tööandjad ei taha teha kohtutäituri tööd

TööAnDjA ei peAKs TegeLeMA võõrAsTe võLgADe sissenõUDMisegA

Riik plaanib muuta täitemenetluse reegleid, muu hulgas soovitakse luua uut infosüsteemi ja muuta kohtutäituri tasusid. Koda tegi ettepaneku lahendada muudatuste raames ka tööandjate probleem seoses töötasu arestimisaktide täitmisega. Arestimisaktide täitmine on tööandjatele kulukas ja sisuliselt osutab tööandja täiturile tasuta võla sissenõudmise teenust.

Justiitsministeerium saatis suvel kooskõlastusringile eelnõu, mille tulemusena peaks kohtutäiturite tegevus (vara arestimine jm) olema tulevikus tõhusam ja seeläbi ka rahaline laekumine võlgnevuste katteks parem. Teema puudutab neid ettevõtjaid, kellel on võlgnevusi, ning neid, kellele ollakse võlgu ja kes soovivad võlgnevusi sisse nõuda kohtutäituri vahendusel. Koda saatis ministeeriumile eelnõu kohta oma seisukohad ja ettepanekud.

Kas teadsid?

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt leiab abivahendid arestimisele mineva töötasu suuruse väljaarvutamiseks: https://kpkoda.ee/ kohtutaiturid/tootasuarestimise-skeem.

Eelnõu ei lahenda tööandjate probleemi Kuigi eelnõu sisaldab palju muudatusi, ei lahenda see probleemi, millele kaubanduskoda on varem korduvalt riigi tähelepanu juhtinud. Nimelt peavad tööandjad endiselt tegelema töötasu arestimisaktidega, millele kulub palju ressurssi. Probleemi olemasolu ja tõsidust kinnitas ka kaubanduskoja eelmise aasta lõpus tehtud küsitluse tulemus. Paljude liikmete sõnul on arestimisaktide täitmine neile väga tülikas ning nende arvates pole mõistlik, et tööandja peab täitma kohtutäituri kohustusi.

Miks tööandjal on keeruline arestimisakti täita? Selleks, et võlgnevus saaks tasutud, võivad kohtutäiturid arestida võlgniku töötasu. Täitur saadab arestimisakti tööandjale, kuid akti täitmine ei ole tööandjale üldse nii lihtne, kui võib esmapilgul tunduda. Tööandja ei saa pikemalt mõtlemata kanda kogu töötaja palka kohtutäiturile, vaid peab ise välja arvutama, kui suur osa palgast tuleb kinni pidada ja kui suur osa töötajale alles jätta (näiteks tuleb töötajale alles jätta kindel summa iga ülalpeetava kohta jne). Kui tööandja on summa välja arvutanud, siis peab ta selle kandma kohtutäituri arvelduskontole. Kui ühel töötajal on mitu võlgnevust, siis on asi veel keerulisem ja kulub ilmselt rohkem aega. Veelgi enam – kui võlgnevus on suur, siis tuleb tõenäoliselt teha ülekandeid korduvalt, mitme kuu töötasult. Tööandjal võib kuluda töötasu arestimisakti täitmiseks palju aega ning kuna ülekanded on tasulised, siis kulub tööandjal lisaks ajale ka raha.

Oleks õiglane, kui kohtutäitur hüvitaks tööandjale akti täitmisega kaasnevad kulud.

KriSTiNA JErJoMiNA kaubanduskoja jurist

Seega on tekkinud olukord, kus tööandjad peavad tegelema keeruliste kohustustega, mis ei ole seotud ette võtlusega ja mis peaksid olema tegelikult kohtutäituri kohustused.

Tööandjate murele vähemalt kaks lahendust Arvestades sellega, et riik muudab eelnõu raames täitemenetluse valdkonna õigusakte, tegi kaubanduskoda ettepaneku lisada eelnõusse ka muudatused, mis lahendaksid eelnimetatud probleemi. Koda pakkus justiitsministeeriumile taas välja konkreetsed ettepanekud.

Esiteks, kuna arestimisakti täitmine on tööandjale kulukas ja sisuliselt on tegemist kohtutäituri ülesannete täitmisega, siis oleks õiglane, kui kohtutäitur hüvitaks tööandjale akti täitmisega kaasnevad kulud. Kulud võiks hüvitada kas fi kseeritud summas või teatud protsendina kinnipeetud töötasust. Kohtutäitur peaks tööandja kulud tasuma oma tasu arvelt ja võlgniku kohustused ei tohiks selle arvelt suureneda.

Teine koja pakutud lahendusvariant oli selline, et kui tööandja saab kohtutäiturilt arestimisakti, siis annab ta kohtutäiturile teada, millisele arvelduskontole ta võlgnikust töötaja palga kandis. Sellisel juhul ei arvesta tööandja, kui suur osa töötasust tuleb kinni pidada, ega tee ülekannet kohtutäituri arvelduskontole, vaid annab kohtutäiturile üksnes teavet selle kohta, millise konto peab kohtutäitur arestima. Samuti kinnitab tööandja, et teeb töötasu väljamaksed ainult sellele

Raamatupidajatel võtab üsna palju aega, et võlgnikust töötaja palgalt kohtutäiturile kantav summa välja arvutada.

arvelduskontole. Edaspidine jääb juba kohtutäituri ja võlgniku omavaheliseks toimetamiseks ja tööandja saab rahulikult keskenduda oma ettevõtlusega seotud kohustustele.

Liikmetelt saadud tagasisidest selgus ka see, et kohtutäiturile enam laekunud summade tagasisaamine võib olla aeganõudev. Samas on summade kiire tagasisaamine ettevõtja äritegevuse sujuvaks jätkumiseks oluline. Koda tegi ettepaneku lisada seadusse säte, mis ütleb, millise aja jooksul tuleb tagastada võlgnikule enam tasutud summa. Ettepanek võlgniku profiili koostamise kohta Sissenõudjal tekib tulevikus võimalus taotleda kohtutäiturilt võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamist. Teenuse eest tuleks maksta 15 eurot. Kohtutäitur teeb ülevaate sellest, mis olukord võlgnikul parasjagu täitemenetlustega on, ja seejärel saab sissenõudja otsustada, kas on üldse perspektiivne täitemenetlust algatada. Tegime ministeeriumile ettepaneku kaaluda ka seda, kas profiili koostamine võiks toimuda teatud juhtudel automaatselt ja täiendava tasuta.

Millised on eelnõu teised tähtsamad muudatused?

h

h

h

h

h

Riik loob nõuete ja arestide infosüsteemi, kus on avalikult kättesaadav näiteks see, kas inimesel on täitmisele antud võlgnevus ja kui suur on võla jääk. uue infosüsteemi kasutuselevõtuga muutub nõuete täitmise järjekord ja konto arestist saadud raha ei jagata enam arestimisaktide saabumise järjekorras, vaid infosüsteemis registreerimise järjekorras. samal päeval registreeritud nõuded saavad sama järjekoha ja neid täidetakse võrdses ulatuses. Näiteks kui ühel päeval registreerivad täiturid infosüsteemis ühe võlgniku kohta kolm täiteasja, saavad kõik need sama järjekoha ja raha laekumisel jaotatakse see võrdselt kõigi kolme täiteasja vahel sõltumata nõude suurusest. sissenõudjale muutub odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile, kui täitur on menetlenud asja kolm aastat. sissenõudja ei pea enam tasuma täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulusid, need nõuab täitur sisse võlgnikult. muutuvad kohtutäiturite tasusätted. Näiteks kui võlgnik maksab võla ära vabatahtliku täitmise tähtaja (30 päeva) jooksul, siis peab ta edaspidi maksma lisaks täitemenetluse alustamise tasule ka 50% kohtutäituri põhitasu. lisaks muutuvad kättetoimetamisega seotud tasud ning vallasasja väljanõudmise ja väljatõstmise tasu tõuseb 140 eurolt 250 euroni. Kohtutäiturid saavad edaspidi nõuda kohtuasjas kantud õigusabikulude hüvitamist.