Andmestunud ühiskond ja andmepõhine otsustamine

Töötukassa kasutab otsustustoe rakendust OTT, mis aitab prognoosida töötute tööle liikumise tõenäosust ja aitab andmetele tuginedes pakkuda töötule abi just tema vajadustest lähtuvalt. OTT sai 2021. aastal riigi digiteenuste konkursil andmete kasutamisel põhineva parima digiteenuse auhinna. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees / Scanpix

Eesti digiühiskonna arengukava aastaks 2030 seab oluliseks eesmärgiks muuta avalik sektor andmepõhiseks nii otsuste tegemisel kui ka teenuste osutamisel. Andmete põhjal on võimalik näidata mineviku tagajärgi, oleviku olukorda ja märke tulevikust. Nii saame peegeldada, mis toimub eri elu- ja tegevusvaldkondades, ning kirjeldada, kuhu ja kuidas ühiskond areneb.

TAAVI PLOOMPUU riigi infosüsteemi ameti andmevahetuse osakonna tootejuht

OTT VELSBERG majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakond

KULDAR AAS majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakond

Iga ettevõtja teab, et kui pole andmeid, siis on pea võimatu teha adekvaatseid otsuseid. Sellised otsused on pimedas kobamised, mitte läbimõeldud käigud. Andmete abil saab kinnitust juba toimuvale ning planeerida järgmisi samme näiteks ühiskondlike nähtuste ja nende mõjurite parema mõistmise kaudu.

Samas teevad inimesed andmete põhjal harva otsuseid. Andmete põhjal tehtud järeldusi mõjutavad inimeste kognitiivsed eelarvamused ja emotsioonid. Toon näite: mul on küll andmed, et külmkapp on toitu täis, aga näpistav nälg ja tunne, et tahaks midagi head, panid haarama kiirtoidu järele. Meid mõjutavad eri aspektid ning nii meie taju moondub, tekivad vääriti mõistmised ja ebaloogilised tõlgendused. Seda kõike silmas pidades muutub järjest tähtsamaks tulemuste esitamine arusaadaval, tõlgendamist ja mõistmist toetaval kujul.

Selleks, et toetada ja juurutada andmepõhist otsuste tegemist avalikus sektoris, on käimas mitu olulist algatust nii tehnoloogia, protsesside kui ka õigusruumi parandamiseks. Paljud asutused kasutavad otsuste langetamisel näiteks tehisintellekti, et teha just see kõige parem käik.

Targad lahendused aitavad inimesi

Töötukassa otsustustugi OTT aitab prognoosida töötute tööle liikumise tõenäosust, toob välja seda mõjutavad tegurid ja aitab andmetele tuginedes pakkuda töötule abi individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. See omakorda aitab parandada töötukassa teenuse kvaliteeti ja efektiivsust.

Transpordivaldkonnas kasutatakse andmeid, et paremini planeerida investeeringuid ning seeläbi vähendada liikluskoormust ja kulusid. Näiteks liikluse ja liiklemise tark planeerimine ja korraldus aitab ettevõtete kütusekulu vähendada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja riigi infosüsteemi ameti koostöös on arendatud digiriigi virtuaalne assistent Bürokratt, mis aitab ühelt poolt parandada suhtlust riigiga, teisalt pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele andmepõhiselt vajalikke teenuseid. Inimene saab tulevikus riigilt teate, et ta saab kasutada teatud toetusi, või antakse mõistlikke soovitusi, kuidas elektrienergia tarbimist vähendada. Tahame, et inimesed saavad vajalikku infot riigilt, mitte ei pea seda ise otsima.

Kuigi järjest enam teadvustatakse andmete olulisust, puuduvad inimestel enamasti baasteadmised ja -oskused, kuidas andmeid tulemuslikult kasutada ja hallata. Selle tulemusel on andmete kasutamine ning tulemuste tõlgendamine kujunenud probleemiks nii ettevõtluses, poliitikas, teaduses kui ka ühiskonnas. Ühe abinõuna inimeste kompetentside tõstmiseks käivitati näiteks 2020. aastal Tartu ülikooli ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös andmeteaduse magistriprogramm. Järgmisel aastal on kavas pakkuda andmekirjaoskuse koolitust laiemale avalikkusele. Samas ei ole küsimus alati vaid teadmistes, kuidas andmeid kasutada, vaid ka selles, kuidas andmeid hallata.

Parimad andmed on need, mis olemas

Selleks, et andmetes peituvat potentsiaali saaks kasutada nii otsustamisel, teenustes, tehisintellekti arendamisel või millekski muuks, peavad andmed olema piisavalt h leitavad (kasutajatele avalikustatud ja otsitavad), h mõistetavad (kirjeldatud kasutajale arusaadavalt), h kvaliteetsed (kasutaja jaoks usaldusväärsed, ajakohased, täpsed) ja h tehniliselt (taas)kasutatavad (kättesaadavad andmete kasutamist võimaldavas vormingus). See tähendab, et ettevõtte töötaja kõvakettale või postkasti ladestuva info väärtus on iseenesest nullilähedane, kuid teadlik andmete haldamine ja avalikustamine võimaldab samad andmed muuta olulise väärtusega tooteks.

Samas ei peitu andmete väärtus ainult nende tooteks muutmises ja klientidele müümises, kohati võib tähtsam olla nende kasutamine organisatsiooni äriprotsesside digitaliseerimisel ja optimeerimisel (nn data-driven process optimization). Siinkohal kehtib paljuski põhimõte, et mõõta (ja andmetena vaadelda) saab peaaegu kõike – olgu see siis aeg kliendi tellimuse saabumisest sellega tegelemiseni, toote valmimise aeg, vigade ja tagastuste arv või toote kliendini jõudmise reaalse aja ja esialgse hinnangu hälve.

Selliste andmete järjepidev kogumine, visualiseerimine ja mõtestatud analüüs aitavad ettevõtetel kõige paremini leida võimalusi oma toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks, klientide vajaduste mõistmiseks ja protsessides pudelikaelte leidmiseks. Tänapäeval jäävad ellu organisatsioonid, kes oskavad kõige paremini oma tegevust mõõta ja andmete põhjal õigeid järeldusi teha.

Tänapäeval jäävad ellu organisatsioonid, kes oskavad kõige paremini oma tegevust mõõta ja andmete põhjal õigeid järeldusi teha.

Mis on avaandmed?

Avaandmete all mõistame veebi teel, masinloetavas formaadis ja kõigile vabalt kasutatavaks tehtud toorandmeid. Avaandmeid iseloomustab autoriõiguste ja patendikaitse, samuti levitamis- ja kasutuspiirangute puudumine. Avaandmete kasutamiseks üldjuhul tasu ei küsita. Avaandmete vabalt kasutatavaks tegemise eesmärk on ennekõike võimaldada andmeid taaskasutada. 2022. aastal jõudis säilitavate andmete kogumaht 100 zetabaidini (1 zetabait = triljon gigabaiti) ja aastaks 2025 prognoositakse selle mahu suurenemist 180 zetabaidini. Andmete säilitamise mahtude eksponentsiaalne kasv iseloomustab meie andmestunud ühiskonda, kus meil on võimalus koguda ja säilitada iga tegevuse kohta mitmesuguseid andmeid.

Keerulisem on leida võimalusi, kuidas neid andmeid kasutada. Tavaliselt suudame taaskasutada vaid väikese osa säilitatud andmetest ja suuremale osale andmetest ei suuda väljundit leida. Siiski ei tähenda see, et need andmed oleksid väärtusetud.

Miks mitte sellises olukorras muuta andmed avalikuks ning lubada teistel neid taaskasutada ja sel moel uut väärtust luua. See eeldab muidugi andmete väärtusahela eelnevat läbimõtlemist ja avaandmete mõiste endale selgeks tegemist.

Teabevärav aitab avaandmeid levitada

Kui ettevõttes on andmete haldamine läbi mõeldud, siis andmete levitamiseks võib kasutada riiklikku avaandmete teabeväravat. Selle keskkonna kaudu saab avaandmeid tarbida ja visualiseerida, samuti koondada avaandmete loodud kasutuslood. Näeme selgelt trendi, et mida rohkem andmeid avalikustatakse, seda rohkem tekib uusi ärimudeleid, mis avaandmeid enda tegevuses mingis ulatuses kasutavad. Teine positiivne areng on see, et olemasolevad ärimudelid kasutavad aina rohkem avaandmeid, et väärtuspakkumust kliendile suurendada ja/või saada konkurentsieelist.

Avaandmed võiksid saada avalikuks hüveks, nagu tänavavalgustus või puhas õhk. Tahame jõuda olukorrani, et avaandmeid võivad kasutada kõik soovijad kas ärilistel eesmärkidel, teadustööks või avalike teenuste pakkumisel. Niimoodi suurendame inimeste jaoks läbipaistvust ja usaldatavust ning kokkuvõttes panustame ka riigi majanduse kasvamisse.