Krüptovarade maht ja tähtsus kasvab

Aastal 2021 kasvas krüptovarade turukapitalisatsioon enam kui kolm korda, ulatudes 2,6 triljoni USA dollarini. Krüptovarade kiire kasv on sellesse ökosüsteemi meelitanud uusi osalejaid ja pakkumisel on üha rohkem krüptovarasid, millest mõnda nimetatakse virtuaalvääringuks, digimündiks või tokeniks.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

Praegu on kõige tuntumad krüptovarad bitcoin ja ether, mis koos moodustavad ligikaudu 60% krüptovarade kogu turukapitalisatsioonist.

Krüptovarade kasvu peamine põhjus on nõudluse kasv. Suurenenud nõudluse põhipõhjuseks peetakse aga plokiahela tehnoloogial põhineva detsentraliseeritud rahanduse kasvu. See võimaldab kasutajatel krüptovaradega kaubelda ilma vahendajateta. Samuti ei ole tehingute käigus vaja hinnata kliendi krediidiriski. Detsentraliseeritud rahanduse rakendamise ülim vorm on detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon. Selline süsteem aga satub vastuollu traditsioonilise finantssüsteemiga, mis tugineb tsentraliseeritud vahendajatel, kes kontrollivad juurdepääsu finantsteenustele. Plokiahela tehnoloogia kasutamine ei muuda iseenesest midagi detsentraliseeritud rahanduseks, pigem viib selleni vahendajate puudumine. Selle teebki plokiahel võimalikuks.

Eestis kaevandab krüptoraha Nordcoin Mining, kelle kaevandus asub Viru Keemia Grupi territooriumil KohtlaJärvel. Fotol Nordcoin Miningu juhatuse liige Hermes Brambat. Foto: Patrik Tamm / Äripäev / Scanpix

Krüptovarade kiiret kasvu on üldiselt iseloomustanud puudulik tegevuskorraldus, küberriskide kesine juhtimine ja nõrgad juhtimisraamistikud. Küberturvalisus on krüptovarade valdkonnas probleem. Kõigi nende asjaolude kombinatsioon suurendab klientide riske.

Varastatud krüptovarad jõuavad enamasti ebaseaduslikule turule ja neid kasutatakse edasise kuritegeliku tegevuse rahastamiseks. Samuti küsivad kurjategijad lunavararünnakute korral ohvritelt sageli lunaraha maksmist krüptorahas.

Suured juhivad ja võidavad

Krüptovarade ökosüsteem on teataval määral avatud ka kontsentratsiooniriskile, kuna kauplemisel domineerivad üsna vähesed majandusüksused. Ühes uuringus1 leiti, et vähem kui 10 000 inimesele kogu maailmas kuulub kokku 4,8 miljonit bitcoin’i – peaaegu kolmandik seni kaevandatud 18,5 miljonist bitcoin’ist. Nende turuväärtus on ligi 600 miljardit USA dollarit. Bitcoin’i ökosüsteemis domineerivad suured ja kontsentreeritud osalejad ehk suured kaevandajad2 , bitcoin’i omanikud või vahetajad. Suur kontsentratsioon muudab bitcoin’i süsteemsele riskile vastuvõtlikuks ja viitab sellele, et suurema osa edasisest kasutuselevõtust saadavast kasust saab tõenäoliselt ebaproportsionaalselt väike osalejate hulk.

Krüptovarasid on viimasel ajal kõige rohkem esile tõstetud kui vääringut, mida eelistavad ka küberründajad, kes kasutavad süsteemide häkkimiseks lunavara ja nõuavad seejärel bitcoin’i-makseid vastutasuks selle eest, et nad ei hävita ega lekita ettevõtte väärtuslikke andmeid. Lisaks on sagenenud teated krüptovarade Ponzi skeemide kohta.

Samuti seondub krüptovaradega eksitav teave ja läbipaistvuse puudumine. Mõnda krüptovara reklaamitakse agressiivselt, kusjuures teave võib olla ebaselge, mittetäielik, ebatäpne või sihilikult eksitav, ülehinnates võimalikku kasu, jättes samal ajal tähelepanuta kaasnevad riskid.

Järelevalveasutused hoiatavad

Maailma suured finantsregulaatorid, kes jälgivad krüptovarde arengut, hindavad muu hulgas nende riske hoiatanud, et paljud krüptovarad on väga riskantsed ja spekulatiivsed ning ei sobi enamikule jaeinvestoritele makse- ja vahetusvahendiks. Nende seisukoht on, et suure riskiga krüptovarade ostmisel on tarbijatel väga suur tõenäosus kaotada kogu investeeritud raha. Euroopa Keskpank väidab, et krüptovääringuid kasutatakse Ukraina sõja tõttu Venemaa oligarhidele kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.

Euroopa asus lahendama krüptovaradega seonduvat talle omasel viisil – valdkonda reguleerides. 2020. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku krüptovarade valdkonnas krüptovääringu õigusnormide ühtlustamiseks ja seadustamiseks. Selle ettepanekuga luuakse krüptovarade väljastajate ja pakkujate ning krüptovarade teenuseosutajate reguleerimise ja järelevalve laiaulatuslik raamistik. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid 30. juunil 2022 selle vallas esialgse poliitilise kokkuleppe. Tõenäoliselt avaldatakse õigusakti lõplik tekst peatselt ja see jõustub lähikuudel.

Paljud krüptovarad on väga riskantsed ja spekulatiivsed ega sobi enamikule jaeinvestoritele makse- ja vahetusvahendiks.

ja võimalikku ohtu finantsstabiilsusele. Näiteks USA finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) kinnitas oma 2018. aasta aruandes, et krüptovarad ei paista praegu finantsstabiilsusele olulist ohtu kujutavat. Sellegipoolest väljendas FSB muret riskide pärast, mida turukapitalisatsiooni suurenemine võib kaasa tuua. Eelkõige on need investorite usaldusega seotud riskid, samuti riskid, mis tulenevad finantsasutuste otsesest ja kaudsest kokkupuutest krüptovaradega, ning riskid, mis tulenevad krüptovarade kasutamisest makseteks ja vahetuseks.

Sarnast muret on väljendanud ka Euroopa järelevalveasutused (EBA, ESMA ja EIOPA). Nemad on tarbijaid

Praegu on aga krüptovaradega seoses muutunud aktuaalseks hoopis ühe teise valdkonna probleem. Selleks probleemiks on keskkonnamõju ja energiakulu. Krüptovarade ja eriti nende kaevandamisega seotud energiakulu on äärmiselt suur. Näiteks Madalmaade keskpanga hiljutise uuringu (2021) kohaselt on bitcoin’i võrgustiku CO2 jalajälg suurenemas, võrgustiku kogu elektritarbimine on võrreldav Madalmaade elektritarbimisega ja sellest tulenev keskkonnakulu on 4,2 miljardit eurot.

Nii et kui on vaja elektrienergiat kokku hoida, on üks ja suhteliselt lihtne võimalus loobuda krüptovarade kaevandamisest.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuses „Krüptovarad – probleemid ja võimalused“ esitatud andmeid.

1 Makarov, I., Schoar, A. „Blockchain Analysis of the Bitcoin Market“. 18.04.2022. 2 Krüptovarade kaevandamine on protsess, mille käigus lisatakse plokiahelasse uusi plokke keerukate matemaatiliste probleemide lahendamise teel. Kaevandamise eesmärk on kontrollida krüptoraha tehinguid ja toimingutõendust, lisades selle teabe plokiahela plokile, mis toimib kaevandamistehingute arvestusraamatuna.