Teataja oktoober 2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 OKTOOBER 2017

lk 6

MIDA TÄHENDAB CETA EESTI ETTEVÕTJATELE? lk 14

EESTI MAJANDUSE RAHVUSVAHELINE KONKURENTSIVÕIME AASTAL 2017 lk 26

LADINA-AMEERIKA – AVASTAMATA VÕIMALUSED VÕI JUBA TOIMIV SIHTTURG EESTI ETTEVÕTJATELE?

2017.

AASTA

parimad ettevõtted ON SELGUNUD

EESTI RAHVA MUUSEUM – ideaalne paik konverentside, vastuvõttude ja tähtsündmuste korraldamiseks.

Rahvusvaheliselt pärjatud arhitektuur, kõrgtehnoloogiline sisseseade, maalilised maastikud, kõhutäied gurmaanidele ja mastaapsed näitused – kõik vaid jalutuskäigu kaugusel Tartu linnasüdamest

T–P 10–18 K 10–20 E suletud www.erm.ee

+372 731 1452 Muuseumi tee 2 60532 Tartu

UUED LIIKMED

Sisukord

HARJUMAA JA TALLINN 595 OÜ www.nvbyk.com Disainerite tegevus.

6 Mida tähendab CETA Eesti

ettevõtjatele?

8 Hoiu-laenuühistute tegevuse

aluseid kaasajastatakse 10 Ülevaade 1. oktoobril

jõustunud seaduse- muudatustest 12 2017. aasta parimad

ettevõtted on selgunud 14 Eesti majanduse rahvus-

vaheline konkurentsivõime

aastal 2017 16 CCCTB – maagiline täheühend 18 Pakkumised Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja liikmetele 23 Interim management –

uudne juhtimisteenus Eesti turul 26 Ladina-Ameerika –

avastamata võimalused või

juba toimiv sihtturg Eesti ettevõtjale?

28 Austria turg on Eesti

ettevõtjatele avatud 30 Globaalne talendijaht –

kuidas Eesti ettevõtted selles osalevad?

32 Kes seisab Euroopas

tööandjate heaolu eest?

34 Ehitaja, projekteerija ja

omanikujärelvalve vastutusest kohtupraktikas 36 Koda kutsub osalema 38 Juubilarid

COTTON WORLD OÜ Saagikoristusjärgsed tegevused.

Puuvilla jäätmed.

8

KOIV INVEST OÜ www.areng.ee Koolituste ja konverentside korraldamine.

MARTLAND OÜ www.martland.ee Kinnisvara valitsemine, haldamine ja hooldamine.

PANAMIR OÜ Kohvi, tee, kakao ja maitseainete hulgimüük.

RIDING CLUB GOLDEN RUSH OÜ Ratsasport.

14

ARROW OÜ cncwood.eu Valmistavad treppe, mööblit, uksi, aknaid ja teisi puittooteid. CNC- pinkidega puittoodete valmistamise tehas.

COMMESTA OÜ www.commesta.com Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine.

LILLSUND LOGISTICS OÜ Kaubavedu merel ja rannavetes.

Kaubavedu maanteel.

IDA-VIRUMAA KAANEFOTO Erlend Štaub EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

23

TABLE TENNIS PRODUCTS OÜ www.tabletennis11.com Lauatennise kaupade müük.

TARTUMAA

TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee

MEDFILES OÜ www.medfiles.eu Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Meditsiinilabori tegevus.

Teadus- ja arendustegevus biotehnoloogia vallas.

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia

STAYLINE OÜ Kaubavedu maanteel.

Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

32

AUTO KOMMERTS AS www.autokommerts.ee Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

3

JUHTKIRI

Kolmas aasta noore ettevõtja preemiat ning viieteistkümnendat korda konkurentsivõime edetabelit – miks me seda teeme?

E

ttevõtjaks olemine ei ole lihtne. Teame, et see nõuab pidevat pühendumist, riski­ mist ja julgust. Kõik ei pruugi alati nii välja kukkuda, kui plaanitud, ja ei ole harv seegi, kui ettevõtja kõigest ilma jääb. Just seetõttu, et ettevõtjate panust ühiskonnas rohkem esile tuua, et ettevõtjaks olemist rohkem märgataks ja väärtustataks, oleme läbi nende aastate pidanud ettevõtjate tunnusta­ mist oluliseks. Ja jätkame sellega ka edaspidi.

Kaubanduskoda on üle kümne aasta järjekindlalt ja ilma suurema kärata seisnud sellegi eest, et ettevõtlik mõtteviis oleks haridussüsteemi loomulik osa. Et noori julgustataks olema ettevõtlikud, loovad, tegusad ja vas­ tutusvalmid. Täna tegeletakse sellega, et kasvatusme­ toodikad, õpetajakoolitus ning kogu tugivõrgustik, mis peaks noort julgustama ja aitama teadlikumaid valikuid teha, seda eesmärki toetaksid. See on kui pusle, mille

Noore ettevõtja preemia aitab väärtustada noorte ettevõtlikkust ja tuua noortele eeskujuks just omasuguseid. tükid peavad kokku sobima, et tulemus oleks terviklik ja ilus. Usun, et just meie järjekindlus on aidanud nendele protsessidele kaasa, et see pusle kord kokku saaks ja tööle hakkaks. Panustame sinna jätkuvalt ka oma aega ja teadmisi.

Noore ettevõtja preemia, mida koos Swedbanki abiga juba kolmandat korda välja andsime, on meie jaoks selle pusle üks oluline osa. See aitab väärtustada noorte ettevõtlikkust ja tuua noortele eeskujuks just omasu­ guseid. See ei ole vähetähtis, sest eks omasuguste lood kõnetavad ikka veidi rohkem ning näitavad reaalsuses, et kui millegi nimel kõvasti pingutada ja tööd teha, siis tulevad ka oodatud tulemused.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

On küll veidi kahju, et senised noore ettevõtja tiitli saanud tulevad suuresti IT-sektorist ja päris tippu pole keegi tööstussektorit esindades veel jõudnud, kuid küllap on see ajastu märk. Tõsi seegi, et seal ongi lihtsam alustada. Samas, kui vaatame igal aastal esitatud kandidaate või žürii poolt valitud esikolmikut, on alati olnud esindatud ka teiste valdkondade ettevõt­ jad – tööstus, inseneritehnoloogiad, turism, majutus jne.

Võib olla üsna kindel, et nende noorte pingutused viivad neid aastate jooksul kokku mitmete teiste ettevõtetega, kellest saavad omakorda ka konkurentsivõimelised ja Eesti majandust edasiviivad ettevõtted. Miks mitte ka konkurentsivõime edetabeli võitjad. Meie loodame seda ning teeme omalt poolt kõik, mis võimalik, et ettevõtja­ tel läheks Eestis hästi, et nende ettevõtteid tuntaks ja teataks nii Eestis kui mujal maailmas, samuti ka nende tooteid ja teenuseid, et neil oleks motivatsiooni ja oskust veelgi julgemaid sihte seada.

Soovime kordaminekuid kõikidele konkurentsivõime edetabelis osalenud ettevõtjatele ning indu noortele ettevõtjatele!

Mait Palts Kaubanduskoja peadirektor

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Noori tuleks suunata rohkem kutsekoolidesse Hiljuti ütles haridusminister Mailis Reps, et gümnaasiumisse saa­ misele tuleks määrata sissepääsemise lävend eesmärgiga suunata rohkem õpilasi kutsekoolidesse. Kaubanduskoja hinnangul on selline eesmärk oluline, kuna tööandjate peamine probleem on just ametioskustega töötajate leidmine. „Gümnaasiumisse pääsemise lävendist on räägitud juba aastaid ning kaubanduskoja hinnangul on see idee mõistlik,“ ütles kau­ bandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Kolmandik praeguseid töötajaid on ilma ametialaste oskusteta. See on probleem, millega tuleb tegeleda ja noori tuleks pigem varem kui hiljem suunata ametialast haridust omandama. Selliselt saavad nad nii ametikutse kui ka keskkoolihariduse ja kes soovib, saab loomulikult ka hiljem kõrghariduse juurde omandada,“ kinnitas ta.

Paltsi sõnul tuleb seejuures kindlasti üle vaadata ka rahastamise süsteem, et seegi kohtleks kutseõpet ja üldharidust vähemalt võrd­ selt, kuid miks mitte ka ametiharidust eelistades. Samuti nõustus Palts sellega, et panustada tuleb ka karjääriõppesse ja nõustamisse, et noored oskaksid teha teadlikumaid kutsevalikuid.

Magustatud joogi maksu järgmisel aastal ei tule Vabariigi valitsus andis teada, et 2018. aastal magustatud joogi maksu ei tule. Ettevõtjate hinnangul oli eelnõus eelkõige probleeme maksu administ­ reerimise ja järelevalvega. Lisaks pol­ nud Eestil veel Euroopa Komisjonilt luba, et piimatooted ja mahlad mak­ sust vabastada. Seetõttu oli ainuõige otsus maks ära jätta. Hea meel on selle üle, et valitsuskoalitsioon toetas ettevõtjate seisukohta.

Kuigi tänaseks pole selge, kas maksuplaaniga kavatsetakse edasi liikuda järgmisel aastal, siis ettevõt­ jate soov on kindlasti vastupidine.

Juhul, kui teema uuel aastal taas tõusetub, siis on kaubanduskoja kin­ del seisukoht, et kõik seni märgatud puudused tuleb kindlasti analüüsida ja kõrvaldada.

Ettevõtete välismesside ühiskülastusi peaksid korraldama ettevõtlusorganisatsioonid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis alates sellest aastast ettevõtjate välismesside ühiskülastuste korraldamise maa­ kondlikele arenduskeskustele (MAK). Ettevõtjate esindusorganisatsioo­ nide hinnangul peaksid ühiskülastusi korraldama EASi kaudu pigem ettevõtjaid koondavad erialaliidud ja -organisatsioonid, kes omavad teadmisi oma sektori ettevõtjate soovidest ja vajadustest ning garan­ teeriks ka reaalse positiivse tulemuse.

Poole aasta jooksul, mil messide ühiskülastuste korraldamine ja rahastamine on delegeeritud MAKidele, on saanud selgeks, et kõik messikülastuste ettevalmistused ei ole toimunud korrektselt ega Eesti ettevõtjate jaoks parimat tulemust silmas pidades.

Ettevõtlusorganisatsioonid peavad oluliseks, et messikülastused toimuksid sektoriüleselt ja ka EAS peaks seisma kõigi valdkonna ettevõtetele võrdsete võimaluste loomise eest. Selleks on oluline ja igati loogiline anda korraldamise võimalus ettevõtlusorganisatsiooni­ dele, kus on sektori vajadused teada ja kuhu reeglina on koondunud sektorites tegutsevad tahtejõulisemad, ekspordivõimekamad ning jätkusuutlikumad ettevõtted, kes annavad olulise osa sektorite käibest ja töökohtadest.

Ajatempleid tuleb kasutada ka edaspidi Möödunud kuul teatas Riigi Infosüstee­ mi Amet (RIA), et turvalisuse tagami­ seks tuleks enne 2014. aastat loodud digidokumendid uuesti ajatempliga märgistada. Samas jäi kaubandusko­ jale ebaselgeks, kes ja millises mahus tasuta teenust kasutada saavad. Täna­ seks oleme saanud RIAlt ka vastused.

Nimelt tuli kuu aega tagasi avali­

kuks info, et ajatempli teenust saavad RIA kaudu tasuta kasutada eraisikud, riigiasutused ja väikesed ettevõtted.

Siiski saab RIA kaudu tasuta teenust kasutada ka iga keskmine või suur ettevõte, kelle vajadus jääb mõne tuhande piiresse, kuid ei ületa 10 000 ajatemplit.

RIA rõhutab veel kahte asja. Esiteks

soovitatakse ettevõtetel hinnata, milli­ seid dokumente üldse on vaja üle tem­ beldada ning kas kinnitada dokumente templiga ühe- või sajakaupa. Teiseks on mõistlik luua just oma ettevõttele sobiv ajatemplite kasutamise lahen­ dus, sest tembeldamine ei ole ühe­ kordne ja see vajadus tekib järgnevate dokumentide suhtes ka tulevikus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

5

KAUBANDUSKODA

Mida tähendab

CETA

Eesti ettevõtjatele?

Euroopa Liidul ja Kanadal on pikaajalised ja tihedad kaubandussuhted, kusjuures kau­ bavahetuse mahud on järjepidevalt kasvanud. Eestilgi on Kanadaga tekkimas järjest tugevamad kaubandussuhted ning ka ekspordimahud suurenevad. Septembris osaliselt jõustunud ELi ja Kanada vaheline laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping CETA (Comprehensive Economic and Trade Agreement) tugevdab seda veelgi.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

KAUBANDUSKODA

KRISTINA JERJOMINA, kaubanduskoja jurist

MARI TEPP, välisministeerium

E

elmisel aastal eksportis Eesti Kanadasse kaupu enam kui 100 miljoni euro eest. Peamiselt ekspordi­ takse kütust ja mineraalseid õlisid, muid tööstustooteid, valmis­ toidukaupu ja jooke ning erinevaid masinaid ja seadmeid.

Nüüdseks on Euroopa Liidu ja Kanada vahel sõlmitud laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping CETA. Leping hakkas osaliselt kehtima alates 21. septembrist 2017 1.

CETA puhul on tegemist majandus­ likus mõttes Euroopa Liidule tervikuna (ning eraldi ka Eestile) olulise ja seni kõige ambitsioonikama lepinguga.

Eesti ettevõtted saavad võimaluse te­ gutseda sisuliselt samades konkurent­ sitingimustes nagu Kanada ettevõtted. Ühtlasi on CETAl laiem geopoliitiline signaal. Leping on kinnitus jätkuvast tihedast koostööst Euroopa Liidule olulise partneriga, kellega meid seovad pikk ajalugu ja ühised väärtused. Ajal, mil maailmas on kaubanduses suunda andmas pigem protektsionism, näitab ELi ja Kanada vaheline leping, et vabakaubandus on vahend majanduse elavdamiseks.

Lihtsustub kaupade ja teenuste eksport

CETA kohaselt peavad Kanada ja Eu­ roopa Liit omavahelist kaubavahetust liberaliseerima. Eelkõige kaotatakse või vähendatakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele raken­ datud tollimakse. Eesti ettevõtjatele tähendab see eelkõige seda, et nad saavad edaspidi Kanadasse kaupu eks­ portida oluliselt väiksemate kuludega.

Näiteks toimub täielik liberaliseerimi­ ne tööstus- ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas. Tariifid kaotatakse ka näiteks maiustustele, küpsetiste­

le, puu- ja köögiviljadele. Samas on teatud toodete puhul liberaliseerimine järk-järguline ja toimub kuni seitsme aasta jooksul või jäävad tariifid sa­ maks, mh teatud põllumajandustoode­ te (näiteks kanaliha ja munade) puhul.

Suurem osa tollimaksudest on kao­ tatud juba alates 21. septembrist. Tolli­ maksusoodustus antakse sooduspärit­ oluga kaupadele päritoludeklaratsiooni alusel. Eksportijad, kelle saadetis sisaldab sooduspäritoluga kaupu väär­ tuses üle 6000 euro, peavad taotlema Maksu- ja Tolliametilt registreeritud eksportija staatust ja registreerima end spetsiaalses süsteemis REX (Registe­ red Exporter system).

Lisaks avanevad CETA kaudu Eesti ettevõtjatele uued võimalused ka Kana­ da teenuste turul. Teenuste osutamise osas toimub liberaliseerimine energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektorites.

Avaneb riigihangete turg

CETAga avaneb Eesti ettevõtjatele es­ makordselt võimalus osaleda Kanada provintside ja kohalike omavalitsuste hangetes. Lisaks sellele on Kanada nõustunud muutma oma hankeprot­ sesse läbipaistvamaks, avaldades in­ formatsiooni avalike hangete toimumi­ se kohta vastaval veebilehel. Veebilehel plaanitakse avaldada eelkõige üleriigi­ lisi ja provintsitasandi hankeid.

Lihtsustub tööjõu liikumine

CETA näeb ette teatud kutsekvalifikat­ sioonide vastastikkust tunnustamist – lepinguga luuakse alus koostöö­ mehhanismiks, et tulevikus vastas­ tikku tunnustada näiteks arhitektide, inseneride ja raamatupidajate kutseid.

CETAga lihtsustub ka ettevõttesiseselt ajutiselt üleviidud spetsialistide ja juhtivtöötajate liikumine Eesti ja Ka­ nada vahel. Antud võimalus on kasulik eelkõige neile ettevõtjatele, kelle tooted vajavad erilist paigaldamist või hoolda­ mist või kes pakuvad muid järelteenu­ seid toodetele või tarkavarale.

Laieneb teadustöö ja loovuse kaitse

CETA annab Eesti leiutistele, autoriõi­ gustele ja kaubamärkidele Kanadas sarnase kaitse, nagu neil on praegu Euroopa Liidus. Sisuliselt tähendab see seda, et Kanada viib oma autoriõiguste kaitse valdkonna kooskõlla rahvusva­

heliste standarditega. See on oluline, kuivõrd kaitseb intellektuaalomandit (kunsti, muusikat, tarkvara), sh levita­ misel erinevates veebikanalites.

Lihtsustub investeerimise kord

Hetkel tegutseb Eestis umbes 60 Ka­ nada osalusega ettevõtet. Kanadast on investeeritud näiteks jaekaubanduse, põllumajanduse ja IT-sektori ettevõte­ tesse. Hetkel pole aga Eestil Kanadaga kehtivat investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. CETAga loodav in­ vesteerimiskohtu süsteem esindab uut lähenemisviisi investeeringute kaitsele ja investeeringuvaidluste lahendami­ sele. Uue süsteemi eesmärk on tagada investoritele parem õiguskaitse ning menetleda vaidlusi kiiremini, erapoole­

ELi ja Kanada vaheline leping näitab, et vabakaubandus on vahend majanduse elavdamiseks. tult ja läbipaistvalt. Kohtunike valimis­ süsteem on läbipaistev ja kohtunikele on kehtestatud käitumiskoodeks.

Investeerimise kord lihtsustub pärast CETA ratifitseerimist kõikide liikmes­ riikide poolt.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et CETA annab positiivse tõuke Eesti ja Kanada ettevõtete vahelistele kaubandussuhe­ tele. CETAga saavad Eesti ettevõtted, sh ka väiksed ettevõtted, varasemast väiksemate kuludega ja lihtsamalt siseneda Kanada turgudele. Samas on selge, et lepingu potentsiaali täielik kasutamine eeldab pikaajalist jätku­ vat koostööd Euroopa Liidu ja Kanada vahel, vastavate protsesside sissetööta­ mist ja institutsioonide loomist.

Rohkem infot CETA kohta leiab siit: www.ec.europa.eu/trade/policy/infocus/ceta.

Kanada turulepääsuga seonduv info on leitav Euroopa Liidu andmebaasis (Market Access Database).

1 CETA lepingu täielikuks jõustumiseks peavad selle ratifitseerima 42 parlamenti üle Euroopa Liidu. Seni on lepingu ratifitseerinud Läti, Taani, Hispaania, Horvaatia, Malta, Tšehhi Vabariik ja Portugal. Kaheksanda riigina ELis ratifitseeris Eesti riigikogu CETA lepingu 27. septembril. Ratifitseerimine on vajalik seetõttu, et leping sisaldab teatud üksikisikutele mõeldud õigusi ja kohustusi, mis tuleb riigisiseselt sätestada eraldi seadusega, näiteks sätted, mis puudutavad investeeringute kaitset ja investeerimiskohtu süsteemi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

7

JURISTI TÖÖLAUALT

HOIU-LAENUÜHISTUTE TEGEVUSE ALUSEID KAASAJASTATAKSE Eestis tegutsevate finants­asutuste kõrval toimetavad omas rütmis ka hoiu-laenuühistud, kelle tegevusele ei kehti sugugi sama ranged nõuded. Millised on het­ kel neile kehtivad nõuded ning kuidas plaanib rahan­ dusministeerium neid nõudeid muuta?

H

oiu-laenuühistute näol on siiski tege­ mist finantsteenusega ning neile kehtestatud erinevad nõuded võivad kergesti viia konkurentsimoonu­ tusteni finantsteenuste turul. Sestap on rahandusministeerium asunud hoiu-laenuühistute tegevuse alus­ põhimõtteid üle vaatama ja kaasajas­ tama.

Nõuded on vananenud

Võrreldes teiste finantsasutustega ei kaasa hoiu-laenuühistu hoiuseid avalikkuselt, vaid ainult oma liikmetelt.

Seetõttu on seni hoiu-laenuühistute mõju finantsteenuse turul peetud pigem väikeseks ning neile ei ole rakendatud teiste finantsasutustega samaväärseid kontrollimehhanis­ me. Nii ei teosta finantsinspektsioon hoiu-laenuühistute suhtes järelevalvet, samuti ei ole sealsed hoiused (erinevalt pankade omadest) kaetud Tagatisfondi kaitsega ning nõuded osakapitalile ja riskijuhtimisele on väga leebed.

Algsed kogukonnapõhised hoiu-lae­ nuühistute moodustamise põhimõtted on ajaga laienenud ning varem liikme­

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

te vahel iseenesest toiminud sotsiaalne kontroll ei ole hoiu-laenuühistute tege­ vuse ohjamiseks enam piisav. Kavan­ datavate muudatustega vaadatakse seetõttu üle kõik hoiu-laenuühistu tegevuse alused alates moodustamise põhimõtetest kuni liikmete hoiuste kaitsmiseni.

Senisest laiem kogukonna tähendus

Hetkel näeb seadus ette kolm alust hoiu-laenuühistu moodustamiseks: territoriaalsuse põhimõte, töö-, tee­ nistus- või kutsealane põhimõte ning ühiste majanduslike huvide põhimõte.

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

JURISTI TÖÖLAUALT Haldusreformi tõttu on kõige tera­ vamalt tõusetunud territoriaalsuse põhimõtte ülevaatamine. Seni on selle all silmas peetud ühe või mitme oma­ vahel piirneva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi. Praktikas tegut­ seb aga ka selliseid hoiu-laenuühis­ tuid, kelle tegevuspiirkonnaks on üle kogu Eesti paiknevad haldusüksused, mis omavahel ei piirne. Kogukondlik tegevus ületab juba ammu haldus­ üksuste piire ning haldusreform muudab haldusjaotust veelgi. Seega on võimalik, et kaasaja sotsiaalse kontrolli meetod ja kaasatus ei pea tingimata olema seotud territoriaalse määratlusega. Niisiis püütakse re­ gulatsiooni uuendamise käigus välja selgitada, kas kehtivad hoiu-laenu­ ühistu moodustamise alused on üldse enam asjakohased ning kas tuleks lisada ka mõni uus moodustamise põhimõte.

Osakapitali suurus

Teiste finantsinspektsiooni järele­ valve alla kuuluvate finantsasutuste minimaalsed osakapitalinõuded varieeruvad vahemikus 50 000 kuni 10 000 000 eurot. Hoiu-laenuühistute­ le kehtib tunduvalt madalam osakapi­ talinõue, mille minimaalne summa on 31 950 eurot. Hoiu-laenuühistu neto­ vara peab tegutsemise ajal vastama

vähemalt osakapitali summale. Kuna hoiu-laenuühistu sektoris on mahud ja sellega koos ka riskid kasvanud, esitatakse väljatöötamiskavatsuses küsimus, kas osakapitali miinumum­ määra suurendamine oleks õigusta­ tud. Sellega koos soovitakse senisest täpsemalt reguleerida ka hoiu-lae­ nuühistu kapitali suurendamise ja vähendamise protseduuri.

Järelevalve karmimaks?

Kehtiv seadus näeb ette hoiu-lae­ nuühistute järelevalve teostamise revisjonikomisjoni ja audiitorkontrolli kaudu ning väline kontrollimehha­ nism puudub. Kuna hoiu-laenu­ ühistute väljaantavate laenude ja kaasatud hoiuste mahud on viimaste aastatega märgatavalt suurenenud, peetakse uue regulatsiooni välja­ töötamise raames vajalikuks muuta ka järelevalvet rangemaks. Selleks nähakse erinevaid võimalusi, kuid kõige tõenäolisema variandina on välja käidud kõikide või üksnes suu­ remate hoiu-laenuühistute allutamine finants­inspektsiooni kontrollile. Alter­ natiivina nähakse ka mõne muu ins­ titutsiooni, nt Eesti Panga järelevalve kehtestamist või lihtsalt kehtivate sisemiste kontrollimeetmete tõhus­ tamist ilma välise järelevalveorgani määramiseta.

Hoiuste tagamisest

Kui Eestis tegutsevate pankade hoiused on täna tagatud nii Eesti kui ka välisrii­ kide pankade koduriigis kehtiva hoiuste tagamise süsteemiga, siis hoiu-laenu­ ühistul puudub selline varade kaitse sootuks. Osadele hoiu-laenuühistutele pakub kaitset sihtasutus Hoiu-laenu­ ühistute Hoiuste Tagamise Fond, millega ei ole aga liitunud kõik ühistud. Liitu­ mise eelduseks on, et hoiu-laenuühistu tõendab oma tegevuse vastavust seadu­ sele ning finantsseisu usaldusväärust.

Kavandatavate muudatusvariantide seas on kas ühistute kohustamine Tagatisfon­ diga liitumiseks või tuleks kehtestada ühistutele kohustus tagada oma hoiused eraõigusliku hoiuste tagamise skeemiga.

Igal juhul on hetkeseisuga õigustatud konkreetse hoiuste tagamise kohustuse loomine, arvestades eelkõige seda, et hoiuste maht on suurenenud võrreldes varasemate aegadega.

Haldusreformi tõttu on kõige teravamalt tõusetunud territoriaalsuse põhimõtte ülevaatamine.

Hoiu-laenuühistud on toimimispõhi­ mõtte poolest võrreldavad pankadega, kuid tegutsevad kogukonnapõhiselt.

Kuna hoiu-laenuühistutesse paigutatud varade maht on järk-järgult suurenenud, vajavad hoiu-laenuühistute toimimise reeglid uuendamist ning hoiused sama­ väärset kaitset ja tagatist, nagu on pan­ kade hoiustel. Käimasolevas muudatus­ te planeerimises saavad kaasa rääkida ka kõik ettevõtjad, kellel on ettepanekuid valdkonnas muudatuste tegemiseks.

Muutmise kavandamiseks koostatud väljatöötamiskavatsus on kõikidele kättesaadav kaubanduskoja kodulehelt ning ootame teema kohta ettevõtjate arvamusi hiljemalt 26. oktoobriks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

9

JURISTI TÖÖLAUALT

Ülevaade 1. oktoobril jõustunud

seadusemuudatustest Mis muutus alates 1. oktoobrist äriseadustikus ja välismaalaste seaduses?

Toome lühidalt Sinuni tehtud muudatused.

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Muudatused äriseadustikus

Oktoobrikuu esimesel päeval jõustus äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osade kustutamist Eesti väärtpaberite kesk­registrist ehk osanike nimekirja pi­ damise õiguse tagasiandmist juhatusele.

Sellise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osa­

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

nike häältest. Varasemalt oli lubatud osad registrist kustutada üksnes osa­ ühingu lõppemisel likvideerimis- või pankrotimenetluse lõpetamisega või osaühingu lõppemisel ühinemise või jagunemise korral.

Kui varasemalt pidid aktsiad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis alates oktoobrist on lubatud aktsiaid registreerida ka mõne teise teenusepakkuja juures.

Aktsiaraamatu pidaja vahetamine on lubatud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 9/10 koosolekul osalenud aktsionäridest.

Välismaalaste seaduse muudatused

Alates 1. oktoobrist võib tähtajalist elamisluba töötamiseks välja anda maksimaalselt viieks aastaks ning seda võib pikendada kuni kümne aasta võrra korraga. Varasemalt oli töötamiseks ettenähtud elamisloa kehtivusajaks kuni kaks aastat ning seda võis pikendada maksi­ maalselt viie aasta võrra. Edaspidi on lubatud pikendada ka tähtajalist elamisluba ettevõtluseks senise viie aasta asemel kuni kümneks aastaks.

Parim valik päikeseja suusareise!

Egiptus al 359 € Kanaarid al 499 € Maroko al 449 €

Vietnam al 1055 € Tai al 1065 € Sri Lanka al 1075 €

alates

359¤

Itaalia al 525 € Ruka al 552 € Prantsuse Alpid al 559 € Austria al 695 €

Suhtle meiega 24/7 Hinnad seisuga 01.10.2017 ühele inimesele majutusega kaheses toas.

6266 266 • estravel@estravel.ee • www.estravel.ee LENNUAGENTUUR • HOTELLIAGENTUUR • REISIBÜROO

KAUBANDUSKODA TUNNUSTAB

Fotod: Erlend Štaub ja Tanel Murd

2017. aasta parimad

ETTEVÕTTED ON SELGUNUD 5. oktoobril tunnustasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus silmapaistvamaid Eesti ettevõtteid pidulikul auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2017“.

Aasta ettevõtte tiitli pälvis lennukite remondi- ja hooldusteenuseid pakkuv Magnetic MRO AS.

A

asta ettevõte valiti EASi konkursi ettevõtluse auhind ning kaubandus-tööstuskoja konkurentsivõime ede­ tabeli parimate seast. Sel aastal konkureerisid aasta ettevõtte tiitlile Incap Electronics Estonia OÜ, Magnetic MRO AS, Rimi Eesti Food AS, Testlio OÜ, Toftan AS, Tallink Grupp AS ja Hekotek AS. EASi juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on Eesti võimekatel ettevõtetel riigi majanduse edukuses ja ühiskonna heaolus suur roll. „Seetõttu peame väga tähtsaks neid riigi poolt tunnustada ettevõtluse auhinnaga, mis on ühtlasi ka lugupidamise väljendus kõikide ettevõtjate suhtes,“ rõhutas Ivask. „Aasta ettevõte Magnetic MRO AS on edukas eksportija, kes on jõudnud oma teenustega 37 riiki,“ lisas ta. „Ettevõtlusauhindu üle andes tunnustame ja toome eeskujuks parimaid, kuid teiselt poolt väljendame sellega oma lugupidamist kõikide ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste suhtes, sõltumata nende tegevusulatusest või valdkonnast,“ ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. „Tunnustamisega soovime ette­ võtjate panust ühiskonnas rohkem esile tuua, et ettevõtjaks olemist rohkem märgataks ja väärtustataks. Ja jätkame sellega ka edaspi­ di,“ kinnitas Luman.

Aasta ettevõtte valis esinduslik žürii, kuhu kuulusid ettevõtlusja infotehnoloogiaminister Urve Palo, EASi juhatuse esimees Alo Ivask, aasta uuendaja 2016, Estonian Cell ASi juhatuse liige Siiri Lahe, Eesti Panga president Ardo Hansson, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Cybernetica ASi juhatuse esimees Oliver Väärtnõu ning aasta ettevõtja 2012, Chemi-Pharm ASi juhataja Ruth Oltjer.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

Neidudekoori Leelo meeleolukas etteaste auhinnagalal

KAUBANDUSKODA TUNNUSTAB Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli 2017 võitjad:

hh Konkurentsivõimelisim mikro-, väike- ja keskettevõte – Hekotek AS hh Konkurentsivõimelisim suurettevõte – Tallink Grupp AS

Konkurentsivõimelisimad ettevõtted 2017 tegevusvaldkonniti: hh Nortal AS, side-, kommunikatsioon ja IT hh Stora Enso Eesti AS, tööstus- ja energeetika hh A Le Coq AS, toiduainetööstus hh Swedbank AS, finantsvahendus hh Silberauto AS, hulgikaubandus hh Tallink Grupp AS, turism hh Tallinna Kaubamaja Grupp AS, jaekaubandus hh Merko Ehitus AS, ehitus hh E.L.L. Kinnisvara AS, teenindus

EASi ettevõtluse auhind 2017 võitjad:

2017. aasta parimad ettevõtted

hh Aasta uuendaja – Testlio OÜ hh Aasta piirkonna ettevõte – Incap Electronics Estonia OÜ hh Aasta eksportöör – Magnetic MRO AS hh Aasta vastutustundlik ettevõte – Rimi Eesti Food AS hh Aasta välisinvestor – Toftan AS

Magnetic MRO auhinda vastu võtmas

Aasta noor ettevõtja on Testlio looja Kristel Kruustük Auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted" kuulutati välja ka noore ettevõtja preemia konkursi võitja. Noore ettevõtja preemia 5000 eurot ja aasta noore ettevõtja tiitli pälvis Kristel Kruustük, tarkvara testimisega tegeleva ettevõtte Testlio looja ja tegevjuht. Preemia andis laureaadile üle president Kersti Kaljulaid.

Kristel Kruustük on 28-aastane särav ja võimalusi õhust haarav ettevõtja, kes nägi tarkvara testimises kitsaskohti ning otsustas asjale läheneda teisiti. Kristeli teekond ettevõtjaks sai alguse kirest ja tänu sellele on Kristelist saanud karismaatiline juht. Vaid mõne aastaga on Kristel viinud Testlio maailmakaardile. Ettevõttel on kontorid nii Eestis kui San Franciscos, kuid testijad asuvad kokku 40 riigis. Kristel leiab kõikide oma toimetuste juures alati aega selleks, et toetada ja innustada noori inimesi oma valitud eluteel, osaledes erinevates noortele suunatud programmides nagu Superheroes, LEAP, Hüppelaud ja Digigirls.

Noore ettevõtja preemia 2017 esikolmikusse jõudsid lisaks Kristelile ka kaksikutest ettevõtte omanikud Ivar ja Janar Merilo Thorgate Management OÜst ning ettevõtte Estanc AS tegevjuht Mihkel Tammo.

5000 euro suurune preemia on mõeldud kuni 30-aastasele ettevõtte omanikule või juhile, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Konkurssi korraldavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank AS ning algatust toetab president Kersti Kaljulaid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

13

MAJANDUS

Eesti majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime aastal 2017 Elame globaliseeruvas maailmas ning vaatamata mõnede riikide protektsionistlikele püüdlustele, majanduslik konkurents riikide (ja ettevõtete) vahel pigem teravneb kui väheneb. Mõistagi ei tee see elu kergemaks, kuid üsna kindlalt võib väita, et lõppkok­ kuvõttes võidab konkurentsist riikide valdav enamus. Et olla võitjate poolel, on parim, mida me teha saame, arendada oma konkurentsivõimet! ilma Majandusfoorumi raport riikide rahvusvahelise konkurentsivõime kohta.

Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum) avaldas oma iga-aastase riikide rahvusvahelise kon­ kurentsivõime edetabeli „The Global Competitiveness Report 2017–2018” tä­ navu septembris ja selles on hinnatud 137 riigi konkurentsivõimet. Hinda­ mise aluseks on riikide 2016. aasta majandustulemused ja 2017. aasta alguses kõikides osalevates riikides läbiviidud ettevõttejuhtide küsitluse kokkuvõtted. Eestis viis ettevõttejuh­ tide küsitluse läbi Eesti Konjunktuu­ riinstituut, kes on WEFi ametlikuks partneriks konkurentsivõime hinda­ misel. Eestis küsitleti 85 ettevõtte juhti erinevatest majandusharudest. Mõned kuud varem (mais) avaldas oma riikide rahvusvahelise konkurentsivõime 2017

LEEV KUUM, Eesti Konjunktuuriinstituut

O

ECD defineerib riigi rahvus­ vahelist konkurentsivõimet kui määra, mis näitab, kui palju suudab riik vabades turumajanduslikes tingi­ mustes toota kaupa ja teenuseid, mis vastavad rahvusvaheliste turgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma elanike sissetulekuid. Tuleb nõus­ tuda, et riigid ei ole selles võistluses võrdsed, kuid elu näitab, et riigid, kes püüdlevad kõrgemale, on ambitsioo­ nikamad ning võivad ka kehvemale potentsiaalile vaatamata olla edukad.

Seda kinnitab ka äsjavalminud Maa­

edetabeli ka Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) ning selle uuringu tulemused on äratoodud EKI Konjunktuuris nr 2/201.

Raportist nähtub, et kõige konku­ rentsivõimelisemateks riikideks (esi­ kümme) tunnistas WEF tänavu Šveitsi, Ameerika Ühendriigid, Singapuri, Hollandi, Saksamaa, Hongkongi, Rootsi, Suurbritannia, Jaapani ja Soome. Sa­ mad riigid olid esikümnes ka eelmisel aastal, kuid omavahelisi kohavahetusi on mitmeid. Näiteks tõusis Hongkong 3 kohta (9. kohalt 6. kohale), USA tõusis 3. kohalt 2. kohale jne. Olgu märgitud, et esikümnes on tänavu taas 5 ELi liikmesriiki: Holland, Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia ja Soome.

Eesti asub tänavuses edetabelis 137 riigi võrdluses 29. kohal ehk koha võrra kõrgemal kui eelmisel aastal. Meie „naabrid” edetabelis on Hiina (27.),

Joonis 1. Eesti konkurentsivõime positsioon ja indeks perioodil 2001–2017 2001

2002

2003

2004 2005 2006 5,08

4,95

2007

2008

29

14

22

2010 2011

2012 2013

2014 2015

Koht edetabelis

5,12

4,56

4,61

4,62

4,64

33

33

34

2016 2017

Index (max=7)

4,74 4,67

26

2009

4,65

4,71

4,74

29

30

4,78

4,85

20 26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

26

27

32

35

32

30

29

MAJANDUS Island (28.), Saudi Araabia (30.) ja Tšeh­ hi Vabariik (31. koht). Meie lähematest kaubanduspartneritest peale Soome ja Rootsi, kes on esikümnes, on Läti 54., Leedu 41., Venemaa 38. kohal.

Eesti konkurentsivõimeindeks on tänavu 4,85 (max=7,0), mis on eelmise aastaga võrreldes tõusnud 0,07 punkti (eelmisel aastal oli tõus 0,04 punk­ ti). Edetabelis esikohal oleva Šveitsi indeks on tänavu 5,86 punkti, millest nähtub, et Eesti konkurentsivõime moodustab Šveitsi tasemest 83%. Vii­ masel kohal oleva Jeemeni konkurent­ sivõime on hinnatud 2,87 punktiga.

ELi liikmesriikide arvestuses on Eesti tänavu (nagu eelmisel aastalgi) 12. kohal. Eestist on edetabelis eespool (lisaks 5 riigile, kes on esikümnes) Taani (12.), Austria (18.), Luksemburg (19.), Belgia (20.), Prantsusmaa (22.) ja Iirimaa (24.). Meist tagapool asuvad Tšehhi Vabariik (31.), Hispaania (34.), Malta (37.), Poola (39.), Leedu (41.), Por­ tugal (42.), Itaalia (43.), Sloveenia (48.), Bulgaaria (49.), Läti (54.), Slovakkia (59.), Ungari (60.), Küpros (64.), Rumee­ nia (68.), Horvaatia (74.) ja Kreeka (87.)

WEFi metoodika riikide konku­ rentsivõime hindamisel tugineb nn

Koht alamedetabelis

Sammas (tegur)

2016

2017

2016

Institutsioonid

24

23

5,0

5,11

Infrastruktuur

32

33

5,1

4,98

Makromajandus

15

12

6,1

6,13

Tervishoid ja põhiharidus

19

12

6,4

6,51

Kõrgharidus ja koolitus

19

18

5,5

5,54

Kaubaturgude efektiivsus

21

20

5,1

5,06

Tööturu efektiivsus

15

15

5,0

5,03

Finantsturgude areng

22

22

4,9

4,82

Tehnoloogiline arengutase

20

32

5,9

5,35

Turu suurus

98

100

3,1

3,00

Äritegevuse arengutase (keerukus)

45

44

4,4

4,26

Innovatsioon

30

28

4,0

4,05

Tabel 1. Eesti konkurentsivõime positsioon ja indeksid sammaste (alamedetabelite) lõikes 2017. ja 2016. a 12 sambale, millede lõikes kogutakse vajalikku informatsiooni ja koostatakse ka alamedetabelid. Raportist nähtub, et Eesti positsioon sammaste lõikes on üsnagi erinev ning käesoleval aastal on kõrgeim 15. ja nõrgim 98. koht.

Toodust nähtub, et Eesti konkurent­

Joonis 2. Ettevõte tegevust takistavate probleemide raskusaste (% vastanutest, kes antud probleemi märkisid) Maksumäärad

18,1 18,2

Tööjõu madal inflatsioon

17,9 17,3 9,4 0,7

Valitsuse ebastabiilsus

8,5 9,9 7,9 10,2

Valitsemise ebaefektiivsus Vähene innovatsioon

7,5 8,3

Madal tööeetika 5,7 5,0

Infrastruktuuri arengutase Tööalaste regulatsioonide jäikus

5,6 8,5

Juurdepääs finantsidele

5,4 8,0

Poliitiline ebastabiilsus

4,3 3,9

Maksuregulatsioonide keerukus

3,6 4,4

Korruptsioon

2,2 1,8

Inflatsioon

1,9 1,7

Rahva halb tervis

1,5 1,4

Julgeolek ja eraomandi kaitstus

0,5 0,7

2017 2016

0,0 0,0

Välisvaluuta regulatsioonid 0

Indeks (max = 7)

2017

5

10

15

20

sivõime suhtelisteks tugevusteks on makromajandus (15. k), tööturu efek­ tiivsus (15. k), tervishoid ja põhiharidus (19. k) ning kõrgharidus ja koolitus (19. k). Seevastu nõrkusteks on turu suurus (98. k), äritegevuse arengutase (45. k) ja infrastruktuur (32. k).

Eesti asub tänavuses edetabelis 137 riigi võrdluses 29. kohal ehk koha võrra kõrgemal kui eelmisel aastal.

Kõige kõrgema hinde (indeksi) said tervishoid ja põhiharidus (6,4 punkti), teisel kohal on makromajandus (6,1 punkti).

Lisaks eeltoodule tuuakse raportis ära ettevõtete tegevust takistavate probleemide olulisus (raskusaste), tuginedes ettevõttejuhtide küsitluse tulemustele. Seejuures probleemi raskusastet väljendatakse protsendina küsitletud ettevõttejuhtidest, kes antud probleemi märkisid 5 olulisema hulgas (etteantud 15st).

Toodust nähtub, et ettevõttejuhtide hinnangul takistavad nende tegevust kõige enam kõrged maksumäärad ja töötajate ebapiisavad oskused (kvalifi­ katsioon).

Kokkuvõttes võib WEFi raportist järeldada, et Eesti püüdlused oma rah­ vusvahelist konkurentsivõimet tõsta on 2016./2017. aastal mõõdukalt vilja kandnud ja Eesti on kindlustanud oma positsiooni maailma 30 edukama riigi hulgas.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

CCCTB –

MAAGILINE TÄHEÜHEND! REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

O

CCCTB on ELi ühtne konsolideeritud tulumaksubaas.

Miks maagiline? Domineerimas on usk, et selle kasu­ tuselevõtmine lahendaks ühe hoobiga nii liikmesriikide maksubaaside kahanemise kui ka muud maksustamise­ ga seotud probleemid.

ma 20.−21. septembril toimunud täiskogu istungil võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) muude teemade hulgas vastu arvamuse CCCTB kohta. Arvamuses seisab, et EMSK toetab Euroopa Komisjoni (EK) ettepanekut märkustega.

Mõnest olulisemast märkusest lähemalt.

Meeldetuletuseks, millest üldse jutt käib. EK ettepanek koosneb kahest eraldiseisvast ettepanekust. Üks ettepanek on äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ehk CCTB kohta ja teine on äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ehk CCCTB kohta. CCCTB korral peaksid suured piiriülesed ettevõtted (süsteem on kohustuslik ettevõtete gruppidele, mille konsolideeritud käive ületab 750 miljonit eurot) oma maksustatava sissetuleku arvutamisel vastama erinevate riiklike eeskirjade asemel ühe, ELi ühtse süsteemi nõuetele. Ettevõtted esitaksid ühe maksudeklaratsiooni kõigi oma ELi tegevuste kohta ja saaksid katta ühes liikmesriigis tekkinud kahjumi teises liikmesriigis saadud kasumiga. Grupi­ siseseid tehinguid ei maksustataks enam üksuse tasandil.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

Konsolideeritud maksustatav kasum jaotataks nende liikmesriikide vahel, kus grupp tegutseb, kasutades jaotus­ valemit. Valem koosneb kolmest võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara ja sihtkohajärgne käive. Tööjõutegur koosneb palgafondist ja töötajate arvust (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur koosneb materiaalsest põhi­ varast. Intellektuaalne omand jäetakse valemist välja. Pärast valemil põhinevat riikidevahelist jaotust maksustaks iga liikmesriik oma osa kasumist äriühingu tulumaksu riikliku määra alusel.

Arvatakse, et süsteem on positiivne Euroopa Liidu üleselt kauplevate suuremate ettevõtete jaoks. Nende ettevõtete jaoks, kes peavad seda kasutama või selle variandi kasuks otsustavad, vähenevad nõuete täitmisega seotud kulud ja keerukus. Leitakse, et see on oluline küsimus ka ühtse turu väljakujundamise ja kõigile võrdsete võimaluste loomise edendamisel. Asjakohase sisseviimise korral võib CCCTB täita võtmerolli võitluses agressiivse maksuplaneerimise ja kodanike usalduse taastamisel maksusüsteemi vastu.

EUROOPA UUDISED Kuid jaotusvalem tekitab mitmeid küsimusi. EMSK tun­ neb muret asjaolu pärast, et ei ole üritatud sisukalt selgitada või määratleda, millises ulatuses kajastab maksustatava kasumi liikmesriikide vahel jaotamise üldvalem (1/3 varad, 1/3 tööhõive ja 1/3 sihtkohajärgne käive) asjakohaselt ettevõ­ tete majanduslikku tegelikkust. Ettepanek võib põhjustada olulisi muutusi selles, kuhu maksustamisele kuuluv kasum kumuleeritakse. Sellel aga on oluline ja teadmata mõju äri­ ühingutele ja liikmesriikidele.

EMSK arvates tuleks ettepanekus püüelda õiglase valemi suunas ja vältida süsteemset tasakaalustamata mõju. Kuigi tähelepanu pööramine sellistele küsimustele nagu tehased, seadmestik ja töötajad on asjakohane, ei anna see nüüdis­ aegsest tööstusest terviklikku pilti. EMSK peab küsitavaks intellektuaalomandi (IO) varategurist väljajätmist. Välja on see jäetud aga peamiselt põhjusel, et IO on majandustegur, mida on kasumiarvestuse jaoks lihtne ümber tõsta. Lihtsus­ tatult öeldes, kuna asi on liiga keeruline, siis EK sellega ei tegele. EMSK kutsub üles kaaluma, kuidas oleks kõige parem

EMSK arvates tuleks ettepanekus püüelda õiglase valemi suunas ja vältida süsteemset tasakaalustamata mõju.

seda olulist teemat käsitleda.

Intellektuaalomand on oluline majandusliku väärtuse loomise hoogustaja ja määrab järjest enam suuna, mille poole nüüdisaegne majandus liigub. Selle täielik väljajätmi­ ne ei ole lahendus. IO varade hulgast väljajätmine on samas vastuolus ka EK muude poliitikatega, näiteks digitaalse ühtse turu omaga.

Kogu ELi hõlmava äriühingu tulumaksu arvutamise ja konsolideerimise süsteemi kehtestamine oleks ELi ärikesk­ konna jaoks suur muutus ja sellel on potentsiaali ühtset turgu hoogustada. Seepärast tuleks seda hoolikalt analüüsi­ da ja koostada riigitasandi mõjuhinnanguid. Üks kõigi suurte rahvusvaheliste ettevõtete jaoks oluline kehtiv eeskirjade kogum on rahvusvahelised finants- ja raamatupidamisstan­ dardid. Äriplaneerimise protsessis nendest kõrvalekaldumi­ ne tooks ettevõtetele kaasa lisakoormust, mitte ei võimaldaks säästu. Kuna EK on CCCTB jaotusvalemi arendanud vaid selleks konkreetseks eesmärgiks, on jaotusvalem esmapilgul vastuolus mõne rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga.

Hea meel on tõdeda, et EMSK arvamuses leidis sõnaselget kajastamist jaotusvalemi käibeteguri probleem. Arvamuses rõhutati, et kavandatud käibeteguri kasutamine viib selle­ ni, et paljud väiksemad eksportivad liikmesriigid kaotavad maksustatavat tulu suurematele tarbivatele liikmesriikide­ le. Selle majanduslik ja sotsiaalne mõju on teadmata ning käibeteguri mõju tuleks kvantifitseerida ning vajaduse korral ümber mõelda.

Süsteemi muudatustega ei tohi riikide hulgas tekitada struk­ tuurseid võitjaid ja kaotajaid!

Vahur Keller

EESTI JÕULUD

Seikluslik ajarännak läbi mitmetuhande aasta / kogupere jõululavastus vanusele 5+ /

Etendused 3.–22. detsembrini NUKU teatris 31. oktoobrini piletid soodsamad.

Gruppidele võimalik tellida jõulupidu suupistelauaga, kingipakid ja jõuluvana. nuku.ee/joulud

LIIKMELT LIIKMELE

Elkdata OÜ Veebimajutus.ee on suurima Euroopa domeenivalikuga teenusepakkuja Eestis ja .ee domeenide akrediteeritud registri­ pidaja, teenindades igapäevaselt kokku rohkem kui 25 000 domeeni. Elkdata pakub uuele veebiprojektile 3 kuud tasuta kodulehe majutust ja e-posti! Pakkumise kasutamiseks mine aadressile veebimajutus.ee/kaubanduskoda või sisesta tellimisel promokood “KODA3K”.

Viilup Uuringud OÜ Viilup Uuringud on eelkõige spetsialiseerunud turunduslikele turu-uuringutele. Turu-uuringuga saab olla Teile kasulik, kui ettevõttel on vajadus paremini mõista oma tarbijate käitumist, hoiakuid, ootusi ja vajadusi või soovite brändi kaardistada. Uuringu vajaduse väljaselgitamiseks ning võimaliku metoodika ja temaatika valimiseks on konsultatsioon tasuta.

Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Eesti Massaaži- ja Teraapiakool on Eesti ja lähiriikide valdkonna liider ning pakub huvitavaid koolitusi ja kontori­massaaži töökohal. Regulaarne massaaž on tõhus motivaator töötajale, suurendab tema produktiivsust, mis omakorda tähendab ettevõttele paremaid majandustulemusi ja lojaalsemaid töötajaid. Investeeri töötajate heaolusse, võimalda neile massaaži töökohal!

E Vision OÜ E Vision OÜ pakub kõikidele kaubandus-tööstuskoja liikmetele läätsesid ning nende hooldusvahendeid 12% soodsamalt. Soodustus rakendub ka allahindluses olevatele toodetele. Sooduskoodi saamiseks palun võtta ühendust info@pupilo.ee.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised !

MESSID SAKSAMAAL A+A

Tööohutuse, turvalisuse ja –tervishoiu mess ja kongress

Düsseldorf

17.–20.10.2017

Hanseboot

Rahvusvaheline paadimess

Hamburg

28.10.–05.11.2017

AGRITECHNICA

Rahvusvaheline põllumajandustehnika mess

Hannover

12.–18.11.2017

MEDICA

Rahvusvaheline meditsiinimess ja kongress

Düsseldorf

13.–16.11.2017

productronica

Elektroonikakomponentide tootmise mess

München

14.–17.11.2017

BOOT & FUN

Rahvusvaheline mere-, veespordi- ja paadimess

Berliin

23.–26.11.2017

DOMOTEX

Vaipade ja põrandakatete maailmamess

Hannover

12.–15.01.2018

Internationale Grüne Woche

Rahvusvaheline toiduainetetööstuse, põllumajanduse ja aianduse mess

Berliin

19.–28.01.2018

boot Düsseldorf

Rahvusvaheline paadimess

Düsseldorf

20.–28.01.2018

NORTEC

Põhjamaade tootmistehnika erialamess

Hamburg

23.–26.01.2018

ISPO MUNIC

Spordiartiklid ja spordimood

München

28.–31.01.2018

FRUIT LOGISTICA

Värskete puu- ja juurviljade kaubandusmess

Berliin

07.–09.02.2018

Oohh! Reisen Hamburg

Rahvusvaheline turismimess

Hamburg

07.-11.02.2018

INHORGENTA MUNICH

Kellad, ehted, vääriskivid

München

16.–19.02.2018

EuroCis

Rahvusvaheline jaekaubanduse tehnika, info- ja turvaseadmete mess

Düsseldorf

27.02.–01.03.2018

ITB Berlin

Rahvusvaheline turismimess

Berliin

07.–11.03.2018

Messid Hamburgis Messid Hannoveris Marge Aedna T 627 6944 hamburg.ee@ahk-balt.org hannover.ee@ahk-balt.org

Internationale Handwerksmesse

Käsitöömess

München

07.–13.03.2018

www.ahk-balt.org

INTERNORGA

Rahvusvaheline hotellinduse, gastronoomia, pagaritööstuse ja kondiitritoodete mess

Hamburg

09.–13.03.2018

HANNOVER MESSE

Maailma juhtiv tööstusmess

Hannover

23.–27.04.2018

CeMAT

Rahvusvaheline intralogistika maailmamess

Hannover

23.–27.04.2018

CeBIT

Rahvusvaheline innovatsiooni ja digitaliseerimise mess

Hannover

11.–15.06.2018

Messid Berliinis Maida Insler T 627 6942 berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Messid Münchenis Elo Saari T 627 6946 duesseldorf.ee@ahk-balt.org muenchen.ee@ahk-balt.org

EESTI

RIIGIHANKED hh Saksamaal hangitakse dielektrikuga täidetud trafosid. Tähtaeg on 7. november 2017. Kood 425.

hh Saksamaal hangitakse rotitõrjeteenust. Tähtaeg on 7. november 2017. Kood 434.

hh Ühendkuningriigis hangitakse auditeerimisteenust. Tähtaeg on 13. november 2017. Kood 443

hh Slovakkias hangitakse kalibreerimisteenuseid.Tähtaeg on 2. november 2017. Kood 426.

hh Taanis hangitakse andmeanalüüsi teenust. Tähtaeg on 2. november 2017. Kood 435.

hh Ungaris hangitakse liha ja suitsetatud lihatooteid. Tähtaeg on 7. november 2017. Kood 444.

hh Hispaanias hangitakse piletite valideerimise masinaid. Tähtaeg on 13. november 2017. Kood 427.

hh Rootsis hangitakse pargihooldustöid. Tähtaeg on 8. november 2017. Kood 436.

hh Hispaanias hangitakse prügikonteinereid. Tähtaeg on 13. november 2017. Kood 445.

hh Rumeenias hangitakse keskkütteseadmeid. Tähtaeg on 6. november, 2017. Kood 428.

hh Slovakkias hangitakse laevaparandustöid. Tähtaeg on 21. november 2017. Kood 437.

hh Taanis hangitakse laagrivoodeid militaarüksustele. Tähtaeg on 14.november 2017. Kood 446.

hh Itaalias hangitakse industriaalseid roboteid. Tähtaeg on 31. oktoober 2017. Kood 429.

hh Prantsusmaal hangitakse kütteseadmeid. Tähtaeg on 6. november 2017. Kood 438.

NATO hanked

hh Soomes hangitakse sotsiaalseid teenuseid kasutavatele isikutele transporditeenust. Tähtaeg on 31. oktoober 2017. Kood 430.

hh Rootsis hangitakse eriotstarbelisi sõidukeid. Tähtaeg on 10. november 2017. Kood 439.

hh Saksamaal hangitakse transpordiga seotud kindlustusteenust. Tähtaeg on 1. november 2017. Kood 431.

hh Slovakkias hangitakse lennutransporditeenust.

Tähtaeg on 7. november 2017.

Kood 440.

hh Saksamaal hangitakse liisinguteenust. Tähtaeg on 6. november 2017. Kood 432.

hh Prantsusmaal hangitakse trükiteenust. Tähtaeg on 3. november 2017. Kood 441.

hh Saksamaal hangitakse metsa inventariseerimisteenust. Tähtaeg on 6. november 2017. Kood 433.

hh Prantsusmaal hangitakse voldikuid.

Tähtaeg on 6. november 2017.

Kood 442.

hh Hanke eelteade. Hangitakse uus NATO Messaging Service (N-NMS).

Hanketeade avaldatakse IV kvartalis. Kood 447. hh Hangitakse varustust SATCOM EQUIPMENT. Tähtaeg on 12. oktoober 2017. Kood 448. hh Hangitakse CA Software Solution for Dragonfly (CP149). Tähtaeg on 13. oktoober. Kood 449.

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

19

MESSID RENEXPO Poland 2017

MATCH4INDUSTRY BUSINESS MATCHING EVENT 6. tööstusettevõtete ärikohtumiste sari, mida korraldatakse SANTEK2017 raames

25.–26. oktoober Varssav, Poola

2.–3. november Kocaeli, Türgi

Podlasa Regionaalarengu Fond kutsub osalema kontakt­ ürituse RENEXPO 2017 raames seitsmendal rahvusvahelisel kaubandusmessil ning taastuvenergia ja energiatõhususe teemalistel konverentsidel. Ürituste raames on võimlik kohtuda potentsiaalsete partneritega ning täpsemalt arutleda äri- ja tehnoloogiavaldkonna koostööst. Kõigele lisaks on osalejatel võimalik külastada Poola suurimat taastuvenergia näitust ning viia end kurssi sektori värskemate uudistega.

Match4Industry kontseptsiooni kohaselt korraldatakse ärikohtumisi ettevõtete ruumides ja ka messi SANTEK2017 toimumise kohas.

Kutsume osalema arhitekte, insenere, tootjaid ja turustajaid, turismitalu omanikke ja haldajaid, põllumehi, teadlasi, investoreid, hotelliomanikke, hotellindusettevõtete esindajaid, riiklikke esindajaid – ministeeriumeid jm ametiasutusi.

Osalemine on tasuta.

Täpsem info ja registreerimine: www.b2match.eu/renexpo-pl-2017

Märksõnad: hh Metallurgia ja masinaehitus hh Plastik- ja kummitooted hh Rehvid hh Kemikaalid (autovärvid ja -katted, hooldusvahendid) hh Ehitus ja ehitusmaterjalid hh Energia hh Keskkond hh Elekter ja elektroonika hh IKT hh Naisettevõtlus Registreerimistähtaeg on 25. oktoober.

Osalustasu on 80 eurot ning see sisaldab ärikohtumisi, eelnevat, kohapealset ja järgnevat nõustamist, kohalikku transporti kohtumiskohta, inglise-türgi ning türgi-inglise tõlget, lõunat, suupisteid ning õhtusööki.

Ostjateks kvalifitseerunutele võimaldatakse kaheks ööks tasuta ööbimist viietärnihotellis, taotlemise tähtaeg on 20. oktoober.

Täpsem info: www.match4industry.com

Varssav, Poola

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

EESTI

LUXEMBOURG INTERNET DAYS 2017 14.–15. november Luxembourg

NEW ENGLAND VENTURE SUMMIT – WHERE INNOVATION MEETS CAPITAL 6. detsember Boston Randolph, USA

Luxembourgi Kaubanduskoda korraldab koostöös ettevõttega LU-CIX rahvusvahelise kontaktseminari. Tähelepanu keskmes on kaks põhiteemat: hh digitaliseerimine – mil moel saavad VKEd digitaliseerimisest suurimat kasu; hh teenusetõkestamine – rahvusvahelist majanduskasvu takistav tegur, mis ei piirdu vaid IKT-sektoriga.

Kontaktseminar pakub ettevõtetele: hh kahepäevast intensiivset ärikohtumiste kava; hh võimalust luua ärikontakte ja leida koostööpartnereid IKT-sektoris; hh suurepärast võimalust saada osa digimaailma liidrite, innovatsioonijuhtide, teadlaste ja start-up´ide koostöövõrgustikust; hh võimalust leida õige äripartner kohapeal.

Osalustasu ettevõtte esindajale 100 eurot, lisaosaleja 75 eurot.

Lombardo konverentsikeskuses toimuv tippkohtumine pakub enam kui 50 tippinnovaatori ettekandeid ning kõrgetasemelisi koostöövõrgustiku võimalusi.

Tule kuula, suhtle ning loo uusi tutvusi enam kui 500 riskikapitalisti, eraettevõtja ning investeerimispankuriga, kes on huvitatud kasvavate ning algusjärgus ettevõtete rahastamisest.

Keda oodatakse? Eelistatavalt tippinnovaatoreid, keskkonnasäästlikke tehnoloogiaettevõtteid ning loodusteaduste, tervishoiu ning haridustehnoloogiaga tegelevaid eraettevõtteid.

Registreeru kohe esinejaks või pealtkuulajaks!

Eelregistreerimisel saad allahindlust.

Täpsem informatsioon ja registreerimine: www.youngstartup.com/2017NESummit/#EAEC

B2B kohtumistele saab registreeruda siin: www.b2fair.com/lid2017 Täpsem informatsioon: www.luxembourg-internet-days.com

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED

PABER/PAKEND Rootsi ettevõte, kes tegeleb beebitarvetega, otsib klaaspudelite (150 ml, 240 ml ja 300 ml) tootjat.

KOOD: BRSE20170920001 Taani ettevõte otsib kinkepaberi tootjaid. Paber peaks olema põhjamaise disainiga või jõuluteemaline ning mõistliku hinnaga. KOOD: BRDK201712090001

METALL/MASINAD Suurbritannia ettevõte otsib lauapealse puiduküttel pitsaahju tootjat. Ahi koosneb erinevatest materjalidest: klaaskiud, ahjukivi, savi, roostevaba teras.

KOOD: BRUK20170831001 Saksa ettevõte otsib tina- ja pliimetalli jääkide tarnijat.

KOOD: BRDE20170915001

IT

22

FARMAATSIA/KOSMEETIKA

PUIT/MÖÖBEL Pehmet mööblit tootev ettevõte Bosnia ja Hertsegoviinast otsib toormaterjali ja detailide (metallist voodimehhanismid, vedrud, metallist amortisatsioonid, puit, puitlaastplaat jne) tarnijat.

KOOD: BRBA20170825001

MUU Poola ettevõte, kes tegeleb reovee taaskasutamisega, otsib biopreparaatide tootjat.

KOOD: BRPL20170822001

Ukraina IT-teenuse pakkuja otsib töövõtjat IT-teenuste pakkumiseks Ukrainas. KOOD: BRUA20170807001

Rootsi ettevõte otsib nahast käsitöö käevõrude tootjaid. Käevõrud on hõbedast kaunistusega.

KOOD: BRSE20172909001

Suurbritannia ettevõte otsib energiajuhtimise tarkvaralahendusi, mida pakkuda oma klientidele litsentsilepingu alusel.

KOOD: BRUK20170912001

Austria kvaliteetsete spordimütside ja peapaelade tarnija otsib ettevõtteid, kes pakuks nende sporditoodete jaoks LED-süsteeme.

KOOD: BRAT20170714004

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

Rumeenia ettevõte, kes tegutseb meigi- ja ilutoodete valdkonnas, otsib looduslike kosmeetikatoodete tootjaid.

Töö tootmislepingu alusel.

KOOD: BRRO20170915001 Iiri käsitööseepide tootja otsib seebivalmistamise õlide, eeterlike õlide ja seebi tootmisvahendite tootjaid. KOOD: BRIE20170323001

KEEMIA Rootsi ettevõte pakub end keemiatoodete edasimüüjaks Rootsi turul. KOOD: BRSE20170823001 Mineraalväetiste tootmisele ja müügile spetsialiseerunud Poola ettevõte otsib mineraalväetiste tootjaid edasimüügiks Poola turul.

KOOD: BRPL20170811001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

JUHTIMINE

Interim management –

UUDNE JUHTIMISTEENUS EESTI TURUL Kolm aastat tagasi alustas OÜ Velström Vallner Tohver ehk VVT Eestis mobiilse juhtimise teenuse pakkumist. Täna ühendab VVT omavahel abi vajavad ettevõtted ja tippspetsialistid, kes on huvitatud interim lahendusest.

VVT partner Eela Velström Fotod: Oliver Moosus

I

nterim management ehk mobiilse juhtimise teenus on uudne juhtimisviis, mille puhul saabub ettevõttesse juht (spetsialist) või juhtide (spetsialistide) grupp ja võetakse ette konkreetne töö või projekt piiratud aja jooksul. Selline töövõtt kujunes 1970. aastatel välja Hollandis, sest täistööajaga professionaalid muu­ tusid ettevõtete jaoks liialt kalliks, kuid probleemid vajasid lahendamist. Interim ongi mõeldud konkreetse probleemi lahendamiseks või muutuse ellu kutsumiseks.

Eestisse jõudis interim lahendus positiivsete asjaolude kokkulangemisel. VVT asutajaliikmed soovisid oma tead­ miste ja oskustega ettevõtteid aidata ning hakkasid välja mõtlema ja pakkuma lahendusi, kuidas seda teha. „Jõudsime järeldusele, et me tegelikult ei ole konsultandid, vaid läheme ettevõttesse sisuliselt tööle ning aitame nii probleeme lahen­ dada. Meie hea sõber ja kunagine kolleeg ütles, et te teete ju interim management’i. Nii see tekkis,“ selgitab VVT partner Peeter Tohver.

Suurim erinevus teiste juhtimisteenuste pakkujatega on Tohveri sõnul see, et interim teeb midagi päriselt ära. „Kui sa oled konsultant, siis võid öelda, et tee teist ja kolmandat.

Saad raha kätte ja töö on tehtud. Interimina ei saa küsida raha selle eest, et sa kellegagi rääkisid, vaid tasu tuleb siis, kui midagi tehakse ära. Samas annab see interimile vaba­ duse küsida otseseid küsimusi ja öelda, mida ta tegelikult arvab.“

Miks on interim tööjõud hea Sinu ettevõttele?

Interim teenus aitab teatud ülesande lahendamisel hoida kokku organisatsioonide ressurssi, olgu selleks siis tööjõud, aeg või püsikulud.

Mobiilne juht on kõrget kompetentsi omav juht, kes lahen­ dab ülesande kiiresti ja efektiivselt. Ta tajub hästi juhtimise kõrvaltegevusi, mis võimaldab probleemini jõuda lühikese sisseelamisajaga.

Kuna interim teeb oma tööd kontsentreeritult, kindla perioodi jooksul ja eesmärgipäraselt, aitab see kokku hoida ettevõtte püsikulusid. Kokkulepitud ülesanded saavad täidetud ning töö tulemus kajastub ettevõtte kasumi kasvus või organisatsiooni arengus laiemalt. Mobiilne juht vastutab selle eest, et firmal hakkab edaspidi paremini minema.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

23

JUHTIMINE Interim töötab välja lahenduse ning vastutab reaalselt plaani eduka elluviimise eest ning koostöö interimiga lõpeb siis, kui tulemus on saavutatud. Mobiilne juht ei jää peale ülesande lõppu püsivalt tööle ja see asjaolu tagab tellijale ka suurema paindlikkuse ressursside valikul.

Interim Eestis

Keskmine interimi töö kestus on 6–9 kuud. VVT-l on kliente, kelle ettevõttes on nad viibinud kaks kuud, samas on ka ette­ võtteid, kellega on koostöö juba mitu aastat. „Meie jaoks on see rätsepatöö. Kui klient tahab, siis oleme taustal ka pikema perioodi vältel,“ täpsustab Tohver.

VVT kolm tegevusaastat on tõestanud, et Eestis ostavad interim teenust peamiselt omanikud. „Eestis me näeme täna, et tegevjuhid ei tea ega tunneta veel kõiki juhtimis­ instrumente, mida on võimalik kasutada. Pigem usuvad ja soovivad muutusi omanikud. Tegevjuhid tihtipeale ei ütle, et nad vajavad abi, sest arvavad, et näitavad sellega oma ebakompetentsust. Tegelikult on vastupidi – abi küsides oskab juht hinnata iseennast ja oma nõrku külgi,“ selgitab Tohver. VVT eesmärgiks on seniseid trende Eesti turul muuta ja sellest eesmärgist lähtuvalt oleme sõnastanud ka oma visiooni.

Ettevõttel läheb mobiilset juhti vaja

• ühinemiste ja ülevõtmiste ajal; • suuremate projektide käivitamise või restartide ajal; • kriisihetkedel; • olukordades, kus ettevõttel on vaja muutust või

lahendust, mida oma jõududega tekitada ei suudeta; • mõne võtmeisiku ootamatu ettevõttest lahkumise korral.

Kes on interim?

Interim on kõrgelt kvalifitseeritud juhikogemusega spetsia­ list, kes tuleb ettevõttesse tööle kindlaks ajaperioodiks, et viia läbi vajalik muutus. Interimi kutsutakse ka muutuste juhiks.

Maailmas on tohutult palju kasutamata oskusi ja teadmisi ning nõudlust neid oskusi kasutada keerukate juhtimisülesannete lahendamiseks. Mobiilne juht on kõrge kvalifikatsiooniga oma ala tippspetsialist, kes suudab neid ülesandeid täita.

Interim töövõtt annab spetsialistile võimaluse panna end proovile ning võtta vastu pidevalt uusi väljakutseid. Interim töö on paindlik, põnev ja vaheldust pakkuv. Oma ala profes­ sionaal saab kasutada oma oskusi maksimaalselt ning tunda ja näha, et tema tööst on kasu.

VVT ärgitab kõiki eduka juhtimiskogemusega eestlasi interim töövõttu proovima. Pange käed külge ja aidake firma­ sid, kellel ei ole nii hästi läinud. Võidavad kõik.

Interim töövõtt annab spetsialistile võimaluse panna end proovile ning võtta vastu pidevalt uusi väljakutseid.

Sündis Interim Agentuur

Inimressursiga seotud vajadused on kiiresti kujunenud VVT jaoks mahukaks tegevussuunaks. Kui esialgu läksid VVT partnerid ise mobiilsete juhtidena ettevõtetesse, siis äri kasvades tekkis vajadus uute kolleegide järele ning tänaseks on suur osa VVT tööst seotud klientidele sobivate töötajate leidmisega. Seega otsustati ise aktiivselt tööturul tegutseda ning kevadest 2017 alustas Interim Agentuur – värbamise ja töövahenduse kaubamärk.

Interim töövormi vastu tõsisemat huvi tundvate kandidaa­ tidega tegeletakse personaalselt, neid kaasatakse agentuuri võrgustikku ja eesmärgiks seatakse pikaajalisem koostöö.

Ettevõttest VVT partnerid on Eela Velström, Urmo Vallner ja Peeter Tohver, kes on praktilisi kogemusi kogunud Tallinna Kaubamaja, G4Si, Eesti Energia, siseministeeriumi ja teiste tuntud ettevõtete juhtkondade liikmetena.

VVT Interim Agentuur pakub kahte teineteist täiendavat sihtotsingu teenust: executive search ehk juhtide ja spetsialistide sihtotsing ning interim search ehk mobiilsete juhtide ja spetsialistide sihtotsing.

Visioon

Aastaks 2025 teavad 90% Eesti tööandjatest mobiilset juhtimist ja on avatud mobiilsele juhtimisele ja interim töösuhtele.

Missioon Urmo Vallner, Eela Velström ja Peeter Tohver – 3 VVT alustala

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

Juurutada mobiilse juhtimise ideed, pakkuda tõhusaid juhtimislahendusi tööandjale ja põnevaid väljakutseid interimile.

Vaata lisaks www.vvt.ee!

Otsid kohta koosoleku v천i koolituse tarbeks?

Kasuta kaubanduskoja ajaloolisi saale! h h h h

Eri suuruse ja paigutusega ruumid, inspireeriv keskkond, mahutame kuni 70 osalejat, v천imalus tellida toitlustust.

Liikmele hea hinnaga!

K체si v천imalusi: koda@koda.ee

ARENGUKOOSTÖÖ

LADINA-AMEERIKA –

avastamata võimalused või juba toimiv sihtturg Eesti ettevõtjale?

Ladina-Ameerika piirkond võib Eesti ettevõtjale tunduda kauge unistusena. Kas see ka tegelikult nii on? Sellest räägiti lähemalt Ladina-Ameerika foorumil.

GERLY JOSTOV, kaubanduskoja turundusdirektor

Fotod: Erlend Štaub

20.

septembril toimus juba kolmas kaubanduskoja ja välisministee­ riumi koostööna korraldatav foorum, mille keskmeks oli sel korral Ladina-Ameerika. Sõna said nii Ladina-Ameerika erinevate riikide suursaadikud, euroametnikud kui ka reaalselt kohapeal tegutsevad ettevõtjad.

Eesti kaubavahetus Ladina-Ameerikaga võiks olla oluliselt suurem

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart märkis, et kuna Ladi­ na-Ameerika riigid on nii kultuurili­ selt kui ka äriliselt väga erinevad, oli foorum just parim koht, kust saada infot piirkonna võimaluste kohta ja seda konkreetsete riikide ekspertidelt.

Reinarti sõnul oskasid piirkonna po­ tentsiaali hinnata juba meie esivane­ mad. Ta selgitas, et Eesti suurimaid kaubandustehinguid Ladina-Ameerika suunal enne Teist maailmasõda oli kahe sõjalaeva, miiniristlejate Lennuk ja Vambola, müümine Peruule 1933. aastal.

Hetkel aga on Eesti kaubavahetus Ladina-Ameerika riikidega umbes 1% kogu kaubavahetusest (peamiselt te­ hakse koostööd Mehhiko ja Brasiiliaga).

Reinarti sõnul toob suhete intensiivis­ tamine ilmselt kaasa üht-teist positiiv­ set meile kõigile.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on Ladina-Ameerika suur ja mitmeid riike hõlmav piirkond, mille võimalused on seni Eesti ettevõ­ tetele pigem kaugeks ja märkamatuks jäänud. Samas on Eesti ettevõtjatele oluline tutvustada ka selliseid võima­ likke ekspordiriike, mis jäävad Euroopa piiridest väljapoole ja kus on ehk isegi paremad võimalused kanda kinnita­ da. Koda on varasemalt korraldanud samasuguse formaadiga Aafrika foorumit, kus esimesel korral oli ettevõtja kohal kui Aafrikast huvituja, teisel korral osales juba ise Aafrikast kõnelejana.

lisemaks. Samuti on loodud tööriistad välisettevõtete meelitamiseks – BNDES (Brazilian National Bank for Econo­ mic and Social Development) pakub välisettevõtetele soodsamaid laene, kui välisettevõte investeerib Brasiiliasse.

Nende ja teiste Ladina-Ameerika rii­ kide esindajate hinnangul on piirkond väga avatud välisinvesteeringutele ning valmis koostööks Euroopa riikide­ ga. Oma suurimaks rikkuseks peetakse kohalikke inimesi ja head ilma, mis aitab kaasa looduslikule ja värskele toodangule. Mitmetel piirkonna riikidel on olemas ka vabakaubanduslepingud erinevate riikidega maailmas.

Mida on Ladina-Ameerikal Eesti ettevõtetele pakkuda?

Ladina-Ameerika turgudele sisenemiseks on esmatähtis adekvaatne taustainfo

Argentiina suursaadik Facundo Vila kinnitas, et Argentiina on liikumas ettevõtjasõbralikuma keskkonna poole ning nähakse suurt potentsiaa­ li koostöös Euroopa riikidega. Nad ootavad lühi- ja pikaajaliselt uusi investeeringuid, ligipääsu rahvusvahe­ lisele finantsturule, panust töökohtade loomisele ja vaesuse vähendamisele.

Argentiina peamised tegevusvaldkon­ nad on põllumajandus, nafta ja gaasi kaevandamine ning energia ja taastoo­ detava energia tootmine.

Brasiilia esindaja Almir Americo kinnitas, et keerulised aastad Brasiilias on möödas, majandus on kriisidest üle saamas ja taas tõusuteel. Brasiilia eesmärk on edendada kohalikke ette­ võtteid ning muuta neid rahvusvahe­

Euroopa Liidus on mitmeid tugivõr­ gustikke, mille kaudu on loodud hulk võimalusi Ladina-Ameerika turule sisenemiseks. Ladina-Ameerika ekspert Javier Sanchezi, kes on pikka aega töötanud Euroopa Liidu väikeja keskmiste ettevõtetega, sõnul on Ladina-Ameerika väga mitmekülgne, mitmetest riikidest koosnev piirkond, kus igal ühel on omad turunõuded.

Seetõttu on seal äri tegemiseks vaja omada täpset ja spetsiifilist infot huvi­ pakkuva riigi kohta. ELANBiz, Euroopa Komisjoni loodud programm, üritabki anda huvilistele kõige olulisemat infot erinevate riikide kohta.

ELAN Network on Euroopa Liidu rahastatud programm, mille eesmärk

ARENGUKOOSTÖÖ People’i tegevjuht Annar Alas. Tema sõnul moodustab brändikohvi puhul kõige suurema osa hinnast brändi enda hind ja väärtus, otsekaubandu­ se puhul moodustab suurema osa hinnast aga kvaliteetne roheline uba.

Nii hakatigi farmeritega otse suhtle­ ma ning tänaseks on Coffee People Kolumbia indiaanihõimu Inga Aponte toodetava kohvi esindaja ja maailmale tutvustaja rollis.

Tiit Vapper ASist Reaalsüsteemid tegutseb juba aastaid Mehhiko turul, arendades seal IT-valdkonda. Ta selgi­ tas, et Mehhiko on sarnane USAle, mis koosneb osariikidest. Seetõttu on tema sõnul mõistlik alustada oma äritege­ vust osariigipõhiselt ja liikuda sealt edasi. Samuti rõhutas ta, et äärmiselt tähtis on omada kohalikku äripartnerit, kes valdaks väga hästi nii inglise kui hispaania keelt.

Markus Vajanne on Soome ettevõt­ ja, kes on Ladina-Ameerikaga olnud seotud juba ca 20 aastat. Ta selgitas, et Ladina-Ameerika on äri mõttes sar­ nane teiste arengumaadega, kuid seal on võimalusi isegi rohkem. Nimelt on sealne kultuuriline ja keeleline sarna­

Ladina-Ameerika saatkondade esindajad tutvustasid oma riikides peituvaid võimalusi

Oma suurimaks rikkuseks peetakse kohalikke inimesi ja head ilma, mis aitab kaasa looduslikule ja värskele toodangule.

Markus Vajanne ja Tiit Vapper vahendasid oma kogemusi Ladina-Ameerikas äri tegemisel on luua tehnoloogial põhinevaid äri­ võimalusi Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel. Võrgustik kutsuti ellu Euroopa Liidu kohaloleku suurendamiseks Ladina-Ameerikas ning keskendub seitsmele erinevale sektorile: taastuv­ energia, biotehnoloogia, tervis, nano­ tehnoloogia, IKT, keskkonnatehnoloo­ gia ja uued materjalid.

EU-LAC fondi eesmärgiks on tugev­ dada ja edendada strateegilisi kahe piirkonna (Euroopa ja Ladina-Ameeri­ ka) vahelisi suhteid, suurendada selle nähtavust ja soodustada vastavate kodanikuühiskondade aktiivset osale­ mist. Eesmärk on ühendada ettevõt­ lust, haridust ja sotsiaalsektorit.

Väga oluline on kolmandatele turgu­ dele sisenemisel pöörata tähelepa­ nu intellektuaalomandi teemadele.

Euroopa Liidu rahastatavas projektis Latin America IPR SME Helpdesk osaleja, intellektuaalomandi eksperdi Alejandra Castañeda sõnul on oluline teada, millised on kohalikud investee­

rimisvõimalused ning kuidas hankida litsentse. Enne ettevõtlusega tegut­ sema asumist on vaja teha põhjalik uurimustöö, et saada teada, kas rikute mõnd patendi või intellektuaalomandi õigust mõnes konkreetses riigis.

Kõik mainitud võrgustikud pakuvad Euroopa Liidu ettevõtjatele hulgaliselt tasuta teenuseid ja infot, mida julgus­ tame kindlasti kasutama.

Ladina-Ameerikas äri tehes on oluline suhelda ja olla valmis aega panustama

Pereettevõtte Brillare OÜ juht Viktor Sära impordib Venezuelast kakaou­ be. Tema sõnul pole olemas ühtegi konkreetset retsepti, mille järgi Ladina-Ameerikas edukas olla. Kõige olulisem on aktiivne suhtlemine ja vajadusel ka kolmel erineval teemal korraga rääkimine. Sära jaoks on Ladina-Ameerika koht, kust ta otsib eelkõige kvaliteeti.

Kvaliteeti otsib piirkonnast ka Coffee

sus väga suurel pindalal üks eelistest piirkonnas ettevõtlusega tegelemiseks.

Seetõttu on piirkonnas tegutsemisel oluline hispaania või portugali keele oskus.

Kuigi Eesti ettevõtjad teevad täna Ladina-Ameerika riikidega äri, on meie majandussuhted siiski suhteliselt ta­ gasihoidlikud. Samas on sealsed riigid avatud välisturgudele, neil on olemas vabakaubanduslepped ning kõik fooru­ mil kõnelejad olid arvamusel, et Eesti ettevõtjate äri Ladina-Ameerikaga võiks olla palju laiahaardelisem.

Korraldasime foorumil osalenu­ te vahel ka tagasisideküsitluse, kus uurisime muuhulgas huvipakkuvate riikide kohta, kuhu koostöös välismi­ nisteeriumiga kõrgetasemelisi visiite korraldada võiksime. Küsitluse tule­ musena selgus, et kõige põnevamad tunduvad äritegemise mõttes Brasiilia, Argentiina, Guatemala ja Tšiili. Hoidke silm peal meie kodulehel, et võimalike visiitidega kursis olla!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

27

SIHTTURUD

Austria turg on

EESTI ETTEVÕTJATELE AVATUD PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

Austria ja Eesti turul on palju sarnaseid jooni, mida Eesti ettevõtjad võiksid Austriasse laienemisel ära kasutada. Millised need on, seda uurisime Austria tur­ gu hästitundvalt naiselt.

I

ngrid Valentini-Wanka töötab juba üle kahekümne aas­ ta AdvantageAustrias, mille põhieesmärk on kaubanduse edendamine. Tema on üks neist, kes tuleb 9. novembril Ekspordi Akadeemia Austria sihtturu seminarile rääkima sellest, milline on Austria turg ning millised väljakutsed ootavad Eesti ettevõtjaid seal ees.

SIHTTURUD Kuidas sai alguse Sinu karjäär?

Oma karjääri alustasin üliõpilasena Viini ülikooli suvekoolist, kuhu oli kokku tulnud üliõpilasi tervest maail­ mast. See tekitas minus soovi töötada rahvusvaheliste suhete alal. Pärast Viini õigusinstituudi lõpetamist läksin Itaaliasse Bolognasse ja lõpetasin Johns Hopkinsi ülikooli / SAIS Euroopa magistriõpingud rahvusvaheliste suhete alal.

Kuidas ja millal liitusid AdvantageAustriaga?

Pärast kahte aastat Bolognas tegin ko­ heselt katsed, et saada AdvantageAust­ ria praktikaprogrammi, mis on Austria föderaalse majanduskoja rahvusvahe­ listumise agentuur. Liitusin nendega 1984. aastal ja olen siiani töötanud selles kaubandust edendavas organi­ satsioonis, välja arvatud viis aastat, kui töötasin Euroopa Komisjoni kaubandu­ se peadirektoraadis Brüsselis.

Ingrid Valentini-Wanka

Austria majandus on väga tugev sektorites, mis on olulised ka Eestis.

Viidates organisatsiooni nimele, mis on Sinu arvates Eesti ettevõtete suurimad eelised sisenemaks Austria turule?

Mõlemad riigid on üsna väikesed ja seetõttu avatud majandusega, sõltudes palju rahvusvahelisest kaubandusest.

See aitab Eesti ja Austria ettevõtetel teineteist mõista ning kohelda võrd­ setel alustel. Lisaks on mõlemal riigil ühiseid huve, alates jätkusuutlikku­ sest ning lõpetades kõrgelt arenenud e-valitsusega.

Miks peaksid Eesti ette­võtted kaaluma laienemist Austriasse?

Mida Austria turg pakub?

Austria turg oma 8 miljonilise elanik­ konnaga pole suur, kuid see-eest kõrge ostujõuga. Pealegi on Austria hea plat­ vorm sisenemaks suurele saksakeel­ sele turule. Lisaks sellele on paljudel Austria ettevõtjatel head sidemed oma idanaabritega.

Mis on olnud kõige raskem ülesanne Austria ja Eesti ettevõtete kontaktide vahendamisel?

Olen siin piirkonnas olnud seitse kuud ja pole veel kohanud raskusi Austria ja Eesti partnerite vaheliste kontaktide vahendamisel. Ma ei arva, et raskusi peaks tekkima ka tulevikus, kuna Eesti äriinimesed on sõbralikud, asuvad kohe asja juurde ja on läbirääkimistel läbipaistvad. Austria turule sisenemi­ seks peavad nad mõnikord, kuid mitte alati, harjuma rohkem small-talk’iga ja investeerima rohkem aega sotsiaalse­ tesse kontaktidesse. Eestlased ei tohiks ärrituda, kui potentsiaalsed äripartne­ rid räägivad Balti riikidest ilma selge arusaamata, millised on nende riikide vahelised erinevused.

Kas Austria turg on ühtne või sõltub pigem erinevatest regioonidest?

Austria on föderaalne riik, mille üheksal regioonil on märkimisväärne autonoomia mitmes vallas. Neil on eri­

nevad traditsioonid, dialektid ja loodus.

Mõned regioonid on mõnes konkreet­ ses sektoris tugevamad kui teised.

Siiski väidan, et Austria on ühtne turg ja üks äripartner on tavaliselt piisav katmaks tervet riiki.

Kui tõenäoline on laieneda teistele Kesk-Euroopa turgudele Austria partnerite kaudu?

Nagu ma juba mainisin, on Austria hea hüppelaud Kesk-Euroopa turgudele sisenemiseks, eriti Austria idapoolse­ tele turgudele. Tänu ühisele ajaloole, sarnasele mentaliteedile, erilistele kaubandussuhetele, mis on säilinud läbi aastate, ja heale keeleoskusele on Austria ettevõtted selles piirkonnas hästi esindatud.

Kuuleme tänu meediale palju Austria poliitikast, kuid mitte Austria majandusest. Mis sektorid on Sinu arvates need, milles saaksime kõige edukamalt koostööd teha?

Austria majandus on väga tugev sektorites, mis on olulised ka Eestis, näiteks keskkonnatehnoloogia, alterna­ tiivenergia ja ökoehitus ning avaliku sektori infotehnoloogilised lahendu­ sed (e-valitsus). Eesti ettevõtete kõrge digitaliseerimise tase ja innovaatilised trendid pakuvad suurepärast koostöö­ võimalust Austria partneritega.

Kui Sa saaksid valida ühe tegevuse, mis suurendaks Eesti ja Austria vahelist kaubandust, siis mis see oleks?

Panustaksin Austria ettevõtete tead­ likkuse tõstmisele Eestist kui ühest kolmest Balti riigist. Selles suhtes on praegune Eesti eesistumine ideaalne võimalus. Alates 2017. aasta juulist oleme märganud huvi kasvu Eesti vastu. Peaksime mõlemad ühiselt seda nähtavuse suurenemist ära kasutama, tugevdamaks oma kaubandussuhteid, mis õnneks on viimastel aastatel hästi arenenud.

Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Austria Soovid siseneda Austria turule, kuid Sul ei ole piisavalt teadmisi? Siinkohal saame Sulle abiks olla! 9. novembril toimub kaubanduskojas Ekspordi Akadeemia koolitus, mis keskendub just Austriale. Lisaks antakse igal koolitusel ülevaade kasulikest tööriistadest, mis ekspordiedendami-

sel kasuks on. Oma praktilisi kogemusi jagavad konkreetsele turule sisenemisel ja laienemisel nii pikaajalised kui ka äsja alustanud ettevõtted.

Vaata lähemalt www.koda.ee!

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee või 604 0092

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

29

VÄLISVÄRBAMINE

Globaalne talendijaht – KUIDAS EESTI ETTEVÕTTED SELLES OSALEVAD? Eesti ettevõtjad ei võistle talentide leidmisel ainult omavahel, vaid kogu maailmaga.

Kas meil on midagi teiste kogemustest kõrva taha panna?

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

21

.–22. septembril toimus Tallinna Ülikoolis Eesti eesistumise rah­ vusvaheline rände­ konverents „Euroopa Liit ja üleilmne talendijaht” („The EU in the Global Race for Talents: Challenges and Solutions in Strengthening the EU’s Competitive­ ness“). Konverentsil said sõna akadee­ mikud, poliitikud, kõrged euroamet­ nikud ja ettevõtjate esindajad. Ühiselt tõdeti, et me ei peaks juba ammu rääkima võitlusest talentide pärast, vaid mõistma, et mobiilsus kasvab kogu maailmas. Elu- ja töökohtade vahetamine iga paari aasta tagant saab peatselt normiks. Aga kuidas sellises maailmas parimaid talente meelitada?

Brainport – kuidas meelitada talendid Hollandisse?

Yvonne van Hesti, Brainporti juhataja, sõnul toob nende projekt kokku ülikoo­ li, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate esindajad. Kolme sektori sujuvaks koostööks on vaja järjepidevat suhtlust.

Pikaaegne koostöö on toonud ka märkimisväärseid tulemusi. Näiteks Eindhoveni piirkonnas olevad ettevõt­ ted on valmis omavahel talente jaga­ ma. Mida see praktikas tähendab? Kui üks ettevõte teeb konkursi, kus sõelale jääb mitmeid väga tugevaid kandi­ daate, siis need, kes lõpus valituks ei osutu, suunatakse teise ettevõttesse.

Aga ka näiteks seda, et ühiselt tehakse kampaaniaid Hispaania ja Itaalia IT-tu­

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

dengite seas, et meelitada nad prakti­ kale Brainporti. Kuna nende tegevuste tagajärjel on ettevõtjatel vajalikud inimesed olemas, on nad nõus antud tegevustesse ka rahaliselt panustama.

Nad usuvad, et investeeritud raha tuleb neile läbi kasvu tagasi.

Nad teevad kampaaniaid ka näiteks põhikooli tüdrukute seas, suuna­ maks neid STEM-erialadele, et tagada järelkasvu. Yvonne´i hinnangul ei peaks Euroopa erinevad riigid talentide pärast võistlema, vaid hoopis tegema koostööd, sest talent võib mõne aja möödudes Sinu ettevõttesse tagasi pöörduda.

Copenhagen Capacity teeb ettevõtjate eest musta töö ära!?

Nikolaj Lubanski, Copenhagen Ca­ pacity talendivärbamise juht, rääkis talentide meelitamisest Kopenhaage­ nisse. Ta rõhutas, et Taani pealinnas seisneb unikaalne väärtuspakkumine selgelt selles, et töötajal on võimalik teha karjääri ja samal ajal elada rahul­ dustpakkuvat eraelu. Töö- ja pereelu tasakaal on saanud määravaks, miks ka kõrgelt kvalifitseeritud naised on valinud just Kopenhaageni oma elu- ja töökohaks. Näiteks on kõrgel positsioo­ nil oleval naisjuhil ettevõttega kokkule­ pe, et tema tööpäev lõpeb iga päev kell 15. See on võimalik Taanis, kuid poleks eales võimalik naise koduriigis Belgias.

Lubanski tõdes, et üha enam kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid on valmis oma elukohta valima just nimelt peh­ mete väärtuste ja elukvaliteedi baasilt, mitte palganumbri järgi.

Sarnaselt Work in Estoniale korraldab ka Copenhagen Capacity online-kampaaniaid värbamaks talente oma regiooni. Regiooni all mõeldakse nn Suur-Kopenhaagenit, mis hõlmab

kogu Sjællandi saart Taanis, kus Kopenhaagen paikneb, ning Skå­ ne maakonda Rootsis. Kampaania muudab eriliseks see, et nad teevad laekunud CVde seas eelvaliku ja vaid ettevõtete vajadustega haakuvad profii­ lid edastatakse ettevõtetele.

WOW Bigbankilt

Agne Sokolov, WOW Support Services juht Bigbankist, andis konverentsil ülevaate sellest, kuidas nad Eestisse ükskõik missugusest maailma nurgast vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi leiavad. Üheks möödapääsmatuks ja oluliseks asjaks on anda kõigile potent­ siaalsetele Eestisse tööle saabujatele realistlik ülevaade sellest, mis neid siin ees ootab. Ausus on sotisaalmeedia ajastul ülioluline.

Lõpetuseks jäid konverentsilt kõlama kaks peamist mõtet: talendid liiguvad üha enam ringi ning konku­ reerimise asemel tuleks teha hoopis koostööd.

Konverentsi peakorraldaja oli Tallinna Ülikoolis asuv Euroopa Rändevõrgustiku Kontaktpunkt Eestis. Tööandjatele suunatud töötoa korraldamisel teisel konverentsi­ päeval aitasid kaasa Work in Estonia, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Delloite.

Agne Sokolov ja Nikolaj Lubanski workshop’i raames väljakäidud ideid kommenteerimas

VISIIDID

KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA KUTSUB ETTEVÕTETE ESINDAJAID SAAMA OSA ETTEVÕTETE KOGEMUSTEST VÄLISVÄRBAMISEL Juba aastaid on ettevõtete esindajad kurtnud, et nende suurimaks kasvupiduriks on vajaliku tööjõu puudus. Üks võimalus tööjõupuudusega toime tulla on kaaluda välismaalt töötajate kaasamist.

Olgu tegemist väikese või suure ettevõttega, välisspetsialistide kaasmaiseks on lugematul arvul võimalusi.

Välisvärbamise kohtumistel saabki kuulda, kuidas konkreetsed ettevõtted seda teinud on.

Kõik välisvärbamise kohtumised saavad teoks Expat Relocation Estonia toega.

Sihtrühm: kohtumistele on oodatud nii välisvärbamisega juba tegelevate ettevõtete esindajad kui ka kõik, kes välisvärbamisega tegelemist alles kaaluvad.

SKELETON TECHNOLOGIES KÜLASTUS VIIMSIS 17. oktoobril kell 15.30–17.00 Skeleton Technologies tootmis- ja kontorihoones (Kaare tee 3, Lubja küla, Viimsi) Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisega tegelemisest Skeleton Technologies ASi personalijuht Maris Kadakas.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/skeleton-technologies-kulastus-viimsis BOLD TUESDAY (HARUHARU OÜ) KÜLASTUS TALLINNAS 21. novembril kell 15.30–17.00 Haruharu kontoris (Tatari 64, 4. korrus) Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisest loomemajandusettevõtte Haruharu üks asutajatest ning juhatuse liige Kairi Kuuskor.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/bold-tuesday-haruharu-ou-kulastus-tallinnas ARVATO FINANCE OÜ KÜLASTUS TALLINNAS 12. detsembril kell 15.30–17.00 Arvato Finance OÜ kontoris (Pärnu maantee 102 c, Tallinn) Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisest ettevõtte personalijuht Pille Room.

Koostööpartner Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/arvato-finance-ou-kulastus-tallinnas Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.

Kohtade arv on igal külastusel piiratud.

Lisainfo ja registreerimine: Piret Potisepp, piret.potisepp@koda.ee või 604 0092 EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

31

TÖÖANDJAD EUROOPAS

Jacek Krawczyki kõne EMSK plenaaristungil

Jean-Claude Juncker EMSK plenaaristungil

KES SEISAB EUROOPAS

TÖÖANDJATE HEAOLU EEST? Oktoobri lõpus toimub Tallinnas Eesti eesistumise raames Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma konverents „Advantages of Digital Society“. Sellega seoses külastab Eestit ka tööandjate rühma president hr Jacek Krawczyk. Uurisime, millega tööandjate rühm tegeleb ja millised on tööandjate huvid terves Euroopas.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Millised on peamised probleemid, millega Euroopa tööandjatel silmitsi tuleb seista?

Kuigi Euroopa Liit on loonud Eu­ roopa tööandjatele palju võimalusi, on mitmeid aspekte, mis vajavad parandamist. Neist kõige olulisem on muidugi ühise turu, sh digitaalse ühisturu väljakujundamise lõpulevii­ mine. Euroopa siseturul ettevõtete ees seisvate takistuste kõrvaldamine ja bürokraatia vähendamine võimaldak­ sid ettevõtlusel õitseda ning kasvada ja töökohti luua – Euroopa Liit vajab seda kõike praegu väga.

Kahjuks oleme mõnedes sektorites (näiteks maanteetranspordis) näinud

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

viimasel ajal protektsionistlikku trendi.

See võib ühtsele turule ohtlikuks saa­ da. Me peaksime protektsionismi vastu koos võitlema ja tagama, et meie neli vabadust oleksid Euroopa Liidus täieli­ kult kaitstud. Konkurentsimoonutuste vastu tuleb võidelda järjepidevalt ole­ masolevaid reegleid kehtestades. Me ei tohiks sektoripõhistele pakkumistele erandeid luues tekitada täiendavaid moonutusi.

Milline on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) suurim edulugu Euroopa Komisjoni silmas pidades?

Komitee pakub seadusandlike alga­ tuste osas oma ekspertarvamust ja organiseeritud kodanikuühiskonna unikaalset tagasisidet. See võimaldab Euroopa Komisjonil, Euroopa Parla­ mendil ja nõukogul identifitseerida probleeme, mis on olulised nii tööand­ jatele, ametiühingutele kui MTÜdele.

Seega võimaldab komitee institut­ sioonidel seaduseid vastavalt kodani­ kuühiskonna vajadustele ja ootustele korrigeerida. See aitab vältida sotsiaal­ seid pingeid.

EMSK on viimasel ajal korraldanud kõikides liikmesriikides debatte kahel peamisel teemal, mis on ka ELi kavas: Euroopa tulevik ning Euroopa sotsiaal­ õiguste sammas. Nende debattide põhjal panime kokku riigipõhised soovitused. Minu arvates annavad need väärtuslikku ja detailset ülevaadet sot­ siaalpartneritest ning näitavad, kuidas arvamused ja vajadused liikmesriigiti erinevad. See on asi, mis sageli ELi tasandil puudub ning me loodame, et Euroopa Komisjon leiab nendele doku­ mentidele asjakohast kasutust.

Eduloona sooviksin mainida ka lennundusteemat, millega ma isiklikult seotud olen. Teeme tihedat koostööd Komisjoniga lennundusvaldkonna uute regulatsioonide osas ja EMSK tegut­ seb ainulaadse foorumina, kus kõik

osapooled saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Need arutelud paljastavad sageli varakult võimalikud konfliktid ja muudavad edasise töö seadusloomega ladusamaks ja kaasavamaks.

Olete olnud EMSK liige enam kui 10 aastat.

Mida see kogemus Teile andnud on?

EMSK on minu arvates eelkõige suur kompromissikool. Mul oli suurepärane võimalus olla TTIPi (Atlandi-ülene kau­ bandus- ja investeerimispartnerlus) raportöör – see on väga vastuoluline küsimus, kus äride, ametiühingute ja MTÜde positsioonid on sageli täiesti erinevad. Kuid pärast kuudepikkust tööd ja kirglikke debatte õnnestus meil panna kokku tekst, mis oli vastuvõetav kõikidele osapooltele. Ma usun, et see töömeetod on eriti oluline just täna, kui kodanikud tunnevad liiga sageli, et Euroopa projekt ei kõneta neid. Kaa­ sates kodanikuühiskonna esindajaid, selgitades ELi otsustusprotsessi ja tõs­ tes esile teatud ettepanekute eeliseid ja probleeme, võime vähendada nn demokraatlikku defitsiiti ELis.

Millised on tööandjate grupis Teie jaoks kõige olulisemad teemad olnud?

Me usume, et EL peaks keskenduma teemadele, mis toovad muutusi ning kus ELi tegevusel on reaalne lisaväär­ tus. Tööandjate grupp usub progressi ELi ja liikmesriikide vahel sobival tasandil toimuva ühistegevuse kaudu.

Minu eesistumise ajal töötab grupp

nende poliitiliste prioriteetide raames, milles jõuti ühiselt kokkuleppele ja mida kõik liikmed regulaarselt ajako­ hastavad. Nende seas on: • stabiilne makromajanduslik keskkond; • tugevama ettevõtluskultuuri soodustamine Euroopas; • ELi siseturu väljakujundamine; • tõhusama, konkurentsivõimelisema, täielikult integreeritud ja tulevikku vaatava tööstuspoliitika stimuleeri- mine; • Euroopa rolli (taas)tugevdamine maailmas; • konkurentsivõime, mis aitab kaasa tööhõive suurenemisele, paranda- des seega ELi sotsiaalset dimensiooni.

Loomulikult ei soovi me tegutseda vaakumis. Meie tegevused on tihedalt seotud ELi ja meie Euroopa tasandi partnerorganisatsioonide (EuroChamb­ res, BusinessEurope, EuroCommerce, UEAPME, Copa-Cogeca ja CEEP) poliitikakujundamise plaaniga. Samuti teeme tihedat koostööd oma liikmesor­ ganisatsioonidega riiklikult ja isegi piirkondlikul tasandil.

Millised on Teie ootused tulevikuks?

Nagu ma hiljuti Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga pärast tema kõnet olukorrast riigis vesteldes mainisin, isegi kui praegune majandusprognoos on positiivne, jääb kasv liikmesriikide lõikes ebaühtla­ seks. Soodsast pärituulest hoolimata ei tohiks me loorberitele puhkama jääda.

Sest hetkel on see vaid tuuleiil.

Ma usun, et me peame vältima meetmeid, mis võivad mistahes Eu­ roopa osa kasvu aeglustada. Ettevõtlus loob töökohti ja rikkust ning me ei saa lubada seda, et Euroopa ettevõtted oma globaalset konkurentsivõimet kaotaksid. Tööandjate organisatsioonid Euroopa tasandil kujundavad aktiivselt Euroopat ja selle tulevikku, sest me usume Euroopa projekti.

Kuidas paistab Eesti silma EMSKs?

Koostöö Eesti EMSK delegatsiooni­ ga on minu jaoks puhas rõõm ja au.

Mõlemad meie grupi liikmed Eestist, proua Teder ja proua Päärendson, on sügavalt pühendunud ja aktiivsed grupi tegevustes. 25. oktoobril toimuv ühiskonverents digiühiskonna eelistest on tunnistus meie ladusast koostööst.

Nii kõrgel tasemel kõnelejaid ei oleks ilma meie Eesti kolleegide raske tööta võimalik esinema saada. Tahaksin neid nende pühendumuse eest tänada.

Liiliana OÜ on asutatud 05.01.1989.a.

Ettevõttel on üle 15 aasta kogemusi raamatupidamise ja finantsjuhtimise vallas nii Eesti kui ka rahvusvahelistes firmades.

Osutame raamatupidamisteenuseid nii alustavatele kui juba tegutsevatele ettevõttetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja korteriühistutele, võttes arvesse iga ettevõtte eripära ja vajadusi.

Olenevalt ettevõtte raamatupidamis­dokumentide mahust on võimalik teenust sisse osta mahupõhiselt või kindla kuutasu põhimõttel.

Raamatupidamisteenus on orienteeritud teie vajadustele.

Pakume terviklikku ettevõtte raamatupidamist alates algdokumentide sisestamisest kuni aastaaruande koostamiseni ja audiitoritega suhtlemiseni.

Usalda oma raamatupidamine meie kanda, et saaksid keskenduda oma ettevõtte kasvule ning kasumlikkuse kasvatamisele.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke ühendust telefoni teel 641 2 114 või kirjutage liiliana@liiliana.ee

Räägi oma murest, leiame koos lahenduse!

www.liiliana.ee

EHITUS

Ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve

vastutusest kohtupraktikas ARNE OTS, vandeadvokaat, Ellex Raidla advokaadibüroo partner

Ehitamine on üks keerulisemaid inim­ tegevuse valdkondi, kus käegakatsutav, kestev ja praktiline tulemus valmib erinevate ameti­ alade esindajate osa­ lemisel ja koostöös.

Mõistagi ei kulge mitte iga ehitise valmimine probleemideta ning kui ehitises ilmnevad puu­ dused tekib küsimus, kes, mis alusel ja millis­ es ulatuses puuduse eest vastutab.

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

L

isaks projekteerijale ja ehitajale mängivad ehi­ tusprotsessis olulist rolli ehitustööde üle järelevalvet teostavad isikud, lube ja kooskõlastusi väljastavad ametia­ sutused, õigus- ja finantsnõuandjad ning töö tellija. Toon teieni mõningad kohtupraktikast tulenevad arusaamad ja seisukohad ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja vastutuse piiritlemisest. Teemasid selgitatakse põhjalikumalt 16. novembril toimuval koolitusel.

Ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve kohustused

Ehitusseadustik käsitleb ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve tegija kohustusi üldiselt. Projekteerija ülesandeks on koostada ehituspro­ jekt, mille järgi oleks ehitajal võimalik ehitada nõuetele vastav ehitis. Omani­ kujärelevalve tegija kohustuste hulka kuulub ehitamise kvaliteedi ja ehitise nõuetekohasuse, sh ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontroll. Ehitaja kohustuseks on ehitada ehitusprojekti

kohaselt ning järgida ehitise ja ehita­ mise kohta kehtestatud nõudeid.

Taolist seadusest tulenevat kohus­ tuste sisu ja jaotust tuleb täpsustada projekteerija, ehitaja ja omanikujärele­ valve teostajaga sõlmitavates lepin­ gutes. Vastasel korral võivad ehitises puuduste tuvastamisel tekkida tõsised probleemid vastutaja väljaselgitamisel.

Tellija on raskustes, kuna ei tea, kelle vastu oleks õige probleemide ilmnemi­ sel nõuet esitada. Projekteerija, ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja võivad aga sattuda vastamisi tellija nõudega, mille eest üks või mõni neist ei peaks vastutama, kuid kohustuste täpse määratlemata jätmise tõttu võib osu­ tuda keeruliseks vastutust välistavaid argumente maksma panna.

Kohtupraktikas on käsitletud juhtumit, kus hoonesse rajati tule­ kahju kustutamise süsteem. Süstee­ mis tekkis rike, mille tõttu süsteem rakendus ja kahjustas hoonet. Asuti välja selgitama, kas rikke põhjustas projekteerimis- või ehitusviga või puudujäägid hoolduse teostamisel.

Vastavalt tekkis küsimus projekteerija, ehitaja ja hooldaja vastutusest. Järgnes

EHITUS aastatepikkune kohtuvaidlus, kus püüti selgitada süsteemi käivitumise põhjust ning teha kindlaks tagajärgede eest vastutavad isikud.

Vaidluse lahendamisel tehtud mitme kohtulahendi põhjal on saanud mõnevõrra selgemaks, millist liiki kahju eest keegi ehitamisel osalejatest põhimõtteliselt võiks vastutada, milline saaks olla vastutuse ulatus tellija ees ning kuidas jaguneb vastutus pro­ jekteerija, ehitaja ja tellija vahelises suhtes. Üldjuhul peab kahju kannata­ nud isik suutma näidata, millist konk­ reetset lepingulist kohustust ehitise rajamisel osalenud isik rikkus, ning tõendama, et vastav rikkumine oli ka kahju tekkimise põhjuseks. Samas, kui tellija seda teha ei suuda, ei pruugi see veel tähendada, et puuduliku ehitustöö eest vastutust ei järgnegi. Ebaselges olukorras võibki vastutus langeda nii projekteerijale, ehitajale kui ka omani­ kujärelevalve teostajale kas võrdsetes osades, muudes kohtu poolt määra­ tavates osades või solidaarvastutuse põhimõttel.

Projekti kontrollikohustus

Praktikas tekitavad ehitise puuduse eest vastutava isiku väljaselgitamisel vaidlusi olukorrad, kus ühe ehitusprot­ sessis osaleja töö mittenõuetekohasuse põhjuseks olid puudused teise osaleja töös. Võlaõigusseadus näeb ette, et kui töövõtja töös esineb puudus ning see puudus tulenes tellija juhisest, tellija muretsetud materjalist või kolman­ da isiku eeltöödest, vabaneb töövõtja vastutusest ainult juhul, kui töövõtja suudab tõendada, et ta kontrollis juhi­ seid, materjali või eeltöid piisavalt.

Riigikohtu praktika järgi tuleb tellija juhiseks pidada ka ehituspro­ jekti. Seega, kui ehitaja ei ole tellijaga sõlmitud lepingu alusel võtnud endale ehitise projekteerimiskohustust, vaid ainult kohustuse ehitada tellija poolt antud projekti alusel, ei tähenda see, et ehitaja võiks pimesi projektist lähtuda ning hilisemate probleemide korral õigustada ennast projekteerimisveaga.

Ehitajal lasub kohustus kontrollida töö­ de aluseks olevat ehitusprojekti ning vigade avastamise korral neist tellijat informeerida. Samas aga ei ole ehitaja niisuguses olukorras kohustatud ise pakkuma välja võimalusi puuduste kõrvaldamiseks, kuigi ta kahtlemata võib seda teha.

Kohtupraktikas on käsitletud kaasust, kus ehitusettevõtja teostas ehitustöid projekteerija poolt tehtud sõlme- ja teostusjooniste alusel. Joo­ nised sisaldasid laetalade kinnituste osas projekteerimisviga. Ehitusettevõt­ ja teavitas tellijat projekteerimisveast,

kuid tellija keeldus viga parandamast ning nõudis projektijärgset ehitamist.

Tellija hilisemat kahju hüvitamise nõuet analüüsides leidsid alama astme kohtud, et kuigi ehitusettevõtja kontrollis tellija esitatud projekti ning teavitas tellijat selle ebasobivusest, oleks professionaalne ehitusettevõtja pidanud hea usu põhimõttest lähtuvalt välja pakkuma endapoolse laetalade kinnituse lahenduse ning koostama korrektsed joonised. Riigikohus lükkas selle käsitluse ümber. Ümberprojek­ teerimise ja lahenduste pakkumise kohustust ehitajal niisuguses olukor­ ras ei ole.

Ehitajal lasub kohustus kontrollida tööde aluseks olevat ehitusprojekti ning vigade avastamise korral neist tellijat informeerida.

Samas tuleb silmas pidada, et vas­ tutusest vabanemiseks ei saa ehituset­ tevõtja tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikuks neid täites ehitamist käsit­ levaid õigusakte. Kui ehitaja tuvastab projektis sellise vea, mille paranda­ mata jätmine tooks kaasa ehitustööde mittevastavuse ehitamist käsitleva­ tele õigusaktidele, ei piisa vastutuse välistamiseks tellija teavitamisest. Sel juhul tuleb ehitustöö peatada ja nõuda tellijalt nõuetekohaseid juhiseid (pro­ jektiparandust).

Omanikujärelevalve tegija roll

Omanikujärelevalve tegija on seadu­ se järgi kohustatud kontrollima nii ehitusprojekti nõuetele vastavust (s.o projekteerija tööd) kui ka ehitustööde kvaliteeti ja nõuetele vastavust (s.o ehitaja tööd).

Senises kohtupraktikas ei ole veel lahendatud tellija nõudeid omani­ kujärelevalve tegija vastu olukorras, kus projekteerimis- või ehitusviga on jäänud omanikujärelevalve tegijal õi­ geaegselt märkamata. Küll aga leidub kaasusi, kus ehitajad on heitnud tellija­ le ette puudulikku omanikujärelevalvet, lootes seeläbi iseenda vastutust piirata.

Riigikohus on taolistes asjades leidnud, et ehitaja ei saa ebakvaliteetset tööd õigustada tellijapoolse puuduliku oma­ nikujärelevalvega. See kohtupraktikas kujundatud põhimõte on üle võetud ka kehtivasse ehitusseadustikku.

Eelnev ei tähenda aga, nagu ei omaks omanikujärelevalve teostami­ ne õigusliku vastutuse käsitlemise seisukohast tähtsust. Kohtupraktikas on lahendatud juhtumit, kus ehitaja oli ehitanud tellija kinnistule elamu, mis ei vastanud nõuetele. Puudused olid nii ulatuslikud, et ümberehitamist vajasid ka hoone kandekonstruktsioonid.

Tellija esitas ehitaja vastu kohtusse hagi, milles palus kohustada ehitajat kõrvaldama puudused või hüvitama puuduste kõrvaldamise kulud. Menet­ luses tuvastati, et tellija teostas objektil ise omanikujärelevalvet ning osapoolte vahel puudus vaidlus, et omanikujä­ relevalve oli puudulik. Asja lahenda­ misel lähtus kohus küll põhimõttest, et puudulik omanikujärelevalve ei vabasta töövõtjat vastutusest. Küll aga andis see alust vähendada kahjunõuet ehitaja vastu.

Kohtupraktika alusel saab tõdeda, et ehitamisel ja ehitistes ilmnevate puuduste korral langeb vastutus suurel määral ehitajale. Ehitaja peab kontrol­ lima ehitusprojekti, teavitama tellijat selle võimalikest puudustest, hoidu­ ma ehitamisest, kui projektijärgne lahendus rikuks ehitusnormi, ehitama nõuetekohaselt ja mitte lootma sellele, et kui omanikujärelevalve tegija ei ole projekteerimistöös ja ehitamisel probleeme märganud, siis neid ei olegi või ei saa neile tugineda ehitaja vastu nõuete esitamisel. Samas vastutab oma töölõigu eest siiski ka iga ehitus­ protsessis osaleja.

Projekteerimis- ja ehitustöödega esineb üsna tihti vaidlusi. Nendega seoses on aja jooksul tekkinud ka mitmeid kohtulahendeid, milles on käsitletud ja selgitatud ehitusprotsessis osalejate vastutuse aluseid ja piire.

Et edaspidistes hangetes taolisi vaidlusi vältida ja teada, kuidas vaidluste korral käituda, korraldavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ellex Raidla advokaadibüroo ettevõtjatele 16. novembril kaubanduskojas seminari, kus tutvustataksegi just tänasest kohtupraktikast välja tulnud olulisemaid nüansse.

Vaata lisaks www.koda.ee/et/sundmused!

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee või 604 0092

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

35

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED 6. november E-kaubanduse ABC: e-kaubandus

läbi oma e-poe

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik marju.mannik@koda.ee 604 0077 7. november E-kaubanduse ABC:

e-kaubandus läbi oma e-poe

Dorpati kovenrentsikeskus (Turu 2, Tartu) Info: Marju Männik marju.mannik@koda.ee 604 0077

FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 3. november Uue valitsuse maksumuudatused ja aktuaalsed probleemid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass kati@koda.ee 443 0989

SIHTTURUD 25. oktoober Kontaktkohtumised Itaalia toidusektori ettevõtetega

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kadri Rist kadri.rist@koda.ee 604 0091 26.–27. oktoober Neljas Euroopa Liidu Idapartnerluse ärifoorum

Hilton Tallinn Park hotell

(Fr. R. Kreutzwaldi 23, Tallinn)

Info: Jana Silaškova jana@koda.ee 604 0083 9. november Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Austria

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092

8. november Kodulehe rakendamine edukaks

ekspordiks: kuidas panna ettevõtte

koduleht eksporti kasvatama?

Dorpati kovenrentsikeskus (Turu 2, Tartu) MUUD KOOLITUSED Info: Marju Männik Biomajandus – kohalikud lahendused marju.mannik@koda.ee 24. oktoober globaalsetele probleemidele 604 0077

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) 22. november Tootmise digitaliseerimine: nutika Info: Piret Potisepp

tootmise võimaluste väljaselgitamine piret@koda.ee

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 604 0092 (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik Personalijuhtide kontaktreis Helsingisse marju.mannik@koda.ee 2. november Info: Piret Potisepp 604 0077 piret@koda.ee 604 0092 27. november Kodulehe rakendamine edukaks

ekspordiks: kuidas panna ettevõtte 16. november Projekteerija, ehitaja ja

koduleht eksporti kasvatama?

omanikujärelevalve vastutus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänases kohtupraktikas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Info: Marju Männik marju.mannik@koda.ee (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp 604 0077 piret@koda.ee 604 0092 28. november Plaanist müügini ehk

tootearenduse protsessi juhtimine 21. november Bold Tuesday (Haruharu OÜ)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda külastus Tallinnas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik Info: Piret Potisepp marju.mannik@koda.ee piret@koda.ee 604 0092 604 0077

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

KODA KUTSUB OSALEMA

Ekspordi- ja tootearenduse koolitused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitusi. Novembris on toimumas 7 koolitust.

Lisainfo mõlema teema koolituste kohta: Marju Männik marju.mannik@koda.ee 604 0077.

PLAANIST MÜÜGINI EHK TOOTEARENDUSE PROTSESSI JUHTIMINE 28. novembril Tallinnas 30. novembril Tartus Koolitusel käsitletakse teemasid tootearenduse plaanist kuni tootega soovitud turule sisenemiseni.

Vaata lisaks www.eas.ee/ekspordikoolitused www.koda.ee/et/sundmused!

Osalustasu 30 € + km.

KODULEHE RAKENDAMINE EDUKAKS EKSPORDIKS

8. novembril Tartus 27. novembril Tallinnas Koolitusel selgitatakse, kuidas kasutada ettevõtte kodulehte võimaliku müügikanalina (eelkõige ekspordi müügikanalina) ning kuidas panna see ettevõtte jaoks parimal viisil tööle.

Osalustasu 50 € + km.

E-KAUBANDUS LÄBI OMA E-POE

6. novembril Tallinnas 7. novembril Tartus Koolitusel tuleb juttu e-kaubanduse algtõdedest ja võimalustest ning edukast e-poe loomisest.

Osalustasu 50 € + km.

TOOTMISE DIGITALISEERIMINE 22. novembril Tallinnas Nutika tootmise võimaluste väljaselgitamine.

Osalustasu 30 € + km.

Biomajandus - kohalikud lahendused globaalsetele probleemidele Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad 24. oktoobril kaubanduskojas toimuvale äriseminarile.

Miks riigid ja ettevõtted investeerivad üha enam biomajandusse? Sest see on järgmine majandusarengu laine.

Oleme kutsunud esinejaid nii Eestist kui Põhjamaadest, kes kirjeldavad biomajan­ duse lähenemisviisi ja uusi ärivõimalusi.

Tule ja saa osa sellest, mida tehakse mujal maailmas ja millised võimalused on Eestil!

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee või 604 0092 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Madis Tilga, madis.tilga@norden.ee, 527 5208, Põhjamaade Ministrite Nõukogu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

37

JUUBILARID

25

PALJU ÕNNE!

ACG-NYSTRÖM EESTI OÜ liige alates 1997 ADREM PÄRNU AS liige alates 1996 ASMARI VEOD OÜ liige alates 1998 BALTOIL AS liige alates 2012 ELKON ELEKTER OÜ liige alates 2000 ESMAR EHITUS AS liige alates 1997 ESTREFTRANSSERVICE AS liige alates 2001 HAAB AS liige alates 1996 INFOTARK AS liige alates 1997 JM KAPITAL OÜ liige alates 2000 KAMBJA HOIU-LAENUÜHISTU TuÜ liige alates 2017 LAPI MT AS liige alates 2002 PAROC AS liige alates 1996 PRICEWATERHOUSECOOPERS AS liige alates 1995 RASILL AS liige alates 2003 RIVIERA INTERNATIONAL AS liige alates 1996 TAKEDA PHARMA AS liige alates 1998 TANNI-VAKOMA OÜ liige alates 2002 TIKKURILA AS liige alates 1997 TM PABER OÜ liige alates 2015 TONY AS liige alates 2002 VIPIS OÜ liige alates 1998

10

BEST-HALL BALTIC OÜ liige alates 2012 EST PROFIIL OÜ liige alates 2011 KB AUTO EESTI OÜ liige alates 2012 LUCRATUS OÜ liige alates 2007 ODIVAL OÜ liige alates 2014

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2017

20

ADVOKAADIBÜROO AMOS OÜ liige alates 1999 ADVOKAADIBÜROO CONCORDIA OÜ liige alates 1999 AESTII SUPPLY OÜ liige alates 2016 AMARANTEST AS liige alates 2015 DEBORA GRUPP AS liige alates 2005 DELUX OÜ liige alates 2001 E-PROFIIL AS liige alates 2003 FINEST GROUP AS liige alates 2007 HILDING ANDERS BALTIC AS liige alates 2009 INTERLEX OÜ liige alates 1999 KEILA TERKO LAOMAJANDUSE OÜ liige alates 2012 KRK MÕIGU OÜ liige alates 2002 KURG JA PUNNEK OÜ liige alates 2005 LENNULIIKLUSTEENINDUSE AS liige alates 1998 MELSUM OÜ liige alates 2017 METEK OÜ liige alates 2017 PIILIA KAUBANDUS OÜ liige alates 2001 QVALITAS ARSTIKESKUS AS liige alates 2000 REBRUK GH OÜ liige alates 2003 RSL EHITUS OÜ liige alates 2007 SEB LIISING AS liige alates 1998 SIVITRANS OÜ liige alates 2015 SKINEST RAIL AS liige alates 2017 UPTIME OÜ liige alates 2003 UUS IDEE OÜ liige alates 1999 WELDING CONSTRUCTIONS OÜ liige alates 2000

15

ADDENDA OÜ liige alates 2007 ALMARO TRANS OÜ liige alates 2011 BOHLE-BALTIC OÜ liige alates 2003 COPYMAX OÜ liige alates 2009 ECOBIRCH AS liige alates 2005 EVENTLAB OÜ liige alates 2016 FELKMAN OÜ liige alates 2009 FINLAID OÜ liige alates 2008 LEIGOLA OÜ liige alates 2011 LUKU SERVICE OÜ liige alates 2008 ONEMED OÜ liige alates 2004 SALESFORCE OÜ liige alates 2008 SALES-STAR AS liige alates 2016 WENZEL CONSULT OÜ liige alates 2014

5

A.L TIMBER COMPONENTS OÜ liige alates 2013 FEBEST EUROPE DISTRIBUTION OÜ liige alates 2013 HFH GRUPP OÜ liige alates 2016 MARICOMP EESTI OÜ liige alates 2016 MEDICAL PHARMACY GROUP AS liige alates 2014 MODULAND BUILDING OÜ liige alates 2016 PERFORMIA OÜ liige alates 2015 RTLG OÜ liige alates 2016 SHARK SEAFOODS OÜ liige alates 2012 TDR SYSTEMS OÜ liige alates 2014 THERMOARENA OÜ liige alates 2014 VIRTUAALETTEVÕTE OÜ liige alates 2013 VKM MOTORS OÜ liige alates 2014

SINU TÄIESTI UUS JEEP® COMPASS. KUHU IGANES SA JÕUDA SOOVID.

KUHU IGANES SA JÕUDA SOOVID, ON KOHALEJÕUDMISEKS MILJON ILUSAT JA ERINEVAT TEEKONDA. SINA VALID OMA KURSI. Jeep® Compass ootab Sind Silberauto esindustes. Hind alates 24 400 eurot.

Keskmine kütusekulu 5,7-6,9 l/100 km, CO2 emissioon 143-160 g/km.

Jeep® ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61 tel 730 0785 • PÄRNU, Riia mnt. 231a tel 445 1990 • JÕHVI, Jaama 42a tel 611 9733 • KURESSAARE, Tallinna 82b tel 453 1428 • VILJANDI, Pargi 3b tel 435 4911 • RAKVERE, Haljala tee 1 tel 660 0152 • Jeep® peaesindus Eestis – AS Silberauto • www.jeep.ee • Jeep® on FCA US LLC registreeritud kaubamärk

Kas tunned vajadust laiendada oma äri?

Siim Leisalu, Tegevjuht, juhatuse liige, Timbeco Woodhouse OÜ

Ava oma ettevõte Euroopale läbi uute turgude.

Siim tundis, et on aeg kasvatada oma ettevõtet samavõrra oma ambitsioonidega ja tegutseda piiriüleselt. Ta kontakteerus võrgustikuga Enterprise Europe Network, et avastada, milliseid eeliseid ja võimalusi pakub talle ühisturg. EEN aitas tal leida õiged kontaktid ja andis nõu, kuidas jõuda miljonite uute klientideni Euroopas.

Kas Sa ei sooviks teha sama? Võimalus arendada oma ettevõtet on otsesõnu Sinu sõrmeliigutuse kaugusel.

Vaata järgi, mida saab Enterprise Europe Network Sinu jaoks Eestis teha, külastades veebilehte www.enterprise-europe.ee