Talvel gaasiga või gaasita?

Talv tuleb ebakindel

Veebruaris alanud täiemahuline sõda Ukrainas muutis Euroopas aktuaalseks energiaturvalisuse, kuigi võimalikest ohtudest ja stsenaariumitest oleme Eestis rääkinud aastakümneid. Sellest hoolimata on tekkinud olukord, kus gaasi tarnevõimalused on eeloleval talvel muutunud märksa vähem ettearvatavaks. Ühtlasi mõjutab gaasi ja teiste energiakandjate hinnatõus nii elanikkonda kui ka meie konkurentsivõimet.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja turundusjuht

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht Tavapäraselt tuleb Eestis tarbitav gaas Venemaalt ja Leedust ning Eesti on ühendatud gaasivõrku läbi Venemaa, Soome ja Läti. Suvel täidetakse Vene gaasiga ka Läti Inčukalnsi maagaasihoidlat, mille kaudu varustatakse Eestit talvel. Meil on peamised maagaasi kasutajad tööstus ja kaugküte. 2020. aasta seisuga on maagaasi tarbijaid Eesti jaeturul 57 493, kellest 44 536 on kodutarbijad.

Suvel on meie gaasivarustatus toiminud hästi, kuigi Venemaalt ei saa gaasi Balti riigid ega Soome. Samuti varutakse praegu gaasihoidlatesse aktiivselt gaasi – seni on näiteks Läti Inčulkansi hoidlasse kogutud umbes 10 TWh jagu, mis on pool hoidla mahust. Seejuures moodustab gaas Eesti energiabilansist 7% ehk umbes 5 TWh. Kui vaadata tulevikku, siis meie piirkonna gaasivarustatuse tagamisele aitavad talvel kaasa ka Norrat ja Poolat ühendava gaasijuhtme Baltic Pipe käikulaskmine oktoobris ning Paldiski LNG terminali valmimine.

Eesti riiklik gaasivaru on augusti seisuga 1 TWh ja riik korraldab hankeid, et suurendada gaasivaru. Riik praegu gaasivaru kasutamise vajadust ei näe ning nimetab seda pigem varuplaaniks, millele eelnevad nii LNG terminali ehitus, mis peaks valmima novembriks, kui ka kaugkütjate plaan vahetada kütuseliike.

Gaasisüsteemis on esimene kriisitase

Elering koondab bilansihalduritelt infot, et mõista, kui palju on turul talveks gaasi ja kui palju võib puudu jääda. Kui olukord muutub praegusest hullemaks,

siis liigutakse häireolukorda ja edasi juba ka hädaolukorda, mil piiratakse tarbimist. Üldiselt on gaasitarbimine Eestis vähenemas ja lisaks soovib Euroopa Liit kehtestada 15% gaasitarbimise vabatahtliku eesmärgi. Eesti on kokkuleppega liitunud ja valitsusjuhid on öelnud, et juba praeguseks on gaasitarbimine vähenenud viielt teravatttunnilt neljani. See tähendab, et praegu on eeldus saavutada kokkuleppes öeldu ka kokkuhoiumeetmeid rakendamata.

Suurim probleem on taristu puudus

Gaasitarnete puudumisel on kõige halvemas olukorras riigid, kes sõltuvad suurel määral Venemaa impordist ja kellel puudub LNG võimekus. Üks selline on Saksamaa, kellel on küll Venemaaga toruühendus, kuid gaas sealtkaudu enam ei liigu. Saksamaal ei ole ka LNG võimekust. Sarnases olukorras on ka Soome ja Baltimaad. Regiooni suurim terminal asub Klaipedas, mis suudab taasgaasistada 30–40 TWh LNG-d, kuid nõudlus ületab seda mahtu ligi kaks korda. Olukorra lahendamiseks ehitatakse LNG terminale nii Paldiskisse kui ka Soome Inkoosse.

Prioriteetsed tarbijad hädaolukorras: h transpordisektor (ühistransport) h toiduainetööstus h põllumajandus, mis teenindab toiduainetööstust

Praegu on igal gaasitarbijal mõistlik uurida gaasimüüjalt, kas tarbijale on gaas lepingutega tagatud, otsida tarnelepinguid kõigi müüjate juurest ja vajaduse korral uurida võimalusi muule kütteliigile üleminekuks.

Euroopasse liikuv gaas, GWh päevas Vene gaasivood Euroopasse on praegu vaid umbes kolmandik maksimumvõimsusest. Allikas: www.gaas.ee

2000

1500

1000

500

0

-500

01.01.2022 01.02.2022 01.03.2022 01.04.2022 01.05.2022 01.06.2022

Nord Stream 1 (Venemaalt Saksamaale) Mallnow (Poolast Saksamaale) Velke Kapusany (Ukrainast Slovakkiasse)

Lisaks ettevõtete panusele vajame riiklikul tasemel otsuseid

SIIRI LAHE Estonian Celli juhatuse liige

Venemaa agressioonile järgnenud gaasisõda paneb nii Euroopa kui ka Eesti tööstused keeruliste ja kallite valikute ette. Ellu jäävad need, kelle tehnoloogilised protsessid võimaldavad kiireid muudatusi sisendite kasutuses või kes suudavad kõvemat häält teha.

Estonian Celli tehas töötab täisvõimsusel 24/7 ja gaas on lühiajaliselt hädavajalik sisend tootmisprotsesside toimimiseks. Praegu töötame lokaalse LNG lahendusega, mis võimaldaks piirkonnas LNG olemasolul tootmist jätkata. Gaasipuuduse tõttu jääks eeloleval aastal tehas seisma. Seetõttu vaatame talvele vastu mureliku pilguga.

Juba enam kui kümme aastat on Estonian Cell pidevalt tegelenud energiakasutuse vähendamisega. Tänu hiljutistele investeeringutele vähenes meie energiatarbimine nii 2020. aastal kui ka 2021. aastal enam kui 10 GWh võrra aastas. Meie seni märkimisväärseim roheenergiainvesteering on olnud 2014. aastal käivitatud biogaasi tootmise kompleks, mille tulemusel saime Eesti suurimaks biogaasi tootjaks (aastatoodang 50 GWh). Tehase seiskudes ei saaks me toota kõrvalproduktina tekkivat biogaasi, mida kasutatakse suuremate linnade bussitranspordi kütusena.

Majanduse ja tööstuse toimima jäämise tagamisel on lisaks ettevõtete panusele suur roll riigi otsustel. Valitsus ei tohiks energiaturu reformide käigus tööstuse kestlikkust ega konkurentsivõimet ära unustada. Nii elektri kui ka gaasi puhul on oluline leida turumoonutustena ülikõrgeks kerkinud hindadele tasakaalustatud lahendus, mida on Euroopa Liidu suunistes soovitatud rakendada ka tööstustarbijatele. Gaasi puhul on tarnekindluse toetamine kriitilise tähtsusega neile, kelle protsessid ei võimalda kiirete lahendustega alternatiivseid tarneallikaid tagada.

Kiirendatud korras tuleks paralleelselt LNG lahenduste arendamisega tagada alternatiivsete kütuste kasutamise regulatiivne võimekus kõigile neile, kes suudaksid maagaasi asendada muu kütuseliigiga, ning seejärel kriisiolukorras nõuda esmajärjekorras alternatiivsete kütuste kasutamist.

Kokkuvõttes pole ettevõtte enda sammud energiatarbimise vähendamise ega alternatiivsete lahenduste leidmisel lühiajaliselt piisavad. Riiklikul tasemel otsuseid tehes tuleb meeles pidada, et tööstus on investeeringutemahukas ja pikaajalist väärtust loov majandusharu.

Euroopa Parlament kohustas kõiki liikmesriike täitma gaasimahutid 1. novembriks 80% ulatuses. Varude kogumaht oli II kvartali lõpuks 640 TWh, mis on jõudnud järele eelmise viie aasta keskmisele ja moodustab 58% täisvõimsusest. Varude kogumise tempo on II kvartalis olnud tavalisest kiirem rekordiliselt suure LNG sissevoolu ja Venemaa gaasivoogude valdavalt tavapärase jätkumise tõttu. Kuna aga Venemaa tarned kvartali lõpuks suuresti vähenesid, on ka gaasimahutite täitmise kiirus kahanenud.

Energiast on saanud meil ja mujal kuum kõneaine. Milline kütus on soodsam, kuidas energiat säästa, kuhu investeerida? Kas gaasi jagub, milline on tarnekindlus ning hind lühikeses ja pikas perspektiivis?

Eesti Gaasi kliendid tarnekindluse pärast muretsema ei pea. Täna ja nähtavas tulevikus on gaasi torudes piisavalt ja tarned toimuvad. Sõda Ukrainas on energiamaailma põhjalikult raputanud ja ebakindlust toonud, kuid meie kogemus näitab, et üleminek veeldatud maagaasi (LNG) tarnetele on võimalik ja teostatav.

Eesti Gaas on aktiivselt tegelenud uute tarneahelate loomisega ning hankinud alates sõjategevuse algusest veebruaris kolm suurt tarnet Ameerika Ühendriikide ja Norra päritolu LNG-d Klaipeda terminali. Juuli keskel sõlmisime lepingu Norra riigi osalusega energiakontserniga Equinor 2 TWh LNG ostuks, mis katab meie klientide gaasivarustuse eeloleval küttehooajal. Edasi tegeleme järgmiste koguste hankimisega uueks aastaks. Ühtlasi ootame pikisilmi Paldiski LNG terminali. Selle tööle hakkamine parandab terve Soome ja Balti piirkonna gaasi varustuskindlust.

Gaasikogus Euroopa mahutites jõudis suvel peaaegu tavapärasele tasemele. Allikas: www.gaas.ee

1200

1000

800

600

400

200

0

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets

2017–2021 keskmine 2022

Gaasi on piisavalt

MARGUS KAASIK Eesti Gaasi juhatuse esimees

Häid uudiseid gaasi hinna kohta paraku oodata ei ole, hind on kõrge ja võib veelgi tõusta. See pole katsumus ainult gaasitarbijatele, vaid ka müüjatele, kel tuleb varasemast suuremates kogustes ja kallima hinnaga gaasi ette osta. Keerulises olukorras suudavad suuremad ja võimekamad gaasimüüjad, nagu Eesti Gaas, väiksematega võrreldes kergemini uute tarnijatega läbirääkimiste laua taha pääseda. See omakorda võimaldab klientide huvide eest paremini seista. Mida Eesti gaasiklientidele soovitada? Esimese asjana tuleks analüüsida kõiki võimalusi energiatarbimise optimeerimiseks, ka väikestest harjumuste muudatustest on kasu. Teiseks tasub teha sõltuvalt igaühe spetsiifilistest kütte- ja tootmisseadmetest tasuvusanalüüsid ja mõistlikud investeeringud eri energiaallikate kombineerimiseks.

Energiaarved saavad eeloleval talvel olema kardetavasti kõrged, kuid usume, et LNG-le üleminek ja uute tarneahelate paikasaamine toob natuke kaugemale ettepoole vaadates gaasiturule taas rahu ning viib hinnad senisest allapoole ja püsivamaks. EL näeb gaasi rohepöörde olulise komponendina ehk üleminekukütusena taastuvenergiale.

Augusti alguses käisid Eesti ja Läti majandusministrid Paldiskis LNG terminali ehitust vaatamas. Marti Hääl tutvustab majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile tööde käiku. Foto : Raul Mee

Venemaalt Eestisse gaasi ei tule: riikidevahelised gaasivood 15. augustil 2022. Allikas www.elering.ee

LNG terminali kai valmib olude kiuste õigeks ajaks

MARTI HÄÄL Alexela grupi juhatuse liige

MARTTI TALGRE Infortari tegevjuht

Gaas on kallis ja nõutud. Kui täispööre Vene gaasilt Lääne omale õnnestub ja uued tarneteed paika loksuvad, lahkub ka hirm ja ebakindlus gaasi hinna seest ning gaas tõuseb taas esmavalikute sekka. Lähikümnendite võti on vaieldamatult gaasilistes kütustes. Nii on paika pannud Euroopa Liit, kes näeb rohepöördes gaasi taastuva sõbrana. Eesti ja siinne tööstus ei saa neid suundumusi eirata, vastasel korral kaotame oma konkurentsivõimes.

Üks tingimus gaasirahu saavutamisel on siiski veel – igal piirkonnal peab olema LNG vastuvõtu võimekus. Leedu Klaipeda läbilaskevõimsustest ei piisa regiooni gaasinõudluse rahuldamiseks. Just neil kaalutlustel otsustasid kaks kodumaist kontserni Alexela ja Infortar seljad kokku panna, oma energeetika, merenduse ja LNG kogemused liita ning terminali projektile elu sisse puhuda. Sisuliselt sõja esimesel päeval hakkasime selle ehituseks ettevalmistusi tegema. Aprilli alguses võtsid valitsuse liikmed vastu põhimõttelise otsuse loobuda Vene gaasi impordist, selle eelduseks seati Paldiskisse veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekuse loomine sügiseks ja 1 TWh ulatuses riikliku gaasivaru olemasolu.

Paldiski LNG terminal koosneb kolmest osast: kaist, torust ja laevast. Alexela ja Infortar vastutavad ainult esimese osa ehk haalamiskai ehituse eest. Meie tööd on graafikus – nagu lubatud, annavad Alexela ja Infortar haalamiskai platvormi üle Eleringi ühendustööde tarbeks 1. septembril ja ülejäänud sadamarajatised 30. oktoobril.

Tööd toimuvad avamerel, vastu töötavate loodusjõudude meelevallas, ning seda maailmarekordi tempos, samaaegselt projekteerides ja ehitades, nii maal kui ka merel, 24/7. Sealjuures on osa töid Eesti mõistes unikaalsed ja vajavad eritehnika rentimist välismaalt, oskustest rääkimata. Praeguseks on kai põhiplatvorm juba valmis. Edasi läheb tööjärg Eleringile.