Teataja 08 2016

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

A U G U S T 2 0 16

Ettev천tjate rahulolu kinnisvaraja ehitus천igusega ei ole kiita Lk 10

Eesti majanduse v채ljavaated 2016. aasta teiseks pooleks Lk 12

Kaubanduskoda aitab oma liikmeid v채listurgudele

(c) Stefanholm | Dreamstime.com

Lk 24

Spordi- ja tervisekulud

vabastatakse erisoodustusmaksust Lk 8

(c) Arsty | Dreamstime.com

Ärihommikusöök – ettevõtjaid oodatakse Ida-Virumaale Sul läheb hästi ja soovid oma ettevõtet laiendada, aga seda takistavad sobiva maatüki puudumine või kõrge maa hind, kvalifitseeritud tööjõu puudumine või heade töötajate ülikõrged palgaootused, tehnilise taristu puudumine või ebamõistlikult kõrged liitumishinnad?

Kui selline olukord Sulle tuttav tundub, tasub uurida oma ettevõtte laiendamise või uue firma asutamise võimalusi Ida-Virumaal, kus saab palgata häid töötajaid mõistliku tasu eest, maa hinnad on normaalsed ja saadaval on ettevõtetele sobivaid krunte koos riigi toel väljaehitatud tehnilise taristuga. Lisaks veel riigi toetused ja omavalitsuste soosiv suhtumine.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus kutsuvad Eesti tootmisettevõtteid ärihommikusöögile, kus tutvustatakse Ida-Virumaa võimalusi laienemist kavandavatele firmadele.

Ootame Sind 13. septembril kell 9.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

9.00 Kogunemine, hommikusöök 9.30 Riigi tugi laienevatele ettevõtetele – Liisa Oviir, ettevõtlusminister 9.50 Uued ettevõtted ja kohalik omavalitsus – Tarmo Tammiste, Narva linnapea 10.10 Kvalifitseeritud tööjõud Ida-Virumaal – Anneki Teelahk, Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja 10.30 Tööstusobjektide finantseerimine ja raha hind – Tõnu Vanajuur, Danske Bank A/S-i ettevõtete panganduse divisjoni direktor 10.40 Tööstusparkide tooted ja teenused Ida-Virumaale laienevatele ettevõtetele – Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liige Ärihommikusöögil osalemine on tasuta, osalemiseks palume registreeruda kuni 10. septembrini.

Lisainfo Margus Ilmjärv Eesti Kaubandus-Tööstuskoda +372 502 3699 margus@koda.ee

Teet Kuusmik SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus +372 511 4685 teet.kuusmik@ivia.ee

Koda kutsub osalema Liikmeüritus

27. august Ärihooaja avamine 2016/2017 Tallinna Lennusadamas (Vesilennuki 6, Tallinn) Info: Gerly Jostov ∙ gerly@koda.ee ∙ 604 0087

Finants- ja maksukoolitus

23. september Tõnis Jakobi Maksukool. Välismaal töötamise ja piiriüleste tehingute maksuprobleemid. (lk 37)

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Meie seisukohad

6

Spordi- ja tervisekulud vabastatakse erisoodustusmaksust

8

4. oktoober Finantskoolitus: kasum on, aga kuhu kadus raha? (lk 38) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

12 Eesti majanduse väljavaated 2016. aasta teiseks pooleks

Ettevõtjate rahulolu kinnisvara- ja ehitusõigusega ei ole kiita

10

27. oktoober Tõnis Jakobi Maksukool. Seotud isikute vaheliste tehingute maksustamise eripära. (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989 1. detsember Tõnis Jakobi Maksukool. Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus. (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Tõotab tulla pingeline sügis.

4

Sihtturud

25. oktoober Aafrika Foorum II

Välisministeeriumis (Islandi väljak 1, Tallinn) Info: Jana Silaškova ∙ jana@koda.ee ∙ 604 0083

Maksude kogumine on Läti Achilleuse kannaks

4.–9. detsember Ettevõtjate kontaktreis Hiina (lk 18) Info: Liisi Kirschenberg ∙ liisi.kirschenberg@koda.ee ∙ 604 0093

35

Muud üritused

13. september Ärihommikusöök: ettevõtjaid oodatakse Ida-Virumaale

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 502 3699 3. november Seminar „Kahjunõuded majandustegevuses“

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

26 Räägime vahelduseks Hiinast

33

Astu välja oma mugavustsoonist!

Eesti Riiklik Kontaktpunkt – mis see veel on!?

28

j u h t k i r i

Suviselt

keerulised teemad

R

iik toimib ja ametnik ei puhka ka vaatamata suvele. Nii võib väita küll, kui vaadata erinevaid ja üsna mahukaid teemasid, millega koja juristid on viimastel suvekuudel tegelenud. Meie roll on oma liikmete ja laiemalt ettevõtjate huvide kaitsmine. Oleme seda suvest hoolimata agaralt ka teinud. Peatuksin mõnel olulisemal teemal lähemalt.

Tõotab tulla pingeline sügis.

Juba eelmise riigikogu algusaastatel koostasid peamiselt roheliste fraktsiooni liikmed eelnõu, millega sooviti maksustada poes müüdavad kilekotid. Õigemini oli idee kehtestada kottidele miinimumhind. Erinevatel põhjustel see ei realiseerunud. Nüüd on suuresti Euroopast tuleneva surve tõttu (meil on vaja võtta meetmeid õhukeste kilekottide kasutamise piiramiseks) taas teemat arutama hakatud ning idee käärib. Üks idee on olnud kehtestada väiksemate kottide miinimumhinnaks 10 senti ja suurematele 30 senti. Ehk iga turumüüja, laadakaupleja, väikevõi suurpood peaks tagama selle, et inimene, kes poest koos kaubaga koti kaasa võtab, on selle eest teatava summa maksnud. Erandiks on pakutud olukorrad, kus kott on mõeldud toiduohutuse tagamiseks. Huvitavad mõtted. Idee on küll selge, kuid kuidas seda kõike reaalses elus rakendada? Meil on üha laienev iseteeninduskassade süsteem. Kuidas hinnata, kas kott on vajalik toiduohutuseks, palju selle administreerimine ja kontroll maksma läheks, milline raporteerimine

kaasneks jne. Need on esimesed küsimused, mis sellega seonduvalt pähe tulevad. Lühidalt – hetkel ei näe me võimalust sellist ideed toetada. Seda enam, et kuskil ei ole nõutud miinimumhinna kehtestamist. On vaid öeldud, et tuleb võtta kasutusele meetmeid, et vähendada kilekottide hulka.

Mõtleme sellel teemal edasi.

Vahekohtumenetlus on aastakümneid, kui mitte sadu, tähendanud äriühingutele võimalust kaubanduspartnerite vahel tekkivaid vaidlusi lahendada kiiremalt ja lihtsamini kui tavakohtus.

Koja juures on vahekohus tegutsenud alates 1992. aastast. Selle aja jooksul on lahendatud sadu vaidlusi, kus pooled on olnud nii Eestist kui välisriikidest. Pikki aastaid oli koja arbitraažikohus ainus alaliselt tegutsev vahekohus Eestis. Meil on reglement, kindlad protseduurid ning vaidluse lahendamise süsteem tagab selle, et mõlemal poolel on võimalus oma õigusi kaitsta ja kellegi teadmata midagi ei toimu. Viimastel aastatel on turule vahekohtuid aga juurde tulnud, kelle peamiseks teenuseks on tarbijatega seotud vaidluste lahendamine. Sageli ka massvaidlused ehk asjad, kus asjaolud on kõik üheliigilised. Ja seal on tekkinud probleeme. Probleeme sellega, et vahekohtu asutajad on mõnikord olnud samad isikud, kes tarbijale teenust osutasid. Ise müün teenust, ise lahendan vaidluse. See on tekitanud probleeme ja paksu verd. Juba eelmisel aastal tehti seaduses muudatus, et tarbijatega seotud asjade puhul peab vaidluse arbitraažis lahendamise kokkulepe olema sõlmitud pärast vaidluse tekkimist ja mitte kohe lepingu sõlmimisel. See peaks suure osa probleeme ära hoidma. Nii ongi olukord juba ka selgemaks muutunud. Nüüd on justiitsministeerium tulnud aga välja täiendava ideega, et enne, kui alaliselt tegutseva vahekohtu otsuse saaks suunata kohtutäiturile sundtäitmiseks, tuleks see tunnustada tavakohtus. Praktikas tähendab see

minimaalselt 4–6 kuud aja- ja rahakulu. Me ei saa sellega nõustuda. Kui probleem on tarbijatega, miks soovitakse täiendavalt sekkuda kahe võrdse juriidilise isiku vabadusse leppida kokku, et vaidlus lahendatakse vahekohtus ja selle otsus on lõplik ning sundtäidetav? See on töötanud seni probleemideta. Ka siin jätkub töö edaspidigi.

Aktiivselt on suve jooksul tulnud panustada ka bürokraatia ja aruandluskoormuse vähendamisele suunatud algatustesse. Need tekitavad jätkuvalt ettevõtjaile muret, kuid usun, et juba sügisel kuuleb konkreetsetest lihtsustustest. On väga tõenäoline, et meie poolt talvel esitatud ligi 60 ettepanekut saavad vähemalt osaliselt lähiajal realiseeritud.

Oleme tegelenud ka andmekaitse teemadega.

Teatavasti tuleb meie ettevõtjail hakata varsti järgima ELi otsekohalduvat andmekaitse üldmäärust. Sel teemal on segadust ja teadmatust hetkel oluliselt rohkem, kui olla võiks. Oleme omalt poolt arutanud erinevate ametitega, kuidas seda kõike ettevõtjaile kõige valutumaks muuta ning kuidas kõige paremini selgitada, mida on vaja teada ja mida mitte. Selles osas plaanime sügisel kindlasti konkreetsemaid tegevusi. Hetkel on soovitus säilitada külma pead ja mitte üle reageerida. Kui tekib küsimusi, tasub alati pöörduda meie juristide või heade partnerite poole Andmekaitse Inspektsioonist.

Ja neid teemasid on loomulikult veel ja veel.

Tõotab tulla pingeline sügis, kuid kõigele sellele lisaks loodan kõiki koja liikmeid kohata juba peatselt Tallinna Lennusadamas, kus 27. augustil kell 12.00 leiab aset traditsiooniline ärihooaja avamise üritus. Kohtumiseni seal!

Mait Palts Peadirektor

Meie seisukohad

T

oome teieni mõned kaubanduskoja olulisemad seisukohad, mis püüavad ettevõtluskeskkonda paremaks ja ettevõtjasõbralikumaks kujundada.

(c) Iofoto | Dreamstime.com

Välismaalaste seadusest

Riigikogus on arutlusel välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas täiendatakse nimekirja inimestest, keda tulevikus ei arvestata elamisloa saajate piirarvu sisse.

Meie hinnangul tuleks välismaalaste sisserände piirarvust välja arvata ka kolmandatest riikidest tulevad suurinvestorid, kes investeerivad Eestisse vähemalt miljon eurot ja kellel oleks eelnõu järgi õigus taotleda elamisluba.

Välismaalaste seaduses on aastane piirarv inimestele, kellele antakse Eestis elamisluba. See arv ei või ületada 0,1 protsenti Eesti rahvaarvust, mis teeb umbes 1000 inimest aastas. See tähendab, et igal aastal on võimalik ca tuhandel väljaspool Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki pärit välismaalasel saada elamisluba siin elamiseks ja töötamiseks, ettevõtlusega tegelemiseks jms.

Sellegipoolest on seaduses loetletud ka erandid, kellele antakse elamisluba piirarvu väliselt.

Sisserände piirarvu hulka ei loeta hetkel näiteks kolmandatest riikidest pärit õppejõudusid ja teadlasi ning välismaalasi, kellele on antud elamisluba õppimiseks. Muudatusega lisanduvad sellesse nimekirja välismaalased, kes saavad elamisloa, kui nad tahavad tulla siia tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alasele ametikohale, töötama iduettevõttesse või tegelema iduettevõtlusega. Meie arvates tuleks sellesse nimistusse lisada ka väljastpoolt ELi liikmesriiki pärit suurinvestorid, kes soovivad tegeleda siin ettevõtlusega ning kes investeerivad siinsesse majandusse vähemalt miljon eurot.

Kui suurinvestorid on vabastatud sisserände piirarvu alt, annab see nii avalikkusele kui potentsiaalsetele investoritele positiivse signaali, et välisinvestorid kolmandatest riikidest on Eestisse oodatud. Kui seda ei tehta, võib tekkida olukord, kus välisinvestorile ei anta elamisluba üksnes põhjusel, et aastane sisserände piirarv

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

on juba täitunud või võib täituda. Selline juhtum kahjustaks olulisel määral Eesti mainet. Isegi, kui taolise olukorra esinemise tõenäosus on väike, tuleb see välistada juba seaduse tasandil.

Meeles tuleks pidada seda, et tegemist on isikutega, kelle siinviibimist Eesti majandus vajab. Selles kontekstis on sisserändele fikseeritud piirarvu seadmine tervikuna äärmiselt küsitav, kuna elamisloa taotlust tuleb igal juhul põhjalikult põhjendada ning täita selleks seatud kriteeriumid.

Lisaks soovitakse muuta ka välismaalastele makstava töötasu suurust.

Praegu kehtib tingimus, et väljaspool ELi liikmesriiki pärit välismaalasele tuleb maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka. Selline tingimus on aga tööandjatele koormav ega soodusta välistööjõu palkamist.

Seetõttu soovitakse, et edaspidi peaks välismaalasest töötajale makstav töötasu olema vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga.

Meie hinnangul on see samm küll õiges suunas, kuid veelgi selgem ja õiglasem oleks rakendada tööandjaspetsiifilist lähenemist. Seetõttu tegime riigikogule ettepaneku siduda välismaalaste kohustuslikuna tasumisele kuuluv palk valdkonnapõhise aasta keskmise brutopalgaga. Selline nõue võimaldab tööandjatel maksta välismaalasele sama suurt töötasu kui makstakse kohalikele töötajatele ühtegi valdkonda diskrimineerimata.

Loomulikult jäävad veel regionaalsed erinevused, kuid tänases olukorras oleks valdkonnapõhise palga kriteerium juba suur samm edasi.

Vahekohtutest

Justiitsministeerium on välja töötanud seaduse muudatuse, millega tahetakse Eestis ka alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuseid hakata tulevikus tavakohtu poolt täidetavaks tunnistama.

Me ei toeta ministeeriumi kavatsust, mis ei lahendaks tänaseid probleeme, kuid kahjustaks oluliselt tegutsevate vahekohtute olukorda ja kasvataks riigi kulusid. Oleme olnud seisukohal, et alaliste vahekohtute toimimisele võib

ja tuleks seada konkreetsemad reeglid. Alternatiivina tegime ettepaneku kehtestada tunnustamise nõue vaid vaidluste puhuks, kus üheks osapooleks on tarbija kui nõrgem pool, kuid ettevõtjate kui äris võrdsete poolte vaheliste vaidluste puhul jätta reeglid endisteks.

Ministeeriumi pakutud lahendus muudaks vahekohtumenetluse pooltele selgelt vähem atraktiivseks ja aeganõudvaks ning suurendaks tavakohtute koormust. Koda peab äärmiselt oluliseks, et vahekohtute süsteem ja menetlus oleks efektiivne, kiire ning õiguskindel, sest need on peamised ootused, mida ettevõtjad vahekohtule esitavad. Õigusselgus peab vaidluses saabuma kiiresti ning olema viivitusteta ka täitmisele pööratav, kui pooled on selles nii kokku leppinud. Ka tarbijate kaitse pahatahtliku käitumise vastu on möödunud aastal jõustunud muudatustega juba tagatud.

Kaubanduskoja peadirektori sõnul on vahekohtute läbipaistvuse, õiglase menetluse ja otsuste probleem tõusetunud eelkõige just tarbijavaidluste korral, kuid mitte juriidiliste isikute vaheliste vaidluste puhul. „Seega äriühingud kui võrdsed pooled, kes on otsustanud vahekohtus vaidluse lahendada, võiksid saada seda teha nii kiiresti kui võimalik ja ilma nõudeta, et peaks hakkama lisaks tavakohtus otsuseid tunnustama, mis lisab kindlasti oluliselt nii aja- kui rahakulu,“ rõhutas Mait Palts.

Vahekohtus vaidluste lahendamine on mõlema osapoole teadlik ja vabatahtlik valik. Mõlemad pooled on teadlikud ka asjaolust, et nii praegu kui tulevikus on vahekohtute otsuseid võimalik tavakohtus tühistada, kui pooled leiavad, et vahekohtumenetlus on olnud õiguspäratu.

Tagamaks aga alaliste vahekohtute usaldusväärsust ja läbipaistvust, pakkusime justiitsministeeriumile kompromisslahendusena, et ministeeriumi veebilehel avaldatakse alaliselt tegutsevate vahekohtute nimekiri.

Sellesse võiks olla lisatud ka konkreetse vahekohtu reglement, juhtorganid, lahendite statistika ja muu informat-

sioon, mis võiks vahekohtu tegevuse läbipaistvuse ja õiguspärasuse mõttes oluline olla.

Selline lahendus oleks Eesti oludes mõistlik ega kasvataks sadades tuhandetes eurodes riigi kulusid nagu eelnõu ette näeb ning seda veel olukorras, kus räägitakse riigi kulude ja bürokraatia vähendamise vajadusest. „On suur vahe, kas seatakse täiendavad reeglid alalistele vahekohtutele, keda Eestis võib täna sisuliselt ühe käe sõrmedel kokku lugeda, või sunnitakse kõik vahekohtute vaidlused käima läbi riikliku kohtu tunnustamissüsteemi,“ lisas Palts.

Vanarehvidest

Esitasime keskkonnaministeeriumile arvamuse vanarehvide taaskasutamist puudutavate muudatuste kohta. Tänane taaskasutussüsteem ei toimi ning vajab muutmist, kuna suur hulk rehve tuuakse turule taaskasutustasu maksmata ja seetõttu puuduvad piisavad vahendid nende rehvide nõuetekohaseks käitlemiseks.

Ministeeriumile saadetud kirjas toetasime järelevalve tõhustamise ideed ning rõhutasime, et kontroll tuleks saavutada ka nende rehvide üle, mis saabuvad maale Interneti vahendusel või autodega. Samas leidsime, et ministeeriumi pakutud meetmed ei pruugi efektiivsed olla ning tuleb analüüsida ka alternatiivseid võimalusi, näiteks rehviaktsiisi või auto esmaregistreerimisel rehvitasu kehtestamist.

Ole kursis meie arvamustega ning loe hoolikalt e-Teatajat!

7

K AUBAN D US K O D A

Spordi- ja tervisekulud vabastatakse

erisoodustusmaksust

Marko Udras Poliitikakujundamise ja Ăľigusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

R

ahandusministeerium on välja töötanud eelnõu, mille kohaselt ei maksustata teatud spordi- ja tervisekulusid 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta erisoodustusena. Maksuvabastus hakkab kehtima 2018. aasta algusest.

Kaubanduskoda peab viidatud muudatust igati positiivseks. Oleme juba varasemalt rõhutanud, et töötaja tervise edendamiseks mõeldud kulutuste tegemist ei tohi piirata liigse maksustamisega ning teinud vastavasisulisi ettepanekuid, mistõttu on hea meel, et neid on kuulda võetud.

Muudatuste abil on tööandjatel lihtsam oma töötajate tervise heaks panustada ning ühtlasi töötajaid motiveerida.

(c) Ijansempoi | Dreamstime.com

Kulud, mis vabastatakse erisoodustusmaksust

Eelnõu kohaselt vabastatakse erisoodustusmaksust nelja liiki kulutusi töötaja tervise edendamiseks. Erisoodustusena ei maksustata avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu. Avalikuks spordiürituseks loetakse sellist spordiüritust, millest võib iga soovija osa võtta. Avalikuks spordiürituseks ei ole seletuskirja kohaselt aga ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine.

Lisaks avaliku spordiürituse osavõtutasule vabastatakse erisoodustusmaksust sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud.

Sellisteks kuludeks on näiteks spordiklubi kuukaardid. Siinkohal ei ole vahet, kas tegemist on avaliku, ettevõttesisese või näiteks töötajate poolt loodud spordiklubiga.

Sportimis- või liikumispaiga kasutamisega seotud kuludeks ei loeta aga spordivahendeid, riideid ega jalanõusid, mida tegevuse harrastamiseks võib vaja minna.

Erisoodustusena ei maksustata ka olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Sellisteks kuludeks võivad olla näiteks tervise edendamiseks kasutatava ruumi remont, koristamine, kommunaalkulud (nt elekter, vesi). Maksuvabastus ei laiene aga uute spordirajatiste loomiseks tehtavatele kulutustele.

Eelnõuga kehtestatakse maksusoodustus ka taastusravi teenuste kuludele.

Taastusravi teenus on taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi osutatav teenus.

100 eurot kvartalis

Maksuvabastuse piirmäär ühe töötaja kohta on eelnõu kohaselt 100 eurot kvartalis.

Oluline • Eelnõuga vabastatakse erisoodustusmaksust osavõtutasud avalikest spordiüritustest, spordirajatiste regulaarse kasutamisega seotud kulud, olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud ning kulud taastusravi teenustele.

• Maksuvabastuse piirmäär on 100 eurot kvartalis ühe töötaja kohta.

• Lisaks antakse eelnõuga tööandjale võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100% töötaja keskmisest palgast sarnaselt neljanda kuni kaheksanda haigusepäevaga.

Kui tööandja tasub kvartalis näiteks 150 euro ulatuses töötaja spordikulude eest, siis on 100 eurot maksuvaba ning 50 euro pealt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu.

Maksuvabastust ei saa üle kanda ühelt töötajalt teisele ega teistesse arvestusperioodidesse. Maksusoodustuse kasutamise eelduseks on hüve võimaldamine kõikidele ettevõtte töötajatele ühtsetel alustel.

Tööandjale, kes hakkab maksusoodustust kasutama, tekib kohustus kord aastas 1. veebruariks deklareerida maksu- ja tolliametile maksusoodustust saanud töötajate andmed ja iga töötaja kohta tehtud kulutuste summa. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korda ei ole rahandusministeerium veel välja töötanud.

Eelnõu kohaselt vabastatakse töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutused erisoodustusmaksust alates 2018. aasta algusest. Kaubanduskoda tegi aga rahandusministeeriumile ettepaneku jõustada maksusoodustus juba järgmise ehk 2017. aasta jaanuarist.

Teine ja kolmas haiguspäev sotsiaalmaksuvabaks

Eelnõuga antakse tööandjale võimalus maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale hüvitist haiguslehe teise ja kolmanda päeva eest kuni 100% töötaja keskmisest palgast.

Hetkel kehtib sotsiaalmaksuvabastus vaid neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest. Muudatus soovitakse jõustada 2017. aasta 1. jaanuarist.

Plaanitavate tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

9

10

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

JURISTI TÖÖLAUALT

JURISTI TÖÖLAUALT

E-residentsuse taotlemine ja pangakonto avamine muutusid lihtsamaks katre rugo

Jurist

J

uuli keskel jõustus isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus, millega lihtsustatakse e-residentsuse taotlemisega seonduvaid protseduure ning võimaldatakse ühtlasi pankadel viia pangakonto avamiseks vajalik isikutuvastamise protseduur läbi infotehnoloogiliste vahendite abil distantsilt.

See tähendab, et edaspidi on nii e-residentidel kui kõigil teistel võimalik avada pangakonto selleks isiklikult kontorisse kohale minemata. Samuti leevendati muudatustega nõudeid e-residentsuse saamiseks ja kaotati ka tingimus, et isikul peab e-residentsuse taotlemiseks olema seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti e-teenuseid. Laiendamaks e-reisidentsuse taotlejate ringi, on e-residendi digi-ID taotlemise ja väljastamisega seonduv ülesanne edaspidi võimalik anda kas haldus- või tsiviilõigusliku lepinguga üle eraõiguslikule isikule, kes siis vajaliku informatsiooni PPA-le edastab. Lisaks muudeti pangasaladuse mõistet selliselt, et krediidiasutusele antakse õigus avaldada PPA-le infot e-residendi pangakonto avamise ja sulgemise kohta ning anti krediidiasutustele õigus e-residendiga sõlmitud leping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda, kui isik kaotab oma e-residendi staatuse või ilmnevad asjaolud, mis peaks viima e-residentsuse äravõtmisele.

katre rugo

Jurist

Ettevõtjate

rahulolu

kinnisvara- ja ehitusõigusega ei ole kiita

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

K

orraldasime oma liikmete seas kinnisvara- ja ehitusõiguse teemalise küsitluse selgitamaks välja, milline on ettevõtjate rahulolu valdkonnaga ning mida peavad ettevõtjad kinnisvara- ja ehitusõigusega seonduvalt põhilisteks probleemideks.

Kinnisvara- ja ehitusõigust peetakse pigem ettevõtjavaenulikuks

Alustuseks uurisime, milline on ettevõtjate üldine meelestatus kinnisvara- ja ehitusõiguse suhtes. Valikvastustena oli võimalik anda hinnang valdkonnale kui ettevõtjasõbralikule, pigem ettevõtjasõbralikule, pigem ettevõtjavaenulikule ning ettevõtjavaenulikule. Üle poolte küsitlusele vastanutest pidas kinnisvara- ja ehitusõigust pigem ettevõtjavaenulikuks, vaid ligikaudu viiendik andis valdkonnale positiivse hinnangu leides, et kinnisvara- ja ehitusõigust võiks pidada ettevõtjasõbralikuks.

Negatiivset arvamust põhjendati sellega, et asjakohane regulatsioon on segane ning info kättesaadavus on kehv. Samuti toodi välja valdkonna ülereguleeritust ning menetlusprotsesside keerukust.

Kuna ettevõtjatele on üks peamisi murekohti kõrge halduskoormus, tahtsime teada, kuidas hindavad ettevõtjad kinnisvara- ja ehitusõigust sellest näitajast lähtuvalt. Pisut enam kui pooled vastanutest ei pidanud halduskoormust kinnisvara- ja ehitusõiguses ebamõistlikuks, märkides, et kinnisvara- ja ehitusõiguses on halduskoormus nende jaoks talutav.

Samas hindas 35% vastanutest, et nende hinnangul on halduskoormus kinnisvaraja ehitusõiguse valdkonnas liiga suur. Ette heideti valdkonna liigset bürokraatlikkust ning märgiti, et erinevate projektide teostamine nõuab liigselt paberitööd, mis omakorda muudab projektide elluviimise aeganõudvaks ja seetõttu tihtipeale ka kahjumlikuks.

(c) Irstone | Dreamstime.com

Probleemiks liigne bürokraatia ja planeeringute läbiviimise keerukus

Küsitluses soovisime teada, millised on kinnisvara- ja ehitusõiguse probleemid, mis põhjustavad ettevõtjate hulgas kõige enam rahulolematust. Pisut üle 70% vastanutest tõi välja, et neile valmistavad muret liigne bürokraatia ning probleemid planeeringute läbiviimisel. Ligikaudu 40% vastanutest pidas koormavaks liigselt karme nõudeid omavalitsuse tasandil. Samuti tõid vastanud murekohtadena välja ranged nõuded riigi tasandil, muinsuskaitse piirangud ning maaomaniku huvide arvesse

võtmata jätmine. Peaaegu üldse mitte või vaid vähesel määral teevad ettevõtjatele kinnisvara- ja ehitusõiguses muret lõivude ja tasude suurused ning avaliku huvi arvesse võtmata jätmine. Ka keskkonnapiiranguid märkisid probleemsetena vaid üksikud vastajad.

Eraldi toodi välja, et puuduvad selged ja üheselt mõistetavad reeglid selle kohta, mis puudutab arendaja kohustusi kommunikatsioonide rajamisel ja nn sotsiaalsete objektide rahastamisel. Ettevõtjad leidsid, et tihti sisustatakse neid kohustusi omavalitsuse ametnike poolt ning mitte alati võrdse kohtlemise põhimõtet järgides.

Liialt ranged avalik-õiguslikud piirangud

Uurisime ka, millised on need avaliku võimu poolt seatud kitsendused, mis ettevõtjate hinnangul kõige enam nende tegevust negatiivselt mõjutavad. Üleüldse märkis ligi kolmveerand vastanutest, et neil on oma tegevuses riigi või kohaliku omavalitsuse poolt seatud ehituslike piirangutega probleeme esinenud. Ettevõtjad tõid välja, et neil on esinenud probleeme dokumentide kättesaamise ja bürokraatiaga, samuti toodi välja erinevate (kohaliku omavalitsuse) piirangute ebapiisav põhjendatus. Muresid keskkonnakaitseliste piirangutega esines ligi pooltel ettevõtjatel, kelle hinnangul on keskkonnakaitselised piirangud tihtipeale kehtestatud liiga rangelt, arvestamata projekti eripärasid. Analoogiliselt keskkonnakaitseliste piirangutega, oli ligi pooltel ettevõtjatest esinenud probleeme muinsuskaitseliste nõuetega. Täpsemalt peeti murettekitavaks selge praktika puudumist ning kohati liigselt kitsendavaid nõudeid.

Muude riigi või kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangutega, mis on ettevõtjatele muret valmistanud, toodi välja elamu kasutusloa vormistamine, ehitusloa taotlemisele eelnevate tingimuste täitmise keerukus, nõue osaleda teiste kohaliku omavalitsuse objektide ehitamisel ja/või rahastamisel, samuti elektriliinide talumiskohustus.

Piirangutega seonduvalt ei ole ettevõtjad rahul kohalikule omavalitsusele jäetud liigselt suure kaalutlusruumiga otsuste tegemisel, mis ühelt poolt võimaldaks ehk paremini arvestada erinevate asjaoludega, kuid teisalt võimaldab jätta arvestamata väljakujunenud praktika ning õõnestab seega valdkonna õiguskindlust. Samuti tõid ettevõtjad välja, et tihti kipuvad kinnisvara- ja ehitusega seonduvad menetlusprotsessid venima, millel on ettevõtjate jaoks selged majanduslikult negatiivsed tagajärjed.

11

12

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

ETTE V Õ TJA K Ü SIB

Kuidas võlga piiriüleselt lihtsamalt kätte saada?

Kristina Jerjomina Jurist

E

estis saab oma rahalist nõuet tavapärase hagimenetlusega võrreldes kiiremini ja lihtsamalt maksma panna maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Juhul, kui võlgniku elu- või asukoht on aga mõnes teises Euroopa Liidu riigis (välja arvatud Taanis) ja võla kättesaamiseks tekib vajadus pöörduda selle riigi kohtusse, on üks võimalikest lahendustest esitada välisriigi kohtule Euroopa maksekäsu avaldus.

Seejuures tuleb arvestada teatud kitsendustega. Euroopa maksekäsu avaldust saab esitada vaid tsiviil- ja kaubandusasjades ning ainult kindla, juba sissenõutavaks muutunud rahasumma väljamõistmiseks. Lisaks on välistatud teatud vaidlused, näiteks haldusasjad, testamenti, pärimist puudutavad vaidlused jm. Rahalist ülempiiri nõuetele seatud ei ole.

Euroopa maksekäsu avalduse täitmine on lihtne ja mugav – elektrooniliselt tuleb täita spetsiaalne tüüpvorm ja hiljem printida see vajalikus keeles välja. Avaldus esitatakse kohtule kas paberkandjal või kasutades muid selles riigis aktsepteeritavaid sidevahendeid.

Vastav vorm ja kogu informatsioon erinevate riikide keelenõuete, riigilõivu tasumise ja muu kohta on eesti keeles kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (www.e-justice.eu).

Avalduses tuleb märkida nõue ja kirjeldada nõude aluseks olevaid tõendeid (millal, kuidas ja mis leping sõlmiti jne).

Kohus vaatab avalduse läbi. Kui vorm on nõuetekohaselt täidetud, annab Euroopa maksekäsu välja 30 päeva jooksul ning saadab selle võlgnikule. Kui võlgnik 30 päeva jooksul ära ei maksa või vastuväidet ei esita, muutub maksekäsk täidetavaks ning seda on võimalik täita ka teistes liikmesriikides ilma täiendavaid menetlusi läbimata.

Majandus

Eesti majanduse väljavaated 2016. aasta

teiseks pooleks

Rokas Grajauskas

Danske Banki Balti peaanalüütik

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

E

esti majandus on endiselt mõjutatud mujal maailmas toimuvatest vapustustest, ent sisetarbimine püsib siiski kõrgel tasemel. Peamine ebakindlus 2016. aasta teises pooles on seotud Brexiti võimalike järelmõjudega. Pikemas perspektiivis sõltub Eesti majanduse tugevus pigem riigisisestest kui -välistest teguritest.

Viimasel ajal on kasv olnud kiirem

Pärast 2015. aasta aeglast majanduskasvu, mille peamine põhjus oli Venemaa majanduse langus, ilmnesid 2016. aasta alguses märgid selle kohta, et Eesti majandus on taastumas.

2016. aasta esimeses kvartalis kasvas majandus 1,7% (2015. aastal oli kasv 1,1%).

Nagu juba mitmel aastal, on ka tänavune kasv tingitud peamiselt tarbimisest, mida ergutab palkade märkimisväärne tõus ja tööhõive suurenemine. Investeerimine seevastu on alates 2014. aasta keskpaigast järjest langenud. 2016. aasta esimeses kvartalis kahanes see ligi 6%. Üks languse peamisi põhjuseid on see, et perioodi 2007–2014 Euroopa Liidu toetused on lõppenud, perioodi 2014–2020 toetuste väljamaksmine aga alles algusjärgus. ELi toetuste väljamaksete vähenemine mõjutab peaaegu kõiki Eesti majanduse sektoreid. Teine põhjus on investeeringute vähenemine 8% võrra transpordisektoris, mis on üldjuhul üks kõige aktiivsemaid investeerimissektoreid.

Ka ekspordis on praegu rasked ajad. 2016. aasta esimeses kvartalis kahanes kaupade ja teenuste eksport ligi 2%. Languse põhjustas peamiselt teenuste (põhiliselt transpordi- ja turismivaldkonnas) ekspordi vähenemine, kaupade eksport jäi eelmise aastaga võrreldes peaaegu samaks.

(c) BCritchley | Dreamstime.com

Peamine ohutegur on endiselt Brexit

Eesti lühiajalist majandusprognoosi ohustavad kõige enam Brexiti teisesed mõjud. Suurbritannias toimuvate sündmuste vahetu mõju Eestile on üsnagi piiratud, aga aktsiaturu põhjal võib näha, et Brexit põhjustab Euroopale rohkem peavalu kui Suurbritanniale endale. Korrigeerisime euroala tänavust kasvuprognoosi tasemelt 1,6% tasemele 1,2% ja järgmise aasta prognoosi vastavalt 1,7% pealt tasemele

Eesti edu võti peitub pikemas perspektiivis Eesti majanduse konkurentsivõimes.

0,7%. Kõige rohkem mõjutabki Eestit just euroala aeglasem majanduskasv, sest ligi pool Eesti ekspordist läheb sellele turule. Euroala probleemid mõjutavad ka Skandinaavia riike, mis mängivad samuti Eesti majanduses suurt rolli.

Neid suundumusi arvestades korrigeerisime ka Eesti majanduskasvu prognoosi: uute ootuste kohaselt kasvab Eesti majandus 2016. aastal 1,9% ja 2017. aastal 2,1% (varasema prognoosi järgi vastavalt 2,2% ja 2,5%).

Peamine majanduskasvu tegur on ka edaspidi riigisisene konkurentsivõime

Olgugi et lühemas perspektiivis mõjutavad välised kõikumised Eesti majanduskasvu päris palju, peitub Eesti edu võti pikemas perspektiivis siiski Eesti majanduse konkurentsivõimes. Kui palgad kasvavad, on kõige keerulisem tagada seda, et tootlikkus suureneb samas tempos.

Näiteks on üks viimase aja peamisi ekspordi kasvu pidurdavaid tegureid see, et Eesti põhilise ekspordiartikli ehk elektroonikatoodete müük on vähenenud. Selle põhjus ei peitu mitte nende toodete üleilmse nõudluse vähenemises, vaid pigem asjaolus, et mõnes mõttes on Eesti muutunud juba liiga kulukaks riigiks, et selliste toodete puhul piirduda üksnes tootmisega.

Sellest tulenevalt on olnud näha ka Ericssoni Eesti tehase töömahu vähemalt osalist vähendamist.

Seetõttu on väga tervitatav, et viimasel ajal on kasvule kaasa aidanud muu hulgas IKT-sektor, mille lisandväärtus moodustab Eesti viimase kolme aasta majanduskasvust vähemalt poole. Eestil on suur potentsiaal saada IT-riigiks. Aga oma panuse Eesti tootlikkuse piisavalt kiiresse kasvu peaksid andma ka teised suurema lisandväärtusega sektorid, eelkõige tootvas tööstuses.

13

14

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

Ekspordi monitooring

– Noore ettevõtja preemia 2016 abimees igale eksportivale ettevõttele Mis on noore ettevõtja preemia?

Sügisel kutsub Ekspordi Akadeemia kõiki kuulama ja osa saama ekspordi monitooringu koolitustest!

Me kõik teame, mis on finants- ja juriidiline monitooring ja miks neid ettevõttes tehakse.

Koduturu mahtusid arvestades pole kellelegi üllatuseks ka ekspordivõimekuse olulisus ettevõttes. Et olla edukas, ei piisa ainult hetkel töötavast ekspordimudelist/-tegevustest. Ükskõik, milline müük vajab regulaarset monitooringut. Seda oleks mõistlik teha vähemalt kord aastas ning soovitavalt kaasates protsessi mõni ekspert. Värske pilk, parimad praktikad ning kolmanda osapoole hinnang aitavad ettevõttel endale teadvustada, kas kasutatav ärimudel ja müügikanal on pidevalt muutuvas maailmas jätkusuutlik või mitte.

Koolituse eesmärk on aidata ettevõtjatel sihtturu jaoks eksporttegevusi ette valmistada nii, et see toimiks ning vastaks ostjate ootustele, samuti lihvida eksporti suurendades oma professionaalset analüüsioskust. Oodatud on kõik ettevõtjad, kes soovivad rohkem teada ekspordi monitooringu vajalikkusest ja sellest, mida see protsess ettevõtjale annab.

Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on hea meel jagada kogenud ettevõtjate ja koolitajate Priit Vimbergi ja Raavo Kullama tähelepanekuid, soovitusi ja teadmisi Ekspordijuhid.ee metoodika näitel sellest, mis töötab ja mis mitte.

Priit Vimberg on ettevõtjana tegutsenud üle kahekümne aasta.

Selle aja jooksul on ta juhtinud ja üles ehitanud mitmeid ettevõtteid, samas on ta pidanud neid ka sulgema. Seega teab Priit hästi, mis on ühe ettevõtte ja selle toote/teenuse loomise ning lanseerimise plussid ja miinused.

Küsisime Priidult, mida ekspordi monitooringu koolitus endast kujutab ning milles seisneb Ekspordijuhid.ee metoodika. „Eduka ekspordi elluviimiseks annab ekspordi monitooringu koolitus ettevõtjale tööriistad, mille abil analüüsida, kas ettevõtte tegevus sihtriikides on jätkusuutlik ja kas on võimalusi parendusteks.

Koolituse tulemusel saate teadmise, kas teie ettevõtte väärtuspakkumine on sihtturu kliendile arusaadav, kas ettevõttel on toimiv ärimudel ning professionaalne ja efektiivne müügikanal.

Ekspordijuhid.ee läheneb ekspordile tervikuna ja metoodika analüüsib kogu pakkumist, millega klient kokku puutub, ehk vaadatakse, mis on toode ja teenus ning kas sellest tulenev väärtus on kliendile arusaadav. Sellele lisaks keskendutakse ärimudelile, et aru saada, kas seatud eesmärgid on realistlikud ja saavutatavad. Viimaseks vaadatakse üle, kas on olemas täideviiv jõud ehk kanal, kes peab toote või teenuse sihtriigi kliendini toimetama. Metoodika annab tervikliku ülevaate ekspordi tegelikust olukorrast ja selle potentsiaalist lähitulevikus ehk saate teada, kas ettevõttel on olemasoleva tegevuse jätkamisel välisturgudelt

müügitulu oodata ka aasta-kahe pärast ja kas peab midagi muutma, et müüki kasvatada või vähemalt samal tasemel hoida.”

Raavo Kullama on turunduskonsultant ning Turunduskontor OÜ asutaja. Müügi- ja turundusvaldkonnas on Raavo tegutsenud üle 15 aasta ning selle aja jooksul on ta nii konsulteerinud kui ka teostanud erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtete turundustegevust. Raavo on edukalt juhtinud müügitiime Eestis kui välisriikides.

Uurisime Raavolt, mis on tema arvates Eesti ettevõtja kitsaskohad eksportimisel. „Tänu EASi ambitsioonikate ettevõtete arenguprogrammile on mul tulnud eksperdina külastada kümneid edukaid ja eksportivaid ettevõtteid ja nende põhjal nähtu toetab varasemat kogemust – suurim probleem on müügikanalis. Valdav osa ettevõtteid ei suuda oma toote/teenuse unikaalseid eeliseid müügikanalile selgeks teha ja seetõttu keskendub müügikanal valedele argumentidele (enamasti üritab müüa odavat hinda). Teine läbiv eelarvamus on see, et oma brändi all toodete müük on kohutavalt kallis ja eeldab sadadesse tuhandetesse ulatuvaid investeeringuid brändi tuntusesse. Enamustes tegevusvaldkondades ei pea see paika.”

Täpsemat infot koolituse kohta saab peatselt lugeda koja kodulehelt!

Tegu on konkursiga, millega otsitakse noort ja tegusat firma omanikku või juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning kõige tipuks Swedbankilt 5000 eurot preemiat.

Kes saavad preemiale kandideerida?

Kandideerida saavad kõik kuni 30-aastased Eestis registreeritud ettevõtte omanikud ja/või juhid, kelle tegevus on olnud silmapaistev, kes on kasutanud oma ettevõtluses innovaatilisi lahendusi ja juba ekspordib või plaanib seda tegema hakata.

Lisaks saavad kandidaadi esitada kõik (kolleeg, erialaorganisatsioon, koostööpartner, klient jne), kes teavad mõnda eelnimetatud kriteeriumitele vastavat inimest.

Kuidas kandideerida?

Kandideerimiseks tuleb täita kodulehel olev ankeet (www.koda. ee/noorettevotja) ja see tuleb koos motivatsioonikirjaga saata e-posti aadressile konkurss@ koda.ee.

Millal konkurss toimub?

2016. aastal saab preemiale kandideerida 15. augustist 9. septembrini. Võitja kuulutatakse välja 13. oktoobril Eesti ettevõtlusauhindade galal.

Kes valivad võitja?

Võitja valib välja kuueliikmeline komisjon, mis koosneb kaubandus-tööstuskoja, Swedbanki ja presidendi kantselei esindajatest ning ettevõtjatest.

Lisainfo: Epp Joala Kaubanduskoja kommunikatsioonijuht 604 0065 epp@koda.ee

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

NOOR E T T E V Õ TJ A 2016 O T S I M E N O O R T, E D U K AT J A N Ä G E M U S E G A E E S T I E T T E V Õ TJ AT, K E D A P R E M E E R I D A 5000€ JA KUULSUSEGA. KANDIDEERI W W W . K O D A . E E / N O O R E T T E V O TJ A

15

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

Pange need

töötud tööle!

Siim Sarapuu

Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja

(c) Thefinalmiracle | Dreamstime.com

16

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

P

ealkirjaks olevat hüüdlauset oleme tööandjate suust kuulnud ja viimasel ajal üha enam. Käesoleva artikli eesmärk on selgitada tööturu olukorda ja võimalikke lahendusi töötukassa Tallinna ja Harjumaa piirkonna näitel.

Tallinnas ja Harjumaal on hetkel töötuna arvel natuke üle 9000 töötu ja töötukassa portaali kaudu on vahendada 1800 vaba töökohta. See tähendab viit tööotsijat ühe pakutava töökoha kohta. Vaatamata sellele kuuleme vahel tööotsijate suust, et tööle võetakse vaid tuttavaid ja sobivat tööd ei ole. Meil on 24% töötuid, kes jäävad tööd otsima rohkem kui aastaks. Pole mõtet hakata üldistama, kummal osapoolel on õigus, sest iga töösuhe on individuaalne ja mida vähem kumbki osapool eelarvamustesse laskub, seda parem.

Pikalt tööturult eemal olnud inimesi saame paremini tööle aidata vaid heas koostöös tööandjatega. Kuid millest alustada, et leida endale paremini sobivat töötajat?

Otsige töötajat töötukassa töövahendusportaali kaudu. Esimene võimalus on avaldada töötukassa kaudu töökuulutus. See on tasuta ja meie portaalis vahendatavad töökohad avaldatakse ka paljudes teistes töövahenduse portaalides. Töötukassa vahendab üle Eesti ligikaudu 70% kõikidest töökohtadest ja meie töövahenduse portaali külastab ühes kuus 100 000 inimest. Lisaks töökuulutuse avaldamisele nõustame vajadusel, kuidas töökuulutust paremini esitleda.

Tehke palk töökuulutuses avalikuks.

Meie kogemus näitab, et tööandjad, kes toovad kuulutuses välja töötasu, saavad rohkem kandideerijaid ja leiavad kiiremini endale sobivad töötajad. Selle põhjuseks ongi eelarvamuse murdmine, et ka lihtsama töö tegijad võivad saada töötasu, mis on miinimumpalgast tunduvalt kõrgem.

Viimaste näidetena toon välja mõned lihtsamate ametikohtade bruto töötasud: kuller 800–1100 €, majahoidja korteriühistus 605 €, kojamees kesklinna kaubanduspinnal 0,5 kohta 430 €, müüja toidukaubanduses 600 €, turvatöötaja kaubanduskeskuses 675 €. See on palju enam kui miinimumpalk, mida nende ametikohtade tööotsijad pidevalt ette heidavad. Eesti Panga tööturu üle-

vaatest selgub, et 2016. aastal on 600 € brutopalga eest valmis tööd vastu võtma 63% tööd otsivatest meestest ja 39% tööd otsivatest naistest.

Kasutage värbamisel grupitööd. Hästi läbimõeldud grupitöö, mille käigus on võimalik saada informatsiooni kümnest kandidaadist, on kasulik mõlemale osapoolele. Kui valite paljude CV-de seast vaid mõned intervjuule, võivad jääda mitmed head töötajad ukse taha.

Praeguses tööturu olukorras ei saa seda lubada. Ka töötukassa värbab konsultante ja spetsialiste erinevatele ametikohtadele. Tänu grupitöö kasutamisele oleme leidnud endale palju väga häid töötajaid, keda pelgalt CV põhjal otsust tehes oleks välja jätnud.

Pakkuge kandidaatidele proovitööd.

Proovitööd saate kasutada, kui otsite töötajat vabale töökohale töötukassa kaudu. Teie tagasiside proovitööl osalenud kandidaatide kohta, kes ei osutunud valituks, on meile väga vajalik, et kavandada kliendiga järgmisi tegevusi. Samuti saate ise veenduda, et olete teinud kandidaadi osas õige otsuse.

Töömessid. Töömessil osalemine annab võimaluse kohtuda vahetult kümnete kuni sadade tööotsijatega.

Tallinna ja Harjumaa töömessi külastab igal aastal ca 4000 tööotsijat ja ka sellel aastal ootame messile ligikaudu 4500 tööotsijat. Arvestades seda, et töötus on viimastel aastatel vähenenud, on töömessi külastatavus järjest kasvanud. See lubab arvata, et messi külastajate seast leiab järjest rohkem töötavaid inimesi, noori, kes õpivad ja pensionäre. Messil toimub päeva jooksul paralleelselt seminari programm, kuhu ootame osalema ja kaasa rääkima. Töömess toimub 27. septembril Kultuurikatlas. Täpsemat infot anname peatselt töötukassa kodulehel ja enne messi ka meedia vahendusel.

Lähiaastatel jõuab töötukassasse arvele kümneid tuhandeid inimesi, kellel on osaline töövõime ja kes ei tööta.

Paljud ei tööta sellepärast, et nad elavad teadmises, et töötus on ju kõrge ja keegi neid niikuinii tööle ei vaja. Meie senine kogemus osalise töövõimega inimestega näitab seda, et nad saavad tööle. See võtab küll rohkem aega,

Võtke meiega ühendust ja tulge kuulama, arutama, kuidas koostöös töötukassaga töötajaid leida.

aga ühe aasta jooksul saavad pooled nendest inimestest tööle. Töötukassa koolitab ja nõustab tööandjaid, et nad julgeksid ja leiaksid võimalusi värvata ka osalise töövõimega töötajaid.

Parema koostöö aluseks on informatsioon. Töötukassa korraldab alates septembrist tööandjate teabepäevi iga kuu viimasel neljapäeval. Võtke meiega ühendust ja tulge kuulama, arutama, kuidas koostöös töötukassaga töötajaid leida. Kui probleem on nii tõsine, siis andke endale võimalus ja osalege meie teabepäeval. Hullemaks see ju olukorda ei muuda, aga paremaks võib-olla küll.

Lõpetan jutu omapoolsete üleskutsetega.

Looge rohkem võimalusi tööotsijatega vahetuks kontaktiks! Tehke palk töökuulutuses avalikuks! Tehke töötukassaga koostööd ja andke tagasisidet kandideerijate kohta! Hoidke ennast kursis infoga erinevatest võimalustest!

17

(c) Sunheyy | Dreamstime.com

Hiina kontaktreis

Hiina kontaktreis Aeg: 4.–9. detsember 2016 Asukoht: Peking, Hiina Keel: inglise keel

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EASiga 2016. aastal kontaktreisi Hiina, mis annab ettevõtjatele võimaluse tutvuda sihtriigis kohapeal piirkonna võimaluste ja ettevõtluskultuuriga, saada põhjalikku infot oma tooteid või teenuseid puudutavate impordi regulatsioonide ja nõuete kohta, kohtuda kohalike ettevõtjatega ning leida koostööpartnereid. Korraldame koos kohapealse partneriga iga ettevõtja jaoks vähemalt viis individuaalset kontaktkohtumist.

Kontaktreisi sihtkoht on Peking – Hiina pealinn ning suurim majandus- ja ärikeskus.

Hiina majanduskasvu ümberstruktureerimise fookuses on siseriikliku tarbimise suurendamine. Trendid nagu linnastumine, sissetulekute suurenemine, laiema keskklassi tekkimine ning keskkonna- ja tervisealase teadlikkuse tõus mõjutavad tugevalt hiinlaste tarbimisvõimalusi ja –harjumusi ning tekitavad vajaduse uute toodete ja teenuste järele. Kuna Hiinas on suureks probleemiks keskkonna saastatus, annab see Eestile võimaluse oma puhast keskkonda ja siinseid tooteid (nt toiduained, joogid, toidulisandid, ravimid, ilutooted, lastekaubad) Hiinas turustada.

Koda on paari viimase aasta jooksul korraldanud mitmeid visiite Hiina. Sealt saadud kontaktide abil on erinevate sektorite ettevõtted juba alustanud edukat koostööd Hiina partneritega. Kõige edukamad on seni olnud puidu- ja puitmajade sektori, toidusektori ja IT-ettevõtted, kuid väga suur edupotentsiaal on erinevatel sisekujunduse ja disaini toodetel (nt erinevad põranda-, seina- ja laematerjalid), (loodus)kosmeetikal ning kõigil sellistel kaupadel, mida on võimalik müüa e-poes, mis on hiinlaste lemmik ostukohaks. Kontaktreisil osalevad ettevõtted saavad võimaluse osaleda ka Hiina e-kaubanduse teemalisel seminaril, kuhu kutsume esinema ja kontakte looma kohalikud praktikud ja spetsialistid, kes igapäevaselt e-kaubandusega tegelevad.

Osalemistingimused • Kontaktreisile kandideerimiseks palume ettevõtjal täita registreerimisavaldus ja juhul, kui ettevõte kuulub kontserni, lisada sellele ka kontserni skeem. Dokumendid leiate EASi kodulehelt: www.eas.ee/kontakreis.

• Täidetud dokumendid saatke e-posti aadressile: tiina.truuvaart@eas.ee.

• Hiina kontaktreisil osalustasu ei ole, kuid ettevõtja tasub ise oma lennupiletite ja majutuse eest Hiinas. Lennupiletid ja majutuse broneerib kogu kontaktreisi grupile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projektijuht.

Kontaktreisile kandideerimise tähtaeg on 16.09.2016.

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

Lisainfo: Liisi Kirschenberg Eksporditeenuste koordinaator +372 604 0093 liisi.kirschenberg@koda.ee

Edukas osalemine riigihangetel Eestis ja välisriikides

O

leme kaubanduskojas pakkunud praktilisi riigihangetega seotud infoteenuseid enam kui kümme aastat. Veelgi kauem oleme tegelenud ettevõtjate juriidilise nõustamise ja ettevõtjate huvide esindamisega seonduvalt riigihangete seaduse ja konkreetsete juhtumitega.

Riigihanked on põnev ja ressursimahukas valdkond. Avalikus sektoris või muu avaliku raha eest hangitavad asjad on väga mitmekesised ja huvitavaid pakkumisi leiab iga ettevõtja.

Hangete sisu varieerub alates toidu ostmisest, tõlketeenuste- ja ehitustööde hankimisest kuni laevade, lennukite ja laskemoona hankimiseni välja. Eestis moodustab avaliku sektori kogutarbimine Eesti sisemajanduse koguproduktist 14–16%. EL-i keskmine on 14% ja kokku on seal riigihankeid korraldavaid organisatsioone ca 250 000.

Riigihangete valdkonnas suunatakse järjest enam tähelepanu säästlikkusele, keskkonnahoidlikkusele ja rohelisele mõtteviisile. Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust ja uuenduslikkust. Peale selle aitavad sellised hanked raha kokku hoida (kaitstes samas keskkonda), kui valitakse nt energiasäästlikum elektroonikaseade, vähendatakse hilisemat energiatarvet jms. Juhul, kui selliste keskkonnahoidlike tingimuste täpsustamine pole riigihankel küsitud, siis tasub nende olemasolu pakkujal ära märkida, sest see võib anda lisapunkte või eelise.

Erasektoriga võrreldes on avaliku raha kasutamisel tegu väga reguleeritud valdkonnaga, seega on oluline kinni pidada kehtivatest reeglitest (kohalik riigihangete seadus), tähtaegadest ja tutvuda põhjalikult hanke dokumentatsiooniga ning täpselt arvestada hankija soovidega. Küsimuste tekkimisel on mõttekas konsulteerida hankijaga, et väikese vea tõttu reeglite ja ootuste tõlgendamisel ei läheks töö ja aeg kaotsi, mis kuluvad pakkumise kokkupanekule. Teiste riikide hangetel osalemisel

riigihanketeated Meditsiin

on kindlasti raskeim esimese pakkumise kokkupanek (tulenevalt siseriiklikest reeglitest, kvalifikatsiooni tõendamisest). Teiste riikide hangetel on kindlasti olulisim aga esimene võidetud pakkumine, kuna see on väga kasulik referents järgmistel konkurssidel osalemisel.

Soovitame riigihangetel osalejatel endale selgeks teha, kes on tema kliendid ja kus nad asuvad, näiteks, kas see on mingi kindel sektor (kaitsetööstus, meditsiin, tõlketeenused), organisatsioon (ÜRO, NATO, EL) või kindel riik, kuhu on optimaalseim oma tooteid pakkuda.

Välishangetel osalemisel võib tulla kasuks hankel osalemine kohaliku partneri kaudu, kuna kohalik ettevõtte koos kohalike referentsidega võib anda kasuliku eelise või tema poolt pakutav hooldusteenus võib olla soodsam.

Võibolla tasub asutada ka kohapealne ettevõte, sest osad riigid võivad vaatamata keelule diskrimineerida teiste riikide (EL) pakkujaid, eelistada kohaliku nimega ehitusfirmat või kohalikku saiatootjat, kes on seetõttu usaldusväärsem.

Kuidas leida riigihankeid? Eesti ja teiste ELi liikmesriikide rahvusvahelist piirmäära ületavaid riigihankeid (alates 135 000 eurot) leiab ühisest andmebaasist TED (ted.europa. eu), Eesti siseriiklikke pakkumisi Eesti riigihangete registrist. Kaubanduskoja kodulehe riigihangete alamosas www.koda.ee/teenused/ riigihanked-5/ on leitav info NATO ja kaitsehangete korraldajate kohta. Lisaks võite tutvuda 36 välisriigi riigihankevaldkonna lühiinfoga (seadus, kohalik register, pädeva asutuse info).

Samalt lehelt leiab lisainfot mugava riigihangete monitooringu teenuse kohta, mis teavitab huvipakkuvatest hangetest valitud riikides just teenuse tellijale sobival ajal otse e-posti aadressile.

Tule proovi tasuta riigihangete infoteenuseid ja küsi juriidilist nõu meie juristidelt.

Lea Aasamaa, nõunik

Eestis hangitakse koostööpartnerit vereplasma töötlemiseks ja vereplasmast tehtud toodete tarnimiseks.

Tähtaeg 20.09.2016. Kood 141 Lätis hangitakse peenkemikaale ja mitmesuguseid keemiatooteid, reaktiive ja kontrastvahendeid, laborite klaastooteid.

Tähtaeg 28.08.2016. Kood 142 Rootsis hangitakse meditsiinilisi tarbekaupu (sidumismaterjale, haavaklammerdus-, õmblus- ja sulgemisvahendeid).

Tähtaeg 19.09.2016. Kood 143 Eestis hangitakse sidematerjale. Hange on jaotatud 46 osaks, pakkumisi võib esitada erinevatele osadele.

Tähtaeg 21.09.2016. Kood 144 Eestis hangitakse röntgenkontrastainet.

Tähtaeg 27.09.2016. Kood 145 Soomes hangitakse raamlepinguga kaheaastasel perioodil täisvarustusega kiirabi- autosid, 6–8 autot aastas.

Tähtaeg 26.09.2016. Kood 146

IT-teenused ja IKT seadmed

Soomes hangitakse IT-teenuseid andmebaasi arendamiseks ja hilisemaks hoolduseks (konserniohjauksen tietovarasto, raportointiympäristön ylläpidolle ja kehittämiselle).

Tähtaeg 26.09.2016. Kood 147 Soomes hangitakse nutitelefone, tahvelarvuteid ja lairiba tooteid.

Kiirendatud tähtaeg 31.08.2016. Kood 148 Rootsis hangitakse veebilehe arendust ja kujundusteenust.

Tähtaeg 14.09.2016. Kood 149 NATO hanketeade antennide ostmiseks ja installeerimiseks.

Tähtaeg osavõtutaotluse esitamiseks on 01.09.2016. Kood 150

v õta ü he n d ust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

enterprise-europe.ee Sinu ettevõtlustugi Euroopas

riigihanketeated Erinevad teenused ja tarned

Soomes hangitakse sotsiaalvaldkonnas taksoteenuse osutajat.

Tähtaeg 30.09.2016. Kood 151

Riga Food 2016: toidumess ja kontaktkohtumised

Baltic Fashion & Textile Vilnius 2016: moemess ja kontaktkohtumised

Rootsis hangitakse katuseplekkide paigaldustööd (lehtmetall).

Tähtaeg 29.09.2016. Kood 152 Rootsis hangitakse trükiteenuseid (raamlepinguna).

Tähtaeg 19.09.2016. Kood 153

Rootsis hangitakse valgustussüsteeme, juhtpaneele ja elektrotehnilisi seadmeid.

Tähtaeg 17.09.2016. Kood 156 Leedu armeele hangitakse voodipesu (voodikatteid).

Tähtaeg 20.09.2016. Kood 157 Eestis hangitakse monteeritud mehaanika detaile.

Tähtaeg 20.09.2016. Kood 158 Leedus hangitakse meeste ja naiste särke (pikkade ja lühikeste varrukatega) ja rihmasid.

Tähtaeg 21.09.2016. Kood 159 Eestis hangitakse haiglamööblit.

Tähtaeg 19.09.2016. Kood 160 Taanis hangitakse laeva remonttöid, erinevaid sise- ja välistöid (renoveerimistööde teine etapp).

Pakkumiste esitamine taani või inglise keeles.

Tähtaeg 01.10.2016. Kood 161

NATO koolitus- ja tugiteenused

NATO hanketeade operatsioonide ja hoolduse tugiteenuse osutamiseks.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 22.09.2016. Kood 162 NATO hangib uut harjutuste stsenaariumit/seadistust, mis käsitleb asjakohaseid geostrateegilisi situatsioone vastavalt organisatsiooni direktiividele ja juhistele.

Tähtaeg huviavalduste esitamiseks 07.09.2016.

Kood 163 NATO hangib treeninglahendusi.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 26.09.2016. Kood 164

v õta ü he n d ust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

wikicommons

Leedus hangitakse tolliseadmeid, kalkulaatorite osasid ja kalkulaatorilinte.

Tähtaeg 20.09.2016. Kood 155

wikicommons

Lätis hangitakse prügi ja jäätmetega seotud teenuseid.

Tähtaeg 05.10.2016. Kood 154

9. september 2016 Riias Lätis

Toiduainetööstuse professionaalide kohtumispaik. Tulge tutvuge rahvusvahelisel messil uute trendidega, looge messil ja B2B üritusel uusi ärikontakte ning viige end kurssi toiduainetööstuse uute tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooniga.

Olete oodatud maitsma uusi tooteid, tutvuma põnevate menüüdega ja kaasa elama professionaalsete kokkade, pagarite ja baarmenide võistlustele.

Rahvusvahelisel messil on 13 riiklikku ühisstendi, kus osaleb 500 valdkonna ettevõtet 35 riigist.

30. september 2016 Vilniuses Leedus

Balti regiooni suurim moe- ja tekstiilimess tootjatele ning edasimüüjatele.

Olete oodatud tutvuma uute moetoodete ja trendide, põnevate aksessuaaride, laia valiku tekstiilide, kõrgkvaliteetsete toormaterjalide, õmbluskaunistuste, kaasaegsete rõivaste ja tekstiilimasinate ning uudsete tehnoloogiatega.

Osalema oodatakse enam kui 400 ettevõtet 22 riigist ning üle 11 000 professionaalse külastaja 25 riigist.

Olulised märksõnad: • moetooted: rõivabrändid, ülerõivad, sportrõivad, kudumid, nahkrõivad, töörõivad, aksessuaarid; • toormaterjalid ja tekstiilid: kangad, kootud ja mittekootud materjalid, tehnilised ja kodutekstiilid, sisekujunduse dekoratsioonid, kiud, lõngad, tekstiilivärvid; • nahktooted, jalanõud, käsitöö; • masinad, tehnoloogiad ja logistika.

Osalemine B2B-l on tasuta.

Osalemine B2B-l on tasuta.

Registreerimistähtaeg: 7. september 2016

Registreerimistähtaeg: 25. september 2016

Lisainfo: www.b2match.eu/ rigafood2016

Lisainfo: www.b2match.eu/ balticfashion2016

enterprise-europe.ee

Dronetech World Meeting 2016: droonide ja mehitamata tehnoloogiate mess ja B2B

Business Technology & Innovation Fair: digitaaltehnoloogia mess ja kontaktkohtumised

koostööpakkumised Rootsi ettevõte otsib Baltikumist männist nelikant höövelpuidu tootjat.

Kood: BRSE20160610001 Prantsusmaa raudteesüsteemide varustuse tootja pakub allhanget metallitööstuse ettevõtetele lehtmetallitööde ja mehhaanilise keevitamise osas. Partneril peab kindlasti olema vastav EN 15085 sertifikatsioon.

Kood: BRFR20160711001

wikicommons

wikicommons

Taani käsitööna valminud keraamika tootja otsib koostööpartnerit keraamikasektorist enda kujundatud eksklusiivsete jõulukujukeste kollektsiooni tootmiseks. Partneril peab olema eelnev töökogemus käsitöökeraamika tootmises ning hea tootmisvõimekus.

Kood: BRDK20160726001

12. oktoober 2016 Torunis Poolas

20. oktoober 2016 Riias Lätis

Olete oodatud külastama esmakordselt Poolas toimuvat rahvusvahelist droonide ja teiste mehitamata tehnoloogiate messi ja B2B üritust.

See üritus on mõeldud kõigile valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, teadlastele ja teistele huvilistele.

Tulge osalema naaberriigis toimuvale rahvusvahelisele digitaaltehnoloogia konverentsile, messile ja B2B-le, mis toob kokku ligi 3000 ettevõtjat, tippjuhti ja valdkonna spetsialisti. Üritusel jagatakse infot põnevatest IKT innovatsioonidest ja tutvustatakse sobilikke lahendusi erinevate ettevõtjate vajadustele. Tulge sõlmima uusi ärikontakte ja kohtuma potentsiaalsete koostööpartneritega.

Osalejaid oodatakse erinevatest valdkondadest, kus kasutatakse droone nii tsiviilotstarbeliselt kui ka ettevõtluses, sh põllumajanduses, metsanduses, transpordis, ehituses ja arhitektuuris, energeetika ja keskkonna valdkonnas, filmitööstuses ja fotograafias, nafta-, gaasi ja mäetööstuses, kaitsevaldkonnas ja hädaolukordadele kiirreageerimises, spordis, turismis.

Olulised märksõnad: ärilahendused, konsultatsioonid, digitaalne turundus ja müügilahendused, ettevõtlusturvalisus ja infrastruktuur, interaktiivsed lahendused, e-valitsemise teenused ja innovatsioon. Samas toimub ka „Asjade interneti” konverents ja pakutakse palju praktilist teavet ettevõtjatele, tehnoloogiaentusiastidele ja professionaalidele.

Registreerimistähtaeg: 30. september 2016

Osavõtt B2B-l on tasuta.

Lisainfo: dronetech2016.talkb2b.net/ members/register.

Põhiürituse lisainfo: dronetech. international/Dronetech/home

enterprise-europe.ee

Registreerimistähtaeg: 12. oktoober 2016 aadressil h2020riga.een.lv/.

Lisainfo messi ja konverentsi kohta: www.rigacomm.com

Rootsi patjade ja tekkide tootmisele spetsialiseerunud ettevõte otsib tekstiiliettevõtet beebidele patjade tootmiseks. Tulevane partner peab olema võimeline pakkuma täislahendust alates kõrgkvaliteetse kanga ja täitematerjali hankimisest (nt puuvill, flanell ja/või bambus) kuni toodete pakendamiseni.

Kood: BRSE20160712001 Saksamaa kontorimööbli ja -toolide tootja otsib vormitud vineerist tooliosade tootjat või tarnijat (nt istmed, seljatoed).

Kood: BRDE20160706001 Taani lampide ja valgustuselementide tootja otsib kvaliteetsete suuremõõduliste kartongpakendite tootjat või tarnijat.

Pakend peab olema kvaliteetse neljavärvilise trükilahendusega ja tekstiilist sangaga.

Kood: BRDK20160721001 Rootsi vaakum ja termo toidupakendite tootja pakub alltöövõttu pakkematerjalide tootjale kilekottide tootmises või tarnimises, mida kasutatakse kauba/toodete pakendamiseks. Kilekott peab olema sinist värvi, suurusega 800/400x1100x0,02 mm ja valmistatud MDPE matrejalist.

Tulevasel koostööpartneril peab olema BRC või ISO 22000 sertifikaat.

Kood: BRSE20160531001 Suurbritannia ettevõte pakub turundus- ja müügiagendi teenuseid elektroonikakomponentide tootjatele, kes soovivad siseneda Suurbritannia ja Iirimaa turule.

Kood: BRUK20160711001 Poola vegantoodete müügi ja turustamisega tegelev ettevõte pakub turustamislepinguid või erabrändi alt tootmist toiduainete-, kosmeetika- ja lemmikloomatoidu tootjatele, kelle tooted ei sisalda loomset päritolu komponente/aineid ning ei ole testitud loomade peal.

Kood: BRPL20160706002 Hiina erinevate kaupade esindamise ja turustamisega tegelev ettevõte pakub oma teenuseid toidukaupade, joogi, tervisliku toidu, kosmeetika ning auto- ja majapidamise puhastusvahendite tootjatele. Kõige rohkem huvitavad ettevõtet järgmised tooted: piimapulber beebidele ja täiskavanutele, punane vein, suupisted, mineraalvesi, toidulisandid, looduslikud kosmeetikatooted väikelastele ja emadele, nahatooted ja autode puhastusvahendid.

Kood: BRCN20160706001 Prantsusmaa mööblitootja ja restaureerija pakub mööblitootjatele, kes valmistavad keskmise tihedusega puitkiudplaadist (MDF) või kõrgsurvelaminaadist (HPL) mööblit ja kodukaunistusi, edasimüüja teenuseid.

Kood: BRFR20151217002

v õta ü he n d ust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised Bulgaaria mööblitootja otsib uusi puidu (puitlaastplaadid, keskmise ja kõrge tihedusega puitkiudplaadid, vineer, puidumassiivid), metalli (alumiiniumist ja terasest torud, nurgad), täidise (klaaskiud, akrüül, polüretaanvaht, vill, kookospähkli täidis), tekstiili ja naha tarnijaid.

Kood: BRBG20160407001

Smart City 2016: mess ja kontaktkohtumised

Internet of Things World Congress 2016: asjade Internet konverents ja B2B

Türgi tuletõrje-, pääste-, militaarrõivaste ja kaitsevahendite (nt kiivrid, tulekustutusseadmed, tulekahju ja maavärina simulaatorid) ning liiklusseadmete hulgimüügiga tegelev ettevõte pakub tootjatele, kes tegelevad vastavate töörõivaste või seadmete tootmisega, edasimüüja teenuseid.

Kood: BRTR20160627001 Prantsusmaa suveniiride ja meenete müügiga tegelev ettevõte pakub kaubandusvahendaja teenuseid meenete tootjatele (nt pehmed mänguasjad, ehted, voodipesu, võtmehoidjad, T-särgid jne). Kõik tooted peavad olem seotud teemaga „mägi“.

Kood: BRFR20160609001 Suurbritannia ettevõte otsib tekstiilisektorist ettevõtet, kes toodaks tootmislepingu alusel šenill polüestrist ja mikrokiudkangast puutetundliku ekraani ja prillilappe.

Kood: BRUK20160621001 Venemaa suveniiride ja firmameenete tootja (nt tassid, T-särgid, vaasid, magnetid jne) otsib pakenditootjat, kes toodaks tootmislepingu aluses jõupaberist ümbrikusuuruses mullikilest voodriga pakendeid mõõtmetes 10x10 kuni 25x25.

Kood: BRRU20160623001 Saksamaa disainer otsib tekstiiliettevõtet enda disainitud kontori registraatori kaustade õlarihma hoidja tootmiseks.

Kood: BRDE20160317001 Soome tekstiiliettevõte pakub allhanget laualampide raamide ning laua- kui ka põrandalambi aluste toomiseks. Lambi alused peaksid olema nt puidust, keraamiskast või klaasist.

Kood: BRFI20160516001 Suurbritannia mööblitootja otsib pehme mööbli tootjat diivanite, tugitoolide ja toolide tootmiseks. Koostööpartner peab olema võimeline tootma vastavalt ettevõtte disainile ja nõuetele pehmet mööblit.

Kood: BRUK20160725001

v õta ü he n d ust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

wikicommons

Suurbritannia ettevõte on väljatöötanud uuendusliku biolagunevast kangast ühekordseks kasutamiseks mõeldud rõivad tervishoiusektorile ja otsib tekstiilettevõtet, kellel on varasemad tootmiskogemused non-wowen kanga või 3D-prinditud kangaga, et toote prototüüp lõpuni viia ja valmistada lõpptoode.

Kood: BRUK20160226001

wikicommons

Hollandi noor lõhnavaba tööriietuse brändi tootja otsib tekstiilettevõtteid, et toota spetsiaalsest kangast lõhnavabu naiste- ja meesteriietust (nt kombinesoonid, püksid, särgid, peakatted). Partner peaks suutma pakkuda terviklikku tootmislahendust lõikamisele ja õmblemisele.

Kood: BRNL20160530001

16.–17. november 2016 Barcelonas Hispaanias

Tulge osalema populaarsel targa linna messil, konverentsil ja B2B üritusel, et viia end kurssi uute arengutega ning tutvustada oma ettevõtte tooteid ja lahendusi äriettevõtetele, omavalitsustele ja teistele otsustajatele.

Oodatud on erineva suurusega ettevõtted, start-up´id, ülikoolid, uurimisasutused ja linnade esindajad, et leida uusi kontakte ja koostööpartnereid, näiteks tootearenduses, tootmises jt.

Ürituse märksõnad: ühiskond, mobiilsus, energia, vesi, jätkusuutlikkus, ringlusmajandus, kommunaalteenused, valitsemine.

Samaaegselt toimuvad neli alamüritust teemadel: Smart City Expo World Congress (targad linnad), Circular Economy Summit (ringlusmajandus), iWater Congress (vee temaatika), European Utility Week (kommunaalteenused).

Möödunud aastal oli osavõtjaid 14 228 ja eksponente 485, esinejaid 421 ja seda kokku 105 riigist.

Kontaktkohtumiste üritus oli samuti väga menukas, 42 riigist 339 osalejal leidis aset kokku 12 000 kohtumist.

Osalemine tasuta.

Registreerimistähtaeg: 6. november 2016 Lisainfo: www.b2match.eu/ smartcity2016

25.–26. oktoober 2016 Barcelonas Hispaanias

Barcelona on uute tehnoloogiate ja start-up’ide tõmbekeskus ja suurepärane asukoht suurima tööstusliku Asjade Interneti (IoT) ürituseks. Olete oodatud kuulama konverentsile, näitusele ja B2B üritusele, kus saab kuulata põnevaid IoT-teemalisi diskussioone IoT hetkeseisu ja tulevikutrendide kohta ning seda kolmel konverentsi ja näituse päeval. Kontaktkohtumised leiavad aset kahel päeval. Ürituse fookus on tööstusettevõtete ja asjade interneti teenuste pakkujate koostöö, et tõsta läbimurdeliste tehnoloogiate abil tööstusettevõtete produktiivsust. Asjade Interneti teenusepakkujad võimaldavad tööstusettevõtetel eristuda, kokku hoida, pakkuda uusi teenuseid ning tõsta innovatsiooni potentsiaali.

Ürituse rõhuasetus on valdkondadel: • tööstus 4.0; • energia- ja kommunaalteenused; • transport; • tervishoid; • ettevõtte arendamine; • innovatsioon ja tehnoloogia.

Osalemine B2B-l on tasuta.

Registreerimistähtaeg B2B üritusele: 30. september 2016 aadressil www. b2match.eu/iot2016 Konverentsi lisainfo: //www. iotsworldcongress.com/congress/2016-agenda

enterprise-europe.ee

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

Kaubanduskoda aitab oma liikmed

välisturgudele!

(c) Igorsinkov | Dreamstime.com

24

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

P

akume uuest hooajast mitmeid uusi teenuseid ekspordi suunal. Abi saab nii alles ekspordile mõtlev kui ka juba välisturgudel tegutsev ettevõtja.

Leiame võimalusi esimeste sammude tegemiseks, abistame partnerite leidmisel, viime ettevõtjaid uutele turgudele kohapeale, korraldame kontaktkohtumisi ning aitame arendada ekspordivõimekust.

Partnerite otsing ja individuaalsete kontaktkohtumiste korraldamine See teenus on sobilik ettevõtetele, kellel on soov leida uusi partnereid välisriigis.

Mida teeme?

• Kaardistame võimalikud turunduskanalid.

• Tutvustame teie toodet või teenust potentsiaalsetele partneritele sihtturgudel.

• Korraldame individuaalsed kohtumised potentsiaalsete partneritega.

Ärivisiidid

Turgude ühiskülastused on väga heaks võimaluseks leida partnereid sihtriigis, tutvuda turuga ning vahetada kogemusi teiste ettevõtjatega. Ärivisiitidel võivad osaleda nii need ettevõtjad, kellel juba on sihtriigis partnerid kui ka need, kes alles soovivad turule siseneda. Delegatsiooni koosseisus osalemise eelis on see, et meil on võimalik organiseerida kohtumised ka selliste isikute ja organisatsioonidega, kellega ettevõtjal endal oleks väga keeruline kohtumist kokku leppida.

Samuti on ärivisiidil osalemine väga mugav ettevõtja jaoks, kuna me organiseerime programmi vastavalt osalevate ettevõtete tegevusaladele, korraldame individuaalseid kohtumisi kohalike ettevõtjatega ning vajadusel aitame kohtumisteks valmistuda (näiteks anname nõu kohalike ärikommete osas, organiseerime vajadusel tõlgi).

Ekspordi arendamine

Meie eksperdid pakuvad tuge ettevõttele ekspordiga alustamises ja ekspordikäibe tõstmises. Konsultandi kaasamine ekspordi arendamisse aitab paremini näha võimalikke kitsaskohti ning koos leida võimalusi nende lahendamiseks, et ekspordi käivet kasvatada.

Mida teeme?

• Aitame analüüsida toodete ja teenuste sobivust uutele turgudele ning vajadust kohandada või välja töötada uusi sihtturule mõeldud tooteid või teenuseid.

• Arendame partnerite võrgustikku ning vajadusel aitame hinnaläbirääkimistel ning tarnetingimuste kokkuleppimisel.

• Aitame koostada struktuuritoetuste kaasamiseks vajalikke dokumente, sh ekspordiplaane.

Ekspordidokumendid

Meie abiga saad oma kaubad soodsamalt uuele turule ja abi kauba ajutisel välja- ja sisseveol ning transiidil.

ATA-märkmik See on rahvusvaheline tollidokument, nn kaubapass, mis lihtsustab kaupade liikumist, ajutist välja- ja sissevedu ning transiiti. ATA-märkmikku on soovitav kasutada selliste kaupade puhul nagu eksponaadid, kaubanäidised ning professionaalsed töövahendid.

Päritolusertifikaadid Väljastame kauba mittesooduspäritolu tõendavaid päritolusertifikaate, mis esitatakse koos kaubaga importiva riigi tollile kauba päritolu tõendamiseks ja tollimaksusoodustuste taotlemiseks.

Kaubanduskoja liikmele on 1 tund konsultatsiooni tasuta. Järgnevad tunnid vähemalt 50%-lise hinnasoodustusega. Konsultatsiooni hind mitteliikmele on 75 eur/tund, koja liikmele 35 eur/tund.

Võta meiega ühendust, et saaksime kaardistada Sinu ettevõtte vajadused!

Lisainfo: Liisi Kirschenberg +372 604 0093 liisi@koda.ee

Ettevõtja soovitab Käisime aprillis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt korraldatud ärivisiidil Hong Kongis. Oleme 20 aasta jooksul eksportinud saematerjali valdavalt Euroopa piires ja esimesed kontaktid Hiinaga tekkisid meil alles paar aastat tagasi. Kuna me Hiina turgu väga hästi ei tunne, tundus meile väga mõistlik osaleda koja poolt korraldatud Hong Kongi visiidil. Soovisime Hiina turu ja ärikultuuri kohta rohkem infot saada ning ka võimalikke uusi ärisidemeid luua.

Visiit oli väga professionaalselt ette valmistatud. Kahe päeva jooksul oli meil Hong Kongis seitse kohtumist võimalike uute klientidega. Saime ühel päeval külastada ka oma olemasolevat klienti mandri Hiinas. Tänu väga heale visiidi organisatoorsele poolele sujus kõik ladusalt. Reis oli informatiivne ning edukas.

Saime ülevaate Hiina turust üldisemalt ja ärietiketist nende kultuuriruumis.

Rõõm on tõdeda, et ärikohtumistest oli kasu ning tänaseks oleme alustanud koostööd kahe uue kliendiga Hiinas.

Oma kogemuse põhjal soovitan julgelt võtta ühendust kaubanduskojaga ja osaleda nende poolt korraldatavatel ärivisiitidel. Eriti, kui on huvi mõnele uuele turule siseneda.

Tulemus on kindlasti kiirem ja efektiivsem kui ise uut turgu uurides ja katsetades.

Kätlin Narusk Lignator Timber OÜ juhataja

25

E u roo pa u u d i s e d

Räägime vahelduseks

Hiinast Reet Teder

(c) Fazon1 | Dreamstime.com

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

Alljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamustele „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“ ja „Hiinale (kaubanduse kaitsevahendite otstarbel) osutatava võimaliku turumajandusliku kohtlemise mõju peamistele tööstusharudele (ning töökohtadele ja majanduskasvule)“.

K

ui küsida Brüsselis, mis on praegu (jättes kõrvale Brexiti, pagulased ja kriisi) Euroopa Liidus suurim probleem, võib vastuseks kõlada Hiina. Täpsemalt on kõne all Hiina staatuse võimalik muutmine ja tunnistamine turumajanduslikuks riigiks. Harvanähtavas üksmeeles peavad seda tohutuks probleemiks nii ametiühingud kui ettevõtjad. Mis sellest siis nii väga on ja miks see nii suurt muret põhjustab?

See, kas tegu on turumajandusliku või mitteturumajandusliku riigiga, omab tähendust dumpinguvastaste abinõude kohaldamise võimalikkuse aspektist. WTO eeskirjade kohaselt võib riik kehtestada kolmandatest riikidest pärit toodetele lisaks tariifidele ka dumpinguvastased tollimaksud, kui uurimise käigus selgub, et need tooted tuuakse riiki omamaistest hindadest madalamate hindadega, kahjustades kohalikku tööstust. Kui Hiina ühines 2001. aasta detsembris WTOga, võimaldas ühinemiseks ettenähtud üleminekukord kohelda Hiinat dumpinguvastastes menetlustes mitteturumajandusliku riigina, juhul kui Hiina ettevõtted ei suutnud tõendada, et nad tegutsevad kooskõlas vaba turumajanduse põhimõtetega.

Hiina praegune mitteturumajanduslik staatus pakub võimaluse kasutada dumpingumarginaali arvutamiseks võrdlusriigi, mitte omamaiseid, hindu (mis on mitteturumajanduslikus süsteemis riigi sekkumise tõttu sageli kunstlikult madalad).

Mitteturumajandusliku riigi metoodika kasutamist kirjeldatakse Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jaos, kuid sätte 15. punkti a alapunkt ii kaotab kehtivuse 2016. aasta detsembris. See aegumine kohustab Euroopa Komisjoni muutma metoodikat, mille alusel määratakse hindade võrreldavus dumpinguvas-

tastes menetlustes. Seega ollakse kaalumas, kas anda Hiinale turumajandusliku riigi staatus. Paraku avaldaks turumajandusliku riigi staatuse andmine Hiinale ning kaubanduse kaitsevahendite metoodika muutmine väga tugevat mõju ELi tööstusele ja tööhõivele. Tuleb tunnistada, Hiina on maailmamajanduses tugev tegija.

Hiinas on viimase 15 aasta jooksul toimunud enneolematu majanduskasv, mis on muutnud ülemaailmset tööstus- ja kaubandusmaastikku.

Hiina kasvumudeli alus on olnud investeerimistegevus, mis 2015. aastal moodustas IMF-i andmetel 46% riigi SKPst. See näitaja ületab investeeringute osakaalu muudes arenenud majandustes, näiteks ELis (19%) ja USAs (20%). Muutuste ulatust ja kiirust on suuresti juhtinud riik.

Maailmapank märgib oma aruandes, et riik on sekkunud ressursside jaotamisse ulatuslikult ja otseselt haldus- ja hinnakontrolli, tagatiste, krediidialaste suuniste, finantseerimisasutuste valdava omandiõiguse ja õiguspoliitika kaudu. Hiina kohta võib leida suisa hämmastavaid näiteid.

Riigis tarbiti aastatel 2011–2013 6,6 miljardit tonni tsementi, mis on rohkem kui USA tarbimine kogu 20. sajandi jooksul (4,4 miljardit). See tähendab, et kolme aasta jooksul on Hiina kasutanud sama palju tsementi, kui oli vajalik terve USA ülesehitamiseks sajandi jooksul. Niisuguses koguses materjalide tootmiseks väga lühikese aja jooksul arendati välja aga ülisuur tööstuslik võimsus.

Praegu on Hiina majandus aeglustumas. See tähendab, et oluline osa Hiina rasketööstuse toodangust ei leia oma koduriigis tarbijaid. Hiina on küll alustanud oma mudeli muutmist suurema tarbimis- ja teenusekesksema majanduskasvu suunas, kuid näiteks Euroopa Kaubanduskoda Hiinas annab teada, et märkimisväärne ülevõimsus on juba ilmnenud selliste toodete puhul nagu toorteras, alumiinium, tsement, kemikaalid, laevaehitus, rafineerimine, lehtklaas, paber ja papp. Hiina valitsus tunnistab seda ning on otsustanud vähendada toorterase tootmisvõimsust 2020. aastaks 100 miljoni tonni võrra 150 miljoni tonnini ning söetootmist sama ajavahemiku jooksul 500 miljoni tonni

Turumajandusliku staatuse andmine Hiinale seaks tõsiselt ohtu ELi tööstuse struktuuri ja tootmissektori töökohad.

võrra. Neist kavatsustest hoolimata on koguvõimsuse vähendamine pikaajaline ülesanne. Tehaseid on suletud ja asendatud, kuid probleem on üksnes kasvanud. Kodumajapidamiste nõudlus ei asenda kunagi tööstuse oma. ELi jaoks oli selle probleemi lahendamine 1980. ja 1990. aastatel pikk ja keeruline protsess ning ka Hiina jaoks puudub kiire lahendus.

Seega on ülevõimsuse ja vähese riigisisese nõudluse kombinatsioon viimas ületoodanguni, millele püütakse leida teed rahvusvahelistele turgudele.

WTO andmetel on Hiina 18% osakaaluga suurim toodete eksportija maailmas. See osakaal on alates 2010. aastast kasvanud 20%. 2014. aastal kasvas Hiina eksport 6%, kui ülejäänud maailmas kasvas see 3,5%.

Ajavahemikul 2010–2014 oli kasv Hiinas 49%, mis on kaks korda suurem kui ülejäänud maailmas. Eeldatavalt jätkub ekspordi selline kasvutendents vähemasti järgmisel paaril aastal, sest prognoosid näitavad Hiina riigisisese nõudluse vähenemist. Kui Euroopa kaubanduse kaitsevahendid on oluliselt nõrgemad kui ELi kaubanduspartneritel, võidakse praegu Hiinast Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalisriikidesse või Jaapanisse suunduv eksport suunata ELi. See Hiina ekspordipõhine kasvumudel on tekitanud ELi kaubandusbilansis ulatusliku 137 miljardi euro suuruse puudujäägi (2000. aastal oli puudujääk 48,8 miljardit eurot) ning ELi import Hiinast ületab kaks korda ekspordi Hiinasse.

27

28

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

I n n o vat s i o o n i v e e r g Turumajandusliku staatuse andmisega Hiinale kaotaks EL võimaluse kasutada dumpinguvastaseid meetmeid. Samas ei ole tegemist läbirääkimisprotsessiga, kus tõkked kaotatakse mõlemapoolselt. Hiina ei annaks midagi vastu, samas, kui EL piiraks ühepoolselt oma võimet tasakaalustada konkurentsimoonutust, mis on tingitud Hiina poolt antavast toetusest. EL aga ei saa näiteks konkurentsieeskirjade ja riigiabi reeglistiku tõttu oma terasetööstusi toetada. Ametiühingud kardavad, et Hiinale turumajandusliku staatuse andmisega ja dumpinguvastaste meetmete kadumisega kaoksid Euroopas viimasedki töökohad. Euroopa ettevõtlusorganisatsioonid ei taha ebaausat konkurentsi. Näiteks USAs tehtud uuringud näitavad, et ajavahemikus 1999–2011 kadus Hiina impordi kasvava sissetungi tõttu tööstuses ligikaudu 985 000 töökohta. Eriti on ohus sektorid, millel on Hiina viisaastaku kavades strateegiline tähtsus: alumiinium, jalgrattad, keraamika, klaas, mootorsõidukite osad, paber ja teras.

Kui puuduks võimalus algatada dumpinguvastaseid menetlusi, puutuksid kõlvatu konkurentsiga lõpuks kokku muudki sektorid. Kahjuks on Hiina tuntud ka oma intellektuaalomandi õiguste rikkumiste poolest, nii et isegi patentidest ei oleks abi, et hoida innovatiivseid tööstusi ELi territooriumil.

Ka EMSK leiab, et Hiina ei täida turumajandusliku staatuse saamiseks vajalikke kriteeriume ning et turumajandusliku staatuse andmine Hiinale seaks tõsiselt ohtu ELi tööstuse struktuuri ja tootmissektori töökohad. EMSK palub Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Nõukogul seda arvestada ja edendada rahvusvahelist õiglast konkurentsi kui viisi kaitsta aktiivselt neid töökohti ja Euroopa ühiskonna väärtusi ning suurendada sissetulekut ja jõukust Euroopa Liidus.

Eesti Riiklik

Kontaktpunkt –

mis see veel on!?

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

Piret Potisepp

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

E

esti kuulumisega rahvusvahelistesse organisatsioonidesse oleme riigina võtnud endale kohustuse mitmete tegevuste ja funktsioonide täitmiseks.

Mis kasu sellest aga ettevõtjad saavad?

(c) Nekitt | Dreamstime.com

OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele

OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele (edaspidi suunised) tähistavad sel aastal oma neljakümnendat aastapäeva. 21. juunil 1976. aastal kinnitasid toonased OECD liikmesriikide ministrid deklaratsiooniga suunised, millega seati eesmärgiks (1) tagada, et deklaratsiooniga ühinenud riikide või neis riikides tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtjate tegevused on kooskõlas valitsuse poliitikaga; (2) suurendada usaldust rahvusvaheliste ettevõtjate ja kohalike kogukondade vahel, kus nad tegutsevad ning (3) kasvatada rahvusvaheliste ettevõtete panust jätkusuutlikku arengusse. Suuniste teksti on alates nende vastuvõtmisest ka muudetud, viimati 2011. aastal.

Kõikide OECD riikide valitsused, lisaks kümme riiki, kes ei ole OECD liikmed, kuid järgivad suuniseid, on võtnud kohustuse teavitada äriringkondi, töötajate organisatsioone ja teisi huvitatud osapooli riiklike kontaktpunktidega seotud vahendite kättesaadavusest suuniste rakendamisel. Selle rolli täitmiseks on loodud riiklikud kontaktpunktid (edaspidi NCP) kõikides suuniseid järgivates riikides. NCPde ülesandeks on tegeleda aktiivselt suuniste edendamisega, muuhulgas leida lahendusi võimalike teemade osas, mis võivad suuniste elluviimisel tekkida. Sidusgrupid võivad antud teemadest NCPd teavitada. NCP asub seejärel tööle, luues kontakti suuniste mittejärgimisest teavitanud poole ja äriettevõtte vahel. NCP tegevuse eesmärgiks on tekkinud olukorrale lahenduse leidmine ja taoliste juhtumite

ennetamine tulevikus. Taoline kohtuväline lahendusprotsess on maailmas ainulaadne praktika, mille käigus on jõutud eesrindlike lahendusteni.

Kõik antud juhtumid on koondatud ka ühtsesse andmebaasi, mis on avalikkusele kättesaadav.

OECD Eesti riiklik kontaktpunkt

OECD Eesti riiklik kontaktpunkt (NCP) asub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. NCP Eesti töösse on kaasatud sotsiaalministeerium, keskkonnaministeerium, välisministeerium, EASi investeeringute agentuur ja Kredex Krediidikindlustus AS. NCP ülesanne on parandada suuniste tulemuslikkust. NCPd tegutsevad kooskõlas suunistes väljatoodud nähtavuse, ligipääsetavuse, läbipaistvuse, erapooletuse, prognoositava ja õiglase kohtlemise aluspõhimõtetega. Senini pole Eesti NCPle ühegi konkreetse juhtumi kaebust laekunud. Üheti võib taust seisneda meie geograafilises asukohas – rahvusvahelised kontsernid ei julge Euroopas kahtlasi tegevusi teha, teisalt seotud aga peakontorite paiknemisega.

Konkreetsed juhtumid esitletakse tihti neis riikides, kus asuvad rahvusvaheliste ettevõtete peakontorid. Alati leidub ka erandeid.

Milles seisneb kasu ettevõtjale?

Neile, kes lugemisega siiani on jõudnud, tekib kindlasti küsimus, aga mis kasu taoline süsteem Eesti ettevõtjale toob. Ühelt poolt peaksid suunised andma rahvusvahelistele ettevõtetele lisatagatise, et Eestis on hea ning riskivaba äri teha. Teisalt kindlustama selle, et rahvusvahelise kontserniga koostööd tegeva kohaliku ettevõtja huvid on kaitstud.

Lisainfot suuniste kohta: http://mneguidelines.oecd.org/text/

29

30

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

ARENGU K OOSTÖÖ

Arengukoostöö ja äri – kuidas saavad

ettevõtjad panustada?

Jana Silaškova Projektijuht

1 2 3 4

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

K

üllap on nii mõnigi meie liige pannud tähele, et mitmetel üritustel ja visiitidel rõhutame selle seotust arengukoostöö projektiga. Ürituste ja visiitide käigus ei pruugi olla mahti projekti taustal pikemalt peatuda ning paljud liikmed pole projekti raames tehtavate tegevuste kasu oma äri jaoks märganud. Seetõttu räägimegi lähemalt just selle projekti tegevustest ja töösuunast.

5 6

7

8 9

Mis on arengukoostöö?

Välisministeeriumi kodulehe järgi on arengukoostöö ehk arenguabi (development co-operation) termin, mis hõlmab endas arenguriikidele suunatud rahalist abi, oskusteabe edasiandmist (tehniline abi) ja materiaalset abi.

Eesti on arengukoostöö kui ühe välispoliitika valdkonnaga tegelenud 1998. aastast, mil Eesti Vabariigi Valitsuse reservist eraldati esimest korda vahendid arengukoostöö rahastamiseks. Eesti arengukoostöö sai alguse soovist aidata reformikogemuste jagamise kaudu üleminekumajandusega riikidel toime tulla eelseisvate arenguväljakutsetega. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ja heaolu kasvule.

Eesti arengukoostöö üks eesmärkidest on majandusarengu edendamine ning alates 2014. aasta augustist on ka kaubanduskojal olnud suurepärane võimalus panustada just sellesse eesmärki, viies tänaseks ellu juba teist pikaajalist raamprojekti, mida rahastab välisministeerium Eesti arenguja humanitaarabi vahenditest.

Fotod: 1. Usbekistani delegatsioon tutvumas Muuga sadamaga.

2. Makedoonia ja Serbia delegatsioon koos Makedoonia infoühiskonna ministri Ivo Ivanovskiga Mectorys.

3. Keenia kaubanduskoda ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöölepingut sõlmimas.

4. Usbekid käisid Eestis Enemat tehasega tutvumas.

5. Keenia delegatsioon riigikogu Eesti-Aafrika parlamendirühmaga kohtumas.

6. Eesti ettevõtjad koos Marina Kaljurannaga äriseminaril Iraani kaubanduskojas.

7. B2B kohtumised Egiptuse delegatsiooni ja Eesti ettevõtjate vahel.

8. Gruusia välisminister Mikheil Janelidze Eesti-Gruusia äriseminaril.

9. Eesti äridelegatsioon Egiptuses Kairos Smart Village’i konseptsiooniga tutvumas.

31

32

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

Mida teeb kaubanduskoda arengukoostöö projekti raames?

Projekti eesmärk on tutvustada valitud arenguriikide ettevõtjatele ja ettevõtlusvaldkonna võtmeisikutele Eesti majanduskeskkonda ning arendada pikaajalisi majandus- ja ärisuhteid Eestiga. Selle saavutamiseks võõrustame Eestis erinevaid delegatsioone, andes neile ülevaate Eesti majandusest ning neile huvipakkuvatest tegevusvaldkondadest, tutvustades siinset ärikeskkonda, viies neid erinevatele kohakülastustele ja kohtudes erinevate ametiasutuste ning ettevõtjatega. Iga sellise visiidi raames korraldame alati ka äriseminari, kus siiasõitnud ettevõtjad ja/või ettevõtlusorganisatsioonid saavad huvilistele Eestist tutvustada oma riigi ärivõimalusi ning traditsiooniliselt saavad Eesti ettevõtjad seminari raames ka kõigi delegatsiooni liikmetega üks ühele kohtuda. Üks ühele kohtumised ongi tavaliselt need, kus pikemaajaliste suhete loomise potentsiaal on kõige suurem ning need suhted mitte ainult ei aita kaasa arenguriikide arengule, vaid võimaldavad Eesti ettevõtjatel osa saada nende piirkondade tohututest võimalustest.

2015. aastal külastasid meid projekti raames äridelegatsioonid Serbiast, Makedooniast, Keeniast, Nepaalist ja Egiptusest. 2016. aastal oleme seni võõrustanud juba ettevõtjaid Gruusiast, Usbekistanist, Iraanist ning Valgevenest. Kõik delegatsioonid on siiani pakutud programmi ning saadud informatsiooni ja kontaktidega väga rahul olnud. Samuti on Eesti ettevõtjate huvi olnud nende riikide ja külla saabunud ettevõtjate vastu väga suur. Nii mõnelgi juhul on esmased kontaktid juba viljagi kandnud.

Lisaks delegatsioonide võõrustamisele käime projekti raames ka ise erinevate arenguriikide ettevõtlusmaastikke uudistamas. 2014. aastal käisime ettevõtjatega Brasiilias, 2015. aastal Myanmaris ning 2016. aastal Egiptuses, Iraanis ning Hiinas.

Nende visiitide raames oleme kohtunud erinevate ettevõtlusorganisatsioonide, riigiasutuste ja loomulikult ka kohalike ettevõtjatega ning saanud seeläbi üsna hea ettekujutuse sellest, kuidas asjad seal toimivad (või ei toimi).

Nende arenguriikide puhul, mille oleme oma projektis sihtriikideks valinud, on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks ekspordi ja impordi mahtu suurendada. Lisaks sellele aitab sihtriikide majanduse arengusse ja kaubavahetuse suurendamisse panustamine kaasa ka nende regioonide stabiilsuse kasvule, mis on tänapäeva keerukate

suhtekeeristega maailmas eriti oluliseks muutunud. Kuigi Eesti on väike Euroopa Liidu riik, aitab kahepoolsete suhete arendamine nende eesmärkide saavutamisele kindlasti kaasa ning teatud valdkondades, nagu näiteks ITs, saab Eesti olla paljudele suurmajandustele eeskujuks.

Pikeajaliste suhete loomisel on oluliseks märksõnaks järjepidevus, seega külastame võimalusel neid riike, mille äridelegatsioone oleme juba võõrustanud ning vastupidi.

Sellisel moel on tagatud mõlemapoolne kindlustunne, et huvi on jätkuvalt olemas, ning seda nii ettevõtja kui riigi tasandil.

Nimelt korraldame kõiki visiite koostöös välisministeeriumi ning teiste asjassepuutuvate riigiasutustega. Võimalusel käime visiitidel kas välis- või ettevõtlusministri, kohaliku Eesti suursaadiku ja/või välisministeeriumi asekantsleriga. Ettevõtjatele annab kõrge valitsusametniku saatmine visiidil külge teatud kvaliteedigarantii – kui minister on Sind tutvustanud, siis oled usaldusväärne tegija ning Sind saab tõsiselt võtta. Arenguriikides on selline garantii eriti oluline, kuivõrd kipub seal hierarhia mängima väga olulist rolli ning seda eriti nende ettevõtjate jaoks, kelle peamiseks kliendiks on riik. Samuti on kohaliku Eesti saatkonna olemasolu hindamatu eelis nii visiidi korraldamisel kui ka hiljem jätkutoena ettevõtjale, kes seal riigis edasi toimetada soovib. Siinkohal soovimegi tänada meie häid partnereid – meie aukonsuleid, saatkondi, välisministeeriumi ja teisi partnereid, kes on meid projekti käigus toetanud!

Lisaks visiitidele korraldame projekti raames ka foorumeid erinevate piirkondade laiemalt tutvustamiseks. 2014. aastal korraldasime ülimenuka Aafrika foorumi, millele just eestlaste huvi tõttu oleme tänavu otsustanud jätkuürituse korraldada.

Lisaks on 2017. aastal plaanis korraldada Ladina-Ameerika foorum sealsete võimaluste tutvustamiseks.

Lisaks Aafrika foorumile on meil sügisel plaanis võõrustada siin Nigeeria äridelegatsiooni ning külastada Usbekistani, Keeniat ja Vietnami. Seega arengukoostöö projekti raames on tegemist tiheda sügisega. Julgustame kõiki liikmeid meie tegevustest osa võtma ja andma oma panus Eesti arengukoostöösse!

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

NOOR ETTE V Õ TJA

Astu välja oma

mugavustsoonist!

„Mul on võimalus viia oma unistused ellu ja see teebki elu põnevaks.“ Paulo Coelho

P

Black Giraffe Tribe – sarnased ja ühtivad T-särgid ja pusad kogu perele.

rojekt „Erasmus noortele ettevõtjatele” viis mind, minu suured ideed, unistused ning päevinäinud kohvri Hispaaniasse. Lahkusin Eestist suure ootusärevuse ja põnevusega kohe aasta alguses. Teadsin, et 2016 tuleb minu aasta.

Hispaania mentorettevõttest Mencanta hr. Jesus Migueliga olime põgusalt suhelnud e-kirjade ja paari Skype’i kõne vahendusel. Mencanta on mobiilirakendus, kuhu on koondunud üle miljoni moetoote ning seda rakendust kasutab iganädalaselt üle tuhande kliendi. Tõeliselt muljetavaldav! Ettevõttes töötab 12 inimest ja kõigil neil on kindel soov vallutada moemaailm ja jätta sinna Mencanta jalajälg. Steve Jobs ütles kunagi, et inimesed, kes on piisavalt hulljulged ning arvavad, et suudavad maailma muuta, on tavaliselt need, kes seda lõpuks teevadki. Jesus on Mencanta brändi kaasomanik ja suur visonäär. Mind köitis kohe alguses tema suur soov maailma muuta.

Jesus ei ole koos oma tiimiga veel maailma muuta suutnud, küll aga on neil suur roll minu maailma muutmisel. Minu väikene disainibränd WHATEVER oli pikka aega oma õigelt

33

34

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 8 / 2016

teelt kadunud ja see oli ka üks nendest põhjustest, miks ma otsutasin „Erasmus noortele ettevõtjatele“ programmis osaleda. Teadsin kogu aeg, et see tee on mul silme all, kuid kuidagi ei õnnestunud seda üles leida.

Ma leidsin oma tee ja kuidas veel!

Keegi on kunagi öelnud, et ta pole kohanud ühtki sellist hinge, kellelt poleks olnud midagi õppida. Olen seda tsitaati pikka aega endaga kaasas kandnud.

Kuid pean ühe ülestunnistuse tegema.

Pean end keskmisest temperamentsemaks kui tavaline eestlane, kuid Hispaania elu- ja tööoludega ei suutnud ma harjuda. Vahel juhtuski nii, et tööpäeva lõpus koju jalutades ja oma päeva analüüsides tajusin, et tänase päeva õpetus oli pigem kõik see, mida oma ettevõttes teha ei tohiks. Kas seegi pole mitte väärtuslik õpetus? Iseasi, kas ma seda ka oma teel oskan õigesti kasutada või astun sama reha otsa.

Plaan

Ma olen end alati pidanud pigem plaaniinimeseks. Kas need plaanid mul alati korrektselt õiged on – see on juba teine asi. Kuid nii autos kui öökapi kõrval on mul juba aastaid kaustik, kuhu olen kogunud ka oma kõige pöörasemaid ideid ja mõtteid.

Aga minu esimene õppetund Mencantast oli, et plaan peab olema – miks sa midagi teed, kuidas sa seda teed ja mis kõige peamine, kellele sa seda teed. See peab sul olema selge.

Nii selge, et kui juhuslik mööduja küsib, miks sa seda teed, suudad talle esimese 10 sekundiga selle kohe ära põhjendada. Ja oma toote talle ka maha müüa.

Just oma plaani tegemisel juhtus mul ühel õhtul üsna naljakas lugu.

Nimelt olin pisut hädas strateegia loomisega. Tänane turundusmaailm on hoopis midagi muud võrreldes paari aasta taguse ajaga ja, kuigi online-kaubandus on aastast aastasse kasvutrendis olnud, tähendab see seda, et nende miljonite online-poodide seast pead sa leidma kindlad võtted, kuidas silma paista. Istusin voodil ja tõesõna, ragistasin ajusid, kuni tuli üks piiks, mis teatas, et postkasti on saabunud uus kiri. Kirjutajaks oli Petr strategyn. com lehelt. Nimelt oli ta näinud oma andmebaasis, et olen külastanud nende veebilehte ja ta tundis siirast

huvi, kas leidsin selle, mida otsisin. Ma olin imestunud! Kirjutasin kohe Petrile tagasi, et loodetavasti pole sa robot ja ma tõesti vajan sinu abi. Järgmisel päeval tegime Petriga paaritunnise Skype’i kõne ja ma sain vastused mitmetele asjadele, mis minus kõhklusi tekitasid. Suhtlen siiani Petriga, et arutada mõningaid uusi aspekte.

Seega plaan peab olema! Ükskõik, kelle käest peaksid selle loomiseks abi küsima.

Alati ei lähe nii, nagu sa planeerinud oled. Vahel läheb veel paremini.

Vahetult enne Hispaaniat soetasin oma elu esimese fotoaparaadi. Olin toidufotosid juba aastaid teinud, aga siiani vaid oma kindla kaaslase iPhone 5-ga.

Sain aru, et on aeg edasi liikuda.

Ja nii ma seal Hispaanias hakkasingi aina rohkem ja rohkem toidufotograafiaga tegelema. Avasin Instagrami konto Foodgraphers ja suutsin nelja esimese kuuga oma fännibaasi kasvatada ca 2000 fännini. Aga mitte ainult!

Ma suutin võita ka oma esimese toidufoto konkursi, pealekauba rahvusvahelise!

See fotokonkurss avas minu jaoks mitmeid uksi. Ka Eestis tagasi olles tegelen fotograafia, täpsemalt toidufotograafiaga igapäevaselt. Kirjutan toiduartikleid ja lisan sinna juurde suud vett jooksma panevaid toidufotosid, samuti pildistan erinevate kohvikute ja restoranide menüüsid.

Kaks on parem kui üks

Öeldakse, et kaks pead on parem kui üks. Nimelt kohtasin ma Hispaanias Livat, kes on sünnilt lätlane, kuid on juba viimased viis aastat Hispaanias elanud. Liva oli Mencanta meeskonnaga alles hiljuti liitunud ja meie põhjamaised lahtised pead töötasid koos nii, nagu oleksime juba aastaid teineteist tundnud.

Tänu Livale õnnestus mul pildistada mitmeid kohalikke peresid minu oma brändi toodetega ja just tema oli see, kes tegi mind tuttavaks Läti moeblogijatega. Nii sai Hispaanias olles ka WHATEVERi kõrvale loodud veel teinegi bränd – Black Giraffe Brand.

Kokkuvõtteks

Kõige enam olen ma tänulik. Ka kõige vihmasemal ja kurvemal päeval olin ma tänulik – inimesed, kellega tutvusin

Kairi Tähe Must Kaelkirjak OÜ Black Giraffe Tribe`i omanik ja looja Whatever. Brand ja Black Giraffe Brand www.blackgiraffetribe.com

ning olukorrad, olid need siis rõõmsad või keerulised. Kõige tänulikum olen ma teekonna ja nende võimaluste eest.

Olgugi, et ma ei suutnud oma brändiga siseneda Hispaania turule, on minu ühest brändist saanud kaks, millest mõlemad kinnitavad edukalt kanda Lätis ja millel on juba lojaalseid kliente üle terve maailma.

Suurtel gurudel on kombeks öelda, et välja tuleb astuda oma mugavustsoonist, siis leiame üles iseenda, seal on kogu maagia, kus kõik söövad vikerkaari ja kakavad liblikaid. Ja ma arvasin, et üheskoos oma päevinäinud kohvriga ma seda teengi – igakord, kui jälle teel olen. Teadmata, mis täpselt saama hakkab.

Kairi Tähe viibis Erasmuse programmi raames 2016. aasta alguses neli kuud Valencias Hispaanias.

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastab Euroopa Komisjon.

K ASULI K K U

Maksude kogumine on Läti Achilleuse kannaks

J

Epp Joala

(c) Dinozzaver | Dreamstime.com

Kommunikatsioonijuht

uuni alguses külastasid kaubanduskoda Läti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad, kes soovisid arutada Eesti ja Läti maksusüsteemide üle ning saada teadmisi Läti süsteemi paremaks muutmiseks. Kohtumisel osales ka Eesti Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm.

Sarnaselt Eestiga koondab Läti Kaubandus-Tööstuskoda ettevõtjaid.

Erinevus seisneb aga selles, et sealse kaubanduskoja suurem osa arvamusi kujundatakse liikmetest ja ekspertidest moodustatud valdkondlikes komiteedes. Meil kujundatakse arvamus liikmetelt saadud tagasiside ja analüüsi põhjal, püüdes alati kaasata ja informeerida võimalikult suurt hulka liikmetest. Praegu koondab Läti kaubanduskoda 1500 ettevõtet, mida on Eestiga võrreldes üle poole vähem – meil on ligi 3200 liiget.

Hoolimata eelnevast on nad tõestanud end kui tugev ettevõtjate esindaja ning nende arvamust peetakse Lätis väga oluliseks. Seoses hiljutise valitsuse vahetusega Lätis on nende roll veelgi olulisem. Seda eelkõige parema maksusüsteemi väljatöötamise juures.

Nimelt näeb sealne koda suuri probleeme Läti maksusüsteemis, mis mõjutab otseselt sealset majandust. Läti kaubanduskoja hinnangul pole nende valitsus seni olnud piisavalt aktiivne leidmaks lahendusi maksusüsteemi ja maksude administreerimise parendamiseks, mistõttu tuldigi Eestisse saama teadmisi, kuidas leida probleemidele lahendusi. Maksude administreerimise ja kogumise poolest on Eesti süsteem üks maailma efektiivsemaid.

Läti kaubanduskoja liikme, ettevõtte Certuse juhi Vjaceslavs Dombrovskise sõnul on Lätis Eestiga võrreldes samad või isegi kõrgemad maksumäärad.

Maksulaekumine on aga väiksem.

Peamiselt on selle põhjuseks üsna kõrge varimajanduse ja ümbrikupalga maksmise tase. Seda asjaolu tõestab ka fakt, et ametlike andmete järgi saavad 35,5% töötavatest inimestest palka vaid kuni 360 eurot kuus.

Teise suure probleemina tõi ta välja käibemaksu laekumise madala taseme. Hiljutise Euroopa Liidu (EL)

Juubilarid 65

PREMIA TALLINNA KÜLMHOONE AS liige alates 2004

25

DEMJANOV AS liige alates 2001 MUHU PUIDUKODA OÜ liige alates 2005 SFINKS KN OÜ liige alates 2003 SIMAR OÜ liige alates 2002 SVARMIL AS liige alates 1999 TECHNOTEK OÜ liige alates 2016

20

AIRPROXY AS liige alates 2005 ANTSLA-INNO AS liige alates 2001 BERTRAND OÜ liige alates 2005 BIOTEHNIK OÜ liige alates 2005 KAWE PLAZA AS liige alates 2001 MELKERSON OÜ liige alates 1997 OLDER GRUPP OÜ liige alates 2002 PLAAT DETAIL OÜ liige alates 1997

uuringu põhjal on Läti ELis teisel kohal käibemaksu laekumise lõhe suuruse järgi, mistõttu jääb väga suur osa maksudest kogumata. Lisaks näeb Dombrovskis probleemina ka seda, et Lätis ei ole investeeringud tulumaksust vabastatud, nagu seda on Eestis.

Lätis on loodud spetsiaalne süsteem väikestele ettevõtetele, mis töötas pärast majanduskriisi hästi ja täitis oma algset eesmärki, soodustades väikeettevõtlust.

Nimelt saavad ettevõtted, kelle töötajaskond on kuni viis inimest ja aastane käive kuni 100 000 eurot, kasutada võimalust maksta mikroettevõtte maksu, mille suurus on 9% käibest, ega pea seejuures maksma tulu-, sotsiaal- ega töötuskindlustusmaksu.

Selle süsteemi kasuks otsustamisel ei tohi nad aga ületada tingimusi, mis on neile seatud (töötajate arv ja käive). Täna on tulemuseks see, et suuremad ettevõtted on hakanud soodustuse kasutamiseks tekitama juurde väiksemaid kehasid, mis muudab keskkonna kunstlikult keerukamaks ja maksumuudatuse algne eesmärk kaob.

Läti koda on tugevalt protesteerinud ka Lätis käesolevast aastast sisse viidud n.-ö. solidaarsusmaksu vastu, mida maksavad isikud, kelle aastane sissetulek on suurusjärgus 4000 eurot kuus või üle selle.

Seda ületav osa on maksustatud samas määras nagu sotsiaalmaks ehk 34,09%, kuid maksuna kogutav raha ei lähe mitte ravi- või pensionikindlustusse, vaid otse riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta. Mitmed ettevõtjad on selle maksu Läti konstitutsioonikohtus vaidlustanud.

Eesti ja Läti kaubanduskodade kohtumisel osalenud Eesti Maksu- ja Tolliameti

peadirektor Marek Helm tutvustas vastukaaluks ka Eesti maksusüsteemi. Seda just maksude administreerimise ja kogumise poolelt, mille üle tunneb ta uhkust eelkõige seetõttu, et maksulaekumine kasvab Eestis iga aastaga eelkõige just maksuaugu vähenemise tõttu. Helm tõi heade näidetena välja selle, et meil kontrollitakse ja analüüsitakse varimajandust kogu aeg ning analüüsi tulemusel kavandatakse operatiivselt ka vastumeetmeid. Selle tagajärjel on oluliselt vähenenud näiteks salakauba sissevedu ja käibemaksupettused.

Helmi hinnangul on maksusüsteemi toimimiseks oluline hea ettevõtluskeskkond ja usalduslik suhe ettevõtjate ja maksuameti vahel. 2015. aastal korraldatud institutsioonide usaldusväärsuse küsitluse järgi on maksuamet eestlaste hinnangul viiendal kohal kohe peale politseid, kiirabi, päästeametit ja kaitseliitu. Üks lätlaste eesmärke sellise kohtumise korraldamiseks oli anda siin saadud info edasi Läti peaminister Māris Kučinskisele.

Kučinskis kiitis Eesti ja Läti ettevõtlusorganisatsioonide koostööd ning praktikate jagamist. Ta leidis, et selline suhtlus on kasulik nii Eesti kui Läti ettevõtjatele ning eriti rõhutas ta ettevõtjate ja valitsuse koostöö tähtsust mõlemas riigis. Eesti kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi hinnangul on ka Eesti majanduse jaoks oluline, et Lätis oleks toimiv maksusüsteem ja varimajanduse tase langeks. Tema hinnangul on mõlemal riigil üksteiselt palju õppida, mistõttu peab ta oluliseks, et Eesti ja Läti ettevõtted teeksid rohkem koostööd. Järgmine sarnane kohtumine on plaanitud toimuma veel tänavu.

RÄNDUR PROJEKT OÜ liige alates 2006 SAPA PROFIILID AS liige alates 2015 VOGLERS EESTI OÜ liige alates 1997

15

BALTLINER OÜ liige alates 2010 J.ROOTS TIMBER OÜ liige alates 2010 KL PARTNERS OÜ liige alates 2006 NEOQI AS liige alates 2002 NI MOTORS OÜ liige alates 2003 RIIGI KINNISVARA AS liige alates 2008

Koda pakub infotunde Eesti majandussüsteemi vastu huvi tundvatele välisettevõtetele Kui Sinu ettevõttele tuleb külla mõni koostööpartner või äridelegatsioon mõnest välisriigist ning soovid neile pakkuda võimalust saada ülevaadet Eesti majandusest, maksusüsteemist ja/või võimalustest oma ettevõtet Eestisse laiendada, siis tea, et kaubandus-tööstuskoda saab siinkohal aidata.

Hiljuti külastas kaubandus-tööstuskoda meie liikme Hiina koostööpartner, kes tegeleb raua ja terase kaevandamisega. Kuna ettevõte tunneb huvi Eestisse laienemise vastu, vajasid nad kompaktset infot selle kohta, kuidas toimib Eesti majandusruum, milline on siinne maksusüsteem, tööjõu Eestisse toomisest ja paljust muust. Kaubanduskoda pakkus infotunni näol neile just sellise võimaluse ning kasu tõi see kõikidele osapooltele.

Seega, kui Sinu ettevõttele tuleb külla mõni selline koostööpartner, kes taolisest infotunnist huvituks, võta meiega kindlasti ühendust koda@koda.ee.

Tõnis Jakobi Maksukool Maksudega seotud küsimused puudutavad igat ettevõtet, mistõttu on kohane finantstöötajate ja raamatupidajate pidev huvi nende teemade vastu. Maksustamise erinevad aspektid, maksuameti käsitlused, seadusemuudatused ja erinevad kohtulahendid on tekitanud vajaduse olla pidevalt kursis arengute ja uute lähenemistega selles valdkonnas.

Selle aasta sügis-talvel kaubanduskojas toimuv Tõnis Jakobi Maksukool on loengute sari, kus hinnatud maksulektor Tõnis Jakob käsitleb kolme koolitusseminari vältel aktuaalseid ja enim huvipakkuvaid maksuküsimusi.

Reede, 23.09.

Välismaal töötamise ja piiriüleste tehingute maksuprobleemid.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse: • püsiva tegevuskoha tekkimise riskid; • topeltmaksustamise vältimise probleemid (maksulepingute kasutamise võimalused, välismaal tasutud tulumaksu arvestamine); • must ja valge nimekiri riikidest, tehingud off-shore firmadega; • kus tasutakse palga tulumaks, residentsuse probleem; • renditöö maksustamise eripära; • välislähetuste päevaraha probleemid; • piiriüleste tehingute käibemaksuprobleemid; • kohtupraktika.

Neljapäev, 27.10. Seotud isikute vaheliste tehingute maksustamise eripära.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse: • seotud isikute ja ühise majandusliku huvi maksukäsitlus; • tehingud omanike, juhtide ja töötajatega (laenud, teenused, dividendid, muud tasud); • tehingud oma välismaal asuva struktuuriüksusega ja sellest tulenevad käibemaksu ja tulumaksuprobleemid; • tulumaksu kinnipidamise juhtumid ja erisused; • käibemaksu erisused seotud isikute vahelistes tehingutes; • nõuded siirdehinna dokumentatsioonile; • seotud isikute vaheliste tehingute tõendamine ja arvele esitatavad nõuded; • kohtupraktika.

Neljapäev, 01.12. Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse: • erisoodustuste ja kingituste eristamise probleemid; • sõiduauto kasutamise maksuprobleemid (sõiduauto hüvitis, erisoodustus, sisendkäibemaksu mahaarvamine, sõidupäeviku vorminõuded, jne); • välislähetuste maksuprobleemid (päevaraha maksmise probleemid, vormistamise nõuded, jne); • vastuvõtukulude maksustamise erisused; • ettevõtlusega mitteseotud kulude tõlgendamisprobleemid; • kodukontoriga seotud maksuprobleemid; • OÜ-tamisega seotud maksuprobleemid; • nn "kulude müügi" maksuprobleemid; • tehingute tõendamine ja arvele esitavate nõuete probleemid; • kohtupraktika.

Koolitusseminarid toimuvad Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-kooli 17, Tallinn) kell 10.00–16.00.

Kõigil kolmel koolitusel osalemise tasu kaubanduskoja liikmele on 195 eurot ja mitteliikmele 350 eurot (lisandub käibemaks). Ühel koolitusel osalemise tasu kaubanduskoja liikmele on 75 eurot ja mitteliikmele 130 eurot (lisandub käibemaks).

Mitme osaleja korral ühest ettevõttest rakendatakse hinnasoodustust 10%.

Hind sisaldab teabematerjale, lõunat ja kohvipausi.

Lisainfo ja registreerimine: Kati Krass kati@koda.ee 443 0989.

SBA SERVICE OÜ liige alates 2007 SIGNITI OÜ liige alates 2007 TOP GRAPHIC OÜ liige alates 2002

10

AVANSER OÜ liige alates 2016 BESTRA ENGINEERING AS liige alates 2010 CUMULUS CONSULTING OÜ liige alates 2008 DECOWOOD OÜ liige alates 2013 FAST TRAIN OÜ liige alates 2010 FLOBERG CAPITAL OÜ liige alates 2009 I.T.INVEST OÜ liige alates 2015 OMUL-FOT OÜ liige alates 2008 SASS TEAME OÜ liige alates 2015 STERA SAUE AS liige alates 2007 TRANSMARES OÜ liige alates 2014 WINDLINE OÜ liige alates 2010 VISAHING DESIGNER AGENCY OÜ liige alates 2015 VMT TEHASED AS liige alates 2015

5

ADCASH OÜ liige alates 2013 ADVOKAADIBÜROO HERINGSON GLO OÜ liige alates 2012 ANK TECHNOLOGY OÜ liige alates 2016 BB TECHNOLOGY OÜ liige alates 2015 CASTORWOOD OÜ liige alates 2015 LEMONTREE OÜ liige alates 2014 SATRON ELECTRONICS OÜ liige alates 2015 TRIOMED EU OÜ liige alates 2015

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

AESTII SUPPLY OÜ Metsamaterjali ost/müük.

AJ TOOTED AS www.ajtooted.ee Spetsialiseerimata hulgikaubandus. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine.

BALTMARK LOGISTICS OÜ www.baltmarklogistics.ee Transpordi- ja logistikateenused.

ELECTROAIR AVIATION OÜ Eriklassi tsiviillennukite kulumaterjalide ja varuosade tarnimine.

FARBAHOUSE OÜ Arvutialased konsultatsioonid.

FASHADDICT OÜ www.fashddictshop.ee Naiste jalanõude, riiete, aksessuaaride jaemüük interneti teel.

GF ANAPOL OÜ www.keevitus.ee Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

KEHAKESKUS OÜ www.kehakeskus.ee Salendavate teenuste ja toodete müük.

MACTE GZS OÜ Raadiokiirgussüsteemide tarned. Hotellindus ja turism.

MAJANDUSTARKVARA OÜ www.erply.com Programmeerimine.

MAKITA OY EESTI FILIAAL www.makita.ee Makita Oy Eesti filiaali põhitegevus on elektriliste käsitööriistade hulgimüük ja müügijärgne remonditeenuse osutamine.

MAXIMUS CONSULT OÜ Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Projektijuhtimine.

Koda kutsub osalema

RTLG OÜ Veoste ekspedeerimine. Mujal liigitamata veondust abistavad tegevused.

SAMEN GRUPP OÜ www.samengroup.eu Eritellimusmööbli valmistamine.

SOOJUS & HOOLDUS OÜ Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus. Veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koostisosade hulgimüük.

STARSHIP TECHNOLOGIES OÜ www.starship.xyz Programmeerimine.

UNITED OIL OÜ www.unitedoil.ee Mootorikütuse jaemüük, sh tanklate tegevus. Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge.

VIACON EESTI AS www.viacon.ee Puidu, ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük.

Läänemaa

QUANT ESTONIA OÜ www.quantservice.com Tootmisliinide ja seadmete hooldus, remont ja paigaldus.

Pärnumaa

GRUNDAR PUIT OÜ www.grundar.ee Metsavarumine. Puidu töötlemine.

Raplamaa

TÕRVAAUGU MAHE TALU OÜ torvaaugumahetalu.eu/index. php/et/ Mahe tatra kasvatus ja sellest tatratoodete valmistamine.

Tartumaa

WENTELAX OÜ www.wentelax.eu Katlamajade, puidukuivatite, tööstusautomaatika projekteerimine, ehitus ja remont.

Võrumaa

NORDICDENS OÜ Hambalabor. Ortodontiliste aparaatide ja hambumuskapede ja splintide valmistamine.

DIKSOONIA OÜ www.diksoonia.ee Metsavarumine. Metsaraie. Põllumajandusmasinate, seadmete ja lisaseadmete hulgimüük.

PURE LINE PRODUCT OÜ www.puravida.ee Jäätise tootmine.

VEMEK GRUPP OÜ www.vemek.eu Erinevate tolmutõkete tootmine.

Finantskoolitus: kasum on, aga kuhu kadus raha?

Tule ja täienda oma teadmisi finantskoolitusel firma võtmeisikutele!

Jätkame kevadel alanud finantskoolituste tsüklit teise osaga, kus toetutakse esimeses osas omandatud teadmistele raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist ning kus kasutatakse metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks ka võhikutele.

Koolitusi viib läbi Margus Tinits, kes on juba pea 25 aastat tegelenud ettevõtete tulude, kulude ja kasumitega seotud suhetega.

Koolitustsükli teine osa toimub 4. oktoobril, 1. ja 29. novembril 2016 kell 11.00–16.15 kaubandus-tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn); käsitleme kuluarvestust, eelarvestamist ja rahastamist (laenud, omakapital).

Koolituse läbinutele väljastatakse ka sellekohane tunnistus.

Koolitusel käsitletavate teemadega saad lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel.

Kolmepäevase koolituse osalustasu kaubanduskoja liikmele on 240 eurot ja mitteliikmele 480 eurot (hindadele lisandub käibemaks). Kui ühest ettevõttest on mitu osalejat, rakendatakse hinnasoodustust 5%.

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

Koda kutsub osalema

Seminar „Kahjunõuded majandustegevuses“ Seminar toimub 3. novembril 2016. a. kell 11.00–14.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17).

Seminari viib läbi Leonid Tolstov, Advokaadibüroo VARUL partner, vandeadvokaat.

Leonid Tolstov partner, vandeadvokaat Leonid Tolstov nõustab kliente mitmesugustes ühinguõiguse küsimustes, nagu äriühingute asutamine, ühinemine, jagunemine ja likvideerimine ning juhtorganite liikmete vastutus.

Ta on tugev kohtuadvokaat ning on esindanud kliente erinevates vaidlustes seoses lepingutest tulenevate nõuete, lepinguvälise vastutuse, seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite ja asjaõiguslike nõuetega.

Seminari kava 11.00–12.30 Lepingu rikkumisest tulenevad kahjunõuded • Rikkumise olemus • Põhjusliku seose problemaatika • Kahju arvestamine (otsene kahju, saamata jäänud tulu) • Tõenduslikud probleemid 12.30–13.00 Lõuna 13.00–14.30 Lepinguvälised kahjunõuded • Käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine • Tootjavastutus ja riskivastutus (s.h mootorsõiduki valdaja, kinnisasja omaniku vastutus) • Vastutus oma töötaja eest Koolituse maksumus on kaubanduskoja liikmele 45 eurot ja mitteliikmele 90 eurot, lisandub käibemaks.

Hind sisaldab jaotusmaterjale, tervituskohvi ja lõunat.

Messukeskus Helsinki programm september‑detsember 2016

Küllaga häid põhjuseid Soome sõiduks!

Helsingi Messikeskus on Soome suurim messide ja kongresside toimumiskoht, mis on tuntud oma professionaalsete ürituste ja teeninduse rahvusvahelise taseme poolest. Helsingi on meeldivalt lähedal ja messikeskus külastajale kergesti leitav.

Tere tulemast!

7.-11.9 Habitare – mööbel, sisekujundus, disain

Valgus – valgustid ja seadmed Antiigimess – antiik, vintage, käsitöö ArtHelsinki – kaasaegne kunst Showroom 16 Helsinki Design Week 7.-11.9 Forma Sügis – elustiilitooted, kingitused, sisustustarbed 9.-11.9 HifiExpo – kvaliteetpilt ja -heli 20.-22.9 FoodTec – toidutööstuse tehnoloogia

PlasTec – plastitööstuse seadmed

PacTec – pakend- ja pakkematerjalid SignTec – trükitööstus ja graafiline kujundamine 21.-22.9 Äriteenuste päevad – ärikingitused, kontoritarbed 21.-22.9 LOGY iSCM – logistikateenused hankijatele 21.-22.9 easyFairs® Esimies & Henkilöstö ja Meeting & Events 12.-14.10 FinnBuild – ehitus ja ehitustehnika Arena – spordirajatiste ehitus, korrashoid

ParkTek – haljastus, maastikukujundus InfraExpo – teede ja taristute ehitus, korrashoid EnviroExpo – keskkond, jäätmed, vesi 21.-23.10 I love me – ilu, tervis, mood, ehted, kellad 27.-30.10 Helsingi raamatumess

Vein & toit – mess lõpptarbijale 4.-6.11 SkiExpo, BoardExpo, Jäähoki & saalihoki

DigiExpo, GameXpo arvutimängud 11.-13.11 ELMA maamess, Käsitöömess, Metsamess, OutletExpo, 55plus 12.-13.11 Lemmikloomamess 18.-19.11 Autoteenindus 18.-20.11 Auto 2016 18.-19.11 Farmaatsiapäevad 24.-26.11 Hambaarstide päevad 29.- 30.11 Studia 2016 – haridusmess 30.11- 2.12 Loomaarstide päevad

Profexpo OÜ Messukeskus Helsinki esindaja Eestis Info ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

Info, kutsed, messikülastuspaketid.

Tel 626 1347, info@profexpo.ee, www.profexpo.ee/messukeskus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA KUTSUB OMA LIIKMEID ÄRIHOOAJA 2016/2017 AVAMISELE LENNUSADAMASSE, VESILENNUKI 6 LAUPÄEVAL, 27. AUGUSTIL 2016 KELL 12.00–16.00 · LÕBUSAD MEREREISID AURIK KATHARINAGA · VAHVAD TEGEVUSED IGAS VANUSES KAUBANDUSKOJA SÕPRADELE MEIE KOOSTÖÖPARTNERITELT · TRADITSIOONILINE VISIITKAARDILOTERII ERINEVATE SUUREMATE JA VÄIKSEMATE AUHINDADEGA. PEAAUHIND REIS ESTRAVELI JA NORDICA POOLT. · NUKUTEATRI LASTETELK JA ETTEASTE · LÕÕGASTAV ON-SITE MASSAAŽ M.I. MASSAAŽIKOOLILT · KUUSAKOSKI TÕSTUKAUTO JA PÄÄSTEAMETI DEMONSTRATSIOONESINEMINE PÄEVA LÕPETAB ALATI SÄRAV LIIS LEMSALU TULE, OSALE VISIITKAARDILOTERIIS JA VEEDA VAHVA PÄEV KOGU PEREGA! SISSEPÄÄS KUTSE ALUSEL, MIS SAADETI POSTI TEEL. VAATA INFOT JA KAVA KODA.EE/2016 LISAINFO: GERLY JOSTOV / GERLY@KODA.EE / 604 0087

ÄRIHOOAEG 2016/2017 AVAMISE TOETAJAD: