Kaubanduskoja Teataja 2020/6

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 6 / 2020

Koda

95!

KRISTO AAB: PEAME VALMIS OLEMA KRIISI VINDUMISEKS

KUIDAS TUUA KOOLIDESSE VÄRSKET VERD? ETTEVÕTJAD SAAVAD KAELA UUE TASU

KRISTI LOMP:

kevad oli e-poes nagu maraton ilma ettevalmistuseta

AITÄH, ET TOETASITE 2020. AASTA LIIKMEÜRITUSTE TOIMUMIST

KAUBANDUSKOJA LIIKMESETTEVÕTETEL, KES SOOVIVAD MEIE ÜRITUSTEL KAASA LÜÜA, PALUME VÕTTA ÜHENDUST: ANNELI@KODA.EE TEL 604 0087

JUHTKIRI

Sisukord 4 Kristi Lomp: juhtida tuleb eeskujuga 9 Lühidalt 10 Kuidas saaksime koolidesse värsket verd?

14 Küsime ettevõtjalt: kuidas teete koolidega

koostööd?

15 Kuidas tähistada, kui kohtuda ei saa?

16 LHV majandusprognoos: püsime optimistlikud 18 EKI majandusprognoos ennustab kasvu 19 Rahatarkus töötajatele tööandja toel 20 Uus liige: Adovinci muudab välireklaami maailma 22 Kaubanduskoda sai 95!

24 Olulised muudatused kollektiivlepingu laienemises 26 Galerii: meie tegusad liikmed 28 Koda kutsub osalema!

29 Üritused toimuvad ka 2021. aastal 32 Euroopa Liit tahab kõigile õiglast miinimumpalka 34 Ukraina – nii lähedal, aga samas kaugel 36 Tarbijavaidluse lahendamine võib muutuda tasuliseks 38 Algatus „Tööle kaasa!“ toimub veebruaris 41 Kuidas hinnata innovatsiooni?

42 Noppeid „Made in Estonia“ ekspordikonverentsilt 44 Millist energiasüsteemi Euroopas vajame?

46 Palju õnne!

47 Enterprise Europe Network

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 6 / 2020

Koda

95!

KRISTO AAB: PEAME VALMIS OLEMA KRIISI VINDUMISEKS

KUIDAS TUUA KOOLIDESSE VÄRSKET VERD? ETTEVÕTJAD SAAVAD KAELA UUE TASU

KRISTI LOMP:

kevad oli e-poes nagu maraton ilma ettevalmistuseta

KAANEFOTO Jumestus: Grete Lill-Kähr Foto: Kristiin Kõosalu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

Aeg otsustamiseks hakkab ümber saama

N

ovembris möödus kaubanduskoja asutamisest 95 aastat ning selle teekonna oleme läbinud koos mitme ettevõttega, kes olid meie asutamise juures ja tegutsevad tänase päevani. Praeguseks oleme Eesti suurim ettevõtjate esindusorganisatsioon ligi 3500 liikmega ning meie liikmed annavad üle 40% Eesti firmade netokäibest, ligi 40% puhaskasumist ja tasuvad üle 40% riiklikest maksudest. Suur aitäh teile selle eest!

Tagasi vaadates tuleb mõelda ka sellele, mis saab tulevikus. Kui poliitikutel on Eestile „pikk plaan“ sageli mitte enamaks kui neljaks aastaks, siis ei jää ettevõtjatel muud üle, kui juhtida ise tähelepanu ning pakkuda lahendusi probleemidele, mis vajavad lahendamist täna ja homme, et Eestil läheks hästi ka kaugemas tulevikus. Nii oleme juba aastaid juhtinud riigijuhtide tähelepanu meie haridussüsteemile ja aina vananevale õpetajaskonnale, mis hakkab otseselt mõjutama meie hariduse kvaliteeti tulevikus ning sedakaudu ka kogu Eesti tulevikku.

Meie rahvastik vananeb ja tervishoiusüsteem satub aasta-aastalt aina suurema surve alla. See on olnud teada juba enam kui kümme aastat. Hiljutine arenguseire keskuse raport ütleb veelkord, et juba alates 2026. aastast ei ole võimalik katta haigekassa tekkivat miinust olemasolevast reservist. Aeg, mis antud lahenduste leidmiseks, on sisuliselt juba otsas. Kuna tervisekindlustust rahastatakse aina enam üldisest maksutulust, siis tuleb õigustatult küsida, kuidas tagame kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise olukorras, kus kulud kasvavad kiiremini kui tulud ja täiendavat raha juurde tulemas ei ole. Tõenäoliselt tähendab see tulevikus mingil kujul isikliku panuse suurenemist.

Kaubanduskoda on oma pika ajaloo jooksul näinud mitmesuguseid valitsusi ja majanduses on üle elatud nii häid kui ka halbu aegu. Selle eest, et tulevikus hästi läheks, peame seisma kõik üheskoos, hoolimata keerulistest aegadest või poliitilistest tuultest. Ühiselt peame seisma ka selle eest, et poliitilised otsused, sündigu need siis valitsuses või Riigikogus, toetaksid ettevõtlikku meelt ning aitaksid meie ja meie järeltulijate elujärge paremaks muuta. See on eesmärk, mille nimel kaubanduskojas jätkuvalt tegutseme.

TOOMAS LUMAN kaubanduskoja juhatuse esimees

PERSOON

Kristi Lomp:

juhtida tuleb eeskujuga Tänavu konkurentsivõimelisimaks jaekaubandusettevõtteks valitud Selveri tegevjuht Kristi Lomp on Selveris töötanud ligi 11 aastat, neist viimased kuus tegevjuhina.

Vaadates tööaastatele tagasi, toob Lomp välja, et selle aja jooksul ei ole Selveril olnud ühtegi halba aastat ja ka keerulistes oludes on läinud väga hästi. Selle taga on suurepärased inimesed, kes jäävad ka rasketel hetkedel rahulikuks.

Fotod: KRISTIIN KÕOSALU Stiil: KELLY KIPPER Jumestus: GRETE LILL-KÄHR Rõivad: BOSS BY HUGO BOSS (TALLINNA KAUBAMAJA), TRUSSARDI, SAMSØE & SAMSØE (STOCKMANN), MASSIMO DUTTI Kingad: ALDO

Kuidas Selveril sellel aastal läinud on?

Selveril on hoolimata selle aasta üldisest keerulisest olukorrast hästi läinud.

Praegu võime 2008. aasta kriisi peale tagasi vaadates öelda, et keerulistes olukordades õnnestub meil saavutada häid tulemusi, mis ületavad ka nii-öelda tavalisi aastaid. Kui turul on praegu kuulda, et jaekaubanduses ei ole kõigil nii hästi läinud, siis meie võime olla väga rahul ning jätkame pingutamist, et samas vaimus jätkata.

Mis peitub heade tulemuste taga? Üks faktor on kindlasti kaupluse asukoht. Kui kevadel pandi kinni kaubanduskeskused, siis hakkasid kliendid valima rohkem selliseid toidupoode, mille juurde pääsemiseks ei pidanud minema keskuste sügavustesse, vaid sai kiirelt poes ära käia.

Kuna tegu on tervisekriisiga, siis oli eriti just kevadel tähtis osta toitu turvalisest kohast. Me oleme aastaid investeerinud, et tagada oma poodide puhtus.

Kuigi palju sellest on kliendile tavaliselt märkamatu, siis ikkagi tunnetatakse ja hinnatakse seda kõrgelt.

Kolmandaks – kui kevadel maailm lukku läks, tabasime hästi kiiresti ära, et kodudesse jäi väga palju inimesi, kes armastavad süüa väljas ja nii on ka nende maitse-eelistused teistsugused. Seetõttu otsustasime laiendada sortimenti just n-ö peenemate toiduainete valikus ning näiteks kala- ja lihaleti müügikasv oli väga suur. Teisisõnu tasus sortimendi laiendamine end kohe ära.

Mida kriisist õppisite?

Sellist klassikalist „õppisin seda et“õppetundi justkui ei olnud, kuid oli hulk

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

avastusi, mis andsid hea sissevaate meeskonna toimimisse ning partnerite ja klientide käitumisse. Näiteks joonistusid tugevamalt välja klienditüübid, kes tavaliselt nii selgelt eristatavad ei ole – osa muutusid tavalisest närvilisemaks, osa aga agressiivseks, kuid märgata oli ka suuremat empaatiat meie töötajate suhtes, mida oli südantsoojendav näha. Koostööpartnerite seas paistsid selgelt silma ka need, kellega tulevikus saab n-ö lahingusse minna ning sõlmida pikemaajalisi kokkuleppeid. Kokkuvõttes võimaldas üleüldine stressiolukord paremini hinnata terve süsteemi toimimist.

Kuidas pärast kevadist olukorda praeguseks valmistusite?

Ettevalmistused võimalikuks teiseks laineks vältasid terve suve. Näiteks oleme varunud isikukaitsevahendeid ja ka desinfitseerimiseks mõeldud aineid kahe-kolme kuu jagu ette.

Kevadine olukord oli e-poes nagu maratoni jooksmine ilma ettevalmistuseta.

Suurem ettevalmistus toimus aga e-poes. Kevadine olukord oli e-poes nagu maratoni jooksmine ilma ettevalmistuseta – andsime endast parima, et kiiresti tekkinud mahtu ära teenindada, kuid me ei teinud seda efektiivselt ja väsitasime end väga palju. Suvel tekkinud hingetõmbepausi kasutasime selleks, et leida selline e-poe mudel, mis võimaldaks meil efektiivselt toime tulla nii tavaolukorras kui ka kriisis. Eesmärk oli leida mudel, kus tavaolukorras ei kasvaks püsikulu ebaproportsionaalselt, aga samal ajal saaks kriisihetkedel teenindatud ka hüppeliselt kasvanud mahud. Praeguseks oleme jõudnud nii kaugele, et kui kevadel teenindasime e-poodi ühest kohast, siis nüüd teeme seda iga päev kaheksast ning loodud mudel võimaldab hakata e-poodi teenindama ükskõik millisest Selverist, kus on tagatud piisav sortiment. Seega oleme maandanud võimalikult palju riske, sh neid, mis tulenevad otseselt viirusest ja olukorrast, kus näiteks nakatub mõni meie töötaja e-poodi teenindavas poes.

Samuti käisime üle meie kaupluste kriisiplaanid, et olla valmis olukorraks, kus keegi meist nakatub.

Kuidas tulid töötajad kriisi ajal toime?

Käisin kevadisel kriisiperioodil meie kauplustes kohapeal, et olla koos oma inimestega. Kogetud rahu ja kaine mõistus tegid meele alati heaks ning andsid julgust, et saame olukorraga kenasti hakkama. Palju oli ka eeskujuga juhtimist, eriti kaupluste juhatajate poolt, kes peavad oma meeskondadega iga päev mitmesuguste olukordade lahendamisega tegelema.

PERSOON

Selver võitis e-kaubandusega juurde just neid kliente, kelle kodukandis Selverit ei olnud.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

5

PERSOON pärast tööaega ja nädalavahetusel. Üldiselt üritasin vabadel hetkedel käia looduses ja sisustada aega perega ühistegevusi tehes. Näiteks on mul käsil talu renoveerimine ning paekiviseina vuukimine on suurepärane stressimaandaja, nagu ka kõik teised käelised tegevused, mis tavatööülesannetest eemale viivad.

Alustasid Selveris müügidirektorina ja nüüd oled tegevjuht. Kas see oli planeeritud arengutee?

Ma seda teadlikult ei planeerinud.

Leian, et tegu oli minu juhtide usaldusega minu vastu, mis tekkis tänu tehtud otsustele ja juhtimisstiilile.

Seeläbi tekkis loomulik liikumine müügidirektorist teiseks juhatuse liikmeks ja hiljem tegevjuhiks.

Kuidas mõjutas kriis e-poe arengut ja selle strateegiaid?

Otseselt kõige suurem muudatus oligi suvine e-poe komplekteerimise mudeli muutmine, mida kirjeldasin eelnevalt. Üldiselt IT-arendusi kui selliseid kriis aga juurde ei toonud ja jätkasime varem planeerituga. Ka strateegilisel tasemel ei toimunud muutust, kuid seda seetõttu, et oleme eelnevalt panustanud e-poega seotud tegevustesse palju energiat juba mitu aastat.

Kristi Lomp nendib, et kuigi tööelu ei tohiks eraelu segama hakata, tuli tervisekriisi ajal nii temal kui kogu meeskonnal tööd teha ka pärast tööaega ja nädalavahetusel.

Kriisi alguses lõime töötajatele ka vaimse toe pakkumise võimekuse, sest kevadel oli seoses viirusega palju hirmu ja teadmatust, kuid õnneks ei pidanud me seda teenust kasutama.

Millised olid sinu kui juhi proovikivid kriisi ajal?

Tegelikult ei olnud tavalisest suuresti erilisemaid olukordi. Muidugi oli asju, millega mina ega meie meeskond ei olnud kokku puutunud, kuid kordagi ei tekkinud paanikat ega teisi segavaid faktoreid, mida saaks välja tuua eriliselt suure või teistsugusena.

Meid võis aidata ka see, et olime enne COVID-19 kriisi algust käinud läbi oma kriisiplaanid. Tõsi, koroonat seal ei olnud, kuid kriiside lahendamise tuumiktegevused on sarnased.

Kuidas tulid toime töö ja vaba aja tasakaalustamisega?

Kriisi ajal oli sellega nagu oli. Tavaliselt me väärtustame väga tasakaalustatud töötamist, kuid sellel perioodil kippusid päevad ikka pikemaks venima. Ajutiselt tegelesime kontorimeeskonnaga tööülesannete lahendamisega ka siis, kui neid oli vaja teha ehk vajaduse korral ka

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

KAS TEADSID? h Selveril on 73 kauplust

h h h h h h h

h

h

(8 hüpermarketit, 42 supermarketit, 7 Selver ABC poodi, 9 Comarketit ja 3 Delice’i poodi).

Asutatud 1995. aastal.

2019. aasta käive 471 miljonit eurot.

2942 töötajat.

Selveri e-pood loodi 2015. aastal.

Iseteeninduskassad on kasutusel aastast 2011.

Selver ABC kaupluses on sortimendis 12 000 – 13 000 toodet.

Suurtes Selverites on 40 000 – 50 000 toodet, jõulude ajal võib see ulatuda 90 000 tooteni.

Aasta algusest praeguseni on klientide turvalisuse tagamiseks soetatud antiseptilisi vahendeid 700 000 euro eest.

Selver sai 2020. aasta konkurentsivõimelisima jaekaubandusettevõtte auhinna.

Kas e-poe käibe kasv on mõjutanud ka jaekaupluste käivet?

Ei ole. Me ei karda e-poodi arendada, sest tavapoodide käive ei ole e-poe lisandumise mõjul muutunud.

Võib-olla ongi osaliselt üllatav see, et kliendid on jätkanud tavakaupluses käimist isegi siis, kui suurem osa vajalikke asju tellitakse e-poest.

Kuna e-kaubandus annab kõikidele kettidele võrdse võimaluse jõuda kliendini, sest ei olda asukohaga seotud, siis on kliendil uues olukorras kaupluse valikul uued kriteeriumid. Selver võitis e-kaubandusega juurde just neid kliente, kelle kodukandis Selverit ei olnud.

E-pood pakub lisaks mugavusele osale kliendigruppidele ka täiesti hädavajalikku teenust. Näiteks on vanematel inimestel lihtsam saada vajalikke toiduained, seda ka nii, et noored tellivad neile toidu koju. Sarnaseid näiteid on ka hooldusteenuste valdkonnas, aga üldiselt võimaldab e-pood sotsiaaltöötajate tööd lihtsustada. Lisaks on uue kliendigrupina tekkinud firmakliendid, kes nüüd tellivad vajalikud asjad kontorisse. Äriklientide lisandumine on kindlasti märgiline muutus, mis võib tulevikus seda turgu ümber kujundada.

PERSOON Praegu on peaaegu kõigil turuosalistel e-poed olemas, kuidas jagunevad turuosad?

Seda on raske hinnata, kuna turu osapooled neid eraldi ei avalikusta.

Küll oleme TNS Emori uuringus praegu liidripositsioonil, kuid sisimas teame, et kõik konkurendid on tugevad ja keegi selles võitluses kergesti alla anda ei taha.

Kuna e-poe turg on suuresti alles välja kujunemas, siis kõigil on suur huvi ja soov silma paista. Näiteks pakub Selver teenust peaaegu kogu Eestis, millega eristume selgelt konkurentidest, samuti pakume lisaks Selveri köögi unikaalseid tooteid.

Mitu aastat on räägitud, et Lidl tuleb turule, nüüd võime lõpuks näha ka reaalseid poehooneid. Kas ja kuidas te Lidli tulekuks valmistute?

Me valmistusime juba mõni aasta

tagasi, kui kaardistasime nende valiku, et paremini mõista võimalikke muutusi Lidli turuletulekuga.

Julgelt võib aga väita, et nende tulek mõjutab kõiki ning meie ja turg tervikuna kindlasti jälgime nende tegevust pingsalt.

Kindel on see, et Selver hinnasõtta ei lähe ja me jätkame oma tugevustele rõhumist, ennekõike näiteks värskele toidukaubale või ka suuremale sortimendile osutades.

Fookuses on üha enam Eesti väiketootjate toodang.

Kas on tulemas ka uusi tehnoloogilisi lahendusi, et täiendada näiteks iseteeninduskassasid?

Iseteenindus on tõesti muutunud juba hügieenifaktoriks, mida on hea näha, sest algselt oli tunda ka väikest vastupanu. Kliendile nähtavast tehnoloogiast on Selveris näiteks puuvilja-

lettides elektroonilised sildid, mis aitavad meil tagada, et hinnad letil ja kassas oleks alati ühesugused. Siiski pole elektrooniliste hinnasiltide kasutamine terves poes veel võimalik, kuna kaasnevad suured kulud.

Kui tehnoloogia muutub küpsemaks ja hinnad langevad, siis kindlasti on see üks suund, kuhu liikuda.

Maailmast on kuulda ja näha ka lahendusi, kus riiulilt asju võttes teavad nutiseadmed juba ilma skaneerimiseta, millega tegu, ning need lisatakse arvele. Praegu on tegemist veel pigem tehniliste katsetustega, sest sellised lahendused mitte ei vaja ainult muutusi poodides, vaid muutuma peavad ka pakendid. Suur osa tehnoloogilisest arengust jääb kliendile aga märkamatuks, sest kauba letile jõudmisele eelneb palju tegevusi ja me tegeleme just nende arendamisega.

E-poe kiire arendamine on teinud Selverist jaeketi, mille kaubikud vuravad klientide ukse taha peaaegu kogu Eestis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

7

Kas teadsid?

Foto: Shutterstock

IP helpdesk’i pakutavad teenused h Infoliin: veebivormi kaudu http://iprhelpdesk.eu/Contact (vastuse saab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul) või helistada infotelefonile +349 6590 9692. h E-uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest intellektuaalomandi (IO) valdkonna uudistest ja üritustest. h Veebiraamatukogu, kus on hulk intellektuaalomandi alaseid teabelehti, mis pakuvad lihtsaid juhtnööre (nt IO haldamine „Horisont 2020“ projektides ja lepingutes, IO äriplaanides ja lepingutes, IO tähtsus rahvusvahelistumisel jne). h Koolitused ja veebiseminarid.

Kuus korraldatakse mitu veebiseminari eri teemadel (IO haldamine „Horisont 2020“ ja IT projektides, tehnoloogiasiire jne). h Kõik teenused on tasuta. Vaata lähemalt www.iprhelpdesk.eu.

Küsi nõu intellektuaalomandi kohta! Tasuta!

Tänapäeval moodustab ligikaudu 80% ettevõtte varast intellektuaalne omand, olgu selleks siis kaubamärk, töötajate oskused ja teadmised, kliendi- ja koostööpartnerite andmebaas, muu konfidentsiaalne info, tööprotsessid jne. Seega on intellektuaalomandi haldamine ettevõtte innovatsiooni ja konkurentsivõime seisukohalt väga tähtis.

S

iinkohal saab appi tulla Euroopa IP Helpdesk, mis on Euroopa Komisjoni ametlik intellektuaalomandi teenus, pakkudes tasuta esmast intellektuaalomandi ja intellektuaalomandi õiguse alast nõustamist ja informatsiooni.

Tugiteenuse eesmärk on abistada väikese ja keskmise suurusega ette-

võtteid ja Euroopa Liidu rahastatavate programmide abisaajaid intellektuaalomandi küsimustes. Samuti suurendada intellektuaalomandi alast teadlikkust, selle kaitsmise ja haldamise vajalikkust ning arendada suutlikkust tegeleda intellektuaalomandi varade ja intellektuaalomandi juhtimisega.

Tugiteenust on oodatud kasutama nii välisturgudel tegutsevad ettevõtted, Euroopa Liidu rahastatavatest programmidest abisaajad kui ka teised.

Mõned näited esitatud küsimustest: h Kas autoriõigus või patent – kuidas peaksin kaitsma tarkvara? h Intellektuaalne omand ja veebileht – kuidas saaksin kaitsta oma veebilehte? h Milline kaitse sobib kõige paremini minu tootele: kas kaubamärk, tööstusdisain või patent? h Millise konkurentsieelise saab ettevõte, kaitstes disainilahendusi?

Lisaks leiab veebilehelt teeviitade kataloogi www.iprhelpdesk.eu/helpline/ signposting-directory, kust saab riikide ja piirkondade järgi otsida sealsete IO tugiüksuste, ametkondade, rahastajate, tugiorganisatsioonide kontakte.

Intellektuaalomandi liigid h Patent kaitseb leiutist

h

h h h

eeldusel, et see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.

Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest.

Tööstusdisain on toote ruumiline või tasapinnaline väliskujundus.

Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Ärisaladus on selline salastatud teave ettevõtte äritegevuse kohta, mis annab ettevõttele konkurentidega võrreldes turueelise.

Euroopa IP Helpdesk on teenus, mida rahastab Euroopa Komisjon (leping EASME / H2020 / 2018/008) ning mida haldab Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME).

LÜHIDALT

Fotod: Shutterstock

Ka lühiajaliselt töötav välismaalane saab perearsti

Koja töövõit: noorte töölevõtmine muutub lihtsamaks

Sotsiaalministeerium koostas eelnõu, millega võimaldab perearsti nimistusse registreeruda ka neil välismaalastel, kes viibivad Eestis ajutise viibimisalusega, näiteks lühiajalised töötajad.

Kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt saavad perearsti nimistusse vaid need välismaalased, kes on Eestis elamisloa alusel. Seega juhul, kui välismaalane viibib ja töötab Eestis näiteks lühiajalise töötamise registreeringu alusel, siis ta perearsti nimistusse ei saa. Kusjuures nimistusse ei saa vaatamata sellele, et tööandja on töötaja töötasult maksnud sotsiaalmaksu.

Kaubanduskoda peab positiivseks, et ministeerium on asunud seda ebaselgust lõpuks lahendama. Ministeerium plaanib perearsti nimistusse saamisega seonduvad muudatused jõustada 2022. aasta 1. aprillil.

Sotsiaalministeerium koostas töölepingu seaduse muudatused, mis muu hulgas sisaldavad ka koja ettepanekut lihtsustada 13–14-aastaste noorte töölevõtmise reegleid. Selleks, et võtta tööle 7–14-aastane laps, peab tööandja kehtiva seaduse kohaselt küsima tööinspektorilt luba. Kaubanduskoda tegi juba 2016. aastal riigile ettepaneku muuta noorte töötamise õigusaktid paindlikumaks ja vaadata ümber tööinspektorilt nõusoleku saamise menetlus nii, et see oleks vähem bürokraatlik.

Nüüd on riik selle teema taas üles võtnud ja eelnõusse on jõudnud muudatused, mille jõustumisel kaob tööandja kohustus küsida tööinspektori nõusolekut 13–14-aastasega töölepingu sõlmimiseks. See kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastase alaealise töölevõtmisel. Muudatus on positiivne nii tööandjatele kui ka noortele, kuna vähendab tööandja halduskoormust ning suurendab tööandjate valmidust noori tööle võtta ja seeläbi neile ka enam töökogemusi pakkuda.

Elamisloa taotluste esitamise aegu ei ole enam saada Alates 23. novembrist sai detsembriks ja jaanuariks aegu broneerida elamisloa taotluste esitamiseks 2021. sisserände piirarvu alusel. 2021. aasta sisserände piirarvu ei ole veel kehtestatud, kuid eelnõu on läbinud kooskõlastusringi ja võetakse ilmselt lähiajal vastu. Eelnõu kohasel on piirarv 1315 inimest ja seda jaotatakse tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuste järgi.

Sisserände piirarvu jaotamisel arvestatakse alates detsembrist politsei- ja piirivalveametis (PPA) või Eesti välisesinduses esitatud elamisloa taotlusi. PPA-s elamisloa taotluse esitamiseks tuli broneerida aeg PPA kodulehel ning praegu on detsembrisse, jaanuarisse ja osaliselt ka veebruarisse elamisloa taotluste esitamiseks kõik ajad broneeritud. Kui keegi vabastab aja, siis tekib vaba aeg PPA broneerimissüsteemi, kuid nende olemasolu peavad huvilised ise jooksvalt kontrollima.

Endiselt on välismaalastel võimalik pöörduda aja broneerimiseks ka oma koduriigis asuva Eesti saatkonna poole, kes elamisloa taotlusi vastu võtavad, sest ka Eesti saatkonnad hakkasid detsembri algusest piirarvu alla minevaid taotlusi vastu võtma.

Ettevõtja ei peaks maksma tarbijavaidluste lahendamise eest Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas muudatusettepanekud selle kohta, kuidas peaks edaspidi toimuma kauplejate ja tarbijate vaheliste vaidluste lahendamine tarbijavaidluste komisjonis. Tegu on väljatöötamiskavatsusega, millega lisanduks ettevõtjale kohustus maksta tarbijavaidluste komisjonile menetlustasu 150 eurot ja hüvitada täiendavad kulud (näiteks ekspertiisi kulud). Muudatusettepaneku järgi tuleks 150 eurot maksta juhul, kui komisjon rahuldab tarbija avalduse täielikult või osaliselt.

Koda on selle muudatuse vastu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

9

HARIDUS

Kas loota mälule või keskenduda mõtlemisele?

KRISTA SAADOJA Oru põhikooli õpetaja ja õppejuht, õpetajate ühenduste koostöökoja juhatuse esimees

„Tegelikud tuleviku loojad on inimesed, kes teevad oma tööd klassis ja auditooriumis, laboris ja õppekäikudel. Tuleviku ehitamine on üks mõjukamaid asju, millele oma elu pühendada.“ (Tallinna ülikooli sotsiaalteaduste professor Mati Heidmets)

E

esti hariduse põhialuseks on õpilane, kes hakkab tulevikus riigi arengusse panustama, valides teadlikult oma haridustee ja karjääri. Hariduse põhivedajaks on õpetaja, kellel on väga hea aine- ja pedagoogikaalane ettevalmistus. Nimetatud pädevused peavad käima käsikäes. Ühiskondlikud muutused, õppijakesksus, orienteeritus elukestvale õppele ja pidev arenguvajadus on osa praeguse ja tulevase õpetaja igapäevaelust. Õpetajate aineliidud ja -ühendused on kaua juhtinud tähelepanu õpetajate järelkasvu küsimusele. Järelkasvu probleemi püüavad nüüdseks lahendada haridus- ja teadusministeerium

(HTM) ning vahelduva fookusteemana Riigikogu kultuurikomisjon. Praeguseks on HTM-is loodud õpetajate järelkasvu töörühm, mis keskendub olukorra analüüsimisele ja uute lahenduste väljatöötamisele „Haridusstrateegia 2035“ rakendustegevuste valguses.

Kuidas saaksime koolidesse värsket verd? Õpetajate järelkasvu teema on tõusnud aruteluteemaks mitmel põhjusel. h Õpetajate kõrge keskmine vanus. h Töötasu, mis on võrreldes erasektoris töötava kõrgharidusega spetsialistiga madalam. h Töömahu märgatav suurenemine seoses õppijate individuaalsete õpiteede kujundamisega, uutest

tehnoloogiatest tingitud muutustega, ja mis seal salata, ka viimasel ajal maailmas kujunenud olukorraga. h Rahvastiku koondumine kahe suurema maakonna, Harju- ja Tartumaa piirkonda. See seab väiksemate ja keskustest kaugemate omavalitsuste koolide õppekorralduse suurtega võrreldes sageli ebavõrdsesse seisu, näiteks ei leita puudu olevale õpetajale asendust.

OSKA raames avaldati 2018. aasta sügisel õpetajate järelkasvu uuring.

OSKA analüüsib Eesti tööturu tööjõuja oskuste vajadust lähema kümne aasta jooksul. OSKA hariduse ja teaduse valdkonna uuring näitab, et

Joonis 1.

Üldharidus

26,9 — füüsika 22,7 — keemia 21,6 — geograafia 21,3 — bioloogia 21,1 — tehnoloogiaõpetus 19,7 — matemaatika 19,4 — keeled 18,9 — ajalugu 18,6 — keskmine 18,2 — ühiskonnaõpetus 16,9 — muusika 16,5 — tööõpetus 15,7 — loodusõpetus 15,1 — kehaline kasvatus 13,0 — inimeseõpetus 12,3 — kunst 12,1 — käsitöö/kodundus 11,4 — klassiõpetaja

Hõivet mõjutavad tegurid • demograafilised muutused • klassiõpetaja eriala on populaarne • terav puudus loodusainete ja matemaatikaõpetajatest • koolivõrgu korrastamine, eriti hajaasustatud piirkondades, riigigümnaasiumite loomine • üldhariduskoolide õpetajate kõrge keskmine vanus • kaasav haridus 0

7

Eesti rahvastik 2017 vs. 2025 19 000

+8%

16 000 13 000 10 000

0

2

4

Rahvastik 2017

6

8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 Eurostati baasprognoos aastaks 2025

Allikas: OSKA uuring 2018

10

Õpetajaid

Vanuses 60+ aineõpetajate osakaal

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

14

21

28

14 905 Ametikohti

12 372 Hinnanguline uue tööjõu vajadus 2018–2025

3000

Prognoositud pakkumine 2018–2025

< 1800

Tasemeharidus ei kata vanusest tulenevat asendusvajadust ja osa aineõpetajate praegust puudujääki.

HARIDUS

Võrreldes kõigi Eesti töötajatega on haridustöötajate keskmine vanusabi kõrge. abivajajani. Seetõttu avaldubki

Joonis 2. Hariduses ja teaduses hõivatute vanusVõrreldes kõigi Eesti tööta-

koolis töö pigem n-ö keskmise õpilase suhtes ja nõrgemate järeleAlla 30 30–39 40–49 aitamises, mitte niivõrd tippude Joonis 2. Hariduses ja teaduses hõivatute vanus 12% 19% 25% 29% 15% Lasteaiaõpetajad arendamisel. h Kuidas toetada alustavat ja miks Alla 30 30–39 40–49 50–59 Alates 60 mitte ka juba kogenud õpetajat? Üldhariduse õpetajad 9% 17% 25% 30% 19% 12% 19% 25% 29% 15% Lasteaiaõpetajad Paljudel elualadel eeldab profesKutseõppeasutuse õpetajad 7% 16% 25% 25% 30% 28% 24% sionaalsus märkimisväärsel hulgal Üldhariduse õpetajad 9% 17% 19% koolitusi ja juhendajad leitakse Kutseõppeasutuse 7% 16% 25% 28% Kõrgkooli õppejõud*nende hulgast, kes on osutunud 6% 27% 29% 24% 19% 20% õpetajad edukaks. Need põhimõtted on Kõrgkooli õppejõud* 6% 27% 29% 19% 20% 6% 13% 28% 27% 26% Logopeedid aluseks mõistele „õpipoisiõpe“.

6% 13% 28% 27% 26% Logopeedid Õpipoiss õpib ametit vahetu Eripedagoogid 13% 21% 29% 23% 15% Eripedagoogid 13% 21% 29% 23% 15% kontakti kaudu meistriga. Samas ei ole vähem tähtsad baasteadmised, Koolipsühholoogid 15% 21% 29% 19% 16% Koolipsühholoogid 15% 21% 29% 19% 16% millest oma töös lähtuda. Mentorlus on võti ka karjäärikindluse taga20% 24% 22% tööjõu keskmine miseks. Juhendatava ja mentori 20%24% 24% 24% 10% Eesti 22% 10% Eesti tööjõu keskmine kvaliteetne pedagoogilise kogeAllikad: OSKA uuring 2018 (EHIS, MKM, statistikaamet) muse vahetamise suhe tagab süsAllikad: OSKA uuring 2018 (EHIS, MKM, statistikaamet) Märkus. Teadustöötajad kattuvad osaliselt kõrgkooli õppejõududega, teadustöötajate vanusjaotus teemse õppe- ja kasvatustegevuse statistikaameti andmeil on järgmine: alla 25: 2%, 25–34: 26%, 35–44: 30%, 45–54: 19%, 55–64: 15%, 60 ja Märkus.

Teadustöötajad kattuvad osaliselt kõrgkooli õppejõududega, teadustöötajate vanusjaotus vanemad: 8% koolis ning võimaldab muutunud statistikaameti andmeil on järgmine: alla 25: 2%, 25–34: 26%, 35–44: 30%, 45–54: 19%, 55–64: 15%, 60 ja õpikäsituse tegelikult ellu viia. vanemad: 8% jatega on haridustöötajate 50–59 Alates keskmine vanus60 kõrge.

Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk on viimasel kolmel aastal olnud Eesti keskmisest 6–7% kõrgem (Eesti keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot). Kutseõppeasutuse õpetajate palk oli varem veidi väiksem, kuid Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk on viimasel kolmel aastal olnud jõudis 2017. aastal üldhariduskooli õpetajate palgale järele. Madalam on lasteEesti keskmisest 6–7% kõrgem (Eesti keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal aedades töötavate õpetajate palk ja selles olid lähiminevikus ka piirkondlikult võisid lasteaiaõpetajate sisse- veidi väiksem, kuid väga 1221 suuredeurot). erinevused.

2017. aasta algusesõpetajate Kutseõppeasutuse palk oli varem tulekud piirkonniti 520 eurost kuni 1087 euroni, palgale kuid 2018.järele. aasta Madalam on lastejõudis 2017.varieeruda aastal üldhariduskooli õpetajate 1. jaanuaril tõusis nende palk vähemalt 978 euroni (85% kooliõpetajate palgast).

Palgakorralduses tuleb luua palgaastmete süsteem ehk kutsestandardist lähtuvalt on kõrgema tasemega õpetajatele riiklikult aedades töötavate õpetajate palk ja selles olid lähiminevikus ka piirkondlikult aasta alguses võisid lasteaiaõpetajate sisseväga suured (ETAg) erinevused.

2017.

Eesti Teadusagentuur on 2017. aastal selgitanud välja Eesti teadustööette nähtud kõrgem tasu.

8 kuues avalik-õiguslikus Analüüsist tajate tulekud keskmise piirkonniti brutokuupalga varieeruda 520 eurostülikoolis. kuni 1087 euroni, kuid 2018. aasta selgub, et kui kaaluda ülikoolide keskmisi täistöökohtade 1. jaanuaril tõusis nendearitmeetilisi palk vähemalt 978palku euroni (85% kooliõpetajate palgast). arvuga, oli 2016. a keskmine brutokuupalk teadustöötajatel 1681 ja õppejõunii teadustöö kui ka koolivälise haridusilm dudel 1834 eurot.on heitlik. Teadustöötajaid

8

Eesti Teadusagentuur (ETAg) selgitanud väljaEesti Eestiharidust teadustöötööga, mis arendab on rahvusvahelises võrdluses väheon 2017. aastal 8 kuues avalik-õiguslikus ülikoolis.

Analüüsist tajate keskmise brutokuupalga ja julgustab ametile pühenduma. ning õppejõudude ja teadustöötajate täistöökohtade selgub, on et nadi. kui kaaluda keskmisi järelkasv Seejuuresülikoolide lasteaia- aritmeetilisi h Üldine mure onpalku õpetajate suur jaarvuga, klassiõpetajaks on piisavalt, arv ja mahukad oli 2016.õppijaid a keskmine brutokuupalk kontakttundide teadustöötajatel 1681 ja õppejõukuid puudust tuntakse aineõpetajatest lisatööd. Õpetajatöö on tervik ja dudel 1834 eurot. ja tugispetsialistest. kõik tööülesanded, mis tulenevad töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest, peavad Õpetajatöös leidub 17 Raudvere, K. (2017). Eesti teadustöötajate keskmine brutokuupalk; kättesaadav: mahtuma üldtööaja sisse, sh töö kitsaskohti http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/12/Eesti-teadust%C3%B6%C3%B6tajate-keskmine-brutokuupalk.pdf. diferentseerimine ning iga õppija Hariduse puhul on ühtviisi olulised kõik oma õpirajale suunamine. haridusastmed, mis valmistavad ette noori tänapäevases töömaailmas toimeh Õpetajate tööaja uuring on avaldatulemiseks. Selleks, et õppija jõuaks tud 2016. aastal ja selles on välja oma haridustee- ja kutsevalikuni, toodud kõik koolis toimuvad tegeon vaja saada baasteadmised ja õpivused. Uuringust nähtub, et õpetaja 8 oskused põhihariduses. tööülesannete hulk on õpetaja sihiRaudvere, K. (2017). Eesti teadustöötajate keskmine brutokuupalk; kättesaadav: http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/12/Eesti-teadust%C3%B6%C3%B6tajate-keskmipärase õppetööga võrreldes laiem Toonne-brutokuupalk.pdf. siinkohal välja mõned õpetajatöö ja seetõttu ka märksa mahukam, kitsaskohad. kui esmalt välja paistab. h Õpetajate kutsesüsteem, mis h Kaasava hariduse juurdumine tagaks ka reaalse professionaalse tavakooli igapäevaellu on väga arengu ja tõusu meisterlikkuse aeganõudev ning vajab ressurstasemele. Palgakorralduses tuleb side ümberjagamist ja mõtteviisi luua palgaastmete süsteem ehk muutust. Kaasava hariduse puhul kutsestandardist lähtuvalt on on vaja lisaressurssi just inimeste kõrgema tasemega õpetajatele ja väljaõppe näol. Mida kaugemal riiklikult ette nähtud kõrgem tasu. on tugisüsteemide otsustaja ja toe See motiveerib õpetajaid tegelema osutaja, seda aeglasemalt jõuab

Kuidas tuua karjääripöörajad kooli?

Viimastel aastatel on loodud õpetajaametisse mitu alternatiivset sisenemisteed. Selle tulemusel on märke ametisisesest killustatusest, sest just pedagoogiline pool jääb nõrgaks. Samas annab mitmetahuline õpetaja värvi õppetöösse ja võimalusi inimestel end teostada näiteks oma põhierialast erinevas valdkonnas. Õpetajate järelkasv saab siiski tulla ülikoolist. Õpetajatöö ei ole kutsetöö ehk miski, mida õppida töö käigus, vaid professioon, mis eeldab kõrgharidust, kuna see seob teooria ja praktika, millest mõlemad peavad tulenema teaduslikest alustest.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 siht on kvalifitseeritud õpetajate, õppejõudude ja koolijuhtide järelkasv. Haridusvaldkonnas töötamine, sh õppejõu amet on väärtustatud ja mainekas. Esmatähtsad tegevused selles suunas on kutsestandardil põhinevate karjäärimudelite kasutuselevõtt ning nende sidumine õpetajate töötasu ja täiendusõppevõimalustega. Lisaks peavad olema paindlikud võimalused 17 õppida õpetajaks, kutseõpetajaks, õppejõuks, abiõpetajaks või tugispetsialistiks ja sel alal ka tööle asuda.

Nüüdisaegne õpikäsitus eeldab 21. sajandi oskuste õpet, kus erakordne tähendus on probleemipüstitusel, mõtlemisel, analüüsil, probleemilahendusel. Loodetavasti leiame ka edaspidi õppijate ees nii aine- kui ka pedagoogikapädevad õpetajad ja meie koolihariduse kõrge tase ei mattu musta auku, vaid hoiab kõrgel meie väärtusi ja kultuuri.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

11

HARIDUS

Kaja Piirfeldt on hea näide õpetajast, kelle puhul ainealane ja pedagoogiline pädevus käivad käsikäes.

Ta on piimakarjakasvatusega tegeleva Remmelgamaa talu perenaine ja Järvamaa kutsehariduskeskuse õpetaja, kes sama kooli vilistlasena lõpetas ka paar aastat tagasi Tallinna ülikoolis kutsepedagoogika bakalaureuseõppe. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Murekoht on leida pedagoogi ja erialaspetsialisti ühes isikus Tarmo Loodus Viljandi kutseõppekeskuse direktor Kutsehariduses on õpetajate probleem erakordselt tõsine. Seda põhjusel, et kutseõpetajaid eraldi kusagil ette ei valmistata. Me peame leidma õpetajaks erialainimese, kellel on vähemalt bakalaureuse- või paremal juhul magistritase. Lisaks peab ta omandama pedagoogilise hariduse.

Murekoht on sellise õpetaja leidmine. Kutsekoolid kandideerivad headele inseneridele, sotsiaaltöötajatele või muusikutele võrdselt ettevõtjatega.

Kutsehariduses on ettevõtjatel hulk võimalusi panustada oma eriala õpetamisse, saates kooli õpetama praktikuid. Teema õpetamine praktiku poolt

on suur väärtus. Hea meel on tõdeda, et see toimib vähesel määral juba praegu.

Ettevõtjad saavad tulevastesse töötegijatesse enam panustada kahel viisil. Esmalt võttes noori oma ettevõttesse praktikale. Andke praktikandile parim juhendaja, kes teil võtta on. Praktika on õppetöö olulisim osa – teooria kinnistamine toimub just ettevõttes. Teiseks on võimalus võtta õppija ettevõttesse töökohapõhisesse õppesse. Töökohapõhine õpe on hea moodus ettevõttesse kaadrit koolitada. Koostöös kutsekooliga on see ettevõttele, koolile ja õppijale igati kasulik.

KASUTATUD ALLIKAD JA HUVITAVAT LUGEMIST: https://oska.kutsekoda.ee/field/haridus/ https://www.hm.ee/sites/default/files/ey_htm_lopparuanne_2016.pdf https://www.huvitavkool.ee/ https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/kultuurikomisjon/ettepanekud/ https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf „Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime.” J. Hattie, G.C.R. Yates 2018

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

HARIDUS

Kool peab olema hea töökeskkond Õpetajate järelkasvu tagamine ja juba koolides töötavate spetsialistide toetamine on meie kõigi tuleviku seisukohast äärmiselt oluline küsimus ning mul on hea meel, et sellel eesmärgil töötavad kõik asjaosalised. Samuti pööratakse küsimusele üha enam tähelepanu ka arvamusruumis.

Täna

ROBERT LIPPIN haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

H

ea uudis on see, viimasel paaril aastal on märgatavalt kasvanud konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele. Õpetajaameti huvilisi on ka nende hulgas, kes õpivad ülikoolis muud eriala, ning järjest enam ka nende seas, kes on mõnes muus valdkonnas juba spetsialistiks kasvanud, kuid otsivad uusi proovikivisid. Ministeeriumi, ülikoolide, koolipidajate ja koolijuhtide ülesanne on nende inimeste huvi ja motivatsiooni kasvatada ning pakkuda nii paindlikke õppimisvõimalusi kui ka atraktiivset ja toetavat töökeskkonda, mis lubaks julgelt õpetajaametisse astuda. Sealjuures tuleb meeles pidada, et me ei räägi mitte ainult õpetajatest. Oluline on tegeleda ka sellega, et meil jätkuks tugispetsialiste.

Õpetaja vajab tuge ja märkamist

Selge on see, et vaid väga vähesed valivad oma esimest elukutset mõttega, et see on kogu eluks. Seega on tööjõu liikuvus igati normaalne nähtus. Muret teeb, kui koolist lahkutakse toetuse puudumise, organisatsioonikultuuri või juhtimiskvaliteedi tõttu. Nii alustav kui ka juba kogenud õpetaja vajab, et teda märgataks ja toetataks, et ta saaks töötada koostöises ja arendavas keskkonnas.

Selles on kaks olulist poolt: kool peab olema atraktiivne keskkond ning õpetaja karjäärimudel peab pakkuma väljakutseid ja arenemisvõimalusi.

Ho

Kooli kui töökeskkonna atraktiivsuse kasv on miski, millesse saavad panustada nii riik, kohalik omavalitsus kui ka koolijuht. Tähtis on sealjuures toetada iga lüli: koolijuhid vajavad Hinnatud amet organisatsioonikultuuri arendamisel ühiskonnas tuge ja tagasisidet, nagu ka kohalike omavalitsuste haridusametnikud.

E e

Hariduse juhtimine läbimõeldumaks

Koolijuhtidele pakutakse nii riiklikke arenguprogramme kui ka mitmesuguLiiga suur seid personali arendamise ja juhtimiskursuseid. Ministeerium on alustanud töökoormus koostöös Eesti valdade ja linnade liiduga kohalike omavalitsuste haridusametnike ja haridusjuhtide koolitustega, et hariduse juhtimine oleks veelgi läbimõeldum nii omavalitsuse kui ka koolijuhi tasandil, et koolipidaja saaks 6% olla hea koostööpartner. kõrgem palk Arendamist vajab ka täpsem kui Eesti keskmine koolitusvajaduse määratlemine ja mõju hindamine. Oleme alustanud Briti Nõukogu läbiviidava Euroopa Liidu struktuursete reformide projektiga, mille tulemusel valmivad puuduvad lülid täiendusõppe korraldamisel.

Muidugi on oluline ka õpetaja palk. Professionaalne õpetaja peab tasemel saama väärikatHeal töötasu.

Tänavu ei tasemejaolud täiendusvõimaldanud keerulised palgatõusu lubada, ent õpetajate palk jääb õppe võimalused haridus- ja teadusministeeriumi jaoks oluliseks küsimuseks, mille juurde naasta niipea, kui olukord paraneb.

Väga olulisena näeme õpetaja karjäärimudeli arendamist. Hariduse arengukava 2021–2035 eesmärkide hulka kuulubki kutsestandarditel põhinevate asutusesiseste või koolipidaja kehtestatud karjäärimudelite kasutusele võtmine ningõpetamine nende Õpetaja sidumine õpetajate professionaalse arengu, töötasu ja täiendusõppe võimalustega.

O tö

20% kui E

Kõrg paindl täiendus

Õ juhen

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

13

KÜSIME ETTEVÕTJALT

Kuidas ja miks teete koostööd koolidega?

AADU JUHKENTAL

SERGEI BOGATENKOV

Valley OÜ juhataja

Admiral Markets AS-i tegevjuht

V

alley OÜ on alati toetanud ideed seostada õpe kõigil haridustasemetel tööturu vajadustega.

Seetõttu olime kohe nõus osalema, kui Vändra gümnaasium tutvustas ettevõtlusõppe praktikumi, mille eesmärk oli tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd õppurite ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamiseks ning õppe praktilisemaks muutmiseks.

Maapiirkonna ettevõttena tunneb Valley OÜ loomulikult muret pädeva tööjõu järelkasvu pärast. Selleks, et noorel oleks pärast õpinguid kodukohast eemal huvi kodukanti tagasi pöörduda, peab ta olema kursis kohalike tööturu- ja ettevõtlusvõimalustega. Elu jätkusuutlikkus maapiirkonnas on otseses seoses ettevõtlusega, seetõttu on oluline avardada õppurite silmaringi juba maast madalast – alates sellest, et algklassi õpilane teaks, kus tema vanemad töötavad ja mida nad tööl täpsemalt teevad. Järgmiseks sammuks tuleb anda noorele võimalus ka ise käed külge panna.

Nendel eesmärkidel on Valley OÜ aastate jooksul võõrustanud nii lasteaia- kui ka kooliekskursioone, võtnud vastu praktikante ning osalenud üleriigilist tähelepanu pälvinud projektis „Vändra gümnaasiumi ja OÜ Valley ettevõtlusõppe praktikum“, mille lõpptulemusena valmistasid õpilased meie vaibavabrikus koolirahva enda poolt konkursi käigus disainitud vaiba.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

R

ahvusvahelise ettevõttena tunnetame järjest kasvavat konkurentsi säravate talentide tiimi kutsumisel.

Koostööl koolidega on meie jaoks mitu tahku. Ühelt poolt annabki see võimaluse kõnetada noori nende esimeste ametikohtade valikul, ent vähem tähtis ei ole innovatsioonialase koostöö võimalikkus ja panustamine ühiskonna arengusse hariduse kaudu.

Eestis seob meid juba aastaid koostöö TalTechiga, kus toetame Admiral Marketsi stipendiumiga majandus- ja IT-valdkonna üliõpilasi. Meid rõõmustab väga, et nii mõnegi stipendiumisaajaga on koostöö kestma jäänud ja nad kuuluvad nüüd meie globaalsesse tiimi.

Koostöö koolidega kannab ka suuremat eesmärki. Meie jaoks on finantshariduse edendamine üks ettevõtte olulistest eesmärkidest. Seda nii meie peakontoris Eestis kui ka teistes riikides, kus oleme esindatud. Meil on praegu pooleli ka teisi haridusprojekte, mille sisuks on õpikute kirjastamine ja mis sünnib koostöös koolidega. Viimane edulugu, mille üle rõõmustame, on sel sügisel kõigisse venekeelsetesse Eesti koolidesse jõudnud Lennart Meri ühe kõige märgilisema teose „Hõbevalge“ venekeelne tõlge. Kuna seda Eesti ajaloos ja eestlaste kujunemisloos äärmiselt tähtsat teost ei olnud varem vene keelde tõlgitud, algatas ja finantseeris Admiral Marketsi suuromanik Alexander Tsikhilov selle tõlkimise ning raamat jõudis kingitusena kõigi vene õppekeelega koolideni Eestis.

5

KOGEMUS

NIPPI, KUIDAS TÄHISTADA, KUI KOHTUDA EI SAA

ELLE MUUGA personalikonsultant

Inimese üks põhivajadusi on kuuluvusvajadus. Seda rõhutab eriti saabuv jõuluaeg. Pered ja sõpruskonnad saavad kokku, et pakkuda üksteisele lähedust ja tunnet, et ma kuulun kuhugi.

Samas on palju üksikuid inimesi, kes saavad kogeda ühtekuuluvust ainult ettevõtte jõulupeol, kus nad teavad, et on osa sellest ettevõttest ja kõik kolleegid on nagu pere.

K

uidas korraldada ühist jõulupidu või kuidas turgutada meeskondade vahelist suhtlust kaugtöö tingimustes? Kasutame fantaasiat ja Eesti majandust toetavaid nippe!

1.

Korralda virtuaalne jõulupidu!

Eestis on päris palju häid stand-upesinejaid. Otsi ja telli näitlejalt 30-minutiline etendus Zoomi või muu virtuaalsilla kaudu, mida kõik kolleegid saavad kodus arvuti teel jälgida.

Lepi kokku esinemise ehk virtuaalse jõulupeo aeg. Valmista pakk ja toimeta see kõigi töötajateni. Pakis võiks olla firma logoga veinipokaal, erinevaid juuste ja üks pisike pudel veini või prosecco’t (võid ka lisada alkoholivaba joogi), lisaks pane pakki ilus jõulukaart koos virtuaalse jõulupeo lingiga.

Esinemine peaks toimuma otseülekandena, et ka pealtvaatajad oleksid kaasatud ja saaksid kohe kommenteerida, plaksutada ning esineja saaks otse osalejatega suhelda.

See ei ole Eestis midagi uut, vaid juba läbi proovitud. Muidugi ei pea nii toimuma ainult töötajatele mõeldud jõulupidu, vaid sellist pidu saab korraldada ka äripartneritele.

Tänavune erakordne aasta toob paljude jaoks kaasa ka tõsiasja, et jõuluvanaga saab kohtuda vaid veebi vahendusel. Foto: Shutterstock Osta Tigerist või muust pudi-padi 2. poest kõikidele töötajatele kiiksuga lauamäng, mida saab üksi mängida (näiteks korvpall, bowling jne), kuid korralda virtuaalturniir, et töötajad kohtuksid kindlal kellaajal virtuaalsilla kaudu ning saaksid mängida ja omavahel võistelda. Muidugi võid lauamängupaki juurde lisada ka suupisteid või jooke.

Juhul kui soovid kolleegidele või 3. äripartneritele kvaliteetset, soliidset ja kallist kingitust, siis osta mõne Eesti disaineri tooteid või tema kinkekaart, et töötaja või äripartner saaks tellida toote e-poest kinkekaardi alusel.

4. Juhul kui peo jaoks eelarvet napib, kuid soov töötajaid tunnustada on suur, siis parim kink on pisike töövihikuformaadis raamatuke (designrr.com-i kaudu on võimalik tellida töövihiku põhjad ühekordse 29-eurose tasu eest, millega

saad eluaegse kasutusõiguse).

Raamatukese põhisõnum oleks esitatud muinasjutuna ettevõtte kultuurist, kuid personaalseks teeb raamatukese see, et seal on ära trükitud konkreetse töötaja kohta kogutud positiivne tagasiside kolleegidelt. Mõnele inimesele ei meeldigi, kui teda avalikult kõigi ees kiidetakse. Kujuta aga ette, et saad raamatukese, kus sind tunnustatakse.

Ja sa tead, et need ei ole võõrad inimesed, vaid sinu kolleegid. Süda läheb soojaks ja ühtsustunne on garanteeritud…

Kui ei ole aega ega raha, siis 5. tunnustamiseks korja ikkagi kõigilt töötajatelt kolleegide kohta positiivset tagasisidet. Näidisküsimusteks/tekstiks võib olla: Mulle meeldib, et kolleeg X on ... Ta tekitab meis ... tunde. Ta on minu jaoks oluline, sest ta on … Korja tagasiside kokku, pane info nimelisse ümbrikusse ja edasta koos jõulukingiga töötajale.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

15

MAJANDUSPROGNOOS

Püsime optimistlikud, kuid oleme valmis kriisi vindumiseks

KRISTO AAB LHV majandusanalüütik

Kevadiste majandusprognooside koostamise ajal oli määramatust nõnda palju, et harjumuspärastest majandusmudelitest ei olnud suurt kasu. Nüüdseks on majandusanalüütikud kindlasti targemad ja pilt selgem. Siiski ollakse täpsete arvude ja hinnangute väljaütlemisel väga ettevaatlikud ning töötatakse paralleelselt mitme stsenaariumiga.

A

lgselt oodatud V-kujulisest majanduse taastumisest on märkamatult saanud tunduvalt laugem U või mõne mööndusega isegi W. Taas kiirenenud viiruse levik on toonud tagasi kevadest tuttavad liikumis- ja majanduspiirangud, mis seavad majandusele lisapingeid ning pidurdavad taastumisprotsesse. Näiteks HoReCa

ettevõtted, kes ootasid pikisilmi jõuluaega, et veidigi kasutatud puhvreid taastada ja selle najal talv üle elada, on pidanud pettuma, sest turiste pole endiselt ning kõrgete nakatumisnäitajate ja piirangute taustal on ka kohalike kasumlik teenindamine muutunud praktiliselt võimatuks. Paljud tuntud toitlustus- ja majutusasutused on juba olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama

ning talve süvenedes pikeneb see nimekiri ilmselt veelgi.

Päästev kevad?

Optimistlikuma stsenaariumi kohaselt taandub viiruse levik kevadel, sest tegemist on siiski gripilaadse sesoonse haigusega. Igapäevaselt kajastatav nakatunute hulga vähenemine sisendab inimestesse optimismi – piirangud

Kas tumedad pilved turismi- ja toitlustusäri kohal hajuvad kevadel, kui algab uus hooaeg ja koroonavaktsiin peaks olema kättesaadav, ei julge praegu keegi kindlalt ennustada.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

MAJANDUSPROGNOOS leevenevad, ettevõtjad julgevad taas investeerida tuleviku rahavoogudesse ning tarbijad pääsevad igas mõttes pimeda talve kütkeist ja pöörduvad tasapisi tagasi tavapärase käitumismustri juurde. Selleks ajaks peaksid olema Eestisse saabunud ka esimesed vaktsiinid ja see aitab normaalsuse taastumisele kindlasti kaasa. Esimeste seas saavad vaktsiini nii-öelda eesliinitöötajad, et tugevdada riigi võimekust pakkuda strateegiliselt olulisi teenuseid, nagu tervishoid, julgeolek ja haridus. Järgmisena saavad oma osa riskirühmadesse kuuluvad inimesed ja seejärel riburada pidi kõik teised soovijad.

Pessimistlikuma stsenaariumi korral kammitseb kriisi hõng meid veel terve järgmise suve ja võib-olla ka sügise ning kergemalt saab hingata alles aasta lõpus. Põhjused võivad olla otseselt seotud haiguse levikuga, olgu selleks siis inimeste käitumisest tingitud nakatumise jätkuv kiirenemine või lihtsalt vaktsiini viibimine. Kuid sellele lisaks või ka eraldiseisvalt võib majandust jääda rõhuma ka ettevõtjate liigne kartlikkus tuleviku suhtes, mis hoiab tagasi majanduse taaskäivitamiseks hädavajalikke julgeid otsuseid ja investeeringuid. Seni on pandeemia suuremad kannatajad olnud sesoonse iseloomuga majandusharud (turism, reisimine) ja iga lisanduva kõrghooaja (suve) vahelejäämine tähendab nii nende kui tegelikult ka majanduse kui terviku jaoks üha vaevalisemat taastumist.

Ülioodatud vaktsiin

Kas teadsid?

Eri institutsioonid prognoosivad Eesti majandusele 2020. ja 2021. aastaks erinevat käekäiku. h Eesti Pank teatas tänavu septembris: eeldusel, et piirangud jäävad nii Eestis kui ka mujal vähem rangeks kui kevadel, kujuneb 2020. aasta majanduslanguseks umbes 4%. 2021. aastal kasvab majandus 0,2%.

Kasvu kiirenemist on sel juhul oodata 2022. aastal. h Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis oodatakse 2020. aasta SKP reaalkasvuks –5,5% ja 2021. aastal 4,5%. See stsenaarium eeldab, et riikide poliitikad hoiavad ära nõudluse olulise languse viiruse mõjust otseselt mõjutamata majandussektorites, ehk majanduslangus ei muutu laiapõhjaliseks.

kuid kui kaks jalga on kindlalt maa peal, siis on pool võitu juba käes.

Kes võidavad, kes kaotavad?

Kindel on see, et majutus- ja toitlustussektori ettevõtete jaoks jätkub kriis veel vähemalt pool aastat ja peamiselt välisklientide teenindamisele keskendunud äride jaoks kauemgi. Sama kehtib ka kultuuri- ja meelelahutusvaldkonnas, kus liikumispiirangud, maskikohustus ja distantsihoidmine on tekitanud vajaduse täiesti teistsuguse kontseptsiooniga ürituste väljatöötamiseks. Suur küsimärk on seotud ehitus- ja kinnisvarasektoriga.

Viimase kriisikogemusega võrreldes on sektori ettevõtted õnneks märksa paremini kapitaliseeritud, mistõttu ehitatakse pooleliolevad objektid tõenäoliselt lõpuni ja suuri varade kiirmüüke pole põhjust oodata. Edasine sõltub aga tugevalt majanduse üldise kindlustunde ja erasektori investeerimisjulguse taastumisest, sest riigi panus nõudluse turgutamiseks jääb seni nähtud plaanide põhjal tagasihoidlikuks. Üks võitjaid, kui nii saab üldse öelda, on praeguses kriisis taas IT-sektor.

Distantseerumise, kaugõppe ja -töö kontekstis on digilahenduste olulisus väga teravalt päevakorda kerkinud ja isegi kui sektori jooksev tellimuste portfell on üldise majanduskaose taustal mõnevõrra vähenenud, ei anna see ettevaates muretsemiseks piisavalt põhjust. Kevadel kardetud globaalsete tarneahelate massilist katkemist on seni õnnestunud vältida ja kui kaubandusteed suudetakse ka edaspidi lahti hoida, siis pääseb ka tööstussektor seekord suhteliselt kergemalt.

Kuigi majandusanalüütikutelt oodatakse alati konkreetseid arve ja kindlaid seisukohti, siis praegu ei ole ka parima tahtmise juures võimalik harjumuspärase kindlusega väita, milline stsenaarium teoks saab ja milliseks kujuneb järgmise aasta majanduskasv. Tõele au andes on seda isegi lõppeva aasta kohta veel ennatlik öelda. Üldjoontes räägime esimese stsenaariumi puhul järgmisel aastal mõneprotsendisest majanduskasvust, teisel juhul aga stagnatsioonist või väikesest majanduslanguse jätkumisest.

Fotod:: Shutterstock

Mõlema stsenaariumi puhul on peamise võtmetähtsusega vaktsiini saabumise aeg. Majanduse normaalne toimimine eeldab ühiskonnas stabiilsust ja majandussubjektide kindlustunnet tuleviku suhtes. Praeguseks

on selge, et ilma vaktsiinita seda võitlust ei võideta. Samas tähendab lahingu pidamine reeglite ja piirangute abil majanduslikus mõttes juba ette kaotust. Vaktsiini saabumine on justkui tormiselt merelt sadamasse jõudmine – vali tuul ja vihm võivad edasi möllata,

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

17

MAJANDUSPROGNOOS

Langus, aga mitte sügav liikme* individuaalsetel prognoosidel, mis on töödeldud konsensusmeetodil, st individuaalprognooside aritmeetilise keskmisena. Koondprognoosi tulemused ja baasperioodi arengud on ära toodud tabelis 1.

Toodust nähtub, et Eesti majandusareng järgnevatel aastatel (võrreldes baasperioodiga) aeglustub, seda eelkõige koroonaepideemia tõttu, millel on laiapõhjaline ja tugev mõju eriti 2020. aasta kõigile näitajatele. Samas nähtub ekspertide hinnangutest (individuaalprognoosidest), et juba 2021. aastal 2020. aasta langus kaetakse ja seejärel jätkub enam-vähem tavapärane areng.

Tingituna väga suurest määramatusest kogu maailma majanduses on ekspertide hinnangutes ka päris suur varieeruvus. Nii näiteks langeb sisemajanduse kogutoodang prognoosi kohaselt 2020. aastal 4,9% ja seejärel kasvab kõigil kolmel järgneval aastal umbes 3%. Eksperdid, kes prognoosivad 2020. aastaks suuremat langust (-5% ja enam), näevad ette ka kiiremat kasvu 2021. aastaks (vt tabel 2).

MARJE JOSING Eesti konjunktuuriinstituudi direktor

Hoolimata sellest, et SKP kasv on järgmistel aastatel väiksem, kui oleme viimasel neljal aastal harjunud nägema, ja ka töötus püsib harjumuspärasest suurem, prognoositakse Eesti majandusele järgmistel aastatel üsna head seisu.

E

esti konjunktuuriinstituudis (EKI) valmis keskpikk majandusprognoos aastateks 2020–2023.

Vaatluse alla on võetud kaheksa olulise majandusnäitaja arenguväljavaated. Koondprognoos tugineb EKI ekspertide-analüütikute paneeli 14

Tabel 1. SKP kasv peaks ulatuma järgmisel kolmel aastal üle 3% Eesti peamiste majandusnäitajate areng 2015–2019 ja arenguprognoos 2020–2023 Tegelik

Prognoos

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

SKP püsivhindads, muutus (%)

1,8

3,2

5,5

4,4

5,0

–4,9

3,2

3,0

3,0

Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)

4,9

4,4

2,8

4,6

3,1

–3,3

3,1

3,3

3,5

Kapitalimahutus põhivarasse püsivhindades

–3,2

5,1

7,7

3,9

11,0

–10,2

5,4

6,0

6,3

Tarbijahinnaindeks (%)

–0,5

0,1

3,4

3,4

2,3

0,1

1,7

2,2

2,3

Näitaja

6,2

6,8

5,8

5,4

4,4

7,9

8,3

7,1

6,5

11,6

11,9

12,9

14,4

14,4

13,2

13,8

14,5

15,2

Töötuse määr (%) Kaupade eksport jooksevhindades (mld eurot)

13,1

13,5

14,8

16,2

16,1

14,6

15,3

16,3

17,2

1065

1146

1221

1310

1407

1439

1478

1543

1618

Kaupade import jooksevhindades (mld eurot) Keskmine palk (eurot) Allikas: Eesti konjunktuuriinstituut

Tabel 2. Ekspertide prognoosid erinevad kordades SKP individuaalprognooside koridor aastate lõikes 2020

-7,0...-3,5%

2021

0,0…6,5%

2022

1,0…4,1%

2023

2,0…4,0%

Allikas: Eesti konjunktuuriinstituut

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

* Ekspertide-analüütikute paneeli liikmed: Madis Aben, Raul Eamets, Aare Järvan, Meelis Kitsing, Ahti Kuningas, Leev Kuum, Mario Lambing, Erki Lõhmuste, Robert Müürsepp, Mihkel Nestor, Tõnu Palm, Alari Purju, Andres Saarniit, Heido Vitsur.

KÜSIME ETTEVÕTJALT

KAS TÖÖANDJA PEAKS TÖÖTAJAID

rahaasjus harima?

Eestis on võlgades inimesi vähemalt 100 000 ehk rohkem kui Tartu linnas elanikke.

Samuti pole harvad juhtumid, kus kantakse investeerimisvõimaluse pakkujale üle kümneid tuhandeid eurosid ja jäädakse neist jäädavalt ilma, sest tegemist oli petturiga.

Sageli on nende juhtumite ühine joon kehv rahatarkus ehk oskamatus oma rahaasjadega hakkama saada.

E

riti tähtsaks muutub oskus rahaga arukalt ümber käia tuleval aastal, mil üle 760 000 inimesel avaneb võimalus otsustada oma teise pensionisambasse kogunenud raha saatuse üle. Kuidas see tööandjat puudutab? Otsene mõju on näiteks ettevõtete raamatupidajatele või personalitöötajatele, kes peavad tegelema võlgu jäänud töötajate suhtes esitatud arestimisaktide täitmisega. Kaudne mõju ilmneb aga ilmselt töö tulemuslikkuses: pidevalt oma rahaasjadega hädas oleva töötaja mõtted ei pruugi olla sada protsenti töö päralt.

Tööandja võiks võimaluse korral töötajate rahatarkusesse panustada.

Oleme korraldanud mitu rahatarkuse koolitust.

RIINA NÄÄLIK KÄRT KINNAS Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht

R

ahatarkuse lünk on täitmata juba üldhariduse tasandil. Inimeste teadlikkuse suurendamine ses vallas on igati tervitatav ning vastutustundlik tööandja teeb juba praegu rohkem kui on õigusaktidega nõutav. Toon paralleeli töötaja tervise edendamisega, kus tööandjad panustavad tervislike eluviiside ja hoiakute kujundamisse sageli nõutust rohkemgi.

Võimaluse korral võiks tööandja panustada samal moel ka töötajate rahatarkuse alase teadlikkuse suurendamisse, et aidata luua jätkusuutlikumat ja nutikamat ühiskonda.

Küll aga leian, et tööandja ei saa võtta endale nõustaja rolli ning peab jääma töötajatele koolituste korraldamisel ja info jagamisel neutraalseks.

Otsuse teeb ja vastutuse võtab oma rahakasutuse kohta iga inimene ise.

AS-i Tallinna Lennujaam õppe- ja arenduspartner

T

allinna Lennujaamas ei korralda me ainult otseselt tööks vajalikke koolitusi, vaid toetame ka meie töötajate üldoskuste ja isiklikku arengut.

Varasemal aastal oleme tarkuse kuu raames võimaldanud töötajatel osaleda lisaks muudele teemadele ka rahatarkuse koolitusel.

Arutuse all olevateks teemadeks olid lühiajaliste ja pikemaajaliste rahaliste eesmärkide seadmine ning nipid, mis aitavad eesmärkide saavutamisel kursil püsida ja mitte loobuda. Samuti kajastasime eelarve koostamist ja raha kogumist ning loomulikult investeerimist.

Käesoleval aastal, kui olime sunnitud inimesi koondama, võimaldasime töötajatel osaleda sarnasel veebiseminaril, kuid seekord oli fookus veidi teine. Veebiseminari eesmärk oli julgustada osalejaid oma rahaasjadega teadlikult tegelema, et saada täpne ülevaade oma tuludest ja kuludest, kulud kontrolli alla võtta ning olla valmis ebakindlateks aegadeks. Ettevõtte soov on, et meie töötajatel läheks hästi. Ka keerulistel aegadel oleme proovinud leida võimalusi oma töötajate toetamiseks ja arendamiseks, sest iga koostöö on ju alati kahepoolne.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

19

UUS LIIGE KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kristo Epner ja Kenneth Muuli lõid iseteenindusliku välimeediaplatvormi Adovinci, kuhu on praeguseks koondanud üle 170 reklaamilahenduse, mis hõlmavad üle 860 digiekraani.

VÄLIREKLAAMIKAMPAANIA PLAAN PAIKA 15 MINUTIGA Adovinci on Kenneth Muuli ja Kristo Epneri loodud Eesti päritolu idufirma, mis on pühendunud välimeedia automatiseerimisele ja optimeerimisele, kasutades Adovinci iseteeninduslikku välimeediaplatvormi.

A

lustanud Eestiga, ühendatakse globaalselt kõik digiekraanid ja muudetakse need hõlpsasti kättesaadavaks. Platvormi kaudu on võimalik saada lihtsasti ülevaade kõigist reklaamipindadest ja luua välimeediakampaaniaid endale sobivatel tingimustel (pindade valik, ajastus, eelarve).

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

„Meie eesmärk on olla kõige kvaliteetsem ja efektiivsem lahendus välimeediakampaaniate planeerimisel ning saada ülemaailmselt kasutatavaks välimeedia tellimisplatvormiks vabakutselistele turundajatele, meediaprofessionaalidele ja ettevõtjatele.

Tahame muuta välireklaami planeerimise sama lihtsaks kui online-kampaaniate tegemise Facebookis või Google Ads’is,“ rääkis Kenneth Muuli ettevõtte plaanidest.

Miks Adovinci?

Viimase kümne aasta vältel (2009– 2019) on välimeedia ainus traditsiooniline meediakanal televisiooni, raadio ja trükimeedia seas ning on näidanud jätkuvat kasvu 3–4% aastas. Nii on kasvatud üle 30 miljardi dollari suuruseks globaalseks turuks, mille käibemaht on viimastel andmetel üle 8 miljardi euro.

See tähendab, et digitaalne välimeedia on peamine panustaja üldisesse välimeediaturu kasvu. Seejuures aga ei ole välimeedia turuosa viimase 20 aasta jooksul muutunud ja moodustab püsivalt umbes 6% globaalsest reklaamituru käibest. Innovatsioonihüpet pole selle aja vältel toimunud.

Välimeedia peab pakkuma toodetele ja teenustele füüsilises maailmas nähtavust, nii et see moodustaks sünergia nende eksistentsiga digitaalses maailmas. Trükipinna väljavahetamine digitaalse ekraani vastu on kaugel muutusest, mis on vajalik.

Kogu välimeediaturg peab läbima muutuse, alustades selle ostu-müügi tsüklist.

Praeguseni tähendab välimeediapinna hange tosinat e-kirja, kõnesid ja Exceli tabeleid. Kui välimeedia soovib jätkuvalt ning pikaajaliselt püsida asjakohase ja konkurentsivõimelise meediakanalina, siis on aeg muutuseks küps. Reklaami-

UUED LIIKMED jatel peab olema lihtne ja läbipaistev võimalus kasutada välimeedia unikaalset väärtuspakkumist. Täpselt seda Adovinci platvorm võimaldabki.

Välireklaam mõne klõpsuga

Kristo Epner selgitas, et praeguseks kasutab Adovinci platvormi üle 200 kliendi, kes on kiirelt ja mugavalt planeerinud välireklaamikampaaniaid, levitades oma ettevõtte pakkumisi või muud turundussõnumit laiemale auditooriumile. „Oleme koondanud üle 170 reklaamilahenduse, mis hõlmavad üle 860 digiekraani, ja see võrk on hoogsalt laienemas. Näiteks on võrguga juba liitunud maailma suurima välimeediaettevõtte JCDecaux Eesti filiaal. Oleme siinkohal valmis aitama ka ekraaniomanikke, kes omavad reklaampinda, kuid kel ei ole ressurssi reklaamimüügiga tegeleda. Meie juures saab lisada ekraanilahendused ning tegeleme ka kogu turundus- ja müügiprotsessiga,“ lisas Epner.

Kõiki lahendusi on platvormil võimalik filtreerida eri funktsionaalsuste abil – valida lahendused märksõnade järgi, mis kõige paremini iseloomustaksid kampaaniat planeeriva ettevõtte sihtrühma või kampaania eesmärki, või kui ettevõtte jaoks on määrav just konkreetne asukoht, siis kaardivaate funktsionaalsusega näeb kohe, kus konkreetne ekraan asub. „Tulevikku vaadates oleme Adovinci meeskonnana nõus aitama kõiki osapooli, et saaksime pakkuda kõigile võimalikult parima välireklaamilahenduse, sest meie soov on aidata teil kasvada. Kui teie kasvate, kasvame ka meie ning saame tulla turule uuemate ja üha mugavamate ning intuitiivsemate funktsioonidega, et välireklaamikampaania planeerimine ei võtaks aega rohkem kui 15 minutit,“ kirjeldas Kenneth Muuli.

Epner ja Muuli lubavad, et on valmis igale huvilisele tegema veebi vahendusel umbes kümneminutilise demonstratsiooni Adovinci kasutamisest. Adovinci (app.adovinci.com) kasutamine on tasuta, tasuda tuleb ainult kampaaniate eest.

Miks liituti kojaga?

Kaubandus-tööstuskojaga otsustas Adovinci liituda seetõttu, et noorte ettevõtjatena toetatakse koja eesmärki edendada Eesti ettevõtlust ning aidata kaasa ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele. „Reaalset väärtust loov, visiooni omav, võimalusi pakkuv ja korralikku töötasu maksev ettevõtlus on Eesti üldise jätkusuutlikkuse alus ning lahenduseks ühiskonna mitmele murele, näiteks ääremaastumisele. Ühtlasi on koda Adovincile oma väärtust ja missioonitunnet tõestanud, pakkudes eri küsimustes praktilisi suunaviitu juba enne meie liitumist,“ lisas Kenneth Muuli.

HARJUMAA ASVENT-SERVICE OÜ

Transpordi- ja ekspedeerimisteenused.

ATEA AS

NONETT OÜ

Raamatupidamine, maksualane nõustamine ja koolitus.

RAPLAMAA

Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük. Tulekahjualarmide, häire- ja valvesignalisatsiooni paigaldus.

OTTO EHITAB OÜ

BIRKLE IT ESTONIA OÜ

SAAREMAA

BYGGMASTER OÜ

Allhanke montaažitöö ettevõttele Hammarprodukter AB.

IT-lahenduste arendamine Saksamaal, Eestis ja Skandinaavias. Üldehitus. Spetsiaalsed elektritööd kiirgusvabakodu.ee näitel.

Katuse-, fassaadi- ja eramajaehitus.

RA-REST INVEST OÜ

Haagiste müük ja rent.

HAMMARPRODUKTER OÜ

HANSA24 GROUP OÜ

DELICA GROUP OÜ

Puidust aiamajade müük.

Kalatoodete hulgi- ja jaemüük.

TARTUMAA

DIGITURUNDUS OÜ

ALTAAN OÜ

Kodulehtede ehitamine, sotsiaalmeedia, analüütika, Google’i teenused.

EPERCOM OÜ

Ehitus, ehitusjuhtimine, tööjõurent.

Aknakatete valmistamine ja müük, sektsioonidest garaaži- ja metalluste müük.

BRS NETWORKS BALTIC AS

EVERKON INVEST OÜ Kala hulgimüük.

Pilve-, võrgu- ja infoturbelahendused.

IT-täishaldus.

KAISSU INTERIORS OÜ

FAUSTO CAPITAL OÜ

Voodite ja muu magamistoamööbli tootmine.

Büroo- ja kaubanduspindade arendus, üürimine ja haldamine.

KLIENDIKESKSUSE ARENDUS OÜ

KINDLAD PARTNERID OÜ

Juhtimiskonsultatsioonid.

KONSTRUKTSIOONID OÜ

Betoonitööd, betoonelementide montaaž, peatöövõtt.

LEMMATU MARJATALU OÜ

Ekspedeerimine.

Omatoodetud puu- ja köögiviljade hulgimüük.

KRAKUL OÜ

METEC CNC OÜ

Asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arenduspartner.

LEONES INC OÜ

Elektroonikatoodete tootmine ja parandamine.

MOLENARI OÜ

Masinate ja seadmete remont.

ÖÖKÜLM OÜ

Lõiketöötlus CNC-pinkidel.

NIKO NORDICA COMPANY OÜ

Loomatarvete õmblemine ja hulgimüük.

ORAS METALL OÜ

PVC-st viil- ja kaarhallide konstruktsioonide tootmine.

ORTOLINK INVEST OÜ

Meditsiinitarvikute müük.

Kodutekstiilide disain, tootmine ja müük.

VALGAMAA

POWERUP FUEL CELLS OÜ

ARTFUL OÜ

Vesinikkütuseelemendil põhinevate elektrigeneraatorite tootmine ja arendamine. Arendus- ja teadustegevus vesiniktehnoloogia ja kütuseelemendi vallas.

PURE LIGHT OÜ

Hoonete üldpuhastus. Graniidist, marmorist jm looduslikust kivist toodete tootmine.

Kaubavedu maanteel.

VILJANDIMAA ELEVÄLI AS

Elektripaigaldiste, sh päikeseelektrijamade projekteerimine, ehitamine, remont ja käit.

RAL-EST OÜ

HIIUMAA

Metallpindade viimistlemine, pulbervärvimine, tefloneerimine.

HIIU METS OÜ

VÕRUMAA

Puitpelletite tootmine.

Ida-Virumaa

RADIAAL OÜ

Muud eriehitustööd: viimistlus- ja krohvimistööd.

URSULA-MARIA OÜ

Kasvuhoonete tootmine.

JÄRVAMAA KOLMESTAR OÜ

Metsa ülestöötamine ja väljavedu.

KÕIVSAARE OÜ

Siidri ning muu marja- ja puuviljaveini tootmine.

MR TRADE OÜ

Raamatupidamisteenus ja maksukonsultatsioon.

Täielikku loetelu sügise jooksul lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

21

TÄHTPÄEV

Koda 95!

Kaubanduskoda on 95 aasta jooksul näinud väga erinevaid aegu, majandussündmuseid ja valitsusi. Seetõttu teame, et langusele järgneb alati tõus. Meie liikmed on toimekad ja avatud ning oskavad kohaneda muutustega maailmas. Koos elame selle keerulise aja üle ja väljume veelgi tugevamana. Palju edu kõikidele liikmetele!

E

esti Kaubandus-Tööstuskoda avati 10. novembril 95 aastat tagasi. Meie vanimad liikmed on kotta kuulunud juba alates 1925. aastast.

Nimed on auväärsed ja ettevõtted pika ajalooga. Näiteks Orto, Liviko, A. Le Coq ja Suva olid tuntud tegijad juba 95 aastat tagasi, kui nad äsja asutatud koja liikmeks astusid. Esimeste liikmete hulgas on ka neid, kelle nimi on praeguseks

1925

1989 taasasutamine 21. märtsil

asutamine 10. novembril

22

muutunud: näiteks Tartu Kammivabrikust on saanud Estiko, Keskmeiereist Tere, Florast Mayeri. Koja esimesel üldkoosolekul osales sadakond liiget ning koja nõukogu esimeheks valiti Konstantin Päts ja juhatuse esimeheks Joakim Puhk.

Tänapäeval esindame ja kaitseme Eesti ettevõtete huve juba palju laiemalt.

Meil on ligi 3500 liiget, kellest enamik on väikese ja keskmise suurusega

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

ettevõtted. Meie liikmed annavad üle 40% Eesti firmade kogu netokäibest, ligi 40% puhaskasumist ja tasuvad üle 40% riiklikest maksudest. Esindame liikmete huve rohkem kui 60 töörühmas, nõukogus ja komisjonis ning esitame igal aastal riigile ligi 150 põhjalikku ja argumenteeritud arvamust. Kojal on lisaks Tallinnale esindused Pärnus ja Tartus, mis avati juba 1929. aastal, lisaks on meil esindused Jõhvis ja Kuressaares.

95 aastat kaubanduskoda

3475 liiget

19

aktiivset asutajaliiget alates algusaastatest

TÄHTPÄEV

Lõviosa koja liikmeist on kuni 9 töötajaga ettevõtted

50%

31%

14%

3%

1–9 töötajat

10–49 töötajat

50–249 töötajat

250 ja enam töötajat

26% 27%

1% toetajaliikmeid

Veerand liikmeist tööstusest

20% 7%

9%

3%

2%

2%

2%

2%

 Tööstus  Kaubandus (neist 77% hulgikaubandus, 13% jaekaubandus, 10% mootorsõidukid ja kütus)  Ehitus  Transport, info ja side  IT  Kinnisvara  Pangandus, kindlustus  Hotellid, restoranid, turism  Põllumajandus ja kalapüük  Muu

Tunnustame ettevõtjaid

Konkurentsivõimelisimate Eesti ettevõtete auhind (konkurentsivõime edetabel) Aasta noore ettevõtja auhind Parima tööstusmaastiku kujundaja tiitel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse auhind „Aasta vastutustundlik ettevõte“

Pakume kasulikke teenuseid

Korraldame aastas üle 120 sündmuse, millel osalejaid ligi 6500. Neist tuntuimad on augustikuine ärihooaja avamine, mida korraldame alates 1998. aastast, samuti tenniseturniir ja kevadball, mis said alguse 1997.

Alates 1994. aastast h oleme korraldanud 239 äridelegatsioonide välisvisiiti messidele ja näitustele, samuti kaubandusvisiite, h vastu võtnud 327 välisriikide äridelegatsiooni, h korraldanud 137 välisvisiiti.

Viimase 18 aastaga oleme väljastanud 289 568 sertifikaati ja 1392 ATA märkmiku. Esimese ATA võttis Eesti Teaduste Akadeemia Konstrueerimisbüroo.

Informeerime liikmeid

Meie ajakiri Teataja ilmub 1926. aastast. 1940. aastaks anti välja 348 numbrit.

Teataja hakkas pärast sunnitud pausi taas ilmuma aastal 1989.

Elektroonilisi e-teatajaid oleme alates 2000. aastast saatnud 800.

Oleme ellu kutsunud olulisi algatusi

„Talendid koju“ „Jah, me tuleme!“ (Euroopa Liiduga liitumise kampaania) „Euro hinda ei tõsta“ „Head Eesti asjad“ „Tööle kaasa!“

Asutasime või kaasasutasime mitu organisatsiooni

Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Standardikeskus Sihtasutus Kutsekoda Riigikaitse Edendamise Sihtasutus Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

23

Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix

KOGEMUS

Mullu augustis streikisid bussijuhid rahandusministeeriumi ees ja nõudsid suuremat palka. Tänavu jaanuaris allkirjastasid autoettevõtete liit ja transpordi ametiühing bussijuhtide palgakokkuleppe.

Kollektiivlepingu

TINGIMUSTE LAIENDAMISELE TULEVAD KARMIMAD REEGLID Sotsiaalministeeriumis on valminud eelnõu, mis näeb ette mitu olulist muudatust seoses kollektiivlepingu tingimuste laiendamisega kogu sektorile. Näiteks on eelnõus kirjas praegusest rangemad nõuded tööandjate liitudele, kes saavad otsustada kollektiivlepingu laiendamise üle.

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

K

ollektiivlepingu tingimuste laiendamine tähendab seda, et kollektiivlepingu sõlminud pooled lepivad omavahel kokku, et kollektiivlepingu tingimus, näiteks miinimumpalk, kehtib lisaks kollektiivlepingu osalistele ka kõikide teiste

töötajate ja tööandjate suhtes, kes tegutsevad samal tegevusalal. Sellisel juhul peavad kollektiivlepingu tingimust järgima ka tööandjad, kes ei kuulu kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liitu.

Väike rühm võib kokku leppida sektori miinimumpalgas

Kehtiva kollektiivlepingu seaduse kohaselt võib kolletiivlepingu tingimusi laiendada kogu sektorile ametiühingu ja tööandjate liidu kokkuleppel. Näiteks võivad kahest ettevõtjast koosnev

KOGEMUS Kaubanduskoja hinnangul on praegune kollektiivlepingu laiendamise regulatsioon vastuolus põhiseadusega, sest väga väike rühm inimesi saab panna kohustusi kogu sektorile. Sama seisukohta on väljendanud ka riigikohus ja õiguskantsler.

Kollektiivlepingu laiendamiseks peab olema piisav esindatus

Olukorra parandamiseks on sotsiaalministeerium pakkunud välja mitu muudatust kollektiivlepingu laiendamise reeglites. Esiteks on ministeerium käinud välja idee, et kollektiivlepingu

damise kavatsusest teavitama kõiki tööandjaid, kelle suhtes soovitakse tingimusi laiendada. Eelnõus on ka kirjas, et tööandjal, kes ei ole kollektiivlepingu läbirääkimiste osaleja, võib esitada kollektiivlepingu laiendamise kohta arvamusi ja ettepanekuid ning saada läbirääkimiste osalistelt asjakohaseid selgitusi.

Edaspidi hakkab ka sotsiaalminister kontrollima, kas kollektiivlepingu tingimuse laiendamisel on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid. Näiteks peab minister kontrollima, kas täidetud on tööandja liidu esinduskriteeriumi nõue või läbitud informeerimis- ja

Edaspidi peavad kollektiivlepingu läbirääkimiste osalised kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kavatsusest teavitama kõiki tööandjaid, kelle suhtes soovitakse tingimusi laiendada.

Muudatuste jõustumise aeg ei ole veel teada

Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Täpne jõustumise kuupäev ei ole veel teada. Suure tõenäosusega jõustuvad muudatused järgmise aasta jooksul. Enne seda peab eelnõule andma oma heakskiidu nii vabariigi valitsus kui ka Riigikogu.

tööandjate liit ja viiest töötajast koosnev ametiühing sõlmida kollektiivlepingu ning laiendada selle tingimusi kõikidele samal tegevusalal tegutsevatele töötajatele ja tööandjatele. Siiski ei luba seadus kogu kollektiivlepingut teha sektorile kohustuslikuks, vaid laiendada on lubatud üksnes palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi.

laiendamise õigus on tööandja liidul, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 20% vastava tegevusala töötajatele.

Praegu puudub seadusest nii tööandjate kui ka ametiühingute puhul esinduskriteeriumi nõue.

Kaubanduskoja hinnangul on positiivne, et seadusesse lisandub esinduskriteerium. Samas ei ole eelnõus sisalduv 20-protsendiline nõue tööandjate liidu puhul piisav ja seda tuleb oluliselt suurendada. Kõrgem esinduskriteerium on vajalik eelkõige selleks, et mitte võimaldada vähestel ettevõtjatel laiendada kollektiivlepingus kokku lepitud tingimusi kogu sektorile. Näiteks peab seadus välistama olukorra, kus tööandjate liit, kes esindab vaid veerandit oma sektorist, kehtestab ebamõistlikult kõrge miinimumpalga. Selline tegevus kahjustaks ausat konkurentsi.

Lisaks tõime ministeeriumile saadetud kirjas välja, et seadusesse tuleb lisada esinduskriteerium ka ametiühingute ja ametiühingute liitude puhul.

Me ei pea mõistlikuks olukorda, kus näiteks kümne töötajaga ametiühing lepib kokku sektori miinimumpalgas.

Lisandub informeerimise, konsulteerimise ja kontrollimise kohustus

Eelnõu näeb lisaks esinduskriteeriumile ette teisigi meetmeid, mis aitavad tagada, et kogu sektorile laiendatav kollektiivlepingu tingimus oleks mõistlik ega kahjustaks konkurentsi. Näiteks lisandub seadusesse informeerimise kohustus. See tähendab, et kollektiivlepingu läbirääkimiste osalised peavad kollektiivlepingu tingimuse laien-

konsulteerimisprotsess. Ministeerium kaasab kontrolli ka Eesti ametiühingute keskliidu ja Eesti tööandjate keskliidu.

Minister avalikustab kollektiivlepingu laiendatud tingimuse Ametlikes Teadaannetes, kui seadusest tulenevad nõuded on täidetud.

Tööandja täiendav kohustus seoses usaldusisikutega

Lisaks kollektiivlepingu tingimuste laiendamise reeglite uuendamisele soovib ministeerium teha muudatusi ka usaldusisikute regulatsioonis. Kui tööandja juures tegutseb mitu ametiühingu usaldusisikut või töötajate valitud usaldusisikut, siis on tööandjal eelnõu kohaselt kohustus võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ette nähtud aja ulatuses.

Näiteks kui tööandja juures tegutseb viis usaldusisikut ja nad esindavad 50 ametiühinguliiget, siis peab tööandja andma usaldusisikutele vaba aega vähemalt kaheksa tundi nädalas. Usaldusisikud peavad omavahel ise kokku leppima, kuidas nad selle aja omavahel ära jagavad.

Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu. Seaduses peab sisalduma miinimumnõue ning vähemalt ühele usaldusisikule vaba aja andmisega on meie hinnangul miinimumnõue ka tagatud. Muudatuse jõustumisel võib tekkida olukord, kus näiteks kuue töötajaga tööandja juures on kaks usaldusisikut, kellele tuleb tööandjal anda vaba aega nädalas kokku vähemalt kaheksa tundi.

Selline lahendus läheb juba märksa kaugemale miinimumnõudest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

25

LIIGE TEEB

4Sisters Kitchen Café võitis „Silverspoon 2020“ auhinna „Kogukonna vibe’i ülevalhoidja“ kategoorias, millega otsiti restorane, mis suutsid kooskõlas kehtivate piirangutega hoida uksed lahti.

Samas kategoorias premeeriti veel viit restorani. Fotod: Tiina-Liina Uudam

Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest Selleks, et igapäevatöö ei muutuks rutiinseks ja saavutused ei jääks tähelepanuta, on tähtis aegajalt aeg maha võtta ning märgata enda, aga ka teiste suurepärast tööd.

Teataja toimetus noppis koja liikmete viimase aja tegemiste seast välja silmapaistvaimad, et teisigi liikmeid inspireerida. Loomulikult on neil lehekülgedel välja toodu vaid murdosa meie liikmete tublidest tegemistest – kui soovite oma töövõitudest meile teada anda, et endagi ettevõte järgmisest Teataja numbrist leida, siis kirjutage kaur.orgusaar@koda.ee.

Estonian Cell pälvis keskkonnaministeeriumi korraldatud konkursil aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli. Estonian Cellile tõid tiitli investeeringud aeroobsesse veepuhastusjaama, mis tagab senisest efektiivsema puhastusprotsessi ja puhtama heitvee ning annab olulise elektrienergia kokkuhoiu. Lisaks veepuhastusjaamale märgiti konkursil ära tootmise ressursisäästlikumaks muutmine ning juba varem Eesti suurima uuendusliku biogaasitootmiskompleksi rajamine. Tiitli toonud uue veepuhastuslahendusega säästetakse aastas 5,5 GWh elektrit. Foto: Jarek Jõepera

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

LIIGE TEEB „Aasta tööstur 2020“ on AS-i ChemiPharm omanik Ruth Oltjer. „Tahaksin jagada seda suurt tunnustust kõigi Chemi-Pharmi inimestega – see raske aasta on olnud meie ühine võitlus, kohati sõna otseses mõttes. Ühtlasi tahaksin jagada seda tunnustust ka kõigi Eesti tootmisettevõtetega, sest sel aastal väärivad nad kõik seda auhinda,“ kommenteeris ABB Eesti, Äripäeva ja Tööstusuudised.ee korraldatud konkursil aasta töösturiks valitud Ruth Oltjer. Konkursi esimese kolme hulka tuli ka koja liige Otto Richard Pukk ettevõttest Incap. Foto: Liis Treimann

Saaremaa joogitootja Lahhentagge alkoholivaba džinn Flâneur võitis Londonis toimunud maailma hinnatuimal joogikonkursil „International Wine & Spirit Competition“ hõbemedali. Foto: Tiina Pitk

Incap Electronics Estonia avas 9. oktoobril Kuressaare tehases uue SMT-tootmisliini, mis võimaldab seadmeid vastavalt klientide vajadustele kohandada ja täiendada.

Uus tootmisliin täiendab Kuressaare tehases võimekust toota nüüdisaegselt ja paindlikult elektroonikaseadmeid.

Cleveroni Akadeemia võitis selleaastasel tunnustussündmusel „Eestimaa õpib ja tänab“ aasta haridusteo tiitli. Töökohapõhine kõrgharidusprojekt käivitus koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga. Auhinnaga tunnustab haridus- ja teadusministeerium haridusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide viimase kolme aasta tegemisi, millega on märkimisväärselt panustatud Eesti noorte õppimise arendamisse. Foto: Arno Mikkor

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

27

KODA KUTSUB OSALEMA Brexit: millised muutused ees ootavad?

21 vähetuntud võimalust Facebooki reklaamis

15. detsember 2020

27. jaanuar 2020

1. jaanuar 2021, mil Ühendkuningriigi väljaastumisega seotud üleminekuperiood läbi saab, ei ole enam kaugel.

Millised on muudatused, mis ettevõtjaid ees ootavad? Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel jätkuvad endiselt läbirääkimised, mis võivad pärast 1. jaanuari 2021 oluliselt mõjutada nii kaupade liikumisega seonduvat kui ka muid küsimusi. Tegemist on kiiresti muutuva informatsiooniga, millega tasub ennast kursis hoida.

Praktilisel hommikuseminaril jagab kogenud Facebookis turundaja Madis Birk värskeimat infot selle kohta, mida saab ja mida ei saa Facebookis reklaamimisel ära teha. Osaledes saad ülevaate Facebooki reklaami võimalustest, millega kasvatada oma reklaamide tulemuslikkust ja mõju, ning praktilisi soovitusi Facebookis turundamise edukuse parandamiseks.

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: tasuta, vajalik eelregistreerimine Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn ja Zoom Hind: liikmele 49 € + km, mitteliikmele 99 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Hommikuseminar: sisekommunikatsiooni väljakutsed ja lahendused

Juhtide Klubi: coaching igapäevapraktikas

19. jaanuar 2021

9. veebruar 2020

Kiirelt muutuvad olud ja vastandlikud sõnumid on seadnud ettevõtete ja organisatsioonide juhid ning kommunikatsioonijuhid keerulisse olukorda. Kuidas hoida virtuaalkontoris üleval meeskonnavaimu? Kuidas viia iga töötajani teadmine, et ta on hinnatud ja oluline? Mida uuenduslikku on teinud organisatsioonikultuuri hoidmiseks keerulisel ajal nii kohalikud kui ka välismaised ettevõtted? Just sellest saadki ülevaate veebiseminaril. Tule ja mõtle kaasa!

Seekordse Juhtide Klubi eesmärk on aidata osalejal mõista coaching’u olemust, põhiprintsiipe, lihtsaid tööriistu ja nende kasutamist igapäevajuhtimises. Töötoa läbinu teab, mis on coaching ja kuidas see töötab, oskab küsida muutust käivitavaid küsimusi ning teab, millal coach’ivat juhtimisstiili kasutada. Seeläbi muudab ta oma meeskonna efektiivsemaks.

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn ja Zoom Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Efektiivne online-esinemine 20. jaanuar 2020 Oled sattunud veebikoosolekute keerisesse ja märkad, et ekraani vahendusel esinemine on paras väljakutse? EnterTrainingu meeskondade koolitaja Tiina-Katrina Kaber jagab nippe, kuidas ekraani vahendusel mõjusalt esineda.

Töötuba annab hea ülevaate tehnikatest, millega arendada oma online-esinemise oskust, ja süstib enesekindlust, töötades koos teiste huvilistega väikeses rühmas.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn ja Zoom Hind: liikmele 89 € + km, mitteliikmele 179 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda! Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

Mida uut pakume 2021. aastal?

K

ui eelmise aasta jõulude paiku oleks keegi öelnud, et vähem kui aasta pärast on täiesti tavapärane teha ainult virtuaalseid üritusi ja hübriidkonverentsid saavad mainstream’iks, oleksin julgelt sellele vastu vaielnud. Ülemaailmne pandeemia on teinud need muutused võimalikuks ja inimestel on kaks varianti: kas kohaneda ja muutustega kaasa tulla või siis mitte.

Digitaalne töökorraldus ja suhtlus

Kui selle aasta kevadel sai kiirelt üle mindud kaugtööle ja lihvitud digitaalseid oskusi, siis mida kuu edasi, seda rohkem tajutakse, et küborgielu elamiseks on vaja täiesti spetsiifilisi oskusi. Nii keskendusime kaubanduskojas teemadele, mis paljudele peavalu tekitavad. Kuidas mõjuda ekraanil veenvalt? Kuidas digiseadme vahendusel usaldust võita? Need teemad on aktuaalsed ka uuel aastal. Koos kogenud koolitajatega korraldame ka edaspidi praktilisi töötube, mis aitavad oskusi lihvida ja täiendada. Kui olukord vähegi lubab, siis teeme töötube hübriidvariandis – s.o igal osalejal on võimalus valida, kas ta tuleb kohale või osaleb distantsilt.

Lisanduvad veelgi pakilisemad küsimused – kuidas muutunud oludes

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

müügitööd hästi teha? Mida Brexiti valguses Ühendkuningriigi turul teha?

Kuidas leida alternatiivne tootmispartner Euroopas või lahendada probleem tarneahelas? Siin aitavad koja infoteenused ja individuaalne nõustamine.

Kutsume tutvuma avaldatud koostööpakkumistega ja veebi vahendusel toimuvate kohtumisüritustega! Samuti tasub vaadata värskeid riigihangete teateid.

Visiidid, kontaktreisid ja messid

Kõrgetasemelistel visiitidel osalenud ettevõtjad teavad, kuivõrd olulised on need ärikontaktide sõlmimisel.

Reisipiirangute tõttu on ka visiidid kolinud veebi. Kas veebikohtumised asendavad füüsilisi visiite ja virtuaalmessid päriselus toimuvaid? Kindlasti mitte! Eksperdid ennustavad, et kui vaktsiin saabub, taastuvad ka füüsiliste kohtumispaikadega sündmused.

Seniks kuni seda pole, toimetame edasi digitaalsetes kanalites. Teeme kõik selleks, et virtuaalsed kohtumised aitaksid eri riikide ettevõtete omavahelisele

koostööle kaasa. Arengukoostöö projekt, mida rahastab välisministeerium, teeb suhete sõlmimise arenguriikide ettevõtjatega lihtsamaks. Meie Enterprise Europe Networki üksus ulatub enam kui 60 riiki.

Inimesed ja nende arendamine

Viimased kolm aastat on olnud kaubanduskoja fookuses personaliteemad.

Olgu selleks siis personalijuhtide väljasõidud või välisvärbamise kohtumised, kus valdkonna spetsialistid kogemusi jagasid. Nii nagu muudeski valdkondades, on ka siin prioriteetsed teemad muutunud. Kõige olulisem on küsimus, kuidas tagada efektiivne sisekommunikatsioon. Värbamiselt on fookus liikunud teises suunas – kuidas töötajatega viisakalt hüvasti jätta.

Sugugi vähem olulised pole teisedki pehmed teemad, näiteks kuidas tagada kõigi vähemuste võrdne kohtlemine töökohal. Kaubanduskoda koostöös mitmekesisuse võrgustiku, PARE ning Kanada ja Hollandi saatkonnaga Eestis on teemat lahanud eelnevatel aastatel, teeme seda ka 2021. aastal.

Parim, mida aasta lõpus kõigile ettevõtjatele soovida, on rahulikku meelt otsuste tegemisel. Ühes võite kindel olla – kui otsustamisel hätta jääte, võite alati kaubanduskoja poole pöörduda.

Oleme abiks nõu ja jõuga!

FAUSTO CAPITAL

Selline näeb nn Sossi mägi välja tulevikus, kui Fahle Pargi arenduses valmivad lisaks Postimehe majale (klaashoone fotol paremal) ülejäänud viis büroohoonet. Kirsiks tordil on maju ühendav klaaskatusega galeriitänav. Foto: Fahle Park

MÄLESTISEST

MODERNSEKS ÄRIKVARTALIKS Oleme olnud tunnistajaks mitme ajalooliselt huvitava piirkonna elluäratamisel Tallinnas. Fahle endise paberivabriku ajaloolisesse piirkonda on Fausto Capital rajamas üht Tallinna huvitavamat ning ainulaadsemat äri- ja elukvartalit. Teekond muinsuskaitseobjektist ihaldatud äripinnaks nõuab aga palju teadmisi, energiat ja aega.

Vana või uus?

Mälestistele funktsiooni leidmine ja nende kordategemine on märksa keerukam kui uue maja ehitamine, samas omanäolise ruumiga äripind loob hiljem märkimisväärse konkurentsieelise. Keskmine ärikinnisvaraarendus on tüüpiliselt uus klaasfassaadiga ärihoone, mida pakutakse turul palju. Aegade kihistus ruumis, erilised detailid ning kõrgustesse avanevad laed muudavad büroopinna isikupäraseks ja ligitõmbavaks. Seda suudab pakkuda vaid ajalooline keskkond.

Sünergia loomine

Olulise eelise annab võimalus renoveerida mälestiste kogumikku suuremal alal ning luua seeläbi terviklik linnaruum koos kohvikute, poodide ja sportimisvõimalustega.

Meil on Rotermanni kvartal, Noblessner, Ülemiste jt, kuid mitte

kuskil mujal ei ole nii palju mälestisi koos kui Fahle Pargis.

Fahle tselluloosivabriku tuumikala on valdavalt muinsuskaitse all ja kõik juugendstiilis paekivifassaadid tuleb renoveerida.

Büroohoone, mis asub terviklikult arendatud ajaloolises piirkonnas, hakkab elama sünergias teiste rentnikega, toetama suhtlust, ideede vahetamist ja ka vabade hetkede sisustamist. Fahle Park panustab büroode kõrval seetõttu just huvitava avaliku ruumi arendusse. Euroopas eriline klaaskatusega galeriitänav eksootilise haljastuse, terrasside ja kohvikutega on siin üheks näiteks.

Ärikeelde tõlkimine

Tervikliku linnaruumi kontseptsioon on ennast Fahle näitel õigustanud. Vaatamata majanduslikult keerulisele ajale on Fahle ärikvartalis ankurrentnikena end sisse seadnud Postimees Grupp, töötukassa karjäärikeskus jt. Fahle Pargi üks esimesi pärleid, Postimehe maja, nomineeriti tänavu muinsuskaitseameti aastapreemiate konkursil kategoorias „Uusehitis ajaloolises keskkonnas“.

Dialoogis püsimine

Selleks, et renoveerimine hakkaks minema õiges suunas, on vaja kohe alguses pöörata tähelepanu muinsuskaitse

eritingimustele. Neis tuuakse välja kõik väärtuslik, mida säilitada. Juugendarhitektuurile omase joonega paekivist fassaadid, katusekuju ja aknad olid Fahle puhul erilise tähelepanu all.

Muinsuskaitsjate esimene soov on säilitada hoone mõistagi algupärasel kujul. Vaid dialoogis muinsuskaitseameti ja arendaja vahel on võimalik mõista, kuidas saaks uusi visioone teostada niimoodi, et kõik väärtuslik säiliks.

Suurimad vaidlused käivad tihti nüüdisaegsete normide üle.

Mälestiste puhul ei ole maksimaalset energiatõhusust alati võimalik saavutada. Ka ei vasta vanad aknad tänapäevastele soojapidavuse ja müraisolatsiooni normidele jne. Näiteks Fahles otsustati seetõttu vanad aknad välja vahetada.

Töö kõrgendatud tähelepanu all

Muutused linnapildis käivitavad alati inimeste uudishimu ja ärgitavad arvamust avaldama. Alati leidub neid, kes kurvastavad mõne objekti lammutamise pärast või pahandavad selle säilitamise üle. Kõrgendatud tähelepanu lisab nii muinsuskaitsjatele kui ka arendajatele pingeid ja seetõttu tuleb varuda palju aega. Igasugused ootamatused seiskavad ehitustegevuse muinsuskaitsealusel objektil ja taas tuleb alustada läbirääkimisi. Renoveerimisega seotud spetsialistide varasemad kogemused hõlbustavad kogu arendusprotsessi märkimisväärselt. Mälestise renoveerija peab olema registreeritud muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade registris ja ehitusjärelevalvet peab tegema muinsuskaitsespetsialist.

Ometi on lõpptulemus pingutust väärt ja renoveeritud mälestisest tuntakse tihti rõõmu ka põlvkondi hiljem.

Anname vanale uue tähenduse MARGIT AULE KAOS Arhitektid, Fahle Pargi arhitekt

Ühe ajaloolise objekti transformatsioon vajab palju aega ning suurt vaimset ja rahalist jõudu.

Mälestistega töötamine ja nende kordategemine esindab säästlikku eluviisi.

Me võtame midagi vana ja anname sellele uue tähenduse. Globaalses mõttes on see ülioluline ja hea asi. See on nagu vastand kiirmoele.

Investorid ja omanikud, kes annavad ajaloolistele piirkondadele uue elu, teevad midagi väga väärtuslikku.

Aegade kihistus linnaruumis rikastab. Põnev on liikuda keskkonnas, mis ei väsi sind üllatamast ja uut avastamast – olgu see mõni detail seinal või mälestus olnust. Näiteks vanalinnas liikudes märkab alati midagi uut. Ka Fahles on põnev mõelda, et kasvõi see ainulaadne klaaskatusega galeriitänav oli kunagi tööstuspiirkonna tänav. Nüüd on seal nüüdisaegne linnaruum, kus kasvavad apelsini- ja sidrunipuud, samas on sel ajaloolised paeseinad.

KASULIKKU

EUROOPA LIIT SOOVIB KEHTESTADA

miinimumpalga ühtsed suunised

Euroopa Liit soovib kehtestada miinimumpalgale ühtsemat raamistikku, mille eesmärk on võimaldada õiglast ja piisavat miinimumpalka kõikidele Euroopa Liidu kodanikele. Murekoht seisneb Euroopa Komisjoni hinnangul selles, et kõikidel Euroopa Liidu kodanikel pole võimalik miinimumpalga eest elada täisväärtuslikku elu ja rahaliselt hakkama saada.

MARI-LII PIISKOP kaubanduskoja jurist

S

amuti soovib EL vähendada palkade ebavõrdsust ja motiveerida inimesi töötama.

Lisaks sellele tahab Euroopa Komisjon vähendada diskrimineerimist ja soolist ebavõrdsust.

Euroopa Komisjon koostas direktiivi eelnõu ning küsib riikidelt selle kohta seisukohti.

Eestis kehtestatakse miinimumpalk praegu järgmiselt: tööandjate ja töötajate esindajad jõuavad igal aastal läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele, mis esitatakse ettepanekuna valitsusele, ning seejärel kehtestab valitsus määruse alusel töötasu alammäära ehk miinimumpalga. Sel aastal on miinimumpalgaks määratud 584 eurot (bruto) kuus. Järgmise aasta miinimumpalga suhtes on tehtud ettepanek, et see ei tõuseks ega langeks, võttes arvesse nii tööandjate majanduslikku

Direktiiv ei kehtesta kohustuslikku miinimumpalka, vaid eelkõige soovitakse liikmesriike suunata õiglase miinimumpalga kursile.

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

Kas teadsid?

Direktiivi eelnõu saadeti oktoobris osapooltele kooskõlastamiseks. Täpselt ei ole teada, milliseks kujuneb Eesti seisukoht miinimumpalga nõuete suhtes. Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriikidel on kaks aastat aega, et õigusakt riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Üks Euroopa Komisjoni ettepanekutest soovitab, et liikmesriikides võiks miinimumpalk olla pool keskmisest palgast.

Foto: Shutterstock

KASULIKKU seisu kui ka töötajate olukorda (ametiühingute ja tööandjate esindajate ühine kokkulepe).

Direktiiv ei kehtesta kohustuslikku miinimumpalka, vaid eelkõige soovitakse liikmesriike suunata õiglase miinimumpalga kursile. Samuti ei sea direktiiv konkreetset miinimumpalga taset ega väga detailseid nõudeid, vaid austab riikide otsustusõigust teha palga suuruse asjus sobivaid otsuseid. Kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riikidele ei nähta ette õiglase palga tingimusi.

Pole vaja EL-i tasandil kriteeriume

Koda ei poolda miinimumpalga tingimuste ühtlustamist Euroopa Liidus, sest igal riigil on omad majanduslikud ja ühiskondlikud iseärasused, millega peab miinimumpalga kehtestamisel arvestama. Eestis on toimiv süsteem, mis võtab arvesse mõlema poole, nii tööandjate kui ka töötajate huve. Seega pole vajadust hakata muutma süsteemi, mis võtab arvesse kohalikke olusid ja kus arvestatakse tööturu osapoolte soovidega.

Igal liikmesriigil olgu õigus otsustada

Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid, kus on õigusaktiga kehtestatud miinimumpalk (sh Eesti), peavad arvesse võtma vähemalt ostujõudu (võttes arvesse elukallidust ning makse ja sotsiaaltoetusi), brutopalga kasvu ning taset ja tööviljakust.

Lisaks sellele on riigil vaja arvesse võtta soovituslikke võrdlusväärtusi. Ühe võimalusena on esile toodud, et miinimumpalk võiks olla 60 protsenti mediaanpalgast või 50 protsenti keskmisest palgast.

Kui Eesti võtaks arvesse näitena toodud soovitust miinimumpalga sidumisest keskmise palgaga,

siis peaks miinimumpalk olema vähemalt 743 eurot (statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutopalk 2020. aasta juunis 1486 eurot) ning brutomediaanpalga arvestuse puhul peaks miinimumpalk olema 702 eurot (mediaanpalk oli 2020. aasta II kvartalis 1170 eurot). Mõlema variandi puhul oleks miinimumpalga kasv märgatav ja tekitaks paljudele ettevõtetele raskusi tööjõukulude tasumisel. Kaubanduskoja arvates peaks igal riigil ja tööturu osapooltel säilima otsustusõigus, milliseid põhilisi kriteeriumeid miinimumpalga kehtestamisel arvesse võetakse, et tagada miinimumpalk vastavalt riigi oludele.

Negatiivne mõju majandustegevusele

Direktiivi mõjul võivad eelkõige kannatada väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes võivad oma tegevuse lõpetada või kulude kokkuhoiu tõttu hakata töötajaid koondama. Kuna Eestis on väga palju väikeettevõtjaid, siis oleks mõju nende tegevusele kindlasti märgatavalt negatiivne. Sellise muudatuse puhul peab arvesse võtma ka riski rohkemate ümbrikupalkade tekkeks, mis ei ole samuti riigile kasulik, samuti võivad hakata tõusma hinnad.

Kehtestada võiks soovituslikke nõudeid

Kui EL peab siiski hädavajalikuks kehtestada suuniseid, siis pooldame miinimumpalga juhiste loomist Euroopa Liidu Nõukogu soovituse tasandil. Sellisel kujul oleks soovitus mittesiduv ja see annaks liikmesriikidele suuniseid, mida nad võivad järgida, aga ei pea. Direktiivi tasandil miinimumpalga reguleerimine sekkub liigselt liikmesriikide otsustamisvabadusse ja autonoomiasse.

3 näidet direktiivi ettepanekutest h Liikmesriigid peaksid tegelema kollektiivlepingute sõlmimise edendamisega ning riigid, kus kollektiivläbirääkimised ei kata vähemalt 70 protsenti töötajatest, peaksid koostama kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskava. h Euroopa Komisjon toob ka välja, et oluline on sotsiaalpartneritega efektiivne suhtlus, mis tagaks õiglase miinimumpalga. h Lisaks sellele soovib EL, et liikmesriikidel tekiks direktiivi alusel iga-aastane kohustus esitada andmeid miinimumpalga sobivuse ja kaetuse kohta, et jälgida edukust selles valdkonnas. Andmed peaksid sisaldama infot töötajate soo, vanuse ja puude kohta ning ettevõtete suuruse ja sektori kohta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

33

SIHTTURG

UKRAINA – LÄHEDAL, AGA SAMAS NII KAUGEL Tallinnast Kiievisse on veidi üle 1300 kilomeetri, aga erinevus Eesti ja Ukraina vahel on märksa suurem, kui vahemaa põhjal võiks arvata. Mis riik on Ukraina ja kas me saaks maadevahelisi erinevusi pöörata vastastikku tulusaks koostööks?

MARGUS ILMJÄRV kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja

E

estiga võrreldes on Ukraina suur – territoorium on üle 600 000 ruutkilomeetri, rahvaarv üle 42 miljoni, SKP umbes 120 miljardit eurot.

Kui aga vaadata SKP-d või riigieelarve mahtu elaniku kohta, on Eesti Ukrainast kordades ees. Sama käib keskmise palga kohta, mis Ukrainas on regiooniti küll erinev, kuid riigi keskmine jääb alla 400 euro kuus.

Kas teadsid?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda püüab igati kaasa aidata oma liikmete ärisidemete arendamisele. 2021. aastal kavandame ettevõtete kontaktreisi Ukrainasse ja valmistume sealsete ettevõtete äridelegatsiooni vastuvõtmiseks Eestis. Korraldame teabeüritusi ning vahendame oma kohapealsete võrgustike kontakte. Koostöösidemete arendamist Ukrainaga toetab välisministeerium Eesti arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Lähiajalugu on Ukrainal keeruline – sisepoliitiline võitlus ja heitlikud suhted naabritega. Kõige hullem on muidugi käimasolev konflikt Venemaaga, kus hukkuvad noored inimesed ja mis neelab erinevatel hinnangutel majanduskasvust kolm kuni neli protsenti.

Esialgu ei paista sealsele olukorrale mingit lahendust, kuid positiivne on see, et suhted idanaabriga on selgemaks saanud ja ukrainlased rahvusena konsolideerunud.

Mõtteviisi muutus annab pisitasa tulemusi

Suurem osa elanikkonnast pooldab integreerumist Euroopa Liidu ja NATO-ga ning on valmis selle nimel

Ukrainas tegutsev tuntuim eestlasest ettevõtja on Hillar Teder, kellele kuulub mh Kiievi kaubanduskeskus Skymall.

Skymallis asuvast iDo lasterõivaste poest saab osta ka eestimaise Lenne toodangut. Foto: Shutterstock

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

SIHTTURG pingutama. Need muutused ühiskondlikus mõtteviisis on andnud juba esimesi tulemusi. Nimelt jõustus 2017. aastal pikalt ettevalmistatud Ukraina ja Euroopa Liidu vaheline assotsiatsioonilepe, sealhulgas kahepoolne vabakaubanduslepe, mille tulemusel pääsevad Ukraina kaubad soodustingimustel Euroopa turule. EL-i ja Ukraina vahel kehtib viisavabadus ning tööjõud saab kokkulepitud tingimusi järgides liikuda ühest riigist teise.

Vaatamata keerulistele oludele kasvab Ukraina majandus heas tempos, suurenedes möödunud aastal 3,4 protsenti ja ülemöödunud aastal 3,3 protsenti. Majanduskasvu vedasid sisetarbimine, ehitus ja põllumajandustoodete eksport. Sisetarbimist ja ehitussektorit on omakorda ergutanud kiire palgakasv, aga ka välismaal (sh Eestis) töötavate ukrainlaste rahasaadetised, mis kasvasid 2019. aastal 10 miljardi euroni (2018. aastal 8,4 miljardit). Maailmapanga koostatud „Doing Business 2019“ edetabelis on Ukraina võrreldes aasta varasemaga tõusnud 12 kohta, olles nüüd 64. kohal.

Eesti ja Ukraina majandussuhted on tähtsad

Ukraina on Eesti ettevõtetele tähtis majandus- ja kaubanduspartner ning jääb selleks ka tulevikus. Kaubavahetuse mahult on Ukraina Eesti jaoks ekspordi sihtriigina 19. kohal ja impordi suhtes 22. kohal. Eesti ettevõtted ekspordivad Ukrainasse enim masinaid ja seadmeid, järgnevad keemiatööstuse tooted ning tekstiil.

Peamised kaubad, mida 2019. aastal Ukrainast Eestisse toodi, olid metallid ja metalltooted, masinad ja seadmed, mineraalsed tooted ning puit ja puittooted.

Alates möödunud aasta keskpaigast on Eesti ettevõtted investeerinud Ukraina majandusse üle 200 miljoni euro, mis moodustab 0,7 protsenti kõigist otseinvesteeringutest Ukraina majandusse. Suurim osa Eesti investeeringutest on seotud tööstuse, kaubanduse ja kinnisvaraga.

Vahemereline ärikeskkond ja ärikultuur

Ukraina tavad ja ärikultuur erinevad üsna palju põhjaeuroopalikust mõttelaadist ning kultuurikeskkonnast.

Oma mentaliteedilt on ukrainlased ehk kõige lähedasemad Vahemere rahvastele – nad on külalislahked ja abivalmid, kuid tihti ka väga nutikad ja tugevad läbirääkijad.

Ukraina seadused ja eeskirjad on keerulised ja muutlikud. Seetõttu on

Valdkonnad, mis võivad Eesti ettevõtete jaoks erilist huvi pakkuda h Riigiettevõtete erastamine. Ligi kolm aastakümmet pärast turumajandusele ülemineku algust on Ukrainas endiselt umbes 3700 riigiettevõtet ning suund on võetud nende kiirele erastamisele.

Taustainfot ja teateid oksjonite kohta leiab „The State Property Fund of Ukraine“ kodulehelt http://www.spfu.gov.ua/en. h Infotehnoloogia valdkond. Lviv ja Harkiv on selle valdkonna olulised keskused. Sealsed ülikoolid valmistavad igal aastal ette tuhandeid IT-spetsialiste ja hulgaliselt tegutseb väikeseid IT-ettevõtteid. Mõne lahenduse puhul on Ukraina ka Eestist ette läinud – konkreetne näide on auto juhtimisõiguse tõendamine mobiiliäpiga. Võimalikud koostöövaldkonnad on e-riigi lahendused, küberturvalisus, tööstuse digitaliseerimine ja automatiseerimine.

nii enne turule tulekut kui ka turul viibimise ajal soovitatav konsulteerida kohalikku olukorda tundva konsultatsioonifirmaga.

Investorite õiguskaitse Ukrainas on nõrk. Suurimaks probleemiks peetakse reiderlust ehk ettevõtte pahatahtlikku ülevõtmist. Ukrainas valitseb bürokraatia ning vajadus kõikvõimalike tõendite ja korralikult tembeldatud dokumentide järele on suur.

64. kohal on Ukraina

Maailmapanga koostatud „Doing Business 2019“ edetabelis. Üldjuhul ei räägita Ukrainas võõrkeeli, kuid vene keelega saab hakkama igal pool. Erandiks on linnades elav noorem põlvkond, kes oskab inglise keelt. Kogu ametlik asjaajamine

(sh notariaalsed toimingud) toimub eranditult riigikeeles ja sellest arusaamiseks on kindlasti tarvis kohaliku juristi ja/või tõlgi abi. Korruptsioon on laialdane ja puudutab paljusid valdkondi.

Ukraina riik on kohaliku ettevõtluskeskkonna puudustest teadlik ja püüab astuda samme olukorra parandamiseks. Eestlaste maine on üldjuhul hea, kuna oleme toetanud Ukrainat konfliktis Venemaaga ning loodetakse meie abile integreerumisel Euroopa Liidu ja NATO-ga. Olles vastuvõtlik ja tähelepanelik oma läbirääkimispartneri suhtes, on võimalik raskustest üle saada ja koostööd teha.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Ukraina on Eesti suhtes sõbralik suurriik, mille majandus on suure arengupotentsiaaliga. Sealne areng kiireneb veelgi tihedama integreerumise korral Euroopa Liiduga ja Eesti ettevõtete jaoks leidub Ukrainas hulgaliselt koostöövõimalusi.

Riskide vältimiseks tuleb olla teadlik kohaliku ettevõtluskeskkonna eripäradest, oma tegevused põhjalikult läbi mõelda ning kaasata kohalikke olusid tundvaid eksperte.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

35

KASULIKKU

Veel üks tasu ettevõtjatele –

MENETLUSTASU TARBIJAVAIDLUSE LAHENDAMISEL Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas tarbijakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse.

Muudatused puudutavad seda, kuidas peaks edaspidi toimuma ettevõtjate ja tarbijate vaidluste lahendamine tarbijavaidluste komisjonis.

K

omisjon lahendab ettevõtja ja tarbija vahelisi vaidlusi, mida nad ei ole eelnevalt suutnud omavahel lahendada. Näiteks inimene ostab poest külmkapi, millega ei ole hiljem rahul, ja soovib selle tagastada, aga pood ei ole nõus külmkappi tagasi võtma ja tarbija otsustab pöörduda komisjoni poole.

Ministeeriumi kavatsus sisaldab ettevõtjatele nii positiivseid kui ka negatiivseid muudatusi. Kaubanduskoda saatis ministeeriumile ettevõtjate seisukohad, kus pidas positiivseks järgmiseid muudatusi: h Kaupleja saab edaspidi taotleda vaidluse suulist arutamist.

Kehtiva seaduse alusel on vaid tarbijal õigus valida, kas komisjon lahendab vaidluse kirjalikult või tulevad pooled kohale ja arutavad asja suuliselt. Pärast muudatuse jõustumist on menetluspooled võrdsemad. h Tarbijad peavad hakkama maksma komisjoni poole pöördumisel lõivu 10 eurot.

Praegu on see tarbijale tasuta.

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

Lõivu kehtestamine aitab vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute pöördumiste arvu. h Riik vähendab tarbijavaidluste komisjoni esimeeste arvu praeguse 13 pealt 3 peale.

Plaan on tõsta ka esimeeste tasu.

Muudatus aitab tagada ühetaolisema praktika kujunemise, kuid seetõttu ei pea tingimata suurendama komisjoni tulubaasi. Tänu kümneeurosele lõivule väheneb komisjoni töömaht niigi.

Siiski sisaldab väljatöötamiskavatsus ka selliseid muudatusi, millele koda oli vastu. h Kaupleja peab hakkama maksma komisjonile tasu 150 eurot ja hüvitama muud kulud (nt ekspertiisi kulu).

Praegu on menetlus mõlemale poolele tasuta. 150 eurot tuleks hakata maksma juhul, kui komisjon rahuldab tarbija avalduse täielikult või osaliselt. Ka näiteks juhul, kui kaupleja oli juba alguses selle osalise rahuldamisega nõus, aga tarbija nõudis alusetult rohkem.

Selle tulemusena võivad kauplejad

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

hakata iga hinna eest komisjoni sattumist vältima ja rahuldama tarbija nõudmisi sõltumata sellest, kas tal on tegelikult õigus või mitte. Muudatus kahjustab kauplejate huve ja võimaldab tarbijatel käituda kauplejate suhtes pahatahtlikult. h Tarbijavaidluste komisjoni otsus muutub kauplejale siduvaks.

Kehtiva seaduse järgi on tarbijavaidluste komisjoni otsuse täitmine kauplejale vabatahtlik ja tarbija ei saa otsuse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Muudatuse jõustumisel tekiks aga tarbijal võimalus pöörduda täituri poole. Koda ei toetanud seda muudatusettepanekut, kuna pole selge, miks sellist muudatust üldse vaja on. Suurem osa kauplejatest täidab tarbijavaidluste komisjoni otsuseid niigi. Lisaks eeldab otsuste siduvaks muutmine ka menetlusreeglite muutmist, mis teeb otsuseni jõudmise praegusest keerulisemaks ja pikemaks.

Tegemist on väljatöötamiskavatsusega, millele järgneb õigusakti koostamine.

Ministeeriumi plaani järgi hakkavad muudatused kehtima 2022. aastast.

LEPINGUPÕHI KAUBANDUSKOJALT Kaubanduskoja kodulehelt leiad 53 erinevat lepingu näidist alates müügilepingust ning lõpetades töösuhete, kinnisvara ja teenuse osutamisega seotud lepingutega.

Kui Sa ei leia koja kodulehelt sobivat lepingu või dokumendi näidist, anna sellest meile teada.

Aitame koostada lepingu või dokumendi vastavalt Sinu ettevõtte soovidele. Kaubanduskoja liikmetele on lepingute koostamine ja ülevaatamine tavahinnast kaks korda odavam.

Leia endale sobiv lepingupõhi.

WWW.KODA.EE

TÖÖLE KAASA

Lapsed tutvumas kaubandus-tööstuskoja tööde-tegemistega.

Foto: Kaur Orgusaar

ANDKE NOORTELE VÕIMALUS

tutvuda tööeluga!

Võime tihti täheldada nii tööandjate, lapsevanemate kui ka noorte murelikkust selle üle, et noorte töölesaamise võimalused on piiratud, sest neil puudub töökogemus ja sageli ka vajalikud teadmised.

E

simesed olulised karjäärivalikud peavad noored tegema juba põhikooli lõpus ning selleks, et nad saaksid teha valikuid teadlikumalt, tuleb kasuks kokkupuude töömaailmaga ja tutvumine eri ametitega. Üks võimalus selleks on algatus „Tööle kaasa!“, millega kutsutakse tööandjaid, lapsevanemaid ja koole koostöös looma lastele ja noortele tööeluga tutvumiseks uusi võimalusi.

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

LIISI HANSEN kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

Juba neljandat korda korraldab „Tööle kaasa!“ algatust kaubandustööstuskoda koos töötukassa, haridusja teadusministeeriumi, haridus- ja noorteameti ning Eesti karjäärinõustajate ühinguga.

Töömaailmas toimuv lastele selgemaks

15. veebruaril 2021 avavad Eesti ettevõtted oma uksed töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda.

Lapsevanem on kõige lähem lüli lapsele töömaailma tutvustamisel.

Kui seda teha teadlikult ja eesmärgistatult, on ka tulemus parem. „Tööle kaasa!“ algatus on suunatud 1.–9. klasside õpilastele, kuid soovi

korral võib loomulikult kaasata ka noorema või vanema vanuseastme õpilasi. Tööandjale loob algatus võimaluse tutvustada lastele ja noortele oma valdkonda, panustada järelkasvu ning olla avalikkuses märgatud kui sotsiaalselt vastutustundlik ja peresõbralik ettevõte.

Algatuse käigus saab noor teadlikumaks töömaailmas toimuvast ning mõistab, miks erinevad tööd on vajalikud ja et iga töö tegija on oluline.

Lisaks saab noor teada ja ise kogeda, milline näeb välja tema ema või isa igapäevatöö ehk milline on lapsevanema tööpäev ja -keskkond, töö sisu ja selle väärtus.

Mida pakub algatuses osalemine lapsevanemale? Kindlasti on see

TÖÖLE KAASA BDO Estonias sai tutvuda audiitori tööga. Foto: Karin Luiga

Akzo Nobel Balticsis sai järeltulev põlvkond tutvuda arenduslaboriga.

Foto: Kaja Peterson

konkreetne ja praktiline võimalus teha koostööd kooliga ning avada selle kaudu lapsele tööelu eri tahke ja väärtusi. Samuti saab aidata lapsel mõista, mille põhjal teha haridustee ja tööeluga seotud teadlikke valikuid.

Vähem oluline pole seegi, et tegemist on põneva võimalusega koos lapsega aega veeta.

Tänavu osales 4000 õpilast ja 1000 tööandjat 8-aastane Maialiis võttis koos ema Kateriinaga Coopi Põlva Tarbijate Ühistus kaupa vastu. Foto: Mari Koort

Üle Eesti toimus „Tööle kaasa!“ 2020. aasta veebruaris kolmandat korda. Siis osales ligi 1000 tööandjat, ligi 250 kooli ja 4000 õpilast. Igal aastal on algatuse tuntus ja osalejate arv järk-järgult kasvanud. Suur osalejate huvi ning positiivne tagasiside nii tööandjate kui ka koolide poolt annavad kindlust, et ettevõtmisega tuleb jätkata. Paljud osalejad avaldasid lootust, et sellest võiks saada traditsioon.

Eelmistel aastatel osalesid algatuses koolid ja tööandjad üle Eesti, nii suured kui ka väikesed ja väga erinevatest tegevusvaldkondadest. Oli tööstus- ja tootmisettevõtteid, kaubandusettevõtteid, toitlustusettevõtteid, avaliku sektori asutusi jpt, kus noored said tutvuda seinast seina ametitega.

Rõõmustavalt positiivne tagasiside Juhiabi töö nõuab head arvutikasutamise oskust, sai selgeks Põlva Coopis.

Korraldajate rõõmuks on tagasiside olnud eelnevatel aastatel positiivne.

Osalenud ettevõtete ja koolide arvates

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

39

TÖÖLE KAASA Eesti Raudtee pakkus võimalust osaleda raudteeohutuse teemalises viktoriinis.

Foto: Grete Kägo

Mõnes ettevõttes andis algatuses osalemine käegakatsutavaid tulemusi juba samal aastal – töötajate lapsed hakkasid valdkonna vastu rohkem huvi tundma ja tulid ettevõttesse suveks tööle või läksidki alaga seotud eriala õppima. on sellist algatust väga vaja ning kõige rohkem toodi välja seda, et osalemine tõi töökeskkonda palju positiivset energiat ja elevust ning tõstis motivatsiooni. Boonuseks on seegi, et algatus andis ka tööandjatele võimaluse oma valdkonda lähemalt tutvustada.

Tagasisides toodi välja sedagi, et korraldajate loodud juhendid nii koolile kui ka tööandjale, kuidas „Tööle kaasa!“ päeva paremini ette valmistada ja korraldada, olid väga suureks abiks.

Samuti selgus, et mõnes ettevõttes andis algatuses osalemine käegakatsutavaid tulemusi juba samal aastal – osalenud töötajate lapsed hakkasid valdkonna vastu rohkem huvi tundma ja tulid ettevõttesse suveks tööle või läksidki alaga seotud eriala õppima.

Koolidest osaleti peamiselt üksikute klasside kaupa, nii et „Tööle kaasa!“ raames läks iga laps oma vanema tööga tutvuma ja hiljem vahetati koolis kogemusi. Oli ka koole, kes osalesid

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

kogu kooliperega. Samuti oli koole, kus õpilased käisid tutvumas oma vanemate tööga, aga kool kui organisatsioon ise registreerus ka ise tööandjana ehk siis kõik kooli töötajad võtsid oma lapsed tööle kaasa, et tutvustada eri ameteid koolis.

Korraldajad võtavad igal aastal arvesse ka osalenutelt laekunud ettepanekuid. 2021. aastal toimub „Tööle kaasa!“ ühe suure muudatusena varasema nädala asemel vaid ühel päeval, 15. veebruaril. Seda selleks, et vältida segadust, kus ühe piirkonna koolid ja tööandjad ettevõtmise kõik nädala jooksul eri päevale planeeriksid.

Uuendamisel on ka abistavad juhendid, kus pakutakse tööandjatele välja ideid, kuidas saaks ettevõttes lastele „Tööle kaasa!“ õppepäeva korraldada kaugõppe vormis. Seda juhul, kui terviseriski või muudel kaalutlustel ei ole võimalik lastel füüsiliselt töökohas viibida.

Kuidas „Tööle kaasa!“ algatuses osaleda?

Järgmine „Tööle kaasa!“ toimub 15. veebruaril 2021. See on suunatud 1.–9. klasside õpilastele, kuid osaleda võivad ka nooremad või vanemad.

Osalemiseks mine veebilehele www.töölekaasa.ee. Seal on võimalik liituda kahel moel: 1. Ettevõtte/tööandja initsiatiivil, kus ettevõte korraldab praktilise õppepäeva oma töötajate lastele. Sel juhul peaks registreeruma ettevõte.

2. Kooli initsiatiivil, kus algatuses osaletakse kogu klassiga. Sel juhul pöördutakse tööandja poole läbi kooli ja lapsevanema ning registreerub kool.

Loe lisaks: www.töölekaasa.ee.

KASULIKKU

Tööriist innovatsiooni hindamiseks Ettevõtte innovatsiooniprotsessi hindamine tasub igal juhul ette võtta, sest see aitab suurendada ettevõtte tulemuslikkust, klientide rahulolu ja kasumlikkust.

Innovatsiooniprotsessi hindamiseks saab kasutada tõhusat tööriista Innovation Health Check.

I

nnovatsioon on majandusliku ja sotsiaalse kasvu oluline koostisosa, mis aitab suurendada tootlikkust uute toodete, protsesside ja teenuste loomise kaudu.

Innovatsioon on tähtis uute ja paremate töökohtade loomisel, tootmiskulude vähendamisel ja sissetulekute suurendamisel. Ilma innovatsioonita kipuvad hinnad tõusma, tööhõive vähenema ja konkurents suurenema välismaiste ettevõtete/kaupade poolt.

Uuringud on näidanud, et süstemaatilise innovatsiooni tulemuseks on neli korda suurem kasvumäär, töötaja kahekordne lisandväärtus ja ettevõtte kolmekordne jätkusuutlikkus (Allikas: Roper jt).

Pimeduses ei tasu kobada

Innovation Health Check on tööriist, mis on loodud ettevõtte innovatsiooniprotsessi hindamiseks. Sellega vaadeldakse protsessi toimimist algusest peale, see hõlmab kliendi vajadusi (kinnitatud ja kinnitamata), ideede genereerimist, kontseptsiooni väljatöötamist, toote/teenuse väljatöötamist kuni ärilise teostamise etapini ja kõiki teisi vahepealseid samme. Innovatsiooni võrdlusanalüüs uurib lisaks seda, kuidas mõjutab protsessi ettevõtte kultuur, äristrateegia ja -struktuur, ettevõtte võimekus ja ressursid ning kasutusel olevate uuenduslike protsesside tase. Ärilises mõttes hõlmab innovatsioon millegi uue tegemist ärilise kasu ja/või konkurentsieelise saavutamiseks. Uudsuse astmeid on erinevaid: ettevõttes uus, tööstussektoris uus, maailmas uus.

LEA AASAMAA kaubanduskoja nõunik, Enterprise Europe Networki koordinaator

Innovatsioon peaks hõlmama terviklikku lähenemist ja võib hõlmata järgmist: h loovus h mittetehniline areng h leiutised h teadus- ja arendustegevus h teaduse ja tehnoloogia arengu võimendamine Paljud uuendused ei hõlma otseselt tehnilist arengut ning võivad toimuda selleta, näiteks uudse ärimudeli väljatöötamine. Uuenduste jaoks on võimalik kasutada varasemaid teadmisi.

Tehnoloogia arendamine ja integreerimine on oluline, kuid selle rakendamiseks võib vaja olla hästi toimivat rakendusuuringut.

Uuringutest selgub, et paljudel inimestel on innovatsioonist puudulik arusaam ja paljud ettevõtted võrdsustavad innovatsiooni uute toodete väljatöötamisega, kuid uute protsesside või

teenuste innovatsioon võib olla asjakohasem. Innovatsiooni kontekstis ei pruugi uue toote arendamine iseenesest anda üldse kasu.

Mitmekülgne kasu innovatsioonist

Mis kasu on innovatsioonile suurema tähelepanu pööramisest? Kasu võib oodata näiteks paranenud ärilisest tulemuslikkusest, mida aitavad saavutada toote/protsessi, teenuse- või ärimudeli uuendused ja eristumine.

Samuti võib see kaasa tuua efektiivsuse kasvu, suurema töökindluse minimaalsete muudatustega, paremad marginaalid ja laienemise uutele turgudele.

Kui ettevõttes on struktureeritud ja kõikehõlmav innovatsioonisüsteem, saab kulud ja kavandatud arenduste ajakava viia miinimumini ning tagada seeläbi edu.

Kui innovaatiline kultuur on edukalt kinnistatud, on tulemuseks innovatsioon, mis on igaühe töö. See toob kaasa jätkuvad mõõdetavad tulemused, mis omakorda aitab parandada ettevõtte tulemuslikkust, klientide rahulolu ja kasumlikkust.

Kas teadsid?

Innovation Health Check on tööriist, mille abil saad ülevaate ettevõtte innovatsiooni hetkeolukorrast.

Tööriist koosneb innovatsiooni võimekuse hindamise küsimustikust, kus on kuus peatükki. Kokku on 50 küsimust koos abistavate valikvastusega. Tööriist võimaldab saada ülevaate hetkeolukorrast, näha tugevusi ja võimalikke parenduskohti.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

41

KOGEMUS Foto: Rene Riisalu

EKSPORDIKONVERENTSIL

„Made in Estonia“

JAGATI KOGEMUSI MÄÄRAMATUSE VÄHENDAMISEKS 29. oktoobril toimus ekspordikonverents „Made in Estonia“, mis keskendus kriisiajast võitjana väljatulemisele. Konverentsi eesmärk oli tuua kokku avalik ja erasektor, et ühiselt arutada Eesti ekspordi- ja majanduspoliitika arenguid, rõhutada ettevõtjate vajadusi ning vahetada kogemusi.

S

eekordse konverentsi avas Eesti president Kersti Kaljulaid, kes möönis, et rääkida ekspordist ajal, kui reisida ei saa, on keeruline, kuid avaldas lootust, et lood Eesti ettevõtete edust maailmas partnerite leidmisel võiks julgustada kõiki osalejaid.

Praegu laotakse tulevikuedu vundament

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma ja Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe tutvustasid tänavust tööstuse olukorda ning rõhutasid, et tööstussektor on üks olulisimaid sektoreid Eesti majanduses, pakkudes tööd rohkem kui 120 000 inimesele ning moodustades 71 protsenti kogu kaupade ekspordist mahus 10,2 miljardit eurot.

Selleks, et tagada jätkusuutlikkus pikas perspektiivis, on nende sõnul väga oluline jätkata investeeringutega efektiivsusesse, tootearendusse ja kaubamärkide loomisse. Samuti osutab praegune olukord veelgi enam automatiseerimise ja digitaliseerimise vajalikkusele.

Kõrgtehnoloogia müümise väljakutsetest rääkis Skeleton Technologiesi juht Taavi Madiberk. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et keerulistel aegadel tuleb adapteeruda, fokusseerida ja leida uued

42

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

lahendused. „Kui autotööstus langeb tänavu ligi 25 protsenti, siis suunasime oma fookuse näiteks trammitööstuse, võrgutehnoloogiate ja laorobootika poole,“ rääkis Madiberk. Ta rõhutas oma esitluses ka unikaalse müügiargumendi ja kasvuturgude tähtsust, tuues välja, et müümise juures on kõige olulisem olla enesekindel, uskuda oma tootesse ja konkurentsieelisesse. Vajaliku meelelaadi näiteks tõi Madiberk olukorra, et mitte Skeletonil ei ole hea meel töötada Saksa autotööstusega, vaid neil on hea meel töötada Skeletoniga.

Personaalne suhtlemine on praegu ülitähtis

2019. aastal aasta naiseks valitud HANZA Mechanicsi Tartu ja Narva metallitehaste juht Emöke Sogenbits rääkis oma esitluses VUCA (volatile, uncertain, complex, ambiguous – toim) olukorras toimetulemisest. „Ühel hetkel läks maailm segi ka meie jaoks, klientide tellimused muutusid ühest äärmusest teise – kes tõusis 300 protsenti, kes langes 300 protsenti. Samal ajal oli ka informatsiooni liikumine nii halb kui üldse olla saab,“ sõnas Sogenbits ning rõhutas kommunikatsiooni ja personaalse suhtlemise suurt tähtsust just kriisi ajal.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Konverentsil tegi väliskülalisena ettekande endine BBC ajakirjanik Steve Rawling, kes rääkis lugude jutustamise tähtsusest ettevõtluses. Päeva teises pooles toimus arutelu, mille teema oli müük välisturgudel muutunud olukorras. Oma mõtteid ja lugusid jagasid ettevõtjad: Katrin Reinaste-Parve (Thermory AS), Jaen Uussalu (Plaat Detail OÜ), Leida Kikka (Samelin AS) ja Priit Kallas (Iglucraft OÜ). Arutelu ja kogu konverentsi juhtis Kaarel Mikkin. Konverentsi lõpetas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, kes rääkis riigi panusest ekspordi edendamisel.

Vaata, mida räägiti!

Ekspordikonverentsi „Made In Estonia“ saab ka järelvaadata www.ekspordikonverents.ee.

Konverentsi korraldasid ettevõtluse arendamise sihtasutus, kaubandus-tööstuskoda ja Swedbank.

MERXU

B2B-TEHINGUD

liiguvad digikanalitesse Me kõik oleme teinud oste internetist. Majapidamistarbed, riided, kodutehnika – kõik on taskutelefonis saadaval ja me kasutame seda võimalust rohkelt. Postiteenused on muutunud vaid pakikandjateks ning tavakirjad ja ajalehed ei tooda enam postiasutustele ellu jäämiseks piisavat käivet.

Kas kujutaksid ette, et sa ei ostaks enam internetipoest?

Ilmselt mitte...

Sama trend on näha ka B2B-maailmas. Meie ostukogemus hakkab mõjutama meie käitumist B2B-tehingute tegemisel.

Eri hinnangute põhjal saab öelda, et juba 70% B2B-ostuprotsessis osalevatest inimestest on Y-generatsioonist või nooremad, kes on üles kasvanud internetiajastul ning kelle põhitööriistad on telefon ja arvuti.

Äritehinguks silmast silma ei kohtuta

COVID-19 ajastu on hirmutav, aga samas pakub tootmises ka võimalusi. Messid ja konverentsid on tühistatud ning paljud ettevõtted teevad tehinguid vaid vanade partneritega.

McKinsey uuringust (www.mckinsey.com/business-functions/ marketing-and-sales/our-insights/these-eight-chartsshow-how-covid-19-has-changed-b2b-sales-forever#) selgub samas, et ostjatest vaid 20% eelistaks tehinguid teha traditsiooniliselt näost näkku. Partnerite otsingul ületab tavaotsing telefonis või arvutis selgelt kõik teised moodused.

Oleme muutuste teelahkmel, kus tuleb teha otsuseid. Jäädes vanadesse raamidesse, saame ilmselt veel hakkama, kuid näeme, kuidas internetivõimalusi kasutavad ettevõtted panevad sisse justkui järgmise käigu ja näitavad teistele tagatulesid. Hea uudis on aga see, et veel ei ole hilja trendiga liituda.

Võimalusi on mitu. Saab luua oma e-keskkonna ja seda eri kanalites reklaamida. Olin 12 aastat osta.ee tegevjuht ja mu ülesanne oli viia olematu käibega ettevõte turuliidriks.

Ma tean, kui keeruline see on, lisaks väga kulukas. On ka võimalus minna internetti kõikidega ühiselt selleks mõeldud müügikeskkondade kaudu.

Marketplace on praegu tuttav vaid B2C-segmendis.

Suured tegijad on siin Amazon, eBay jne. B2B-maailmas on Alibaba seni ainus mitut kategooriat haldav keskkond, kuid see on pühendunud Hiina tootjatele. Hea kanal tooraine ja komponentide ostmiseks, kuid koroona näitas meile selle kauge riigi miinuseid, kui kogu transpordiahel ära kukkus.

Euroopas aga B2B-maailmas sellist võimalust seni pole olnud.

Tulevik on digitaalsetes kanalites

Toomas R. Raist on üks B2B marketplace’i ehk ettevõtetele mõeldud kauplemisplatvormi MerXu.com loojatest. Foto: MerXu.com

Töötades Naspersi korporatsioonis Allegro grupis, ehitasime tugeva B2C e-äri segmendi, mis kasvas meeletul kiirusel.

Alles hiljuti Poola börsil rekordeid teinud Allegro tegevjuht, tehnoloogiajuht ja tugisüsteemide juht lahkusid ettevõttest, et saaksime ühendada jõud ning luua uus B2B marketplace ehk vaid ettevõtetele loodud veebipõhine kauplemisplatvorm merXu.com. Erinevalt eraisikutele mõeldud keskkonnast oleme loonud hulgihindade hinnavahemikud (tier prices), kus läbirääkimised hinna ja muude tingimuste kohta toimuvad kõik ühes kohas. Alustasime viies riigis: Eestis, Poolas, Leedus, Tšehhis ja Slovakkias. Järgmisel aastal laieneme veel mitmesse EL-i riiki.

Investorid Accel (Facebook, Slack, Dropbox, Spotify jne) ja Point Nine Capital ( Revolut, Zendesk, Brainly jne) toetavad meid ja saame pakkuda oma keskkonna teenuseid tasuta vähemalt pool aastat, et jõuda iga müüja ning ostjaga parima töötava lahenduseni.

Rohkem erinevaid koondatud uuringuid leiad meie LinkedIni kanalist www.linkedin.com/company/merxu.

EUROOPA UUDIS

Pidamata debatt Igal pool Euroopas kujundatakse praegu ümber energiasüsteemi. Läbi on aga arutamata oluline küsimus – kas vajame tsentraliseeritud või detsentraliseeritud energiasüsteemi?

S

uur eesmärk on kliimaneutraalsus, milleni tuleks jõuda 2050. aastaks. Tegeleda tuleb nii põhimõtteliste tehniliste küsimustega, mis puudutavad energia tootmist, turustamist ja kaubandust, kui ka sotsiaalpoliitiliste muutustega. Kuidas muudatused täpselt välja hakkavad nägema ja kui ulatuslikud need peaksid olema, pole veel sugugi selge.

Kõlavad, aga sisutühjad seisukohad

Selge on aga fakt, et energiasüsteemi ümberkujundamine ei ole ainult tehnoloogiline küsimus. Ka Euroopa Komisjon (EK) on energiavaldkonnas üllitanud hulgaliselt teatisi, juhiseid jm erineva konkreetsusastme ja kohustuslikkusega õigusakte, kus paljud seisukohad on küll kõlavad, kuid sisustamata, umbmäärased ja deklaratiivsed. Näiteks „kodanikud tuleb asetada energiasüsteemi keskmesse“.

Vastuseta jääb, mida see tähendab ja kuidas seda teostada.

Ka taastuvenergiaga tegelemise suhtes pole selgust. Eelkõige jääb ebaselgeks, kas EK eesmärk on integreerida taastuvenergia senisesse süsteemi või turg ümber kujundada. Lühidalt öeldes on küsimus – kas vajame tsentraliseeritud või detsentraliseeritud energiasüsteemi?

Seda teemat on lahanud ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) oma arvamuses „Üleeuroopalise supervõrgu ja kohalike energiasaarte vahel – õige detsentraliseeritud lahenduste ja tsentraliseeritud struktuuride kombinatsioon majanduslikult, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt säästvaks energiasüsteemi ümberkujundamiseks“. Sellele tuginedes tõstan esile alljärgnevat.

Üliolulised energia põhivõrgud

Senise tsentraliseeritud energiasüsteemi põhiidee on, et elektrienergia transpordis ei tohiks olla kitsaskohti ja

44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

kõik turuosalised peaksid saama tegutseda nii, nagu puuduksid piirangud süsteemisiseses transpordis. Seetõttu on põhivõrgud süsteemi jaoks üliolulise tähtsusega. Lisaks üleeuroopalise elektrivõrgu ideele on olemas ka idee ühendada Euroopa ühendatud võrk Lõuna- ja Ida-Aasia võrkudega.

Detsentraliseeritud energiasüsteemi all mõistetakse seevastu süsteemi, milles elektrienergia, kütte ja liikuvuse jaoks kasutatava elektrienergia tootmine (ja salvestamine) toimub tarbimisele võimalikult lähedal – seda

Kes saavad ja võivad tulevikus uues energiasüsteemis raha teenida ning kes saavad energiasüsteemi ümberkujundamises majanduslikult osaleda? võimaldavad taastuvad energiaallikad.

Selle tulemuseks on süsteemne ja ulatuslikult minimeeritud elektritransport ning seega ka väiksemad transpordikaod. Probleemiks on aga kõikuvus.

Tähtsamaks muutub jaotusvõrkude roll, seda eriti stabiilsuse ja varustuskindluse säilitamisel. Arendada tuleb kohapealseid paindlikkusvõimalusi, mis aitaksid otseselt kompenseerida kõikumisi tootmises. Lisaks salvestamisele ja koormuse ümberpaigutamisele suure nõudlusega perioodilt väikesele peaksid need hõlmama ka soojuse tootmist elektrienergia abil ja e-liikuvust. Sektorite ühendamisel on detsentraliseeritud süsteemil palju suurem roll kui tsentraalsel. Lisaks hakkab nn paindlikkusturgudel olema

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

palju olulisem roll kui tsentraliseeritud elektrisüsteemil.

Euroopa energiapoliitika tähtsad küsimused

Andmaks vastust, missugune suund siis ikkagi valida ning kuhu ja kuidas investeerida, peab Euroopa energiapoliitika suutma vastata järgnevatele küsimustele.

Kas investorid peaksid eeldama, et uus energiasüsteem on ehitatud alt üles, millega kohalik elektrienergia ülejääk ja kohalikud puudujäägid korvatakse peamiselt paindlikkusvõimalustega kohapeal. Kui seda pole majanduslikult või tehniliselt võimalik teha, transporditakse elektrit ka pikemate vahemaade tagant.

Või peaksid investorid eeldama, et struktuur kulgeb ülalt alla? See tähendab, et põhivõrkude arendamine on prioriteet. Selle mudeli kohaselt peab olema võimalik transportida iga toodetud kilovatt-tundi. Kui kõikumisi üldse kompenseerida, määrab võrgutaristu ära paindlikkusvõimaluste koha.

Sisuliselt tähendab see senise võrguarenduse poliitika jätkamist, asendades samal ajal fossiilkütustel põhinevad elektrijaamad ja tuumaelektrijaamad võimalikult suurte alternatiivsete energiatootmisjaamade vastu (nt meretuulepargid, väga suured maismaa tuulepargid).

Nende küsimuste lahendamine on hädavajalik, kuna mõlemad lähenemised nõuavad suuri investeeringuid, ehkki eri valdkondades: tsentraalses süsteemis läheb raha eelkõige põhivõrkudesse, detsentraalses süsteemis pigem väikestesse hajutatud paindlikkusvõimalustesse.

Siin peitub järgmine ülimalt oluline (ja kohati ka poliitiline) küsimus: kes saavad ja võivad tulevikus uues energiasüsteemis raha teenida ning kes saavad energiasüsteemi ümberkujundamises majanduslikult osaleda? Suured operaatorid? Tootvad tarbijad? Kes, kuidas ja mille alusel seda otsustab?

EUROOPA UUDIS

Suunavaliku võimalikud otsustuskriteeriumid Energiasüsteemi ümberkujundamine nõuab suurtelt energiaettevõtetelt ärimudeli muutmist. Ilmselt on paljude energiaettevõtete jaoks lihtsam asendada vanad (tsentraalsed) suured elektrijaamad taastuvenergiarajatistega, mis on samuti tsentraalselt kavandatud. Siis saab säilitada ka sellega seotud jaotusstruktuurid.

Detsentraliseerimine tooks endaga kaasa palju radikaalseid muudatusi, mis põhjustaksid energiaettevõtetele erinevalt väike- ja keskettevõtetest ning kommunaalteenuste osutajatest palju suuremaid raskusi.

Sama kehtib ka ülekandevõrgu operaatorite kohta, kellel puudub igasugune huvi läbi Euroopa vähem elektrit tarnida, sest nad teenivad selle pealt tulu.

Kulud

Loomulikult on oluline kuluargument ehk kuidas saavutada võimalikult suur varustuskindlus madalaimate kulutustega. Mudelite abil on näidatud, et tsentraliseeritud süsteemis on transpordikulud kõrgemad kui detsentraliseeritud süsteemis. Seevastu on tootmise, salvestamise ning koormuse ülekandmise ja ümberjaotamise kulud tsentraliseeritud süsteemis madalamad kui detsentraliseeritud süsteemis.

Lisandväärtus

Detsentraliseeritud energiasüsteemis toodetakse ja salvestatakse elektrienergia tarbimisele võimalikult lähedal – seda võimaldavad taastuvad energiaallikad, näiteks tuulepargid.

Samuti on erinev lisandväärtuse loomine. Tsentraliseeritud süsteemis kipub see olema kasulikum suuremate rajatiste ja loomulike monopolide jaoks. Detsentraliseeritud süsteemis kaldub see suunduma väiksematesse rajatistesse ja ennekõike paindlikkusvõimalustesse, nt akud, soojuspumbad, mikrokoostootmisjaamad.

Erinevalt tsentraliseeritud süsteemist võtavad detsentraliseeritud energiasüsteemis lisandväärtuse loomisest osa aktiivsed (tootvad)tarbijad, nii ettevõtted kui ka kodanikud, kellel on palju olulisem roll. Detsentraliseeritud süsteem tähendab seoses lisandväärtuse loomisega seda, et tarbijad muutuvad maksjatest osalejateks, kes võtavad osa lisandväärtuse loomisest energeetikatööstuses, st nad teenivad raha või säästavad raha.

Siintoodu on põgus osundus küsimustele, mis vajavad ausat ja avalikku arutelu enne vastuste n-ö lukkulöömist ja energiapoliitikas investeeringute suunda määravate otsuste tegemist. Seda nii EL-i kui ka liikmesriigi tasandil, sh meil, Eestis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

45

PALJU ÕNNE! 75

TALLINNA LINNATRANSPORDI AS Tallinna linnale kuuluv ühistranspordiettevõte moodustus kahe pikaajalise kogemusega sõitjateveofirma, Tallinna Autobussikoondise ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise koondumise tulemusena. Ettevõte alustas uue nime all 18. juulil 2012.

TLT tegevus tugineb aastakümnete pikkusele ajaloole. Trammiliiklus algas Tallinnas 1888. aastal, kui avati linna esimene hobutrammiliin ehk konka. Kuid juba 1860. aastatel hakkas arenema hobuomnibussiliiklus, mille vahetasid 20. sajandi alguses järkjärgult välja autobussid. Esimesed katsed bussiliiklust käivitada jäid lühiajaliseks või lõppesid pankrotiga, kuni 1922. aastal alustas ettevõtja Fromhold Kangro regulaarse, kõiki toonaseid asumeid hõlmanud bussiliiklusega. Trolliliiklus algas Tallinnas 1965. aastal.

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

30

ARC PROJEKT OÜ AVILA PUIT OÜ DATEL AS EESTI MURUD OÜ ELKE MUSTAMÄE AS ENTEC EESTI OÜ EPLER & LORENZ AS ESRO AS ESTAIR OÜ GREIF OÜ HARKU KARJÄÄR AS KEMOTEX BIO OÜ LEVA AS LOOVARA OÜ MALEKO AS MARHEL MT OÜ OVERALL EESTI AS PKC EESTI AS REACH-U AS SAARMAS AS SANGLA JUVEELISALONG OÜ TALLINNA OPTIKA OÜ TAWEST RAAMATUPIDAMISTEENUSED OÜ VOO OÜ

25

AMARI METALS OÜ BALBIINO AS BOBCAT BALTI OÜ ERICSSON EESTI AS GREENCARRIER FREIGHT SERVICES ESTONIA OÜ I.M.C.S. EESTI OÜ IEG AS INTERCHEMIE WERKEN DE ADELAAR EESTI AS KIRETEC OÜ LAVINTON OÜ MARINA INVEST OÜ PROBEX OÜ QUALITEX AS RAUAMEISTER AS SAEMEISTER OÜ STOCKMANN AS TARFURGO OÜ

Toiduohutus digitaalseks Kindlasti mäletavad paljud, kui mõni aasta tagasi võitis Eesti parima äriideede konkursi „Ajujaht“ tarkvaralahendus FoodDocs, mis aitab toiduettevõtete elu lihtsamaks teha. Kahe toidutehnoloogi ideest on välja kasvanud ettevõte, millel on kliente üheksast riigist.

F

helistamised, „tulekahju kustutamised“, kontrollimine. Toodete tagasikutsumine on kiire, kogu logi on kõikidele asjaosalistele reaalajas kättesaadav.

Töötajate igapäevane elu on lihtsam – digitaalne programm annab märku, kui midagi on vaja üles märkida või korda teha. Iga töötaja näeb ainult talle vajalikke ülesandeid, õigel ajal, koos meeldetuletusega. Kui töötajal on abiline, mis aitab tal ülesandeid meeles pidada, on ka kvaliteedijuhil tööd vähem.

oodDocsi kliendid väidavad, et digitaalne lahendus aitab neil kokku hoida aega ja raha, mis kulub töötajate õpetamisele ja toiduohutuse tagamisele.

Idee sündis praktilisest vajadusest Oleme toidusektoris töötanud rohkem kui 15 aastat. Nägime iga päev, mida tähendab toiduettevõttes toiduohutuse ja kvaliteedi tagamine. See on mahukas ja lõputu töö ning mida suurem on ettevõte, seda suurem on vastutus – kuidas tagada, et müüdav toit oleks alati klientidele ohutu? Töötajaid on palju, keda peab koolitama ja kontrollima, et kõik vajalikud tegevused oleksid alati tehtud.

Nägime, et praegused toiduohutuse tagamise pabersüsteemid on ajale jalgu jäänud ning nende asemel peaks olema sama selge ja kõigile arusaadav digitaalne süsteem.

Kuna esialgu polnud meil muud kui mõte, asusime EAS-ile projekti kirjutama, et ettevõtte stardiks toetust saada. Kolme aasta jooksul oleme EAS-ilt saanud toetust 80 000 eurot ja muudest Euroopa projektidest 500 000 eurot. Nii „Ajujaht“ kui ka kõik projektid, mida kirjutama pidime, panid meid oma äri ja eesmärki väga hästi läbi mõtlema. Soovitan seda kindlasti kõigile, kellel küpseb peas mingi idee!

Otsene aja ja raha kokkuhoid FoodDocs aitab toiduettevõttel luua ja hallata oma toiduohutuse süsteemi kiiremini, hoides kokku aega ja raha, mis kulub töötajate õpetamisele ja toiduohutuse tagamisele.

Kvaliteedijuht, kes vastutab mitme osakonna või tegevuskoha eest, hoiab nädalas kokku ühe tööpäeva – töötajate kontrollimisele ei kulu enam aega, sest programm informeerib siis, kui midagi on valesti. Jäävad ära kohale sõitmised,

KATRIN LIIVAT FoodDocsi asutaja ja tegevjuht

Kuidas on koostööst kojaga abi olnud?

Ekspordiga alustamine on raskem, kui esialgu paistab. Keegi ei tunne sind, kõigil on kiire. Seetõttu ongi oluline, et on koostööpartnerid, kellel on kontaktid ja neil omakorda võrgustik väljaspool Eestit. Nende abiga saab esimesi kohtumisi ja jala ukse vahele.

Näiteks on kaubanduskoja toidusektori projekti Qualify toel meiega ühendust võtnud Ühendkuningriigi ja Hispaania toiduamet. Jätkame ka Enterprise Europe’i toel kontaktide loomist Lätis, kus on fookuses jaemüük, tanklad, kiirtoiduketid, hulgimüük.

Esmalt kinnitasime kanda Eestis Eesti on meie põhiturg, kus on läinud uskumatult hästi. Suurimad jae- ja toitlustusketid, nagu Stockmann, Coop, Selver, Dussmann, Tallink, Vapiano, Roberts Cafe, OKO jpt, on meie igapäevased kliendid. Lisaks mitusada kohvikutrestorani ja viimasel ajal üha rohkem ka tootjaid.

Siinsed ettevõtted on avatud innovaatilistele lahendustele, ja ka kõige esimesed kliendid, kes liitusid kunagi päris pooliku tootega, on jäänud meie klientideks.

Muide, 75% veterinaar- ja toiduameti inspektoritest kasutab pidevalt FoodDocsi lahendust, et kontrollida ettevõtete toiduohutuse tagamist veebi teel.

Kuna toiduohutuse standardid on rahvusvahelised, saavad meie toodet kasutada ettevõtted üle kogu maailma.

Välisturgudest oleme kõige aktiivsemad inglise keelt kõnelevates maades: Suurbritannia, USA, Austraalia, Kanada.

Järgmisel aastal keskendumegi ingliskeelsetele turgudele, sest neile on keeleliselt lihtne tuge pakkuda.

Kaubanduskoda on partner Interreg Europe programmis QUALIFY, mis tegeleb toiduainete sektori ettevõtete toidupettuste ennetamise ja toidukvaliteedi kontrolli teemaga. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

47

RIIGIHANKED

17. detsembriks oodatakse pakkumisi Austrias asuva Marcheggi lossi renoveerimistööde käigus toimuvaks plaatimiseks. Foto: Tripadvisor

Meditsiin h Kreekas hangitakse desinfektsioonivahendit, antibakteriaalset vedelseepi, valgendit jm. Tähtaeg 18.12.2020. KOOD 561327-2020 h Norras hangitakse hambaravi käsiinstrumente, meditsiinilisi tarbekaupu ja suuhügieenitooteid.

Tähtaeg 18.12.2020.

KOOD 562910-2020 h Leedus hangitakse meditsiinilisi tarbekaupu. Tähtaeg 29.12.2020.

KOOD 561245-2020 h Leedus hangitakse latekskindaid.

Tähtaeg 21.12.2020.

KOOD 561311-2020

Teenused h Eestis hangitakse pensionite, toetuste ja hüvitiste kojukande teenus.

Tähtaeg 21.12.2020.

KOOD 562103-2020 h Austrias hangitakse IKT-teenuseid (serveritarkvara uus arendus liiklusvõrkude omandamiseks ja haldamiseks, GIP 2.0.). Tähtaeg 15.01.2021.

KOOD 562064-2020 h Soomes hangitakse elektriliinide planeerimistööd ja liinide rajamine (25 kW, 162 km). Tähtaeg 18.12.2020. KOOD 559804-2020

48

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

h Lätis hangitakse rannapuhastusteenuseid.

Tähtaeg 22.12.2020.

KOOD 557822-2020 h Lätis hangitakse teadusseadmete jms seadmete hooldus, diagnostika ja remont. Tähtaeg 18.12.2020. KOOD 557821-2020 h Kreekas hangitakse vee puhastamiseks aktiivsöefiltreid (kaksikfilter 1000 mm läbimõõduga, silindrikujuline, kõrgusega 2000 mm), sh metallist korpus (4 × 2 × 5 m) topeltfiltri majutamiseks ja sellele betoonalus.

Tähtaeg 22.01.2021.

KOOD 556653-2020 h Leedus renditakse „follow me“ (’järgne mulle’) -lahenduse ja dokumendipurustajatega multifunktsionaalsed printerid.

Tähtaeg 21.12.2020.

KOOD 556469-2020 h Kreekas hangitakse 8120 tarbeelektroonilise veearvesti paigaldamine koos vastava telemeetria tarkvara ja seadmetega.

Tähtaeg 28.12.2020.

KOOD 556244-2020 h Lätis hangitakse kuivatuskapid ja nende tarvikud (gaseerimisahi).

Tähtaeg 22.12.2020.

KOOD 556138-2020

Hoonetega seotud tööd, tarne h Norras hangitakse kiriku renoveerimistööd (värvimine, klaasimistööd jms). Tähtaeg 04.01.2021.

KOOD 560339-2020 h Austrias hangitakse plaatimistööd Marcheggi lossi üldise renoveerimise käigus. Tähtaeg 17.12.2020.

KOOD 555278-2020 h Austrias hangitakse põrandapaigaldustööd ülikoolis. Tähtaeg 18.01.2021. KOOD 555264-2020 h Kreekas tehakse kaheosaline hange: hangitakse moodulehitised (kooli klassiruumid, WC-ga kontoriruumid, tualetid imikutele) ja lasteaedade seadmed, mööbel. Tähtaeg 07.12.2020. KOOD 561336-2020 h Norras hangitakse puusepatööd hooldus- ja ümberehitustöödeks (raamleppega). Tähtaeg 21.12.2020.

KOOD 562894-2020

Muud tarned h Leedus hangitakse tuletõrjeseadmeid. Tähtaeg 21.12.2020.

KOOD 561230-2020 h Eestis hangitakse haiglale liha ja lihatooteid. Tähtaeg 18.12.2020.

KOOD 552797-2020

KOOSTÖÖPAKKUMISED

TOIDUAINETÖÖSTUS Türgis asuv vürtside müügiga tegelev ettevõte otsib uusi turustajaid ja edasimüüjaid.

KOOD: BOTR20201006001 Hiina looduslike magusainete ja muude taimeekstraktide tootja otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOCN20201012001 Kosovos Türgi maiustusi (lokum) tootev ettevõte otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOXK20201104001

TEKSTIIL JA RÕIVATÖÖSTUS Rumeenia ettevõte otsib innovaatilise ja futuristliku disainiga meeste ning naiste spordi- ja vabaajajalatsite tootjat, kes toodaks jalatseid Rumeenia ettevõtte kaubamärgi all.

KOOD: BRRO20200918001 Poola luksuslike ööriiete ja vabaajariiete tootja otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOPL20200929001 Hollandi aksessuaaride disainer otsib veganliku naha tarnijaid.

KOOD: BRNL20200710001 Prantsusmaa VKE otsib tekstiilisektorist kottide tootjat insuliinipliiatsi kaitseümbrise tootmiseks.

KOOD: BRFR20201009001 Türgi kudumite ja kangatootmisega tegelev ettevõte otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOTR20201002002

MASINATÖÖSTUS, PLASTITÖÖSTUS JA ELEKTROONIKA Saksamaa ettevõte pakub allhanget jalgrataste ja elektrijalgrataste tootjatele.

Oluline on tootja võimekus ise tarnida vajalikke materjale ja komponente.

KOOD: BRDE20201026001 Suurbritannia ettevõte pakub elektrijalgrataste tootjatele turustamisteenuseid Suurbritannias ja Iirimaal.

KOOD: BRUK20201008001 Saksamaa ettevõte otsib autotööstuse, lennunduse ja tarbesõidukite osade tootjaid ning automatiseerimistehnika tarnijaid.

KOOD: BRDE20200731001

Sloveenia ettevõte, kes töötas välja seadme kettsaagide teritamiseks, otsib plastist/alumiiniumist survevalu tööriistu tootvaid ettevõtteid, et valmistada oma seadme täiustatud versioon tootmislepingu alusel.

KOOD: BRSI20200804001 Rumeenia ettevõte otsib vedelike ja veini jaoks sisekihiga kottide tootjat, kelle tooted vastavad EL-i nõuetele.

KOOD: BRRO20201014001 Suurbritannia ettevõte otsib plastklambrite tootjat, kes suudaks toota plastklambreid elektrikaabli paigaldamiseks kasutatava klambripüstoli jaoks.

KOOD: BRUK20201009001 Taani ettevõte otsib tootmispartnerit, kel oleks võimekus printida spetsiaalse kujuga pöördnuppudele, mida kasutatakse elektroonilistel seadmetel. Partneril peaks olema spetsiaalne masin, mis suudab printida otse pöördnupu koonuse keskele, et kinnitusdetaili oleks võimalik pöörata kuude asendisse.

Potentsiaalne partner peaks olema meditsiiniliste ja plasttoodete väljatrüki kogemusega. KOOD: BRDK20201013001 Prantsusmaa komposiittorude tootja otsib termoplastiliste komposiitlintide tootjat, et arendada enda loodud tootmisprotsessi lihtsustavat süsteemi, mis võimaldaks toota torusid otse paigalduskohas. Ettevõte teeb koostööd Prantsuse Tehnoloogia Instituudiga ja tulevane koostööpartner peab olema võimeline tootma kohandatud linte (komposiittüüpi maatriksist HDPE (High Density PolyEthylene) ja klaaskiust linte).

KOOD: BRFR20201023001

PAKEND Rumeenia seebipõhise kosmeetika tootja lastele ja täiskasvanutele otsib eri suurusega klaasist kosmeetikakonteinereid ja muid pakenditarvikuid. Koostööd soovitakse tootmislepingu alusel.

KOOD: BRRO20201020001

MUU Türgi idufirma, kes tegeleb päikesepaneelide väljatöötamisega, otsib sügavtrükiseadmete tootjaid.

KOOD: BRTR20201030001 Kreeka ettevõte otsib enda loodud alumiiniumprofiilide süsteemi jaoks sertifitseeritud katselaboreid, mis vastavad standardile BS EN 1634 + A1: 2018. Standard viitab materjalide ja toodete vastupidavusele tulekahju korral.

KOOD: BRGR20201023001 Soome ettevõte otsib eakamatele autojuhtidele mõeldud lisavarustuse tarnijaid, nt turvavööde kinnituse käepidemed, peatoed, käepäraselt paigaldatavad käepidemed ning istmepadjad jne.

KOOD: BRFI20201110001 Poola puitmajatootja pakub kokkupandavatest elementidest puitmajatootjatele toodangu turustamise teenuseid.

KOOD: BRPL20201009002 Poola dekoratiivkleebiste ja tapeediaplikatsioonide tootja otsib lausmaterjalist ehk non-woven-tapeetide ja pilttapeetide tootjat.

KOOD: BRPL20201030002 Bulgaaria reisikorraldaja otsib välismaalt partnereid, kes pakuksid pärast COVID-19 pandeemia lõppemist kaubandusagendi lepingu alusel huvitavate sihtkohtadega reisipakette, mis sisaldavad majutust, toitlustust, vaatamisväärsuste külastamist ja muid tegevusi.

KOOD: BRBG20201029001 Luksemburgi teede ja taimeteede müügiga tegelev ettevõte otsib keraamilise teeserviisi, teekannude ja tasside tootjat.

KOOD: BRLU20200803001

LISAINFO: Täiendavaid koostööpakkumisi saad otsida aadressil www.enterprise-europe.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvipakkuvaid filtreid.

Lisainfo saamiseks võta ühendust: Aleksandra Kriventsova tel 604 0079 e-post: aleksandra@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

49

MESSID

HTH STYRIA 2021: TERVISHOIUVALDKONNA PARTNERLUSÜRITUS JA B2B-KOHTUMISED

VEEMAJANDUSE VALDKONNA MESS CYCL’EAU JA B2B-KONTAKTKOHTUMISED

Austria kutsub seekord osalema virtuaalsel partnerlusüritusel, et tervishoiuvaldkonnas tegutsejad saaksid huvipakkuvate osapooltega uusi kasumlikke partnerlussuhteid luua.

13. ja 14. jaanuar 2021, Toulouse (Prantsusmaa) Veemajandusele pühendatud CYCL’EAU mess toimub juba neljandat korda. Olete oodatud osalema messi raames toimuvatel (virtuaalsetele) kohtumisüritustel.

Arvestades väljakutseid kliimamuutustest enim mõjutatud piirkondades ning sooviga säilitada keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust, tuleb linna- ja maapiirkondade veemajanduse praegused mudelid ja infrastruktuurid ümber mõelda. Püsivate ebasoovitatavate muutuste ennetamiseks, veesäästuks ja keskkondade funktsionaalsuse suurendamiseks on vaja leida ja rakendada uusi lahendusi.

Peamised teemad: h taaskasutus h tormivee juhtimine ja üleujutuste ennetamine h veepuhastus h vee kokkuhoid h võrgu ehitamine ja haldamine h mõõtmised ja analüüsid h inseneritöö h seadmed h innovatsioon Lisainfo ja registreerimine: avatud kuni 8. jaanuarini 2021 aadressil https://cycleau2020.b2match.io.

28. jaanuar, Graz (Austria)

Ürituse märksõnad: h põnevad ettekanded h võimalus end investoritele tutvustada h võimalus tutvustada oma lahendust Austria ettevõtetele h juurdepääs rahvusvahelistele ekspertidele h virtuaalsed B2B-kohtumised just teile huvi pakkuvate osapooltega Lisainfo ja registreerimine: avatud kuni 27. jaanuarini 2021 aadressil www.hth-styria.com.

CONTACT: MASINAEHITUSE, TOOTMISE, AUTOMATISEERIMISE, TARNETE B2B-KOHTUMISED 3. märts 2021 Leipzig (Saksamaa) Olete oodatud osalema kahe valdkondliku messi raames toimuval B2B-kohtumisüritusel, mille fookuses on Euroopa tootjad, tarnijad ja alltöövõtjad. Esindatud on nii tootmistehnoloogia, tööriistade ja eriotstarbeliste masinate ehituse, auto- ja sõidukitööstuse tarnimise, masinaehituse, tehasetehnika ja tööriistade valmistamise kui ka muude tööstusvaldkondade ettevõtted.

Traditsiooniliselt hõlmab mess kahte suunda: osade, komponentide, moodulite ja tehnoloogiate allhankemess ning tööpinkide, tootmise ja automaatika mess.

Lisainfo ja registreerimine: avatud kuni 15. veebruarini 2021 aadressil https://contact2021.b2match.io.

50

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2020

Uus EQC – nauditavalt elektriline.

Oleme autoajalugu kujundanud üle 133 aasta. Nüüd alustame uut, elektromobiilsuse ajastut erakordse Mercedes-Benz EQC-ga.

EQC on auto, mille intelligentne tehnoloogia kohandub Sinule vastavalt ning mille tegelik laadimispeatusteta läbisõit ulatub 417 kilomeetrini.

Elektriline, aga läbinisti Mercedes!

Vaata lisa www.mercedes-benz.ee/eqc

CO2-emissioon 0 g/km ja keskmine kulu 19,7–20,8 kWh/100 km Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 • www.mercedes-benz.ee • Pilt on illustratiivne.

ESTONIANEXPORT.EE Uuenduskuuri läbinud Eesti eksportööre tutvustav veebileht ja trükis

„ESTONIAN EXPORT DIRECTORY“.

SOOVID UUSI PARTNEREID? Info reklaamivõimaluste kohta: Ander Sibrik, ander@menuk.ee, 565 1007, Menu Meedia OÜ Info väljaande kohta: koda@koda.ee, 604 0088