Ekspordidokumentide kirev maailm

Firmadel, kes tegelevad ekspordiga ja tarnivad kaupu välisturgudele, tuleb tihti ületada mitmesuguseid raskusi: otsida partnereid, seada sisse kontakte, pidada küllaltki keerulisi läbirääkimisi. Ja siis jõuab kätte kauaoodatud eksport, esimeste tootenäidiste ärasaatmine või esimene müük!

MARJU MÄNNIK kaubanduskoja väliskaubanduse vanemnõunik

Siinkohal tuleb sukelduda ekspordidokumentide maailma, mida nõuavad koostööpartnerid või teiste riikide tolliasutused.

Sarnaselt isikut tõendavate dokumentidega kasutatakse ka kaupade liikumisel mitmesuguseid dokumente: tootepassid, sertifikaadid, ostu-müügilepingud, arved ja faktuurid, tollideklaratsioonid jne. Kui tuua veel üks paralleel inimestega, siis inimesel on reisidokument, millele on märgitud tema kodakondsus. Kodakondsus on alaline side riigi ja kodaniku vahel. See toob endaga mõlemale poolele kaasa nii kohustusi kui ka teatud õigusi. Täpselt samuti on ka kaubal majanduslik kodakondsus ehk päritolu. Kauba päritolu kinnitav dokument on päritolusertifikaat. Seda dokumenti kasutatakse

Ansambel Metsatöll taotles kaubanduskojast ATA-märkmiku muusikariistade ja heliaparatuuri vedamiseks turneel PõhjaAmeerikas. Fotol Metsatöll 2021. aasta veebikontserdi lindistusel Harjumaal Viikingite külas. Foto: Raul Mee / Scanpix

kaupade ekspordil ja selle annab välja Eesti kaubandus-tööstuskoda.

Päritolusertifikaat esitatakse kauba sihtkohariigi tolliasutustele ja see näitab, et seda kaupa võib usaldada.

Kauba päritolu on piltlikult öeldes kaupade „majanduslik“ rahvus rahvusvahelises kaubavahetuses. Kaupade päritolu on kaht liiki: mittesooduspäritolu ja sooduspäritolu. Kui kaup on täielikult valmistatud ühes riigis, peetakse seda riiki kauba päritolumaaks (ja niisugust kaupa võib nimetada kõnealusest riigist pärinevaks). Kui kaup on valmistatud mitmes riigis, loetakse selle päritolumaaks riiki, kus seda on töödeldud kõige olulisemal määral.

Päritolusertifikaate, mis kinnitavad mittesooduspäritolu (teiste sõnadega üldvormi sertifikaate), väljastatakse täielikult Eestis valmistatud või piisaval määral töödeldud kaupadele, mida eksporditakse riikidesse, kus soodustused ei kehti. Neid sertifikaate väljastab paberil Eesti kaubandus-tööstuskoda. Teenus on tasuline, kuid kaubanduskoja liikmetele kehtib soodushind.

Päritolusertifikaadi saamiseks tuleb koos täidetud taotlusega esitada kauba päritolu tõendavad dokumendid (ostu-müügiarved, saatelehed, teistes riikides välja antud päritolusertifikaadid, ostu-müügilepingud jms). Kui esitatud tõendusmaterjal on kauba päritolu tõendamiseks piisav ja taotlus on nõuetekohaselt vormistatud, võib ettevõtja, lähetaja või eksportija saada päritolusertifikaadi. Sertifikaadi kehtivusaeg on neli kuud alates selle kinnitamise päevast.

Päritolusertifikaati kasutatakse

h kauba päritolu määramisel h kaitsemeetmete rakendumisel h kvootide puhul h dumpinguvastaste tollimaksude puhul h põllumajandustoetuste saamisel h avalike enampakkumiste korral h akreditiivide kasutamisel h riigihangete korral

4

kuud kehtib päritolusertifikaat alates selle kinnitamise päevast.

Tasub teada

Kaubanduskoda väljastab päritolusertifikaate ja ATA-märkmikke. h Kaubandus-tööstuskojast taotletavate päritolusertifikaatide ja ATA-märkmike väljastamise korra ja protseduuriga saab tutvuda koja kodulehel www.koda.ee/tooriistad, valides alarubriigi „Väliskaubandusalaste dokumentide näidised“. h Lisaks päritolusertifikaatide ja

ATA-märkmike vormistamisele kinnitab kaubandus-tööstuskoda ka muid dokumente. Näiteks paluvad paljud koostööpartnerid

Araabia riikidest kinnitada vabamüügi sertifikaate, pakkelehti, kaubaarveid, lepinguid ja isegi kutseid. Nende dokumentide kinnitamise kohta saab täpsemat teavet koja nõunike poole pöördudes. h Kaubanduskoda ei väljasta kaupade liikumissertifikaate EUR1,

A.TR ja päritolusertifikaadi vormi

A. Neid annab välja maksu- ja tolliamet.

Koda väljastab ainsana Eestis ATA-märkmikke

Rahvusvahelises kaubaliikluses muutub üha populaarsemaks rahvusvaheline kaubapass ehk ATA-märkmik. See dokument on ette nähtud kaupade sisse- ja väljaveo lihtsustamiseks eri riikide vahel.

Näitustele, konkurssidele, külalisesinemistele või välismaiste partnerite jaoks võetakse tihti kaasa tooteid, et neid esitleda. Kahjuks on olnud piiril juhtumeid, mil on selgunud, et kaupa lihtsalt ei lasta üle, kuna sellel ei ole vajalikku tollidokumenti – ATA-märkmikku.

ATA-märkmik on kasutusel olnud juba üle 50 aasta. See on rahvusvaheline ajutise ekspordi või impordi dokument, mida võib kasutada juhtudel, mil on vaja võtta endaga kaasa kaupa või saata see kolmandatesse riikidesse. Praegu aktsepteerib ATApasse juba 78 riiki. Eesti firmad kasutavad kaubapassi põhiliselt sõitudel Suurbritanniasse, Norrasse, Türki ja Araabia Ühendemiraatidesse. Kaubandus-tööstuskoda on Eestis ainus asutus, kes meil ATA-märkmikke välja annab.

Millised on ATA-märkmiku eelised?

Kui piiril selgub, et üleantavatel kaupadel ei ole tollidokumente, siis vajalike dokumentide täitmisel võivad tekkida mitmesugused arusaamatused – näiteks keelebarjäär, rääkimata tarbetust aja- ja rahakulust. ATA-märkmiku puhul on eri riikide jaoks dokumendinõuded ühtlustatud, mis võimaldab vähendada keeleprobleeme ja puudulikku arusaamist, samuti piiri ületamisel suuri lisakulusid seoses tollidokumentide vormistamise ja tollinõuete täitmisega võõrkeeles. Kaubapassi kasutamise eelis seisneb selles, et ATA-märkmiku omanikul ei ole vaja kasutada töös tolliga tolliagentide teenuseid, maksta agenditasu või tasuda kaupade sisseveol täiendavaid tagatisi.

Kes võib ATA-märkmikku kasutada?

ATA-märkmikku võivad kasutada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kuigi enamasti on seda vaja ettevõtjatele. Eraisikutel tuleb mõelda ATA-märkmiku taotlemisele siis, kui nad kavatsevad näiteks koos oma lemmikuga osaleda teises riigis koera- või kassinäitusel.

Näiteks ansambel Metsatöll kasutas ATA-märkmikku oma muusikariistade ja heliaparatuuri vedamiseks turneel USA-s ja Kanadas. Tallinna ülikool ja Tartu ülikool vormistavad selle dokumendi oma innovatiivsete seadmete toimetamiseks eri näitustele. Teaduskeskus AHHAA kasutas ATA-märkmikku rändnäituse toimetamiseks Norrasse, kui veeti üle piiri interaktiivseid „proovi ise“-eksponaate. Eesti firmas Starship Technologies OÜ väljatöötatud ja toodetud pakiroboteid esitleti USA-s potentsiaalsetele koostööpartneritele samuti ATA-märkmiku abiga.

Ka paljud sportlased kasutavad ATA-märkmikku, näiteks sõiduks Pekingi 2022. aasta taliolümpiale. Eesti laskesuusatamise föderatsioon vormistas ATA-märkmiku spordivarustuse viimiseks Norrasse 2022. aasta maailmakarikavõistlustele.