Töölepingu seaduse muudatused tõid tööandjatele kohustusi juurde

ANN RAUN kaubanduskoja jurist

Töölepingud muutuvad pikemaks ja põhjalikumaks, sest alates 1. augustist tööle asuvate inimeste töölepinguisse peavad tööandjad senisest enam infot kirjutama.

Kui seni pidi töötajat teavitama näiteks tööandja andmetest, tööle asumise ajast, tööülesannetest, töötasust, palgapäevast, töö tegemise kohast ja puhkuse kestusest (TLS § 5), siis alates 1. augustist peab tööandja töötajale töötingimuste kohta rohkem infot andma.

Muu hulgas peab töötajat teavitama, kui tööandja pakub koolituste võimalust. Infot selle kohta, et tööle asudes tuleb töötajal läbida näiteks infoturbekoolitus, ning millised on teised tööandja pakutavad koolitused, jagatakse e-kirja teel.

Samuti peab andma infot tööandja poolt tasustatud puhkusest. Infot on vaja nii puhkuse pikkuse, tasustamise korra kui ka selle kohta, millistel tingimustel on töötajal õigus puhkusele. Seega võib töölepingus näiteks välja tuua, et iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, mis hüvitatakse vastavalt TLS-is sätestatud korrale, ning tööandja pakutav kolm kalendripäeva lisapuhkust hüvitatakse keskmise töötasu järgi. Teised puhkused, mida töötajal on võimalik kasutada, on toodud TLS-is.

Tööandja peab hakkama töötajale esitama teavet ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korra kohta. Töölepingus võib näiteks märkida, et ületunnitöö tegemises võivad pooled kokku leppida ning ületunnitöö hüvitatakse töötajale vaba aja andmisega.

Kui varem kehtinud töölepingu seaduse kohaselt pidi tööandja töötajat teavitama töölepingu ülesütlemise tähtaegadest, siis muudatuste kohaselt tuleb töötajat teavitada töösuhte ülesütlemise vorminõuetest ja põhjendamiskohustusest. See tähendab, et tööandja peab edaspidi välja tooma, et ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga) ja seda tuleb põhjendada, v.a juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles korraliselt.

Lisaks peab tööandja edaspidi esitama töötajale teabe selle kohta, mis asutustele makse ja makseid tasutakse ning milline kaitse töötajale nende tasumisega kaasneb. Seda võib teha mitut moodi. Näiteks saab töölepingusse kirjutada, et sotsiaalmaks tasutakse maksu- ja tolliametile, millest rahastatakse töötaja ravikindlustust ning I ja II samba pensioni. Kuid töölepingus on ka võimalik viidata vastavate seaduste paragrahvidele.

Eelkirjeldatud toiminguid peavad tööandjad tegema uute töötajate puhul, kes asuvad tööle alates 1. augustist 2022. See tähendab, et tööandja ei pea enne 1. augustit juba ettevõttes töötavate töötajate töölepinguid muutma, aga uute töötajate töölepingud peavad olema kooskõlas TLS-i muudatustega. Juhul, kui pikemat aega tööl olnud töötaja (enne 1. augustit tööle asunud) palub end uutest nõuetest teavitada, siis peab tööandja vastava info töötajale esitama.

Katseajaga seotud muudatused

Kui seni pidi töölepingus katseaja välja tooma üksnes juhul, kui katseaeg on lühem kui neli kuud, siis muudatuste kohaselt tuleb edaspidi töötajat alati teavitada katseaja kestusest. See tähendab, et kui töötaja asub tööle näiteks neljakuulise katseajaga, siis tuleb see töölepingus ära märkida. Soovituslik on ära märkida ka katseaja alguse- ja lõpukuupäevad.

Edaspidi pikeneb töötaja katseaeg töölt eemal viibitud aja võrra. Seega, kui katseajal oleva töötaja tööülesannete täitmine on takistatud, sest ta on näiteks kaheksa päeva gripi tõttu töövõimetuslehel või nädala puhkusel, siis nende kaheksa haiguspäeva või seitsme puhkusepäeva võrra pikeneb katseaeg. Alates 1. augustist ei kohaldata katseaega, kui töötaja ja tööandja pikendavad tähtajalist töölepingut. Samuti ei kohaldata katseaega juhul, kui pooled sõlmivad tähtajalise lepingu järjestikku (ühe töölepingu lõppemise ja teise sõlmimise vahe ei ole pikem kui kaks kuud) kas identse või eelmise tööga sarnase töö tegemiseks.

Töötaja õigus taotleda sobivaid töötingimusi

Alates 1. augustist võib töötaja taotleda osalise tööaja asemel täistööaega või tähtajalise töölepingu vormistamist tähtajatuks. Samas ei ole tööandjal kohustust töötajale sobivaid töötingimusi võimaldada.

Tööandja peab töötaja taotlusele vastama 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest ning kui töötaja esitab rohkem kui ühe taotluse neljakuulise perioodi jooksul, võib tööandja vastata neist vaid ühele. Lisaks peab tööandja taotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama nii, et sellest selguks, miks ei ole taotluse rahuldamine töökorraldusest tulenevalt võimalik. Näiteks kui töötaja taotleb tööandjalt tähtajalise töölepingu vormistamist tähtajatuks, aga tööandja ei saa tööd sel viisil ümber korraldada, siis peab tööandja töötajale seda e-kirja teel selgitama.

Puhkusetasu väljamaksmise muudatus

Enne 1. augustit kehtinud TLS-i kohaselt tasuti töötajale puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Nüüd tuleb puhkusetasu välja maksta eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust. Kalendaarne tööpäev tähendab kalendripäeva ajavahemikus esmaspäevast reedeni. Näiteks kui töötaja puhkuse esimene päev on teisipäeval, siis tuleb puhkusetasu välja maksta eelneva nädala reedel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Töötingimustega seotud teabe säilitamine

TLS-i muudatustega tekib tööandjal kohustus säilitada lisaks töötingimuste dokumendile ka teave töötingimuste info edastamise või vastuvõtmise kohta töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat lepingu lõppemisest. Selline tõend tuleb säilitada kõigi töötajate puhul, kaasa arvatud enne 1. augustit tööle asunud töötajad, kes paluvad uue teabe esitamist. Siiski on tööandjal võimalik valida, kas säilitada tõend andmete edastamise või vastuvõtmise või ka mõlema kohta. See tähendab, et kui tööandja säilitab andmete edastamise teavet, siis näiteks töötajale teabe e-kirja teel saatmisel tuleb selle e-kirja koopia säilitada.

TASUB TEADA

Kaubanduskoja e-poes on saadaval töölepingu seaduse muudatuste kohaselt uuendatud töölepingute (tähtajaline, tähtajatu) eesti-, vene- ja ingliskeelsed põhjad.

Kui teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.