Võõrtööjõu palkamisele seatakse uusi piiranguid

riiK TAhAB KArMisTADA lühiajaliselt töötavate välismaalaste palkamist

Riigikogu menetlusse on jõudnud välismaalaste seaduse muudatused, mille kohaselt tuleb tööandjal maksta kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele vähemalt tegevusala keskmist palka ja neid saab palgata senisest lühemaks perioodiks. Lisaks muutub lühiajaliselt Eestis töötavatel välismaalastel märksa keerulisemaks siia pere kaasavõtmine.

MArKo udrAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Praegu on kolmandast riigist pärit välismaalasel lubatud Eestis töötada hooajatöötajana kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Eelnõu lühendab ajutiselt seda perioo di. Edaspidi võib välismaalasest hooajatöötaja töötada Eestis maksimaalselt 183 päeva. Muudatus kehtib kuni 2022. aasta 30. aprillini ja pärast seda võib välismaalane teha hooajatööd jälle kuni 270 päeva.

Muudatus mõjutab neid sektoreid, kus praegu on lubatud välismaalasest

Kui välismaalaste seaduse muudatused vastu võetakse, võivad välismaalastest hooajatöötajad Eestis töötada maksimaalselt 183 päeva aastas ja neile peab maksma valdkonna keskmist palka. Fotol Linnamäe talus kevadel töötanud Ukraina lüpsjad.

hooajatöötajat palgata: põllumajandus, metsamajandus, kalapüük, majutus ja toitlustus ning toiduaine- ja joogitööstus.

Muudatuse eesmärk on kaitsta kohalikku tööjõuturgu ja ennetada olukorda, kus kohalik töötaja asendatakse välistöötajaga. Lisaks loodavad eelnõu koostajad, et muudatus tagab selle, et välistööjõudu kasutatakse ainult hooajatööde tegemiseks. Hooajatöötajale maksa sektori keskmist tasu Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele vähemalt Eesti keskmist palka (lühiajaline töötamine: kuni 365 päeval 455 päeva jooksul). Ühe erandina ei kehti see põhimõte välismaalastest hooajatöötajate kohta.

Riik soovib eelnõuga praegust olukorda muuta ja lisada seadusesse nõude, et tööandja peab välismaalasest hooajatöötajale maksma vähemalt tegevusala keskmist palka. Näiteks metsandusega tegeleval tööandjal

1123 eurot on miinimum, mida tuleb seaduseelnõu jõustumisel maksta toidutootmises töötavale välismaalasest hooajatöölisele.

tuleb edaspidi maksta hooajatöötajale vähemalt 1370 eurot kuus, toidu tootmises 1123 eurot, taime- ja loomakasvatuses 1044 eurot ning majutuses 957 eurot.

Eelnõu näeb ette mõnevõrra soodsama palgakriteeriumi lihttöölistele. Tööandja kohustub maksma hooajatöötajast lihttöölisele vähemalt 80 protsenti tegevusala keskmisest palgast. Näiteks põllumajanduses tuleb lihttöölisele maksta vähemalt 835 eurot. Hooajatöötaja ametikoht tuleb märkida politsei- ja piiriametile esitatavas lühiajalise töötamise registreerimise taotluses.

Riik põhjendab hooajalisele töötamisele palgakriteeriumi kehtestamist sellega, et see vähendab skeemitamist palgakriteeriumiga, välistades, et hooajatöötajana tööle vormistatud välismaalane töötab tegelikult üldtingimustel. Välismaalane peab Eestis töötama täiskohaga Eelnõu lisab välismaalaste seadusesse tingimuse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada ainult täistööajaga. Riik põhjen-

Foto: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

Kas teadsid?

muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi teatajas avaldamist. suure tõenäosusega plaanivad poliitikud muudatused vastu võtta veel selle aasta jooksul.

Riigikogus oleva seaduseelnõuga saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Kui sul on kommentaare või ettepanekuid plaanitavate seadusemuudatuste kohta, siis anna sellest teada e-posti aadressile marko.udras@koda.ee.

dab muudatust sellega, et see välistab vaidlused palgakriteeriumi täitmise üle näiteks osatööajaga töötamisel. Täistööajaga töötamise nõue hakkab kehtima ka töötamiseks mõeldud elamisloa puhul.

Uue kriteeriumina lisandub tööandjale ka kohustus kinnitada, et ta ei ole eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks ta taotleb välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist. Muudatuse eesmärk on vältida kohaliku tööjõu asendamist välistööjõuga. Lühiajaliseks töötamiseks on vaja pikaajalist viisat Kui praegu võib kolmandast riigist pärit välismaalane Eestisse tööle tulla lühiajalise viisa (C-viisa), pikaajalise viisa (D-viisa) alusel või viisavabalt, siis edaspidi võivad üldreeglina Eestis töötada ainult pikaajalise viisaga välismaalased. Riigi hinnangul võimaldab muudatus paremini kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta.

Siiski näeb eelnõu ette ka mõne erandi, mil välismaalane võib Eestis töötada pikaajalise viisata. Näiteks võib välismaalane alustada Eestist töötamist ka mõnel muul seaduslikul viibimisalusel, kuid pärast tööle asumist peab tal 30 päeva jooksul olema Eestis välja antud pikaajaline viisa. See tähendab, et välismaalane võib alustada töötamist lühiajalise viisa või viisavabaduse alusel ning taotleda pikaajalist viisat juba Eestis viibides. Pere kaasavõtmine muutub keerulisemaks Eelnõu piirab ka lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist. Kui praegu on lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele antud viisa Eestis töötamiseks, siis võib samadel tingimustel anda viisa ka välismaalase abikaasale ja alaealisele lapsele. Edaspidi võib viisa anda samadel tingimustel vaid välismaalase alaealisele lapsele, kui välismaalane kasvatab last üksi. Välisüliõpilaste töötamist ei piirata Kui alguses soovis siseministeerium seadusesse sisse kirjutada põhimõtet, et välistudengitel on lubatud Eestis töötada kuni 16 tundi nädalas, siis nüüd on riik sellest plaanist loobunud. Kaubanduskoda koos paljude teiste organisatsioonidega oli välisüliõpilaste töötamise piiramisele vastu ja õnneks on ministeerium meie kriitikat kuulda võtnud.

Samas näeb eelnõu ette mitu teist muudatust, kuid välisüliõpilaste töötamist need muudatused ei puuduta.