Teataja 05 2016

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

m a i 2 0 16

Ettevõtjad ootavad diplomaatidelt suuremat tuge Lk 8

Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA räägib tuleviku tööst

(c) Nikilitov | Dreamstime.com

Lk 30

Pensionifondide

vara tuleb suunata Eesti majandusse Lk 10

Koda kutsub osalema Finants

19. mai Krediteerimiseks vajaliku info hankimine

ja nõuete menetlemine (lk 36) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Maksundus

20. mai Maksukontroll ja vaidlused maksuametiga

(lk 36) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Meie seisukohad

6

Pensionifondide vara tuleb suunata Eesti majandusse

8

10

Ettevõtjad ootavad diplomaatidelt suuremat tuge

Liikmeüritus 28. mai

Kaubanduskoja Tenniseturniir Pärnu kesklinna tenniseväljakutel (Ringi 14a, Pärnu) Info: Gerly Jostov ∙ gerly@koda.ee ∙ 604 0087

16

Toscana päikese all

9. juuni Kaubanduskoja ja Mateki Golfiturniir (lk 18)

Niitvälja golfiväljakul (Keila vald, Harjumaa) Info: koda@koda.ee ∙ 604 0060

Sihtturud

25. mai Mis võimalusi peidab endas Peruu? (lk 37) Radisson Blu Sky hotelli Lounge 24 (Rävala pst 3, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Muud üritused

25. mai Millele mõelda, kui soovid panustada järelkasvu arendamisse? (lk 34) Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsiruumis (Kloostrimetsa tee 52) Info: Anneli Perne ∙ anneli.perne@koda.ee ∙ 604 0060

Kaubanduskoja esimese klassi aumärgi sai Andrus Ansip 4

26. mai

Kus jookseb piir töötaja andmete kasutamisel? (lk 23) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080 Kas minu ettevõte on kaitstud? (lk 14) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Milleks peaksid ettevõtted mitmekesisusega tegelema?

26

27. mai

27. mai

Kuidas saavutada hoones hea sisekliima ja efektiivne hooneautomaatika? (lk 38) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: lea@koda.ee või www.koda.ee 7. juuni

Lokaalsed energialahendused ettevõtetele.

Tootmine ja salvestus. (lk 35) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: lea@koda.ee või www.koda.ee

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

24 Pangateenuste rohelisest raamatust ehk samm ELi ühtse digitaalse identimise suunas

Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA räägib tuleviku tööst

30

FOTOD: Gert Kelu

Kaubanduskoja esimese klassi aumärgi sai

Andrus Ansip R

eedel, 6. mail toimus kaubanduskoja iga-aastane liikmete üldkoosolek. Sel korral oli sündmus pisut erilisem. Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele oli meie liikmetel võimalus kohtuda Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresidendi Andrus Ansipiga.

Andrus Ansip rääkis oma kõnes ettevõtjatele, et piir digitaalse ja tavalise majanduse vahel on kadumas. Paljud majandusharud on nii tehnoloogiate kui ka töömeetodite osas väga kiiresti digiajastusse

astunud. Traditsioonilistes sektorites nagu ehitus, toiduainete- või tekstiilitööstus ei suju üleminek aga nii kärmelt. Ta julgustas Eesti ettevõtjaid veelgi aktiivsemalt uusi tehnoloogiaid kasutama, sest see tõstaks oluliselt tootlikkust ja meie konkurentsivõimet. Ta tõi näite, et hiljutiste uuringute kohaselt tõstaks digitaliseerimine Euroopa tööstusettevõtete tulu enam kui 110 miljardit eurot aastas järgneva viie aasta jooksul.

Andrus Ansipile anti üle ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esimese klassi aumärk teenete eest Eesti

ettevõtluskeskkonna arengusse panustamisel. Kaubanduskoda on andnud aumärke välja juba aastast 1999 ning neid on antud 113 silmapaistvale riigitegelasele ning ettevõtjale, kelle panus meie ettevõtluskeskkonna kujundamisel on olnud märkimisväärne. Üldkoosolek lõppes kaubanduskoja 2015. aasta majandusaasta ülevaatamise ning kinnitamisega.

Aitäh kõikidele liikmetele, kes koosolekul osalesid!

Meie seisukohad

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

Välismaalaste seadusest

Pöördusime peaminister Taavi Rõivase poole seoses välismaalaste seadusega ning selles kavandatavate muudatustega. Viimastel aastatel on jõustunud mitmeid olulisi ja väga vajalikke välismaalaste seaduse muudatusi, mis lihtsustavad kolmandatest riikidest pärit inimeste Eestis elamist ning siin töötamist, õppimist või ettevõtlusega tegelemist. Oleme olnud nende väljatöötamisse aktiivselt kaasatud ning esitanud omapoolseid ettepanekuid täiendavate muudatuste tegemiseks.

Näiteks on lihtsustatud välismaa tippspetsialistide tööle võtmist, välismaalastele on loodud kohanemisprogramm, välisüliõpilaste jaoks on muutunud lihtsamaks Eestis töötamine ning sellest aastast on välismaalastele antud võimalus töötada Eestis renditöötajana. Lisaks plaanib riik seadusesse viia veel mitmeid olulisi muudatusi, mis lihtustavad elamisloa taotlemise ja pikendamise protsessi. Näiteks on loomisel suurinvestorile mõeldud elamisluba ning muutmisel on püsivalt Eestis elamise nõue ehk nn 183 päeva Eestis viibimise reegel.

Seega on Eesti riik juba astunud ning astub peagi täiendavaid ning väga vajalikke samme, et meelitada Eestisse välisspetsialiste ja välisinvestoreid, kes panustavad Eesti majanduse arengusse. Toetame neid muudatusi ning loodame nende kiirele seadustamisele.

Lisaks eespool mainitud muudatustele peame oluliseks ja vajalikuks kahe täiendava muudatuse sisseviimist välismaalaste seadusesse. Esiteks oleme seisukohal, et sisserände piirarvu alt tuleks vabastada välisinvestorid, kes on saanud suurinvestori elamisloa. Kui suurinvestorid on vabastatud sisserände piirarvu alt, annab see nii laiale avalikkusele kui ka potentsiaalsetele investoritele positiivse signaali, et Eestisse on oodatud kolmandatest riikidest välisinvestorid. Teiseks tegime ettepaneku asendada Eesti keskmise töötasu nõue tööandja põhitegevusala keskmise töötasuga.

(c) Grapix | Dreamstime.com

Alaealiste töötamisest

Esitasime sotsiaalministeeriumile ettepanekud, mis aitavad noortel juba alaealisena saada esimesed väärtuslikud töökogemused. Tänaseks on ministeerium meie ettepanekuid arvestanud ning välja töötanud töölepingu seaduse muudatused, millega leevendatakse alaealiste töötamisele kehtestatud piiranguid.

Oleme kaua aega seisnud noorte ettevõtlikkuse toetamise eest. Sügisel liikmete seas läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et üheks oluliseks takistuseks töökogemuse saamisel on noorte töötamist puudutava valdkonna ülereguleeritus.

Et olukorda parandada, tegime sotsiaalministeeriumile ettepanekud, mis muudavad noorte töölevõtmist ettevõtjatele oluliselt liht-

samaks. Nii on ka noortel paremad võimalused töökogemusi hankida.

Ettepanekud, mis ministeerium heaks kiitis olid järgmised: leevendatakse piiranguid tööpäeva pikkusele ja lubatakse koolikohustuse täitnud alaealistel töötada kuni 8 tundi päevas; alaealiste töötamist öisel ajal muudetakse paindlikumaks; alaealistel lubatakse teha mõningaid töid, mis on neile hetkel keelatud; lihtsustatakse tööloa saamise protsessi.

Spordi- ja tervisekulude erisoodustusmaksust Valitsus on nõustunud meie seisukohaga, et liigse maksustamisega ei tohi pärssida tööandja investeeringuid töötaja tervisesse.

Alates 2018. aastast vabastatakse töötaja spordi- ja tervisekulud erisoodustusmaksust.

Tööandjal lubatakse maksuvabalt tasuda töötaja spordikulude eest kuni 100 eurot kvartalis ehk 400 eurot aastas. Maksuvabastus antakse spordirajatiste kasutamisega seotud kuludele, spordiürituste osavõtutasudele ning taastusravi kuludele. Lisaks peame oluliseks, et maksuvabastuse alla kuuluks laiem ring spordi- ja tervisekulusid.

Lähetatud töötajatele sihtriigi palga maksmisest

Euroopa Komisjon on välja töötanud muudatused lähetatud töötajaid puudutava regulatsiooni muutmiseks, millega muuhulgas soovitakse viia sisse põhimõte, et lähetatud töötajale makstaks tasu võrdväärselt lähetuse sihtriigi töötajatega.

Meie ettepanekut ei toeta ning esitasime oma vastava seisukoha ka ministeeriumile. Leiame, et planeeritavad muudatused võivad õõnestada ausat konkurentsi ning muudavad lähetatud töötajate kasutamise ebamugavamaks, mis vastupidiselt eesmärgile ühise turu toimimist tõhustada seda hoopiski kahjustavad.

Firmaautode leebemast maksustamisest

Peamine muudatus ametiautode maksustamisel seisneb sõidupäevikute pidamisest loobumises, mis vähendab oluliselt ettevõtjate administratiivkoormust. Tahame loota, et rahandusministeeriumi valitud kilovatipõhine arvestus muudab sõiduautode maksustamise kõigile selgemaks. Samuti näib mõistlik, kui mootori keskmise võimsuse järgi korrastatud maksustamine toob kaasa maksukoormuse vähenemise keskmise auto kasutajale. Praeguse arutelu juures on olnud olulisim, et ministeeriumi ja ettevõtjate mõtlemine on liikunud ühes suunas.

Ole kursis meie arvamustega – loe hoolikalt e-Teatajat!

7

KAUBA N D USKO D A

Ettev천tjad ootavad

diplomaatidelt suuremat tuge Marko Udras

(c) Troyka | Dreamstime.com

Poliitikakujundamise ja 천igusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

V

iisime selle aasta märtsis oma liikmete seas läbi küsitluse, millega soovisime teada saada, millist tuge vajavad ettevõtjad Eesti diplomaatidelt välisriikides. Küsitluse tulemustest selgus, et ettevõtjad ootavad diplomaatidelt veelgi aktiivsemat Eesti ärihuvide kaitsmist ja toetamist välisriikides.

Kõige enam soovivad ettevõtjad abi just meie lähiriikide (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) esindustest.

Suur huvi on ka Saksamaal, Norras, Suurbritannias, Ukrainas, Taanis ja Poolas asuvate Eesti saatkondade diplomaatilise toetuse osas. Kaugematest riikidest tõsteti esile Ameerika Ühendriike, Jaapanit, Hiinat ning eraldi mainiti Kagu-Aasia regiooni.

Küsitluse tulemused näitavad, et ettevõtjate hinnangul peab diplomaatide oluliseks tööülesandeks olema majandussidemete loomine, hoidmine ja tugevdamine koostöös ettevõtjatega.

Mitmed vastajad tõid aga välja, et Eesti diplomaadid on kohati liiga tagasihoidlikud Eesti ärihuvide kaitsmisel välisriikides.

Vajatakse „uste avamise“ teenust

Ettevõtjad vajavad välisriikides Eesti diplomaatide tuge teatud organisatsioonide või inimestega esmakontakti loomiseks ning tutvumisüritusteks.

Ettevõtjad soovivad, et diplomaadid võtaksid osa oluliste läbirääkimistega seotud üritustest (nt õhtusöögid) ning esineksid näitustel või konverentsidel Eesti ettevõtjate saatjatena. Leiti, et teatud riikides oleks Eesti ettevõtjal paremad võimalused äri tegemiseks, kui Eesti diplomaat viiks ettevõtja delegatsiooni diplomaatilise numbrimärgiga autoga ärikohtumisele ning osaleks delegatsiooni koosseisus ärikohtumisel.

Mitmed ettevõtjad rõhutasid seoses „uste avamisega“, et ettevõtete huvide kaitsmisel vajatakse eelkõige diplomaatide, mitte muude riigi esindajate (nt EASi välisesindaja) tuge. Leiti, et kui tegemist ei ole diplomaadiga, ei ole tal reeglina võimalik saada soovitud tasemel kohtumisi või toetust, mida konkreetse riigi ja valdkonna puhul Eesti ettevõte vajab.

Suur osa ettevõtjatest ootab diplomaatidelt ka abi kontaktide ja info leidmisel välisriigi ärikeskkonna,

ärikultuuri, turuolukorra ning seadusandluse kohta. Lisaks vajatakse diplomaatide abi välisriigi ettevõtete taustauuringu teostamisel. Ettevõtjad peavad väga oluliseks, et diplomaadid tegeleksid ka Eesti riigi üldise tuntuse suurendamisega. Väljaspool Euroopa Liitu asuvatelt esindustelt oodatakse abi viisa taotlemisega seotud dokumentide vormistamisel.

Uue saatkonna võiks avada Kagu-Aasias

Ettevõtjad peavad oluliseks, et Eesti diplomaadid oleksid kohal olulistel ekspordi sihtturgudel. Lisaks ollakse huvitatud sellest, et Eesti riik suurendaks diplomaatide kohalolu pikemas perspektiivis neljas regioonis. Kõige vajalikumaks peetakse saatkonna avamist Kagu-Aasias, näiteks Indoneesias, Singapuris või Malaisias. Ettevõtjate hinnangul peaks suurendama kohalolu ka nendes Aasia riikides, kus Eestil on juba saatkond olemas – Hiinas, Indias, Jaapanis.

Lisaks Kagu-Aasia regioonile soovivad ettevõtjad suuremat diplomaatide kohalolu Araabia maades, näiteks Araabia Ühendemiraatides. Saatkonna avamisest selles piirkonnas on huvitatud näiteks kaitsetööstuse ettevõtted.

Hetkel puudub Eesti esindus sisuliselt Aafrikas. Saatkond on Egiptuses, kuid suurema osa ettevõtjate jaoks ei ole Egiptus oluline ekspordi sihtriik ning see jääb paljudest perspektiivikaks peetavatest Aafrika riikidest kaugele.

Pikemas perspektiivis võib kaaluda saatkonna avamist mõnes Kesk-Aafrika riigis või Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Ettevõtjate hinnangul võib kaugemas tulevikus kaaluda diplomaatide kohalolu suurendamist ka Lõuna-Ameerikas, kus hetkel on meil saatkond Brasiilias. Uue riigina võiks kaaluda näiteks Kolumbiat või Panamat, seda vajadusel ka Brasiilia asemel.

Vajadusel tuleb saatkondi sulgeda

Kui riik sooviks avada uut saatkonda, võib tekkida mõistetavalt vajadus mõne olemasoleva saatkonna sulgemiseks.

Ettevõtjate hinnangul ei ole mõistlik sulgeda ELi maades asuvaid saatkondasid, sest sellega kaotaks riik olulised kanalid mõjutamaks Eesti jaoks olulisi geopoliitilisi suundi Euroopa

Oluline • Ettevõtjad ootavad diplomaatidelt abi kontaktide ja info leidmisel, „uste avamist“, abi viisadokumentide vormistamisel ning Eesti tuntuse suurendamist.

• Diplomaatide kohalolu peetakse kõige vajalikumaks olulistel eksporditurgudel.

• Ettevõtjad soovivad diplomaatide kohalolu suurendamist eelkõige Kagu-Aasia regioonis.

Liidus. Küsitluse tulemuse kohaselt avaldaks kõige väiksemat mõju Egiptuse saatkonna sulgemine, samuti Kasahstani või Brasiilia saatkonna sulgemine.

Saatsime küsitluse tulemused aprillis välisministeeriumile, kes vaatab hetkel üle Eesti välisesinduste paiknemist ja tegevusi. Küsitluse kokkuvõttega ja välisministrile saadetud kirjaga saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

9

10

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

ETTEV Õ TJA K Ü SIB

Millised on

töökeskkonnaspetsialisti määramise ja koolitusnõuded?

KAUBA N D USKO D A

Pensionifondide vara tuleb suunata Eesti majandusse

Kristina Jerjomina Jurist

T

ulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest peab igas ettevõttes olema tööandja poolt määratud töökeskkonnaspetsialist, kelle ülesanne on korraldada ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus vastavalt seaduses sätestatud nõuetele (näiteks riskianalüüsi läbiviimine, ohutusjuhendite koostamine jm).

Kuivõrd seadus ei sätesta konkreetset arvu, otsustab tööandja ise, mitu töökeskkonnaspetsialisti ettevõte vajab.

Seejuures tuleb arvestada, et neid peab olema piisavalt, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, arvestades ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad. Määratud töökeskkonnaspetsialistist tuleb kümne päeva jooksul teavitada tööinspektsiooni.

Seaduse kohaselt peab töökeskkonnaspetsialist olema töökeskkonna alal pädev, s.o olema läbinud vastava koolituse ning tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi. Esmajärjekorras tuleb valida spetsialist oma töötajate hulgast, kuid pädeva töötaja puudumisel tuleb kasutada ettevõttevälist teenuseosutajat. Vajaliku koolituse läbimisel võib tööandja ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi.

Vastava väljaõppe ja täiendõppe kord näeb ette, et vähemalt iga viie aasta järel peab töökeskkonnaspetsialist läbima täiendkoolituse. Enne viie aasta möödumist tuleb aga täiendõpe läbida, kui ettevõtte töökeskkonnas või töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi. Täiendkoolitus tuleb läbida ka juhul, kui tööinspektor peab seda vajalikuks või kui töökohas vahetatakse või uuendatakse tehnoloogiat või töövahendeid (näiteks tööstusettevõte võtab kasutusele uued tõste- või tootmisseadmed).

katre rugo

Jurist

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

P

ensionifondide vara on üheks heaks kapitali allikaks siseriikliku ettevõtluse ja taristu arendamisel. Selle abil on võimalik tugevdada kodumaist majandust ning hoida seda stabiilsena välismaiste finantskeskkonna mõjutuste eest. Suurem osa Eesti pensionifondide varadest liigub aga välisturgudele, mistõttu Eesti pensionifondid seda funktsiooni kohaliku kapitali allikana hetkel ei täida. Oleme seisukohal, et toetamaks Eesti majanduse konkurentsivõimet, tuleks suurendada pensionifondide investeeringuid siseriiklikku majandusse. Seetõttu esitasimegi rahandusministeeriumile pöördumise, milles tõime välja vajaduse võtta meetmeid, et senisest suuremal määral suunataks pensionifondide investeeringuid kodumaise majanduse arengu toetamiseks.

(c) Deisin | Dreamstime.com

Eesti majandusse investeeritakse vaid 5,4% pensionifondide varadest

Peame muret tekitavaks praegust olukorda, kus suuremat osa Eesti pensionifondidesse investeeritud varast ei suunata mitte kodumaise majanduse hüvanguks, vaid see liigub välismaale. Täpsemalt on praeguseks kohustusliku pensionisamba varadest investeeritud Eesti majandusse vaid ca 5,4% (millele lisanduvad hoiused) ning suurem osa pensionifondide varadest (ca 78%) on investeeritud välisriikidesse. Investeerides Eestisse vaid 5,4% pensionisamba varadest, ei paku Eesti pensionifondide varad kodumaise majanduse arenguks suurt tuge ning jätavad kodumaise majanduse ilma olulisest kapitalist, mille abil on võimalik elavdada kohalikku turgu, rahastades kodumaiseid ettevõtteid ja toetades nii innovatsiooni, tootlikkust kui ka uute töökohtade loomist ja seeläbi üldist majandusarengut.

Sealjuures ei sea Eesti siseriiklik õigus pensionifondide jaoks välisinvesteeringute tegemisel mingisuguseid piiranguid, ehkki vajadust suurendada kohalikke investeeringuid rõhutati ka 2015. a juulis vastu võetud investeerimisfondide seaduse eelnõu seletuskirjas. Seadusega viidi sisse küll mitmeid meetmeid, mille abil loodetakse investeerimist muuta tõhusamaks ja lihtsamaks, kuid meie hinnangul ei saavuta tehtud muudatused oma peamist eesmärki suurendada kohalikke

Riik peaks koos turuosaliste ning ettevõtlusorganisatsioonidega kavandama vajalikud meetmed, mis tagaksid kodumaiste investeeringute osakaalu suurendamise nii, et aastaks 2020 oleks pensionifondide investeeringute osakaal Eesti majandusse vähemalt 45%.

investeeringuid ilma täiendavate meetmeteta. Seega puuduvad Eesti seadusandluses piirangud, mis reguleeriksid pensionifondide vara investeerimist väljapoole Eestit või soodustaksid selle muul moel investeerimist Eestisse.

Teised riigid piiravad välisinvesteeringute tegemist

Eesti pensionifondide kõrge välismaiste investeeringute tase torkab silma ka võrdluses teiste Euroopa Liidu ja OECD riikidega. Näiteks on pensionifondide välisinvesteeringute tase Saksamaal ja Tšehhis ca 12% ning Rootsis ja Hispaanias ca 17% ehk kordades väiksem kui Eestis. Samuti on teistes ELi ja OECDsse kuuluvates riikides kehtestatud erinevaid piiranguid, mille abil hoitakse teatud osakaal pensionifondide investeeringutest riigis sees. Saksamaal on kehtestatud reegel, mille kohaselt peavad nende pensionifondide poolt tehtud välisinvesteeringud olema mõistlikul tasemel ning investeeringute määra hinnatakse jooksvalt. Poola on piiranud oma välisinvesteeringud seaduse tasandil, nähes ette, et

11

12

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

TU N N E LIIGET

välisinvesteeringud võivad pensionifondide investeeringutest moodustada maksimaalselt 30%. Piirangud pensionifondide välisinvesteeringutele on kehtestanud ka Soome: vabatahtlikud ja kohustuslikud pensioniplaanid võivad investeerida vastavalt kas 10% või 20% oma koguvarast OECDsse mittekuuluvatesse riikidesse. Portugal näeb ette 15% piirangu investeerimisel varadesse, millega ei kaubelda Euroopa Liidu või OECD poolt reguleeritud turul. Seega on selge, et erinevat tüüpi piirangute tegemine pensionifondide poolt välisinvesteeringute tegemisel on Euroopa Liidu riikide seas levinud.

Kaubanduskoja ettepanek

Kuna Eesti on ELi ja OECD riikide seas üks kõrgema väljapoole koduriiki suunatud investeeringute osakaaluga riike, kus vaid ligikaudu 5,4% kohustusliku pensionisamba varadest investeeritakse kohalikku majandusse, tegimegi ettepaneku võtta meetmeid investeeringute kodumaise osakaalu suurendamiseks. Seda enam, et paljud teised riigid, kus välisinvesteeringute tase on madalam kui Eestis, on kehtestanud välisinvesteeringutele piiranguid, leiamegi, et Eestis peaks kindlasti kaaluma meetmete võtmist, millega suunata investeeringud kohaliku majanduse arengusse. Täpsemalt tõime välja, et riik peaks koos turuosaliste ning ettevõtlusorganisatsioonidega kavandama vajalikud meetmed, mis tagaksid kodumaiste investeeringute osakaalu suurendamise nii, et aastaks 2020 oleks pensionifondide investeeringute osakaal Eesti majandusse vähemalt 45%. Selliselt oleks võimalik üha enam väärtuslikust pensionifondide varast suunata kodumaiste ettevõtete ja taristu arengusse, et tagada Eesti majanduse kiirem areng ja parem konkurentsivõime.

Kaubanduskoja pöördumisega on võimalik tutvuda meie koduleheküljel.

Konkurents

toitlustusvaldkonnas motiveerib pingutama

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

E

elmise aasta lõpus liitus kaubanduskojaga tuntud toitlustusettevõte Lido Eesti OÜ. Et neist rohkem teada saada, küsisime ettevõtte turundusjuhilt Tiina Köstilt mõned küsimused, mille vastused nüüd teieni toomegi.

Millega te teistest samas valdkonnas tegutsevatest toitlustusettevõtetest erinete?

Lidos valmistatakse toidud klientide silme ees ja igaüks saab enda soovi järgi koostada meelepärase toidukorra.

Lido valikus on ligi 260 rooga. Valmistame ainult üheks päevaks, kasutades hooajalisi tooteid ja looduslikke maitseained ilma kunstlike toiduvärvide ja säilitusaineteta. Iga retsepti jaoks valime ainult kõige kõrgema kvaliteediga tooteid. Lidos valmistatakse kõik road meie omas köögis – algusest lõpuni.

Supipuljongi keedame kohalikust toorainest, kotletid küpsetame värskelt valmistatud hakklihast, pannkookide valmistamiseks kasutame jahu, piima, muna ja täidiseks kohalikku kohupiima.

Oleme uhked oma salatibaari valiku üle, mis koosneb samuti värskest toorainest ja hooajalistest toodetest.

Kõrge kvaliteedi hoidmiseks teeme igapäevaselt tootekontrolle.

Kuidas ettevõttel hetkel Eestis läheb? Kus asuvad teie söögikohad? Kas kliendid on Lido hästi vastu võtnud?

Nende kuue aasta jooksul, mis on möödunud Lido esimese restorani avamisest Tallinnas Solarise keskuses, võime öelda, et praeguste näitajate põhjal on Eesti elanikud hästi omaks võtnud meie toitude maitse, kvaliteedi ja mitmekülgsuse.

Lido avas Tallinnas kolmanda restorani selle aasta veebruaris. 1,2 miljoni euro suuruse investeeringuga uus toidukoht asub Mustamäe Keskuses, 617 ruutmeetri suurune kliendisaal mahutab 360 külastajat.

Möödunud aasta märtsis avati Lido restoran ka uuenenud Ülemiste keskuses. Teise söögikoha avamisega kasvas Lido käive Eestis 2015. aastal eelmisega võrreldes ligi 55 protsenti ja suurenes ka klientide arv.

Lido restorani külastab päevas üle 2000 inimese.

13

14

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

Kus riikides veel Lido söögikohti leida võib?

Lido avab maikuus 2 uut restorani Berliinis ning lisaks Lido lihatööstuse.

Saksa köök on väga sarnane Lido köögile, mis pakub äratundmist ning suurepärase võimaluse uute maitsete avastamiseks.

Saksa turule sisenemisega oleme astunud järgmise suure sammu edasi.

Sisenemine uutele turgudele on osa Lido kasvupoliitika strateegiast, mis tähendab tulevikus tegevuse laiendamist kogu Euroopasse.

Lido plaanib omaloodud toitlustusäriga jätkata edasiliikumist uutele turgudele ja samas arendada turgusid, milles juba aktiivsed oleme. Uusi võimalusi kasutame, et tugevdada oma turupositsiooni veelgi.

Lätis on Lido restorane 11 ja üks Lido liha- ja kalatööstus.

Millised on teie tulevikuplaanid? Kas plaanite avada veel mõned söögikohad Eestis?

Eestis plaanib Lido tugevdada kohaliku turu tarbija- ja kliendifookust veelgi.

Soovime panna suurt rõhku kvaliteedile, menüüle ja pakkuda tulevikus innovaatilisi lahendusi meie klientidele.

Edendame nõudlust paremate toodete ja tootmistehnoloogiate järele ning aitame tarbijatel teha teadlikke valikuid.

Müügipunktide asukoha valikul oleme lähtunud turuolukorrast, mille sobivuse määrab turg ja klient.

Laienemine ei ole Eestis välistatud, konkurents on toitlustusvaldkonnas tugev ja see tunne paneb pingutama!

Liitusite alles suhteliselt hiljuti kaubanduskojaga. Mis teid selleks ajendas? Kuidas on senini suhtlus kojaga toiminud?

Kaubanduskoja liikmena on meil hea võimalus kaasa rääkida Eesti majanduspoliitilistes otsustusprotsessides.

Saada osa kaubanduskoja poolt pakutavatest koolitustest, seminaridest ja leida uusi koostööpartnereid Euroopas.

Selle lühikese ajaga oleme saanud väga hea ja toetava tagasiside kaubanduskojalt ja leidnud uusi võimalusi Lido brändi tutvustamiseks.

Küsis

Gerli Ööpik

Koda kutsub osalema

Kas minu ettevõte on kaitstud?

Aeg: 27. mai kell 9.30–13.30 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti Kaaskorraldaja: FocusIT OÜ

Seminaril antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas ettevõtte igapäevatöös tuvastada ettetulevaid ohte ja tagada kindlustunne, et teie infovarad oleksid piisavalt kaitstud ning ettevõtte toimimine tagatud. Hooletus infovarade haldamisel võib ohtu seada teie ettevõtte ellujäämise kui ka maine. Tõrked infosüsteemis, avalikuks saanud ärisaladus või lekkinud kliendiandmed - paraku on sellised olukorrad Eestis juba igapäevased. Seminaril räägitakse, mida saab ise ära teha, et oma ettevõtet kaitsta, kuidas võimalikke rünnakuid ära tunda ning mida reaalse ohu korral ette võtta.

Käsitletavad teemad • Millised on ohu- ja ründetrendid maailmas ja Eestis aastal 2016?

• Millised ründed ohustavad ettevõtteid?

• Kuidas rünnet ära tunda?

Lektoriks on Janek Part, FocusIT infoturbeekspert ja konsultant.

Osalemistasu kaubanduskoja liikmele on 50 eurot ja mitteliikmele 65 eurot. Hindalele lisandub käibemaks!

Korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse muudatusi.

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Teenuste osakonna spetsialist +372 604 0080 egeth@koda.ee

(c) Sunheyy | Dreamstime.com

Hiina kontaktreis Aeg: 4. detsember 2016 kuni 9. detsember 2016 Asukoht: Peking, Hiina Keel: inglise keel

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös EASiga korraldab 2016. aastal kontaktreisi Hiina, mis annab ettevõtjale võimaluse tutvuda sihtriigis kohapeal piirkonna võimalustega ja ettevõtluskultuuriga, kohtuda kohalike ettevõtjatega ning leida koostööpartnereid.

Kontaktreisi sihtkoht on Peking, mis on Hiina pealinn ning suurim majandus- ja ärikeskus.

Hiina majanduskasvu ümberstruktureerimise fookuses on siseriikliku tarbimise suurendamine. Trendid nagu linnastumine, sissetulekute suurenemine, laiema keskklassi tekkimine ning keskkonna- ja tervisealase teadlikkuse tõus mõjutavad tugevalt hiinlaste tarbimisvõimalusi ja -harjumusi ning tekitavad vajaduse uute toodete ja teenuste järele. Kuna Hiinas on suureks probleemiks keskkonna saastatus, annab see Eestile võimaluse oma puhast keskkonda ja siinseid tooteid (nt. toiduained, joogid, toidulisandid, ravimid, ilutooted, lastekaubad) Hiinas turustada.

Osalemistingimused Kontaktreisile kandideerimiseks palume ettevõtjal täita registreerimisavaldus ja juhul kui ettevõte kuulub kontserni, siis lisada sellele ka kontserni skeem. Dokumendid leiate EASi kodulehelt: www.eas.ee/kontaktreis Täidetud dokumendid saatke palun tiina.truuvaart@eas.ee Hiina kontaktreisil osalustasu ei ole, kuid ettevõtja tasub ise oma lennupiletite ja majutuse eest Hiinas. Lennupiletid ja majutuse broneerib kogu kontaktreisi grupile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projektijuht.

Kontaktreisile kandideerimise tähtaeg on 01.06.2016.

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

Lisainfo: Liisi Kirschenberg Projektijuht +372 604 0093 liisi.kirschenberg@koda.ee

16

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

Toscana päikese all

Kadi Elmeste Turismiturundus OÜ

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

T

urismiturundus OÜ on noor ettevõte, mis pakub turundusteenust turismiettevõtjatele, kellel on põnev pakkumine olemas, kuid vajalikud turundusalased teadmised puuduvad.

Ettevõte on spetsialiseerunud alustavatele ettevõtjatele ja pakub lisaks turundusteenust sithkoha esindajatele.

Kitsamaks valdkonnaks on toiduturismi arendamine sihtkohas, alustades projekti kontseptsiooni loomisest, turundusplaani koostamisest ja planeeritud tegevuste elluviimisest kuni kogu projekti koordineerimiseni. Erasmuse programm ettevõtjatele annab hea võimaluse saada ülevaade teises riigis sarnases valdkonnas tegutseva ettevõtte argipäevast. Ise ettevõttes kohapeal olles ei jää märkamata igapäevamured ja -rõõmud ning see on hea võimalus uute ideede genereerimiseks.

Itaalia sai valitud sobivaks sihtriigiks, et uurida turundamist toiduturismi võtmes. Itaalia on ju teadagi üks neist riikidest, mille maailmakuulus köök ja sealne elustiil on sageli põhjuseks, miks just see reisisihtkoht valitakse. Kuigi Itaalia kuulub viie maailma populaarsema turismisihtkoha hulka, ületades Eestisse saabuvate turistide hulka enam kui kümnekordselt, on sealsed probleemid Eestile mõneti sarnased. Probleemiks on Eestile sarnaselt tõsiasi, et turistide voog on kontsentreerunud suveperioodi ja madalperioodi atraktiivsuse suurendamiseks tuleb sihtkoha esindajatel koos ettevõtjatega ühiselt vaeva näha.

Seega ootasid Erasmuse raames sügis-talveks Toscanasse suundudes mitmed olulised küsimused vastamist.

Kuidas turundavad Toscana ettevõtted end madalperioodil? Kuidas teevad koostööd toiduturismi ettevõtted, et sihtkohta turundada? Kuidas veenda külastajat pikemaks ajaks piirkonda jääma? Kuidas saada kätte tähtsamad kontaktid ning nendest üles ehitada korralik võrgustik? Kuidas...?

Itaalias saadud kogemus näitas, et nendele küsimustele vastuste leidmiseks sai õige sihtkoht valitud – Toscana ettevõtted võtsid lahkesti vastu, jagasid meelsasti oma kogemusi ja kõik küsimused said vastuse. Lisaboonuseks oli see, et oma igapäevasest rutiinist väljudes said ka mõtted tuulutust ja igapäevatoimetustest eemaldumine andis hea võimaluse edasiste plaanide tegemiseks.

Erasmuse programmi raames oli võõrustajaks noor turismivaldkonnas tegutsev ettevõte Duomo 7, mis asub sealse suurima vaatamisväärsuse – Pisa viltuse kellatorni kõrval. Kuigi Itaalia võtab vastu ligi 50 miljonit turisti aastas, on sealgi suuremateks probleemideks turismi hooajalisus, külastuste lühiajalisus ja külastajate kontsentreerumine populaarsematesse kohtadesse. Duomo 7 roll ongi Pisa külastajate vastuvõtmine, nende kohapealne teenindamine ja suunamine maapiirkonda. Koos kohalike ettevõtjate abiga on nad koostanud üksikresisijatele suunatud väljasõite, et Pisa külastajad jõuaksid ka maapiirkonna ettevõtetesse ning looduskaunitesse kohtadesse. Toscanas on võimalusi muidugi rohkesti – on oliiviõli valmistajad, veinimõisad, juustufarmid, lisaks veel ilusad maastikud ja rannikualad. Maapiirkonna väikeettevõtete külastus tähendab külastjatele nii kohalike toodete degusteerimist kui ka reeglina kohaliku toiduaine kaasa ostmist. Sellist haruldast võimalust, kus saab otse tootjalt värsket kraami osta, oleks lihtsalt rumal mitte ära kasutada. Lisaks saab kauba peale üksikasjalikud kirjeldused otse omanikelt, kuidas kogu tootmisprotsess käib, sest suhtlemine on sealsetele elanikele üks meelistegevusi.

Itaalias veedetud sügis-talve jooksul said kinnitust varasemad mõtted – sealsed probleemid on kodukohale sarnased. Vaatamata koostatud pakettidele on külastajate piirkonda meelitamine keeruline, sest sageli on reisikava juba eelnevalt paika pandud ja kuigi huvi on olemas, siis piisavat ajavaru on ikkagi raske leida. Heaks alternatiiviks oli maapiirkonna tootjate ühisdegusteerimiste korraldamised, mis andsid võimaluse külastajatele osta kohalikku kraami otse tootjalt Pisas kohapeal ilma farmi külastamata. Kuna ettevõtjad on oma igapäevatoimetustega väga hõivatud, siis reeglina tuleb ettepanek ühisturunduseks just sihtkoha esindajate poolt, millega ettevõtjad sobivusel liituvad. Madalperioodi kasutatakse hea meelega ka lihtsalt puhkamiseks, et suveks energiat ammutada. Vajalike kontaktide poolelt oli heaks abiliseks Duomo 7 ja ühiselt korraldatud toidufestivalid, kus huvilised viiakse kokku kohalike tootjatega.

Erasmuse raames tekkis lisaks planeeritud tegevustele ka üks

huvitav koostöövõimalus. Nimelt on seal loodud külastajate vastuvõtuks sobivad tehnilised lahendused, mis on meil just plaanis enda sihtkohta luua. Näiteks on Pisas kasutusel väga mugav mobiilirakendus „Walking in the city“, mis aitab külastajal linnas liikudes leida kergesti kõik tähtsamad vaatamisväärsused ja nende kohta täpsemat teavet saada. Samuti on üle linna loodud puutetundlike ekraanide võrgustik, mis teevad selle abil külastajale kogu piirkonna info kergesti leitavaks, samas mõeldes ka neile, kellel nutitelefoni taskus ei ole. Pisas on äsja loodud ka põnev seiklusmäng „Aardejaht“, mis on suunatud nii linnaelanikele kui ka külalistele, et jõuda huvitavatesse kohtadesse, mis muidu jääks tähelepanuta. Innovatiivse tootena on Duomo 7 loonud interaktiivsed prillid, mis on kõigile külastajatele mõistliku hinna eest laenutamiseks. Art Glass prillidega Imede Väljaku hooneid vaadates aktiveerub videosalvestus, kus saab näha nii hoone ehitust kui ka ajaloolisi isikuid lugusid rääkimas. Kõik need tehnilised võimalused on loodud mind võõrustanud ettevõtte Duomo 7 poolt, mis andis hea võimaluse saada ülevaadet nii toodete juurutusprotsessi, haldamise kui ka kasutajate statistika kohta.

Erasmuse ettevõtjate vahetuse suureks plussiks võibki lugeda lisaks planeeritud sihtkoha tundmaõppimisele ja toiduturismi turundamisele ootamatu koostöövõimaluse tekkimist. Hiljuti Pisas turistidele loodud tehnilised rakendused on ilmselt need, mille kaudu saame peagi koostööd teha ja sealseid kogemusi siinse turismi arengu hüvanguks kasutada.

Kadi Elmeste viibis Erasmuse programmi raames sügis-talvel 2015–2016 Pisas Itaalias.

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastab Euroopa Komisjon.

17

Messid Saksamaal IFAT

Keskkonna tehnoloogia ja jäätmekäitlus

München

30.05.–03.06.2016

drupa

Rahvusvaheline trükitööstuse mess

Düsseldorf

31.05.–10.06.2016

CeMAT

Rahvusvaheline intralogistika mess

Hannover

31.05.–03.06.2016

ILA Berlin Air Show

Rahvusvaheline lennundus- ja kosmonautikamess

Berliin

01.–04.06.2016

AUTOMATICA

Automaatika ja mehhatroonika

München

21.–24.06.2016

GDS (suvi)

Rahvusvaheline jalatsite ja aksessuaaride mess

Düsseldorf

26.–28.07.2016

gamescom

Euroopa interaktiivse meelelahutustööstuse ja mängude mess

Köln

17.–21.08.2016

CARAVAN SALON

Maailma suurim autosuvilate ja suvilahaagiste mess

Düsseldorf

27.08 –04.09.2016

IFA

Rahvusvaheline maailma suurim olmeelektroonika mess

Berliin

02.–07.09.2016

Spoga+gafa

Aiakaupade mess

Köln

04.–06.09.2016

SMM

Rahvusvaheline laevaehituse, laevaehitustehnika ja vastava allhanketööstuse mess

Hamburg

06.–09.09.2016

Kind + Jugend

Rahvusvaheline beebi- ja lastekaupade mess

Köln

15.–18.09.2016

IAA

Rahvusvaheline veoautode ja eriotstarbeliste sõidukite mess

Hannover

22.–29.09.2016

WindEnergy Hamburg

Rahvusvaheline tuuleenergiaalane mess

Hamburg

27.–30.09.2016

EXPO Real

Ärikinnisvara ja investeeringud

München

04.–06.10.2016

EuroBlech

Rahvusvaheline lehtmetalli töötlemise mess

Hannover

25.–29.10.2016

Spielwarenmesse

Rahvusvaheline maailma suurim mänguasjamess

Nürnberg

01.–06.02.2017

Messid Berliinis Kontakt: Maarian Toom tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Kontakt: Mari-Liis Karjane tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Kerttu Taidre tel: 6276 947 e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

KAUBANDUSKOJA JA MATEK ASi GOLFITURNIIR 9. JUUNIL 2016 ALGUSEGA KELL 13.00 NIITVÄLJA GOLFIVÄLJAKUL Lühidalt reeglitest: Võistkonnad koosnevad 3–5 liikmest, kellest vähemalt 1 omab green card i ning vähemalt 2 mitte. Võistlejad, kellel ei ole green card i läbivad enne mängu lühiõpetuse.

Täpsemad reeglid ning võistluse juhend: ww.koda.ee/golf Osalemistasu võistkonna kohta: 199 eurot. Hinnale lisandub käibemaks.

Registreerimise tähtaeg on 2. juuni TURKISH AIRLINESI POOLT LÄHEVAD KÕIGI OSALEJATE VAHEL LOOSIMISELE EDASI-TAGASI PILETID KAHELE TÜRKI. Info ja registreerimine: Gerly Jostov · 604 0087 · gerly@koda.ee

GOLFITURNIIRI TOETAJAD

Keskkonnaministeeriumi meede „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“

riigihanketeated Ehitus, tooted, seadmed

Lätis hangitakse puidukaitsevahendeid.

Tähtaeg 13.06.2016. Kood 83

Ivo Krustok

Rootsis hangitakse puitu ja ehitusmaterjale.

Tähtaeg 31.05.2016. Kood 84

M

aa loodusvarade kiire ammendumine ja järjest süvenevad keskkonnaprobleemid, nagu kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine, mõjutavad meie igapäevaelu aina rohkem. Õnneks on kasvanud ka nendele pööratav tähelepanu mitte ainult keskkonnaaktivistide, vaid riikide, poliitikute ja ettevõtete ning kogu ühiskonna poolt.

Ettevõtted saavad keskkonna jaoks enim ära teha oma ressursikasutust analüüsides ning selle alusel süstemaatiliselt investeeringuid tehes. Ressursid, nagu vesi, pinnas, puhas õhk ja ökosüsteemi teenused, on väga olulised nii meie tervise ja elukvaliteedi jaoks kui ka toodete ja teenuste pakkumiseks. Alati ei mõelda aga sellele, kuidas neid võimalikult efektiivselt kogu nende olelusringi vältel hallata. Ettevõtjatel on ressursitõhususe parandamisest palju võita.

Tänapäeval lähtutakse ressursitõhususes ringmajanduse põhimõttest. Selle peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete korduskasutusele, parandamisele, uuendamisele ning ringlusesse võtmisele. Kõik see aitab lisaks keskkonna säästmisele tõsta ka ettevõtete konkurentsivõimet ja võimaldab jätkusuutlikku majanduskasvu.

Ringmajanduse ideaal on võimalikult väikeste kadudega tootmis- ja tarbimissüsteem, milles suunatakse ülejääke nii palju kui võimalik taaskasutusse, ringlusse või uute toodete tootmisse. Mida varem peeti jäätmeteks, kasutatakse nüüd ressursina. Isegi, kui sellise ideaali saavutamine on väga keeruline, on iga samm selle poole kasulik. Toodete ja

tootmisprotsesside ümberkujundamine aitab raiskamist minimeerida ja kasutamata jäänud tooted uuesti ressursiks muuta.

Lisaks ressursside säästmisele rõhutakse ka töökindluse tõstmisele, et vältida tõrkeid ettevõtte igapäevases töös ja tagada tavapärane toimimine. Nutikad arendused IT-süsteemides lubavad näiteks tootmisjuhil näha reaalajas detailset infot ressursside kasutuse kohta, hoolimata sellest, kas ta on ise tootmistsehhis kohal. Kui parasjagu ise pilku peal ei hoita, hoiavad protsessi kontrolli all erinevad automaatsüsteemid.

Sellise arengu toetamiseks ettevõtetes rakendab keskkonnaministeerium meedet „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“, mis toob Eestisse juurde selle ala teadmisi, eksperte ja investeeringuid.

Meede on rahastatud Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 struktuuritoetuste vahenditest ja on kogumahuga 222,85 miljonit eurot, millest 111,465 miljonit on Euroopa Liidu vahendid.

Meetme alla kuulub neli tegevust: teadlikkuse tõstmine, spetsilistide koolitamine, auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine.

Nende tegevuste sihtgrupiks on kõik ettevõtted, keskendudes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ning töötlevale tööstusele.

Teadlikkuse tõstmise raames plaanime korraldada järgmise viie aasta jooksul mitmeid koolitusi, konverentse, seminare ja infopäevi, mille eesmärk on jagada ressursitõhususega seotud teadmisi ning kogemusi. Neil osaledes

Eestis hangitakse tervisekeskuse projekteerimine ja ehitamine.

Tähtaeg 14.06.2016. Kood 85 Eestis hangitakse kliimaseadmete hooldustööd.

Tähtaeg 30.05.2016. Kood 86

Erinevad tarned

Rootsis hangitakse ümbrikuid, visiitkaarte ja kirjavahetuskaarte.

Tähtaeg 01.06.2016. Kood 87 Rootsis hangitakse värsket liha.

Tähtaeg 01.06.2016. Kood 88 Eestis hangitakse suurköögisisustust.

Tähtaeg 06.06.2016. Kood 89 Rootsis hangitakse kardinaid ja ruloid.

Tähtaeg 01.06.2016. Kood 90 Leedus hangitakse tuha kõrvalduse teenuseid.

Tähtaeg 31.05.2016. Kood 91 Taanis hangitakse erinevaid madratseid (sh õhk, vaht jms).

Tähtaeg 01.06.2016. Kood 92 Leedus hangitakse tekstiillõnga ja niiti.

Tähtaeg 30.05.2016. Kood 93

võta ü h e n d ust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

Leedus hangitakse ärikingitusi.

Tähtaeg 01.06.2016. Kood 94

Meditsiin

Eestis hangitakse meditsiinivarustust.

Tähtaeg 07.06.2016. Kood 95 Leedus hangitakse narkoosi- ja taaselustamisseadmeid.

Tähtaeg 14.06.2016. Kood 96 Leedus hangitakse meditsiinilisi abivahendeid ja kirurgilisi kindaid.

Tähtaeg 13.06.2016. Kood 97 Leedus hangitakse hammaste valgendamise tööjaamu.

Tähtaeg 03.06.2016. Kood 98

IKT

Eestis hangitakse IT-seadmeid suurele organisatsioonile.

Tähtaeg 30.05.2016. Kood 99 Eestis hangitakse seirekaameraid ja nende paigaldust.

Tähtaeg 06.06.2016. Kood 100 Eestis hangitakse õppeasutusele tulemüüri ja logianalüsaatori tugiteenust.

Tähtaeg 09.06.2016. Kood 101 NATO hangib IKT-teenuseid (konfidentsiaalseid, terviklikke, autentlikke ja tunnustatud turvateenuseid).

Tähtaeg 13.07.2016. Kood 102

Üleskutse huviavalduste esitamiseks. NATO korraldab sügisel nendega koostööst huvitatud ettevõtjatele NATO tegevusi tutvustava koolituse. Koolituse kestvus on kaks kuni kolm päeva. Reisi- ja muud osavõtuga seotud kulud on osaleja enda kanda. Osalejal peab olema NATO Secret luba.

Tähtaeg osavõtusoovi ja täidetud ankeedi edastamiseks on 27.05.2016.

v õta ü h e n d ust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

on muuhulgas võimalik teada saada, kuidas üks ressursikasutuse analüüs välja näeb ja millist kasu see ettevõttele võiks tuua. Esimesed infoüritused toimuvad juba selle aasta mais ja nende kohta saab täpsemalt lugeda keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt ressursitõhususe alampeatüki alt.

Selleks, et tagada ressursitõhususe analüüside kõrge kvaliteet, koolitatakse meetme raames vähemalt 40 ressursitõhususe audiitorit. Esimesed koolitused algavad 2016. aasta sügisel. Treenitud ressursikasutuse spetsialistide ülesanne on hinnata ettevõtete ressursikasutust neutraalsete silmadega ja anda soovitusi olukorra parandamiseks, mis lähtuvad praegu teadaolevatest parimatest praktikatest.

Ettevõtetel on 2016. aasta teisest poolest võimalus meetme raames saada ka ressursikasutuse analüüside läbiviimiseks toetust.

Suurim osa ettevõtete ressursitõhususe meetme vahenditest on investeeringute tegemine, mille sihtgrupp on töötlev- ja mäetööstus.

Ettevõttel on võimalik alates 2016. aasta sügisest saada meetmest Euroopa Liidu finantsvahendeid parima võimaliku ressursitõhusa tehnika soetamiseks ning ressursijuhtimissüsteemide ja IT rakendamiseks. Toetatakse tegevusi, mis on seotud tootmisprotsessi ümberkujundamisega ja mille eesmärk on vähendada ühe toodangu ühiku kohta kuluva ressursi kogust ning suurendada Eesti ressursitootlikkust.

Kui meetme raames olevad toetused auditite läbiviimiseks ja investeeringute tegemiseks on peamiselt suunatud töötlev- ja mäetööstusele, siis suurenenud teadlikkusest ja spetsialistide arvust saavad kasu kõik ettevõtjad.

Osaledes aktiivselt keskkonnaministeeriumi infoüritustel, saab kasulikke teadmisi nii Eesti kui ka Euroopa Liidu poolt pakutavatest toetustest, mida oma ressursitõhususe parandamiseks kasutada. Lisaks on nendel osaledes võimalik tutvuda ressursikasutust hindavate spetsialistidega ja saada ülevaade nii parimatest praktikatest kui ka lihtsatest nippidest, mida oma ettevõttes igapäevaselt rakendada.

Ettevõtjate koostöökonverents 2016, kontaktkohtumised ja külastused Moskvas

wikicommons

riigihanketeated

26.–27. mail Moskvas Venemaal

Olete oodatud osalema põnevale kahepäevasele üritusele, mis pakub võimalust ammutada teadmisi ettevõtlusteemasid käsitletavalt konverentsilt ja teha tutvust Vene majandusega, luua uusi ärisidemeid või tehnoloogiaalast koostööd B2B üritusel.

Valdkondlik rõhuasetus: • elektroonika, IT ja telekommunikatsioon; • biotehnoloogia; • modernne põllumajandus ja toiduained; • tööstuslik tootmine, materjalid ja transport; • tööstuste moderniseerimine koos integreeritud tehnoloogiatega ning kõrge tootlikkusega seadmed, masinad ja tööriistad; • vesiviljelus ja kalanduse tooted/ ressursid; • toiduainetööstus; • turism; • sotsiaalsed ja majanduslikud väljakutsed.

Tähtaeg B2B üritusele registreerimiseks: 18.05.2016. Osavõtt on tasuta.

Lisainfo: www.b2match.eu/rus2016

POLAGRA FOOD

Rootsi mööblitootja otsib Baltikumist kvaliteetsest puidust tugitooli puitkarkassi tootjat.

Kood: BRSE20160330001

moenädal ja kontaktkohtumised

Prantsusmaa metsamasinate ja -tehnika levitamisele spetsialiseerunud ettevõte pakub kaubandusvahendaja teenuseid metsatehnika ja -masinate tootjatele.

Kood: BRFR20160318001

wikicommons

wikicommons

mess ja kontaktkohtumised Poolas

koostööpakkumised

Torino FashionMatch 2016:

27. septembril 2016 Poznanis Poolas

Olete oodatud toiduainesektori põhjalikule ja laiahaardelisele messile ning looma otsekontakte B2B üritusel. Mess jaguneb sisult kolmeks: toiduainete töötlemise tehnoloogiad (POLAGRA TECH), pakendamine (TAROPAK) ja gastronoomia (POLAGRA GASTRO).

Tegemist on regiooni ühe suurema messiga, millel oli 2015. aastal 1000 eksponenti 30 riigist ning ca 60 000 erialast külastajat.

Registreerimistähtaeg: 09.09.2016.

Lisainfo: www.b2match.eu/b2b-food2016

2. juulil 2016 Torinos Itaalias

Torino moenädal kujutab endast 7 päeva (27.juuni–3. juuli) moelavasid, töötubasid ja üritusi ilusas Torino linnas. See on ideaalne koht, et luua uusi rahvusvahelisi kontakte, ammutada inspiratsiooni, uusi ideid ja alustada projekte, suheldes moeekspertide ja professionaalidega.

Sihtgrupp: • moedisainerid ja stilistid (tekstiil ja aksessuaarid); • noored disainerid ja tootjad; • tekstiili ja aksessuaaride tootmisettevõtted; • moetööstuse valdkonna edasimüüjad, jaemüüjad, agendid, tarnijad ja sisseostjad.

Kõrvalüritustena toimuvad ettevõttekülastused piirkonna tuntud moebrändide juurde. B2B osalejatele pakutakse võimalust oma kollektsiooni moelaval toimuval show’l tutvustada.

Suurbritannia haiglatarvete ja meditsiinitehnika, ühekordsete meditsiinitarvikute, instrumentide ning aparatuuri müügi ja turustamisega tegelev ettevõte (nt endobronhiaalsed ja endotrahheaaltorud, erinevad maskid, endo-söögitoru torud, matid, markerid, linad jne) pakub kaubandusvahendaja teenuseid uuenduslike meditsiinitarvikute toodete tootjatele.

Kood: BRUK20160401001 Hollandi VKE, kes on spetsialiseerunud A-brändi kvaliteetsete uuenduslike tööstuslike puhastusvahendite tootmisele ja arendamisele, otsib edasimüüjaid kaubanduslepingu alusel Euroopas ja Lähis-Idas.

Kood: BONL20160321001 Islandi VKE, kes tegeleb beebidele magamistoodete tootmisega, otsib turustajaid Euroopas ja USA-s oma ainulaadsele patenteeritud nukule.

Nukk imiteerib lähedast hooldajat rahustavate helide, tõeliste südamelöökide ja hingamisega.

Kood: BOIS20160415001 Poola valgusteid ja valguskonstruktsioone müüv ettevõte pakub sisevalgustuse ja mööblitootjatele ning disaineritele kaubandusvahendaja teenuseid kodusisustustoodete levitamise alal (nt mööbel, lambid, kodukaunistused ja -dekoratsioonid).

Kood: BRPL20160309002 Rumeenia hambaravi ja meditsiinitarvete, -vahendite ja -seadmete levitamisele spetsialiseerunud ettevõte (nt erakliinikud, haiglad ja tervisekeskused) pakub kaubandusvahendaja teenuseid huvilistele, kes soovivad siseneda Rumeenia turule.

Kood: BRRO20160328001 Islandi VKE, kes tegeleb kohalikust Islandi kalast 100% looduslike kollageeni sisaldavate nahahooldustoodete ja toidulisandite tootmisega, otsib edasimüüjaid.

Kood: BOIS20160418001

Tehnoloogia märksõnad: • innovatiivsed tekstiilist materjalid; • tekstiilkiud; • jalanõud, nahatehnoloogiad.

Leedu kaminate, korstnate ja metallosade tootja otsib ventilatsioonõõnesplokkide tarnijat. Tooted peavad vastama EN 12446 sertifikaadile ja nõuetele.

Kood: BRLT20160407009

Registreerimistähtaeg: 29.06.2016 Osavõtt B2Bl tasuta.

Brasiilia pastöriseeritud ja külmutatud puuviljast viljaliha tootja otsib edasimüüjaid.

Kood: BOBR20160218002

Lisainfo: www.b2match.eu/to1-fashionmatch

võta ü h e n d ust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised

RoboBusiness Europe 2016: robootikanäitus ja konverents

Armeenia toiduimportimisettevõte, kes eelkõige impordib liha (looma-, sea-, linnuliha ja kala) ja toidukaupu (nt erinevad õlid, maapähklid, kondenspiim, kohv jne), pakub kokkuleppel levitamisteenuseid külmutatud liha ja toidukauba tootjatele.

Kood: BRAM20160312001

Itaalia roostevabast terasest ja niklist juveelehete tootja otsib edasimüüjaid.

Kood: BOIT20160324002 Leedu korstnate ja kaminate tootja otsib roostevabast terasest korstnariivide tootjat.

Kood: BRLT20160407003 Prantsusmaa vaarikakasvatusega tegelev ettevõtja otsib orgaaniliste taimekahjurite tõrjevahendite ja eeterlike õlide (geraniol, tansy) tarnijat. Ettevõte võib kaaluda ka sünteetilise geraniol´i tarnimist.

Kood: BRFR20151201003 Itaalia väikeettevõte otsib bambusest päikeseprillide tootjaid. Prillid peavad vastama teatud nõuetele, nt raamid on valmistatud bambusest ja küljel on kangast dekoortemplid (Itaalia VKE nimega), prillidel peavad olema flex-hinged.

Kood: BRIT20160216001 Hispaania ettevõte, kes on spetsialiseerunud erinevate toiduainete hulgimüügile, otsib turustajaid oma aaloemaitseliste jookide jaoks.

Kood: BOES20160208003 Suurbritannia looduslike elupaikade säilitamise ja uunenduslike loomade toitumiskohtade disaini ja müügiga tegelev ettevõte pakub ettevõtetele, kes tegelevad loomade toitumiskohtade tootmisega (nt ümbertöödeldud plastikust, bioplastikust või puidust linnusöögimajad, kitsesõimed jne) kaubandusvahendaja teenuseid.

Kood: BRUK20160410001 Poola naistepesu tootja otsib edasimüüjaid Euroopa Liidust.

Kood: BOPL20160302002 Soome VKE, kes tegeleb turba baasil orgaanilise kosmeetika toomisega, otsib esidajaid ja turustajaid Euroopast, eriti Rootsist, Saksamaalt, Eestist ja Prantsusmaalt.

Kood: BOFI20160323001

v õta ü h e n d ust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

wikicommons

Prantsusmaa veoautode hooldus- ja remonditeenuseid pakkuv ettevõte otsib varuosade ja abiseadeldiste ning veoauto tarvikute tootjaid/ edasimüüjaid.

Kood: BRFR20160315001

wikicommons

Suurbritannia „tee-seda-ise“ (DIY) ja kodutoodete müügile spetsialiseerunud ettevõte pakub kaubandusvahendaja teenuseid nii vaipade, mattide, uuenduslike elektri-, köögi-, käsitöötarvikute kui ka lemmikloomakaupade tootjatele.

Kood: BRUK20160224003

Israel Mobile Summit 2016: mobiilsete rakenduste konverents ja kontaktkohtumised

1.–3. juunil 2016 Odenses Taanis

Olete oodatud osalema RoboBusiness üritusel, et tutvuda maailma juhtivate ekspertidega robootikaturul ja äriarenduses. Ürituse fookuses on luua sidemeid robootikatööstuses arendajate ja lõppkasutajate vahel.

Osalemine võimaldab robootika valdkonnas tegutsejatel end kurssi viia viimaste arengutega, sh tegutsemise taktikate, rahastamise, partnerlussidemete loomise, turundusstrateegiate ja kommertsialiseerimisega.

Valdkondlikud märksõnad: elektroonika, mikroelektroonika, automaatika, robootika kontrollsüsteemid, elektroonikakomponendid ja -seadmed, andmetöötlus ja süsteemid, IT- ja telemaatilised aplikatsioonid, protsesside juhtimine ja logistika, pakend ja käitlemine, liiklus, mobiilsus jm.

14. juunil 2016 Tel-Avivis Israelis

Olete oodatud osalema kord aastas toimuvale üritusele Iisraeli, mis on mobiilsete lahendustega tegelejatele (tarkvara, aplikatsioonid) tippsündmuseks regioonis. Üritusel on võimalik leida uusi ideid ja motivatsiooni, koostööpartnereid ja kliente või hoopis kanda kinnitada Iisraelis ning kohtuda sektori oluliste esindajatega.

Fookuses on mobiilsed aplikatsioonid.

Ühe päeva osalustasu on 250 eurot, kolme päeva aga 600 eurot (sisaldab konverentsi, näituse külastust ja toitlustust).

Teised märksõnad: mängud, meelelahutus, tootlikkus, teenused, fotod, video, muusika, kaardid, asukoht ja navigatsioon, m-kaubandus ja m-maksed, reklaam, rahasse arvutamine, uudiste aplikatsioonid, äppide avastamine, äppide testimine, optimeerimine, äppide arendamise raamistik, elustiil, reisimine, hariduslikud ja sotsiaalsed rakendused, otsingu äpid, analüütilised äpid, m-tervis.

Registreerimistähtaeg: 25. mai 2016

Registreerimistähtaeg: 13. juuni 2016

Lisainfo: my.eventbuizz.com/event/ robobusiness-europe-2016/detail/ registration

Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/IMS2016

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

Koda kutsub osalema

Kus jookseb piir töötaja andmete kasutamisel?

Aeg: 26. mai 2016 kell 11.00–15.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Formaat: koolitus Kaaskorraldajad: Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon

Tänane seadusandlus seab selged raamid, millistel alustel võib töötaja isikuandmeid ettevõttes koguda ning säilitada. Koolitusel räägimegi, millised praktilised probleemid selles vallas võivad ette tulla.

• Mida tuleb silmas pidada töötaja värbamisel?

• Kas ja milliste vahenditega on tööandjal õigus tööruumides liikumist ja tööülesannete täitmist kontrollida?

• Kas töötelefoni ja tööarvuti kasutust võib jälgida?

• Kas töö- või ametiautodel tohib kasutada asukoha tuvastamist võimaldavaid seadmeid?

• Selgitame töötajate terviseandmete kogumise ja säilitamise nõudeid.

• Anname soovitusi töösuhte lõppemise korral.

• Käsitleme viimaseid Riigikohtu lahendeid ning anname nõu, kuidas nende pinnalt on tööandjal kõige mõistlikum edaspidi käituda.

• Millistes töösuhete teemades ettevõtjad enim eksivad ning kuidas vigu vältida?

Koolituse viivad läbi kogenud valdkonna eksperdid Kadri Levandi, Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor ja Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamisjurist.

Koolituse maksumus on 25 eurot, lisandub käibemaks.

Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ja lõuna.

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar +372 604 0080 egeth@koda.ee

23

E u roo pa u u d i s e d

Pangateenuste rohelisest raamatust ehk samm ELi ühtse

digitaalse identimise suunas

Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

(c) Leungchopan | Dreamstime.com

S

ellest, et EL loob kapitaliturgude liitu, on juba mõnda aega räägitud. Oleme meiegi ELi erinevatest ettevõtmistest selles valdkonnas rääkinud. Nüüd on EK astunud järgmise sammu kapitaliturgude liidu loomise suunas ja üllitanud rohelise raamatu piiriüleste jaefinantsteenuste osutamist takistavate probleemide väljaselgitamiseks.

Selle täpne pealkiri on roheline raamat jaefinantsteenuste kohta: „Paremad tooted, suurem valik ja rohkem võimalusi tarbijatele ja ettevõtjatele“. Selles on hulganisti küsimusi (üle 30), et uurida, kuidas võiks Euroopa jaefinantsteenuste turgu, mis hõlmab kindlustust, laene, makseid, arveldus- ja säästukontosid ning muid jaeinvesteerimistooteid, rohkem avada. Muide, eelmine, üsna sarnase sisuga roheline raamat ringles ca 8 aastat tagasi. Paistab küll nii, et selle eelmise rohelise raamatu kõige konkreetsemaks tulemuseks on praegune versioon. Alljärgnevalt tutvustan mõningaid selles sisalduvaid ettevõtjale võimalikku huvi pakkuvaid küsimusi ja EMSK (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) poolt neile antavaid vastuseid. Vastused pärinevad EMSK arvamusest „Jaefinantsteenused ja kindlustus“. Üldiselt võib öelda, et peamiselt tegeleb roheline raamat reageerimisega digiteerimisega seotud küsimustele. Kumab läbi arusaam, et digiteerimine võib aidata alandada hindu ja parandada toodete võrreldavust ning anda seega tarbijatele finantsvalikute tegemisel suurema mõjuvõimu. Pikas plaanis peaks digiteerimine võimaldama ettevõtjatel tooted kõikjal ELis kättesaadavaks muuta. See aga tähendab ühtse turu paremat kättesaadavust. Teine rohelises raamatus tõstatatud oluline küsimus käsitleb kindlustunde ja usalduse suurendamise võimalusi.

EMSK on omakorda veendunud, et rohelises raamatus esile toodud jaefinantsteenuste turgude killustatuse põhjuseks on riiklike ja kohalike tegurite koosmõju toodete ja teenuste hindadele ning nii nõudluse kui ka pakkumise alased probleemid, mis vajavad lahendusi.

EMSK hinnangul on peamised pakkumisega seotud poole (ehk pankade, muude finantsasutuste ja kindlustusfirmade) probleemid järgmised: • riiklike normide ja maksusüsteemide erinevused ning muud tegurid, mis mõjutavad äritegevuse kulusid; • klientide isiku piiriülese tuvastamise keerulisus ja nende vahendite päritolu kindlaksmääramine; • klientide varade piiriülese hindamise ja

tagatisest tulenevate kohustuste täitmisele pööramise keerulisus; • erinevad õigusmehhanismid liikmesriikides, eriti seoses tagatiste arestimisega (st võõrandamise täitemenetluse pikkus, notari kasutamise vajalikkus, erinevad maa registreerimise eeskirjad).

Peamised nõudlusega seotud poole (ehk tarbijate) probleemid on aga järgmised: • tarbijad, kes on oma riigis asjaomase kaitsetasemega harjunud, ei saa teises liikmesriigis samasugusele kaitsetasemele toetuda; • Euroopa õigusnõuete täitmise ebaühtlane järelevalve; • eri liikmesriikides finantsteenuste tarbijate ebavõrdne juurdepääs kohtuvälistele õiguskaitsemehhanismidele; • keelebarjäär; • finantsnõustajate oskuste ja kvalifikatsioonide kohta nõuete kehtestamine on riikide reguleerivate asutuste eelisõigus, kuid need ei ole liikmesriikides ühesugused. On vähe pädevaid finantsnõustajaid, kes annaksid objektiivseid nõuandeid, eriti piiriüleste ostude puhul.

EK küsimus: Mida on võimalik teha ELi tasandil ettevõtete toetamiseks uuenduslike digitaalsete finantsteenuste loomisel ja pakkumisel kogu Euroopas, tagades seejuures kohasel tasemel turbe ja tarbijakaitse?

EMSK seisukoht: Pangad on suurimad finantsteenuste pakkujad ja ka neid tuleks julgustada võtma kasutusele digipöörde poolt pakutavaid võimalusi. Selleks peavad neile kehtima samasugused eeskirjad nagu nende konkurentidele, kes pakuvad sarnaseid teenuseid, mistõttu oleks vaja läbi vaadata pankade reguleerimise peamised tasandid paljudes valdkondades, et tagada võrdväärsed konkurentsitingimused järgmistes küsimustes: usaldatavusnõuded, makseteenuste osutamine, nõuete kohaldatavus kliendi tundmise ja rahapesu tõkestamisega seotud korrale, soovitused maksete turvalisuse kohta, ülimoodne elektrooniline turvalisus.

Valdkond – elektroonilise allkirja ja isiku tuvastamise võimaldamine

EK küsimus: Kas on vaja täiendavaid meetmeid rahapesuvastast võitlust käsitlevate õigusaktide kohaldamise täiustamiseks ELi tasandil, eelkõige selle tagamiseks, et teenuseosutajail oleks võimalik tuvastada klientide isikut eemalt, säilitades samas praeguse raamistiku nõuded?

25

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

Inn o v a t s i o o n i v e e r g

EMSK seisukoht: E-identimise eeskirjad ning kliendi tundmise ja rahapesuvastase võitlusega seotud nõuded on endiselt erinevad. Kehtivate eeskirjade kohaselt on isiku püsikliendiks võtmiseks vaja isik tuvastada ja isikut hinnata. Niisuguste nõuetega piiratakse täielikult digitaalsete finantsteenuste arendamist, tekitatakse olulisi takistusi uute klientide vastuvõtmisel ja suurendatakse kulusid.

Vaja on täiendavaid meetmeid, et kõrvaldada kitsaskohad, mis tekivad üleeuroopalise e-identimise ja elektroonilise allkirja mehhanismi puudumisest liikmesriikide tavade erinevuste tõttu.

Ehkki eeskirjadega kehtestatakse liikmesriikidele ühised normid digitaalallkirjadele, takistab nende piiriülest tunnustamist see, kuidas kohalikud ettevõtjad neid eeskirju kohaldavad. Kohalikud digitaalsed ettevõtjad ei ole omavahel ühendatud ning see piirab nende suutlikkust pakkuda Euroopa tarbijatele täielikult digiteeritud finantsteenuseid.

EK küsimus: Kas on vaja täiendavaid meetmeid e-identimise ja e-allkirjade juurutamise ning kasutamise soodustamiseks jaefinantsteenuste valdkonnas, sh turbenõuete seisukohast?

EMSK seisukoht: Jah, vaja on järgmisi meetmeid: • sõltumatute sertifitseerimisasutuste loomise toetamist, et tuvastada digitaalsete klientide isikusamasus ja uurida klientide isiku tunnustamist; • eeskirjade vastuoluliste aspektide selgitamist seoses isiku digitaalse tuvastamisega ning rahapesuvastast võitlust ja kliendi tundmist käsitleva korraga; • koostöö loomist finantsettevõtjate ning Euroopa ja riiklike reguleerivate asutuste vahel, et arendada digitaalsete allkirjade identimise ühiseid norme, mida kohaldatakse ka avaliku sektori asutustele ja finantsettevõtjatele; • võimaluse kaalumist võtta kasutusele ühtne Euroopa digitaalse identimise ja digitaalsete allkirjade süsteem, mille põhjal saavad lõppkokkuvõttes tuvastada tarbija isikut ka finantseerimisasutused.

Milleks peaksid ettevõtted

mitmekesisusega tegelema?

Vahendas

Piret Potisepp

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

(c) Alena2909 | Dreamstime.com

26

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

E

elmisel kuul, täpsemalt 13. aprillil, tähistati rahvusvahelist mitmekesisuse päeva. Sel päeval korraldavad erinevad organisatsioonid üle maailma mitmekesisusega seotud üritusi. Üllatusin, kui nägin esinduslikku nimekirja Eestis asetleidvatest üritustest. Milleks üleüldse peaksid ettevõtted mitmekesisuse teema peale mõtlema ja selllega tegelema?

Organisatsioonis mitmekesisusega tegelemine on lihtsam ja soodsam, kui paljud alguses ette kujutavad.

Kas ja kus peitub tulu?

Just sellele küsimusele püüdis omalt poolt vastuse anda Gary Baker, E&Y-i jätkusuutlike teenuste valdkonna juht, kes Eestit sel päeval külastas. Kohe oma ettekande alguses ladus konsultant lauale relvitukstegevad faktid. E&Y-i poolt läbiviidud uuringust selgub, et ettevõtted, kes on mitmekesisusega strateegiliselt tegelenud, on võrdluses ettevõtetega, kes teemaga ei tegele, kasvatavad 45% suurema tõenäosusega oma turuosa; neis ettevõtetes on 19% kõrgem töötajate retention rate; 57% parem meeskonna koostöö ning 70% kõrgem edukus uutel turgudel. Gary täiendas uuringut kommentaariga, mis pole vähem kõnekas – tihtilugu võib tulu olla hoopis kaudne. Näiteks töötajate pikemaajalisem püsimine organisatsioonis, mis aitab kokku hoida värbamis- ja uue töötaja sisseelamise kuludelt. Kaudne tulu on ka kasvanud klientide rahulolu või üleüldine ettevõtte kuvandi paranemine.

Mitmekesisus ja jätkusuutlikkus

Huvitav on see, et Eesti ettevõtted üldjuhul ei seosta oma mitmekesisusse panustavaid tegevusi vastutustundliku ettevõtlusega. Või vähemalt ei too nad näidetena neid tegevusi esile, kuigi võiksid seda teha. Samas rõhutas Gary korduvalt, et mitmekesisuse teemaga ei saa tegeleda projektipõhiselt.

Vastasel korral ei tasu loota suurt tulu ja kasu. Ta toonitas, kuivõrd on oluline läheneda teemale jätkusuutlikult.

Et mitmekesisusest tõelist tulu saada, peab seda teadlikult juhtima. Uuring, kus vaadeldi homogeenseid ja erineva taustaga

inimgruppe, nende tööd ning anti neile erinevaid ülesandeid lahendada, tõi selle ilmekalt välja. Võrdluses homogeensete gruppidega erines ülesannete lahendamises oluliselt eri taustaga rühmade saavutustase. Neis rühmades, mis olid hästi juhtitud, jõuti kiiremini ja keerukamate lahendusteni. Gruppides, mis olid halvasti juhitud, oli saavutustase aga, võrdluses homogeensete gruppidega, madal. See kinnitab ilmekalt, et mitmekesisusega peab juhtimistasandil väga palju tegelema, ei saa lootma jääda, et asjad lihtsalt juhtuksid.

Kõlab ehk loosunglikult, kuid Gary tõi näitena Rootsis läbiviidud ja kuus aastat väldanud uuringu. Uurijad kõrvutasid sel ajavahemikul Rootsi kaubavahetust 189 erineva riigiga ning immigrantide arvu neist riikidest Rootsi. Selgus, et 10% immigrantide arvu kasvul konkreetsest riigist kasvas eksport 10% ning import 9% samast sihtriigist. See võiks kõnetada igat Eesti ettevõtet, kel vähegi ambitsiooni välistrugudele laienemiseks.

Lõpetuseks midagi väga olulist. Organisatsioonis mitmekesisusega tegelemine on lihtsam ja soodsam, kui paljud alguses ette kujutavad. Kas ja kui palju tegelikult need printsiibid kohalduvad väikeettevõtjatele? Gary väitel ei ole siin vahet, peamine sõnum jääb samaks – kui mitmekesisus on juhtkonna tasandil tähtsustatud teema, millega tegeletakse strateegiliselt, tõuseb sellest ka tulu.

17. mail korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Eestis ja AmChamiga mitmekesisuseteemalise äriseminari, kus oma kogemusest räägib Süüria taustaga Ameerika ettevõtja doktor Yahya M. Basha, millele järgneb arutelu Eesti ettevõtjatega.

Jooksev info ürituse kohta MKMi veebis ja Facebookis.

27

Mongoolias tegutsemine nõuab külma närvi E

kspordi Akadeemia sihtturuseminari peateemaks oli sel korral Mongoolia äriturg. Lühikese ülevaate Mongoolia majandusest, inimestest ja kultuurist andsid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Aasia infokeskuse projektijuht Liisi Karindi ja Arctic Finland House OÜ tehase juht Jaan Mõtsnik.

Kahe suurriigi, Venemaa ja Hiina, vahel asetseva Mongoolia majandust iseloomustavad sõltuvus importtoodetest ning rõhuasetus kaevandussektorile. Ekstreemsed ilmastikuolud on väljakutseks nii sealsetele elanikele kui ka majandusele. Mongoolias elab ligi 3 miljonit inimest, neist ligi 45% pealinnas Ulaanbaataris. 2016. aastaks prognoositakse Mongoolia majanduskasvuks 0,1-2,0%. Hetkel asub Mongoolia keskmisest kõrgema sissetulekuga riikide hulgas.

Mongoolia majanduse väljakutsed Mongoolia majanduskasvuks prognoositi eelmisel aastal 18%, kuid tegelikkuses oli kasv vaid 2,3%. Põhjuseks toob Liisi Karindi ootamatu majanduskriisi, valed poliitilised otsused ning liiga ühekülgse majandusmudeli.

Majanduslikes suhetes on Mongoolia valitsus naabritega ettevaatlik, üritades nii oma kohalikke ettevõtteid kaitsta. Paar aastat tagasi võttis Mongoolia valitsus vastu seadusmuudatuse, millega võeti tagasi mõned tegevuslitsentsid, mida oli juba välja antud, sh ka Hiina firmadelt. Seetõttu lahkusid paljud investorid riigist, sest kui riik ei suuda tagada regulatsioonide jätkusuutlikkust, ei ole selline keskkond kuigi sobilik äri tegemiseks.

Samamoodi tõdes Karindi, et Mongoolia majandus on liiga ühekülgne.

Töötlev tööstus on peaaegu olematu,

kuna pole piisavalt oskustööjõudu või on väljaõpe puudulik, samuti on investorite põud. Riigis kaevandatav toormaterjal eksporditakse välja ning valmistooted imporditakse sisse. Kõik kokku on muutnud Mongoolia importtoodetest sõltuvaks. „Fakt on see, et Mongoolia istub varanduse otsas.

Rohkem on poliitilised otsused need, mis majandusolukorda mõjutavad kui majanduse enda pakutavad võimalused,“ sõnas Karind.

Ekstreemsete ilmastikuolude ehk tsud’i kartuses ei julgeta nii kergekäeliselt pikaajalisi plaane teha. Kuid tsud’i kartus ei ole vaid kultuuriline eripära. Kõige külmemal perioodil novembrist veebruarini majandustegevust lihtsalt ei toimu.

Ärisuhted ja kultuur

Karindi sõnul on kohalikud nagu üksiku mäe jalamil looklev jõgi. Jõgi

Anu-Mari Kivisiv

Aasia Uuringute Koda Eestis Tallinna Ülikool

voolab kord ühele ja kord teisele poole, suutmata otsustada, kuhu täpselt voolata. Mongolid on sarnased. Nad on väga muutliku meelega ning osa juttu jookseks neist justkui mööda. Jaan Mõtsnik lisas juurde, et närvi ei tasu siiski minna: „Võrreldes eurooplastega on nad väga emotsionaalsed ja teevad algul palju poleemikat, kuid siis rahunevad maha ja saab asjadest edasi rääkida. Esimese emotsiooni peale ei tasu reageerida.“ Külma närvi säilitades võib juba ühe kontakti loomisel väga kaugele jõuda. Jaan Mõtsniku ning Arctic Finland House OÜ jaoks oli esimene kokkupuude üsnagi juhuslik: „Tootmine ja firma ise on kõik Eestis, kuid firma omanik elab Soomes Tamperes, ja ühel päeval astus keegi, kes oli Mongooliaga seotud, uksest sisse ja nii see suhtlus alguse sai.“ Mongoolias on endiselt olulised

klannisuhted ja äri aetakse klannisiseselt. Alati leitakse perest ehk klannist keegi, kes äriidee ellu viiks. „Kui ise ei tegele, siis on kohe vend või õde võtta, kes tegeleb. Kuid kui kord on jalg majanduseliidi ukse vahele saadud, on lihtne uusi kontakte sealt edasi luua“ kinnitab Karindi.

Mõtsniku sõnul on oluline teha toode ja ärikontseptsioon väga lihtsaks ning varuda aega läbirääkimisteks, et hilisemaid arusaamatusi vältida.

Kehtib loogika – üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Valmis tuleks olla ka väljaõppe korraldamiseks.

Kuigi vanem generatsioon räägib vene keelt ning noorem inglise keelt, toonitasid mõlemad esinejad, et mongoolia keeleta Mongoolias äri teha ei saa. Sellega peab iga ettevõtja arvestama, kes soovib sealsel turul edu saavutada.

Mida ja kuidas turule viia?

Mõtsniku arvates on ehitusvaldkonnas kasvuruumi palju. Sealsele turule võib minna peaaegu kõigega, kuid eriline nõudlus on värvide, lakkide ja muu taolise järele. Sama kehtib ka tekstiilitööstuses. Mongoolia kašmiir on üks maailma kvaliteetsemaid, kuid viletsad värvid ja vanad masinad ei lase potentsiaali täielikult ära kasutada. Esteetiliselt meeldivad kohalikele kirevad toonid, eriti helesinine, punane, roheline ja kollane. Selliseid värve kohtab nii moes kui arhitektuuris.

Tuleb valmis olla, et skandinaavialikud pastelsed toonid Mongoolia turule ei sobi. Enne turule viimist tuleb teha korralik kodutöö, et suuremaid ebaõnnestumisi vältida.

29

(c) Jnerad | Dreamstime.com

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

30

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA räägib

tuleviku tööst

Tiia Randma OSKA arendusjuht ja Kutsekoja juhatuse liige

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

OSKA

on tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.

OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.

Esimesi OSKA tulemusi esitleti 20. aprillil ja neist selgus, et lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist. Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste arendamisele ja tulevikuametite õpetamisele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades peavad kaasa aitama nii koolid, tööandjad kui hariduse valdkonda kujundavad institutsioonid.

(c) Szpytma | Dreamstime.com

Vaja kõrgemat lisandväärtust tootvaid töötajaid

OSKA uuringutest selgus, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb lähema 10 aasta jooksul suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu, mida saavad teha nii koolid kui tööandjad, soodustades töötajate õppimist ja kooli lõpetamist, et väheneks koolist väljalangevus.

Uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks vajatakse kõigis majanduse valdkondades kokku aastaks 2020 tänasest 1,5 korda rohkem IKT-spetsialiste. Selleks on vaja, et vähemalt 70 protsenti IKT erialadel õppe alustajatest jõuaks lõpudiplomini. Seetõttu on oluline vastuvõtu suurendamise asemel toetada õppijate jõudmist lõpetamiseni.

OSKA raportitest selgub, et arvestusala valdkonnas on täna kutsehariduse tasemel raamatupidajate ületootmine, mistõttu soovitabki raport haridus- ja teadusministeeriumil vähendada koolitustellimust. Samal ajal on aga puudu analüütiliste oskustega magistritasemel haridusega arvestusala spetsialistidest, kes suudaksid suurandmeid analüüsides tuua välja neist juhtimisotsuste jaoks olulise.

Samuti ütleb analüüs, et suure tõenäosusega kaob lähiaastatel 150-250 lihtsamat tööd tegevate raamatupidajate

töökohta aastas, mida praegu täidavad valdavalt kõrgharidusega naised vanuses üle 45 aasta.

Metsandus on üks kasvuvaldkondadest

Metsandus ja puidutööstus on kasvuvaldkonnad, kuhu ettevõtjad investeerivad töökohtade loomiseks väljaspoole Tallinnat ja Harjumaad, seega maapiirkondadesse. Paraku on kohapeal raske leida sobivate oskustega tööjõudu.

Tööandjad ootavad tasemeõppest suure pildi nägemise ja praktiliste oskustega töötajaid, kes on võimelised kiiresti töösse panustama. Selleks on vaja siduda tasemeõpe tihedamalt praktiliste oskuste omandamisega, aktiivõppemeetodite ning praktikaga.

Eriti oluline on see metsanduse ja puidutööstuse valdkondades, kus uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seoses on vaja lisandväärtuse tõstmiseks tehnilise joonestamise oskusega insenere, liinioperaatoreid ja ka harvesterijuhte kettsaega töötavate raietööliste asemel.

OSKA uuringud soovitavad loobuda bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse õppekavade selgest eristamisest.

Selleks on vaja muuta ülikooliseadust, rakenduskõrgkooli seadust ja kõrgharidusstandardit ning tuua kõrghariduse esimese astme õppekavades võimalus valida kolmandal õppeaastal akadeemilisema või rakenduslikuma suuna vahel.

OSKA esimeste tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel: oska.kutsekoda.ee.

31

32

eesti kaubandus-tÜÜstuskoja teataja 5 / 2016

Kaubanduskoja Kevadball 2016

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

aprillil toimus Estonia kontserdisaalis traditsiooniline kaubanduskoja Kevadball. Meelelahutuse eest hoolitsesid E-orkester koos solistide Gerli Padari ja Ott Leplandiga ning Dance Factory tantsijad.

Täname meie sõpru ja toetajaid: Prike, Silberauto, Estravel, Finnair, Sangla juveelisalong, Dermoshop, Stillabunt, Olympic Casino ning Lastehaigla Toetusfond.

Kohtumiseni järgmisel Kevadballil!

Fotod: Egert Kamenik

23.

33

34

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 5 / 2016

Koda kutsub osalema

Millele mõelda, kui soovid panustada järelkasvu arendamisse?

Olete oodatud 25. mail kell 10.30–16.00 Tallinnas toimuvale koostöövõrgustik Ettevõtlikkuse edendamiseks ja Innove ühisseminarile.

Saame teada, millised on juba tööturule sisenenud Y- ja peagi sisenemas olev Z-generatsioon, kas ja milliseid muutuseid nad töömaailmas kaasa toovad.

Uurime, mille alusel tänased noored oma tuleviku tööandja valivad, millised väärtused on nende jaoks olulised ja kuidas nad ise tahavad panustada ettevõtte arengusse. Seminaril tuuakse näiteid erinevate ettevõtete seast, kes panustavad järelkasvu arendamisse, seda nii praktikantide kaasamisel kui ka muul moel.

Seminaril osalevad ettevõtjad, personalispetsialistid, haridusja karjäärivaldkonna esindajad.

Seminar toimub 25. mail Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsiruumis (Kloostrimetsa tee 52).

Infoseminarid „Ressursitõhusus ettevõtetele – miks seda vaja on?“ Keskkonnaministeerium korraldab mais ja juunis Jõhvis, Tartus ja Pärnus infoseminaride sarja pealkirjaga „Ressursitõhusus ettevõtetele – miks seda vaja on?". Infoseminaride eesmärk on anda ettevõtetele ülevaade Keskkonnaministeeriumi meetmest „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus" ning rääkida ressursitõhususest ettevõtetes üldiselt.

• Jõhvis 17. mail Keskkonnaameti Jõhvi kontori saalis (Pargi 15).

• Tartus 24. mail Keskkonnaameti Tartu kontori saalis (Aleksandri 14).

• Pärnus 1. juunil Keskkonnaameti Pärnu kontori saalis (Roheline 64).

Ajakava: 10.00–10.30 Mida annab ettevõttele ressursitõhusus? – Ivo Krustok, Keskkonnaministeerium 10.30–11.00 Ressursikasutuse analüüs – Aivar Uutar, AU Energiateenus OÜ 11.00–11.20 Ülevaade ressursitõhususe meetmest – Mihkel Krusberg, Keskkonnaministeerium 11.20–11.35 Kohvipaus 11.35–12.15 Riigi pakutavad võimalused:

- Keskkonnainvesteeringute Keskus

- Ettevõtlus Arendamise Sihtasutus 12.15–12.40 Tööstusökoloogi roll ettevõttes – Kai Kalda, TTÜ Tartu Kolledž 12.40–13.00 Kohaliku ettevõtte kogemus Osavõtt on tasuta.

Palun andke oma osalemise soovist teada hiljemalt 18. maiks e-posti aadressile anneli.perne@ koda.ee või telefonil 604 0060.

Registreerumiseks täitke sobiva kuupäeva ja asukoha viidaga tabel, mis asub aadressil bit.ly/1WrAK3x või saatke e-kiri oma kontaktandmetega aadressil ivo.krustok@envir.ee.

Koda kutsub osalema

Lokaalsed energialahendused ettevõtetele.

Tootmine ja salvestus.

Juubilarid 50 PRIIMO PUIT OÜ liige alates 1998

25 Aeg: 7. juuni kell 10.00–13.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Formaat: seminar

Kas plaanite uut hoonet ehitada, vana laiendada või renoveerida? Soovite säästa kuludelt energiale ja saavutada suurem sõltumatus? Võimalik lahendus on hakata ise kohapeal elektrit ja sooja tootma. Tutvustamisele tulevad enamlevinud taastuvenergia tootmise võimalused – päike, tuul, biomass, aga ka uudsem lokaalne elektri ja soojuse koostootmine.

Koostootmine on seni olnud laialt levinud eelkõige suurtes linnades, kus soojust toodetakse koostootmisjaamades. Tutvustamisele tuleb seega uudne lahendus, et projekteerida ja kasutada oma tarbeks lokaalset lahendust – mikro- ja väikeses suuruses koostootmisjaama näol. Sellise lahenduse puhul omab tellija ise võimekust juhtida energiatootmist vastavalt nõudlusele ja väljast ostetavale energiahinnale.

Samuti räägime tänasest olukorrast ja võimalustest, kuidas energiat lokaalselt salvestada.

Osalema on oodatud äri- ja tööstuskinnisvara omanikud, ehitusettevõtted, kes on huvitatud uudsetest ja praktilistest energiatootmise lahendustest ning samuti suuremast energiaefektiivsusest huvituvad ettevõtted.

Käsitletavad teemad • Energiamajanduse arengukava tutvustus, uuringu tulemused. Trendid.

• Lokaalse mikro- ja väikekoostootmise võimalused ja lahendused ettevõtetele. Millist kasu oodata? Senised kogemused.

• Lokaalsel kütusel (päike, tuul, biomass) põhineva elektri ja sooja tootmine ettevõttes.

Hetkeolukord, trendid, tänased väljakutsed.

• Tuulikute abil elektri tootmine ettevõttele. Eestis toodetud tuulikute kasutamise potentsiaal äriklientidele ja paigaldatud tuulikute näited.

• Päikeseenergia tootmise tasuvuse arvutamine.

• Energiasalvestus: hetkeseis, trendid, tasuvus. Salvestuslahendus sõltub kasutusel olevast energiast.

Osavõtutasu on 10 eurot (lisandub käibemaks).

Registreerimine ja lisainfo: www.koda.ee või lea@koda.ee

ADVOKAADIBÜROO TARK GRUNTE SUTKIENE AS liige alates 2000 AIDE AS liige alates 1998 ELIF AS liige alates 2000 ETAMP OÜ liige alates 2015 FESMA ALU OÜ liige alates 1996 HAAPSALU UKSETEHASE AS liige alates 1996 IKS TARKVARA OÜ liige alates 2000 MERKS EU OÜ liige alates 2009 NUIA PMT AS liige alates 1995 SEESAM INSURANCE AS liige alates 1993 TRADEX AS liige alates 1995 UNINAKS AS liige alates 1996 UUEMÕISA INVEST AS liige alates 1988 VABA MAA AS liige alates 1998 VALVESILM OÜ liige alates 1999 WRIS AS liige alates 2008

Koda kutsub osalema

20 BE GROUP AS liige alates 2006 EMBALLAGE TECHNOLOGIES TALLINN OÜ liige alates 1998 FAV MET OÜ liige alates 2006 GEVATEX OÜ liige alates 2004 MAAG GRUPP AS liige alates 1998 ORU ÄRI AS liige alates 2000 PHILIP MORRIS EESTI OÜ liige alates 1999 PUUKESKUS AS liige alates 2001 ROTOS-KAUBANDUS OÜ liige alates 2008 SERVEMET OÜ liige alates 1997

15 BL TEHNIKA OÜ liige alates 2002 DZIDRA OÜ liige alates 2004 HUMANA SORTEERIMISKESKUS OÜ liige alates 2007 INSINÖÖRITOIMISTO AKUKON OY EESTI FILIAAL liige alates 2005 KARJAMÕISA OÜ liige alates 2011 STRAND AS liige alates 2005 SÖDERHAMN ERIKSSON EESTI AS liige alates 2004

Maksukontroll ja vaidlused maksuametiga

Krediteerimiseks vajaliku info hankimine ja nõuete menetlemine

Aeg: 20. mai kell 10.00–16.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Formaat: seminar

Aeg: 19. mai kell 10.00–16.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Formaat: seminar

Iga ettevõte peab olema valmis maksukontrolliks. Maksukorralduse seadus eristab maksukohustuslase kontrollimisel üksikjuhtumite kontrolli ning üldkontrolli ehk revisjoni. Maksu- ja tolliamet saadab maksumaksjale tihti küsimusi ja nõuab kiireid vastuseid, samuti on ettevõtjatel küsimusi maksuhaldurile. On üsna tavaline, et maksuhalduriga tekivad vaidlused.

Kuidas peaks maksumaksja tegutsema maksurevisjoni ajal ning millised on maksumaksja kohustuste ja tõendamiskoormuse kõrval tema õigused? Osale seminaril ja saa teada!

Ootame osalema kõiki, kes oma igapäevatöös tegelevad krediiditingimuste andmise ja nendest kinnipidamise jälgimisega. Samuti on oodatud kõik huvilised, kes soovivad krediidijuhtimisest, suhtlemisest ja võlgade käsitlemisest rohkem teada saada.

Käsitletavad teemad • Mis on revisjon ja mis on üksikjuhtumi kontroll?

• Mis on kaasaaitamiskohustus, hoolsuskohustus ja tõendamiskoormus?

• Kuidas vaielda maksuametiga, millised on eriarvamise ning vaide koostamisega seotud nõuded ja probleemid?

• Maksumaksja õigused ja kohustused (kaasaaitamise ja dokumentide esitamise kohustus).

• Suhtlus maksuametiga kontrolli ajal ja järel.

• Tõendite kogumine ja esitamine.

• Eriarvamuse ning vaide esitamise tähtajad ja vorminõuded.

• Nõuded arvele, tehingute tõendamine ja majanduslik tõlgendamine.

• Kohtupraktika eeltoodud valdkonnas.

Lektor on TÕNIS JAKOB, maksukonsultant ja vannutatud audiitor.

Seminaril jagame praktilisi näiteid, kuidas vältida võlgnevuste teket. Kui võlg on siiski tekkinud, siis kuidas oma raha paremini tagasi saada? Käsitleme võla kohtueelset ja kohtu teel sissenõudmist. Uurime nõude sissenõutavaks muutmise ja aegumise kohta. Puudutame suhtlemist ja läbirääkimisi võlgnikuga.

Diskussioonides otsitakse vastuseid osalejate konkreetsetele küsimustele.

Osavõtutasu kaubanduskoja liikmetele on 95 eurot, mitteliikmetele 165 eurot, lisandub käibemaks. Mitme osaleja registreerumisel samast ettevõttest kehtib soodustus 10%. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Seminari maksumus on kaubanduskoja liikmele 65 eurot ja mitteliikmele 110 eurot (lisandub käibemaks). Hind sisaldab teabematerjale, lõunat ja kohvipausi.

Info ja registreerimine: Kati Krass Eesti Kaubandus-Tööstuskoda +372 443 0989 kati@koda.ee

Info ja registreerimine: Kati Krass Eesti Kaubandus-Tööstuskoda +372 443 0989 kati@koda.ee

hommikukohv

Mis võimalusi peidab endas Peruu?

TERASMAN OÜ liige alates 2008 TRÜB BALTIC AS liige alates 2007

10 3 SELLI OÜ liige alates 2012 DMT INSENERID OÜ liige alates 2015 GARISSON TRÜKIKODA OÜ liige alates 2007 HAVI LOGISTICS OÜ liige alates 2014

Aeg: 25. mai kell 8.30–11.30 Koht: Radisson Blu Sky hotell, Lounge 24 (Rävala pst 3, Tallinn) Formaat: hommikukohv

Tahaksid teada, mis on Peruu turu omapärad ning mida seal tegutsedes tuleks silmas pidada? Kutsume Sind hommikukohvile, kus Peruu suursaadik ja ettevõtlusekspert annavad ülevaate sektoritest nagu tekstiil ja rõivad, ehted, põllumajandus, transport ja logistika, IT, turism ja investeeringud. Kui Sinu ettevõte neis sektorites tegutseb, tule saatkonna esindajaid kuulama!

Ettekanded inglise keeles.

Osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine.

Täpsema programmiga on võimalik tutvuda kaubanduskoja koduleheküljel.

Tule avastama Peruu võimalusi!

MAXDOOR OÜ liige alates 2014 METALL-LUX OÜ liige alates 2008 MPRINT OÜ liige alates 2012 TANKLA ABI OÜ liige alates 2013

5 ATF ARVUTISALONG GRUPP OÜ liige alates 2013 BALTIC GARDEN GROUP AS liige alates 2012 ESTI COMMERCE OÜ liige alates 2012 FASTVPS EESTI OÜ liige alates 2014 MAST EUROPE OÜ liige alates 2012 TDR ESTONIA OÜ liige alates 2014

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Teenuste osakonna spetsialist Egeth.Kyppar@koda.ee +372 604 0080

WEEW OÜ liige alates 2014 VIDEAL PRODUCTIONS OÜ liige alates 2014

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

AL MARE AUTO OÜ www.audi.ee Sõiduautode ja väikebusside müük. Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

BALTIC BEARING FACTORY OÜ www.bbf-eu.com Kuullaagrite tootmine.

BURLOG OÜ www.burlog.eu Kaubavedu maanteel.

DIGITAL ORGANIZATION OÜ www.digitalmind.ee Tarkvaraarendus ja konsultatsioonid. Riistvaramüük ja -paigaldus.

ELEON AS Tuulegeneraatorite tootmine.

ESTONIAN CARPENTER GROUP OÜ www.carpenter.ee Kontori- ja kauplusemööbli tootmine.

FASHION ONLINE OÜ Eesti moemaja, kes loob šikki ja ajatut naistemoodi.

GO GROUP AS www.go.ee Peakontori tegevus, tugiteenuste osutamine, finantseerimine.

HARFORD MARINE OÜ www.harfordmarine.ee Laeva varuosade müük.

INTELLIGENT SOLUTIONS ESTONIA OÜ www.isee.ee Raamatupidamine, maksualane nõustamine.

KW BRUUN BALTIC OÜ www.peugeot.ee Peugeot sõidukite ja varuosade ametlik maaletooja Balti riikides.

LAUAKE KATA END OÜ www.frens.ee Toitlustamine üritustel.

MAGUSAMEISTRID OÜ www.magusameistrid.ee Kakao, šokolaadi ja kondiitritoodete tootmine ja müük.

RABACONDA OÜ www.rabaconda.com Muude tööriistade tootmine.

SAFETY AND SECURITY SOLUTIONS OÜ www.sassolutions.eu Töö tervishoid ja ohutus. Valdavalt laevaehituses ja remondis.

Koda kutsub osalema TECHNOTEK OÜ Konsultatsioonitegevus, seminaride ja kohtumiste korraldamine, kommunikatsioon. Soome-Eesti vahelised ärisuhted.

Kuidas saavutada hoones hea sisekliima ja efektiivne hooneautomaatika?

WESTLINK BALTIC OÜ www.divaan.ee Mujal liigitamata mööbli tootmine, ost ja müük.

Hiiumaa

ESTFISH PRODUCT OÜ www.estfish.ee Kala ja vähilaadsete toodete valmistamine, müümine, ostmine, püüdmine, vahendamine, külmutamine ja säilitamine.

Lääne-Virumaa

Aeg: 27. mai kell 10.00–13.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Formaat: infopäev Tänapäeva hoonete puhul on kindlasti keskseks märksõnaks energiasäästlikkus, eesmärgiga optimaalselt ja vähem. Aga kuidas seda saavutada?

H.L.PROJECTS OÜ Ehituspuusepatoodete paigaldus. Nii mööbli kui puidutoodete paigaldamine, elamute ja mitteeluruumide ehitus. Eksport välisriikidesse.

Uued ja alles valmivad hooned on teatavas eelisseisus, kuna algusest peale on võimalik valida säästlikud lahendused ja lähiaastatel kehtima hakkavad nõuded eeldavadki ehitamisel parema sisekliima planeerimist ning liginullenergiahoonete valmimist.

PUHASTUSEKSPERT OÜ www.puhastusekspert.ee Koristusalane nõustamine ja koolitamine.

Infopäeva põhirõhk on anda hooneomanikele infot ja lahendusi, mida saaks teha ja kuidas optimeerida juba mõni aeg tagasi kerkinud hooneid.

Tartumaa

Kuidas saavutada parema sisekliima? Energiatõhusus ja sisekliima on teineteist toetavad.

Kvaliteetset sisekliimat aitavad hoonetes tagada automaatika abil optimaalselt tööle seadistatud tehnosüsteemid. Hoone kasutuselevõtmise järel on sisekliima ja energiatõhususe tagamiseks oluline pidev hooneautomaatika monitooring, et tuvastada võimalikke probleeme ja liigseid kuluallikaid.

Sisekliimal on oluline roll töötajate tööviljakusele!

ARLITEN OÜ www.skymill.ee Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide müük, tootmine.

Raamatupidamine, maksualane nõustamine.

EVARI EHITUS OÜ www.evari.ee Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja. Hüdroisolatsioonitööd – katused, vundamendid, keldriseinad, rõdud, lodžad, terrassid, sillad, tunnelid.

HELIKA AK OÜ Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük.

SEICOM OÜ www.seicom.ee PVC akende tootmine. Akende ja uste paigaldus. Metall- ja puituste müük. Puitakende tootmine. Alumiiniumakende, uste ja fassaadide tootmine.

TRIVES OÜ www.trives.ee Puitliistude tootmine.

Infopäevale on oodatud uute kui ka vanade hoonete kasutajad ja omanikud, ehitusettevõtted, kohalike omavalitsuste esindajad.

Käsitletavad teemad • Sisekliima põhimõisted: sisekliimat mõjutavad tegurid, sisekliima mõju tootlikkusele. Lühiülevaade uuest sisekliima määrusest.

• Sisekliima seos energiatõhususega. Hea sisekliimaga süsteemide kavandamine, tagamine.

• Projekteerija vaatenurk: hooneautomaatika olulisus, automaatikasüsteemi kavandamine, lähteülesande olulisus.

• Energiatõhusus, automaatika ja sisekliima – seire ja analüüs energiatõhususe saavutamiseks.

Osavõtutasu 10 eurot (lisandub käibemaks).

Võrumaa

MEISLI OÜ www.meisli.eu Metallitööd (aiad, piirded, väikesepised, kinnitusdetailid).

Registreerimine ja lisainfo: www.koda.ee ja lea@koda.ee

JÄRGI OMA SÜDAME KUTSET. HÜLGAMATA PRAKTILIST MEELT.

MASERATI GHIBLI DIESEL. HIND ALATES 68 321 EUR Kui päris aus olla, siis oled Sa ju alati Maseratist unistanud. Ja nüüd ei lahuta Sind oma unistusest enam ükski praktiline ettekääne. Ghibli Diesel on läbinisti Maserati - oma suursuguse kupeesilueti, luksusliku nahkinterjööri ning ökonoomse, kuid samas jõulise diiselmootori ja 8-käigulise ZF-automaatkäiguvahetusega. Tõeline südametemurdja koos täiesti arvestatavate ostuargumentidega.

GHIBLI S - KESKMINE KÜTUSEKULU: 10,4 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 242 G/KM. GHIBLI S Q4 - KESKMINE KÜTUSEKULU: 10,5 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 246 G/KM. GHIBLI - KESKMINE KÜTUSEKULU: 9,6 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 223 G/KM. GHIBLI DIESEL - KESKMINE KÜTUSEKULU: 5.9 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 158 G/KM.

www.facebook.com/maseratieesti

SILBERAUTO AS ON MASERATI AMETLIK ESINDAJA EESTIS SILBERAUTO EESTI AS, PETERBURI TEE 50A, TALLINN Telefon: 6056 950, e-mail: maserati@silberauto.ee

www.maserati.ee