Teataja 12 2016

teataja Soovime Teile kaunist ja rahulikku jõuluaega!

d e t s e m b e r 2 0 16

Ettevõtjad on järgmise aasta osas mõõdukalt optimistlikud Lk 6

Barking muudab parkimise imelihtsaks Lk 12

Kanada ja Euroopa vaheline vabakaubandusleping (CETA) Lk 28

(c) Frizzantine | Dreamstime.com

i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

Koda kutsub osalema Finants- ja maksukoolitused

11. jaanuar Seminar muudatustest raamatupidamise seaduses ja aastaaruande koostamisest Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989 12. jaanuar Seminar muudatustest raamatupidamise seaduses ja aastaaruande koostamisest Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass ∙ kati@koda.ee ∙ 443 0989

Pensionifondide varade investeerimine Eestisse peab suurenema

8

Leibkonnaliikmete kulutuste statistika näitab heaolu tõusu Eestis

10

2. veebruar Maksuprobleemid ja muudatused 2017 Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Info: kaubanduskoja Tartu esindus ∙ tartu@koda.ee ∙ 744 2196

Ettevõtjad on järgmise aasta osas mõõdukalt optimistlikud

14

17. jaanuar Aastaaruanne 2016 – hoopis teistmoodi ja

rohkemate võimalustega!

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196 26. jaanuar Aastaaruanne 2016 – hoopis teistmoodi ja

rohkemate võimalustega!

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

6

Pilguheit ELi tarbijakaitse- ja turundusõigusele

Kehtivat õigust tuleb täita sõltumata koalitsioonileppest või valitsuse koosseisust 4

Sihtturud

15. detsember Hommikukohv Eesti suursaadikuga Suurbritannias Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Kristy Tättar ∙ kristy@koda.ee ∙ 604 0079

Eesti ettevõtjad käisid Keenias koostööd arendamas

16

8.–10. veebruar Ettevõtjate kontaktreis Minskisse Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950

Muud koolitused/seminarid

19. detsember Infotund: Kanada ja Euroopa Liidu vaheline Laiaulatuslik Majandus- ja Kaubandusleping (CETA) Euroopa Liidu Majas (Rävala pst 4, Tallinn) Info: Kristy Tättar ∙ kristy@koda.ee ∙ 604 0079

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

26 Väljakutse ja võimalus – Türgi

34

Kuidas pakkuda teenust vähenenud töövõimega inimestele?

Kanada ja Euroopa vaheline vabakaubandusleping (CETA)

28

j u h t k i r i

Kehtivat õigust

tuleb täita sõltumata koalitsioonileppest või valitsuse koosseisust

E

ttevõtja ei saa kunagi oma äriplaani üles ehitada sellele, et äkki õiguskeskkond muutub ja siis plaan realiseerub. See oleks spekuleerimine tulevikuga. Äriplaan peab arvestama neid nõudeid, mis kehtivad või on juba muutumises, kuid realiseeruvad tulevikus. Pikk vaade ja teadmine tuleviku osas on ettevõtluses väga olulised. Just need on kokkuvõtvalt ka peamised põhjused, miks otsustasime 2014. aastal algatada ühispöördumise ja nõuda toonaselt riigikogult põhiseaduses väljendatud õiguspärase ootuse põhimõtte detailsemat sätestamist maksuasjades. Meil kõigil olid värskelt meeles igasügisesed maksumuudatuste soovid, mida eelarvesse lisaraha leidmise eesmärgil sooviti kohe ka rakendada. Ettevõtjaile on see alati olnud vastumeelne ja arenenud riikides me sellist rapsimist enamasti ei kohta. Meie kõigi rõõmuks leidis ka toonane riigikogu äärmiselt üksmeelselt (sarnaselt tänavusele presidendivalimiste lõppvoorule), et maksuasjades peab 6 kuud ettenähtavust olema miinimumstandardina seadusesse sisse kirjutatud. Otsus sai ära „koputa-

tud“ eelmise koosseisu viimasel istungipäeval viimase otsusena.

Vaatamata erakondlikule kuuluvusele kasutasid kõik ka juhust ning tähtsustasid otsust ja ettevõtjasõbralikkust.

Me ei saa täna aktsepteerida kord seadustatud põhimõtete rikkumist. Kuid küsimus on siiski tõusetunud ja puudutab järgmiseks aastaks kinnitatud sotsiaalmaksu langetuse ärajätmist. Täpsemalt muudatusi, mis võeti riigikogus vastu 2015. aasta suvel ning tähendavad sotsiaalmaksu langetamist 2017 ja 2018. Täna, s.o detsembri alguses on riigikogu menetluses eelnõu, millega soovitakse neid seaduseid muuta. Potentsiaalse vastuvõtmise ja rakendumise vahele jääks alla ühe kuu. Me ei saa sellega nõustuda, sest tegemist oleks õiguskindluse põhimõtte otsese rikkumisega. Maksukorralduse seaduses on kirjas, et maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt pool aastat. Sätet ei kohaldata vaid maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral juhul, kui maksemäära soovitakse

langetada. Siin ei saa olla mitmeti mõistmist. Seadust tuleb täita ning seda aktsepteerides võiksime olla kindlad, et erandist saab ühel hetkel reegel ning taas hakkame nägema aegu, kus iga sügis saab ettevõtja teada, kui suure (kui palju suurema) arve riik talle jaanuarist välja kirjutab. Üsna sarnane olukord on täna tekkimas ka aktsiisidega. 2015. aasta suvel, kui riigikogu otsustas pea kõikide aktsiisiga maksustatud kaupade osas kirjutada seadusesse kasvavad aktsiisimäärad 3–4 aasta perspektiivis, lepiti kokku ja lisati seadusesse muuhulgas säte, et valitsus esitab riigikogule hiljemalt 2018. aasta 1. märtsil analüüsi ja vajaduse korral ettepaneku aktsiisimäära muutmiseks, kui vastuvõetud muudatustega võivad kaasneda ootustele mittevastavad negatiivse mõjuga asjaolud, muu hulgas rahva tervisele, tarbimisele, ettevõtlusele või aktsiisi laekumisele. See oli ettevõtjaile selge signaal, et riigi poolt jäävad toona kehtestatud aktsiisimäärad kehtima kuni tehakse viidatud analüüs, millest selgub, kas ja milliseks on osutunud reaalsed mõjud võrreldes

prognoositutega. Oleme ka ise hiljuti juhtinud riigikogu tähelepanu sellele, et vastava analüüsi võiks tuua varasemaks ja mitte oodata 2018. aastani, sest piirikaubanduse mõjud annavad juba täna tunda.

Kui nüüd aga siiski peaksid realiseeruma koalitsioonileppes kirjeldatud kavad tõsta juba järgmisest aastast oluliselt maagaasi ja osade alkohoolsete jookide aktsiisi, võib ka selle, seaduses väljendatud lubaduse, et aktsiiside muudatused tehakse analüüsipõhiselt, prügikasti visata. Miks me siis üldse räägime kaasavast, targast ja analüüsipõhisest õigusloomest ja valitsemisest, kui koalitsioonileppega võib otsustada kõike.

Loodame, et järgnevad nädalad ja kuud toovad paljudes teemades siiski rohkem selgust. Ehk ei lähe kõik nii hullusti, kui esmapilgul tunduda võib.

Mait Palts Peadirektor

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

K AUBAN D US K O D A

Joonis 1. Ettevõtete prognoos siseriikliku müügi osas aastaks 2017 suureneb jääb samaks väheneb

Ettevõtjad on järgmise aasta osas

mõõdukalt optimistlikud

13 37 50

Joonis 2. Ettevõtete prognoos ekspordi osas aastaks 2017 suureneb jääb samaks väheneb

9

Marko Udras

42

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

49

Joonis 3. Ettevõtete prognoos töötajate arvu osas aastaks 2017 suureneb jääb samaks väheneb

10 29 61

Joonis 4. Ettevõtete prognoos majanduskeskkonna kohta aastaks 2017 soodsam jääb samaks ebasoodsam

10 30 dreamstime

6

60

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

K

aubanduskoja iga-aastase majandusküsitluse tulemused näitavad, et Eesti ettevõtjad on 2017. aasta osas pigem optimistlikult meelestatud. Ettevõtjad ootavad käibe kasvu, plaanitakse suurendada töötajate arvu ning investeeringuid. Peamisteks murekohtadeks peetakse jätkuvalt kõrgeid tööjõukulusid, tööjõupuudust ning keerulist majanduspoliitilist olukorda.

Küsitlusega sooviti ettevõtjatelt teada saada, millised on nende prognoosid järgnevaks majandusaastaks. Ettevõtjatelt küsiti näiteks siseriikliku müügi, ekspordi, töötajate arvu, investeeringute ning üldise majanduskeskkonna kohta. Küsitlusele vastas 307 ettevõtjat.

Oodatakse käibe kasvu

Küsitlusele vastanud ettevõtjad prognoosivad, et järgmisel aastal ettevõtete käibenumbrid pigem suurenevad kui vähenevad. Loodetakse, et käibe kasvule annavad oma panuse nii siseriiklik tarbimine kui ka ekspordi kasv.

37 protsenti vastanutest ootab, et nende ettevõtte siseriiklik müük järgmisel aastal kasvaks (vt joonis 1).

13 protsenti ettevõtjatest prognoosib aga müügi vähenemist. Ligi pooled vastanutest leiavad, et 2017. aastal jääb Eesti-sisene müük selle aasta tasemele. Kuigi ettevõtjad prognoosivad järgmiseks aastaks siseriikliku müügi kasvu, on ettevõtjate ootused võrreldes aastataguse ajaga mõnevõrra tagasihoidlikumad.

Ekspordimahtude suurenemise osas on küsitlusele vastanud ettevõtjad pisut positiivsemalt meelestatud kui Eesti-sisese müügi kasvu osas.

Nimelt prognoosib 42 protsenti vastanutest, et nende eksport suureneb 2017. aastal. Ligi pooled ettevõtjatest on seisukohal, et järgmisel aastal jääb ekspordimaht käesoleva aasta tasemele ning 9% hinnangul eksport väheneb (vt joonis 2). Võrreldes eelmise aasta majandusküsitluse tulemustega ei ole ettevõtjate ootused ekspordi osas märkimisväärselt muutunud.

Uusi töötajaid võetakse juurde Majandusküsitluse tulemused näitavad, et ettevõtjad plaanivad järgmisel aastal pigem suurendada

kui vähendada töötajate arvu. Ligi 29 protsenti vastanutest soovib 2017. aastal töötajaid juurde võtta (vt joonis 3). Kümnendik vastanutest kinnitab, et nende ettevõte vähendab töötajate arvu. Enamik vastanutest (ca 61 protsenti) andis teada, et nende töötajate arv järgmisel aastal ei muutu. Võrreldes eelmise aastaga ei ole töötajate arvu prognoosides olulisi muutusi toimunud.

39 protsenti vastajatest kinnitab, et nende ettevõte suurendab järgmisel aastal investeeringute mahtu. Veidi vähem kui pooled ettevõtjad plaanivad investeeringute suuruse jätta selle aasta tasemele. Samas 13 protsenti vastajatest peab tõenäoliseks, et nende ettevõte vähendab investeeringuid.

Peamiseks murekohaks kõrged tööjõukulud Küsitlusele vastanud ettevõtjad peavad järgmisel aastal kõige suuremaks probleemiks kõrgeid tööjõukulusid (51 protsenti vastajatest). Teise olulise väljakutsena tõsteti esile kvalifitseeritud tööjõu puudust (47 protsenti).

Oluliste probleemidena toodi välja ka sisenõudlust (45 protsenti), keerulist majanduspoliitilist olukorda (39 protsenti) ning välisnõudlust (30 protsenti). Valuutakursse ning Suurbritannia lahkumise mõju Euroopa Liidust pidas oluliseks murekohaks alla 10 protsendi vastanutest. Võrreldes eelmise aasta majandusküsitluse tulemustega on kõige rohkem ehk 9 protsendipunkti võrra süvenenud ettevõtjate mure seoses tööjõukuludega.

Vastajatelt sooviti teada ka seda, kas nende hinnangul muutub üldine majanduskeskkond järgmisel aastal paremaks, jääb samaks või läheb ebasoodsamaks. 60 protsenti vastajatest on seisukohal, et olulisi muudatusi paremuse või halvemuse suunas majanduskeskkonnas ei toimu. Samas 30 protsenti vastajatest on pessimistlikumalt meelestatud – nende hinnangul muutub majanduskeskkond uuel aastal ebasoodsamaks. Vaid kümnendik vastanutest prognoosib, et üldine majanduskeskkond paraneb (vt joonis 4). Eelmisel aastal oli ettevõtjate meelsus majanduskeskkonna paranemise suhtes sarnane selle aasta tulemustega.

Küsitluse tulemused • Ettevõtjad näevad järgmise aasta peamiste murekohtadena kõrgeid tööjõukulusid ning tööjõupuudust.

• 42 protsenti vastanutest prognoosib järgmiseks aastaks ekspordi suurenemist, 9 protsenti ootab ekspordi vähenemist.

• 39 protsenti ettevõtjatest soovib 2017. aastal suurendada investeeringuid.

• 29 protsenti vastanutest plaanib suurendada ettevõtte töötajate arvu, 10 protsenti aga vähendada.

• Kümnendiku vastajate hinnangul paraneb järgmisel aastal majanduskeskkond, 30 protsenti vastajatest prognoosib halvenemist.

Kaubanduskoja majandusküsitlus on üks osa iga-aastasest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni (Eurochambres) uuringust, mis viidi läbi juba 24. korda 25 Euroopa riigis. Küsitlusele vastas 50 500 Euroopa ettevõtjat. Küsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda Eurochambresi koduleheküljel www.eurochambres.eu.

7

JURISTI TÖÖLAUALT

JURISTI TÖÖLAUALT

Pensionifondide varade investeerimine Eestisse peab

Haldurite tasud varatus pankrotimenetluses

suurenema

Kadi Laanemäe Jurist

J

Kavandatavate muudatustega on võimalik lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehe kaudu.

Kadi Laanemäe Jurist

(c) Erikmandre | Dreamstime.com

ustiitsministeerium plaanib muuta pankrotimenetlusega kaasnevate tasude maksmise ja kulude kandmise regulatsiooni. Varatute ja raugenud pankrotimenetluste korral juhtub sageli, et ettevõtte varadest ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Menetluskulud on väljamaksete järjekorras viimased ja nii võib pankrotihaldur oma tasust ning tehtud kulutuste hüvitamisest sootuks ilma jääda. Üldjuhul on pankrotihalduri tasu suuruse määramise aluseks pankrotivara hulka arvatav ja pankrotivara müügist sinna laekuv raha, kuid seaduses puudub selge alus pankrotihalduri tasu arvutamiseks varatu menetluse korral. Justiitsministeerium on välja töötanud võimalikud variandid, tagamaks sellisel juhul halduritele tasu maksmise. Sobivaima lahenduse leidmisel tuleb arvestada nii haldurite kui oma osale samuti õigust omavate võlausaldajate huvidega. Põhjendamatu oleks eeldada halduritelt tasuta töötamist, mistõttu ei saa jääda kestma praegune olukord. Samas ei peeta võimalikuks sedagi, et halduri tasud jääksid varatu menetluse korral täielikult näiteks riigi kanda. Üks võimalik variant on eraldada haldurite tasud ülejäänud menetluskuludest ning tuua halduritasude maksmine väljamaksete tegemise järjekorras ettepoole või päris esimeseks. See tagaks, et haldurid saavad igal juhul mingi tasu, isegi kui see on väiksem ettenähtud tasumäärast. Teisalt vähendab selline lahendus teiste järjekorras olevate nõuete rahuldamise tõenäosust.

Justiitsministeeriumi koostatud väljatöötamiskavatsuses on põhjalikult analüüsitud kõikide võimalike lahenduste probleemkohti ning huvigruppidelt oodatakse ettepanekuid nende rakendamiseks. Väljatöötamiskavatsuse kohta antava tagasiside põhjal plaanitakse 2017. aasta esimeses pooles koostada pankrotiseaduse muudatuste eelnõu. Eelnõu jõustumise aeg on hetkel veel lahtine.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

R

iigikogus on menetluses uue investeerimisfondide seaduse eelnõu, mis peaks muutma Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustama pensionifondide turul konkurentsi. Oleme investeerimisfondidega seoses pidanud äärmiselt oluliseks pensionifondide varade Eestisse investeerimise suurendamist ning oleme varasemalt edastanud oma sellekohased ettepanekud rahandusministeeriumile. Möödunud kuul tõstatasime uue seaduse eelnõu valguses selle teema ka riigikogu rahanduskomisjonile edastatud pöördumises. Rõhutasime, et loodav investeerimisfondide regulatsioon peab sisaldama ka selliseid meetmeid, mis aitavad suurendada pensionifondide varade Eestisse investeerimist.

Pensionifondide varade suunamine Eesti ettevõtetesse aitaks olulisel määral kaasa majanduse edendamisele ning võimaldaks senisest rohkem panustada kodumaise taristu arendamisse.

Eestisse investeerimise suurendamiseks tuleb tegeleda turuolukorra analüüsimisega

Eelnõuga luuakse juurde võimalusi investeerida senisest enam noteerimata ettevõtete aktsiatesse ning kinnisvarasse, kuid eelnõu seletuskirjas märgitakse sedagi, et avaramad investeerimisvõimalused iseenesest ei too tingimata kaasa Eestisse suunatud investeeringute tõusu. Peamiselt on põhjuseks asjaolu, et regulatsioonis puuduvad meetmed, mis otseselt investeeringute kasvu soodustaks. Fondivalitsejate poolt avalikustatud andmete põhjal on pensionifondide varade Eestisse investeerimise osakaal 2016. aastal küündinud napilt 6%-ni.

Esimese kvartali tulemuste põhjal oli Eestisse investeeritud varade osakaal fondide koguväärtusest umbes 5,48%. Teise kvartali andmete põhjal võis täheldada investeeringute kasvu 6%-ni, kuid kolmanda kvartali näitaja langes taas 5,7% peale. Meie hinnangul ei ole selline määr kaugeltki mitte piisav ning näeme jätkuvalt vajadust töötada välja ning lisada seadusesse konkreetsed meetmed, millega suurendada pensionifondide kodumaiste investeeringute osakaalu.

Fondi vahetamise võimalusi tuleb piirata

Pensionifondid on pikaajalise strateegiaga. Fondide varasid saab

pikaajalistesse investeeringutesse suunata ainult siis, kui fondiosakute liikumises on tagatud teatud stabiilsus. Kehtiv kogumispensioni seadus näeb pensioniosakute omanikule ette võimaluse vahetada pensionifondi osakuid kolm korda aastas.

Nii saab suur osa pensionifondi klientidest korra kvartalis otsustada fondist lahkuda ja see piirab pensionifondide võimalust teha pikaajalisi investeeringuid, vähendades eriti just väikese likviidsusega instrumentidesse investeerimist. Seetõttu tegime rahanduskomisjonile ettepaneku piirata pensionifondi osakute vahetamise õigust seniselt kolmelt korralt aastas ühe korrani.

Pensionifondide varade suunamine Eesti ettevõtetesse aitaks olulisel määral kaasa majanduse edendamisele ning võimaldaks senisest rohkem panustada kodumaise taristu arendamisse. Oleme oma ettepanekute esitamisel kinnitanud igakülgset valmisolekut panustada investeeringuid suurendavate meetmete väljatöötamisse.

9

Majandus

ETTE V Õ TJA K Ü SIB

Kui pikk võib olla

Leibkonnaliikmete

kulutuste

katseaeg?

statistika näitab heaolu tõusu Eestis

Kristina Jerjomina Jurist

K

Tööõigust puudutavate küsimustega saate pöörduda meie juristide poole: jurist@koda.ee.

leev kuum

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

(c) 007filip | Dreamstime.com

atseaeg on mõeldud selleks, et tööandja ja töötaja saaksid hinnata töötaja sobivust konkreetsel töökohal.

Katseaja pikkus on oluline, kuna mittesobivuse korral saab töölepingu üles öelda lihtsustatud korras, s.o teatades ette ainult 15 päeva.

Töölepingu seadusest tuleneb katseaeg pikkusega neli kuud. Samas võivad pooled kokku leppida katseajas, mis on lühem (näiteks kaks kuud) või jätta katseaeg üldse ära. Selleks on tarvis vastav info märkida töölepingusse, vastasel juhul rakendub automaatselt neljakuuline katseaeg.

Pikemaks ajaks kui neli kuud aga katseaega määrata ei tohi. Lisaks ei saa tähtajaliste lepingute puhul katseaeg hõlmata kogu lepingu kestust, vaid peab piirduma poolega lepingu kestusest. See tähendab, et näiteks kahekuulise töölepingu korral võib katseaeg olla maksimaalselt üks kuu. Juhul, kui töölepingu tingimused muutuvad, näiteks muutub tähtajaline tööleping tähtajatuks, ei ole uue või täiendava katseaja kokkuleppimine põhjendatud.

Katseaja kulg algab töötaja faktilisest tööle asumise päevast ja kestab kuni lõpuni. See tähendab, et ka viimasel päeval saab lepingu lihtsustatud korras üles öelda ja töötaja peab 15 päeva pärast töölt lahkuma. Samas, kui pooltel puudub katseajal võimalus hinnata töösuhte sobivust, võib tekkida vajadus katseaja kulgemine peatada.

Näiteks juhul, kui tööandja ei saa töötaja sobivust hinnata, kuna töötaja on väga pikka aega olnud haige. Sel juhul tuleb tööandjal vaidluse korral tõendada, miks katseaja pikendamine oli konkreetses olukorras vajalik.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

M

ajandustegevuse (turumajanduse) eesmärk on heaolu kõigile või vähemalt paljudele. Kui nimetatud seos toimib, väljendub see aineliste hüvede tarbimise kasvus ja kvaliteedi paranemises. Ühiskonna pingutustel heaolu tõstmiseks ja tarbimise arendamiseks on kaugeleulatuv eesmärk – inimeste võimete arendamine ja loova aktiivsuse tõstmine. See on võimalik seetõttu, et tarbimise areng tagab üldreeglina elanike vaba aja suurenemise ning ühtlasi ka selle mõistlikuma ja otstarbekama kasutamise. Vaba aega aga suurendavad mitmesuguste teenuste laialdane kasutamine, kõrge tarbimisvalmidusega toiduainete ostmine, selliste rõivaste kasutamine, millede korrashoid nõuab vähem aega, kõrgema tootlikkuse ja väiksema hooldusmahukusega majapidamismasinate kasutamine jne. Tööst ja kodustest toimetamistest rohkem vaba aega tähendab suuremaid võimalusi reisimiseks, eneseharimiseks, õppimiseks.

Heaolu tõus teeb nimetatud arengud järjest suuremale hulgale inimestele

kättesaadavaks vaatamata sellele, et kõik nimetatud arengud tõstavad tarbimiskulusid.

Ebapiisav riiklik statistika ei võimalda tarbimise arengut kõigist nendest aspektidest jälgida. Samas võime aga ka allpool toodud andmete põhjal piisava kindlusega väita, et majandusareng Eestis on kaasa toonud heaolu arvestatava tõusu.

Teisiti öeldes – tarbimise kvantitatiivse arenguga on kaasnenud üsna olulised kvalitatiivsed muutused (vt tabel 1).

Toodud andmetest nähtub, et 9 aastaga on leibkonnaliikmete võimalused kulutada (tarbida) 1,7 korda kasvanud: kui 2006. aastal kulutati 232 eurot, siis 2015. aastal juba keskmiselt 395 eurot inimese kohta kuus. Hindade tõus (35%) sööb elujärje paranemise rahalisest kasvust (70%) küll pool ära, kuid ka seda arvestades võime rääkida reaalkulutuste keskmiselt umbes 3% kasvust aastas.

Olgu lisatud, et vaadeldava perioodi sisse jäävad ka majanduskriisi (2008–2009) aastad.

Tabel 1. Eesti leibkonnaliikme keskmised tarbimiskulutused kuus. Allikas: Statistikaamet

Toit ja alkoholita joogid Alkohoolsed joogid ja tubakas Rõivad ja jalatsid Eluase Majapidamiskulud Tervishoid Transport Side Vaba aeg Haridus Restoranid ja hotellid Mitmesugused kaubad ja teenused Tarbimiskulud kokku

2006 59 8 16 36 14 10 26 13 21 4 7 19 232

Summa, € 2012 79 11 14 51 16 10 36 16 27 2 8 19 289

2015 92 14 21 65 26 17 51 18 42 5 16 26 395

Osatähtsus, % 2006 2012 2015 25,3 27,3 23,3 3,3 3,7 3,6 6,7 4,9 5,3 15,6 17,8 16,5 6,0 5,5 6,6 4,1 3,6 4,3 11,3 12,3 12,9 5,6 5,5 4,6 8,9 9,2 10,7 1,5 0,7 1,3 3,2 2,9 4,1 8,3 6,6 6,7 100 100 100

Tabel 2. Leibkonnaliikme tarbimiskulutuste struktuur (%) Eestis, Lätis (2015) ja Soomes (2012).

Allikas: Eesti, Soome ja Läti Statistikaamet Toit ja alkoholita joogid Alkohoolsed joogid ja tubakas Rõivad ja jalatsid Eluase Majapidamiskulud Tervishoid Transport Side Vaba aeg Haridus Restoranid ja hotellid Mitmesugused kaubad ja teenused Tarbimiskulud kokku

Eesti

Läti

Soome

23,3 3,6 5,3 16,5 6,6 4,3 12,9 4,6 10,7 1,3 4,1 6,7 100

26,5 3,3 6,1 15,6 4,7 6,4 13,1 4,4 7,9 1,3 4,9 5,7 100

12,7 2,2 3,3 28,1 4,7 3,2 17,1 2,5 10,2 0,2 4,1 11,8 100

11

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Vaadeldaval perioodil tuleb olulise arenguna tarbimise struktuuris esile tõsta toidule tehtud kulutuste osatähtsuse vähenemist: kui 2006. aastal kulutas leibkonnaliige Eestis toidule keskmiselt 25,3%, siis 2015. aastal oli see 23,3% kõigist tarbimiskulutustest. Tänu sellele vähenesid ka nn sundkulutused (toit + eluase) kokku, moodustades vastavalt 40,9% (2006) ja 39,8% (2015). Kokkuhoid sundkulutustes võimaldas suurendada leibkonnaliikmete valikuvabadust oma tulu kasutamisel.

Tabelis toodust nähtub, et valdavalt suunati need vaba aja kasutamisele (osakaalu kasv 1,8%), hotellide ja restoranide kasutamisele (+0,9%) ja transpordile (+1,6%).

Kulutuste muutumist rahalises väärtuses on mõttekam analüüsida perioodi 2012–2015 osas, kuna siis oli hinnatõusu mõju väiksem (u 6% kogu perioodi kohta).

Võrdlusest nähtub, et 3 aastaga kasvasid leibkonnaliikmete kulutused kuus 106 eurot, millest sundkulutused võtsid ära 27 eurot. Ülejäänu suunati ostude/kulutuste suurendamiseks rõivastele ja jalatsitele (7 eurot), restoranide ja hotellide külastamiseks (+8 eurot), vaba aja veetmiseks (+15 eurot), tervise parandamiseks (+7 eurot) jne.

Tarbimisstruktuuride riikidevaheline võrdlus (tarbimise optimaalse mudeli alusel) näitab, et Eesti on jõudnud ette Lätist, kuid on oluliselt maas Soomest (vt tabel 2).

Eesti edu Läti ees näitab väiksem kulutuste osakaal toidule (vastavalt 23,3 ja 26,5%) ja sundkulutustele kokku (vastavalt 39,8 ja 42,1%) ning Eesti suhteliselt suuremad kulutused vaba aja kasutamisele (10,7 ja 7,9%). Võrdlus Soomega näitab aga selgelt põhjanaabri kõrgemat elutaset.

Soomes, kus sissetulekud on Balti riikidest u 3 korda suuremad, kulutati toidule vaid 12,7% kõigist tarbimiskulutustest, rõivastele ja jalanõudele 3,3%, sidele 2,5% jne.

Samas väärtustatakse Soomes väga kõrgelt eluaset, millele kulutati 28,1% üldistest tarbimiskulutustest. Toidukulutuste arvelt saavad Soome pered oluliselt rohkem kulutada transpordile, mitmesuguste teenuste ja kaupade ostmisele ja vaba aja veetmisele.

Kokkuvõttes võib konstateerida, et Eesti viimase kümnendi mitte just probleemideta majandusareng on võimaldanud leibkonnaliikmete heaolu arvestatavat tõusu. Samas tuleb Soomele järelejõudmiseks tootlikkust ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet veel oluliselt tõsta. Loodame, et heaolu areng loob eeldused inimeste võimete ja loovuse jõulisemaks avaldumiseks edaspidi ka Eestis.

NOOR ETTE V Õ TJA

Barking

muudab parkimise imelihtsaks

Fotod: Barking

12

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

M

õnikord võib tunduda, et Tallinna kesklinnas parkimiskohta, ja seda veel mõistliku hinnaga, leida on võimatu missioon. Ja kui leiad enda arvates sobiva koha, võid auto juurde naastes leida parkimistrahvi vales kohas parkimise eest. Noor ja ettevõtlik Kustas Kõiv tormas inimestele appi ja lõi ettevõtte Barking OÜ, mis kindlasti lihtsustab parkimist nii Tallinnas kui mujal.

„Töötame iga päev selle nimel, et selline igav teema nagu „auto parkimine“ inimesi ei kurnaks,“ kinnitas Kustas.

Mis imeasi on Barking?

Epp Joala Kommunikatsioonijuht

Barking on tasuta mobiilirakendus, millega saab kuni 40 protsenti soodsamalt oma autot parkida. Autojuhid saavad rakenduse alla laadida nii Androidile kui iOSile, valida sobiva parkla ning maksta parkimise eest kord kuus krediitkaardi või mobiiliarvega. Barkingu looja ja juht Kustas Kõiv rääkis, et soodne hind on tingitud kaasaegsest tehnoloogiast, mis võimaldab ükskõik kellel oma parkimiskohad välja rentida aegadel, mil nad muidu seisaks tühjana. Seejuures pole tõkkepuud ega väravad probleemiks.

Tegelikult pole Kustase sõnul Eesti parkimiskorraldusel häda midagi. „Parkimiskoha leidmine ja parkimise eest tasumine on Eestis minu arvates väga hästi korraldatud. Koha enamasti leiab ning mobiilmakset on mugav teha, selles osas oleme maailmas eesrindlikud,“ kinnitas ta. Siiski on tema hinnangul Eestis ka mõningaid probleeme. Suurematest tõi ta välja kõrged parkimistasud, trahvid ning parkimise lõpetamise.

Alternatiivid ja trahvimise kaotamine aitavad parkimisprobleeme lahendada

„Arusaadavatel põhjustel soovib linn autode arvu linnas minimeerida, kuid kõrged tasud pole lahendus. Lahendus on alternatiivide loomine, näiteks jalgrattaga liiklemiseks vajaliku infrastruktuuri loomine ning rattakultuuri promomine,“ ütles Kustas. „Ma ei pretendeeri nende lahenduste lihtsusele, kuid sellest aastast kõrgenenud parkimistasud, mis justkui häbeliku ja salakavala näoga minutipõhisteks hindadeks arvutati, ei ole kindlasti autode arvu tulemuslikult vähendanud,“ sõnas ta.

Kustase arvates võiks ideaalis trahvimisvõimalused üldse puududa.

Näiteks pakkus ta ühe võimaliku lahendusena välja selle, et inimesel

oleks 24 tunni jooksul peale trahvi saamist võimalus parkimise eest n.-ö. tagantjärgi tasuda. Vastasel korral rakenduks ikkagi määratud trahv.

Sellised tehnoloogilised lahendused on Kustase sõnul juba tegelikult olemas.

Viimane parkimisega seotud probleem, mille Kustas välja tõi, on parkimise lõpetamine. Nüüd mõtleb ilmselt enamus lugejatest, kuidas see probleemiks on. Kustas selgitas, et eeldatavasti omab iga Tallinnas parkiv autojuht kogemust, kus ta unustas parkimise õigel ajal lõpetada. „See on täielik raha raiskamine. Pargin 30 minutit, aga maksan nelja tunni eest ainult sellepärast, et unustasin,“ rääkis ta. „Barking lubab selle probleemi uuel aastal igaveseks kustutada!“

Ettevõtted ja riik peavad ka ise panustama

Muust maailmast rääkides ütles Kustas, et suurlinnades on parkimiskoha leidmine väga keeruline. Eriti turistidele. „Proovi näiteks Barcelona äärelinnas aru saada, kas, kus ja millal parkida tohib ning kuidas maksta saab,“ tõi Kustas näite. Ta usub, et lähiaastatel konsolideeruvad parkimisinfot ning maksmisvõimalusi pakkuvad ettevõtted ühtse lahenduse alla. Tulemuseks võiks tema sõnul olla näiteks see, et autojuht saab Waze’i, Google Maps'i või auto armatuurlaua ekraani abil parkimiskohta valida ja selle kaudu ka maksta. Need rakendused aitaksid leida ka soodsaimat ja lähimat parkimiskohta. „Töötame iga päev selle nimel, et selline igav teema nagu „auto parkimine“ inimesi ei kurnaks,“ kinnitas Kustas. Barking teeb pidevat lobitööd, mille tulemusel tulevad loodetavasti üsna pea tema ideedega kaasa ka riigiaparaadi esindajad. Praegugi tegeleb Barking sellega, et koostöös

13

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Pilguheit E u roo pa u u d i s e d

Riigi Kinnisvara ASiga leida lahendusi, millega Eesti saab oma varade haldamisel olla efektiivsem, ise panustada ja kõige selle juures usaldada ka noort iduettevõtjat.

Ettevõtte ebaefektiivne juhtimine pani tegutsema

ELi tarbijakaitse- ja turundusõigusele

Tundub, et äppide maailmas tegutsev Kustas on läbi ja lõhki itimees. Me kõik eksime, sest talle meeldib ka väga klaverit mängida. Sellest pehmest küljest hoolimata on mees hariduselt mehhatroonik ning hingelt pigem leiutaja ja insener. Huvi ettevõtluse vastu tekkis tal aga 21-aastaselt palgatööd tehes. Üsna pea märkas ta, et ettevõtte tegevusi saaks hulga paremini organiseerida. Näiteks oli ta tunnistajaks olukorrale, kus tegevjuht töötas tegelikult inseneri ja raamatupidajana ning ettevõttes puudus igasugune kaasaegne turundus. Ka müügitegevus võrdus eelkõige aktiivselt kliendi ootamise, mitte otsimisega. „Sain aru, et kõrvalt tögamise asemel pean ise tegutsema hakkama.“

Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

Kustas oli üks parimaid noori ettevõtjaid 2016. aastal

Kaubandus-tööstuskoda ja Swedbank korraldasid sel aastal juba teist korda noore ettevõtja preemia konkurssi, kus Kustas jõudis oma innovaatilise lähenemise, ühiskonda panustamise ja oma ettevõtte eduka juhtimisega kolme parima kandidaadi hulka. Kustase hea tuttav Ann Hiiemaa saatis talle konkurssi tutvustava veebilingi ning arvas, et ta võiks olla sobiv kandidaat. „Noore ettevõtjana on ettevõtte ja teenuse nähtavus eriti oluline, mistõttu otsustasin kandideerida,“ rääkis Kustas oma otsusest konkursil osaleda.

Barkingu tulevikuplaanidest rääkides soovib ta peagi interneti kaudu ühendada kõik füüsilised asukohad, kus saab roolis olles teenust tarbida, näiteks autot parkida, pesta või tankida. Selle tulemusel saavad autod ise peagi hakkama nende teenuste tarbimise ja maksmisega ning seeläbi muutub juhi elu lihtsamaks ning ohutumaks. Lisaks näeb Kustas peagi saabuvat isesõitvate autode invasiooni.

Ka need autod peavad end ise parkima, pesema ja tankima/laadima. „Näen, et tänu meie panusele saavad nad tulevikus ise ümberkaudses maailmas interneti abil orienteeruda.“

(c) Adisa | Dreamstime.com

14

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

EL

on usin reguleerija. Hulgaliselt on vastu võetud kõikvõimalikke direktiive ja määrusi. Kuidas on aga lood nende toimimisega? Sellele küsimusele soovis vastust saada EMSK (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee), kes asus uurima, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid (ettevõtjate esindajad, tarbijate esindajad, akadeemilised ringkonnad) EL liikmesriikides tajuvad ja kogevad ELi tarbijakaitse- ja turundusõiguse rakendamist.

EMSK uuris Prantsusmaal, Leedus, Portugalis ja Kreekas järgmiste direktiivide toimimist: direktiiv 2005/29/ EÜ ebaausate kaubandustavade kohta, direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja garantiide kohta, direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta. Eelkõige vaadati, kas direktiivide eesmärgid on saavutatud (tulemuslikkust), millised on direktiividega kaasnevad kasu ja kulud (tõhusust), kas õigusraamistikus on lünki, vasturääkivusi ja/või kattuvaid elemente (sidusust), kas õigusraamistik lahendab peamised probleemid, mida praegu kogetakse (asjakohasust), kas Euroopa Liidu tegevus annab lisaväärtust (ELi lisaväärtust).

Saadud tulemuste põhjal jõuti järgmiste järeldusteni ja koostati teabearuanne, mida siinkohal lühidalt tutvustan.

Tõhusus

Õigustik vastab teatud miinimumnõuetele, reguleerides tarbijate ja ettevõtjate vahelisi lepingulisi suhteid kokkuleppepõhiselt ja õiglaselt.

Vajaduse korral tuleb seda siiski täiustada. Arvestades turutingimuste pidevat muutumist, tuleb õigustikku regulaarselt ajakohastada.

Arvati, et enamik ettevõtjaid järgib seadust (üksnes 14,3% vastanutest pidas seaduse järgimise määra madalaks). Kui seda ei tehta, on selle põhjuseks peamiselt infopuudus ja raskused seaduse tõlgendamisel.

Siiski tajutakse telekommunikatsiooni, finantsteenuste ja digitaalteenuste osutajate sektoris teatud ettevõtjaid vaikimisi õigusrikkujatena. Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid on kas uued või alles väga

harvad, ega kata kõiki liikmesriike.

Seetõttu, kuni need muutuvad tulemuslikuks ja tõhusaks, on tarbijate jaoks kohtuasja algatamine ainus tõhus viis kahju eest hüvitise saamiseks, ent see on kulukas, aeganõudev ja ebakindel protsess.

Tulemuslikkus

Pädevad riigiasutused, kes vastutavad regulatsioonide rakendamise ja täitmise eest, ei ole mõnikord piisavalt tõhusad, ega suuda tagada koordineerimist nende ja samu ülesandeid täitvate horisontaalsete või sektoripõhiste ametiasutuste vahel.

Juriidiline oskussõnavara on vahel segane või keeruline, tarbijatele ning väike- ja mikroettevõtjatele raskesti mõistetav. Seega tuleb ELi sätteid ja nende ülevõtmisakte lihtsustada ja kodifitseerida. Sidusrühmad tunnevad üha enam vajadust n.-ö. tõlkida juriidilised tekstid tavakeelde.

Nii sidusrühmade ühendused kui ka kutse- ja tarbijaühendused võivad seda küll teha, ent see on kulukas ja aeganõudev. Tarbijaorganisatsioonid vajavad selleks rahastamist.

Sidusus

ELi sätteid ja nende ülevõtmisakte tuleb lihtsustada ja kodifitseerida.

Samuti tuleb neis rohkem arvestada tarbijate ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate huvidega. Selles protsessis tuleb arvesse võtta kattuvusi või vasturääkivusi ning astuda samme nende kõrvaldamiseks.

Asjakohasus

Asjakohane ja mõistetav teave on jätkuvalt vajalik, arvestades, et selle eesmärk on tarbijaid, ettevõtjaid ja nende töötajaid nende õigustest ja kohustustest teavitada. Liigne teave aga kahjustab info mõistmist. Õigustiku läbivaatamise korral peaks komisjon arvestama tegelikku olukorda kohapeal, eelkõige seoses internetipõhise ja piiriülese tarbimisega, ning uusi turusuundumusi ja majandusmudeleid, suurendama vahetut suhtlust ja teabevahetust asutustega, kes kaitsevad tarbijate õigusi liikmesriikides.

ELi lisaväärtus

Isegi, kui enamik ettevõtjaid kaldub eelistama õigusaktide maksimaalset

ühtlustamist ja madalat kaitsetaset, nõuavad teised jällegi minimaalset ühtlustamist. Tarbijad omakorda pooldavad kas minimaalset ühtlustamist või siis maksimaalset ühtlustamist regulatsioonide kaudu, millega nähakse ette kõrget kaitsetaset. Üldiselt ollakse ühel nõul, et tarvis ei ole mitte ainult rohkem tarbimisalaseid õigusakte ja tarbijate õigusi puudutavaid teavituskampaaniaid, vaid samuti ja iseäranis arendada tarbijate õigustega seotud haridustegevust, mis peaks algama juba koolis ja kestma kogu elu vältel.

Tarbijad ja ettevõtjad on valmis korraldama asjaomaseid kampaaniaid, kuid selleks vajavad nad Euroopa Liidu rahalist toetust. Sama kehtib koolitusprogrammide puhul, mis peavad samuti olema elukestvad ning suunatud mitte üksnes sidusrühmadele, vaid ka ametnikele, kohaldamise eest vastutavatele ametiasutustele, reguleerivatele asutustele ja kohtunikele.

Teabekampaaniaid ei tohiks usaldada asutustele, millel puudub kokkupuude turu- ja tarbijaprobleemidega. Need tuleks eelistatult määrata tarbija- või kutseorganisatsioonidele. Ülitähtsaks peetakse vajadust tõhusa kollektiivse õiguskaitse järele Euroopa Liidu tasandil. Ent tarbijaühendused ei saa endale lubada menetluskulude tasumist tarbijate huvide esindamisel.

Kokkuvõtliku järeldusena võib märkida, et direktiivide ülevõtmine on hinnatud vastuvõetavaks, välja arvatud teatud ülereguleerimise juhtudel.

Peamised probleemid tekivad rakendamise ja kohaldamise järelevalve etappides.

Sidusrühmade vahel, olgu tegemist kas ettevõtjate või tarbijatega, ei ole üksmeelt selle suhtes, kuidas oleks kõige parem ühtlustada ELi õigustikku tarbijakaitse valdkonnas.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata väike-, mikro- ja nanoettevõtjatele.

Ei ole leitud üksmeelt küsimuses, kas asjaomastele ettevõtjatele tuleks juhul, kui nad toimivad lõppkasutajatena, anda samad õigused nagu tarbijatele või peaks neil olema õigusaktide ülevõtmise korral eristaatus.

Seda küsimust kaalub ka Euroopa Komisjon.

15

16

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

arengukoostöö

Mombasa võimalustega tutvumas.

Eesti ettevõtjad käisid Keenias koostööd arendamas

Keenia-Eesti äriseminar Nairobis.

Jana Silaškova

Arengukoostöö projektijuht

14.

Nyeri kohaliku kohvifarmeri külastus.

Cupping Nyeris.

–17. novembril toimus taas arengukoostöö projekti raames äridelegatsiooni visiit, sedapuhku viis tee meid Keeniasse. Visiidil osales lisaks ettevõtjatele ka välisministeeriumi välismajandus- ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Väino Reinart ja kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. Meie kohalolek tekitas palju elevust ka kohalikus meedias, mis kajastas tegevusi nii kirjas, pildis kui videos.

Seekord olid delegatsioonis ettevõtjad, kellel on Keenia turuga juba mõningane kokkupuude olemas, mistõttu ei olnud eesmärgiks mitte enam lihtsalt Keenia ärivõimalustega tutvumine, vaid mindi kohale väga konkreetsete koostööpakkumistega, mis kõik toetavad Keenia riigi edasist arengut.

Visiidil osalenud ettevõtete Coffee People, GoSwift ja Reach-U esindajad kohtusid nii riigi-, kohaliku omavalitsuse kui erasektori potentsiaalsete partneritega Keenia pealinnas Nairobis, Kisumus, Mombasas ja Nyeris. Huvipakkuvad valdkonnad olid seekord logistika/ transport, linnaplaneerimine ning roheliste kohviubade ostmine otse kohalikelt farmeritelt.

Kohapeal aitas delegatsiooni programmi korraldada Eesti aukonsul Nairobis, pr Kadri Humal-Ayal. Visiidi kohapealseid kulusid aitas katta välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Keenia on Togo ja Nigeeria järel Eestile Aafrikas tähtsuselt kolmas majanduspartner. Käesoleva aasta esimese 9 kuu jooksul eksportis Eesti Keeniasse kokku rohkem kui 8 miljoni eest kaupu.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

(c) Nikakonkina | Dreamstime.com

Koda kutsub osalema

Ettevõtjate kontaktreis

Minskisse

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Valgevene KaubandusTööstuskoja Minski osakonnaga kutsub ettevõtteid osalema 8.–10. veebruarini 2017 toimuval kontaktvisiidil Minskisse.

Valgevene Vabariik (Рэспубліка Беларусь) on pea 9,5 miljonilise elanikkonnaga riik, mille pindala on 207 595 km² ja naabriteks Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Läti.

Viimastel aastatel on Valgevene parandanud oma suhteid Euroopa Liitu kuuluvate maadega, säilitades samal ajal traditsiooniliselt tiheda suhtluse SRÜ riikidega ja ennekõike Venemaaga. Selle tulemusena on riik omandamas unikaalset vahendajastaatust kahe suure majandusruumi piiril, mis loob head tingimused mõlema poole ettevõtete vaheliseks koostööks.

Eesti ja Valgevene ettevõtete vaheline äritegevus on enim keskendunud järgmistele valdkondadele: masinad ja seadmed, metallid ja metalltooted, keemiatooted, toiduained, mineraalsed tooted, puit ja puittooted.

Kontaktvisiidi programm 8. veebruar • Lend Tallinn-Minsk • Saabumine, majutumine hotellis Belarus • Õhtusöök koos Valgevene Kaubanduskoja esindajatega 9. veebruar • Äriseminar, lühiülevaade Valgevene ettevõtluskeskkonnast • Kahepoolsed kohtumised Valgevene ettevõtetega vastavalt eelnevatele kokkulepetele, igale osalejale korraldatakse vähemalt kolm kohtumist Valgevene firmadega • Õhtusöök Valgevene koostööpartneritega 10. veebruar • Kahepoolsed kohtumised Valgevene ettevõtetega vastavalt eelnevatele kokkulepetele • Lend Minsk-Tallinn Osalustasu on kaubanduskoja liikmele 1000 eurot ja mitteliikmele 1300 eurot, lisandub käibemaks 20%.

Projektitegevusi sihtriigis rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Lisainfo: Margus Ilmjärv margus@koda.ee +372 502 3699

17

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Vali IT! – esmalt huvitav ja tasuta õpe, siis tasuv

Kust leida meie väheneva rahvastiku ning avatud ühiskonna tingimustes võimekaid tegijaid, kes saaksid hakkama ettevõtete igapäevases tegevuses vajalike rakenduste loomisega?

E

töökoht

Ants Sild BCS Koolituse juhatuse esimees

(c) Ronstik | Dreamstime.com

18

esti majandus januneb oskustega tarkvaraarendajate järele. Mitte ainult IT-firmad, vaid enamus ettevõtteid, mille ärimudelis on IKT-l keskne roll, oleksid kohe valmis tööle võtma hulgaliselt tarkvaraspetsiliste.

OSKA IKT valdkonna analüüs kinnitab, et igal aastal vajab Eesti majandus ligi 700 IT-spetsialisti rohkem, kui tänane kõrg- ja kutseharidus suudavad pakkuda (oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia). Tegemist on hästi tasustatud töökohtadega, mis annavad majandusele olulist lisandväärtust.

Probleem, nagu ikka, on inimestes. Kust leida meie väheneva rahvastiku ning avatud ühiskonna tingimustes võimekaid tegijaid, kes saaksid hakkama ettevõtete igapäevases tegevuses vajalike rakenduste loomisega?

Ettevõtjate ja riigi koostöös ellu kutsutud täiskasvanute ümberõppe projekt „Vali IT!“ (www.vali-it.ee) on üks reaalne lahendus antud probleemile. Keskendume selles inimestele, kelledel juba on kõrgharidus ning töökogemused. Aga kes pole õppinud IT-d ega tööta täna IKT-sektoris. Just sellised, end erinevatel elualadel juba praktikas tõestanud inimesed saavad 3,5 kuud vältavatel tasuta koolitustel kätte tarkvaraarendaja baasoskused.

Ootame ettevõtteid, kes on huvitatud omale IT-spetsialistide värbamisest, liituma meie projekti partnerite tiimiga. Sinna kuuluvad juba näiteks Codeborne, Ericsson, Helmes, Kühne + Nagel, Nortal, Playtech, Sertifitseerimiskeskus, Swedbank, Tieto jt ettevõtted (vt. www.vali-it.ee/praktikafirmad).

Samas loob koolitus hea võimaluse suunata ettevõttesse tööle tahtjaid või mõnel madalamal tasemel juba töötavaid inimesi IT-ümberõppesse. „Vali IT!“ programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, 8 akadeemilist tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes.

Sellele järgneb 8-nädalane praktika ettevõtetes. Õpe koolituskeskustes toimub kuni 16 osalejaga rühmades ja on väga praktilise iseloomuga. Koolitusi korraldavad valdkonna parimad spetsialistid ja praktikud. Esimesed koolitused algavad Tallinnas 2017. aasta jaanuaris.

Järgmised etapid kestavad kuni aastani 2020.

Koolitusprojekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“. Projekti kogumaksumus on 1 419 522 eurot.

Võimalike küsimuste korral võtke palun ühendust: Katrin Sulg, “Vali IT!” projektijuht, telefon: 6 840 225, e-meil: info@vali-it.ee.

Timbeco Woodhouse – julge hundi rind on rasvane

riigihanketeated Ehitus ja seonduvad tarned/ teenused Rootsis hangitakse hoone insenertehnilisi ja hoonete ehitustöid.

Tähtaeg 09.01.2017. Kood 228

Rootsis hangitakse vihmaveerenne, reste, kanalisatsioonikaasi.

Tähtaeg 10.01.2017. Kood 229 Leedus hangitakse vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustöid.

Tähtaeg 04.01.2017. Kood 230 Iirimaal hangitakse mehhaanilisi töid ja teenuseid.

Tähtaeg 22.12.2016. Kood 231

Erinevad teenused Maris Tomba

Eestis hangitakse ELi Eesti eesistumiseks isejuhtivate väikebusside kasutamise korraldamist Tallinnas perioodil 01.7.2017–31.7.2017.

Tähtaeg 03.01.2017. Kood 232

Epp Joala

Leedus hangitakse trükiteenuseid.

Tähtaeg 09.01.2017. Kood 233

Kommunikatsioonijuht

P

uitmajade sektor on Eestis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja sellega koos on kasvanud puitmajade eksport. Tallinna külje all tegutseb juba üle 20 aasta perefirma Timbeco Woodhouse OÜ, kes on oma sihipärase tegevuse, kuid ka läbi erinevate juhuste ja hea õnne saavutanud nii mõndagi.

Timbeco Woodhouse on hea näide ettevõttest, kes tegutseb turuolukorrale vastavalt. Nad ei ole kunagi jäänud tammuma mööda head mugavat sissekäidud rada, vaid kohandavad enda tegevust muutuva turu järgi. Oluline osa selles on kindlasti meeskonnal, kes oskab eesolevaid muutusi ette näha. Just sellist taktikat kasutades sai Timbeco 2015. aastal võimaluse siseneda Rootsi turule, mille osas oldi mõtteid mõlgutatud juba mõnda aega.

Kuidas täpselt – selleni jõuame peagi.

Aga alustame algusest!

Timbeco Woodhouse tegutseb Tal-

linna külje all Tõdval juba 23 aastast.

Tööd alustati palkmajade tootmisega. Üsna pea hakati tootma elementmaju ja nüüdseks on valminud ka esimesed moodulmajad. Läbi õnne ja juhuse saadi juba peale ca kolme aastat tegutsemist endale äripartner Jaapanisse, kellega jätkub koostöö ka täna.

Timbeco turundusjuhi Marek Roostari sõnul oli tegemist tõesti naljaka, kuid õnneliku juhusega. „90-ndate alguses külastas meid Jaapani delegatsioon, kes tuli Eestisse endale uusi partnereid leidma. Päeval, mil nad meid külastasid, oli kohutav ilm, mistõttu ei mindud ka tehast vaatama,“ kirjeldas ta nende esimest kohtumist. „Ära minnes ütlesid nad vaid, et ootavad sama päeva õhtuks hinnapakkumist ja lahkusid. Siis läks meeletuks tormamiseks – müügiinimesed tegid öö läbi tööd, et pakkumine kokku panna. Uskumatul kombel läks pakku-

Eestis hangitakse käsitsiraiena harvendus- ja sanitaarraiet ning kokkuveoteenuste tellimist.

Tähtaeg 03.01.2017. Kood 234 Eestis hangitakse telekommunikatsiooniteenuseid.

Tähtaeg 04.01.2017. Kood 235 Rootsis hangitakse reklaami- ja turundusteenuseid, graafilise kujundamise teenuseid.

Tähtaeg 09.01.2017. Kood 236 Eestis hangitakse metsaraieteenuseid.

Tähtaeg 03.01.2017. Kood 237

võta ühendust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

enterprise-europe.ee Sinu ettevõtlustugi Euroopas

riigihanketeated Lätis hangitakse aerofotograafia teenuseid.

Tähtaeg 10.01.2017. Kood 238 Rootsis hangitakse busside värvimisteenuseid.

Tähtaeg 02.01.2017. Kood 239

Tarned

Rootsis hangitakse kinke ja reklaamtooteid.

Tähtaeg 16.11.2017. Kood 240 Soomes hangitakse tugitaldu (ca 400 paari aastas) ja tugikingi (ca 250 paari aastas).

Tähtaeg 09.01.2017. Kood 241 Soomes hangitakse raudtee signalisatsioonisüsteemi koos komponentidega (sh ATP-encoders, bifunctional encoders with ATP and ERTMS/ETCS functionality, encoder programming tools).

Tähtaeg 10.01.2017. Kood 242 Rootsis hangitakse presentkatteid, päikesekatteid, maskeerimiskatteid ja telke.

Tähtaeg 01.02.2017. Kood 243 Rootsis hangitakse kiirabiautosid.

Tähtaeg 13.01.2017. Kood 244 Taanis hangitakse mitmesuguseid seadmeid ja sanitaartehnikat vanurite tarbeks.

Tähtaeg 23.12.2016. Kood 245 Rootsis hangitakse autode, kerg- ja raskeveokite rehve.

Tähtaeg 02.01.2017. Kood 246 Soomes hangitakse (merealuse) helisignaali edasiandmise rakette või pürotehnilisi tooteid.

Tähtaeg 17.03.2017. Kood 247 Eestis hangitakse liha ja lihatooteid.

Tähtaeg 04.01.2017. Kood 248

võta ühendust

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

mine läbi, konkreetset lepingut me ei sõlminud ning kõik jäi ausõna peale,“ naeris Marek.

Kuid Jaapan pole ainuke turg, kus Timbeco kanda on kinnitanud.

Nagu paljud teisedki Eesti puitmajade tootjad, tegutsevad ka nemad jõudsalt Norras. Mingil põhjusel pole aga kellelgi seni Rootsis suurt õnne olnud.

Timbeco ettevõtlik müügijuht Oliver Immato otsustas aga hakata uurima võimalusi, kuidas ka sellele turule pääseda. „Proovisime infot koguda nii kontaktüritustelt, hangete keskkondadest ja veel paljudest kohtadest, kuid asjatult,“ rääkis Oliver.

2014. aastal sai Timbeco infot, et kaubanduskoda korraldab kontaktreisi Rootsi. „Esialgu ei näinud me kontaktkohtumiste nimekirjas ühtegi sellist kohtumist, mida pidasime enda jaoks asjalikuks,“ kirjeldas Oliver oma esimest emotsiooni. Kaubanduskoja esindaja tungival soovitusel otsustati lõpuks ikkagi reisiga ühineda. Ja asja eest!

Rootsis külastati mitmeid ettevõtteid, samuti Faluni kohalikku omavalitsust. Just tänu sellele kohtumisele leidis Timbeco Woodhouse endale võimaluse siseneda Rootsi turule. Nimelt osales ettevõte 2015. aasta alguses riigihankel vanadekodu ehitamiseks.

Riigihanget korraldas just see sama Faluni omavalitsus. „Tegemist oli siiski

Oliver Immato väljakutsega, sest Faluni omavalitsus soovis saada hoonet, kus oleks kombineeritud traditsioonilised tehases toodetud puitkarkasselemendid ristkihtpuiduga (CLT),“ rääkis Oliver.

Kas ennustusoskuse, juhuse või õnne tõttu oli Timbeco Woodhouse Oliveri pealekäimise tagajärjel juba varem hakanud uurima CLT kasutusvõimalusi, tehnoloogiat jms. Seega oli Timbeco end juba enne hankel osalemist ette valmistanud, mistõttu ei pidanud nad end alles siis hakkama koolitama. „Selle hanke võitmisega saime võimaluse siseneda turule, kuhu olime juba mõnda aega plaaninud minna.

Uuele turule sisenemise puhul ongi kõige raskem saada esimene objekt.

Edaspidi on juba hulga lihtsam. Nüüd ehitame Falunisse juba lasteaeda,“ ütles Oliver.

K

aubandus-tööstuskoda korraldab ettevõtjatele kontaktreise erinevatesse Euroopa riikidesse, eesmärgiga pakkuda ettevõtjatele võimalust kohtuda kohalike ettevõtjatega uute koostööpartnerite leidmiseks. 2014. aastal plaaniti taolist visiiti Rootsi. Kohalike ettevõtete ja kontaktide leidmisega aitas Rootsis kohalik Enterprise Europe Network (EEN).

Kutse kontaktreisile sai ka Timbeco Woodhouse, kes ei näinud esimese hooga pakutud kontaktide hulgas kedagi sellist, kes just neile sobida võiks. Kaubanduskoja esindaja soovitusel otsustati lõpuks ikkagi reisiga ühineda.

Rootsis külastati mitmeid ettevõtteid, samuti Faluni kohalikku omavalitsust.

Just tänu sellele kohtumisele leidis Timbeco Woodhouse endale võimaluse siseneda Rootsi turule. Timbeco osales omavalitsuse korraldatud riigihankel vanadekodu ehitamiseks ning võitis selle. Koostöö Faluni kohaliku omavalitsusega jätkub tänaseni.

Lisaks soovitame kindlasti kursis olla ja osaleda iseseisvalt Enterprise Europe Network'i kontaktkohtumiste üritustel populaarsete messide raames, mille kohta leiab lisainfot Teatajast ja veebilehelt een.ec.europa.eu – EVENTS.

enterprise-europe.ee

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

CES 2017: koduelektroonika mess, investeerimisfoorum ja kontaktkohtumised Ameerikas

EUROMARITIME mess ja kontaktkohtumised Prantsusmaal

koostööpakkumised Suurbritannia tööhõivele spetsialiseerunud ettevõte otsib koostööpartnerit, kellel on huvi vahendada tööjõudu hotelli- ja turismisektoris (nt hotellid, restoranid, puhkekeskused, pubid ja toitlustamine).

Kood: BRUK20161103002

Osalema on oodatud rahvusvahelised SME-d ja start-up´id, et kohtuda erinevate potentsiaalsete partneritega, nt koduelektroonika tootjad, edasimüüjad, jaemüüjad. Samuti võtavad üritusest osa uusi kontakte otsivad era/korporatiivsete investorfondide esindajad. Võimalik on kohtuda uute potentsiaalsete strateegiliste partneritega, et luua uusi kasulikke kontakte.

Kontaktkohtumiste ürituse osalemistasu 995 dollarit sisaldab ka messi „International Consumer Electronics Show“ (CES) külastuspileteid (Exhibit Plus Passes), mis leiab aset 2 päeva hiljem. Samuti on võimalik täiendava tasu eest osaleda pitch’imise üritusel USA investoritele, kandideerida European-American Pitch auhinnale, broneerida demo-laud ja kasutada 3 päeva jooksul Euro-Tech äri-lounge’i.

Valdkonnad messil ja B2B-l: • 3D printimine, • heli, • autotööstuse elektroonika, • kommunikatsiooni infrastruktuur, • arvuti riistvara, tarkvara ja teenused, • digitaalne pildindus, fotograafia, • elektroonilised mängud, • fitness, sport, • tervis ja biotehnoloogia, • internetiteenused, • online-meedia, • robootika, • sensorid, • Tark Kodu, • start-up´id, • juhtmeta seadmed ja teenused.

Registreerimine avatud kuni 01.01.2017, soodustused kehtivad kuni 26.12.2016.

Lisainfo: www.b2match.eu/eaec-ces2017

enterprise-europe.ee

wikicommons

3. jaanuaril 2017 Las Vegases Nevadas USAs

31. jaanuar kuni 2. veebruar Pariisis Prantsusmaal Tegu on Euroopa merendusvaldkonna olulisema messi ja kogunemiskohaga, et ammutada uusi valdkondikke uudiseid, luua kasulikke ärikontakte ning tutvustada oma tooteid.

Osalema on oodatud erinevad ettevõtjad, sisseostjad ja edasimüüjad, lõppkasutajad ning hankijad.

Kontaktkohtumise üritusele kutsutakse osalema ka maailma TOPi kuuluvad hankijad vastavalt messi kõigi eksponentide sisendile (valdkondlike oluliste hankijate kohta), just nende valdkonna potentsiaalseid koostööpartnereid silmas pidades.

Turumärksõnad: merendusvaldkonnaga seotud tooted, protsessi juhtimine ja logistika, transport, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, loomakasvatus ja seotud tooted, ehitus ja inseneritööd.

Registreerimistähtaeg: 28.01.2017 Lisainfo ja registreerimine: euromaritime-eurowaterways2017-businessmeetings. converve.com

Suurbritannia luksuskodu ja reisi aksessuaaride tootja (jalutuskepid, rahakotid, sooja vee pudelid, soojendavad padjad nisuga, kosmeetikakotid) otsib kvaliteetse kanga, prinditud kaartide ja PVC pakendi tootjat või tarnijat.

Kood: BRUK20161103001 Suurbritannia ettevõte, kes tegeleb vineerist beebitarvete ja -mööbli tootmisega, otsib puidust toodete tootjaid, kellel on varasem töökogemus vineeri painutamises (lamamis- ja kiiktoolid, beebitarvete kotid, lamamisistmed ja puidust toolid).

Kood: BRUK20161026001 Suurbritannia kinnisvara- ja ehitusettevõte otsib koostööpartnereid ehitussektorist, kes sooviksid liituda allhankijatena nende rahvusvahelise võrgustiku projektidega.

Kood: BRUK20160928001 Suurbritannia internetikauplus otsib hooajalisi kingituste tootjaid, et täiendada oma toodete kataloogi.

Kood: BRUK20161012004 Prantsusmaa väikeettevõte, kes on spetsialiseerunud meresõidukite propulsioonisüsteemide tootmisele, pakub allhanget malmist masinakorpuste tootmiseks, nt suurtele vähenemistpöörduvatele reduktoritele/ aeglustusreduktoritele ja käike vahetavatele/ langetavatele reduktoritele.

Kood: BRNL20160926001 Tšehhi mikro- ja miniõlletehaste tootja ja eksportija otsib Euroopast roostevabu õlletehase mahuteid, mis on elliptilise, ümara koonuselise põhjaga.

Kood: BRCZ20161101001

võta ühendust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

21

Ecobuild 2017: säästva ehituse mess ja kontaktkohtumised

koostööpakkumised Suurbritannia ettevõte pakub esindamise teenuseid kirjatarvete ja kodukaupade tootjatele.

Kood: BRUK20160708001

Belgia internetikauplus otsib ainulaadseid/omapäraseid moe- ja kodukaunistamiseks mõeldud aksessuaaride ning naiste ja laste aksessuaaride tootjaid.

Kood: BRUK20161107002 Belgia ettevõte pakub digitaalse printimise ja toidupakendamise osas alltöövõtu raames koostööd. HoReCa sektorile (restoranid, catering, hotellid) toiduainete pakendeid ja ühekordse kasutusega tooteid (pabertopsid, plasttopsid, pitsakarbid jne) ning lisaks otsivad digitaalse trükkimisega tegelevat ettevõtet, kes tegeleks kohaletoimetamise ja karpide, kottide ja kinkekottide tootmisega.

Kood: BRBE20161108001 Iisreali ettevõte otsib tootmisettevõtteid, kes ekspordivad kalaõli ja kalajahu.

Kood: BRIL20161116002 Prantsuse ettevõte tegeleb 0–9-aastastele lastele riiete disainimisega vastavalt GOTS standarditele ja otsib tekstiiliga tegelevat ettevõtet, kes toodaks riideid allhanke või tootmislepingu alusel vastavalt ettevõtte poolt esitatud nõuetele.

Kogu toodang peab kindlasti vastama GOTS standardi nõuetele.

Kood: BRFR20161028001

wikicommons

Suurbritannia disainer otsib kvaliteetse keraamika tootjat.

Kood: BRUK20161107002

wikicommons

Taani ehitussektoris tegutsev ettevõte otsib ehitusmaterjali tarnijaid, nt betoon, graniit, ahjud ja terasetooted.

Kood: BRDK20160927001

8. märtsil 2017 Londonis Inglismaal

Olete oodatud uusi põnevaid kontakte looma ja valdkonna innovatsioonidega tutvuma maailma ühele suurimale säästva ehituse messile ja kontaktkohtumiste üritusele.

Kaasatud valdkonnad B2B üritusel: • säästev disain, • innovatiivsed ja efektiivsed ökotehnoloogiad, • uued ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad, • alternatiivsetel energiaallikatel töötavad süsteemid ja seadmed, • taastuvenergia, • bioeneriga, • Tark Ehitus, • köökide ja vannitubade disain.

Osavõtt on tasuta.

võta ühendust

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

CONTACT 2017 mess ja B2B: masinaehitus, autotööstus, tööstuslikud protsessid ja tööstuste varustamine

Registreerimine avatud kuni 3. märtsini 2017.

Lisainfo: www.b2match.eu/ecobuild2017.

8. märtsil 2017 Leipzigis Saksamaal Olete oodatud osa võtma kontaktkohtumiste üritusest, mis leiab aset rahvusvahelise messi raames, kuhu on kaasatud erinevad seotud valdkonnad, sh komponendid, osad, tehnoloogiad.

Samuti keskendutakse tööstusele, tööriistadele ja eriotstarbeliste masinate ehitusele.

B2B üritusele on oodatud erinevad tööstustehnoloogiad, tööriistade ja eriotstarbeliste masinaehituse valdkonna Euroopa tootjad ja tarnijad, kes varustavad autotööstust, masinaehitust, seadmete ehitust, tööriistade valmistamist ja ka teisi kasvavaid tööstusi.

Tehnoloogilised märksõnad: • disain, modelleerimine ja prototüübid, • tööstuslik tootmine, • protsessijuhtimine ja logistika, • ehitus- ja materjalitehnoloogiad, • muud tööstuslikud tehnoloogiad, • agregaadi- ja masinaehitus, • seadmete ehitus, • mõõteriistad, elektroonilised mõõtesüsteemid.

Registreerimise tähtaeg 15.02.2017.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo: www.b2match.eu/contact2017

enterprise-europe.ee

(c) Stockman21 | Dreamstime.com

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

MIPIM 2017:

kinnisvara- ja investeeringute mess Tallinna Ettevõtlusamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad ettevõtjaid osalema kinnisvara- ja investeeringute messile MIPIM 2017, mis toimub 14.–17. märtsini Cannes'is Prantsusmaal.

MIPIM on üks juhtivamaid rahvusvahelisi erialamesse, mis toob kokku mõjukaimad kinnisvara, arhitektuuri, kohaturunduse ja investeeringute ala asjatundjad üle maailma.

Messil on parim võimalus tutvuda kontsentreeritult suure hulga kinnisvaraarendustega.

Messi raames toimub kõigil päevadel konverents ja mitmed vastuvõtud, mis sisalduvad messipääsme hinnas. Osalejad kantakse andmebaasi, mis levib vähemalt 20 000 valdkonnas tegutseva professionaali seas.

Messil osalemine on tulemuslik, kui on piisav aeg eeltöö tegemiseks ja kohtumiste leppimiseks. Seepärast on soovitav messil osalemise otsus teha varakult ja sõlmida kaaseksponendi leping aegsasti. Ühisstendil osalemine annab võimaluse kasutada mugavat töökeskkonda, luua sidemeid ja saada nõuandeid messi korduvalt külastanud ettevõtjatega ning korraldada ja osa saada ühisstendil toimuvatest sündmustest. Ühisstendil osalemissoovist tuleb ettevõtlusametile teada anda hiljemalt 13. detsembriks 2016. Kõigi kaaseksponentidega sõlmitakse leping Tallinna Ettevõtlusametiga. Kaaseksponendi tasu on 2500 eurot (sh käibemaks), kuid enam kui 10 kaaseksponendi osalemisel on ametil võimalus vähendada osalustasu summat kuni 1000 eurot sõltuvalt kaaseksponentide lõpparvust. Koostöölepingud sõlmitakse kuni 16. jaanuarini 2017.

Kaaseksponendi tasu sisaldab ühisstendi kasutusõigust, sh logo eksponeerimist, esitluste ja kohtumiste läbiviimist, info kuvamist ekraanil, infomaterjali esitlemist alustel, piiratud koguses (üks kast) turundusmaterjali transporti messile ja tagasi, materjalide hoiustamist abiruumis.

Lisanduvad • messipääsme tasu, mis on kaaseksponendile 950 eurot (tavakülastajale 1720 eurot) kuni 22.02.2017, alates 23.02.2017 1795 eurot. Tasu sisaldab pääset messialale, konverentsile, messi avavastuvõtule ning kinnisvaraprojektide tunnustusüritusele MIPIM Awards, sissekannet messikataloogi ja elektroonilisse andmebaasi; • reisikulud (majutus ja transport).

Kontakt: Agne Unn, Tallinna Ettevõtlusamet, e-post agne.unn@tallinnlv.ee, tel 640 4229.

Info messi kohta: www.mipim.com

23

24

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Piret Potisepp

Teenuste direktor

Ekspordi Akadeemia tuleb taas

2017.

aasta esimesel poolaastal jätkab kaubandus-tööstuskoda ekspordiakadeemiate koolitussarjaga, kuhu on oodatud osalema mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on huvi ja soov ekspordiga alustada ja/või eksportimist laiendada. Aasta algusest startiv Ekspordi Akadeemia peafookuses on välisturgudele mineku ettevalmistus.

Ekspordi ettevalmistuse ABC

Eelmisel aastal valminud mitmed Eesti eksportööride uuringud tõid üheselt välja nõrkusena, et ettevõtete eeltöö välisturgudele minekul jääb tihti väheseks või puudub üldse. Kuigi koostöö erinevate ettevõtete vahel on paranenud, võiks see tõhusam olla.

Oleme ka kaubandus-tööstuskojas oma liikmetega suheldes saanud otsest vastukaja ja sisendit, et ega tegelikult ekspordiplaani koostamisele aega pole panustada. Peaasi, et saaks kiirelt uuele turule. Seetõttu olemegi välja pakkunud sellise koolitussarja, kus ekspordi ettevalmistuse üksipulgi lahti võtame ja läbi käime. Kuid mitte ainult!

Et teadmised kinnistuksid ja koolitusel osalejad need kasutusse võtaksid, on

moodulites osalejatel endal võimalus mitmeid teemakohaseid ülesandeid lahendada.

Erinevad sihtturud, erinevad kogemused

Igas moodulis antakse ülevaade mõnest sihtturust, sealsest ärikultuurist ja -tavadest. Olles elanud ja töötanud kolmes erinevas maailmajaos, tean hästi, kui oluline on äritavadega arvestamine.

Hea taustatöö ärikultuurist annab ettevõttele parema stardipositsiooni ja aitab kiiremini usaldust võita. Mäletan selgesti, kui suur oli mu üllatus kogeda niivõrd erinevat suhtumist oma äripartneritelt Lätis ja Leedus. Olin saabunud tagasi Lõuna-Ameerikast, kus vaatamata suurtele vahemaadele olid äritavad üsna sarnased.

Esimesel poolaastal keskendume eelkõige lähiturgudele, kuid käsitleme ka Ameerika Ühendriike. Koostöös Ameerika Saatkonnaga Eestis läbiviidaval seminaril arutleme, kas maailma suurriik on tõotatud maa väikesele Eesti ettevõtjale või mitte. Oma sisendi annab ka USAst spetsiaalselt koolituse ajaks Eestisse tulev F. Levene, Avitus Group Companies äriarenduse direktor.

Oleme välja pakkunud koolitussarja, kus ekspordi ettevalmistuse üksipulgi lahti võtame ja läbi käime.

Sõna on praktikutel

Konkreetsed näited on need, mis kõige paremini meelde jäävad ning aitavad teadmisi kinnistada. Seetõttu oleme kaasanud võimalikult palju ettevõtjaid, kes jagavad oma praktilisi kogemusi turule sisenemisel ja laienemisel. Elava arutelu tagab see, et oma sõna saavad sekka öelda nii pikaajalise kogemusega eksportöörid kui ka äsja alustanud ettevõtjad.

Loodame, et Ekspordi Akadeemia uus hooaeg annab hea võimaluse põhiteadmiste kordamiseks ning uute vahendite ja tööriistade omandamiseks. See on hea täiendus juba praegu liikmetele ja mitteliikmetele pakutavale ekspordinõustamise teenusele.

(c) Pindiyath100 | Dreamstime.com

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Suurbritannias

Korraldame koostöös EV Välisministeeriumi ja Radisson Blu Hotel Olümpiaga kohtumise Eesti suursaadikuga Londonis Lauri Bambusega.

Ekspordi akadeemia 5 moodulit Moodul 1: Ettevalmistused ekspordiks

25. jaanuar 2017 Moodul 2: Mida klient tahab?

Mida turg teeb?

22. veebruar 2017 Moodul 3: Mis on ekspordi väärtuspakkumine?

22. märts 2017 Moodul 4: Turunduskommunikatsiooni tähtsus ekspordis

19. aprill 2017 Moodul 5: Miks on vaja ekspordi tööriistakasti?

17. mai 2017

Suursaadik • annab ülevaate Suurbritannia poliitilisest olukorrast seoses Brexitiga ning võimalikest arengutest; • tutvustab saatkonna poolt pakutavat tuge Suurbritannias tegutsevatele Eesti ettevõtjatele; • annab soovitusi ja jagab tähelepanekuid Suurbritannia ärikeskkonna ja -tavade kohta.

Kohtumisel osaleb ka saatkonna majandusdiplomaat.

Lühiseminar toimub neljapäeval, 15. detsembril 2016 kell 09.00 –11.00 Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn).

Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 12. detsembril.

Kohtade arv on piiratud.

Hommikukohvi lühiseminari osalustasu on kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo: Kristy Tättar Rahvusvaheliste suhete projektijuht kristy@koda.ee 604 0079

25

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Väljakutse ja võimalus –

E

ttevõtte laiendamisel ja uute turgude otsimisel ei pruugi Türgi esimese võimalusena pähe tulla.

Puhkusekohaks küll suurepärane riik, kuid meediakajastus on suunatud pigem kasvavale poliitilisele võimuvõitlusele, autoritaarsele riigivalitsemisele ning lahkhelidele Euroopa Liiduga mitmetes küsimustes. Kasuks ei tule ka ebastabiilsus Türgi naaberriikides. Intensiivne sõda Süürias ja Iraagis kandub mitmel erineval kujul ka Türki, sealhulgas näiteks terrorismi näol.

Türgi

Türgi heitleb mõningases identiteedikriisis: ta on liiga sunniitlik, et šiiitlikku klubisse kuuluda, liiga türgilik, et Euraasia Majandusühendusse sobida, liiga võõras, et Aafrika riikidega liitlane olla. Kuid ajaloost tingituna on Türgil Euroopa, Venemaa ja Araabiamaade vahel oluline roll ning geograafiline asend võimaldab koostööd teha igal suunal.

Nii on Türgi viimaste kümnendite tähtsama välispoliitika arhitekti, endise välis- ja peaministri Ahmet Davutoglu doktriini „strateegiline sügavus“ kohaselt erinevaid regioone ühendavaks sillapeaks. Sealjuures on välispoliitika üks peamisi keskpunkte majandussuhted.

Kuigi meediavoog võib Türgi suhtes ettevaatlikuks muuta, avastab huviline süvenedes, et vaatamata kõigele on Türgil Eesti ettevõtetele palju pakkuda. Võimalusi on Türgis hulganisti. Annan artiklis kerge ülevaate Türgis toimuvatest protsessidest ning loetlen põhjuseid, miks seda arenevat majandust tasuks silmas pidada.

Hille Hanso vabakutseline ajakirjanik ja Türgi ekspert

Majandusedul põhinev populaarsus

(c) Asafta | Dreamstime.com

26

Kõigepealt tuleb arvesse võtta, et Türgi praeguse valitsuse pikaajaline edu ja valijate toetus põhineb eelkõige riigi majanduse edule.

2000ndate alguses hoo sisse saanud eduka „kaupleva riigi“ (trading state) perioodile oli eelnenud 1990ndate „kadunud kümnend“, mil Türgi vireles vaesuses ja heitlevate nõrkade koalitsioonivalitsuste ajastus, kus lokkas kuritegevus ning korrupt-

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

sioon ja majandus püsis vaevalt püsti. Kasvav neoliberalism tõi 90ndatel endaga kaasa identiteedipoliitika kasvu. Erinevate ühiskonnagruppide vahelised pinged sagenesid relvastatud kokkupõrgeteks etnilisel või religioossel pinnal. Järgnenud Türgi ajaloo viimane "edukas" 1997. aasta postmodernistlik riigipööre katkestas järjekordselt poliitilise järjepidevuse ning 1999. aastal toimus maavärin, milles kaotas elu 17 000 inimest, koduta jäi pool miljonit. 2001. aasta rahanduskriis andis aga viimase hoobi ebaedukatele parteidele ja tõi teravalt välja riigi võimetuse hädaolukorras elanikkonnale elementaarsematki tuge pakkuda. Kuigi sisepoliitiline kaos ja maailmamajandusest sõltumine lisasid volatiilsust, käivitusid (USA toel) mitmed protsessid, mis praegusele edule aluse panid. Majanduse liberaliseerimine põhjustas laiaulatusliku erastamise ning esile tõusid esimesed „Anatoolia tiigrid“ – Kesk-Türgi suurettevõtted, mida asusid juhtima seni kestva poliitilise esinduseta konservatiivid.

Eelneva valguses tuli 2000. aastate alguses võimule (Türgi kontekstis) konservatiive esindav Õigluse ja Arengu Partei (AKP), kelle sõnumid keskendusid inimõigustele, stabiilsusele, majanduskasvule ja turule, sotsiaaltoele ja Euroopa Liiduga liitumisele. Partei eduloo põhjuseks loetaksegi võimu legitimeerimist läbi (esialgu) läänemeelse tegevuse ning partnersuhete, majandus- ja rahandusreformide läbiviimist ja karismaatilist juhtimist. Kuigi nii mõnedki olulised reformid viidi läbi enne AKP perioodi, hakkasid need vilja kandma läinud dekaadi alguses. Samal ajal tõi maailma majanduskasv kaasa suure investeeringutelaine Türki.

Tööpuudus vähenes ja tarbijate optimism kasvas, tuues omakorda kasvava usalduse valitsuse suhtes.

Tänaseks on Türgi majanduse suuruseks 800 mlrd USD ja igal aastal liigub riigi majandusse umbes 10–12 mlrd USD väärtuses otseinvesteeringuid.

Miks Türgi?

Toon välja mõned põhjused, miks lisaks Turkish Airlinesi pakutavatele mugavatele otselendudele Istanbuli, rahandus- ja äripealinna Türgit äri-

sihtkohana kaaluda tasuks.

Nagu öeldud, on Türgi majandus suutnud viimastel dekaadidel dünaamilisena ja tagasilöökidele vaatamata kasvuteel püsida. Türgi on Euroopa noorima rahvastikuga riik – iga kolmas inimene on noorem kui 35-aastane ning ambitsioonikas tööturul läbi lööma. Rahvaarv on seoses põgenikelainega kasvanud umbes 80 miljonini ja lisaks lihttööjõule leiab Türgist kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Türgi majandus on liberaalne ning suunatud investeeringute riiki meelitamisele. Riigis on arenenud infrastruktuur ja geograafiline asukoht võimaldab ligipääsu teistele regioonidele, nagu näiteks Araabiamaad, Iraan, Kesk-Aasia, Kaukasus, Aafrika jne. Türgi on energiakoridoriks ja Euroopa terminaliks ning kuulub alates 1996. aastast Euroopa Liiduga Tolliliitu. Ettevõtlusmaksud on madalad ja stimuleerivad, Türgil on endal suur siseturg.

Türgi majanduse nõrk külg (tüüpiliselt arenevatele majandustele) on põhinemine sisetarbimisel ja liigne sõltuvus lühiajalistest investeeringutest. Sealjuures on turismisektori langus toonud kaasa valuutareservide vähenemise ning liir on dollari suhtes nõrgenenud viimase kümnendi kõige nõrgemale tasemele.

Seetõttu on eriti viimasel ajal jooksva konto defitsiit kasvanud. Samas on vaatamata eelnenud Euroopa majanduslangusele ja Lähis-Ida raputanud nn Araabia kevadele õnnestunud Türgil säilitada majanduskasv, mis 2016. aastal on üle 3,0% ning tuleval aastal ennustatavalt 4% ümber, olles sellega OECD riikide hulgas üks kõrgemaid.

Galip Ilteri, Eesti-Türgi Majandussuhete Edendamise Nõukogu juhi sõnul võiksid Eesti ettevõtted eelkõige silmas pidada Türgi kasvavat info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, tervishoiusektorit, logistikavaldkonda ja finantsteenuste sektorit.

Kõigis on peidus suur potentsiaal.

Sven Aulik (GoSwift, juhatuse liige) põhjendab, miks nemad Türgi turule siseneda püüavad: „Tegeleme virtuaalsete järjekorra haldussüsteemide arendamise ja sellel põhineva teenuse pakkumisega riigipiiridel, sadamate sissesõitudel ja ka turismiatraktsioonidel. Türgi oma umbes

35 piiripunkti (millest 5 kuuluvad Euroopa ja Lähis-Ida TOP 10 hulka), suurte sadamate ning kümnete ülerahvastatud turismiobjektidega on meie jaoks loomulik valik. Lisaks asub see riik Aasia ja Euroopa vahelise transpordikoridori keskmes, mis on hetkel sõidukitele pudelikaelaks ning seal on edaspidi veelgi oodata nende arvu tõusu. Järjekorrad piiridel ulatuvad teinekord 20 km pikkusteks ja ooteajad päevadesse.“

Kultuurilised eripärad

Eesti-Türgi Majandussuhete Edendamise Nõukogu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel on Eesti delegatsioonid korduvalt Türgi võimalustega tutvumas käinud. Lisaks poliitilisele ja majanduslikule taustale viiakse üksteist kurssi ka kultuuriliste eripäradega, mida enne äri alustamist teada võiks. Nii on näiteks Galip Ilteri sõnul oluline Türgi puhul teada, et äritegemist alustatakse peale suhete sõlmimist – türklastele on oluline oma külalistega tutvumine, nende võõrustamine, personaalne suhtlus. „On väga tavaline, et Eesti ettevõtted koostavad väga ilusa e-kirja ja esitluse, ettevõtte tutvustuse ja hinnakirja, ning jäävad ootama, et Türgi ostjad väljendaksid huvi ja vastaksid. Tavaliselt ei saa nad aga vastustki. See on oluline erinevus. Meil on Türgis väga professionaalne äriajamise kultuur, kuid suhtlusstiil on erinev. See on rohkem näost näkku ja inimliku kokkupuute vahendusel. Inimestele meeldib üksteisega kontaktis olla, nad teavad üksteist pikka aega, tunnevad end koos mugavalt ja saavad sõpradeks.

Me ütleme, et enne saame sõpradeks ja siis teeme äri. Minu vanad sõbrad Eestis ütlevad, et neil on teistpidi – enne teeme raha, siis hakkame sõpradeks. Seda on kasulik teada," selgitab ta Vikerraadiole antud intervjuus. „Meile on see kultuuri osa – kostitada oma külalisi parimal võimalikul moel ja kostitamisega peale käia. See on tuhandete aastate vanune traditsioon.“ Sven Auliku kogemus kinnitab seda: „Türgi ja meie vastuvõtjad jätsid väga meeldiva ja külalislahke mulje. Muljet avaldas kõikide ettevõtmiste mastaap ja kaasaegsus, ei ole väga suurt vahet näiteks Prantsusmaaga. Samuti oli

27

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

kaubandus

meeldivaks üllatuseks ka kohtumisel kohatud aus tagasiside ja siiras huvi meie teenuste vastu. Kindlasti kutsume nad endale külla, et teineteist paremini tundma õppida ning oma töös olevaid lahendusi näidata.

Türgis loeb teineteisega lähedane, sõbralik suhe isegi rohkem kui lihtsalt hea toote või teenuse sobiv hind.“ Ilter viitab, et asjaajamise huvides oleks kasulik ettevõtte eesmärkide saavutamiseks Türgis kohalik vahendaja leida: „Eesti ettevõtetel on kiire, turvalise ja kasuliku tulemuse saamiseks Türgis mõttekas otse pöördumise asemel kohaliku ja usaldusväärse vahendaja abi kasutada, siis on kõik palju lihtsam.“ Aulik nõustub: „Õigete kontaktide ja kohtumiste saamiseks peab kindlasti kasutama vahendajate abi – meie puhul siis Eesti saatkonna ja kohaliku kaubanduskoja ja DEIK'i (Välismajandussuhete Nõukogu) näol. Otse n.-ö. peale lennates ei pruugi isegi esimesele kohtumisele saada. Samuti kehtib väga selgelt ülalt alla otsustusskeem – idee tuleb maha müüa kõige kõrgemal võimalikul tasandil, muidu jääb see kuskile sahtlisse vedelema. Isegi keskastmejuhid kardavad seda tippjuhtidele (otsustajatele) edasi rääkida. Kindlasti ei saa Türgis äri ajada ainult e-posti teel, tuleb leida kohalik partner ja/või ise tihedalt kohapeal käia.“ Galip Ilter lisab, et eestlastel tasuks igasuguste pakkumiste tegemise juures silmas pidada Türgi turu suurust. Ta soovitab Eesti ettevõtetel võimsuste saavutamiseks ja atraktiivsete pakkumiste tegemiseks vaadata ringi naaberriikides ja suurte tellimuste täitmiseks võimalusel jõud ühendada, et edukamalt konkureerida.

Kokkuvõtteks. Türgi on Euroopale lähedal asuv kasvav ja suure potentsiaaliga majandus, mida ettevõtjal kindlasti uurida tasuks.

Siin on eksootikat ja võimalusi, millest on edu korral palju võita.

Kanada ja Euroopa vaheline vabakaubandusleping (CETA)

T.E. Alain Hausser Kanada suursaadik Eestis

(c) Photo168 | Dreamstime.com

28

29.

veebruaril 2016. aastal teatasid Kanada ja Euroopa Liit laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) lõppteksti valmimisest. See on kõige laiaulatuslikum ja edumeelsem kaubandusleping, mille nii Kanada kui ka EL kunagi on sõlminud. CETA hõlmab kõiki tegureid, mis kujundavad praegu kaubandust maailmamajanduses, ja see muudab CETA 21. sajandi kaubanduslepingute kullastandardiks. Peale kaubandustõkete vähendamise sisaldab see ka Kanada ja ELi töötajate liikuvuse suurendamist ning kutsekvalifikatsioonide tunnustamise laiendamist, tagades nii Kanada kui ka ELi kodanikele ainulaadseid võimalusi.

Eelduste kohaselt peaks märgilise tähtsusega kaubandusleping kasvatama ELi eksporti Kanadasse 24% ehk 17 miljardi euro võrra ning tõenäoliselt suurendab see Kanada ja ELi vahelist üldist kaubandust 23% võrra. Selle tehingu olulisus ja selle kasutegurite potentsiaal kätkeb põnevaid võimalusi Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele.

Kanada on suuruselt Eesti üheksas ELi mittekuuluv kaubanduspartner kaupade alal. Kahepoolse kaubanduse maht on 97 miljonit eurot ja Eesti eksport Kanadasse on hinnanguliselt 80 miljonit eurot. Eesti ekspordib Kanadasse mitmesugust nõutavat kaupa, eriti toiduaineid, mööblit, tehnilisi vahendeid ja spordikaupu.

Majandus- ja kaubandusleping mõjutab otseselt Eesti ettevõtjaid, kes ekspordivad oma kaupa Kanadasse, sest see kaotab peaaegu kõik mittepõllumajanduslikud tariifid ja 93% põllumajandustariifidest. See tähendab, et Eesti mööblitootjatele, kes müüsid 2015. aastal oma tooteid Kanadasse 3,8 miljoni euro eest, langevad Kanada tariifid 8%-lt 0%-ni. See jätab raha otseselt nende taskutesse ning võimaldab neil kasvada ja oma äritegevust laiendada. Samuti peaks elavnema Eesti piimatootjad – CETA sisaldab uusi ja leebemaid kvoote juustu importimiseks Kanadasse, tänu millele saab rohkem kanadalasi kui kunagi varem nautida Eesti juustutooteid.

Kanada on suuruselt Eesti üheksas ELi mittekuuluv kaubanduspartner ka teenuste alal. Eesti teenuste eksport Kanadasse moodustas 2014. aastal 47 miljonit eurot. Ligikaudu 70% Kanada ja ELi majandustegevusest on seotud teenustega – niisiis toob tariifsete ja regulatiivsete tõkete kaotamine kaasa tohutu kasvupotentsiaali. Eesti osutab Kanadale

väärtuslikke teenuseid põhiliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vallas.

Kanada on hiigelsuur IKT imporditurg, mille maht on 118 miljardit eurot ja mis on nüüd tänu CETA-le Eesti oskusteabe jaoks palju avatum.

CETA on Eesti äriühingutele ainulaadne võimalus, sest see sisaldab ka riigihankeid. Kanadas oli selle varem suletud turu maht nii föderaalsel kui ka sellest madalamatel tasanditel 2015. aastal hinnanguliselt 132 miljardit eurot.

Paljud Eesti põhilised tööstusharud, näiteks IKT-teenused, saavad lõigata suurt kasu selle hiiglasliku turu avanemisest ning see võimaldab Eesti IKT-valdkonna äriühingutel esitada pakkumisi seadmete, nõustamisteenuste, projekteerimise, programmeerimisteenuste ja muude teenustega seotud hangetes.

Eesti peaks kasu saama ka investeeringute alal. Kanada otseinvesteeringud Eestisse moodustasid 2014. aastal 39 miljonit eurot. Kanada ja Eesti ei ole praegu sõlminud kahepoolset investeerimislepingut, mis piirab Eesti ettevõtetesse tehtavate Kanada investeeringute summat. CETA jõustumisel paraneb Kanada investorite jaoks prognoositavus ja läbipaistvus ning nad on rohkem motiveeritud investeerima Eesti uutesse ja praegustesse tugevatesse valdkondadesse, näiteks jaekaubandusse, IKT-sse, bioteadustesse, inseneriteenustesse ja turismi.

Majandus- ja kaubandusleping on pöördeline nii selle kohaldamisala kui ka jõulise kinnituse poolest valitsuste õiguse kohta tagada igal tasandil avalikes huvides kõrged standardid ja need säilitada.

Kanadal ja Eestil on pikaajalised sõprus- ning koostöösuhted, mida soodustavad nii sarnane geograafia kui ka ühised vabaduse ja demokraatiaga seotud väärtused. Kanada ei tunnustanud seda, et Nõukogude Liit okupeeris Balti riigid, ning oli esimeste riikide seas, kes tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki ja hiljem Eesti liitumist NATOga. Kanada on koduriik ligikaudu 24 000 eestlasele, moodustades nii suuruselt teise Eesti kogukonna väljaspool Eestit. See kogukond annab suure panuse nii Kanada ühiskonda kui ka Kanada ja Eesti vastastikustesse suhetesse.

Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu allkirjastamine 30. oktoobril 2016. aastal tähistab uut ajastut Kanada ja Eesti vahelistes suhetes.

Lisateabe saamiseks külastage veebisaiti www.international.gc.ca/CETA.

Infotund:

Kanada ja Euroopa Liidu vaheline Laiaulatuslik Majandus- ja Kaubandusleping (CETA) 19. detsembril peab Kanada suursaadik Balti riikides T.E. hr Alain Hausser Tallinnas ettekande Kanada ja Euroopa Liidu vahelise Laiaulatusliku Majandus- ja Kaubanduslepingu (CETA) teemal.

Suursaadik Hausser arutleb murrangulise lepingu üle ning toob esile valdkonnad, kus võiks sellest Euroopa Liidu ja eelkõige Balti riikide jaoks enim kasu olla. CETA on tähelepanuväärne, sest hõlmab nii kauba- ja teenuste vahetust kui ka investeeringute kaitset, regulatiivseid sätteid ja riigihangete korraldust.

Euroopa ja Eesti vaatepunkti lepingule tutvustab Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor pr Signe Ratso.

Teemal „Miks valida Kanada?” arutleb Eesti IT firma Icefire.

Et kuulda rohkem CETAst ning võimalustest, mis sellega Eesti, Euroopa Liidu ja Kanada jaoks kaasnevad, olete oodatud 19. detsembril kell 11.00–13.00 Euroopa Liidu Majja aadressil Rävala 4, Tallinn.

Osalemine tasuta, vajalik eelnev registreerumine.

Lisainfo ja registreerimine: Kristy Tättar kristy@koda.ee 604 0079

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Tarkusepuu

K

viljad otse piiri tagant Martin Märss

Illustratsiooni autor: Martin Märss

30

äisin projektiga „Erasmus noortele ettevõtjatele” Riias oma tarkusepuud kasvatamas, et hiljem sealt küpseid ja magusaid vilju noppida. Minu eesmärk ja soov oli piiluda, kuidas õilmitseb digitaalne atmosfäär piiri taga, meist vaid mõne tunni kaugusel. Peale selle on ju huvitav osaleda projektides, mis avardavad maailmapilti lepingute, tähtaegade ja kontaktide osas, et tulevastel ettevõtmistel oleks need asjad juba teada ja tuttavad.

Lisaks seljakotile ja väiksele kohvrile võtsin kaasa avatud pea ja südame, et leida uusi sõpru, partnereid ja juba eespool mainitud magusaid tarkusevilju. Minu partneriks oli Aivars Lipenitis, kes juhib MagicFIB turundusagentuuri.

Agentuur tegeleb reklaami, kampaaniate, digitoodete, video, audio ja sotsiaalturundusega, seda kõike nii majasiseselt kui ka allhangetena. Positiivses ja energilises meeleolus sujus töö Aivarsiga hõlpsalt ja produktiivselt.

Mina pakkusin omalt poolt veebiarenduse, -kujunduse ja illustratsiooni oskusi. Olen lõpetanud Tallinna Polütehnikumi multimeedia ja veebispetsialisti eriala ning osalenud kümnete veebiprojektide juures. Seega oli meil ühine huvi teineteise oskuste vastu. Lisaks sellele on mu kireks joonistamine ja illustratsioonid, mida saab digitaalselt ka liikuma panna. Võimalik, et see on vaid minu nägemus, aga leian, et illustratsioonil on maagiline mõju muuta loo, sisu, toote või teenuse väljanägemist nii, et see haarab rohkem endasse, jääb paremini meelde ja tekitab vajaduse teada saada, mis selle kõige taga on.

Olen tähele pannud, et sageli pelgavad kliendid illustratsioone kasutada. Seda mitmel põhjusel.

Näiteks, kas illustraatori nägemus ühtib meie omaga, kas illustratsiooni saab kasutada ka digitaalselt. Üsna levinud on ka arvamus, et illustratsiooni tellimine läheb liiga kulukaks (võrreldes näiteks foto kasutamisega). See võib ju

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Koda kutsub osalema

mõningatel juhtudel nii olla, aga omast kogemusest võin väita, et risk illustratsiooni kasutada ja illustraatoriga läbirääkimisi pidada nii sisu kui hinna osas tasub igati ära. Lisaks loomingulisele ja detailsele lähenemisele võimaldab see hoomata olulist ebaolulisest ja luua atmosfääri, mida pole võimalik fotoobjektiivi ette kuvada.

Olin Riias kokku neli kuud. Linn on kirev ja pakub rohkelt kontrasti ilusa ja koleda, uue ja vana vahel.

Avastamisrõõmu jagub küllaga.

Vanalinn on imeline oma väikeste poodide, kohvikute ja hubaste platside ja parkidega. Külastasime Aivarsi ja töökaaslastega aeg-ajalt nostalgiahõngulist sööklat Pelmeni XL, kus põhimenüüs on pelmeenid, nii traditsioonilised kui ka taimsed.

Riiga sattudes soovitan sealt läbi astuda ja kõht pelmeene täis süüa või teepeale vahepalaks kaasa osta. Seal olles tasub külastada ka Riia Teaduste Akadeemia hoonet (kohalike kõnes Riia Kreml), mille katuselt avaneb imeline vaade ning ruumid õhkavad nostalgiarikkalt.

Või hoopistükkis lasta seikadel ise sinuni jõuda ja näiteks juhtumisi bussijaamas Mona Lisaga pilti teha.

Töö Aivarsi hooliva pilgu all oli mitmekülgne. Tema sooviks on inimesi inspireerida, teostada põnevaid ideid ja olla innovatsiooni keskel. Tegime veebilehti, kasutasime sotsiaalmeedia kanaleid ja lükkasime tagasi projekte, mis meile ei sobinud. See viimane tegevus on Aivarsi sõnul oluline, sest aeg-ajalt tuleb usaldada oma sisetunnet ja kogemustepagasit, et mitte kulutada energiat tööle, mis tõotab endaga kaasa tuua vaid peavalu. Otsustasime tagasi lükata veebiprojekti, mille sisuhalduseks oli kasutatud custom-lahendust ja mille edasiarendamine, andmete transportimine ja eelarve olid omavahel ebasoodsas seoses. Lisaks arendasime Indigogo projekti, mis tutvustab Läti kohalikke teetootjate toodangut, uuendasime Forward Media nimelist portaali ja lõpetuseks alustasin mobiilirakendusega,

Martin Märss viibis Erasmuse programmi raames 2016. aasta alguses 4 kuud Riias Lätis.

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastab Euroopa Komisjon.

mille jaoks oli vaja joonistada illustratsioone.

Kohati võisid mu ülesanded olla lihtsakoelised, kuid lihtsuse taga peitus võlu jälgida agentuuri töövoolu. Vahest tundus ebamaine, kudas lahendused kitsaskohtadele kerkisid iseenesest, näiliselt eikusagilt. Oli ka tööseisakuid, kus kõik seisis, aeg venis nagu iiris või vastupidiselt seisakule sai peetud hoogsaid kohtumisi klientidega, kes tulid meiega pelmeene sööma.

Erasmuse noorte ettevõtjate programm on minu jaoks nagu saunaskäik, mis kuumutab ja külmutab, kuid kokkuvõttes toob endaga tervise ja erksuse, et ettevõtmistega edasi liikuda.

Koos kogemuste, sõprade ja miks mitte ka uute kolleegidega. Tänan lisaks oma Riia kolleegidele Eesti koordinaatorit Kadri Risti ja Läti koordinaatorit Kristine Kornilovat, kelle juhtimisel ja abiga saime hõlpsalt üle projekti juurde käivast paberimajandusest ja viisime lõpuni eduka vahetusprogrammi.

Muudatused raamatupidamisseaduses ja aastaaruande koostamisest Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 11. jaanuaril Pärnus (Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, Ringi 35) ja 12. jaanuaril Tallinnas (kaubanduskojas, Toom-Kooli 17) seminari ettevõtete raamatupidajatele ja finantstöötajatele.

Seminaris käsitletavad teemad • Muudatused raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites alates 01.01.2016 ja hiljem algavatele majandusaastatele.

• Millised on olulisemad muudatused ning kuidas need mõjutavad raamatupidajate igapäevast töökorraldust?

• Kuidas koostada majandusaasta aruannet 2016? Mis on teisiti, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu? Nõuded raamatupidamise aastaaruande lisadele.

• Milliseid valikuid annab majandusaasta aruande koostamiseks muutunud seadus ja kuidas leida enda jaoks sobivaim?

• Olulisematest tähelepanekutest raamatupidamise aastaaruande koostamisel esinenud vigadest audiitori pilgu läbi.

• Muudatused raamatupidamise aastaaruande elektroonilisel esitamisel.

• Millele tuleb pöörata eriliselt tähelepanu aruande elektroonilisel esitamisel?

• Mis muutub raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites alates 01.01.2017?

Seminari viib läbi lektor Anne Nuut.

Pärnus toimuval seminaril on osavõtutasu kaubanduskoja liikmele 65 eurot, mitteliikmele 95 eurot. Tallinnas toimuval seminaril aga vastavalt 75 eurot ja 130 eurot.

Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo ja registreerimine: Kati Krass 443 0989 kati@koda.ee

31

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

Arengud hoonete

energiatõhususes Margus Tali MKMi ehitus- ja elamuosakonna nõunik

Virgo Sulakatko kaasautor

Ivo Jaanisoo kaasautor

(c) Brento | Dreamstime.com

32

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

E

esti nagu kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hoonete energiatõhususe regulatsioon on üles ehitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu hoonete energiatõhususe direktiivile 2010/31/EL (edaspidi EPBD). EPBD on osa Euroopa Liidu kliimamuutustega võitlemise poliitikast. Vastavat strateegiat väljendatakse koondnimetusega 20-20-20. Lahti kirjutatuna sisaldab see kolme eesmärki, mis tuleb Euroopa Liidus saavutada 2020. aastaks: kasvuhoone heitgaaside vähendamine 20% võrra; 20% toodetud energiast põhineb taastuvatel energiaallikatel; ELi energiatarbe vähendamine 20% võrra.

Ehitussektori roll

Hoonete energiakulud moodustavad 40% ELi energia kogutarbimisest (Eestis koguni 50%) ja selle tõttu lasub ehitussektoril oluline kohustus 20-20-20 eesmärkide saavutamisel.

Põhilisteks vahenditeks, millega vastavad ülesanded täidetakse, on energiasäästike ehituslahenduste juurutamine ja taastuvenergiaallikatest toodetud energia kasutamine. Nimetatud meetmed aitavad lisaks 20-20-20 eesmärkidele tagada ka energeetilist julgeolekut, energiavarustuse kindlust, innustavad rakendama innovatiivseid lahendusi ning soodustavad Euroopa Liidu majandusruumi säästvat ja efektiivset arengut.

Direktiiviga kehtestatakse metoodika energiatõhususe miinimumnõuete määramiseks ning üldised põhimõtted, mille alusel regulatsioon üles ehitatakse. Selle alusel kehtestab iga liikmesriik kohapealsetele oludele vastavad energiatõhususe miinimumnõuded. EPBD eeldab, et energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse kulutõhusatena. Nii tagatakse hoone planeeritud kasutusaja jooksul parim alginvesteeringu ja püsikulude suhe, mille tõttu on energiatõhususe miinimumnõuded hoone omaniku või rentniku jaoks majanduslikult põhjendatud.

EPBD metoodikale vastavad energiatõhususe miinimumnõuded jõustusid Eestis 2013. aastal.

Energiatõhususe miinimumnõuded Eestis

Eesti hoonete energiatõhususe miinimumnõuete regulatsioonile on iseloomulik, et ranged nõuded on kehtestatud üksnes summaarsele

energiakasutusele. Seega ei dikteeri määrused seda, milliseid ehitustooteid võib kasutada. Oluline on nõuded täita piirete ja tehnosüsteemide koostöös, mitte komponentide kaupa. Samuti on iseloomulik, et energiatõhususe piirmäärad on seotud energiamärgise klassidega. A-klassile vastavate liginullenergiahoonete (edaspidi nZEB) energiatõhususe piirmäärad sätestati juba 2013. aastal. Nii on läbipaistev ja selge siht sätestatud juba 2013. aastal.

Erinevalt mitmetest teistest liikmesriikidest puudub Eestis nZEBi puhul range nõue kohapeal toodetud taastuvenergia osakaalule. Selle asemel on A-klassi nõue määratud eeldusega, et seda on majanduslikult mõistlik saavutada lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi väljaehitamisega.

Uue aja töömeetodid võimaldavad meil ühiselt luua looduslikult ning majanduslikult säästva keskkonna, milles elamine on nauditav.

Tulevased sammud energiatõhusa ja kvaliteetse hoonefondi saavutamisel

Täiendavad võimalused tulevaste sammude realiseerimiseks

EPBD seab väga selged sihid tulevikuks. Üks olulisemaid nendest on 2021. aastal jõustuv üleüldine nZEB tasemele vastav energiatõhususe miinimumnõue, kusjuures avaliku sektori hoonetele rakendub see kaks aastat varem. Kui 2011. aasta prognoosid jäävad kehtima, liiguvad energiatõhususe miinimumnõuded 2018. aastaks ühe energiamärgise klassi jagu edasi. Seega saab uusehitistel C-klassi asemel kohustuslikuks energiatõhususe klass B. Üleminekut uutele nõuete toetavad regulatsioonis tehtavad täiendused, mille kohaselt täpsustatakse ja diferentseeritakse energiakandjate kaalumistegureid, täpsustatakse energiatõhususarvutuste metoodikat ja töötatakse välja erandid nZEB nõudele.

Täpne regulatsioon on üksnes esimene samm, et nZEBst saaks reaalsus meie hoonefondis. Kasutajate kasvanud ootused ja teadlikud omanikud on tõstnud ehitiste tehnilise keerukuse taset. Erinevate osapoolte ootuste täitmine eeldab planeerijatelt, arhitektidelt, projekteerijatelt ja ehitajatelt koostööd ning teadmistepõhist lähenemist, kogu hoone elukaare jooksul.

Nimetatud kriteeriumite saavutamise eelduseks on ehitusprotsessi kaasatud osapoolte erialane kompetentsus ning koostöövõime, mis ulatub töölise tasemest kuni erialaekspertideni. Seetõttu tuleb vastavate omaduste arendamisega tegeleda pidevalt, nii uute

professionaalide väljaõpetamisel kui ka olemasolevate ekspertide täiendõppe käigus.

Oleme näinud mitmete majandusharude näitel, kuidas kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtmise järel on võimalik ületada täna harjumuspäraseks saanud tõkked ning luua täiesti uusi võimalusi. Viimastel aastatel on nii Eesti era- kui avalikus sektoris jõuliselt rakendunud digitaalse ehitusinformatsiooni mudeli kasutamine. Digitaalsed tehnoloogiad soosivad energiatõhusat ehitamist, ehitusprotsessi tootlikkuse tõusu ja ehitiste kvaliteedi paranemist. Samuti on lihtsustatud erinevate ehitusprotsessi osapoolte koostöö. Tänu Eesti ühiskonna paindlikkusele ja innovatsioonivõimele kujundavad digitaalsed tehnoloogiad ümber ehitussektoris valitsevat kultuuri ning värskendavad sektori mainet. Uue aja töömeetodid võimaldavad meil ühiselt luua looduslikult ning majanduslikult säästva keskkonna, milles elamine on nauditav.

Antud artikkel ilmub kaubanduskoja energiatõhusust edendava europrojekti STEEEP raames ja jätkuna 23.11.2016 kaubanduskojas toimunud põnevale infoüritusele „Praktiliselt liginullenergia- ja energiatõhusatest hoonetest", mille materjalid leiab aadressilt www. koda.ee/kojast/koja-projektid/steeep-2/ uudised-2/.

33

34

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

K ASULI K K U

Kuidas pakkuda teenust

vähenenud töövõimega inimestele?

Arne Kailas töövõimepoliitika juht Sotsiaalministeerium

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2016

E

estis on umbes 100 000 inimest, kellest klientidena on seni vähe räägitud – vähenenud töövõimega inimesed. Õigupoolest on paljud ettevõtted seni pööranud soodustuste näol tähelepanu muuhulgas (töövõimetus) pensionäridele, ent varsti ei kasuta paljud neist enam pensionitunnistust.

Olukord pakub uusi võimalusi ja nõuab teenuste pakkumise läbimõtlemist ka ettevõtjalt.

Kui olete pakkunud soodustusi pensionäridele, sealhulgas ka töövõimetuspensionäridele, siis soovite seda tõenäoliselt teha ka edaspidi. Sel juhul tuleb arvestada, et pensionitunnistust vähenenud töövõimega inimesed varsti enam ei näita. See asendub töövõime kaardiga – plastikkaardiga, millel kirjas inimese nimi ja töövõime ulatus. Kuni aastani 2021 kasutavad osad inimesed pensionitunnistust, osad aga uut kaarti.

(c) Avava | Dreamstime.com

Suurem kaasatus loob uusi kliente

Nagu inimestel ikka, on ka sellel kliendigrupil erinevad huvid, haridus, tervislik seisund ja sotsiaalne taust.

Samas on suur osa vähenenud töövõimega inimestest jäänud seni ebaõiglaselt aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale. Siin peituvad põhjused nii ühiskonna hoiakutes, ligipääsetavuses kui ka majanduslikus toimetulekus.

Näiteks 2015. aastal läbiviidud küsitluse järgi tunnetab 81% Eesti elanikest eelarvamuslikku suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse.

Riik on ette võtnud suurendada nende 100 000 inimese kaasatust ühiskonnaellu. Töövõime süsteemi ümberkorraldamisega abistame vähenenud töövõimega inimesi võimetekohase töö leidmisel ja seal püsimisel.

See tähendab suuremat sissetulekut ja sellega koos ka aktiivsemat osalemist kõiges, mida elul on pakkuda, sealhulgas erinevate teenuste tarbimisel.

Teenusepakkujatele tähendab see eelkõige võimalust – rohkem potentsiaalseid kliente. Tasub enne läbi mõelda, kuidas neile head kliendikogemust pakkuda, ja seda mitme nurga alt. Erilist tähelepanu väärivad ligipääsetavus ja soodustuste pakkumine.

On tõenäoline, et turg võib tekkida ka mõnele täiesti uuele teenusele.

Klienditeenindajal on võtmeroll – tehke enne olukord selgeks

Soodustustest rääkides jõuame tagasi pensionäride ja staatuse muutumise juurde. Nii-öelda vana süsteemi järgi hinnati pikaajalise terviseprobleemiga inimeste töövõimetust. Selle kohta sai töövõimetuspensionär pensionitunnistuse. Kuna soovime, et kõikidel tööealistel inimestel oleks võimalus aktiivset elu elada, hinnatakse nüüd töövõimet.

Pikaajalise terviseprobleemiga inimene saab puuduva või osalise töövõime, pensionitunnistust enam ei anta.

Seni pensionäri soodustust saama harjunud klient tuleb ilmselt taas kino-, teatri- või bussipiletit ostma, reisiteenust tellima vms. Kuna pensionitunnistust enam ei ole, sõltub olukorra lahendamine klienditeenindaja ettevalmistusest, suhtlusoskusest ja mitmetest muudest teguritest. Kõige parem, kui soodustuste poliitika on organisatsioonis enne läbi räägitud ja ühtne seisukoht selge, vajadusel ka hinnakirjas uuendused tehtud. Kas klient teie juurde ka tagasi pöördub ja suuremate sissetulekute juures tarbimisvõimalused laienevad, sõltub, nagu ikka, just esimesest kogemusest.

Ligipääsetavad võimalused aitavad kliente tuua

Oluline küsimus on see, kuidas inimesed teenustele ligi pääsevad.

Kas kaldtee on piisavalt lauge? Kas kontserdi-, teatri- või kinosaali pääseb iga inimene lihtsasti või tuleb selleks tagaukse juures telefonitsi mõnda teenindajat püüda? Kas iseteeninduskassa, piletiautomaat on kasutatavad iga inimese jaoks?

Suur hulk inimesi, kelle majanduslik toimetulek võimaldaks neil ja nende lähedastel teenuseid tarbida, on sageli võimalustest ära lõigatud ümbritseva keskkonna takistuste tõttu. Need ei ole vaid vähenenud töövõimega inimesed.

Samad piirangud võivad takistada ka ajutiselt sporditrauma tõttu karkudel kõndivat noort hea tervisega meest, lapsevankriga ema, eakat inimest, last.

Kui soovite pakkuda teenuseid võimalikult laiale ringile Eesti inimestele või meid külastavatele turistidele, on nüüd hea aeg läbi mõelda ka ligipääsetavuse küsimused. Head nõu saab selle kohta küsida näiteks MTÜ-lt Ligipääsetavuse Foorum.

35

Juubilarid 90

Eesti Rahvusringhääling liige alates 2002

Juht on alati (enda) brändijuht.

Kuidas mitte jääda kõige paremini hoitud saladuseks?

30

MISTRA-AUTEX AS liige alates 2009

25

ABB AS liige alates 1996 ABESTOCK AS liige alates 1992 ALEKON HOLDING AS liige alates 2002 ARIKO RESERV OÜ liige alates 1996 DALE LD. AS liige alates 1992 EERO OÜ liige alates 1997 EESTI KRAANAVABRIK OÜ liige alates 2001 EESTI MÖÖBLITOOTJATE LIIT MTÜ liige alates 1983 ELSTERA AS liige alates 2003 ENGLO OÜ liige alates 1996 ESTIKO PLASTAR AS liige alates 1997 ESTON EHITUS AS liige alates 2009 ETEM PÄRNU AS liige alates 1999 GS INVEST OÜ liige alates 2005 KATEKS SISUSTUS AS liige alates 1998 KH ENERGIA-KONSULT AS liige alates 2003 M JA P NURST AS liige alates 1999 MAVES AS liige alates 1996 MEFO AS liige alates 2007

I

ga ettevõtte asutaja ja juht on oma ettevõttes esimene brändi kujundaja. Tema juhtimisstiilist, otsustest ja oma ettevõtte esindamisest kujuneb arusaam ettevõtte väärtustest, kultuurist ja sisust nii töötajatele kui ka klientidele. Nii juhil kui ettevõtjal, kes pakub oma toodet või teenust, on suurim turunduskohustus ja tema isikul suurim mõjuvõim kujundada arvamus brändi kohta ehk mida teised räägivad sinust, kui sind ei ole ruumis. Juba mitukümmend aastat on kehtinud arusaam igast isikust kui iseenda elu juhist. See mõtteviis on oluline, et kujundada just endale sobiv töö ja konkureerida töö- ja ettevõtlusturul, mida paljud juba kasutavad.

Turundusoskused on aga suuremas osas juhtidel ja ettevõtjatel puudu. Siin tulebki appi persoonibrändi kujundaja, kes pöörab olulistele seikadele tähelepanu. Millele tähelepanu pöörata, sellest lähemalt artiklis.

Persoonibränd – oluline ettevõtluses ja juhtimises tulemuste saamiseks

Olen tegelenud persoonibrändi kujundamisega ettevõtjatele ja spetsialistidele raamatupidajatest, kunstnikest, kommunikatsioonispetsialistidest restoranijuhtideni välja juba viimased 8 aastat. Algselt kuulsin vastuseisu, et „minu töö räägib minu enda eest“ või „ma ei taha müüa“. Eestlastele võõrastav mõtteviis on täna aga üsna normaalne. Nii kuuleb igal pool, et me peame õppima end müüma. Ettevõtjad, kes pakuvad oma kätetööd ja teenuseid ise, olgu see siis väike elustiiliettevõte või nišitoode

väiksematele või suurematele turgudel, on aru saanud professionaalse mainekujunduse ja eneseturunduse väärtusest uute klientide ja turul usaldusväärsuse saamiseks. Nüüd tulevad inimesed pigem murega, et „ma olen Eestis kõige kompetentsem selle valdkonna esindaja, kuid tuntust ja kliente tuleb juurde sellele, kes ei ole nii kompetentne“, „ma olen juht/raamatupidaja/konsultant – kuidas ma teistest eristun?“ või „oleme kvaliteetse tootega, tegutsenud mitu aastat, kuid keegi Eestist ega naaberriikidest ei tea meist midagi.“ Ilma teadliku aktiivse (isiku) mainekujunduse loomiseta võidki jääda kõige paremini hoitud saladuseks. Vähegi ambitsioonikam juht ja ettevõtja, kes soovib oma oskusi maailmaga jagada ja pakkuda midagi, mida turul on vaja, peab olema nähtav. Juhi ja ettevõtja isikliku mainekujundusega tegelemine tagab: 1. suuremad võimalused professionaalses elus (uued pakkumised, kliendid) erinevatel etappidel, 2. paremad äritegemistingimused, 3. hinnaläbirääkimistel paremad argumendid, 4. suurem nähtavus oma ettevõttele, 5. õiged kliendid, kes vajavad sinu toodet või teenust, 6. täidetud isiklikud professionaalse elu eesmärgid ning 7. turvalisem tunne tuleviku ootamatuste ees (elukohavahetus, koondamine, turu ja klientide vajaduste muutumine, muutunud eesmärgid, uued ametipakkumised).

Teadliku mainekujunduse peamine olulisus on fookuse tekkimine ja selle kaudu eesmärkide tõenäolisem saavutamine. Just see on põhjus, miks paljud juhid ja ettevõtjad tulevad abi küsima: teha on palju, oskusi on ja kliente peaks ka olema, kuid kuskilt ei oska alustada, et potentsiaal kasutatud saaks.

Nii on minu roll olla ühelt poolt peegliks ja kaardistajaks, teisalt toetada strateegiliste otsuste tegemisel. Lisaks õpib ettevõtja ja juht minuga koostöös, kuidas kasutada mainekujundus- ja turundusvõtteid, et ise edaspidi vastutus endale võtta.

Käsitlen persoonibrändi neljast peamisest vaatenurgast.

1. Isik ise. Kes on juht oma iseloomu, väärtuste ja elustiiliga? Kuidas see aitab eristuda ja tuua turule midagi uut? Kuidas see aitab leida ühtsustunnet kliendiga?

Oled sa otsekohese ütlemise või uutmoodi tegutsemisega? Esitad sa väljakutseid oma meeskonnale või lased igal ühel olla ja leida oma tee, toetades neid selle juures empaatiliselt? Oled sa kiire või aeglane? Suurte maailmavallutamise plaanidega või tasa ja targu kohalikul juuretasandil tegutseja? Kõik see määrab, millisesse ettevõttesse sa sobid milliseid projekte juhtima ning milline kuvand on ka sinu ettevõttel.

2. Olulised oskused. Mis oskus, funktsionaalsus, teadmine on just sul ja sinu poolt pakutavatel teenustel? Millised erinevad tööalased, aga ka hobi ja eraelu teadmised ja oskused võimaldavad luua unikaalse nišitoote või teenuse? Just see on koht, kust saab luua palju müügiargumente.

3. Töö- ja ettevõtlusturg. Mida turg vajab ja otsib? Milline turg on just sinu isikupärale, oskuste kombinatsioonile sobiv? Kas pead keskkonda vahetama või selle just looma? See mängib rolli turundussõnumite loomises.

4. Mainekujundus ja turundustegevus.

Kas sul on vajalikud oskused ja seatud eesmärgid? Kas esitled järjepidevalt ja olulistes kanalites? Kas valitud tegevused vastavad ettevõtte ambitsioonidele? Kas keskenduda müügile või mainekujundusele? Kas ja kuidas sind leitakse ja kuivõrd teatakse, mis teenust ja toodet sinu käest osta saab?

Kõik need neli osa tuleb läbi vaadata ja ära kaardistada. Keskenduda tuleb aga sellele, mis antud hetkel oluline on ja kõige rohkem soovitud tulemusteni võib viia.

PRIKE AS liige alates 1995 SCANWELD AS liige alates 1996 SMISO OÜ liige alates 2016 TALLINNA SADAM AS liige alates 1954 TALLINNA ÄRIPANGA AS liige alates 2004

20

FITEK AS liige alates 1999

Liisi Toom on Eestis persoonibrändi kujundamise juurutaja, ettevõtjate, juhtide ja spetsialistide personaalne mainekujundaja juba viimased 8 aastat ning konsulteerib ja juhendab kliente asutatud Persoonibrändi Agentuuris. Varasemalt tegutsenud kommunikatsioonijuhina Eesti Rahva Muuseumis ning HR ja kommunikatsioonijuhina ZeroTurnaroundis, juhi erinevaid ülesandeid pidanud mitmes mittetulundusprojektis ja – ühingus. Omandanud kommunikatsioonijuhi magistrikraadi (2012), omandamas psühholoogia bakalaureust Tartu Ülikoolis.

Ta blogib juhtimise, ettevõtluse ja turunduse teemadel www.persoonibrand.ee.

GEO S.T. OÜ liige alates 1999 KMA OÜ liige alates 2011 MADIS ABILINE FIE liige alates 1999 MERINVEST OÜ liige alates 2000 PACKDALE LOGISTIC OÜ liige alates 2004

15

A & H RISTPALKMAJAD OÜ liige alates 2003 ELCOMEX TRADE OÜ liige alates 2004 FREESPORT TRADING OÜ liige alates 2011

Iga juht peab oskama elementaarseid isiku mainekujundusvõtteid

See on väike ülevaade sellest, millele üks ettevõtja ja juht tähelepanu peaks pöörama, kui tema tegevuses on oluline teistele nähtav olemine ja läbi selle oma toodete/ teenuste pakkumine ja müük või soov olla avatud uuteks väljakutseteks. Suurem osa ettevõtjatest ja juhtidest on tugevad ühes või teises osas: kindlad juhtimisoskused, teadmised nišist, kuid oskused seda esitleda on tihtipeale kesised või ei taheta sellega tegeleda, kuna „kõik teavad“ või „me laseme tööl ise enda eest rääkida“. Väikeettevõtja ja juhina on mainekujundusoskused aga hädavajalikud nii enda arenguks, professionaalseks eduks kui ka oma ettevõtte toimimiseks.

QUANTUM EESTI AS liige alates 2002 SCANDICON OÜ liige alates 2015

10

LOODUSREISID OÜ liige alates 2013 MORTELLAR INVEST OÜ liige alates 2014 SAUE PRODUCTION OÜ liige alates 2015 TOPNINEGROUP OÜ liige alates 2015

5

GRILLSEASON OÜ liige alates 2015

PROOVI riigihangete monitooringu teenust 2 kuud TASUTA!

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn A.V.M. LOGISTIC OÜ Renditööjõu vahendamine.

ALLIUM UPI OÜ www.allium.upi.ee Farmaatsiatoodete hulgimüük.

(c) Photomall | Dreamstime.com

APTEEKIDE ÜHISUS OÜ Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine.

BEST BULLION OÜ www.silvercoins.ee Investeerimishõbeda ja kulla müük, kollektsionäärmüntide müük Interneti teel.

DIVES INTERNATIONAL OÜ www.divesintl.com Ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine.

ERDINC YAMAN NORDIC TRADING OÜ www.eynordic.com Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük

Riigihangete monitooring pakub mugavat ja praktilist infoteenust, kui soovite laiendada oma ettevõtte tegevushaaret ning leida uusi turge oma toodetele ja teenustele Eestis või teistes Euroopa riikides.

KELLELE? • Omate positiivseid kogemusi avalikule sektorile teenuste ja kaupade müümisel?

• Euroopa Liidu 1000 miljardi euro suurune hanketurg tundub atraktiivne?

• Te ei soovi kulutada oma aega, otsimaks iga päev enam kui 750 avaldatava hanketeate seast sobivaid?

Võta meiega ühendust e-posti teel koda@koda.ee ja me meeleldi täpsustame teenuse loomise detaile!

EVENTLAB OÜ www.eventlab.ee Fotograafia. Sündmuskorraldus, disain, graafiline disain, trükitööd.

HCL EXPRESS OÜ www.hclex.com Veoste ekspedeerimine.

Mittegabariidsete veoste organiseerimine. Laondus.

KINGIVABRIK OÜ www.kingivabrik.ee Logoga meened ja firmakingitused.

KMT LANG & BARNEY INVESTMENTS OÜ www.dermapteek.com Muude vahetoodete hulgimüük. Prantsuse apteegikosmeetika Pierre Fabre ametlik maaletooja Eestis.

L30 ONE DESIGN OÜ www.l30class.com/en Jahtide müük.

LAINERGY OÜ www.lainergy.com Mobiilse merelainetepõhise elektrijaama tööprintsiibi arendamine ja tootmine.

MAGNUM LOGISTICS OÜ www.magnum.ee Kaubaladude töö. Kaubavedu maanteel. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

TREASURE CAPITAL OÜ www.treasure.ee Kinnisvaraalane vahendustegevus. Kinnisvarainvesteeringud, konsultatsioonid ja finantseerimine.

TYRE MOULD EESTI OÜ Alumiiniumvormide valmistamine. Mehaaniline metallitöötlus. Elamute ja mitteeluruumide ehitus.

MAGNUM MEDICAL OÜ www.magnum.ee Ravimite ja muude apteegikaupade hulgimüük.

Muude kindlate kaupade vahendamine.

Ida-Virumaa

MODULAND BUILDING OÜ www.moduland.eu Puidust elementide ja elementmajade tootmine.

4U LOGISTICS OÜ www.4ul.ee Tollimaaklerite tegevus.

MUHU LEIB OÜ www.muhuleib.ee Leiva- ja saiatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine.

NV TRADE OÜ www.nv.ee Tööstuskemikaalide hulgimüük. Tehnilised ja turunduskonsultatsioonid.

PET CITY OÜ www.petcity.ee Lemmikloomade ja -lindude ning nende toidu ja tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes.

PILZEN GRUPP OÜ www.pilzengrupp.eu Õllevaatide ost-müük ja nendest vabaaja tarvete valmistamine.

RGR AIRON OÜ www.rgr.ee Mehaaniline metallide töötlus. Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost.

Kaubavedu maanteel.

SERVAALI ESTONIA OÜ www.servaali.ee Alkohoolsete jookide hulgi- ja jaemüük.

TOTAL PROPERTY OÜ Kinnisvarabüroode tegevus.

ELISSA TRANSPORT OÜ Logistikateenused.

Mitmesuguste kaupade eksport.

Lääne-Virumaa

BALTIC PACIFIC OÜ Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine. Metsavarumine.

Põlvamaa

ASTEL OÜ www.astel.ee Freesprussist majade tootmine. Ruumelementmajade tootmine.

Raplamaa

STEEL EXPRESS OÜ www.steelexpress.eu Kokkupandavate metallehitiste tootmine. Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine.

Tartumaa

BÜROODISAIN OÜ www.kalender.ee Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

MAGNUM DENTAL AS www.magnum.ee Meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes.

Võrumaa

ELECTRIC ELEMENT OÜ www.electricelement.ee Elektrijaotuskeskuste tootmine ja komplekteerimine.