Lühidalt

Ülevaade 1. augustil jõustunud seadusemuudatustest

Kokku jõustus augusti esimesel päeval ligi 20 õigusakti. Ettevõtete jaoks on neist kõige olulisemad järgmised.

Teavitamiskohustus töölepingu seaduses

Alates 1. augustist sõlmitavate töölepingute puhul peavad tööandjad andma kirjalikus dokumendis töötajatele senisest rohkem teavet töötingimuste kohta. Kui tööleping on sõlmitud enne 1. augustit, siis on tööandjal kohustus esitada töötajale täiendav teave töötingimuste kohta üksnes juhul, kui töötaja seda nõuab.

Töötajale lisandub uus kohustus tööohutuse tagamiseks

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse lisandus töötajale kohustus tagada, et kui ta töötab mitme tööandja juures või osutab lisaks teenuseid võlaõigusliku lepingu alusel, siis ei tohi mitmel töökohal töötamine ohustada tema või teiste inimeste elu ja tervist. Kui töötaja rikub seda kohustust ja tööandja leiab, et töötaja tervis ei võimalda ohutult töö tegemist, siis võib tööandja esitada töötajale hoiatuse või teatud eelduste täitmisel töölepingu üles öelda.

Teavitamiskohustus seoses Eestisse lähetatud töötajaga

Tööandja peab teavitama Eestisse lähetatud töötajat teatud teabest kirjalikult, kui töötaja lähetus kestab kauem kui üks kuu. Edaspidi peab lähetatud töötaja tööandja töötajat kirjalikult teavitama näiteks lähetusperioodi kestusest Eestis, töötasu suuruse ja tasu maksmise vääringust, lähetusega seotud hüvedest, reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise korrast ning riigist tagasipöördumise tingimustest (riigist lahkumise kuupäev, transport).

Ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär väheneb

Kui enne oli ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär 9%, siis alates 1. augustist vähenes see 5%-le. Muudatus puudutab nii paberil kui ka elektroonilisi ajakirjandusväljaandeid, v.a peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldavaid või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaandeid.

Lähemalt saab lugeda www.koda.ee.

Inimene tohib küll mitmel töökohal töötada, kuid seadusemuudatuse järgi ei tohi see ohustada tema või teiste inimeste elu ja tervist. Üleväsinud töötaja puhul see oht paraku tekib. Foto: Shutterstock

Koja e-poest leiab uuendatud töölepingute põhjad

Augusti esimesel päeval jõustunud töölepingu seaduse muudatuste tõttu läbisid uuenduskuuri ka kõik meie töölepingud nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Eestikeelsed töölepingute põhjad on meie liikmetele e-poes kättesaadavad tasuta. Mitteliikmetele maksavad lepingupõhjad 15 eurot + käibemaks. Inglis- ja venekeelsed töölepingud maksavad koja liikmetele 50 eurot + käibemaks ja mitteliikmetele 100 eurot + käibemaks.

Kui soovid, et koja juristid kohendaksid töölepingu põhja just sinu ettevõtte vajadustele sobivaks, siis anna meile oma soovist teada, kirjutades aadressil juristid@koda.ee. Tuletame meelde, et kõigile kaubanduskoja liikmetele on igal aastal ühe tunni ulatuses juriidiline konsultatsioon tasuta. Meie poole võid pöörduda ka muude töölepingutega seonduvate küsimuste korral.

Pensionifondide maht vähenes

Tänavu II kvartali lõpuks olid pensionifondid Eestisse investeerinud 645 miljonit eurot, mis on 10 miljonit eurot vähem kui selle aasta I kvartalis. II kvartali lõpus oli pensionifondide kogumaht 3,96 miljardit eurot ja seda on väärtpaberiturgude languse tõttu 420 miljoni võrra vähem kui eelmises kvartalis.

II kvartalis tõusis pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht võrdluses I kvartaliga 1,36 protsendipunkti, moodustades 16,35% fondide kogumahust. Nii nagu esimeses kvartalis, jätkus ka teises kvartalis Eestisse investeerivate pensionifondide osakaalu protsentuaalne kasv.

Kuigi varade maht on protsentuaalselt kasvutrendis, pööras reaalvarade maht II kvartalis langusesse. Kõige rohkem kaotasid väärtust LHV pensionifondid, kogusummas 5,9 miljonit eurot, LHV-le järgnesid Swedbanki pensionifondid 3,2 miljoni euroga. SEB fondide väärtus vähenes 0,2 miljoni euro võrra. Kokku langesid Eestisse investeeritud pensionifondide varad 9,5 miljonit eurot.

Jätkuvalt on Eestisse pensionifondide varadest investeerinud kõige rohkem LHV, kelle koguinvesteeringutest on Eestisse paigutatud 27,7%. Järgnevad Swedbank 13,9% ja SEB 13,6%-ga. Luminori pensionifondide investeeringud Eestisse moodustavad 5,7% pensionifondide mahust. Eestisse ei ole jätkuvalt investeerinud Tuleva Maailma pensionifondid.