Teataja nr 4

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA TÄNA TEATAJAS: • Kui töötaja läheb reservõppusele • Küsitluse kokkuvõte: Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga • Lühiintervjuu liikmega — Amserv Grupp

ME A SOO J I T S E E V SAATE D I E R T INIS TAS VÄLISM KÜ L A S N O O SI LEGAT ÄRIDE

IN

AT I S E E DON 4

lk 1 emalt loe läh

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

2 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTKIRI -

KESKMISE ETTEVÕTTE SUURUS VÄHENEB

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

MAIT PALTS Peadirektor

Oleme Kaubanduskojas alates aastast 2005 säilitanud aegrida arvandmetest, mis peegeldavad Eestis tegutseva ettevõtte arvu ja suurust. Mitte lihtsalt registreeritud ettevõtete arvu, mis nähtub äriregistrist või Statistikaameti poolt majandusüksuste ülevaatest, vaid arve, mis põhinevad maksudeklaratsioonide esitamisel.

E

t asi oleks üheselt selge, ole-

semad ettevõtted on mõnevõrra

töötajaid u 89 tuh ehk veidi üle

me enda jaoks defineerinud

veel väiksemaks muutunud (2008.

20%. Keskmises suurettevõttes on

aktiivselt tegutseva ettevõttena

a keskmine – 3,3 töötajat ja 2011.

seega tööl pisut üle 600 töötaja.

sellist äriühingut, kes on Eestis

aasta keskmine – 2,9 töötajat).

Aritmeetilise

registreeritud, kus on vähemalt üks töötasu saav isik ja kes dekla-

Iseenesest ei ole ju sellistes aren-

keskmise järgi on

reerib nullist rohkem makse ja

gutes ka midagi üllatavat. Näeme

keskmine Eestis

käivet. Seega on ilmne, et võrreldes

igapäevaselt Kaubanduskoja liik-

äriregistri arvudega on tegutse-

metega suheldes, et ettevõtted on

vate ettevõtete arv oluliselt väik-

järjest väiksemad (ligemale pool

9 töötajaga

sem.

Koja 3200 liikmest on mikroette-

mikroettevõte.

tegutsev ettevõte

võtted) või ka äriregistri statistika

Ühe kuni üheksa

Aritmeetilise keskmise järgi on

peale mõeldes (juurdekasv 2011.

keskmine Eestis tegutsev ettevõte

aastal — u 10 tuh) on ilmne, et es-

töötajaga ettevõtete

9 töötajaga mikroettevõte. Ühe

maregistreeritud äriühing on eel-

arv on viimastel

kuni üheksa töötajaga ettevõtete

kõige väikeettevõte.

aastatel ka kõige kiiremini kasvanud

arv on viimastel aastatel ka kõige kiiremini kasvanud nii absoluut-

Tegutsevate ettevõtete arve edasi

arvudes kui ka osakaalu mõttes.

uurides nähtub, et kõige rohkem

Kui 2008. aastal oli selles kategoo-

töökohti loovad jätkuvalt väikesed

rias 36 250 ettevõtet (2006. a —

(10-49 töötajat) ja keskmise suu-

30 793), moodustades kogu ette-

rusega (50-249 töötajat) ettevõt-

Miks neid numbreid jätkuvalt olu-

võtete hulgast 80,8% ja andes

ted — vastavalt 120,3 tuh ja 109,6

liseks peame? Sest see peegeldab

tööd 118 817-le töötajale, siis eel-

tuh. Suurettevõtete hulk on kogu

kõige paremini meie ettevõtlus-

misel aastal olid vastavad numbrid

tegutsevatest ettevõtetest olnud

maastikku ning peaks andma ka

suurenenud juba 40 716 ja 84,8%-

Eestis alati alla poole protsendi

poliitikakujundajatele arusaama,

ni. Vähenenud oli vaid mikroette-

ning iseenesestmõistetavalt ei ole

mida või keda arvestades saame

võtetest töötasu saavate inimeste

viimane aasta siingi muutuseid

rääkida ettevõtjasõbraliku kesk-

hulk (-1496). Viimane ei ole küll

toonud. Näha on küll väikest kasvu

konna kujundamisest. Olgu siis tee-

suur number, kuid räägib ilmekalt

(+16 võrreldes 2010. a), kuid kogu-

maks seaduste lihtsus või maksu-

seda keelt, et ka need kõige väik-

arvust teeb see jätkuvalt 0,3% ja

poliitika kujundamine.

nii absoluutarvudes kui ka osakaalu mõttes.

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD JUHTKIRI Keskmise ettevõtte suurus väheneb

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- TEEJUHT -

KALENDER

28. veebruar

2

Kaitsealaste hangete seminar Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku ruumides (Toompea 3, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

SEADUSANDLUS Kohtusse pöördumisega seotud riigilõivud

4

6. märts

võivad väheneda olulisel määral

Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

EUROOPA UUDISED Intressimaksete ja litsentsitasude

Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

5.–7. märts

Kasutatud masinate ja seadmete müügimess „USETEC 2012”

5

Kölnis, Saksamaal

maksustamise muudatustest

Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

LIIGE KÜSIB Kui töötaja läheb reservõppustele...

8

6., 13. märts

Kolmepäevane koolitus:

ja 19. aprill

Finantskoolitus firma võtmeisikutele I Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

INTERVJUU LIIKMEGA Amserv Grupp

9

7. märts

Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

ETTEVÕTLUSÕPE Uus gümnaasiumi valikainet

Semiar toimub vene keeles Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

10

„Majandus- ja ettevõtlusõpe” toetav kogukond

8. märts

VÄLISKAUBANDUS Küsitluse kokkuvõte: Venemaa liitumine

Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

11

maailma kaubandusorganisatsiooniga Uudiseid väliskaubanduse valdkonnast

13. märts

Turu-uuringute koostamise koolitus* Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

12

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS Eesmärgiks on kasum.

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

16. märts

13

Kontaktkohtumiste üritus ehitus- ja energiasektorile

Küll mitte rahaline vaid sotsiaalne.

Szczecini Messikeskuses, Poolas Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

TAGASIVAADE Naabrite sünergia — koos kaugetele turgudele

14

TEATED

16

RIIGIHANKETEATED

20

KOOSTÖÖPAKKUMISED

20

20. märts

Turundusseminar „Mida meiega tehakse ja mida annab teha?”

UUED LIIKMED

21

PAKKUMISED

22

VIGADE PARANDUS: Teatajasse nr 3 sattus viga. Innovatsiooniveeru loo „Hiina tähtpäevad on kaupmeestele kullaauguks“ autoriks on Piret Potisepp ja Merike Mätas.

Vabandame eksituse pärast!

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

* Koolitus toimub koostöös EASiga ning koolituse korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

KOHTUSSE PÖÖRDUMISEGA SEOTUD RIIGILÕIVUD VÕIVAD VÄHENEDA OLULISEL MÄÄRAL

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Justiitsministeerium on välja töötanud seaduseelnõu, millega alandatakse riigilõive kohtumenetluses ning lihtsustatakse riigilõivude arvestamist.

Muudatuste üheks eesmärgiks on parandada inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele. Eelnõu plaanitakse jõustada 2012. aasta 1. juulil.

OLULINE: • Riigilõivud vähenevad

E

elnõuga soovitakse vähenda-

valt tähelepanu juhtinud ka Riigi-

1000 euro üle, siis tuleb kohtu-

da riigilõivusid eelkõige tsiviil-

kohus ja õiguskantsler. Samuti kin-

lahendi saamiseks tasuda riigilõiv

kohtumenetluses. Halduskohtu-

nitas Justiitsministeeriumi poolt

255 euro ulatuses, kuid eelnõu järgi

menetlusega seonduvate toimin-

läbiviidud analüüs, et riigilõivud on

alaneks nõutav summa 175 euroni.

eelkõige tsiviilkohtu-

gute puhul toimub peamiselt lõi-

Eestis oluliselt kõrgemad kui teis-

Seega väheneks väiksema nõude

menetlusega seotud

vude ümardamine. Eelnõu koos-

tes Euroopa Liidu liikmesriikides —

pealt tasutav riigilõiv vaid 1,5 korda.

toimingute puhul.

tajate hinnangul ei ole vaja haldus-

keskmiselt on riigilõivude vahe

kohtumenetluses kehtivaid riigi-

Eesti ja teiste riikide vahel üle 330

Kuigi eelnõuga peamiselt vähen-

lõivu määrasid alandada, sest need

protsendi.

datakse riigilõivu määrasid, lähe-

• Elektroonilisel teel esitatud hagiavalduse korral on riigilõiv odavam kui

tusse pöördumise õigust.

paberil saadetud avalduse korral.

• Rahaliste nõuete

vad teatud toimingud inimestele

on optimaalsed ning ei piira kohRiigilõivud alanevad mitu korda Miks on vaja riigilõive alandada?

ka kallimaks. Näiteks eelnõu kohaselt on kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise riigilõiv senise

Eelnõu koostajad ei ole riigilõivude

26 euro asemel 75 eurot. Samuti

muutmisel lähtunud põhimõttest,

plaanitakse tõsta juriidilise isiku eri-

puhul on riigilõiv kõige

Tsiviilkohtumenetluses on riigilõi-

et kõiki kehtivaid lõivu määrasid

kontrolli avalduse esitamisel nõuta-

soodsam maksekäsu

vude vähendamine põhjendatud,

tuleb vähendada teatud protsendi

vat riigilõivu 64 eurolt 350 euroni.

kiirmenetluses.

sest praegu kehtivad määrad on

või kindla summa ulatuses, vaid igat riigilõivu on soovitud korrigeerida

• Riigilõivud vähenevad eeldatavasti alates 2012. aasta 1. juulist.

Kuidas maksta

Riigilõivud on Eestis

vajaduspõhiselt. Nii väheneb suurte

oluliselt kõrgemad kui

nõuete pealt tasutav lõiv kuni viis

teistes Euroopa Liidu

korda, kuid väikese ja keskmise suu-

Riigilõivu suurus sõltub muuhul-

rusega nõuete puhul on määrade

gas ka sellest, millisel viisil esitada

alanemine oluliselt väiksem.

hagiavaldus. Eelnõu kohaselt on

liikmesriikides — keskmiselt on riigi-

vähem riigilõivu?

riigilõiv soodsam kui avaldus esi-

lõivude vahe Eesti ja

Näiteks kui äriühing soovib võlg-

tada kohtule elektrooniliselt avaliku E-toimiku kaudu. Näiteks 1000

sellega seonduvalt teiste

teiste riikide vahel

nikult kohtu kaudu välja nõuda

üle 330 protsendi.

500 000 euro suurust võlga, peab

euro suuruse võla kohtu kaudu

seaduste muutmise

ta praegu tasuma riigilõivu ligikau-

sisse nõudmisel on paberil esitatud

du 16 600 eurot. Eelnõu kohaselt

taotluse puhul riigilõiv 175 eurot,

liiga kõrged ning takistavad isikute

tuleks maksta ainult 3400 eurot

kuid elektrooniliselt saadetud aval-

juurdepääsu õigusemõistmisele.

ehk lõivu määr väheneks üle nelja

duse korral 50 eurot odavam.

Nimetatud probleemile on kordu-

korra. Kui pooled vaidlevad aga

Eelnõu seletuskirja kohaselt on

„Riigilõivuseaduse ja

seaduse“ eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

paberil edastatud avalduse puhul riigilõiv kallim, et motiveerida suuremal määral kasutama võimalust pöörduda kohtusse elektrooniliselt, sest see vähendab kohtute koormust tehnilise töö vähenemise tõttu.

Rahaliste nõuete osas on kõige soodsam esitada avaldus makse1

käsu kiirmenetlusse . Viimasena toodud näite korral oleks riigilõiv

INTRESSIMAKSETE JA LITSENTSITASUDE MAKSUSTAMISE MUUDATUSTEST

REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ehk peaaegu neli korda odavam kui paberil ja kolm korda odavam

Euroopa Liidus on eri liikmesriikide emaettevõtjate ja nende piiriüleste

kui elektrooniliselt esitatud hagi-

tütarettevõtjate vahelise topeltmaksustamise kaotamise valdkonnas paralleelselt

avalduse puhul. Lisaks on eelnõu-

esinenud kaks õigusloomelist suunda. Ema- ja tütarettevõtete direktiivides

ga ette nähtud veel mitmeid muu-

on reguleeritud dividendide topeltmaksustamist. Teine õigusloomeline suund

datusi, et teha maksekäsu kiirmenetlus kohtusse pöörduja jaoks

hõlmab intressimaksete ja litsentsitasude topeltmaksustamise kaotamist.

atraktiivsemaks. Näiteks ei pea eelnõu kohaselt tasuma maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üle-

OLULINE:

mineku korral täiendavat riigilõivu.

Samuti tõstetakse maksekäsu kiir-

• Vastavalt mõjuhin-

N

eid kahte suunda ei ole se-

2004. aastal laiendati ülemineku-

nini kooskõlla viidud. Esime-

korda teatud uutele liikmesriikidele

ne ema- ja tütarettevõtete direk-

Tšehhile, Lätile, Leedule ja Poolale

tiiv (90/435/EMÜ) võeti vastu

ning seejärel Bulgaariale ja Rumee-

menetluses nõude piirmäära seni-

nangule võimaldavad

1990. aastal. Selles oli valdavaks, et

niale vastavalt 2005. aasta proto-

selt 6400 eurolt 10 000 euroni.

uuesti sõnastatud

maksuvabastuse kohaldamiseks

kolliga. 2006. aasta juunis avaldas

direktiivi ettepanekus

peab emaettevõtjal olema tütar-

Euroopa Komisjon uuringu direk-

esitatud algatused,

ettevõtjas vähemalt 25 %-line osa-

tiivi rakendamise kohta. Sellele

mille eesmärk on

lus. Selle direktiivi (2003/123/EÜ)

tuginedes võttis Euroopa Komisjon

kaotada maksude

muudatused võeti vastu 2003.

(EK) 11. novembril 2011 vastu uue

Justiitsministeeriumi hinnangul

kinnipidamine suure-

aasta lõpus. Selles vähendati

ettepaneku sõnastada direktiiv

aitavad eelnõuga kavandatavad

mal hulgal juhtudel,

maksuvabastuse saamiseks vaja-

ümber eesmärgiga laiendada selle

muudatused vähendada kohtusse

vähendada nõuete

likku nõutavat minimaalset osa-

pöördumisel isikute kulusid riigi-

täitmisega seotud

lust järk-järgult 10%-ni. Liikmes-

lõivule arvestuslikult 3 miljonit

kulusid ettevõtjatele

riikides jõuti selle ülevõtmisega

eurot aastas. Lisaks peaksid uued

38,4 kuni 58,8 miljoni

lõpuni aga alles 2009. aastal.

lõivumäärad parandama inimeste

euro võrra.

Muudetud direktiivis ajakohastati

litsentsitasude

juurdepääsu õigusemõistmisele.

ka sellega hõlmatud äriühingute

direktiiv kooskõlla

Eelnõu koostajad loodavad ka, et

loetelu.

ema- ja tütarette-

Riigilõivude vähendamise mõju — 3 miljonit eurot

riigilõivude alandamine ning muud

Nüüd lõpuks viiakse intressi- ja

võtjate direktiiviga.

eelnõuga kaasnevad muudatused

Intresside ja litsentsitasude direk-

kohtu töö lihtsustamiseks hoiavad

tiiviga aga ei jõutud üksmeelele

kokku kohtu ressursse ning aita-

pikki aastaid. Teema jäi vastu-

kohaldamisala. Nüüd lõpuks viiak-

vad kaasa keskmise menetluseaja

oluliseks — liikmesriikide seas oleks

se intressi- ja litsentsitasude

lühenemisele.

olnud nii võitjaid kui ka kaotajaid —

direktiiv kooskõlla ema- ja tütar-

ja nii ei võtnud nõukogu 1998.

ettevõtjate direktiiviga. Eelnevalt

aastal algatatud direktiivi (2003/

tegi Euroopa Komisjon mitmeid

49/EÜ) vastu enne kui 2003. aasta

valikuid hõlmava mõjuhinnangu

juunis. Tekkinud vaidluste tõttu

ja alles seejärel otsustas teha

kehtestati Kreekas, Hispaanias ja

ettepaneku valiku kasuks viia

Portugalis nii intresside kui ka lit-

intresside ja litsentsitasude direk-

kohtulahendit rahalistes nõuetes.

sentsitasudega seoses ülemineku-

tiiv ning ema- ja tütarettevõtjate

(Justiitsministeerium)

perioodid. Järgmise direktiiviga

direktiiv kooskõlla.

1 Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

Mõjuhinnangust nähtus, et:

tele liikmesriigi ettevõtjatele

• intressimaksetega seoses ei

ainult juhul, kui kõnealuseid

tohiks kahju (saamata jääv

intresse ja litsentsitasusid ei

võimalik maksutulu) ületada

saa vabastada ettevõtte tulu-

200-300 miljonit eurot. See

maksust. Eelkõige puudutab

mõjutaks 13 ELi liikmesriiki,

see olukorda, kus ettevõtjad

kus ikka veel peetakse kinni

on maksustatud ettevõtte tu-

maks väljaminevatelt intressi-

lumaksuga, kuid saavad soo-

maksetelt: Belgia, Bulgaaria,

dustusi riikliku maksustamise

Tšehhi, Kreeka, Ungari, Iiri-

erikorra raames, millega va-

maa, Itaalia, Läti, Poola, Portu-

bastatakse tulumaksust välis-

gal, Rumeenia, Sloveenia ja

riigist saadud intressid või

Ühendkuningriik;

litsentsitasud. Vastavalt käesolevale direktiivile ei ole lähte-

• seoses litsentsitasudega ei

riik sellistel juhtudel kohusta-

tohiks kahju ületada 100-200

tud kinnipeetavast maksust

miljonit eurot ning see mõju-

vabastust andma.

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

EUROOPA UUDISED EUROOPA KOMISJON KÜSIB KODANIKE ARVAMUST, KUIDAS SÄÄSTLIKUMALT TOOTA JA TARBIDA

EUROOPA KOMISJON TEEB ETTEPANEKU VÄHENDADA VEEREOSTUSE OHTU Vee kvaliteeti Euroopa Liidus võivad ohustada kemikaalireostuse uued liigid.

taks seitset liikmesriiki: Bul-

Maailma elanikkond kasvab 2050.

Et hoida meie jõed, järved ja ran-

gaaria, Tšehhi, Kreeka, Poola,

aastaks eeldatavasti 9 miljardi ini-

nikuvesi puhtana, teeb Euroopa

meseni ning ülemaailmne nõud-

Komisjon ettepaneku lisada ELi

lus toidu, loomasööda ja tekstiili

pinnavees jälgitavate ja kont-

Portugal, Rumeenia ja Slovakkia –, kus riigist väljamak-

Üleminekuperioode ei muudeta

stavate litsentsitasude suhe

Intressi- ja litsentsitasude direkti-

järele võib ennustuste kohaselt

rollitavate saasteainete loetellu 15

SKPsse on kõige suurem.

iviga tagatakse soodustused ük-

kasvada 70% võrra. Sellest, kui-

uut kemikaali. Nende hulgas on nii

snes ettevõtjatele, kes on ELis

das me toodame ja tarbime, sõltub

tööstuskemikaale kui ka aineid,

Vastavalt mõjuhinnangule või-

maksustatud ettevõtte tulumak-

Euroopa edu või läbikukkumine.

mida kasutatakse biotsiidides,

maldavad

suga, on ELi liikmesriigi mak-

Seepärast kavatseb komisjon läbi

ravimites ja taimekaitsevahen-

direktiivi ettepanekus esitatud

suresidendid

kuuluvad

vaadata ELi tarbimis- ja tootmis-

dites. Ainete valiku aluseks on

algatused, mille eesmärk on

direktiivi lisas loetletud kategoo-

poliitika ning on käivitanud ava-

teaduslikud tõendid selle kohta, et

kaotada maksude kinnipidamine

riasse (vanade ja uute liikmesri-

liku arutelu, mis jääb avatuks 3.

need võivad kujutada märkimis-

suuremal hulgal juhtudel, vähen-

ikide

aprillini.

väärset ohtu tervisele.

dada nõuete täitmisega seotud

direktiiv jõustub 1. jaanuaril 2013.

Järgmise üheksa nädala jooksul

kulusid ettevõtjatele 38,4 kuni

Kuid, arvestades kui kaua võttis

oodatakse arvamusi erinevate

Maailma elanikkond

58,8 miljoni euro võrra.

artikli alguses nimetatud ema- ja

võimaluste kohta, kuidas muuta

kasvab 2050. aastaks

tütarettevõtete direktiivi muuda-

säästva tootmise ja tarbimise

Lühidalt on direktiivi muudatuste

tuste tegelik rakendumine aega

poliitikat tulemuslikumaks. Küsi-

eeldatavasti 9 miljardi

eesmärgid järgmised:

eri liikmesriikides (5 aastat), võib

mused on jagatud nelja valdkon-

• muuta direktiivi kohaldamis-

prognoosida, et maksutulu kao-

da: tootearendus, ringlussevõtt ja

ülemaailmne nõudlus

ala, laiendades nende ettevõt-

tavad liikmesriigid intressitulude

jäätmekäitlus; keskkonnahoidlik

toidu, loomasööda ja

jate loetelu, millele direktiivi

ja litsentsitasude direktiivi ülevõt-

riigihange (et julgustada riigiasu-

kohaldatakse;

misega eriti ei kiirusta.

tekstiili järele võib

tusi eelistama keskkonnasääst-

uuesti

sõnastatud

ning

ettevõtjad).

Muudetud

likke lahendusi); toodete kesk-

inimeseni ning

ennustuste kohaselt kasvada 70% võrra.

• vähendada osalusega seotud

konnatoime parandamise meet-

nõudeid, mida äriühing peab

med (toote ökoloogiline jalajälg);

täitma tema käsitlemiseks si-

organisatsioonide keskkonnatoi-

Ettepanek nõuab ka rangemate

dusühinguna, 25%-lt otseselt

me parandamise meetmed (orga-

standardite kehtestamist nelja

osaluselt 10%-le osalusele;

nisatsiooni ökoloogiline jalajälg).

praegu kontrollitava aine suhtes

• laiendada sidusühingu mää-

Küsitlusvormi saab täita aadressil

juba loetelus sisalduva aine vette-

ratlust, et see hõlmaks ka

http://ec.europa.eu/environment/

juhtimine.

kaudseid osalusi;

consultations_en.htm

Esmakordselt käsitletakse ette-

Täpsemalt vaata säästva tarbimi-

panekus ravimite osa veereostu-

ning nõuet lõpetada veel kahe,

• täpsustada, et liikmesriigid

Artiklis on kasutatud

se ja tootmise poliitika kohta

ses, mille kohta viimastel aastatel

peavad tagama direktiivi ko-

Euroopa Majandus- ja

aadressilt http://ec.europa.eu/

on kogutud palju uusi andmed.

hased soodustused asjaomas-

Sotsiaalkomitee arvamust.

environment/eussd/escp_en.htm

Soovituslikke standardeid ületavad

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- EUROOPA UUDISED -

kontsentratsioonid võivad mõju-

ees. Hiina innovatsioonitase aga

Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse

danike ja majanduse jaoks olulis-

tada kalade tervist, pärssides näi-

tõuseb ning ta hakkab EL 27 tasa-

ühendusel suur au olla Rahvus-

tele valdkondadele, piiravad liik-

teks nende paljunemisvõimalusi,

pisi järele jõudma.

vahelise Euroopa õiguse ühenduse

mesriikide õigusaktide erinevused

ning kahjustada muid elusorga-

Juhtpositsioon ELis ja rahvusvahe-

(FIDE — prantsuse keeles Fédera-

praegu

nisme.

lisel tasandil paistab olevat selgelt

tion internationale pour le droit

tegevust ning muudavad selle ku-

Liikmesriigid peavad rakendama

seotud ettevõtete innovatsiooni-

européen) eesistujaks ning korral-

lukaks ja tülikaks. Kui sihtasutus

uute kontrollitavate ainete kesk-

tegevuse ning avaliku ja erasektori

dada tähtsaimat Euroopa õiguse

konnakvaliteedi standardid 2021.

koostööga.

Ehkki innovatsiooni

konverentsi — XXV FIDE Kongressi.

Euroopa Komisjon on

aastaks (teise veemajanduskava

tipptaset ei ole võimalik saavutada

Kongress leiab aset 30. maist

esitanud ettepaneku

tähtaeg). Tähtaega saab edasi

ühel konkreetsel viisil, on selge, et

2. juunini Tallinnas, mis on ühtlasi

võtta vastu ühtne

lükata erandjuhtudel, kui kohal-

kõik innovatsiooniliidrid — Soome,

ka Euroopa õiguse pealinn.

datakse vee raamdirektiivis sätes-

Rootsi, Taani ja Saksamaa — pa-

Eesti on esimene Kesk- ja Ida

Euroopa sihtasutuse

tatud tingimusi.

nustavad väga palju teadus- ja

Euroopa riik, kellele usaldatakse

põhikiri, et muuta ava-

sihtasutuste

piiriülest

arendustegevuse kulutustesse.

FIDE kongressi korraldamine. FIDE

likes huvides toimuva

Loe Komisjoni ettepanekut

Lisaks Eestile on innovatsioonitase

koondab Euroopa õigusega tegele-

tegevuse toetamine

aadressil http://ec.europa.eu/

ELi keskmise ümber veel Belgias,

vaid juristide ühendusi pea kõiki-

sihtasutuste jaoks

environment/water/water-

Ühendkuningriikides, Hollandis,

dest Euroopa Liidu liikmesriikidest,

dangersub/pri_substances.htm

Austrias, Luksemburgis, Iirimaal,

Norrast ja Šveitsist ning selle

Prantsusmaal, Sloveenias ja Küp-

eesmärk on arendada ja täiustada

rosel. Meist tahapoole jäävad Itaalia,

Euroopa õigust ja kindlustada

otsustab tegutseda välismaal, ku-

Portugal, Tšehhi Vabariik, Hispaa-

seeläbi Euroopa Liidu tulevikku

lub osa kogutud vahenditest õigus-

nia, Ungari, Kreeka, Malta, Slovak-

tervikuna.

abile ning eri riikide õigus- ja hal-

kia ja Poola ning ELi nõrgimad

Soodushinnaga registreerumine

dusnormide täitmisele. Põhitege-

innovaatorid on Rumeenia, Leedu,

konverentsile kuni 10. veebruarini.

vuse jaoks jääb raha sellevõrra

ETTEVÕTTED PEAVAD ÜLEMAAILMSES KONKURENTSIS PÜSIMISEKS INNOVATSIOONI HOOGUSTAMA

Bulgaaria ja Läti.

Täielik aruanne on

saab omavahel ühendada eri liik-

andmetel tõusis innovatsioonitase

ning http://www.proinno-

2011. aastal peaaegu kõikides liik-

europe.eu/metrics

mesriikides. Eesti jääb innovatsioonitasemelt natuke alla Euroopa

torite rühmas.

Euroopa Liidu üldine tõusutempo on aga aeglustumas ning ikka veel ei suuda EL järele jõuda maailma innovatsiooniliidritele USAle, Jaa-

nullist või kujundada vastavalt ümber riikliku sihtasutuse. Samuti

analysis/index_en.htm

Soome järel nn keskmiste innovaa-

Euroopa sihtasutuse võib asutada

http://www.fide2012.eu/est

http://ec.europa.eu/enterprise/

Innovatiivse liidu tulemustabeli

riikide Rootsi, Taani, Saksamaa ja

vähem.

Lisainfo aadressil

esitatud aadressidel policies/innovation/facts-figures-

Liidus keskmise, püsides liider-

lihtsamaks kogu ELis.

RAHVUSVAHELINE EUROOPA ÕIGUSE ALANE KONVERENTS TALLINNAS 30. MAIST 2. JUUNINI

panile ja Lõuna-Koreale. EL 27 nõr-

EUROOPA SIHTASUTUSE PÕHIKIRI AITAB TEOSTADA KOGU ÜHISKONNALE KASU TOOVAID PROJEKTE

mesriikide sihtasutusi. Asutamiseks vajalik miinimumkapital on 25 000 eurot.

Lisateave aadressidel http://bit.ly/wFNwoO ja http://bit.ly/y9b6tl

Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku võtta vastu ühtne Euroopa sihtasutuse põhikiri, et muuta avalikes huvides toimuva

(Allikas: Euroopa Komisjoni

tegevuse toetamine sihtasutuste

esindus Eestis)

gim koht on endiselt erasektori

Sel aastal on Eesti kõige olulisema

jaoks lihtsamaks kogu ELis.

uuendustegevus. Jätkuvalt juhib

rahvusvahelise Euroopa õiguse

Kuigi sihtasutuste eesmärk on

EL selliste tärkava turumajandu-

alase konverentsi korraldajamaa ja

tuua kasu võimalikult suurele

sega riikide nagu Hiina, Brasiilia,

Tallinn selle konverentsi toimumis-

osale ühiskonnast ning nende

India, Venemaa ja Lõuna-Aafrika

paik. Nimelt on aastatel 2011–2012

tegevus on suunatud Euroopa ko-

Lisainfot leiab Kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee rubriigist „Euroopa Uudised”.

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- LIIGE KÜSIB -

KUI TÖÖTAJA LÄHEB

RESERVÕPPUSTELE...

Kaubanduskoja liikmed on mitmel korral küsinud, et missugused kohustused langevad tööandjale, kui töötaja on kutsutud reservõppustele. Alljärgnevalt selgitamegi lähemalt, mis olukorraga on õiguslikult tegemist ja missugused on poolte kohustused.

eda ja kui kauaks kutsu-

Reservväelased jagunevad sõja-

seisundi tõttu kaitseväe või Kaitse-

takse reservõppustele?

väelise auastme järgi sõduriteks,

ressursside Ameti arstliku komis-

allohvitserideks ja ohvitserideks.

joni otsuse alusel. Samuti vabasta-

Reservväelane on kaitseväeko-

See jaotus omab tähtsust reserv-

takse õppekogunemisele kutsumi-

võib korraga õppe-

huslane, kes oma tervise seisundi

õppuste ajalise kestuse seisukohalt.

sest reservväelane, kes on sõlminud

kogunemisele kutsuda

ja vanuse poolest on tunnistatud

Reservväelase võib korraga õppe-

valmisoleku reservi lepingu.

järgmiselt: ohvitseri

kaitseväeteenistuskõlblikuks ning

kogunemisele kutsuda järgmiselt:

kuni 30 päevaks;

arvatud kaitseväe reservi. Reservis

• ohvitseri — kuni 30 päevaks;

Reservväelase võib õppekogune-

allohvitseri kuni

ollakse kuni 60-aastaseks saami-

• allohvitseri — kuni 21 päevaks;

misele kutsumisest vabastada pe-

21 päevaks; sõduri

seni. Enamasti saadakse reserv-

• sõduri — kuni 14 päevaks.

rekondliku olukorra tõttu või kui ta

kuni 14 päevaks.

väelaseks pärast ajateenistuse

OLULINE: • Reservväelase

• Õppekogunemisele kutsutud reservväelasele säilitatakse tema töökoht.

Reservõppustel viibimise aja eest ei

lõppu. Kaitseressursside Ameti poolt võetakse reservväelasena arvele väljaõpetamata sõdurina ka meessoost 28-60 aasta vanused

Õppekogunemisel osalemise aja eest maksab tasu Riik.

Reservõppustest eemalejäämist õigustavad asjaolud

Eesti Vabariigi kodanikud, kes pole

Õppekogunemisele ei kutsuta re-

ajateenistust läbinud.

servväelast, kes kandideerib kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigi-

pea tööandja töötajale töötasu maksma.

on õppekogunemise ajal kohustatud hariduse omandamise jätkamiseks olema õppetööl või eksamitel.

Tööandja õiguslik olukord

Kaitseminister on kehtestanud

kogu, Euroopa Parlamendi või

Töölepingu seaduses (TLS) on ette

2012. aastal kaitseväes ja Kaitse-

Vabariigi Presidendi valimistel.

nähtud alused (TLS § 19), mille korral on töötajal õigus töö tegemi-

liidus korraldatavatel õppekogunemistel osalejate üldarvuks 6 248

Õppekogunemisele kutsumisest

sest keelduda. Kui töötaja kasutab

reservväelast.

vabastatakse reservväelane tervise

oma seadusest tulenevat õigust

FOTOD: WWW.MIL.EE

K

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- INTERVJUU LIIKMEGA -

keelduda töö tegemisest, ei saa tööandja nõuda töötajalt töö tegemist ning puudub ka alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks. Üks sellistest alustest ongi töötaja viibi-

AMSERV GRUPP

mine ajateenistuses, asendusteenistuses või õppekogunemisel (TLS § 19 punkt 5). Õppekogune-

Alates tänasest numbrist alustab Teataja

misele kutsutud reservväelasele

lühiintervjuude sarja, milles soovime tutvustada

säilitatakse tema töö- või ameti-

meie aktiivseid ja tublisid liikmeid ka teistele

KAIDI TALSEN

koht (kaitseväeteenistuse seadus

Kaubanduskoja liikmetele.

Toimetaja

§ 166). Tööandja ei saa kohustada

Sarja alustame tänavu oma 20. tegutsemisaastat

töötajat mitte minema õppekogunemisele. Õppekogunemisele mitteilmumise eest saab isikut karis-

tähistava Amserv Grupi ASiga, kes on olnud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige juba aastast 1997.

tada rahatrahvi või arestiga.

Tuleb rõhutada, et reservõppustel viibimise aja eest ei pea tööandja töötajale töötasu maksma. Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu (kaitseväeteenistuse seadus

Küsis: Toimetaja KAIDI TALSEN Vastas: Amserv Grupi turundusjuht KAAREL TALVOJA

§ 154 lg 3). Seda tasu maksab riik. Õppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservväelasele enne kutsumist vähemalt 120 päeva ette.

Seega on töötajal võimalus aegsasti informeerida ka oma tööandjat reservõppusele minekust. Viimast

M

illega teie

kättesaadavat autoteenuste ja too-

firma tegeleb?

dete valikut Eestis — panustades

Amserv tegeleb uute ja kasutatud sõiduautode ning tarbesõidukite müügi- ja teenindusega Eestis ja Lätis. Käesoleval aastal täitus et-

selleks teenindusstandarditesse — on vilja kandnud.

Millised on plaanid 2012. aastaks?

tevõttel 20 aastat tegutsemist, millega oleme üks vanimaid auto-

Käesoleval aastal pingutame liidri-

müügiettevõtteid

Baltikumis.

positsiooni säilitamise nimel nii

Amserv müüb ja teenindab kokku

Eestis kui Lätis. Kindlasti jätkame

seitset automarki: Toyota, Lexus,

tööd ka klienditeeninduse taseme

Peugeot, Opel, Hyundai, Chevrolet

tõstmiseks, mis on üheks olulise-

ja Saab. Ettevõttel on ligi 500 töö-

maks nurgakiviks eelpool nimetatud

tajat ning 15 autosalongi Tallinnas,

eesmärgi saavutamisel.

Tartus, Pärnus, Paides, Viljandis,

peaks töötaja kindlasti ka tegema.

Riias, Ventspilsis ja Liepajas.

Miks otsustasite Kojaga liituda?

Erinevalt avaliku teenistuse seadusest ei näe töölepingu seadus ette mingisuguseid vormistamise

Kuidas

Hindasime ja hindame ka täna

ettevõttel läheb?

kõrgelt Koja käitumist olukordades,

reegleid, kuidas peaks olema vor-

2011. aasta tulemustele tuginedes

mistatud töötaja eemalolek tööko-

oleme suurim automüügiettevõte

hast reservõppuste tõttu. Seega

nii Eestis kui Lätis. Meie uute

pole otsest kohustust eraldi doku-

sõidukite müügi turuosa ulatus nii

mente selle kohta vormistada.

Eestis kui Lätis 15 protsendini.

Oluline on see, et tööandja teaks,

Amserv oli mitmendat aastat jär-

kui kauaks töötaja on kutsutud

jest TNS Emori uuringu kohaselt ka

reservõppustele.

tuntuim Eesti autoettevõte. Soovi-

kus Riigikogu või Valitsus menetleb ettevõtjatele ja ettevõtlusele kahjulikke eelnõusid. Sealt sündis ka otsus Kojaga liituda.

Millist kasu olete saanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks olemisest?

tusindeksi, mille näol on tegemist

Täna saame Kaubandus-Tööstus-

kliendikogemuse mõõdikuga, näi-

kojast kasu peamiselt ärikontak-

Isik saab enda kuulumist kait-

Käesoleval aastal

tajad olid Amservil möödunud

tide vahetamisest, mis on ennast

seväe reservi kontrollida riigi-

pingutame

aastal samuti väga head. Nende

igati õigustanud. Nimetatud kon-

liidripositsiooni

kohaselt oleme TOP5 enim soovi-

taktid on väga mitmekülgsed ning

tatud ettevõtete seas Eestis. Kõik

neid on sõlmitud nii Eesti äridele-

eelnev kinnitab, et meie strateegia

gatsioonis osaledes kui välispart-

pakkuda kõige laiemat ja lihtsamini

neritega Eestis kohtudes.

portaali eesti.ee vahendusel Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist www.eesti.ee.

säilitamise nimel nii Eestis kui Lätis.

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- ETTEVÕTLUSÕPE -

S

tatistikaameti andmetel oli 2010. aastal Venemaa Eesti

jaoks suuruselt 4. kaubanduspartner Soome, Rootsi ja Läti järel — suuruselt kolmas ekspordipartner

UUS GÜMNAASIUMI VALIKAINET

(846,79 mln eurot) ja viies im-

„MAJANDUS- JA ETTEVÕTLUSÕPE”

TIIA RANDMA

pordipartner (762,84 mln eurot).

TOETAV KOGUKOND

Haridusnõunik

Kuna Eesti ettevõtjaid puudutab Venemaaga toimuv väga lähedalt, siis viisime koostöös Välisministeeriumiga läbi väikese küsitluse, et selgitada välja, kas ja kuidas

Alates järgmisest aastast on koolidel kohustus pakkuda gümnaasiumiastmes valikainet „Majandusja ettevõtlusõpe”. Selle valikaine õpetamise toeks on

võiks Venemaa liitumine WTOga hakata mõjutama Eesti ettevõtjaid.

Siinkohal tänangi kõiki ettevõtjaid,

õpetajatele loodud koolielu.ee keskkonnas uus

kes meie küsitlusele vastasid (120

ettevõtlusõppe kogukond www.ettevotlusope.ee.

ettevõtjat) ning tõid välja hetkel Venemaa turuga seotud probleemid ning ootused tulevikuks.

Hetkeolukord Venemaa turul

arengud on

S

õpetaja

Isegi kui ettevõtja ise ei tegutse

võiks noori suunata ja samas

Venemaa turul, ollakse naabriga

sealmaal, et kõikide

pideval täiendamisel ka gümnaasiumi valikaine majandus- ja et-

leida ka endale häid kooliväliseid

toimuvast teadlikud — nõnda aval-

huviliste head

tevõtlusõppe õppevara. Õppevara

koostööpartnereid. Õpi teistelt

dus ka küsitlustulemustest, et Ve-

mõtted senitehtu

koondamisel on lähtutud riikliku

alalehele on kogutud huvitavad

nemaa liitumisprotsessist WTOga

kohta aitaksid

õppekava struktuurist ja sisu-

ja kasulikud lood ettevõtlikkuse

oli teadlik koguni 92% vastanutest.

teemadest. Majandus- ja ette-

õpetamisest läbi erinevate aine-

võtlusõppe uus ainemoderaator

te. Näited pärinevad programmi

Ehkki Venemaa turg on suur ning

fookust paremini

on Helena Allikmaa, Pelgulinna

Ettevõtlik kool aastate jooksul

võimalusi ettevõtluseks peaks seal

paika sättida.

Gümnaasiumi majandusõpetaja

läbi viidud projektidest.

jaguma, tegutsevad küsitlusele

Uue veebipesa

edasiste tegemiste

amaaegselt kogukonna loo-

noorte ettevõtlikkust toetavad

misega on uuendamisel ja

ettevõtmised,

kuhu

vastanutest vaid 34% sealsel tu-

(helena.allikmaa@gmail.com).

Uue veebipesa arengud on seal-

rul. Samas on tähelepanuväärne,

Ettevotlusope.ee kogukonna le-

maal, et kõikide huviliste head

et Venemaa turul tegutsevad pi-

helt võib leida taustainfot ette-

mõtted senitehtu kohta aitaksid

gem pikaaegsed ettevõtjad (78%

võtlusõppe olemuse, arenguloo,

edasiste tegemiste fookust pa-

vastanutest on enam kui viis aas-

mõistete kujunemise, eesmär-

remini paika sättida. Tule liitu

tat Venemaal ettevõtjana tegut-

kide ja sisumudeli kohta. Kogu-

kogukonnaga ja uuri ning aita

senud).

konna alalehtele on koondatud

keskkonda paremaks muuta ja

palju erinevat materjali, mis

õppevara täiendada! Üheskoos

Miks aga välditakse Venemaa suu-

võiks ettevõtlusõppe õpetamist

saab parem!

nal tegutsemist? Küsitluse tule-

Riikliku

mused näitavad, mida peetakse

õppekava struktuuris on koon-

oluliseks takistuseks Venemaa tu-

koolitunnis

toetada.

datud erinevad õpikud ja toe-

Tagasiside küsimustik asub:

tavad veebikeskkonnad lingi-

koolielu.ee/pg/groups/

kogudena. Edulood alalehele on

141733/ettevtluspe.

mida on hea kasutada erinevate

Lisainfo: TIIA RANDMA Tel: 604 0065 E-post: tiia@koda.ee

teemade illustreerimiseks või

• Venemaa majanduskeskkonna probleemid (majanduslik või poliitiline ebastabiilsus, madal

koondatud ettevõtjate ja ettevõtete arengulugude videod,

rul tegutsemisel:

Uus ettevotlusope.ee veebikeskkond on loodud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil Majandus- ja

ostujõud, korruptsioon jms) — 57% vastanute arvates oluliseks takistuseks;

noorte inspireerimiseks ja prak-

Kommunikatsiooniministeeriumi

• tariifsed barjäärid (tollimaksu-

tikute kogemuse jagamiseks.

toel koostöös Majandusõpetajate

dega seotud probleemid) — 50%

Omaette lehele on kogutud

Seltsi ja Tiigrihüppe Sihtasutusega.

arvates oluliseks takistuseks;

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- VÄ L I S K AU B A N D U S -

KÜSITLUSE KOKKUVÕTE:

VENEMAA LIITUMINE MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIGA

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

15.-17. detsembrini 2011 toimus Genfis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organisation, WTO) 8. ministrite konverents. Sellel konverentsil allkirjastas Venemaa pärast 18 aastat kestnud läbirääkimisi ühinemisprotokolli Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Täisliikmeks saamiseks peab dokumentide paketi 23. juuliks 2012 ratifitseerima ka Venemaa parlament.

• keerukas või etteaimamatu õi-

tab positiivselt ettevõtlust Vene-

gussüsteem (äriühingute asuta-

maa suunal, samas ollakse ootus-

mine, lepingute sõlmimise kee-

tes ettevaatlikud või pigem realist-

rukus, seaduste etteteatamiseta

likud — üleöö midagi kardinaalset

muutmine jms) – 44% vastanute

ei toimu, kuid loodetakse kauba-

arvates oluliseks takistuseks.

vahetuse lihtsustumist ja käibe

Kui kaua olete Venemaa turul tegutsenud?

Kuni 2 aastat — 12,2% 2–5 aastat — 9,8% 5 ja rohkem aastat — 78,0%

suurenemist, tollimaksude väheEttevõtjate ootused edaspidiseks

nemist.

Kas loodate laieneda Venemaa turule?

Ennekõike loodetakse laieneda

Kahtlemata loodavad paljud ette-

Venemaa turule — koguni 72%

Jah — 72,1%

võtjad, et liitumine WTOga mõju-

ettevõtjatest peab seda plaani.

Ei — 27,9%

Millised on Teie ettevõtte ootused seoses Venemaa WTO liikmeks saamisega?

Hinnake, kuivõrd järgmised põhjused on olulised Teie ettevõtte jaoks Venemaa turul mittetegutsemiseks

60%

60% Väga oluline Mõnevõrra oluline

50%

Ei ole oluline 40%

40% 30% 20%

20%

10% 0%

Tehnilised kaubandustõkked

Mittetariifsed barjäärid

Tariifsed barjäärid (tollimaks)

Probleemid isikute, kaupade, teenuste liikumisega

Hangete ja konkurentsitingimuste probleemid

Probleemne õiguskeskkond

Majanduslik või poliitiline ebastabiilsus

Vaidluste lahendamise süsteemi kasutamine

Lubade, sertifikaatide saamise lihtsustumine

Teenuste turulepääsu lihtsustumine

ELi kahepoolsete lepingute sõlmimisest tulenev suurem kaubavahetus

Tariifide vähenemisest tulenev suurem kaubavahetus

0%

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- VÄ L I S K AU B A N D U S -

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

UUDISEID

VÄLISKAUBANDUSE VALDKONNAST

PETER GORNISCHEFF Teenuste direktor

Olles osa Euroopa Liidust (EL), on Eesti ühtlasi osa Euroopa Liidu ühisest väliskaubanduspoliitikast. 10. veebruaril kutsus Välisministeerium kokku väliskaubanduse ümarlaua, millel informeeriti ettevõtlusorganisatsioone ja teisi riiklikke partnereid viimastest arengutest EL väliskaubanduse valdkonnas.

K

una Venemaa WTO liikmeli-

Liiduga nõuab mõlemapoolseid

käesoleval aastal ning edaspidi on

suse teemal toimus Kauban-

pingutusi. Eesti ettevõtjate jaoks

plaanis läbirääkimised juba olema-

duskojas eraldi seminar, siis sellel

võiks oluline olla Euroopa Liidu ja

solevate lepingutele põhinedes ka

Välisministeeriumi

teemal väga pikalt ei peatutud.

Kanada vahelise vabakaubandus-

teiste ASEANi riikidega. Euroopa

kontaktisikuteks

Ümarlaual esitati küsimusi n.n

lepingu sõlmimine. Läbirääkimis-

Liidu eesmärgiks on ka vabakau-

piirkondade põhjal on

Oktoobriraudtee olukorra, tolli-

teks USAga on loodud trans-

banduslepingu sõlmimine Jaapa-

järgmised ametnikud:

punktide ületamise ja veterinaar-

atlantiline töögrupp, kuid vabakau-

niga, kus olulisemateks probleem-

ja sanitaararengute kohta. Semi-

banduslepingu sõlmimine on vähe-

küsimusteks on kujunemas Jaapa-

naril tõdeti, et Venemaa WTOga

tõenäoline. Pigem toimuvad posi-

ni riiklikud standardid ja regulat-

liitumine ei taga kahjuks kaudsete

tiivsed arengud erinevate tariifide

sioonid ning pääs Jaapani riigihan-

kaubandustõkete elimineerimist.

ja tõkete vähendamiseks. Läbi-

gete turule.

Küll aga ühineb Venemaa WTOga

rääkimised EL-Kesk-Ameerika ja

liitumisel ühtse rahvusvahelise

EL-Andide ühenduse riikidega

Kokkuvõtvalt on lähiajal vabakau-

kaubandusreeglistikuga, mille põh-

(Ladina-Ameerika) on lõppenud

banduslepingute

jal saab tõstatada ja lahendada

positiivselt.

alustamist oodata Jaapani, Armee-

KONTAKTID:

• AASIA JA PÄRSIA LAHE PIIRKOND: Aire Kork aire.kork@vm.ee

• IDA-EUROOPA: Liili Abuladze liili.abuladze@vm.ee

• PÕHJA-AMEERIKA, AAFRIKA:

läbirääkimiste

nia, Tuneesia, Maroko, Jordaania ja

erinevaid küsimusi. Samuti raken-

Egiptusega.

duvad WTO kohustused ka teistele

Kaubandussuhetes Aasia riikidega

Tolliliidu liikmetele. EL-Venemaa

on põhiprobleemiks erinevad mitte-

kahepoolsetes suhetes räägitakse

tariifsed tõkked ja Euroopa Liidu lai

Välisministeerium rõhutas, et kui

läbi uut raamlepingut ning EL on

ambitsioon kaubanduslepingute

ettevõtjatel esineb probleeme ühe

alustanud vabakaubanduse läbi-

sisu suhtes, mis Aasia riikidele sa-

või teise sihtriigiga seoses nende

Mats Kuuskemaa

rääkimisi Gruusia ja Moldovaga,

geli võõras. Euroopa Liidu ja Lõuna-

lepinguliste kohustuse täitmisega,

mats.kuuskemaa@vm.ee

kellega vabakaubanduslepingute

Korea vabakaubandusleping on

siis tuleks kindlasti pöörduda Välis-

sõlmimine on lähema kolme aasta

seni ainuke kaubandusleping re-

ministeeriumi poole.

jooksul suhteliselt tõenäoline.

gioonis. Hetkel on käimas vaba-

Mari Aru mari.aru@vm.ee

• VAHEMEREÄÄRSED RIIGID, LADINA-AMEERIKA:

kaubandusläbirääkimised Indiaga, Euroopa Liidu arengud kauban-

mis pole lihtne ülesanne, kuna

dusläbirääkimistel Põhja-Ameerika

tegu on siiski arengumaaga, kus

suunal on positiivsed. Küll aga

hetkel ka sisepoliitiline olukord ei

tuleb arvestada, et Põhja-Ameerika

soosi lepingu sõlmimiseks vaja-

kaubanduspoliitika on ajalooliselt

likke reforme. Vabakaubandusläbi-

välja kujunenud ning seetõttu

rääkimised Singapuri ja Malaisiaga

Lisainfo:

kompromisside leidmine Euroopa

jõuavad loodetavasti lõpusirgele

www.vm.ee

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS -

EESMÄRGIKS ON KASUM.

AGNE TAMM Heateo Sihtasutus

KÜLL MITTE RAHALINE VAID SOTSIAALNE.

Nii laias maailmas kui ka kitsamalt Eestis eksisteerib aktiivne heategevuse vorm, mida veavad ärksad eraisikud koos vastutustundlike organisatsioonidega, püüdes targalt ja tõhusalt investeerida tagasi ühiskonda. Nimetatud vormi ingliskeelse vaste venture philantropy võiks tõlkida kui strateegiline filantroopia.

M

ida ikkagi tähendab tark

teame, milline mudel töötab või

Kust me teame,

Projekti tulemuseks on loode-

ja tõhus investeering

milline organisatsioon reaalselt

kes reaalselt sotsiaalset

tavasti Eesti vabakonna üldisem

ühiskonda?

sotsiaalset kasumit teenib?

kasumit teenib?

areng — sotsiaalsete probleemidega tegelevad organisatsioonid

Strateegilist

filantroopiat

võib

määratleda kui aktiivset heategevust, mis hõlmab nii oskuste kui

Kuidas läheb kohalikul strateegilisel heategevusel?

Heateo Sihtasutus on Kodaniku-

õpivad oma tegevuse mõju pare-

ühiskonna Sihtkapitali toetusel

mini hindama, mis aitab kaasa nii

algatanud projekti „Missioonist

oma tegevusvõimekuse kasvule

muutuseni: mõju hindamine ja ka-

kui

riskikapitali põhimõtteid (viies

Heateo Sihtasutus on hetkel ainus

sutamine juhtimises ning selle

saavutamisele. Ning filantroobid,

toetatavasse organisatsiooni juh-

strateegilise filantroopia organi-

kommunikatsioon”. Projekti ees-

kes usuvad strateegilise heatege-

timis-erialaseid teadmisi ja rahalisi

satsioon Eestis.

märgiks ongi aidata kaasa koda-

vuse mudelisse, oskavad senisest

raha

panustamist.

Kasutades

ühiskondlike

eesmärkide

nikuühenduste tegevuse ühis-

paremini valida välja enda ja ühis-

Küll mitte rahaline vaid sotsiaalne.

Meie tegevusmudel tugineb pal-

kondlike ja sotsiaalsete mõjude

konna jaoks kõnekaid algatusi.

Ning pikaajaline sotsiaalse kasumi

jude toetajate, vabatahtlike ja

senisest põhjalikumale hindami-

teenimine viib iga strateegilise

teiste koostööpartnerite koostööle

sele. Lisaks soovime tuua ühis-

Loodame, et mõju hindamise mu-

filantroobi lõppeesmärgini — posi-

Heateo portfelli valitud organisat-

kondliku mõju tõestamise vajalik-

delist saab tööriist nutikale ühis-

tiivse muutuseni mingis valdkon-

sioonidega. Toetatavate ettevõtete

kuse kogu üldsuse huviorbiiti.

konda investeerijale, kes hakkab

nas.

ja organisatsioonide valikul teeme

vahendeid) on eesmärgiks kasum.

ühiskondlikule mõjule rohkem

väga põhjaliku eeltöö ning välja

Täpne mõju hindamise metoodika

tähelepanu pöörama ja tegema

Et mõistet veelgi konkreetsemalt

valitud algatusi püüame 3-5 aasta

töötame välja koostöös Poliitika-

tõestatud mõjust lähtuvaid otsu-

selgitada, koosneb strateegiline

jooksul võimalikult tõhusalt jõus-

uuringute Keskusega Praxis. Hea-

seid.

filantroopia nii rahalisest kui

tada, kaasates erasektori kompe-

teo portfellis olevate organisat-

mitte-rahalisest toetusest mingile

tentsi ja erandjuhtudel aitame

sioonide alusel töötame välja or-

konkreetsele toetatavale organi-

leida ka investoreid.

ganisatsioonide tegevuse mõju hindamise mudelid ja viime nende

satsioonile, et tõsta tema tegevussuutlikkust, mis tähendab tuge-

Erasektori kompetentsi näol kaa-

abil läbi ka mõju hindamise kui

vamat organisatsiooni, mis oma-

same mitmeid oma ala parimaid te-

näidisprotsessi. Ning projekti lõpp-

korda tähendab suuremat mõju

gijaid Eestis, kes panustavad tead-

faasis anname välja nii elekt-

ühiskonnas. Aktiivse toetamisega

misi ja kogemusi oma vabast ajast

rooniliselt kui paberkandjal mõju

käib või peaks käima kaasas pidev

ja tahtest. Nende hulgas on edu-

hindamise käsiraamatu, mis esitab

ühiskondliku mõju mõõtmine, st

kaid ettevõtjaid, finantsnõustajaid,

hindamise protsessist samm-sam-

organisatsiooni reaalse tegevuse

personali-, kommunikatsiooni- ja

mulise ülevaate koos praktilise

hindamine. Sest kuidas me muidu

õigusala asjatundjaid jt.

juhendiga.

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TA G A S I VA A D E -

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

NAABRITE SÜNERGIA —

KOOS KAUGETELE TURGUDELE EVA MARAN

24.-26. jaanuaril toimus Eesti ja Soome ühisvisiit Indoneesiasse.

M

Teenuste osakonna projektijuht

eile teadaolevalt oli tege-

delegatsioonid kohtusid kolme

sioonidel võimalus tutvuda eri-

mist maailmas ainulaadse

päeva jooksul erinevate sektorite

nevate kohalike ja rahvusvaheliste

sündmusega, kus kaks riiki lähe-

ministritega vastavalt äridelegat-

organisatsioonide (näiteks: Euro-

vad koos välisvisiidile, mis annab

sioonide koosseisudele. Kohtumisi

chambers, World Bank jne) esinda-

teeriumil on plaan

tunnistust naabrite vahelistest

võib lugeda edukaks juba selle-

jate ning kohalike ettevõtjatega.

nimetada 2012. aastal

väga headest suhetest ja partner-

poolest, et ettevõtjatel oli võimalus

Alexander Stubb ja Urmas Paet

mitteresideeriv suur-

lusest. Koostöö kõrgemale tase-

neil osaleda — asjaolu, mida nad

kinnitasid oma kõnedes rahulolu

saadik Indoneesias,

mele viimisest ja süvendamisest

hindasid väga kõrgelt. Tavaolukor-

visiidi toimumise ja eriti kõrgetase-

samuti avab Soome

on räägitud palju, visiit oli aga

ras on ettevõtjal nii suures riigis

melise programmi üle.

kaubandusesindus

praktiline proovikivi kõigile osa-

otse ministri vastuvõtule väga kee-

Finpro käesoleval

pooltele. Siinkohal tänan siiralt

ruline pääseda. Igas valdkonnas

25. jaanuaril toimunud Indoneesia-

aastal oma esinduse

kõiki Eesti ja Soome koostööpart-

(ergeetika, IT, kaitsetööstus, med-

Eesti-Soome äriseminaril osales üle

Jakartas.

nereid, kelle tohutu panuse tule-

itsiin, metsandus, logistika jne.)

200 kohaliku ettevõtja. Kolme min-

musena visiit teoks sai!

leiti ka edasisi koostöövõimalusi.

istri ja äridelegatsioonide juhtide va-

Eesti välisminister Urmas Paeti ja

24. jaanuari õhtul Soome suur-

Indoneesia kaubandusminister Gita

Soome Euroopa ja väliskaubandus-

saadiku Kai Saueri residentsis

Wirjawan, et näeb suurt koostööpo-

minister Alexander Stubbi juhitud

toimunud vastuvõtul oli delegat-

tentsiaali kolme riigi vahel, mis on

OLULINE: • Eesti Välisminis-

Välisminister Paet ja Soome väliskaubandusminister Stubb kohtumas Indoneesia kaubandusministri Wirjawan’ga, 25. jaanuar 2012.

FOTOD: VÄLISMINISTEERIUM

helises paneelidiskussioonis tõdes

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- TA G A S I VA A D E -

Eesti-Soome-Indoneesia äriseminar.

Vasakult: Sandor Liive, Urmas Paet, Gita Wirjawan, Alexander Stubb, Pertti Korhonen.

sarnased majanduse ning poliitika

janda populatsiooniga (242 miljo-

Samuti on Indoneesial ka meie

EuroChami, Maailmapanga ja Indo-

stabiilsuse osas ning suhtus ühis-

nit, kellest pea pooled on alla 29-

riikide suunas erinevaid koostöö-

neesia Kaubanduskoja esindajad

visiiti väga positiivselt. Eesti äridele-

aastased) turg. Lisaks eelpooltoo-

võimalusi, mille võttis seminari

ning Euroopa Liidu suursaadik.

gatsiooni juhtis Sandor Liive (Eesti

dule on Indoneesia maailma suuru-

lõpus ilmekalt kokku Indoneesias

Energia) ja Soome äridelegatsiooni

selt 15. majandus, majanduskas-

sündinud Eesti aukonsul Singapuris

Samuti jätkusid kohtumised erine-

Pertti Korhonen (Outotec), kellel on

vuks ennustatakse 2012. aastal

Narinder Kumar Aswani järgmiste

vate organisatsioonide ja minis-

käsil ka ühine koostööprojekt.

6,2%, riigivõlg on 25% SKP-st, in-

sõnadega: „Kuigi Eesti ja Soome on

teeriumitega.

flatsioon 4%, kaubavahetuse üle-

Põhjala riigid ning seal on külm,

Eesti äridelegatsiooni juht Sandor

jääk 20 miljardit USD, töötus 6,6%

võtke alati sinna minnes päikese-

Kõik osapooled leidsid, et ajaloolist

Liive: „Kohtumistel tekkis otse-

ja riigil on reservis 120 miljardit

prillid kaasa, sest tulevik on seal

visiiti saab iseloomustada vaid posi-

dialoog vastutavate ministrite ja

USD.

särav!”. Ehk siis Aasia poolt vaa-

tiivsete sõnadega tänu äärmiselt

datuna on need kaks riiki väravaks

kõrgetasemelisele

Euroopasse ja Venemaale.

praktiliste tulemusteni jõudmisele

ärimeeste vahel. Kordagi ei mär-

programmile,

ganud Eesti ja Soome ärihuvide

Meil on aga teadmised ja koge-

ristumist, pigem ainult sünergiat.

mused mitmetes valdkondades,

Kindlasti tuleks formaati jätkata.”

mida Indoneesias lähema 10-15

Visiidi viimasel päeval toimunud

aasta jooksul forsseeritult aren-

vaid

Indoneesial on Eestile ja Soomele

dama (kaitsetööstus, logistikasektor

seminaril tutvustasid Indoneesia

Käesolev kogemus, annab kindlust

pakkuda maailma suuruselt nel-

jne.) hakatakse.

majanduskeskkonda põhjalikult

ka edaspidi sarnaselt toimida.

ning sõbraliku sünergia tekkimisele delegatsioonile

kolme riigi esindajate vahel.

mõeldud

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.

Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub.

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- TEATED -

Kaitsealaste hangete seminar 28. veebruaril Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku ruumides

Välismessikoolitus 6. märtsil Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 6. märtsil Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) „Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012” raames välismessikoolituse.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Kaitseministeeriumiga 28. veebruaril kell 9.45-14.55 Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku ruumides (Toompea 3, Tallinn) kaitselaste hangete korraldust puudutava seminari.

Seminaril esinevad: • Javier A. Carrasco Pena on NATO peakontori hangete sektsiooni juht

Koolituse eesmärgiks on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse sihtgrupiks on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on plaanis osaleda välismessidel või kes soovivad täiendada oma teadmisi edukaks osalemiseks tulevastel messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Brüsselis. Ta on kaitsnud doktoritöö Coruna ülikoolis teemal „Uued lähenemised hankija valikul avalikes hankemenetlustes“.

• Peter Scaruppe on Euroopa Kaitseagenturi tööstuse ja turgude valdkonna juhataja. Enne seda ametikohta oli ta asedirektor tööstuse osa-

Päevakava: 8.30-9.00

Kogunemine ja kohvipaus

9.00-11.00

I • Sissejuhatus

konnas, koordineerides Euroopa Kaitseagentuuri initsiatiive parema

(messid, konkurentsieelis, sihtturg)

koostöö ja konkurentsi saavutamiseks Euroopa ühendatud kaitseturul.

II • Messi ettevalmistus

Varemalt on Peter Scaruppe töötanud Saksamaa kaitseministeeriumis

(eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond)

ja Saksamaa USA saatkonnas.

• Agnes Jõe on pikaaegne Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik, kes on keskendunud Kaitseministeeriumi valitsemisala hangete vald-

11.00-11.15

Kohvipaus

11.15-12.45

III • Messi ettevalmistus (eelarve, logistika, ühisstendid,

konna õiguslike printsiipide väljatöötamisele ja erinevate lepingute õiguslikule haldamisele.

• Andres Parve on Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht 2011. aasta

kliendisuhted, messiturundus) 12.45-13.30

Lõunapaus

13.30-15.00

IV • Messiboksis

algusest. Olles töötanud nii Kaitseväes kui erasektoris, omab Andres

(messiboksil osalemine,

Parve väga head ülevaadet erinevatest kaitsetööstusega seotud

töökorraldus, klientidega suhtlemine,

aspektidest. Ta on Kaitseministeeriumi poolt määratud esindama Eestit NATO tööstusnõunike grupis (NIAG).

mida teha, mida mitte) 15.00-15.15

Kohvipaus

15.15-15.45

V • Järeltöö peale messi

Seminaril käsitletavad teemad: • Kuidas osaleda edukalt NATO hangetel? Javier A. Carrasco Pena

(tulemuste analüüs, edasised sammud) 15.45-16.15

VI • Kokkuvõte

(NATO peakontori hangete sektsiooni juht Brüsselis) • Euroopa Kaitseagentuur ja selle roll kaitsealaste hangete vahendamisel. Peter Scaruppe (Euroopa Kaitseagenturi tööstuse ja turgude valdkonna juhataja) • ELi kaitsehangete direktiiv ja selle mõju Eestis. Agne Jõe (Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik)

Kokku 8 akadeemilist tundi.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu).

Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

• Eesti kaitsetööstuse tulevik erasektori poolt vaadatuna. Andres Parve (Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht) Registreerimise tähtaeg on 23. veebruar.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine: LIDIA FRIEDENTHAL Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks

JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts (vene keeles)

ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma

MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 8. märts

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.

Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 13. märts

Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev

Koolitused toimuvad koostöös EASiga

(sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab

ning koolituste korraldamist rahastab

toitlustamist ja seminari materjale.

Euroopa Sotsiaalfond.

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- TEATED -

Kolmepäevane koolitus

Finantskoolitus firma võtmeisikutele • I 6. ja 13. märtsil ning 19. aprillil Kaubanduskojas Kaubanduskoja liikmete suure huvi ja positiivse tagasiside tõttu kordame koolitustsüklit firma võtmeisikutele, kellel puudub finantsalane eriharidus. Kevadel toimuva koolitustsükli esimeses osas antakse rakenduslikke teadmisi raamatupidamisest,

Seminar

bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järeleproovitud

Euroopa Rekonstruktsioonija Arengupanga teenused

metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Koolituse sihtgrupina on eelkõige silmas peetud firmade juhatuste ja nõukogude liikmeid ning omanikke.

Koolitustsükli esimene osa toimub 6. ja 13. märtsil ning 19. aprillil kell 11-16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolitustsükkel jätkub sügisel ja siis keskendutakse kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele. Koolituse viib läbi Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor Margus Tinits.

7. märtsil Kaubanduskojas Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Bilanss ja raamatupidamine I (6. märtsil) • Majandustehingud ja nende kajastamine.

• Näidisäriühingu asutamine, varade soetamine, laenude saamine ja andmine.

• Bilansi põhivalem: Varad = Kohustused + Omakapital.

• Bilansi graafiline kujutamine.

• Bilansi loogika, sisu ja ülesehitus läbi graafilise esitusviisi.

• Majandustehingud ja bilanss.

• Omakapitali ülesehitus ja sisu. Seotud ja vaba omakapital. Kasum.

• Bilanss ja raamatupidamine II (13. märtsil)

Seminar toimub 7. märtsil kell 10.00 Eesti KaubandusTööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Hetke finantsturgude keerulises olukorras on raske leida finantsvahendeid investeeringuteks. Eriti komplitseeritud on see ülepiiriliste investeeringute hankimisel pankadest, kes ei oma filiaali Eestis kohapeal.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) toetab ettevõtjaid läbi laenumeetmete või osakute nii Eestis kui väljaspool Eestit, mis asuvad EBRD priori-

• Bilansi ja kasumiaruannete vahelised seosed. Tulud – Kulud = Kasum.

teedipiirkondades. Ühtlasi julgustab EBRD ettevõtjaid

• Kasumiaruanded, nende loogika, sisu ja ülesehitus.

pakkuma oma tooteid ja teenuseid EBRD finantseeri-

• Deebet-kreedit. Kontod.

tud projektides.

• Rahavood. Kasum on, aga kuhu kadus raha?

• Raamatupidamise printsiibid.

• Majandusaasta aruanne. Raamatupidamise toimkonna juhendid.

EBRD Balti turgude eest vastutav ametnik Matti Hyyrynen räägib, kuidas ja millistel tingimustel on Eesti ettevõtjatel võimalik kasutada EBRD finants-

• Finantsanalüüs (19. aprillil)

teenuseid ning kuidas toimub EBRD hankemehha-

• Bilansi ülesehitus, loogika ja graafiline esitamine.

nism. Ettekanne kestab 45 minutit, peale mida on

• Bilansi analüüs (dünaamika, maksevõime, kapitali struktuur).

huvitatutel võimalik Matti Hyyryneniga individuaal-

• Kasumiaruanded ja kasumite liigid (bruto-, äri- ja puhaskasum, EBIT, EBITA jne).

selt konsulteerida. Individuaalse konsulteerimise soo-

• Tulude, kulude ja kasumitega seotud suhted (rentaablused, katted, tootlikkused,

vist palume eelnevalt teada anda.

käibesagedused ja -välted).

• Erinevate suhtenäitajate koosmõju ja suhteanalüüsil põhinevate näitajate süs-

Registreerumise tähtaeg on 5. märts

teemid (Altmanni, Du Ponti ja Mereste mudelid).

• Näiteid tegelikkusest.

IN CO-OPERATION WITH EBRD

Kolmepäevase koolituse osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 210 eurot ja mitteliikmetele 315 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- TEATED -

Seminar

Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?

9. märtsil Kaubanduskojas

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA OTSIB TEENUSTE OSAKONDA

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 9. märtsil (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?” Seminari moderaator on Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

PROJEKTIJUHTI Põhiülesanneteks on:

MAGNUS JOSEPHSON

Riigihangete spetsialist www.magnusjosephson.se

•

(rahvusvahelistumine, välispartnerite leidmine jms tugiteenused).

•

Europrojektide elluviimine ja aruandlus.

•

Eesti ettevõtjate tagasiside vahendamine Euroopa Komisjonile (erinevaid valdkondi puudutavate küsimustike elluviimine seoses

Esinejad: •

Magnus Josephsoni peamine missioon on suurendada ettevõtjate äri osakaalu avalikus sektoris. Ta on hariduselt jurist, kelle suur huvi on

olemasoleva ja valmiva ELi seadusandlusega).

•

aasta märtsis ilmub tema raamat „Kuidas võita riigihankeid“. Oma ettekannetes toob ta palju näiteid sellest, kuidas Rootsis avaliku sektoriga koostöö tegemisel läbi lüüa. Riigihangete valdkonnas on Magnus Josephsonil kogemust 17 aastat.

•

ja infolehes (elektrooniline ja paberkandjal).

•

Elluviidavate tegevuste tulemuslikkuse tagamine (tööplaanide alusel).

•

Koolituste korraldamine.

Sobivalt kandidaadilt eeldame: •

AS Amholdi tegevusaladeks on juba 20 aastat ehitusvaldkonna pro-

rahvusvahelisel tasemel.

•

Ettevõttes töötamise kogemust.

ekspertiisid ja konsultatsioonitegevus. Firmas töötab 63 kõrgema

•

Eesti, inglise ja vene keele oskust kõnes ja kirjas.

•

Head suhtlemis- ja müügioskust, klientidele ja teenindusele orienteeritust.

aastat. Inseneriteenuste maht Rootsis moodustas 2011. aastal 1,3

•

Iseseisvust, initsiatiivikust ja organiseerimisvõimet.

miljonit Rootsi krooni. Põhiliseks objektiks oli madala energiatarbega

•

Kohusetundlikkust ja pingetaluvust.

intelligentsete hoonete ehitusprojektide koostamine.

•

Arvuti kasutamise oskust (MS Office, Internet jms) lõppkasutaja tasemel.

Protex Balti AS on Baltimaades tegutsev tekstiilitööstuse ettevõte, vormi- ja vaba aja rõivastele ning pesule ja tööriietele. Rootsi hangetel on osaletud alates 2009. aastast.

Seminaril käsitletavad teemad: Rootsi hangete turu tuvustus, riigihangete keskkonnad, levinumad vead jne.

•

Amhold AS ja Protex Balti AS esindajad jagavad kogemust Rootsi riigihangetel osalemisest.

•

Kasuks tuleb ka teiste võõrkeelte oskus.

Rootsis, Inglismaal ja Ugandas. Rootsi turul tegutsetakse kolmandat

kus on 217 töötajat. Firma on spetsialiseerunud välis-, spordi-,

•

Kõrgharidust ja eelnevat töökogemust projektide juhtimisel

jektijuhtimine, kompleksne projekteerimistöö, ehitustööde järelevalve, eriharidusega inseneri ja arhitekti. Firma filiaalid asuvad veel Soomes,

•

Ürituste, koostööpakkumiste ja riigihanketeenuste info kajastamine Kaubanduskoja ja allüksuse Enterprise Europe Network kodulehel

suurendada kaupade ja teenuste müüki avalikule sektorile. Samuti on ta üks nõutumaid riigihangete teemal esinejaid Rootsis ning käesoleva

Eesti ja välisettevõtjate tulemuslik nõustamine ja teenuste osutamine

Paneeldiskussioon teemal ”Mis on Rootsi hangetel osalemisel peamised komistuskivid?”

Omalt poolt pakume: •

Huvitavat ja arendavat tööd suurimas ettevõtjate organisatsioonis Eestis.

•

Võimalust osaleda Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatavatel koolitustel.

•

Võimalust tutvuda ettevõtluse ja ettevõtetega väga erinevates sektorites.

•

Meeldivat töökeskkonda toredate kolleegidega.

•

Konkurentsivõimelist töötasu.

Tööleping sõlmitakse tähtajaliselt asendamaks lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat. Huvilistel palume CV saata hiljemalt 27. veebruari jooksul.

Registreerumise tähtaeg on 7. märts. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

Lisainfo: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

- RIIGIHANKETEATED -

RIIGIHANKETEATED:

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Rõivad ja jalanõud

ja pagaritooted ning hommi-

• Kõrgkvaliteetseid liimaineid

• Vene ehitusettevõte otsib kon-

• Inglismaal hangitakse jalat-

kusöögitooted. Tähtaeg 14.03.

tootev Hispaania ettevõte ot-

takti kuiva ehitussegu valmis-

2012. Kood 5078

sib edasimüüjaid.

tamiseks mõeldud masinatega

Kood 2012-01-31-023

varustajatega.

seid ja kaitsejalatseid. Tähtaeg 20.03.2012. Kood 5067

Kood 2012-02-12-001

Ehitus, ehitusmaterjalid Mööbel, sisustus ja tarvikud • Soomes

hangitakse

kooli-

mööblit. Tähtaeg 15.03.2012.

Kood 5068 Teenused

• Rootsis hangitakse koolima-

• Rootsi naturaalsest ja vastu-

jade ehitustöid. Tähtaeg 10.04.

pidavast

jahi-,

• Poola alumiiniumist haagiste

2012. Kood 5079

moto-, matka- jmt rõivaid ja

katteid tootev ettevõte pakub

• Inglismaal hangitakse prügi-

aksessuaare disainiv ja tootev

end alltöövõtjaks.

konteinereid. Tähtaeg 05.03.

ettevõte otsib edasimüüjaid,

Kood 2012-01-31-024

2012. Kood 5080

on huvitatud ühisettevõtlu-

materjalist

sest ning pakub end alltöö-

• Itaalia polüetüleenist erine-

• Soomes hangitakse tõlketee-

• Eelteade: Inglismaal hangitak-

nuseid. Tähtaeg 16.03.2012.

se ukselukke ja sellega seon-

võtjaks.

vaid aia- ja sisekujunduses ka-

Kood 5069

duvaid luku-, turva- ja häire-

Kood 2012-01-30-045

sutatavaid konteinereid (toidu ja joogi, õli jmt hoiustamiseks)

süsteeme. Teade avaldatud Masinad ja seadmed

08.02.2012 Kood 5081

• Taani kõrgkvaliteetset kodu- ja

ja aiapotte tootev ettevõte ot-

kontorimööblit tootev ettevõte

sib edasimüüjaid ning on huvi-

• Rootsis hangitakse talihoolde-

• Soomes hangitakse ehitus- ja

sõidukeid ja avariiteenistus-

tööstusvärve. Tähtaeg doku-

otsib edasimüüjaid.

tatud ka vastastikkusest toot-

sõidukeid. Tähtaeg dokumen-

mentidega tutvumiseks 23.03,

Kood 2012-01-30-040

misest.

tidega tutvumiseks 25.03.,

hankel osalemiseks 30.03.

hankel osalemiseks 26.03.

2012. Kood 5082

2012. Kood 5070 • Soomes hangitakse patsiendiveo sõidukeid. Tähtaeg 20.03.

• Soomes hangitakse teetruubi

ohutusjalanõude tootmise ja

elemente. Tähtaeg 05.03.2012.

müügiga

Kood 5083

otsib alltöövõtjat jalanõude

tegelev

ettevõte

tootmiseks.

2012. Kood 5071 • Inglismaal hangitakse talve-

Kood 2012-02-02-050 • Suurbritannia jalanõude, eriti

Kood 2012-01-30-030

Muu

varustust — lumepuhureid,

• Inglismaal hangitakse lennu-

traktorite tarvikuid, teisalda-

raja peegeldavaid markereid.

• Saksa kvaliteetseid käsitsi-

tavaid konteinereid ja mootor-

Tähtaeg dokumentidega tut-

valmistatud kokkupandavaid

sõidukeid. Tähtaeg dokumen-

vumiseks 09.03, hankel osa-

puust mänguasju (i. k plug-in-

tidega tutvumiseks 02.03.,

lemiseks 16.03.2012.

toys) tootev ettevõte otsib

hankel osalemiseks 08.03.

Kood 5084

edasimüüjaid.

2012. Kood 5072

• Rootsis hangitakse põõsaid,

Kood 2012-02-02-012

puid ja taimi. Tähtaeg 27.03.

Paber, papp ja pakend

2012. Kood 5085

• Suurbritannia Itaalias toode-

• Rootsis hangitakse pabertoo-

• Eelteade: Soomes hangitakse

tud naiste jalanõude disaini ja

teid (taskurätid, tualettpaber,

süstlaid ja nõelu. Teade aval-

müügiga tegelev ettevõte ot-

käterätid, salvrätid). Tähtaeg

datud 03.02.2012. Kood 5086

sib edasimüüjaid.

19.03.2012. Kood 5073

• Inglismaal hangitakse plastist

Kood 2012-01-30-028

karpe ja säilitussüsteeme. TähtPuit

aeg 20.03.2012. Kood 5087

• Prantsuse plasti valamise ja vormimisega ning plastikust

• Lätis hangitakse küttepuid.

NATO, OECD jm

toodete kujundamisega tege-

Koostööpakkumiste

• OECD otsib rakenduste aren-

lev ettevõte pakub oma tee-

põhjalikumad kirjeldused on

Toiduained

damise ja hooldusteenuste

nusied alltöövõtjana ning on

nähtavad Koja kodulehel

• Rootsis hangitakse liha ja köö-

partnereid (inglise keeles: Ap-

huvitatud ka vastastikkusest

www.koda.ee/koostoopakkumised

givilju. Tähtaeg 30.03.2012.

plication Development and

tootmisest.

Kood 5075 042035

Maintenance

Kood 2012-01-30-016

Tähtaeg 13.03.2012. Kood 5074

• Lätis hangitakse piimatooteid.

Tähtaeg 13.04.2012. Kood 5076

Development

Partners). Tähtaeg 05.03.2012.

Kood 4912

jooke. Tähtaeg 21.03.2012.

Kood 5077 • Inglismaal hangitakse erinevaid toiduaineid — piim, leiva-

• Hispaania hüdraulilisi silindreid ja tööstusmasinaid tootev

• Soomes hangitakse karastus-

Lisainfo: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

ettevõte pakub end alltöövõtjaks ning on huvitatud vastastikusest tootmisest.

Kood 2012-01-31-032

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- UUED LIIKMED -

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

TALLINN JA HARJUMAA ASG ROBOTICS OÜ

5742 6038

Tööstusrobotite ja automaatseadmete väljatöötamine ja tootmine. Seadmed toiduainetööstusele (transportöörid, vibraatorid ja dosaatorid).

BALTRANS TOLLIKOMPLEKSI OÜ

640 5322

BNT BERGMANN KLAUBERG KRAUKLIS

667 6240

Kalatoodete hulgimüük. Laoteenused. Transporditeenused. www.bnt.eu

Juriidilised toimingud. Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus.

www.regus-estonia.com

Paindlike büroolahenduste pakkumine.

ADVOKAADIBÜROO OÜ BUSINESS CENTRES MANAGEMENT

663 1111

ESTONIA OÜ COMBIDEK LOGISTIKA OÜ

Nõupidamisruumide pakkumine.

5663 5333

www.combidek.ee

Tolliagentuuri ja tollilao tegevus.

Nõustamine, konsultatsioon, maksuhaldus.

CREATIVE MOBILE OÜ

www.creative-mobile.com

Arvutimängude kirjastamine, programmeerimine, internetikaubandus.

DIRECTO OÜ

671 8578

www.directo.ee

DOMUS KINNISVARA OÜ

646 4035

www.domuskinnisvara.ee

Majandustarkvara tootmine, müük ja juurutamine.

Kinnisvara ost, müük ja üürileandmine. Sellega seotud nõustamine, hindamine. Kinnisvara depositaaride tegevus.

Kinnisvara väärtustamine, ehitusteenus, monitooringu teenus, investeerimisprojektide juhtimine.

ELGERY OÜ ERKNORD EHITUS OÜ

5828 1735

www.e-sigaret.ee

Elektrooniliste sigarettide ja nende varustuse jae- ja hulgimüük.

5682 4890

www.erknord.ee

Arhitektitegevused. Ehituslik-insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.

ESPAS GROUP OÜ EXPOTEC OÜ FOCUS DATABASE OÜ

525 9733 5809 0998 626 3166

Metallide hulgimüük. www.expotec.ee

Kaminapuude tootmine.

www.focus.ee

Fotograafia ja fotoandmebaaside loomine/haldamine.

www.infraroad.ee

Teedeehitus. Haljastustööd. Kinnisvara hooldus.

www.joblogistics.eu

Metallitoodete vahendus. Töötleva tööstuse projektide

Kirjalik tõlkimine. Kirjastamine. Täiskasvanute koolitamine.

INFRAROAD OÜ JOB LOGISTICS OÜ

5301 4066 5550 222

vahendus. Kaubavedu maanteel.

LAOMAAILM AS

659 3030

www.laomaailm.ee

Laosisustuse müük ja projekteerimine.

Tõsteseadmete müük, remont ja hooldus.

MAITIM AS

656 3138

www.maitim.ee

Ehitus.

PERFECT LOGISTILISI LAHENDUSI OÜ

553 8159

www.pelola.com

Masinate ja tööstusseadmete müük. Logistika.

SKA INSENERIBÜROO OÜ

657 8789

www.skaib.ee

Taristu projekteerimine ja konsultatsiooniteenused.

SOFT LANDING OÜ

712 0445

www.softlanding.ee

Juhtimisalane nõustamine. Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine.

IDA-VIRUMAA KOMAS ESTONIA OÜ

356 9675

PROMET BALTIC OÜ

357 6776

www.prometbaltic.eu

Šenill ja dekoratiivmööbliriide kudumine.

SAWMILL OF SADALA OÜ

776 2317

www.sawmill.ee

Saematerjali ja hakkepuidu tootmine. Muud metsamajandust

SIIMEL OÜ

773 9360

www.siimel.ee

Maakuivendus- ja maaparandustööd. Välisveevarustus- ja

Metallist konstruktsioonide ja masinaosade valmistamine.

JÕGEVAMAA abistavad tegevused. Kaubavedu maanteel. kanalisatsioonivõrgud, hüdrotehnilised ehitised.

Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.

PÄRNUMAA ALUWIN OÜ

5552 5570

www.aluwin.ee

Alumiiniumprofiilidest klaasfassaadide, akende, uste ja

BERGITA OÜ

5348 8630

www.aromiteed..combi.com

Muude kaupade jaemüük kioskites ja turgudel.

www.danteks.ee

Kaubandus. Ärinõustamine.

talveaedade valmistamine ja paigaldus.

TARTUMAA DANTEKS OÜ

505 3095

JUVENTA MIRTA OÜ

699 0312

Loomasöödalisandite tootmine.

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- PAKKUMISED -

NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

meedia teemal. Suvele läheme vastu uute teadmistega e-poodidest ja

LUISA TÕLKEBÜROO

internetiturundusest, mille teemaline koolitus toimub 8. mail. Kõikide Luisa Tõlkebüroo on kauaaegne Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Meil

koolituste tavahind 140 eurot ning soodushind vaid 99 eurot. Hindadele

on heaks tavaks pakkuda uutele Koja liikmetele püsikliendihindu

lisandub käibemaks. (Soodushinnaga registreerimine lõppeb nädal enne

tõlketöödele, mis Teil ette tulla võivad. Kõikidel keelesuundadel on meil

koolituse toimumist.)

olemas sihtkeelt emakeelena kõnelevad tõlkijad ja keeletoimetajad. Läbi

Lisainfo: Armin Tüll

aasta kehtivad kampaaniahinnad eesti-inglise ja eesti-vene tõlkesuun-

Tel: 503 5151 • E-post: armin@wsionline.ee

dadel majandusaasta aruannete tõlgetele — 12,50 eurot/lk. Soovi korral

www.wsionline.ee

kinnitame Teie tõlkeid ka notariaalselt.

Ootame Teie päringuid e-posti aadressidele:

TALENTOR ESTONIA

tallinn@luisa.ee • tartu@luisa.ee Talentor Estonia pakub Koja liikmetele kõikidest oma teenustest -15% hinnasoodustust ja lisaks veel 1 tunni tasuta personalitöö alast nõus-

WSI ONLINE

tamist. Pakkumine kehtib 2012. aasta lõpuni.

Välja on tulnud WSI 2012. aasta esimese poole koolituskava. Juba 22.

Talentor on rahvusvaheline personaliotsingu ja personalitöö lahenduste

veebruaril toimub koolitus teemal Google Analytics ja Google AdWords,

pakkuja. Kasutame traditsioonilisi otsingumeetodeid koos innovaatiliste

kus tutvustame parimate sekka kuuluvaid kodulehe ja turundustege-

tehnoloogiliste lahendustega. Kandidaate esitleme Internetis koos

vuse tööriistu. 13. märtsil toimuval koolitusel räägime 2012. aasta digi-

videointervjuudega. Eestis töötab 6 oma ala konsultanti ning Talentor’i

taalturunduse suurima tõusja, mobiiliturunduse teemadel. 10. aprillil

võrgustikku kuulub rohkem kui 100 professionaali 17 Euroopa riigis.

toimub järjekordne koolitus väga populaarseks osutunud sotsiaal-

Lisainfo: www.talentor.ee

Lisainfo: KAIDI TALSEN • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950