Teataja 10 2016 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

o k t o o b e r 2 0 16

Selgusid parimad ettevõtted aastal 2016

Alaealiste tööregulatsiooni lihtsustatakse tänu kaubanduskoja ettepanekutele Lk 10

Mida näitavad äribaromeetrid ja ootavad eksperdid aasta viimasest veerandist? Lk 16

Lk 8

Koda kutsub osalema Finants- ja maksukoolitused

28. oktoober Tõnis Jakobi Maksukool. Seotud isikute vaheliste tehingute maksustamise eripära Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989 1. november Seminar eelarvestamisest Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Meie seisukohad

Alaealiste tööregulatsiooni lihtsustatakse tänu kaubanduskoja ettepanekutele

1. detsember Tõnis Jakobi Maksukool. Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus. Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

25. oktoober Aafrika Foorum II Välisministeeriumis (Islandi väljak 1, Tallinn) Info: Jana Silaškova ∙ jana@koda.ee ∙ 604 0083

Muud koolitused/seminarid

26.–28. oktoober Foorum ja kontaktkohtumised ökoinnovatsiooni, rohetehnoloogia ja cleantech valdkonna ettevõtjatele ja investoritele rahvusvahelisel Eco-Innovation Foorumil Tallinnas Mustpeade majas (Pikk tn 26, Tallinn) Info: Lea Aasamaa ∙ lea@koda.ee või www.koda.ee

Bürokraatiaga ei õnnestu võidelda kui seda ühest otsast maha lõigata, kuid teisest otsast samas mahus lisada 4

27. oktoober Kuidas müüa oma elutööd? Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950 3. november Seminar „Kahjunõuded majandustegevuses“ Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196 16. november Mida toob uus admekaitsemäärus? Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 0077

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

Muudatused vaidluste lahendamisel töövaidluskomisjonis

Mis iseloomustab Ida-Virumaa ettevõtlust?

Sihtturud

8.–10. veebruar 2017 Ettevõtjate kontaktreis Minskisse Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950

Mida näitavad äribaromeetrid ja ootavad eksperdid aasta viimasest veerandist?

24 Mõnda TTIPst

Mida toob kaasa andmekaitsereform?

Varajane töökogemus aitab läbi elu

j u h t k i r i

Bürokraatiaga

ei õnnestu võidelda kui seda ühest otsast maha lõigata, kuid teisest otsast samas mahus lisada

leme järjepidevalt töötanud selle nimel, et kõik senised väga head algatused nagu nullbürokraatia, aruandlus 3.0 ning mitmed teisedki oleksid edukad ja annaksid reaalse efekti. Võib öelda, et mõtteviis „vähem on parem“ on jõudnud paljude inimesteni. Eriti ametnike seas.

Mille pagana pärast leitakse ikka ja jälle uusi kohti, kus ollakse väga kergekäeliselt valmis mõnda uut aruandluse või auditeerimise kohustust sisse tooma?

Usun siiralt, et nendest, veidi enam kui kuuekümnest ettepanekust, mida eelmise aasta lõpus ministeeriumitele bürokraatia vähendamise eesmärgil esitasime, saavad varem või hiljem valdav enamus rakendatud. Nendes kohtades muutub ettevõtja elu lihtsamaks. Kuid… Ja nüüd tuleb kurvem osa. Mille pagana pärast leitakse ikka ja jälle uusi kohti, kus ollakse väga kergekäeliselt

valmis mõnda uut aruandluse või auditeerimise kohustust sisse tooma? Konkreetne näide puudutab kunagi juba tõusetunud, kuid siis mõneks ajaks vaibunud soolise palgalõhe teemat ning sellega võitlemiseks kavandatud suuremat aruandluskohustust kuni vastavate auditite läbiviimise kohustuseni välja. Need ideed ei ole päriselt kuhugi kadunud. Neid arutatakse töögruppides ja ümarlaudadel jätkuvalt. Ja tõsiselt. Jättes kõrvale küsimuse, kuidas ettevõtjale suuremate aruandluskohustuste panemine palgalõhet vähendaks või kui jaburalt kõlab mõte, et tööinspektsioon hakkaks ette kirjutama sobivaid palgamäärasid nii avalikus kui erasektoris, on selliste kohustuste üle arutaminegi paljude inimeste jaoks lihtsalt äärmiselt demotiveeriv. Ennustan, et nende kaasaegselt mõtlevate ja entusiastlike ametnike hulk, kes tahaksid midagi paremaks teha nii ettevõtjaile kui ka avalikule sektorile endale, väheneb selliste absurdsuste korral märgatavalt. Muuta senist käitumist ja suhtumist on niigi keeruline, kuid kui näed, et sulle sisuliselt vastu töötatakse, loobuvad varsti ilmselt needki. Probleem on tõsine. Kuid mis aitaks? Ehk see, kui kõik taolised uued ideed peaksid juba mõtte tasandil läbima omamoodi kaitsmise ettevõtlusorganisatsioonide ning ettevõtluse, majanduse ja rahandusega seotud ministrite komisjoni ees. Ja seda avalikult!

Sama lahendust saaks kasutada ka olukordades, kus keegi tuleb välja mõttega suurendada näiteks mõne statistilise aruande detailsust. Protsessis ei oleks midagi negatiivset. Kui suudad idee ja kasu ära põhjendada, saad rohelise tule. Kui mitte, pead veel tööd tegema või jääb asi ära. Lihtne. Eks tänagi kohtab palju soove, kus teadlased ja analüütikud sooviksid erinevaid protsesse järjest detailsemalt analüüsida ning vajaksid selleks järjest detailsemaid andmeid. Kuid kuhugi tuleb tõmmata piir. Võib ilmselt väga põhjalikult analüüsida, milline on sügiseste sademete hulga seos iibega, kuid mis kasu see meile annab. Tore on teada küll, kuid kuidas see teadmine võiks meie elu paremaks muuta. Igal asjal on mõistlikkuse piir ning ühel hetkel saab see ületatud kui seda mitte jälgida. Täna oleme enamasti piiril või seda juba ületamas. Peab saama ka teisiti.

Mait Palts Peadirektor

Meie seisukohad eesti kaubandus-tĂśĂśstuskoja teataja 10 / 2016

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

oome teieni mõned kaubanduskoja olulisemad seisukohad, mis püüavad ettevõtluskeskkonda paremaks ja ettevõtjasõbalikumaks kujundada.

Suhkrumaksust

Sotsiaalministeerium andis teada, et kavatseb edasi minna juba varasemalt algatatud plaaniga kehtestada magustatud jookidele suhkrumaks. Oleme olnud varem ja ka nüüd arvamusel, et suhkrumaksu kehtestamine on ebaefektiivne meetod vähendamaks ebatervisliku toidu tarbimist ja ei täida kindlasti ministeeriumi poolt püstitatud eesmärki. Suhkrut sisaldavad vähemal või rohkemal määral praktiliselt kõik toiduained, mis tähendab, et hinnakasv oleks väga lai. Suhkrumaksu kehtestamisel esineb ka risk, et suhkrut hakatakse asendama sünteetilise magusainega, mis ei pruugi samuti olla tervislik ega pruugi avaldada soovitud mõju tarbimisele. Eelkõige avaldab suhkrumaksu kehtestamine kõige suuremat mõju madalama sissetulekuga majapidamistele, mille tõttu võib sellel sihtgrupil jääda vähem raha tervisliku toidu ostmiseks. Suhkrumaks ei pruugi vähendada ka keskmise sissetulekuga majapidamiste magusa tarbimist, sest kallimad tooted võidakse asendada odavamate suhkrut sisaldavate toodetega. Mis puudutab ettevõtjaid, siis nende jaoks toob see kaasa maksu administreerimise kulud, halduskoormuse kasvu, kohaliku toidutööstuse konkurentsivõime vähenemise ning seeläbi ka töökohtade kaotuse. Suhkrumaksu ebaefektiivsust on kinnitanud ka teiste riikide kogemus. Näiteks tühistab Soome suhkrumaksu 2017. aasta algusest.

Tööõiguse ülereguleerimisest

Eestis proovitakse väga palju probleeme lahendada seaduse muutmisega, kuid meie hinnangul ei pea igat ühiskondlikku nüanssi reguleerima. Probleemidele saab lahendusi leida ka muid teid pidi, näiteks teavitustöö,

järelevalve vms meetmega. Paljud küsimused lahendab ka õiguspraktika. Hiljuti saadeti meile arvamuse avaldamiseks ametiühingute keskliidu poolt tehtud töölepingu seaduse muutmise ettepanekud, millega soovitati reguleerida seaduse tasemel täiendavalt tööalast kiusamist, töölepingu rikkumise erinevaid aspekte, hoiatuste kehtivusaega jms. Küsisime arvamust ka oma liikmetelt ning jõudsime järeldusele, et selliste muudatuste sisseviimine seadusesse pole vajalik. Oleme seisukohal, et enamikke probleeme saab lahendada teadlikkuse kasvatamisega ja tööõiguse valdkonnas on seda tänaseks juba piisavalt tehtud, kuid kindlasti tuleb ka jätkata. Seaduse muutmisega võib tekkida paratamatult olukord, kus osapooled ei saa enam täpselt aru, kes, mida ja kuidas teha tohib ja mida tegema peab. Lisaks segadusele tõstab muudatuste sisseviimine ettevõtjate halduskoormust, mida praegu 0-bürokraatia projektiga soovitakse pigem vähendada. Seega peaksime kindlalt hoidma senist suunda, kus hoidume liigsest detailsusest ning laseme regulatsiooni lõdvemaks kohtades, kus see on ettevõtlust takistama asunud. Heaks näiteks piirangute vähendamisest on siin kasvõi alaealiste tööharjumuse tekkimisele suunatud muudatused, mida ministeerium hiljuti tutvustas. Seega tuleks kõikidesse ettepanekutesse, mis muudavad keskkonna veelgi reguleeritumaks, suhtuda taunivalt, kuna see pärsib meie ettevõtlikkust ning majandusarengut. Ka õiguskantsler Ülle Madise leidis, et Eesti tundub liikuvat pigem käsu- ja keeluühiskonna, mitte igaühe vabaduse laiendamise ja sisustamise kursil. Ta ütles ka, et tihti on märgata ülereguleerimist: seadusse kirjutatakse unistus, lootus või soov, ent mitte ühtegi abinõud, tänu millele võiks elu soovitud suunas muutuda. Ole kursis meie arvamustega ning loe hoolikalt uudiskirja e-Teataja!

Fotode autor: Egert Kamenik

K a u b a n d u s k o d a t u n n u s ta b

Selgusid parimad ettevõtted aastal 2016 M

eil on hea meel teada anda, et 13. oktoobril toimunud pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2016 pälvis aasta ettevõtte tiitli kaubanduskoja liige Hekotek AS. Aasta ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursi Ettevõtluse Auhind ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi Konkurentsivõime Edetabel parimate seast esindusliku žürii poolt. Arvestati majandusnäitajaid, hakkamasaamist keerulises majanduskeskkonnas, rolli töökohtade loomisel, panust töötajatesse, tegevusi ekspordi suunal, vastutustundlikkust ning panustamist ühiskonda.

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2016, AdCash OÜ Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2016, SPS Grupp OÜ

Aasta ettevõtte žüriisse kuulusid majandus- ja taristuminister Kristen Michal, ettevõtlusminister Liisa Oviir, Eesti Panga president Ardo Hansson, aasta ettevõte 2015 võitja Kodumaja AS juht Lembit Lump, Tartu Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtjad ja kaubanduskoja juhatuse liikmed Oliver Väärtnõu ja Ruth Oltjer. Konkursi eesmärgiks on edendada ettevõtlikkust ning tunnustada parimaid Eesti ettevõtteid. „Ettevõtjate tunnustamine nende panuse eest ühiskonnas on kaubanduskoja jaoks alati tähtsal kohal olnud,“ kinnitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. „Ettevõtlusauhindu üle andes tunnustame ja toome eeskujuks parimaid, kuid teiselt poolt väljendame sellega oma lugupidamist kõikide ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste suhtes, sõltumata nende tegevusulatusest või valdkonnast,“ ütles Luman. „Oleme alati toetanud ettevõtliku mõtteviisi edendamist noorte hulgas ning loodame, et noore ettevõtja preemia traditsioon aitab sedagi eesmärki paremini täita.“ „EASil on hea meel, et kandidaatide ring on täienenud erinevate valdkondade ettevõtetega. Tänavune aasta ettevõte on masinatööstuse valdkonna lipulaev Hekotek, kelle toodetud seadmeid kasutavad Baltimaade suuremad puidugraanulitehased ja saetööstused. Lisaks on ettevõte investeerinud igal aastal mitu miljonit eurot tootmise laiendamiseks,“ lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.

Eesti KaubandusTööstuskoja Konkurentsivõime Edetabeli 2016 võitjad • Aasta mikroettevõte – SPS Grupp OÜ

• Aasta keskmise suurusega ettevõte – AdCash OÜ • Aasta suurettevõte – Tallink Grupp AS

ekotek AS on puidutöötlemise tehnoloogia seadmeid projekteeriv ja valmistav masinaehitusettevõte. Ettevõte loodi 1992. aastal peamiselt Soomes aastakümneid samal alal edukalt tegutsenud spetsialistide poolt, kelle kogemused on andnud tõuke Hekoteki arenemisel suurimaks saetööstusele seadmeid ning puidugraanulitehaseid valmistavaks ettevõtteks Balti regioonis. Hekotek AS on tarninud oma seadmeid enamusele Baltikumi suurematele saetööstustele ja puidugraanulitehastele. Lisaks sellele on ettevõtte seadmed igapäevases kasutuses

ka mitmetes Soome, Rootsi, Venemaa, Valgevene, Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa saeveskites. Kaugemad maad, kuhu Hekotek on seadmeid tarninud, on Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentiina ja Uruguai. 2015. aastal oli Hekotekile rekordiline – eksportkäive suurenes võrreldes eelneva aastaga +63,8%. Peamine kasv tuli puidugraanulitehaste müügist Venemaale, Rootsi ning Hekoteki jaoks uuele turule Lõuna-Ameerikas Uruguais. Suurem käive soosis ka tootlikkuse kasvu, lisandväärtus töötaja kohta tõusis enam kui 20%.

Aasta nooreks ettevõtjaks sai Taxify tegevjuht Markus Villig

Konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkonniti • Tööstus ja energeetika – Stora Enso Eesti AS • Toiduainetööstus – A. Le Coq AS

• Finantsvahendus – Swedbank AS • Hulgikaubandus – Baltic Agro AS

• Side-, kommunikatsioon ja IT – Telia Eesti AS • Turism – Tallink Grupp AS

• Jaekaubandus – Tallinna Kaubamaja Grupp AS • Kinnisvara – E.L.L. Kinnisvara AS • Transport ja logistika – Sillamäe Sadam AS • Ehitus – Merko Ehitus AS

• Teenindus – Olympic Entertainment Group AS

EASi Ettevõtluse Auhind 2016 võitjad

uba teist aastat järjest anti 13. oktoobril toimunud ettevõtjaid tunnustaval auhinnagalal üle ka noore ettevõtja 2016 preemia, mille sel aastal pälvis Markus Villig, ettevõtte Taxify asutaja ja tegevjuht. Markus Villig on 22-aastane ettevõtlik noormees, kes on kolme aastaga suutnud luua ja laiendada Taxify väikesest Eesti start-upist edukaks platvormiks rohkem kui 10 riigis. Ja kindlasti ei peatu areng sellega. Markus on ka aktiivne ettevõtluse edendaja ühiskonnas. Ta osaleb igal võimalusel nii koolinoortele kui kogenud ettevõtjatele mõeldud koolitustel, innustades inimesi

oma kogemustega. Konkursil osales sel korral 29 tublit noort ettevõtjat. Lisaks Markus Villigile olid noore ettevõtja preemiale nomineeritud Kustas Kõiv ettevõttest Barking OÜ ning Ivar ja Janar Merilo ettevõttest ThorGate Management OÜ. 5000 euro suurune preemia on mõeldud kuni 30-aastasele ettevõtte omanikule või juhile, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Konkurssi korraldasid kaubandus-tööstuskoda ja Swedbank AS. Algatust on toetanud ka Toomas Hendrik Ilves.

• Aasta uuendaja – Estonian Cell AS

• Aasta eksportöör – Hekotek AS • Aasta piirkonna ettevõte – Eastman Specialties OÜ • Aasta disainirakendaja – Proekspert AS • Aasta välisinvestor – Kohila Vineer OÜ Vaata ka: www.ettevotluskonkurss.ee

K AUBANDUS K ODA

Alaealiste tööregulatsiooni

lihtsustatakse tänu kaubanduskoja ettepanekutele

Marko Udras

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

eptembri keskpaigas saatis sotsiaalministeerium kooskõlastusringile töölepingu seaduse muutmise eelnõu, milles sisalduvad ka meie ettepanekud alaealiste tööregulatsiooni lihtsustamiseks. Ühe olulise muudatusena leevendatakse piiranguid alaealiste tööpäeva pikkusele, mis annab ettevõtjatele paremad võimalused pakkuda noortele koolivaheaegadel töökogemust.

Tänane alaealiste tööregulatsioon on liialt range

Eelmise aasta sügisel kaubanduskoja liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et alaealiste tööregulatsioon on kohati liiga range ning see on üks olulisemaid põhjuseid, mis takistab noortel töökogemust hankida. Olukorra parandamiseks esitasime selle aasta märtsis sotsiaalministeeriumile oma ettepanekud alaealiste tööregulatsiooni muutmiseks. Tänaseks on ministeerium mitmed meie ettepanekud heaks kiitnud ning need on must-valgelt kirjas seaduseelnõus.

Leevendatakse alaealiste tööaja piiranguid Eelnõusse on jõudnud meie ettepanekud seoses alaealiste tööaja paindlikumaks muutmisega. Täna on koolikohustuse täitnud alaealistel lubatud töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Tegime ettepaneku lubada neil töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. See ettepanek on arvesse võetud. Täna on paljude ettevõtjate jaoks probleemiks see, et alaealistel on lubatud töötada vaid pool koolivaheajast. Olukorra parandamiseks on ministeerium välja pakkunud lahenduse, mille kohaselt võib alaealine koolivaheajal oluliselt rohkem töötada kui kooli ajal. Näiteks 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal on eelnõu kohaselt lubatud õppeveerandi jooksul töötada 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas, kuid koolivaheajal oluliselt rohkem – 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Eelnõus sisaldub ka meie ettepanek muuta noorte töötamise reegleid õhtuse tööaja osas paindlikumaks. Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt ei tohi alaealised teha tööd

ajavahemikus 20.00 kuni 6.00, kuid eelnõuga leevendatakse piiranguid 15–17-aastaste alaealiste osas, kes ei ole enam koolikohustuslikud. Neil on lubatud edaspidi töötada ka ajavahemikus 20.00 kuni 22.00. 7–14-aastaste ning koolikohustuslike töötajate osas jääb kehtima tänane põhimõte ehk neil ei ole endiselt lubatud töötada ajavahemikus 20.00 kuni 6.00. Eelnõuga reguleeritakse ka alaealiste kutseõppe praktika tööaega. Vähemalt 15-aastasele kutsekoolis õppivale alaealisele, kes töötab praktika raames, kehtestatakse tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ning 14-aastastele 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Selline põhimõte kehtib juhul, kui praktika läbimise ajaks sõlmitakse praktikandiga tööleping. Lisaks kehtib selline erisus töökohapõhise õppe rakendamisel.

Muudatused tööinspektori loamenetluses

Kui tööandja soovib palgata alla 15-aastast noort, siis tuleb tööandjal kehtiva seaduse kohaselt taotleda selleks luba tööinspektorilt. Selline loamenetlus on ettevõtjate hinnangul aga liiga keeruline ja ajakulukas. Seetõttu tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku lihtsustada loamenetlust ning pakkusime välja lahenduse, mille kohaselt tuleks tööinspektori eelkontroll (loakohustus) asendada järelkontrolliga (vajaduspõhine järelevalve noorte töötamise üle). Ministeerium on meie ettepanekuga osaliselt arvestanud. Nimelt on eelnõus kirjas, et tööinspektori nõusolekut on vaja vaid juhul, kui alaealine on noorem kui 13-aastane. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei pea tööandja enam küsima tööinspektori luba 13või 14-aastase tööle võtmiseks. Eelnõuga plaanitakse muuta ka alaealiste põhipuhkuse kestust. Kui täna on alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 päeva, siis tulevikus on see 28 päeva.

Muudatuste jõustumisaeg ei ole veel teada

Eelnõu on plaanis jõustada kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas

Olulisemad muudatused • Koolikohustuse täitnud alaealisel lubatakse eelnõu kohaselt töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. • Vähemalt 13-aastasel koolikohustuslikul alaealisel lubatakse koolivaheajal töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. • Koolikohustuse täitnud alaealisel lubatakse edaspidi töötada ka ajavahemikus 20.00 kuni 22.00. • Alaealiste põhipuhkust lühendatakse 35 päevalt 28 päevani. • Tööandja ei pea edaspidi taotlema tööinspektorilt luba, et võtta tööle 13- või 14-aastast alaealist.

avaldamist. Hetkel ei ole aga täpselt teada, millal jõuavad muudatused Riigi Teatajasse. Praeguseks on eelnõu läbinud kooskõlastusringi, kuid ei ole veel jõudnud riigikokku. Suure tõenäosusega jõustuvad alaealistega seonduvad muudatused töölepingu seadusesse järgmise aasta esimeses pooles. Töölepingu seaduse plaanitavate muudatustega ning kaubanduskoja ettepanekutega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

JURISTI TÖÖLAUALT

Muudatused vaidluste

Muudatused IKT-sektori

valveaja

lahendamisel

reeglites

töövaidluskomisjonis

Marko Udras

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

otsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse lisaks alaealiste tööregulatsioonile ka IKT-sektori valveaja reegleid. Eelnõuga tehakse IT tugiteenuseid osutavate spetsialistide puhul valveaja rakendamisel erand igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete järgimisest. Nimelt võimaldatakse IKT-valdkonna töötajatele valveaega kestusega maksimaalselt 130 tundi 28-päevase ajavahemiku jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Selline muudatus võimaldab töötajatel vajadusel olla ka mitmel päeval järjest töövälisel ajal valves nii, et valveaeg ja igapäevane puhkeaeg kattuks. Eelnevalt nimetatud erandit on lubatud kasutada vaid nendel IKT-sektori töötajatel, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitiliste IKT-teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Valveaja erisuse rakendamisel tuleb töötajale maksta praegusest kõrgemat tasu. Tavapärase 1/10 töötasu asemel tuleb valveaja eest maksta vähemalt 1/5 kokkulepitud töötasust. Tegime ministeeriumile ettepaneku võimaldada paindlikumat valveaega lisaks IKT sektori töötajatele ka muudes valdkondades (nt lennujuhid), kuid see ettepanek ei ole tänaseks saanud sotsiaalministeeriumi heakskiitu. Muudatused jõustuvad suure tõenäosusega järgmise aasta esimeses pooles.

Kristina Jerjomina Jurist

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

öövaidluste kiiremaks ja lihtsamaks lahendamiseks on võimalus alternatiivina kohtumenetlusele pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Vastavat menetlust reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. Kehtivas seaduses esinevad aga teatud tõlgendamise ja rakendamise probleemid, mistõttu koostas sotsiaalministeerium uue töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse nimetatud lüngad täita ning tagada lihtne, kiire, odav ning õiglane kohtuväline töövaidluste lahendamine. Eelnõus on täpsustatud ja täiendatud töövaidluskomisjoni pädevust ning menetluse läbiviimise reegleid. Näiteks täiendatakse seadust regulatsiooniga, mis annab juhiseid, kuhu peab töötaja või tööandja esitama avalduse juhul, kui töötaja töökoht on välisriigis. Seadus hetkel sellist olukorda ei reguleeri, kuid uue eelnõu kohaselt tuleb avaldus esitada tööandja asu- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile. Lisaks võimaldatakse poolte ja komisjoni nõusolekul istungit läbi viia ka muus keeles, näiteks vene keeles, ning nähakse ette muid olulisi muudatusi, mille järgnevalt välja toome.

Vaidluste suunamine kirjalikku menetlusse

Uus eelnõu näeb ette, et kuni 3200 euro suuruseid nõudeid hakatakse lahendama kirjalikus menetluses ja ainult töövaidluskomisjoni juhataja poolt. Kirjalik menetlus toimub ainult juhul, kui ei esine selle läbiviimise võimatust või kui see oleks vaidluse lahendamise või menetlusosaliste suhtes ebamõistlik. Seega esmajoones hakatakse kuni 3200 euro suuruseid rahalisi nõudeid suunama kirjalikku menetlusse, kuid vajadusel võib juhataja otsustada, et asja arutatakse siiski suuliselt istungil.

Avalduse läbivaatamise tähtaja pikendamine Oluline muudatus on ka see, et pikendatakse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamise tähtaega. Praegu peab töövaidluskomisjon vaatama avalduse läbi ja määrama istungi ühe kuu jooksul.

Vaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis peaks jääma võimalikult lihtsaks ja kiireks.

Muudatuste tulemusena pikeneks see aeg 45 kalendripäevale. Selgitasime sotsiaalministeeriumile esitatud arvamuses, et avalduse läbivaatamise tähtaeg peaks olema siiski võimalikult lühike, et säiliks töövaidluskomisjoni pöördumise üks peamistest argumentidest, s.o vaidluste kiire lahendamine.

Rahalise nõude piirmäära kaotamine

Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi rahaline nõue, millega töövaidluskomisjoni pöördutakse, ületada 10 000 eurot. Eelnõuga soovitakse aga vastav rahalise nõude piirmäär kaotada ning edaspidi saaks töövaidluskomisjoni poole pöörduda ka suuremate nõuetega. Oma arvamuses märkisime, et see võib olla põhjendatud juhul, kui tegemist on näiteks samaliigiliste, lihtsate nõuetega, mis on liidetud ja seetõttu ületab summa 10 000 eurot. Samas ei pea me mõistlikuks piirmäära täielikku kaotamist ja seega töövaidluskomisjoni vastava pädevuse piiramatut laiendamist. Töövaidluskomisjon on mõeldud eelkõige alternatiivina kohtumenetlusele ja pigem lihtsamate vaidluste lahendamiseks. Suurte nõuete puhul võib aga menetlus osutuda keerukamaks ning on suurem tõenäosus, et kasutatakse juriidilist abi, mille kulud tuleb poolel endal kanda. Selliselt ei pruugi menetlus enam olla ei kiire ega odav.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

K OJA ESINDUSED

Mis iseloomustab

Töövaidluskomisjoni pädevuse täpsustamine ja laiendamine

Eelnõuga luuakse võimalus töövaidluskomisjoni pöördumisel valida ka lepitusmenetlus, mis on anonüümne ja tavamenetlusega võrreldes vähem bürokraatlik. Lepitusmenetlus toimuks töövaidluskomisjoni juhataja vahendusel ja ainult juhul, kui pooled on lepitusmenetluse läbiviimises enne kokku leppinud. Tegu ei ole kohustusliku etapiga enne tavamenetlust ning juhul, kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab ikkagi pöörduda töövaidluskomisjoni poole vaidluse lahendamiseks tavamenetluses. Lisaks saab töövaidluskomisjon kinnitada kompromissi, mida praegune regulatsioon ei võimalda. Et muuta menetlus efektiivsemaks, võimaldatakse tulevikus liita samaliigilised avaldused ühte menetlusse. Näiteks, kui tööandja esitab avalduse korraga mitme töötaja vastu, siis menetletakse neid koos. Seejuures peaks liitmine olema vaidluse lahendamise eesmärgil mõistlik ja asjakohane. Vajadusel võib töövaidluskomisjoni juhataja nõudeid ka eraldada. Loomulikult kehtestatakse töövaidluskomisjoni juhatajale täiendavad kvalifikatsiooninõuded. Kõrgemad kvalifikatsiooninõuded aitavad kaasa otsuste parema kvaliteedi tagamisele. Töövaidluskomisjoni pädevust laiendatakse veel selliselt, et kui praegu saab töövaidluskomisjoni pöörduda vaid töölepingust tulenevate vaidlustega, siis tulevikus saaks seal lahendada ka kollektiivlepingu täitmisest tulenevad tülisid ning muid vaidlusi, mis võivad tuleneda töösuhtest. See tähendab, et töövaidluskomisjonis saab lahendada näiteks ka tööohutus või -tervishoiuga seotud vaidlusi. Kuivõrd sellised vaidlused on aga üldjuhul keerukamad, vajavad enamasti eksperdi kaasamist ja tõendite põhjalikku analüüsimist, siis ei toetanud me sellist muudatust. Vaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis peaks jääma võimalikult lihtsaks ja kiireks, et säiliksid argumendid, miks kohtu asemel üldse sinna pöörduda.

Ida-Virumaa ettevõtlust?

Margus Ilmjärv, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

da-Virumaa ettevõtluses domineerivad ennekõike suurettevõtted, kellede hulgas annavad omakorda tooni energeetikasektoris tegutsevad äriühingud. Toodangu mahu poolest on Ida-Virumaa Harjumaa järel suuruselt teine tööstuspiirkond Eestis. Siin toodetakse peaaegu 90% Eestis toodetavast elektrienergiast. Maakonna suurimad elektritootjad on Eesti Energia Narva Elektrijaamad, VKG Energia ja Sillamäe Soojuselektrijaam. Kuna Eesti on Estlink 1 ja 2 merekaablite kaudu edukalt integreeritud Põhjamaade elektrivõrku, on siinsete tootjate suurimateks väljakutseteks elektrihindade suur kõikumine ja teatud perioodidel aastas turule tulev madala omahinnaga hüdroelektrijaamades toodetav elekter. Järskude hinnakõikumiste negatiivse mõju vähendamiseks on elektritootjad õppinud oma tootmismahtusid kiiresti kasvatama või kahandama vastavalt sellele, milline on parajasti müügihind. Hinnakonkurentsis püsimiseks on ettevõtted teinud jõupingutusi tootmise efektiivsuse tõstmiseks ja omahinna alandamiseks. Sellega omakorda käib kaasas negatiivse kõrvalmõjuna energeetikasektori töökohtade arvu pidev vähenemine. Üks asjaolu, mis takistab elektritootjatel olemasolevatele suurtarbijatele rohkem elektrit müüa, on naaberriikidest kõrgemad võrgutasud. Sama probleem mõjutab negatiivselt ka investeerimisotsuste tegemist uute suure energiatarbimisega ettevõtete (näiteks serveriparkide) rajamiseks. Teise olulise grupi energeetikasektorist Ida-Virumaal moodustavad põlevkiviõli tootmisega tegelevad äriühingud – Eesti Energia Õlitööstus AS, VKG Oil AS ja Kiviõli Keemiatööstuse Varad OÜ. Need ettevõtted läbisid hoogsa arengufaasi mõni aasta tagasi, kui naftabarreli müügihind maailmaturul püsis kindlalt üle 100 USD. Siis investeeriti raha uute õlitehaste rajamisse ja Viru Keemia Grupp rajas uue kaevanduse Ojamaale. Paraku olukord muutus naftahindade langusega 2014. aastast ja õlitootjad – kes rohkem, kes vähem – sattusid raskustesse. Õnneks tajus riik sektori probleemide ulatust adekvaatselt ning vähendas oluliselt kõige kriitilisematel hetkedel õlitootjate maksumäärasid, hoides sellega ära ettevõtete võimaliku maksejõuetuse.

Praegu peavad riik ja põlevkivisektori ettevõtted läbirääkimisi uue paindlikuma maksumudeli kehtestamiseks, mille järgi maksaksid ettevõtted rohkem makse turul kujunenud üldise olukorra paranedes. Hindade madalseisu ajal oleks aga võimalik tootmist jätkata tänu väiksemale maksukoormusele. Olulise osa Ida-Virumaa tööstustoodangust annavad keemiatööstuse ettevõtted. Mitmed neist kasutavad toorainena põlevkivi töötlemisel saadud komponente, aga on ka neid, kes impordivad kogu tooraine ja ekspordivad lõpptoodangu. Keemiatööstuse valdkonna ettevõtteid iseloomustab Ida-Virumaal suur rahvusvahelistumine ning teadusmahukas tootmine. Metallitööstusettevõtted võib laias laastus jagada kaheks. Esiteks need, mis on välja kasvanud nõukogudeaegsete suurettevõtete teenindus- ja remondiettevõtetest. Tänaseks on nad teinud vajalikud investeeringud oma tootmise kaasajastamiseks ja leidnud sobiva turuniši. Selle grupi olulisimateks tegijateks on Remeksi Keskuse AS, Viru RMT ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS. Lisaks nendele pikkade traditsioonidega metallifirmadele tegutsevad maakonnas ka ettevõtted, mis on rajatud hiljutiste investeeringute tulemusena ning mida iseloomustab tootmise kõrge tehnoloogiline tase ja kuulumine mõnda suuremasse, enamasti Skandinaavia päritolu ettevõtete gruppi. Head näited sellistest ettevõtetest on Fortaco Estonia AS ja Metalliset Eesti AS Narva tehas. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Ida-Virumaal on need, mis tegutsevad väga mitmetes valdkondades. Need ettevõtted tagavad oma paindlikkuse ning võimega kiiresti reageerida turumuutustele majanduse toimimise ja töökohtade säilimise ka väga tormilises majanduskeskkonnas. Eriti hea mulje jätavad firmad, mis tänu omanike nutikusele, teadmistele ja sidemetele on loonud teadusmahuka tootmise või ülemaailmselt toimiva kaubanduse ning mitmekesistavad märkimisväärselt siinset ettevõtluskeskkonda. Erilist tähelepanu väärivad aga Ida-Virumaal tegutsevad turismisektori ettevõtted, kelle töö ei loo ainult töökohti ega too omanikele kasumit,

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

Majandus vaid aitab olulisel määral kaasa ka piirkonna maine paranemisele. Tänu turismiettevõtetele ja riiklikele investeeringutele on loodud hulgaliselt erinevaid turismiatraktsioone, korrastatud maastikke ja loodud uusi vaatamisväärsusi. Selliste turismiobjektide nimekiri on pikk, olulisimatest tahaks esile tuua Kiviõli seikluskeskuse, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi, Narva promenaadi koos katakombidega, Aidu veespordikeskuse, Saka, Kukruse ja Mäetaguse mõisad ning spaahotellid Toilas ja Narva-Jõesuus.

Mida näitavad

äribaromeetrid

ja ootavad eksperdid aasta viimasest veerandist?

Kaubanduskoda Ida-Virumaal

Kaubanduskoja esindus töötab Ida-Virumaal aastast 2000. Aastate lõikes on siinsete liikmete arv kõikunud vahemikus 100–125 ettevõtet. Erinevatel aegadel on rõhk olnud erinevatel tegevustel ja tulenevalt suurest venekeelsete liikmete arvust oleme püüdnud suhelda oma klientidega alati kahes keeles. Viimaste aastate olulisemad tegevused on olnud • kontaktvisiidid Peterburgi ja Saksamaale; • ümarlauakohtumine Eesti suursaadikuga Indias; • investeerimis- ja ettevõtluskonverentsid Narvas; • koolitused ettevõtjate korruptsiooniteadlikkuse tõstmiseks; • maksukoolitused; • Suurbritannia sihtturuseminar Narvas; • ärihommikusöögid Ida-Virumaa investeerimiskeskkonna tutvustamiseks. Oleme nõustanud siinseid ettevõtteid enamikus äritegevusega seotud valdkondades, väljastame päritolusertifikaate ning kinnitame väliskaubandusdokumente. Oleme esitanud oma arvamusi majanduspoliitilistes küsimustes kohaliku ajalehe vahendusel (maksud, riiklikud investeeringud) ning korraldanud ümarlauakohtumisi eri huvigruppide kokkutoomiseks (riiklik võrguettevõte ja elektri suurtarbijad). Oleme tihedas koostöös investeeringute maaletoomisega tegeleva sihtasutusega Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ning korraldame Euroopa Komisjoni poolt finantseeritava Europe Direct`i Jõhvi teabekeskuse tööd.

leev kuum

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

olmveerand aastat on kiiresti läinud ja nähtavasti on üsna viimane aeg vaadata natuke tagasi, et oleks kergem mõista, mis saab edasi. Kogu perioodi kohta küll veel andmeid ei ole, kuid I poolaasta hindamiseks on statistikat piisavalt. Olemasolev statistika näitab, et Eesti majandusel pole ehk nii hästi läinud, kui oodati, kuid kaugeltki mitte nii halvasti, kui kardeti. Hinnakem ise: sisemajanduse kogutoodang kasvas I poolaastal 1,1% (eelmisel aastal 1,4%), eratarbimine suurenes 3,4%, tarbijahinnad olid 0,6% madalamad kui eelmisel aastal ning tööpuudus langes 4,8%-le. Võib veel lisada, et kaupade eksport jäi eelmise aasta tasemele (5,8 mld eurot) ja sellest sõltuvalt tööstustoodang vähenes 1% võrra. Töötajate palgad tõusid I poolaastal 7,8% ja koos sellega kasvas jaekaubakäive 7,3%. Kui jätta kõrvale majanduskasv, mis jäi eelmisest aastast (1,4%) aeglasemaks ja madalamaks ka prognoositust (2%), võiks olukorraga nähtavasti üsna rahule jääda. Samas oli 2% majandusprognoosi eelduseks maailma majanduskliima paranemine, mida siiani aga toimunud ei ole. Kuid aasta pole veel lõppenud ja seepärast kerkib õigustatud küsimus – mis saab edasi? Milliseks kujuneb IV kvartal? Vastuse saamiseks pöörame pilgud Eesti Konjunktuuriinstituudi äribaromeetritele ja lisaks vaatame, kuidas hindab Eesti majanduse lähikuude arenguväljavaateid EKI ekspertide-analüütikute paneel.

EKI äribaromeetrid1: september 2016

Tööstusbaromeeter. Kindlustundeindikaator langes augustiga võrreldes 2 punkti ja näitab nüüd +6. Kindlustunde mõõdukat langust on põhjustanud eelkõige ettevõtete tagasihoidlikumad väljavaated toodangu mahu kasvu suhtes. Kui augustis eeldas toodangu mahu kasvu eeloleval kolmel kuul 37% ettevõtteid, siis septembris oli neid 30% (saldod vastavalt +24 ja +15). Samas on tellimuste osas olukord septembris isegi natuke parem ning kasvanud on ettevõtete osakaal, kes teatasid, et neil on tellimusi tavalisest enam (oli 9%, nüüd 15%). Eksporditellimuste osas pole olukord kuuga muutunud. Endiselt ligi veerand ettevõtteid teatab, et neil on tellimusi tavalisest vähem (saldo -15). Võrreldes eelmise aasta

Eesti Konjunktuuriinstituut prognoosib käesoleva aasta teiseks pooleks majanduskasvu kiirenemist 1,1%-lt 1,9%-le ja aasta majanduskasvuks 1,5%.

septembriga on peaaegu kõik baromeetri näitajad sel aastal paremad. Ehitusbaromeeter. Kindlustundeindikaator tõusis septembris eelmise kuuga võrreldes 2 punkti ja näitab nüüd +2. Aastataguse septembriga võrreldes on aga olukord nüüd oluliselt parem (siis oli kindlustundeindikaator –20) . Tellimuste portfelli iseloomustav saldo oli aasta tagasi miinus 31 ja tõusis aastaga -2-le, mis on ühtlasi ka selle aasta parim seis. Negatiivsele poolele tuleb kanda ettevõtete nõrgenenud ootused tööde mahu osas eelseisval kolmel kuul. Vastav saldo on augustiga võrreldes langenud 7 punkti ja näitab nüüd +3. Umbes samavõrra on halvenenud ka tellimuste näitaja. Eeldatavalt on siin tegemist siiski sesoonsete mõjudega. Jaekaubandusbaromeeter. Kindlustundeindikaator langes võrreldes augustiga 7 punkti ja on nüüd +5. Suuresti sesoonsetel põhjustel väheneb kaupade tellimine, millest teatas 32% kauplusi (viimati oli sarnane olukord aasta tagasi septembris). Sellega on kooskõlas ka eelseisva kolme kuu müügiootused, vastav saldo langes augusti 6-lt 1-le punktile. Suvekaubanduse kokkutõmbumisega on oodata töötajate arvu vähenemist, vastav saldo langes miinus 11-le. Hinnang praegusele ärikonjunktuurile püsib plusspoolel (saldo 9) ning valdav osa (79%) ettevõtteid eeldab, et ka kuue kuu pärast püsib soodne konjunktuur. Teenindusbaromeeter. Kindlustundeindikaatori suvekuudel toimunud

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

EKI ekspertide-analüütikute paneel (III kvartal)2 Ekspertide hinnangud septembris Eesti majanduse üldolukorra kohta (vastuste jagunemine %-des, sulgudes juuni hinnangud): olukord on hea 16% eksperte (11) olukord on rahuldav 68% eksperte (84) olukord on halb 16% eksperte (5) koondhinnang 5,0 p (5,2 p) Ekspertide hinnangud septembris investeeringute olukorra kohta Eestis (vastuste jagunemine %-des, sulgudes juuni tulemused): olukord on hea 5% eksperte (0) olukord on rahuldav 32% eksperte (65) olukord on halb 63% eksperte (35) koondhinnang 2,7 p (3,6 p) Ekspertide hinnangud septembris eratarbimise olukorra kohta Eestis (vastuste jagunemine %-des, sulgudes juuni tulemused): olukord on hea 84% eksperte (74) olukord on rahuldav 16% eksperte (26) olukord on halb 0% eksperte (0) koondhinnang 8,4 p (7,9 p) Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (september 2015): olukord on nüüd parem 16% eksperte olukord on umbes sama olukord on nüüd halvem koondhinnang

68% eksperte 16% eksperte 5,0 punkti

Ekspertide paneeli ootused septembris Eesti majandusolukorra kohta 6 kuu pärast (sulgudes ootused juunis): olukord on siis parem 42% eksperte (27) olukord on umbes sama 53% eksperte (68) olukord on siis halvem 5% eksperte (5) ootused kokku 6,5 punkti (5,8 p) Ekspertide paneeli hinnangud septembris investeeringute ja eratarbimise kohta 6 kuu pärast: investeeringud eratarbimine olukord on siis parem olukord on umbes sama olukord on siis halvem ootused kokku

63% 37% 0% 7,5 p

17% eksperte 72% eksperte 11% eksperte 5,2 p

Ekspertide hinnangud septembris väliskaubanduse arengu kohta 6 kuu pärast: eksport import maht on siis suurem maht on umbes sama maht on siis väiksem ootused kokku

53 47 0 7,1 p

47 53 0 6,9 p

Ekspertide hinnangud septembris inflatsiooni kohta 6 kuu pärast: inflatsioon on siis kõrgem 87% eksperte (73) inflatsioon on umbes sama 13% eksperte (20) inflatsioon on siis madalam 0% eksperte (7) ootused kokku 8,5 punkti (7,7 p) Ekspertide hinnangud septembris kodumaiste aktsiahindade kohta 6 kuu pärast: aktsiahinnad on siis kõrgemad 47% eksperte (53) aktsiahinnad on umbes samad 47% eksperte (42) aktsiahinnad on siis madalamad 6% eksperte (5) ootused kokku 6,7 punkti (6,9 p)

langus peatus. Võrreldes augustiga tõusis ettevõtete kindlustunne 1 punkti võrra ja näitab nüüd +6. Eelkõige on selle taga nõudluse kasvu kiirenemise väljavaated eelseisval kolmel kuul (vastav saldo tõusis +6 punktilt +12-le). Eeldatavalt jätkub ka töötajate arvu mõõdukas kasv (saldo +5). Võrdlus aastatagusega näitab, et teenindusettevõtete olukord on aastaga paranenud, seda kinnitab nii kindlustundeindikaator tervikuna (oli siis 0) kui ka nõudluse kolme kuu väljavaated, mille saldo oli siis +6. Äribaromeetrite interpreteerimine pole alati just kergete killast, kuid peamine järeldus, mida eeltoodust saab teha, on see, et eelolevad kuud tulevad äriettevõtetele enam kui rahuldavad ja paremad kui eelmisel aastal samal ajal. Teistest paremad väljavaated on tööstusettevõtetel. Ekspertide hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord oli septembris rahuldav ja 6 kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed. Tuginedes äribaromeetrite tõusule ja ekspertide paneeli mõõdukale optimismile prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut käesoleva aasta teiseks pooleks majanduskasvu kiirenemist 1,1%-lt 1,9% -le ja aasta majanduskasvuks 1,5%.

Euroopa Komisjoni projekt, milles osalevad kõik liikmesriigid. Tugineb ettevõttejuhtide hinnangutele, mida kogutakse kord kuus. Eestis osaleb vaatluses enam kui 800 ettevõtet erinevatest tegevusharudest. Euroopa Komisjoni partneriks Eestis on Konjunktuuriinstituut. Projekti inglisekeelseks nimetuseks on Business Tendency Survey. Pikemalt vt „Konjunktuur” nr 3/198.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) projekt World Economic Survey, osaleb 115 riiki üle maailma. Tugineb riikide majandusekspertide hinnangutel. Eestis osaleb 20 eksperti-analüütikut. Punktid on tuletatud hinnangutest: hea – 9 punkti, rahuldav – 5 punkti, halb – 1 punkt. Ootuste osas: parem – 9 p, sama – 5 p, halvem – 1 p. Vaatlused viiakse läbi kord kvartalis. Pikemalt vt „Konjunktuur” nr 3/198.

riigihanketeated Ehitus

Norras hangitakse 60 000 ruutmeetrise logistikakeskuse ehitamine. Tähtaeg 24.10.2016. Kood 187

Kauakestev kunstmuruväljak ELi toel

dvanced Sports Installations Europe AS (ASIE) omab 20-aastast kogemust kunstmuruväljakute ehitamisel Euroopas. Täna näeme aga kasvavat nõudlust kasutatud kunstmuruväljakute uuendamisel. Kuna see valdkond on uus, on ka kasutatava tehnoloogia ja seadmete valik väga kitsas. Paljudelt väljakutelt on seni üles võetud materjalid viidud prügimäele, kuigi neid saaks veel uuesti kasutada. Kui arvestame ühe väljaku materjali koguseks ilma elastikkihita 300 tonni ja, et Euroopas saab uue kunstmurukatte 2000 väljakut aastas, teeb see aastas kokku 6 miljonit tonni jäätmeid. 2012. aastal hakkas ASIE arendama ja välja mõtlema tehnoloogiat, mille abil saaks üles võtta kasutatud väljakuid nii, et kõiki materjale oleks võimalik taaskasutada. Esimene kunstmuru kokkurullimise prototüüp läks katsetamisse samal aastal. Siis sai selgeks, et kogu tehnoloogilise kontseptsiooni mõistliku ajaga väljaarendamine nõuab ühelt väikeettevõttelt liialt ressursse. Hakkasime otsima võimalusi, kuidas toetada innovatsiooni ja tootearendust. Võtsime osa kaubanduskoja korraldatud seminarist, kus Invent Baltics OÜ tutvustas toetuste saamise võimalusi Euroopa Liidu fondist Horizon 2020. Meie tegevus haakus fondi SME innovatsiooni osaga, mille üheks valdkonnaks on keskkonna- ja kliima- alased tegevused. Keskkonnasäästlik lähenemine tootearendusele on olnud algusest saati üheks meie oluliseks võtmesõnaks.

Horizon 2020 ja SME meede jaguneb omakorda kolmeks etapiks (faasiks). 2015. aastal esitasime taotluse SME esimese faasi rahastuse saamiseks, mis on mõeldud alusuuringute tegemiseks. Selle raames töötasime välja oma tehnoloogia kontseptsiooni ja tegime turuanalüüsi. Kuna tulemused olid edukad, osalesime ka teises faasis, mis oli mõeldud prototüüpide valmistamiseks ja katsetamiseks. Selles faasis toimub ka turu hõivamise ettevalmistus ja äriplaani täpsustamine. Kuna meie tugevamaks küljeks ei ole projektide kirjutamine, siis selles tuli meile appi Invent Baltics OÜ. Isegi hea idee realiseerimiseks peab olema koostööpartner, kes oskab projekte kirjutada nii, et need on arusaadavad ja toetuse jagajate nõuetele vastavad. Alustasime teise faasi tegevustega sellel suvel. Meie eesmärgiks on välja arendada kasutatud kunstmuru käitlemise tehnoloogiline ahel, mis algab kasutuses oleva kunstmuru eluea pikendamisest ning lõpeb kõikide materjalide taas- ja uuskasutusega. Säilib ka võimalus, et mingi osa kasutuskõlbmatut kunstmuru hakitakse ja põletatakse energiatootmiseks. Järgneval joonisel on välja toodud ARENA tehnoloogiline ahel. Kõiki ahelas märgitud protsesse alati ei kasutata. Meie eesmärk on taaskasutada materjale ja neid võimalikult vähe ümber töödelda. Energiatootmiseni jõutakse väga üksikutel juhtudel. Nagu varem nimetatud, on kasutatud

Norras hangitakse kooli renoveerimisega seonduvaid ehitustöid (värvimine, klaasimine, katusetööd jms sise- ja välistööd). Tähtaeg 15.11.2016. Kood 188 Rootsis hangitakse teenindus- ja trammidepoode ehitus. Tähtaeg 16.11.2016. Kood 189

Masinad ja seadmed

Norras hangitakse veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, ventilatsiooni ja jahutuse tooteid. Hankel on võimalik pakkumisi esitada erinevatele osadele. Hanke hinnanguline maht on 28 000 000 NOK. Tähtaeg 11.11.2016. Kood 190 Rootsis hangitakse päikeseenergia tootmiseks erinevaid seadmeid. Tähtaeg 15.11.2016. Kood 191 Rootsis hangitakse kaks madala temperatuuriga kasvukappi (üks vahemikus -20°C kuni -10°C ja teine 40°C ± 1°C), kus on kaasaskantav LED-valgus, reguleeritav temperatuur (5°C kuni 40°C ± 1°C) ja 5 kasvukappi. Tähtaeg 15.11.2016. Kood 192 Rootsis hangitakse erinevaid kodumasinaid (külmikud, sügavkülmikud, jahutus- ja külmutusseadmed) ning hooldusteenused. Tähtaeg 21.11.2016. Kood 193 Rootsis hangitakse juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning paigaldusteenust. Tähtaeg 16.11.2016. Kood 194 Rootsis hangitakse häiresüsteeme, seadmeid vanuritele, avarii- ja turvaseadmeid ja paigaldusteenuseid. Tähtaeg 17.11.2016. Kood 195

võta ühendust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

enterprise-europe.ee Sinu ettevõtlustugi Euroopas

riigihanketeated Erinevad tarned

Lätis hangitakse toidu kohaletoomisteenust. Tähtaeg 16.11.2016. Kood 196 Rootsis hangitakse aedu ja piirdeid nende paigaldamist. Tähtaeg 21.11.2016. Kood 197 Leedus hangitakse välivormi kangast. Tähtaeg 17.11.2016. Kood 198 Leedus hangitakse osteosünteesiseadmeid ja seonduvaid meditsiiniseadmeid. Tähtaeg 18.11.2016. Kood 199 Leedus hangitakse desinfitseerivaid vahendeid (keemilised). Tähtaeg 24.11.2016. Kood 200 Rootsis hangitakse mitmesugust loomatoitu ja sööta (veistele, hobustele, sigadele, väikestele loomadele, lindudele). Tähtaeg 14.11.2016. Kood 201 Rootsis hangitakse puhastus- ja poleerimisvahendeid, detergente. Tähtaeg 14.11.2016. Kood 202 Rootsis hangitakse erinevaid kõndimise abivahendeid (kargud, ratastoolid jms). Tähtaeg 13.11.2016. Kood 203 Leedus hangitakse fiiberoptilisi kaableid ja sisseseadet. Tähtaeg 18.11.2016. Kood 204 Eestis hangitakse lihaveiseid niitude hooldamiseks. Tähtaeg 24.10.2016. Kood 205

Erinevad teenused

Eestis hangitakse harvendus- ja sanitaarraie kokkuveoteenuseid. Tähtaeg 15.11.2016. Kood 206 Eestis hangitakse energia- ja ressursitõhususe alaste koolituste korraldamist spetsialistidele. Tähtaeg 07.11.2016. Kood 207

võta ühendust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

kunstmuruväljakute ülesvõtmine ja materjalide kasutamine suhteliselt uus valdkond, kuid siiski on olemas mõningad seadmed ja meetodid, mida kasutatakse. ARENA kontseptsiooni peamised eelised konkurentide ees on järgmised: • kunstmuru ülesvõtmise kiirus (täismõõdus jalgpalliväljaku kokku rullimine võtab aega ühe päeva ja järgnevad operatsioonid on võimalik teha väljaku kõrval); • kasutatud muru võetakse üles nii, et säilib maksimaalne võimalus seda taaskasutada; • meie tehnoloogia on väga keskkonnasäästlik. Tänaseks oleme testinud olemasolevaid prototüüpe, ehitanud juurde ühe uue masina, katsetanud mitmeid erinevaid

seadmeid, mida meie tehnoloogilises ahelas kasutada. Horizon 2020 teise faasi lõppedes peaksid olema valmis kõik ARENA tehnoloogia lülid – seadmete prototüübid on valmis ehitatud, katsetatud ja vead parandatud. Lisaks arendame välja oma andmebaasi ja tarkvara, mis aitab efektiivsemalt planeerida tegevusi, sisaldades infot enamuse kunstmuruväljakute kohta Euroopas. Meie eesmärk on kasvada üleeuroopaliseks ettevõtteks ja saavutada 30% turuosa aastaks 2021. Selle saavutamiseks tuleb meil leida partner igas riigis, kes omab kontakte ning suhtleb oma kultuurikeskkonnas. Tema aitab jõuda kliendini ja tutvustab meie tehnoloogiaid kohalikul turul. Kogu sellise ambitsiooni ja kasvustrateegia üheks tugitalaks meile on Horizon 2020 fondist saadud toetus. Meelis Koik Advanced Sports Installations Europe AS www.sportsinstallations.com

Silver Toomla, Invent Baltics: „Advanced Sports Installations Europe projekti koostamine oli meie meeskonnale väga huvitav kogemus, kuna jalgpall ning kunstmuruväljakute areng on meile hingelähedane teema. Horisont 2020 VKE Instrument ootab kiirele kasvule suunatud uuenduslikke projekte. Lisaks tehnoloogiliselt uudsele lahendusele aitas ASIE projekti edule kindlasti kaasa ettevõtte olemasolev tugev turupositsioon ning kogenud meeskond. ASIE projekt omab ka laia keskkondlikku mõju ning loob läbi oma lahenduse suuremaid sportimisvõimalusi."

SME instrumendi järgmiste taotlusvoorude tähtajad:

Faas 1 9. november 2016 15. veebruar 2017 3. mai 2017 6. september 2017 8. november 2017

Faas 2 18. jaanuar 2017 6. aprill 2017 1. juuni 2017 18. oktoober 2017

Lisainfo: ec.europa.eu/easme/en/horizons-2020-sme-instrument

enterprise-europe.ee

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

koostööpakkumised Leedu ettevõte otsib koostööpartnerit militaarkonteinerite tootmiseks. Partneril peab olema 15-aastane töökogemus ning konteinerid peavad vastama esitatud standarditele ja nõuetele. Nii konteinerile kui köögitehnikale peab olema 5-aastane garnatii ning lisaks on kohustus 10 aastat peale garantii lõppemist varustada vajadusel materjalide ja varuosadega. Kood: BRLT20160901001 wikicommons

wikicommons

FOOD4LIFE 2016: MIDEST Paris 2016: toidu, joogi ja tööstusliku allhanke külalislahke töös- mess ja B2B tuse mess ja B2B

10. novembril 2016 Sofias Bulgaarias

Olete oodatud tutvuma viimaste uudistega ja looma uusi kasulikke ärikontakte 9.–12. novembrini toimuvale toidu, joogi ja külalislahke tööstuse messile ja individuaalsete kontaktkohtumiste üritusele Bulgaariasse. Valdkonnad: • toit, biotooted, mahetooted, toidusektori innovatsioonid, liha ja lihatoodete töötlemine, piim ja piimatoodete töötlemine, vein ja venitootjad, sommeljeed, leib, pagari ja kondiitritooted, toorained; • masinad, seadmed ja tehnoloogiad; • disain ja pakketehnoloogiad; • hotell, restoran, toitlustamine ja spaa seadmed. Osavõtt on tasuta. Registreerimistähtaeg: 30. oktoober 2016

Lisainfo: www.b2match.eu/food4life2016

enterprise-europe.ee

6.–9. detsembril 2016 Pariisis Prantsusmaal

Traditsioonilise MIDEST messi raames toimuvad juba kuuendat korda tööstusliku allhanke valdkonnas individuaalsed kontaktkohtumised, et luua rahvusvahelisel koostööplatvormil tuleviku tööstuse tarbeks püsivaid uusi ärikontakte.

Olete oodatud osalema suurimale koostööplatvormile, mille fookusvaldkonnad on • klaasi, puidu ja muude materjalide töötlemine; • elektroonika ja elekter; • mikrotehnika; • instrumentaarium, vormid, mudelid; • prototüübid; • aksessuaarid ja tööstuslikud seadmed; • lisandtootmine, tehnilised tekstiilid, tööstuse teenused; • tööstuslik hooldus; • kruvi lõikamine (mehhaaniline, erimasinad); • viimistlus, metalli soojus- ja pinnatöötlus; • tööstuslikud kinnitusvahendid; • sepistus valukojas; • pooltooted; • valtsimine ja lõikamise protsessid; • fabrikatsioon; • plastik, kumm, komposiitmaterjal; • töötlemine, töövahendid.

Osavõtutasu ühele inimesele on 125 eurot, teine inimene 50 eurot. Lisainfo ja registreerimine: www.een-matchmaking.com/Midest2016/Home/Index/2

Saksamaa ettevõte pakub allhanget roostevabast terasest kaminate tootjatele Balti riikidest, Slovakkiast, Ungarist või Poolast. Ettevõte otsib roostevabast terasest lehtmetallist osade tootjat, kes omab roostevabast terasest tootmise ja töötlemise oskust. Eeliseks on see, kui partneril on oma disainiosakond, mis omab kogemust 3D-modelleerimises (SolidWorks). Kood: BRDE20160826001 Suurbritannia turvaliste metallist hoiustamislahenduste tootja otsib tsingitud terasest ja polüvinüülkloriidist (PVC) hoiustamiskastide tootjaid. Tulevane koostööpartner ei tohi ise tooteid turustada ning kõik tooted peavad olema valmistatud Suurbritannia ettevõtte kaubamärgi alt. Ettevõte on nõus arutama võimalusi varustada oma koostööpartnerit nii seadmete kui ka materjalidega. Kood: BRUK20160905003 Suurbritannia ettevõte otsib põllumajandustehnika tootjaid ja edasimüüjaid ning pakub neile enda kaubandusvahendaja teenuseid. Kood: BRUK20160701001 Rootsi kellatootja soovib laiendada oma turgu ning otsib agente ja turustajaid peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias. Kood: BOSE20160818002 Suurbritannia start-up töötas välja majutusprogrammi tudengitele ning otsib turundusagentuuri platvormi edendamiseks ja täindavate turunduskampaaniate läbiviimiseks Euroopas. Kood: BRUK20160819003 Hiina ettevõte otsib sealihakasvatuse või -toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, kellel on olemas vastavad litsentsid ja müügiload kauba eksportimiseks Hiinasse. Kood: BRCN20160607001 Poola toidu ja jookide turustamisega tegelev ettevõte pakub ennast edasimüüjaks väetoitude, biotoitude, mahlakontsentraatide, smuutide ja kohvi tootjatele. Kood: BRPL20160706001

võta ühendust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised Poola plasti töötlemisele spetsialiseerunud ettevõte otsib plasttöötlusega tegelevat ettevõtet, kes suudab pakkuda tootmislepingut plasttoodete (nt polüpropüleen, polüstürool, madala tihedusega polüetüleen (LDPE), kõrge tihedusega polüetüleen (HDPE), PVC plastik) tootmiseks. Kood: BRPL20160824001 Prantsusmaa ettevõte otsib 50 x 55 mm stantsitud alumiiniumist logo tootjat. Logo peab olema valmistatud vastavalt ettevõtte kirjeldusele ning olema värvitud. Kood: BRFR20160719001 Montenegro tarbekaupade tarnija, kes on aktiivne toiduainetööstuses eelkõige toidu ja toidukaupade, alkohoolsete või mittealkohoolsete jookide (näiteks vein, mahlad ja limonaadid) valdkonnas, pakub kaubandusvahendaja teenuseid. Kood: BRME20160818001 Prantsusmaa kosmeetikatootja otsib kosmeetika edasimüüjat spaa- või iluteenuste valdkonnas. Kood: BOFR20160704001 Austraalia sporditarvete tootja, kes on sisenenud Suurbritannia turule, otsib tootmis- või allhankelepingu alusel jalgpalli ja ragbi pallide tootjaid. Kood: BRUK20160811001 Suurbritannia ettevõte otsib vintage-disainiga pagasi tootjat. Kood: BRUK20161004001 Leedu ettevõte pakub allhanget kokkupandava sõjaväemööbli tootjatele, näiteks voodid, toolid ja lauad. Kõik kaubad peavad vastama partneri poolt esitatud nõuetele. Kood: BRLT20161003001 Makedoonia tekstiilitootja, kes tegeleb nii rõivaste, kudumite, tekkide, vormiriietuste tootmisega, otsib edasimüüjat. Kood: BOMK20160715001 Venemaa lastekudumite tootja otsib lukkude, nuppkonksude, nuppude ja elastse pitsi tootjaid või tarnijaid. Kood: BRRU20160906001 Šotimaa disainer otsib ettevõtteid, kes valmistaksid nahast ja lambanahast tooteid (nt jakid ja vestid), väikese proovipartii tootmiseks tootmislepingu alusel. Kood: BRUK20160922001

Nanotehnoloogiateemaline õppevisiit Jaapanisse Ettevõtjad (VKE-d) ja klastrid on oodatud nanotehnoloogia õppereisile, mis toimub Jaapanis rahvusvahelise nanotehnoloogia „Nano Tech 2017” messi ja konverentsi raames. (www.nanotechexpo.jp). Visiidi toimumisaeg on 13.–17. veebruar 2017. Kandideerimistähtaeg visiidil osalemiseks on 27. oktoober 2017. Osalema on oodatud ettevõtted (ettevõtte juhtivtöötaja või klasteri esindaja), kelle tegevusvaldkond jääb messil esindatud „Nano Tech 2017" valdkonda:

• Nano Materials: fullerene, carbon nanotube, photonics material, composite material, excellentmagnetic material, highly pure material,nano coating, nano ink, nano composite material, nano particle, biocompatible material, graphene; • Nano Evaluation & Measurement: SPM / AFM, ultra precision measuring instrument, electron microscope (SEM / TEM), high efficiency / high sensitive sensor, molecular imaging, evaluation measurement and designing tool, simulation, molecular design software, piezo stage, near-field optical, micro TAS; • Nano Fabrication Technology: nano particle mixture / dispersion, next-generation lithography, nano imprint, laser processing, electron beam / ion beam processing, fusion / bonding technology, etching, priming charge processing, thin film manufacturing technology, ultra precision surface processing technology, nano transistor technology, precision pattern printing technology.

Programm koosneb koolitusest, ettevõtete külastustest, messikülastustest ja seal toimivatest B2B kontaktkohtumistest. Koolitusprogrammis osalemine on tasuta. Osalejal on võimalik taotleda osalustoetust 600 eurot. Osaleja tasub ise oma reisikulud ja majutuse kohapeal. Visiiti rahastab Euroopa Komisjon ja korraldab EU-Japan Centre. Lisainfo ja registreerimine: Diane Lula, d.lula@eu-japan.eu või www.eu-japan.eu/events/nanotech-cluster-sme-mission

Dubai EXPO 2020 pakub ärivõimalusi juba täna Dubai EXPO, mis toimub alles 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta aprillini, pakub juba täna ettevõtjatele üle maailma võimalust osaleda selle raames korraldatavatel avalikel hangetel. Tegu on avatud platvormiga, mille kaudu Araabia Ühendemiraadid ning soovi korral ka teised osalevad riigid saavad läbi viia erinevaid EXPOga seotud hankeid. Hangetel osalemiseks tuleb ettevõtjal end vastaval lehel registreerida. Täpsem info: esource.expo2020dubai.ae/

Leedu ehitusmaterjalide hulgimüüja soovib laiendada oma tootevalikut ja otsib uusi tarnijaid. Kood: BRLT20161005001

võta ühendust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

enterprise-europe.ee

Messid Saksamaal K

Rahvusvaheline plastitööstuse mess

Düsseldorf

19.–26.10.2016

EuroBlech

Rahvusvaheline lehtmetalli töötlemise mess

Hannover

25.–29.10.2016

ORGATEC

Büroode planeerimise, sisustamise ja halduse mess

Köln

25.–29.10.2016

hanseboot

Rahvusvaheline paadimess Hamburgis

Hamburg

29.10.–06.11.2016

electronica

Elektroonikaelemendid ja komponendid

München

08.–11.11.2016

MEDICA

Rahvusvaheline meditsiinimess ja kongress

Düsseldorf

14.–17.11.2016

Bazaar Berlin

Käsitöö, kingituste ja loodustoodete müügimess

Berliin

16.–20.11.2016

GET Nord

Elektroonika, sanitaartehnika, kütte- ja kliimaseadmete erialamess

Hamburg

17. –19.11.2016

BOOT & FUN

Rahvusvaheline mere-, veespordi- ja paadimess

Berliin

24.–27.11.2016

DOMOTEX

Vaipade ja põrandakatete maailmamess

Hannover

14.–17.01.2017

BAU

Arhitektuur, ehitusmaterjalid ja -süsteemid

München

16.–21.01.2017

imm cologne

Rahvusvaheline sisustuse ja mööbli mess

Köln

16.–22.01.2017

LivingKitchen®

Rahvusvaheline köögimööbli ja köögisisustuse mess

Köln

16.–22.01.2017

Internationale Grüne Woche

Rahvusvaheline toiduainetetööstuse, põllumajanduse ja aianduse mess

Berliin

20.–29.01.2017

boot Düsseldorf

Rahvusvaheline paadimess

Düsseldorf

21.–29.01.2017

Spielwarenmesse

Rahvusvaheline maailma suurim mänguasjamess

Nürnberg

01.–06.02.2017

ISPO MUNIC

Spordiartiklid ja spordimood

München

05.–08.02.2017

Messid Berliinis Kontakt: Maarian Toom tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Kontakt: Mari-Liis Karjane tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Kerttu Taidre tel: 6276 947 e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

E u roo pa u u d i s e d

Mõnda

TTIPst Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

tlandi-ülese ehk ELi ja Ameerika Ühendriikide kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistega lõpulejõudmine ning lepingu sõlmimine ei ole lähiajal tõenäoline. Vastuseisu on mõlemal pool Atlandi ookeani. Vaatamata sellele on praeguseks, võrreldes näiteks aastataguse ajaga, asjad arenenud. Läbi on räägitud ja asjad on muutunud selgemaks nii mõneski valdkonnas. Meie avalikus meedias olen aga kohanud TTIP teemal kas lihtsalt eksitavaid või ekslikul eeldusel põhinevaid seisukohavõtte või ka sellist vastuseisu, mille alus on praeguseks juba ära langenud. Alljärgnevalt käsitlen, tuginedes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sellekohasele arvamusele, paari võtmeküsimust, milles nüüdseks on seis parem ja selgem kui läbirääkimiste varasemas etapis.

Standardid ja tehnilised normid

USA ja ELi standardimissüsteemid erinevad üksteisest märkimisväärselt. Eelkõige ei kasutata USAs Euroopa ühtse turu sambaks olevat põhimõtet, mille kohaselt kehtib ühele tootele üks kõikjal tunnustatud standard. Kui Euroopas võetakse vastu uus standard, siis sellega vastuolus olevad riiklikud standardid tühistatakse. USAs kehtivad turul samaaegselt erinevad standardid, mistõttu on ettevõtjatel, eriti VKEdel, keeruline mõista, milline standard sobib kõige paremini nende tootevalikuga. Läbipaistvuse suurendamiseks ja väikeste ettevõtjate toetamiseks on oluline luua klienditugi USA poolel, mis pakuks tugiteenust USA turule eksportida soovivatele ELi ettevõtjatele. WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping, mis käsitleb toiduohutuse ning looma- ja taimetervise eeskirjade rakendamist, sisaldab ettevaatuspõhimõtet, mis on sätestatud ka Lissaboni lepingus. See ei tohi olla läbirääkimiste objektiks ega tohiks seepärast olla kokkuleppe osa. EL on andnud lubaduse, et TTIP ei muuda kehtivaid toidualaseid õigusakte, EL säilitab piirangud hormoonide või kasvukiirendajate kasutamisele lihas ning, et TTIP ei muuda geneetiliselt muundatud organisme käsitlevaid ELi õigusakte.

Tollimenetluste ja kaubanduse lihtsustamine Tollimenetluste lihtsustamiseks on

tehtud järgmised ettepanekud: ühtse kontaktpunkti loomine mõlemal pool Atlandi ookeani; tõhusam kooskõlastamine rahvusvaheliste standardite alal ning kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi arendamine; andmete ühtlustamine ja vastavusse viimine ja vastavusse viidavate andmete hindamine; ühise tollikoostöö komitee vastutusala laiendamine, et see saaks tegutseda nn spetsialiseerunud tollikomiteena mitmes veel määratlemist vajavas valdkonnas ja teha eelotsuseid.

Olen meie avalikus meedias kohanud TTIP teemal lihtsalt eksitavaid või ekslikul eeldusel põhinevaid seisukohavõtte või vastuseisu.

Säästev areng

Lepingusse lisatakse siduvad sätted tööõiguse põhireeglite kaitsmise kohta nagu ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimiste õigus ametiühingute moodustamise ja nende liikmeks astumise kaudu, sunniviisilise või kohustusliku töö kaotamine, lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine tööl ja kutsetegevuses. Täiendavalt lisatakse lepingusse osaliste kohustus tagada inimväärsed töötingimused ning töötervishoid ja tööohutus. Keskkonnaaspektide osas on lepingusse, seoses kemikaalide ja jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemisega, lisatud kaubandust puudutav säte. Lisatud on sätteid, mille eesmärk on vältida või minimeerida kemikaalidest või jäätmetest tulenevat kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Osapooled on võtnud kohustuse metsade säästvaks majandamiseks ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märkimisväärse negatiivse mõju vastastikuseks tunnustamiseks. Investeeringute kaitse osas tuleb märkida, et EK on esitanud kirjaliku ettepaneku investeerimiskohtu süsteemi kohta, mis sisaldab menetluste reformi uue süsteemi loomiseks, et asendada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise senine kord. See koosneb kahest osast: sisulised investeeringute kaitse sätted ning investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi toimimine. Ettepanek hõlmab ka sissejuhatavat osa, mis sisaldab investeeringute kaitsevaldkonna määratlusi. Esitatakse üksikasjalikumad määratlused mõistetele reguleerimisõigus, kaudne sundvõõrandamine ning õiglane ja võrdne kohtlemine. Asjaomased täpsustused teenivad lepingupoolte

õigust reguleerida investorikaitset, kui seda nõuavad avalikkuse huvid. On oluline, et kokkuleppes sisalduvad määratlused, eelkõige reguleerimisõigus, peaksid olema selged ja tagama riigi õiguse säilitada ja võtta kasutusele kõrged standardid, seda eelkõige sotsiaalse, keskkonnaalase ja tarbijakaitse osas, tagades samas investoritele asjakohase ja õiguspärase kaitse protektsionismi ja diskrimineerimise eest. Lisaks preambulile on sellekohane eraldiseisev artikkel lisatud ka lepingu põhiosasse. Kõige märkimisväärsemad muudatused on tehtud vaidluste lahendamise korra menetluslikesse aspektidesse. Vahekohtusüsteem muudeti kohtuga kohtusüsteemiks, kus vaidlevate osapoolte määratud ajutised vahekohtunikud asendatakse kohtunikega püsivast nimekirjast, mille määravad lepinguosalised. Need uuendused muudavad selle institutsioonilisemaks süsteemiks. Kohtunike erapooletuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks on lisatud range tegevusjuhend. Lisaks luuakse kohtuotsuste hindamiseks apellatsioonikohus. EK on loonud TTIPle pühendatud veebilehe, mis sisaldab teabelehti ja lugemissoovitusi, ELi seisukohavõtte (milles tutvustatakse ja kirjeldatakse Euroopa Liidu üldist lähenemisviisi küsimusele), ELi kirjalikke ettepanekuid (mis on Euroopa Liidu esialgsed õigusaktide ettepanekud TTIP raames käsitletavate teemade kohta) ning ELi pakkumist turulepääsuks teenuste valdkonnas.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

ARENGU K OOSTÖÖ

Usbekistan – alguspunkt Kesk-Aasias?

Jana Silaškova

Projektijuht

Margus Ilmjärv, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja

3.–7. oktoobril oli kaubanduskojal võimalus kevadel alustatud suurepärase koostöö jätkuks Usbekistani kaubanduskojaga korraldada arengukoostöö projekti raames vastuvisiit Usbekistani. Külastasime 15-liikmelise delegatsiooniga Taškendi ja Samarkandi linnu, korraldasime mõlemas ärifoorumid ning külastasime erinevaid ettevõtteid. Värskelt visiidilt tagasi saabununa on muljed äärmiselt positiivsed – usbekid on väga külalislahked ning koostööks eestlastega igati avatud.

Jagame oma muljeid lähemalt

Kesk-Aasia regioonis põrkuvad erinevate suurjõudude huvid. Sealsete riikide omavahelised suhted on pingelised ennekõike seoses energeetiliste ressursside ja vee ebavõrdse jaotusega. Närvilisust lisab juurde võimalik islamiradikalismi pealetung ja selleks eeldusi loov varanduslik ebavõrdsus. Selles keskkonnas tundub Usbekistan olevat piirkonna stabiilsemaid riike ning Kesk-Aasia rahvarohkele turule siseneda soovijad võiksid esimese valikuna kaaluda äritegemist just Usbekistanis. Miks just Usbekistan? Esiteks stabiilne riigivõim, mis tundub jätkuvat ka pärast eelmise presidendi Islam Karimovi surma võimu üle võtnud peaministri Šavkat Mirzijojevi ajal. Samuti ei soovi Usbekistaniga lähedastest suhetest huvitatud Venemaa, Hiina ja USA, et seni autoritaarne Usbekistan, kus äärmuslus otsustavalt maha suruti, uue

Eesti delegatsioon koos Samarkandi koja peadirektori hr Jamshed Urakoviga Registanis.

juhi võimu all kurssi muutma hakkaks. Teiseks – kasvav ja noorenev elanikkond. Usbekistanis elab praegu ca 30 miljonit inimest ning mõnede rahvastikuteadlaste prognooside kohaselt võib see arv mõnekümne aastaga suureneda kuni 50 miljonini. Juhul, kui valitsus suudab tagada haridussüsteemi toimimise korrelatsioonis rahvastiku juurdekasvuga, tähendab see ettevõtluskeskkonna jaoks piiramatu tööjõuressursi olemasolu ja teiselt poolt ka tarbijaturgu, mis arvukuselt on lähedane näiteks Itaaliale (seda küll mitte maksejõulisuselt). Kolmandaks – valitsevate ringkondade soov ettevõtluskeskkonda arendada ja reaalselt selles suunas tehtavad sammud. Riik on selgelt võtnud suuna kohaliku tööstuse arendamiseks ja töötlemata (põllumajandus)saaduste väljaveo vähendamiseks. Sellest tulenevalt on riiki oodatud ettevõtjad, kes soovivad teha koostööd tehnoloogiasiirde valdkonnas, müüvad masinaid ja seadmeid või on valmis investeerima. Samuti võib olla võimalusi logistikaettevõtete ning nutikate lahenduste pakkujatele. Neljandaks – kiirelt kasvav majandus. Usbekistani SKP juurdekasv on viimastel aastatel olnud 8% ringis ja tõenäoliselt jätkub see veel mõnda aega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on võimalusterohke, aga keerulise turuga. Uued tulijad peavad arvestama sellega, et riskid on suured ning turule sisenemiseks tuleb korralikult ettevalmistuda. Kohalik raha ei ole vabalt kon-

verteeritav (esialgu), infot on keeruline saada ja bürokraatiat palju. Samuti võib esineda korruptsiooniohtlikke olukordi. Vaatamata kõigele sellele on Usbekistan strateegilises asukohas asuv kiirestikasvava majandusega riik ning väljakutseteks valmis Eesti ettevõtetel on võimalus sellest kasvust osa saada. Jüri Riives, IMECC: „Tegemist oli hästi korraldatud ja läbiviidud visiidiga huvitavasse, kiiresti arenevasse ja palju võimalusi pakkuvasse riiki. Kõigile arvatavasti pakkus visiit palju elamusi ja võimalusi, mida edasise iseseiva tööga realiseerida saab. IMECC´i grupp, mis moodustus seitsmest organisatsioonist, jäi reisi tulemustega rahule. Seda kinnitab ka meie Soome-poolsete partnerite väga positiivne tagasiside. Meie üheks sihtsuunitluseks oli teaduslik-tehniliste ja koolitusalaste sidemete arendamine. Kohtumised Taškendi ülikooli, Turini Polütehnilise Instituudi ning täienduskoolituste ja teadusuuringute keskustega annavad loota, et suudame kiirete sammudega püstitatud eesmärkide poole edasi liikuda. Kindlasti sellised avastusretked avardavad silmaringi ning loovad eeldusi Eesti ettevõtluse edasiseks arenguks.“

Järgmised arengukoostöö projekti raames toimuvad visiidid on plaanis 14.–16. novembril Keeniasse ja 5.–7. detsembril Vietnami.

eesti kaubandus-tĂśĂśstuskoja teataja 10 / 2016

Andmekaitse

Mida toob kaasa

andmekaitsereform? Viljar Peep

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

sikuandmete kaitse seadus asendub 25. mail 2018 Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusega. Kas see teeb elu lihtsamaks? Suur rahvusvaheline ettevõte ütleks ilmselt jah: 28 seadusest saab üks. Teisest küljest – Eesti seaduse 11 leheküljest saab määruse 99 lehekülge. Määrus omakorda volitab komisjoni andma kümneid rakendusakte. Riigisiseselt tegutseval ettevõttel, eriti väikesel, läheb ilmselt keerulisemaks. Mis sisuliselt muutub? Tegelikult ei muutu ükski andmekaitse põhimõte. Kuid reeglid nende rakendamiseks on lehekülgi arvestades 9 korda üksikasjalikumad. Mis on reaalne mõju ettevõtetele? See sõltub, millega tegelete. Olete ettevõte, kus isikuandmeid vähe ja tundlikke andmeid polegi – näiteks talu, pood, töökoda? Hoiate kliendi- ja personaliandmeid turvaliselt ega jaga lubamatult kõrvalistega? Siis Teie tegevuses olulisi muutusi ei tulegi. Soovitan määruse põhjalikumalt ette võtta, kui: • Teil on palju isikuandmeid, sh tundlikke (nt. terviseandmeid), • Teie infosüsteem analüüsib ja profileerib inimesi, • andmetöötlus ulatub üle riigipiiri, sh väljapoole Euroopat. Sel juhul võib olla vaja teha muutusi infosüsteemis, klienditeeninduses, personalitöös ja juhtimises. Määrust peaksid täiendama komisjoni rakendusaktid. Mul puudub info nende valmimise kohta. Rakendusseadust koostab justiitsministeerium. See mõjutab eeskätt avalikku sektorit ja peaks valmima 2017. aasta I poolaastal. Määrus kehtestab trahvi ülempiirina kuni 20 mln eurot või 4% üleilmsest käibest. Inspektsioon on seni trahvi asemel eelistanud sunniraha (peaaegu alati piisab sunniraha-hoiatusest). Sunniraha jääb Eesti õiguses alles. Kavatsen inspektsiooni senise karistuspoliitika säilitada, reserveerides kõrged trahvid tõeliselt raskete andmelekete ja korralageduse jaoks. Inspektsioon osaleb Euroopa andmekaitseasutuste töörühmas (tulevases

andmekaitsenõukogus). Seal on valmimas juhendid: 1) rahvusvahelise ettevõtte peamise tegevuskoha määratlemise kohta. Järelevalvet sellise ettevõtte üle hakkab juhtima peamise tegevuskoha järgse riigi andmekaitseasutus. Mõnikord võib see määratlemine olla päris keeruline: juhatus on ühes, kuid kliendihaldust juhitakse teisest ja personalihaldust kolmandast riigist; 2) andmete ülekantavuse kohta. See on uus põhimõte, mis annab kliendile õiguse viia teenusepakkuja vahetamisel oma isikuandmed masinloetaval kujul ühest ettevõttest teise; 3) andmekaitsespetsialisti (määrus nimetab neid ametnikeks) määramise kohta. Määramine on nõutav, kui ettevõtte põhitegevuseks on inimeste süsteemne jälgimine või ulatuslik delikaatsete andmete kogumine või avaliku ülesande täitmine; 4) andmekaitselise mõjuhinnangu kohta, mida peab tegema kõrge riskiga andmetöötluse korral. See on uus nõue, mis asendab senist delikaatsete isikuandmete registreerimise kohustust; 5) sertifitseerimise kohta. Andmekaitselise usaldusväärsuse kohta võib nii Euroopa kui Eesti tasemel välja töötada vabatahtlikke märgiseid. Märgise saamiseks võtab ettevõte endale vabatahtlikke kohustusi. Mida inspektsioon omalt poolt teeb? 1) Töötame välja andmekaitsespetsialisti (nii juristi kui infotehnoloogi) oskuste miinimumstandardi. Määrus kasvatab tuntavalt vajadust sellise kvalifikatsiooni järgi, olgu oma töötajaskonnas või sisse ostetult. Otsime partnerorganisatsioone, kes võimaldaksid kvalifikatsiooni vabatahtlikku hindamist. Nii saame ettevõtteid aidata, et nad soolapuhuja otsa ei satuks. 2) Koostame näidisdokumentatsiooni, mida ettevõtted määruse kohaselt vajavad. Püüame sellega vältida ülemääraseid õigusabikulusid. 3) Vaatame üle oma senised juhised, sh eneseabiküsimustiku, väikeettevõtte andmekaitse ja infoturbe juhendi ning e-poodide juhendi.

Kavatsen inspektsiooni senise karistuspoliitika säilitada, reserveerides kõrged trahvid tõeliselt raskete andmelekete ja korralageduse jaoks.

4) Töötame välja netipõhise lahenduse meile andmekaitsespetsialistide määramise teadete ning rikkumisteadete saatmiseks. Määrus näeb uue kohustusena ette, et andmelekke jms rikkumise korral tuleb sellest koheselt andmekaitseasutusele teatada. 5) Anname Brüsseli töörühmaga kooskõlastades juhtnöörid andmekaitselise mõjuhinnangu ja andmekaitsespetsialisti määramise kohustuse ulatuse kohta. Mida peaksid ettevõtted ise tegema? Määrus jõustub vähem kui kahe aasta pärast. Ärge jätke ettevalmistusi viimasele minutile. Leidke need, kes hakkavad Teie ettevõttes andmekaitse eest vastutama (kui neid juba ei ole). Samas tark ei torma – suur pilt on praeguseks selge, kuid rakendusseadus ja rakendusjuhised veel puudu.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Andmekaitse Inspektsioon ja Telia AS korraldavad 16. novembril kell 11.00–15.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) koolituse „Mida toob uus andmekaitsemäärus?“. Täpsem info kaubanduskoja kodulehel: www.koda.ee/?id=26089

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

Tõnis Jakobi Maksukool Maksudega seotud küsimused puudutavad igat ettevõtet, mistõttu on kohane finantstöötajate ja raamatupidajate pidev huvi nende teemade vastu. Maksustamise erinevad aspektid, maksuameti käsitlused, seadusemuudatused ja erinevad kohtulahendid on tekitanud vajaduse olla pidevalt kursis arengute ja uute lähenemistega selles valdkonnas. Selle aasta sügis-talvel kaubanduskojas toimuv Tõnis Jakobi Maksukool on loengute sari, kus hinnatud maksulektor Tõnis Jakob käsitleb aktuaalseid ja enim huvipakkuvaid maksuküsimusi. Reede, 28.10. Seotud isikute vaheliste tehingute maksustamise eripära Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse: • seotud isikute ja ühise majandusliku huvi maksukäsitlus; • tehingud omanike, juhtide ja töötajatega (laenud, teenused, dividendid, muud tasud); • tehingud oma välismaal asuva struktuuriüksusega ja sellest tulenevad käibemaksu ja tulumaksuprobleemid; • tulumaksu kinnipidamise juhtumid ja erisused; • käibemaksu erisused seotud isikute vahelistes tehingutes; • nõuded siirdehinna dokumentatsioonile; • seotud isikute vaheliste tehingute tõendamine ja arvele esitatavad nõuded; • kohtupraktika.

Neljapäev, 01.12. Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse: • erisoodustuste ja kingituste eristamise probleemid; • sõiduauto kasutamise maksuprobleemid (sõiduauto hüvitis, erisoodustus, sisendkäibemaksu mahaarvamine, sõidupäeviku vorminõuded jne); • välislähetuste maksuprobleemid (päevaraha maksmise probleemid, vormistamise nõuded jne); • vastuvõtukulude maksustamise erisused; • ettevõtlusega mitteseotud kulude tõlgendamisprobleemid; • kodukontoriga seotud maksuprobleemid; • OÜ-tamisega seotud maksuprobleemid; • nn kulude müügi maksuprobleemid; • tehingute tõendamine ja arvele esitavate nõuete probleemid; • kohtupraktika.

Mõlemad koolitusseminarid toimuvad Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) kell 10.00–16.00. Ühel koolitusseminaril osalemise tasu on kaubanduskoja liikmele 75 eurot, mitteliikmele 130 eurot. Hind sisaldab teabematerjale, lõunat ja kohvipausi. Lisainfo ja registreerimine: Kati Krass kati@koda.ee 443 0989

eesti kaubandus-tĂśĂśstuskoja teataja 10 / 2016

ETTE V Õ TLI K K US

Varajane

töökogemus aitab läbi elu Liisi Hansen

Ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

agu igal aastal, alustasid ka sel sügisel kooliteed tuhanded Eesti noored. Paljud neist pidid kevadel võtma vastu kaalukaid otsuseid, mõeldes oma tuleviku peale. Kas minna edasi õppima ning kui minna, siis kuhu ja mida? Milline erialavalik oleks mulle kõige sobivam ja kas selles valdkonnas on üldse tulevikus tööd saada? Võib-olla peaksin tulevikus hakkama ettevõtjaks ja ise endale ning teistele töökohti looma? Need ja kindlasti veel kümned küsimused tiirlesid nende noorte peas. Tänane töömaailm pakub mitmeid valikuvõimalusi ning selles orienteerumine ja teadlike valikute tegemine muutub üha keerukamaks.

Noorte teadlikkus töömaailmas toimuva kohta tagab paremad karjäärivalikud

Eelmise aasta riigikontrolli aastaraportis toodi välja, et Eestis oli nii tööhõivest kui õppetööst kõrvale jäänud tervelt 34 000 15–29-aastast noort. Kuigi nende hulka arvestati ka lapsehoolduspuhkusel olijad ning välismaale läinud noored, on see arv siiski suur. Samal ajal kurdavad ettevõtjad tööjõu puuduse ning selle üle, et noortel ei ole tööharjumust ja elementaarset töödistsipliini. Kuidas aga muuta olukorda, kus noorte haridusvalikud ei oleks juhuslikud ning tööhõivest ja õppetööst kõrvalejäänute hulk poleks niivõrd suur? Ühest vastust ja lihtsat lahendust nii komplekssele probleemile leida on kahtlemata keeruline. Küll aga aitab teadlikumate valikute tegemisele kaasa süsteemne ja praktiline karjääriõpe, mille loomulikuks osaks võiks olla ka varajane tööeluga tutvumine ja töö harjutamine. Harjutamine mõtlemisega, et oma elu tuleb ise juhtida. Noorte karjäärivalikuid mõjutavad paljud tegurid, kuid kahtlemata on üldhariduskoolides läbiviidaval karjääriõppel täita oluline roll – et noored suudaksid teha mõistlikke valikuid nii enda kui ühiskonna seisukohalt. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpetati eelmisel õppeaastal kõigest 24 protsendil põhikoolides ja 29 protsendil gümnaasiumides valikainena karjääriõpetust. See protsent võiks tulevikus kindlasti kõrgem olla, eriti vaadates meie haridussüsteemist ja tööhõivest kõrvale jäänud noorte hulka.

Praktiline õpe ettevõtjate ja koolide koostöös

Siin saab kaasa aidata paljuräägitud lõimitud õpe, mis aitab seostada õpitud teadmisi ja oskusi nii ühes õppeaines kui erinevate õppeainete vahel. Teadlikkust töömaailmas toimuva kohta saab lisaks karjääriõppe tundidele tõsta ka teiste ainetundide raames. Olulisel kohal on siin süsteemne ja eesmärgistatud kooli ja ettevõtjate koostöö. Õppekäigud ettevõtetesse, külalistunnid erinevate elualade esindajate poolt, töövarjupäevad, õpilaste tööpraktika ette-

võtetes – need on vaid mõned võimalused, mis aitavad noortel seostada koolis õpitud teoreetilisi teadmisi n.-ö. päriseluga ning aru saada, mida ootab temalt töömaailm ja kuidas selles edukas olla. Kohalike ettevõtetega suhtlemine ja nende kaasamine õppeprotsessi võiks olla loomulik õppetöö osa. Sellist koostööd toetavaid algatusi ja programme on mitmeid, olgu selleks siis kaubanduskoja koordineerimisel tegutsev koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ või tänavu juba 10. aastapäeva pidav „Tagasi kooli“.

Laps tööle kaasa

Oluliseks mõjutajaks tööharjumuste kujundamisel on kindlasti ka lapsevanemad. Lisaks kodusele töökasvatusele saavad lapsevanemad panustada rääkides oma tööst ja näidates, mida nad tööl teevad. Miks mitte ei võiks meilgi saada tavaks see, et ühel või paaril päeval aastas läheb laps tutvuma oma vanemate tööga ning jagab hiljem saadud teadmisi ja kogemust ka klassikaaslastega. Kõik see võiks toimuda süsteemselt põimituna muu koolis toimuva karjääriõpetusega.

Noorte töötamist puudutavaid reegleid tuleks leevendada

Vähem oluline ei ole ka esimeste töökogemuste omandamine näiteks suvistel koolivaheaegadel. Täna kehtiv töölepingu seadus aga alaealistele töö pakkumist ei soodusta. Seda kinnitas ka kaubanduskoja liikmete seas läbiviidud küsitlus, millele vastas 170 ettevõtjat. Lisaks noorte vähesele töödistsipliinile tõid ettevõtjad peamiseks takistuseks noortele töö pakkumisel ranged piirangud seadusandluses. Olukorra parandamiseks esitas kaubanduskoda selle aasta märtsis sotsiaalministeeriumile ettepanekud, mis leevendavad noorte töötamisele kehtivaid piiranguid. Hea on tõdeda, et tänaseks on mitmed ettepanekud jõudnud ka seaduseelnõusse. See omakorda annab noortele paremad võimalused töökogemuste omandamiseks. Oluline vastutus on siin kanda ka tööandjail. Noortele tuleks pakkuda jõukohast ja arendavat tööd ning teha seda seadusekuulekalt. Seeläbi kasvatame paremate teadmiste ja oskuste ning kõrgema teadlikkusega tööjõudu. Esimene töökogemus jääb noorele pikalt meelde ning loob vundamendi järgnevale tööelule. See on oluline investeering meie kõigi tuleviku nimel ning ettevõtjaid, kes seda mõistavad, tuleb tunnustada. Väikeses riigis nagu Eesti, kus rahvastikuprognoosi järgi jääb tööl käivaid inimesi aina vähemaks, on oluline iga inimene ja iga noor. Pingutusi ja koostööd meie noorte konkurentsivõime tõstmise nimel peaksid tegema kõik: nii kodu, kool, ettevõtjad kui ka ühiskond tervikuna. Artikkel ilmus ka Postimehe veebiväljaandes 6. oktoobril 2016.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

K ASULI K K U

Eesti naaberriikide M&A turg 2016. aastal

oome teieni Eesti naaberriikide ühinemiste ja ülevõtmiste (M&A) turu seisu 2016. aastal.

jätkuvalt Eesti suunas, otsides oma ettevõtetele sünergiavõimalusi.

Soome

OÜ Investment Agency analüütiku Aleksei Vorobjovi sõnul on Venemaa majandus jätkuvalt tugevalt sõltuv nafta- ja gaasisektorist. Ligikaudu 30% sealsetest riigieelarve tuludest tulevad nafta ja gaasi müügist. 2016. aastal maksis nafta barrel 30 USD ringis, täna liigub see juba 50 USD kandis. Naftahinna tõus tõi kaasa Venemaa börsiindeks RTSi kasvu 40% võrra. Olenemata 2016. aastal aset leidnud naftahinna tõusust jääb Venemaa majandus endiselt langusfaasi.

Soome majandus jõudis 2015. aasta viimases kvartalis peale neli aastat kestnud majanduslangust taas kasvufaasi. Soome keskpanga kohaselt prognoositakse 2016. aastaks 1,1% suurust majanduskasvu ning järgnevateks 2017. ja 2018. aastateks kasvu vahemikus 1–1,1%. Eksperdid peavad majanduskasvu mootoriteks sisetarbimise kasvu ja pankadele madalaid deposiidi intresse, mis tõid kaasa tarbijate investeeringute kasvu kestvuskaupadesse. Translink Corporate Finance OY partneri Mikko Katramo andmetel toimus Soomes üheksa kuuga 7% võrra suuremas mahus ehk 5,8 miljardi euro ulatuses ettevõtete ülevõtmistehinguid. Suurt aktiivsust on oodata ka ehitusvaldkonnas, kus uute ehituslubade taotlemine kasvab ning selle jätkumist on oodata järgnevatel aastatel. Soome ettevõtted vaatavad

Venemaa

M&A turul toimus 2016. aasta esimese poolaasta jooksul 10% võrra vähem tehinguid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tehingute kogumaht ulatus 15,5 miljardi USD-ni, millest 56% toimus ehitus- ja kinnisvarasektoris, 14% kaubanduse ning 14% maavarade kaevandamise sektoris. Märgatav langus toimus nafta- ja gaasisektoris,

olles viimase 7 aasta madalaimal tasemel. Tehingute aktiivsuse ja hinna kasv toimus põllumajandussektoris, mida on toetanud sanktsioonid, rubla devalveerimine ning riigi toetused.

Läti

Läti majanduses toimus 2016. aastal majanduskasvu pidurdumine. Läti keskpank alandas majanduskasvu prognoosi 2%-lt 1,4%-ni. Majanduskasvu languse põhjuseks peetakse Euroopa Liidu abifondide kasutamise pidurdumist. M&A valdkonnas on ka häid uudiseid – jaanuarist kuni augustini toimus Lätis konsultatsiooniettevõtte Prudentia noorempartneri Ivars Pinkulise sõnul 38 tehingut, eelmise aasta samal perioodil oli neid 31. Suurim aktiivsuse kasv toimus tootmisettevõtete sektoris, kus Food Union omandas jäätisetootmise tehased Isbjornis Norras ja ALPIN57LUXis Rumeenias. Läti suurim farmaatsiaettevõte omandas kolm äritegevust Lätis ja Valgevenes. Jaekaubandussektoris võib suurima ülevõtmistehinguna välja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2016

Koda kutsub osalema

Kuidas müüa oma elutööd? Aeg: 27. oktoober kell 9.30–14.30 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Keel: seminaril on sünkroontõlge inglise keelest eesti keelde Järjekorras juba neljas elutöö müügi teemaline seminar keskendub sellel aastal küsimusele, kus asub Teie ettevõtte potentsiaalne ostja.

Oma valdkonna asjatundjad räägivad sellest, kuidas avalike suhete korraldamise kaudu muuta ettevõte potentsiaalsete ostjate jaoks nähtavamaks ning kuidas valmistada see müügiprotsessiks ette. Palju tuleb juttu sellest, milliseid ettevõtteid soovivad osta investorid Lätist, Soomest ja Venemaalt ning millised on nende jaoks olulised kriteeriumid ostuotsuse langetamisel. Illar Kaasik

Investment Agency OÜ partner

tuua 30 kauplusega kauplusteketi ostu TOP poeketi poolt. Selles sektoris on oodata piiriüleseid tehinguid ka teistes Balti riikides. Äramärkimist väärivad veel suuremad kaubanduskeskuste müügitehingud: Riga Plaza 93,4 miljoni, Domina 74,5 miljoni ja Atrium Azur 12,5 miljoni euroga. Läti suurimaks M&A tehinguks võib nimetada kapitali kaasamist riiklikusse lennufirmasse Air Baltic. Tehing suleti 2016. aasta kevadel 132 miljoni euroga ja suurimaks investoriks oli Ralf-Dieter Montag-Girmes. Tehing lõpetas Prudentia jaoks 5-aastase osalemise Air Baltic projektis ning päästis ettevõtte potentsiaalsest maksejõuetusest. Sellest, mis on toimumas Soome ja Läti majanduses ning millised huvid võiksid olla antud maade ettevõtetel Eestis, on võimalik täpsemalt kuulda juba 27. oktoobril Eesti KaubandusTööstuskoja ja Investment Agency korraldataval seminaril „Kuidas müüa oma elutööd?”. Kohtumiseni seminaril!

Osalema on oodatud ettevõtete omanikud, tegevjuhid ja finantsjuhid, kelle huvid ja tegevus on seotud ettevõtete müügiga. Esinejad ja teemad 09.30–10.00 Kogunemine, hommikukohv 10.00–10.20 Ettevõtte avaliku kuvandi kujundamine kui müügiprotsessile eelnev ja sellega kaasnev kodutöö. Margus Mets, KPMS. 10.20–10.40 Ettevõtete väärtused erinevates majandussektorites. Illar Kaasik, Investment Agency OÜ. 10.40–11.15 Energiapaus 11.15–11.35 Eel Due Diligence. Tõnis Tamme, Triniti. 11.35–11.55 Diskussioon teemal eel Due Diligence (Investment Agency, Finantskonsultant, Triniti). 11.55–12.15 Milliseid investeerimisvõimalusi otsivad Läti ettevõtted Eestis? Mis on nende jaoks olulised kriteeriumid ostuotsuse langetamisel? Ivars Pinkulis, Prudentia. 12.15–12.50 Energiapaus 12.50–13.10 Milliseid investeerimisvõimalusi otsivad Vene ettevõtted Eestis? Mis on nende jaoks olulised kriteeriumid ostuotsuse langetamisel? Aleksei Lazutin. 13.10–13.30 Milliseid investeerimisvõimalusi otsivad Soome ettevõtted Eestis? Millised on nende jaoks olulised kriteeriumid ostuotsuse langetamisel? Mikko Katramo, Translink. 13.30–14.30 Kohv ja suhtlus Osavõtutasu Investment Agency klientidele ja kaubanduskoja liikmetele on 75, mitteliikmetele 100 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo ja registreerimine: Margus Ilmjärv +372 337 4950 margus@koda.ee

Juubilarid 25

AGIO EHITUS OÜ liige alates 2005 AIROT AS liige alates 1997 EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT MTÜ liige alates 1991 ENIMOR AS liige alates 1998 E-RIGONDA OÜ liige alates 1998 INFAST OIL AS liige alates 1997 K.MET AS liige alates 1997 KONE AS liige alates 2009 LENNE OÜ liige alates 2002 MASS AS liige alates 1998 MERKTRANS AS liige alates 2000 PERIMEX OÜ liige alates 1997 RENNEKS KAUBANDUS OÜ liige alates 1996 RIGOR OÜ liige alates 2015 SA.MET AS liige alates 2014 SPIN TEK AS liige alates 1998 UWEKO AS liige alates 1993

BALTIC COMPUTER SYSTEMS AS liige alates 2002

Ettevõtjate kontaktreis

Minskisse

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Valgevene Kaubandus-Tööstuskoja Minski osakonnaga kutsub ettevõtteid osalema 8.–10. veebruarini 2017 toimuval kontaktvisiidil Minskisse. Valgevene Vabariik (Рэспубліка Беларусь) on pea 9,5 miljonilise elanikkonnaga riik, mille pindala on 207 595 km² ja naabriteks Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Läti. Viimastel aastatel on Valgevene parandanud oma suhteid Euroopa Liitu kuuluvate maadega, säilitades samal ajal traditsiooniliselt tiheda suhtluse SRÜ riikide, ennekõike Venemaaga. Selle tulemusena on riik omandamas unikaalset vahendajastaatust kahe suure majandusruumi piiril, mis loob head tingimused mõlema poole ettevõtete vaheliseks koostööks. Eesti ja Valgevene ettevõtete vaheline äritegevus on enim keskendunud järgmistele valdkondadele: masinad ja seadmed, metallid ja metalltooted, keemiatooted, toiduained, mineraalsed tooted, puit ja puittooted. Kontaktvisiidi programm 8. veebruar – saabumine, õhtusöök koos Valgevene KTK esindajatega. 9. veebruar – äriseminar ja kahepoolsed kohtumised ettevõtetega vastavalt eelnevatele kokkulepetele. 10. veebruar – kahepoolsed kohtumised ettevõtetega vastavalt eelnevatele kokkulepetele, tagasilend Eestisse. Osalustasu on 1000 eurot kaubanduskoja liikmetele ja 1300 eurot mitteliikmetele, lisandub käibemaks 20%. Hinnas sisaldub: • edasi-tagasi lennupiletid, • majutus sihtriigis, • transport sihtriigis, • hommiku- ja lõunasöögid ning pidulik õhtusöök koos Valgevene KTK esindajatega • äriseminar sihtriigis, • kahepoolsed kontaktkohtumised Valgevene ettevõtetega, kes on välja valitud lähtudes kontaktvisiidil osaleja poolt määratud tingimustest (vähemalt 3 kohtumist iga osaleja kohta).

Lisainfo: Margus Ilmjärv margus@koda.ee +372 502 3699

ADVEN EESTI AS liige alates 2016

Koda kutsub osalema

Seminar „Eelarvestamine“ Aeg: 1. november kell 11. 00–16.15 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) 1. novembril kell 11.00–16.15 toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) eelarvestamise küsimustele pühendatud seminar, mis on osa mahukamast finantskoolituste tsüklist, kuid huvilistel on võimalik osaleda ka ainult üksikseminaril. Tulemusliku osalemise eelduseks on bilanssi ja raamatupidamist puudutavate algteadmiste olemasolu. Koolitust viib läbi Margus Tinits (Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige, vandeaudiitor). Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järeleproovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • eelarvete süsteem – tegevus-, investeeringute ja rahavoo eelarved; • eelarvestamise perioodid, tuleviku prognoosimise meetodid; • erinevad lähenemisviisid eelarvestamise protsessile (0-based, „Bottom-Up“ ja „Top-Down”, paindlikud eelarved, vastutuskeskused, arvestuslikud sisehinnad, variatsiooni analüüs jne); • investeeringute lühi- ja pikaajaline eelarvestamine (analüüs); • raha ajaväärtuse kontseptsioon; • rahavoogude aruanded – otsene ja kaudne meetod; • rahavoogude eelarvestamine – rahavoo plaan; • täissüsteemne pilt finantsarvestusest; • pro-forma aruanded ja asjaolud, mis tavalise rahavooplaani koostamisel võivad kahe silma vahele jääda; • kõikehõlmav eelarve (ja/või operatiivne aruanne) ühel lehel. Osalemistasu kaubanduskoja liikmetele on 80 eurot ja mitteliikmetele 160 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee +372 744 2196.

Seminar „Kahjunõuded majandustegevuses“ Seminar toimub 3. novembril 2016. a. kell 11.00–14.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (ToomKooli 17).

Seminari viib läbi Leonid Tolstov, Advokaadibüroo VARUL partner, vandeadvokaat. Leonid Tolstov partner, vandeadvokaat Leonid Tolstov nõustab kliente mitmesugustes ühinguõiguse küsimustes, nagu äriühingute asutamine, ühinemine, jagunemine ja likvideerimine ning juhtorganite liikmete vastutus. Ta on tugev kohtuadvokaat ning on esindanud kliente erinevates vaidlustes seoses lepingutest tulenevate nõuete, lepinguvälise vastutuse, seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite ja asjaõiguslike nõuetega.

Seminari kava 11.00–12.30 Lepingu rikkumisest tulenevad kahjunõuded • Rikkumise olemus • Põhjusliku seose problemaatika • Kahju arvestamine (otsene kahju, saamata jäänud tulu) • Tõenduslikud probleemid 12.30–13.00 Lõuna 13.00–14.30 Lepinguvälised kahjunõuded • Käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine • Tootjavastutus ja riskivastutus (s.h mootorsõiduki valdaja, kinnisasja omaniku vastutus) • Vastutus oma töötaja eest Koolituse maksumus on kaubanduskoja liikmele 45 eurot ja mitteliikmele 90 eurot, lisandub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjale, tervituskohvi ja lõunat.

Info ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee +372 744 2196

BEGORES OÜ liige alates 1998 FARMI PIIMATÖÖSTUS AS liige alates 2012 IMG KONSULTANT AS liige alates 2000 KALVERTON OÜ liige alates 2000 KIKAS OÜ liige alates 2007 REMEKSI KESKUS AS liige alates 2000 TAALRI KINNISVARA OÜ liige alates 1997 TAMSALU VALLAVALITSUS liige alates 1996 UPOFLOOR EESTI OÜ liige alates 1996 VIRONE REISIBÜROO AS liige alates 2011

FELDUM OÜ liige alates 2004 MOBI SOLUTIONS OÜ liige alates 2007 MULTIMEDIA CONSULTING INVESTMENTS EUROPA OÜ liige alates 2005 SIGARI MAJA OÜ liige alates 2003

ALUS GRUPP OÜ liige alates 2012 ARCO COLOR AS liige alates 2010 BB FINANCE OÜ liige alates 2010 BUSLAND OÜ liige alates 2014 DEFENDEC OÜ liige alates 2010

ELECTROAIR OÜ liige alates 2010 ESTFILM PRODUCTION OÜ liige alates 2009 EU GIG OÜ liige alates 2009 EUROMERICAINTERNATIONAL CRANESMACHINERY OÜ liige alates 2015 FRESH-EST OÜ liige alates 2013 GREEN IT OÜ liige alates 2013 LUNDEN FOOD OÜ liige alates 2011 MILECTRIA EST OÜ liige alates 2014 OSPENTOS INTERNATIONAL OÜ liige alates 2012 PALDISKI TSINGIPADA AS liige alates 2009

ALUWIN OÜ liige alates 2012 CARDPROM OÜ liige alates 2014 COLOGIST OÜ liige alates 2013 DFDS SEAWAYS OÜ liige alates 2015 ECOLOGIC EESTI OÜ liige alates 2012 LAX HANDEL OÜ liige alates 2014 LOGIN TRANS OÜ liige alates 2016 M.I.G.COMPANY OÜ liige alates 2014 TEAMPOINT OÜ liige alates 2012

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

NORINTRADE OÜ www.norintrade.eu Toorliha ja lihatoodete hulgimüük. Toiduainete hulgimüük, transpordi ekspedeerimine. Kinnisvara rent.

BRAND NEGOCE OÜ Kaupade hulgimüük.

ORACLE EAST CENTRAL EUROPE LIMITED EESTI FILIAAL www.oracle.com/global/ee/index. html Integreeritud pilverakenduste ja platvormi teenused. Konsultatsiooniteenused.

BIURO OÜ www.biuro.ee Ajutise tööjõu rent. Tööhõive agentuuri tegevus.

CONCRETECH OÜ www.timbet.eu Ehitustegevus, projekteerimine ja TimBet madalenergiamajade ehituselementide tootearendus. DS LOGISTICS OÜ www.dslogistics.ee Rahvusvahelised ekspediitorteenused. EURO GULF OÜ Ekspedeerimine, transport, logistika, kaubandus. GRANITSET OÜ www.graniteset.se Loodus ja tehiskivimitest köögitasapindade tootmine, transport ja paigaldus. HANSAS PLAADIMAAILM OÜ www.plaadimaailm.ee Keraamiliste plaatide jaemüük. INOUT OÜ www.inout.ee Ehitusmaterjalide hulgimüük. ISAUNA OÜ www.isauna.eu Saunamaterjalide tootmine ja müük. KAREN RAY TECHNOLOGIES OÜ Muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük. MARINE TECHNICS BALTIA OÜ www.marinetec.com Laevade ehitus, remont ja teenindus, laevade varustus. Rahvusvaheline kaubandus.

POJENG OÜ Iluteenindus. Organic toiduainete import EU riikidesse. SOLAR PROMOTION OÜ www.icecind.com Autokeemia tootmine. SUGESTO OÜ www.sugesto.ee Keelekoolitus täiskasvanutele sugestiivmeetodil kõikidele tasemetele. Täiskasvanute täienduskoolitus ka suhtlemisel partenritega Euroopa Liidus. TARKVARA INSENERID OÜ www.softwareengineers.eu Tarkvaraarendusteenuste osutamine.

Tartumaa

GIGA AS Soojatrasside ehitus ning sellega kaasnev transport. GLOBALREADER OÜ www.globalreader.eu Kiireim ja lihtsaim võimalus tootmisliinide efektiivsuse jälgimiseks ja analüüsiks. MENTLI OÜ www.mentli.ee Ehitus. Plekksepatööd.