme loojad 92–99%. Peamine mure, mida Tätte sõnul selle tootega lahendada soovitakse, on ventilatsiooniagregaadi võimsuse probleem.

«Praegu on Eestis tavaks saanud ventileerimiskoguseid ruutmeetripõhiselt määrata, kuid meie soov on liikuda elanikepõhiste suuruste kasutamise suunas, samas õhukvaliteeti mitte langetades. Selline lähenemine ei kuivata liigselt elamist ning ei raiska tohutult energiat,» seletas Tätte pärast katset huvilistele.

Enamasti tehaksegi tema sõnul kõige suurem viga ventilatsioonisüsteeme valides selles, et arvestatakse hoone mahtu, mitte aga õhutarbijate hulka.

Näiteks määratakse 60–300-ruutmeetrise pindalaga hoonete õhuvooluhulgaks tavaliselt 100–400 kuupmeetrit tunnis. Kui sellises hoones elab aga vaid kaks inimest, näitavad katsed, et tegelik piisav õhuvooluvahetuse vajadus on 70–140 kuupmeetrit tunnis.

Seega raiskavad vanad seadmed ventilatsioonile kuluvat energiat lausa kuni kolm korda rohkem kui tarvis.

Tutvustatud uus aparaat on varustatud elektrilise järelkütteseadmega, mis võiks kasutust leida passiivmajades, kus väikese energiatarbe juures ei ole majanduslikult põhjendatud keerukamate süsteemide rajamine. Seadmega saab samadel alustel juhtida ka selliseid elektrilisi küttesüsteeme nagu soojuspumbad.

Juhitav ka kaugelt

«Kindlasti on see ainulaadne lahendus, tulevikus töötavad need ilmselt kõik samamoodi. Praegu turul teist nii kõrge kasuteguri ja sellise nutikusega seadet aga ei ole,» ütles Tätte.

Kirjeldatud seadmed on varustatud nii lisakütte kui ka jahutuse juhtimiseks vajalike väljunditega. TÜ teadlaste välja pakutud lahenduse teeb nutikaks ka võimalus seda juhtida internetipõhiselt telefonist või arvutist. See tuleb kasuks näiteks siis, kui mõnd hoonet igapäevaselt ei kasutata, kuid selle eest soovitakse siiski hoolitseda.

Uut ventilatsiooniaparaati arendatakse koos Venteco Systemsiga, kelle kaubamärgi all peaks see ka aasta teises pooles turule tulema. Kogu kontseptsiooni kokkupanemise ja mehaaniliste osade tegemise taga on Tartu ülikooli teadlased. Ülikooli tehnoloogiainstituudi sõnul hakatakse uut masinat tootma ilmselt Eestis ja seega võib öelda, et tegemist on täiesti kodumaise toodanguga. *Artikkel ilmus esmakordselt Tartu Ülikooli ajakirjas UT ning mis põhineb suures osas „Aktuaalse kaamera“ uudislõigul, mis ilmus ka TÜ ja ERR-i ühises teadusportaalis ERR Novaator.

29

30

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

Sinu ärivõimalused

Jaapanis

Cätlyn Proode Aasia Uuringute Koda Eestis Tallinna Ülikool

J

aapan, suuruselt kolmas majandus maailmas, on üha rohkem ka Eesti huviorbiidis. 21. jaanuaril korraldas kaubanduskoda koostöös Maaeluministeeriumiga Ekspordi Akadeemia raames vestlusringi eesmärgiga anda Eesti ettevõtjatele ülevaade ärivõimalustest Jaapanis.

Vestlusringi modereeris Biiru OÜ juhatuse liige ja Eesti-Jaapani ühisettevõtte Planetway Europe OÜ kaasasutaja hr Raul Allikivi ja oma pikaajalist kogemust Jaapani turul jagas Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö 3. büroo nõunik hr Toivo Tasa, kes tegutses aastatel 2010 kuni 2014 Eesti suursaadikuna Jaapanis. Samuti oli kohal Mountain Loghome OÜ ekspordimüügijuht pr Tuuli Zavitski, kes on Jaapanis elanud üle 9 aasta.

Koos Euroopa Liiduga (EL) toodab Jaapan ligi kolmandiku maailmamajanduse koguproduktist. 2015. aasta andmete järgi oli Jaapan Eestile tähtsuselt 28 kaubavahetuspartner, moo-

dustades sealjuures 0,5% kogu Eesti ekspordist. Jaapan on väga kaitstud turu ning tööturgu omava riigiga, mis teeb seal ettevõtluse keeruliseks. Oma panuse annab ka see, et Eestil ELi liikmena ei ole veel Jaapaniga vabakaubanduslepet. Teiseks valukohaks võiks lugeda topeltmaksustamise vältimise lepingu puudumist Jaapaniga. Viimastel aastatel on Eesti Välisministeerium selle nimel kõvasti tööd teinud, kuna leping on Eesti ettevõtjate jaoks kriitilise tähtsusega ja soodustaks oluliselt kahe riigi vahelisi investeeringuid. Ent väga positiivse noodina nähakse seda, et Jaapani parlamendis loodi taas Jaapani-Eesti parlamendirühm, mis loodetavasti edasist koostööd edendab.

Siiski on Jaapani puhul tegu turuga, kuhu poole tasub kindlasti vaadata.

Mis seal salata – kaugel Jaapaniski on eestlaste töökvaliteeti märgatud. Üheks suurimaks koostööpartneriks on Jaapani Mitsubishi grupp, mis hõlmab peale autotööstuse ka ehitust, elektroonikat, keemiatööstust ja palju

muud. Suurkorporatsioon on läbi aegade võtnud jutule erinevaid Eesti ettevõtjaid ja praegugi on Mitsubishil Tallinna Tehnikaülikooliga koostööleping, mida on tänaseks pikendatud juba neli korda.

Kuidas alustada?

Jaapani turule sisenedes tuleb silmas pidada, et sealsed kvaliteedinõuded on Euroopa Liidu nõuetest veelgi kõrgemad, eriti, kui tegu on uue koostööpartneriga. Toivo Tasa sõnul on Jaapani turul läbilöömine aga teatavas mõttes kvaliteedimärk, mis avab uksed ka mujal Aasias. Samuti tuleb arvestada sellega, et Jaapan ootab ennekõike toodet, mis oleks kohandatud ja disainitud spetsiaalselt nende turu jaoks. Kõik kolm vestlusringi kuulujat kinnitavad, et olulisim on leida usaldusväärne äripartner või edasimüüja Jaapanist, kes aitaks uute ettevõtjatega suhteid luua ja hoida. Zavitski soovitab leida endale vastav katuseorganisatsioon, näiteks EU Gateway või küsida

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

wikicommons

abi ja toetust saatkonnalt.

Kindlasti peab arvestama, et suhtlus jaapani ettevõtjatega on aeganõudev. Jaapani kultuurile omaselt soovitakse enne lepingu sõlmimist oma partnerit tundma õppida. Tuuli Zavitski arvab, et Eesti ettevõtjatel on ennekõike puudu julgus ja kannatus ning kõige õigem viis heade ärisuhete loomiseks on alustada isiklikult tasandilt. Jaapani äripartneriga tuleb saada sõbraks ja luua usaldussuhe. Olulisel kohal on ka vastastikused visiidid ja kultuuri tutvustamine, kuid see kõik peab toimuma järjepidevalt. Isegi, kui puuduvad parasjagu võimalused isiklikult kohtuda, tasub end meelde tuletada kasvõi postkaardiga. Kindlasti on Jaapani ettevõtja ühise keele leidmisel väga pikaajaline ja lojaalne partner.

Millised on kahe riigi vahelised suhted täna?

Nii äri kui ka poliitsuheted on Jaapani ja Eesti vahel vastastikku väga lugupidavad ning paljulubavad. Oluline on

ära mainida, et iga aastaga kasvab Jaapani turistide arv Eestis väga hoogsalt. Kõrgelt hinnatakse meie vanalinna ja nelja aastaaega. Raul Allikivi julgeb arvata, et tavaliselt teab keskmine jaapanlane Eestist isegi rohkem kui keskmine eestlane Jaapanist. Sellele on muidugi kaasa aidanud sumomaadleja Baruto edu Jaapanis ning kindlasti eestlaste abiga loodud digitaalne isikukood MyNumber, mis hakkas kehtima eelmise aasta lõpust.

Sellega on Jaapan esimene suurriik, kes Eesti eeskujul ID-kaardi süsteemi kasutusele võttis. Jaapanlased hindavad Eestit kui IT-imeriiki, kellelt on palju õppida. Allikivi julgustab, et tegelikkuses pole kaks riiki üldse nii erinevad, kui esmapilgul arvatakse. Nii eestlased kui jaapanlased, olles mererahvas, on harjunud elama loodusega kooskõlas ja ehk seal seisabki meie rahuliku loomuse ning veidi kinnise oleku tagamaad.

LUGEMISSOOVITUSI Eesti Välisministeerium: ELJaapani kaubandussuhted – www.vm.ee/et/el-jaapanikaubandussuhted Eesti Välisministeerium: EestiJaapani suhted – www.vm.ee/et/ riigid/jaapan?display=relations Jaapani suursaatkond Eestis – www.ee.emb-japan.go.jp/ee/ EU Gateway – www.eu-gateway.eu/ home Doing Business – http:// www.doingbusiness.org/data/ exploreeconomies/japan/

31

Tule kohtuma

Usbekistani ettevõtetega ja osale juhtimiskoolituse programmis

Jana Silaškova Projektijuht

U

sbekistani Vabariik on üks kiiremini kasvavaid majandusi Kesk-Aasias (viimase 10 aasta jooksul on aastane SKP kasv olnud umbes 8%), kus on enam kui 30 miljonit tarbijat. Kuna riigi rahvastiku heaolu kasvab iga aastaga, suureneb ka nõudlus uute toodete ja teenuste järele.

Viimase kahe kümnendi jooksul on Usbekistani Vabariik loonud soodsa investeerimiskeskkonna, laiapõhjalise juriidiliste garantiide ja privileegide süsteemi välisinvestoritele ning töötanud välja integreeritud meetmete süsteemi, millega soodustatakse välisinvesteeringutega seotud ettevõtete tegevusi. Kuna riik asub Kesk-Aasia ristteel, on tingimused piirkondlikuks ja riikidevaheliseks koostööks transpordikoridoride arendamise projektide raames soodsad. SRÜ riikide jaoks on

Usbekistan vabakaubandustsoon. Ka suurte turgude lähedus ja multimodaalse Euraasia kommunikatsioonisüsteemiga integreeritud kaasaegne Usbekistani transpordi infrastruktuur soodustavad investeeringute, kaubanduse ja majanduskoostöö väljavaateid.

Usbekistanis töötades saavad välisettevõtted juurdepääsu viiele suurimale ja kiiremini kasvavale turule: SRÜ (enam kui 300 miljoni inimesega turg), Kesk- ja Ida-Euroopa, Kagu-Aasia, ja Lähis-Ida. Loodud multimodaalne võrgustik aitab oluliselt säästa Usbekistanist tarnimisega seotud aega ja kulusid.

Eesti ettevõtetel on nüüd suurepärane võimalus see turg enda jaoks avastada, osaledes projektis „Juhtimiskoolituse programm – VKE-de juhtimisvõimekuse suurendamine Us-

bekistanis”*. Projekti üldine eesmärk on panustada Usbekistani Vabariigi VKE sektori arendamisse. Projekti eesmärkide saavutamiseks plaanitakse ühe komponendina korraldada juhtivate erasektori ettevõtete valitud juhtidele praktikavõimalusi Euroopa Liidu ettevõtete juures. Praktika annab unikaalse võimaluse luua otseseid ärisuhteid vastuvõtvate EL-i ettevõtete ja Usbekistani ettevõtete vahel. Praktikandid (juhid) on vastuvõtvas ettevõttes kuni neli kuud, et leida vastuvõtva ettevõttega võimalikke koostöökohti (seadmete ost, investeeringud, kaubandus, tootmine, oskusteabe vahetus jne) ning õppida olemasolevatest ärijuhtimistehnikatest, et neid siis oma ettevõttes rakendada.

(c) Omnislash | Dreamstime.com

Programmis osalevatel Eesti ettevõtetel, kes võtavad vastu Usbeki ettevõtete juhte, on võimalik: • võrgustuda, luua uusi ja tugevaid partnersuhteid ning suurendada vastastikust usaldust, mis on Usbekistanis ning Kesk-Aasias ärisuhete loomisel kõige olulisem; • saada rohkem teada Usbekistanist ja SRÜ turgudest ning laiendada oma ärivõimalusi; • saada Usbekistani partnerettevõtte (kust praktikant pärit on) võrgustike kaudu juurdepääs teistele Kesk-Aasia ja SRÜ turgudele; • suhelda juhtide või ettevõtjatega teistest Usbekistani ettevõtetest ning leida võimalusi koostööks; • töötada koos energilise ja motiveeritud juhi või ettevõtjaga, kes saab värske pilguga anda oma panuse teie ettevõtte arengusse;

• avada uus ja kasvav turg oma kaupadele ja/või teenustele; • luua kahepoolseid investeerimisvõimalusi, leida võimalusi ühiseks tootmiseks, allhangeteks ja muudeks projektideks. * Projekti „Juhtimiskoolituse programm – VKE-de juhtimisvõimekuse suurendamine Usbekistanis” rahastajaks on Euroopa Liit ning selle viib ellu konsortsium, mida juhib Kreeka ettevõte European Profiles S.A. ning kuhu kuuluvad WYG International Limited (Ühendkuningriik), CCI Paris Ile-de-France, Birminghami Kaubanduskoda (Ühendkuningriik), PLANET S.A. (Kreeka), Anticrisis Management Consulting (AMC) (Usbekistan), perioodil august 2013 – august 2016. Projekti kohalik partner on Usbekistani Vabariigi Kaubandus-Tööstuskoda.

Projekti kohalik partner, Usbekistani Kaubandus-Tööstuskoda külastab koos valitud Usbekistani ettevõtetega 30. märtsil Eestit.

Kaubanduskoda korraldab sel puhul äriseminari, kuhu on oodatud kõik huvilised. Seminaril on võimalik kuulda pikemalt Usbekistani ärikliimast ja võimalustest ning pärast äriseminari on võimalik kohtuda delegatsiooni koosseisus olevate ettevõtete esindajatega.

34

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 2 / 2016

MUNA õpetab KANA 14.-15.04.2016, Tallinn Enamik tänaseid organisatsioone on loodud tingimustes, mida enam ei eksisteeri.

Millised põhimõtted veel toimivad ning millised alternatiivid sobiks tänasesse ja homsesse tööturu olukorda paremini?

Konverentsi peaesineja on kolmel korral Thinkers Top50 edetabelisse jõudnud Tamara Erickson (UK).

Konverentsil otsime parimate rahvusvaheliste: Bjarte Bogsnes (NOR), Bob Morton (UK), Barbara Wright-Avlitis (CH) ja tunnustatud kodumaiste: Peeter Koppel, Sten Tamkivi, Karoli Hindriks, Jaan Aru jt ekspertide ja visionääride seltsis vastuseid järgmistele küsimustele: • • •

Millised muudatused toimuvad töös ja töösuhetes lähikümnenditel?

Kuidas ühitada organisatsioonis erinevate põlvkondade võimed ja vajadused?

Milles seisneb organisatsiooni ja juhtimise innovatsioon?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele kehtib tavahinnast 30% soodustus (PARE liikmehind), registreerides www.pare.ee kasutada parooli “KODA”.

Juubilarid

Koda kutsub osalema

75 EESTI KONTSERT liige alates 1999

25 ABOBASE SYSTEMS AS liige alates 1996

Pärastlõunatee: külas on Mongoolia eksperdid Aeg: 20. aprill 2016 kell 15.00-17.00 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti Kaubanduskoda korraldab Ekspordi Akadeemia raames pärastlõunatee Mongoolia ärisuhete teemal.

Miks Mongoolia? Mongoolia on tohutu suur ja tühi maalahmakas, millel on maailma üks tähelepanuväärsemaid ajalugusid. Mongoolias elab 3 miljonit elanikku ja neil on kõrge rahvuslik eneseteadvus. Kindlasti pole palju riike, kus esineb neli maastikuvormi: kõrb, mäed, stepp ja tundra. Aga kas Sina teadsid, et kui kõik Eesti elanikud ühtlaselt Mongooliasse laiali paigutada, siis asuks nad kõik üksteisest rohkem kui kilomeetri kaugusel? Ja, et kõige tuntum eestlane Mongoolias on Baruto (Kaido Höövelson)? Need on ainult mõned faktid Mongoolia eripärast.

Tule osalema ning saad nii mõndagi kasulikku selle põneva riigi kohta teada!

wikicommons

AIK-PROJEKT OÜ liige alates 2007 ALVIGO AS liige alates 1998 ASTERA AS liige alates 1997 AVILA PUIT OÜ liige alates 2004 EESTI KESKKONNATEENUSED AS liige alates 1997 ELKE SENSOR OÜ liige alates 1996 ESPAK AS liige alates 2002 ESPAK VILJANDI AS liige alates 1995 FEB AS liige alates 1995 HANSAB AS liige alates 1999 HAT-AUTO AS liige alates 1998

Osalemistasu kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

KARLEV AS liige alates 1999

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigil huvilistel registreerida hiljemalt 18. aprillil 2016.

MARU AS liige alates 1997 N-TERMINAL GRUPP AS liige alates 1994

20 Lisainfo: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent E-post: Egeth.Kyppar@koda.ee Tel: +372 604 0080

ALMELO OÜ liige alates 2010 FAROVENT OÜ liige alates 2009

Koda kutsub osalema IKODOR AS liige alates 2009 KABIN JA POJAD OÜ liige alates 2008 LATIKAS OÜ liige alates 2007

Seminar „Praktilist tööõiguses“

NTN EST AS liige alates 1997 VILLEROY & BOCH GUSTAVSBERG OY EESTI FILIAAL liige alates 1998

15 ASKALA OÜ liige alates 2014 BALTIC LOGHOUSES OÜ liige alates 2009 DGM SHIPPING AS liige alates 2015 EESTI VANGLATÖÖSTUS AS liige alates 2001 GBS PRODUKTER OÜ liige alates 2007 JOVELD OÜ liige alates 2005 KREDEX SA liige alates 1998 LRF PRIVATE OÜ liige alates 2002 NIRGI SERVIS OÜ liige alates 2013

10 ALDENA SHIPPING OÜ liige alates 2007

Aeg: kolmapäev, 23. märts 2016 kell 11.00–15.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17,Tallinn) Hind: kaubanduskoja liikmetele 50 eurot ja mitteliikmetele 80 eurot* Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös NJORD advokaadibürooga kutsub ettevõtjaid seminarile „Praktilist tööõiguses“.

Pelgalt töölepingu seaduse pinnalt ei ole enam võimalik igapäevaseid tööõigusalaseid küsimusi üheselt lahendada. Paragrahvide sisu ja rakendamine on sageli ebaselge ning reaalse olukorra lahendamine on ebakindel ettevõtmine.

Möödunud aasta tõi tööõiguse valdkonda mitmeid Riigikohtu suuniseid, mida igapäevases praktikas tuleks arvestada ning millest tasuks lähtuda. Seminaril antakse eluliste näidete varal ülevaade senistest Riigikohtu lahenditest ning analüüsitakse nendes sisalduvaid juhiseid, millele igapäevaselt tööõigusalaste küsimuste lahendamisel toetuda, et ennetada vaidlusi või olla nende tekkimisel edukas.

Seminaril käsitletavad teemad on alljärgnevad.

• Paindlikud töösuhted ehk alternatiivid töölepingu sõlmimiseks.

• Tööandjapoolne töölepingu lõpetamine.

• Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötaja algatusel.

• Kui kalliks võib osutuda töölepingu ebaseaduslik lõpetamine ehk millega peab tööandja arvestama ehk miks tasub töölepingu ülesütlemine algusest peale teha korrektselt?

• Tähtajalise töölepingu sõlmimise erisused.

Lektor Katrin Sarap, NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner, on spetsialiseerunud igapäevaselt klientide nõustamisele peamiselt tööõigust puudutavates küsimustes. Ta on tööõiguse valdkonnaga tegelenud enam kui kümme aastat ning tema praktilised kogemused ja teadmised tulenevad klientide (tööandjate kui töötajate) igapäevaste praktiliste küsimuste lahendamisest nii kohtuväliselt kui ka kohtus. *Hinnale lisandub käibemaks. Hind sisaldab teabematerjale ja lõunat.

ARMARIUM OÜ liige alates 2012 INTELLIGENTNE GRUPP OÜ liige alates 2012 INVENT BALTICS OÜ liige alates 2006

Lisainformatsioon ja registreerimine: Marju Männik Tel: 604 0079 E-post: marju.mannik@koda.ee

Koda kutsub osalema

Finantskoolitus firma võtmeisikutele I

MODULE TECH OÜ liige alates 2006 SAGRO FOOD AS liige alates 2014 SIRKEL FABRICS OÜ liige alates 2013

Kevadel toimuvas koolitustsükli esimeses osas antakse rakenduslikke teadmisi raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks.

Koolitustsükkel jätkub sügisel ning siis keskendutakse kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele.

Bilanss ja raamatupidamine II (12. aprillil) • Bilansi ja kasumiaruannete vahelised seosed. Tulud – Kulud = Kasum.

• Kasumiaruanded, nende loogika, sisu ja ülesehitus.

• Deebet-kreedit. Kontod.

• Rahavood. Kasum on, aga kuhu kadus raha?

• Raamatupidamise printsiibid.

• Majandusaasta aruanne. Raamatupidamise toimkonna juhendid.

Koolitustsükli esimene osa toimub 5. aprillil, 12. aprillil ja 10. mail 2016 kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Finantsanalüüs (10. mail) • Bilansi ülesehitus, loogika ja graafiline esitamine.

• Bilansi analüüs (dünaamika, maksevõime, kapitali struktuur).

• Kasumiaruanded ja kasumite liigid (bruto-, äri- ja puhaskasum, EBIT, EBITA jne).

• Tulude, kulude ja kasumitega seotud suhted (rentaablused, katted, tootlikkused, käibesagedused ja –välted).

• Erinevate suhtenäitajate koosmõju ja suhteanalüüsil põhinevate näitajate süsteemid (Altmann’i, Du Pont’i ja Mereste mudelid).

• Näiteid tegelikkusest.

Koolitaja Margus Tinits on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor. Ta on tegelenud finantskoolituste läbiviimisega alates 1992. aastast.

Käsitlemisele tulevad alljärgnevad teemad.

Bilanss ja raamatupidamine I (5. aprillil) • Majandustehingud ja nende kajastamine.

• Näidisäriühingu asutamine, varade soetamine, laenude saamine ja andmine.

• Bilansi põhivalem: Varad = Kohustused + Omakapital.

• Bilansi graafiline kujutamine.

• Bilansi loogika, sisu ja ülesehitus läbi graafilise esitusviisi.

• Majandustehingud ja bilanss.

• Omakapitali ülesehitus ja sisu. Seotud ja vaba omakapital. Kasum.

Kolmepäevase koolituse osalemistasu on kaubanduskoja liikmetele 240 eurot ja mitteliikmetele 480 eurot.* *Hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

TARMEKO KV OÜ liige alates 2006 TBD-BIODISCOVERY OÜ liige alates 2010

5 A.T.EPOPÕRANDAD OÜ liige alates 2013 BERRY GROUP OÜ liige alates 2012 BEST COFFEE OÜ liige alates 2013 E VISION OÜ liige alates 2014 FORESTWOOD OÜ liige alates 2014 HELITEX FINANTS OÜ liige alates 2015 KAHENA OÜ liige alates 2014 MAHEX OÜ liige alates 2015 NORDNET OÜ liige alates 2014 NORTH DEVICES OÜ liige alates 2013 ST. DISAIN OÜ liige alates 2012 TEHNOMARKET OÜ liige alates 2014 TRAFOTEK AS liige alates 2011

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Hansson E-post: toomas@koda.ee Tel: 744 2198

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

ACTIVE LINE GROUP OÜ www.activelinebeauty.eu Parfüümide ja kosmeetika hulgimüük. Tolliagentide tegevus.

Muud juriidilised toimingud.

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

ADVEN EESTI AS www.adven.ee Energiatootmine ja müük.

Energialahenduste rajamine.

Kaugküte. Maagaasi ülekanne ja gaasi müük.

ANDRES GLASS SOLUTIONS OÜ www.andres.ee Klaaslahenduste tootmine ja hulgimüük.

APEC ESTONIA OÜ Kalatoodete eksport-import.

ARTE BUNKERING OÜ www.artebunkering.com Mootorikütuse hulgimüük.

EHARIK OÜ www.albit.ee Biostimulaatori Albiti müük Eestis ja eksport.

FOCUSIT OÜ www.focusit.ee Infoturbe juhtimine. Infovarade kaardistamine.

GOLDENSMILE OÜ Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

INWISE OÜ www.inwise.co Veebiportaalide tegevus. Interneti arveteoksjoni platvormi haldamine.

MK AUTOBUSS AS www.mkautobuss.ee Sõitjate maakondadevaheline ja rahvusvaheline liinivedu.

Busside rentimine.

MOODUL PROJEKT OÜ www.moodulprojekt.ee Ehituse peatöövõtt. Metallkonstruktsioonide valmistamine ja montaaž.

Koda kutsub osalema

SIMPLBOOKS OÜ www.simplbooks.ee Programmeerimine-veebipõhise raamatupidamistarkvara arendamine ja teenuse müük.

SKANTON KINNISVARA OÜ www.skanton.ee Kinnisvarabüroode tegevus.

SEVENSTARS OÜ www.sevenstars.ee Veoste ekspedeerimine.

TATKRAFT OÜ www.tatkraft.ee Vannitubade aksessuaaride hulgimüük.

Ärihommikusöök: kohtumine Arto Aasaga Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus korraldab teisipäeval, 1. märtsil kell 9.45–11.45 Ammende Villas (Mere pst 7, Pärnu) ärihommikusöögi.

Ida-Virumaa

1AK200 OÜ www.1ak200.com Mobiilsed tööpingid ja seadmed raudteevagunite ja vedurite rataste parandamiseks.

SPORTING CLUB OÜ www.edgun.ru Relvade valmistamine ja müük. Lasketiiru tegevus.

Suvel langevarjuklubi tegevus.

Tartumaa

PRO BUILD OÜ www.pro-build.ee Kinnisvara arendus, ehituse peatöövõtt, ehituse järelvalve, ehituse projekteerimine.

Valgamaa

DAMMIX AS www.dammix.ee Metsatööstus. Metsamajandust abistavad tegevused.

Metsamaterjali ost ja müük.

Pärnumaa ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega kohtub riigihalduse minister Arto Aas. Jututeemadeks on haldusreform ja kavandatavad muudatused kohalike omavalitsuste kohustustes, maksusüsteemis ja tulubaasis. Ärihommikusöögil osalemise hind on 17 eurot, kaubanduskoja liikmetele 14 eurot.

Viljandimaa

MARKI TRANSPORT OÜ www.markitransport.ee Kaubavedu maanteel.

Ehitusplatside ettevalmistus ja puhastus. Karjäärimaterjalide müük.

VSV BETOON OÜ www.vsvbetoon.ee Vundamendi- ja betoonitööd.

Info ja registreerimine: Kati Krass Tel 443 0989 E-post kati@koda.ee