Teataja 04 2016 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

A P R I L L 2 0 16

Esitasime ettepanekud alaealiste tööregulatsiooni muutmiseks Lk 8

Kuhu lähed, Eesti majandus?

Lk 14

Töösuhted paindlikumaks! Lk 10

Koda kutsub osalema Ekspordi Akadeemia

Meie seisukohad

20. aprill Tule kuula Mongoolia eksperte! Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Maksundus

18. mai Maksukontroll ja vaidlused maksuametiga Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Liikmeüritus

Kuhu lähed, Eesti majandus?

23. aprill Kevadball 2016 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) Info: Gerly Jostov ∙ gerly@koda.ee ∙ 604 0087

Esitasime ettepanekud alaealiste tööregulatsiooni muutmiseks

6. mai Üldkoosolek Andrus Ansipiga (lk 13) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: koda@koda.ee ∙ 604 0060

Töösuhted paindlikumaks!

Pärandvara

12. mai Mida peab teadma pärandvarast ja maksudest? (lk 35) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Sihtturud

27.–29. september Ettevõtjate kontaktvisiit Norra (lk 27) Info: Toomas Kuuda ∙ toomas.kuuda@koda.ee ∙ 433 0989 11.–13. oktoober Ettevõtjate kontaktvisiit Austriasse (lk 36) Info: Toomas Kuuda ∙ toomas.kuuda@koda.ee ∙ 433 0989

Muud üritused

Meil on väga hea meel, et protsessi on olnud kaasatud väga suur hulk valdkonna arengust huvitatud ettevõtjaid ja tööandjaid. 4

22. aprill

Säästlikud ja ökoloogilised lahendused ehitistele (lk 38) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080 Kokkuhoiu saavutamine läbi tõhusa energiaja ressursikasutuse, toetusmeetme tutvustus (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Lea Aasamaa ∙ lea@koda.ee ∙ 604 0060

Töötaja arendamine – konkurentsieelis?

27. aprill

28. aprill

Infoturbest võtmeisikutele – kas minu ettevõte on kaitstud? (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080 28. aprill Protsesside juhtimise ja protsessijuhtimise Narva seminar (lk 37) TÜ Narva kolledžis (Raekoja plats 2, Narva) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

24 Mis saab euroalast?

Kui Eesti ettevõtted oleksid sportlased, kas neist võiksid saada tulevased olümpiavõitjad?

3D-printimisest saavad kasu paljud

j u h t k i r i

Tööjõuvajaduse

prognoos saab täpsemaks!

eil nädalatel jõuab lõpule esimene ja väga oluline etapp uue tööjõuvajaduse seire ja prognoosisüsteemi OSKA käivitamisest. Valmivad esimesed raportid kolme valdkonna kohta: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), majandusarvestus (arvestusala), metsandus ja puidutööstus. Kaasates kõikides nendes valdkondades kümneid tööandjaid, lisaks veel teadus- ja haridusmaailma esindajaid, on jõutud ettepanekuteni, mis esmalt just

Meil on väga hea meel, et protsessi on olnud kaasatud väga suur hulk valdkonna arengust huvitatud ettevõtjaid ja tööandjaid.

nendes valdkondades tuleks teha, et vajalike oskustega töötajaid ka tulevikus jaguks, kuid kindlasti saab nende kolme valdkonna puhul jagada juba mõningaid üldisemaid soovitusi. Kutsekoda, kes OSKA rakendamise eest kõige otsesemalt vastutab, on viimase aasta jooksul teinud ära väga suure töö, et leida eelnimetatud valdkondade osas vastus küsimusele, kuidas muuta ja kujundada koolitusvõimalust ja pakkumist selliselt, et täita ettevõtjate ja Eesti majanduse vajadusi järgneva 5–10 aasta vaates. Kuigi maailm on

pidevas ja kiires muutumises ning ootused töötajate oskustele muutuvad samuti, on paratamatu, et sellise perspektiiviga vaadet tuleb tekitada. See on hädavajalik, et kutsuda ellu muudatusi haridusmaailmas, isegi, kui selle võimalikkuses on olnud kahtlevaid seisukohti. Meil on väga hea meel, et protsessi on olnud kaasatud väga suur hulk valdkonna arengust huvitatud ettevõtjaid ja tööandjaid. Ühest küljest näitab see ettevõtjate jätkuvat huvi kaasa rääkida, teisest küljest ei saa enam keegi rääkida, et puudub ühtne ja analüüsitud vaade ettevõtjatepoolsete soovide osas. Täna võib kindlalt öelda, et mõlemad on olemas ja keegi ei saa tugineda enam argumendile, et puudub ühiselt kokku lepitud vaade soovidele. Õppetööd ja koolikorraldust puudutavates küsimustes tuleb edaspidi igal juhul analüüside tulemustega arvestada, sest vastupidisel juhul oleks sisuliselt tegemist ettevõtjate ja valdkonna spetsialistide tahtliku eiramisega – petmisega. Julgen arvata, et täna puudub meil parem teadmine, kui see, mis ühise töö tulemusena valdkonna raportitesse kirja on saanud ja edaspidi saab. Mis on konkreetsed ettepanekud? Soovitan nendega alates 15. aprillist tutvuda kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee, kuid mõned üldisemad, mille eest olema kaubanduskojas seisnud, tooksin siiski välja. Valdkondadeüleselt on vajalik spetsialistide IKT-oskuste parandamine, eelkõige oskus näha IKT-lahenduste rakendusvõimalusi oma valdkonnas ja arendada nn „targa tellija“

oskuseid. Kui räägime IT-spetsialistidest, räägime tegelikult IT-oskustega spetsialistidest konkreetsetes tööstuse ja teeninduse valdkondades. Näiteks puidu- või toidutootmisega seotud tegevusaladel on hädavajalik, et töötaksid ka IT-oskuste ja laialdaste teadmistega inimesed. Tööandjad ootavad tasemeõppest eelkõige laiapõhjaliste teadmistega ja „suure pildi nägemise“ oskusega töötajaid, kes oleksid võimelised kiiresti rakenduma tööellu ja töötama meeskondades, kes oleksid paindlikult võimelised uusi asju juurde õppima ning kiiresti kohanema. Ehk vajalik on õpetada lisaks spetsiifilisematele oskustele ka võimet näha kaugemale ja laiemalt. Üheks olulisemaks probleemiks ja väljakutseks peavad kõikide valdkondade esindajad aga tasemeõppest väljalangevuse (katkestamise määra) vähendamist. Lõpetatud haridusteel on väärtus ning väljalangevuse vähendamine tuleb seada prioriteediks. See on võtmetähtsusega küsimus paljudes valdkondades ning sellele tähelepanu pööramata jätmine maksab varem või hiljem kätte. Eriti olukorras, kus me täna oleme, kus töökäsi jääb aasta-aastalt vähemaks. Järgmised valdkondlikud raportid ootavad valmimist juba sügiseks ning sealt edasi ka 2017. aastal.

Mait Palts Peadirektor

Meie seisukohad

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

Eestisse lähetatud töötajatest

Eesti ettevõtted ei hakka vastutama siia lähetatud töötajate töölepingute eest. Kui Eesti ettevõte tellib välismaa ettevõttelt teenuse ning välismaa ettevõte lähetab teenuse osutamiseks Eestisse oma töötaja, siis sotsiaalministeeriumi soov oli, et kogu tööalase dokumentatsiooni esitamise eest tööinspektsioonile peaks vastutama tellija ehk kohalik ettevõte. Olime sellise kohustuse kehtestamisele vastu, sest Eesti ettevõtted ei peaks koguma välisettevõtte töötajatega seonduvaid dokumente. Tegime ettepaneku, et selle kohustuse peaks enda kanda võtma ikka ettevõte, kust töötaja siia lähetatakse. Meil on hea meel, et ministeerium võttis meie seisukohta kuulda ning sellisel kujul meie ettevõtjatele halduskoormust ei tule.

Sõidupäevikutest

Sõiduautode erisoodustuse süsteem peab muutuma nii lihtsaks, et ei oleks vaja enam sõidupäevikuid pidada, leiame meie kojas. Iga aasta kulub ettevõtjatel päeviku täitmisele ca 4 mln töötundi, mille maksumus võib ulatuda kuni 40 mln euroni. See on ettevõtjate jaoks suur lisakoormus. Kui sõidupäevikute täitmisest loobuda, siis lisaks halduskoormuse vähenemisele, peab meie hinnangul langema ausate ettevõtjate maksukoormus. Seda on võimalik saavutada, kui muuta maksukohustusest kõrvalehiilimine keerulisemaks. Ausate ettevõtjate maksukoormus väheneb ka seetõttu, et maksuhalduri töö muutub lihtsamaks. Nii hoiab riik oma ressursse kokku. Sõidupäevikute kaotamisega muutub kogu süsteem läbipaistvamaks ning mõistlikumaks.

Ettevõtluse tugistruktuuridest

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman saatis ettevõtlusminister Liisa Oviirile ettepanekud, kus ta rõhutas vajadust sisuliselt reformida ettevõtluse tugistruktuurid ning teha seda valdkondadeüleselt. Praegu on nii, et see hõlmab eelkõige majandusja kommunikatsiooniministeeriumi, kuid antud protsessis tuleks vaadata kõiki haldusalasid. Ettepanekutena on toodud peamised aspektid, kuidas tänast süsteemi muuta ettevõtjasõbralikumaks ning efektiivsemaks. Meie arvates peab kasu tugistruktuuridest tekkima avaliku teenuse kvaliteedi,

eesmärgistatuse ja efektiivsuse kasvust. Kavandatavale reformile tuleb seada tervikuna selged ja mõõdetavad eesmärgid. Vähemalt pooled esindajad riiklikes ettevõtlusorganisatsioonide nõukogudes peaksid olema ettevõtluse katusorganisatsioonide esindajad ning nõukogu liikmete töö ei tohiks olla tasustatud. Riigisektori teenused ei tohiks konkureerida erasektoris väljaarendatud kompetentsiga ning teenuste dubleerimist tuleks ära hoida. Tugistruktuuris muudatusi kavandades tuleb eraldi käsitleda nii potentsiaalsetele välisinvestoritele kui ka riigi üldisele tuntuse kasvatamisele suunatud tegevusi. Tegevused tuleb siduda tootlikkuse kasvu toetavaks ning teenuste kvaliteet peab tõusma. Oma tegevuste puhul tuleks lähtuda põhimõttest, et vähem on parem. Lisaks tuleb üle vaadata regionaalsete tugistruktuuride roll ja ülesanded.

Põlevkivisektori olukorra parandamisest

Esitasime keskkonnaministrile ettepanekud põlevkivisektori olukorra parandamiseks ning seisukohad keskkonnatasude seaduse muudatuste kohta. Aitamaks ettevõtjatel elada üle praegusi raskeid aegu, ootame, et valitsus töötaks kiiremas korras välja uue paindliku maksumudeli, mis seoks põlevkivi kaevandamisel riigile makstavad ressursitasud nafta maailmaturu hindadega. Lisaks sellele leiame, et riik ei tohiks keskkonnatasusid tõsta enne uue kontseptsiooni valmimist. Hetkel on eelnõu, millega langetatakse ajutiselt põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määra ning muude keskkonnatasude määrasid, jõustumise ajaks märgitud 2016. aasta 1. juuli. Kuna põlevkivisektor on juba täna raskes olukorras, on mõistlik kehtestada madalamad tasumäärad esimesel võimalusel juba enne 1. juulit. Muudatused võiksid jõustuda juba alates 1. aprillist 2016. Eelnõu kohaselt saab valitsus lühendada madalamate määrade kehtivusaega, kui raske kütteõli tonni maailmaturu keskmine hind on vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul kõrgem kui 235 eurot tonni eest. Meie hinnangul võiks see piirmäär olla kõrgem (nt 250–280 eurot tonni eest). Ole kursis meie arvamustega ning loe hoolikalt meie e-Teatajat!

K AUBAN D US K O D A

katre rugo

Jurist

alaealiste tĂśĂśregulatsiooni muutmiseks

Esitasime ettepanekud

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

elleks, et noortest kasvaksid tulevikus töökad ja ettevõtlikud inimesed ning neil oleks edasises elus kergem karjäärivalikuid teha, on juba alaealisena kasulik saada esimesed töökogemused. Paljud noored tunnevad ise koolivaheaegadel töötamise vastu suurt huvi, ettevõtjadki näevad noorte palkamises head võimalust koolitada tulevast tööjõudu ning täita suviste puhkuste tõttu vabaks jäänud töökohti. Samas on ettevõtjate jaoks alaealistele töökogemuse andmine tihti komplitseeritud, sest seadusest tulenevad nõuded on küllaltki jäigad. Eelmise aasta lõpus kaubanduskoja liikmete seas tehtud küsitlus näitas samuti, et ehkki tööandjad on valmis noori tööle võtma, on peamiseks takistuseks selles küsimuses justnimelt valdkonna ülereguleeritus (küsitluse kohta loe lähemalt Teataja 2016. aasta jaanuarikuu numbrist). Muutmaks alaealiste tööle võtmist paindlikumaks, esitasime sotsiaalministeeriumile ettepanekud alaealiste töötamist puudutava seadusandluse ülevaatamiseks.

Meie ettepanekud

Kuna noorte töötamise reguleerimiseks määrab lisaks Eesti siseriiklikule õigusele piirid ka Euroopa Liidu õigus, esitasime sotsiaalministeeriumile ettepanekud erinevate nõuete kohta, mille osas leiame, et neid võiks leevendada, pidades silmas Euroopa Liidu direktiivist tulenevaid kriteeriume. Järgnevalt pisut täpsemalt meie ettepanekutest. • Noorte töötamise aeg peaks olema paindlikum Tegime mitmeid ettepanekuid, mis puudutasid noorte töötamise ajale seatud piiranguid. Esmalt tõime välja idee võimaldada alaealisel töötada enam kui pool koolivaheaja kestusest. Kuna noorte koolikohustus kehtib kuni põhikooli lõpuni või 17-aastaseks saamiseni, kehtib keeld juba ka nende noorte suhtes, kes on reeglina oma vaimsetelt ja füüsilistelt võimetelt arenenumad ja tahaksid ning suudaksid teha rohkem tööd kui vaid pool koolivaheajast. Selline piirang on takistuseks ka tööandjale, kuna suvel, kui lisatööjõu vajadus on teatud sektorites suurem, saab tööandja noori tööle võtta vaid piiratud ajaks. See tähendab, et soovides kasutada alaealisi töötajaid puhkuste asendamiseks või lisatööjõu-

na suvisel perioodil, peaks tööandja, soovides katta asendustöötajatega terve suvise perioodi, ühe noore asemel tööle võtma vähemalt kaks noort. Samuti, arvestades aega, mis kulub sisseelamiseks ja töö selgeks saamiseks, on 1,5-kuune tööperiood tegeliku töökogemuse saamiseks ilmselt liiga lühike. Lisaks, kuna direktiiv lubab koolikohustuse täitnud noortele teatud juhtudel kuni 8-tunniseid tööpäevi, leidsime, et Eesti õigus võiks teatud juhtudel lubada pikemaid tööpäevi, kui praegu seadus alaealiste jaoks ette näeb. Tegime ettepaneku vaadata üle ka piirangud alaealiste töötamisele õhtusel ajal ning viia sisse erisusi teatud sektorites (nt hotellinduses) töötamisel, nagu see mõnedes Euroopa Liidu riikides võimalik on. • Tööinspektsiooniga suhtlemist puudutavad ettepanekud Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase töötajaga tuleb ettevõtjal saada tööinspektsioonilt eelnev nõusolek. Ettevõtjatelt saadud tagasiside pinnalt on selgunud, et sellise nõusoleku saamise menetlus on liiga keeruline ning tööinspektsiooni poolt antavad tõlgendused lubatud tööde kohta on kohati vastuolulised, näiteks on ühes Eesti piirkonnas nõusolek alaealise tööle võtmiseks antud, teises aga mitte. Üheks meetmeks, kuidas nõusoleku saamisega seotud halduskoormust vähendada, on meie hinnangul praeguse nõusoleku taotlemise kohustuse asendamine vajaduspõhise järelevalvega. Selliselt tuleks alaealise töötamine kanda analoogiliselt n-ö tavatöötajatega töötamise registrisse ning juhul, kui asjaolud seda nõuavad, teostada järelevalvet. Samuti peame vajalikuks välja töötada ühtsed tõlgenduspõhimõtted ja nende kohta käiv juhis, mis annaks noortele ning ettevõtjatele selgust, milliseid töid alaealised võivad teha. • Sotsiaalmaksuvabastus Üks hea meede, mis motiveeriks ettevõtjaid senisest enam noori tööle võtma, on meie hinnangul maksusoodustuste tegemine. Seetõttu käisime välja idee vabastada ettevõtted, kes palkavad alaealisi noori, vähemalt osaliselt, sotsiaalmaksu tasumisest. Kuna alaealistele on riigi poolt

ravikindlustus tagatud, on töötasult sotsiaalmaksu maksmine kui topeltkohustus. Tegime alternatiivselt ettepaneku kaaluda alaealiste töötamise puhul sotsiaalmaksukohustusest vabastamist pensionikindlustuse osas. Maksusoodustuste tegemine aitaks ühtlasi vältida noorte n-ö mustalt tööle võtmist, kuna tööandjal ei oleks sellisel juhul huvi asuda mitteametlikku töösuhtesse põhjusel, et siis oleks ta maksukohustus väiksem. • Keelatud tööd ja tööohutus Ühe ettepanekuna tõime välja vajaduse üle vaadata alaealistele keelatud tööde nimekiri, mis kehtival kujul võib alaealiste töötamist kohati ebamõistlikult piirata, võimaldades teatud töid teha küll praktika käigus, kuid piirates võimalusi sama tööga raha teenida (nt töötamine köögiseadmetega, murutraktoriga jne). Selle asemel, et keelata noortel tegemast töid, mida nad koduses majapidamises või koolipraktika käigus juba teevad, peame olulisemaks panustamist tööohutuse nõuetega seonduvale ennetus- ja teavitustööle. • Teadlikkuse tõstmine Lisaks tõime oma ettepanekutes välja, et regulatsiooni muutmisele täiendavalt on oluline panustada nii noorte kui ka tööandjate teadlikkuse tõstmisele alaealiste tööle võtmisel. Selles osas oleme ise varasemalt ning ka edaspidi valmis aktiivselt panustama. Soovime rõhutada, et ettepanekute tegemise eesmärgiks ei ole soodustada seda, et noored asuksid hariduse omandamise asemel tööle, vaid aidata kaasa sellele, et Eesti noortel oleks paremini võimalik kasulikke esimesi töökogemusi hankida ning tööandjail neid pakkuda. Loodame, et meie ettepanekud leiavad ministeeriumis toetust. Kaubanduskoja ettepanekutega saate lähemalt tutvuda meie koduleheküljel www.koda.ee.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

ETTE V Õ TJA K Ü SIB

Kas töötajale tuleb maksta

hüvitist?

Marko Udras

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

ui tööandja soovib töölepingu üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, tuleb sellest töötajale üldreeglina ette teada anda sõltuvalt töösuhte kestusest vähemalt 15–90 päeva. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses kirjas, on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lõike 5 kohaselt töötajal õigus saada hüvitist. Sellega seoses on tööandjatel tekkinud küsimus, kas teatud juhtudel lubab seadus tööandjal töötajale hüvitist mitte maksta. TLS § 97 lõige 3 annab tööandjale võimaluse öelda leping üles etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellises olukorras ei ole tööandja kohustatud töötajale ka hüvitist maksma. Riigikohus on TLS § 97 lõike 3 kohta öelnud, et etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. See tähendab, et tööandja peab iga juhtumi puhul hindama, kas on täidetud TLS § 97 lõike 3 eeldused, et töölepingu saaks etteteatamistähtaega järgimata ning töötajale rahalist hüvitist maksmata üles öelda. Tööandja võib töölepingu lõpetada koheselt näiteks olukordades, kus töötaja on oluliselt rikkunud oma töökohustusi ning töösuhe ei saa jätkuda isegi etteteatamistähtaja jooksul. Näiteks olukorras, kus veoautojuht on narkojoobes sõitmisega politseile vahele jäänud ja temalt on juhtimisõigus ära võetud, võib kaaluda töölepingu päevapealt lõpetamist ning etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise mittemaksmist. TLS § 97 lõike 3 puhul tuleb silmas pidada, et see kehtib üksnes siis, kui tööandja ütleb lepingu üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Seega koondamise korral peab tööandja alati hüvitist maksma, kui lepingu ülesütlemisest on töötajale vähem ette teada antud, kui seadus nõuab. Kui teil tekib küsimusi seoses töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaegade ning hüvitiste maksmisega, siis kirjutage sellest minu e-posti aadressile marko@koda.ee.

JURISTI TÖÖLAUALT

Töösuhted paindlikumaks! katre rugo Jurist

ute töövormide levikuga on töötajate ja tööandjate jaoks aina olulisem, et töösuhteid puudutav seadusandlus oleks võimalikult paindlik, et sobituda uute äritegemise meetoditega. Uurisime oma liikmetelt, milline on nende nägemus töösuhete paindlikkuse kohta ning esitasime sotsiaalministeeriumile ettevõtjatelt saadud tagasiside pinnalt nägemuse selle kohta, mida peame oluliseks töösuhete kaasajastamisel.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

Oluline • Leiame, et tööregulatsioon peaks arvestama uute töövormide kasutamise vajadust. • Töötaja ja tööandja võiksid saada kokku leppida töökoormuses teatud vahemikuna. • Tööandja ei peaks vastutama töökeskkonna nõuete täitmise eest kaugtöö korral.

Rohkem võimalusi kokkuleppimiseks

Rõhutasime oma arvamuses, et kuna trend liigub järjest enam uute töövormide nagu töötaja jagamine, töökoha jagamine, kaugtöö jne kasutamise suunas, peab ka Eesti seadusandlus seda arvesse võtma ja looma võimalused selliste töövormide kasutamiseks. Meie küsitlusele vastanud ettevõtjad leidsid samuti, et töösuhteid puudutav regulatsioon peaks võimaldama töösuhte erinevates aspektides töötaja ja tööandja vahel kokku leppida, et oleks paremini võimalik arvestada nii töötajate kui ka tööandjate huve. Teatud õiguslik reguleerimine on töösuhete valdkonnas loomulikult poolte kaitseks vajalik, kuid üldiselt toetame põhimõtet, mis jätaks töösuhte osapooltele endile rohkem otsustusvabadust. Oleme seisukohal, et selle tagamiseks võib olla vajalik sisse viia muudatused seadusandluses.

Töökoormuse kokkuleppimine teatud vahemikuna Üks muudatus, mida peame töösuhete regulatsioonis vajalikuks, on paindlikumate kokkulepete võimaldamine töökoormuse osas. Sellise võimaluse loomine on iseäranis oluline töödel, mille mahtu ei ole

võimalik täpselt ette ennustada ning mis võib sealjuures oluliselt varieeruda, nt erinevad hooajalised tööd teenindussektoris, aga ka tööd nagu lume lükkamine, marjakorjamine jne. Kuna kõigil töökohtadel ei ole võimalik pakkuda töö tegemist kindla koormusega, aitaks võimalus leppida kokku töökoormuses teatud vahemikuna hästi tasakaalustada töötajate ja tööandja huvisid ja kaasata tööturule võimalikult palju töötajaid. Lisaks aitaks paindlikum töökoormus paremini tuua tööturule ajutist tööjõudu, mh pensionäre ja puudega inimesi, lapsevanemaid ja tudengeid, kel ei pruugi olla võimalik pidevalt kindla koormusega tööl käia, kuid kes siiski sooviksid teatud mahus tööelust osa saada. Näiteks sooviksid tudengid eksamiperioodidel vähem tööl käia, et keskenduda õppimisele, kuid muul ajal oleksid valmis tööd tegema. Samuti aitaks paindlikum töökoormus kaasata haiguste või puhkuste ajal paremini asendustöötajaid. Kui tööandja on nõus seda võimaldama, peaks ka seadus olema piisavalt paindlik ja laskma töötajal tööandjaga nii kokku leppida.

Puhkeaja kasutamine vajaduspõhiseks

Vajadust enama paindlikkuse järele näeme ka puhkeaja kasutamise reeglites. Hetkel näeb seadus ette, et töötajale peab iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta jääma 48 tundi järjestikust puhkeaega, summeeritud tööaja arvestuse korral aga vähemalt 36 tundi. Samuti, kui töötajal ei ole olnud võimalik saada igapäevast puhkeaega (st 11 tundi puhkust 24 tunni jooksul), saab töötaja hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeaja, mille kasutamine peab toimuma vahetult pärast pikemat tööperioodi. Oleme küll seisukohal, et piisava puhkeaja tagamine on töötajate tervise kaitseks äärmiselt oluline, kuid leiame, et viidatud reeglite osas võiks olla pisut enam paindlikkust. Nimelt võib puhkeaja võimaldamine olla keeruline avariide või muude ootamatuste korral, kus töötaja kaasamine on vältimatu. Puhkeaja nõude järgimine võib olla ebamõistlik ka lähetuste puhul, mil töötaja ise soovib kiiremini lähe-

tuselt koju naasta ning tööandjal oleks võimalik väiksemate kuludega hakkama saada. Seetõttu olemegi seisukohal, et paindlikkuse huvides peaks olema võimalik puhkeaja kasutamisele läheneda vajaduspõhiselt ja teha töötaja nõusolekul sellest teatud juhtudel erandeid.

Tööandja ei peaks vastutama töökeskkonna nõuete eest kaugtöö korral

Kehtiv regulatsioon ei näe ette erisusi tööandja vastutusest tööohutuse ja -keskkonna nõuete järgimisel kaugtöö korral ja töö tegemisel töökohas. Nagu enamik meile tagasisidet andnud ettevõtjatest, leiame ka meie, et seda nõuet tuleks muuta. Kuna kaugtöö korral puudub tööandjal mõistlik võimalus töötaja töö tegemise kohta kontrollida, ei ole kuidagi mõistlik eeldada, et tööandja töökeskkonna nõuete eest vastutaks. Sealjuures on kaugtööd võimalik teha mitmetes eri kohtades, lisaks kodule ka raamatukogus ja kohvikus ning kõigis neis paikades on töökeskkonna nõuete järgimise kontrollimine võimatu. Ka juhul, kui tööandja poolt on tagatud töövahendid töö tegemiseks ning töötajat on varustatud vastavate juhistega, puudub tööandjal distantsilt töö tegemisel siiski tegelik võimalus kontrollida seda, kuidas töötaja neid kasutab ja järgib. Sestap leiame, et kaugtöö puhul peaks lähtuma reaalsest võimalusest tööohutuse ja töökeskkonna nõudeid mõjutada ning tööandja vastutus peaks piirduma pigem kaugtööks vajalike vahendite ja lahenduste pakkumisega. Kaubanduskoja ettepanekutega saate tutvuda meie koduleheküljel.

KAUBANDUSKOJA ÜLDKOOSOLEK ANDRUS ANSIPIGA 6. MAIL 2016 ALGUSEGA KELL 14.00 EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAS (TOOM-KOOLI 17, TALLINN). Üldkoosoleku päevakorras on • 2015. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine; • kohtumine Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresidendi Andrus Ansipiga. Liikmed saavad oma ettepanekud päevakorra kohta esitada hiljemalt 26. aprilliks aadressil koda@koda.ee. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liikme seaduslik esindaja, s.o selle juriidilise isiku juhatuse liige. Kui juhatuse liige ei saa osaleda, võib liige volitada teist isikut teda üldkoosolekul esindama. Volitused võib eelnevalt saata kaubanduskotta või võtta üldkoosolekule kaasa. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 2015. a majandusaasta aruandega on võimalik tutvuda aadressil www.koda.ee/aastaaruanne. Peale koosolekut on võimalus vabamas vormis suhelda teiste liikmesettevõtetega ja kaubanduskoja spetsialistidega. Registreeru: koda.ee/koosolek Ootame aktiivset osavõttu! Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus

Majandus

Kuhu lĂ¤hed,

Eesti majandus?

Eesti majandusarengu prognoos 2016â&#x20AC;&#x201C;2019

leev kuum

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

ärtsis valmis EKI-s järjekordne Eesti majanduse keskpikk arenguprognoos, mis sel aastal haarab perioodi 2016–2019. a. Vaatluse alla on võetud kaheksa olulise majandusnäitaja arenguväljavaated lähemal neljal aastal. Prognoos koostati konsensusmeetodil ja selles osales omapoolsete prognoosidega üksteist EKI ekspertide paneeli liiget. Nende poolt esitatud prognooside koondtulemused (aritmeetilised keskmised) on toodud alljärgnevas tabelis.

Näitaja

Tegelik 2011

2012

2013

Prognoos 2014

2015

2016

2017

2018

2019

SKP püsivhindades, muutus (%)

7,6

5,2

1,6

2,9

1,1

2,0

2,7

2,8

Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)

3,6

4,4

3,8

3,3

4,5

3,4

3,2

3,3

3,1

Kapitalimahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)

34,3

6,7

3,2

-3,1

-4,5

1,4

4,3

4,6

5,0

3,9

2,8

-0,1

-0,5

0,8

2,1

2,2

2,4

Töötuse määr (%)

12,3

10,0

8,6

7,4

6,2

6,3

6,7

6,9

7,0

Kaupade eksport jooksevhindades (mld eurot)

12,0

12,5

12,3

12,1

11,6

11,8

12,4

13,0

13,6

Kaupade import jooksevhindades (mld eurot)

12,7

14,1

13,9

13,8

13,1

13,5

14,0

14,7

15,4

Keskmine palk (eurot)

839

887

949

1005

1065

1108

1161

1220

1283

Tarbijahinnaindeks (%)

Eesti peamiste majandusnäitajate prognoos 2016–2019

Tabelis toodud prognooside kohta saab lisada järgmist. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv perioodil 2016–2019 jääb konsensusprognoosi kohaselt vahemikku 2,0..2,8% aastas ja kasv aastate lõikes mõnevõrra kiireneb. Võrreldes eelmisel aastal koostatud analoogilise prognoosiga on kasvunumbrid nüüd mõnevõrra (keskmiselt 0,4%-punkti) madalamad, seda eriti 2016. aasta osas (siin on langus 0,7%). Prognoosis kajastub Euroopa Liidu ebakindel poliitiline ja majanduslik olukord ning raskused sellest väljatulemisel. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võib aasta majanduskasv vaadeldaval perioodil olla vahemikus 2,0..4,0% ja kõige pessimistlikumal juhul jääda vahemikku 1,5..2,0%. Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2016. a 1,5..2,7%, 2017. a 2,2..3,1%, 2018. a ja 2019. a 2,0..4,0%. Eratarbimise areng on konsensusprognoosi kohaselt eelseisval neljal aastal keskmiselt 0,7%-punkti kiirem SKP kasvust (2,6%) ja jääb vahemikku 3,1..3,4% aastas. Eratarbimise eelisareng leidis aset ka eelneval neljal aastal ja seda on võimaldanud tootlikkusest kiirem palgakasv. Eeldatavalt

jätkub nii ka prognoosiperioodil, kuigi pikaajaliselt pole see jätkusuutlik. Eratarbimise arengu miinimum- ja maksimumprognooside vahe aastate lõikes jääb vahemikku 1,1..2,5%-punkti, mis näitab, et ebasoodsatel asjaoludel võib eratarbimise areng ka aeglasem olla (ja vastupidi). Kapitalikulud kasvavad ekspertide koondhinnangul eelseisval neljal aastal keskmiselt 3,7% aastas ning perioodisiseselt kapitalimahutuste aastakasv kiireneb. Seega ootavad eksperdid arvestatavat murrangut kapitalikulutuste arengutrendis, seda võrreldes baasiperioodiga. Perioodil 2012–2015 oli kapitalikulude keskmine aastakasv 0,6%. Eeldatavalt pidasid eksperdid seejuures silmas ka Euroopa Liidu uue rahastusperioodi (2014–2020) positiivset mõju investeeringutele. Miinimumprognoosi kohaselt jätkub aga veel ka 2016. aastal investeeringute vähenemine (–3,0%) ning järgnevatel aastatel on kasv vastavalt 2,0%, 3,0% ja 2,5%. Tarbijahindade kaks aastat kestnud langus saab eeldatavalt otsa ning prognoositaval perioodil (2016–2019) on ekspertide grupi hinnangul oodata aastainflatsiooni vahemikus 0,8..2,4%.

Seejuures aastast aastasse THI kiireneb ning jõuab alles 2019. aastal 2,4%-ni. Nelja aasta keskmine THI näitaja on 1,9%, ehk natuke enam kui aasta varem koostatud prognoosi puhul (1,7%). Prognooside variatsioonikordaja on aga kõrge ning aastate lõikes miinimum- ja maksimumprognoosid erinevad 1,5..2,0%-punkti võrra. Suuresti sõltuvalt naftahinna arengust on THI 2016. aastal 0,2..1,7%, 2017. a 1,0..3,0%, 2018. a 1,0..3,0% ja 2019. a 1,5..3,5%. Tööpuuduse osas näeb konsensusprognoos ette selle püsimist suhteliselt madalal tasemel (7,0% ja alla selle). Miinimumprognooside kohaselt jääb tööpuudus vaadeldaval perioodil vahemikku 5,0..6,0% ja maksimumprognooside alusel 7,0..9,4% vahele. Võrreldes eelmisel aastal koostatud keskpika prognoosiga on nüüd tööpuuduse ootused vähesel määral kõrgemad. Kaupade eksport kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga 11,6 mld eurolt (2015. a) 13,6 mld euroni ehk 2 mld euro võrra (17%). Kolm aastat kestnud ekspordikäibe taandareng 2016. aastal küll lõpeb, kuid selle mõju on selgelt näha: kui eelmisel aastal koostatud

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

Ekspertide grupi konsensusliku nägemuse kohaselt ootab Eestit lähiaastatel (2016–2019) ees mõõdukas, ebastabiilsest väliskeskkonnast mõnevõrra pidurdatud majandusareng. prognoosi kohaselt pidi ekspordikäive 2018. aastal ulatuma 14,3 mld euroni, siis käesoleva prognoosi järgi on 2018. a käive 13,0 mld eurot. Ebakindlus ekspordikäibe arengukiiruse osas püsib ka nüüd suur – prognoosi koridor on 2016. a 1,3 mld eurot, 2017. a 1,8 mld eurot, 2018. a 2,1 mld eurot ja 2019. a 2,9 mld eurot. Kaupade import kasvab konsensusperioodi kohaselt pea sama kiiresti kui eksport ehk täpsemalt (nelja aastaga) 1,9 mld eurot ja jõuab 2019. aastaks 15,4 mld euroni. Impordikäibe langus, mis leidis aset perioodil 2012–2015 peaks 2016. aastal lõppema ja asenduma mõõduka tõusuga kõigil järgnevatel aastatel. Samas on ka impordi osas ekspertide individuaalsed nägemused küllaltki erinevad, prognoosikoridor ulatub 1,4 miljardist (2016. a) kuni 3,3 mld euroni (2019. a), näidates jätkuvat ebakindlust väliskeskkonna suhtes.

Keskmise palga tõus jätkub ka prognoositaval perioodil ja seda üsna lineaarsel moel, 50..60 eurot aastas. Konsensusprognoosi alusel peaks Eesti keskmine palk ulatuma 2019. aastal 1283 euroni. Seejuures on keskmiste palkade tõusu osas ekspertidel üsna suur üksmeel: erinevatel aastatel jääb prognoosikoridor vaid 20..50 euro vahele. Maksimumprognoosi kohaselt ulatub keskmine palk 2019. aastal 1300 euroni. Protsentides väljendatuna moodustab palgakasv keskmiselt aastas u 5%. Arvestades, et THI tõus on keskmiselt 1,9% aastas, siis võib oodata u 3%-list reaalpalga tõusu aastas. Kokkuvõttes võib konstateerida, et ekspertide grupi konsensusliku nägemuse kohaselt ootab Eestit lähiaastatel (2016–2019) ees mõõdukas, ebastabiilsest väliskeskkonnast mõnevõrra pidurdatud majandusareng. Jätkub suhteliselt kiire eratarbimise kasv, mis tugineb palgakasvul, taastub normaalne inflatsioon ja taas hakkab välisnõudluse elavnemise baasil kasvama väliskaubandus. Oodata on ka investeeringute pöördumist tõusutrendile. Probleemidest jäävad aktuaalseteks teatavad pinged tööturul, eelkõige oskustöötajate puudus, tootlikkuse kasvu mahajäämus palgatõusust, mis võib põhjustada ettevõtete konkurentsivõime langust välisturgudel seoses tööjõu ühikukulude tõusuga. Nähtavasti ei kao ka riskid, mida põhjustavad geopoliitilised pinged maailmas, kuigi eeldatavalt nad vähenevad.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

TUNNE LIIGET

he eduka ettevõtte või tiimi taga peitub kompetentne ja hea juht, kelle oskuste igakülgne arendamine on vajalik. Samas ei saa ära unustada ka töötajate arengut, sest ettevõte peab toimima kui tervik. Uurisimegi Wilson Learningu juhatuse liikmelt Mati Ilissonilt, mis tasemel on Eesti juhid ning millises suunas peaksid tööandjad oma töötajaid koolitama.

Millist kasu annab ettevõttele juhtimiskvaliteedi kasvatamine?

Juhtimiskvaliteedi kasvatamine on suunatud kõrgema tootlikkuse, suurema pühendumuse ja paremate tulemuste saavutamisele ning seeläbi ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele. Organisatsioonid ootavad juhtidelt tulemusi, kuid selle saavutamiseks on vaja keskenduda rohkemale. Uuringud näitavad, et suur tulemuslikkus ei jää aja jooksul püsima, kui sellele keskendumisega ei kaasne rahulolu kõrget taset. Strateegia rakendamiseks ja äriliste tulemuste saavutamiseks peavad juhid looma keskkonna, kus tulemuslikkus on ühendatud rahuloluga. Need oskused nõuavad leadership ja management oskuste kombineerimist.

Wilson Learningu arenguprogramme kasutatakse enam kui 50 riigis. Milline on Eesti juht võrreldes nende riikide keskmisega?

Küsis

Moonika Kukk

Turundusdirektor

Töötaja arendamine –

konkurentsieelis?

Erinevate riikide juhtimiskultuurid ja tavad on erinevad, seetõttu ei ole me võtnud omale eesmärgiks otsida võrdlusmomente kogu maailma mastaabis. Ingliskeelses keskkonnas läbi viidud juhtimisalaste küsitluste põhjal on keskmisena meie juhtide management’i alased kompetentsid täiesti konkurentsivõimelised, leadership’i osas on aga arenguruumi. Pigem on muret tekitav Eesti juhtide ebaühtlane tase – käärid edukate ja madala kompetentsiga juhtide vahel on väga suured.

Millises suunas võiksid Eesti juhid end rohkem arendada?

Wilson Learning juhtimistegevuste hindamise küsitlus toob välja juhi personaalsed tugevused ja nõrkused. See võimaldab suunata arengufookuse just kõige vajalikumas suunas. Arengu eelduseks on olukorra teadvustamine ja soov seda muuta. Kui midagi üldis-

Mati Ilisson

Käärid edukate ja madala kompetentsiga juhtide vahel on väga suured. tavalt välja tuua, siis eestvedamisega (leadership) seonduvad kompetentsid, näiteks coaching, tagasisidevestlus jne.

Mis oleks teie arvates see, mis aitaks praeguses tihedas konkurentsiolukorras ettevõtetel eristuda? Millises suunas töötajaid koolitada?

Ettevõtete eristumine on teema, kuhu edukad firmad pidevalt investeerivad. See puudutab nii protsesse kui ka töötajaid. Meie suurimad kliendid on viimasel ajal oluliselt suurendanud investeeringuid müügi- ja klienditeeninduse valdkonna töötajate kompetentside tõstmisele ja ühtlustamisele, samuti juhtimistegevuste ja meeskonnatöö tõhustamisele. Eestis on veel ka selliseid firmasid, kes ei oska enda töötajate arengusse panustamist piisavalt väärtustada. Mõnikord arvatakse,

et kui töötaja saab enda peamiste tööülesannetega rahuldavalt hakkama, siis sellest piisab. Tulemuseks on see, et isegi, kui töötajaid koolitatakse, siis üksnes kitsalt erialaspetsiifilistes valdkondades. Sageli ei osata näha, mis kasu annab ettevõttele näiteks töötajate enesejuhtimis- ja suhtlemisoskuste arendamine. Edukad ettevõtted on juba ammu mõistnud, et lisaks erialaspetsiifilistele valdkondadele tuleb töötajaid samas mahus koolitada ka „pehmetes“ valdkondades, sest see tagab töötajate suurema pühendumise ja parema meeskonnatöö ning toob endaga kaasa ka oluliselt paremad majandustulemused.

Koolitusettevõtteid on Eestis mitmeid. Mis on oluline koolitust tellides või millele peaks koolitust ostes keskenduma?

Koolituse ja konsultatsiooni pakkujaid on turul tuhandeid. Kliendil on sageli keeruline valikuid teha. Oma esmase valiku tegemisel võiks heita pilgu näiteks Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu kodulehele (www.kfl.ee). Liidu liikmed lähtuvad ühtsetest kvaliteedinõuetest ja eetikakoodeksist. Eelkõige tuleb keskenduda sellele, kelle poolt pa-

kutavad lahendused toetavad kõige enam soovitud eesmärke ja tulemuslikkust. Oleme uhked, et ühena vähestest koolitusturul tegutsevatest ettevõtetest kuuluvad Wilson Learning arenguprogrammid maailma TOP 20 hulka (www.trainingindustry.com). See võimaldab meil aidata kliente kõige professionaalsemal moel. Edukad ettevõtted on orienteeritud õpitu maksimaalsele ellurakendamisele ja uue kvaliteedi saavutamisele. Koolitus on hästi planeeritud investeering, mitte kuluartikkel. Koostöös koolituspartneritega leitakse parim lahendus eesmärkide saavutamiseks, tagatakse töötajate kõrge motiveeritus nii õppeprotsessi kui ka õpitu kasutuselevõtu käigus.

Miks on Wilson Learning Estonia OÜ kaubanduskoja liige?

Wilson Learning Estonia astus kaubandus-tööstuskoja liikmeks eelkõige missioonitundest ja soovist olla väärika organisatsiooni liige. Ainult üheskoos saame kaasa rääkida selles, milliseks kujuneb Eesti ettevõtluskeskkonda toetav majandusruum ja haridusmaastik.

Praktiliselt päikeseenergia tootmisest Eestis

riigihanketeated Masinad ja väikeseadmed

Rootsis hangitakse jõusaalivarustust. Tähtaeg 09.05.2016. Kood 62

aubanduskojas toimus 31. märtsil suurt huvi pakkunud infoüritus päikeseenergia tootmise teemal, mis leidis aset kaubanduskoja energiaefektiivsust edendava Euroopa Komisjoni kaasrahastatud STEEEP projekti raames. Üritusel pälvis põhjalikku tähelepanu Andres Meesaku (Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon) esinemine, kes andis ammendava ülevaate sektori trendidest ja põhilistest aspektidest päikeseenergia tootmisel nii Eestis kui laiemalt. Muuseas, ta ise on üks esimesi elektrivõrku liidetud päikesejaama omanikke. Valdkondlik turuliider Energogen OÜ juht Martin Lall rääkis ettevõtte pikaajalisest ja põhjalikust kogemusest päikeseenergia terviklahenduste pakkumisel ning jagas praktilisi nõuandeid nii praegustele kui ka uutele solaarenergia tootjatele. Ettevõte Logistika Pluss OÜ, kes 2014. aastal võitis Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte tiitli, jagas oma paari aasta pikkust praktilist kogemust päikeseenergia tootmisel ettevõtte uues logistikakeskuses. Põhjustest päikeseenergia tootmiseks sai mainitud keskkonnasäästu CO2 näol, regulatiivset survet energiakokkuhoiuks. Samuti tekitab roheline mõtteviis klientides/huvigruppides usaldust ja omatoodetud elekter aitab maandada energiahindade muutustest tulenevaid riske. Esinejate ettekannetest jäi kõlama, et täna võiks Eestis mõelda ja planeerida päikeseenergia tootmist rahuldamaks nii oma ettevõtte kui ka isiklike majapidamiste energiavajadust, samuti müüa energiat võrku. Kuna iga projekt on omanäoline ja tegu on mahuka investee-

ringuga, oleks päikeseenergia tootmise vastu huvi tekkides mõistlik esmalt nõu pidada hea eksperdiga, et arutada ettevõtte või hoone omaniku eesmärkide ja võimaluste üle ning teha vajaminevad tasuvuskalkulatsioonid. Planeerimisprotsessi alguses oleks hea arutada, kuhu oleks konkreetsel juhul võimalik ja soovituslik paigaldada paneelid, kas uuele või vanale hoonele, hoone fassaadile või põllule (välistamaks varjude tekkimist paneelidele, tagamaks paneelidele õige suund, st lõunasse +-15°, kaldekraad 35°–45°). Samuti on oluline see, kuidas on konkreetsel juhul võimalik kombineerida olemasolevaid toetusmeetmed, mis varieeruvad nii hoone asukohast (nt osad välistavad asukoha linnas) kui ka projekti detailidest (nt osad välistavad valmisoleva hoone) lähtuvalt. Vaadates lähiaastatel kohalduvat regulatiivset raamistikku, on tendents hoonete efektiivsuse ja aina karmistuvate tingimuste suunas. Näiteks uusehitiste puhul kohaldub 2021. aastast nõue ehitada ainult ligi null või nullenergiaga hooned. Samuti lisandub 30 MW tootmisvõimsust uusehitiste näol, mis toodavad aastas 30 GWh elektrit.

Millal investeerida, kas tehnoloogiad on täna piisavalt head ja hinnad mõistlikud?

Tänane globaalne kumulatiivne päikeseenergia tootmisvõimekus on 233 GW ja möödunud aastal lisandus 55 GW tootmisvõimsust juurde. 19 riigi päikeseenergiajaamades toodetakse üle 1% sisemaisest elektritarbimisest (nt Itaalias 7,9%, Kreekas 7,6%, Saksamaal 7%, kogu Euroopa Liidus 3,5%).

Rootsis hangitakse pumpi ja kompressoreid. Tähtaeg 28.04.2016. Kood 63 Leedus hangitakse hambaraviseadmeid. Tähtaeg 06.05.2016. Kood 64 Rootsis hangitakse külmikuid, sügavkülmikuid ja laboriseadmeid. Tähtaeg 03.05.2016. Kood 65

Ehitus

Leedus hangitakse torustikke, ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid, toruliitmikke ja filtreid. Tähtaeg 30.05.2016. Kood 66 Rootsis hangitakse lasteaia tarbeks konstruktsioone ja teisaldatavaid ehitisi. Tähtaeg 09.05.2016. Kood 67 Rootsis hangitakse moodulhooneid. Tähtaeg 02.05.2016. Kood 68

IKT

Lätis hangitakse servereid, arvutitehnikat ja võrguseadmeid. Tähtaeg 03.05.2016. Kood 69 Leedus ostetakse termokaamerate järelvalveseadmeid. Tähtaeg 26.04.2016. Kood 70

võta ü h end u st

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

Rootsis hangitakse mobiiltelefone (sh vabakäeseadmega). Tähtaeg 01.05.2016. Kood 71 Eestis hangitakse raamatukogule RFID raamatukaitsesüsteem. Tähtaeg 04.05.2016. Kood 72

Muud tarned

Leedus hangitakse barette, peakatteid, kindaid. Tähtaeg 05.05.2016. Kood 73 Leedus hangitakse numbrimärke, registreerimismärkide plaate ja hologramm kleebised. Tähtaeg 09.05.2016. Kood 74 Leedu hangib sõjaväevorme. Tähtaeg 11.05.2016. Kood 75 Lätis hangitakse erinevaid toiduaineid vastavalt regionaalhaigla vajadustele. Tähtaeg 03.05.2016. Kood 76 Eestis hangitakse käibemünte. Tähtaeg 04.05.2016. Kood 77 Rootsis hangitakse piimatooteid. Tähtaeg 03.05.2016. Kood 78 Leedus hangitakse kööginõusid. Tähtaeg 13.05.2016. Kood 79 Soomes hangitakse taimi lepinguga mitmeaastaseks perioodiks. Tähtaeg 02.05.2016. Kood 80 Eestis hangitakse karjaaia materjale, karjatamistarvikuid ning taristu rajatisi. Tähtaeg 04.05.2016. Kood 81 NATO hangib finantstugiteenuseid (Belgias). Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 26.04.2016. Kood 82

v õta ü h end u st

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

Meesaku sõnul langeb PV süsteemide hind 20–30%, kui globaalne tarnemaht (tootmismaht) kahekordistub, seega tänase kasvutempo juures „poolduvad“ hinnad iga 10 aasta järel (Swansoni seadus). Mis puudutab tehnoloogiaid, toimub innovatsioon loomulikult jooksvalt. Olukorras, kus paneelide tavapärane tootlusgarantii on 30 aastat, siis soovides kasutada jooksvalt pigem uuemaid seadmeid, on võimalik juurde tellida näiteks tagasiostugarantii. Eestis langeb õige suuna ja kaldega pinnale aastas ca 1100–1200 KWh/m² energiat, millest 85% langeb vahemikus aprillist oktoobrini. 1 kW (ca 6 m²) võimsusega optimaalselt paigaldatud päikeseenergia tootmisjaam toodab aastas 900–1000 kWh energiat. Päikeseenergia süsteemi tasuvust selgitas Meesak kui investeeringu katmist rahavooga, mis omakorda jaguneb säästu ja elektrimüügi rahavooks. Esimene tähendab võrgust ostmata jäänud elektrienergia hinda koos ülekandetasude ja riiklike maksudega (kaetakse toodetava elektri tarbimisega kohapeal samavõrra võrgust vähem elektrit ostes). Teine elektrimüügi rahavoog tähendab kohapealsest tarbimisest ülejääva elektri müügist saadavat tulu, millele lisandub 12. aasta jooksul taastuvenergia toetus. Pikaajalist investeeringut tehes on oluline valida usaldusväärne ja kogemusega päikeseenergia terviklahendust pakkuv ettevõte (kes saab pakkuda konsultatsiooni, tarnet, paigaldust ja hooldusteenust), et leida parim lahendus, vältida lihtsaid eksimusi (nt seadmete tüübid, võimekus jms) ning probleemide tekkides oleks võimalik saada kiirelt asendustoode või muud abi. Toetusmeetmetest on olulisemad investeeringutoetused PRIAlt ja KredExilt, taastuvenergiatoetus ja otseliin. Väärtuslikku investeeringut on kindlasti oluline kaitsta kindlustusega nagu oma muud vara võimalike ootamatuste eest (ilmastik, vargus või tulekahju). Viimaseks tasub veel ära mainida, et esinejad avaldasid arvamust, et Eestis toodetud päikesepaneelid on igati konkurentsivõimelised ja ka hinnad ei erine välismaa tootjatest. Lea Aasamaa Enterprise Europe Network koordinaator

Business. Golf. Jazz 2016: ärikohtumised, ettevõtete külatused, golfiturniir, džässifestival

wikicommons

riigihanketeated

2.–5. juuni 2016 Klaipedas Leedus

Juba seitsmendat korda tulevad Balti riikide esindajad ja ettevõtjad kokku, et tutvustada ühiselt meie majanduspiirkonda, selle sarnasusi ja eripära. Osalejad saavad osa rahvusvahelisest konverentsist, registreerida ja kohtuda teiste huvipakkuvate ettevõtjatega kontaktkohtumise üritusel ning võtta osa golfiturniirist ja džässifestivalist.

Konverentsil antakse detailsem vaade Balti majandusele, tutvustatakse ärivõimalusi ja investeerimiskliimat, samuti arutatakse ühiste klastrite loomise teemal ning vesteldakse edulugudest.

Kontaktkohtumiste ürituse fookuses on transport, logistika, ehitus, masinad, toiduainetööstuse seadmed, turism, metallid, puit, merendus jm. Osavõtt põhiüritustest on tasuta, golfiturniiril osalejale on osalustasu. Registreerimistähtaeg: 13. mai 2016.

Lisainfo aadressil: www.businessgolfjazz. lt/EN/registration/

Tour d’Europe Stockholmis: toiduainetöösturite ja sisseostjate kontaktkohtumised

koostööpakkumised

Health and Rehab Scandinavia 2016: tervise ja taastusravi mess ja kontaktkohtumised

Prantsusmaa laste- ja beebiriiete müügile spetsialiseerunud ettevõte pakub alltöövõttu lasteriiete tootmises, näiteks T-särgid, kleidid, püksid, mütsid, peapaelad jne. Kood: BRFR20160307001 Hollandi kõrge kvaliteediga toiduainete edasimüüja soovib laiendada oma tooteportfelli delikatess- ning gluteenivabade toodetega, näiteks kohv, siirupid, küpsised, soolased ja magusad kondiitritooted. Kood: BRNL20160304001

wikicommons

Rootsi nahktoodete kauplemisega tegelev ettevõte (näiteks rahakotid, telefoni taskud jne) otsib ehtsast nahast taoliste nahktoodete tootjat. Kood: BRSE20160202001

26. mail 2016 Stockholmis Rootsis

Tour d’Europe on teist korda toimuv innovatiivne kontaktüritus, kus on Euroopa toidu- ja joogitootjatel võimalik kohtuda huvi avaldanud sisseostjate, agentide ja edasimüüjatega Rootsist, Soomest ja Taanist. Nii tootjatel kui ka sisseostjatel tuleks esmalt luua oma profiil, et seejärel tutvuda huvipakkuvate partneritega. Ürituse reegel on, et tootjad saavad huvipakkuvaid ostjaid märgistada, aga kohtumisettepanekuid saavad ettevalmistusprotsessis saata ainult sisseostjad.

Osalemine tasuta. Registreerumistähtaeg: 6. mai 2016 Lisainfo: www.b2match.eu/tourd-europe-stockholm2016

11. mail 2016 Kopenhaagenis Taanis

Messi rõhuasetus on tervishoiuja hoolekande tehnoloogiatel, taastusravil, tugitehnoloogia toodetel, teenustel, hooldus- ja haigla seadmetel. Lisaks messil osalevatele sadadele tootjatele/ edasimüüjatele toimub kohapeal konverents, seminarid ja töötoad, et saada inspiratsiooni ja omandada uut teavet. 2014. aastal oli messil üle 8500 külastaja. Kontaktkohtumiste üritus on mõeldud nii uute ja innovatiivsete tervishoiu lahenduste pakkujatele kui ka lahendusi vajavatele ettevõtetele. Võtmesõnadeks on iseseisev elamine, taastusravi ja tugilahendused, mis aitavad toetada aktiivset elu. Registreerimistähtaeg: 6. mai 2016 Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/health-rehab2016

Prantsusmaa kodusisustusseadmete müügile spestialiseerunud ettevõte otsib Euroopast dušiseadmete ja -tarvikute tootjat, et laiendada oma tootesarja ja levitada tooteid Prantsusmaal. Kood: BRFR20160222001 Bulgaaria vannitoamööbli ja -tarvikute levitamisega tegelev ettevõte pakub oma kaubandusvahendaja teenuseid. Kood: BRBG20160224001 Rumeenia mööbli e-kaubamaja pakub kaubandusvahendaja teenuseid köögi-, kontori-, kaupluse-, haigla- ja koolimööbli tootjatele, kes soovivad siseneda Rumeenia turule. Kood: BRRO20160202001 Suurbritannia laste ristimisriiete müügiga tegelev ettevõte otsib siidist ja pitsist lasteriiete tootjaid. Kood: BRUK20160322001 Prantsuse toiduainete turustamisele spetsialiseerunud ettevõte otisb Euroopast pakendite tootjaid plastikust jogurtitopside, koorepurkide ning alumiiniumkaante tootmiseks. Kood: BRFR20160302001 Hollandi riiete ja aksessuaaride tootmisega tegelev moebränd otsib koostööpartnerit tekstiilisektorist tootmislepingu alusel väikestes kogustes riiete ja aksessuaaride tootmiseks (näiteks traksid, dressipluusid). Kood: BRNL20160308001 Hollandi delikatesstoiduainete importija ja hulgmüüja pakub kaubandusvahendaja teenuseid toiduainetööstusettevõtetele (näiteks käsitsi valmistatud maremelaad, puu- ja juurviljadest chutney kastmed, martsipan). Kood: BRNL20160321001

võta ü h end u st

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised

RoboBusiness Europe 2016: robootikanäitus ja konverents

Rumeenia liftide ja elektriseadmete remondile spetsialiseerunud ettevõte otsib tootjaid üksikute osade (näiteks trossid, sensorid, kontrollerid, hammasrattad, pidurid, operatsioonisüsteemi paneelid, liftikabiinide ja uksed jne) tootmiseks tootmislepingu alusel. Kood: BRRO20160208001

Israel Mobile Summit 2016: mobiilsete rakenduste konverents ja kontaktkohtumised

Venemaa kondiitri- ja pagariseadmete müügile spetsialiseerunud ettevõte pakub kaubandusvahendaja teenused pagariseadmete tootjatele. Kood: BRRU20151120001 Venemaa elektri- ja alalisvooluseadmete tootja (näiteks alalisvoolu lauad, hajutatud juhtimissüsteemid, seiresüsteemid jne) otsib järgmiste seadmete toojaid, kes valmistaksid seadmeid tootmislepingu alusel: nr 1 toiteallikas, peamise nimipingega (AC) 220 või 400 V, millel on väljundpinge (DC) 232 V ja voolutugevus (DC) 8 A ja/või nr 2 toiteallikas (AC), peamise nimipingega 220 V, millel on väljundpinge (DC) 19 V ja voolutugevused (DC) 40 A / (DC) 50 A, nr 3 seade aladi laadimiseks (akupatareide laadimiseks), millel on peamine nimipinge (AC) 220 või 400 V, väljundpinge (DC) 232 V ja voolutugevus (DC) 8 A. Kood: BRRU20151123001 Türgi uksetootja otsib tootmispartnereid, kes saavad valmistada valmistooteid (uksed koos uste raamidega) ja tarnida kvaliteetseid materjale, mis vastaksid Türgi turu nõutele ja standarditele. Kood: BRTR20151218003 Suurbritannia South-West´i naisterõivastete moebrändi looja otsib tekstiiliettevõtet elegantse kollektsiooni tootmiseks, mis koosneb 12 elemendist (näiteks mantel, bleiser, pluus, püksid, seelik, vest jne). Esialgne võimalik tellimus on 50 või 100 tk igast kollektsiooni elemendist. Kood: BRUK20160324001 Brasiilia kookosvee/-piima baasil valmistatud jookide tootja (näiteks ingveri-, ananassi-, rohelise tee ja jõhvikamaitselised joogid) otsib edasimüüjaid. Kood: BOBR20151026001

v õta ü h end u st

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

wikicommons

Poola terastoodete kaubandusega tegelev ettevõte pakub Baltikumi ja Valgevene terastoodete tootjatele (näiteks torud ja profiilid: laendriba, karpraud, nurkraud, lameriba, talad, ümar teraskuuskantraud) kaubandusvahendaja teenuseid. Kood: BRPL20151209002

wikicommons

Hollandi suhkruvabade kommide ja suupistete tootja otsib kondiitritööstusettevõtet, kes valmistaks tootmislepingu alusel isomalt magusainega lutsukomme. Kood: BRNL20160229001

1.–3. juuni 2016 Odenses Taanis

Olete oodatud osalema RoboBusiness üritusel, et tutvuda maailma juhtivate ekspertidega robootikaturul ja äriarenduses. Ürituse fookuses on luua sidemeid robootikatööstuses arendajate ja lõppkasutajate vahel. Osalemine võimaldab robootika valdkonnas tegutsejatel end kurssi viia viimaste arengutega, sh tegutsemise taktikate, rahastamise, partnerlussidemete loomise, turundusstrateegiate ja kommertsialiseerimisega. Valdkondlikud märksõnad: elektroonika, mikroelektroonika, automaatika, robootika kontrollsüsteemid, elektroonikakomponendid ja -seadmed, andmetöötlus ja süsteemid, IT- ja telemaatilised aplikatsioonid, protsesside juhtimine ja logistika, pakend ja käitlemine, liiklus, mobiilsus jm.

14. juunil 2016 Tel-Avivis Israelis

Olete oodatud osalema kord aastas toimuvale üritusele Iisraeli, mis on mobiilsete lahendustega tegelejatele (tarkvara, aplikatsioonid) tippsündmuseks regioonis. Üritusel on võimalik leida uusi ideid ja motivatsiooni, koostööpartnereid ja kliente või hoopis kanda kinnitada Iisraelis ning kohtuda sektori oluliste esindajatega. Fookuses on mobiilsed aplikatsioonid.

Ühe päeva osalustasu on 250 eurot, kolme päeva aga 600 eurot (sisaldab konverentsi, näituse külastust ja toitlustust).

Teised märksõnad: mängud, meelelahutus, tootlikkus, teenused, fotod, video, muusika, kaardid, asukoht ja navigatsioon, m-kaubandus ja m-maksed, reklaam, rahasse arvutamine, uudiste aplikatsioonid, äppide avastamine, äppide testimine, optimeerimine, äppide arendamise raamistik, elustiil, reisimine, hariduslikud ja sotsiaalsed rakendused, otsingu äpid, analüütilised äpid, m-tervis.

Registreerimistähtaeg: 25. mai 2016

Registreerimistähtaeg: 13. juuni 2016

Lisainfo: my.eventbuizz.com/event/ robobusiness-europe-2016/detail/ registration

Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/IMS2016

Keskmine kütusekulu 3,9–6,3 l/100 km, CO2-emissioon 102–144 g/km.

Uus E-klass. Intelligentsuse meistriteos. Uus E-klass on enamat, kui lihtsalt väga hea auto. Uus E-klass on kaasamõtlev partner, mis tagab intuitiivselt teie turvalisuse ja vähendab sõidustressi. Auto, mis toetab oma juhti kõikides liiklusolukordades kindlalt, märkamatult, intelligentselt. Uus E-klass Mercedes-Benz „Intelligent Drive” tehnoloogiaga soovib teiega tuttavaks saada. Tutvumiseks olete oodatud Silberauto esindustes üle Eesti.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

E u roo pa u u d i s e d

Mis saab

euroalast? Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

uba pikki aastaid, eriti aga 2008. aasta majandusja finantskriisist alates, kostab eurotsoonist rääkides otsekui kaks erinevat mantrat – üks, et eurotsoon laguneb kohe-kohe, ja teine, et eurotsoon vajab tugevdamist, süvendamist, ühtset majandusja rahanduspoliitikat ning poliitilist juhtimist. Võime öelda, et Euroopa Komisjon (EK) tegutseb järjepidevalt riikide majandusja rahanduspoliitika ühtsemaks „tuunimise“ nimel. Kasutades selleks nii poliitilisi hoobi, millest mõned kannavad (minu subjektiivse arvamuse kohaselt) üsnagi sisukaugeid nimetusi nagu Euroopa poolaasta, kui ka reaalseid regulatiivseid samme. Praegugi on ringluses mitmed majandusja rahaliitu süvendavad poliitikadokumendid. Alljärgnevalt tutvustan lühidalt kolme värskemat üllitist.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

1. Euroala välisesindatust käsitlev EK teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Keskpangale „Tegevuskava euroala ühtsema välisesindatuse loomiseks rahvusvahelistel foorumitel“ ja nõukogu otsus, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis. See pakett on kavandatud 2025. aastaks soovitud eesmärkide (luua tihe ja toimiv majandusja rahandusliit) saavutamiseks vajalikest üksteist mõjutavatest ja tingimuslikest sammudest koosneva süsteemina. Neis dokumentides peetakse enesestmõistetavaks, et IMF on peamine institutsioon, mille suhtes tuleks euroala välisesindatust tugevdada ühisesindaja kohaga. Siis oleks euroala võimeline IMFiga neis küsimustes ühehäälselt suhtlema, milles ELi poliitika on suurel määral kooskõlastatud, täpsemalt majandusja eelarvepoliitika, makromajanduslik järelevalve, vahetuskursi poliitika ja finantsstabiilsus. Selleks soovib EK, et tema poolt kavandatud stsenaariumis võimalikult kiiresti kokku lepitakse. Kavandatud on, et aktsionäride nõukogus tutvustab euroala seisukohti eurorühma esimees, Rahvusvahelises Valuuta- ja Rahanduskomitees esindab euroala eurorühma esimees, IMFi direktorite nõukogus esindab euroala otse euroala ühe liikmerühma tegevdirektor niipea, kui on moodustatud üks või mitu liikmerühma, mis koosnevad ainult euroala liikmesriikidest (tegevdirektori valimine toimuks eurorühma esimehe ettepanekul, suulised ja kirjalikud avaldused tuleks täielikult kooskõlastada). Euroala laienemise korral tehakse vajalikud muudatused kooskõlas euroalasse mittekuuluvate riikidega ning kohendatakse esindatust vastavalt. 2. Nõukogu soovitus riiklike konkurentsivõime komiteede loomise kohta euroalal. Ühes oma varasemas teatises majandusja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta tegi EK ettepaneku konsolideerida euroala 2017. aasta alguseks. Esimene etapp oleks „tegus süvendamine“, mis algas 15. juulil 2015, ja seejärel tuleks euroala liikmesriikide majandusi lähendada, viies läbi põhjalikumad reformid (teine etapp – majandusja rahaliidu lõpuleviimine). Esimese

etapi üks põhielemente on majanduse juhtimise paremate vahendite loomine. Selle „parema vahendi“ hulka kuulub ka kõnealune nõukogu ettepanek, milles soovitatakse luua euroala liikmesriikides riiklikud konkurentsivõime komiteed (ja julgustatakse teisi liikmesriike looma sarnaseid organeid). Liikmesriike kutsutakse üles rakendama selles soovituses esitatud põhimõtteid ja EKl palutakse koostada 12 kuu pärast eduaruanne soovituse rakendamise ja sobivuse kohta, sealhulgas õiguslikult siduvate sätete vastuvõtmise vajalikkuse kohta. Komiteed jälgiksid asjaomase liikmesriigi konkurentsivõime arengut, eelkõige tegureid, mis võivad lühiajalises perspektiivis avaldada üleilmsete konkurentidega võrreldes mõju hindadele ja kaupade ja teenuste kvaliteedile. Komiteede pädevusalasse peaks kuuluma nii palgadünaamika kui ka mittepalgalised aspektid, tootlikkust suurendavad tegurid, investeeringutega seotud dünaamilised aspektid, innovatsioon ja majanduse atraktiivsus ettevõtjate jaoks. Komiteed analüüsivad ja hindavad asjakohaseid meetmeid ning koostavad poliitikasoovitusi, arvestades riikide eripära ja väljakujunenud tavasid. Nad annavad ka asjakohast teavet, toetamaks palgakujundusprotsesse riiklikul tasandil. Komiteed on struktuurselt sõltumatud ja funktsionaalselt iseseisvad liikmesriigi vastavatest asutustest. Nad peaksid konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega (nt riigi tasandi osalejad või osalejate rühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid, kes osalevad korrapäraselt liikmesriigi majandusja sotsiaaldialoogis), kuid ei tohiks esindada üksnes või peamiselt teatud sidusrühma arvamusi ja huvisid. Komiteed peaksid koostama aastaaruandeid. Tagamaks euroala ja ELi eesmärkide arvesse võtmise, kavatseb EK koordineerida komiteede tööd, korraldades konsultatsioone mõlema poole vahel nii aastaaruannete koostamise kui ka liikmesriikides toimuvate teabekogumismissioonide käigus. EK võtab neid aruandeid arvesse Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tehtavates analüüsides. Lühidalt öeldes tahetakse liimesriikides EK plaane edasikandvat süsteemi, et suurendada vajalike reformide omaksvõttu riiklikul tasandil.

3. Nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta. Selle üllitise väljakuulutatud eesmärgiks on integratsiooni tugevdamine euroala ja liikmesriikide tasandi vahel. Eesmärk on pakkuda võimalus aruteludeks euroala üle ja soovituste esitamiseks selle kohta enne riigipõhiste arutelude pidamist tagamaks seda, et ühised väljakutsed oleksid riigipõhistes meetmetes täielikult kajastatud. Eelmise poolaasta tsükli puhul esitati euroala soovitused poolaasta lõpus, samal ajal kui riigipõhised soovitused. Selle dokumendiga esitatakse neli soovitust euroala majanduspoliitika kohta. Soovitused on järgnevad: 1) kohaldada poliitikat, mis toetab majanduse elavdamist, edendab lähenemist, hõlbustab makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimist ja parandab kohanemisvõimet; 2) viia ellu reformid, mis ühendavad endas järgmisi komponente: paindlikud ja usaldusväärsed töölepingud, igakülgsed elukestva õppe strateegiad, tõhus poliitika, millega aidata töötutel tööturule tagasi pöörduda, tänapäevased sotsiaalkaitsesüsteemid ning avatud ja konkurentsivõimelised toote- ja teenusteturud; 3) vähendada maksukiilu, eriti väikese sissetulekuga töötajate puhul, ja teha seda eelarveneutraalsel viisil, et soodustada töökohtade loomist, säilitada 2016. aastal üldiselt neutraalne eelarvepoliitika, nagu kavandatud; 4) vähendada 2017. aastal valitsemissektori võlga, et taastada eelarvepuhvrid, ja vältida samal ajal protsüklilisust, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti, ning hõlbustada pankade viivislaenude järkjärgulist vähendamist ning täiustada ettevõtjate ja kodumajapidamiste suhtes kohaldatavaid maksejõuetusmenetlusi. Kõik see kannab endas veendumust, et majandusja rahaliitu tuleks parandada ja süvendada. Komisjoni seisukoht on, et liikmesriikide majanduspoliitika tihedam koordineerimine on möödapääsmatu. Paraku kostavad aga järjest valjemini erinevatest liikmesriikidest ka need hääled, mis soovivad EList välja astumist, seda just halva pealesunnitud seadusandluse tõttu.

E u roo pa u u d i s e d

3 küsimust Euroopa Komisjoni esimesele asepresidendile Frans Timmermansile Mida olete viimasel ajal teinud selleks, et Brüsselis bürokraatiat vähendada?

Kodanikud ootavad, et Euroopa Liit muutuks. Tahetakse, et EL keskenduks asjadele, mille puhul ta suudab midagi reaalselt muuta. Sellest lähtudes keskendub Euroopa Komisjon selgetele, kindlalt sõnastatud prioriteetidele, et jõuda konkreetsete tulemusteni ning teha seda kõige tulemuslikumal ja kõige vähem koormaval viisil. Seepärast on kõigis meie tegevustes kesksel kohal parema õigusloome põhimõte. Praegune komisjon on esimese ametis oldud aastaga muutnud lähenemise sellistele küsimustele oluliselt jõulisemaks. Veendumaks, et ka teised institutsioonid on samas paadis, sõlmisime nendega sellekohase kokkuleppe. Esmajoones oleme värskendanud õigusloome kvaliteedi programmi REFIT. REFITi raames tegeleme me kehtivate ELi õigusnormide läbivaatamisega: uurime, kas kehtivad normid täidavad oma eesmärki, kas neid tuleks ajakohastada või kas neid saaks lihtsustada ja üldist koormust vähendada. Kuigi see on vastuolus poliitikutele nii omase sooviga keskenduda uutele ettepanekutele, pöörame me sama palju tähelepanu ka juba kehtivatele õigusnormidele. Leian, et see on väga oluline nii selleks, et vähendada kodanikke ja ettevõtjaid, eriti VKEsid häirivat ja ebavajalikku bürokraatiat, kui ka selleks, et tagada meie poliitiliste

põhimõtete tulemuslik rakendamine ja eesmärkide saavutamine.

Millised on teie konkreetsed plaanid?

2016. aastal on meil kavas lihtsustada tõendite esitamise kohustust VKEde jaoks, kes kaasavad rahalisi vahendeid avatud turgudelt. See võib aidata VKEdel aastas kokku hoida 45 miljonit eurot või veelgi rohkem. Lisaks kavatseme hinnata meie merendusalaste õigusaktide toimivust, vähendada VKEde jaoks riigihangetega seotud koormust, hõlbustada kemikaalimääruse REACH järgimist ning tagada, et tervist ja ohutust käsitlevad õigusnormid toimivad ja tõesti kaitsevad töötajaid. Samas tean ma ka seda, et ettepanekuid peaksid esitama reaalselt asjaga tegelevad huvirühmad, mitte Brüsseli ametnikud. Seepärast võtsime äsja kasutusele uue töövahendi nimega REFITi platvorm ning selle esimene kohtumine toimus jaanuaris. Platvormi liikmeteks on riikide valitsuste eksperdid, ettevõtjad, vabaühendused, ametiühingud ja tarbijaorganisatsioonid, kellel on kogemusi ELi õigusaktide rakendamisega ning kes teavad, mis muudab õigusakti rakendamise tulemuslikuks ja lihtsaks, mis aga keeruliseks ja sageli ka ebatõhusaks. Töörühm tutvustab oma mõtteid ja vaatab, milliseid eeskirju võiks üldsuse arvates lihtsustada ja kuidas koormust vähendada, ning esitab komisjonile sellekohase soovi-

tuse. Kui peaks selguma, et tarbetu koormuse põhjuseks ei ole mitte ELi õigusnormid, vaid liikmesriigi omad – seda juhtub üsna sageli –, siis paluvad nad seda küsimust uurida sellel liikmesriigil.

Kuidas saavad kodanikud ja huvirühmad oma ideid esitada?

Igaüks võib saata oma ideed platvormile ja ka meile sellise veebikeskkonna kaudu nagu "Kergenda koormat – tee end kuuldavaks". Me tahame, et meieni jõuaksid kõigi arvamused! Alates väikeettevõtjast, kes püüab välja selgitada, kuidas oma tooteid teistes riikides müüa, kuni kohalike omavalitsusteni, kellel on õigusnormide kohaldamisega raskusi, ja ametiühinguteni, kes tahavad aidata tööandjaid, et need tagaksid tõhusalt nende liikmete õiguste järgimise töökohal. Tahame saada konkreetseid ettepanekuid, millised ELi määrused või direktiivid tuleks läbi vaadata, kuidas saaksime neid paremaks muuta ja nende kohaldamist hõlbustada, ilma et see kahjustaks sotsiaalsete, keskkonna- ja tarbijakaitsetingimuste kõrget taset, millega eurooplased nii harjunud on. Meie töö on edasi väga lihtne: me kas asume platvormi kaudu esitatud ettepaneku põhjal tegutsema või selgitame, miks peaksime asjad nii jätma. http://ec.europa.eu/priorities/ democratic-change/better-regulation/ feedback/index_en.htm 1

Kutsume ettevõtteid osalema 27.–29. septembrini toimuval

kontaktreisil Oslosse Norra.

Norra on viimastel aastatel Eesti ettevõtjatele üheks enim huvipakkuvaks ekspordi sihtriigiks. Pealinn Oslo ja selle lähipiirkond on Norras kõige suurema ettevõtete kontsentratsiooniga piirkond, kus on võimalik leida ärikontakte erinevates sektorites. Kontaktreisi korraldamisel on kaubanduskoja Rootsi-poolne partner Oslo Kaubanduskoda, kelle ülesanne on leida osalevatele Eesti ettevõtetele ärikontaktide loomise eesmärgil kahepoolseteks kohtumisteks kolm sobilikku kohalikku ettevõtet.

Osalustasu kaubanduskoja liikmele on 1750 eurot, teistele 1850 eurot osaleja kohta, lisandub käibemaks. Hind sisaldab: • edasi-tagasi lennupileteid; • majutust sihtriigis (2 ööd); • äriseminari; • 3 kahepoolset kohtumist Norra ettevõtetega eelnevalt Eesti ettevõtte poolt kinnitatud kava alusel. Delegatsiooni suuruseks on kuni 8 osalejat, registreerimise tähtaeg on 29. aprill.

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Kuuda toomask@koda.ee 443 0989

i n n v o vat s i o o n i v e e r g

Kui Eesti

ettev천tted oleksid sportlased,

kas neist v천iksid saada tulevased ol체mpiav천itjad?

Kaie Nurmik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

is võiks olla ühist spordil ja äril? On nad ju kaks täiesti erinevat valdkonda. Lähemalt vaadeldes leiame edukate sportlaste ja ettevõtjate vahel palju sarnasusi. Nii edukad sportlased kui ka ettevõtjad • on ambitsioonikad ja seavad endale kõrgeid sihte; • omavad tegevuskava (treeningplaani või arendustegevuste kava – arenguplaani), kuidas seatud sihid saavutada; • viivad oma tegevuskava ellu, kaasates selleks parimaid valdkondlikke eksperte; • on vajadusel võimelised tegevuskava vastavalt olukorrale muutma.

Kõrged sihid ehk ambitsioon

Edukas ettevõte teenib omanikele kasumit, maksab töötajatele head palka, investeerib, on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline jne. Et olla tulevikus edukas, peab juba täna läbi mõtlema ja ära sõnastama need eesmärgid, sihid, kuhu võrreldes tänasega soovitakse jõuda. Siin kehtib reegel – mida kõrgemale reaalsetel eeldustel olev eesmärk seada, seda kaugemale ka jõutakse. Saavutades kasvõi poole algselt planeeritust, olete tavaliselt jõudnud kaugemale kui madalaid sihte seades.

Tegevuskavas seatud sihtide saavutamiseks

Professionaalsete sportlaste edutoovad treeningplaanid ei ole üksnes treeningute läbiviimise kavad, vaid tegevuskavad, mis sisaldavad infot näiteks toitumisega ja treeningutest taastumisega jms seotud tegevuste kohta. Sarnaselt spordiga ei sõltu ettevõtete majanduslik kasu üksnes ühest tegevusest ja selle edukusest, vaid on paljude erinevate tegevuste summa. Selline tootmisettevõte ei saa olla äriliselt kasumlik, kelle tootmisprotsessid on läbi mõeldud ja automatiseeritud, kuid kelle toodetel puudub turunõudlus või ei võimalda halvasti korraldatud logistika ja tarnesüsteem tooteid õigeaegselt klientidele edastada. Ja vastupidi. Seetõttu tuleks arenguplaani koostamisel võtta arvesse ja üle vaadata ettevõtte kõik tegevused ja protsessid. Oluline on sealjuures meeles pidada, et ühe tegevuse tulemus võib mõjutada teise tegevuse sisu. Seega peaks tegevuskava koosnema etappidest, mis annab

ühe etapi lõppedes võimaluse saavutatut hinnata ja vajadusel teha muutusi.

Tegevuskava elluviimine

Tegevuskava elluviimisel tuleks meeles pidada, et kõik algselt planeeritu ei kipu 100% realiseeruma. Vahel läheb soovitust paremini, vahel kehvemini. Ei tohi karta eksida ja vigu teha, vaid seda tuleks võtta kui kogemust, mis järgmine kord õnnestumise tagavad. Lisaks annab etappidesse jaotatud arendustegevuste kava meile võimaluse oma tegevusi vastavalt muuta. Näiteks, kui tootearenduse käigus selgub, et mõni esialgselt planeeritud funktsionaalsus muudab toote omahinna liiga kalliks ja nõudluse tagamiseks tuleb toodet vastavalt muuta, võib see tähendada ka esialgselt planeeritud turundus- ja tootmistegevuste muutmist.

Ettevõtte arenguprogramm

Et aidata ettevõtteid olla oma äris sama edukad kui olümpiavõitjad oma alal, avas EAS selle aasta alguses uue programmi – ettevõtte arenguprogrammi. Ettevõtte arenguprogramm on kolmeosaline programm. 1) Ettevõtte ambitsiooni hindamine. Viiakse läbi ettevõtte 360˚ kaardistus. Kasutades diagnostilist kaardistusmudelit, hindavad ettevõtja ja EASi kliendihaldur ettevõtja ambitsiooni ning seda, kas tänased eeldused on soovitud tulemuste saavutamiseks piisavad. 2) Arenguplaani koostamine. Kui kaardistusel selgub, et ettevõtjal on ambitsioonikad plaanid, aga tänased eeldused nende elluviimiseks ei ole veel piisavad, leiab EAS oma pakutavate teenuste hulgast ettevõtjale arenguprogrammiga liitumiseks vajaminevate eelduste loomiseks sobivad teenused. Ettevõtjal säilib võimalus hiljem programmiga liituda. Kui ettevõtjal on nii ambitsioon kui ka eeldused selle täitmiseks head, pääseb ettevõtja programmi järgmisesse ossa – arenguplaani koostamisse. Arenguplaani koostab ja viib ellu ettevõtja. EAS pakub ettevõtjale plaani koostamisel professionaalsete ärinõustajate – mentorite ja coach'ide abi. Lisaks saab ettevõtja 360˚ kaardistuse tulemusel kasutada ka oma tegevuste valdkondlikku diagnostika (tooteportfelli-,

Sarnaselt spordiga ei sõltu ettevõtete majanduslik kasu üksnes ühest tegevusest ja selle edukusest, vaid on paljude erinevate tegevuste summa.

tootmiskorralduse-, personalijuhtimise- jne diagnostikad) teenuseid ning EASi koolitusi ja nõustamisteenuseid. 3) Arenguplaani elluviimine. Arenguplaani viib ellu ettevõtja. EASi kliendihaldur seirab plaani elluviimist. Iga arenguplaani etapi lõppedes arutavad ettevõtja ja EASi kliendihaldur saavutatu läbi. Vajadusel muudetakse arenguplaani. Lisaks ettevõtja oma- ja eraturu vahenditele, teistele riiklikele toetusinstrumentidele pakub EAS arenguplaani elluviimiseks teenuseid, sh ekspordinõunikke, messidel osalemist ning teatud tegevustele ka toetust. Ettevõtte arenguprogrammiga on oodatud liituma kõik tingimustele vastavad ettevõtted, kes soovivad kasvada ja muuta oma äri suuremat lisandväärtust loovaks ning kes on ise valmis muutustesse panustama ja võtma selleks riske. Teisisõnu, ettevõtted, kes sooviviksid olla olümpiavõitjad ja on nõus selle nimel vaeva nägema. Ettevõtte arenguprogrammis osaleja on tööstus- või nutika spetsialiseerumise abil kasvav ettevõte, kes on • vanem kui 3 aastat, • vähemalt 8 töötajaga, • eksportiv või viimasel 3 aastal rohkem kui 10% igas aastas kasvanud ettevõte.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

Hongkongi ärimaastiku võlu ja valu E

kspordi Akadeemia sihtturuseminar keskendus sel korral Hongkongi ärimaastikule. Lähemalt räägiti Hongkongi turu eripärasustest ning jagati näpunäited, kuidas Eesti ettevõttel oleks kõige mõistlikum Hongkongi turule siseneda. Seminaril esinesid HKScan ekspordi kategooriajuht Liina Lukk, Chaga OÜ juhatuse liige ja Berry Group OÜ müügidirektor Siim Kabrits, Hongkongi Majanduse ja Kaubanduse büroo peadirektori abi Paul Leung ning Balti-Hongkongi Kaubandusühingu juhatuse liige Leonid Orlov.

Lihtne alustada

Hongkong on Hiina erihalduspiirkond, kus toimib Hongkongile suurt autonoomsust tagav „üks riik, kaks süsteemi“ poliitika. Hongkongi majandus näitab stabiilselt kasvu (2015. aastal SKP kasv 2,4%) ning juba 22 järjestikust aastat on Hongkong valitud maailma

kõige vabama majandusega riigiks. Hongkongi majandust iseloomustavad süsteemi lihtsus ning madalad maksud. Puudub käibemaks ning juriidilise isiku tulumaks. Hongkongi teiseks riigikeeleks on inglise keel, mis hõlbustab välismaistel ettevõtetel ärimaastikule sisenemist. Paul Leungi sõnul on Hongkong trendiloojaks Hiina turule, sealt on hea oma äri laiendada Mandri-Hiinasse, lisaks on Hongkongis toodetud kaupadele tollimaksuvabastus. Samuti kuulub Hongkong ASEAN’i vabakaubanduse alasse ning tal on tugevad sidemed teiste suuremate Aasia metropolidega, jäädes neist vaid 4–5 lennutunni kaugusele. Kõigile uutele sisenejatele on abiks Invest HK, Hongkongi administratsiooni üksus, mis tegeleb välisinvesteeringute ning välismaiste ettevõtete sisenemisega sealsele turule. „Kui otsustate tulla äri tegema just Hongkongi, siis Invest HK on üks loogilisi valikuid,

mida teha,“ soovitab Balti-Hongkongi Kaubandusühingu juhatuse liige Leonid Orlov. „Meie töötajad annavad teile kogu vajaliku informatsiooni ning ekspertide soovitused. Kaks kolmandikku meie ekspertidest on tulnud ärisektorist ning teavad oma ala läbi ja lõhki.“ Invest HK osutab abi nii dokumentatsiooni, turunduse, suhtekorralduse, viisadega seonduvates kui ka igapäevaelu puudutavates küsimustes. Kõik need teenused on esimesed kaks aastat tasuta. Leonid Orlov lisas, et optimaalne aeg toote testimiseks turul on 6 kuud. Kui selle aja jooksul on tagasiside olnud piisavalt hea, on aeg oma toodet turustama hakata.

Orgaanika- ja importtooted hinnas

Aasias Organica Estonia idee eestvedaja Siim Kabritsa sõnul ei kehti Hongkongis ja Hiinas Eesti turureeglid. „Hiinlased kardavad kehva toitu. See

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

Anu-Mari Kivisiv Aasia Uuringute Koda Eestis Tallinna Ülikool

on kõige suurem julgeoleku oht. On olnud varasemalt kurbi juhtumeid ja seetõttu rikkad hiinlased püüavad osta toitu väljastpoolt. Kui Eestis lähed turule loosungiga „100% imporditud toit“, siis siin see ei töötaks. Kuid Hiinas selline loosung väga müüb.“ Samaga nõustus Liina Lukk, lisades, et hongkonglased söövad, et olla tervemad, ning just puhas toit on see, mis müüb. Siim Kabrits märkis, et üheks edu saavutamise võtmeks Aasias on puhta keskkonna reklaamimine. Sellest sai alguse ka Organica Estonia idee, millest saavad kasu nii toidu-, kosmeetika- kui ka farmaatsiatööstus. Näiteks võib panna toote etiketile Eesti õhupuhtuse näitajad, metsaosakaalu protsendi Eesti pindalast ja muud sellist, mis tõendab Eesti looduse puhtust.

Hongkongi ärimaastiku iseärasused

Liina Lukki sõnul on Hongkongil suur huvi kõige uudse vastu ning, kui tegevusload on saadud, on turul alustamine lihtne. Küll aga soovitab Lukk Hongkongi turgu uurima minna juba valmistootega. „Meie jaoks tüüpiline viis tasapisi ennast tutvustada ei toimi. Kui ei ole toodet, ei olegi millest rääkida.“ Kindlasti on üks erinevusi aeganõudvus ning olulisus olla protsessis. Näitena toob Kabrits meie ning Aasia firmade aja mõistmise. Kui meie jaoks on lepingu sõlmimise kriitiline aeg 3 kuud, siis Aasias läheb lepingu sõlmimiseni kindlasti üle aasta. Hongkongi äripartnerite usaldusväärsuse võitmiseks on oluline näidata, et ollakse protsessis ning näidatakse üles tugevat huvi ning rõhutatakse sarnaste mõtteviiside olemasolu.

Lisaks teistsugusele ajatajule on suureks erinevuseks ametikohtade hierarhiate tähtsustamine. Olulisi lepinguid sõlmitakse vaid juhtide vahel. „Ka HKScan on lennutanud kõrgeid juhte oma lansseerimisüritusteks kohale,“ kinnitab Liina Lukk, samas tõdedes, et siiamaani pole olnud vajadust firma peadirektorit veel kohale lennutada.

Lugemissoovitused Hong Kong Economic and Trade Office, London – www.hketolondon.gov.hk Hong Kong TradeDevelopmentCouncil – www.hktdc.com InvestHK – www.investhk.gov.hk Hong Kong TourismBoard – www.hktb.com

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

Koostöövõrgustik „Unistused ellu!“ sai uue nime ning kujunduse 2012. aastal Eesti Energia, Silberauto, Danske Banki, Swedbanki, Jõhvi kontserdimaja, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja loodud ettevõtete koostöövõrgustik „Unistused ellu!“ on läbinud värskenduskuuri ning kannab nüüdsest uut nime „Ettevõtlikkuse edendamiseks“. Koostöövõrgustik loodi eesmärgiga, et Eestis oleks rohkem ettevõtlikke noori. Sama eemärki kannab võrgustik ka edaspidi. Ootame võrgustikuga liituma ettevõtteid ja organisatsioone, kes tahavad panustada ettevõtlikku mõtteviisi suurendamisse ja ettevõtlusõppe arendamisse. Hetkel on meiega liitunud 138 ettevõtet ja organisatsiooni. Lisaks nime muutusele, uuenes ka koduleht, kuhu on koondatud info võrgustiku liikmete tegevuste kohta. Veebikeskkonnas on ettevõtetel võimalik saada hea ülevaade, milliseid

noorte ettevõtlikkust edendavaid toetustegevusi teevad teised ettevõtted ning hoida end kursis valdkonna üldiste arengutega. Peamiseks eesmärgiks on aga, et kogu see info jõuaks koolide ja teiste laste ja noortega tegelevate asutusteni, et soodustada ettevõtete ja koolide koostööd ning muuta õppetööd elulähedasemaks ja ettevõtlikkust arendavaks. Soovisime neid muutusi teha seepärast, et meie koduleht oleks kasutajasõbralikum ning võrgustiku nimes oleks edasi antud meie tegevuste tuum ja eesmärk. Suur aitäh meie võrgustiku nõukojale, Jannus Jaska ja Tanel Kärpile, kes aitasid meil selle muutuse ellu viia! Uue veebilehega tutvuda ning võrgustiku uudiskirjaga liituda on võimalik aadressil www.ettevõtlikkus.ee.

Saa rahvusvaheline kogemus ettevõtjate vahetusprogrammis Erasmus! Endiselt on kõigil huvilistel võimalus osaleda programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele“. See on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ja äripartnereid. Kaubanduskoda on Erasmuse programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni ning selle aja jooksul on võimalik kõigil huvilistel oma taotlus esitada!

Rohkem infot: www.koda.ee/erasmus Programmi kodulehekülg: www.erasmus-entrepreneurs.eu/index.php Programmi edulugudega saab tutvuda siin: www.erasmus-enterpreneurs. eu/page.php?cid=9 või Facebooki lehel – Erasmus for Young Enterpreneurs

Enne taotluse esitamist soovitame võtta ühendust: Kadri Rist Teenuste osakonna projektijuht E-post kadri.rist@koda.ee Tel 604 0091

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

NOOR ETTE V Õ TJA

elle kuu „Noor ettevõtja“ rubriigis on peakangelaseks üks ütlemata tubli noor mees, kes on suutnud ühendada ettevõtluse ja õpingud gümnaasiumis. Shaperize OÜ tootmisjuht Priit Norak oli ka preemia Noor Ettevõtja 2015 üks kandidaatidest. Uurisime temalt, millega Shaperize OÜ tegeleb ning kuidas ta ennast nii noorena ettevõtluses tegutsevana tunneb.

Rääkige oma ettevõttest. Millega tegelete?

Shaperize OÜ on 3D Trükikoda OÜ ning Mainor ASi loodud ühisfirma, mille põhivaldkonnaks on 3D-printimine ning kõik sellega seonduv. Põhiliselt pakume 3D-printimise ning 3D-modelleerimise teenuseid, kuid toome maale ka valitud 3D-printereid, 3D-skannereid ning prindimaterjali. Pakume 3D-printimise ja -modelleerimise alast nõustamist ning koolitusi.

3D-printimisest saavad kasu paljud

Küsis

Gerli Ööpik

Shaperize OÜ

Turunduskoordinaator

Kes on teie peamised kliendid? Kas müüte oma teenust/toodangut ka väljaspoole Eestit?

Praegune kliendibaas on äärmiselt lai ning kliente on erinevatest valdkondadest. Seda seetõttu, et 3D-printimine annab kliendile võimaluse luua midagi unikaalset ning reaalselt teostada oma mõtteid ja prototüüpe palju kiiremini kui kunagi varem. Peamisteks klientideks on praegu aga arhitektid, insenerid, kunstnikud, teadus- ning haridusasutused, tootmise või arendustegevusega tegelevad ettevõtted, parandustega tegelevad firmad (autoparandus, restaureerimine) jpt. Eraklientidest on kõige enam teenuse kasutamisest huvitatud näiteks mudelismiga tegelevad inimesed ning tehnikahuvilised. Viimasel ajal on just näiteks droonidele olnud tarvis palju detaile teha. Teenuseid ning tooteid müüme loomulikult ka välismaale, peamiselt Baltikumi ning Soome, kuid on olnud tellimusi näiteks Serbiast ja Inglismaalt. Esimese 3D-printeri müüsime kusjuures Läti kirikule.

Tänasel päeval ei ole 3D-printimine enam nii uudne asi, kui see oli aastaid tagasi. Ettevõtteid, kes tegelevad 3D-printimisega, on juba üsna palju. Millega te nende kõigi teiste seast silma paistate, kuidas eristute? Eesti 3D-printimise turul on tõesti tekkinud mitmeid väiksemaid teenuse-

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 4 / 2016

Koda kutsub osalema

Saa osa Itaalia rikkalikust veinikultuurist!

Maris Soobik

Shaperize OÜ meeskond

pakkujaid ning printerite edasimüüjaid, kuid siiski peame ennast ainsaks täisteenust pakkuvaks ettevõtteks. Nimelt võib klient meie juurde tulla kõigest idee või kavandiga ning meie pakume talle nii 3D-mudeli loomist 3D-modelleerimise või -skaneerimise kaudu ning seejärel 3D-printimist ning seda suure printeri- ja materjalivalikuga. Kui aga klient näeb, et tal läheks 3D-printimist rohkem tarvis, siis pakume müügiks 3D-printereid ning toormaterjali, mis on kõik Euroopa toodang ning millele pakume ka garantiid ning vajadusel koolitame printerit kasutama. Oleme Shaperize OÜ nime all tegutsenud kõigest aasta, kuid pakume teenuseid juba kaheteistkümne 3D-printeriga ning peagi loodame hakata pakkuma ka 3D-printimist kahe uue tehnoloogiaga. Tulevikus loodame olla üks suurimaid teenusepakkujaid terves Baltikumis.

Kuidas teised ettevõtted teie tegevusest kasu saavad?

3D-printimisega on ettevõttel võimalik säästa näiteks prototüüpimise pealt ning osasid detaile ei saagi muud moodi valmistada, kui ainult 3D-printimisega. Olenevalt detailist on 3D-printimine ka kiirem ning tulemust on võimalik näha kõigest mõne tunni, või suuremate detailide puhul, mõne päeva pärast. Samuti on võimalik teha ka lihtsamaid seeriatoodanguid, mis läheksid traditsioonilisi tootmismeetodeid kasutades mitu korda kallimaks. 3D-printimine on palju keskkonnasõbralikum kui mõni muu tootmistehnoloogia, sest 3D-printimine kasutab ära kuni 90% materjalist ning seega

tekib vähem jääkmaterjale kui teiste tehnoloogiate puhul. Printimise puhul on võimalik ka detaile teha seest tühjana, muutes printimise veelgi kiiremaks ning säästlikumaks.

Milliseid huvitavaid asju on teil tulnud printida?

Iga uus tellimus on meie jaoks kuidagi huvitav, sest iga uue tellimuse taga peitub vajadus või lugu. Näiteks oleme aidanud restaureerida vanu autosid, skaneeringu põhjal loonud erilisi käelahaseid, printinud Liisi Eesmaa moeshow jaoks ehteid ning peakatteid, teinud kunsti koos Kiwaga, loonud karikaid ja auhindu ning koguni aidanud kaasa Eesti tudengivormelite ehitusele. Kõik tööd on olnud põnevad ning loodame tulevikus näha veelgi suuremaid väljakutseid, millele 3D-printimisega lahendusi leida.

Toimumisaeg: 19. aprill kell 10.00–20.30 Asukoht: Finlandia Talos (Mannerheimintie 13e, Helsingi, Soome)

Kaubanduskojal on hea meel kutsuda teid osalema üritusel, kus tutvustatakse Verona veine ja oliivõlisid. Korraldame seda koostöös Soome-Itaalia Kaubanduskoja ja Verona Kaubanduskojaga. Ürituse raames on võimalik kohtuda enim hinnatud veinija õlitootjatega. Üritusel osalemine on tasuta, osalejatel tuleb tasuda vaid sõidukulud. Soome-Itaalia Kaubanduskoda kompenseerib õhtusöögile jääjate ühe öö majutuse. Täpsem info egeth@ koda.ee. Ära jäta kasutamata seda ainulaadset võimalust, et kohtuda hinnatud Verona veini-ja õlitootjatega!

Oled alles kooliõpilane. Kas on raske nii noorena ettevõtluses tegutseda ning oma sõna maksma panna? Kas julged ka teistele noortele ettevõtlusega tegelemist soovitada?

Minu vanus on tõesti olnud takistavaks teguriks ettevõtlusega tegelemisel, sest kohati ei pruugi inimesed noorukit veel täie tõsidusega võtta. Samuti on vahel olnud raske kooli kõrvalt ettevõtlusega tegeleda, kuid just see ongi mulle õpetanud aja planeerimist ning eesmärkide seadmist. Noorelt on raske alustada, kuid arvan, et just nooruses ongi ehk parim aeg oma ettevõte luua, sest siis pole veel midagi kaotada ning see võib aidata ka edasist elu vormida.

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Teenuste osakonna spetsialist 604 0080 egeth@koda.ee

Koda kutsub osalema

Mida peab teadma pärandvarast ja maksudest? Toimumisaeg: 12. mai 2016 kell 11.00–14.30 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti

Osale koolitusel, kus tutvustatakse erinevaid pärandvaraga seonduvaid praktilisi küsimusi. Mõned näited käsitletavatest teemadest: • seadus vs. testament vs. pärimisleping vs. kinkeleping; • ettevõtte üleminek pärandina; • kuidas pärand kätte saada või pärandist loobuda; • millised on pärandvara maksustamise peamised reeglid ja erandid; • mida tuleb silmas pidada ärisuhetes vara pärandamisel ja kinkimisel; • millised on uusimaid kohtulahendeid, mis senist praktikat oluliselt muudavad. Koolitajad on Tarvo Puri (notar) ja Helmut Pikmets (advokaadibüroo Varul maksuosakonna juht, partner ja vandeadvokaat). Osalustasu on kaubanduskoja liikmele 45 eurot ja mitteliikmele 90 eurot, lisandub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjale, tervituskohvi ja lõunat.

Tööaeg ja töötasu Toimumisaeg: 5. mai 2016 kell 10.00–16.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti

Kutsume teid aktuaalseid tööõiguslikke probleeme käsitlevale seminarile.

HARJU KEK AS liige alates 1995

Koolituse viib läbi Heli Raidve, Heli Raidve Tööõigusabi AS juhataja. Seminaril käsitletavad teemad Tööaeg • Tööaja ja puhkeaja mõiste. • Kas valveaeg, lähetusse sõidu aeg jms on tööaeg või puhkeaeg? • Tööaja nn normid. • Summeeritud tööaja regulatsioon. • Summeeritud tööaja arvestus töötaja haiguse korral (Riigikohtu 2015 detsembri otsus). • Tööaja mahu ja tööaja korralduse muutmise võimalused. • Ületunnitöö ja selle hüvitamine, sh vaieldav seisukoht tasulise vaba aja osas. • Öötöö ja valveaeg. • Tööaja andmed kui isikuandmed (nt uksekaardi logi andmed). Töötasu • Töötasu mõiste. • Ajatasu versus tükitöötasu. • Tööaja ja töötasu seos. • Töötasu vähendamise ja alandamise võimalused. • Millal ja kuidas muutub ühepoolselt makstud lisatasu kokkuleppe osaks? • Lisatasude maksmise ja maksmata jätmisega seotud kohtupraktika. • Töötasu maksmisega oluline viivitamine kui TLS § 91 lg 2 alusel erakorralise ülesütlemise alus. Koolitusel tuuakse läbivalt näiteid viimaste aastate kohtupraktikast. Seminari maksumus on kaubanduskoja liikmele 75 eurot ja mitteliikmele 120 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, kohvipaus ja lõuna.

Info ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

Juubilarid

Info ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

SALVEST AS liige alates 2001

25 EESTI ELECSTER AS liige alates 1996 IE TARKVARA OÜ liige alates 1997 KINAVER OÜ liige alates 2005 KRAVER AS liige alates 2001 LASER DIAGNOSTIC INSTRUMENTS AS liige alates 2003 NORD PROJEKT AS liige alates 1998 RITSU AS liige alates 1996 SAMESTI METALL OÜ liige alates 1999 TALDENT OÜ liige alates 2000 TAVID AS liige alates 2001 TEHNOPLAST AS liige alates 1994 TELIA EESTI AS liige alates 1996

20 DELAVAL OÜ liige alates 2001 EESTI KAUPMEESTE LIIT MTÜ liige alates 2002

Koda kutsub osalema

E-KATUSED OÜ liige alates 2003 FLAISIA OÜ liige alates 2009

Kutsume ettevõtteid osalema 11. kuni 13. oktoobrini toimuval kontaktreisil Austriasse Viini.

KRAPESK AS liige alates 2002 PIVOTEX BALTI OÜ liige alates 2000 PREISMANN KOOLITUS OÜ liige alates 1999 REITING PR OÜ liige alates 2009 TELE2 EESTI AS liige alates 1998 VESIROOS OÜ liige alates 2006

15 ELCOGEN AS liige alates 2009 ILVA EESTI OÜ liige alates 2011 IN NOMINE OÜ liige alates 2002 LAINEKARP OÜ liige alates 2008 SWIPE EESTI OÜ liige alates 2006 UR PRODUCTS AS liige alates 2003

10 ALPI EESTI OÜ liige alates 2007 HUNT-FISH GROUP OÜ liige alates 2016 MALLORY GROUP OÜ liige alates 2011 PÕHJALA PUU TÜ liige alates 2007

Austria on olnud Eesti ettevõtjatele järjest kasvava huviga ekspordi sihtriigiks. 2014. a moodustas Eesti ekspordimaht Austriasse 36,4 milj eurot. Põhilised ekspordiartiklid, mida on Austriasse müüdud, on puit ja puidutooted, masinad ja seadmed, keemiakaubad ja muud tööstustooted. Eesti ja Austria majandussidemete arendamise eesmärgil toimuval kontaktreisil on kaubanduskoja Austria-poolne partner Foissy International Multiplier, kelle ülesanne on tutvustada osalevatele Eesti ettevõtetele Austria ärikeskkonda ja võimalusi sisenemiseks sealsele turule, koostada ärikontaktide loomise eesmärgil nimekiri vähemalt kümnest Eesti ettevõttele sobilikust potentsiaalsest partnerist Austrias ning korraldada nendest kolmega kahepoolsed kohtumised mõlemapoolselt kinnitatud huvi alusel. Foissy International Multiplier on 10-aastase kogemusega ärikontaktide loomisele ja ürituste korraldamisele keskendunud büroo. 2015. aastast on olemas edukad referentsid äridelegatsioonide vastuvõtust ja kontaktide vahendamisest Saksamaa, Rumeenia ja Serbia ettevõtetele. Visiidil osalemiseks tuleb Eesti ettevõttel täita ennast iseloomustav ja oma huvisid Austria turul kirjeldav profiilankeet, mille alusel Austria partner hakkab otsima ärikontaktide loomiseks sobivaid ettevõtteid Viini piirkonnas. Osalustasu kaubanduskoja liikmele on 1900 eurot, teistele 1990 eurot osaleja kohta, lisandub käibemaks. Hind sisaldab: • edasi-tagasi lennupileteid; • majutust sihtriigis (2 ööd); • äriseminari Austria ärikeskkonnast ja sisenemisest sealsele turule; • nimekirja potentsiaalsetest äripartneritest Austrias, eeldatavalt Viini piirkonnas; • 3 kahepoolset kohtumist Austri ettevõtetega eelnevalt Eesti ettevõtte poolt kinnitatud kava alusel. Delegatsiooni suuruseks on kuni 8 osalejat, registreerumise tähtaeg on 29. aprill 2016.

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Kuuda toomask@koda.ee 443 0989

Koda kutsub osalema

Infoturbest võtmeisikule – kas minu ettevõte on kaitstud?

Kokkuhoiu saavutamine läbi tõhusama energiaja ressursikasutuse, toetusmeetme tutvutus

Toimumisaeg: 28. aprill kell 9.30–13.30 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti

Toimumisaeg: 27. aprill kell 9.30–13.00 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti

Tänapäeva elu on muutunud otseselt sõltuvaks informatsioonist. Arvuti ja infotehnoloogia on äri lahutamatu osa ja tihti on just informatsioon ettevõtte kõige väärtuslikum vara. Ootame Sind osalema seminaril, kus antakse praktiliste näpunäidete kaudu ülevaade, kuidas ettevõtte igapäevatöös tuvastada ettetulevaid ohte ja tagada kindlustunne, et sinu infovarad on piisavalt kaitstud ning ettevõtte toimimine tagatud.

Seminari eesmärk on anda ülevaade võimalustest, miks on vaja ja kuidas saada ettevõttes ülevaade ressursside kasutuse hetkeolukorrast ja saavutada uute lahenduste kaudu parem ressursikasutus. Tutvustame, kuidas ja miks on vaja läbi viia ressursikasutuse analüüsi ehk ressursiauditit, millised on olemasolevad keskkonnavaldkonna toetusvõimalused vajaminevate tõhusust edendavate tegevuste elluviimiseks.

Lektor on Janek Part, FocusIT infoturbeekspert ja konsultant.

Esinejad • Seminaril tutvustab uut ettevõtete energiaja ressursitõhususe meedet Mihkel Krusberg, Keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Keskkonnaministeeriumist. • Ressursiauditi tegemisest annab ülevaate Aivar Uutar, energiatõhususe spetsialist ja tegevjuht AU Energiateenus OÜ-st. • KIKi poolt pakutavaid toetusi ressursside tõhusamaks kasutamiseks tutvustab Siim Umbleja, struktuuritoetuste üksuse juhtiv koordinaator. • Ressursitõhusa investeeringu edukas rakendamine Otepää Lihatööstus Edgar OÜ näitel. • Pinnasfiltritel põhinev reoveepuhasti projekti tutvustab Kaspar Nurk, Kompaktfilter OÜ juhataja.

Osalemistasu kaubanduskoja liikmele on 50 eurot ja mitteliikmele 65 eurot. Hindalele lisandub käibemaks!

Seminar toimub energiatõhusust edendava projekti STEEEP raames, mida kaasrahastab Euroopa Liidu programm „Intelligent Energy Europe“.

Korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse

Osavõtutasu 10 eurot (lisandub käibemaks).

Käsitletavad teemad • Ohutrendid maailmas ja Eestis aastal 2016. • Millised on ohu- ja ründetrendid maailmas ja Eestis? • Kas ja millised ründed ohustavad väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid? • Kuidas rünnet ära tunda?

muudatusi.

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Teenuste osakonna spetsialist 604 0080 egeth@koda.ee

RReegistreerimistähtaeg: 22. aprill 2016 Lisainfo e-post teel lea@koda.ee või 604 0060.

RAMM EHITUSE OÜ liige alates 2014 STARFIRE OÜ liige alates 2013 TECHNODEAL OÜ liige alates 2013 ÖSEL CONSULTING OÜ liige alates 2008

5 ABS PUMPS & SERVICES OÜ liige alates 2015 AIRSMILE OÜ liige alates 2015 CM SISUSTUS OÜ liige alates 2014 ENERGOGEN OÜ liige alates 2013 MAHETARK OÜ liige alates 2015 MOLYCORP SILMET AS liige alates 2011 PROMETS OÜ liige alates 2015 STAR FUR OÜ liige alates 2013 ZENITH CAPITAL MANAGEMENT OÜ liige alates 2014

Säästlikud ja ökoloogilised lahendused ehitistele

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

ANK TECHNOLOGY OÜ www.anktec.eu Metalli laserlõikuspinkide müük. Metallitöötlus (laserlõikus, keevitamine ja painutamine). BALTIROYAL OÜ Ehitusmaterjalide eksport Lähis-Ida riikidesse. BESTFILM.EU OÜ www.bestfilm.eu Filmide levitamine Baltimaades. Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad. DKLEX OÜ www.dklex.ee Juriidilised teenused. Raamatupidamisteenused. Maksualane nõustamine. ERMEL TRANS OÜ Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük. LIGNATOR TIMBER OÜ www.mets.ee Puidukaubandus (saematerjali eksport nii mööblitööstusele, ehitusele kui ka alusetööstusele). LOGIN TRANS OÜ www.logintrans.ee Naftakemikaalide ja energiatoodete müük, töötlemine, säilitamine ja transport. MARKETING SHARKS OÜ www.marketingsharks.ee Internetiturundus, sealhulgas kodulehtede ja e-poodide valmistamine. MEGAMEEDIA GRUPP OÜ www.megameedia.ee Reklaami vahendamine meedias. MY CAPITAL OÜ Muu jaemüük väljapool kauplusi. Reklaamindus. POHJANPOIKA OÜ www.rengastukku.ee Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

PRIME FACTORY OÜ Rõivaste ja rõivalisandite hulgimüük.

Ökoloogilised lahendused on säästlikud lahendused!

RADICO NORD OÜ Radioaktiivsete ainete ja -seadmete vahendamine.

Toimumisaeg: 22. aprill kell 9.00–12.30 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: inglise

RAUDTRADE OÜ Masinate, tööstusseadmete, laevade ja õhusõidukite vahendamine.

Seminaril antakse ülevaade sellest, kuidas säästa raha ning aega ehitus- ja renoveerimiskuludelt.

RESCOVAL OÜ www.rescoval.ee Reklaamide paigaldus. Kampaaniate läbiviimine, materjalide kogumine, paigaldus.

Ida-Virumaa

AHTME TEHNIKA OÜ Veoteenused, puksiiriabi. GEOS NORDIC OÜ www.geos.ee Graniidist, marmorist jm looduslikust kivist toodete tootmine. Betoonist muude toodete tootmine.

Lääne-Virumaa

RAKVERE BETOON OÜ www.rakverebetoon.ee Raudbetoon elementide ja kaubabetooni tootmine ja müük.

Pärnumaa

HUNT-FISH GROUP OÜ www.huntfish.ee Kala eksport.

Raplamaa

HEILORI OÜ www.heilori.ee Elusloomade (veised) vahendamine, elusloomade transport, põllumajandus. Lemmiklooma salong.

Päevakava Miks Roheline? • Ökoloogilised lahendused on säästlikud lahendused! CleanTech lahendused • Mis on CleanTech? • Kuidas me kategoriseerime tooteid? - Energiasäästlikud lahendused: - kasutavad vähem energiat, - taaskasutamise süsteemid, - energiasäästlikud lahendused. - Energialahendused - Intelligentsed tooted - Ökoloogilised renoveerimine süsteemid Intelligentsete lahenduste ja võimaluste näited • Energia analüüs/audit • sooja taaskasutamise süsteemid • Energia säästmise süsteemid • Päikesepaneelide süsteemid • Hübriidsüsteemid • Valgustus • Vesi • Turundus ja kulude kokkuhoiu dünaamika Küsimused ja arutelu Meil on hea meel pakkuda suurepärast võimalust peale ettekandeid kohtuda kontaktkohtumise raames seminaril üles astunud CleanTech Consulting ekspertidega. Kohtumised on individuaalsed, vajalik on eelnev registreerimine. Kõigil huvilistel palume ühendust võtta egeth@koda.ee. Osalemistasu kaubanduskoja liikmele on 50 eurot ja mitteliikmele 100 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. Korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse muudatusi.

Tartumaa

TERVISLIKU PIIMA BIOTEHNOLOOGIATE ARENDUSKESKUS OÜ www.tptak.ee Teadus-arendustegevus biotehnoloogia valdkonnas.

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Teenuste osakonna spetsialist egeth@koda.ee 604 0080