Vaimse tervise häired on levinumad, kui arvatakse

Mitu aastat kestnud pandeemia on hägustanud koduse ja tööelu piire. Nüüd on lisandunud ebakindel julgeolekuolukord ja energiakriisist tulenev mure toimetuleku pärast, mis kurnavad inimesi nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Vaimne tervis töökohal oli paljudele organisatsioonidele juba varem keeruline teema, aga nüüd on vajadus kohe ja praegu toetamise järele põletavam kui kunagi varem. Lõppematuna näivad kriisid on viinud meid olukorda, kus vaimse tervise esmaabi töökohal võib osutuda tarvilikumakski kui füüsilise tervise esmaabi.

Tööle tullakse ka haigena

Eestis on vaimse tervise häired töövõime vähenemise põhjuste seas teisel kohal, mis tähendab, et kõik töötajad ja tööandjad puutuvad nendega otseselt või kaudselt kokku. Viie aastaga on selliste inimeste arv, kellele määratakse vaimse tervise halvenemise tõttu töövabastuspäevi, kasvanud poolteist korda ja 71% töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. Hinnanguliselt puudutab mõni psüühikahäire iga kuuendat tööealist inimest.

Suur osa psüühikaprobleemidest jääb aga õigeaegse sekkumise ja ravita. Näiteks depressiooni puhul otsib abi vaid kolmandik inimestest. See, kas vaimse tervise probleemid on tingitud tööst (näiteks suur töökoormus) või eraelust (näiteks lahutus, lähedase haigus vms) ei ole oluline, kuna igal juhul mõjutavad need töötaja töövõimet ja nende probleemide eiramine halvendab ettevõtte majandustulemusi. Haiguse tõttu puudutakse rohkem, kuid tööle tullakse kohale tihemini ka siis, kui töövõime ja keskendumine on tegelikult häiritud ja seetõttu sagenevad valestimõistmised, konfliktid ning tööõnnetused ja -vigastused.

Muredest ei julgeta tööandjale rääkida

Organisatsioonide juhtide ees on väga oluline, samas kahtlemata keeruline ülesanne anda endast parim, et luua keskkond, kus kõik tunneksid end piisavalt turvaliselt, et saaks tekkida avatud arutelu vaimse tervise teemadel ning hädas töötajad leiaksid tuge ja abi. Ühelt poolt ei tohi siin alahinnata eeskuju mõju ja seda, kuidas ettevõtte eestvedajate suhtumine, avalikud väljaütlemised ja isiklik tegutsemine suunavad märkimisväärselt organisatsiooni- ja töökultuuri. Teiselt poolt on selge, et kogu märkamise ja hoolimise vastutus ei saa ega pea sugugi langema vaid juhtkonna õlgadele.

Vaimse tervise muredest on viimastel aastatel kõneldud palju ja oma kogemusi on nii Eestis kui ka mujal maailmas avalikult jaganud eri valdkondade inimesed poliitikutest

GEA ASHILEVI peaasi.ee psühholoog

muusikuteni, avaliku sektori juhtidest muusikuteni, avaliku sektori juhtidest õpetajateni. Teemaga seotud tabusid õpetajateni. Teemaga seotud tabusid kummutatakse ja häbimärgistamise kummutatakse ja häbimärgistamise loori kergitatakse aina hoogsamalt loori kergitatakse aina hoogsamalt ning see loob kõigile võimalusi ning see loob kõigile võimalusi vaadata vaimse tervise teemadele otsa vaadata vaimse tervise teemadele otsa ausalt ja avameelselt. ausalt ja avameelselt.

Kahjuks näitab Eesti statistika, et Kahjuks näitab Eesti statistika, et suur osa inimestest, kellel on vaimse suur osa inimestest, kellel on vaimse tervise mured, ei julge sellest oma töö-tervise mured, ei julge sellest oma tööandjaga rääkida – ainult kolmandik on andjaga rääkida – ainult kolmandik on oma tööandjat vaimse tervise häiretest oma tööandjat vaimse tervise häiretest teavitanud. Peljatakse mittemõistmist teavitanud. Peljatakse mittemõistmist ja tuntakse häbi. Ometi ei ütle me ja tuntakse häbi. Ometi ei ütle me murtud jalaluuga inimesele, et ta end murtud jalaluuga inimesele, et ta end kokku võtaks ja sellest üle saaks, ega kokku võtaks ja sellest üle saaks, ega eelda, et inimene peaks häbenema, kui eelda, et inimene peaks häbenema, kui kõrvapõletiku korral antibiootikume kõrvapõletiku korral antibiootikume võtab. võtab.

Kui kolleegi tabab tööl paanikahoog…

Hiljutisel vaimse tervise esmaabi koolitusel jagas üks inimene kogemust oma töökohalt, kus tema

Eestis on vaimse tervise häired töövõime vähenemise põhjuste seas teisel kohal.

kolleegil tekkis paanikahoog, kolleegil tekkis paanikahoog, millega kaasnesid värinad ja reaal millega kaasnesid värinad ja reaalsustunde kadumine. Sel hetkel sustunde kadumine. Sel hetkel kõrval viibinud kolleegid ehmusid kõrval viibinud kolleegid ehmusid ega osanud paanikahoo saanud ega osanud paanikahoo saanud kolleegi aidata. kolleegi aidata.

Sellistes olukordades on oluline, Sellistes olukordades on oluline, et igas meeskonnas oleksid vaimse et igas meeskonnas oleksid vaimse tervise esmaabi andjad, kes tervise esmaabi andjad, kes oskavad psüühikahäirete sümp oskavad psüühikahäirete sümptomeid ära tunda, teavad, kuidas tomeid ära tunda, teavad, kuidas pakkuda esmast abi, ning oskavad pakkuda esmast abi, ning oskavad soovitada, kuhu kolleeg võiks soovitada, kuhu kolleeg võiks edasise abi saamiseks pöörduda. edasise abi saamiseks pöörduda. Vaimse tervise esmaabi andjaid Vaimse tervise esmaabi andjaid on igas töökohas tarvis ka selleks, on igas töökohas tarvis ka selleks, et märgata kolleegi langenud et märgata kolleegi langenud meeleolu, närvilisust, hajameelsust meeleolu, närvilisust, hajameelsust ning osata alustada neil teemadel ning osata alustada neil teemadel vestlust. Sageli arvatakse ekslikult, vestlust. Sageli arvatakse ekslikult, et vaimse tervise probleemidega et vaimse tervise probleemidega töötajaid saavad aidata ainult pro töötajaid saavad aidata ainult professionaalid, kuid enamiku vaimse fessionaalid, kuid enamiku vaimse tervise probleemide süvenemist tervise probleemide süvenemist saab pidurdada varajase märka saab pidurdada varajase märkamise ja sekkumisega, millele aitab mise ja sekkumisega, millele aitab kaasa vaimse tervise esmaabi kaasa vaimse tervise esmaabi andjate olemasolu töökohal. andjate olemasolu töökohal.

Peaasi.ee vaimse tervise Peaasi.ee vaimse tervise esmaabi koolitused annavad esmaabi koolitused annavad lisaks väga praktilistele oskustele lisaks väga praktilistele oskustele ja teadmistele ka tõuke vaimse ja teadmistele ka tõuke vaimse tervise teemaliste diskussioonide tervise teemaliste diskussioonide tekkimiseks organisatsioonis, tekkimiseks organisatsioonis, aidates kaasa häbimärgistamise aidates kaasa häbimärgistamise vähendamisele ning vaimset vähendamisele ning vaimset tervist väärtustava töökultuuri tervist väärtustava töökultuuri arendamisele. Sellele, et häirete arendamisele. Sellele, et häirete põhjusi oleks vähem, saavad kaasa põhjusi oleks vähem, saavad kaasa aidata nii tööandja kui ka kogu aidata nii tööandja kui ka kogu meeskond töökeskkonna ühise meeskond töökeskkonna ühise kujundamise teel. kujundamise teel.

Töökohal on vaimse tervise esmaabi sama tähtis kui füüsilise tervise oma

Vaimse tervise teemalised koolitused töökollektiividele on tavapärased paljudes riikides ja need võiksid sama tavalisteks kujuneda ka Eestis. Kuigi suurem osa vaimse tervise haigustest on ravitavad, on ennetamine igal juhul inimese suhtes säästvam ja ühiskonnale (tihti ka tööandjale) odavam. Uuringud näitavad, et kui töökohal vaimse tervisega eesmärgipäraselt tegeleda, võib iga investeeritud euro tuua tagasi kuni üheksa eurot. Kasvab töö produktiivsus ja õigeaegse sekkumise korral võib võita iga töötaja kohta ühe tööpäeva kuus.

Vaimse tervise teemade väärtustamine on tööandjale ka selge konkurentsieelis tööjõu hoidmisel ja värbamisel. Töötajad tunnevad ennast turvalisemalt, kui nad teavad, et tööandja on korraldanud töökohal vaimse tervise esmaabi võrdväärselt füüsilise esmaabiga. Organisatsioonikultuuris, kus abi ja toetuse küsimist nähakse mitte nõrkusena, vaid tugevuse märgina, on töötajad julgemad, rahulolevamad ja motiveeritumad.

Loe lähemalt vaimse tervise esmaabi koolituste kohta www.esmaabi.peaasi.ee.