Teataja 09 2016

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

s e p t e m b e r 2 0 16

Riik soovib keelata kilekottide tasuta jagamise Lk 10

Puust ja punaseks – mis ikkagi on arbitraažikohus?

Lk 15

Kaubapass aitab kaubad liikvele

(c) Yarruta | Dreamstime.com

Lk 24

Plaanitakse

muuta vanemapuhkuste

ja vanemahüvitiste süsteemi Lk 13

Koda kutsub osalema Finants- ja maksukoolitused

23. september Tõnis Jakobi Maksukool. Välismaal töötamise ja piiriüleste tehingute maksuprobleemid. (lk 32) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989 4. oktoober, 1. ja 29. november Finantskoolitus firma võtmeisikutele II (lk 38) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Meie seisukohad

8

Riik soovib keelata kilekottide tasuta jagamise

10

28. oktoober Tõnis Jakobi Maksukool. Seotud isikute vaheliste tehingute maksustamise eripära. (lk 32) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

13 Plaanitakse muuta vanemapuhkuste ja vanemahüvitiste süsteemi

Puust ja punaseks – mis ikkagi on arbitraažikohus?

1. detsember Tõnis Jakobi Maksukool. Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus. (lk 32) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

15

Sihtturud

25. oktoober Aafrika Foorum II

Välisministeeriumis (Islandi väljak 1, Tallinn) Info: Jana Silaškova ∙ jana@koda.ee ∙ 604 0083 4.–9. detsember Ettevõtjate kontaktreis Hiina Info: Liisi Kirschenberg ∙ liisi.kirschenberg@koda.ee ∙ 604 0093

Muud koolitused/seminarid

14. oktoober Ärihommikusöök Kristen Michaliga (lk 17) Ammende Villas (Mere pst 7, Pärnu) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Ettevõtjate üldhuvide kaitsmisel on meil mitmeid teemasid, mille osas peame tarvilikuks sõna võtta.

4

19. oktoober Kuidas tulla toime tööpingega? (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Eesti bränd – mida rohkem kasutajaid, seda suurem kasu

35

27. oktoober Kuidas müüa oma elutööd? (lk 37) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950 3. november Seminar „Kahjunõuded majandustegevuses“ (lk 39) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196 22. november Milliseid muudatusi toob uus riigihangete seadus kaasa pakkujale? (lk 39) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

26 Jagamismajandusest Euroopa Komisjoni vaates

33

1Office moderniseerib teenuseäri

Kaubapass aitab kaubad liikvele

24

j u h t k i r i

Uuel

ärihooajal uue hooga

N

agu on juhtunud mõnel varasemalgi korral, valitakse peatselt pärast ärihooaja algust Eestile uus president.

Usun, et senine hea ja konstruktiivne suhtlus Vabariigi Presidendi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel jätkub ka edaspidi. Meil on hea meel, et senised presidendid on olnud alati valmis toetama algatusi, mis ettevõtlikkust edendavad. Tänavu anname taas koos Swedbankiga välja noore ettevõtja preemiat, mille toetaja on olnud ka tänane Vabariigi President ning loodame, et tulevanegi president seda konkurssi toetab. Usun, et uus riigipea saab pigem varem kui hiljem valitud ning riigikogu saab pühenduda Eesti arengut edendavatele teemadele.

Ettevõtjate üldhuvide kaitsmisel on meil mitmeid teemasid, mille osas peame tarvilikuks sõna võtta.

Head kaubanduskoja liikmed! Kojal on oma tegevuses kaks peamist eesmärki – pakkuda oma liikmetele abi nende äritegevuse edendamisel ning aidata oma aktiivse tegevusega kaasa sellele, et ettevõtluskeskkond oleks soodne. Ka algaval ärihooajal oleme liikmetele

pakkumas mitmeid uusi teenuseid. Kindlasti pöörame jätkuvalt väga suurt tähelepanu õigusalaste teenuste kõrgele kvaliteedile ning teenustele, mis aitavad huvilistel leida koostööpartnereid.

Ettevõtjate üldhuvide kaitsmisel on meil samuti mitmeid teemasid, mille osas peame tarvilikuks sõna võtta. Tänane majanduskasvu number ei ole selgelt rahuldav, kuid samavõrd selge on seegi, et olukorda ei ole võimalik kardinaalselt muuta kuude, aga võib-olla isegi aasta-kahega. Kindlasti ei tule täna tegeleda kriisireageerimisega, sest läbimõtlematus on kiirustades kerge tekkima. Samas on aga näiteks vähemalt viimased 10 aastat olnud selge, et haigekassa eelarve ei ole seniste arengute juures jätkusuutlik. See ei saa tulla täna küll kellelegi uudisena. Hetkel on oluline leida pikaajaliselt toimivaid lahendusi ning riigi tasemel vaadata, et jooksvate kulude kasv sotsiaalsüsteemile ei sööks ära investeerimisvõimekust. See oleks selge karuteene kõikidele tulevastele põlvkondadele.

Haigekassast ja selle jätkusuutlikkusest rääkides pakun aruteluks välja kolm teemat. Esiteks haiglate arvu vähendamine ja haiglavõrgu korrastamine. Eestis on täna 55 haiglat. Aastal 2005 oli neid 54. Olgugi, et voodikohtade arv on selle aja jooksul veidi vähenenud, jääb jätkuvalt üles küsimus, kas see on optimaalne ja efektiivne ressursikasutus nii väikeses riigis, kus rahvaarv on jätkuvalt vähenemas.

Teiseks on vananeva rahvastiku ning kallineva raviteenuse taustal paratamatu, et

täielikule solidaarsusele ülesehitatud ravikindlustusmudelid ei tööta. On väga ebapopulaarne, kuid ilmselt möödapääsmatu, omaosaluse suurendamine vähemalt teatud raviteenustel.

Samuti tuleks kaaluda isikliku ravikonto süsteemi lauale tõstmist, mis võimaldaks isikul teatud osa enda kogutud ravikindlustuse vahenditest ise vabalt kasutada ning soovi korral isiklikule ravikontole ka juurdemakseid teha. Kindlasti on häid ja teostatavaid ettepanekuid veelgi.

Teemasid on veel ja veel. Kaubanduskoda on pidanud valitsusega möödunud aastal aktiivset dialoogi küsimuses, kuidas suurendada pensionifondide investeeringute mahtu Eestisse. Hoiame nendel arengutel pidevalt silma peal ning jälgime, milliseks praktika kujuneb.

Kvartaalses arvestuses on Eesti investeeringud hetkel juba suurenemas.

Ausama ja võrdselt kõiki maksumaksjaid kohtleva maksusüsteemi nimel peab töö jätkuma. Loodetavasti näeme veel tänavu kauaoodatud seadusemuudatust, mis muudaks käibe ja töötajate arvu andmed kvartali arvestuses avalikuks. Suurem läbipaistvus on täna vajalik.

Aus ja selge maksukeskkond on see, mille eest kaubanduskoda on alati seisnud ja seisab ka tulevikus.

Soovin kõikidele kaubanduskoja liikmetele edu ning õnnestumisi alanud ärihooajaks!

Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõne kaubanduskoja ärihooaja avamiselt 27. augustil 2016.

6

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

Avasime uue ärihooaja tuulise, kuid vahva perepäevaga K

aubanduskoda avas 27. augustil järjekordse ärihooaja Lennusadamas.

Igati sobivalt mereaastaga seotud, kas pole? Vaatamata suurele tuulele oli ilm ilus ja päikseline ning vahva päeva jooksul said kõik külalised uudistada Lennusadamas viikingite näitust, veeta aega Suurel Tõllul, nautida lühikest, kuid toredat meresõitu aurik Katharinaga, saada osa meeleolukast programmist.

Loomulikult oli kõigil huvilistel võimalus osa saada koostööpartnerite pakutud erinevatest tegevustest nii suurtele kui ka väikestele ettevõtlikele inimestele!

Täname: Estravel, Silberauto, A. Le Coq, Nordica, Kuusakoski, NUKU Teater, Balbiino, Tradehouse, Arco Vara, Pizza Kiosk, Tööinspektsioon, Dermoshop, Chaga Health, Olde Hansa, Stillabunt.

7

Fotod: Kristjan Järv

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

(c) Arsty | Dreamstime.com

Meie seisukohad

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

J

agame teiega kaubanduskoja olulisemaid seisukohti, mis püüavad ettevõtluskeskkonda paremaks ja ettevõtjasõbralikumaks kujundada.

Sel korral toome teieni arvamuse käibemaksusumma ja töötajate arvu avalikustamisest.

Rahandusministeerium andis teada, et saadab kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse eelnõu, milles on varasema versiooniga võrreldes võetud arvesse ka meie ettepanekuid. Parandatud eelnõu eesmärk on muuta ettevõtete tegevus läbipaistvamaks ning tagada aus konkurents.

Juba 2015. aastal tegime ministeeriumile ettepaneku avalikustada käibemaksukohustuslase poolt deklareeritud maksustava käibe suurus ning ettevõtte juures tööd tegevate isikute arv. Sellise teabe avaldamine annab suurema läbipaistvuse ning aitab tagada ausat konkurentsi. See tähendab, et ettepaneku elluviimisel on igal ettevõttel võimalik vaadata, kui suur on konkurendi käive, kui palju on konkurendil töötajaid ning kui suures ulatuses on makstud tööjõumakse.

Samuti annab deklareeritud maksustatava käibe summa avaldamine avalikkusele hea ettekujutuse, milline on ettevõtja poolt antav lisandväärtus ühiskonna arengusse panustamisel. Andmete avalikustamine ei too ettevõtjatele kaasa uusi kulusid ega kohustusi, sest need andmed on juba täna maksuametil olemas. Andmeid hakatakse avaldama kvartali kaupa maksu- ja tolliameti kodulehel.

Eelnõu varasemas versioonis valmistasid meile muret maksuhalduri vaatlusega seonduvad muudatused. Tänaseks on mitmed vaatlust puudutavad muudatused eelnõust välja jäetud. Samuti on rahandusministeerium võtnud arvesse meie ettepanekut, mille kohaselt tuleb maksuhalduril enne vaatlust isikule tutvustada tema õigusi ja kohustusi.

Lisaks on eelnõus täpsustatud maksuhalduri õigusi, mille alusel saab sideettevõtjatelt küsida vajalikke andmeid.

Meil on hea meel, et juba üle aasta tagasi tehtud ettepanekud on nüüd arvesse võetud ja jõudnud ka eelnõusse. Siiski jääb kojale arusaamatuks, miks eelnõu muutmine on võtnud põhjendamatult palju aega. Algselt pidi maksekorralduse seaduse muudatused jõustuma 2016. aasta 1. juulil, nüüd plaanitakse muudatused jõustada 2017. aasta algusest.

Ole kursis meie arvamustega ning loe hoolikalt e-Teatajat!

9

K AUBAN D US K O D A

Riik soovib keelata

kilekottide tasuta jagamise Marko Udras

(c) Stylephotographs | Dreamstime.com

Poliitikakujundamise ja Ăľigusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

K

eskkonnaministeeriumis on valminud pakendiseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse poodidel tarbijatele tasuta jagada väikseid kilekotte ning poodidele pannakse kohustus pidada arvestust selle üle, mitu väikest või suurt kilekotti on aasta jooksul müüdud või tasuta üle antud.

Väikeste kilekottide jagamise keeld

Eelnõu kohaselt ei või alates 2017. aasta 1. juulist eriti õhuke plastkandekott olla tarbijale kassas tasuta kättesaadav. Eriti õhukese plastkandekoti all peetakse silmas sangadega või sangadeta kilekotti, mis on õhem kui 15 mikronit. Sisuliselt on tegemist väikese kilekotiga, mida täna saab soovi korral iga kassalindi või puuviljaleti juurest tasuta võtta.

2018. aasta algusest plaanitakse väikeste kilekottide kasutamise reegleid veelgi rangemaks muuta.

Edaspidi ei lubata poodidel väikeseid kilekotte tarbijatele anda, isegi mitte raha eest. Siinkohal nähakse ette siiski üks erand. Nimelt on väikseid kilekotte lubatud poes jagada vaid juhul, kui see on vajalik toidu hügieeni eesmärgil või kui seda kasutatakse esmase pakendina lahtise toidukauba puhul. See tähendab, et tulevikus võib väiksesse kilekotti pakendada näiteks lahtist hakkliha või kartulisalatit, kuid banaane, kartulit, piimatooteid ega kodukeemiat ei ole enam lubatud väikesesse kilekotti panna.

Eelnõus on ka kirjas, et poed peavad nii väikeste kui ka suurte kilekottide asemel pakkuma tarbijatele kauba pakendamiseks alternatiivseid võimalusi, näiteks paber- või võrkkotte. Muude võimaluste pakkumine on hea, kuid igas olukorras ei pruugi väiksele kilekotile alternatiivi olla.

Näiteks, kui poest osta külmutatud tooteid, on võrk-, paber- ja ka riidest kotist vähe abi, et kaitsta muud kaupa külmutatud toidu sulamise eest.

Kilekottidele miinimumhind

Keskkonnaministeerium soovib piirata ka suuremate kilekottide kasutamist. Seetõttu kehtestatakse alates 2019. aasta algusest suurtele kilekottidele miinimumhind 0,3 eurot.

Eelnõus kasutatakse suure kilekoti asemel keerulisemat mõistet – õhuke plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit. Sisuliselt on tegemist aga kilekotiga, mida inimesed igapäevaselt kasutavad poest ostetud toidu koju viimiseks.

Kilekottidele oma aruanne

Lisaks kilekottide kasutamise piiramisele toovad pakendiseaduse muudatused ettevõtjatele kaasa ka täiendavat halduskoormust. Nimelt peavad poed alates 1. juulist 2017 pidama arvestust suurte ja väikeste kilekottide üle. Poed peavad pakendiregistrile esitama andmed selle kohta, kui palju kilekotte on tarbijatele müüdud või tasuta üle antud. See kohustus kehtib vaid poodide osas, mille pindala on suurem kui 100 m2.

Andmed tuleb esitada ühe juriidilise isiku, mitte iga müügikoha kohta eraldi.

Andmete kogumise ja esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist (2015/720), mille kohaselt peab Eesti iga aasta teada andma, kui palju tarbitakse meil aastas väikseid ja suuri kilekotte. Euroopa Liit on seadnud piirmäärad kilekottide tarbimise osas. 2019. aasta lõpuks ei tohi tarbimine ületada 90 ja 2025. aasta lõpuks 40 kilekotti inimese kohta aastas.

Koda on vastu pakendiseaduse muudatustele

Erinevate uuringute kohaselt kasutatakse täna Eestis ca 40 suurt kilekotti ühe inimese kohta aastas. Seega täidab Eesti juba praegu 2025. aastaks kehtestatud eesmärki ning seetõttu ei ole otsest vajadust kasutusele võtta ulatuslikke meetmeid kilekottide tarbimise vähendamiseks. Täiendavate piirangute vastu räägib ka asjaolu, et kilekotte ei ole massiliselt visatud Eesti metsadesse või veekogudesse ning kilekotid moodustavad Eesti pakendijäätmetest vaid 0,3%. Kilekottide kasutamise vähenemine võib hoopis suurendada pakendijäätmete kogust. Seda põhjusel, et kilekottide alternatiivid (nt paberkott) kaalub oluliselt rohkem kui kilekott. Seega oleme keskkonnaministeeriumile teada andnud, et oleme vastu nii

Plaanitavad muudatused

• Eelnõu kohaselt ei või alates 1. juulist 2017 tarbijatele kassas anda tasuta väikseid kilekotte.

• Alates 2018. aasta algusest ei tohi väikesed kilekotid olla poes tarbijale kättesaadavad, välja arvatud toidu hügieeni eesmärgil.

• Poed peavad eelnõu kohaselt pidama arvestust selle üle, mitu väikest ja suurt kilekotti on tarbijatele müüdud või tasuta antud. Need andmed tuleb iga aasta esitada pakendiregistrile.

• Suurematele kilekottidele soovitakse kehtestada miinimumhind 0,3 eurot.

miinimumhinna kehtestamisele kui ka väikeste kilekottide keelamisele.

Kilekottide tarbimise vähendamiseks võiks riik hoopis tõsta inimeste teadlikkust kilekottide negatiivsest mõjust keskkonnale.

Kilekottide kasutamise piirangud avaldavad kõige suuremat mõju toidupoodidele, sest sealt pärineb üle 90% Eestis tarbitavatest kilekottidest.

Samas tuleb arvestada, et muudatused puudutavad kõiki juriidilisi isikuid, kes müüvad või annavad tasuta kilekotte tarbijatele üle. Seega mõjutavad muudatused ka näiteks riide-, spordi-, tehnika-, raamatu- ja ehitusmaterjalide poode.

Pakendiseaduse muutmise eelnõu ning kaubanduskoja seisukohtadega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

11

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

ETTE V Õ TJA K Ü SIB

Mis on erisused tarbija ja ettevõtja poolt

pretensiooni esitamisel?

katre rugo

Jurist

V

aatamata sellele, et ettevõtte tarbeks asju soetades osalevad juriidilised isikud tehingutes tihti sisuliselt kui tarbijad, kel puuduvad näiteks nutitelefoni või kasvõi kohvimasinat ostes eriteadmised, on tarbijate ja ettevõtete õigused asja ostmisel erinevad. Millised on erisused tarbija ja ettevõtja poolt pretensiooni esitamisel, mida ettevõtja kui ostja peaks defektse asja soetamisel silmas pidama?

Kui eraisikust tarbija on ostnud kauba ning tavapärase kasutamise käigus ilmneb sellel puudus, on tarbijale kui nõrgemale lepingupoolele antud mõningad erilised õigused. Tarbijal on õigus esitada kauplejale pretensioon kahe aasta jooksul alates ostu tegemisest ning kui selgub, et tegu on tootmisveaga, siis toote defekt kas parandatakse või toode asendatakse. Lisaks eeldatakse tarbijalemüügi korral, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal.

Lähtekoht määramaks, kas tegemist on müügiga tarbijale või juriidilisele isikule, on ostudokument ning sellel märgitud ostja.

Kui kauba ostjaks on ettevõte, kuid kaupa kasutatakse isiklikuks tarbeks, siis sel juhul ei ole tegu tarbijalemüügiga ning ettevõtja

ei saa pretensiooni esitamisel tarbija kaitseks mõeldud õigustele tugineda. Kui leping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel, on võimalik nõudeid esitada üldistel alustel ning kolme aasta jooksul, kuid sellega ei kaasne tarbijale antavaid eeliseid. See tähendab, et esimese kuue kuu jooksul pärast ostu ei pea kauba müüja tõendama, et asi oli puuduseta, vaid see on ostja ülesandeks. Samuti ei saa müüjalt nõuda asja puuduste väljaselgitamiseks tehtavate kulutuste kandmist. Kui kauplejaga kokkulepet ei saavutata, ei saa juriidiline isik erinevalt eraisikutest pöörduda tarbijavaidluste komisjoni, vaid peab esitama kaebuse kohtusse.

Tootja poolt antav garantii annab kauba ostnutele täiendava kaitse toote puuduse korral, näiteks võib ostja garantii alusel saada pikema pretensiooni esitamise aja, võimaluse toode teatud aja jooksul kas ümber vahetada või tasuta parandada, võimaluse paranduse ajal kasutada asendustoodet jne. Juhul, kui sellised tingimused on tootja poolt garantiis antud, saavad neile tugineda nii tarbijad kui ettevõtjad.

(c) Nyul | Dreamstime.com

12

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

JURISTI TÖÖLAUALT

S

otsiaalministeerium soovib muuta kehtivat vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi. Tänases regulatsioonis nähakse vanematele ette seitse erinevat puhkust ja hüvitist. Erinevad on ka hüvitiste arvestamise alused. Selgema süsteemi ning peredele paindlikumate võimaluste loomiseks on ministeerium välja pakkunud oma nägemuse uue süsteemi terviklahendusest.

Pakutud lahenduse kohaselt jäetakse paljude erinevate puhkuste ja hüvitiste asemele sisuliselt kaks: vanemapuhkus ja vanemahüvitis ning lapsepuhkus ja lapsepuhkuse tasu. Ülejäänud kaotatakse või integreeritakse vanemapuhkuse skeemi. Ühtne vanemapuhkus ja vanemahüvitis lähtub suuresti lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise kehtivatest põhimõtetest.

Paindlikum vanemapuhkuse kasutamine

Kristina Jerjomina Jurist

Plaanitakse

muuta vanemapuhkuste

ja vanemahüvitiste süsteemi

Ministeeriumi nägemuse kohaselt on vanemapuhkuse kestus 18 kuud ja vanemad saavad seda kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Seejuures on vanemapuhkuse teatud osa mõeldud ainult emadele, teatud osa isadele ning suurem osa vanemapuhkusest on jagamiseks perele. Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab ema minema rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljemalt 30 päeva enne määratud sünnitamiskuupäeva, siis uue võimalusena pakutakse emale kohustuslik vanemapuhkuse aeg vaid kaks nädalat enne ja kaks nädalat pärast lapse sündi. Täna kehtiva kümnepäevase isapuhkuse asemele soovitakse isale võimaldada individuaalset puhkust 30 päeva. Jagamiseks ettenähtud vanemapuhkuse aega saavad vanemad ise paindlikult, oma äranägemise järgi jaotada ja otsustada, kes ja millal puhkust kasutab. Lapse kolmeaastaseks saamisel puhkuse ja vanemahüvitise saamise õigus lõpeb ja kasutamata jäänud õigus aegub.

Paindlikumad võimalused samaaegselt töötamiseks

Lahenduses nähakse ette paindlikumad võimalused vanemapuhkuse ajal töötamiseks ja hüvitise saamiseks.

Vanemad saavad valida, kuidas osalise tööajaga vanemapuhkust kasutada.

Seda saab teha kolmel viisil. Esiteks jääb vanemal alles võimalus vanemapuhkuse ajal osaliselt töötada ja mitte

13

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

Plaanitavad muudatused • Luuakse ühtne vanemapuhkus.

• Pikendatakse vanemapuhkusele minemise ja sellelt naasmise etteteatamistähtaega.

• Võimaldatakse lapsepuhkuse edasikandmist järgmisesse aastasse ning vanemad saavad seda kasutada ka samaaegselt.

pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi. Sellisel juhul makstakse vanemahüvitist täna kehtivate põhimõtete kohaselt. Teine võimalus on, et vanem saab puhkuse ajal osaliselt töötada ning selle võrra pikendada osalise vanemahüvitise saamise õigust. Näiteks, kui vanemapuhkusel olev vanem läheb poole kohaga tööle ja teine vanem ei kasuta üldse vanemapuhkust, on vanemal õigus saada vanemahüvitist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Sellisel juhul väheneb vanemahüvitis proportsionaalselt töökoormusele ehk 50% võrra. Lisaks lubatakse vanematel korraga vanemapuhkusel olla ja samal ajal töötada osalise koormusega. Sellisel juhul vähendatakse vanemahüvitist proportsionaalselt töökoormusele.

Lapsepuhkuse päevade liitmine Sotsiaalministeeriumi nägemuse kohaselt võiks luua paindlikuma süsteemi ka lapsepuhkuste kasutamise jaoks. Lapse kohta võiks ette näha teatud arv tasustatud ja tasustamata lapsepuhkuse päevi kuni lapse teatud vanuseni. Seejuures oleks vanemate vaba valik, kuidas nad seda puhkust kasutavad – kas ühes osas või osade kaupa, kas ühe vanema poolt, vanemate vahel jagatuna või samaaegselt.

Hetkel aeguvad lapsepuhkused mitteväljavõtmisel iga aasta ja vanematel puudub võimalus puhkusi järgmisse aastasse edasi kanda. Uus lahendus annaks vanematele lapsepuhkuste kasutamisel paindlikumad võimalused ja võimaldaks võtta pikema puhkuse välja näiteks lapse esimesse klassi minemisel.

Lapsendamispuhkuse ja hüvitise ühtlustamine

Lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitisega plaanitakse ühtlustada lapsendamispuhkuse ja lapsendamishüvitise põhimõtteid. Lapsendajatele võimaldatakse kasutada puhkust osade kaupa (nt 70 päeva puhkust kuue kuu jooksul) ning teatud perioodi jooksul tagatakse puhkuseõiguses mõlemale lapsendajale, et võimaldada neil puhkust paindlikult kasutada ja lapsega koos kodus olla. Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise skeemi laiendatakse hooldusperedele ja vanema kui 9-aastase lapse lapsendajatele.

Etteteatamistähtaegade muutmine

Sotsiaalministeerium plaanib muuta vanemapuhkusele minemise ja sellelt naasmise etteteatamistähtaegasid selliselt, et pikema puhkuse (vanemapuhkus) puhul oleks etteteatamistähtaeg senisest pikem (näiteks üks kuu), lühema puhkuse puhul paindlikum ja eelkõige kokkuleppeline. Praegu saavad vanemad vanemapuhkusele jääjat jooksvalt vahetada ja peavad sellest tööandjale teada andma vähemalt 14 päeva varem. Etteteatamistähtaja pikendamine peaks võimaldama tööandjal töökorraldust veidi rohkem ette planeerida.

Erinevate puhkuseskeemide sidumine ning hüvitiste liitmine ja nende arvestuspõhimõtete ühtlustamine peaksid lihtsustama regulatsioonist arusaamist ning ühtlasi peaksid teatud muudatused vähendama ka ettevõtjate halduskoormust. Näiteks isapuhkuse integreerimisega lapsehoolduspuhkuse skeemi, kaob tööandjal vajadus isapuhkuse ja selle tasu arvestamiseks, maksmiseks ja andmete esitamiseks sotsiaalkindlustusametile. Eeldatakse, et väheneb ka emade tööturult eemalolek, mis omakorda peaks ära hoidma tööandja vajadust leida puhkusel olijale asendaja.

Praeguseks on sotsiaalministeerium koostanud vaid vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi analüüsi, milles hindas kehtiva regulatsiooni kitsaskohti ja vastavust tänapäevasele töökorraldusele ning tõi välja erinevaid lahendusi olukorra parandamiseks. Seega on ministeeriumi pakutud muudatused alles idee tasandil ning neid saab veel muuta või ära jätta.

(c) Bonniemarie | Dreamstime.com

14

Puust ja punaseks – mis ikkagi on

arbitraažikohus?

Epp Joala Kommunikatsioonijuht

A

rbitraažikohus tegutseb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) juures juba 25 aastat. Sellegipoolest ei ole paljud sellest kuulnudki või ei ole päris täpselt mõistnud, mis asjaga tegemist on. Nime järgi võib teadmatu arvata, et tegu on kõrgetasemelise otsustusüksusega, millele tavainimesel ligipääs puudub. Mis arbitraažikohus aga tegelikult on ja milles selle tegevus seisneb, uurisin arbitraažikohtu sekretärilt Debbie-Triin Napitsalt.

16

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

Oled arbitraažikohtu asjadega tegelenud juba aastaid. Kuidas sa seletaksid oma lapsele, mis on arbitraažikohus?

Tõepoolest, 1. septembril saab mul 13 aastat arbitraažikohtus. Enne seda töötasin Harju maakohtus ning tegelesin samuti kohtumenetlustega.

Arbitraažikohus on nagu kohus ikka, ainult palju vähem toimetamist ja kordades vähem paragrahve. EKTK arbitraažikohus on alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab kõikvõimalikke eraõigussuhetest tulenevaid vaidlusi.

Sinna alla kuuluvad ka väliskaubandus- ja rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevad vaidlused.

Arbitraažimenetluse kohta kasutatakse üht inglisekeelset väljendit, mis minu arvates võtab arbitraaži olemuse päris hästi kokku – tailor made, sest just seda arbitraažimenetlus ongi.

Nimelt ei lahenda siin vaidlust arvuti poolt määratud kohtunik, vaid pooled saavad ise valida, kes on need arbiterid (sisuliselt sama, mis kohtunik), kes nende vaidlust lahendama asuvad või teeb seda arbitraažikohtu nõukogu.

Arbiteriks saab olla ka konkreetse valdkonna spetsialist.

Kes on peamised arbitraažikohtu teenuse kasutajad?

Meie juures lahendavad oma vaidlusi nii väikesed kui suured ettevõtted, kuid ka eraisikud. Väga palju on vaidlusi, kus üks pooltest on pärit väljastpoolt Eestit.

Mis sa arvad, miks on nad just vahekohtu kasuks otsustanud?

Arbitraažikohtu peamised eelised seisnevad menetluse paindlikkuses, kiiruses, konfidentsiaalsuses ja efektiivsuses.

Soovitan juba lepingut sõlmides mõelda võimalusele, et mingil hetkel võib tekkida lepingupooltel probleem, mida isekeskis enam lahendada ei suudeta ning mille lahendamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Eriti välismaa partneriga lepingut sõlmides tuleb juba eos arvestada, et siseriiklik kohtumenetlus võib riigiti olla väga erinev.

Arbitraažimenetlus on aga riigiti sarnane, kuna selle reeglite väljatöötamisel on lähtutud rahvusvahelistest standarditest. Samuti on pooltel vabadus valida menetluse keel. Mõelge, kui palju aega võib kuluda ja maksta lepingute, kirjavahetuse jm kohtule

esitavate dokumentide tõlkimine!

Lisaks eelnevale võiks arvestada, et kui tsiviilkohus peab oma menetlustes lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku 758 paragrahvist, siis arbitraažikohtus tuleb järgida vaid 40 paragrahvi. Juba see tõestab fakti, et kiirus ja veelkord kiirus on arbitraažimenetluse üks märksõnadest.

Milline on lepingusse märgitav korrektne arbitraažiklausel?

Koja kodulehel on olemas ka näidisklauslid. Need hõlmavad kõiki nüansse maksimaalselt. Siiski ei ole vaja üle reguleerimist, piisab, kui lepingus on selgelt kirjas, et vaidlused lahendatakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtus. Kuna Eestis tegutseb ka teisi vahekohtuid, siis kohtu nime korrektselt kirja saamine aitab vältida võimalike jurisdiktsiooni üle käivaid vaidlusi. Ülejäänud asjad (kohtukoosseis, menetluse keel vms) saab paika panna siis, kui tekib reaalne vajadus kohtu poole pöördumiseks.

Kui sul endal oleks olukord, kus peaksid valima, kas lahendada vaidlus tavakohtus või arbitraažikohtus, siis kumma sa valiksid? Miks?

Kui sõlmitava lepingu hind ületab 6500 eurot, lisaksin lepingusse kindlasti arbitraažiklausli ja lahendaksin tekkivad vaidlused arbitraažikohtus. Seda ka juhul, kui valida tuleks mujal maailmas asuv arbitraažikohus.

Miks? Sellepärast, et tunneksin ennast palju kindlamalt situatsioonis, kus tean, milliseid nõudeid ja väljakutseid menetlus võib esitada, olenemata, kas arbitraažimenetlus viiakse läbi EKTK arbitraažikohtu või mõne muu arbitraažikohtu poolt. Protsess on sõbralikum, paindlikum ja kiirem.

Palun kirjelda lühidalt tüüpilist vaidluse lahendamise protsessi arbitraažikohtus?

Kui alustada päris algusest, siis algab kõik hagiavalduse esitamisega kohtule.

Nagu igas korralikus kohtus. Peale avalduse laekumist võtab arbitraažikohtu nõukogu hagiasja menetlusse ning määrab arbitraažimaksu, mille palume tasuda võrdsetes osades (lugesid õigesti, arbitraažikohtus tehakse nii hagejale kui kostjale ettepanek tasuda maks võrdsetes osades).

Kui kõik vajalikud dokumendid on

esitatud, täidetud ja edastatud ning arbiterid valitud, kinnitab arbitraažikohtu nõukogu vaidlust lahendava kohtukoosseisu ning asja materjalid antakse arbiteridele üle vaidluse sisuliseks lahendamiseks.

Alles siis algab põnev ja sisuline osa. Määratakse tähtajad dokumentide seisukohtade, vastuste esitamiseks ning paika pannakse istungi aeg (seda juhul, kui pooled ei ole avaldanud soovi asja lahendamiseks kirjalikus menetluses).

Ja nii ta läheb kuni võiduka lõpuni.

Enamasti peetakse vaid üks istung, harva ka mitu. Peale viimast istungit on arbiteridel 30 päeva aega otsuse kirjutamiseks. Ja kõik see peab mahtuma kuue kuu sisse! Põnev, kas pole?

Milliseid vahekohtuid veel Eestis on? Mis vahe on neil kaubanduskoja juures tegutseva arbitraažikohtuga?

Alaliselt tegutseb Eestis veel näiteks Notarite Koja vahekohus, Tallinna Vahekohus, Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohus, kuid viimasel ajal on tekkinud päris palju väiksemaid vahekohtuid, näiteks kiirlaenuandjate juures tegutsevad juba nii mõnedki aastad vahekohtud.

Suurim erinevus arbitraažikohtu ja teiste vahekohtute vahel on see, et neile on määratud rahaline piir, millest suuremaid nõudeid antud vahekohus ei menetle. Seega, olenemata asjaolust, et lepingus sisaldub korrektne vahekohtu klausel, tuleb määratud piiri ületanud nõuete korral pöörduda siiski tavakohtusse.

Hiljuti teatas justiitsministeerium, et tulevikus peab tavakohus vahekohtute tehtud otsuseid hakkama täidetavaks tunnistama. Kas selline ettepanek on mõistlik?

Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline lahendus kindlasti mõistlik, kuna see ei lahendaks tänaseid reaalseid probleeme. Pigem kahjustaks selline kavatsus oluliselt tegutsevate vahekohtute olukorda, pikendab oluliselt menetluse kestvust ning kasvatab paratamatult riigi kulusid. Ka kaubanduskoja juhatus peab äärmiselt oluliseks, et vahekohtute süsteem oleks efektiivne, kiire ning õiguskindel, sest need on peamised ootused, mida ettevõtjad vahekohtule esitavad.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

17

Millise ettepaneku tegi kaubanduskoda olukorra lahendamiseks?

Tegime ettepaneku kehtestada otsuste täidetavaks tunnistamise nõue vaid vaidlustes, kus üheks osapooleks on tarbija kui nõrgem osapool. Samal ajal vaidlustes, kus poolteks on juriidilised isikud või füüsilised isikud, kes on teinud tehingu seonduvalt iseseisva majandus- või kutsetegevuse korraldamisega kui äris võrdsete poolte vahel, säiliks praegune regulatsioon.

Teatavasti on vahekohtute läbipaistvuse ning õiglase menetluse ja otsuste probleem tõusetunud eelkõige just tarbijavaidluste puhul, kuid mitte juriidiliste isikute vaheliste vaidluste korral. Seega äriühingud, kes on otsustanud vahekohtus vaidluse lahendada, võiksid saada seda teha siiski nii kiiresti kui võimalik ja ilma nõudeta, mis lisab kindlasti oluliselt nii aja- kui rahakulu (üldjuhul tuleb kohtumenetlustes kasutada advokaate).

Tagamaks aga alaliste vahekohtute usaldusväärsust ja läbipaistvust, pakkusime ühe lahendusena, et justiitsministeeriumi veebilehel avaldatakse alaliselt tegutsevate vahekohtute nimekiri. Sellele oleks lisatud lisainformatsioon konkreetse vahekohtu, selle menetluse ja muu kohta, mis võiks vahekohtu tegevuse läbipaistvuse mõttes oluline olla.

Alternatiivina peame võimalikuks ka varianti, kus alalise vahekohtu pidaja allutatakse teavitamiskohustusele ning oluline informatsioon tema tegevuse ja läbipaistvuse hindamiseks avaldatakse majandustegevuse registris.

Kaubanduskoda on veendunud, et kumbki lahendus ei suurenda põhjendamatult institutsioonide halduskoormust, kes soovivad pidada alaliselt tegutsevat vahekohut. Samas oleks mõlemal juhul täidetud nõuded, mis annaksid kohtutäituritele võimaluse veenduda, kas sundtäitmisele esitatud otsus on tehtud alalise vahekohtu poolt või mitte.

Ärihommikusöök Kristen Michaliga Aeg: 14. oktoober 2016 kell 9.45–11.45 Koht: Ammende Villa (Mere pst 7, Pärnu)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus korraldab ärihommikusöögi.

Pärnumaa ettevõtlusnädala raames kohtub ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega majandus- ja taristuminister KRISTEN MICHAL. Jututeemaks on Eesti majanduse ja taristu arengu võtmeküsimused, sh Pärnu lennujaama, Rail Baltica ja VIA Baltica tulevik. Ärihommikusöögil osalemise hind on 25 eurot, lisandub käibemaks.

Kaubanduskoja liikmetele tasuta.

Info ja registreerimine: Kati Krass Kaubanduskoja Pärnu esindus +372 443 0989 kati@koda.ee

wikicommons

Vahekohtu menetluse valimine peab pooltele olema teadlik ja vabatahtlik nii, nagu see ka täna on. Sellisel juhul peab lepingu pooltel olema võimalus eeldada sedagi, et otsus, mis vahekohtus tehakse, on täidetav ilma täiendavate menetlusteta, sh riikliku kohtu tunnustamiseta. Meeles tuleks pidada sedagi, et täna on vahekohtute tehtud otsuseid võimalik tavakohtus tühistada, kui pooled leiavad, et vahekohtumenetlus on olnud õiguspäratu. 25 tegutsemisaasta jooksul pole ühtegi EKTK arbitraažikohtu otsust ringkonnakohtus tühistatud.

Messid Saksamaal glasstec

Rahvusvaheline klaasitööstuse mess

Düsseldorf

20.–23.09.2016

InnoTrans

Rahvusvaheline rööbastranspordi- ja liiklustehnikamess

Berliin

20.–25.09.2016

IAA

Rahvusvaheline veoautode ja eriotstarbeliste sõidukite mess

Hannover

22.–29.09.2016

WindEnergy Hamburg

Rahvusvaheline tuuleenergiaalane mess

Hamburg

27.–30.09.2016

EXPO Real

Ärikinnisvara ja investeeringud

München

04.–06.10.2016

K

Rahvusvaheline plastitööstuse mess

Düsseldorf

19.–26.10.2016

EuroBlech

Rahvusvaheline lehtmetalli töötlemise mess

Hannover

25.–29.10.2016

ORGATEC

Büroode planeerimise, sisustamise ja halduse mess

Köln

25.–29.10.2016

hanseboot

Rahvusvaheline paadimess Hamburgis

Hamburg

29.10.–06.11.2016

Electronica

Elektroonikaelemendid ja komponendid

München

08.–11.11.2016

MEDICA

Rahvusvaheline meditsiinimess ja kongress

Düsseldorf

14.–17.11.2016

Bazaar Berlin

Käsitöö, kingituste ja loodustoodete müügimess

Berliin

16.–20.11.2016

BOOT & FUN

Rahvusvaheline mere-, veespordi- ja paadimess

Berliin

24.–27.11.2016

BAU

Arhitektuur, ehitusmaterjalid ja -süsteemid

München

16.–21.01.2017

imm cologne

Rahvusvaheline sisustuse ja mööbli mess

Köln

16.–22.01.2017

LivingKitchen®

Rahvusvaheline köögimööbli ja köögisisustuse mess

Köln

16.–22.01.2017

Spielwarenmesse

Rahvusvaheline maailma suurim mänguasjamess

Nürnberg

01.–06.02.2017

Messid Berliinis Kontakt: Maarian Toom tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Kontakt: Mari-Liis Karjane tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Kerttu Taidre tel: 6276 947 e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

Head kogemused töökeskkonna parandamisel on oodatud Tööinspektsiooni ja EU-OSHA parimate praktikate konkursile Hea Tööandja, kas sina oled juba oma parima praktika sel aastal Tööinspektsiooni praktikate või EU-OSHA (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri) heade tavade konkursile esitanud? Kui ei, siis on viimane aeg seda teha ning aasta lõpuks võid olla eeskujuks nii Eesti kui Euroopa tööandjatele. Mõlema konkursi eesmärgiks on koguda häid näiteid Eesti ettevõtetelt, kus töötajate heaolusse ja ohutusse on panustatud enam, kui seaduses on nõutud.

Seega, kui sinu töökohal on uuenduslik, vajalik, sihtgrupile suunatud ja teistele töökohtadele ülekantav lahendus või idee, siis jaga seda ka teistele ning esita see näide konkursile. Parimad näited saavad tunnustatud ja premeeritud.

Iga Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) kampaania ajal korraldatakse tervislike töökohtade hea tava auhinna konkurss, et tunnustada tööohutuse ja -tervishoiu märkimisväärset ning uuenduslikku edendamist. 2016.–2017. aasta auhindadega tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes on näidanud suurt pühendumust ja rakendanud töötajaid kaasavaid meetmeid vanusepõhiseks juhtimiseks. Eesmärgiks on koguda häid tavasid teemadel, mis hõlmavad jätkusuutlikku töötamist, tervena vananemist tööelu algusest alates ning ennetamist kogu tööea jooksul. Lisaks peab hea tava olema kooskõlas Eesti õigusaktidega ning soovitavalt ületama miinimumnõudeid.

Välja valitakse üks näide alla 100 ja teine üle 100 töötajaga ettevõtete seast ning need saadetakse üleeuroopalisele võistlusele konkureerima teiste riikide heade tavadega.

Konkursil ära märgitud või tunnustatud näiteid propageeritakse ka teistes liikmesriikides ning nende ausse tõstmisel teeb palju tööd ära ka agentuur ise. Varasematel aastatel on konkursil kandideerinud ka üksikud Eesti ettevõtted, kuid kahjuks ei

ole ükski neist saanud seni veel tunnustatud. Seda enam ootame sel aastal kandideerima Eesti ettevõtteid, et saaksime üheskoos näidata Euroopale, et ka meil on innovatiivseid ja tublisid ettevõtteid, kes on eeskujuks väga paljudele.

Rohkem infot konkursi kohta leiad tooelu.ee lehelt. Näidete esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2016.

Teiseks kutsume ettevõtteid osalema Tööinspektsiooni parimate praktikate konkursil, mida korraldatakse juba aastast 2009 ja mille raames on kokku kogutud üle 260 praktika üle Eesti.

Parimad praktikad kujutavad endast näiteid, kus ettevõttes panustatakse töötajate heaolusse ja ohutusse enam, kui seadusandlus selleks kohustab. Kümnesse kategooriasse jaotatud praktikad käsitlevad erinevaid töökeskkonna aspekte, millest mõnda saaks rakendada peaaegu igas asutuses, teised aga on suunatud kitsale grupile. Kogumisel on lähtutud põhimõttest, et iga idee võib olla kellelegi kasulik – esmapilgul lihtne ja igapäevane asi võib mõne tööandja jaoks osutuda inspiratsiooniallikaks ning lõppkokkuvõttes parandada paljude töötajate töötingimusi või hoida ära nii mõnegi õnnetuse.

Tööinspektsioon ootab edulugusid kõikidelt nii era- kui avaliku sektoris organisatsioonidelt, kes oma kogemust jagada soovivad, hiljemalt 30. septembriks 2016.

Rohkem infot esitamise ja varasematel aastatel kogutud näidete kohta leiad siit http://ti.ee/est/meedia-truekised-statistika/ toeoekeskkonna-parimad-praktikad/milline-on-parim-praktika/ Seega, hea tööandja, saada oma head näited ja lahendused Tööinspektsioonile ning aasta lõpuks võib see olla eeskujuks nii Eesti kui Euroopa tööandjatele.

Kristel Plangi Teabeosakonna juhataja, Tööinspektsioon

riigihanketeated Tarbekaubad

Rootsis hangitakse mähkmeid, raamlepingu maht ca 0,5 miljonit eurot aastas.

Tähtaeg 24.10.2016. Kood 165 Rootsis hangitakse ürituste korraldamisega seotud teenuseid.

Tähtaeg 28.09.2016. Kood 166 Lätis hangitakse saapaid.

Tähtaeg 27.10.2016. Kood 167 Eestis hangitakse ühekordse kasutusega hügieenitooteid.

Tähtaeg 12.10.2016. Kood 168 Eestis hangitakse majapidamistarbeid koos kohaletoimetamisega.

Tähtaeg 14.10.2016. Kood 169 Rootsis hangitakse jäätme- ja prügikotte.

Tähtaeg 10.10.2016. Kood 170 Eestis hangitakse niiskuskindlaid transpordikaste.

Tähtaeg 22.09.2016. Kood 171

IKT ja arendusteenused

Eestis hangitakse IT-komponente ja tarvikuid.

Tähtaeg 22.09.2016. Kood 172 Eestis hangitakse uurimis- ja arendustöid (teekatte roopasügavuse ja mõõtmisandmete analüüsi).

Tähtaeg 03.10.2016. Kood 173 Eestis hangitakse valdkonnapõhise registri tarkvaraarendus- ja hooldustöid.

Tähtaeg 19.09.2016. Kood 174 Rootsis hangitakse tingimisi karistatud vangide jälgimisteenuseid ja grafiti eemaldamise teenuseid.

Tähtaeg 10.10.2016. Kood 175

võta ühendust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

enterprise-europe.ee Sinu ettevõtlustugi Euroopas

riigihanketeated Muud teenused ja tarned

Eestis hangitakse haiglahoone projekteerimine ja ehitamine.

Tähtaeg 05.10.2016. Kood 176 Eestis hangitakse köögivilju (värske kapsas, hapukapsas, porgand, punapeet, söögikaalikas, tomat, värske kurk, õun, mugulsibul ja küüslauk).

Tähtaeg 22.09.2016. Kood 177 Rootsis hangitakse traali tursapüügivahendeid.

Tähtaeg 10.10.2016. Kood 178 Eestis hangitakse erinevaid trükiteenuseid (raamatud, trükised, ajakirjad).

Tähtaeg 03.10.2016. Kood 179 Eestis hangitakse büroomööblit ja seonduvat paigaldust.

Tähtaeg 03.10.2016. Kood 180 Eestis hangitakse maagaasi mõõteseadmeid.

Tähtaeg 30.09.2016. Kood 181 Eestis hangitakse luumurru ja luukirurgia implantaate.

Tähtaeg 29.09.2016. Kood 182 Eestis hangitakse pagariahjude suitsugaaside ja auru soojustagastuslahendust.

Tähtaeg 24.10.2016. Kood 183 Eestis hangitakse lammaste kogumisaedikute komplekti.

Tähtaeg 21.09.2016. Kood 184 Eestis hangitakse raamatukogu hoonesse mööblit.

Tähtaeg 03.10.2016. Kood 185 Eestis hangitakse reisikorraldusteenuseid.

Tähtaeg 10.10.2016. Kood 186

Sügisel kutsub Tööinspektsioon osalema ka infohommikutel ja ümarlaudadel üle Eesti Edu läbi töökeskkonna juhtimise

Infohommikute „Edu läbi töökeskkonna juhtimise“ eesmärk on anda väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhtidele ja töökeskkonnaspetsialistidele teoreetilisi teadmisi ja praktilisi soovitusi töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi loomiseks või parendamiseks, sisekontrolli tõhustamiseks. Lisaks saab infohommikutelt nõu töökeskkonnaalase tegevuse erisustest vähenenud töövõimega töötajate puhul.

Öötöö

Öötöö temaatikale pühendatud ümarlaudadel tahab Tööinspektsioon juhtida tööandjate, töökeskkonnaspetsialistide ja -volinike tähelepanu öötööga seotud terviseohtudele. Ümarlaual tutvustatakse Tööinspektsiooni poolt läbi viidud sihtkontrolli selles valdkonnas ja öösel töötamise juriidilisi aspekte. Töötaja terviseohtudest nii füüsilise kui vaimse tervise seisukohast räägivad Eesti Unemeditsiini Seltsi esindajad.

Kutsehaigus ja tööandjapoolne uurimine Kutsehaigestumise teatis on kahtlemata ebameeldiv kiri tööandja

võta ühendust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

postkastis, kuid tähelepanuta seda jätta ei saa. Tööandja peab läbi viima ettevõttesisese uurimise juhtumi asjaolude selgitamiseks. Uurimise tulemusena peab koostama kutsehaigestumise raporti. Tööinspektsiooni aastatepikkune kogemus kutsehaigestumise uurimisel on näidanud, et enamik tööandjaid jääb hätta kutsehaiguse uurimises läbiviimise ja tulemuste vormistamisega. Siinkohal soovibki Tööinspektsioon tööandjatele appi tulla ning anda juhiseid, millele keskenduda uurimise läbiviimisel ning kuidas õigesti täita kutsehaigestumise raportit.

Tööst põhjustatud haigus – üks samm kutsehaiguseni

Mis on tööst põhjustatud haigus? Miks neid diagnoositakse? Mis tavaliselt järgneb tööst põhjustatud haigestumise diagnoosimisele? Nendele küsimustele annavad sellel ümarlaual vastuse Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektorid.

Mida tasub teada töösuhetest?

Töösuhetealaste infohommikute „Mida tasub teada töösuhetest?“ eesmärk on töötajate ja tööandjate teavitamine põhilistest asjadest, mida töösuhtes peab teadma.

Lisainfot koolituste kohta leiad Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee/est/meedia-truekised-statistika/teavitustegevus/infohommikud ja ka Tööelu portaalis tooelu.ee/et/syndmused.

enterprise-europe.ee

wikicommons

Kontaktkohtumised Inglismaa ettevõtetega Lätis

Euroopa ökoinnovatsiooni ja ringlusmajanduse foorum, ettevõtete kontaktkohtumised Tallinnas

18.–20. oktoober 2016 Riias Lätis Inglismaa ettevõtted ootavad Eesti ja Läti ettevõtteid osalema kontaktkohtumiste üritusel, et arutada potentsiaalseid koostöövõimalusi. Üritus toimub Riias Lätis (aadressil Pērses iela 2, Rīga, LV-1442).

Külastavate Inglismaa ettevõtete huvid ja pädevusvaldkonnad on järgmised: • www.jp-ias.co.uk – lennujaama turvalisuse koolitused (soovitakse leida kohalikke partnereid); • www.gupta-training.co.uk – standardite rahvusvahelised sertifikaadid (soovitakse leida agente või kohalikke esindajaid); • www.table-art.co.uk – ürituste dekoratsioonide disainer (soovitakse leida edasimüüjaid või kohalikke esindajaid); • www.mgc-lighting.com – tervisehoid, meditsiiniseadmed, UVC tooted vee ja õhu puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (soovitakse leida edasimüüjad või agenti Baltikumis ja Venemaal); • www.directvacuums.co.uk – elektroonikaseadmed (soovitakse leida edasimüüjat või agenti Baltikumis ja Venemaal); • www.8arc.com – küberturvalisus, digitaalne IPR (soovitakse leida enda kaitsmisest huvitatud ettevõtteid); • www.te-export.com – haridus, koolitused ja jõudlustestid (otsivad koostööd ettevõtetega, kes soovivad laienda Suurbritanniasse või Prantsusmaale); • beta.companieshouse.gov.uk/company/10255091 – elektroonikaseadmete tootja (tolmuimejad) (otsib edasimüüjaid või agente Baltikumist, Venemaalt); • www.bkremea.com – raamatupidamisfirmade assotsatsioon (otsib uusi partnereid (raamatupidamine, audiitorid ja konsultatsiooniettevõtted) eksklusiivseks partnerluseks EEs, LVs, LTs); • www.helmets.co.uk – kaitsekiivrite tootja (tööstustele, kiirreageerijatele, pilootidele jt) (otsib koostööd turvavarustuse edasimüüjate ja turvavarustuse tootjate, sh kiivrite, patareide jt detailide tarnijatega).

Tähtaeg registreerimiseks 02.10.2016.

Lisainfot leiab kaubanduskoja kodulehelt (ettevõtete brošüür) ja korraldajalt d.esposito@eeneast.org.uk

enterprise-europe.ee

26.–28. oktoobril 2016 korraldab keskkonnaministeerium koostöös Euroopa Komisjoniga Mustpeade majas rahvusvahelise Euroopa Ökoinnovatsiooni foorumi, kontaktkohtumiste ürituse (B2B) ja Lennusadamas Euroopa keskkonnasõbraliku ettevõtte auhinnagala. Ürituse eesmärk on tutvustada Eesti innovaatilisi ja keskkonnahoidlikke projekte. Rõhuasetus on uudsetel ökoinnovatsiooni ja ringlusmajanduse lahendustel ja ettevõtetel. Terve üritus keskendub väikese-keskmise suurusega ettevõtete ja start-upide finantseerimisega seotud lahenduste tutvustamisele, n.-ö. ideest teostuseni. Toimub Garage48-laadne põnev sektsioon.

Osalema on oodatud ettevõtted, kes otsivad uusi lahendusi, mida oma ettevõtetes juurutada, uusi tehnoloogiad ja uuenduste pakkujaid, samuti uutest põnevatest projektidest huvitatud investoreid ja teisi huvilisi.

Foorum toimub inglise keeles sünkroontõlke võimalusega.

Osavõtt on tasuta eelregistreerimisel aadressil: www.ecoapforum2016.eu Lisainfo aadressilt: ec.europa.eu/environment/ecoinnovation2016/1st_forum/index_en.html

koostööpakkumised Rootsi ettevõte otsib lainepapist pitsakarpide tootjat. Karbid peavad olema vastava kujunduse ja printimislahendusega.

Kood: BRSE20160830001 Suurbritannia alkohoolsete jookide ekspordi ja impordiga tegelev ettevõte otsib kingituste ja meenete tootmisega tegelevat ettevõtet, et töötada välja nišši oma uuele kaubamärgile firmakingituste ja meenete valdkonnas.

Kood: BRUK20160824001 Venemaa autovaruosade tootmisele spetsialiseerunud ettevõte otsib autovaruosade tootjat auto elektriseadmete/komponentide tootmiseks (nt auto luku ja peeglite reguleerimise seadmed).

Kood:BRRU20160819001 Suurbritannia alustav moega tegelev ettevõte otsib tekstiiliga tegelevat ettevõtet moodsa ja sportliku mütsi tootmiseks.

Kood: BRUK20160723001 Venemaa piima ja piimatoodete tootja otsib klaastaara tootjat.

Kood: BRRU20160816001 Austria ettevõte on disaininud uuenduslikud papist joogiklaaside katted ning otsib paberitööstuse sektorist ettevõtet nende tootmiseks.

Kood: BRAT20160823001 Rootsi kodu ja restoranidele suunatud disaintoodete hulgimüügiga tegelev ettevõte otsib müügiagenti Baltikumist.

Kood: BOSE20160822002 Venemaa autoosade turustamisega tegelev ettevõte otsib autorehvide ja -akude tootjaid.

Kood: BRRU20160816003 Ungari kodumasinate tootja (nt külmikud, pesumasinad ja nõudepesumasinad) otsib koostööpartnereid tootmislepingu alusel Balti riikidest (soovitatavalt kodumasinate tootjat või ettevõtet, kellel on kogemus auto- või meditsiiniseadmete metallist ja/ või plastikust tootmise osas).

Kood: BRHU20160728001

võta ühendust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

Baltic Fashion & Textile Vilnius 2016: moemess ja kontaktkohtumised

koostööpakkumised Belgia käsitööšokolaadi ja -jäätise tootja otsib maiustuste või kondiitritoodete tootjat, kes oleks valmis tootma Belgia ettevõtte nime alt toodangut sihtturule.

Kood: BRBE20160706002

Dronetech World Meeting 2016: droonide ja mehitamata tehnoloogiate mess ja B2B

Hiina gaseeritud vee teadusuuringute, tootmise ja müügiga tegelev ettevõte otsib kergete klaaspudelite tootjat Euroopast.

Kood: BRCN20160720001

Suurbritannia ettevõte töötas välja uuendusliku ja odava põrandasoojustustehnoloogia spetsiaalselt puitpõrandatele ning otsib soojustusisalotsiooni materjali tootjat Euroopast, kes valmistaks toodangut tootmislepingu alusel.

Kood: BRUK20160808001 Saksamaa tootja, kes valmistab kanepist, džuudi kiust ja savist ökoloogilisi soojustusmaterjale, otsib edasimüüjat ehitussektorist.

Kood: BODE20160818001 Prantsusmaa päikesekaitsetoodete tootmisele spetsialiseerunud ettevõte (nt päikesekreemid, vananemisvastased päikesekreemid, päikeseprillid) otsib edasimüüjaid.

Kood: BOFR20160707002 Hollandi jalatsitootja otsib puidust jalatsitaldade, kontsade ja jalatsite sisetaldade tootjat.

Kood: BRNL20160810002

wikicommons

Taani alustav ettevõte töötas välja kummist juukselõksu, mis kaitseb juukseid murdumise eest ning otsib kedagi, kellel on kogemus juuste aksessuaaride tootmise osas esimese juukselõksude partii tootmiseks.

Kood: BRDK20160808001

wikicommons

Taani ettevõte otsib oma uue spordirõivaste kollektsiooni tootjat.

Kood: BRDK20160801001

30. september 2016 Vilniuses Leedus

Balti regiooni suurim moe- ja tekstiilimess tootjatele ning edasimüüjatele. Olete oodatud tutvuma uute moetoodete ja trendide, põnevate aksessuaaride, laia valiku tekstiilide, kõrgkvaliteetsete toormaterjalide, õmbluskaunistuste, kaasaegsete rõivaste ja tekstiilimasinate ning uudsete tehnoloogiatega.

Osalema oodatakse enam kui 400 ettevõtet 22 riigist ning üle 11 000 professionaalse külastaja 25 riigist.

Olulised märksõnad: • moetooted: rõivabrändid, ülerõivad, sportrõivad, kudumid, nahkrõivad, töörõivad, aksessuaarid; • toormaterjalid ja tekstiilid: kangad, kootud ja mittekootud materjalid, tehnilised ja kodutekstiilid, sisekujunduse dekoratsioonid, kiud, lõngad, tekstiilivärvid; • nahktooted, jalanõud, käsitöö; • masinad, tehnoloogiad ja logistika.

Osalemine B2B-l on tasuta.

võta ühendust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

Registreerimistähtaeg: 25. september 2016 Lisainfo: www.b2match.eu/ balticfashion2016

12. oktoober 2016 Torunis Poolas

Olete oodatud külastama esmakordselt Poolas toimuvat rahvusvahelist droonide ja teiste mehitamata tehnoloogiate messi ja B2B üritust. See üritus on mõeldud kõigile valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, teadlastele ja teistele huvilistele.

Osalejaid oodatakse erinevatest valdkondadest, kus kasutatakse droone nii tsiviilotstarbeliselt kui ka ettevõtluses, sh põllumajanduses, metsanduses, transpordis, ehituses ja arhitektuuris, energeetika ja keskkonna valdkonnas, filmitööstuses ja fotograafias, nafta-, gaasi- ja mäetööstuses, kaitsevaldkonnas ja hädaolukordadele kiirreageerimises, spordis, turismis.

Registreerimistähtaeg: 30. september 2016 Lisainfo: dronetech2016.talkb2b.net/members/register.

Põhiürituse lisainfo: dronetech. international/Dronetech/home

enterprise-europe.ee

24

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

E K S P ORT

Kaubapass aitab kaubad liikvele Marju Männik Väliskaubanduse vanemnõunik

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

M

aailmas on palju erineva otstarbega dokumente. Inimesed puutuvad kokku sünnitunnistuste, ID-kaartide, autojuhilubade ja passidega. Sarnaselt inimestele on kaupade liikumisel kasutusel erinevaid dokumente: tootepassid, erinevad sertifikaadid, ostu-müügilepingud, arved, tollideklaratsioonid jne. Kui inimestel on rahvusvaheliseks reisimiseks vaja omada passi, on ka kaupade rahvusvahelisel liikumisel suur abi järjest populaarsemaks muutuvast kaubapassist ehk ATA märkmikust. See on mõeldud just kaupade lihtsamaks ajutiseks toimetamiseks erinevate riikide vahel.

Messidele, võistlustele, külalisetendustele või välispartneritele külla minnes võetakse üsna tihti kaasa tooteid, et neid seal tutvustada. Paraku on piiril tekkinud olukordi, kus selgub, et kaupa ei lasta üle, kuna selle kohta puudub vajalik tollidokument – ATA märkmik.

ATA märkmik on rahvusvaheline ajutise sisse- ja väljaveo dokument.

Seda saab kasutada juhtudel, kui on vaja kaupu võtta kaasa või saata kolmandatesse riikidesse. Praeguseks aktsepteerivad ATA märkmikku juba 76 riiki. Eestlased kasutavad kaubapassi peamiselt Venemaale, Norra ja Valgevenesse minekuks.

(c) Kbuntu | Dreamstime.com

Mis on ATA märkmiku eelised?

Kui piiril selgub, et üleveetaval kaubal puudub tollidokumentatsioon, võib vajalike dokumentide täitmisel tekkida erinevaid arusaamatusi – pahatihti keelebarjäär, rääkimata ülearusest aja- ja rahakulust. ATA märkmikul on dokumendi nõuded erinevate riikide puhul ühtlustatud, mistõttu saab vähendada keeleprobleeme ja arusaamatusi ning suuri lisakulusid tundmatus keeles piiriületuseks vajalike tollidokumentide vormistamisel ja tollinõuete täitmisel. Kaubapassi kasutamise eelis seisnebki selles, et märkmiku omanikul ei ole vaja tolliga suheldes kasutada tolliagentide teenust, maksta agenditasu ega tasuda lisatagatist kaupade ajutisel impordil.

Märkmikku saab kasutada kaubanäidiste, erinevate spordivõistluste inventaride, näituste ja messide eksponaatide ning professionaalsete töövahendite puhul. Näiteks kasutavad ATA märkmikku tihti produktsioonifirmad, kes lähevad oma kaamerate ja muu vajamineva tehnikaga välismaale filmi-

Kaubapassi kasutamise eelis seisnebki selles, et märkmiku omanikul ei ole vaja tolliga suheldes kasutada tolliagentide teenust, maksta agenditasu ega tasuda lisatagatist kaupade ajutisel impordil. võtetele. Lisaks annab see võimaluse messile minnes eksponaatide kõrval kaasa võtta ka kogu messisisustuse.

Paraku ei saa märkmikku kasutada kiiresti riknevate kaupade ja sihtriigis äratarbitavate toodete puhul (näiteks trükireklaam ja toidukaubad).

Kes saavad märkmikku kasutada?

ATA märkmikku saavad kasutada nii füüsilised- kui juriidilised isikud, kuigi enamjaolt läheb seda siiski vaja ettevõtjatel. Eraisikutel tasub kaubapassi vormistamist kaaluda aga näiteks siis, kui on plaanis külastada oma kasvandikuga välisriigis toimuvaid koerte või kasside näituseid.

ATA märkmik on kasutusel olnud juba enam kui 50 aastat, Eestis väljastati esimene märkmik 1996. aastal. Eestis väljastab neid ainsana Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Igal aastal annab kaubanduskoda välja ligi 100 ATA märkmikku, kuid kogu ATA süsteemis liikleb aastas 180 000 märkmikku.

Näiteid ATA märkmiku kasutamisest

Eesti kultuuri tutvustamise eesmärgil on rahvusooper Estonia käinud Aasias, Türgis, Venemaal jne. Kõikide vajaminevate dekoratsioonide, rekvisiitide ja kostüümide sinna viimiseks on hangitud ATA märkmik. Samuti kasutas seda lahendust Eesti Rahvusringhää-

25

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

E u roo pa u u d i s e d ling Venemaal, kus ETV vahendusel said eestlased nautida Peterburi Jaani kiriku taasavamise liturgiat. Märkmik oli vajalik kogu tehniliseks teostuseks vajamineva ja ülekandetehnika üle piiri viimiseks.

2014. aastal kasutati kaubapassi Burjaatias Baikali ääres toimunud „Musta alpinisti“ filmivõtete jaoks vajaliku tehnika, rekvisiitide ja kostüümide üle piiri viimiseks. Ka ansambel Metsatöll kasutas seda lahendust oma Põhja-Ameerika tuuril pillide ning helitehnika transpordiks.

Märkmikku on kasutanud ka paljud sportlased. Näiteks hankis ATA märkmiku Eesti Olümpiakomitee delegatsioon 2010. aasta Vancouveri taliolümpia jaoks ning Tjumenis toimunud 2011. aasta judo MMiks viidi ATA abiga kohale kogu võistluste läbiviimiseks vajalik tehnika, sisustus, valgustus ja tribüünid. Worldloppeti suusamaratonidel tehakse ajavõtte mõõteriistadega, mis toimetati võistluspaika just ATA märkmikuga.

Ettevõtjad kasutavad seda lahendust usinalt. Palju on see kasutust leidnud messidel ja näitustel käimise korral.

Näiteks võeti ATA märkmik 2010. aasta maailmanäitusele EXPO Shanghai mineku jaoks. Lisaks vajasid märkmikku 2010. aastal Uus-Meremaal toimunud künni maailmameistrivõitlustele sõitnud osalejad, et üle piiri viia traktoreid ja atru. Ka rahvusvahelisel Notarite Liidu konverentsil kasutatud tõlketehnika sai üle piiri tänu kaubapassile.

Enim kasutavad Eesti ettevõtjad ATAt professionaalsete tööriistade viimiseks töö tegemise riiki. Näiteks Euroopa Komisjoni rahastatava programmi Horisont 2020 raames kunstmuruväljakute ümbertöötlemise tehnoloogia väljaarendamise projektiks toetuse saanud Advanced Sports Installations Europe AS kasutab oma tööde teostamiseks vajaliku inventari kasutamisel Norras ka ATA märkmikku.

Juba Eestis kasutusel olevad Starship Technologies OÜ poolt väljatöötatud ja toodetud postipaki roboteid käiakse USAs ja Šveitsis potentsiaalsetele partneritele tutvustamas, kasutades samuti ATA märkmikku.

Rohkem infot ATA märkmiku kohta leiab kaubandus-tööstuskoja kodulehelt www.koda.ee/teenused/ata.

Jagamismajandusest Euroopa Komisjoni vaates

Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

(c) Vimart | Dreamstime.com

26

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

J

agamismajanduse (mõnikord nimetatakse ka ühistarbimiseks) osatähtsus Euroopa Liidus (EL) kasvab.

Praegu on selle maht veel väike, kuid see kasvab kiiresti. Koostööplatvormide ja teenuseosutajate brutotulu ELis oli 2015. aastal hinnanguliselt 28 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes käive ELi viies olulises sektoris (majutus (lühiajaline üürimine), reisijatevedu, majapidamisteenused, kutselised ja tehnilised teenused, koosrahastamine) peaaegu kahekordistus ning prognoositakse tugeva kasvu jätkumist. Tulevikku vaadates prognoosivad mõned eksperdid, et jagamismajandus võib anda ELi majandusse 160–572 miljardit eurot.

Seega on teema oluline.

Seda ka Euroopa Komisjoni (EK) hinnangul. Ühelt poolt soovib EK jagamismajandust soodustada ja vastutustundlikult arendada. Teisalt aga tekitab jagamismajandus sageli probleeme seoses olemasolevate õigusraamistike kohaldamise, tarbija ning teenuseosutaja, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja vaheliste piiride hägustumise või teenuste kutselise ja mittekutselise osutamisega. Lisaks kasvavale turuosale kasvab õiguslik ebakindlus. Paratamatult tuleb tegeleda valdkonna korrastamise ja ebakindluse vähendamisega. Selleks tuli suve algupoolel EK välja teatisega „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“, mida siinkohal lühidalt tutvustan.

Teatise eesmärk on aidata saavutada jagamismajanduse eeliseid (tööhõive, majanduskasv) ja tegeleda probleemidega. Eelkõige küsimustega, mis puudutavad jagamismajanduses osalevate isikute õigusi ja kohustusi ning mõju muule, n.-ö. tavapärasele ettevõtlusele.

Teatises antakse õiguslikke juhiseid ja tegevuspoliitiline suund liikmesriikide avaliku sektori asutustele, turuosalistele ja huvitatud kodanikele. Liikmesriikidele annab EK mittesiduvaid suuniseid selle kohta, kuidas tuleks kohaldada olemasolevat ELi õigust jagamismajanduse suhtes, jättes nii liikmesriikidele (kui ka endale tuleviku tarbeks) küllalt ulatusliku mänguruumi.

Millest peaksime veel rääkima, kui juttu on jagamismajandusest? EK käsitleb oma teatises mõistet jagamismajandus kui koostööplatvormide abil ja kaudu toimivaid ärimudeleid.

Need koostööplatvormid loovad avatud kauplemisvõimaluse selliste kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks, mida tihti pakuvad eraisikud. Ja-

Eelkõige soovitab EK liikmesriikidel kehtestada kriteeriumid, mille abil eristada sikud lammastest. gamismajandus hõlmab kolme liiki osalisi: 1) teenuseosutajaid, kes jagavad varasid, vahendeid, aega ja/või oskusi; need võivad olla aeg-ajalt teenuseid osutavad eraisikud (kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad) või teenuseosutajad, kes tegutsevad oma kutseoskuste raames (kutselised teenuseosutajad); 2) nende teenuste kasutajaid ja 3) vahendajaid, kes ühendavad veebiplatvormi abil teenuseosutajad kasutajatega ning kes hõlbustavad nendevahelist suhtlust (koostööplatvormid).

Jagamismajanduse tehingud ei hõlma üldiselt omandiõiguse muutumist ning neid võidakse teha nii kasumi teenimise kui mittetulunduslikul eesmärgil.

Peamiste küsimustena käsitleb EK turulepääsunõudeid, vastutussüsteeme, kasutajate kaitset, töötajate ja FIEde seisundit, maksustamist ja järelevalvet.

Alljärgnevalt tutvustan lähemalt turulepääsunõuetega seonduvat. Tähtsaimaks küsimuseks nii ametiasutuste kui ka turuosaliste jaoks on see, kas ja millises ulatuses tuleb koostööplatvormide ja teenuseosutajate suhtes kohaldada olemasolevate ELi õigusaktide alusel turulepääsunõudeid. Need võivad hõlmata tegevuslubasid, litsentsikohustusi või minimaalse kvaliteedistandardiga seotud nõudeid (nt tubade suurus või autode, kindlustuse või deposiidikohustuste liik). ELi õiguse kohaselt peavad sellised nõuded olema põhjendatud ja proportsionaalsed, võtma arvesse asjaomaste ärimudelite ja innovatiivsete teenuste eripära ning mitte eelistama üht ärimudelit teisele.

Jagamismajanduse mõistes võib turulepääsunõude vajalikkuse, õigustatuse ja proportsionaalsuse hindamisel olla oluliseks elemendiks asjaolu, kas teenuseid osutavad kutselised teenuseosutajad või pigem eraisikud, kes teevad seda aeg-ajalt. Tegelikult on jagamismajanduse eriomaduseks see, et teenuseosutajateks on tihti eraisikud,

27

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

kes pakuvad varasid või teenuseid aeg-ajalt kasutajalt kasutajale. Samas kasutab üha enam mikro- ja väikeettevõtjaid koostööplatvorme.

ELi õigusaktides ei ole selge sõnaga sätestatud, millal saab kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajast kutseline teenuste osutaja jagamismajanduses. Liikmesriigid kasutavad kutseliste teenuste ja kasutajalt kasutajale osutatavate teenuste eristamiseks erinevaid kriteeriume. Mõned liikmesriigid määratlevad kutselisi teenuseid teenustena, mida osutatakse tasu eest, võrrelduna kasutajalt kasutajale osutatavate teenustega, mille eesmärk on teenuste osutaja kantud kulude hüvitamine. Teised liikmesriigid on võtnud kasutusele eristamise künniste abil. Need künnised on tihti määratletud sektoripõhiselt, võttes arvesse saadud sissetuleku taset või teenuse osutamise korrapärasust. Neist künnistest allapoole jäävate teenuseosutajate suhtes kohaldatakse tavaliselt vähem piiravaid nõudeid. Mõistlikult kehtestatud künnised võivad osutuda kasulikuks aluseks ja need võivad aidata luua selge õigusraamistiku mittekutseliste teenuseosutajate seisundi selgitamiseks. Näiteks teevad mõned liikmesriigid ettevalmistusi, et vabastada litsentsinõuetest väikesemahulised transporditeenused, mis jäävad alla konkreetse aastakäibe künnise.

Lühiajalise majutuse sektoris lubavad mõned linnad lühiajalist üürimist ja kodujagamisteenuseid ilma eelneva loa või registreerimisnõudeta.

Sellisel juhul osutatakse teenuseid aeg-ajalt, st kuni konkreetsete künnisteni, näiteks kuni 90 päeva aastas. Teised linnad kohaldavad erinevaid norme sõltuvalt sellest, kas kinnisvara on esmane või teisene elukoht eeldusel, et kodaniku esmast elukohta tohib välja üürida ainult aeg-ajalt. Seda arvesse võttes esitabki EK järgmise soovituse – kui liikmesriigid hindavad, kas kohaldatavad turulepääsunõuded on vajalikud, õigustatud ja proportsionaalsed tuvastatud ja seaduspäraste avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks, peaksid nad võtma arvesse jagamismajanduse ärimudelite eriomadusi.

Asjaomase tegevuse reguleerimiseks ei tuleks eraisikuid, kes osutavad koostööplatvormide kaudu aeg-ajalt kasutajalt kasutajale suunatud teenuseid, kohelda automaatselt kutseliste teenuseosutajatena. Sobilikuks lahenduseks võib olla (võimaluse korral sektoripõhiste) künniste kehtestamine, millest allapoole jäävat majandustegevust käsitataks mittekutselise kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutamise tegevusena.

Lihtsa ja lihtsustatud kokkuvõttena võib öelda, et eelkõige soovitab EK liikmesriikidel kehtestada kriteeriumid, mille abil eristada sikud lammastest.

Muudest olulistest jagamismajandusega seonduvatest küsimustest ja soovitustest aga edaspidi.

I n n o vat s i o o n i v e e r g

Quo vadis

vastutustundlik ettevõtlus?

Piret Potisepp

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

(c) Bogdanwanko | Dreamstime.com

28

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

VE,

CSR, RBC* – erinevad akronüümid, mis ilmselgelt ajavad segadusse. Kas ja miks peaks üldse vastutustundliku ettevõtlusega tegelema? Praegune valitsus peab teemat oluliseks ja septembri teises pooles antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ülevaade järgnevatest tegevustest.

Analüüs vastutustundliku ettevõtluse arendamise võimalustest

Vabariigi Valitsuse 2016. aasta tegevuskavas kajastub vastutustundlik ettevõtlus analüüsi läbiviimisega. Selle põhjal peaks tekkima järgnevateks aastateks sisend võimalusest, mis viisil ja kuidas vastutustundlikku ettevõtlust Eestis arendada. Selle aasta veebruaris koostas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium küsitluse ning saatis selle kõikidele ettevõtluse katusorganisatsioonidele. Küsitluse eesmärk oli määrata kindlaks takistused, miks ettevõtjad CSR-iga piisavalt ei tegele. Kokku osales 81 ettevõtet. Neist ligikaudu 40 protsenti olid suurettevõtted (töötajaid rohkem kui 250), pea kolmandik, 28,3 protsenti, mikroettevõtted (kuni 9 töötajat), 18,5 protsenti vastanuist keskmise suurusega ettevõtted (50–249 töötajat) ning ülejäänud 13,6 protsenti väikeettevõtete esindajad (10–49 töötajat). Enamik vastanuist (88%) juba tegelevad CSR praktikatega. Küsitluse tulemustele ja rahvusvahelistele parimatele praktikatele tuginedes valmib septembris analüüs ning ulatuslik soovituste nimekiri ettevõtlusministrile.

Soovitusi ja edasisi tegevusi tutvustav üritus

Analüüsi tulemusi ja avaliku sektori plaane tutvustame septembri teises pooles toimuval seminaril ettevõtjatele ning ettevõtluse katusorganisatsioonidele. Lisaks antakse ülevaade erinevatest algatustest, millega vastutustundliku teema alamvaldkondades lähiajal edasi liigutakse. Seminari avab ettevõtlusminister Liisa Oviir ning lõpetab paneelarutelu. Vastuseid otsitakse küsimusele, kas ja kui palju ettevõtted üleüldse CSRiga peaksid tegelema ning mis võiksid/ saaksid olla peamised motivaatorid. Paneelarutelus osalevad lisaks ettevõtlusministrile Omniva juhatuse esimees Aavo Kärmas, Eesti Ametiühingute Keskliidu president Peep Peterson ning iduettevõtte Insly juht Risto Rossar.

Eestis on juba aastaid toiminud vastutustundliku ettevõtluse indeks, mida on nähtud kui ettevõtete enesehindamise tööriista, kuid tegelikult annab see struktureeritud vormi oma vastutustundlike tegevuste koondamiseks.

Kasvav trend – jätkusuutlik aruandlus

Millest seminaril spetsiifiliselt juttu ei tule, on jätkusuutlikkuse alane aruandlus. Selleks on maailmas juba mitmeid toimivaid raamistikke (Golbal Compact, CRI, ISO 26000 jt.). Eestis on juba aastaid toiminud vastutustundliku ettevõtluse indeks, mida on nähtud kui ettevõtete enesehindamise tööriista, kuid tegelikult annab see struktureeritud vormi oma vastutustundlike tegevuste koondamiseks. Sel aastal on indeksit vedaval Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumil käsil indeksi uuendamise protsess, mille eesmärgiks on indeks rahvusvaheliste standarditega ja raamistikega veelgi paremini ühildavamaks muuta. Samuti on indeksi uuendamine tulenenud vajadusest tehniliste lahenduste uuendamiseks. Jätkusuutlikkuse alane aruandlus on aga kahtlemata teema, mis vajaks edaspidi konkreetsemat fookust.

Miks peaksid aga ettevõtjad ja ettevõtted vastutustundliku ettevõtlusega üleüldse tegelema? Pikaajalises vaates peaks see tähendama nii motiveeritud töötajaid kui jätkusuutlikke kliendi- ja partnersuhteid. Kas see ka tegelikult nii on – tule ja kuula, mida erinevad ettevõtjad sellest arvavad! *VE- vastutustundlik ettevõtlus CSR – Corporate Social Responsibility RBC – Responsible Business Conduct

Vastutustundliku ettevõtluse alane seminar

19. september algusega kell 14.00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Aatriumi saalis, Harju tn. 11 Seminar on tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine hiljemalt 16. septembril.

Eelregistreerimiseks palun saada osalemissoov e-posti aadressil kristiane.liivoja@mkm.ee

29

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

Gerli Ööpik Turunduskoordinaator

Eestlased tasapisi Aafrikas kanda kinnitamas M

is on Sinu esimesed mõtted, kui kuuled sõna Aafrika? Kas nende hulgas on mõte sellest, kuidas oma äri sellesse piirkonda laiendada?

Loodetavasti on, sest juba 25. oktoobril on kõigil huvilistel võimalus osaleda Aafrika foorumil, kus keskendume just Aafrikale kui potentsiaalsele ärisihtpiirkonnale Eesti ettevõtjate jaoks. Aafrika foorumil teeb ettekande teiste hulgas ka Madis Madalik, kes on ESC Global Security operatsioonide osakonna juht.

Teadupärast tegeleb ESC Global Security rahvusvahelise turvateenuse pakkumisega ning nende üheks tööpõlluks on just Aafrika. Uurisime Madiselt pisut Aafrikas toimetamise kohta.

Millised võimalused on Eesti ettevõtjatel Aafrikas?

Ma arvan, et Eesti ettevõtjatel on täpselt sama suured võimalused kui Belgia, Leedu või Kanada ettevõtjatel.

Aafrika, areneva turuna otsib peamiselt endale oskusteavet ning juba toimivaid süsteeme ning lahendusi, mida saaks eeskätt kiiresti rakendada. Teiseks on äärmiselt oluline ära mainida, et me ei saa kindlasti rääkida sellisest ühisest nimetajast, nagu seda on Aafrika. Ma isegi julgeks väita, et Lääne-Aafrika on juba liialt lai mõiste. Aafrikas peame keskenduma igale riigile eraldi ja seda

suhteliselt spetsiifiliselt. Tuues lihtsa näite – minu soovitused ettevõtjale, kes siseneb Togo turule, oleks äärmiselt erinevad võrreldes näiteks Nigeeriaga.

Olgu mainitud, et tegemist on sisuliselt kõrvuti asuvate riikidega.

Millele peaksid ettevõtted tähelepanu pöörama, kui nad tahavad Aafrikas ettevõtlusega tegeleda? Millised on Aafrika eripärad ja kombed/tavad?

Meie kogemusest tooksin ehk esmalt välja, et turule sisenemine võtab kõvasti rohkem aega võrreldes ükskõik millise Euroopa või Aasia turuga. Teine oluline osa on kohalikest regulatsioonidest arusaamine, just regulatsioonidest, mitte tavadest. Tihti ei ole võimalik paljusid teenuseid, tooteid välismaise ettevõttena otse müüa – seega tuleb mängu kohalik partner, kelle valimisele tuleks keskenduda vähemalt samas mahus nagu müügitegevuse planeerimisele.

Olulise punktina tooksin välja ka rahastuse. Sageli võib olla Eesti ettevõtja eelis see, kui ta suudab toodet või teenust müüa nii-öelda tarbimise põhjal. See omakorda eeldab, et teenus pannakse tööle / toode tarnitakse omavahenditest, võttes kogu riski, ning hiljem ikkagi jagades tulud kohaliku partneriga.

Madis Madalik

Milliste võimalike takistustega peaksid Eesti ettevõtjad Aafrikasse laienemise puhul arvestama?

Absoluutselt iga takistusega, millega Eesti ettevõtja varasemalt ükskõik millisel eksporditurul on kokku puutunud.

Kuidas Te Aafrikasse sattusite?

Kuidas Teie ettevõttel seal läheb?

Meie ettevõte alustas kaudselt Aafrika turul juba üle viie aasta tagasi, peamiselt laevade turvamisega. Nüüdseks tegutseme Aafrikas ka nii-öelda maa peal, seda mitmes erinevas riigis ja vägagi erinevate projektide raames.

Valdavas enamuses on meie kliendid Ameerika või Euroopa suuremad ettevõtted, kes on laienenud Aafrikasse.

Foto: erakogu

30

eesti kaubandus-tÜÜstuskoja teataja 9 / 2016

31

Maksudega seotud küsimused puudutavad igat ettevõtet, mistõttu on kohane finantstöötajate ja raamatupidajate pidev huvi nende teemade vastu. Maksustamise erinevad aspektid, maksuameti käsitlused, seadusemuudatused ja erinevad kohtulahendid on tekitanud vajaduse olla pidevalt kursis arengute ja uute lähenemistega selles valdkonnas.

Selle aasta sügis-talvel kaubanduskojas toimuv Tõnis Jakobi Maksukool on loengusari, kus hinnatud maksulektor Tõnis Jakob käsitleb kolme koolitusseminari vältel aktuaalseid ja enim huvipakkuvaid maksuküsimusi.

Reede, 23.09. Välismaal töötamise ja piiriüleste tehingute maksuprobleemid.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse: • püsiva tegevuskoha tekkimise riskid; • topeltmaksustamise vältimise probleemid (maksulepingute kasutamise võimalused, välismaal tasutud tulumaksu arvestamine); • must ja valge nimekiri riikidest, tehingud off-shore firmadega; • kus tasutakse palga tulumaks, residentsuse probleem; • renditöö maksustamise eripära; • välislähetuste päevaraha probleemid; • piiriüleste tehingute käibemaksuprobleemid; • kohtupraktika.

Reede, 28.10. Seotud isikute vaheliste tehingute maksustamise eripära.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse: • seotud isikute ja ühise majandusliku huvi maksukäsitlus; • tehingud omanike, juhtide ja töötajatega (laenud, teenused, dividendid, muud tasud); • tehingud oma välismaal asuva struktuuriüksusega ja sellest tulenevad käibemaksu ja tulumaksuprobleemid; • tulumaksu kinnipidamise juhtumid ja erisused; • käibemaksu erisused seotud isikute vahelistes tehingutes; • nõuded siirdehinna dokumentatsioonile; • seotud isikute vaheliste tehingute tõendamine ja arvele esitatavad nõuded; • kohtupraktika.

Neljapäev, 01.12. Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse: • erisoodustuste ja kingituste eristamise probleemid; • sõiduauto kasutamise maksuprobleemid (sõiduauto hüvitis, erisoodustus, sisendkäibemaksu mahaarvamine, sõidupäeviku vorminõuded jne); • välislähetuste maksuprobleemid (päevaraha maksmise probleemid, vormistamise nõuded jne); • vastuvõtukulude maksustamise erisused; • ettevõtlusega mitteseotud kulude tõlgendamisprobleemid; • kodukontoriga seotud maksuprobleemid; • OÜ-tamisega seotud maksuprobleemid; • nn "kulude müügi" maksuprobleemid; • tehingute tõendamine ja arvele esitavate nõuete probleemid; • kohtupraktika.

Koolitusseminarid toimuvad Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-kooli 17, Tallinn) kell 10.00–16.00.

Kõigil kolmel koolitusel osalemise tasu kaubanduskoja liikmele on 195 eurot ja mitteliikmele 350 eurot (lisandub käibemaks). Ühel koolitusel osalemise tasu kaubanduskoja liikmele on 75 eurot ja mitteliikmele 130 eurot (lisandub käibemaks).

Mitme osaleja korral ühest ettevõttest rakendatakse hinnasoodustust 10%.

Hind sisaldab teabematerjale, lõunat ja kohvipausi.

Lisainfo ja registreerimine: Kati Krass kati@koda.ee 443 0989

(c) Yurchello108 | Dreamstime.com

Tõnis Jakobi Maksukool

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

1Office tunne liiget

moderniseerib teenuseäri

Brit Tammeorg

1Office’i turundus- ja kommunikatsioonijuht

1

Office’it teatakse Eestis kui ettevõtet, kes võtab julgelt sõna teemadel, mis puudutavad e-residente ja välismaa ettevõtjaid Eestis. Pole ka ime – just nimelt välismaa ettevõtjad on 1Office’i peamised kliendid. Vähem teatakse aga 1Office’i ambitsioonikat plaani ajakohastada äriteenuste müümist Euroopas. Sellest lähemalt alljärgnevas loos.

Majanduskriisi eel Tallinnas äri alustanud 1Office on kaheksa tegevusaastaga kasvanud rahvusvaheliseks äriteenuste grupiks. Kliente teenindatakse neljas Euroopa pealinnas ja viies keeles, äsja avati ka 1Office’i Läti tütarettevõte. Tänu sellele saab Eesti ettevõtja viies riigis kõik tugiteenused ühest kohast ja emakeeles.

1Office pakub raamatupidamise, ettevõtte asutamise, virtuaalkontori ja juriidilisi teenuseid. Lisaks on klientidel võimalik rentida kontorit või koosolekuruumi büroohotellis. Uue teenusena toodi 2016. aasta alguses turule ka rahvusvahelise maksunõustamise teenus, mis aitab ennetada maksuriske eelkõige piiriülese äritegevuse puhul.

(c) Neirfy | Dreamstime.com

Äriteenuste Amazon

Kui elektroonikat ja tarbekaupu on võimalik osta nutiseadmega e-poest kasvõi ühistranspordist, siis finantsja äriteenuseid pakutakse nii nagu 90-ndatel.

Finants- ja äriteenused eeldavad sageli kliendiga suhtlemist ja personaalse pakkumise tegemist, millele järgnevad kliendilepingu sõlmimine, arve saatmine ja muud protseduurid.

Selline protsess on kohmakas ja kipub ajale jalgu jääma suure hulga ettevõtjate teenindamisel.

1Office’i üks põhimõtetest on olla oma kliendile lähedal. Kui klient on mobiilne ja nutikas, peavad ka 1Office’i teenused seda olema. Seetõttu alustati tänavu tehnoloogia arendamist, mis pakub kliendile kiiremat viisi teenuste ostmiseks. 1Office’i e-poes saab mõne minutiga osta krediitkaardi või pangalingi abil selliseid teenuseid

33

34

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

Soome, Rootsi ja Inglismaa turgude

iseärasused Rootsi

Soome

• Rootsis ei ole lihtne kohalikku ettevõtet asutada ilma kõrvalise abita.

Arvestada tuleb sellega, et aktsiakapitali sissemakse tegemiseks on vaja pangakontot. Pangakonto taotlemine on aga protsess, mis võtab aega kuid.

• Rootsi turule on võimalik siseneda ka ilma ettevõtet asutamata, ent sellisel juhul tuleb arvestada püsiva tegevuskoha tekkimisega ning kohalike maksude tasumise kohustusega. Enne arvete esitamisega alustamist peab ettevõttel olema F-skatt maksuregistreering ja käibemaksunumber.

• Maksude arvestamine, tasumine ning deklareerimine on töö, mis sobib eelkõige kohalikke seadusi ja tavasid tundvale raamatupidajale.

Katse-eksituse meetodil tegutsemine võib kaasa tuua trahvid, mis omakorda võivad viia võlgadeni.

Samuti trahvitakse ettevõtteid, kes on jätnud majandusaasta aruande ja aasta tuludeklaratsiooni õigeaegselt esitamata.

• Just võlgu olemist võetakse Rootsis äärmiselt tõsiselt. Kui ettevõtte omanikel või juhatuse liikmetel on võlad, on raskendatud ettevõtte asutamine ja pangakonto avamine.

Rootsi maksuametile tuleb ettevõtet asutades esitada koduriigi tõend, mis kinnitab ettevõtte omanike ja juhatuse liikmete võlgade puudumist.

• Töötajate värbamisel on omad reeglid, mida tuleb järgida ning suurt rolli mängivad ka erinevate ametite kollektiivlepingutega määratud sätted. Arvestada tuleb ka tugevate ametiühingutega.

• Soomes tegevuse alustamisel tuleb end kurssi viia mitmesuguste registrite ja registreeringutega. Esimesed kolm, millega iga ettevõtja silmitsi seisab, on ettevõtte tulumaksu ettemaksuregister, käibemaksuregister ja tööandja register.

• Neist kolmest ehk kõige rohkem tähelepanu tuleb pöörata tulumaksu ettemaksuregistrile, millele tuleb esitada ettevõtte kasumiprognoos.

Prognoosi järgi arvutab maksuamet tulumaksu summa, mis tuleb avansiliselt tasuda. Hiljem, kui on teada tegelik kasum, esitatakse see maksuametile ning tehakse tasaarvestus.

• Nagu Rootsiski, tuleb töötajate värbamisel lisaks kultuurilistele erisustele arvestada ka kollektiivlepingute ja ametiühingutega.

• Pangakonto avamiseks tuleb alati isiklikult panka minna. Kui ettevõttel ja sellega seotud isikutel on tekkinud maksuvõlad, on pangakonto avamine raskendatud.

nagu äriaadress posti töötlemisega, ettevõtte asutamine ja juriidiliste dokumentide koostamine.

2016. aasta sügisest saab võimalikuks ka Eesti osaühingu asutamine otse 1Office´i e-poes ning teenuste haldamine kliendikeskkonnas. Uuenduse eesmärk on pakkuda kliendile paindlikkust ja mugavust: teenuseid saab osta endale sobival ajal, kasvõi öösel, ja neid saab hallata ühes keskkonnas.

Tempokalt uutele turgudele

„Oleme seadnud eesmärgiks olla väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate esimene valik Põhja-Euroopas äriteenuste valdkonnas,“ sõnastab ettevõtte tegevjuht Ragnar Everest 1Office’i missiooni.

Everesti sõnul pole uutele turgudele mõtet siseneda enne, kui kodu on korras. Selle korrastamine, ülesehitamine ja õigete inimestega komplekteerimine võib võtta aastaid, ent tulemus on seda väärt. Tänaste laienemiste üks alus on hästi toimiv peakontor, mille õhkkond on positiivne ja saavutustele motiveeriv. „Plaanime laieneda igal aastal vähemalt ühte uude riiki, et olla klientide jaoks kohal võimalikult paljudes riikides Põhja-Euroopas ja Baltikumis,” mainis Everest.

Suurbritannia • Suurbritannias ei avata pangakontot eriti kergekäeliselt välisriigi ettevõtjale. Pangakonto avamise üks eeldusi on sageli kohaliku koduaadressi ja sotsiaalkindlustuse numbri olemasolu juhatuse liikmel.

• Kui ettevõtte asutamine on Eestist lihtsam ja soodsam, siis raamatupidamise korraldamine iseseisvalt on keeruline. Üheks põhjuseks on asjaolu, et Suurbritannias on palju seaduseid ja akte, milles on keeruline orienteeruda.

• Kui ettevõte on asutatud ning kohalik pangakonto avatud, tuleb hiljemalt 83 000 naelase aastakäibe piirmäära täitumisel taotleda käibemaksu numbrit. Vabatahtliku registreerimise jaoks peab kohalikule maksuametile tõestama, et ettevõttel on Inglismaal füüsiline tegevuskoht ning toimub äritegevus.

1Office Grupp 1Office’i missioon on toetada rahvusvahelist ettevõtlust, muutes äri tegemise lihtsamaks. Ükskõik, kas soovite äri teha oma koduriigis või välisturul, 1Office aitab teil turule siseneda ning seal tegutseda.

1Office Gruppi kuuluvad ettevõtte viis tütarfirmat: 1Office Eesti, 1Office Sweden, 1Office Soome, 1Office Läti ja 1Office UK. Teenindame kliente Tallinnas, Stockholmis, Helsingis, Riias ja Londonis.

Lisainfo: www.1office.co

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 9 / 2016

Priit Pruul

EASi kommunikatsioonijuht

Tajo Oja

Foto: erakogu

Eesti Disainimeeskonna disainer

Eesti bränd –

mida rohkem kasutajaid, seda suurem kasu A

mazoni tegevjuht Jeff Bezozi on öelnud, et bränd on see, mida sinust räägitakse, kui sind ennast toas ei ole. Bränd on kujutluspilt, mis tekib, kui mõelda mõnele tootele, teenusele või ettevõttele, aga miks mitte ka riigile.

Igal riigil on bränd juba täna olemas, nullist pole tarvis midagi ehitada. Riigi kuvandit loome me ise nii teadlikult kui teadmata, seda

loovad teised, kes meiega suhtlevad, kes meid külastavad. Eestiga seotust võrsuv üldmulje võib olla kaalukeeleks, kui tuleb otsustada, millise riigi toodet osta, millisesse riiki investeerida, kus veeta oma puhkus või kuhu õppima-töötama minna. Riigid, mis soovivad suunata seda, kuidas ülejäänud maailm neid tajub ja neist aru saab, investeerivad nii nende muljete kui ka päris

kogemuste vormimisse.

Küsimus on selles, kas me tahame meie brändi ise suunata ja kas me teeme seda eesmärgistatult ning koordineeritult. Ühtne ja järjepidevalt edasi antud sõnum kõlab kahtlemata kaugemale, muudab meid nähtavamaks ja omab majanduslikku mõju. Iseäranis olulist rolli mängib see muidugi ekspordi puhul ning sellele viitab kaudselt ka 2015.

35

Juubilarid 45

PRINTALL AS liige alates 2014 TALLINNA LASNAMÄE MEHAANIKAKOOL liige alates 2002

25

EESTI AGA AS liige alates 1997 EESTI KEEMIATÖÖSTUSE LIIT MTÜ liige alates 2014 GRAMUS AS liige alates 2004 KRISTENI KÜTUSED AS liige alates 1998 REVO N.T. OÜ liige alates 2008

20

ANRICORP OÜ liige alates 2005 BLRT GRUPP AS liige alates 1989 EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU TuÜ liige alates 2010 EOMAP KAUBANDUSE OÜ liige alates 2013 INDOOR GROUP AS liige alates 2008 INTERPAP AS liige alates 1999 INTRUM JUSTITIA AS liige alates 1996 KAMEL AS liige alates 2011 LEVST OÜ liige alates 2005 OFFICE ECONOMICUS AS liige alates 1997 SUJA EHITUS OÜ liige alates 2003 SVS-L AS liige alates 2005 TOPAUTO TARTU AS liige alates 1998 TREILING OÜ liige alates 2004

15

ALFA-TOUR OÜ liige alates 2010 EESTI ENERGIA HOOLDUSKESKUS AS liige alates 2004

aastal EY poolt läbi viidud mahukas Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring, kus märgitakse, et riiklik mainekujundus on üks prioriteetsemaid valdkondi ekspordi arendamisel.

Välisturgudel tegutsemisel on oluline nii riigi maine kui ka koostööpartneri tajutud usaldusväärsus.

Kui senini on välismaiste ettevõtete jaoks olnud Eesti toodete ja teenuste puhul konkurentsieeliseks hinna ja kvaliteedi suhe, siis tööjõu ja muude tootmissisendite kulude kasvades on Eesti ettevõtted seda eelist kaotamas. Üha olulisemaks muutub Eesti ettevõtte hea maine ja usaldusväärne kuvand. Seetõttu ei saa me riigi brändi enam omapead jätta. Meil tuleb ehitada võimas vahend kõikidele, kel vaja Eestist ja ka endast Eesti kontekstis rääkida.

Augusti alguses tuli selle ülesandega tegelemiseks EASi kutsel kokku Eesti Disainimeeskond, kus esmakordselt panustavad ühe suure disainiprojekti õnnestumisse nii paljud erinevad disainerid.

Eesti Disainimeeskond loob käesoleval hetkel teenust, mis võimaldaks kõigil Eestit maailmas paremini tutvustada, tõsta seeläbi riigi tuntust ja jõuda selleni, et ühel hetkel võiksime rääkida Eestist kui konkurentsieelisest. Töö tulemusena valmib 2016. aasta lõpuks digitaalne keskkond, kus asuvad meie riigi tutvustamiseks vajalikud vahendid – s iia saab koguda sõnumeid, fakte, esitlusi, Eesti päritolu tähistavat tootemärki ja palju muid rakendusi. Lisaks ka soovitused selle kohta, kuidas neid parimal moel kasutada. Just brändi rakendamine on siinkohal võtmesõnaks. Vajadusest riigi unikaalsust ja eeliseid rõhutada saavad aru paljud ettevõtted, kuid edu saavutamiseks on oluline, et brändi rakendamine jõuaks massidesse. Iga ettevõtja, kes võtab Eesti brändi enda kommunikatsioonis ning toodetes kasutusele, võimendab kogu brändi tugevust tervikuna.

Disainimeeskond ei keskendu siiski ainult visuaalsele poolele.

Kuigi hästi valitud ning levinud tootemärgisel või suurepäraselt vormistatud brožüüril on oluline koht meie riigist rääkimisel, on sisu vahest vormist olulisem (ning

Riigi kuvandit loome me ise nii teadlikult kui teadmata, seda loovad teised, kes meiega suhtlevad, kes meid külastavad.

vajalikumgi). See tähendab tööd sõnumite ja lugudega, väärtuste ning positsioonidega.

Mis on suunatud brändiehitusest kasu Eesti ettevõtjale? Esiteks suurem toetuspind eksportimisel – see, kuidas Eestist räägitakse, muutub järjest olulisemaks eksporti mõjutavaks faktoriks. Kombineerides Eesti brändi oma toote või teenusega, saab luua pakkumise, mis on piisavalt unikaalne ja samas baseerub ühtsel vundamendil teiste brändi kasutajatega. See efekt võimendub ka siseturul: mida rohkem me usume oma piiride sees, et teeme õiget asja, seda lihtsam on seda näidata väljapoole.

Teiseks on sellel tööl ka selge praktiline väljund: arendatav tööriistakast pakub väga erinevaid igapäevaselt vajaminevaid vahendeid kõikidele ettevõtjatele, mis muudab turunduse ning kommunikatsiooni oluliselt lihtsamaks. Kuidas rääkida Eestist Poolas? Kust saada hea presentatsioonipõhi põhiliste faktidega meie majanduse kohta? Milliste fotodega tutvustada meie puidutehnoloogia sektorit? Mida selgem on meie bränd ja mida mahukam tööriistakast, seda lihtsam on kõigil ettevõtetel suurusest ja valdkonnast olenemata nendele küsimustele vastata. Üks bränd, olgu see riigi või ettevõtte oma, ei saa tegelikult kunagi valmis. Muutuvad turud, muutuvad vajadused ning nišid. Ka Eesti bränd ei pruugi 100 aasta pärast olla enam samasugune, milliseks me kujundame teda praegu. Oluline on haarata kinni õigest hetkest ja asuda sellega täna aktiivselt tegelema.

Koda kutsub osalema

Kuidas müüa oma elutööd?

Aeg: 27. oktoober kell 9.30–14.30 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Investment Agency kutsuvad ettevõtjaid seminarile „Kuidas müüa oma elutööd?“.

Järjekorras juba neljas elutöö müügi teemaline seminar keskendub sellel aastal küsimusele, kus asub Teie ettevõtte potentsiaalne ostja.

Oma valdkonna asjatundjad räägivad sellest, kuidas avalike suhete korraldamise kaudu muuta ettevõte potentsiaalsete ostjate jaoks nähtavamaks ning kuidas valmistada see müügiprotsessiks ette. Palju tuleb juttu sellest, milliseid ettevõtteid soovivad osta investorid Lätist, Soomest ja Venemaalt ning millised on nende jaoks olulised kriteeriumid ostuotsuse langetamisel.

Osalema on oodatud ettevõtete omanikud, tegevjuhid ja finantsjuhid, kelle huvid ja tegevus on seotud ettevõtete müügiga.

Seminaril on sünkroontõlge inglise keelest eesti keelde.

Osavõtutasu Investment Agency klientidele ja kaubanduskoja liikmetele on 75 eurot, mitteliikmetele 100 eurot, lisandub käibemaks.

Kuidas tulla toime tööpingega?

Aeg: 19. oktoober 2016 kell 10.00–16.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: eesti keel

HUURRE SERVICE OÜ liige alates 2013 KIVISEPAD AS liige alates 2006 LOKAATOR OÜ liige alates 2003 TABACALERA OÜ liige alates 2001 VIRU RMT OÜ liige alates 2006

10

AB "LIETUVOS DRAUDIMAS" EESTI FILIAAL liige alates 2009

Koolituse eesmärgid on • osata paremini analüüsida enda käitumist, mõista stressi ja läbipõlemist soodustavaid faktoreid; • õppida positiivset mõtlemist ja seda, kuidas toetada kolleege pingelistes olukordades; • leida igaühele ainuomaseid ressursse stressi ennetamiseks ja sellega toimetulekuks; • treenida suhtlemisoskusi, mis aitavad vähendada tööalast pinget suhtlemisel klientide ja kolleegidega.

AF-AUTOMAATIKA OÜ liige alates 2007

Koolituse viib läbi Jaanus Kangur. Ta on tegelenud koolitamisega alates 2003. aastast ning on läbinud mitmeid täiskasvanu koolitaja, suhtlemis- ja juhtimiskoolitusi ja kursusi Eestis, Saksamaal, Hispaanias, Inglismaal ja Iirimaal. Jaanusel on täiskasvanute koolitaja kutse 7. tase.

SKYCODE OÜ liige alates 2014

Koolitus on praktilise suunitlusega, lühiloengud vahelduvad juhtumianalüüside, arutelude ja harjutustega.

Koolituse maksumus on kaubanduskoja liikmele 75 eurot ja mitteliikmele 130 eurot, lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -10%. Hind sisaldab koolitusmaterjale, lõunat ja kohvipause.

FEATHERIE INVEST OÜ liige alates 2011 HYDROPOWER OÜ liige alates 2007 MAAG FOOD OÜ liige alates 2012 PROLINE TRANS OÜ liige alates 2013 QLS AS liige alates 2011 REAL-E STATE OÜ liige alates 2010 SANTA MARIA AS liige alates 2010

VESTA TERMINAL TALLINN OÜ liige alates 1995

5

ECLIPTICA BALTIC OÜ liige alates 2011 LV METALL OÜ liige alates 2014 NARVATANK OÜ liige alates 2014 NORDICDENS OÜ liige alates 2016 OFELAS OÜ liige alates 2011 OUTSOURCING PARTNER OÜ liige alates 2012

Lisainfo ja registreerimine: Margus Ilmjärv margus@koda.ee +372 337 4950

Info ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee +372 744 2196

SHCHUKIN HOUSE OÜ liige alates 2014 TERASTOORIK AS liige alates 2014

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

AGRO-SMS LIVESTOCK OÜ Lihaveiste kogumine ja eksport Türgi Vabariiki.

BALTIC WOOD PARTNERS OÜ www.balticwood.ee Treppide, puituste, puitakende, eritellimusmööbli ja puit- ja vineerdetailide valmistamine, restaureerimine ja paigaldamine.

CALYPTRA INVEST OÜ Finantsteenused, usaldusfondide ja äriühingute teenus.

DISKO TRANS OÜ www.diskotrans.ee Transport. Logistika.

EESTI EUROINFO ÜHING MTÜ www.euroakadeemia.ee Kõrghariduse andmine.

Teaduskirjanduse publitseerimine.

ETALON CONFERENCE OÜ www.etalonconference.com Finantsteemalise konverentsi korraldamine Singapuris.

GLOBAL PROJECT OÜ Logistika. Tööstuskaupade kaubandus.

GP2A OÜ Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused.

JAN ENGINEERING GROUP OÜ www.jangroup.ee Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

PERNOD RICARD ESTONIA OÜ www.pernod-ricard-estonia. com Alkohoolsete jookide hulgimüük.

Koda kutsub osalema

PUREWOOD GROUP OÜ Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine.

SMART WALLS OÜ www.smartwalls.eu/et/ Smarter Surfaces, Legamaster, LG, Pentaclass ja Vivitek kaubamärkide ametlik esindaja.

SOLAR4YOU OÜ www.solar4you.ee Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus.

Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldus.

TRADESMAN EU OÜ Erinevate kaupade ja teenuste vahendusteenused, õigunõustajate teenused, konsultatsioonid.

UNITED TRANS SERVICE OÜ Transport, logistika, vahendamine.

Tule ja täienda oma teadmisi finantskoolitusel firma võtmeisikutele!

Jätkame kevadel alanud finantskoolituste tsüklit teise osaga, kus toetutakse esimeses osas omandatud teadmistele raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist ning kus kasutatakse metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks ka võhikutele.

Lääne-Virumaa

Koolitusi viib läbi Margus Tinits, kes on juba pea 25 aastat tegelenud ettevõtete tulude, kulude ja kasumitega seotud suhetega.

Tartumaa

Koolitustsükli teine osa toimub 4. oktoobril, 1. ja 29. novembril 2016 kell 11.00–16.15 kaubandus-tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn); käsitleme kuluarvestust, eelarvestamist ja rahastamist (laenud, omakapital).

Koolituse läbinutele väljastatakse ka sellekohane tunnistus.

Koolitusel käsitletavate teemadega saad lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel.

RECANDER OÜ Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

Kolmepäevase koolituse osalustasu kaubanduskoja liikmele on 240 eurot ja mitteliikmele 480 eurot (hindadele lisandub käibemaks). Kui ühest ettevõttest on mitu osalejat, rakendatakse hinnasoodustust 5%.

TMK BUSINESS SOLUTIONS OÜ www.tmksolutions.eu Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

2K SERVICES OÜ www.purest.ee PUR vahuga hoonete soojustamine. Polükarbamiidiga aplikeerimine hüdroisolatsiooni-, katuse- ja põrandakatte materjalina.

VEMEK GRUPP OÜ www.vemek.eu Erinevate tolmutõkete tootmine.

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

Koda kutsub osalema

Seminar „Kahjunõuded majandustegevuses“

Milliseid muudatusi toob uus riigihangete seadus kaasa pakkujale?

Seminar toimub 3. novembril 2016. a. kell 11.00–14.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17).

Seminari viib läbi Leonid Tolstov, Advokaadibüroo VARUL partner, vandeadvokaat.

Aeg: 22. november 2016 kell 10.00–13.30 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Leonid Tolstov partner, vandeadvokaat Leonid Tolstov nõustab kliente mitmesugustes ühinguõiguse küsimustes, nagu äriühingute asutamine, ühinemine, jagunemine ja likvideerimine ning juhtorganite liikmete vastutus.

Ta on tugev kohtuadvokaat ning on esindanud kliente erinevates vaidlustes seoses lepingutest tulenevate nõuete, lepinguvälise vastutuse, seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite ja asjaõiguslike nõuetega.

Seminari kava 11.00–12.30 Lepingu rikkumisest tulenevad kahjunõuded • Rikkumise olemus • Põhjusliku seose problemaatika • Kahju arvestamine (otsene kahju, saamata jäänud tulu) • Tõenduslikud probleemid 12.30–13.00 Lõuna 13.00–14.30 Lepinguvälised kahjunõuded • Käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine • Tootjavastutus ja riskivastutus (s.h mootorsõiduki valdaja, kinnisasja omaniku vastutus) • Vastutus oma töötaja eest

Uute riigihangete direktiivide ülevõtmist ja uue riigihangete seaduse jõustumist on Eestis oodatud juba peaaegu aasta, eeldatavasti toimub see 2017. aasta esimese poolaasta jooksul. Hetkel riigikogus menetluses oleva seaduseelnõu eesmärk on kaasajastada, lihtsustada ja muuta süsteemi paindlikumaks, see aga muudab ligemale kümme aastat kehtinud riigihangete regulatsiooni ja praktikat arvestatavalt.

Koolitusel tulevad vaatluse alla just peamiselt pakkuja isikut puudutavad muudatused.

Lektor on Jarlo Dorbek, Hankepartner OÜ juhatuse liige.

Koolituse maksumus on kaubanduskoja liikmele 45 eurot ja mitteliikmele 90 eurot, lisandub käibemaks.

Hind sisaldab jaotusmaterjale, tervituskohvi ja lõunat.

Osavõtutasu kaubanduskoja liikmetele 75 eurot, mitteliikmetele 130 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid ja kohvipaus. Mitme osaleja korral ühest ettevõttest rakendatakse hinnasoodustust 10%.

Info ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

Info ja registreerimine: Kati Krass kati@koda.ee +372 443 0989