Teataja 03 2016

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

M Ä R T S 2 0 16

Esitasime ideed välismaalaste seaduse muutmiseks Lk 10

2016 – kas hea või halb aasta Ida-Virumaa ettevõtlusele?

(c) Iankeirle | Dreamstime.com

Lk 16

Ligi 50 kaubanduskoja

halduskoormuse

vähendamise ettepanekut plaanitakse ellu viia Lk 4

Koda kutsub osalema Ekspordi Akadeemia

30. märts Sihtturuseminar: Hongkongi ärimaastik (lk 7) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080 20. aprill Pärastlõunatee: tule kuula Mongoolia eksperte!

(lk 39) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Finantskoolitused

5. aprill Finantskoolitus firma võtmeisikutele I (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Meie seisukohad

6

Esitasime ideed välismaalaste seaduse muutmiseks

10

Liikmeüritus

23. aprill Kevadball 2016 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Info: Gerly Jostov ∙ gerly@koda.ee ∙ 604 0087 30. märts Kohtumised Usbekistani ettevõtjatega Meriton Old Town Garden hotellis (Pikk 29 / Lai 24, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Tööõigus

23. märts Seminar „Praktilist tööõiguses“ Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 0079 Muud üritused 22. märts Infoseminar „Suunanäitaja – uus tarbijakaitse seadus“ (lk 36) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 0079

Ligi 50 kaubanduskoja halduskoormuse vähendamise ettepanekut plaanitakse ellu viia

16

Sihtturud

6. aprill Hommikukohv Eesti suursaadikuga Portugalis

(lk 33) Radisson Blu Hotel Olümpia restoranis Senso (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

8

2016 - kas hea või halb aasta Ida-Virumaa ettevõtlusele?

Oleme varasemaltki rõhutanud, et aktiivne ja edasiarenev saab olla üksnes selline riik, kus igaühele on jäätud küllaldaselt ruumi otsustada ja vastutada.

4 Jalgrattad vargakindlamaks

28

15. märts Seminar vene keeles „Kas korruptsioon

võib olla ohtlik teie ettevõttele?“ Tartu ülikooli Narva kolledžis (Raekoja plats 2, Narva) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950 31. märts Praktiliselt päikeseenergia tootmisest Eestis

(lk 36) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Lea Aasamaa ∙ lea@koda.ee ∙ 604 0060 7. aprill

24

Protsesside juhtimise ja protsessijuhtimise seminar (lk 38) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Maksustada!

28. aprill Protsesside juhtimise ja protsessijuhtimise Narva seminar (lk 38) TÜ Narva kolledžis (Raekoja plats 2, Narva) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

34

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

Eesti majutus- ja toitlustusasutused saavad luigemärgiga Põhjamaade klientide usaldust võita

26

Riik kui tark tellija

j u h t k i r i

Riik –

kas lasteaiakasvataja või kojamees?

H

aldusreformi, bürokraatia vähendamise, riigi teenuste auditi ja paljude muude tegevuste kõrval on juba mõnda aega ettevõtlusministri vedamisel toimunud ettevõtluse tugistruktuuri ülevaatamine ja visioneerimine. Milline võiks see tulevikus välja näha? Kui vähe või palju killustunud?

Oleme varasemaltki rõhutanud, et aktiivne ja edasiarenev saab olla üksnes selline riik, kus igaühele on jäätud küllaldaselt ruumi otsustada ja vastutada.

Millised tegevused, teenused ja meetmed peaksid olema riigi poolt osutatud? Millises vormis tuleks ettevõtjatele pakkuda finantsilist tuge? Kui palju peaks riik ise või erasektor osutama teenuseid? Millises ulatuses peaks või võiks riik ettevõtlusesse sekkuda?

Need on laias laastus küsimused, millele otsitakse lahendusi. Oleme selles protsessis ka omapoolsed ettepanekud ja mõtted koondanud ning esitanud.

Kui vaadata laiemalt kogu arutelu, on tulevikku vaatavalt suur küsimus eelkõige see, kas riigi roll ettevõtluse arendamisel ja kujundamisel peaks olema pigem suurem

või väiksem kui täna. Ehk, kui pealkirjas kasutatud metafooride kujul rääkida – kas riik peaks olema õpetaja, kes eelduslikult teab rohkem kui ettevõtja ning sekkub vajadusel konkreetsete mõjutusvahenditega, või on ta pigem keskkonna korrashoidja, vajadusel ka suunaja, kuid enamasti siiski see, kes otse jalakäija jalatsivalikusse ei sekku.

Kaubanduskoda toetab viimast varianti.

Oleme varasemaltki rõhutanud, et aktiivne ja edasiarenev saab olla üksnes selline riik, kus igaühele on jäätud küllaldaselt ruumi otsustada ja vastutada. Eriti ettevõtluse ja ettevõtlikkuse osas. Ei ole mõistlik eeldada, et riik või selle asutused ja ametnikud on ettevõtjast targemad ning saaksid otsustada tema eest, kuidas oma ettevõtlust arendada.

Raske, et mitte öelda võimatu, on ette kujutada, et ettevõtlus areneks kiiremini, olles allutatud pidevale riigipoolsele juhtimisele, suunamisele, toetamisele ja juhendamisele.

Kuigi olukorras, kus konkurentriikide ettevõtluse toetamine põhineb suurel määral finantsiliste toetuste andmisel, tuleb ka meil seda rakendada, et ettevõtjaid mitte teadlikult nõrgemasse konkurentsiolukorda panna. Peab siiski möönma, et risk konkurentsimoonutusteks ja toetussõltuvuse tekkimiseks on olemas. Õpitud abituski on kerge tekkima seal, kus keegi teine pakub sulle pidevalt lahendusi, õpetab ja pakub võimalusi tulu teenimiseks muul viisil kui ettevõtlusest. See on aga üsna lühinägelik ega suuna ise otsustama ja võimalusi otsima.

Mõned muutuvad laisaks. Teised, kes näevad sedasorti konkurentsi moonutamises turu solkimist, loobuvad sootuks kõigest. Kellele see siis kasulik on? Üheks oluliseks teemaks, mille eest oleme tugistruktuuride ülevaatamise protsessis seisnud, on dubleerimise ja ebavajaliku konkureerimise vähendamine. Täna tegeleb riigi poolt ettevõtluse toetamisega enam kui paarkümmend asutust ja organisatsiooni, kus töötab kokku ligemale 1700 inimest.

Igaüks valitseb oma kuningriiki ja ei taha enamasti mõeldagi sellest, et koos tehes võiks dubleerimine väheneda, tekkida sünergia, millest oleks lõpuks kasu kogu riigile, sh ettevõtlusele. Samuti on selge, et paljusid teenuseid saaksid samavõrd osutada ka ettevõtlusorganisatsioonid, erialaliidud või eraettevõtted ise, kui see toimuks riigiga võrdsetel alustel. Konkureerimise asemel võiks siingi olla kasu pigem koostööst.

Kummad selles diskussioonis lõpuks peale jäävad, kas kasvatajate või korraloojate toetajad, näitab aeg. Leian aga, et ettevõtluse üldistes huvides on meil parem perspektiiv, kui võidavad kojamehed.

Mait Palts Peadirektor

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

Meie seisukohad

Välisinvesteeringutest

Reeglite jäikus on viimase viie aastaga kukutanud pea viis korda elamisluba tahtvate välisinvestorite arvu.

Langus algas pärast elamislubade skandaali 2011. aastal. „Hirm ei aita meil ettevõtlussõbralikku kuvandit luua. Kui kardame kõiki, kes tahavad tulla ja suhtume neisse tõrjuvalt, siis seda me ju ei taha,“ ütles Mait Palts Äripäevale, et aastatetaguse skandaali hingust on üldises suhtumises siiani tajuda. „Kerkivad küsimused, miks peaks üks investor Eestisse investeerima, äkki on mingi tagamõte.“ Palts oletas, miks välisettevõtjad siinset elamisluba saada ei taha. „Esinevad olukorrad, kus elamisloa kehtivuse ajal hakatakse isikult ilma riskianalüüsita nõudma informatsiooni: kas ta ikka püsivalt on siin, mida siin teeb ja tahetakse tõestusi,“ kirjeldas Palts ettevõtjatele ebamugavaid kogemusi. „Kui laia võrgustikku omavad suurinvestorid kusagil mainivad, millise emotsiooniga nad Eestis toimetavad, siis kandub see edasi.“ Tõsine probleem on Paltsi hinnangul nõue, et kuni viis aastat kehtiva elamisloaga ettevõtja peab Eestis ühe aasta jooksul vähemalt 183 päeva viibima.

President Toomas Hendrik Ilvese maksureformi mõttest

(c) Erikmandre | Dreamstime.com

6

President Toomas Hendrik Ilves tõstatas Eesti Päevalehele antud intervjuus küsimuse, mida hullu juhtuks, kui võtta maksureform tõsiselt arutada.

Mait Paltsi sõnul ei peaks me kartma arutleda mis iganes teemadel, kui küsimus on majanduse arendamisest ja ettevõtlusele uue hoo andmisest. „Mis puutub maksupoliitika üle arutlemisse, siis kohati on tunne, et enam paljust muust ei arutletagi.

Enne viimaseid riigikogu valimisi olid maksud ka ühed suuremad debati teemad ning pärast valimisi asuti kohe maksupoliitilisi plaane ellu viima.

Kas ja kellele need meeldisid või ei meeldinud, või millised olid eesmärgid, on eraldi küsimus, kuid igal juhul toimus aktiivne arutelu,“ leidis Palts.

Ka täna ei saa Paltsi sõnul öelda,

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

Koda kutsub osalema

Uued võimalused Hongkongi ärimaastikul 30. märts kell 10.00-12.00 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti ja inglise Formaat: Ekspordi Akadeemia sarja seminar Kaubanduskoda korraldab koostöös Maaeluministeeriumiga Hongkongi sihtturuseminari.

Kas Sa oled mõelnud, et Hongkong võiks olla Sinu ettevõttele järgmine edukas eksporditurg?

Ettevõtluskogemusega eksperdid jagavad oma kogemusi, mida tuleks Hongkongis ettevõtluses tegutsedes arvestada ning mis sealsel turul edu toob. Igale uuele turule sisenedes on vaja teha korralik eeltöö ning end põhjalikult kurssi viia kohaliku ettevõtluskultuuri eripäradega.

Seminaril jagavad kogemusi HKScan ekspordi katekoorijajuht Liina Kukk ning Chaga OÜ juhatuse liige ja Berrgi Group OÜ müügidirektor Siim Kabrits.

Hongkongi pop-up ehk hüpikpoodidest räägivad Hongkongi Majanduseja Kaubanduse büroo peadirektori abi Paul Leung ja Balti-Hongkongi Kaubandusühingu juhatuse liige Leonid Orlov.

Osalemine on TASUTA! Kuna kohtade arv on piiratud, palume kõigil huvilistel registreeruda hiljemalt 28. märtsiks.

Tule osalema ja avastama Hongkongi võimalusi!

Lisainfo: Egeth Küppar Teenuste osakonna spetsialist E-post: Egeth.Kyppar@koda.ee Tel: +372 604 0080

(c) Donkeyru | Dreamstime.com

et arutelu ei toimuks. „Tööstuspoliitika raames on tehtud mitmeid ettepanekuid, kuidas näiteks energiamahukat tootmist teisiti maksustada ja seeläbi ettevõtlust soosida, põlevkivi kasutuse kontekstis toimub ressursitasude kogumispõhimõtete muutmise arutelu, rahandusministeerium kaalub töötajate tervisesse investeerimise soodustamist,“ tõi Palts näiteks. „Lõpuks on toidumaksud, mida on soovitanud rakendada sotsiaalministeerium, samuti maksupoliitika,“ leidis Palts, „ja eks kõikide nende arutelude käigus käsitletakse ka maksubaasi ning katteallikaid. Eks enamasti on arutluse objektiks ju ka see, millega ühe maksu vähendamine kaetakse. Tegemist on puhtalt maksupoliitiliste vaidlustega.“ Ettevõtjate poolt on Paltsi kinnitusel kindlasti ootus tugevamaks tööjõumaksude langetamiseks, kuid siingi on küsimus, kas ja mil määral, ja kuidas katta vähenev eelarvelaekumine isegi, kui see on ajutine. „Ettevõtjad on siin pigem seda meelt, et vähenemise kataks elavnev majandus ning kui vaja, siis osaliselt ka tarbimismaksud,“ leidis ta.

Presidendiga tuleb Paltsi hinnangul igal juhul selles osas nõustuda, et arutelude keskmes peab olema küsimus, kuidas rikkust juurde luua, mitte seda lihtsalt ümber jagada. „Igal juhul ei tohiks maksupoliitikaga pärssida soovi tulu teenida ja rikkamaks saada. Seetõttu on olnud põhjendatud ka tulumaksumäära varasem langetamine ning ettevõtete tulumaksusüsteemi säilitamine tänasel kujul,“ nentis Palts.

7

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

KAUBAN D USKO D A

Ligi 50 kaubanduskoja

halduskoormuse vähendamise ettepanekut plaanitakse ellu viia

Marko Udras

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

(c) Goncalof | Dreamstime.com

8

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

E

elmise aasta lõpus esitasime liikmetelt saadud tagasiside alusel riigile 62 konkreetset ettepanekut, mis aitavad vähendada ettevõtjate halduskoormust. Nende ettepanekute hulka kuulusid näiteks aruandluskohustuse vähendamine ja lihtsustamine, sõidupäevikute kaotamine ning pakendiaruande auditeerimise kohustuse kaotamine. Tänaseks on riik teada andnud, et 80% kaubanduskoja ettepanekutest soovitakse järgnevatel aastatel ka ellu viia.

Aruandluskohustuse vähendamisest

Riigi hinnangul on võimalik osaliselt või täielikult rakendada 49 kaubanduskoja ettepanekut. Suurem osa nendest ettepanekutest on seotud erinevate statistikaaruannete ja deklaratsioonide täitmise lihtsustamisega. Näiteks on maksu- ja tolliamet ning statistikaamet algatanud projekti „Aruandlus 3.0", mille eesmärk on koostöös ettevõtjatega vähendada maksuametile ja statistikaametile andmete esitamise koormust ja muuta andmete esitamine automaatseks.

Riigil on ka plaan muuta ettevõtjaportaali selliselt, et see põhineks ühtse kontaktpunkti kontseptsioonil. See tähendab, et tulevikus on ettevõtjatel võimalik ettevõtjaportaali kaudu esitada vajalikud andmed riigiasutustele ilma korduvalt erinevatesse keskkondadesse sisse logimata.

Lisaks on riik nõus sellega, et aastaaruanded võiksid olla eeltäidetud kvartaalsete aruannete põhjal ning põhimõttega, et juba esitatud ning mittemuutuvaid andmeid ei peaks iga kord uuesti esitama. Riik on andnud teada, et juba sellest aastast on suurenenud teatud aruannete eeltäitmine. Näiteks 2016. aastast eeltäidetakse statistiline aruanne „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“ töötamise registri andmetega. Mitmed riigiasutused (nt statistikaamet) on kinnitanud, et rahaliste vahendite olemasolul plaanivad nad ka järgmistel aastatel arendada oma IT-süsteeme, et eeltäita statistilisi aruandeid teistele riigiasutustele esitatud andmetega.

Maksuamet plaanib projekti „Maksukogumine 2020" raames üle vaadata kõik maksude määramise rakendused ja teha need maksumaksjale lihtsaks ja kasutajasõbralikuks, sh luua netopalga deklareerimise võimalus. Eeltäitmise

võimalusi aitab suurendada ka eespool kirjeldatud projekti „Aruandlus 3.0“ elluviimine.

Erinevatest aruandluskeskkondadest on ettevõtjatelt kõige rohkem kriitikat saanud eSTAT. Statistikaamet on lubanud, et järgnevatel aastatel suurendatakse eSTATi kasutusmugavust.

Lisaks plaanitakse arusaadavamaks teha aruannete sõnastust ja koostamise juhendeid.

Sõidupäevikute kaotamisest

Seitsme kaubanduskoja ettepaneku kohta on riik öelnud, et need ei ole seotud üksnes halduskoormuse vähendamisega ning vajavad ka poliitika muutmist. Üheks selliseks ettepanekuks on sõidupäevikute pidamise kohustuse kaotamine. Rahandusministeerium on selle ettepaneku kohta teada andnud, et sõidupäevikute teema on neil hetkel töös. Seega on võimalik, et peagi leitakse lahendus, kus nii ettevõtluses kui eratarbeks ettevõtja auto kasutamise puhul on võimalik loobuda sõidupäeviku nõudest.

Pakendiaruande auditeerimise kohustuse kaotamisest

Riigi hinnangul ei ole võimalik 62-st kaubanduskoja poolt esitatud ettepanekust ellu viia üksnes kuute ettepanekut. Ettevõtjate jaoks on neist kõige suurema kaaluga pakendiaruande auditeerimise kohustuse kaotamine.

Keskkonnaministeerium on jätkuvalt seisukohal, et pakendiettevõtjate pakendiarvestuse pidamine ei ole usaldusväärne ning seetõttu on vajalik säilitada pakendiandmete audiitorkontroll. Kaubanduskoja hinnangul on pakendiauditi läbiviimine ebamõistlik kohustus, sest meede ei täida oma eesmärki ning sellega kaasnevad kulud on suuremad kui saadav kasu.

Jätkame tööd selle nimel, et riik kaotaks pakendiaruande auditeerimise kohustuse ka suuremate pakendiettevõtjate osas.

Osad ettepanekud on juba ellu viidud

Mõned kaubanduskoja poolt esitatud ettepanekud on tänaseks juba jõustatud või plaanitakse seda teha selle aasta jooksul. Näiteks tegime ettepaneku, et kui ettevõte võtab tööle välismaalase, siis ei tuleks välismaalase töölevõtmisest enam politseid teavitada, sest politsei saab vajaliku

Olulisemad meetmed halduskoormuse vähendamiseks • Maksu- ja tolliamet ning statistikaamet on algatanud projekti „Aruandlus 3.0", mille eesmärk on koostöös ettevõtjatega vähendada maksuametile ja statistikaametile andmete esitamise koormust ja muuta andmete esitamine automaatseks.

• Riik plaanib ettevõtjaportaalist teha keskkonna, mille abil saab esitada andmeid erinevatele riigiasutustele.

• Riigiasutused on lubanud täiendada oma IT-süsteeme, et edaspidi oleks võimalik veelgi suuremas mahus eeltäita erinevaid aruandeid ja deklaratsioone olemasolevate andmete põhjal.

• Rahandusministeerium otsib lahendusi, kuidas kaotada sõidupäevikute pidamise kohustus ettevõttele kuuluvate autode osas, mida kasutatakse nii ettevõtluses kui eratarbeks.

• Statistikaamet plaanib suurendada eSTATi kasutajamugavust ning teha arusaadavamaks aruannete sõnastust ja koostamise juhendeid.

info töötamise registrist. Selle aasta alguses jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, mis võtsid arvesse kaubanduskoja ettepanekut.

Eelmise aasta lõpus esitasime riigile ettepaneku, et kui ettevõte võtab tööle töövõimetuspensionäri, siis sotsiaalmaksusoodustuse taotlemiseks ei peaks tööandja iga kuu esitama sotsiaalkindlustusametile vastavat avaldust, vaid piisab ühekordsest avaldusest. Bürokraatiat vähendav muudatus jõustub selle aasta 1. juulil.

Kaubanduskoda hoiab silma peal sellel, et riik viiks ka ülejäänud halduskoormuse vähendamise ettepanekud reaalselt ellu. Teeme tihedat koostööd erinevate ministeeriumite ja riigiasutustega, pakkudes välja mõistlikke lahendusi bürokraatia vähendamiseks.

Kui teil on mõtteid, kuidas saaks veelgi vähendada ettevõtjate halduskoormust, siis andke sellest teada e-posti aadressile juristid@koda.ee.

9

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

JURISTI TÖÖLAUALT

JURISTI TÖÖLAUALT

Mida peaks kaupleja teadma oma kohustustest müüdud kauba puuduse korral?

Esitasime ideed

välismaalaste seaduse muutmiseks

katre rugo

Jurist

E

ttevõtjad, kelle tegevusala hulka kuulub kaupade ja teenuste osutamine, puutuvad tihti kokku tarbijate pretensioonidega ostetud toote või osutatud teenuse osas. Selleks, et kauplejad teaksid, milline on nende vastutus defektsete toodetega tegelemisel, selgitame lühidalt kaupleja õigusi ja kohustusi tarbija poolt puudusega toote kohta kaebuse esitamisel.

Seadusest tuleb põhimõte, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kui mittevastavus tekib kuue kuu jooksul alates päevast, mil asi anti üle ostjale, eeldatakse, et puudus oli olemas juba asja üleandmise hetkel.

Töövõtulepingu alusel osutatud teenuste puhul on kord analoogiline. See tähendab, et tarbija võib toote või teenuse juures puuduse ilmnemisel pöörduda nõudega kaupleja poole kahe aasta jooksul. Küll aga ei saa tarbija lõpmatuseni viivitada puuduse kohta kaebuse esitamisega, vaid peaks seda tegema puuduse ilmnemisele järgneva kahe kuu jooksul.

Samuti peab tarbija esitama ostu tõendava dokumendi. Kui tarbija on esitanud kirjaliku kaebuse, tuleb sellele vastata 15 päeva jooksul.

Kuue kuu jooksul kauba ostmisest on tõendamiskoormis kauplejal, st mitte ostja ei pea tõendama, et kaup on defektne, vaid müüja seda, et puudus ei ole tingitud tootmise vigadest. Samuti peab kaupleja esimese kuue kuu jooksul kandma defekti väljaselgitamiseks tehtavad vajalikud ekspertiisikulud.

Järgnevad poolteist aastat on tõendamiskoormis tarbijal. Kahe aasta jooksul tekkinud puudus tuleb kauplejal, kui tegu on puudusega, mis ei ole tekitatud tarbija poolt asja valest kasutamisest, kas parandada või toode asendada. Seda ka soodushinnaga müüdud kauba või osutatud teenuse korral.

Garantii on eespool toodud kaupleja kohustusest eraldiseisev vabatahtlik täiendav võimalus kindlustada tarbijale, et toode parandatakse või asendatakse. Garantii on sealjuures midagi enamat kui eespool toodud kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. Näiteks võidakse tarbijale anda kauba parandamiseks asendustoode või pikendada pretensiooni esitamise perioodi aasta võrra. Garantiitingimustega tuleb võimaldada tarbijal enne ostu tegemist või teenuse osutamist tutvuda ning tarbija soovi korral need ka kirjalikult esitada.

katre rugo

Jurist

(c) Conejota | Dreamstime.com

10

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

Ü

heks peamiseks mureks Eesti ettevõtjate jaoks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti tunneb Eesti majandus puudust välisinvesteeringutest. Seetõttu on Eesti ettevõtluskeskkonna edukaks toimimiseks ning arenguks möödapääsmatu abi väljastpoolt Eestit – kas siis erialaspetsialistidest töötajate või investorite näol. Ehkki viimastel aastatel on kolmandate riikide kodanike Eestisse elama ja õppima või tööle asumise lihtsustamiseks toimunud mitmeid edasiminekuid, näeme, et on veel võimalusi, kuidas kolmandate riikide kodanikke paremini Eesti majandusellu kaasata. Seetõttu esitasimegi siseministeeriumile välismaalaste seaduse muutmiseks järgnevad ettepanekud.

Kaotada tuleks 1,24-kordse keskmise palga maksmise nõue

Kehtiv seadus näeb ette, et välismaalasele (olgu täpsuse huvides märgitud, et välismaalane on seaduse kohaselt kolmandatest riikidest, mitte aga mõnest teisest EL-i riigist pärit isik) tuleb maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Leiame, et selline nõue maksta kõrgemat palka töötajale üksnes seetõttu, et tegu on välismaalasega, ei ole aga põhjendatud, mistõttu tegime ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja on kohustatud välismaalasele maksma vähemalt Eesti keskmist palka või vastava tegevusala keskmist palka. See motiveeriks tööandjaid enam palkama välismaalasi ning võimaldaks kasu saada nende erialastest teadmistest, võimaldades neile sealjuures siiski vähemalt Eesti keskmist palka. Olgu märgitud, et 1,24-kordse palga nõude kaotamine ei muuda kohalike töötajate olukorda halvemaks, kuna endiselt on töökoha täitmiseks välismaalasega vajalik töötukassa luba, mis antakse siis, kui töökohta ei ole võimalik täita Eesti kodanikuga ning see on põhjendatud tööturu olukorrast lähtuvalt.

Sisserände piirarvu kaotamine Nagu sai välja toodud, on üheks peamiseks mureks Eesti majanduses erialaspetsialistide puudus, mida kindlasti aitaks lahendada välismaalaste kaasamine täiendava tööjõu

11

12

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

Koja ettepanekud • Kaotada 1,24-kordse keskmise palga maksmise nõue.

• Kaotada sisserände piirarv või seda oluliselt suurendada.

• Luua välisinvestorite jaoks eraldi elamisloa liik.

• Kaotada nõue, et elamisloa kehtimiseks peab välismaalane Eestis viibima vähemalt 183 päeva.

näol, mistõttu leiame, et hetkel kehtiv sisserände piirarv tuleks kaotada või seda oluliselt tõsta. See annaks välismaalastele positiivse signaali, et Eestisse on oodatud kvalifitseeritud tööjõud ning välisinvesteeringud, mis mõjutaks Eesti majandust positiivselt, võimaldades kaasata erialaspetsialiste ning luua uusi töökohti. Vastupidine olukord, kus välisspetsialistile või välisinvestorile ei antaks elamisluba üksnes formaalse takistuse tõttu, st ettekäändel, et aastane sisserände piirarv on juba täitunud, ei vasta Eestisse tulla soovijate ega neid palgata soovivate ettevõtjate vajadustele ning tekitab Eestist hoopiski negatiivse kuvandi. Märkisime, et kui ministeerium ei pea sisserände piirarvu kaotamist võimalikuks, tuleks kaaluda alternatiivi, mille kohaselt ei loeta sisserände piirarvu hulka neid välismaalasi, kes on saanud elamisloa töötamiseks või ettevõtluseks.

Elamisluba investorile

Meelitamaks ligi välisinvestoreid, kelle investeeringud aitaksid kaasa Eesti majanduse arengule ning looksid uusi töökohti, tegime ettepaneku luua uus elamisloa liik: elamisluba välisinvestoritele. See peaks aitama lihtsustada elamisloa taotlemise ja pikendamise protsessi nende välisinvestorite jaoks, kes investeerivad Eestisse oluliselt rohkem kui välismaalaste seaduses ette nähtud miinimumnõue ehk 65 000 eurot. Kui tegu on investoriga, kes on Eestis investeerinud äritegevusse näiteks 5-10 miljonit, eksisteerib meie hinnangul väga väike oht elamisloa väärkasutuseks. Vajadusel saab seda riski veelgi maandada, andes uut

liiki elamisloa vaid usaldusväärsetele investoritele, kelle investeeringu suurus on kogu elamisloa tähtaja jooksul püsiv. Näeme, et investorile mõeldud elamisloa kehtivus võiks olla minimaalselt kolm kuni viis aastat ning selle puhul ei peaks rakendama legaalse sissetuleku tõendamise ega äriplaani koostamise nõudeid.

TUNNE LIIGET

Sprinter

maratoni ei võida

Eestist eemalviibimine

Tegime ettepaneku, et tuleks kaotada nõue, mille kohaselt peab välismaalane elamisloa kehtivuse eeldusena viibima Eestis vähemalt 183 päeva aastas. Kui praegu on välismaalasel soov Eestist enam kui 183 päeva aastas eemal viibida, peab ta eemaloleku PPA-s registreerima ning seda põhjendama.

Leiame, et tegemist ei ole mõistliku kohustusega, arvestades tänapäeva inimeste mobiilsust ja äritegemise võimalikkust n-ö piiriüleselt. Samuti on kõnekas, et paljudes teistes EL-i riikides selline nõue puudub. Seonduvalt kohustusega eemalviibimine registreerida käisime välja ka idee, et kuna praegune eemalviibimisest aru andmise kord on meie hinnangul ebamõistlikult koormav, tuleks välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise protsessi lihtsustada või see kohustus koguni kaotada. Leiame, et eemalviibimise registreerimiseks võiks piisata ka elektroonilise teate esitamisest, mille puhul eemalviibimise põhjust ja asjaolu tõendava dokumendi esitamine ei oleks enam kohustuslik.

Küsis

Gerli Ööpik

Muud ettepanekud

Täiendavalt juhtisime veel tähelepanu nõudele, millest lähtuvalt peab Eestisse töötama ja elama tulla plaaniv välismaalane esitama tõendi oma elukoha kohta Eestis, ehkki enne riiki jõudmist ei pruugi tal veel Eestis kindlat elukohta olla. Seetõttu tegime ettepaneku, et välismaalaselt, kes ei ela Eestis, ei tuleks elamisloa taotlemisel nõuda tõendit kavandatava elukoha kohta, vaid piisab sellest, kui välismaalane registreerib oma elukoha ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast alates. Samuti tõime välja, et paindlikumaks tuleks muuta pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimusi, seda ka laste osas.

Kaubanduskoja ettepanekutega saate tutvuda meie koduleheküljel www.koda.ee.

K

ülastasime oma liiget Chemi-Pharmi, et tutvuda nende tootmise ning toodetega. Küsisime Carmen Kiburilt (tootejuht) mõned küsimused, et saada paremat ülevaadet nende tegemistest ja tulevikuplaanidest.

13

Foto: Riina Varol

eesti kaubandus-tÜÜstuskoja teataja 3 / 2016

14

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

Rääkige pisut lähemalt oma ettevõttest. Millega Te tegelete?

AS Chemi-Pharm on 1997. aastal loodud Eesti ettevõte, mis toodab desinfektsiooni- ja puhastusvahendeid ning nahahooldustooteid. Kõikide toodete väljatöötamisel ja tootmisel on lähtutud põhimõtetest, et need oleksid tervisele ohutud, looduslähedased ja ei kahjustaks keskkonda.

Ettevõte sai alguse isiklikust vajadusest ja seejärel juba soovist pakkuda arstidele, haiglatöötajatele ja laiemalt kõigile asutustele, kus puhastus- ja desinfektsioonivahendite kasutamine on möödapääsmatu, tooteid, mis oleksid äärmiselt tõhusad, aga ka hingamisteede, naha- ja keskkonnasõbralikud. Täna kasutab meie tooteid 90% Eesti haiglatest, samuti paljud meditsiini- ja tervishoiuasutused, hambaravikabinetid, hooldekodud, haridus- ja spordiasutused, spaad, toitlustusettevõtted, tööstus- ja teenindusasutused.

Millist toorainet Teie toodang sisaldab?

Tooraine osas teeme koostööd erinevate riikide laborite ja tooraine tootjatega. Eelistame ka kohalikku, näiteks on meie sügavniisutavas seerumis sees Eesti vetest pärit punavetika (Furcellaria lumbricalis) ekstrakt, millel on siluv, niisutav ja mürkaineid väljutav mõju. Nahahooldusmaailmas on vetikaekstrakt väga hinnatud, kuna kasulikule toimele lisaks on see ka paksendaja. Siinset vetikaliiki eksporditakse Eestist välja, mis on väga tore!

Millistel turgudel oma tooteid müüte ning kellega teete koostööd?

Täna ekspordib Chemi-Pharm 17 riiki.

Suurim eksporditurg on Rootsi, millele järgnevad Soome, Läti, Leedu, Austria.

Kõige kiiremini kasvav turg on Poola, kus oleme oma sealse partneriga käsikäes arenenud ja maakeeli öeldes – mitu puuda soola koos ära söönud.

Oleme veendunud, et alati ja igal turul on äärmiselt vajalik panustada tööka koostööpartneri leidmisele, heade suhete loomisele ja hoidmisele, siis tulevad ka tulemused. Enne kolme kuni viit aastat sihtturul ei pruugi edu saabuda ning seetõttu peame oluliseks leida partner, kelle võimekuses ja tahtes ühiselt edu saavutada saame kindlad olla.

Meie jaoks on oluline olla tuntud ja hinnatud Põhjamaades, sest sektori parimad tulemused on just seal. Meil on riiklik infektsioonikontroll, millest paljudes teistes riikides ainult unistatakse. Nii mõnedki vanad idabloki maad paluvad meilt abi riikliku infektsioonikontrolli süsteemi ülesehitamiseks, kuna tänasel päeval on see neil reeglina igas haiglas erinev.

Chemi-Pharm valib sageli just infektsioonide esinemise järgi riike, kus koostööd alustada.

Olete oma toodangu suunanud pigem meditsiiniasutustele kui laiemale tarbijaskonnale. Miks nii?

Me oleme tegutsenud piisavalt kaua mõistmaks, et hea sprinter ei suuda võita maratoni. Tuleb leida tegutsemissuund ja valida fookus. Meie oleme oma fookuse suunanud riigihangete kaudu haiglatele. Laiem tarbijaskond, kes ostab puhastusvahendeid ja kodukeemiat, soovib eelkõige head hinda.

Nende jaoks pakume me nišitoodet ja selle populariseerimine nõuab teistsugust lähenemist. Lisaks keskendume tootmise suurendamisele läbi uue tehase ehitamise. 15 aasta perspektiivis võiks olla meie tehased ka Aasias, Aafrikas, USAs või Kanadas ning soodsate olude korral ka Venemaal. Soovime olla tõeliselt globaalne ettevõte.

Mis on Teie toodetes innovaatilist? Mille poolest eristute teistest tootjatest?

Erineme selle poolest, et me ei müü ainult toodet, vaid peame väga oluliseks teabe andmist ja inimeste koolitamist. Hospitaalinfektsiooni kontrolli alla saamine päästaks aastas kümneid tuhandeid elusid. Lisaks desinfitseerimisele ja antiseptikumidega puhastamisele hõlmab see ka reegleid selleks, et haiglates viirused hävitatud saaks ja nakkused edasi ei kanduks. Näiteks gripihooajal on üks tõhusamaid haigusest pääsemise viise pidev käte pesemine ja antiseptika. Tervishoiuga tegelevatele ettevõtetele lisaks käime ka lasteaedades ja koolides näitamas ning rääkimas, kui mustaks käed jäävad neid vaid korraks vee alt läbi lobistades. Õpetame, kuidas saab käed puhtaks nii, et sellest kasu on. Lapsed ja noored on sellisest infost väga huvitatud ja saadud tarkused muutuvad paljudele harjumuseks.

Toodetest rääkides kasutame antiseptikumides väga puhast ja vähelenduvat alkoholi, sest just respiratoorsed allergoosid on haiglatöötajate probleem. Tänaseks on meie toodete puhul alkoholiaurude õhus püsimine kuni kolm korda madalam tavatoodetest.

Samuti sisaldavad meie tooted oskuslikult valitud nahakaitse komponente.

Nagu mainisite, võib Teie tootevalikust leida ka nahale mõeldud tooteid (Domina Elegans, uue nimega D’DIFFERENCE).

Kuidas sündis idee luua nahahooldustoodete bränd?

Domina Elegansi idee on kaugemal kui kümnend ja see lugu sai alguse kreemide loomisest nahakahjustustega haiglapatsientidele. Me räägime siin tegelemisest nahaga, mille loomulik kaitsekiht on saanud kahjustada ja need kahjustused on tõsisemad kui punetus, kestendamine ja kare pind.

Head tulemused andsid julgust ja inspiratsiooni jaeturule mõeldud kreemisarja loomiseks. Meid kannustav mõte oli ja on – kui juba tugevalt kahjustatud naha olukorda saab paremaks muuta, siis mida kõike kahjustamata nahaga on võimalik teha!

Loodus pakub meile nii palju. Kui hea tooraine ühendada meditsiiniliste ja biokeemiliste teadmistega, suure kire ja missioonitundega, siis sünnibki sari, mida on rõõm pakkuda!

Meie eesmärgiks on arendada Põhjamaade kõige innovaatilisemat nahahooldussarja ja olla kõige vastutustundlikum ja hoolivam kosmeetikatootja regioonis. Näeme selgelt, et luksuskosmeetikat, milles kasutatakse looduslikku päritolu koostisaineid, on juba ammu oodatud. Nii kodus kui ka väljaspool väärtustatakse seda suunda kõrgelt.

Miks Te otsustasite oma tootesarjal nime muuta?

D´DIFFERENCE on kõlav nimi, millesse on sisse kirjutatud eristumine.

D viitab Domina Elegansile, samuti 4D- ja 5D-tähistele, mis kirjeldavad meie toodete põhiomadusi – niisutamine, toitmine, taastamine, kaitsmine, noorendamine. Uus nimi on värske ja selgesti mõistetav igal pool maailmas.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

Kes on Teie suurimad konkurendid?

See on väga hea küsimus! Me pistame julgelt rinda kõigi maailmakuulsate luksusbrändidega nii toodete tõhususe kui ka välimuse poolest. Samas erineme neist, kuna koostisained on meil looduslikku päritolu. Võistleme looduskosmeetika märkidega, aga erineme neistki, kuna meie tooted tungivad sügavale naha sisse, on pikaajalise mõjuga ja erakordselt kiiresti imenduvad. See panebki meid positsioonile – luksuslik looduskosmeetika bränd. Selliseid väga ei leia.

Nahahooldustoodete juures on huvitav aspekt – koostis. Kreemist saab kreem siis, kui segada kokku vesi, õlid, emulgaatorid, paksendajad, pindaktiivsed ained, pehmendajad jne. Turunduses ja reklaamides räägitakse aktiivainetest, aga need moodustavad vaid väikese osa. Väga paljudes kreemides on palju naha pinnale suunatud komponente ja need on sageli brändilt brändile ühed ja samad. Siin on meie tugev eristumiskoht. Meie toodetes on näiteks põhiemulgaator (hoiab vee ja õlifaasi koos) looduslik ja niisutava toimega. Üritame kliendi teadlikkust tõsta just sellega, et jagame infot ja õpetame inimesi lugema INCI-koode ning seletame pidevalt, et mida rohkem on seal aineid, mille nimedest on aru saada, millega tegu, seda julgem on toodet osta ja tarbida. Ma usun, et meie roll on, lisaks headele toodetele, olla ka inimeste lähedal, seletada, harida ja õpetada.

Millised on Teie tulevikuplaanid?

Lähiajal muutub tervikuna Chemi-Pharmi imagoloogiline pool ja brändikuvand. Tootearenduslikus plaanis töötame välja uusi ja uuenduslikke tooteid meie enda mikrobioloogia- ja keemialaborites, lisaks on plaanis mõned põnevad koostööprojektid Eesti ülikoolidega. Pideva teadustöö tulemusel on ettevõttes hetkel teiste uute toodete arendamise kõrval väljatöötamisel probiootiliste ravimisarnaste ainete valdkond. Nahahooldussarjaga plaanime kanda kinnitada nii ambitsioonikal turul nagu Saksamaa. Ettevalmistused sisenemiseks käivad ja loodame 2017 seal juba aktiivsed olla.

Dominus For Men

Natural Beauty Toodete grupipiltide autor: Olga Makina

Foto on tehtud Tallinna Kaubamajas

15

REGIONAALSE D ARENGU D

2016 kas hea või halb aasta

Ida-Virumaa ettevõtlusele?

Margus Ilmjärv, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

A

lanud aastal on Ida-Virumaa ettevõtluses kõik arengud võimalikud. Võib juhtuda, et põlevkivisektori ettevõtted, olles ammendanud seni kogutud reservid, vähendavad järk-järgult tootmist ja tõmbavad koomale töökohtade arvu. Sama on sunnitud tegema nendega seotud ettevõtted, kelle ärimudel on ülesehitatud kohalikele suurettevõtetele teenuste osutamisele.

Sissetulekuta võivad jääda tuhanded inimesed, kes ostavad vähem kaupa ja tarbivad vähem teenuseid. See toob kaasa rasked ajad piirkonna väikeettevõtetele, kes on sunnitud tegevust kokku tõmbama.

Selline võiks välja näha must stsenaarium.

On siiski võimalik, et kõik läheb hoopis paremini. Riik ja siinsed põlevkivi kasutavad suurettevõtted saavad üle vastastikusest umbusaldusest ning jõuavad kokkulepetele, mis võivad kasu tuua mõlemale poolele. Olulisim ja enimräägitud on nähtavasti põhimõte, et turuhindade kõrgseisus nõustuvad ettevõtted riigiga kasumit rohkem jagama, hindade langedes on riik aga nõus maksude vähendamisega ettevõtetele hingamisruumi andma.

Lisaks on veel mitmeid teemasid, mis ehk uuesti ülevaatamist tahavad. Näiteks see, kuivõrd põhjendatud on elektrienergia täies mahus maksustamine taastuvenergia ja ülekandetasudega põlevkivitööstuse väärtusahela omatarbe kontekstis. Või siis kaevandustehnika ja tööstuse territooriumilt mittelahkuvate mootorsõidukite poolt tarbitava kütuse maksustamine aktsiisimaksuga.

On võimalik, et 2016. aasta toob kaasa struktuursed muutused, mida on ammu oodatud ja mille tulemusena siinne ettevõtlus muutub mitmekesisemaks ning sellest tulenevalt ka vähem haavatavaks ja stabiilsemaks. Nimelt langevad 2016. aastal kokku mitmed asjaolud, mis muudavad soodsaks uute ettevõtete tuleku Ida-Virumaale.

(c) Egorpcp | Dreamstime.com

Tööjõud

Ida-Virumaa on rahvaarvult üks Eesti suuremaid maakondi. Kahjuks on suur ka siinne töötute arv. Samas on põlevkivisektori ettevõtetes juba läbiviidud koondamiste tõttu praegu töötute hulgas päris suur hulk inimesi, kes on tehnilise haridusega ja vastava töökogemusega. See on aga just selline tööjõud, mille puuduse üle ettevõtjad mujal Eestis kurdavad. Kvalifitseeritud tööjõu saadavusele peaks soodsalt mõjuma ka riigipoolne panustamine kutsehariduse arendamisesse ja Eesti Töötukassa valmisolek toetada ettevõtteid töötajate ümberõppel.

Kapital

Oleme juba harjumas uudistega, et ühe või teise riigi keskpank alandas baasintressimäära nullini ja mõnikord on kuulda ka negatiivsest intressimäärast. Praktikas tähendab see seda, et pankade jaoks on raha hankimine laenuturgudelt odav, raha on palju ja pangad on valmis seda investeerimisprojektide finantseerimiseks välja laenama. Odava raha kättesaadavusele peaks mõjuma soodsalt ka hiljuti Euroopa Investeerimisfondi, KredExi ning Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt asutatud 60 miljoni euro suurune riskikapitali fondifond EstFund, mille kaudu peaks raha jõudma väiksemate ja algstaadiumis olevate investeeringute teostamiseks. EstFund toimib täiendusena juba olemasolevale Balti Innovatsioonifondi algatusele, mis on suunatud suurematele ning hilisemas staadiumis olevatele projektidele.

Taristu

SA Ida-Virumaa Tööstuslade Arenduse tööstusparkides Narvas ja Jõhvis on kogu infrastruktuur välja ehitatud, ettevõtjatel on võimalik omandada maa ning lühikeste tähtaegadega rajada vajalikud tootmisüksused. Loodetavasti muutuvad lähiajal soodsamaks ka suurettevõtete jaoks elektrivõrguga liitumise tingimused ja võrgutasud.

Ehitushinnad ja tähtajad

Viimaste aastate ehitushinnad ja tähtajad on püsinud stabiilsetena. Tihe konkurents ning Euroopa Liidu eelarve perioodide vaheline aeg annab hea võimaluse tulemuslikeks läbirääkimisteks ehitusettevõtjatega.

Uue programmiperioodi hangete tõttu võib prognoosida olulist ehitushindade kasvu alates 2017. aastast.

Kokkuvõtteks

See, kas realiseerub must stsenaarium või on oodata positiivseid arenguid, sõltub heast õnnest ja meist endist. Meist ei sõltu palju see, kas maailma riikide vahel kasvavad poliitilised pinged, kas maailmamajandus kasvab või hoopis kahaneb. Küll aga on meie teha see, kas riik ja ettevõtted usaldavad teineteist ja jõuavad vajalike kokkulepeteni või mitte. Valitsuskabineti viimased otsused raskustesse sattunud põlevkivisektori ettevõtete maksukoormuse leevendamiseks annavad lootust, et riigil siiski on tahet ettevõtete olukorrast aru saada ja võimaluse korral neile vastu tulla.

17

Messid Saksamaal Tube / wire

Rahvusvahelised torude ja kaablite messid

Düsseldorf

04.–08.04.2016

BAUMA

Ehitus- ja kaevandusmasinate maailmamess

München

11.–17.04.2016

conhIT

IT lahendused tervishoiusektorile

Berliin

19.–21.04.2016

HansePferd Hamburg

Rahvusvaheline näitus hobusesõpradele

Hamburg

22.–24.04.2016

HANNOVER MESSE

Maailma juhtiv tööstusmess

Hannover

25.–29.04.2016

analytica

Analüütika, laboriseadmed ja biotehnoloogia

München

10.–13.05.2016

IFAT

Keskkonna tehnoloogia ja jäätmekäitlus

München

30.05.–03.06.2016

CeMAT

Rahvusvaheline intralogistika mess

Hannover

31.05.–03.06.2016

drupa

Rahvusvaheline trükitööstuse mess

Düsseldorf

31.05.–10.06.2016

ILA Berlin Air Show

Rahvusvaheline lennundus- ja kosmonautikamess

Berliin

01.–04.06.2016

GDS (suvi)

Rahvusvaheline jalatsite ja aksessuaaride mess

Düsseldorf

26.–28.07.2016

gamescom

Euroopa interaktiivse meelelahutustööstuse ja mängude mess

Köln

17.–21.08.2016

IFA

Rahvusvaheline maailma suurim olmeelektroonika mess

Berliin

02.–07.09.2016

Spoga+gafa

Aiakaupade mess

Köln

04.–06.09.2016

SMM

Rahvusvaheline laevaehituse, laevaehitustehnika ja vastava allhanketööstuse mess

Hamburg

06.–09.09.2016

EuroBlech

Rahvusvaheline lehtmetalli töötlemise mess

Hannover

25.–29.10.2016

Spielwarenmesse

Rahvusvaheline maailma suurim mänguasjamess

Nürnberg

01.–06.02.2017

Messid Berliinis Kontakt: Maarian Toom tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Mari-Ann Rebane tel: 6276 947 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Kontakt: Mari-Liis Karjane tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY 2016 Ilmus praktiline töövahend Eesti ettevõtete ja riigi tutvustamiseks välismaal.

Kataloog sisaldab ligi tuhande Eesti ettevõtte andmeid, kes soovivad oma kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja mujalt maailmast partnereid leida.

Kogu teave on raamatus inglise, saksa ja vene keeles.

KÜSIGE TASUTA TRÜKIST EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAST 604 0060 VÕI KODA@KODA.EE

WWW.ESTONIANEXPORT.EE REKLAAM TRÜKISES JA VEEBIS: FCR MEDIA AS TEL: 6300 300 • INFO@FCRMEDIA.EE LISAINFO VÄLJAANDE KOHTA: MOONIKA KUKK TEL: 604 0060 • E-POST: MOONIKA@KODA.EE

Välispartneri või teabe otsimine Enterprise Europe Network võrgustiku abil

E

nterprise Europe Network (enterprise-europe.ee) tegutseb Eestis juba 9 aastat. Saame Eesti ettevõtjaid aidata turupõhise info leidmisel ja välispartnerite vahendamisel kokku 63 riigis - Euroopast Ameerikani ning Aafrikani välja. Samuti nõustame tehnoloogiasiirde teemal ning ELi teadus- ja arendustegevuse programmides osalemisel.

Individuaalsed päringud ja koostöösoovide vahendamine on kindlasti üks hea võimalus, kuidas uusi kontakte luua, aga esmalt soovitame kindlasti tutvuda juba avaldatud koostöösoovidega huvipakkuvas valdkonnas ning saada ülevaade, millised rahvusvahelised üritused on lähiajal toimumas. Lühivalikut mõlemast avaldame kaubanduskoja Teatajas ja kodulehel.

Eelseisvate rahvusvaheliste ürituste kalendriga on võimalik tutvuda võrgustiku põhilehel een.ec.europa.eu/tools/ services/EVE/Event/ListEvents, kus avaldatakse messide või oluliste konverentside

infot. Nende raames toimuvad sageli põnevad individuaalsed kontaktkohtumiste üritused. Ürituste praktiline formaat võimaldab enne üritust otsus langetada, kas näiteks juba registreerunud ettevõtjad pakuvad piisavalt huvi, et messi või konverentsi külastada.

Kõigi viimase aasta jooksul avaldatud koostööpakkumistega (äri, tehnoloogia, teadus- ja arenduskoostöö) on võimalik tutvuda kodulehel: een.ec.europa.eu (paremalt: latest partnering opportunities) ja enterprise-europe.ee (otsingumootor esilehel). Pakkumiste kontaktinfo saamiseks palume pöörduda kaubanduskotta, kuna siis saame toetada edasist protsessi kontaktinfo vahendamisel ja vajadusel aidata edasisel suhtlemisel välispartneritega.

Lisainfo: een@koda.ee ja enterprise-europe.ee

riigihanketeated

Toit

Rootsis hangitakse erinevaid toiduaineid (liha ja lihatooteid, kartulitooteid jms).

Tähtaeg 21.04.2016. Kood 42 Rootsis hangitakse piimatooteid.

Tähtaeg 10.04.2016. Kood 43 Eestis hangitakse muuseumi tarbeks mitmesuguseid toiduaineid (kalatooteid, köögivilju, leiva- ja saiatooteid).

Tähtaeg 21.03.2016. Kood 44

Masinad, seadmed

Lätis hangitakse spordi tulemustabeli süsteem ja paigaldus.

Tähtaeg 25.04.2016. Kood 45 Lätis hangitakse erinevaid elektrimasinaid, -seadmeid, -arvesteid, valgusteid, korpuseid jms.

Tähtaeg 12.04.2016. Kood 46 Saksamaal hangitakse torujuhtmete sisepinna puhastamise seade.

Tähtaeg 25.04.2016. Kood 47 Saksamaal hangitakse sõiduki asukoha määramise süsteem (tarkvara hangitakse esmalt 20 autole, raamlepingu sõlmimise võimalus).

Tähtaeg 04.04.2016. Kood 48 Saksamaal hangitakse operatsioonisaali lampe, seadmeid, instrumente ja tehnikat.

Tähtaeg 05.04.2016. Kood 49

v õta ü hen d ust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

riigihanketeated

Rahastamise võimalused Euroopas: konverents ja FinTech B2B üritus innovaatilisele ettevõttele

Muu

Leedus hangitakse peenkemikaale.

Tähtaeg 13.04.2016. Kood 50 Leedus hangitakse lõikelilli ja lilleseadeid.

Tähtaeg 13.04.2016. Kood 51

Baltic Fashion & Textile 2016: mess ja kontaktkohtumised Riias

Lätis hangitakse labori reaktiive ja kontrastvahendeid.

Tähtaeg 12.04.2016. Kood 54

Ehitusvaldkond

Saksamaal hangitakse moodul- ja teisaldatavaid ehitisi (konteinermajutus).

Tähtaeg 12.04.2016. Kood 55 Soomes hangitakse värve ja seonduvaid värvimistarvikuid.

Tähtaeg 08.04.2016. Kood 56

Mööbel

Soomes hangitakse koolisisustust (mööblit, seonduvaid seadmeid, tarvikuid).

Tähtaeg 08.04.2016. Kood 57 Lätis hangitakse kontorimööblit.

Tähtaeg 07.04.2016. Kood 58 Eestis hangitakse õppehoone sisustust ja inventari.

Tähtaeg 08.04.2016. Kood 59 Saksamaal hangitakse kliinikutesse moodulkappe.

Tähtaeg 06.04.2016. Kood 60 Saksamaal hangitakse koolisisustust (kontori-, koolimööblit).

Tähtaeg 18.04.2016. Kood 61

võta ü hen d ust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

wikicommons

NATOs hangitakse teenust internetipoe ja maksuvaba poe avamiseks Hollandis (Eiberg).

Tähtaeg 08.04.2016. Kood 53

wikicommons

Eestis hangitakse talviseid maskeerimisülikondi.

Tähtaeg 11.04.2016. Kood 52

31. märts–1. aprill 2016 Haagis Hollandis

Hollandi eesistumise perioodil toimub Euroopa innovaatilistele ettevõtetele huvitav ja sisutihe rahastamise võimalusi tutvustav konverents. Vaatluse all on erinevad ELi ja Euroopa Investeerimispanga rahastamise programmid ja arutatakse pakutavaid toetusprogramme, laenutooteid, samuti riskiinvestorite kaasamise võimalusi.

Fookuses on Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni investeeringuprogrammi European Fund for Strategic Investment (InnovFin) võimalused ja samuti tutvustab oma finantstooteid Euroopa Investeerimispank (EIB). Tutvustamisele tulevad järgnevad laenutooted: InnovFin Large; InnovFin Mid Cap growth; InnovFin Mid Cap Guarantee; EFSI InnovFin-COSME SME guarantees; SME initiative.

Konverentsi raames toimub individuaalsete kontaktkohtumiste üritus, mis on fokuseeritud FinTech sektorile ehk finantstehnoloogia fookusega firmadele, kes pakuvad turgu muutvaid lahendusi, nagu mobiilimaksed, rahaülekanded, laenud, rahaliste vahendite kogumine, varahaldus jm.

B2B üritusele registreerimise tähtaeg 29. märts 2016.

Lisainfo: www.b2match.eu/fintechmatch2016

8. aprillil 2016 Riias Lätis

Moe- ja tekstiilitööstuse professionaalide kohtumispaik.

Kohtaktkohtumiste üritusele registreerunud osalejatele on see hea võimalus eelnevalt tutvuda teiste koostööpakkumistega ning tutvustada oma koostöösoovi. Seejärel saate end messil viimaste valdkonna uudistega kurssi viia, osaleda B2B üritusel huvipakkuvate partneritega.

Märksõnad: rõivad, jalanõud, aksessuaarid (sh ehted), muud tööstuslikud tooted, tekstiilmaterjalid (sünteetika, naturaalne materjal), pakendamine, tekstiilmaterjalide tehnoloogiad.

Registreerimistähtaeg 3. aprill 2016.

Osavõtt tasuta. www.b2match.eu/baltic-fashiontextile2016/

BUD-GRYF 2016: ehitus- ja energiavaldkonna mess ja B2B

Tour d’Europe Stockholmis: toiduainetöösturite ja sisseostjate B2B

koostööpakkumised Soome kangaste kunstilise kujundusega tegelev ettevõte pakub alltöövõttu tekstiiliettevõttele kangatrüki osas.

Kood: BRFI20160219001

wikicommons

wikicommons

Rootsi orgaaniliste töötlemata toodete tootearenduse, müügi ja turundusega tegelev ettevõte otsib looduslike toorbatoonide tootjat. Eelistatud on see, et tootja oleks võimeline tootma 100% orgaanilisi ja looduslikke suupisteid ning pakkuma neid suurtes kogustes.

Kood: BRSE20160211002

15. aprillil Szczecinis Poolas

BUD-GRYF mess ja B2B üritus on populaarne ehitus- ja energiavaldkonna professionaalide kogunemispaik Poolas.

Messi ja B2B ürituse raames on võimalik tutvustada oma koostöösoovi ning tutvuda ka teiste pakkumistega.

Märksõnad: ehitusmaterjalid, masinad, tööriistad, viimistlusmaterjalid ehituses ja sisekujunduses, traditsionaalne ja taastuvenergia, teenusepakkujad (geodeesia, kartograafia, projekteerimine), töövõtt, puidu-, terase ja plastmassi töötlemine.

Osalemine B2B üritusel tasuta.

Registreerimistähtaeg 03.04.2016.

Lisainfo: www.b2match.eu/ budgryf2016

26. mail 2016 Stockholmis Rootsis

Tour d’Europe on teist korda toimuv innovatiivne kotaktüritus, kus on Euroopa toidu- ja joogitootjatel võimalik kohtuda huvi avaldanud sisseostjate, agentide ja edasimüüjatega Rootsist, Soomest ja Taanist. Nii tootjatel kui ka sisseostjatel tuleks esmalt luua oma profiil, et seejärel tutvuda huvipakkuvate partneritega. Ürituse reegel on, et tootjad saavad huvipakkuvaid ostjaid märgistada, aga kohtumisettepanekuid saavad ettevalmistusprotsessis saata ainult sisseostjad.

Käesolev ostjate ja müüjate üritus on järjeks möödunud aasta edukale toiduainetööstuse kohtumise üritusele Hollandis, kus Eesti tootjat saatis edu.

Osalemine tasuta.

Registreerumistähtaeg: 06.05.2016 Lisainfo: www.b2match.eu/tourd-europe-stockholm2016

Rootsi VKE, kes tegeleb rõivaste ja rõivalisandite tootmisega, otsib enda kujundatud tekstiilist kaardihoidja tootjat.

Kood: BRSE20160219001 Belgia valimstoitude tootja, kes pakkub ka catering`i teenuseid, pakub kaubandusvahendaja teenuseid ettevõttele, kes toodavad loomaliha, linnuliha, vasika- ja sealihatooteid, kuid on huvitatud ka puuviljade, köögiviljade, piima, pasta, vürtside, kastmete tootjatest. Partneril peab olema kogemus toiduainete ja logistikasektoris.

Ettevõte teeb ettepaneku jaotada tooteid partneri Belgia turule.

Kood: BRBE20160120001 Suurbritannia ehitus- ja autotööstuskaupade müügile spestialiseerunud ettevõte pakub kaubandusvahendaja teenuseid auto- ja ehitusmaterjalide komponentide tootjatele.

Kood: BRUK20160205002 Venemaa autokomponentide ja varuosade hulgimüüja otsib uusi uute autoosade ja -varuosade tarnijaid veoautodele, traktoritele ja ehitusmasinatele, aga ka jahtidele.

Kood: BRRU20160126002 Suurbritannia vee ja tuulekindla julgeoleku tööriietuse varustamisega tegelev ettevõte otsib tekstiilivaldkonnas tootjat, kes valmistaks tootmislepingu alusel järgmiseid tooteid: polüestrist/puuvillane särk, teflon ripstop kangast püksid, vee- ja tuulekindlad teibitud jakid.

Kood BRUK20160224001 Suurbritannia spordivarustuse ja pagasi multifunktsionaalsete moodulpagasisüsteemide müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib pagasi tootjaid, kes tootmislepingute alusel toodaksid nt suusa, lumelaua, saabaste, käigukastide kotte vastavalt määratletud kirjeldustele.

Kood: BRUK20151125002

v õta ü hen d ust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised

Business. Golf.

Jazz 2016: ärikohtumised, ettevõtete külatused, golfiturniir, džässifestival

Leedu ehitussektoris tegutsev ettevõte, kes tegeleb uute ja täiustatud masinate (nt kraanad, kobestid, puurseadmed jne) varustamisega ja tehnoloogia uundamisega, otsib partnereid, kes modifitseeriksid ekskavaatori rammimisseadmeid.

Kood: BRLT20160223001

IFB 2016: suurim biomeditsiini ettevõtlusfestival ja kontaktkohtumised

Ungari valgustusseadmete tootja pakub alltöövõttu samas valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, kellel on vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise, paigaldamise ja auditi osas.

Kood: BRHU20160125001 Sloveenia kaitseriietuse, tuletõrjujate kaitselahenduste müügiga Sloveenia, Austria ja Saksamaa turul tegelev ettevõte pakub oma kaubandusvahendaja teenuseid kaitsevahendite ja -riietuse tootjatele.

Kood: BRSI20160215001 Tšehhi täispuidust pooltoodete valmistamisega tegelev perefirma pakub allhanke või tootmislepingu alusel spoonitud servaliistude, sõrmühendusega kuusepuust liistude ja männiplaatide edasist töötlemist puidutööstuses.

Kood: BRCZ20160210001 Šotimaa puiduettevõte otsib tammepuidust ja laminaadist põrandakatte tootjat.

Kood: BRUK20160217001 Prantsusmaa VKE, kelle tegevusalaks on riiete ja moeaksessuaaride tootmine, (nt lipsud, kikilipsud, vestid ja jakid) otsib trukkide, kampsunihaakide, pannalde ja nööppannalde tootjat.

Kood: BRFR20151203001 Suurbritannias jalgratta tarvikute tootja otsib jalgrattakäru raami tootjat, kes valmistaks kvaliteetseid tooteid tootmislepingu alusel.

Kood: BRUK20160224002

v õta ü hen d ust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

wikicommons

Prantsuse hotelli- ja turismisektoris kasutatavate toodete levitamisele spetsialiseerunud VKE otsib ühekordsete lastesusside tootjat. Tootele peab olema võimalik paigutada tikitud/prinditud reklaamsõnumeid.

Kood: BRFR20160201001

wikicommons

Suurbritannia toidu ja joogi hulgiimpordi ja turustamisega tegelev ettevõte otsib vegan energiapallide tootjat. Toode peab olema ilma kunstlike lisaainedeta ning ei tohi sisaldada tööstuslikku suhkrut.

Kood: BRUK20160202001

2.–5. juuni 2016 Klaipedas Leedus

Juba seitsmendat korda tulevad Balti riikide esindajad ja ettevõtjad kokku, et tutvustada ühiselt meie majanduspiirkonda, selle sarnasusi ja eripära. Osavõtjad saavad osa rahvusvahelisest konverentsist, registreerida ja kohtuda teiste huvipakkuvate ettevõtjatega B2B üritusel ning võtta osa golfiturniirist ja džässifestivalist.

Konverentsil antakse detailsem vaade Balti majandustele, tutvustatakse ärivõimalusi ja investeerimiskliimat, samuti arutatakse ühiste klastrite loomise teemal ning vesteldakse edulugudest.

B2B ürituse fookuses on transport, logistika, ehitus, masinad, toiduainetööstuse seadmed, turism, metallid, puit, merendus jm.

Osavõtt põhiüritustest on tasuta, golfiturniiril osalejale on osalustasu.

Registreerimine kuni 13.05.2016.

Lisainfo aadressil: www.businessgolfjazz. lt/EN/registration/

16.-17. juunil 2016 Liverpoolis Inglismaal

Põhja-Inglismaa on tuntud oma elava biomeditsiini sektoriga, kus tegutseb enam kui 1000 valdkonna ettevõtet. Juunis toimub 3 nädala (13.06–01.07.2015) vältel põnev võrgustumist ja inspiratsiooni pakkuv üritus, kuhu oodatakse üle 30 000 ettevõtte üle maailma. Osaleda saab põnevatel seminaridel ja töötubades, suhelda inspireerivate inimeste ja potentsiaalsete klientidega, samuti eraldi B2B üritusel arutada juba detailselt koostöövõimalusi.

Möödunud aasta üritusel osales ca 70 000 ettevõtet.

IFB 2016 ettevõtlusfestivali raames leiab aset maailma suurim individuaalsete kohtumiste (B2B) üritus (meet-the-buyer), mille fookuses on kommerts- ja tehnoloogiaalased koostöövõimalused, koostöö teadus- ja arendusprojektidesse ühistaotluste esitamiseks ja muud ärikoostöö teemad.

B2B valdkondlikud märksõnad: meditsiin, tervis, meditsiinitehnoloogia, biomeditsiinitehnika, bioloogia ja biotehnoloogia, e-tervis, tööstuslik biotehnoloogia.

Osavõtjail on võimalik taotleda kuni 500£ suurust reisitoetust, taotlemisaeg kestab kuni 06.05.2016.

Registreerimise tähtaeg B2B üritusele 01.06.2016.

Lisainfo: www.ifb2016.com/

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

E u roo pa u u d i s e d

Maksustada!

V Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

(c) Joserpizarro | Dreamstime.com

24

eebruaris tuli Euroopa Komisjon (EK) välja järjekordse maksustamise vältimise vastase paketiga.

Selles on maksude vältimise vastaseid meetmeid sisaldav direktiiv, riigipõhise aruandluse muudatus, maksulepingute kuritarvitamise ärahoidmise soovitus ning teatis kolmandate riikide kohta.

Neist on meie ettevõtjatele olulisim just maksude vältimise direktiivi ettepanek, mida siinkohal lühidalt tutvustan. Etteruttavalt lisan, et EK kavatseb muuta võimatuks (või vähemalt väga keeruliseks) riikidevaheliste maksusüsteemide erinevusest tulenevad võimalused makse optimeerida ja suurendab oluliselt riikide maksuhaldurite tegutsemisruumi. Ehk teisisõnu on uued eeskirjad suunatud nn agressiivse maksuplaneerimise vastu. Direktiivis käsitletud olukorrad hõlmavad juhtumeid, kus maksumaksja, soovides oma maksukoormust vähendada, tegutseb küll formaalselt seaduste piires, kuid vastuolus õigusnormide tegeliku eesmärgiga, kasutades ära siseriiklike maksusüsteemide erinevusi. Maksumaksjad võivad ära kasutada madalaid maksumäärasid või teha topeltmahaarvamisi või saavutada selle, et nende tulu jääb maksustamata, kuna see on ühes maksujurisdiktsioonis mahaarvatav ega kuulu samas maksustatava summa hulka teises riigis. EK leiab, et niisuguste olukordade tagajärjed moonutavad siseturgu ja tekitavad ebaõiglase maksukonkurentsi. Suureks eesmärgiks ongi võidelda sellise maksustamise vältimisega. Selleks kehtestatakse direktiiviga maksustamise vältimise vastased eeskirjad kuues konkreetses valdkonnas: intresside mahaarvamine, maksustamine riigist lahkumisel, asendamisklausel, üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik. Järgnevalt neist kõigist veidi lähemalt.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

Intressi mahaarvamine

Sageli rahastavad rahvusvahelised kontsernid kõrge maksumääraga territooriumidel asuvaid kontserni üksusi võla abil ja korraldavad võla tasumise nii, et need äriühingud maksavad kõrgemat intressimäära tütarettevõtjatele, kes asuvad madala maksumääraga territooriumil. Nii väheneb kontserni (täpsemalt nende üksuste, kes tasuvad kõrgemat intressimäära) maksustatav summa kõrge maksumääraga territooriumil ja suureneb madala maksumääraga territooriumil. Selle tulemusel väheneb rahvusvahelise kontserni maksustatav summa tervikuna.

Kavandatava eeskirjaga pärsitakse kirjeldatud tegevust, piirates intressisummat, mida maksumaksjal on õigus majandusaastal maha arvata.

Nii loodetakse maksustatavat summat omakapitali kaudu rahastamise suhtes tasakaalustada. Netointressikulu võib maha arvata üksnes teatava kindla koefitsiendini, mis põhineb maksumaksja majandustegevuse brutokasumil. Kavandatav mahaarvamismäär on OECD soovitatud skaala tipus (10–30%). Liikmesriigid võivad seejärel kehtestada rangemad siseriiklikud eeskirjad. NB! Esialgu on finantsasutused (aga ajutiselt) direktiivi kohaldamisalast välja jäetud.

Maksustamine riigist lahkumisel

Maksumaksjad võivad püüda vähendada maksukoormust, viies oma maksuresidentsuse ja/või vara üle madala maksumääraga territooriumile. Selle tulemusel väheneb lähtekohariigis maksustamisele kuuluv summa ja tulevase maksustatava tulu maksustamise pädevus kandub üle sihtkohaks olevale madala maksumääraga territooriumile. Kui maksumaksja viib oma maksuresidentsuse ühest liikmesriigist välja, jääb see riik ilma oma tulevasest õigusest maksustada selle maksumaksja tulu, mis võib olla juba tekkinud, kuid ei ole veel realiseeritud. Sama probleem tekib, kui maksumaksja kannab vara (ilma seda võõrandamata) liikmesriigist välja ja see vara hõlmab realiseerimata kasumit.

Riigist lahkumisel on maksustamise eesmärk hoida ära maksustatava summa vähenemist päritoluriigis sealt vara väljaviimisel. Kuna ELis peab maksustamine riigist lahkumise korral olema kooskõlas põhiõigustega ja Eu-

roopa Liidu Kohtu praktikaga, antakse maksumaksjatele võimalus jaotada maksusumma mitmele aastale ja tasuda see ajatatud maksetena.

Asendamisklausel

Kuna välisriigis tasutud maksude suhtes maksusoodustuste andmine ettevõtetele on keeruline, kalduvad riigid üha enam välismaal saadud tulu maksust vabastama. Niisuguse lähenemisviisi tahtmatu negatiivne tagajärg EK arvates on, et see võib aidata kaasa maksustamata või madala maksumääraga maksustatud tulu toomise ELi siseturule, misjärel see ringleb ELis (sageli maksustamata kujul) ELi õiguses ettenähtud võimalusi ära kasutades. Sellise tegevuse tõkestamiseks soovitakse kasutada asendamisklauslit. Selle kohaselt on maksumaksja kohustatud maksu tasuma (maksuvabastuse asemel) ja talle antakse välisriigis tasutud maksu puhul maksusoodustust. Nii ei ole äriühingutel huvi kanda kasumit kõrge maksumääraga territooriumilt madala maksumääraga territooriumile välja arvatud juhul, kui selleks on piisav majanduslik põhjendus.

Madala maksumäära alammäär See on seotud ühe teise kavandatava direktiiviga, nimelt direktiiviga ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta. Seal nägi EK ette asendamisklauslit, et reguleerida olukordi, kus kolmandast riigist ELi toodud tulu on kolmandas riigis küll maksustatud äriühingute tulumaksuga, mis aga on madalam kui 40% ELi liikmesriikides kohaldatavast keskmisest seadusjärgsest äriühingute maksustamise määrast. Sooviks on tagada, et kolmandatest riikidest pärinev tulu siseneks ELi pärast seda, kui seda on maksustatud määras, mis võrdub madalaima maksumääraga, millega seda makset oleks maksustatud, kui see oleks pärinenud mõnest liikmesriigist. Sel eesmärgil on CCCTB ettepanekus võrdlusalusena viidatud keskmisele seadusjärgsele äriühingu tulumaksu määrale ELis. Väljapakutud kavas võetakse arvesse asjaolu, et ELis ei ole äriühingu maksumäärasid ühtlustatud. Selleks, et võidelda maksustamise vältimisega, tuleks alammäär igal juhul kehtestada nii, et see hõlmaks olukordi, kus maksustamise määr on madalam kui 50% tulusaajast

maksumaksja liikmesriigis kehtivast määrast. Siiski ei peaks alammäär olema nii madal, et selle tulemusel muutub meede sisutühjaks. Asendamisklausli kohaldamisel maksustaks maksumaksja liikmesriik kolmandast riigist pärinevat ja ELi toodud tulu samas määras nagu sellest liikmesriigist pärinevat tulu, mis tagaks, et EList ja kolmandatest riikidest pärinevaid makseid maksustatakse võrdsetel alustel.

EK leiab, et sel viisil tegutseksid liikmesriigid kooskõlas nii ELi õiguse kui ka rahvusvahelise õiguse alusel võetud kohustustega.

Üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad

Maksuplaneerimisskeemid on väga keerulised ja maksuõigus ei arene üldjuhul piisavalt kiiresti, et hõlmata kõiki nende skeemidega võitlemiseks vajalikke vastumeetmeid. Seetõttu leiab EK, et üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad on maksusüsteemis tarvilikud, need võimaldavad maksustamise vältimist tuvastada ka konkreetsete maksustamise vältimist käsitlevate eeskirjade puudumisel. Üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk on täita lüngad, mis võivad liikmesriigis kehtivates maksustamise vältimise vastastes eeskirjades esineda. See annaks ametiasutustele õiguse keelduda maksumaksjate kuritahtliku maksualase tegevuse lubamisest. Kavandatud üldise kuritarvituste vastase eeskirja eesmärk on hõlmata, kooskõlas acquis’ga, Euroopa Liidu Kohtu poolt kunstlike skeemide tuvastamiseks ettenähtud kriteeriume, kui neid kriteeriume rakendatakse ELis.

Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad Maksumaksja, kellel on madala maksumääraga territooriumil tegutsev kontrollitav tütarettevõtja, võib rakendada selliseid maksuplaneerimistavasid, mille kohaselt kannab ta suuri tulusid emaettevõtjast (mida maksustatakse kõrgema maksumääraga) välja neisse tütarettevõtjatesse, mida maksustatakse madalama maksumääraga. Selle tulemusel väheneb kogu kontserni maksukoormus.

Tütarettevõtjasse kantud tulu näol on üldjuhul tegemist passiivse mobiilse tuluga. Näiteks on üks enamlevinud skeem järgmine: kõigepealt kantakse

25

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

i n n v o vat s i o o n i v e e r g

immateriaalse vara (näiteks intellektuaalomand) omandiõigus kontsernisiseselt välismaisesse kontrollitavasse äriühingusse ja seejärel kantakse suur osa tulust litsentsitasudena üle õiguse eest kasutada välismaise kontrollitava äriühingu omandis ja hallata olevat vara. Niisugune kasumi ülekandmine mõjutab selgelt siseturu toimimist, eeskätt siis, kui tulu kantakse EList välja madalama maksumääraga kolmandatesse riikidesse. Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaselt omistatakse aga madala maksumääraga maksustatava välismaise kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtjale. Selle tulemusena tuleb emaettevõtjal tasuda sellelt tulult maksu oma asukohaliikmesriigis, mis tavaliselt on kõrge maksumääraga territoorium.

Riik

1

kui tark tellija

Sigrid Rajalo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakond

Hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik

Hübriidsed lahknevused on maksete (finantsinstrumentide) või majandusüksuste erineva õigusliku kvalifitseerimise tulemus olukorras, kus tegevus toimub kahes õigussüsteemis. Sellised lahknevused võivad sageli põhjustada topelt mahaarvamist (st mahaarvamine mõlemal pool riigipiiri) või seda, et tulu arvatakse maha ühes riigis, ilma et seda teises riigis deklareeritaks. Maksumaksjad, eeskätt need, kes osalevad piiriülestes struktuurides, kasutavad tihti selliseid riiklikes maksusüsteemides olevaid erisusi ära ja vähendavad nii oma maksukoormust ELis. Direktiiviga nähakse nüüd ette, et seda, kuidas hübriidinstrumenti või üksust on õiguslikult kvalifitseeritud selles liikmesriigis, kust maksud, kulu või kahjum pärineb, tuleb järgida teistes asjaomastes liikmesriikides.

Praegu ootab EK selle direktiivi ettepaneku kohta tagasisidet nii liikmesriikidelt kui sidusrühmadelt. EMSK on oma arvamust kujundamas ja esitab selle aprilli lõpuks.

(c) Gongxin | Dreamstime.com

26

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

H

ollandi üks suuremaid haiglaid, Rotterdami ülikooli meditsiinikeskus, seisis tavapärase probleemi ees: vaja on vähendada kulusid. Kindlasti oleks võinud probleemi lahendada tavapärasel moel, mis enamasti tähendab otseste kulude kärpimist või seniste asjade/teenuste vahetamist ostuhinna poolest odavamate vastu. Haigla juhtkond otsustas aga tavapäratuma lähenemise kasuks. Haigla 70 000 voodikoha iga-aastase puhastamise kulud olid liiga kõrged. Haigla otsustas hankida uudse lahenduse. Sellise, mida turul veel olemas ei olnud.

Innovatsiooni toetava hanke tulemusel sai haigla endale sobiva lahenduse – voodite puhastuskulud vähenesid 35% võrra, süsinikdioksiidi emissioon vähenes 65% võrra. Robootikal põhineva lahenduse välja töötanud mikroettevõttel IMS Medical (8 töötajat, käive ligikaudu 1 miljon eurot aastas) avanesid uued võimalused nii kodu- kui ka eksporditurul, sest samalaadsete probleemide ees seisavad teisedki haiglad.

Sellise hanke läbiviimise eest pärjati Rotterdami haiglat 2014. aastal Euroopa innovaatilisima hanke auhinnaga. 2015. aastal võitis auhinna Austria Rahapada heitvee taaskasutussüsteemi hankimise eest. Austria Rahapada kasutab nimelt müntide vermimiseks aastas ligikaudu 4 miljonit liitrit vett. Hanke tulemusel saadud vee aurustumisel põhinev tehnoloogia võimaldab taaskasutada 97% vett.

Lepingu võitnud ettevõttele avanesid uued turud, sest tehnoloogia on rakendatav teisteski valdkondades.

Avaliku sektori asutuste ostujõud moodustab Euroopa Liidu sisetarbimisest hinnanguliselt 19%. Eestis on see näitaja mõnevõrra väiksem, kuid siiski märkimisväärne, jäädes olenevalt aastas 8 ja 12% vahele. See tähendab, et Eestis ostab riik igal aastal keskmiselt 2 miljardi euro eest turult tooteid, teenuseid, ehitustöid ja muid lahendusi.

Kui ka 1% neist hangetest toetaksid innovatsiooni, st ostetaks midagi uudset, suunduks sel moel ettevõtete arendustegevusse ligikaudu 20 miljonit eurot.

Riigihangetel on keskne roll innovaatiliste toodete ja teenuste turu loomisel ja arendamisel. Sel moel on avalik sektor aktiivne uudsete lahenduste arendustegevuse toetaja ning nende lahenduse esmane klient, andes ettevõttele olulise referentsi ning

Innovatsioon on vahend kulude kokkuhoiuks, kasutajamugavama lahenduse pakkumiseks, ökoloogilise jalajälje vähendamiseks vms, sest innovatsioon tähendab kastist välja mõtlemist. panustades aktiivselt innovaatiliste lahenduste turu tekitamisse ja arendamisse. Hankija ise saab tulemuseks paremad, efektiivsemad, madalamate kuludega või kasutajamugavamad avalikud teenused või tooted, sest innovatsiooni ei osteta innovatsiooni kui sellise pärast. Innovatsioon on vahend kulude kokkuhoiuks, kasutajamugavama lahenduse pakkumiseks, ökoloogilise jalajälje vähendamiseks vms, sest innovatsioon tähendab kastist välja mõtlemist. Innovatsioon on võimalik ka niivõrd konservatiivses valdkonnas nagu riigihanked – seda on tõestanud Austria, Holland, Suurbritannia, Rootsi, Soome, Norra, Belgia jt.

Rotterdami ülikooli meditsiinikeskus sai hanke tulemusel lahenduse, millega hoitakse püsikuludelt kokku.

Lahenduse välja töötanud ettevõttele avanes aga turg, kus Rotterdami haigla kui esmase kliendi referents oli oluline uute klientide usalduse võitmiseks. Innovatsiooni toetavate hangete puhul on võit seega kahepoolne. Miks selliseid hankeid siis juba laialdaselt ei korraldata? Kuigi ka Eestis on hankeid, mis sisaldavad rohkem või vähem innovaatilisi elemente (nt Tallinna Sadama Tark Sadam, RIKi projekt digitaalsest

Riigi all on antud kontekstis silmas peetud kõiki asutusi, mis kasutavad toimimiseks avalikke vahendeid ehk sh kohalikke omavalitsusi, nende äriühinguid jt.

1

27

28

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

kohtutoimikust, elektriautode programm), ei ole praktika laialdaselt levinud. Avaliku sektori hankes sisalduva potentsiaali kasutamine eeldab tarka tellijat, kes oskab kirjeldada hankevajadust probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavast, ettevõtete arendus- või pakkumisvõimekusest ning oskab kogu hankeprotsessi juhtida.

Kuivõrd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näeb, et Eestis tuleb riigihangetes peituvat innovatsiooni senisest jõulisemalt ära kasutada, on ellu kutsutud innovatsiooni toetavate hangete programm, mida rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Tänavu aprillis avaneb EASis esimene taotlusvoor, kus riigihangete seaduse mõistes riigihanke kohuslastel (sh kohalikel omavalitsustel) on võimalik taotleda toetust innovatsiooni edendavate hangete läbiviimiseks. Toetust saab taotleda nii lepingu eseme ostmiseks kui ka hanke korralduseks vajalikeks tugitegevusteks, nagu õigusalane nõustamine, projektijuhtimine ja turuanalüüs. Just viimane (turuanalüüs) on väga oluline juba taotlemise faasis, et tuvastada, kas turul pakutav vastab hankija vajadustele või ei. Kui vastab, siis ei ole tarvis jalgratast leiutada ehk innovatsiooni hankida. Kui ei vasta, siis ilmselt on vaja hankida midagi uudset, kuid oluline on välja selgitada, milline on innovatsiooni määr ehk kas näiteks on vaja korraldada teostatavusuuring või rakendusuuring, toodet arendada, korraldada vastavuskatsetusi, ehitada prototüüp vms. Kõigeks selleks on võimalik toetust taotleda, kuid seda eeldusel, et hanke tulemuseks on rakendatav toode, teenus või lahendus.

Toetusmeede rakendub nutika spetsialiseerumise valdkondades, milleks on 1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sh horisontaalselt teistes valdkondades; 2) tervisetehnoloogiad ja 3) ressursside efektiivsem kasutamine, sh tark ehitus. Toetusmäär on 50% ja maksimaalne toetussumma 500 000 eurot. Kõigi asjaosaliste ning ka mõnede teiste riikide innovatsiooni edendavate hangete kogemustega on võimalik tutvuda Eesti esimesel innovaatiliste hangete konverentsil, mis leiab aset 21. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas.

NOOR ETTE V Õ TJA

Jalgrattad vargakindlamaks

Küsis

Gerli Ööpik

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

P

eagi saabuv kevad toob taas tänavatele hulgaliselt jalgrattaid, mis on varastele tihti kergeks saagiks. Et takistada varastel jalgrataste müümist, on Bike-ID loonud selleks vastavad vahendid. Uurisimegi Bike-ID partnerilt Meeri Klausenilt, kes oli ka konkursi Noor Ettevõtja 2015 üks kandidaatidest, selle kohta lähemalt.

Rääkige pisut lähemalt oma ettevõttest. Kust tuli selline idee luua ettevõte, mis tegeleb rataste registreerimise ning rataste turvaelementidega märgistamisega?

Jalgrattavargused on probleem kõikjal maailmas. Ainuüksi Euroopas varastatakse 3,5 miljonit jalgratast aastas, mis on 6 jalgratast minutis ning tihtipeale realiseeritakse varastatud rattad väljaspool ratta päritoluriiki. Paar aastat tagasi panime tähele, et rattaturul puuduvad efektiivsed lahendused varastatud rataste tuvastamiseks, mistõttu jäävad paljud leitud rattad omanikele tagastamata ning millest

tulenevalt on ka varastatud rataste realiseerimine lihtne. Seetõttu otsustasime luua tasuta rahvusvahelise rattaregistri, mis võitleb rattavarguse probleemi vastu läbi ennetuse. Register võimaldab igal isikul tuvastada, kas ratas võib olla varastatud. Kuna tihtipeale eemaldavad rattavargad ka rattatootja poolt ratta raamile pandud raaminumbri (ehk puudub võimalus tuvastada ratta õiget omanikku), tekkis idee luua rattale täiendav ID. Bike-ID turvamärgistuskomplekt koosneb lasergraveeritud turvakleebisest ja 200 silmale pea nähtamatust (0,4 mm) mikromärgistusest, mida on võimatu raamilt eemaldada ilma seda kahjustamata. Lisaks toome märtsi teises pooles Eesti turule ka kauaoodatud rattakindlustuse. Tänu innovaatilisele mobiilirakendusele on kindlustamise protsess lihtne ning kindlustus kättesaadav kõigile rattaomanikele vaid mõne minutiga üle Bike-ID äpi. Selliselt on meil võimalik pakkuda rattaomanikule täielikku kaitset rattavarguste ja -kahjustuste eest.

Kuidas Teie register toimib?

Millist kasu saavad sellest praegused ja tulevased rattaomanikud?

Jalgratta registrisse kandmiseks on vaja ratta andmeid, selle raaminumbrit ning pilti. Registreerimine küll ei välista ratta varastamist, kuid põhjustab vargale probleeme selle edasimüümisel. Bike-ID teeb koostööd ka Eesti politseiga. Igaüks, kes soetab kasutatud ratta, võiks kontrollida selle staatust Bike-ID registrist (www.bike-id.eu).

Andmebaas on tasuta kättesaadav kõigile ning näitab ära, kas tegu on varastatud, kaotatud või puhta ajalooga rattaga. Ohvriuuringute kohaselt langeb varguse ohvriks Eestis 10 000 jalgrattasõpra aastas, kellest vaid u 10% pöördub avaldusega politsei poole. Leiame, et mida rohkem on Eestis rattaid kantud registrisse, seda efektiivsemalt on võimalik rattavarguse probleemi vastu võidelda.

Mis on Teie ettevõtte suurimad eesmärgid? Kuhu jõuda soovite?

Oleme võtnud suuna lähiaastatel aktiivselt laieneda eeskätt Euroopas ning seejärel siseneda nii USA kui ka Aasia turgudele. Soovime luua suurima rahvusvahelise rattaregistri ning olla

Meeri Klausen ühtlasi ka tuntuim rattakindlustuse pakkuja.

Mainisite, et olete võtnud suuna Euroopa, USA ja Aasia turgudele laienemiseks. Kuidas on Teil senini see plaan õnnestunud? Milliseid samme olete oma plaani elluviimiseks teinud?

Eelmisel suvel avanes meil võimalus osaleda Berliinis Euroopa ühes parimas ärikiirendis Startupbootcampis.

Sellest ajast oleme aktiivselt tegutsemas ka Saksa turul, kuna tegu on suurima rattaturuga Euroopas. Hetkel oleme aktiivselt otsimas kindlustuse ja edasimüügi partnereid viies Euroopa riigis. Bike-ID rattaregister on hakanud vaikselt ka rahvusvahelist populaarsust koguma - tänaseks on registreeritud rattaid 50 riigist. Infot registri kohta on levitanud põhiliselt rattaentusiastide poolt armastatud kanalid, näiteks: Global Cycling Network, BIKEeurope ja Road.cc.

Osalesite eelmisel aastal konkursil Noor Ettevõtja 2015. Mida konkursil osalemine on Teile andnud? Miks soovitate teistel noortel sellest konkursist osa võtta?

Iga eduka ettevõtte jaoks on oluline tema kuvand. Kui ettevõtmist veavad noored ja tunnustatud ettevõtjad, siis kahtlemata laieneb see tunnustus kõigele, mida nad teevad. Konkursil osalemine on hea võimalus püüda oma ettevõtmisele positiivset tähelepanu.

29

30

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

Avasta

Lõuna-Korea turg

Martin Vainu

Aasia Uuringute Koda Eestis Tallinna Ülikool

19.

jaanuaril leidis kaubanduskoja Ekspordi Akadeemia üritustesarja raames aset järjekordne hommikukohvi vestlus, mis sel korral keskendus ärisuhete edendamisele Lõuna-Koreaga. Üritusel jagasid oma mõtteid ja kogemusi Eesti Välisministeeriumi poliitikaosakonnas Aasia-suunalise nõunikuna tegutsev Andres Talvik ning ligi 15-aastase Jaapani ja 5-aastase Lõuna-Korea äri- ning filmivaldkonna kogemusega Sten-Kristian Saluveer.

Eesti Vabariigil paraku ei ole hetkel Lõuna-Koreas saatkonda ega aukonsulit, vastavaid kohuseid täidab Tokyos asuv saatkond. Korea aukonsul Eestis on Priit Maran. 2011. aastal sõlmiti Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahel vabakaubandusleping, kuid veelgi varem ehk 2009. aasta septembris allkirjastasid Eesti ja Lõuna-Korea välisministrid topeltmaksustamisest hoidumise lepingu.

Lõuna-Korea on Eestile mahukuselt

Ida-Aasia kultuuridele omaselt hinnatakse LõunaKoreas kõrgelt hea isikliku kontakti saavutamist oma äripartneriga.

24. ekspordi- ja 30. impordipartner.

Kaubavahetus Lõuna-Koreaga moodustab vaid u 0,5% kogu Eesti kaubandusmahust. Umbkaudu veerandi impordist Eestisse moodustavad Korea autod ja kolmandik ekspordist Koreasse põhineb puidutoodetel. Hiina Rahvavabariigi järel on see riik Eestile siiski suuruselt teine eksporditurg Aasias.

Tugev majanduslik areng, mis vältas Lõuna-Koreas alates 1970. kuni 1990.

aastateni, muutis riigi kõrgetasemeliseks industrialiseeritud ühiskonnaks, nn Aasia majandustiigrite grupi üheks liikmeks.

Lõuna-Korea ärikeskkonda võib Andres Talviku sõnul nimetada üsnagi jäigaks, kuid bürokraatlikud protseduurid toimuvad Hiina ja Jaapaniga võrreldes siiski kiiresti. Väga olulist rolli mängib korealaste jaoks täpse etiketi järgimine, mis väljendub näiteks visiitkaartide vastuvõtmisprotseduuris ja kokkulepitud kellaaegadest kinni pidamises. Need tähendavad korealasele austust oma äripartneri vastu.

Korealased ei näita üldiselt avalikult välja oma negatiivseid emotsioone ning võivad hoiduda sõna „ei“ kasutamisest, seetõttu ei tähenda alati ka „jah“ sugugi mitte nõusolekut. Kaalukat rolli mängib Korea ärikultuuris Sten-Kristian Saluveeri sõnul nende alkohoolne rahvusjook soju, mille vahendusel sõlmitakse sageli olulisi lepinguid.

Kuid isegi viimasel juhul tuleb meeles

31

(c) Aomami | Dreamstime.com

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

pidada hierarhilise kõnekeele tähtsust ning hoiduda korea äripartnerite eesnimede kasutamisest.

Olulise punktina rõhutas Saluveer ka korea ärimeeste sageli mõnevõrra loomingulist suhtumist lepingute „pühadusse“ ning enesele jäetakse edaspidiseks dünaamilist tõlgendusruumi. Tähtis on jõuda võimalikult kiiresti Korea ettevõtte tegevjuhini, kelle võimupositsioon on ettevõtte siseselt vankumatu, kuid kes reeglina inglise keelt hästi ei valda.

Ida-Aasia kultuuridele omaselt hinnatakse Lõuna-Koreas kõrgelt hea isikliku kontakti saavutamist oma äripartneriga, mille huvides tuleb silmas pidada perekonna suurt mõjukust korea ühiskonnas, demonstreerida oma mõistvat suhtumist Korea rahva ajaloolisse traagikasse (eelkõige 20. sajandi I poolega seoses) ning väljendada teadlikkust Lõuna-Korea kõrgetasemelisest haridussüsteemist ja Aasia kontekstis dominantsest

Lõuna-Korea kuulub e-teenuste kvaliteedi poolest maailma absoluutsesse tippu ning kogu riik on väga tugevalt digitaliseeritud. popkultuurist. Läbirääkimiste käigus hindavad korealased vastastikuste kingituste tegemist.

Lõuna-Korea kuulub e-teenuste kvaliteedi poolest maailma absoluutsesse tippu ning kogu riik on väga tugevalt digitaliseeritud (isegi Eestiga võrreldes). Kuna turunduse kulud on Lõuna-Koreas märkimisväärselt

suured, oleks mistahes toote turundamiseks otstarbekas leida omale Koreast kohalik „saadik“. Seejuures tuleb kindlaks teha, et kõnealuse „saadiku“ resümee oleks kõiksugustest skandaalidest puhas, kuna nende suhtes on korea ühiskond tundlik.

Kuigi praegune Lõuna-Korea president Park Geun-hye on naisterahvas, rõhutas Talvik korea ühiskonnas endiselt valitsevat tugevat meestekesksust, ka ärimaailmas on naised pigem tagasihoidlikult esindatud. Keskset rolli täitev konfutsianistlik väärtussüsteem kui religioon statistikas otseselt ei kajastu, seega moodustavad ametlikult hoopis kristlased koos budistidega umbes veerandi Lõuna-Korea rahvastikust.

Sellest teadmisest lähtudes peaks ka kristlikust kultuuriruumist pärit eestlastel olema korealastega ühise keele leidmine oluliselt kergem.

Iirimaal

on nii mõndagi pakkuda

Gerli Ööpik Turunduskoordinaator

V

õiks ju arvata, et Eesti ja Iirimaa on kaks väga sarnast riiki – mõlemad on Euroopa mõistes ääremaad ning majanduski on suhteliselt väike.

Kuid ettevõtjate kohtumine Kristi Karelsohniga, Eesti suursaadikuga Iirimaal, kummutas selle arvamuse.

Sellele vaatamata on Iirimaal ettevõtjatele nii mõndagi pakkuda.

Iirimaa kasuks räägib ettevõtluse seisukohast mitu olulist aspekti

Ettevõtja jaoks on väga oluline, et Iirimaal kõneldakse inglise keelt, mis juba iseenesest lihtsustab võõramaalase jaoks asjaajamist ja suhtlemist.

Kuigi Iirimaa erinevates piirkondades võib inglise keel olla väga erinev ja kohati isegi raskesti arusaadav, ei anna see põhjust muretsemiseks.

Eesti suursaadik Iirimaal kinnitas, et sealsetes suurimates linnades, Dublinis ja Corkis, kuhu on koondunud ka peamine äritegevus, seda probleemi tekkida ei tohiks.

Kelle jaoks Iirimaa enda turg piisavalt atraktiivne pole, sellel tasuks ehk silmas pidada, et Iirimaa erakordselt tihedad majandussuhted USA ja Suurbritanniaga pakuvad omakorda võimalusi sealsetele turgudele pääsemiseks. Väga paljude USA suurte IT-ettevõtete (alates Google’ist, Apple’ist ja Amazonist) ja farmaatsiatööstusettevõtete Euroopa peakontorid asuvad Iirimaal. Suurbritanniaga on

tihe majandussuhtlus loogiline – tegu on ikkagi naaberriikidega, kelle ajalugu, kultuur ja majandus on omavahel tihedalt läbi põimunud.

Eesti suursaadik tõdes, et Iirimaal on väga suured idaeurooplaste kogukonnad, kellesse iirlased suhtuvad – erinevalt brittidest – positiivselt.

Idaeurooplast eelistatakse töötajana mõnikord isegi oma kaasmaalasele.

Põhjus peitub iirlaste nn easy going -mentaliteedis. Iirlased ei kipu liialt rabelema, asju võetakse rahulikult.

Hilinemine on tavapärane. See aga ei tähenda automaatselt seda, et Iirimaal asjad ei toimiks. Tegelikult toimivad küll, aga omal ajal ja teistmoodi.

Iirimaal aitavad äripartnerit kõige paremini leida isiklikud suhted ja isiklikud soovitused. Lihtsalt parema tootega on raske konkurendilt klienti üle lüüa, sest iirlased on väga lojaalsed partnerid ja enamasti pigem rahul sellega, mis neil on, mitte ei hüppa ühe partneri juurest teise juurde, kui see pakub talle paremaid tingimusi.

Ettevõtja vaatepunktist on ilmselt kõige olulisem pluss Iirimaa juures selle soodne maksu- ja ettevõtluskeskkond. Kuigi seadusandlus on vahel vananenud ja meie jaoks võõras, põhinedes Briti õigussüsteemil, ei ole ettevõtja jaoks bürokraatia kuigi suur ja asjaajamine võimalik järjest enam elektrooniliselt. Ettevõtlusega alustamine on lihtne – ei nõua suurt paberimajandust ning on ka üsna

odav. Ettevõtte asutamisdokumendid ja taotluse saab esitada nii paberil kui ka elektrooniliselt, kusjuures elektrooniliselt on kulud väiksemad (50 eurot, pabertaotluse korral 100 eurot). Ka raamatupidamine ja muu ettevõtluse jaoks vajalik asjaajamine on üsna lihtne. Kogu vajalik info ettevõtluse kohta (asutamine, maksud, tööturu korraldus) on leitav aadressilt www.pointofsinglecontact.ie/.

Ettevõtte tulumaks on vaid 12,5% ja sotsiaalmaks väga väike. Iirimaa tööturg on küllaltki paindlik – paljudes valdkondades puuduvad nii tugevad ametiühingud nagu oleme harjunud nägema Põhjamaades ja tööandja on oma tingimuste seadmisel vabam.

Palgad on seevastu üllatavalt kõrged ning suurematelt palkadelt makstav tulumaks samuti. Üldse peab ettevõtja Iirimaal arvestama Eestiga võrreldes kõrgemate kuludega, eriti Dublinis, kus kinnisvarahinnad on taas väga kõrgele kerkinud.

Kõige hea juures ka killuke halba

Vaatamata paljudele plussidele ei ole Eesti ettevõtjad veel Iirimaa turule eriti teed leidnud. Eks ole ju tegu siiski kauge ja väikese turuga. Kaupade ja teenuste müügil võib saada takistuseks see, et Eesti ja eestlased ei ole Iirimaal sugugi nii tuntud, kui arvata võiks. Seetõttu ei pruugi abi olla oma toote või teenuse reklaamimisest

(c) graphicjet | Dreamstime.com

sildiga „tuntud Eesti kvaliteet“. Küll on aga kõrge kvaliteedi poolest tuntud Põhjamaad ja nii võib edu tuua enda toote tutvustamine „Põhjamaade kvaliteedina“.

Teiseks takistuseks kaupade eksportimisel on kallis logistika. Maad mööda tooteid Iirimaale transportida ei saa, ainus võimalus on meritsi. Eestist lähevad Iirimaale küll regulaarselt konteinerid, kuid transpordi teeb kallimaks see, et Iirimaalt tulevad konteinerid tühjana tagasi. Ettevõtjad, kes soovivad Iirimaal äri ajada, peaksid uurima transpordi osas koostöövõimalusi nendega, kes juba konteineritega oma tooteid sinna viivad. Nii on võimalik kulusid jagada ning logistikat odavamaks muuta.

Seetõttu näeb suursaadik enam perspektiivi teenuste ekspordil. Õnneks on iirlased järjest enam kuulnud Eestist kui arenenud IT-riigist ja see võiks suurte IT-firmade kohalolu arvestades olla ka üks suurema potentsiaaliga koostöövaldkondi. Kaupadest tunnevad iirlased eelkõige huvi meie puittoodete vastu.

Nii et kokkuvõttes peab Iirimaal – nagu igal välisturul – ettevõtlusega tegelemisel arvestama mõnede raskustega, kuid sellele vaatamata on sealne turg võimalusterohke. Tuleb ainult teha pisut eeltööd ning koguda vajalikke teadmisi ja mis peamine – kontakte ja sidemeid. Siin saab ettevõtjaid aidata ka saatkond.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EV Välisministeeriumi ja Radisson Blu Hotel Olümpiaga kohtumise Eesti suursaadikuga Portugalis Andres Runduga.

Kohtumine toimub kolmapäeval, 6. aprillil kell 09.0011.00 Radisson Blu Hotel Olümpia restoranis Senso (Liivalaia 33, Tallinn).

Suursaadik räägib Portugalist, sealsest elust ning peatub lisaks ka alljärgnevatel teemadel: • poliitilised suhted; • lühidalt majanduse ja rahanduse olukorrast riigis; • ärikultuur ja asjaajamine; • Eesti ettevõtjate võimalustest sealsel turul; • saatkonna abistamisvõimalused; • lugemissoovitus Portugali ajaloo, kultuuri ja ühiskonna kohta.

Tule osalema, sest Portugal on sillaks suhtlemisel portugalikeelsete riikidega üle maailma.

Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 5. aprillil. Kohtade arv on piiratud.

Hommikukohvi seminari osalustasu on kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete spetsialist E-post Egeth.Kyppar@koda.ee Tel 604 0080

(c) Kateholms | Dreamstime.com

Hommikukohv suursaadikuga

34

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 3 / 2016

KASULIKKU

Eesti majutus- ja toitlustusasutused saavad

luigemärgiga

Põhjamaade klientide usaldust võita Merle Kuusk,

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik

Eesti ja teiste Balti riikide majutus- ja toitlustusasutustel ning konverentsikohtadel on nüüdsest võimalik taotleda Põhjamaade luigemärki ning tõestada, et hoolitakse keskkonnast ja inimestest. Luigemärk on Põhjalas hinnatud ja tuntud kvaliteedimärgis.

P

õhjamaade keskkonnamärgist oli varem võimalik taotleda vaid Põhjala majutus- ja toitlustusasutustel ning konverentsikohtadel. See andis neile ka selge turueelise, sest põhjamaalased eelistavad luigemärgisega tooteid ja teenuseid.

Kes saavad taotleda?

Põhjamaade keskkonnamärgise võivad saada majutust pakkuvad asutused, mis üldjoontes tähendab hotelle ja puhkemaju. „Restoran“ hõlmab kõiki ettevõtteid, mille valmistatavat ja pakutavat toitu tarbitakse kohapeal: restoranid, suurköögid, sööklad, tänavarestoranid ja kohvikud, samuti koolide ja haiglate sööklad jne. Lisaks ka kaasamüüdava toidu restoranid ja toitlustusteenuste pakkujad. „Konverentsikoht“ tähistab teenust, mis sisaldab ligipääsu loengu- ja koosolekuruumidele või saalidele ning tugiteenuseid. Koha peamine tulu saadakse loengute, seminaride, konverentside, teabe edastamise ja aruteludega ürituste korraldamisest.

Kui ühe ettevõtlusüksuse alla kuulub mitu eespool mainitud ettevõtet või neid turustatakse ühe üksusena, peab

litsents kehtima igale osale üksusest.

Hotellide, restoranide ja konverentsikohtade suhtes kehtivad kriteeriumid hõlmavad kohustuslikke ja punktikogumise nõudeid. Iga täidetud punktikogumise nõue annab kindla arvu punkte.

Litsentsi saamiseks on vaja saavutada kindel punktisumma. Loe lähemalt luigemärgi nõuetest toitlustust, majutust ja konverentsiteenust pakkuvatele ettevõtetele www.norden.ee/et/roheline-majandus/keskkonnamargis.

Taotlemine

Põhjamaade keskkonnamärgist on võimalik taotleda 65 toote- või teenusegrupile (vaata lähemalt www. nordic-ecolabel.org). Elektrooniline taotlusvorm tuleb saata Põhjamaade keskkonnamärgise esindusse. Taotlemiseks tuleb esitada täidetud taotlusvorm ja dokumendid, mis tõendavad kriteeriumidele vastavust.

Majutus- ja toitlustusasutuste ning konverentsikohtade luigemärgi taotlusprotsessi ajal teostab Põhjamaade keskkonnamärgis kohapealse kontrolli, et teha kindlaks, kas nõudeid järgitakse. Selle jaoks peavad kontrolli ajal olema kättesaadavad arvutusteks kasutatud andmed, esitatud sertifikaatide originaalid, katsetulemused, ostustatistika ja muud dokumendid, mis tõendavad nõuetele vastavust.

Litsentsi taotlevatel ettevõtetel tuleb tasuda taotluse esitamise kulud. Lisaks sellele peab taotleja katma reisikulud, mis kaasnevad kontrollvisiitidega.

Sõltuvalt luigemärgiga hotelli, restorani, konverentsikoha käibest lisandub iga-aastane lõiv.

Kvaliteedigarantii

Põhjamaade valitsused otsustasid 1989. aastal võtta kasutusele ühtse ametliku keskkonnamärgise, mis aitaks tarbijatel parimaid tooteid ja teenuseid välja valida.

Sümboliks valiti valge luik rohelisel taustal - teisend Põhjamaade Ministrite Nõukogu logost.

Põhjamaade keskkonnamärgis on tõhus ja lihtne turundusvahend ning kindel märk sellest, et tooted või teenused vastavad rangetele keskkonna- ja kliimasäästlikkuse kriteeriumidele. See annab toodetele ka lisandväärtuse, näidates lisaks keskkonnasäästlikkusele ka kontrollitud kvaliteeti.

Põhjamaade turg on üks maailma keskkonnateadlikemaist, kus nõutakse pidevalt keskkonnasäästlikumaid tooteid ja teenuseid. Põhjamaade keskkonnamärgise süsteem jälgib toote kogu elutsüklit ja analüüsib tooteid materjalist taaskasutamiseni.

Luigemärk on Põhjamaades väga tuntud ning toodete ja teenuste ostmisel lähtuvad nii tavatarbijad kui ka eksperdid paljuski just keskkonnamärgise olemasolust. Hiljutise uuringu põhjal tunneb luigemärki 96 protsenti Rootsi tarbijatest, Norras 94, Taanis 82, Soomes 88 ja Islandil 60. Seega võib luigemärki nimetada ka võtmeks Põhjamaade turule.

Luigemärgiga tooteid leiab Eesti poelettideltki alustades tualettpaberiga ja lõpetades tehnikaga. Lisaks otsustavad Eesti ettevõttedki aina enam luigemärgiga oma toodete ja teenuste kvaliteeti tõestada ning edendada keskkonnasäästlikkust. Üheteistkümne Eesti ettevõtte teenustel või toodetel on juba luigemärk, vaata lähemalt www.norden.ee.

Ärihommikusöök Arto Aasaga – haldusreformist Kati Krass

Juubilarid 55 SILBET AS liige alates 1998

25

Kaubanduskoja Pärnu esinduse projektijuht

A & L ARHITEKTUURIBÜROO OÜ liige alates 1997 EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT MTÜ liige alates 1994

1.

märtsil toimus Pärnus ärihommikusöök, kus ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega kohtus riigihalduse minister Arto Aas. Kahe tunni pikkuseks kujunenud vestluse teemaks oli haldusreformi läbiviimine ja omavalitsuste ühinemisega kaasnevad küsimused.

Minister avaldas lootust, et lähiajal jõuab haldusreformi seadus riigikokku ja võetakse veel enne suve vastu.

Plaanikohaselt on omavalitsustel 2016. aasta jooksul võimalus omaalgatuslikult ühineda. 1. jaanuaril 2017 algab valitsuse algatatud ühinemiste etapp. Omavalitsuste ühinemine tuleb lõpule viia 2017. aasta oktoobri kohalikeks valimisteks.

Arto Aas rääkis, et haldusreformi eesmärk on omavalitsuste võimekuse tõstmine, suutmaks arendada kohalikku elu terviklikult. Omavalitsuste võimekuse tõstmine eeldab suuremaid ja tugevamaid üksusi. Tema sõnutsi on senised omavalitsuste ühinemised näidanud, et ühendatud jõududega pakutakse kohalikele elanikele kvaliteetsemaid ja kättesaadavamaid avalikke teenuseid ning paraneb piirkonna konkurentsivõime. Võimekas kohalik omavalitsus suudab tasakaalustada riigivõimu ja olla riigile ning ettevõtetele võrdne partner.

Ettevõtjatel on lootus, et omavalitsused muutuvad senisest enam ettevõtlust toetavaks, kuna sealne kompetents ja tahe peaksid kasvama.

Arutelul selgus, et Pärnumaal on omavalitsused olnud senini küllalt ettevõtjasõbraliku suhtumisega. Pärnu linnas ja maakonnas on piisavalt infrastruktuuri ja kommunikatsioonidega varustatud tööstusalasid ja krunte, kuid suurim mure on kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis ei luba toodetele piisavat lisandväärtust anda. Seetõttu ootavad ettevõtjad edaspidi omavalitsusest veelgi

Loodame, et kauaoodatud haldusreform viiakse edukalt ja tulemuslikult läbi, tõstes omavalitsuste motivatsiooni ettevõtlust soosida, toetada ja arendada.

tugevamat üksust, kes suudaks senisest enam mõjutada ja panustada töötajate ümberõppesse ja kutsehariduse korraldamisse ning kohaliku teedevõrgu arendamisse. Minister selgitas, et ühinemise tulemusena suureneb ametnike asjatundlikkus ning spetsialiseerumine. Suuremal omavalitsusel on võimalik palgata näiteks ettevõtluse arendamisega tegelev spetsialist ning panustada vahendeid erasektoriga koostöös tehtavatesse projektidesse, mis looksid töökohti juurde.

Kasvab vabade vahendite osa eelarvest ning omafinantseerimisvõimekus. Ettevõtjatel soovitas ta rohkem koostööd teha kutseharidust andvate õppeastustega, et õppekavad saaksid optimaalsed.

Arto Aas tõdes, et ettevõtjate poolt esitatud idee siduda tulumaks osaliselt töökohaga, mis paneks omavalitsusi rohkem töökohti looma, on külmutatud, kuna leidis väga suurt vastupanu.

Loodame, et kauaoodatud haldusreform viiakse edukalt ja tulemuslikult läbi, tõstes omavalitsuste motivatsiooni ettevõtlust soosida, toetada ja arendada.

ELECTRUM AS liige alates 2003 ELWO AS liige alates 2006 ESTKO AS liige alates 1997 HARJU ELEKTER TELETEHNIKA AS liige alates 1997 HELMES AS liige alates 1999 ILMRE AS liige alates 2013 KOOLIBRI AS liige alates 1996 MARTEM AS liige alates 1998 STATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS liige alates 2000 TOODE AS liige alates 1996 USESOFT AS liige alates 1999

20 DEKOMIR OÜ liige alates 2011 HANZA MECHANICS TARTU AS liige alates 2016 HENKEL BALTI OÜ liige alates 1998

Koda kutsub osalema JAJAA OÜ liige alates 2004 KENTEK EESTI OÜ liige alates 1998 NAVIGAATOR OÜ liige alates 2009 REISONA OÜ liige alates 2012

15 AGRILAND OÜ liige alates 2002 ANDRIKA KOOLITUS OÜ liige alates 2007 ENERGOSERVIS OÜ liige alates 2007 KRAANA KAKS OÜ liige alates 2003 MCLEAN CONSULTING OÜ liige alates 1995 REDLINK OÜ liige alates 2006 SERTIFITSEERIMISKESKUS AS liige alates 2003 SMC PNEUMATICS ESTONIA OÜ liige alates 2008 TATPAR V.O. OÜ liige alates 2010 TÕSTUKIKESKUS OÜ liige alates 2004

Praktiliselt päikeseenergia tootmisest Eestis

Suunanäitaja infoseminar 2016

Kutsume Sind osalema 31. märtsil kell 14.00-17.00 toimuvale päikeseenergia teemalisele seminarile kaubanduskotta (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Tarbijakaitseamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad Sind teisipäeval, 22. märtsil toimuvale infoseminarile „Suunanäitaja – uus tarbijakaitseseadus“. Seminar toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) kell 9.30–12.00.

Pakume päikeseenergia tootmise teemast huvitatuile kuulamiseks kolme ettekannet, et anda ülevaade senistest edulugudest, tänastest päikeseenergia tootmise väljakutsetest ja jagame ekspertsoovitusi.

Seminaril esinevad: • Andres Meesak, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhatuse esimees; • Martin Lall, Energogen OÜ juhatuse liige; • Marten Ermo, Logistika Pluss OÜ haldusjuht.

Seminar toimub energiatõhusust edendava projekti STEEEP raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu programm „Intelligent Energy Europe“.

Seekordsel Suunanäitaja seminaril räägime 1. märtsil jõustunud tarbijakaitseseaduse uuest redaktsioonist ja muudatustest tarbijavaidluste komisjoni töös, piiriüleste kaebuste lahendamisest ja ODR-platvormist.

Seminari juhib Hanna Turetski-Toomik, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja. Üritusest osavõtt on TASUTA, vajalik eelregistreerumine.

Osavõtutasu 10 eurot (lisandub km).

Registreerimise tähtaeg 28.03.2016.

10 ALBERGRUPP TEENUSED OÜ liige alates 2013 BASTEG GROUP OÜ liige alates 2011 EHITUSKONSULT GRUPP OÜ liige alates 2012 GROLLS AB EESTI FILIAAL liige alates 2007 MARKI TRANSPORT OÜ liige alates 2016

Lisainfo: Lea Aasamaa Tel: 604 0060 E-post: lea@koda.ee

Lisainformatsioon ja registreerumine: Marju Männik Tel: 604 0079 E-post: marju.mannik@koda.ee

Koda kutsub osalema

Finantskoolitus firma võtmeisikutele I

PUMA TRANSPORT OÜ liige alates 2011 QUALITY PRINT OÜ liige alates 2007 TEMPT OÜ liige alates 2013

5 Kevadel toimuvas koolitustsükli esimeses osas antakse rakenduslikke teadmisi raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks.

Koolitustsükkel jätkub sügisel ning siis keskendutakse kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele.

Bilanss ja raamatupidamine II (12. aprillil) • Bilansi ja kasumiaruannete vahelised seosed. Tulud – Kulud = Kasum.

• Kasumiaruanded, nende loogika, sisu ja ülesehitus.

• Deebet-kreedit. Kontod.

• Rahavood. Kasum on, aga kuhu kadus raha?

• Raamatupidamise printsiibid.

• Majandusaasta aruanne. Raamatupidamise toimkonna juhendid.

Koolitustsükli esimene osa toimub 5. aprillil, 12. aprillil ja 10. mail 2016 kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Finantsanalüüs (10. mail) • Bilansi ülesehitus, loogika ja graafiline esitamine.

• Bilansi analüüs (dünaamika, maksevõime, kapitali struktuur).

• Kasumiaruanded ja kasumite liigid (bruto-, äri- ja puhaskasum, EBIT, EBITA jne).

• Tulude, kulude ja kasumitega seotud suhted (rentaablused, katted, tootlikkused, käibesagedused ja –välted).

• Erinevate suhtenäitajate koosmõju ja suhteanalüüsil põhinevate näitajate süsteemid (Altmann’i, Du Pont’i ja Mereste mudelid).

• Näiteid tegelikkusest.

Koolitaja Margus Tinits on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor. Ta on tegelenud finantskoolituste läbiviimisega alates 1992. aastast.

Käsitlemisele tulevad alljärgnevad teemad.

Bilanss ja raamatupidamine I (5. aprillil) • Majandustehingud ja nende kajastamine.

• Näidisäriühingu asutamine, varade soetamine, laenude saamine ja andmine.

• Bilansi põhivalem: Varad = Kohustused + Omakapital.

• Bilansi graafiline kujutamine.

• Bilansi loogika, sisu ja ülesehitus läbi graafilise esitusviisi.

• Majandustehingud ja bilanss.

• Omakapitali ülesehitus ja sisu. Seotud ja vaba omakapital. Kasum.

Kolmepäevase koolituse osalemistasu on kaubanduskoja liikmetele 240 eurot ja mitteliikmetele 480 eurot.* *Hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Hansson E-post: toomas@koda.ee Tel: 744 2198

ADVANCED SPORTS INSTALLATIONS EUROPE AS liige alates 2012 AEON ENGINEERING OÜ liige alates 2015 AMG HOUSES OÜ liige alates 2015 KATERAS OÜ liige alates 2015 KELTS OÜ liige alates 2015 KERAPLAST OÜ liige alates 2013 NORDIC GIFTS EESTI OÜ liige alates 2015 NORMANDIA OÜ liige alates 2013 QENTINEL QUALITY SERVICES OÜ liige alates 2014 SUNDAY LOGISTIC OÜ liige alates 2014 TREPIEKSPERT OÜ liige alates 2013 VEGETOIL OÜ liige alates 2013

Protsesside juhtimise ja protsessijuhtimise seminar

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn AVANSER OÜ www.avanser.ee Autovaruosade eksport. Autoremont ja hooldus. Autovaruosade müük internetis.

Eksklusiivsete spordirõivaste import ja müük Baltimaades.

BRIGHTWAY OÜ www.brightway.ee Tööjõu rent ja värbamine.

CHAGA OÜ www.chagahealth.eu Loodustoodete müük.

DSE ECONOM OÜ www.dse-econom.ee Elektrooniliste süüteseadmete turustamine luminofoorlampide jaoks.

EESTI VEE-ETTEVÕTETE LIIT MTÜ www.evel.ee Muude ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus.

GREEN GOLD FOREST OÜ www.ggf.ee Veoste ekspedeerimine ja ekspordi korraldamine.

KODUMAA KAPITALI HLÜ www.kodumaakapital.ee Rahaliste hoiuste ja/või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine ning krediteerimine.

MORLANDO INVEST OÜ Logistika ja laondus. Toiduainete import ja eksport.

PROLEAD CORP OÜ www.prolead.ee Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine.

SUPERMOON OÜ www.maritilison.com Rahvusvaheliselt tunnustatud moedisaini ja loovstuudio.

TRANSLUX OÜ www.translux.ee Rahvusvaheline autotransport. Ekspedeerimine.

VJANA OÜ Rahvusvahelised transportveod.

VOX LOGISTICS OÜ www.voxlogistics.com Tollilao teenused. Veondust abistavad tegevused. Turvasüsteemide müük.

Jõgevamaa BETAFLEX OÜ Ehitus ja komplekteerimisteenus alltöövõtuna.

Saaremaa A-ORBU OÜ www.saaremaakadakasiirup.ee Kadakasiirupi tootmine.

Degustatsioonide, ekskursioonide korraldamine, konsultatsioonid.

Tartumaa HANZA MECHANICS TARTU AS www.hanza.com Sideseadmete tootmine.

Vasest toodete tootmine.

Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine; ajanäitajate tootmine. Mujal liigitamata metalltoodete tootmine. Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine.

Võrumaa BALTIC STEELARC OÜ www.balticsteelarc.ee Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Lean Enterprise Estoniaga 7.04 Tallinnas (eesti keeles) ja 28.04 Narvas (vene keeles) seminari ettevõtte omanikele, tegevjuhtidele, keskastmejuhtidele, spetsialistidele ja avaliku sektori esindajatele.

Seminar annab ülevaate kaasaegsetest lahendustest, kuidas ettevõtte tootmis- ja teenindusprotsesse arendada nõnda, et väheneks väärtust mitteloovate tegevuste hulk ja kasvaks ettevõtte toodete ja teenuste eest saadav müügitulu ja kasum.

Seminari eesmärk on arutada protsesside juhtimise ja protsessijuhtimise tähtsuse, vajaduse, eesmärgi ja riskide üle ning esitleda erinevaid praktilisi lahendusi ettevõtte protsessijuhtimise taseme tõstmiseks.

Miks osaleda?

• Tänu protsessijuhtimisele muutuvad ettevõttes toimuvad tegevused sihipärasemaks ja tulusamaks.

• Värskelt tulnud ISO9001:2015 standard pöörab suuremat tähelepanu protsesside kontrollile, mida soovitatakse saavutada läbi protsesside kaardistamise ja sellele järgneva protsesside juurutamise.

• Mõningad uuringud näitavad, et Eesti on protsessijuhtimise tasemelt ca 10 aastad maas Skandinaavia riikidest, mille tulemuseks on tööstus- ja teenindussektori madal tootlikkus.

• Tehes suuri kulutusi on võimalik tootlikkust kasvatada, kuid protsessijuhtimisega on seda võimalik teha väikeste kuludega.

• Protsessijuhtimisega kahandatakse oskustööjõu puudujääki.

Seminaril osalenu: • teab, mis on protsesside juhtimine ja protsessijuhtimine.

• oskab hinnata oma ettevõtte protsessijuhtimise taset; • oskab rakendada lihtsamaid protsesside juhtimise tööriistu oma töös; • omab teadmisi keerulisematest protsesside juhtimise ja protsessijuhtimise tööriistadest; • teab protsesside juhtimise tulemusi ja riske ning omab informatsiooni tulemuste saavutamiseks ja riskide vältimiseks.

Lektoriteks on Aleksandr Miina ja/või Roman Zahharov.

Osalemistasu kaubanduskoja liikmele Tallinnas toimuval koolitusel on 70 eurot ja Narvas 60 eurot, mitteliikmele vastavalt 100 eurot ja 90 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Teenuste osakonna spetsialist 604 0080 Egeth.Kyppar@koda.ee

wikicommons

Tule kuula

Mongoolia eksperte!

Toimumisaeg: 20. aprill kell 15.00-17.00 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti Formaat: pärastlõunatee

Miks Mongoolia? Kas oled mõelnud, et Mongoolia võiks Sinu ettevõttele olla järgmine edukas eksporditurg? Kaks ettevõtluskogemusega eksperti, Liisi Karindi ja Jaan Mõtsnik, jagavad oma kogemusi, kuidas Mongoolias läbi lüüa ning mida kultuuride eripäras arvestada. Tegu on suure ja huvitava turuga, kus elab 3 miljonit elanikku ja kus esineb neli maastikuvormi: kõrb, mäed, stepp ja tundra.

Tule kuulama eksperte ning leia endale uus siht, kuhu oma ettevõtte eksporditeravik suunata!

Pärastlõunatee külalisteks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Aasia infokeskuse projektijuht Liisi Karindi ja Arctic Finland House OÜ tehase juht Jaan Mõtsnik.

Osalemistasu kaubanduskoja liikmele on 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigil huvilistel registreeruda hiljemalt 18. aprillil.

Tule osalema ja avastama Mongoolia võimalusi!

Lisainfo: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent E-post: Egeth.Kyppar@koda.ee Tel: +372 604 0080

KAUBANDUSKOJA KEVADBALL 23. APRILLIL ALGUSEGA KELL 19.00 ESTONIA KONTSERDISAALIS, TALLINNAS Meil on rõõm kutsuda oma liikmeid iga-aastasele kaubanduskoja Kevadballile, mis sel korral toimub Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn).

Tujuküllase õhtu loomisele aitavad kaasa E-orkester koos solistide Gerli Padari ja Eesti Laul 2016 võitja Jüri Pootsmanniga. Meeleolu hoiavad üleval ka särtsakad etteasted DanceFactorylt ning õhtut juhib Tambet Tuisk.

Tule ja veeda meeleolukas õhtu koos teiste liikmesettevõtetega ning testi oma teadmisi viktoriinis, mille auhinnad on meie koostööpartneritelt. Kõigi osalejate vahel läheb loosimisele Estraveli ja Finnairi poolt välja pandud reis kahele ühte kaunisse Euroopa linna.

Kohtumiseni ballil!

Hind ühele on 45 eurot, alates 28. märtsist 50 eurot.

Hinnale lisandub käibemaks Info ja registreerimine: Gerly Jostov gerly@koda.ee +372 604 0087 * Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis muudatusi

KEVADBALLI TOETAJAD