Teataja 11 2016

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

N O V E M B E R 2 0 16

Mis iseloomustab Lõuna-Eesti ettevõtlust?

Lk 14

Kaubanduskoda aitab uute turgude kohta infot saada

(c) Starast | Dreamstime.com

Lk 24

Ettevõtluskonto loomise plussid ja miinused Lk 8

(c) Lacroix | Dreamstime.com

Ida-Virumaa Investeerimiskonverents 2016 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Soome Suursaatkond Tallinnas ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž kutsuvad ettevõtjaid ja investoreid

IDA-VIRUMAA INVESTEERIMISKONVERENTS 2016 8.­–9. detsembril Narvas

Ida-Virumaa investeerimiskonverents on korraldatud ennekõike neile ettevõtjatele ja investoritele, kes kavatsevad laiendada oma tegevust Eesti idapoolseimasse maakonda Ida-Virumaale.

Kiiresti arenev majanduskeskkond, Venemaa teise pealinna Sankt-Peterburgi lähedus, head transpordiühendused ning kahe Eesti suurima ülikooli kolledži olemasolu maakonnas on eeldused, miks Ida-Virumaast on saamas üks kiiremini arenevaid piirkondi Eestis.

Konverentsil osalejad saavad ülevaate Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonnast ning siin tegutsevad välisinvestorid jagavad oma praktilisi kogemusi. Kasulikke tutvusi saab sõlmida ja infot vahetada esimese päeva lõpus toimuval Soome Vabariigi suursaadiku pr. Kirsti Narineni vastuvõtul Narva linnuses.

Teisel päeval on võimalik osaleda konkreetseid investeerimisprojekte tutvustavatel ekskursioonidel.

Konverentsil osalemine on tasuta.

Täpsem info ja osalejaks registreerumine aadressil: narva.ut.ee/investmentconference

Jaanus Villiko Tartu Ülikooli Narva kolledž Tel +372 514 0473

Margus Ilmjärv Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tel +372 502 3699

Koda kutsub osalema Finants- ja maksukoolitused

29. november Rahastamine: laenud ja omakapital Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196 1. detsember Tõnis Jakobi Maksukool. Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989 6. detsember Ettevõtte väärtuse kasvatamine läbi oskuslike raamatupidamislike valikute Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Meie seisukohad

6

Vanarehvide auditikohustuse asemel tuleks kaaluda alternatiive

10

Ettevõtluskonto loomise plussid ja miinused

14

Mis iseloomustab Lõuna-Eesti ettevõtlust?

11. jaanuar

Seminar muudatustest raamatupidamise seaduses ja aastaaruande koostamisest Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989 Seminar muudatustest raamatupidamise seaduses ja aastaaruande koostamisest Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

8

12. jaanuar

Sihtturud

5.–7. detsember Kõrgetasemeline visiit Vietnami Info: Jana Silaškova ∙ jana@koda.ee ∙ 604 0083

Vaba kaubandus on oluline 4

15. detsember Hommikukohv Eesti suursaadikuga Suurbritannias Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Kristy Tättar ∙ kristy@koda.ee ∙ 604 0079 8.–10. veebruar 2017 Ettevõtjate kontaktreis Minskisse Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950

Muud koolitused/seminarid

22. november Milliseid muudatusi toob uus riigihangete seadus kaasa pakkujale?

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Kohalik partner on Aafrikas oluline

28

23. november Praktiliselt liginullenergia- ja energiatõhusatest hoonetest Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Lea Aasamaa ∙ lea@koda.ee ∙ 604 0081 24. november SUUNANÄITAJA – e-kaupleja õigused ja kohustused Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 0077 8.–9. detsember Ida-Virumaa Investeerimiskonverents 2016 Tartu Ülikooli Narva kolledžis (Raekoja plats 2, Narva) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

26 Karmistub rahapesuvastane võitlus

30

Kus asub Teie ettevõtte potentsiaalne ostja?

Välisspetsialistide kaasamine – kas imelihtne või keeruline?

23

j u h t k i r i

Vaba

kaubandus on oluline V

iimasel ajal on palju juttu olnud vabakaubanduslepetest ja eelkõige sellest, kas Euroopa Liit suudab sõlmida Kanadaga vabakaubanduskokkuleppe või mitte. On üsna selge, et konkreetse leppe kritiseerimine ja sõlmimise takistamine on olnud tingitud eelkõige sellest, et mõne konkreetse riigi poliitilised ringkonnad on teemat enda sisepoliitikas ära kasutanud ja üritanud n.-ö. punkte korjata. Ja selles ei ole valloonid olnud kindlasti ainsad. Sama on püütud teha nii Saksamaal kui ka Austrias.

Leppe sisuga on seal väga vähe pistmist.

Eriti veel Kanadaga sõlmitava leppe puhul, kes on Euroopale kõikvõimalikes kohtades vastu üritanud tulla ja järeleandmisi teinud.

Miks ma arvan, et sellised lepped on aga ettevõtjaile kasulikud? Peamine põhjus on väga lihtne – ettevõtjale meeldib tegutseda tingimustes, mis teda ei kammitse ning kus on suurem vabadus. Kaubanduslepped just neid samu piiranguid vähendavadki. Otsene näide – kui väheneb tollimaks (kaubanduslepete üks olulisemaid mõjusid), muutuvad eksporditavad kaubad sihtriigi turul konkurentsivõimelisemaks. Jah, loomulikult töötab see ka vastupidi. Võib juhtuda, et teiste riikide ettevõtjatel on võimalik oma konkurentsieelist maksma panna ja tulla meie turule. Paraku just see turumajandust

edasi viibki – avatud ja õiglane konkurents.

Sellist olukorda ei ole võimalik tekitada, et meil oleks võimalik oma tooteid maailmas piiranguteta müüa, kuid teised meie turule ei saaks tulla.

Teine põhjus, miks vabakaubanduslepete läbirääkimine ja sõlmimine Euroopa majandusele positiivset mõju võib avaldada, on regulatsioonide ühtlustamine. Euroopa on siseturu toimimisega tõsises hädas ja suuresti seda seetõttu, et 28 liikmesriigi regulatsioone on ajaloos ühtlustatud eelkõige viisil, et keegi ei peaks millestki loobuma.

See on viinud sageli väga kõrge reguleerituse tasemeni, mis omakorda on tekitanud vabale kaubandusele olulisi piiranguid. On neid piiranguid tehtud tarbijate, loomade või muidu mõne ohustatud sihtgrupi kaitsmise eesmärgil, kuid selge on see, et suure kaitsmisega oleme piiranud oluliselt ettevõtete tegutsemisvabadust ja uute ärimudelite arengut. Need on sageli kolinud just sinna, kus on vabam keskkond. Vabakaubanduslepete sõlmimine tugevamate maailma majandustega peaks andma aga põhjust neid reegleid üle vaadata. Isegi, kui Kanada oli paljude Euroopa veidrustega nõus, ei maksa seda loota USA puhul. Seega on vähemalt lootus, et ehk annab see tõuke ka selleks, et mõnes asjas võib Euroopas tekkida ära-

tundmine, et oleme vindi üle keeranud. See aitaks ka siseturul paljuräägitud reguleerituse taset vähendada. Mida vabam turg, seda parem majandusele.

Tõsi on aga vabakaubanduslepete puhul see, et keskmisele ettevõtjale, sh eksportöörile, jäävad need esialgu kaugeks. Teadmine, et Parmesani juustu saab lihtsamini edaspidi Kanadasse müüa või muutub lihtsamaks hangetele ligipääs, on küll jutuks head, kuid ettevõtja tahaks rohkem konkreetsust. Siin on nii poliitikutel kui ametnikel palju veel ära teha. Püüame kindlasti ka kaubanduskoja poolt sellistel konkreetsetel teemadel edaspidi rohkem oma liikmeid teavitada ning loomulikult on kõik teie küsimused alati oodatud.

Mait Palts Peadirektor

6

Meie seisukohad eesti kaubandus-tÜÜstuskoja teataja 11 / 2016

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

oome teieni mõned kaubanduskoja olulisemad seisukohad, mis püüavad ettevõtluskeskkonda paremaks ja ettevõtjasõbalikumaks kujundada.

Ettevõtete tegevuse muutumisest läbipaistvamaks

Valitsus kiitis heaks maksukorralduse seaduse muudatused, kus on muuhulgas sees ka meie ettepanek avaldada maksu- ja tolliameti kodulehel käibemaksukohuslase poolt kvartaalselt deklareeritud maksustatava käibe suurus ning ettevõtte juures tööd tegevate isikute arv. Muudatus plaanitakse jõustada 2017. aasta 1. aprillil.

Sellise teabe avaldamine annab suurema läbipaistvuse ning aitab tagada ausat konkurentsi. See tähendab, et seaduse jõustumisel on igal ettevõttel võimalik vaadata, kui suur on konkurendi käive, kui palju on konkurendil töötajaid ning kui suures ulatuses on makstud tööjõumakse.

Samuti annab deklareeritud maksustatava käibe summa avaldamine avalikkusele hea ettekujutuse, milline on ettevõtja poolt antav lisandväärtus ühiskonna arengusse panustamisel. Andmete avalikustamine ei too ettevõtjatele kaasa uusi kulusid ega kohustusi, sest need andmed on juba täna maksuametil olemas. Andmeid hakatakse avaldama kvartali kaupa maksu- ja tolliameti kodulehel.

Oleme oodanud juba ligi kaks aastat nimetatud muudatuste eelnõusse jõudmist ning meil on hea meel, et nüüdseks on need heaks kiitnud ka valitsus.

(c) Egorbagrin | Dreamstime.com

Välismaalaste seadusest

Valitsus teatas, et toetab meie ettepanekut vabastada sisse- rände piirarvu alt need välismaalased, kes on saanud suurinvestori elamisloa ehk investeerinud Eesti majandusse vähemalt miljon eurot.

Samuti arutas valitsus välismaalastele makstava minimaalse töötasu suurust, mis praeguse seaduse järgi on 1,24-kordne Eesti keskmine palk. Selline nõue on meie hinnangul ebamõistlik, sest sunnib tööandjaid maksma välismaalastele kõrgemat palka kui kohalikele töötajatele. Kuigi tegime ettepaneku asendada see valdkonna keskmise palgaga, siis paraku valitsus seda ei toetanud.

Siiski muutub olukord paremaks, sest eelnõu järgi tuleb tulevikus välismaalastele maksta vähemalt Eesti keskmist palka, mitte 1,24-kordset keskmist.

Ole kursis meie arvamustega ning loe hoolikalt uudiskirja e-Teataja!

PROOVI riigihangete monitooringu teenust 2 kuud TASUTA!

(c) Photomall | Dreamstime.com

T

7

Riigihangete monitooring pakub mugavat ja praktilist infoteenust, kui soovite laiendada oma ettevõtte tegevushaaret ning leida uusi turge oma toodetele ja teenustele Eestis või teistes Euroopa riikides.

KELLELE? • Omate positiivseid kogemusi avalikule sektorile teenuste ja kaupade müümisel?

• Euroopa Liidu 1000 miljardi euro suurune hanketurg tundub atraktiivne?

• Te ei soovi kulutada oma aega, otsimaks iga päev enam kui 750 avaldatava hanketeate seast sobivaid?

Võta meiega ühendust e-posti teel koda@koda.ee ja me meeleldi täpsustame teenuse loomise detaile!

K AUBA N D US K O D A

EttevĂľtluskonto loomise plussid ja miinused Marko Udras

(c) Spettacolare | Dreamstime.com

Poliitikakujundamise ja Ăľigusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

R

ahandusministeerium tutvustas hiljuti ideed, mille kohaselt võimaldatakse inimestel tegeleda väikeettevõtlusega bürokraatiavabalt. Idee kohaselt tuleb inimesel pangas avada ettevõtluskonto ning sinna laekunud summadelt läheb 20% automaatselt maksuametile.

Sellist lahendust saab kasutada, kui tulu ei ületa aastas 25 000 eurot.

Uus lahendus võiks sobida alustavatele ettevõtjatele ning hetkel mitteametlikult teenust osutavatele inimestele. Samuti võib ettevõtluskonto pakkuda huvi nendele inimestele, kes tegutsevad FIE-na või on loonud äriühingu, kuid tegelevad ettevõtlusega põhitöö kõrvalt ja/või sellega kaasnevad väikesed kulud.

Ettevõtluskonto luuakse inimestele, mitte äriühingutele

Ettevõtluskontot lubatakse avada vaid füüsilistel isikutel, mitte aga juriidilistel isikutel või füüsilisest isikust ettevõtjatel. Lisaks soovitakse seada piirang, et ettevõtluskontot võib kasutada vaid juhul, kui inimene müüb kaupu füüsilistele või juriidilistele isikutele ning osutab teenuseid füüsilistele isikutele.

Seega ei ole lubatud lihtsustatud lahendust kasutada juhul, kui inimene osutab teenust juriidilisele isikule.

Sellise keelu eesmärgiks on vältida töösuhte varjamist näiliku ettevõtlussuhtega.

Maksumäär 20%

Rahandusministeeriumi idee kohaselt maksustatakse ettevõtluskontole laekunud summasid 20-protsendilise maksumääraga. Laekunud summadest ei ole lubatud maha arvata kulusid. Kui teenuse osutamisest või kauba müügist laekub summa ettevõtluskontole, broneerib maksuhaldur sellest automaatselt 20%.

Broneeritud maksusumma kantakse maksuhaldurile ettemääratud ajal, näiteks teenuse osutamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kui tulu ületab aastas 25 000 eurot, on maksumäär 40%, mis ligilähedaselt vastab keskmisest suurema palga maksukoormusele.

20-protsendilise maksumääraga kaetakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse kohustus.

Tulumaksukohustust ei ole võimalik täiendavalt vähendada tulumaksu-

seaduses välja toodud mahaarvamiste võrra. Seetõttu ei võeta ka teenitud tulu ega tasutud tulumaksu füüsilise isiku tuludeklaratsioonil maksukohustuse ega mahaarvamiste arvutamisel arvesse. Ravikindlustuskaitse tekib samadel põhimõtetel, mis võlaõiguslike lepingute puhul.

See tähendab, et kindlustuskaitse saamine eeldab eelneval kuul sotsiaalmaksu tasumist vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Seega peab ühe kuu tulu olema ca 1300 eurot, et inimesel tekiks ravikindlustus. 20-protsendilise maksumääraga ei kaeta töötuskindlustuse makseid ning seega ei teki inimesel töötuskindlustuskaitset.

Maksudeklaratsioone esitama ei pea

Väljapakutud lahenduse kohaselt ei pea inimene koostama ega esitama maksuametile maksudeklaratsioone.

Kogu maksude deklareerimine ja tasumine toimub inimese jaoks läbi ettevõtluskonto ja halduskoormuseta. Lisaks puudub inimesel raamatupidamise kohustus, mis muu hulgas tähendab, et tulude ja kulude üle arvestuse pidamine ei ole kohustuslik.

Kuritarvituste võimalused

Meie hinnangul on bürokraatiavaba väikeettevõtluse võimaldamine hea ettepanek, kuid sellega võib kaasneda mitmeid kuritarvituse riske. Näiteks on praktikas väga keeruline kontrollida, kas inimene osutab juriidilisele isikule teenust või müüb kaupa. Seega võib esineda juhtumeid, kus tegelikult osutatakse teenust, kuid see vormistatakse maksukohustuse vähendamise eesmärgil kauba müügina. Seetõttu oleme teinud rahandusministeeriumile ettepaneku võimaldada uut lahendust kasutada ka juhul, kui inimene osutab teenust mõnele juriidilisele isikule või FIE-le. Kui inimestele lubatakse ettevõtluskonto kaudu osutada teenuseid ka äriühingutele, on kuritarvituste vältimiseks vajalik vähendada ka 25 000 eurost piirmäära näiteks 10 000 euroni. Kuritarvitamise riske aitaks vähendada ka see, kui teenuse osutamisest ja/ või kauba müügist laekuvad summad liiguksid pangaülekannetega, mitte sularahas.

Ettevõtluskonto tingimused • Ettevõtluskonto on vabatahtlik võimalus, mitte kohustus.

• Kasutada saab vaid füüsiline isik, kes müüb kaupu ja/või osutab teenuseid teistele füüsilistele isikutele.

• Maksumäär on 20%, kui aasta tulu ei ületa 25 000 eurot.

• Maksuga kaetakse tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse kohustus.

• Maksustatavast tulust ei või kulusid maha arvata.

• Ettevõtluskontole laekunud summadelt broneeritakse automaatselt maksusumma ning see kantakse hiljem maksuametile.

• Puudub kohustus esitada maksudeklaratsioone ning pidada arvestust tulude ja kulude üle.

Uus kord võib jõustuda 2018. aasta algusest

Kuna valitsuse koosseis on muutunud, siis ei ole hetkel teada, mis saab edasi ettevõtluskonto loomise ideest. Kui selle mõttega soovitakse edasi minna, peab rahandusministeerium tutvustama oma nägemust valitsusele. Kui valitsus kiidab ettepaneku heaks, koostab rahandusministeerium seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse ning seejärel ka eelnõu. Esialgsete plaanide kohaselt loodeti idee seadusesse sisse kirjutada 2018. aasta 1. jaanuariks.

9

JURISTI TÖÖLAUALT

ETTE V Õ TJA K Ü SIB

Tööjõu

rentimine

teisele ettevõttele – millega peab arvestama?

Vanarehvide auditikohustuse asemel tuleks kaaluda

alternatiive

Kadi Laanemäe Jurist

R

Täpsemat teavet tööjõu rentimise kohta saab küsida meie juristidelt juristid@koda.ee.

Kristina Jerjomina Jurist

(c) Neiromobile | Dreamstime.com

enditööjõu pakkumiseks peab ettevõte esitama majandustegevusteate, mille alusel tehakse kanne majandustegevuse registrisse. Selleks kohustab tööturuteenuste ja -toetuste seadus, ilma kandeta tegutseks ettevõtja tööjõudu rentides ebaseaduslikult.

Tööjõu rentimiseks sõlmib ettevõtja kaks lepingut: töötajaga töölepingu renditöö tegemiseks ning koostöölepingu kasutajaettevõttega, kellele töötaja välja renditakse.

Renditöö tegemiseks sõlmitud töölepingus tuleb arvestada töölepingu seaduses renditööle kehtestatud erisustega. Töötajat saab tööjõuna välja rentida üksnes töötaja nõusolekul, renditöö tegemise kohta on soovitav sõlmida töötajaga eraldi kokkulepe. Töötaja peab teadma, et tööülesandeid täidetakse renditööna teise ehk kasutajaettevõtte juures, alludes viimase juhtimisele ja kontrollile. Kui renditöö on hooajaline või muul põhjusel oma olemuselt ajutine, võib renditöö tegemiseks sõlmitav kokkulepe olla tähtajaline. Meeles peab pidama, et tähtajaline renditöö leping muutub tähtajatuks, kui 1) seda pikendatakse samas kasutajaettevõttes töötamiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või kui 2) tähtajalist renditöö lepingut on pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul. Kasutajaettevõttega sõlmitavas lepingus tuleb eraldi kokku leppida, millistel tingimustel ettevõte oma töötaja välja rendib.

Maksukorralduse seaduse § 25² alusel kohustub renditööjõudu pakkuv ettevõte kandma renditöötaja andmed töötamise registrisse, samas seaduses on loetletud ka nõutavad andmed. Töötamine tuleb registreerida hiljemalt kasutajaettevõttes tööle asumise päevaks ehk enne, kui töötaja päriselt tööd tegema asub.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

V

astavalt jäätmeseadusele peavad rehvide tootjad esitama turule toodud rehvide kohta regulaarselt andmeid probleemtooteregistrisse (PROTO) ning tagama kõikide enda poolt turule lastud rehvide kogumise ja taaskasutamise.

Tootja võib täita need kohustused ise või anda need üle tootjavastutusorganisatsioonile (TVO).

Tootjad maksavad TVOle vanarehvide kogumise ja käitlemise tasu, nn taaskasutustasu.

Tänane taaskasutussüsteem ei toimi ning vajab muutmist, kuna suur hulk rehve tuuakse turule registreerimata ja taaskasutustasu maksmata ning seetõttu puuduvad piisavad vahendid nende rehvide nõuetekohaseks käitlemiseks. Probleemi lahendamiseks on keskkonnaministeerium välja töötanud seaduse muudatused, millega kehtestatakse tootjatele ja turustajatele uued kohustused.

Järgnevalt toome välja, milliseid muudatusi eelnõuga sätestada soovitakse ning milline on meie seisukoht nende osas.

Kohustus märkida ostu-müügidokumentidel tootja andmed Eelnõu jõustumisel peavad turustajad hakkama rehvide edasimüümisel märkima ostu müügidokumentidel (nt arvel, saatelehel, ostukviitungil, ostu-müügilepingus jne) rehvitootja nime ja PROTO registreeringu numbrit. Selle mõte on tagada, et kogu rehvide jaotusahelas oleks võimalik kindlaks teha, kes on tootja, kes rehvid turule tõi ja kas ta on PROTOs registreeritud või mitte. Seda, kas tootja on PROTOs registreeritud, saab vaadata PROTO kodulehelt (www.proto.keskkonnainfo.ee).

Turustaja kohustus astuda tootja asemele

Eelnõu näeb ette, et kui turustaja müüb PROTOs registreerimata tootja rehve, peab turustaja ise ennast PROTOs registreerima ja täitma tootjale seatud nõudeid, sh maksma rehvide eest taaskasutustasu. Muudatuse mõte on, et turustajad kontrolliksid, millise tootja rehve nad oma müügikohas müüvad ja et toimuks n.-ö. kontroll alt üles – selleks, et ei peaks ise teisele isikule antud kohustusi täitma, survestaksid turustajad tootjaid end PROTOs registreerima. Ministeeriumile esitatud arvamuses juhtisime tähelepanu sellele, et eeltoodud muudatuste efektiivsuse tagamisel on kindlasti oluline roll eelkõige riiklikul järelevalvel.

Suurte ettevõtjate kohustus korraldada audiitorkontroll

Eelnõuga soovitakse kehtestada nõue, mille kohaselt rehvitootja, kes laseb turule üle 50 tonni rehve aastas, peab korraldama igal aastal audiitorkontrolli kontrollimaks PROTOsse esitatud rehvikoguste õigsust. Audiitorkontroll hakkab toimuma piiratud kindlustandva töövõtuna ning auditeerimise eeldatav tasu ettevõtjale on 1500 eurot. Eelnõu jõustumisel tuleb teha esimene audiitorkontroll ajavahemiku 1. jaanuar 2017 kuni

Meie seisukohad • Ei toeta auditeerimisnõude kehtestamist.

• Tuleks läbi viia täiendav analüüs probleemi sisustamiseks.

• Tuleks kaaluda alternatiivseid võimalusi ja hinnata nende proportsionaalsust (näiteks aktsiis või rehvimaks auto esmaregistreerimisel).

• Tuleks tähelepanu pöörata ka riiklikule järelevalvele ja muuta see efektiivsemaks.

31. detsember 2017 kohta ning vastav aruanne tuleb PROTOle esitada 2018. aasta 1. septembriks.

Keskkonnaministeeriumile saadetud arvamuses märkisime, et audiitorkontrolli korraldamise kohustuse kehtestamine ei ole põhjendatud. Leiame, et suurte ettevõtete rehvikoguste auditeerimine ei taga kogu rehviprobleemi lahendamist, sest ei ole selge, millised ettevõtjad tegelikult rehvid PROTOs registreerimata jätavad. Seoses sellega tegime ettepaneku teha täiendav põhjalik analüüs probleemi tegeliku sisu kohta, et välja selgitada, mis põhjustab kõige enam seda, et turul on tohutult suur hulk registreerimata rehve.

Lisaks tegime ministeeriumile ettepaneku kaaluda ka alternatiivseid meetmeid, et leida efektiivsem ja ettevõtjate suhtes ka proportsionaalsem lahendus. Muu hulgas pakkusime välja, et tuleks ikkagi põhjalikumalt analüüsida rehviaktsiisi kui võimalikku lahendust. Samuti, kuna suur hulk rehve tuleb sõidukitega (nii sõidukite all, kui kaasas) ning interneti vahendusel, siis on oluline leida meede, mis tagab kontrolli ka nende rehvide üle. Sõidukitega tulevate rehvide kontrollimiseks soovitasime ühe võimaliku lahendusena analüüsida näiteks rehvide maksustamist autode (sh kasutatud autode) esmaregistreerimisel.

Selleks, et tagada toimiv vanarehvide kogumise ja käitlemise süsteem, kus tootjad esitavad korrapäraselt tegelikke andmeid rehvide turule laskmise kohta ja turustatakse ainult rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu, on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, kas järelevalve tootjate ja turustajate üle on ikka piisav ja tulemuslik.

Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku pöörata eraldi tähelepanu keskkonnainspektsiooni võimekusele ja efektiivsusele ning hinnata, millised võimalused on muuta praegune järelevalve efektiivsemaks, s.o tagada, et toimuks regulaarne põhjalik kontroll jäätmeseaduse nõuete täitmise osas.

11

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Riik peab ettevõtlusesse sekkuma nii vähe kui võimalik E

esti Kaubandus-Tööstuskoda tähistas 10. novembril oma 91. aastapäeva piduliku vastuvõtuga Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones. Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles vastuvõtul peetud avakõnes, et riik peaks ettevõtlusesse sekkuma nii vähe kui võimalik, kuid riik peab samas tagama, et ettevõtjad saaksid oma ärisid arendada. Toome teieni Toomas Lumani kõne täismahus. „Kaubanduskoja asutamisest Eestis täitub täna täpselt 91 aastat, kaubanduskojal on täna 3220 liiget, neist 51 protsenti on ettevõtted, kus töötajaid 1–9. See näitab, et lisaks suurettevõtete esindusorganisatsiooni rollile on koda ka Eesti suurim väikeettevõtluse esindusorgan.

Oleme kaubanduskojas olnud alati seisukohal, et ettevõtluse arendamine on eelkõige ettevõtjate endi ülesanne.

See ei ole midagi, mida saaks ja peaks tegema riik läbi omapoolse sekkumise.

Vastupidi, pean jätkuvalt asjakohaseks rõhutada, et riigiaparaadi roll on tagada avalike teenuste optimaalne maht ja efektiivne osutamine. Tagada, et meile kõigile pakutav taristu oleks töökorras, et riigi rahandus oleks tasakaalus ja jätkusuutlik.

Jälgida, et riigi põhifunktsioonid saaksid korrektselt täidetud nii täna kui homme.

Riigi ja avaliku võimu sekkumine ettevõtlusesse peab olema seevastu nii madal kui vähegi võimalik. Tuleb meeles pidada, et riigi sekkumine tähendab peaaegu alati lisanduvat bürokraatiat ehk efektiivsuse langust ja ettevõtluses genereeritud lisandväärtuse ümberjaotamist. Ehk teisisõnu, kellegi käest kogutav antakse kellelegi teisele, lootuses, et nii on õiglasem ja kasulikum. Enamasti ei ole. Mõistlikum oleks jätta suure õitsengu lootuses ümberjagatav osa kokku kogumata ning võimaldada igal inimesel ise otsustada, mida teenituga peale hakata.

Ihalust riigi sekkumise ja aitamise

järele kostab liigagi palju. Kes soovib, et riik annaks töökoha, kes ootab, et riik annaks ideid, mida toota ning kes koguni seda, et riik tuleks ja aitaks toodangu ka maha müüa. Või veelgi parem – hea, kui riik ise kõik ära ostaks, mida maha müüa ei õnnestunud. See ei ole edu võti.

Ei ettevõtja ega üksikisiku väljakutseid ei lahenda keegi muu kui ettevõtjad ja kodanikud ise. Riik peab seda võimaldama ning kõige paremini saab seda teha võimalikult vähe sekkudes. Efektiivsus tekib tõenäolisemalt ikka siis, kui on vaja just oma enda aega või raha otstarbekamalt kasutada.

Mind paneb jätkuvalt imestama, kui suure entusiasmiga räägitakse maksusüsteemi muutmise vajadusest. Ja ei ole isegi valimised kohe tulekul. See on valdkond, kus aastatega on kõigist saanud eksperdid ja igaüks näib teadvat, kuidas makse paremini koguda ning milliseid langetada ja milliseid tõsta. Ehk jällegi – kuidas õiglasemalt ümber jagada. Tuletan siinkohal meelde, et ümberjagamine on juba oma olemuselt ebaõiglane. Mis on ümberjagamise eesmärk või millised on muudatuste mõjud, on enamasti muudatuse vajaduse kuulutaja jaoks tühised probleemid.

Usutakse, et mistahes muudatusel saavad vähemalt selle soovija jaoks olla üksnes positiivsed tulemused. Paraku on aga alati nii, et kui keegi kuskil võidab, siis keegi kuskil kaotab. Kui kuskil jääb puudu, siis tuleb teiselt poolt lisaks saada.

Kaubanduskoda ei ole olnud kunagi mõistlike ja läbianalüüsitud muudatuste vastu, mis aitavad rohkem tulu genereerida, soosivad ausat konkurentsi ning pärsivad jätkuvalt üsna suurt ja ajas komplitseeritumaks muutuvat varimajandust.

Tööjõumaksude langetamine on loogiline ja vajalik. Isegi paljuräägitud sotsiaalmaksu lae kehtestamist oleks põhjendamatu pidada süsteemi muutmiseks, olgugi et ka

Kalev Lilleorg

12

see oleks iseenesest mõistlik samm. Kui on soov lagesid või põrandaid kehtestada, siis tuleb rääkida asjast argumenteeritult ja avalikult. Kuid rääkida järjepidevalt, et kuskil on tohutud massid, kes soovivad maksusüsteemi põhjalikku muutmist, on vastutustundetu ja demagoogiline ning kõlab potentsiaalse välisinvestori jaoks ebakindlust tekitavalt. Rääkimata sellest, kuidas mõjub see kohaliku väikeettevõtja investeerimismotivatsioonile. Ebakindlus ei aita kunagi ettevõtluse arengule kaasa. Seda võiksid kõik, kes ettevõtlusele mõtlevad või soovivad sellele kaasa aidata, teada.

Praegusel, Eesti poliitmaastikul kujunenud tormilisel hetkel soovin meie erakondade liidritele meelde tuletada, et veel ei ole emakesel maal olnud riiki, kus maksude tõstmine oleks kiirendanud majanduskasvu või kus järsult suurenenud riigipoolne sekkumine majandusse oleks jätkusuutlikult ja pikaajaliselt kasvatanud elanike elatustaset. Ning, et ka Eestis kehtivad nii majandusseadused kui ka loodusseadused isegi valimisaastatel ja ka ajal, kui poliitilisest mängulustist tulenevalt, valitsused vahetuvad.

Täna on tähtis päev nii kaubanduskojale, meie liikmetele kui ka kõikidele Eesti ettevõtjatele. Kaubanduskoda, oma vabatahtlikus liikmelisuses ning ettevõtjate koostöös, väljendab meile kõige paremas vormis seda, mida sageli sooviksime näha. See on koostöö, mis on sündinud ettevõtjate endi soovil ja panusel, ning on kõigile kasulik.

See on viis, kuidas ettevõtjad saavad kaasa rääkida Eesti elu paremaks tegemisel ning nende endi võimaluste avardamisel. Soovin õnne ja edu kõikidele Eesti ettevõtjatele ja jätkuvat koostöötahet! Ning meie poliitikakujundajatele tuletan veel kord meelde, et raha riigieelarvesse tuleb siiski peamiselt majanduses genereeritud lisaväärtuse ümberjaotamise kaudu.“

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Üks brändidest – Estonia Klaverivabrik, Indrek ja Venno Laul

10.

Raamat „Leading Brands of Estonia“

Kalev Lilleorg

Eesti juhtivad kaubamärgid jõudsid kaante vahele

novembril toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 91. aastapäeva vastuvõtt, mille raames tutvustas kaubanduskoda ka äsja ilmavalgust näinud esinduslikku raamatut „Leading Brands of Estonia“.

Raamatusse on koondatud 50 Eesti ettevõtte juhtivad kaubamärgid ning see on mõeldud Eesti kui innovaatilise ning arenenud majandusega riigi tutvustamiseks ja meie kaubamärkide tuntuse suurendamiseks. Raamat aitab ettevõtetel leida uusi koostööpartnereid nii Eestist kui teistest riikidest ning seeläbi aitab kaasa ka Eesti ekspordi kasvule. „Kuna raamat on suuresti suunatud välismaalastele Eesti kaubamärkide ja ettevõtete tutvustamiseks, on just see soliidne raamat suurepäraseks kingituseks oma väliskülalistele või -partneritele,“ ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Tema sõnul pakub raamat hea läbilõike Eesti tugevaimatest ekspordipotentsiaaliga brändidest. „Eestis on loodud hulgaliselt tooteid ja teenuseid, mida maailmale uhkusega näidata. Paljuräägitud puhta õhu ja looduse kõrval on meil ikka ka edukat kõrgmoodi, meie disain on maailmatasemel, klaverid oma valdkonna tipus, puitmajad vallutavad aina enam lähi- ja kaugemaid turge ning Eesti maitsvas toidus ei kahtle keegi. Olles juhtiv ettevõtlusorganisatsioon, on meie missioon oma tublisid ettevõtteid välismaal tutvustada ning aidata kaasa nende tuntuse suurendamisele,“ kinnitas Palts. „Bränd on kõigest mingi idee kujutluspilt. See on just nii tugev, kui tugev on kollektiivne uks sellesse ideesse.

Usk omakorda tekib läbi loodud väärtuste ja usalduse, mida tuleb hoolega hoida,“ ütles Pädaste mõisa ja kaubamärgi omanik Imre Sooäär.

Tema sõnul on Pädaste omanikud sellesse brändi pannud kogu oma hinge. „Usun, et just see köidabki inimesi, kui brändis on tunda puudutust.

Mul on siiralt hea meel, et ka väike Muhu on Pädaste brändi läbi Eesti 50 väljavalitu hulka jõudnud. See on tunnustus ja tänu kõigile, kes meie ideed

13

14

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

elus hoidnud on, nii klientidele kui ka saarerahvale, kellele see bränd juba 20 aastat tööd ja leiba andnud on,“ oli Sooäär tänulik.

Ettevõtete ja kaubamärkide valikul lähtuti järgmistest kriteeriumidest: • kaubamärk on loodud Eestis ja sellel on tuntav Eesti päritolu, • kaubamärk on Eestis laialdaselt tuntud, • kaubamärk on positsioneeritud Eesti kaubamärgina, • kaubamärk on ekspordipotentsiaaliga või juba rahvusvaheliselt tegutsev.

Valiku tegemisel osalesid Kaja Kallas (Euroopa Parlament), Kristian Kirsfeldt (Velvet OÜ), Kristi Tiivas (Riigikantselei), Meelis Milder (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ning Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda).

Raamatus esitletud brändid on: A. LE COQ, ALEXELA, AMANJEDA, APOLLO, LILLI JAHILO, REET AUS, BALBIINO, BALTECO, BALTIKA, BLRT, BOLEFLOOR, BORG, CHEMI-PHARM, CYBERNETICA, D´DIFFERENCE, DEFENDEC, DELFI, E-PIIM, EBS, ESTONIA PIANO FACTORY, ESTRAVEL, GRAANUL INVEST, HAAPSALU UKSETEHAS, HARJU ELEKTER, HUUM, JOIK, KAUBAMAJA, KITMAN THULEMA, LIVIKO, LOODUSVÄGI, MATEK, MEIREN ENGINEERING, NORDECON, NORDIC HOUSES, NORTAL, OLYMPIC, PREMIA, PÄDASTE, ROMAN TAVAST, SAKU, SANGAR, SELVER, STANDARD, STARMAN, TAHE OUTDOORS, TALLINK, TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, TARTU ÜLIKOOL, WENDRE, KRIMELTE, 4ROOM. Raamatut levitatakse välisriikide saatkondadele, ministeeriumitele ja teistele Eesti ettevõtteid tutvustavatele organisatsioonidele ning osa raamatutest jõuab ka kinkeraamatuna jaemüüki. Esinduslik raamat sobib hästi väliskülalistele kinkimiseks, tutvustamaks Eesti ettevõtlust.

Esimene raamat „Leading Brands of Estonia“ ilmus kaubanduskoja poolt 2008. aastal. Seekordne raamat on valminud koostöös Menu Meedia OÜga.

K OJA ESI N D USE D

Mis iseloomustab

Lõuna-Eesti ettevõtlust?

Toomas Hansson Tartu esinduse juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

(c) Kokodrill | Dreamstime.com

T

raditsiooniliselt loetakse Lõuna-Eesti alla kuuluvaks kuus maakonda – Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa. Regiooni tõmbekeskuseks on Tartu, kus asub arvestatav hulk piirkonna töökohtadest ja mis pakub häid võimalusi hariduse, tervishoiu, kultuuri, teeninduse ning kaubanduse tarbimiseks. Eesti tähtsuselt teise tõmbekeskusena mõjutab Tartu kindlasti Lõuna-Eesti piirkonna kui terviku arengut. Samas tuleb tunnistada, et Lõuna-Eestile on iseloomulikud märkimisväärsed regioonisisesed arenguerinevused.

Lõviosa käibest ja töökohtadest annavad piirkonnas tänaseni n.-ö. traditsioonilise majanduse ettevõtted. Pikad traditsioonid on Lõuna-Eestis metsa- ja puidutööstusel. Tegemist on valdkonnaga, mille väliskaubanduse bilanss on positiivne ja mis kasvatab Eesti jõukust. Näiteks võib tuua puitkarkassehitisi tootva Kodumaja kontserni, mis tunnistati 2015. aastal Eesti aasta ettevõtteks ja aasta eksportööriks.

Hetkel maailma kõrgeim, 14-korruseline puitelamu valmis samuti elementidena Kodumaja Tartu tehastes. Tuntud puidutööstuse ettevõtteid, sh mööblitootjaid, on piirkonnas hulgaliselt. Piirkonnale on iseloomulikud ka metallitööstuse ning elektroonika ettevõtted. Elvas tööstuselektroonika tootmisega tegelev Enics Eesti AS võitis tänavuse Saksa majanduse auhinna Eestis, mida annab välja Saksa-Balti Kaubanduskoda. Paljud Lõuna-Eestis toodetud toiduained on hästi tuntud ja tarbijate poolt hinnatud, nt A. Le Coq AS on mitmel aastal tunnistatud Eesti kõige konkurentsivõimelisimaks toiduainetetööstuseks. Mitmete suurte firmadega on regioonis esindatud plastiku-, klaasi- ja õmblustööstus.

Kõigis valdkondades on oluline lisandväärtuse kasvatamine tootearenduse ja uute tehnoloogiate rakendamise kaudu.

Loomulikult on ettevõtluse üheks võtmeteguriks tööjõud ning kohandumine elanikkonna kahanemise ja vananemisega.

Kõrvuti kutse- ja kõrghariduse arendamisega on mitmed piirkonna omavalitsused oma arengukavades seadnud prioriteediks atraktiivse elukeskkonna loomise ja säilitamise.

Uue majanduse ettevõtetest on piirkonnas kõige rohkem tähelepanu pälvinud infotehnoloogiafirmad. Mooncascade OÜ tunnistati Tartu ettevõtluskonkursil aasta parimaks väikeettevõtjaks. Kõrvuti olemasolevate tugistruktuuridega mõjutab infotehnoloogia sektori tegevust kindlasti positiivselt Tartu Ülikooli poolt rajatav uus IT-keskus.

Esinduse mõte on vahendada LõunaEesti firmadele kogu koja teenuste potentsiaali neile võimalikult mugaval kujul.

Ülikoolide lähedusel on soodustav mõju ka biotehnoloogia sektori arengule, olulist rolli selle valdkonna ärilise arengupotentsiaali realiseerimisel on etendanud Tartu Biotehnoloogia Park. Head eeldused on Lõuna-Eestis samuti meditsiini-, heaoluja rekreatsiooniteenuste arenguks.

Väikeettevõtluse arendamiseks ja turismipotentsiaali realiseerimiseks on kindlasti oluline regiooni omanäoliste piirkondade (nt Peipsiveere, Setomaa, Mulgimaa, Vana-Võrumaa) sihipärane arendamine ja kohaturundus.

Korduvalt on rõhutatud, et Lõuna-Eesti arenguks on oluline hea riigisisese ja rahvusvahelise ühenduse tagamine. Põhilisteks märksõnadeks on siin Tallinn-Tartu kiirtee ja lennuühendus läbi Tartu lennujaama.

Kaubanduskoja Tartu esindus tegutseb alates 1991. aastast ja selle põhiliseks eesmärgiks on osutada või vahendada Lõuna-Eesti ettevõtjatele koja teenuseid.

Hetkel on kaubanduskojal Lõuna-Eestis üle 400 liikme. Esinduse kaudu on neil võimalik kohapeal hankida väliskaubandusdokumente (eelkõige päritolusertifikaate), samuti esitada infopäringuid ning saada konsultatsioone õiguslikes ja majanduslikes küsimustes. Teenuste osutamisel ei panustata mitte ainult kohapealsele väiksearvulisele personalile, esinduse mõte on vahendada Lõuna-Eesti firmadele kogu koja teenuste potentsiaali neile võimalikult mugaval kujul. Koja Tartu esindusel on suur praktika erinevate ettevõtlusega seonduvate koolituste korraldamisel. Esinduse üheks funktsiooniks on viia liikmete huvid ja soovid erinevatesse kohaliku ettevõtluse edendamiseks mõeldud komisjonidesse ja töögruppidesse.

15

16

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

N OOR ETTE V Õ TJA

Linnade

avaja T

axify asutajast Markus Villigist (22) õhkub enesekindlust. Kõigest kolme aastaga on Reaalkooli värske lõpetaja loodud äpp, mis laseb taksosoovijal kutsuda endale järele kõige lähemal paikneva vaba takso või rendiauto, kasvanud tegutsema 15 riigis.

Taxify väärtuseks hinnati 2015. aastal umbes kümme miljonit eurot suuresti tänu vaimustunud investorite poolt sissemakstud rahale. See raha on võimaldanud kiire laienemise Ida-Euroopast Aafrika lõunatippu viival trajektooril. „Oulu, Tallinn, Tartu, Pärnu, Riia, Vilnius, Grodna (see on see väike linn Valgevenes, millest te siiani midagi kuulnud polnud), Kiiev, Praha, Budapest, Bukarest, Belgrad, Thbilisi, Kiiev, Johannesburg ja veel mõned turud Aafrikas,“ loetleb Villig seniseid vallutusi emotsioonitul häälel. 15 riigis on ettevõttel kokku 750 000 klienti ning

15 000 juhti. „Päevakavas on mul peamiselt linnade avamine või olemasolevate linnade juhtimine – vaadata, et seal kõik toimib, et inimesed saavad normaalse hinnaga autosid tellida, et kliendid ja juhid on rahul.“ Kunagi pole kõik rahul. Näiteks Amsterdamist suitsetati Taxify minema („testisime turgu, kuid otsustasime, et see pole piisavalt huvitav,“ eelistab Villig öelda), sest kohalik taksokartell lihtsalt keelas kõigil juhtidel Taxifyga liitumise ära ning sõidujagamine pole reguleeritud.

Hollandis tegutsemist jätkaval Uberil on raha, et saadud trahve kinni maksta. Taxify – enda sõnutsi „maailma efektiivseim transpordirakendus“ – nii aga mängida ei taha ning USA, Kanada, Hiina või India turgudest hetkel isegi ei unista. Aafrika ja Ida-Euroopa „metsikus läänes“ on seevastu avaram

ja lihtsam (investorid armastavad fakti, et Taxify, kuigi laienemisest higisena jätkuvalt kahjumlik, on leidnud uusi turgusid kümneid kordi pisemate kuludega kui suurkonkurendid). Johannesburgis liituvat Taxifyga sadakond mustanahalist taksojuhti nädalas, ettevõtte palgal – autosid üle vaatamas, juhtidele 30minutilisi kiirkoolitusi tegemas – on Lõuna-Aafrika Vabariigis kümmekond Taxify palgalist. „Turu avamine“ käib tegelikult „väga lihtsalt“, paljastab Villig, kes firma algaegadel juhte skautinud ka ise – tänavailt ja taksopeatustest. „Nairobis läks otsusest avamiseni üks kuu. Paneme lihtsalt üles oma online-reklaamid ja hakkame juhte otsima ja kui piisav kogus juhte koos, siis palkame kohaliku. Kohalikke me oleme viimasel ajal palganud ainult Skype’i intervjuude põhjal, näost näkku kohtumata.“ Kuid hoolimata teatava

KASUMIS: Markus Villig ütleb, et Taxify teenib viiel oma vanimal turul, sh Eestis ja Soomes, kasumit.

klienditeeninduse pakkumisest – Villig vastab sotsiaalmeedias näiteks ise Taxifyd puudutavatele küsimustele või nurinatele – ei võta firma mingit vastutust Taxify kaudu tellitud autojuhi süül õnnetusse sattumise tagajärgede eest. „Taxify on ainult tehnoloogiafirma, kes loob IT-platvormi. Võrdluseks näiteks Facebook või Twitter annavad inimestele võimaluse infot jagada, aga kuidas platvormi kasutatakse, on juba iga inimese vastutus,“ ütleb Villig, rõhutades siiski, et kõigis riikides innustatakse juhte ostma endale kindlustusfirmadelt „täiendavat kaitset“.

Aina enam on Taxify kehtestanud end vahendajast (Johannesburgis võetakse sõiduteenust pakkuvalt juhilt komisjoniks 15 protsenti reisi maksumuse hinnast; Eestis „sõltuvalt autost“ 15–20 protsenti) brändiomanikuks, hinnastamise kehtestajaks. Need sohvrid, kellele tundus talumatu, et Taxify

Tiit Blaat

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Noore ettevõtte preemia konkursiga otsivad Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank noort ja tegusat kuni 30aastast firmaomanikku või -juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning Swedbankilt preemiaks 5000 eurot. Konkurss toimub juba teist aastat ning algatust on toetanud ka Eesti Vabariigi president.

tahab küsitavat hinda ette kirjutada, on alistunud või platvormist lahkunud. „Nägime, et paljud sõidavad 15 aastat vanade autodega ja küsivad sama raha mis Tallink või Tulika,“ põhjendab Villig hinnalage, mis osal juhtidel pead teoreetilistes kapitalismiavarustes soovitud moel püsti ajada ei lase. Samas peab Taxify ka Tallinki ja Tulika tariife liiga kõrgeks, mistõttu mõlemast suurfirmast on jäänud Taxifysse osalema vaid osa taksojuhte ja sedagi omal algatusel (Tallink ja Tulika üritavad puhuda elu sisse omaenda äpile Taxofon).

Igal hommikul sõidab Villig Taxify kaudu tellitud autoga Viimsist Veerenni tänavale kontorisse ning õhtul tagasi koju. Paarile-kolmele juhile on sõit üsnagi märkamatu noorukese kliendiga saanud ka viimaseks: veidi hiljem on helistanud Taxify klienditeenindus ning teatanud, et leping lõpetatakse. „Liiga vanad autod või kehv keeleoskus,“

märgib Villig napilt.

On ta geenius? Võib-olla mitte just „meite oma Zuckerberg“ – sõiduäppe oli juba enne Taxify loomist kümneid –, küll aga nutikas ärimees, kelle mõtted liiguvad juba sinnapoole, kuidas panna kokku kogutud taksolaevastik vedama ka pakke või pitsasid; kuidas kliente lojaalsuse eest tänama hakata (Uber premeerib iga sõidule kulutatud euro eest ühe Starwoodi hotelliketi Starpointsiga).

Seda, kui paljud „kiisud“ Taxify tõttu töö on kaotanud, Villig ei tea, kuid turult olevat viimastel aastatel lahkunud üks-kaks taksofirmat. Samas kassid, kuigi ta neid ise ei pea, talle meeldivad.

Autor: Krister Kivi Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas „Eesti parimad ettevõtted 2016“.

17

18

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Messid Saksamaal BOOT & FUN

Rahvusvaheline mere-, veespordi- ja paadimess

Berliin

24.–27.11.2016

Valve World Expo

Rahvusvaheline tööstusventiilide mess

Düsseldorf

29.11.–01.12.2016

DOMOTEX

Vaipade ja põrandakatete maailmamess

Hannover

14.–17.01.2017

BAU

Arhitektuur, ehitusmaterjalid ja -süsteemid

München

16.–21.01.2017

imm cologne

Rahvusvaheline sisustuse ja mööbli mess

Köln

16.–22.01.2017

LivingKitchen®

Rahvusvaheline köögimööbli ja köögisisustuse mess

Köln

16.–22.01.2017

Internationale Grüne Woche

Rahvusvaheline toiduainetetööstuse, põllumajanduse ja aianduse mess

Berliin

20.–29.01.2017

boot Düsseldorf

Rahvusvaheline paadimess

Düsseldorf

21.–29.01.2017

Spielwarenmesse

Rahvusvaheline maailma suurim mänguasjamess

Nürnberg

01.–06.02.2017

ISPO MUNIC

Spordiartiklid ja spordimood

München

05.–08.02.2017

GDS Winter

Rahvusvaheline jalatsite ja aksessuaaride mess

Düsseldorf

07.–09.02.2017

Fruit Logistica

Rahvusvaheline värskete puu-ja juurviljade kaubandusmess

Berliin

08.–10.02.2017

REISEN HAMBURG

Rahvusvaheline turismimess: puhkus, vagunelamud, välitegevused ja jalgrattasport

Hamburg

08.–12.02.2017

INHORGENTA MUNICH

Kellad, ehted ja vääriskivid

München

18.–21.02.2017

kids russia

Mänguasjade ja lastekaupade mess

Moskva

28.02.–02.03.2017

EuroShop

Maailma juhtiv kaubandussisustuse ja –seadmete mess

Düsseldorf

05.–09.03.2017

INTERNORGA

Rahvusvaheline hotellinduse, gastronoomia, pagaritööstuse ja kondiitritoodete mess

Hamburg

17.–21.03.2017

CeBIT

Infotehnoloogia, telekommunikatsiooni- ja tarkvara lahenduste mess

Hannover

20.–24.03.2017

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Suurbritannias

Messid Berliinis Kontakt: Maarian Toom tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Kerttu Taidre tel: 6276 947 e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

Korraldame koostöös EV Välisministeeriumi ja Radisson Blu Hotel Olümpiaga kohtumise Eesti suursaadikuga Londonis Lauri Bambusega.

Suursaadik • annab ülevaate Suurbritannia poliitilisest olukorrast seoses Brexitiga ning võimalikest arengutest; • tutvustab saatkonna poolt pakutavat tuge Suurbritannias tegutsevatele Eesti ettevõtjatele; • annab soovitusi ja jagab tähelepanekuid Suurbritannia ärikeskkonna ja -tavade kohta.

Kohtumisel osaleb ka saatkonna majandusdiplomaat.

Lühiseminar toimub neljapäeval, 15. detsembril 2016 kell 09.00 –11.00 Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn).

Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 12. detsembril. Kohtade arv on piiratud.

Hommikukohvi lühiseminari osalustasu on kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo: Kristy Tättar Rahvusvaheliste suhete projektijuht kristy@koda.ee 604 0079

Rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmisel ja välisriigi infoga aitab EEN võrgustik Kadri Rist Projektijuht

E

esti Kaubandus-Tööstuskoda vahendab kontakte välismaa ettevõtetega ja aitab leida koostööpartnereid rahvusvahelise võrgustiku Enterprise Europe Network (EEN) kaudu.

Ehkki uusi ja vanu kliente pöördub meie võrgustiku poole igapäevaselt, pingutame jooksvalt ka selle nimel, et teadlikkus pakutavatest võimalustest oleks ettevõtjate seas aina suurem, sest tegemist on maailma ühe suurima innovatsiooni ja ettevõtluse tugiorganisatsiooniga, mis tegutseb 66 riigis üle maailma ja keskendub just Euroopa ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamisele ja konkurentsivõime tõstmisele.

Võrgustiku üle-euroopaline ulatus annab olulise lisandväärtuse – usaldusväärsed infoallikad ja kindlad koostööpartnerid igast Euroopa riigist ning kaugemaltki. Koostööpartnerid, kellega infot ja koostööpakkumisi vahetame, on välisriikide kaubanduskojad, tehno- ja teaduspargid, ülikoolid jm, kes tegelevad ettevõtluse arendamisega, sh innovatsiooni, tehnoloogia ja teadustööga.

Võrgustik on abiks kõikidele Eesti ettevõtetele, kel on kindel eesmärk eksportida ja välismaal partnereid leida. Oluline on aga siinkohal rõhutada, et võrgustik on info- ja kontaktide vahendaja. Kontaktide saamine või mittesaamine sõltub väga palju nõud-

riigihanketeated Toit

Eestis hangitakse õppustel kasutatavate toidupakkide komponente koos kohaletoimetamisega.

Tähtaeg 06.12.2016. Kood 208 Eestis hangitakse pagaritooteid hoolekandeteenuste tarbeks.

Tähtaeg 16.12.2016. Kood 209

luse ja pakkumise suhtest. Mõistagi on rohkem neid, kes midagi müüa tahavad, teenust pakuvad, seega peab ise aktiivsem olema, tundma kindlasti sihtriigi turusituatsiooni, kuhu ja mida müüma minnakse, kas tootele/teenusele üldse turgu on või mis on pakutav lisandväärtus. Kui kodutöö on tehtud, on lihtne ka meil (k.a. võrgustiku partneritel sihtriikides) kaasa aidata ettevõttele konkreetse ja õige kontakti leidmisel. Aitame esmase kontakti loomisel, et ettevõtted saaksid jala ukse vahele. Edasine läbirääkimine on ettevõtete endi suhtlus.

Välisriikide ettevõtjad pöörduvad igapäevaselt väga palju meie poole, kui nad soovivad Eestist partnerit leida. Kui olete meie huviorbiidis või liige, oskame teid alati ka soovitada.

Sagedased päringud on mõistagi lähiriikidest nagu Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Belgia, Poola, UK, Läti.

Otsitakse kas treitud tammepuust toodete tegijaid; värvilise lainepapi(paberi), akende, väravate, piirete tootjat; klaaspaneelide, riiete, droonide edasimüüjat; suitsulõhe, külmutatud marjade ja eksklusiivsete toiduainete (maiustused, ökotooted jm) tootjat või huvitub hulgimüüja kaugemalt Jaapanist EList näiteks printerite ja laboratoorseks kasutuseks mõeldud põletuskambrite tootjate leidmisest.

Ukraina pakub oma tooteid põhiliselt

Ehitus ja hoonete tööd/ tarned

Eestis hangitakse Arvo Pärdi Keskuse ehitustööd.

Tähtaeg 20.12.2016. Kood 210 Leedus hangitakse lasteaiaks teisaldatav moodulehitis.

Tähtaeg 14.12.2016. Kood 211 Saksamaal hangitakse kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldustööd.

Tähtaeg 05.12.2016. Kood 212 Saksmaal hangitakse piksekaitsetooteid ja paigaldustöid.

Tähtaeg 05.12.2016. Kood 213 Rootsis hangitakse hoone hooldustöid (värvimine ja tapeetimistööd).

Tähtaeg 11.12.2016. Kood 214 Rootsis hangitakse heli ja vibratsiooni puudutavaid uuringuid ja nõustamisteenuseid.

Tähtaeg 12.12.2016. Kood 215

Erinevad teenused

Eestis (Tartus) hangitakse koristusteenus.

Tähtaeg 15.12.2016. Kood 216

võta ühendust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

enterprise-europe.ee Sinu ettevõtlustugi Euroopas

riigihanketeated Saksamaal hangitakse metallitöid.

Tähtaeg 05.12.2016. Kood 217 Saksamaal hangitakse metsasisest ja metsast väljavedu.

Tähtaeg 11.12.2016. Kood 218 Saksamaal hangitakse metsaraiega seotud teenuseid ja palgivedu.

Tähtaeg 11.12.2016. Kood 219 Soomes hangitakse igapäevaseid toidu transporditeenuseid (ca 45 sihtkohta) Hyvinkää linna ümbruses.

Tähtaeg 12.12.2016. Kood 220

Muud tarned

Eestis hangitakse teatrisaali toole.

Tähtaeg 08.12.2016. Kood 221 Eestis hangitakse desinfektsioonivahendeid.

Tähtaeg 05.12.2016. Kood 222 Eestis hangitakse kõrgetasemeliste kohtumiste tööruumide sisekujundust ja sisustust.

Tähtaeg 30.11.2016. Kood 223 Lätis hangitakse diislikütust (EN 590).

Tähtaeg 19.12.2016. Kood 224 Lätis hangitakse puhastus- ja poleerimisvahendeid.

Tähtaeg 19.12.2016. Kood 225 Lätis hangitakse päästepaate koos mootori ja treileriga.

Tähtaeg 15.12.2016. Kood 226 Soomes ostetakse uurimislaev (uurimise- ja õppeotstarbeline, eelarve ca 2 miljonit ilma km-ta).

Tähtaeg 05.12.2016. Kood 227

võta ühendust

põllumajandus- ja toiduainesektorist.

Küsitakse palju ka juriidilisi küsimusi, nt e-riigiteenuste, e-residentsuse ja Eestis ettevõtte loomise kohta, samuti maksuinfot, CE-märgistust, pakendamisnõudeid, toiduohutust, erilubade ja tööjõualaseid küsimusi (nt elektripaigaldistega töötamise kvalifikatsiooninõuete kohta).

Päringud on seega kohati väga täpsed. Ettevõtted on tavaliselt väga teadlikud sellest, mille kohta tahavad nad infot saada ja õige ettevõtja leidmine meenutab sageli nõela heinakuhjast otsimist. Töötame võrgustiku töötajatega tihedas kontaktis. Kui meie ise teame hästi omi ettevõtjaid ja nende tausta, siis suurema tõenäosusega jõuab ettevõtja realistilik eesmärk soovitud positiivse tulemuseni. Tulemuseni jõudmise aeg võib muidugi varieeruda olenevalt päringust paarist päevast kuni poolteise aastani. Osadel juhtudel võib koostööleppe sõlmimisele eelneda mitmeid kohtumisi potentsiaalse partneriga ning on ka juhtumeid, kus

selgub, et toodet või teenust on kasulik enne müügiprotsessi algust sihtturu tarbeks kohandada.

Võrgustiku tugevuseks pakutavate teenuste puhul on kindlasti individuaalne lähenemine. Olenemata ettevõtte kogemusest, tema eripärast või küsimusest, millega ta meie poole pöördub, proovime anda just seda tuge ja infot, millest oleks konkreetsele ettevõttele kõige enam kasu. Kindlasti on meie soovitus olla proaktiivsem info ja ürituste osas, mis on juba avaldatud ja ootavad huvilisi – nii koostööpakkumiste andmebaasis avaldatud profiilid, mida saab ise otsida ja sirvida (www. enterprise-europe.ee), kui ka kontakti loomise üritused populaarsetel messidel Euroopas ja kaugemal (lisainfot www.enterprise-europe.ee ja kõik üritused: een.ec.europa.eu – Events).

Täpsema info partnerotsinguteenuste kohta leiate kaubanduskoja koduleheküljelt www.koda.ee teenuste alt ja võrgustiku lehelt enterprise-europe.ee.

India uus äriportaal www.indiantradeportal.in EENi partner Indias „Federation of Indian Export Organisations“ kutsub tutvuma uuenduskuuri läbinud äriportaaliga, mille eesmärk on suurendada India kaubavahetust ülejäänud maailmaga. Portaali looja/haldaja on India valitsus ja India Kaubandusministeerium.

Portaalist leiab järgmist infot: • võimalus esitada hankeid ja kaubandust puudutavaid infopäringuid; • võimalus leida infot 87 riigi kohta, kellega on Indial kauplemiseks sõlmitud soodustariifid; • 80 000 India ettevõtte andmed koos kontaktandmetega, märksõna/sektoripõhiselt otsitav; • India eksporti puudutavad seadused ja protseduurid, infot panganduse-, tollimaksude-, aktsiisi- ja teenusemaksu kohta, infot kaubanduslepingute kohta, eksporti toetavate programmide kohta.

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

enterprise-europe.ee

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

CES 2017: koduelektroonika mess, investeerimisfoorum ja kontaktkohtumised Ameerikas

Ecobuild 2017: säästva ehituse mess ja kontaktkohtumised

koostööpakkumised Saksamaa start-up ettevõte otsib puittoodete tootjat oma uuendusliku puidust loodussõbraliku toidupakendi tootmiseks.

Kood: BRDE20160930001 Suurbritannia terastoodete müügile (talad, postid, metallvardad, nurgad, ümmargused ja kandilised profiilid jne) spetsialiseerunud ettevõte pakub ennast kaubandusvahendajaks analoogsete metalltoodete tootjatele.

Toodetel peab olema ISO 9001: 2008 sertifikaat ja CE-märgistus.

Kood: BRUK20161010001

Osalema on oodatud rahvusvahelised SME-d ja start-up´id, et kohtuda erinevate potentsiaalsete partneritega, nt koduelektroonika tootjad, edasimüüjad, jaemüüjad. Samuti võtavad üritusest osa uusi kontakte otsivad era/korporatiivsete investorfondide esindajad. Võimalik on kohtuda uute potentsiaalsete strateegiliste partneritega, et luua uusi kasulikke kontakte.

Kontaktkohtumiste ürituse osalemistasu 995 dollarit sisaldab ka messi „International Consumer Electronics Show“ (CES) külastuspileteid (Exhibit Plus Passes), mis leiab aset 2 päeva hiljem. Samuti on võimalik täiendava tasu eest osaleda pitch’imise üritusel USA investoritele, kandideerida European-American Pitch auhinnale, broneerida demo-laud ja kasutada 3 päeva jooksul Euro-Tech äri-lounge’i.

wikicommons

3. jaanuaril 2017 Las Vegases Nevadas USAs

8. märtsil 2017 Londonis Inglismaal

Olete oodatud uusi põnevaid kontakte looma ja valdkonna innovatsioonidega tutvuma maailma ühele suurimale säästva ehituse messile ja kontaktkohtumiste üritusele.

Valdkonnad messil ja B2B-l: • 3D printimine, • heli, • autotööstuse elektroonika, • kommunikatsiooni infrastruktuur, • arvuti riistvara, tarkvara ja teenused, • digitaalne pildindus, fotograafia, • elektroonilised mängud, • fitness, sport, • tervis ja biotehnoloogia, • internetiteenused, • online-meedia, • robootika, • sensorid, • Tark Kodu, • start-up´id, • juhtmeta seadmed ja teenused.

Kaasatud valdkonnad B2B üritusel: • säästev disain, • innovatiivsed ja efektiivsed ökotehnoloogiad, • uued ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad, • alternatiivsetel energiaallikatel töötavad süsteemid ja seadmed, • taastuvenergia, • bioeneriga, • Tark Ehitus, • köökide ja vannitubade disain.

Registreerimine avatud kuni 01.01.2017, soodustused kehtivad kuni 26.12.2016.

Registreerimine avatud kuni 3. märtsini 2017.

Lisainfo: www.b2match.eu/eaec-ces2017

Lisainfo: www.b2match.eu/ ecobuild2017.

enterprise-europe.ee

Poola ehitussektoris tegutsev terasest metalltoodete tootmisega tegelev ettevõte (nt trepid, rõdud, piirded, mahutid, liiklusohutuse tõkked) soovib laiendada oma tootevalikut hoonete renoveerimise ja ehitusektoris ning pakub kaubandusvahendaja või agendi teenuseid terasest metalltoodete tootjatele.

Kooda: BRPL20161006001 Taani VKE otsib nahast ja töödeldud riidest (canvas) käekoti tootjat tootmislepingu alusel. Tulevane koostööpartner peab vastutama nii materjali tarnimise kui ka kogu tootmisprotsessi eest.

Kood: BRNL20160916001 Rootsi mineraalkosmeetika tootmisega ja müügiga tegelev ettevõte otsib äripartnerit, kes oleks huvitatud loodusliku kosmeetika tootmisest era kaubamärgi alt.

Kood: BRSE20160901001 Taani ettevõte otsib keraamika ettevõtet glasuuriga kaetud kivikeraamiliste kööginõude (tasside taldrikute ja kausside) tootmiseks.

Kood: BRDK20161020001 Jordaania kodumasinate tootja (külmikud, õhukonditsioneerid) otsib teatud komponentide tootjaid nagu kompressorid ja kompressorid kliimaseadmetele, kondensaatorid.

Lisaks otsib ettevõte isolatsioonimaterjalide tootjat.

Kood: BRJO20161020001 Rootsi ettevõte, kes on välja töötanud ökoloogilised ja antibakteriaalsed orgaanilisest puuvillast ühekordsed sisetallad, otsib sanitaar-, meditsiintoodete või hügieenitarvete tootjat prototüübi tootmiseks.

Kood: BRSE20160913001

Osavõtt on tasuta.

võta ühendust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

21

Taani ettevõte otsib kodutekstiiltoodete tootjat oma mitmeotstarbelise rätiku tootmiseks.

Kood: BRNL20160829002

Venemaa toiduainete ja tarbekaupade jaeja hulgimüügile spetsialiseerunud ettevõte pakub kaubandusvahendaja teenuseid magusa gaseeritud vee, mineraalvee, kommi, moosi, marmelaadi suupistete ja naturaalse mahla tootjatele.

Kood: BRRU20161011002 Suurbritannia mööblitootjat otsib vineerist mööbli tootjat, kellel on FCS sertifikaat.

Kood: BRUK20161013001 Prantsusmaa puidust mänguasjade arenduse ja müügiga tegelev ettevõte (nt autod, lennukid, jalgrattad) otsib vahtpastikust värviliste silindrikujuliste käepidemete tootjat.

Kood: BRFR20160519002 Hispaania laboriseadmete ja mööbli turustamisele spetsialiseerunud ettevõte otsib laboriseadmete tootjaid.

Kood: BRES20161026001 Saksamaa tiikpuust aiamööbli tootja otsib edasimüüjaid Taanist, Rootsist, Norrast, Soomest ja Baltikumist.

Kood: BODE20151030001 Poola dekoratiivkosmeetika tootja (nt põsepuna, silmavärvid, huulepulgad, silmalainerid jne) otsib edasimüüjat.

Kood: BOPL20161017001

wikicommons

Rumeenia laevavarustuse impordiga tegelev ettevõte (nt diisel- ja gaasimootorid, generaatorid, vee- ja hüdraulika pumbad, jõuseadmed, kliimaseadmed) pakub kaubandusvahendaja teenuseid pihustite, propellerite ning kütuse-, vee ja pilsipumpade tootjatele.

Kood: BRRO20161025001

CeBIT 2017: maailma suurim arvutimess ja kontaktkohtumised

wikicommons

CONTACT 2017 mess ja B2B: masinaehitus, autotööstus, tööstuslikud protsessid ja tööstuste varustamine

koostööpakkumised

8. märtsil 2017 Leipzigis Saksamaal Olete oodatud osa võtma kontaktkohtumiste üritusest, mis leiab aset rahvusvahelise messi raames, kuhu on kaasatud erinevad seotud valdkonnad, sh komponendid, osad, tehnoloogiad.

Samuti keskendutakse tööstusele, tööriistadele ja eriotstarbeliste masinate ehitusele.

B2B üritusele on oodatud erinevad tööstustehnoloogiad, tööriistade ja eriotstarbeliste masinaehituse valdkonna Euroopa tootjad ja tarnijad, kes varustavad autotööstust, masinaehitust, seadmete ehitust, tööriistade valmistamist ja ka teisi kasvavaid tööstusi.

20. märtsil 2017 Hannoveris Saksamaal

Olete oodatud osalema maailma suurimale arvutimessile CeBIT (Centrum für Büroautomation, Informationstechnologie und Telekommunikation), mille raames leiab nelja päeva jooksul aset populaarne individuaalsete kontaktkohtumiste üritus.

Kontaktkohtumiste üritus võimaldab leida stendistidel ja messikülastajatel partnereid tootearenduseks, uurimis- ja arendustegevusprojektidesse, turustada oma tooteid ja leida litsentsipartnereid.

Soome tervisehoiusektoris tegutsev toidulisandite tootja otsib farmaatsia ettevõtet, et müüa oma rauapreparaati.

Kood: BOFI20161014001

Tehnoloogilised märksõnad: • disain, modelleerimine ja prototüübid, • tööstuslik tootmine, • protsessijuhtimine ja logistika, • ehitus- ja materjalitehnoloogiad, • muud tööstuslikud tehnoloogiad, • agregaadi- ja masinaehitus, • seadmete ehitus, • mõõteriistad, elektroonilised mõõtesüsteemid.

võta ühendust

Registreerimise tähtaeg 15.02.2017.

Osavõtt on tasuta.

Osavõtutasu 110 eurot + km, sisaldab messipileteid.

Lisainfo: www.b2match.eu/contact2017

Lisainfo: www.futurematch.cebit.de

Prantsusmaa elektrienergia ja valgustuslahenduste tootmise ja levitamisega tegelev ettevõte pakub alltöövõttu tsingitud terasest, roostevabast terasest või alumiiniumist plekkosade tootmiseks (nt elektronplaadid, inventerid, toetavad plaadid paneelide jaoks).

Kood: BRFR20160920001

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

Teemad: suuremahulised andmed (big data) ja pilv (Cloud), äriotstarbeline elektroonika ja seadmed, pilvsalvestus & Data Factory, kaubandus ja pangandus, kommunikatsioon ja võrgud, ECM, ERP & HR, Asjade Internet, sisend/väljund, turvalisus, teadustöö ja innovatsioon.

Registreerimise tähtaeg 07.03.2017.

enterprise-europe.ee

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Välisspetsialistide kaasamine – kas imelihtne või keeruline?

V

älisspetsialistide kaasamisest on sel sügisel taaskord rohkem juttu.

Hea on tõdeda, et lõpuks ometi on ka äriringkonnad aktiviseerunud ja omal algatusel välisvärbamise teemadel rohkem sõna hakanud võtma.

Põhjust rõõmustada

Kui eelnevalt võis mulje jääda, et välisvärbamise teemal tegutseb vaid avalik sektor, siis sel sügisel on asjad teisiti. 8. novembril kogunesid Ülemiste City'sse erinevad erasektori esindajad, et ühiselt kokku leppida, mil viisil ja kuidas teemaga edasi minna.

Tegemist oli esmakordse kohtumisega, kus lisaks ettevõtete esindajatele olid kaasatud ka ettevõtluse katusorganisatsioonid ja avaliku sektori esindajad.

Eesmärk igati loogiline – senise info killustumise asemel on oluline, et teave oleks kompaktselt koos ja erinevad teemaga seotud inimesed oleksid ühises infoväljas.

Välisspetsialistide värbamismesse tekib üha juurde

Piret Potisepp

(c) Cphoto | Dreamstime.com

Teenuste direktor

11. novembril viis EURES läbi virtuaalse online-töömessi, kus EURESE konsultandid tutvustasid vabu töökohti Eesti Euroopa Liidu kodanikele. Juba sel nädalal, täpsemalt 18. novembril korraldab SA Archimedes välistudengite ja kohalike ettevõtete kokkuviimiseks järjekorranumbrilt neljanda Work in Estonia messi. Esmakordselt korraldatakse samas formaadis messi nädal hiljem ka Tartus. Kõigile ettevõtjatele on osalemine tasuta. Lisaks ettevõttega tutvumisele on välistudengitel võimalik messi raames osaleda seminaril, kus tutvustatakse nii Eesti töökultuuri kui ka räägitakse töötamise juriidilisest poolest. Omast kogemusest saan vaid julgustada – eelmisel aastal osalesin messil ja leidsin organisatsioonile kaks väga võimekat praktikanti. Saan ausalt öelda, et ilma praktikantideta oleksid konkreetsed uurimisteemad jäänud läbi viimata ja oluline sisend ettevõtjatelt kokku koondamata.

23

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Võrgustumist ei saa alahinnata

Nagu igas teises valdkonnaski, nii ei saa läbi võrgustikkude ka välisvärbamine. Selleks, et personalispetsialistid, kes juba välisvärbamisega tegelevad või on sellega alustamist kaalunud, saaksid omavahel kogemusi ja parimaid praktikaid vahendada, on ellu kutsutud puhtalt kodanikuentusiasmile tuginedes eraldi kohtumised.

Esimene kohtumine leiab aset 28. novembril, mil oma kogemust jagab Ramirent Shared Services AS. Kohtumisel osalemine on kõigile huvilistele tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Selleks saada oma nimi, organisatsioon ja osalemissoov meilitsi piret@koda.ee.

Võrgustumise eesmärki täitis ka 11. novembril toimunud Investorite Foorum, mille selleaastaseks peateemaks oli mitmekesisus ja tolerantsus.

Tegemist oli juba traditsiooniliseks kujunenud kohtumise formaadiga, kus erinevad väliskaubakojad omavahel seljad kokku panevad ja kõikidele huvipakkuval teemal arutlevad. Sel aastal oli foorumil esmakordselt partneriks ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ikka sellepärast, et sarnaselt väliskapitalil põhinevatele ettevõtetele on ka Eesti kapitalil baseeruva ettevõtte huviks jätkusuutlik riik. Üks viis selle tagamiseks on ühiskonna tabuteemadel arutelu tekitada. Mitmekesisus ja tolerantsus selleks kahtlemata on. Meenutagem, et vaid aasta tagasi saatsid kümme Eestis tegutsevat väliskaubakoda avaliku pöördumise valitsusele, kus keskseks teemaks oli mure kasvava mittetolerantsuse ilmingutel ühiskonnas. Nii, nagu väliskaubakojad toona välja tõid, on risk endiselt jäänud samaks – konkreetsed juhtumid, kus näiteks välisspetsialist Tallinna tänaval vihakõne osaks langeb, on reaalne oht Eesti edukale kuvandile nii potentsiaalsete välisspetsialistide kui –investorite seas. Et see risk ei realiseeruks, peavad äriringkonnad julgemalt ja järjepidevalt mitmekesisuse teemadel rääkima, tõdeti foorumil. Eesti ei saa olla globaalsel turul arvestatav tegija, kui me ei oska aktsepteerida ja mõista meist erineva taustaga äripartnereid. See oli üks kandvatest sõnumitest, mida toimunud konverentsil nii kohalike kui välisesinejate suust kuulda sai.

Kaubanduskoda aitab

uute turgude kohta infot saada

Liisi Kirschenberg Eksporditeenuste koordinaator

(c) Kenny1 | Dreamstime.com

24

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

A

ugustikuu Teatajas kirjutasime, milliste teenustega toetab koda oma liikmeid välisturgudele laienemisel. Ekspordi tugiteenused on saanud praeguseks koja liikmetelt positiivset tagasisidet. Seepärast julgustame veelgi agaramalt meiega ühendust võtma – kasvõi selleks, et teada anda oma huvist ja plaanidest erinevatel sihtturgudel. Niimoodi saame paremini suunata Teile infot huvipakkuvate sihtturgude osas.

Seekord tutvustame lähemalt, kuidas koja poolt pakutavad eksporditeenused üksteist täiendavad, et tuge saaks nii alustav eksportöör kui ka kogenud eksportija.

Ettevõtte kasvu planeerimine • Turu-uuring, analüüs • Turgude võrdlus • Turgude külastamine

Turule sisenemise ettevalmistus • Turule sisenemise kanalite kaardistamine • Toodete või teenuse kohandamine • Sihtturu külastamine

Turule sisenemine

Turupositsiooni parandamine

• Partnerite otsing • Kontaktkohtumiste korraldamine • Ekspordidokumendid

• Klientidelt ja partneritelt tagasiside küsimine • Täiendavate partnerite otsing • Hangetel osalemine

Joonis. Rahvusvahelistumine ja koja teenused.

Ettevõtja, kes alles kaalub välisturule sisenemist ja ettevõtja, kes juba tegutseb mõnel välisturul, kuid soovib tegevust laiendada uutele turgudele, puutuvad kokku täpselt ühesuguste küsimustega. Missugusele turule minna? Kes on konkurendid? Kes on sealsed (potentsiaalsed) partnerid?

Kas meie toodetele või teenustele on seal turul üldse nõudlust? Need on küsimused, millele peaks andma vastuse ettevõtte kasvu planeerimise faasis tehtavad uuringud ja esmased analüüsid. Kui ettevõttes on tehtud strateegiline otsus ekspordiga alustamiseks, siis järgmiste sammude osas saab koda vastavalt ettevõtja vajadustele aidata. Üldist infot turgude kohta saab sihtturuseminaridelt, millel esinevad spetsialistid ja ettevõtjad, kes oma kogemusi antud turul tegutsemise kohta jagavad. Lisaks sihtturuseminaridele korraldame koostöös välisministeeriumiga kohtumisi Eesti suursaadikutega, kus saab vabas õhkkonnas arutada sihtturgu puudutavatel spetsiifilistel teemadel.

Järgmine hommikukohvi üritus toimub juba 15. detsembril. Seekord on võimalus kohtuda Eesti suursaadikuga Londonis, hr.

Lauri Bambusega, kes kindlasti räägib sellest, millised võiks olla Brexiti mõjud Eesti ettevõtetele, kes sealsel turul tegutseda soovivad.

Missuguse sihtturu kasuks otsustada?

Kindlasti ei ole turu valimine lihtne ja mitmed turud võivad tunduda sobilikena. Sellisel juhul saab koda abiks olla turgude võrdlemisel. Koostame 2–3 riigi võrdluse soovitud toote/teenuse kohta, milles analüüsime nii seal tegutsevaid konkurente, nõudlust, toote sobivust turule kui ka seadusandlikke piiranguid, turutõkkeid jms. Antud võrdlus on ettevõttele sisendiks õigete otsuste tegemisel.

Uuele turule sisenemise otsust ei peaks langetama enne, kui Te pole ise turul kohal käinud. Koda pakub võimalust osaleda kontaktreisidel ja ärivisiitidel. Visiidi programmis on alati ette nähtud aeg individuaalseteks kohtumisteks potentsiaalsete äri-

Võta meiega ühendust, et kaardistada Sinu ettevõtte vajadused!

partneritega. Eraldi rõhutamist vajab fakt, et kohaliku partneri otsinguga ja kohtumiste kokkuleppimisega tegeleb koda koostöös oma partneritega. Siinkohal tasub meeles pidada, et mida varem visiidile registreeruda ning oma soovidest kohtumiste osas teada annate, seda suurem on võimalus, et just Teile vajalik partner leiab võimaluse see kohtumine oma kalendrisse kirja panna. Ärivisiitidel osalemisel on veel üks lisaboonus: võimalus veeta paar päeva koos teiste Eesti ettevõtjatega, keda sama sihtturg huvitab ning kuulda nende edulugusid või murekohti.

Järgmised visiidid, kuhu veel on võimalik end kirja panna toimuvad Vietnami 3.–8. detsembril 2016 ja Valgevenesse 8.–10. veebruaril 2017. Kindlasti tasub jälgida koja kodulehel olevat ürituste kalendrit, mida pidevalt täiendatakse.

Kaubanduskoja liikmele on 1 tund ekspordialast konsultatsiooni tasuta.

Järgnevad tunnid vähemalt 50%-lise hinnasoodustusega. Konsultatsiooni hind mitteliikmele on 75 eurot/tund, koja liikmele 35 eurot/tund.

Liisi Kirschenberg Eksporditeenuste koordinaator E-post liisi@koda.ee Tel 604 0093

25

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Karmistub E u roo pa u u d i s e d

rahapesuvastane võitlus Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

(c) Renars2014 | Dreamstime.com

26

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

E

uroopa Komisjon (EK) võtab võitlust rahapesuga ja sellega seonduvalt ka terrorismi rahastamisega tõsiselt. Põhjuseks on EK sõnul eelkõige sagenenud terrorirünnakud Euroopas ja terrorismi ohu kasv ning arusaam, et tänu tehnoloogia ja suhtlusvahendite arenemisele ning globaalselt omavahel ühendatud rahandussüsteemile on lihtsam rahalisi vahendeid peita ja liigutada üle terve maailma. See muudab raha algupära tuvastamise väga keeruliseks ning rahapesijatel, terroristidel ja teistel kurjategijatel on lihtne oma jälgi peita. Selle takistamiseks on komisjon välja tulnud rahapesuvastase direktiivi muudatusettepanekutega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse direktiivi 2009/101/EÜ). Lühidalt öeldes on muudatuste eesmärgiks vältida finantssüsteemi kasutamist terroristliku tegevuse rahastamiseks, hoida ära suuremahuliste rahaliste vahendite peitmine ning tagada äriühingute tegevuse suurem läbipaistvus, et ettevõtjate või teiste juriidiliste isikute tegelikud omanikud ei saaks varjuda peidetud identiteedi taha.

Direktiivis kavandatakse järgmisi muudatusi: • ELi rahapesu andmebüroode volituste laiendamine ja nende koostöö hõlbustamine: rahapesu andmebüroode jaoks kättesaadava teabe ulatust laiendatakse. Nad saavad juurdepääsu panga- ja maksekontode keskregistritele ja kesksetele andmesüsteemidele; • virtuaalvaluutade platvormide muutmine kohustatud üksusteks: virtuaalsete vääringute väärkasutamise vältimiseks nähakse direktiivi muudatustega ette kaasata virtuaalvaluuta vahetamise platvormid ja nn rahakotiteenuste pakkujad rahapesuvastase direktiivi kohaldamisalasse; • anonüümsete ettemaksekaartidega kaasnevate riskide vähendamine: direktiivi muudatustega soovitakse minimeerida ettemaksekaartidega tehtavate anonüümsete maksete kasutamist, alandades identifitseerimise künnise 250 eurolt 150 eurole ja karmistades kliendi identifitseerimise nõudeid;

• suure riskiga kolmandate riikide kontrollimise tõhustamine: nendest riikidest pärit rahavoogude suhtes peavad pangad tegema lisakontrolle (rakendama nn „hoolsusmeetmeid“); • kasusaavate omanike tõhusam tuvastamine, registrite avalikuks tegemine või selliste avalike registrite loomine; • liikmesriikide registrite ühendamine; • ametiasutustele kättesaadava teabe ulatuse laiendamine: direktiivi muudatustega nähakse ette, et nii olemasolevate kui ka uute kontode suhtes tuleks rakendada hoolsusmeetmeid.

Nii ei jää kontod, mida võidakse kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks, avastamata.

Nende muudatuste tulemusena hakkavad liikmesriigid saama ja jagama olulist teavet selle kohta, kes on äriühingute või usaldusfondide tegelikud omanikud, kes kauplevad e-rahaga ja kes kasutavad ettemaksekaarte. Suund on suuremale avalikustamisele kõikide äriühingute ja usaldusfondide tegelike omanike kohta. EK loodab, et teabe avalikustamine peaks ka potentsiaalsetele maksudest kõrvalehoidjatele hoiatusena mõjuma.

Järgnevalt peatun lähemalt paaril eelnimetud eesmärgil. Esiteks, mida tähendab „lisada kohustatud üksuste loetellu nii virtuaalvaluutade vahetusplatvormid kui ka rahakotiteenuse pakkujad“.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane regulatsioon nõuab kohustatud isikutelt nii oma klientide kui ka teatavate teiste isikute, kes ei ole nende kliendid (nt kasusaavate omanike), tundmist ning nende rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotuse ohu hindamist.

Sel eesmärgil peavad kohustatud isikud koguma, töötlema ja salvestama isikuandmeid ning mõnikord jagama vastavat teavet avalik-õiguslike asutustega (nagu rahapesu andmebürood). Samuti on neil kohustus rakendada ennetavaid meetmeid ning teatada kahtlastest tehingutest. Kuna senini ei olnud ei virtuaalvaluutade vahetusplatvormid ega rahakotiteenuse pakkujad direktiivi mõjualasse haaratud, siis nüüdsest peavad nad arvestama uute lisanduvate kohustustega. Neil, nagu pankadel jt kohustatud isikutel, tuleb asuda oma kliente ja nende kasusaavaid omanikke nii identifitseerima kui saadud teavet jagama.

Rahapesu andmebüroode volituste laiendamine. Eelkõige soovitakse parandada rahapesu andmebüroode juurdepääsu teabele pangakontode kohta. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada liikmesriikidele nõue seada sisse automaatsed tsentraliseeritud mehhanismid, mis võimaldavad kiiresti panga- ja maksekontode omanikke tuvastada. See võimaldaks liikmesriikidel valida, kas seada sisse keskne register, mis sisaldab panga- ja maksekontode omanike tuvastamiseks vajalikku teavet ja tagab riiklikele rahapesu andmebüroodele ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlevatele ametiasutustele täieliku ja kiire juurdepääsu registris sisalduvale teabele, või luua muud tsentraliseeritud mehhanismid nagu keskne andmete otsingusüsteem, mis võimaldab saavutada sama eesmärgi.

Kasusaavate omanike tõhusam tuvastamine. Praegu kehtib nõue, mille kohaselt tuleb kohustatud isikul (nt pangal) tuvastada äriühingust kliendi kasusaav omanik, kui viimasele kuulub äriühingus osalus 25% pluss üks aktsia või omandiõigus enam kui 25% ulatuses. Muudatustega vähendatakse seda künnist 10% teatud tüüpi üksustes, mille puhul on olemas rahapesu või maksudest kõrvale hoidumise oht. Samuti asutakse nõudma kohustatud isikutelt nende olemasolevate klientide (usaldusfondide, muude juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste, nt fondide) kasusaavate omanike süstemaatilist kontrollimist.

Direktiivi muudatustega laiendatakse kohustatud isikute ringi ja suurendatakse nende kohustusi.

Kuid need muudatused on olulised mitte ainult kohustatud isikutele, vaid kõikidele ettevõtetele. Tasub teada ja silmas pidada, et direktiivist tulenevalt on liikmesriigid kohustatud koguma ja avaldama teavet äriühingute jt juriidiliste isikute (nt fondid) kasusaavate omanike kohta (ka meil Eestis on käimas kasusaavate omanike registri loomise ettevalmistus).

Komisjon on kavandanud direktiivi muudatuste ülevõtmise ajaks 1. jaanuari 2017.

On selge, et see tähtaeg on ebarealistlik.

Võimalik varasem rakendumise aeg võib olla 1. juuli 2017. Selleks ajaks peaksid ELi kõikides liikmesriikides vastavad tegelikke omanikke kajastavad registrid töötama ja rahapesu andmebüroodel olema ligipääs ükskõik kelle pangakonto andmetele.

27

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Peeter Smitt, Nortal

Väino Reinart, Eesti Välisministeerium, ja Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Ignacio Giménez, UNISEFi esindaja

Kohalik partner on Aafrikas oluline Moonika Kukk Turundusdirektor

Mike Tiffin, GoSwift, ja Motheto Selepe, Litchi Wireless

Kalev Roosiväli, JSC Lauma Lingerie

Sander Soone, Eesti suursaadik Egiptuses

Esiplaanil Madis Madalik, ESC GlobalSecurity

Karl Aru, Taxify

Fotod: Erlend Štaub

28

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

A

afrika on Eesti ettevõtjatele endiselt suhteliselt võõras ja tundmatu piirkond ning sealseid võimalusi on hetkel ära kasutamas vähesed ettevõtted. Seepärast on kaubanduskoda koos välisministeeriumiga võtnud oma südameasjaks Eesti ettevõtjatele selle piirkonna ärivõimalusi tutvustada.

Eelmisel ülimenukal Aafrika foorumil avasime ukse Aafrika ärimaastikule. Sel korral astusime juba uksest sisse ning arutlesime, kuidas saavad Eesti ettevõtjad sealseid võimalusi enda jaoks ära kasutada. Ja võimalusi on seal palju.

Sander Soone, Eesti suursaadik Egiptuses, soovitab oma pilgud Aafrika poole suunata sealse suure ja mitmekesise turu tõttu. Kuigi vaesust on seal palju, siis suure rahvaarvu tõttu on ka keskklassi ja ostujõulist jõukamat ühiskonnakihti piisavalt. Seda nii Aafrikas tervikuna kui ka Egiptuses.

Soone kinnitas, et keerulised ajad Egiptuses on möödas ja majandus on jõudsalt kasvamas. Tema sõnul loob see protsess taas võimalusi, kuidas Egiptuse turule siseneda. Kui juba Egiptuses tegutseda, on ettevõtjatel suurepärased võimalused kaubelda kogu Aafrikas. Kuigi Aafrika turg ja võimalused on suured, soovitab suursaadik enne äri alustamist leida endale kohalik partner. Üheks võimalikuks tegevusvaldkonnaks Aafrikas on põllumajandus, kus on kindlasti arenguruumi. Ka energeetika valdkonnal tasub silma peal hoida, eriti alltöövõtu osas, kuna järjest enam räägitakse Aafrikas säästlikumatest energiatootmise võimalustest. Muude valdkondadena tõi Soone välja ka hulgikaubanduse, meditsiini ja farmaatsia, ehituse ja kinnisvara ning IKT. Siiski tuleb meeles pidada, et Egiptuses on IKT-sektor lapsekingadest juba väljunud, mistõttu ei pruugi selles osas sealsele turule sisenemine olla lihtne, kuid uued tehnoloogiad ja efektiivsemad lahendused on kindlasti oodatud.

Lisaks Soonele rõhutasid mitmed foorumil osalenud esinejad kohaliku partneri olemasolu vajalikkust. Lõuna-Aafrikast pärit ettevõtja Motheto Selepe vajas samuti teistesse Aafrika riikidesse sisenemisel kohalike partnerite abi. Mike Tiffin, kes on Eestis elanud juba 8 aastat ja töötab ettevõttes GoSwift, ütles, et Aafrika riikides tuleb arvestada konkreetse riigi ärikultuuriga. Seetõttu soovitasid nii Selepe kui

ka Tiffin kindlasti enne mõne Aafrika riigi kasuks otsustamist teha kindlasti eeltööd, minna kohale ning suhelda ja rääkida kohalike inimestega. Nii on kohaliku partneri leidmine tõenäolisem.

Madis Madalik ettevõttest ESC Global Security kinnitas, et Aafrikat ei saa võtta ühtsena. Igas riigis on erinevad riskid ja ohud, millega tuleb arvestada.

Tema sõnul tuleb Aafrikas tegutsedes silmas pidada, et sealsed protsessid võtavad aega. Alati tuleb kindlaks teha, kas Su partner on see, kes ta ütleb end olevat. Lepingud on seal tavaliselt vaid lähtepunktideks.

Eesti ettevõtetel on võimalik Aafrika turule jõuda ka erinevates hangetes osalemise abil. Ignacio Giménez tutvustas foorumil UNICEF’i hankesüsteemi, kus pakkujatena on oodatud ettevõtjaid üle kogu maailma. Kõige rohkem vajatakse Aafrikasse vaktsiine, erinevaid ravimeid, toidu- ja ehituskaupu, haridustarbeid. UNICEF hankis eelmisel aastal tooteid 2,7 miljardi dollari eest.

Kalev Roosiväli jagas Eesti ettevõtjatega enda kogemust Ugandas naiste pesuäri alustamisega. Ta on koos oma äripartneri Siisi Saetaluga avanud sealses pealinnas Kampalas praeguseks juba 2 poodi ning on aasta lõpus avamas kolmandat. Roosivälja sõnul soodustab äri edukust sealne kasvav keskklass ja väike konkurents.

Ta võrdles sealset ettevõtluskeskkonda 90-ndatega Eestis, kus võimalusi oli küll palju, kuid oli palju bürokraatiat ning ettevõtte alustamine oli üsna kulukas. Samas kinnitas ta, et rahaga arveldamine on seni olnud vägagi usaldusväärne. Ka Roosiväli rõhutas eeltöö tegemise olulisust, et vältida ootamatusi. Näiteks tuleb Ugandas arvestada 30-protsendilise ettevõtte tulumaksuga ja sellega, et ettevõtet ei saa luua ilma vähemalt ühe kohaliku osanikuta.

Kui Eesti pesu on Aafrikas müüdud alles kolm aastat, siis Nortal on sealsel turul tegutsemas juba aastast 2008. Peeter Smitt rääkis, et selle aja jooksul on Nortal olnud seotud nelja suuremahulise e-riigi reformiga Aafrikas. Need projektid on neile õpetanud palju Eesti ja Aafrika sarnasuste ning erinevuste kohta. Ühe suurima sarnasusena tõi ta välja selle, et turud arenevad Aafrikas kiiresti ja konservatiivsust on vähe. Ka usaldus IT-teenuste vastu on kõrge. Erinevuseks on

kindlasti see, et enamik turgudest on palju suuremad ja otsustusprotsessid võtavad palju kauem aega. Smitt soovitab enne Aafrikas ettevõtlusega alustamist hoolikalt läbi mõelda, kas konkreetne toode või teenus sobib sealsele turule. Samuti on oluline uurida, kes on kohapealsed konkurendid.

Oma kogemusi Aafrika turul jagas ka Taxify sealsete turgude juht Karl Aru. Taxify on Aafrikas tegutsenud aastast 2014. Nende kogemus ütleb, et koostööpartnerist kasulikum on avada kohapeal oma ettevõte, võtta tööle parimad kohalikud talendid ja jõuda seeläbi kohalikeni. Tema peamine nõuanne ettevõtetele, kes sealsele turule mõtlevad minna, on järgmine: tee oma tööd, uuri ja testi turgu ning vaata, kuidas turg sellele vastab. „Aafrika foorum oli ettevõtjatele suurepärane võimalus õppida juba Aafrika suunal tegutsevatelt inimestelt – kuulda nende kogemusi, küsida otse allikast, vältida vigu ja olla valmis ootamatusteks,“ ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Paltsi sõnul on kahe aasta jooksul peale eelmist Aafrika foorumit Eesti ettevõtete eksport Aafrikasse kasvanud ligi 50 protsenti ja import ligi 10 protsenti. „Usume, et suur osa sellest on saavutatud just tänu meie järjepidevale tööle, seda senini paljude jaoks kahtlusi tekitavat mandrit ja selle võimalusi tutvustades, mis on andnud paljudele siiski tõuke ja julguse tee Aafrika ärimaastikule ette võtta. Noor elanikkond, kiiresti kasvav keskklass, kõrged riiklikud ambitsioonid ning majandusarengut toetavad investeeringud muudavad piirkonna paljudele väga atraktiivseks,“ sõnas Palts.

Julgustame meie liikmeid sealsele turule oma mõtteid ja plaane suunama!

Aafrika foorum toimus arengukoostöö projekti raames. Projekti rahastab välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

29

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

Kus asub Teie ettevõtte potentsiaalne

27.

oktoobril toimus kaubanduskoja ja Investment Agency OÜ koostöös korraldatud seminar „Kuidas müüa oma elutööd?“. Järjekorras juba neljas elutöö müügi seminar keskendus sel aastal küsimusele – kus asub Teie ettevõtte potentsiaalne ostja?

ostja?

Avalike suhete kujundamisega Baltikumis tegeleva ettevõtte KPMS partner Margus Mets tegi ülevaate ettevõtte avaliku kuvandi loomisest.

Margus rääkis ettevõtte maine mõjust selle väärtusele ning sellest, kui palju maksab hea maine. Näitena tõi ta välja Coca-Cola kaubamärgi, mis 2002. aasta seisuga maksis 130 miljardit USD, samal ajal oli ettevõtte maise vara väärtuseks „ainult“ 21 miljardit USD. Seega kaubamärgi väärtusest 5/6 moodustab hea maine. Turundusse ja kommunikatsiooni investeerides on oluline vanade klientide hoidmine ja mitte keskendumine pelgalt uute klientide püüdmisele. Kogu oma fookust ei tohiks kunagi suunata turundusele, jättes ettevõtte põhitegevuse piisava tähelepanuta.

Illar Kaasik

Investment Agency partner

Eva-Ell Paalimaa

Investment Agency kommunikatsioonijuht

(c) Michaeljung | Dreamstime.com

30

M&A tehingute nõustamisega tegeleva konsultatsiooniettevõtte Investment Agency partner Illar Kaasik tegi ülevaate erinevatest hindamise meetoditest. Turupõhine lähenemine – hindamismeetod annab kõige õiglasema tulemuse stabiilse majandusolukorraga ettevõtete puhul.

Hindajad kasutavad turupõhise metoodika puhul võrdlevaid kordajaid, mille kohta saab informatsiooni Damodarani andmebaasist, turul toimunud sarnaste ettevõtete ostu-müügitehingutest ja erinevate piirkondade börsidelt. Tulupõhine lähenemine – meetod annab kiiresti kasvavate ettevõtete puhul täpsema tulemuse. Antud meetodi puhul diskonteeritakse tuleviku rahavood nüüdisväärtusesse. Hindamismudeli komponentide kohta saab informatsiooni Damodarani andmebaasist.

Varapõhine lähenemine – kasutatakse tihti siis, kui ettevõte ei tooda kasumit. Hindamisel tuleb arvesse võtta ka vara realiseerimisega seotud kulud, nagu näiteks täituritasu, kinnisvaramaakleri tasu, riigilõivud

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

ja seadmete demonteerimise ja transpordikulud jne.

Tavaliselt kasutavad hindajad erinevate meetodite kaalutud keskmist, andes erinevatele hindamismeetoditele suurema või väiksema kaalu, sõltuvalt ettevõtte arengufaasist.

Tulu- ja turupõhise hindamismeetodi puhul kasutatakse Damodarani andmebaasi, mis sisaldab rohkem kui 41 000 börsiettevõtte andmeid üle maailma. Andmebaas sisaldab informatsiooni sektoripõhiste võrreldavate kordajate, diskontomäära ning rahavoogude prognoosi komponentide jne kohta. Peale Damodarani andmebaasi kasutavad hindajad ka börsil tegutsevate ettevõtete kohta olevat informatsiooni ning samuti lähipiirkonnas toimunud ettevõtete ostu-müügitehingute kättesaadavat informatsiooni.

Triniti advokaadibüroo partner Tõnis Tamme rääkis Vendor Due Diligence´st (edaspidi VDD) ehk müüjapoolsest ettevõtte müügieelsest auditist. VDD tagab ettevõtte majapidamise korrastamise ning müüja jaoks riskide ja nende maandamise võimaluste õiglase hinnangu. Tõnis rääkis sellest, et kõik kokkulepped peaksid olema kirjalikult vormistatud, töölepingud võiksid olla ühtses vormis. Üle vaadata tasub ka seosed ning lepingulised suhted emaettevõtte ning tütar- ja sidusettevõtete vahel – vormistada puudulikud kokkulepped ja lepingud. Loomulikult on teemakäsitlus laiem: kaubamärgi kaitse, servituutidega seonduv, kaua tegutsenud ettevõtte puhul võivad olla tekkinud riskid, mis on seotud vahepeal toimunud seadusemuudatustega. VDD ei ole vajalik väikeste ettevõtete puhul, kus auditikulu võib tehingu mahu mõistes olla ebamõistlikult suur. Põhjused, miks tehingud tihti ebaõnnestuvad: olulised asjaolud jäävad teisele poolele avaldamata (või tehakse seda liiga hilja); riske liialdatakse/alahinnatakse, riskianalüüs ei jõua nende sisulise teadvustamise ja maandamiseni; potentsiaalsed riskid/kohustused ületavad poolte taluvuspiiri. VDD aitab tehingu ebaõnnestumise riske vähendada.

Diskussiooni käigus andis Finantskonsultant partner Jelena Scheberina soovitusi finants- ja maksualase Due Diligence läbiviimise osas. Ta juhtis tähelepanu kolmele aspektile.

Kontrolli, et raamatupidamises oleks kajastatud kogu ettevõtte vara ning vara ei oleks allahinnatud. Kontrolli, kas ettevõte koosneb ainult sellest varast, mida on vaja põhitegevuseks.

Kui ei, on võimalik reorganiseerimise käigus kanda osa mittevajalikust varast teise ettevõttesse (jagunemine, ettevõtte osa müük jne). Kui osade/aktsiate omanik soovib peale oma osade/aktsiate müüki veel investeerida, siis kindlasti tasub hinnata osade üleviimist eraisiku omandist äriühingusse, võttes sealjuures arvesse kõiki eeliseid ja kaasnevaid riske.

Ivars Pinkulis noorempartner Läti suurimas M&A nõustamisteenuseid pakkuvas ettevõttes Prudentia rääkis sellest, millistest Eesti ettevõtetest võiksid Läti investorid huvitatud olla. Prudentia kuulub Global M&A võrgustikku, mis ühendab nõustajaid ligi 40 riigis 5 kontinendil üle maailma. Ivars tõi näiteid suurematest ettevõtete ostu-müügitehingutest Eesti ja Läti ettevõtete vahel, näiteks Graanul Investi laienemine Lätti, Food Unioni Premia ost, Kohila Vineeritehase ostmine Latvijas Finieris poolt ja Eften Capitali ärikinnisvara ostud Lätis. Alates 2011. aastast on Eesti ettevõtted Lätis ostnud 36 ettevõtet ning Läti ettevõtted Eestis samal perioodil ainult 8.

Läti ettevõtjate fookus on suunatud rohkem lõuna ehk Leedu ja Poola suunas, mistõttu on Eesti ettevõtjate investeeringuid Lätis rohkem kui vastupidi.

Viktor Mironov ärinõustamisteenuseid pakkuvast Soome-Vene ühisettevõttest Team Consulting Group andis soovitusi, kuidas Vene investorite jaoks atraktiivne olla. Kuigi Vene investorid mäletavad nõukogude ajast Praha ja Viini kõrval ka Tallinnat, tuleb arvestada sellega, et Eesti on siiski väike riik ja lennuühendused Praha suunas on paremad. Vene investorite jaoks on olulised isiklikud suhted, vene keele oskus. Lisaks

soovitakse saada kontrolli ettevõttes ning tootlust oodatakse vähemalt 15% aastas. Nad teevad välisinvesteeringuid peamiselt ettevõtetesse, mis tegutsevad investorile tuttavas valdkonnas.

Soomes M&A tehingute nõustamisega tegeleva ettevõtte Translink Corporate Finance, mis ühendab 30 riigist üle 600 nõustaja, partner Mikko Katramo tõi näiteid, milliste tehingute nõustamisega nemad viimastel aastatel on tegelenud.

Peamiseks müügi põhjuseks on omanike suundumine väljateenitud vanaduspuhkusele.

Teostatud tehingutena võib nimetada Kultakeskuse müüki, kus ostjateks oli ettevõtte juhtkond, HopLop´i müügitehing investeerimisfondile, kes vajasid Saksamaale laienemiseks lisainvesteeringut.

Enamik ettevõtete müüjaid on vanuses 50+ aastat, vanim oma ettevõtet müünud omanik oli 94-aastane. Soome M&A turg on viimase kolme aasta jooksul olnud languses, vähenedes pea kolm korda. Praegune seis näitab juba märke paranemisest. 2016. aastal loodetakse tehingute aktiivsuse väikesele tõusule.

Hetkel on Soomes üks kasvufaasis olevatest valdkondadest ehitussektor, mille huvi Eesti turu vastu on kasvanud ning võib endaga kaasa tuua uusi M&A valdkonna ülevõtmisi Soome ettevõtete poolt Eesti turul, teenustest IT-sektor, kus lähiaastatel oodatakse Soome IT-ettevõtete suuremamahulist sisenemist Eesti turule. Paraku on kogu Eesti majandus väiksem, kui seda on Helsingi oma, kuigi elanikke on Eestis kolm korda rohkem kui Soome pealinnas.

Seetõttu suuremamahulist ettevõtete ülevõtmistelainet oodata ei ole.

Samas Soome ettevõtjate huvifookusesse jääb Eesti veel tõenäoliselt mõneks ajaks just oma odavama tööjõu poolest.

Esinejate presentatsioonidega saab tutvuda http://bit.ly/2fjHkLh.

31

Koda kutsub osalema

Suunanäitaja – e-kaupleja õigused ja kohustused Aeg: 24. november algusega kell 9.00 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kaaskorraldaja: Tarbijakaitseamet

Ettevõtjatele ja ettevõtetes töötavatele inimestele mõeldud infopäeval anname ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning nõuetest, millega iga päev kokku puutute.

Seekordne Suunanäitaja keskendub e-kaubanduse temaatikale.

Infopäeval saate vastused järgnevatele küsimustele: • millised on e-poe kaupleja kohustused; • millised on tarbija lepingueelse teavitamise nõuded ja kohustuslik info; • mis on taganemisõigus ja millised on taganemisõiguse piirangud e-poest ostmisel; • mis on kättesaamiskulu ja taganemiskulu, kuidas arvestada väärtuse vähenemist kauba tagastamisel; • millised on ebaausad kauplemisvõtted e-kaubanduses; • mida sisaldab e-kaupleja käibemaksualane meelespea; • millised on isikuandmete töötlemise põhimõtted ja turvameetmed e-kaubanduses; • millised on tarbija põhiõigused teiste riikide e-poest ostmisel; • kuidas toimub piiriüleste ostudega seotud kaebuste lahendamine; • kuidas toimub vaidluste lahendamine tarbijavaidluste komisjonis? Üritusest osavõtutasu on 25 eurot + käibemaks.

Infopäeva juhib Hanna Turetski-Toomik, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja.

Suunanäitajale registreerumise tähtaeg on 22. november (k.a).

Kasutage seda suurepärast võimalust enda ja oma meeskonna koolitamiseks!

Lisainfo: Marju Männik +372 604 0077 Marju.Mannik@koda.ee

Kristina Tammaru EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Tarbijakaitseamet

Euroopa Liidu piires kehtivad

e-kaubandusele

konkreetsed reeglid

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

O

n loomulik, et tänases ettevõtluskeskkonnas muutub ettevõtjate tegutsemispiirkond üha laiemaks, murdes tihti oma koduriigist välja. Seejuures tuleb ettevõtjal arvestada, et kui teatud osas kehtivad liiduüleselt ühtsed reeglid, siis samal ajal esineb riikide tarbijakaitsereeglite võrdluses kohati üsna suuri erinevusi.

Kauplejatel, kes pakuvad tarnet ka väljapoole Eestit, on hea teada, et juba mitu aastat kehtib ühtlustatud sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsioon kogu Euroopa Liidu ulatuses. Seega võib täna arvestada, et kõikides liikmesriikides on tarbijal õigus taganeda lepingust 14 päeva jooksul, taganemisega seotud õigused ja kohustused (raha tagasimakse tähtaeg, maksimaalne tarneaeg jms) on Euroopa Liidu liikmesriikides, lisaks Norra ja Islandi ulatuses, ühtlustatud ning kaupleja võib arvestada ühtsete tarbijaõigustega.

Kui e-pood suunab oma tegevuse teise riigi turule, on oluline teada, et hoolimata ühtlustatud tarbijakaitsereeglitest esineb tuntavaid erinevusi liikmesriigiti seoses puudusega kaubale pretensiooni esitamise õigusega. Kui kõikidest ELi riikidest kaupade ostmisel, sh ka e-kaubanduse vahendusel ehk netipoodides ostlemisel, võib tarbija arvestada, et kui kaubal ilmneb mõni puudus või ei ole kaubal kokkulepitud omadusi, võib kaebusega müüja poole pöörduda vähemalt kahe aasta jooksul, siis osades liikmesriikides on tarbija vastavad õigused reguleeritud erinevalt.

(c) Kicsiicsi | Dreamstime.com

Osades riikides tarbijatele suurem kaitse

Peamiselt on tarbija õigused eri liikmesriikides erinevad seetõttu, et osad riigid on andnud tarbijatele kõrgema kaitstuse taseme, kui direktiiviga määratud. Erinevusi kohtab näiteks müüja kohustuste osas tarbekaupade müügil, pretensiooni esitamise aja pikkuses, tarbija õiguste lõikes esitada kaebus teatud ajavahemiku jooksul alates puuduse avastamisest, ilmnenud puuduse tekkepõhjuste tõendamise kohustuste jms osas.

Nii on Rootsis tarbijal kaebuse esitamise tähtajaks kolm aastat, Iirimaal on vastav tähtaeg jäetud siseriiklikkusse õigusesse üle võtmata ning kehtib tarbija õigus kuue aasta jooksul nõuda oma õiguste kaitset, kui talle on müüdud puudusega toode. Sarnaselt Iirimaale on tarbijale antud võimalus oma õigusi defektse toote korral nõuda kuue aasta jooksul ka Suurbritannias. Norras ja Islandil on kaebuse esitamiseks tarbijale antud 5-aastane periood.

Tavapärasest erinevalt on tarbija õigused reguleeritud Soomes, kus ei ole pretensiooni esitamise tähtaega seadusesse sisse kirjutatud, vaid lähtutakse põhimõttest, et ostetud ese peab töötama või vastu pidama nii kaua,

kui sedalaadi kaupade puhul tavapäraselt eeldatakse. Ka Hollandis võib tarbija pöörduda kaebusega kaupleja poole, kui ostust on möödunud enam kui kaks aastat.

Kes tõendab defekti tekkepõhjuse?

Tarbijate õigused ning müüja kohustused ilmnenud puuduse tekkepõhjuste väljaselgitamise osas on liikmesriigiti küllaltki erinevad. Kui Eestis lubab seadus peale kuue kuu möödumist ostust panna tõendamiskohuse tarbija õlule, lasub Portugalis antud kohustus kauplejal kuni pretensiooni esitamise aja ehk kahe aasta lõppemiseni.

Ka Prantsusmaal on võetud suund sellele, et panna kaubal ilmnenud puuduse tekkepõhjuste tõenduskohustuse kaupleja õlule kogu pretensiooni esitamise aja ehk kahe aasta vältel. Slovakkias ja Poolas on kauplejal aga kohustus 12 kuu vältel alates ostmisest tõendada, et kaubal viidatud puudus ei ole tootmislikku laadi, vaid on tarbija poolt põhjustatud.

Sageli on tarbijatel ebaselge, kuidas vea tekkepõhjust tõendada. Kuivõrd enamasti ei ole seadustega määratud, kuidas kaupleja peab oma tõendamiskohustust täpselt täitma, on osades liikmesriikides vastav regulatsioon küllaltki täpne. Näiteks Slovakkias võib kaupleja tarbija kaebuse tagasi lükata vaid ekspertarvamusele tuginedes, mis tõendab, et puudus on tekkinud tarbija süül, näiteks kauba väärast kasutamisest. Osades liikmesriikides, nagu näiteks Kreeka või Soome, on ekspertarvamuse tellimine väga lihtne, kuid kallis teenus. Teatud riikides, nagu Taani ja Poola, võib tarbija ekspertarvamuse küsimiseks pöörduda ka riiklike asutuste poole. Tšehhis, Ungaris ja Sloveenias on riiklikult väljatöötatud nimekiri pädevatest ekspertidest, kelle hulgast võivad kauplejad ja tarbijad vaidluse korral sobiva eksperdi välja valida.

ODR platvorm kaebuste lahendamiseks

Kõikidel e-kauplejatel tasub teada, et käesolevast aastast võeti Euroopa Liidus kasutusele spetsiaalne tarbijavaidluste internetipõhine lahendamise platvorm – ODR (Online Dispute Resolution), mille tegevus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 524/2013.

Platvorm võimaldab tarbijail ja kauplejail esitada internetiostudega seotud vaidlused kohtuvälistele kaebuste lahendamise üksustele (Eestis täidab vastavaid ülesandeid tarbijavaidluste komisjon) veebi kaudu.

Oluline muudatus e-kauplejatele seoses platvormi kasutusele võtmisega on ka see, et link vastavale keskkonnale tuleb avaldada kõikides e-poodides.

33

eesti kaubandus-tÜÜstuskoja teataja 11 / 2016

K ASULI K K U

Vastutuskindlustuse probleemid ehitusega seotud hangetes

Argo Argel PZU Kindlustus

(c) Flynt | Dreamstime.com

34

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 11 / 2016

K

indlustusvaldkonnas töötades satub sageli lauale ehitusega seotud hankedokumente, kus muuhulgas nõutakse hanke võitnud ehitajalt ehitustöödega seotud vastutuse kindlustamist.

Artiklit ajendas kirjutama eelkõige asjaolu, et sageli on sarnastes hangetes hanke korraldaja vastutuskindlustuse osa sõnastanud suuremal või väiksemal määral vigaselt või vastuoluliselt.

Need vead panevad nii hankes osalejad kui nende kindlustusandjad olukorda, kus tegelikult ei ole võimalik hanke korraldaja soove järgida, ilma et see läheks vastuollu vastutuskindlustuse põhimõtetega.

Vastutuskindlustuse mõiste on sõnastatud kehtivas võlaõigusseaduses.

Selle kohaselt peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusvõtja asemel hüvitama kahju, mille viimane tekitas kolmandale isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel. Sellest tulenevalt saab ehitajast kindlustusvõtja kindlustushuvi olla eelkõige seotud võimaliku kahjuga, mida ta ehitustööde raames võib tekitada kolmandale isikule. Kuigi vastutuskindlustus on üks kahjukindlustuse liike, on siin kohaldatavad siiski teatud eripärad. Vastutuskindlustuses ei ole lepingu sõlmimisel kunagi teada, kellele kindlustusvõtja võib oma tegevusega kahju tekitada, mis tähendab seda, et kindlustuslepingu sõlmimisel ei tea keegi, kes nimeliselt on kannatanud isik. Seetõttu ei ole vastutuskindlustuses kunagi määratud soodustatud isikut. Kui see oleks määratud, poleks enam tegemist vastutuskindlustusega, vaid lepinguga, mille kohaselt nõudeõigus kuulub isikule, kes ei ole ise kahju tekitajaks ega pruugi olla ka kahju kannatanuks.

Sellise kokkuleppe sõlmimine ei ole kindlustushuvist lähtuvalt põhjendatud ning seda ei tohiks ehitushanke korraldaja või tellija kunagi vastutuskindlustuse osas nõuda. Sellised nõuded võib lugeda mittemõistlikeks ja õigustühisteks ning sellise tingimusega hange on vaidlustatav. Kui hanke korraldajal või tellijal on soov kindlustada oma lepingulisi finantsriske, nimetades ennast soodustatud isikuks, siis seda otseselt vastutuskindlustusega katta ei saa. Vastutuskindlustus tuleb hoida selgelt lahus ehituse koguriskikindlustusest, garantiikindlustusest jms kindlustusliikidest. Kuigi aastaid on vastutuskindlustust müüdud sageli ka kui ehituse koguriskikindlustuse osa,

tuleb siin ikkagi arvestada, et tegemist on täiesti eraldi kindlustusliigiga ning vastutuskindlustuse osa allub selle liigi õiguslikule regulatsioonile.

Uue ehitusseadustiku valguses on vananenud ja ajale jalgu jäänud ka ristvastutuse mõiste. Varem ehituse koguriskikindlustusega koos pakutud vastutuskindlustuse tingimustes käsitleti seda mõistet kui võimalust lugeda hüvitatavaks kahjuks ka objektil viibinud teistele töövõtjatele või tellija esindajale tekitatud õigusvastane kahju. Seda klauslit oli vaja põhjusel, et muidu oli see risk välistatud ehituse koguriskikindlustuse tingimustega.

Tegelik ristvastutuse tähendus vastutuskindlustuses reguleerib aga hoopis sama lepinguga kaetud mitme kindlustatud isiku omavahelisi nõudeid, mitte nõudeid kindlustusvõtja ja kolmandate isikute vahel. Uus ehitusseadustik likvideeris selle segaduse. Ehitusseadustikus sisalduvate kohustuste rikkumisel on nüüd võimalik esitada kahjunõue ka isikutel, kellel puudub lepinguline suhe oma kohustusi rikkunud ehitusettevõtjaga. Selleks on näiteks ehitusobjektil viibivad muud ettevõtted ja nende töötajad.

Seejuures on tööde tellija õigusvastase kahju osas samas positsioonis kui potentsiaalselt kahjustatud kolmandad isikud. Kõikide nõuet esitama õigustatud isikute õigused on täpselt samad ja allutatud samadele reeglitele.

Nüüdseks ei tohiks ükski ehitushanke vastutuskindlustuse punkt enam sisaldada ristvastutuse nõuet, sest see on sisult eksitav, ehitusseadustiku kohaselt täiesti mittevajalik ning lisaks ei lähtu selline nõue tegelikust kindlustushuvist. Ristvastutuse nõudmine võib näiteks tingida olukorra, kus ühe kindlustatud isikuga kindlustuslepingus peab kindlustatud isik omama enda vastu nõude õigust. See ei kõla loogiliselt ega mõistlikult ning on täiesti vastuolus võlaõigusseaduses toodud vastutuskindlustuse mõistega. Üks vastutuskindlustuses kasutatav põhimõte puudutab kindlustatud isiku poolt oma majandustegevuses kasutatavate teiste isikute vastutuse teemat. Juhul, kui üks isik kasutab majandustegevuses teist isikut oma kohustuste täitmisel, siis võlaõigusseaduse kohaselt vastutab ta selle isiku poolt tekitatud õigusvastase kahju eest, nagu enda tekitatud kahju eest. Seepärast vastutuskindlustuse

Vead panevad nii hankes osalejad kui nende kindlustusandjad olukorda, kus tegelikult ei ole võimalik hanke korraldaja soove järgida, ilma et see läheks vastuollu vastutuskindlustuse põhimõtetega.

kindlustuskaitse laieneb alati ka majandustegevuses kasutatud isiku (nt alltöövõtjad) poolt tekitatud kahjude suhtes, eeldusel, et kahju tekitamine oli seotud kindlustatud tegevusega.

Alltöövõtjad ei pea olema toodud kindlustuslepingus kui eraldi kindlustatud isikud. Kui peatöövõtjast ehitaja on kindlustusvõtjaks, siis tema kindlustushuvi on seotud eelkõige ikkagi tema enda riskide kindlustamisega, mitte alltöövõtja kindlustushuviga. Alltöövõtja poolt tekitatud kahju hüvitab kindlustusandja tavapäraselt peatöövõtja kindlustuslepingu alt ja esitab tagasinõude alltöövõtjale. Sellest tulenevalt võiks ehitaja pigem soovitada oma alltöövõtjatel eraldi vastutuskindlustuse leping sõlmida, mitte lisada nad oma poliisile kindlustatud isikutena. Ehitushangete vastutuskindlustuse osas võiks edaspidi sellega arvestada ja loobuda nõudest, et kõik alltöövõtjad peavad olema kindlustatud isikud.

Kuigi vanad harjumused ja tõekspidamised on ehitushangete koostamisel sisse juurdunud, tuleks ette võtta pingutusi nende muutmiseks ja kooskõlla viimiseks seaduse ning hea kindlustustavaga. Kindlasti ei sünni see ülepäeva, aga kõigil, kel on võimalus, võiksid sellesse panustada. PZU Kindlustuse spetsialistid omalt poolt on samuti valmis nõustama hanke korraldajaid ja hangetes osalejaid ehitushangete kindlustuse osa puudutava sõnastuse suhtes.

35

TU N N E LIIGET

Annika Eesmaa

Juubilarid 100

ENEFIT KAEVANDUSED AS liige alates 1996

55

BETONEKS AS liige alates 1989 TMB AS liige alates 1999

25

ALTIA EESTI AS liige alates 1995 AUDIITORBÜROO ELSS AS liige alates 2002 AVAKS OÜ liige alates 1997 CWT ESTONIA AS liige alates 2004 ELIORI ÄRITARKVARA OÜ liige alates 1999 FORMET-LIFT OÜ liige alates 2011

Gerli Ööpik Turunduskoordinaator

Kui hobist saab töö

HINKUS AS liige alates 2000 HORTICOM OÜ liige alates 1997 MAGNON OÜ liige alates 2003 MARKIT EESTI AS liige alates 1999 MERIT TARKVARA AS liige alates 2011 MINI-LINDA OÜ liige alates 1997 PRELVEX AS liige alates 2014 SAINT-GOBAIN EHITUSTOOTED AS liige alates 1992 TARI AS liige alates 2000 TAURE AS liige alates 2001 TERG OÜ liige alates 1989 TRIO LSL AS liige alates 1994 VERSION KOOLITUS OÜ liige alates 2011

K

okakunst on midagi, mis nõuab osavust, teadmisi, kuid eelkõige armastust toidu ja toidutegemise vastu.

Kui muu on õpitav, siis viimast on juba raskem omandada. Armastusest toidu ja toidutegemise vastu kasvas välja ka ettevõte 4SistersKitchen Catering.

Juba varajasest lapsepõlvest on ettevõtte alustaladeks olevad õed Annika Eesmaa ja Triin Kaoküla leidnud end tihti köögist, kus emal abiks oldi. Nii kasvas ja arenes ka nende ühine kirg söögitegemise, küpsetamise ja imeliselt maitsva ja väljanägeva toidu vastu. Oma ettevõtte loomine on olnud ainult asjade loomulik käik. „Oma ettevõtte loomine oli me unistustes juba üsna kaua aega. Esmalt unistasime oma väikesest armsast ja hubasest kohvikust, milleni me tänaseni küll veel jõudnud ei ole, kuid kindlasti ühel päeval on meil ka see olemas.

Teadmine ja suur soov teha midagi iseendale, pühendumusega ning suure kirega, ajendas looma oma ettevõtet ning pikaaegset unistust väikeste sammudega täide viima,“ sõnas Annika. Tänaseks ongi hobist saanud sujuvalt töö.

4SistersKitchen Catering pakub oma teenustena suuremaid ja väiksemaid

peolaudu, mis sisaldavad nii külmi, kuumi roogi kui ka suupisteid. Samuti on neilt võimalik tellida pulmade catering’i ja seminaride toitlustamist. Nad tulevad vajadusel ka teie koju kokkama, kui soovite oma külalistele pakkuda à la carte menüüd või midagi sootuks erilist.

Neil on ka peatselt saabuvateks jõludeks midagi huvitavat pakkuda. „Igal aastal valmistame jõuludeks kinkekotid, millest leiate mõned meie hitt-toodetest – hõrk kanamaksapasteet ja röstpeedihummus,“ lausus Annika.

Ettevõtte kliendiprofiil on väga erinev.

Nende hulgast võib leida nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. „Väga suur rõõm on tõdeda, et kliendid tulevad ikka ja jälle meie juurde tagasi, sooviga katta taas oma pidulauad just meie valmistatud toiduga,“ ütles Annika.

Seega ei jää meil muud üle, kui soovida 4SistersKitchen Catering’i tublile naisperele jätkuvat indu oma unistuste elluviimisel ning palju uusi ja toredaid maitseid!

Rohkem infot ettevõttest leiad aadressilt www.4sisterskitchen.com või kirjuta neile e-posti aadressile 4sisterskitchen@gmail.com.

Koda kutsub osalema

Milliseid muudatusi toob uus riigihangete seadus kaasa pakkujale?

Ettevõtte väärtuse kasvatamine läbi oskuslike raamatupidamislike valikute

Aeg: 22. november 2016 kell 10.00–13.30 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Aeg: 6. detsember 2016 kell 11.00–15.30 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Uute riigihangete direktiivide ülevõtmist ja uue riigihangete seaduse jõustumist on Eestis oodatud juba peaaegu aasta, eeldatavasti toimub see 2017. aasta esimese poolaasta jooksul. Hetkel riigikogus menetluses oleva seaduseelnõu eesmärk on kaasajastada, lihtsustada ja muuta süsteemi paindlikumaks, see aga muudab ligemale kümme aastat kehtinud riigihangete regulatsiooni ja praktikat arvestatavalt.

Raamatupidamises on sõltuvalt asjaoludest sageli võimalik kasutada käsitlusi, millel on erinev mõju ettevõtte finantspositsioonile ja aruandeperioodi kasumile või kahjumile. Selliste erinevate võimaluste põhjalik tundmine ning põhjendatud ja kaalutletud kasutamine on nii finantsjuhtide kui ka raamatupidajate puhul hinnatud kompetents, sest see võimaldab ettevõttel teha mitmekülgsemaid raamatupidamislikke valikuid.

Koolitusel tulevad vaatluse alla just peamiselt pakkuja isikut puudutavad muudatused.

Lektor on Jarlo Dorbek, Hankepartner OÜ juhatuse liige.

Osavõtutasu kaubanduskoja liikmetele on 75 eurot, mitteliikmetele 130 eurot, lisandub käibemaks. Mitme osaleja korral ühest ettevõttest rakendatakse hinnasoodustust 10%.

Koolitusel selgitab ja näitab BDO Eesti partner ja auditivaldkonna juht Sven Siling erinevate alternatiivide mõju ettevõtte netovarale, käibekapitalile ja muudele finantspositsiooni olulistele näitajatele. Koolitus on üles ehitatud Eesti hea raamatupidamistava (raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid) põhjal.

Koolituse sihtgrupiks on finantsjuhid ja raamatupidajad.

Koolituse maksumus on kaubanduskoja liikmele 60 eurot ja mitteliikmele 100 eurot, lisandub käibemaks.

20

AARSPAK OÜ liige alates 2000 EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT MTÜ liige alates 1994 EST-DOMA OÜ liige alates 1999 HEIDELBERG BALTIC FINLAND OÜ liige alates 2015 HILLEBERG EESTI AS liige alates 2001 LEONHARD WEISS RTE AS liige alates 2014 NORPE EESTI OÜ liige alates 2004 STAKO DILER OÜ liige alates 2004 TALLINNA KARASTUSJOOGID AS liige alates 1925 TAMMEPAKK OÜ liige alates 2010 VIGOLIN AS liige alates 2000 VIKING WINDOW AS liige alates 1998 VIVAREC OÜ liige alates 1999

15

AGRICO EESTI OÜ liige alates 2015 INTERNATIONAL ALUMINIUM CASTING TARTU AS liige alates 2008 ITELLA LOGISTICS OÜ liige alates 1995 KELVION OÜ liige alates 2003 KIM JOHANSEN TRANSPORT OÜ liige alates 2007 LPP ESTONIA OÜ liige alates 2013

Info ja registreerimine: Kati Krass Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kati@koda.ee +372 443 0989

Info ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee +372 744 2196

OLLY TERASPROFIILID AS liige alates 2012 STABICO OÜ liige alates 2011

Uued liikmed STAFFER OÜ liige alates 2014

Harjumaa ja Tallinn

TARTU BIOTEHNOLOOGIA PARK AS liige alates 2008

4 SISTERS OÜ www.4sisterskitchen.com Toitlustamine, catering. Fotograafia teenused.

10

AAVIK TEKSTIIL OÜ liige alates 2015

ADVOKAADIBÜROO JESSE & KALAUS OÜ www.jessekalaus.ee Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus.

ALEX STEWART INSPECTION ESTONIA OÜ liige alates 2010

ADVOKAADIBÜROO LMP OÜ www.lmp.ee Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus.

BONUS PROJEKT OÜ liige alates 2009 DNB PANK AS liige alates 2008

BLOSSOM INVESTMENTS OÜ Finantstegevus, valdusfirmade tegevus.

GOADVENTURE OÜ liige alates 2011

BPW CONSULTING OÜ www.bpw-consulting.com Tarkvara analüüsi, arenduse, testimise, hoolduse ning majutuse pakkumine.

GUARDTIME AS liige alates 2012

BRAVOTEX OÜ Valdustegevus.

HANSET OÜ liige alates 2013 INTRATRANS OÜ liige alates 2013 LUUTAR OÜ liige alates 2013 SIA UNICREDIT LEASING EESTI FILIAAL liige alates 2014 WORLDLINE OÜ liige alates 2013

5

BELTERRA OÜ liige alates 2013 DMI MÖÖBEL OÜ liige alates 2014 ENGINEERING TECHNOLOGY OÜ liige alates 2012 GREEN GOLD FOREST OÜ liige alates 2016 LAMPEST OÜ liige alates 2014 MOVEMASTER OÜ liige alates 2015 PURE LINE PRODUCT OÜ liige alates 2016 ROSE MONS OÜ liige alates 2014

EXPROJECT OÜ Pakub mitmekülset nõustamist (sh õiguslik ja turundusalane) ja teenust ettevõtete välisturgudele sisenemiseks ja seal tegutsemiseks.

GETTONE GROUP OÜ www.gettone.ee Laevade ja paatide, sh kruiisilaevade, hotellide, kasiinode remont ja sisustamine.

GLENS OÜ www.glens.com Lugemisprillide tootmine ja müük (internetipoes ja edasimüüjate kaudu).

KOMMIVABRIK OÜ www.kommivabrik.ee Maiustuste hulgimüük. Muude toidukaupade hulgimüük.

LANCOSTER OÜ www.lancoster.ee Hulgimüük nii Eestis kui teistes riikides.

LAVENIRE OÜ www.royalgrace.ee Jaekaubandus: kosmeetikatoodete müük, iluteenused.

MA FASHION HOLDING OÜ www.marcandandre.com Pesu-, ööpesu- ja rannarõivaste tootmine, hulgimüük ja jaemüük.

MARICOMP EESTI OÜ Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine.

MILREM AS www.milrem.ee Mootorsõidukite hooldus ja remont.

SENCHUKOFF OÜ www.senchukoff.com Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Tööriistade ja rauakaupade hulgimüük.

SWISS PROPERTY AS www.swiss-property.ch Elamuarenduste arhitektuurne ja sisearhitektuurne projekteerimine ning ehitamine tööstuslikult valmistatud elementidest.

VIAFIN ESTONIA OÜ www.viafin.fi Torustike montaaž ja keevitustööd. Mahutite tootmine ja paigaldus.

Ida-Virumaa

TOILA SANATOORIUM AS www.toilaspa.ee Sanatooriumide ravitegevus. Restoranid ja toitlustus. Saunade, solaariumide ja massaažisalongide tegevus. Nõupidamiste ja messide korraldamine. Hotellid ja muu samane majutus. Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes.

Põlvamaa

BALTIC TIMBER OÜ www.baltictimber.ee Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

Puidu ja puittoodete hulgimüük.

Raplamaa

KASTI METALL OÜ www.kastimetall.com Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine.

RALEX OÜ Paberivabrikute hooldustööd üle maailma.

Valgamaa

ÖKOPESA OÜ www.okopesa.ee Metsamajandust abistavad tegevused. Mootorsõidukite hooldus ja remont. Sõiduautode ja väikebusside müük. Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük. Maastiku hooldus ja korrashoid. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

Viljandimaa

ARNIMEN OÜ www.arnimen.ee Haljastustööd. Juhtimisteenus. Ürituste korraldamine.