Jaan Hendrik murumets muudab maailma nutikamaks

Jaan Hendrik Murumets elektroonikainseneri töölaua taga.

Aasta noor ettevõtja jAAn henDriK MUrUMeTs muudab maailma nutikamaks

Meie igapäevaelu aitavad lihtsamaks muuta kümned, kui mitte sajad seadmed, mis jäävad tihti märkamata. Näiteks Valnese nutilukud Tallinna koolides, Barkingu nutiparklad või nutikad Bikeepi rattalukud tänaval. See on alles jäämäe tipp, sest Jaan Hendrik Murumetsa juhitav ettevõte Krakul pakub elektroonikasüsteemide riistvara ja tarkvara arendust kõigele, mis moodsal ajal tundub vajalik, ning aitab meil oma ülesandeid paremini täita.

Ei ole just tavaline, et elektroonikat tootvasse ettevõttesse külla minnes võtab külalise vastu tegevjuht, kelle üks esimesi lauseid on „Tule, ma näitan sulle meie organiseeritud segaduses töölaudu!” ja asub siis õhinaga näitama merepoid, mis Krakuli kontekstis on tahvelarvuti suurune tükk elektroonikat, kust tuleb välja hulganisti juhtmeid. Nimetatud organiseeritud segadus on tõenäoliselt iga noore tehnikahuvilise, aga ka inseneri unistus, sest kiiresti saab selgeks, et tihti keerulisena tunduvad elektroonikamaailma tipptehnoloogiad arendatakse ja mõeldakse välja just siin, selles kontoris.

Millega Krakul tegeleb?

Oleme IoT-i (Internet of Things, asjade internet) ja autonoomsete süsteemide arenduspartner ning konsultant. Väga lihtsalt öeldes oleme partner ettevõttele, kellel ei ole võimekust ega ka vajadust luua elektroonikaarendusega seotud kompetentse. Enamasti arendame ja aitame luua IoT-seadmetel põhinevaid lahendusi, mis on tavakasutaja jaoks väikesed lihtsad seadmed, millel on üks kindel ülesanne, kuid mis osana tervikust täidavad väga tähtsaid rolle.

Näeme end ka pikaajalise partnerina, kes aitab klienti algusest lõpuni ehk idee väljatöötamisest kuni tootmise koordineerimiseni. See on toonud meile väga suure edu ning unikaalse võimaluse eristuda ja

KAur orGuSAAr kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

pakkuda lisandväärtust. Eesmärk on jõuda sinnani, kus klient saab meisse suhtuda kui ühte oma n-ö üksusesse, mis võimaldab pakkuda parimat võimalikku kogemust.

Krakul kõlab eestipäraselt. Kuidas sellise nimeni jõudsite?

Ettevõtte nime väljamõtlemine on ettevõtlusega alustamisel Eestis üks keerulisemaid ülesandeid. Krakul on pärit ühest veebigeneraatorist, millega luuakse lauamängutegelastele nimesid. Seega on tegu pigem juhusliku leiuga, mis kõlab eesti keeles hästi ega tähenda maailmas veel midagi. Kõige lähedasema kõlaga sõna on

Üldiselt on sama valdkonna ettevõtetel sarnased mured ning teiste lahenduste nägemine võib aidata väga palju edasi, säästes nii aega kui ka raha.

karakull, mis tähendab karusnahka, kuid meil ei ole sellega mingit seost.

Milline on Krakuli loomise lugu?

Krakuli asutaja oli 2013. aastal minu hea sõber Markus Järve, kellel tekkis idee otsesest vajadusest, kui Bikeep ja droonidega tegelev ettevõte Threod Systems vajasid nutikaid lahendusi. Sellal ei olnud ka IoT-valdkonnas eriti palju tegijaid, kuid praeguseks on see lausa plahvatanud. Õige pea pärast ettevõtte asutamist kutsus Markus ka mind kampa ning nii olin ettevõtte teine töötaja. Edasi hakkas ettevõte vaikselt kasvama, kutsusin hiljem juurde veel tuttavaid ja ülikoolist ka kursusekaaslasi. 2017. aastal astus Markus ettevõtte juhi kohalt tagasi ja mulle tundus, et oleks rumal mitte edasi minna ettevõttega, millel oli aktiivne kliendibaas ning tervislik käive.

Kas sul oli ka enne Krakuli juhiks asumist ettevõtluskogemus?

Ei olnud, kuid nägin kõrvalt kõike, mida Markus tegi. Hetkel, kui oli vaja asuda ettevõtet juhtima, tundus loogiline, et seda teen mina. Teadsin kõike, mis ettevõttega seostus – alates partneritest kuni töötajateni.

Mis oli kõige keerulisem ettevõtte juhiks asumisel ja mis nüüd?

Alguses on kõige raskem see, et sa ei tea midagi. Hiljem asendub see olukorraga, et sa tead, mida sa ei tea, ning siis tuleb leida motivatsiooni selleks, et

Krakul arvudes

h

h

h

h

h

h h

h

Portfoolios üle maailma rohkem kui 100 projekti. tooteid lansseeritud neljas maailmajaos. tooteid kasutatakse vähemalt 20 riigis. Nutipudeliavajaga avatud üle 11 miljoni pudeli. Krakuli disainitud seadmeid on toodetud üle 15 000 ühiku. töötajaid 17. 2020. aasta käibeks planeeritakse 1 miljon eurot. Käive on teinud suuri hüppeid: 2017. aastal oli kasv 189%, 2018. aastal 53,7% ja 2019. aastal 53,3%.

Krakuli töötajad – noored, nutikad ja uudishimulikud.

Krakulis joonistatakse tihti keerulisemad skeemid läbi, et leida võimalikult lihtne toimiv lahendus.

õppida ja omandada teadmisi valdkondadest, millega seni ei ole pidanud kokku puutuma. Ettevõtte kasvades ja tulevikuplaane tehes saan nüüd aru, et mida kaugemale vaatad, seda rohkemate asjadega peaks tegelema ning prioriteetide seadmine ettevõtte suunamiseks muutub aina keerulisemaks.

Kui saaksid minna ajas tagasi 2017. aastasse, hetke, kui asusid Krakulit juhtima, siis mida sa iseendale ütleksid?

See on juba keerulisem. Tõenäoliselt seda, et veelgi varem tuleb küsida teistelt inimestelt oma valdkonnas nõu ja mõtteid, kuidas nemad on teatud probleeme lahendanud. Usun, et see sobib nõuandeks kõikidele alustavatele juhtidele, et võimalikult varakult tuleb hakata kasvatama oma võrgustikku ja seeläbi saada kogemusi, mis teistel on juba olemas. Üldiselt on sama valdkonna ettevõtetel sarnased mured ning teiste lahenduste nägemine võib aidata väga palju edasi, säästes nii aega kui ka raha. Samal ajal aidatakse edasi ka tervet sektorit, seega ära karda küsida!

Kuidas on koroonakriis Krakulit mõjutanud?

Me alustasime kodus töötamist paar päeva enne, kui kõik kinni läks, ning põhiline mure meie jaoks oli see, kuidas kodune töö korraldada, sest paljud seadmed olid seni ainult kontoris.

Äri poolelt oli alguses päris hirmus, sest kõik, mis ei olnud kriitiline, läks partnerite poolt pausile. See on ka täiesti mõistetav, sest paljud uued arendused ei ole kriisiolukordades tähtsad, kui on vaja tagada ettevõtte toimimine järgmisel päeval ja tundmatus olukorras.

Nüüdseks on päringute maht suuresti taastunud, kuid on tunda, et ettevõtted on ettevaatlikumad. Tulevikus on IoT-valdkonnal olukorrast pigem võita, sest aina rohkem mõeldakse sellele, kuidas inimesi võimalikust viiruseohust eemal hoida. See aga vajab uusi seadmeid ja ka uusi lahendusi, millega saame just meie abiks olla.

Krakul on kasvamiseks kasutanud omakapitali, mitte investorite raha. Millest selline valik?

Oleme suhelnud paljude investoritega, kuid oleme seadnud eesmärgi, et soovime kaasata n-ö tarka raha meie valdkonnast. Eesmärk on mitte lihtsalt ettevõtet kasvatada, vaid saada juurde ka teadmisi ja oskusi, et kasvatada terve ettevõtte kompetentse.

Näiteks alustasime suvel koostööd ühe maailma suurima IoT-i ja juhtmevaba ühenduse komponentide turustaja Richardson RFPD-ga, mis võimaldab meil märkimisväärselt suurendada projektide arvu terves EMEA regioonis

Koer Maybe, kes on kontoris ametis kui Chief Happiness Officer.

(Euroopa, Lähis-Ida, Aafrika – toim). Koostöö hõlmab eri valdkondi laevandusest meditsiinini. See ei ole küll traditsioonilises mõttes investeering, kuid näeme seda väga hea ja suure võimalusena.

Kuidas jõudsid elektroonikainseneri erialani?

Olin keskkoolis humanitaarklassis. Pärast kooli lõppu läksin õppima Tartu Ülikooli IT-teaduskonda, kust astusin ühe aasta möödudes välja. Arvan, et põhjus on tuttav paljudele, kes on astunud ülikooli otse keskkoolist, teadmata, mida nad teha tahavad, lisaks oli mulle ootamatu olukord, kus keegi ei käsi otseselt midagi teha.

Pärast väikest pausi läksin 2012. aastal õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse mehhatroonika erialale ja tundsin, et see on minu jaoks. 2013. aastal liitusin Krakuliga ning juba enne Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetamist astusin 2014. aastal TTÜ-sse, et õppida elektroonikat ja telekommunikatsiooni. Lõpetasin need õpingud 2017. aastal, just siis asusin juhtima ka Krakulit. Nüüd on ring täis saanud, aitan aktiivselt elektroonikaga seotud erialasid tutvustada, et aina rohkem noori seda õppima tuleks.

Elektroonikamaailm on väga teadmistemahukas. Millised on koostöökohad teaduse ja ülikooliga?

Kahjuks on teaduse ja teadlaste kaasamine praegu pigem väike, meil on selles suhtes ruumi kasvada. Koos TalTechi ja Eesti Elektroonikatööstuse Liiduga osalesin ka kampaanias, mis tutvustas elektroonikainseneri tegevusi, et meelitada rohkem noori eriala õppima.

200% kasvas tänavu sügisel TalTechi riistvara ja programmeerimise erialal bakalaureuseõpinguid alustanute arv.

Kampaania tulemusel alustas sügisel TalTechi riistvara ja programmeerimise erialal bakalaureuseõpinguid eelmise aastaga võrreldes üle 200% rohkem tudengeid.

See on mulle väga südamelähedane teema ja soovin, et veelgi suurem hulk noori näeks mitte ainult elektroonikavaldkonna võimalusi, vaid ka teiste valdkondade omi, sest tihti ei ole äsja kooli lõpetanutel veel selge, mida tahaks teha. Samuti on raske hoomata, mida

Mis on noore ettevõtja preemia?

Konkursiga tunnustatakse noori ja tegusaid firmaomanikke või juhte, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. aasta noore ettevõtja tiitli saaja valib välja viieliikmeline komisjon, mis koosneb kaubandus-tööstuskoja, swedbanki ja presidendi kantselei esindajatest ning ettevõtjatest. Konkurssi korraldatakse alates 2015. aastast.

paljud erialad või elukutsed pakuvad, seetõttu on äärmiselt tähtis tutvustada eri valdkondi ning näidata nende igapäevaelu. Arvan, et kui keegi oleks minult küsinud 2010. aastal keskkooli lõpetades, miks ma ei lähe elektroonikat õppima, siis see küsimus oleks jäänud vastuseta või oleks olnud vastuseks midagi stiilis „elektroonikat tehakse ju Hiinas“. Ma lihtsalt ei teadnud rohkem, aga teadmisi tuleb noorteni paremini viia.

Mida ütleksid noortele, kes valivad eriala või ei tea, mida edasi teha?

Tänapäeva maailmas tuleb igal juhul ära kasutada võimalust, et ükskõik kus olles on sul käes terve maailma teadmised läbi väikese ristküliku, tuleb vaid osata otsida ja uurida. Tihti mõeldakse endale mingid kindlad piirid. Näiteks kui olen Lõuna-Eestis, siis Tartu Ülikool, kui Põhja-Eestis, siis TalTech. Sellest samm edasi on see, et vaatad õppekavasid ning valid sealt kõige vähem hirmsa.

Kui asud õppima ja leiad, et see ei ole siiski sinu jaoks, siis ka see on väga tähtis teadmine. Siis ei tohi alla anda ja öelda, et sinu jaoks ei ole midagi huvitavat. Tegelikult on terve maailm valla ning tuleb leida endale huvipakkuv ja sobiv valdkond. Lihtsalt tuleb olla uudishimulik.