Teataja nr 12 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

NR 12 • 13. JUUNI 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA ID NKEED KÕIK A EVAD L OSAL A T S A ILT A DRESS JA SEL A A E T D LEIA FIRMA

ENT R U K N WW.KO

S.EE

IST SSOOV I M E L DMETE OSA MA AN O A J S GA MISEK TEIL AE N TEATA O S ISEK ESITAM NINI

30. JUU

Traditsiooniks kujunenud auhinnakonkursi ja edetabeli koostamise eesmärk on välja selgitada ja tunnustada riigi ning ettevõtlusorganisatsioonide poolt Eesti edukamaid ettevõtjaid

Pane proovile oma ettevõtte konkurentsivõime! Tule osale suurimatel ettevõtluskonkurssidel! • • • • • Info Konkurentsivõime Edetabeli kohta: Piret Salmistu, telefon 604 0060, piret@koda.ee Info Ettevõtluse Auhindade kohta: Margit Shein, telefon 627 9415, margit.shein@eas.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- JUHTKIRI -

ESIMESE POOLAASTA OLULISEMAD MÄRKSÕNAD —

KOOSTÖÖ JA EESTI MIGRATSIOONIPOLIITIKA

MAIT PALTS Peadirektor

Mitmed uuringud, nii varasemast ajast kui ka viimastest kuudest, toovad ühe murekohana välja vähese koostöö ettevõtete vahel ja nõrgad oskused eksportimisel. Seda väitsid ettevõtjad ise, kui koostasime Eestis seni mahukaimat ettevõtete ekspordiprobleemide uuringut ning need on oluliste probleemidena leidnud märkimist ka ettevõtluskeskkonda puudutanud uuringutes.

eites kiire pilgu Kaubandus-

giate koostamisest. Positiivne ta-

sisserände piirarvu või nõuet maks-

Oleme pidevalt ja aktiivselt pida-

koja esimese poolaasta te-

gasiside on põhjuseks, miks jätka-

ta välismaalt tulnud töötajale 1,24

nud riigiametite esindajatele rää-

gemistele, saan aga kinnitada, et

me nende korraldamist Ekspordi

korda kõrgemat töötasu. Olukorras,

kima kuivõrd oluliseks probleemiks

just nende probleemide lahenda-

Akadeemia kaubamärgi all kind-

kus mitmed sektorid kurdavad pi-

on jätkuv, võrdlemisi kõrge, aru-

misele kaasaaitamine on olnud pal-

lasti tulevikuski. Erinevate kooli-

devalt oskustööjõu puudumise üle

andluskoormus ettevõtjatele. Meie

jude tegevuste puhul peamiseks.

tustegevuste hulgast on kindlasti

ning IT-arendustegevuse viimine

arvates ei ole hetkel peamiseks

oluline ära märkida ka koostöös

näiteks Ukrainasse või Valgeve-

küsimuseks isegi suur aruannete

Rääkides koostööst, meenuvad es-

Tarbijakaitseametiga

läbiviidud

nesse on vähemalt osaliselt reaal-

hulk vaid andmete mitmekordne

malt aasta alguses toimunud väga

seminaride sarja „Suunanäitaja”.

sus juba täna, ei saa kunstlikke

esitamine ja riigi andmebaaside

edukas Eesti-Soome ettevõtjate

Kevadel

seminaride

takistusi põhjendatuks pidada.

puudulik ristkasutus. See on põh-

ühine ärivisiit Indoneesiasse ning

suure osalejate arvu ning neilt

Samuti on oluline muuta kogu

jus, miks esitatavate aruannete

Eesti-Soome-Rootsi ettevõtjate ja

saadud positiivse tagasiside val-

elamislubade taotlemisega seotud

maht ja arv ei taha kuidagi vähe-

ettevõtjate toetamisega seotud or-

guses planeerime sarnaste kooli-

regulatsiooni oluliselt kliendisõb-

neda. Olen veendunud, et tagades

ganisatsioonide ühisvisiit Hiina.

tuste jätkamist — muuhulgas Ida-

ralikumaks — et taotluse menet-

andmete suurema ristkasutuse

Eesti ettevõtjate ühistegevuses ei

Virumaal ja ka venekeelsena.

lemine ei kestaks mitmeid kuid ja

väheneks erinevate üksikute aru-

toimunud

selle esitamine võiks toimuda

annete maht märkimisväärselt.

korral lisandus veel täiendavgi

Kuigi oleme Teataja veergudel ka-

mitte ainult läbi Eesti välisesin-

Neid küsimusi arutame aktiivselt

positiivne koostööaspekt — ette-

jastanud jooksvalt erinevate sea-

duste vaid ka Eestis otse Politsei-

nii Justiitsministeeriumi kui ka Ma-

võtjaid said kontakte luua ja tead-

dusemuudatuste ja poliitikadoku-

ja Piirivalveameti kaudu. Tuleb

jandus- ja Kommunikatsioonimin-

misi vahetada mitte ainult nn

mentidega seotud arenguid, tahak-

tunnistada, et senised pikad me-

isteeriumi esindajatega, et saavu-

sihtriigi potentsiaalsete partneri-

sin siinkohal nimetada veelkord

netlustähtajad ei ole kindlasti

tada ettevõtjatele positiivne tule-

tega vaid ka visiidil osalenud part-

mõnda olulisemat, mis just esimesel

taganud võimalike väärkasutuste

mus.

nerriikide esindajatega. Tänaseks

poolaastal juristide laual on olnud.

ohu välistamist ning tekkinud on

ole midagi uut, kuid mainitud kahel

on nendest visiitidest teada juba

pigem olukord, kus kiirete lahen-

Tuleb tunnistada, et need on siiski

mitmeid reaalseid koostööprojekte

Välismaalastele antavate elamis- ja

duste leidmiseks otsitakse lahen-

vaid vähesed teemad, millega ole-

ja edulugusid ning võib kindel olla,

töölubade temaatika on olnud

dusi pikkade tähtaegade vältimi-

me aktiivselt tegelenud ning mil-

et sarnaste ühismissioonide kor-

tegelikult päevakorral juba aastaid.

seks. Sellise olukorra kestmine ei

lega kindlasti jätkame. Ka suvi saab

raldamine jätkub ka edaspidi.

Kaubanduskoda on selles valdkon-

ole kindlasti ettevõtjate huvides.

olema töine ning tihe.

nas toetanud põhimõtet, et võõr-

Jätkame osalemist Siseministee-

Et ettevõtjad teaksid ja oskaksid

tööliste Eestisse lubamine peab

riumi poolt moodustatud töögru-

Teataja läheb küll suvepuhkusele,

veelgi paremini välisturgudele

olema vajaduspõhine ning sellele

pis, mille eesmärgiks on töötada

kuid hoiame teid erinevate arengu-

siseneda, korraldasime ka kevad-

ei tohi seada põhjendamatuid ja

järgmiseks aastaks välja konk-

tega kursis meie elektrooniliste

hooajal mitmeid koolitusi nii välis-

argumenteerimata takistusi. Täna

reetsed

infokanalite kaudu, kust leiate ka

turundusest kui ekspordistratee-

näeme selliste piirangutena kasvõi

muutmiseks.

ettepanekud

olukorra

meie koolitusinfo.

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD

KALENDER

JUHTKIRI Esimese poolaasta olulisemad märksõnad — koostöö ja Eesti migratsioonipoliitika

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- TEEJUHT -

13.-14. juuni

Kontaktkohtumiste üritus „GR Business Days”

Luksemburgis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

SEADUSANDLUS

18.-19. juuni

Riigihangete läbiviimine toimub tulevikus ainult elektrooniliselt

Tööhõive ja noored

Eesti innovatsioonija ettevõtlusstrateegia 2014-2020 ettepanek

Kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” Kopenhaagenis, Taanis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

19. juuni

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Kreekas (katab ka Albaaniat ja Küprost) Andres Talvik

EUROOPA UUDISED Järgmise finantsraamistiku pehmemast poolest

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

EKSPORT Võimalus saada ekspordispetsialistiks ja seejärel ekspordijuhiks

Priit Raamat • Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

27.-29. juuni

Ärivisiit Aserbaidžaani Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

11 25. august

Kaubanduskoja Ärihooaja avamine Lennusadamas (Küti 17, Tallinn)

TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE Eesti robotid teevad ilma online riideturul

Priit Raamat • Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

12 27.-29. september

ETTEVÕTLIKKUS

Ärivisiit Peterburisse Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Unistused ellu! — ettevõtted noorte ettevõtlikkuse toetuseks

Isiklik eeskuju ja koostöö on noorte ettevõtlikkuse arendamise aluseks

SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS Sotsiaalse ettevõtte mõiste Eestis

INNOVATSIOONIVEERG Eesti uuendusmeelne disain

15 JÄRGMINE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TAGASIVAADE Pärnus peeti 16. korda Kaubanduskoja Tenniseturniiri

TEATAJA ILMUB 8. AUGUSTIL.

16 SOOVIME KÕIGILE KOJA LIIKMETELE JA KOOSTÖÖPARTNERITELE MEELEOLUKAT SUVE NING KOHTUME TAAS AUGUSTIS!

VÄLISSUHTED Malta – värav Põhja-Aafrikasse

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA

Ei saa me läbi Lätita

AADRESSIL WWW.KODA.EE

TEATED

LIIKMELT LIIKMELE

RIIGIHANKETEATED

KOOSTÖÖPAKKUMISED

UUED LIIKMED

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- SEADUSANDLUS -

RIIGIHANGETE LÄBIVIIMINE TOIMUB

TULEVIKUS AINULT ELEKTROONILISELT

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Euroopa Komisjon on koostanud elektrooniliste riigihangete (e-hangete) strateegia, mille üheks peamiseks eesmärgiks on saavutada 2016. aasta keskpaigaks Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide täielik üleminek e-hangetele. See tähendab, et tulevikus toimuvad kõik riigihanke menetluse etapid alates teatamisest kuni makseteni elektrooniliselt.

uroopa Liidus kasutatakse

tehingukulusid, lühendada hanke-

kasutusel erinevad infosüsteemid

kättesaadavaks liikmesriikidele.

täna e-hankeid ainult 5-10%

menetluse kestvust ning säästa

e-hangete jaoks ning see takistab

Ühe meetmena moodustatakse ka

keskkonda.

ettevõtete osavõttu piiriülestest

e-hangete eksperdirühm, mille

riigihangetest.

ülesandeks on anda liikmesriiki-

hankemenetlustes. Eestis on ehangete osakaal tõusnud käesole-

dele soovitusi e-riigihangete plat-

val aastal samuti 10%ni. Samas,

Euroopast saab tuua mitmeid edu-

Brasiilias toimub 80% riigihan-

kaid näiteid e-hangete kohta, mis

getest elektrooniliselt ning Lõuna-

on aidanud nii avalikul sektoril kui

Koreas on kogu riigihanketurg

ka ettevõtjatel kulusid kokku hoida.

paberivaba. Paljud riigid on haka-

Näiteks Madalmaade 400 koha-

E-hangete strateegia sisaldab mit-

nud eelistama e-hankeid, sest see

likku omavalitust hõlmav uuring

meid meetmeid, mis aitavad eelne-

Kaubanduskoda ja valitsus toeta-

võimaldab avaliku sektori kulusid

tõi esile, et üleminek e-hangetele

valt kirjeldatud takistusi kõrvalda-

vad Euroopa Komisjoni ettepane-

kokku hoida. Senised kogemused

aitab säästa menetluskulusid üle

da ning soodustada üleminekut e-

kut minna alates 2016. aasta

on näidanud, et e-hanked võivad

8500 euro pakkumuse kohta.

hangetele. Esimese probleemi (tea-

keskpaigast täielikult üle e-hange-

säästa

hankekuludest.

Uuring näitas, et e-hanked lühen-

tud sidusrühmade tegevusetus)

tele. Samuti on Eesti positiivselt

Seega peab EL astuma samme, et

davad menetluse kestvust ette-

lahendamiseks näeb Euroopa Ko-

meelestatud meetmete osas, mida

saada samuti suuremat kasu e-

võtja jaoks keskmiselt ühe päeva

misjon e-hangete strateegias ette

Euroopa Liit soovib rakendada soo-

hangete eelistest ning hoida ära

võrra ning võimaldavad säästa

laiaulatusliku teavituskampaania

dustamaks üleminekut e-hangetele.

konkurentsivõime vähenemine.

trüki- ja postikulude pealt.

korraldamist. Selle eesmärgiks on

5-20%

vormi väljatöötamisel.

Meetmed e-hangete soodustamiseks

Eesti seisukoht

teavitada nii ametiasutusi kui et-

Riigil on juba praegu olemas e-riigi-

tevõtjaid e-hangete pakutavatest

hangete läbiviimiseks vajalik kesk-

võimalustest ja eelistest. Samuti

kond (https://riigihanked.riik.ee),

hakkab EL jälgima e-hangete ka-

kuid Komisjoni poolt seatud lõpp-

E-hangete majanduslik

Mis takistab üleminekut

põhjendatus

e-hangetele?

E-hanked toovad majanduslikku

Euroopa Komisjon on e-hangete

sutuselevõttu, hindama selle ma-

eesmärgi täitmiseks on vaja süs-

kasu ka ettevõtetele, sest e-han-

strateegias välja toonud kaks põh-

janduslikku mõju ning avaldama

teemi mõnevõrra täiendada. Seega

ked võimaldavad paremini ära ka-

just, mis aeglustavad e-hangete

selle kohta iga-aastaseid aruandeid.

on täiesti võimalik, et nelja aasta

sutada Euroopa ühtse turu eeli-

kasutuselevõttu ELis. Esimese tõk-

seid. Näiteks paraneb e-hangete

kena on nimetatud teatud sidus-

Tehnoloogiliste tõkete kõrvaldami-

abil ettevõtete võimalus osaleda

rühmade tegevusetust — osad

se eesmärgil on Euroopa Komisjon

teiste liikmesriikide riigihangetel,

hankijad ja pakkujad ei soovi oma

teinud ettepaneku toetada liik-

sest ettevõtetel on lihtsam leida

käitumisharjumusi muuta ning

mesriikide

pakkumisvõimalusi elektrooniliselt

e-hangetele üle minna. Teiseks

teemide arendamist. Samuti on

põhjalikumalt tutvuda

kui paberkandjal. Samuti aitavad

takistuseks on turu killustatus. See

Komisjon lubanud oma e-hangete

Kaubanduskoja kodulehel

e-hanked vähendada ettevõtete

tähendab, et liikmesriikides on

infotehnoloogilise lahenduse teha

www.koda.ee.

pärast toimuvad Eestis riigihanked

e-hangete

infosüs-

täielikult elektrooniliselt.

E-hangete strateegiaga saab

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

TÖÖHÕIVE JA NOORED

NR 12 • 13. JUUNI 2012

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Alates 2008. aastast on noorte töötute arv Euroopa Liidus (EL) suurenenud ühe miljoni võrra. Hetkel on EL-27 riikides rohkem kui viis miljonit alla 25aastast noort, kes ei suuda tööd leida. Seoses suure tööpuudusega, mis on eriti raskelt tabanud 15- kuni 24aastaseid noori, on Euroopa Komisjon alustanud avaliku konsultatsiooni, et muuhulgas arutada ettevõtetes pakutavate praktikakohtade võimalikku reguleerimist.

OLULINE: • Peamisteks

omisjon on oma töödoku-

õppijate kanda ning praktikakoht,

tagada konfidentsiaalsus ja kuidas

mendis arutanud, et ehkki

kui see ka leitakse, ei pruugi anda

võimalike kahjude korral käituda.

praktikakohtade pakkumine noor-

vajalikku kogemust. Teiselt poolt

tele võiks suurendada nende prak-

on aga ka väiksemates ettevõtetes

Lähtuvalt saadud analüüside tule-

praktikaga seotud

tilisi kogemusi tööturul, peaks

praktikandi tegevuse haldamise ja

mustest, kus mõningad praktikaga

puudusteks on prak-

sealt saadav töökogemus olema ka

juhendamise vajaduse tõttu kee-

seotud probleemid on tõstatatud,

tikantide ja Komisjoni

kvaliteetne ning jätma prakti-

ruline praktikante vastu võtta.

on alustatud avalikke konsultat-

arvates sotsiaalsete

kandile kindluse ka sotsiaalsete

Samas sooviksid ka tööandjad, et

sioone võimaliku praktika kvali-

tagatiste puudumine,

tagatiste osas. Kuna enamik Eu-

kooli lõpetanud noor juba mingit

teediraamistiku koostamiseks —

madal töötasu,

roopa riikidest ei ole praktikantide

töökogemust omaks ning koolist

ehk siis, kas tööandjad peaksid

ebaselged või praktika

lepinguid, sotsiaalseid tagatisi ning

saadud teadmised oleks reaalselt

alati sõlmima praktikalepingu,

eesmärgile mittevas-

isegi praktika mõistet ühtselt kok-

töömaailmas rakendatavad.

kuidas ja kui palju maksta prak-

tavad tööülesanded.

ku leppinud, arutab Komisjon

• Praktika kvaliteediraamistik peaks andma aluse ka liikmesriikidele, kas

Mitmes liikmesriigis on kohustus-

vormistada tõend praktika soorita-

kvaliteediraamistiku väljatööta-

lik sõlmida praktikandiga leping

mise kohta jms küsimused. Kvali-

mist ning võimalust teemat õigus-

ning osades riikides on kehtes-

teediraamistik peaks andma aluse

aktidega reguleerida.

tatud ka miinimumpalga nõue,

ka liikmesriikidele, kas ja kuidas

kuid peamisteks praktikaga seotud

praktikaga seotut reguleerida.

ja kuidas praktikaga seotut reguleerida.

tikandile, kuidas praktika lõpus

dokumendis võimalikku praktika

Praktika all peetakse üldjuhul sil-

puudusteks on praktikantide ja

mas tööpraktikat, mis sisaldab

Komisjoni arvates ikkagi sotsiaal-

hariduslikku komponenti (õppe-

sete tagatiste puudumine, madal

kavana või mitte) ja on ajaliselt

töötasu, ebaselged või praktika

piiratud. Praktika eesmärk on

eesmärgile mittevastavad tööüles-

aidata praktikandil üle minna

anded. Samas on antud Komisjoni

koolist tööellu, andes talle prakti-

dokumendist jäänud välja analüüs,

lisi kogemusi, teadmisi ja oskusi,

mida tööandjad peavad vajalikuks

mis täiendavad tema teoreetilisi

praktikantidega seoses parendada

teadmisi.

või muuta. Korralik praktikaleping tagaks praktikandile kindluse tema

Ühelt poolt on riiklikul tasandil

sotsiaalsete tagatiste, võimaliku

pandud õppekavades (eriti kutse-

tasu, tööülesannete osas ja kind-

õppes) tugev rõhk praktikale, samas

lustaks tööandjale selguse, milline

jääb praktikakoha otsimine sageli

on praktikandi panus, kuidas

Pikemalt saab Komisjoni dokumendiga tutvuda ka Koja kodulehel www.koda.ee ning eriti on oodatud kommentaarid praktika osas — kas sõlmite praktikantidega lepinguid, milliseid probleeme on praktikantide rakendamisega olnud, kas piisab praegusest regulatsioonist? Ettepanekud palume edastada e-posti aadressile koidu@koda.ee.

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

NR 12 • 13. JUUNI 2012

EESTI INNOVATSIOONIJA ETTEVÕTLUSSTRATEEGIA 2014-2020 ETTEPANEK

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Alanud on ettevalmistused Eesti innovatsioonija ettevõtlusstrateegia 2014-2020 koostamiseks. Selle strateegia koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020” katuseesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui tööhõivet.

OLULINE: • Eesti innovatsioonija

heks olulisemaks eesmär-

ebaühtlane jaotus ja kvalifit-

tugevam külg. Põhjusi on erine-

giks üldiselt on jõuda selleni,

seeritud inimressursi nappus.

vaid, kuid üks olulisemaid, mida ka

et Eesti ettevõtted teeniksid roh-

• Vähene ligipääs (välis)turgudele.

kõnealuse strateegia lähtedoku-

kem tulu kõrge lisandväärtusega

• Vähene omavaheline koostöö.

mendis mainitakse, on hirm või-

ettevõtlusstrateegia

toodetest ja teenustest. Praegune

• Vähene juurdepääs paindlikele

maliku koostööpartneri pahataht-

2014-2020 peakski

olukord vajab eesmärgini jõud-

olema see dokument,

miseks kahtlemata parandamist ja

mis käsitleb ühes

strateegilist lähenemist. Viimast

Eeltoodud kitsaskohti täpsemalt

strateegilises

just põhjusel, et lahenduse leid-

lahtiseletades tuleb öelda, et Eesti

raamistikus erinevaid

misel ja eesmärgini jõudmise eel-

ettevõtete võimekus eksportida ja

Mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et

olulisi tegevusi ja

duseks on oluliste probleem-

arendustegevusega tegeleda on

2008. a alguse saanud majandus-

tagab seejuures stra-

kohtade tuvastamine ning nende

jaotunud ebaühtlaselt. On küll

kriisi mõjud ulatuvad veel täna-

teegilise planeerimise

tulemuslik parandamine. Eesti in-

väga edukaid ja rahvusvaheliselt

sesse ja ettevõtete juurdepääs

tasandil siiani eraldi

novatsiooni- ja ettevõtlusstratee-

konkurentsivõimelisi ettevõtteid,

soodsatele ja paindlikele finants-

seisnud poliitikate

gia 2014-2020 peakski olema see

kuid nende hulk on ebaproportsio-

vahenditele on praegusel hetkel

sidususe ja tulemus-

dokument, mis käsitleb ühes stra-

naalselt väike. Samuti tuuakse eel-

veel piiratud. Oluline on sellele

likkuse.

teegilises raamistikus erinevaid

nimetatud lähtedokumendis esile

probleemile tähelepanu juhtida

olulisi tegevusi ja tagab seejuures

seda, et terav tööjõupuudus valitseb

just põhjusel, et finantsvahendite

strateegilise planeerimise tasandil

keerukamaid oskusi nõudvatel in-

olemasolu on üks peamisi eeldusi

siiani eraldi seisnud poliitikate

senertehnilistel ametikohtadel. Pa-

ettevõtte arendamiseks.

sidususe ja tulemuslikkuse.

randamist vajavad kahtlemata Eesti

Eeltoodu põhjal tekib mõistagi

finantsinstrumentidele.

liku tegevuse ees (ettevõtte ülevõtmine, know-how ärakasutamine enda huvides jms).

ettevõtete turundusoskused ning

Eeltoodud probleemide valguses

tarbijaturgude tundmine.

on seatud ka tegevused ja eesmärgid, et saavutada Eesti 2020

küsimus, et mis siis hetkel täpsemalt Eesti ettevõtlusmaastikul

Eesti ettevõtted on enamasti

aluseesmärk — tootlikkuse kasva-

probleemiks on? Kitsaskohti on

väike- või mikroettevõtted ning

tamise (suure lisandväärtusega

tegelikult mitmeid. Eesti innovat-

see asjaolu tingib vajaduse olla

tooted ja teenused) ja tööhõive

siooni-

ettevõtlusstrateegia

koostööaldis, kui soovitakse suu-

määra tõstmise. Oluline koht on

2014-2020 lähtedokumendis on

remat edu ja arengut saavutada.

siinkohal ka riigil näiteks asjako-

esile toodud näiteks järgmisi as-

Sealjuures võiksid ettevõtted pöö-

haste toetusmeetmete planeerimi-

pekte:

rata rohkem tähelepanu just koos-

sel ja tagamisel. Toetusmeetmete

• Eesti ettevõtete puhul on tähel-

tööle teadusasutustega. Kahjuks

tagamine pole aga kindlasti ainus

datav ettevõtete võimekuste

pole koostöö Eesti ettevõtete kõige

riigipoolne panus.

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

Üldiselt plaanitakse kõnealuses strateegiadokumendis keskenduda

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- EUROOPA UUDISED -

EUROOPA UUDISED

kolmele laiemale teemadegrupile, mida võiks pealkirjastada järgmiselt: • Eesti ettevõtted teenivad rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodetest ja teenustest;

UUS EUROOPA TARBIJAKAITSE TEGEVUSKAVA ASETAB TARBIJA ÜHTSE TURU KESKMESSE

EUROOPA LIIT TÄHISTAB OLULISTE LOODUSKAITSEOTSUSTE 20. AASTAPÄEVA

omakorda sõnastatud detailsemalt

Vastu võetud Euroopa Komisjoni

21. mail möödus 20 aastat loo-

likele nõuetele vastas suhteliselt

soovitavad arengud ja eesmärgid.

strateegilises visioonis ELi eel-

duse säilitamist ja säästvat kasu-

väheste supluskohtade vesi. Eriti

Nende arengute ja eesmärkide

seisvate aastate tarbijapoliitika

tamist käsitleva kahe olulise

oli see nii siseveekogude puhul.

realiseerumise nimel soovitakse

kohta on eesmärgiks seatud mak-

õigusakti – elupaikade direktiivi ja

Euroopa populaarseimates su-

pöörata tulevikus erilist tähele-

simeerida tarbijate osalust turul

keskkonna rahastamisprogrammi

vistes puhkepaikades oli vee

panu kindlatele tegevussuunda-

ja usaldust turu vastu. Tarbijate

LIFE – vastuvõtmisest ELis, mille

kvaliteet üldiselt hea — enam kui

dele. Nii tuuakse lähtedokumendis

kulutused, mis moodustavad

alusel on üle 1,2 miljardi euro ula-

90% supluskohtade veest vastas

esile näiteks ettevõtlikkuse kas-

56% ELi SKP-st, näitavad, kui

tuses antud toetust üle 2000

kohustuslikele nõuetele. Hispaa-

vatamine (noortes jt sihtgruppi-

suur jõud on tarbijatel Euroopa

looduskaitseala majandamiseks

nias, Itaalias ja Portugalis oli roh-

des), inimeste teadmiste ja oskuste

majanduse elavdamisel. Ainult

ja taastamiseks kogu ELis.

kem kui 80% supluskohtade vesi

jätkupidev parendamine, ettevõt-

teadlikud ja kindlustunnet oma-

luskeskkonna parendamine (sh

vad tarbijad saavad ühtse turu

välisinvesteeringute ligimeelita-

võimalusi täies ulatuses ära ka-

miseks), ettevõtete juhtimis- ja

sutada ning innovatsiooni ja kas-

arendustegevuste

võimekuste

vu ergutada. Euroopa tarbija-

arendamine, koostöövõrgustike ja

kaitse tegevuskava lähtub neljast

tugistruktuuride

arendamine,

peaeesmärgist: usalduse suuren-

finantsinstrumentide

damiseks tahetakse tugevdada

arendamine, rahvusvahelistumise

tarbijaohutust, avardada tead-

Hea uudis neile, kes kavatsevad

Selliste sisemaal asuvate suplus-

ambitsiooni kasvatamine ettevõt-

misi, kiirendada õiguskaitse- ja

tänavu suvel Euroopas rannas

kohtade osakaal, mille vesi ei

jates ja toetusvõimaluste edenda-

hüvitusmeetmeid ning viia tarbi-

puhata: 92,1% Euroopa Liidu

mine jt.

vasta kohustuslikele nõuetele, on

jaõigused ja tarbijapoliitika vas-

supluskohtade veest vastab nüüd

langenud 11,9%-lt 1990. aastal

tavusse ühiskonnas ja majan-

suplusvee direktiivi kohastele

2,4%-ni 2011. aastal. See on seni

duses toimuvate muudatustega.

veekvaliteedi miinimumnõuetele.

üks parimaid tulemusi.

Tegevuskavas on esitatud ka rida

Aruande kohaselt oli 77,1% sup-

põhimeetmeid, mis tuleb 2014.

luskohtade vee kvaliteet väga

aastaks ellu viia.

hea, st vastas kõige rangematele

Eesti innovatsioonija ette-

Tööhõive: käivitub katseprojekt

soovituslikele nõuetele. Tulemus

võtlusstrateegia 2014-2020

noortele välismaal töö leidmiseks

on eelmise aasta omast 3,5 prot-

peaks saama oma lõpliku kuju

Euroopa Komisjon on käivitanud

sendipunkti võrra parem. 93,1%

hiljemalt 2013. a esimesel

katseprojekti, millega aidatakse

(1% rohkem kui mullu) mereran-

poolel. Hetkel on käimas

noortel leida tööd teises ELi liik-

dade suplusveest oli piisavalt hea

avalik arutelu, kus kõigil

mesriigis. Projekti algetapis loo-

kvaliteediga, st vastas vähem ran-

on võimalik oma arvamust

detakse abistada 5000 noort

gematele kohustuslikele nõue-

avaldada näiteks portaali

tööotsijat. Projektiga katsetatak-

tele. Vähem kui 2% suplusveest

Euroopa

www.osale.ee kaudu.

se ka plaani muuta Euroopa töö-

ei vastanud nõuetele.

tasub silmas pidada, seda just

Strateegia lähtedokumendiga

turuasutuste võrgustik EURES

Küprose, Horvaatia, Malta ja

ülepolitiseeritud riigisisese debati

saab lähemalt tutvuda ka

üleeuroopaliseks tööhõiveteenis-

Kreeka supluskohti käsitlevate

tingimustes, kirjutab Euroopa

Koja kodulehel.

tuseks.

aruannete andmed olid suure-

Komisjoni Eesti esinduse juht

• ettevõtjad on pädevad, ettevõtted on hästi juhitud ja efektiivsed; • Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud, uuendusmeelne ja ettevõtlik. Antud teemadegruppide puhul on

paindlike

pärased — kõigis neis riikides vastas üle 90% supluskohtade veest kõige rangematele soovituslikele nõuetele ehk oli väga hea kvaliteediga ning ülejäänu vastas kohustuslikele nõuetele. Skaala teises otsas on Madalmaad, Bulgaaria, Läti, Luksemburg ja Belgia, kus rangetele soovitus-

väga hea kvaliteediga.

EUROOPA RANNAD ON PUHKAJATE JAOKS VALMIS

Suplusvee üldine kvaliteet on ELis alates 1990. aastast tunduvalt paranenud. Selliste mereäärsete supluskohtade osakaal, mille vesi ei vasta suplusdirektiivi sätetele, on langenud 9,2%-lt 1990. aastal 1,5 %-ni 2011. aastal.

HANNES RUMM: TULEKAHJU KUSTUTADES JA TULEVIKKU EHITADES Komisjoni

soovitusi

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

NR 12 • 13. JUUNI 2012

Hannes Rumm. Rääkides Euroopa

plaanitakse vähendada suhte-

paranevad teist aastat järjest

Auhindu toetatakse ELi kultuuri-

Liidu ees seisvatest katsumustest,

lise vaesuse määra pärast sot-

pärast langust 2009. aastal. Pari-

programmist, mille raames on ala-

tegi Euroopa Komisjoni president

siaalseid siirdeid 15%-le; 2010.

mad tarbijatingimused on Luk-

tes 2007. aastast kultuuripäran-

José Manuel Barroso võrdluse USA

a tase 17,5%).

semburgis,

Ühendkuningriigis,

di projektide kaasrahastamiseks

Taanis, Austrias, Iirimaal, Soomes,

eraldatud 30 miljonit eurot. Järgmi-

ja Hiinaga. „Kui Euroopa Liit ei suuda taastada oma konkurentsi-

Eesti eesmärgid aastaks 2020:

Madalmaades, Belgias, Saksamaal,

se aasta auhindadele kandidee-

võimet, siis muutume 21. sajandi

• Tootlikkus hõivatu kohta peab

Prantsusmaal ja Rootsis, mis kõik

rimiseks vajalike avalduste esita-

maailmas tähtsusetuteks,” hoiatas

suurenema ELi keskmisega

ületavad ELi keskmise taseme.

mise tähtaeg on 1. oktoober 2012.

Barroso.

võrreldes aastaks 2020 80%-le

Tulemustabelist selgub ka, et tarbi-

(2011. a 69,6%).

jad ei saa ikka veel teha piiriüleseid

Euroopa Komisjoni eelarvepoliitikat ja majandusreforme käsitle-

• Eesti ekspordi osatähtsus maa-

vaid soovitusi liikmesriikidele saab

ilma kaubanduses peab kas-

lugeda Euroopa Komisjoni kodule-

vama

vähemalt

0,110%-le

(2010. a 0,085%).

helt http://ec.europa.eu.

oste sama kergelt kui koduriigis.

• Täiskasvanute (25–64-aastas-

KULTUURIPÄRANDI AUHINNAD

ELi eesmärgid aastaks 2020:

te) elukestvas õppes osalemise

• 75% elanikkonnast vanuses

määr peab aastaks 2020 suu-

20–64 aastat peab olema tööga

renema 20%-le (2011. aastal

2012. aasta kultuuripärandi auhin-

12%).

dadega tunnustatakse silmapaist-

hõivatud (Eesti siht 76%, 2011.

EELARVEPOLIITIKA JA MAJANDUSREFORME KÄSITLEVAD SOOVITUSED AVALDATI LIIKMESRIIKIDELE

• Vähendada ilma eri- ja kutse-

vat tööd Euroopa ajalooliste pai-

• Investeerida teadus- ja aren-

alase hariduseta täiskasvanute

kade kaitsmise, taastamise ja

Euroopa Komisjon võttis 30. mail

dustegevusse 3% SKTst (Eestil

(25–64-aastaste) osakaalu alla

uurimise valdkonnas.

vastu eelarvemeetmeid ja majan-

sama, 2010 – 1,63%).

30%-le (2010. a 32%).

Paraschiva Kovacs on üle 40 aasta

dusreforme käsitlevate soovituste

heitko-

oma elust pühendanud Rumee-

paketi, mille eesmärk on paran-

guste vähendamine 20% võrra

nias asuva Odorhei piirkonna tra-

dada finantsstabiilsust, hoogus-

võrreldes 1990. aastaga; taas-

ditsiooniliste väravate dokumen-

tada majanduskasvu ja luua uusi

teerimisele ja säilitamisele. Koos

töökohti kõikjal Euroopa Liidus.

27 teise laureaadiga, keda tunnus-

Eesti puhul leiab komisjon, et hoo-

tatakse samuti kultuuripärandi

limata märkimisväärsest eelarve-

silmapaistva kaitsmise eest, tun-

ülejäägist ja tööpuuduse vähe-

nustab EL tema tööd ühega igal

nemisest pea poole võrra näivad

aastal väljaantavatest kultuuri-

reformipingutused olevat ebapii-

pärandi auhindadest, mida tea-

savad, eeskätt võttes arvesse töö-

Euroopa tarbijate 2012. aasta tipp-

takse ka kui Europa Nostra au-

turul, teatavates haridusvaldkon-

• Madala haridustasemega ja

kohtumise puhul avaldatud keva-

hindu. Kovacs oli ka üks kuuest

dades ja energeetikasektoris valit-

õpinguid mittejätkavate noorte

dine ELi tarbijate tulemustabel

väljavalitust, kes said 1. juunil Lis-

sevate probleemide ulatust.

osakaal peab jääma alla 10%

näitab, et Eesti on tarbijatingimuste

sabonis toimunud auhinnatsere-

ning vähemalt 40% uuest

võrdluse tabelis 17. kohal. Tarbijate

moonial kätte Grand Prix' auhinna

põlvkonnast peab omandama

tulemustabel näitab, kus Euroopas

väljapaistvate saavutuste eest

kolmanda taseme hariduse

on tarbijatel parimad tingimused.

kultuuripärandi kaitsmisel.

(Eestil viimane sama, õpinguid

Tarbijatingimuste puhul mõõde-

Käesoleva aasta auhindade puhul

mittejätkavate noorte osakaalu

takse tarbijate usaldust ametiasu-

oli ka kõigil inimestel võimalik In-

plaanis vähendada 9,5%-le,

tuste, jaemüüjate ja tarbijaorga-

ternetiküsitluse kaudu oma lem-

2010. a näitajad vastavalt 11,7%

nisatsioonide ning toodete ohu-

mikule hääl anda. Publiku lemmi-

ja 39,7%).

tuse, vaidluste tõhusa lahenda-

kuks osutusid kaitserajatised His-

arvu

mise ja kaebuste rahuldava käsit-

paanias Pamplonas, mis on ühed

Loe lähemalt Koja kodulehelt

tuleks vähendada 20 miljoni

lemise vastu. 2011. aasta indeks

Euroopa kõige paremini säilinud

www.koda.ee/uudised/

võrra (Eestis 49 500, milleks

näitab, et tarbijate tingimused

bastionitest ja kantsidest.

a tase – 70,1%).

• Kasvuhoonegaaside

tuvenergia osakaalu tõstmine 20%-le energia lõpptarbimisest, energiatarbimise efektiivsuse suurendamine 20% võrra (Eestil samad sihid, kuid taastuvenergia osakaalu plaani-

EESTI ON EUROOPA LIIDU TARBIJATE TULEMUSTABELIS 17. KOHAL

takse tõsta 25%-le, 2010. a tase oli 24%).

• Vaesusohus

inimeste

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

euroopa-uudised-2.

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- EUROOPA UUDISED -

JÄRGMISE

FINANTSRAAMISTIKU PEHMEMAST POOLEST

REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

uroopa Liidu (EL) finantsraa-

täiendab oluline toetus struk-

eurot haridusele ja koolitusele.

suunatakse kõik ELi peami-

mistikus määratakse kind-

tuurifondidest (60 miljardit

Neid vahendeid täiendab olu-

sed toetused naaberriiki-

eurot perioodil 2007–2013).

line toetus struktuurifondidest

laks ELi kulutuste maksimumsummad (ülemmäärad) tervikuna ja põhiliste kulukategooriate (rub-

• Keskkonna-

desse.

(72,5 miljardit eurot perioodil

See toetab Euroopa naabrus-

2007–2013).

poliitikat ja kahepoolseid part-

riikide) kaupa. Teatajas olen juba

ja kliimameetmed

tutvustanud Euroopa Komisjoni

EK kavatseb suurendada klii-

(EK) plaane ühise põllumajandus-

mavaldkonna kulutuste osa-

Komisjon paneb ette jätta alles

Peale Euroopa naabruspoliitika

poliitika, Ühtekuuluvusfondi ja

kaalu vähemalt 20 %-le, milles-

kaks programmi: rände- ja var-

rahastamisvahendi

Euroopa

rahastu

se lisanduvad panused eri po-

jupaigafond ning sisejulgeoleku

partnerriigid toetusi ka teiste

kohta. Järgnevalt käsitlen kokku-

liitikavaldkondadest, kus tuleb

fond. Mõlemal fondil oleks välis-

vahendite kaudu. Nähakse ette

võtlikult järgmise finantsperioodi

läbi viia mõjuhindamine. Ko-

mõõde ja nendega tagataks ra-

ka üleaafrikaline vahend, mille

n-ö pehmetele valdkondadele pla-

misjon teeb ettepaneku eral-

hastamise järjepidevus alates

abil rakendada Aafrikat käsitle-

neeritavat. Kui läheb nii nagu

dada perioodil 2014–2020 3,2

EList kuni kolmandate riikideni.

vat Euroopa ühist strateegiat.

soovib EK, siis:

miljardit eurot LIFE+ program-

Samuti näeb komisjon ette lii-

Komisjon teeb ettepaneku eral-

mile (0,8 miljardit eurot kliimale

kuda iga-aastaselt programmi-

dada 70 miljardit eurot perioodil

ja 2,4 miljardit eurot keskkon-

de kavandamiselt mitmeaas-

2014–2020 traditsioonilistele

nale).

tase kavandamise poole.

välispoliitika vahenditele. Seda

Komisjon teeb ettepaneku eral-

täiendavad eraldised mitme-

dada 8,2 miljardit eurot peri-

aastase finantsraamistiku ja

Ühendamise

• Teaduspoliitika Peamise teadus- ja arendustegevuse ühise strateegilise raamistiku (mille nimetus on

• Haridus ja koolitus

nerlusi (sealhulgas kahepool• Ränne ja siseküsimused

seid assotsieerimislepinguid). saavad

Horizon 2020) loomine. See

Uus haridusprogramm „Euroo-

oodil 2014–2020 siseküsimus-

eelarvevahenditest

tähendab, et praegused teadus-

pa haridus” hõlmab kolme

tele.

Arengufondile (29 miljardit

ja innovatsioonivahendid (7.

prioriteeti. Esiteks toetab see

raamprogramm, konkurentsi-

piiriülest, õppimisega seotud

võime ja innovatsiooni raam-

liikuvust. Liikuvuse kohta keh-

ja välissuhted

Kõik eelnev sisaldus EK ettepa-

programm ning Euroopa Inno-

tivad ranged kvaliteeditingi-

Selles on mitmeid olulisi muu-

nekus järgmise finantsraamistiku

vatsiooni- ja Tehnoloogiainsti-

mused ja keskendutakse pea-

datusi võrreldes praeguse pe-

kohta. Lissaboni lepingu kohaselt

tuut) koondatakse kokku. Pro-

mistele poliitilistele eesmär-

rioodiga:

kehtestatakse mitmeaastane fi-

grammis Horizon 2020 osaleb

kidele. Teiseks edendab see

• tehakse ettepanek võtta

nantsraamistik määrusega, mille

ka Euroopa Tehnoloogiainsti-

koostööd haridusasutuste ja et-

laienemisstrateegia rahas-

võtab ühehäälselt vastu nõukogu,

tuut, mis mängib päris olulist

tevõtete vahel, et soodustada

tamise sambana kasutusele

olles saanud nõusoleku Euroopa

rolli.

hariduse moderniseerimist, in-

üks ühinemiseelne koond-

Parlamendilt (kes kiidab heaks või

Komisjon teeb ettepaneku eral-

novatsiooni ja ettevõtlust. Kol-

vahend, mis hõlmab sise-

lükkab tagasi kogu paketi, muuda-

dada 80 miljardit eurot perioo-

mandaks toetab see poliitika-

poliitika ja teemavaldkon-

tusi ei tee). Kas ja kui palju Nõu-

dil 2014–2020 teadusuurin-

meetmeid tõendite kogumiseks

dade kõiki mõõtmeid;

kogus läbirääkimiste tulemusena

gute ja innovatsiooni ühise

haridusinvesteeringute tõhu-

• Euroopa naabruspoliitika ra-

strateegilise raamistiku aren-

suse kohta. Komisjon paneb

hastamisvahendist saab ra-

(väheneda) võivad, on praegu veel

damiseks.

ette eraldada 15,2 miljardit

hastamisvahend, mille kaudu

teadmata.

Neid

vahendeid

Euroopa

eurot). • Laienemine, naabrus

siintoodud

summad

muutuda

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- EKSPORT -

EKSPORTI SAAB ÕPPIMA TULLA:

VÕIMALUS SAADA EKSPORDISPETSIALISTIKS JA SEEJÄREL EKSPORDIJUHIKS

• Estonian Business Schooli magistriõppesse MA või MBA õppekavasse, valides ekspordi-

RÜNNO LUMISTE

TIIT ELENURM

ANNE REINO

Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna dotsent

Estonian Business Schooli Ettevõtluse õppetooli juhataja

Tartu Ülikooli ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise programmijuht

juhtimise spetsialiseerumissuuna. Lisainfo: Triin Sillaots

äliskaubandus

Eesti ettevõtted panustanud mär-

dexil. Väliskaubanduse areng on

kui strateegiline

kimisväärse hulga ressursse.

alati olnud üks Eesti KaubandusTööstuskoja

osa Eesti majandusest

tegevussuundasid.

Tel: 665 1320 E-post: triin.sillaots@ebs.ee Veeb: www.ebs.ee/ee/magistri ope-2/rahvusvaheline-arijuh

Kui jätta välja üksikud marginaal-

Kaubanduskoja eelmise juhi Siim

Märkimisväärne osa Eesti ettevõ-

sed erandid, on Eesti ettevõtete

Raie mõne aasta tagune initsiatiiv

tete toodangust läheb ekspordiks

ekspordipotentsiaal loodud viima-

oli ka impulsiks, miks riik investee-

teistesse riikidesse. Suures plaanis

se ligikaudu kahekümne aasta

ris ekspordijuhtimise mooduli (ligi-

on selleks mitmeid loomulikke

jooksul. Sellele aitasid kaasa nii

kaudu poole aasta õppekoormus)

põhjuseid. Eesti enda turg on

soodne geograafiline asend, mis

loomisse. Läbi SA Archimedes in-

väike, rahvas mitte kõige jõukam

soodustas läbikäimist kui ka Põh-

vesteeriti Euroopa Sotsiaalfondi

Euroopas ning konkurendid trügi-

jamaade suur majanduskasv vii-

raha ühtse mooduli väljaaren-

vad ka Eesti turule. Koos üleilmas-

mastel kümnenditel. Tänane maa-

damiseks kolmes ülikoolis. Lisaks

Tehnikaülikooli

tumisega on tulnud või tulemas

ilm on aga kiiresti muutumas.

traditsioonilisele koolitamisele ja

Majandusteaduskonda

Eesti turule suured ülemaailmsed

Uued tulijad arenevate regioonide

kaasuste lahendamisele ülikooli

Ettevõtte ja

rõivamüügiketid, mööblitootmise

näol (Brasiilia, Venemaa, India,

enda inimeste poolt, näeb moodul

ekspordi juhtimise

ja -müügiketid ning mitmed teised

Hiina), uued tehnoloogiad, uued

ette ka tugeva praktikute panuse

(pea) erialale.

ettevõtted, keda iseloomustab

logistikaskeemid ja teised tegurid

lisamist. Praktiline osa tähendab

Lisainfo:

globaalne haare. Teisest küljest on

toovad nii uusi võimalusi kui prob-

nii ettevõtluses töötavate spetsia-

Õppekonsultant

kasvanud ja muutunud Eesti eks-

leeme. Selleks, et paremini hakka-

listide kaasamist õppetöösse kui

Annela Mets

port. Eesti ekspordil on mitu nägu

ma saada, on ilmselt ka suurem

ka üliõpilaste ja õppejõudude

E-post:

ja toimimismeetodit. Kogu lähi-

vajadus spetsialistide järele, kes

praktiseerimist ettevõtetes, audi-

ümbrust ja esmajoones Balti riike

suudaksid ühelt poolt luua side-

tooriumist ja ülikoolist väljapoole

varustavad tehased on näiteks üks

meid välismaiste klientidega ja

vaatamist ja reaalses tegevuses

selline ettevõtte tüüp. Välismais-

teiselt poolt tuua väljastpoolt et-

õppimist. Õppemooduliga on seo-

tele partneritele allhanget valmis-

tevõttesse innovaatilisi sõnumeid,

tud tugevad professionaalid nii

tav ettevõte on teine ärimudel.

milline peab uus välisturgudel edu

Eestist, Soomest, Saksamaalt kui

Edukamad ettevõtted nagu Harju

toov kaup olema, mida mujal ooda-

Hiinast.

Elekter ja Balti Laevaremonditehas

takse või isegi veel ei osata oodata.

timine-ma/ekspordijuhtimine/

• Tallinna

annela.mets@tseba.ttu.ee Veeb: www.ttu.ee/majandus teaduskond/ekspordijuht

on kontsernid, kes tegutsevad oma

Hea oleks ka, kui eksporti õppima

nime all tugevalt Läänemere

astuv üliõpilane laiendaks oma sil-

Majandusteaduskonda

maringi Erasmuse programmi abil

ettevõtluse ja

peavad

mõnes teises Euroopa riigis. Ka

tehnoloogia juhtimise

teenuseid arendavad ettevõtted,

oluliseks kõik Eesti riigivõimu insti-

keskaegses Hansaliidus pidi sell os-

magistrikavasse.

millel on juba algusest peale

tutsioonid. Oma programmid, aren-

kuste omandamiseks töötama eri-

globaalne haare. Meetodeid ja tur-

gukavad jt tegevused on nii

nevates linnades mitme meistri käe

gusid on mitmeid, kuid ühiseks

Välisministeeriumil, Majandus- ja

all. Eestil on avatud majandus ja

nimetajaks on kindlasti see, et

Kommunikatsiooniministeeriumil,

eksport on meie aken mitte ainult

välisturgudel tegutsemisse on

EASil, Arengufondil kui ka Kre-

Euroopasse vaid kogu maailma.

piirkonnas ja kaugemalgi. Uueks trendiks

internetipõhiseid

Ekspordijuhtide koolitus Ekspordi

arendamist

• Tartu Ülikooli

Lisainfo: Anne Reino E-post: anne.reino@ut.ee

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE -

EESTI ROBOTID TEEVAD ILMA ONLINE RIIDETURUL

Artikli originaal ilmus 15. aprillil 2012 ajakirjas FASHIONMAG

Moesõpradel on nüüd veel üks põhjus kaubanduskeskused veebipoodide vastu vahetada: Eesti firma Fits.me on leidnud võimaluse proovida uusi riideid selga arvutiekraani tagant lahkumata.

its.me plaan on lõpetada kuju-

„Meie robotid ja virtuaalse proo-

muutvate robotmannekee-

vikabiini tehnoloogia on lahenda-

nide abil riidesuuruste äraarva-

nud riietega kauplevate veebipoo-

Haldre sõnul on moetööstuse jae-

mismäng ning päästa veebipoed

dide suurima vajakajäämise —

müügis toimunud suured muu-

hunnikutest tagastatud kaubast.

riietusruumi puudumise,“ lisas

tused ning uuringud ennustasid,

Haldre.

et müügi liikumine veebi võib tä-

Tehnoloogia on leiutatud Tartu ja

Tehnoloogia on juba

Tallinna Tehnikaülikooli abiga.

köitnud maailma suurima online rõivapoe Otto, meeste luksusbrändi

Edukas ärimudel

hendada iga neljanda ostutänava Eesti ülikoolides loodud tehnoloo-

poe sulgemist vähem kui kaheksa

gia võimaldab online-poodlejal

aasta jooksul.

„Kui ma tahtsin mõni aasta tagasi

sisestada oma mõõdud ning kohe

veebist riideid osta, võttis mul väga

näha, kui ümber oleks nende seljas

„Kui aastal 2000 osteti arenenud

kaua aega, enne kui aru sain, et

number S või kui suur number

riikides kõigist riietest ainult kaks

Timberlandis on mu suurus S, La-

XXL.

protsenti veebist, siis praegu on

Ermenegildo Zegna

coste’is ja Levi’is M, aga Abercrom-

ning USA jaemüüja

bie ja Fitchi kaubamärkide puhul

Seda võimaldab Fits.me andme-

veel tõusu kuni 35%-ni aastaks

Park & Bondi huvi.

XXL,“ ütles Fits.me kaasasutaja

baas, mis testib rõivaesemeid kuju-

2020,“ ütles Haldre rahvusvahelis-

Heikki Haldre.

muutval robotmannekeenil, et

tele uuringutele viidates.

see turuosa 10-13% ning usutakse

kaardistada konkreetse brändi istuvus erinevate mõõtudega ini-

Fits.me lansseeris tehnoloogia

mestel. Robotid suudavad võtta

2011. aasta alguses ning rõivatöös-

umbes 100 000 erinevat kehakuju,

tus hüppas kiirelt rongile.

kuigi rõivaäris on hetkel kasutusel ainult 2000.

Moeajakiri Vogue nimetas firma oma online moe top 100 listis üheks

Tehnoloogia on juba köitnud maa-

2012. aasta digitaalse moemaailma

ilma suurima online rõivapoe Otto,

kõige mõjukamaks nimeks.

meeste luksusbrändi Ermenegildo Zegna ning USA jaemüüja Park &

„Fits.me on suurepärane näide

Bondi huvi.

põrutavalt edukast ärimudelist, kasutades internetti ja parimat

Fits.me sõnul on nende uuringud

kättetoimetamise teenust, et viia

näidanud, et rõivatootjad, kes nen-

inimesteni riided, mida nad ta-

de tehnoloogiat kasutanud, on tä-

havad, kiirelt,“ ütles oma hiljutise

heldanud keskmiselt 57% tõusu

külastuse ajal Tallinnasse Suur-

müügis — ning 35% langust tagas-

britannia Euroopa minister David

tatud kaubas.

Lidington.

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- ETTEVÕTLIKKUS -

UNISTUSED ELLU! — ETTEVÕTTED NOORTE ETTEVÕTLIKKUSE TOEKS

ISIKLIK EESKUJU JA KOOSTÖÖ ON NOORTE ETTEVÕTLIKKUSE ARENDAMISE ALUSEKS

Eesti Energia poolt ellu kutsutud ENTRUM on väga hea noortele suunatud algatus. Häid asju, mis samuti

3. mail lõppes piduliku auhinnagalaga

toetavad Eesti noorte ettevõtliku hoiaku kujunemist,

Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi

teevad ka paljud teised ettevõtted ja organisatsioonid.

ENTRUM Lõuna-Eesti hooaeg.

MERLE TIIGISOON

DARJA SAAR

Ettevõtlusõppe projektijuht

Sihtasutuse Entrum tegevjuht

leme neid kutsunud ühinema Unistused ellu! võr-

gustikuga, et ühiselt veelgi rohkem ära teha ja omavahel infot jagada. Unistused ellu! võrgustikuga hetkel liitunud ettevõtted ja organisatsioonid: A. Le Coq AS Advokaadibüroo SORAINEN Bank DNB A/S Eesti filiaal

Microsoft Eesti Petrone Print OÜ Pohlad MTÜ Põltsamaa Felix AS

uigi täismahuliste kokku-

sest kool-kodu-kool rutiinist ja su-

võtete tegemine on veel

kelduda kiiret arenemisvõimalust ja

ees, võib pärast kahte tegutse-

kasvu pakkuvasse keskkonda.

misaastat täie kindlusega väita, et kõige paremini aitavad noortes et-

Ettevõtlikku meele-

Premadesign OÜ

tevõtlikku eluhoiakut kujundada

laadi tuleb aga

Raamist Väljas OÜ

täiskasvanute isiklik eeskuju ja kõi-

juurutada juba maast

Rahva Raamat AS

gi huvitatud osapoolte tihe koostöö.

Realister OÜ Sampo Pank (Danske Bank A/S Eesti filiaal)

madalast ning

ENTRUM Ida-Virumaa ja Lõuna-

ENTRUM kogemus

Eesti programmide edu taga sei-

näitab, et kõige

savad ligi 200 erineva organisat-

rohkem mõju avaldab

BDA Consulting OÜ

SEB Pank AS

BIT AS

Selver AS

ning siiras usk, et Eesti elu areneb

Briti Nõukogu

Silberauto AS

tänu inimestele, kes julgevad al-

City Motors AS

Swedbank AS

gatada ning suudavad oma ideed

Coca-Cola HBC Eesti AS

Tallinna Teaduspark Tehnopol SA

teoks teha. Ettevõtlikku meele-

ENTRUMi kaht tegutsemisaastat

laadi tuleb aga juurutada juba

kokku võttes võib julgelt öelda, et

Eesti Energia AS

Tallinna Vesi AS

maast madalast ning ENTRUM

Eesti noored on valmis parema

Tartu Ärinõuandla SA

kogemus näitab, et kõige rohkem

tuleviku nimelt tegutsema. Sel-

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

mõju avaldab noortele just isiklik

leks aga, et järelkasvu hoiakud ja

positiivne eeskuju. Eeskujudeks

oskused vastaksid Eesti majandu-

Enics Eesti AS

Technopolis Ülemiste AS

on ENTRUM programmis nii küla-

se vajadustele, peame me noorte

G4S Eesti AS

UNICEF Eesti Rahvuskomitee

lismentorid, kes toetavad noori

arengut positiivse eeskuju ja suu-

GKR Invest OÜ

Viljandimaa Loomeinkubaatorid SA

nende esimese algatuse elluvii-

navate nõuannetega toetama.

misel, inspiratsioonikõnelejad, kes

Praktiline võimalus selleks ava-

Zone Media OÜ

jagavad noortega oma eduluga

neb juba tuleval sügisel, kui

kui ka ettevõtjad, kes kutsuvad

stardib

noori oma ettevõtete köögipoo-

2012/2013 hooaeg.

CWT Estonia AS

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus SA

Tasku Keskus AS

Ida-Viru Ettevõtluskeskus Jõhvi kontserdimaja

siooni ja eraisiku jõupingutused

noortele just isiklik positiivne eeskuju.

ENTRUM

Lääne-Eesti

lega tutvuma.

Just Mind MTÜ Merit Tarkvara AS

ENTRUM Lõuna-Eesti finalistide tagasisidest selgus, et kõige enam

Nende ettevõtete ja organisatsioonide headest algatustest

väärtustavad noored ENTRUMist

Vaata infot ENTRUM

ja toetustegevustest lastele ja noortele saad lugeda

saadud suhtevõrgustikku ehk

külalismentoriks saamise

meie kodulehelt www.unistusedellu.ee.

võimalust väljuda oma tavapära-

kohta lk 2.

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS -

SOTSIAALSE ETTEVÕTTE MÕISTE EESTIS Hoolimata eksitava kõlaga juriidilisest nimetusest „mittetulundusühing” on Eesti kodanikuühendused oma sotsiaalsete eesmärkide nimel ettevõtluse

AGNE TAMM Heateo Sihtasutus, MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik koostööpartner

printsiipe rakendades tulu teeninud juba 1990. aastate algusest. Selle tegevuse eri aspekte on kirjeldatud näiteks järgmiste nimedega: „omatulu teenimine”, „ettevõtlustulu teenimine”, „avalike teenuste delegeerimine” ja muidugi „sotsiaalne ettevõtlus”. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arendamisega just selle nime all on alates 2005. aastast tegelenud Heateo Sihtasutus, olles nii mõiste maaletooja ja propageerija kui ka mitme sotsiaalse ettevõtja kaaskäivitaja.

heks hetkeks olid sotsiaalse

Sotsiaalse ettevõtte

Sotsiaalsetel ettevõtetel endil puu-

ettevõtluse valdkonna aren-

eesmärk ja valdkond

duvad ressursid hindamismetoodika loomiseks ja kallite hindamiste

damise vajadused kasvanud laiemaks Heateo Sihtasutuse stratee-

Sotsiaalse ettevõtte põhikirjaline

läbiviimiseks. Tegemist saab olema

gilisest fookusest, milleks on suure

eesmärk võib olla ükskõik millise

samm-sammulise koosõppimise

ühiskondliku mõjuga algatuste

ühiskondliku hüve loomine. Selle

protsessiga.

toetamine strateegilise filantroo-

eesmärgi sõnastus põhikirjas peab

pia kaudu. Sotsiaalse ettevõtluse

olema väga konkreetne, kirjelda-

edasiseks kiireks ja tugevaks aren-

des täpselt sotsiaalse ettevõtte

guks oli tarvis eraldi kodaniku-

ühiskondlikku mõju. Sotsiaalne et-

algatust. Pärast pikka eeltööd ja

tevõte võib tegutseda ükskõik mil-

Paljud argumendid toetavad seda,

hoolikat ettevalmistust asutati 11.

lises valdkonnas.

et sotsiaalse ettevõtte asutaja

organisatsioon MTÜ Sotsiaalsete

ettevõtte omanik

peaks olema ka loodud organisat-

aprillil 2012 sotsiaalsetele ettevõtetele mõeldud liikmes- ja eestkoste-

Sotsiaalse

Ühiskondlik mõju

siooni omanik. See võib aidata motiveerituse tagamise ja vastutuse

Ettevõtete Võrgustik, mille ees-

Sotsiaalsete ettevõtete jaoks on

andmisega, samuti võib nii olla

märk on suurendada sotsiaalsete

oluline tegutseda sihipäraselt oma

lihtsam leida finantseerimist. Sa-

ettevõtete arvu, suutlikkust ja

põhikirjalise eesmärgi nimel, seal-

mas on siin vähemalt üks suur lah-

mõju ning väärtustada valdkonda

juures eesmärgi saavutamise mää-

tine küsimus — kuidas välistada

tervikuna Eesti ühiskonnas.

ra regulaarselt hinnates. Üldiselt

võimalus, et algataja kasutab sot-

peaks sotsiaalsete ettevõtete ühis-

siaalset ettevõtet peamiselt oma-

Võrgustikku luues arutati muude

kondliku mõju hindamine ja hinda-

kasu saamise eesmärgil ja saab

ettevõtete jaoks on

oluliste teemade hulgas, kuidas

mistulemuste teavitamine olema

ebaõiglaselt osa sotsiaalsete ette-

oluline tegutseda

võiks Eestis sotsiaalse ettevõtte

vabatahtlik ja põhinema heal taval.

võtete heast mainest ning neile

sihipäraselt oma

mõistet lahti mõtestada. Järgnevas

Kohustuslik peaks ühiskondliku

mõeldud hüvedest? Võib-olla on

põhikirjalise

kokkuvõttes on lühidalt välja

mõju hindamine ja sellest teavita-

motiveeritust, vastutust ja finant-

toodud võrgustiku asutava kogu

mine olema sotsiaalsetele ettevõ-

seerimist võimalik tagada ka muu-

Sotsiaalsete

eesmärgi nimel,

konsensuslikud seisukohad seoses

tetele, kes saavad läbi toetus-

del viisidel kui omandisuhte kaudu.

sealjuures eesmärgi

sotsiaalsete ettevõtete eesmärgi,

mehhanismide mingeid hüvesid

Selle teema eri tahud vajavad veel

saavutamise

tegevusvaldkondade, ühiskond-

või on võrgustiku liikmed. Enne

arutamist. Ka juhul, kui asutaja on

määra regulaarselt

liku mõju, omandipõhimõtete ja

mõju hindamise kohustuslikuks

ühtlasi omanik, peaks olema aru-

tulu teenimise viisi ning avalike

muutmist peab olema loodud sel-

andekohustus suunatud ühiskon-

teenuste osutamisega.

leks lihtne ja kulutõhus lahendus.

nale laiemalt.

hinnates.

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- I N N O VAT S I O O N I V E E R G -

Ettevõtlustulu teenimise viis Ettevõtlustulu teenimise viis ei pea olema seotud sotsiaalse ettevõtte põhikirjalise eesmärgiga, aga tulu ülejäägi paigutamine peab olema põhikirjalise eesmärgiga seotud. Sellega seotud riskid on maandatud teiste põhimõtetega (selgelt sõnastatud ühiskonnale suunatud põhi-

EESTI UUENDUSMEELNE DISAIN

PIRET POTISEPP Innovatsioonikeskus InnoEurope

kirjaline eesmärk, mõju hindamine).

WORLD DESIGN CAPITAL HELSINGIS

Ettevõtlustulu

2012. aastal kannab põhjanaabrite pealinn auväärset maailma disainipealinna

teenimise viisi ühiskonnale

tiitlit. Selle aasta jooksul on Helsingi metropol, kus toimumas lugematul hulgal

kahjulikkuse määr

erinevaid disainiga seotud sündmusi ning üritusi. Linnakodanikule ja turistidele

Seadusandluses on valdkondade

on see huvitav, kuid programmis osalejailt nõuab nii nutikust, läbimõeldud

välistusi teha väga keeruline, sest

kontseptsiooni kui palju tööd, et mahukas programmis silma paista.

hinnang kahjulikkusele sõltub hin-

Maikuu alguses tutvustati Helsingis ka Eesti uuendusmeelset disaini.

nangu andja isiklikest väärtustest ja „kahjulikes valdkondades” võib leiduda ka loovaid positiivseid erandeid. Lisaks oleks iga üksiku sotsiaalse ettevõtte ühiskonnale kahjulikkuse hindamine väga ressursimahukas protsess. Üldiselt peaks seda reguleerima hea tava. Nende hulgas, kes astuvad võrgustiku liikmeteks või saavad osa toetusmehhanismide hüvedest, peab olema ühiskonnale kahju tekitamiFoto: ÖÖ fotopank

ne välistatud. Neid organisatsioone on võimalik hinnata juhtum-juhtumi haaval. Tõenäoliselt tuleb vaieldavaid juhtumeid ette väga vähe. Nendega tegelemiseks pole tarvis luua eelnevalt suurt süsteemi.

Avalike teenuste

nstallatsioon

leidsid aset ka loengud, kus väike-

„ÖÖ: Was it a dream?”

ettevõtteid julgustasid globaalselt

osutamine

mõtlema ja tegutsema mainekad

World Design Capital Helsinki 2012

oma ala tipptegijad — nende seas

programmi raames esitlesid ühisel

kultusajakirja Wallpaper toimetaja

teinegi. Seega võib avaliku teenuse

installatsioonil „ÖÖ: Was it a dream?”

ja kuraator Henrietta Thompson ja

pakkumine olla sotsiaalsele ette-

oma loomingut kontseptuaalne

paljud teised. Installatsioon kulmi-

võttele kas ainsaks tuluallikaks või

moedisainer Marit Illison, interak-

neerus teistkordsel kulinaariaööl

üheks mitmete seas. Avaliku sek-

tiivsete tekstiilide looja KO!, kesk-

„ÖÖkÖÖk”. Arterritory.com nimetas

konnasäästliku linnamööbli tootja

ÖÖ selle aasta World Design Capi-

Extery OÜ ning unikaalne väike-

tal Helsinki 2012 üheks maineka-

Riik võib olla teenuse ostja nagu iga

toriga koostööga seoses on ka mit-

Disaineri töö on

meid riske (korruptsioonioht, mõju

disainida ja luua,

sotsiaalse ettevõtte otsustele) ja

turundajate

firma Haru. Lisaks eksponeeris

maks ürituseks, kus saavad kokku

lahtiseid küsimusi (kas riik võib olla

eesmärk need

ettevõtmine põhjamaise disaini

erinevate erialade visionäärid Põh-

sotsiaalse ettevõtte osaline või

vaatajate ja vajalike

omapära läbi Soome, Rootsi, Taani

jamaadest, kelle sooviks on läbi

ja Islandi disainerite loomingu.

innovatsiooni meie eksistentsi pa-

Peale uudse disaini väljapaneku

remaks muuta.

täielik omanik), mida tuleb arutada peamiselt juriidika vaatenurgast.

kontaktideni tuua.

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- TA G A S I VA A D E -

„Üksikutel (ja algavatel) disaineri-

Ma ei saa veel hinnata ürituse

PÄRNUS PEETI 16. KORDA

tel on väga raske iseseisvalt võõr-

tulemuslikkust ning tähtsust oma

turgudel sooloetteasteid korral-

ettevõtte edasises arengus ja või-

dada. Disaineri töö on disainida ja

malikus ekspordis näiteks Soome,

luua, turundajate eesmärk need

aga algus on igatahes tehtud ja

vaatajate ja vajalike kontaktideni

edasine sõltub juba oma aktiiv-

KAUBANDUSKOJA TENNISETURNIIRI

tuua. Ühisinstallatsioonides on

susest ning võimalustest,” tõdes

alati rohkem jõudu ja energiat, et

Kärt. Ta lisas: „Sellistel ühistel ins-

kaugemale ja rohkemate inimes-

tallatsioonidel on kindlasti omad

teni jõuda ning seega ka efektiiv-

eelised. Need annavad võimaluse

semaid turundusvõimalusi tekita-

oma brändi ja töid tutvustada

da,” selgitab Merilyn Kesküla, idee

tugevama sõnumiga.” Ettevõtjana

Tenniseturniir. Äärmiselt kiusli-

oli tasu selle eest.

autor ja kuraator. Merilyn, mitme-

oleks Kärdil alati võimalik korral-

kust suveilmast hoolimata tuli

te disainiprojektide juht ja brändi

dada oma brändi promoüritusi või

Pärnu Kesklinna Tenniseväljaku-

konsultant teab, mida on võimalik

näitusi ise, kuid väikefirma jaoks

tele kokku viimaste aastate rekord-

selliste üritustega saavutada —

võib osutuda sellise ürituse eel-

arv (42) Kaubanduskoja liikmes-

Turniiri ja Kaubanduskoja ränd-

ÖÖ installatsioonegi on ta korral-

arve liialt suureks ning tuua kaasa

ettevõtete tennisehuvilisi esinda-

karika võitjateks tulid seekord

danud alates 2010.aastast. Esime-

suuri riske. Seega, kui on olemas

jaid, et pidada maha korralikud

Aare Udras (Harju KEK AS) ja

ne neist toimus 2010. aasta

ühine idee, on koos kasulikum ja

tenniselahingud.

Rando Lainvee (Atoy Automotive

sügisel Londoni Disainifestivalil,

lihtsam, võtab Kärt plussid lühi-

kus festivali korraldajad valisid

dalt kokku. „Üliloluline on kontak-

Võistlus viidi läbi juba traditsioo-

alistasid tulemusega 7/6 paari

galerii esimese kolme „Must see”

tide võrgustik ja ürituse prog-

niks saanud „iga mehe paaris-

Arnold Kannike (OÜ Elpa I.E.) ja

näituse sekka. Samal aastal osa-

ramm. Väga tähtsaks pean seal-

mängu“ süsteemis, paarid loositi

Toomas Põld (Eesti Energia Kae-

les galerii Stockholmis Global En-

hulgas reaalseid kohtumisi või-

kohapeal (tugevusgrupid moo-

vandused AS). Kolmanda koha

trepreneurship Weekil ning 2011.

malike klientide (olgu need koha-

dustati eelregistreerunud mängi-

saavutasid Lyane Lind (Wendre

aastal Tallinnas.

likud disainipoed, sisearhitektid

jate seniste tennisetulemuste

AS) ja Peeter Poom (Signiti AS),

vms) ja pressiga. ÖÖ projekt esin-

põhjal Eesti Tenniseliidu eksperdi

kes alistasid neljandaks tulnud

dab just neid tegevusi ja väärtusi.

korraldaja

paari Sirli Laur (Estonia Medical

Loodetavasti kogub „ÖÖ: Was it a

Toomas Kuuma poolt). Selline

Spa Hotel)/Kaimar Mölder (Agenda Pro OÜ) samuti tulemusega 7/6.

Väikeettevõttele on ühisest väljapanekust palju tulu

aupäeval, 2. juunil toimus

Turniiripäev oli eelmainitud asja-

Pärnus järjekorras juba 16.

olude tõttu pikk ja väsitav, kestes

traditsiooniline Kaubanduskoja

hilisõhtuni, kuid seda magusam

Põnevust täis finaalmängud

Estonia OÜ), kes finaalkohtumises

harrastusliigade

dream?” tuure ning on varsti tea-

turniirisüsteem

Tekstiilidisainer ning ettevõtte

tud ja oodatud platvorm erineva-

kaasa rohkem põnevust ja vähem

KO! asutaja Kärt Ojavee sõnul on

tes Euroopa linnades kui mujalgi,”

etteaimatavust. Sajusest ilmast

Lisaks paljudele teistele auhin-

sellistest ettevõtmistest palju nii

on Kärt Ojavee lootusrikas.

tingitud mängupauside tõttu ot-

dadele said võitjad Estonian Airi

otsest kui kaudset kasu. „Installat-

sustas võistluse peakohtunik, et

vautšerid lendamiseks vabalt va-

sioonil „ÖÖ: Was it a dream?”olin

seekord lohutusturniiri ei toimu

litud sihtkohta.

oma töödega üks paljudest disai-

ning poolfinaalid ning finaalmäng

neritest, kes tutvustasid Põhjamaade noori disainereid. Moodustasime koos ühtse terviku.

Lisainfot leiab kodulehelt www.oowasitadream.com.

toob

endaga

viidi üle sisetingimustesse. Jaheda

Kaubanduskoda ootab kõiki oma

ning vihmase ilma vastukaaluks

liikmesettevõtete esindajaid aasta

muutusid mängijad ja mängud

pärast taas Pärnusse, seekord siis

väga tuliseks. Põnevus kulminee-

juba järjekorras 17. korda, et pida-

rus finaalmängudes, mis olid väga

da maha jälle üks sportlik ja mee-

tasavägised ja pingelised — lausa

leolukas Kaubanduskoja Tenni-

punkt punktis kinni. Nii finaalis

seturniir.

Foto: ÖÖ fotopank

kui 3.-4. koha mängus said kokku väga võrdsed paarid ja viimse

Eriline tänu Kaubanduskoja ten-

minutini püsis õhus põnevus.

niseturniiri toetajatele: Estonian

Pealtvaatajate,

Air, Saku Õlletehas, Firmakink,

võistlejate meeleolu ega sport-

Dermoshop, Estonia Medical Spa

likku vaimu kehv ilm ei murdnud

Hotel, Silberauto, Taktikalise Lask-

ega muserdanud. Raske nii korral-

mise Keskus, Strand SPA & Kon-

dusliku poole pealt, ja seda eel-

verentsihotell, Ööklubi Sugar.

kaaselajate

kõige ilma tõttu, kui ka mängude koha pealt, keegi ei andnud nii-

Vaata ka tenniseturniiri

sama alla, vaid võideldi lõpuni.

fotogaleriid leheküljel 23.

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- VÄ L I S S U H T E D -

MALTA —

NR 12 • 13. JUUNI 2012

EVA MARAN Teenuste osakonna projektijuht

VÄRAV PÕHJA-AAFRIKASSE Malta on väike saareriik, mille pindala on kõigest 316 km2 ning seal elab 417 000 inimest. Oma väiksusest hoolimata on Malta igati tubli Euroopa Liidu liige (tööpuudus kõigest 6,8% ning inflatsioon 2,4%), kes on ühinenud eurotsooniga ning tuntud oma soodsa majanduskeskkonna poolest.

aubanduskoda võõrustas 31.

Visiit andis mõlemale poolele roh-

kergemini suhelda, sest Malta on

maist 1. juunini Malta presi-

kem teadmisi üksteisest ning koh-

aastakümneid nendega suhteid

dent dr George Abelat saatvat

tumiste käigus tekkis nii mõnigi

arendanud ning tunneb samas

äridelegatsiooni, kuhu kuulusid

koostöömõte.

hästi ka Euroopa kultuure.

Nii nagu teame meie Maltat pari-

Toimunud visiit andis tõestust sel-

mal juhul turismisihtkohana, olid

lest, et alati tasub ka esmapilgul

Visiidi jooksul korraldasime erine-

meie külalistele väga suureks ülla-

mitte nii suure potentsiaaliga või-

vaid külastusi, mille käigus said

tuseks Eesti IT-lahendused, logis-

malusi uurida. Malta ja Eesti koos-

Malta kolleegid hea ülevaate meie

tika, energia ning start-up sekto-

töö kasuks räägib meie riikide

erinevatest sektoritest (IT, logis-

rite arengud.

sarnasus, mis muudab üksteise-

Malta Enterprise, Malta kaubanduskoja ning AirMalta esindajad.

mõistmise, vaatamata distantsile,

tika, energia, turism, investeeringud). Lisaks toimus 31. mail Kau-

Kindlasti ei ole ka paljud Eesti et-

oluliselt lihtsamaks. Mõlemal riigil

banduskojas Malta-Eesti Ärifoo-

tevõtjad osanud mõelda sellele, et

on üksteisele pakkuda kompetent-

rum, millest võttis osa ka Malta

kasutada ära Malta häid suhteid

sust oma geograafilises piirkonnas,

president. Samuti allkirjastati Eesti

Põhja-Aafrika ja Araabia maadega.

mis võimaldab ettevõtetel seni võõ-

ja Malta Kaubanduskodade vahe-

Läbi Malta partnerite on võimalik

ras regioonis sujuvamalt tegutseda.

line koostööleping.

sealsete kultuuridega oluliselt

Avastagem neid võimalusi!

Läbi Malta partnerite on võimalik sealsete kultuuridega oluliselt kergemini suhelda, sest Malta on aastakümneid nendega suhteid Pildil: Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Malta president dr George Abela ja Malta kaubanduskoja juhatuse liige John Huber.

arendanud ning tunneb samas hästi ka Euroopa kultuure.

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- VÄ L I S S U H T E D -

EI SAA ME LÄBI LÄTITA

NR 12 • 13. JUUNI 2012

EVA MARAN Teenuste osakonna projektijuht

Eesti on ikka vaadanud üles Põhjamaade poole ja tahtnud sinna klubisse kuuluda. Kuigi meil on veel samme astuda, oleme suure sarnasuse nendega saavutanud.

elle taustal ajame küll lõuna-

ning valdkondi selleks on mit-

aktiivselt Lätis, kuid igapäevastes

Presidenti saatnud Kaubanduskoja

naabritega tihedalt asju, aga

meid — alates haridusest, lõpe-

tegevustes puutuvad kokku mit-

äridelegatsioon:

tõenäoliselt mitte nii suure pühen-

tades IT ja transpordiga (siinkohal

mete takistustega, mis pahatihti

Jüri Raidla (Raidla, Lejins & Nor-

dumusega, kui näiteks Soome ja

oli sümboolne tähendus ka sellel,

lõppeb Läti turult eemaletõmbu-

cous), Taavi Hiltunen (Defendec),

Rootsi puhul. Samas on Eesti ja

et delegatsioon sõitis Riiga ron-

misega. Eesti on aga lätlaste seas

Kaupo Lepasepp (Advokaadibüroo

Läti üksteise ühed peamised

giga). Meie riikidel on rohkem sar-

vähetuntud ettevõtluskeskkond,

Sorainen), Sandor Liive ja Karla

kaubanduspartnerid, Eesti suuru-

nasusi kui erinevusi ning maailma

paljudele lõunanaabritele on tund-

Agan (Eesti Energia), Jaan Toots

selt teine investor Lätis jne. Ometi

jaoks oleme me praktiliselt üks.

matud meie maksusüsteemi ja

(U.S. Real Estate), Ruth Oltjer

jääb midagi nagu puudu, ei ole

Eestil ja Lätil on samad kriisijärgse

paindliku töösuhete seadusand-

(Chemi-Pharm),

seda heanaaberlikku küünarnuki-

majanduse taastamise probleemid

luse eelised. Need kitsaskohad ei

(Olympic Entertainment Group),

tunnet.

ja õppetunnid, samad demograa-

ole aga kaugeltki ületamatud.

Rain Laane (Microsoft), Tiit Vapper

Armin

Karu

(Real Systems), Kaido Simmer-

filised mured, samad väljakutsed Juuni alguses toimunud Vabariigi

Euroopa Liidus jne. Neid partner-

Kõik visiidil kõlanud mõtted vaju-

mann (Eesti Raudtee), Alar Tam-

Presidendi riigivisiit Lätti oli samm

luses lahendades jõuaksime tõe-

vad peagi unustusehõlma, kui

ming (Tavid), Raivo Vare (Eesti

edasi üksteise parema mõistmise

näoliselt mõlemale kasumlikemate

neile ei järgne reaalseid tegusid.

Arengufond), Hele Lõhmus (Eesti

ning koostöö süvendamise poole.

lahendusteni, kuid selleks on vaja

Selleks peab aga mõlemalt poolt

Kaubandus-Tööstuskoda Lätis),

Naabri olulisusest annab tunnis-

tahet.

leiduma aktiivsust ja tahet naa-

Neinar Seli ja Ain Kaljurand

brile poolele teele vastu tulla.

(Tallinna Sadam), Ants Sild (Baltic

tust ka presidenti saatnud kesk-

Computer Systems), Tõnis Kaasik

misest suurem, 22liikmeline äri-

Tänasel päeval jääb puudu üks-

delegatsioon.

teisemõistmisest ning mõlemad

Naabreid me valida ei saa, anname

(AS Ecometal), Tiit Kolk (Repo

pooled eeldavad, et teavad naabrit

siis endast parima, et suhted nen-

Vabrikud), Andres Vainola (Em-

Tervet visiiti läbiv mõte oli, et koos-

läbi ja lõhki, kuid nii see päriselt ei

dega oleksid head ja kasumlikud,

power), Mait Palts ja Eva Maran

tööd tuleb teha intensiivsemalt

ole. Eestlased küll tegutsevad

sest ega nad kuskile ei kao.

(Eesti Kaubandus-Tööstuskoda).

Fotod: Andres Putting, Delﬁ fotopank

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 12 • 13. JUUNI 2012

Toidumess SISAB 2013 25.-27. veebruaril 2013 Lissabonis SISAB PORTUGAL 2013 on rahvusvaheline toidumess, mida peetakse suurimaks iga-aastaseks Portugali toiduainetetööstusest huvitatud spetsialistide kohtumispaigaks. 2013. aastal toimuvale messile oodatakse osalema ligi 600 Portugali peamist toiduainetetööstuse ettevõtet, et anda parim ülevaade selle riigi toodetest. Mess on mõeldud ainult professionaalidele ja sisse saab eelneva registreerimise alusel. Messikorraldajad pakuvad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahendusel messi külastamiseks

Ärivisiit Peterburisse 27.-29. septembril

25.-27. veebruariks 2013. aastal ettevalmistatud programmi alusel järgmisi pakette: • Pakett A maksab 800 eurot ja sisaldab: 3-päeva pääset messile; 3 ööd majutamisega 5-tärni hotelli üheses toas; 3 lõuna- ja 2 õhtusööki. Ostes paketi enne 30.09.2012 on hinnaks 600 eurot, kuni 31.12.2012 680 eurot ja kuni 31.01.2013 720 eurot. Pakett ei sisalda lennupiletit Lissaboni ja tagasi. • Pakett B maksab 600 eurot ja sisaldab: 3-päeva sissepääset messile; 3 ööd majutamisega

Tallinna linnapea kutsub osalema Peter-

4-tärni hotelli üheses toas; 3 lõuna- ja 2 õhtusööki. Ostes paketi enne 30.09.2012 on hinnaks

buris toimuvate Tallinna kultuuripäevade

450 eurot, kuni 31.12.2012 510 eurot ja kuni 31.01.2013 540 eurot. Pakett ei sisalda

raames korraldatava äridelegatsiooni pro-

lennupiletit Lissaboni ja tagasi.

grammis Osalemiseks palutakse täita ankeet, mille leiab Koja kodulehelt rubriigist „Koolitused ja üritused” 27.-29. septembril toimuvad järjekordsed

ja mis tuleb saata e-posti aadressile kristy@koda.ee.

Tallinna kohtumised Peterburis, seekord juba üheteistkümnendat korda. Traditsiooniliste Tallinna kohtumiste raames

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR

toimuvad Peterburis äridelegatsioonile

Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

suunatud äriseminar, kontaktkohtumised ettevõtjate vahel ja mitmekülgne kultuuriprogramm.

Olete oodatud osalema fookusseminaril Äridelegatsiooni on oodatud Tallinna ja Eesti ettevõtjad, kes juba omavad ärisidemeid Peterburi ettevõtjatega, soovivad neid luua või on huvitatud tutvumisest ettevõtluse arendamise võimalustega Peter-

Miks investeerida Ida-Virumaa turismi just täna? 19. juunil Jõhvi Kontserdimajas

buris. Programmi raames toimub ka kahe linna

Ida-Virumaa on muutuste lävel ning nüüdsest tasub kursis olla Kirde-Eesti kiirete arengutega.

ettevõtjate ühine äriseminar, kus tutvus-

19. juunil algusega kell 10.00 Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi) toimuval fookusseminaril tuuakse

tatakse mõlema linna ettevõtluskeskkonda,

teieni piirkonna senised edulood, tutvustatakse täna veel paberil olevaid turismiobjekte, sekka

kuulatakse ettekandeid ettevõtjatele hu-

ekspertide võrdlevad hinnangud nii Eesti, Soome kui ka teiste Euroopa turisminäidete põhjal.

vipakkuvatel teemadel ning vaetakse ärisidemete tihendamise võimalusi. Seejärel on võimalus luua kontakte ja kohtuda Peterburi ettevõtjatega vastavalt teie poolt esitatud soovidele. Detailsem informatsioon avaldatakse lähiajal.

Sõna võtavad kultuuriminister Rein Lang, kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, WIRMA Lappeenranta Turismidivisjoni direktor Kirsti Rautio ja mitmed teised tunnustatud arvamusliidrid ning spetsialistid.

Saame kokku Ida-Virumaal!

Osalemiseks palume registreeruda Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse koduleheküljel aadressil www.ivek.ee. Osalemissoovist palume teatada: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainformatsioon: TERJE BÜRKLAND • E-post: terje@tertur.ee • Tel: 518 4803

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 12 • 13. JUUNI 2012

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

SMART CITY OÜ Smart City Eesti esindus pakub Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele 15% hinnasoodustust kõikidelt oma teenustelt ja lisaks veel 2 tundi tasuta nõustamist Venemaa turule sisenemise võimalustest. Pakkumine kehtib 2012. aasta lõpuni. Smart City OÜ asub Technopolis Ülemistel, Lõõtsa 2A majas ning on heaks partneriks Venemaa turule

Hommikukohv suursaadikuga:

sisenemisel. Ettevõte pakub täislahendusi turunduse, kommunikat-

Eesti suursaadik Kreekas (katab ka Albaaniat ja Küprost)

siooni, disaini ja strateegilise nõustamise alal.

Andres Talvik 19. juunil Kaubanduskojas Teisipäeval, 19. juunil toimub kell 8.45-10.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordne lühiseminar sarjast „Hommikukohv suursaadikuga“. Hooaja viimasel hommikukohvil kohtub ettevõtjatega Eesti suursaadik hetkel keerulises majanduslikus olukorras olevas Kreekas. Suursaadik Andres Talviku kaetavasse piirkonda kuuluvad ka Albaania ja Küpros.

Lisainfo: Smart City OÜ | Eesti • Lõõtsa 2a, Tallinn www.smartcityagency.co/et Tel: 646 4607 • Mob: 522 9077

FINANCE PLUS OÜ Finance Plus OÜ teenused on raamatupidamine, majandusaasta aruanded, maksuesindus, finants- ja raamatupidamisalane nõustamine ja maksunõustamine. Finance Plus omab kogemust nii Eesti kui ka rahvusvaheliste klientide teenindamisel. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele 15% hinnasoodustust kõikidelt oma teenustelt. Lisainfo:

Käsitletavad teemad:

Finance Plus OÜ, A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn

• Kreeka ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused.

E-post: info@financeplus.ee • www.financeplus.ee

• Kreeka majanduse olukord ja tulevikuperspektiivid. • Eesti ettevõtjate võimalustest Kreeka turul. • Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel. • Kreeka kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused. • Suhtlemine ja komplikatsioonid Kreeka ärikultuuris ja bürokraatias. Hommikukohvi seminari osalustasu on Kaubanuduskoja liikmele 7 eurot, mitteliikmele 14 eurot (hindadele lisandub käibemaks).

RADIS OÜ Radis OÜ pakub õuemööblit, mis on sobilik nii äriettevõtetele välikohvikute-terasside ehitamiseks ja sisustamiseks kui ka koju aiamööbliks. Meie valikus on lehtlad, pergolad, aiamööbel, aiakiiged, mänguväljakud, samuti teeme eritellimustooteid. Lisainfo: radis.ee Kontakt: Mauri Abner Tel: 550 5228 • E-post: mauri@radis.ee

Vajalik eelregistreerimine 15. juuniks. Kohtade arv on piiratud.

KIRJASTUS JUURA (ÕIGUSTEABE AS) • 1.-30. juunini saab ette tellida väljaannet Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. (ca 1200 lk). • Ilmus iluköites Põhiseadus (40 lk). Lisainfo: Lea Lumi

Lisainfo ja registreerumine: PRIIT RAAMAT

Tel: 641 8519 • E-post: juura@juura.com www.juura.com

Tel: 604 0060 E-post: priit@koda.ee

Registreeru nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu!

Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

RIIGIHANKETEATED:

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Tekstiil, rõivad, jalanõud

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid

•

misega tegelev ettevõte pakub

sete (õnnitlus)kaartide trükkijat

end turustajaks, on huvitaud

Norras hangitakse kutserõivaid.

Tähtaeg 10.07.2012. Kood 5289

alltöövõtjaks ja logistikateenuse

vastastikusest tootmisest.

Rootsis hangitakse puitkütuseid.

pakkujaks.

Kood: 2012-04-27-027

Tähtaeg 11.07.2012. Kood 5290

Kood: 2012-02-14-010

• •

Tähtaeg 06.09.2012. Kood 5276

•

Rootsis hangitakse maanteesil•

dade ehitustöid. Tähtaeg 05.08.2012. Kood 5291

Mööbel, sisustus ja tarvikud

•

• •

võtlust energiasäästlike ökotoodete tootjatega.

mööblit.

•

Kood: 2012-05-04-032

Kood: 2012-04-27-028

Leedus hangitakse toiduaineid,

Tähtaeg 12.07.2012. Kood 5277

jooke, tubakat ning seonduvaid

Norras hangitakse mööblit.

tooteid.

Tähtaeg 06.07.2012. Kood 5278

Tähtaeg 23.07.2012. Kood 5292

•

Austria andurite- ja mõõtmis-

•

Hispaania keemiatööstusele ja

tehnoloogiale spetsialiseerunud

uurimiskeskustele spetsialisee-

ettevõte otsib edasimüüjaid,

runud tarkvaratootja otsib agen-

gusteid.

Muu

müügiagente ja partnereid eda-

te, edasimüüjaid, on huvitatud

Tähtaeg 11.07.2012. Kood 5279

•

Soomes hangitakse müügiauto-

siseks arenguks.

ühisettevõtlusest.

Taanis hangitakse kontorimööb-

maate.

Kood: 2012-05-31-028

Kood: 2011-08-17-006

lit.

Tähtaeg 16.07.2012. Kood 5293 •

Rootsis hangitakse tööstusgaase.

•

Metall, masinad ja seadmed

•

sisenemiseks, samuti ühisette-

ettevõtteid oma toodete turustamiseks.

Tähtaeg 31.08.2012. Kood 5294

•

kub nõustamisteenust turule

otsib suuremaid jaekaubandus-

Toiduained

Tähtaeg 04.07.2012. Kood 5280

•

Türgi ehitussektori ettevõte pa-

USA kottide ja tarvikute tootja

Lätis hangitakse meditsiinilist

Norras hangitakse lampe ja val-

•

Türgi laevade ja jahtide ehita-

jale ja seonduvaid tooteid.

eritöörõivaid ning manuseid.

•

Tähtaeg 09.07.2012. Kood 5274

Soomes hangitakse kutse- ja

•

Soome veebipõhise teenindusplatvormi arendaja otsib digitaal-

Tähtaeg 07.08.2012. Kood 5275 •

•

Leedus hangitaks ehitusmater-

Rootsis hangitakse voodipesu.

•

NR 12 • 13. JUUNI 2012

- PAKKUMISED -

Türgi põrandakatetega tegelev

•

Iisraeli topograafia trükkplaatide

ettevõte otsib põrandakatte-

(PCB) tootja otsib elektroonika-

materjalide tootjaid ja pakub end

komponentide disaini ja toot-

Leedus hangitakse sõidukite ja

NATO hanked

turustajaks.

misega tegelevaid ettevõtteid ja

nende mootorite osasid ning lisa-

•

Kood: 2012-05-21-030

vahendajaid.

Eelteade: NATO hange Itaalias

Kood: 2012-06-03-001

osasid.

Giugliano piirkonna Patria jär-

Tähtaeg 10.07.2012. Kood 5281

vega seotud keskkonnahoiu,

Rootsis hangitakse elektrima-

puhastus jmt teenuste osuta-

turustajaid ja hulgimüüjaid, eel-

terjale.

miseks.

davad frantsiisilepingut.

Tähtaeg 04.09.2012. Kood 5282

Planeeritud hanke väljakuulu-

Kood: 2012-03-01-011

Rootsis hangitakse torumater-

tamise tähtaeg 22.06.2012. Pla-

jale.

neeritud tähtaeg hankel osale-

Tähtaeg 09.07.2012. Kood 5283

miseks 03.08.2012. Kood 4919

•

Türgi madratsitootja otsib kauba

Poola külmutatud ja kuivatatud toodete (puu- ja köögiviljad, liha,

Leedus hangitakse sõiduautosid.

kala, ürdid, seened) otsib edasi-

Tähtaeg 12.07.2012. Kood 5284

müüjaid.

Soomes hangitakse sõidukite

Kood: 2012-05-07-032

keresid, haagiseid ja poolhaagi•

seid. •

tootmist, samuti ühinemist või

Taanis hangitakse prügikogumissõidukeid. Tähtaeg 13.07.2012. Kood 5286

Türgi kaubaaluste tootja pakub ühisettevõtlust ja vastastikust

Tähtaeg 20.07.2012. Kood 5285

ettevõtte osa müüki.

Kaubanduskoda pakub hanke-

Kood: 2012-04-27-026

temaatikast huvitatuile ka hangete teavitamise teenust — hangete

IT •

monitooringut, mis on loodud just Leedus hangitakse arvutiseadmeid ja nende tarvikuid. Tähtaeg 23.07.2012. Kood 5287

•

Rootsis hangitakse värviprintereid. Tähtaeg 10.07.2012. Kood 5288

•

Türgi värvide jm keemiatoodete

selleks, et vahendada ettevõtjatele

tootja on huvitatud vastastiku-

igapäevaselt huvipakkuvaid

sest tootmisest ja pakub end

Koostööpakkumiste

hanketeateid nii Euroopa Liidust

alltöövõtjaks, samuti on huvi-

põhjalikumad kirjeldused on

kui ka Eestist, huvipakkuvas

tatud ühinemist või ettevõtte

nähtavad Koja kodulehel

valdkonnas, regioonis ning keeles. Küsi lisainfot!

osa müügist. Kood: 2012-02-01-026

Lisainfo: TRIIN UDRIS

Lisainfo: KADRI RIST

Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Tel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

www.koda.ee/ koostoopakkumised

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- UUED LIIKMED -

NR 12 • 13. JUUNI 2012

TALLINN JA HARJUMAA 3 SELLI OÜ

www.3selli.com

525 2888

Erinevate kilematerjalide müük ja paigaldamine. Fumigeerimine.

www.adalia.ee

502 9061

Metallide vahendamine. Ärikontaktide vahendamine. Arvutimängude arendus.

www.asaquality.ee

675 5199

Arvutialased konsultatsioonid.

www.eluelement.ee

5901 7782

Maastiku hooldus ja korrashoid. Niidumasinate müük. Pinnakaitsemattide müük.

ADALIA HOLDING OÜ ASA QUALITY SERVICES OÜ ELUELEMENT OÜ ESTAIR OÜ

www.estair.ee

ESTVALVE OÜ FREE DESIGN OÜ

661 0510

Reisibüroo, reisikorraldus, lennukompaniidele teenuste osutamine.

www.estvalve.ee

5344 7223

Veevarustuses kasutatavate seadmete hulgimüük.

www.freedesign.ee

5664 9578

Tantsu- ja vabaajarõivaste ning jalanõude tootmine. Rahvusvaheliste tantsu- ja muusikaürituste korraldamine.

FROG PLASTIC OÜ

www.frogplastic.com

6228 065

Plasttoodete tootmine.

www.intelsip.ee

646 4964

Programmeerimine. IT-alane tegevus.

506 6537

Puidutöötlus, eksport-import tehingud. Uued ja jätkusuutlikud ehituslahendused.

INTELSIP OÜ K&M EU OÜ

Meditsiinitehnoloogia ja IKT lahendused. KARIMUS OÜ

www.karimus.ee

601 1815

Individuaaltellimustel mööbli valmistamine.

LOGISTIKAGURU OÜ

www.logistikaguru.ee

666 1645

Rahvusvaheliste kaubavedude korraldamine.

MADALENERGIA EHITUS OÜ

www.madalenergia.ee

660 8184

Energiatõhusate majade ehitus ja projekteerimine.

MAGNIPHARMA OÜ

503 9977

Farmaatsia hulgimüük.

STAR TRANS OÜ

600 0531

Rahvusvahelised veod maanteel. Veoste ekspedeerimine, laoteenused.

STENERSEN OÜ

www.stenersen.as

522 4113

Puidu, klaasi, metalli, väikelaevade, autoremonditeenuse jm vahendamine Norra turule, s.h kontaktide loomine.

TOPFISH OÜ

5558 6035

Kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük.

www.faradaylabs.eu

5198 4425

Tarkvaraarendus. Kodulehtede valmistamine. 3D visualiseerimine. Arvutikoolitused.

www.sentac.eu

5635 0053

Saunade, solaariumite ja massaažisalongide tegevus jm

TARTUMAA FARADAY OÜ SENTAC OÜ

füüsilise heaoluga seotud teenindus. Toidulisandite müük.

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

23 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TENNISETURNIIR -

16. KAUBANDUSKOJA TENNISETURNIIRI PARIMAD: • I KOHT

Aare Udras (Harju KEK AS) ja Rando Lainvee (Atoy Automotive Estonia OÜ)

• II KOHT

Arnold Kannike (OÜ Elpa I.E.) ja

• III KOHT

Lyane Lind (Wendre AS) ja

Toomas Põld (Eesti Energia Kaevandused AS) Peeter Poom (Signiti AS) • IV KOHT

Sirli Laur (Estonia Medical Spa Hotel) ja Kaimar Mölder (Agenda Pro OÜ)

NR 12 • 13. JUUNI 2012