Kolm enamlevinud viga juhatuse liikme lepingu sõlmimisel

Kolm levinud viga, mida tehakse juhatuse liikme lepingut sõlmides

Juhatuse liikme lepingu puhul tuleb silmas pidada mitmeid nüansse, mis sageli tähelepanuta jäävad. Järgnevalt saad lugeda, milliseid levinud vigu tasub vältida juhatuse liikme lepingut sõlmides.

Viga 1

Juhatuse liikme lepingut ja muid kokkuleppeid ei sõlmita kirjalikult

Juhatuse liikme lepingu, ent samas ka muude dokumentide kirjalik sõlmimine on oluline, sest kirjalikke kokkuleppeid on hiljem lihtne tõendada. Näiteks on tähtis fikseerida kirjalikult kõik kokkulepped juhatuse liikme töötasu või lepingu ülesütlemise suhtes, sest seaduse kohaselt peavad ettevõte ja juhatuse liige nendes asjades omavahel kokkuleppe saavutama. Kui nendes küsimustes puudub poolte vahel kirjalikult fikseeritud kokkulepe, on kokkuleppe sisu tõendada pea võimatu.

Kui kokkulepet ei õnnestu tõendada, võib see näiteks tähendada, et juhatuse liige ei saa suusõnal kokkulepitud tasu või jääb tasust üldse ilma, sest seadus ei kohusta ettevõtet juhatuse liikmele tasu maksma, kui pooled ei suuda tõendada, et neil oli tasu maksmise suhtes kokkulepe.

Viga 2

Juhatuse liikme leping ja tööleping aetakse omavahel segi

Tihti on nii, et juhatuse liige töötab samas ettevõttes, mille juhtimises ta osaleb. Sageli on sellistes olukordades selle töötajaga sõlmitud ainult tööleping või ainult juhatuse liikme leping ning usutakse, et see katab ka tema õigusi ja kohustusi juhatuse liikmena. Päriselt see aga nii ei ole.

Juhatuse liikme leping ei ole olemuslikult tööleping, vaid võlaõiguslik leping. Riigikohus on lahendis 2-1611889 leidnud, et juhatuse liikme leping äriühinguga on olemuselt käsundusleping, sest sellega kohustub juhatuse liige kui käsundisaaja vastavalt lepingule osutama äriühingule kui käsundiandjale teenuseid, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Praktikas tähendab see näiteks seda, et kui juhatuse liige töötab samas ettevõttes, siis peab temaga olema sõlmitud kaks eraldi lepingut, millest üks sisaldab tema kui töötaja õigusi ja kohustusi ning teine tema kui juhatuse liikme õigusi ja kohustusi. Näiteks kui erameditsiiniasutuses arstina tegutsev töötaja on samal ajal ka selle ettevõtte juhatuse liige, peab olema sõlmitud tööleping tema kui arstiga ja ka juhatuse liikme leping. Kui töötaja loobub kas ettevõttes töötamisest või juhatuse liikmeks olemisest, siis tuleb vastav leping temaga lõpetada ja teine leping jääb kehtima.

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

KÜSI NÕU!

Kui sul tekkis küsimusi juhatuse liikme lepingu kohta, võid alati küsida nõu kaubanduskoja juristidelt e-posti aadressil juristid@koda.ee. Kaubanduskoja liikmetele on üks tund juriidilist nõustamist igal aastal tasuta. Soovi korral saad meie e-poest (www.koda.ee/et/pood) osta ka korrektselt vormistatud juhatuse liikme lepingu põhja.

Viga 3

Juhatuse liikme tasult makstakse töötuskindlustusmakset

Palju esineb teadmatust ka maksude tasumisel. Ehkki juhatuse liikme suhe ettevõttega on sarnane käsundisaaja suhtega käsunduslepingu korral, kehtib juhatuse liikme tasult maksude kinnipidamise osas üks erisus. Nimelt ei tule juhatuse liikme tasult kinni pidada töötuskindlustusmakset, tulenevalt tööstuskindlustuse seaduse paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 sätestatust. Juhatuse liikmeks olles ei teki inimesel töötuskindlustusstaaži ja töötuskindlustusmakse maksmine ei taga juhatuse liikmele töötuskindlustust.

Kui ettevõte on juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmaksu tasunud, siis maksukorralduse seaduse paragrahvi 33 kohaselt on õigus see summa kolme aasta jooksul tagasi nõuda.