NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012 • IGA LIIGE LOEB!
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA
TEATAJA TÄNA TEATAJAS: • Kui töötaja läheb reservõppusele • Küsitluse kokkuvõte: Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga • Lühiintervjuu liikmega — Amserv Grupp
ME A SOO J I T S E E V SAATE D I E R T INIS TAS VÄLISM KÜ L A S N O O SI LEGAT ÄRIDE
IN
AT I S E E DON 4
lk 1 emalt loe läh
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925
2 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- JUHTKIRI -
KESKMISE ETTEVÕTTE SUURUS VÄHENEB
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
MAIT PALTS Peadirektor
Oleme Kaubanduskojas alates aastast 2005 säilitanud aegrida arvandmetest, mis peegeldavad Eestis tegutseva ettevõtte arvu ja suurust. Mitte lihtsalt registreeritud ettevõtete arvu, mis nähtub äriregistrist või Statistikaameti poolt majandusüksuste ülevaatest, vaid arve, mis põhinevad maksudeklaratsioonide esitamisel.
E
t asi oleks üheselt selge, ole-
semad ettevõtted on mõnevõrra
töötajaid u 89 tuh ehk veidi üle
me enda jaoks defineerinud
veel väiksemaks muutunud (2008.
20%. Keskmises suurettevõttes on
aktiivselt tegutseva ettevõttena
a keskmine – 3,3 töötajat ja 2011.
seega tööl pisut üle 600 töötaja.
sellist äriühingut, kes on Eestis
aasta keskmine – 2,9 töötajat).
Aritmeetilise
registreeritud, kus on vähemalt üks töötasu saav isik ja kes dekla-
Iseenesest ei ole ju sellistes aren-
keskmise järgi on
reerib nullist rohkem makse ja
gutes ka midagi üllatavat. Näeme
keskmine Eestis
käivet. Seega on ilmne, et võrreldes
igapäevaselt Kaubanduskoja liik-
äriregistri arvudega on tegutse-
metega suheldes, et ettevõtted on
vate ettevõtete arv oluliselt väik-
järjest väiksemad (ligemale pool
9 töötajaga
sem.
Koja 3200 liikmest on mikroette-
mikroettevõte.
tegutsev ettevõte
võtted) või ka äriregistri statistika
Ühe kuni üheksa
Aritmeetilise keskmise järgi on
peale mõeldes (juurdekasv 2011.
keskmine Eestis tegutsev ettevõte
aastal — u 10 tuh) on ilmne, et es-
töötajaga ettevõtete
9 töötajaga mikroettevõte. Ühe
maregistreeritud äriühing on eel-
arv on viimastel
kuni üheksa töötajaga ettevõtete
kõige väikeettevõte.
aastatel ka kõige kiiremini kasvanud
arv on viimastel aastatel ka kõige kiiremini kasvanud nii absoluut-
Tegutsevate ettevõtete arve edasi
arvudes kui ka osakaalu mõttes.
uurides nähtub, et kõige rohkem
Kui 2008. aastal oli selles kategoo-
töökohti loovad jätkuvalt väikesed
rias 36 250 ettevõtet (2006. a —
(10-49 töötajat) ja keskmise suu-
30 793), moodustades kogu ette-
rusega (50-249 töötajat) ettevõt-
Miks neid numbreid jätkuvalt olu-
võtete hulgast 80,8% ja andes
ted — vastavalt 120,3 tuh ja 109,6
liseks peame? Sest see peegeldab
tööd 118 817-le töötajale, siis eel-
tuh. Suurettevõtete hulk on kogu
kõige paremini meie ettevõtlus-
misel aastal olid vastavad numbrid
tegutsevatest ettevõtetest olnud
maastikku ning peaks andma ka
suurenenud juba 40 716 ja 84,8%-
Eestis alati alla poole protsendi
poliitikakujundajatele arusaama,
ni. Vähenenud oli vaid mikroette-
ning iseenesestmõistetavalt ei ole
mida või keda arvestades saame
võtetest töötasu saavate inimeste
viimane aasta siingi muutuseid
rääkida ettevõtjasõbraliku kesk-
hulk (-1496). Viimane ei ole küll
toonud. Näha on küll väikest kasvu
konna kujundamisest. Olgu siis tee-
suur number, kuid räägib ilmekalt
(+16 võrreldes 2010. a), kuid kogu-
maks seaduste lihtsus või maksu-
seda keelt, et ka need kõige väik-
arvust teeb see jätkuvalt 0,3% ja
poliitika kujundamine.
nii absoluutarvudes kui ka osakaalu mõttes.
3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
SISUKORD JUHTKIRI Keskmise ettevõtte suurus väheneb
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- TEEJUHT -
KALENDER
28. veebruar
2
Kaitsealaste hangete seminar Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku ruumides (Toompea 3, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee
SEADUSANDLUS Kohtusse pöördumisega seotud riigilõivud
4
6. märts
võivad väheneda olulisel määral
Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
EUROOPA UUDISED Intressimaksete ja litsentsitasude
Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
5.–7. märts
Kasutatud masinate ja seadmete müügimess „USETEC 2012”
5
Kölnis, Saksamaal
maksustamise muudatustest
Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
LIIGE KÜSIB Kui töötaja läheb reservõppustele...
8
6., 13. märts
Kolmepäevane koolitus:
ja 19. aprill
Finantskoolitus firma võtmeisikutele I Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
INTERVJUU LIIKMEGA Amserv Grupp
9
7. märts
Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
ETTEVÕTLUSÕPE Uus gümnaasiumi valikainet
Semiar toimub vene keeles Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
10
„Majandus- ja ettevõtlusõpe” toetav kogukond
8. märts
VÄLISKAUBANDUS Küsitluse kokkuvõte: Venemaa liitumine
Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
11
maailma kaubandusorganisatsiooniga Uudiseid väliskaubanduse valdkonnast
13. märts
Turu-uuringute koostamise koolitus* Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
12
VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS Eesmärgiks on kasum.
Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
16. märts
13
Kontaktkohtumiste üritus ehitus- ja energiasektorile
Küll mitte rahaline vaid sotsiaalne.
Szczecini Messikeskuses, Poolas Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
TAGASIVAADE Naabrite sünergia — koos kaugetele turgudele
14
TEATED
16
RIIGIHANKETEATED
20
KOOSTÖÖPAKKUMISED
20
20. märts
Turundusseminar „Mida meiega tehakse ja mida annab teha?”
UUED LIIKMED
21
PAKKUMISED
22
VIGADE PARANDUS: Teatajasse nr 3 sattus viga. Innovatsiooniveeru loo „Hiina tähtpäevad on kaupmeestele kullaauguks“ autoriks on Piret Potisepp ja Merike Mätas. Vabandame eksituse pärast!
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
* Koolitus toimub koostöös EASiga ning koolituse korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond
4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- SEADUSANDLUS -
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
KOHTUSSE PÖÖRDUMISEGA SEOTUD RIIGILÕIVUD VÕIVAD VÄHENEDA OLULISEL MÄÄRAL
MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
Justiitsministeerium on välja töötanud seaduseelnõu, millega alandatakse riigilõive kohtumenetluses ning lihtsustatakse riigilõivude arvestamist. Muudatuste üheks eesmärgiks on parandada inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele. Eelnõu plaanitakse jõustada 2012. aasta 1. juulil.
OLULINE: • Riigilõivud vähenevad
E
elnõuga soovitakse vähenda-
valt tähelepanu juhtinud ka Riigi-
1000 euro üle, siis tuleb kohtu-
da riigilõivusid eelkõige tsiviil-
kohus ja õiguskantsler. Samuti kin-
lahendi saamiseks tasuda riigilõiv
kohtumenetluses. Halduskohtu-
nitas Justiitsministeeriumi poolt
255 euro ulatuses, kuid eelnõu järgi
menetlusega seonduvate toimin-
läbiviidud analüüs, et riigilõivud on
alaneks nõutav summa 175 euroni.
eelkõige tsiviilkohtu-
gute puhul toimub peamiselt lõi-
Eestis oluliselt kõrgemad kui teis-
Seega väheneks väiksema nõude
menetlusega seotud
vude ümardamine. Eelnõu koos-
tes Euroopa Liidu liikmesriikides —
pealt tasutav riigilõiv vaid 1,5 korda.
toimingute puhul.
tajate hinnangul ei ole vaja haldus-
keskmiselt on riigilõivude vahe
kohtumenetluses kehtivaid riigi-
Eesti ja teiste riikide vahel üle 330
Kuigi eelnõuga peamiselt vähen-
lõivu määrasid alandada, sest need
protsendi.
datakse riigilõivu määrasid, lähe-
• Elektroonilisel teel esitatud hagiavalduse korral on riigilõiv odavam kui
tusse pöördumise õigust.
paberil saadetud avalduse korral. • Rahaliste nõuete
vad teatud toimingud inimestele
on optimaalsed ning ei piira kohRiigilõivud alanevad mitu korda Miks on vaja riigilõive alandada?
ka kallimaks. Näiteks eelnõu kohaselt on kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise riigilõiv senise
Eelnõu koostajad ei ole riigilõivude
26 euro asemel 75 eurot. Samuti
muutmisel lähtunud põhimõttest,
plaanitakse tõsta juriidilise isiku eri-
puhul on riigilõiv kõige
Tsiviilkohtumenetluses on riigilõi-
et kõiki kehtivaid lõivu määrasid
kontrolli avalduse esitamisel nõuta-
soodsam maksekäsu
vude vähendamine põhjendatud,
tuleb vähendada teatud protsendi
vat riigilõivu 64 eurolt 350 euroni.
kiirmenetluses.
sest praegu kehtivad määrad on
või kindla summa ulatuses, vaid igat riigilõivu on soovitud korrigeerida
• Riigilõivud vähenevad eeldatavasti alates 2012. aasta 1. juulist.
Kuidas maksta
Riigilõivud on Eestis
vajaduspõhiselt. Nii väheneb suurte
oluliselt kõrgemad kui
nõuete pealt tasutav lõiv kuni viis
teistes Euroopa Liidu
korda, kuid väikese ja keskmise suu-
Riigilõivu suurus sõltub muuhul-
rusega nõuete puhul on määrade
gas ka sellest, millisel viisil esitada
alanemine oluliselt väiksem.
hagiavaldus. Eelnõu kohaselt on
liikmesriikides — keskmiselt on riigi-
vähem riigilõivu?
riigilõiv soodsam kui avaldus esi-
lõivude vahe Eesti ja
Näiteks kui äriühing soovib võlg-
tada kohtule elektrooniliselt avaliku E-toimiku kaudu. Näiteks 1000
sellega seonduvalt teiste
teiste riikide vahel
nikult kohtu kaudu välja nõuda
üle 330 protsendi.
500 000 euro suurust võlga, peab
euro suuruse võla kohtu kaudu
seaduste muutmise
ta praegu tasuma riigilõivu ligikau-
sisse nõudmisel on paberil esitatud
du 16 600 eurot. Eelnõu kohaselt
taotluse puhul riigilõiv 175 eurot,
liiga kõrged ning takistavad isikute
tuleks maksta ainult 3400 eurot
kuid elektrooniliselt saadetud aval-
juurdepääsu õigusemõistmisele.
ehk lõivu määr väheneks üle nelja
duse korral 50 eurot odavam.
Nimetatud probleemile on kordu-
korra. Kui pooled vaidlevad aga
Eelnõu seletuskirja kohaselt on
„Riigilõivuseaduse ja
seaduse“ eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.
5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- EUROOPA UUDISED -
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
paberil edastatud avalduse puhul riigilõiv kallim, et motiveerida suuremal määral kasutama võimalust pöörduda kohtusse elektrooniliselt, sest see vähendab kohtute koormust tehnilise töö vähenemise tõttu. Rahaliste nõuete osas on kõige soodsam esitada avaldus makse1
käsu kiirmenetlusse . Viimasena toodud näite korral oleks riigilõiv
INTRESSIMAKSETE JA LITSENTSITASUDE MAKSUSTAMISE MUUDATUSTEST
REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees
maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ehk peaaegu neli korda odavam kui paberil ja kolm korda odavam
Euroopa Liidus on eri liikmesriikide emaettevõtjate ja nende piiriüleste
kui elektrooniliselt esitatud hagi-
tütarettevõtjate vahelise topeltmaksustamise kaotamise valdkonnas paralleelselt
avalduse puhul. Lisaks on eelnõu-
esinenud kaks õigusloomelist suunda. Ema- ja tütarettevõtete direktiivides
ga ette nähtud veel mitmeid muu-
on reguleeritud dividendide topeltmaksustamist. Teine õigusloomeline suund
datusi, et teha maksekäsu kiirmenetlus kohtusse pöörduja jaoks
hõlmab intressimaksete ja litsentsitasude topeltmaksustamise kaotamist.
atraktiivsemaks. Näiteks ei pea eelnõu kohaselt tasuma maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üle-
OLULINE:
mineku korral täiendavat riigilõivu. Samuti tõstetakse maksekäsu kiir-
• Vastavalt mõjuhin-
N
eid kahte suunda ei ole se-
2004. aastal laiendati ülemineku-
nini kooskõlla viidud. Esime-
korda teatud uutele liikmesriikidele
ne ema- ja tütarettevõtete direk-
Tšehhile, Lätile, Leedule ja Poolale
tiiv (90/435/EMÜ) võeti vastu
ning seejärel Bulgaariale ja Rumee-
menetluses nõude piirmäära seni-
nangule võimaldavad
1990. aastal. Selles oli valdavaks, et
niale vastavalt 2005. aasta proto-
selt 6400 eurolt 10 000 euroni.
uuesti sõnastatud
maksuvabastuse kohaldamiseks
kolliga. 2006. aasta juunis avaldas
direktiivi ettepanekus
peab emaettevõtjal olema tütar-
Euroopa Komisjon uuringu direk-
esitatud algatused,
ettevõtjas vähemalt 25 %-line osa-
tiivi rakendamise kohta. Sellele
mille eesmärk on
lus. Selle direktiivi (2003/123/EÜ)
tuginedes võttis Euroopa Komisjon
kaotada maksude
muudatused võeti vastu 2003.
(EK) 11. novembril 2011 vastu uue
Justiitsministeeriumi hinnangul
kinnipidamine suure-
aasta lõpus. Selles vähendati
ettepaneku sõnastada direktiiv
aitavad eelnõuga kavandatavad
mal hulgal juhtudel,
maksuvabastuse saamiseks vaja-
ümber eesmärgiga laiendada selle
muudatused vähendada kohtusse
vähendada nõuete
likku nõutavat minimaalset osa-
pöördumisel isikute kulusid riigi-
täitmisega seotud
lust järk-järgult 10%-ni. Liikmes-
lõivule arvestuslikult 3 miljonit
kulusid ettevõtjatele
riikides jõuti selle ülevõtmisega
eurot aastas. Lisaks peaksid uued
38,4 kuni 58,8 miljoni
lõpuni aga alles 2009. aastal.
lõivumäärad parandama inimeste
euro võrra.
Muudetud direktiivis ajakohastati
litsentsitasude
juurdepääsu õigusemõistmisele.
ka sellega hõlmatud äriühingute
direktiiv kooskõlla
Eelnõu koostajad loodavad ka, et
loetelu.
ema- ja tütarette-
Riigilõivude vähendamise mõju — 3 miljonit eurot
riigilõivude alandamine ning muud
Nüüd lõpuks viiakse intressi- ja
võtjate direktiiviga.
eelnõuga kaasnevad muudatused
Intresside ja litsentsitasude direk-
kohtu töö lihtsustamiseks hoiavad
tiiviga aga ei jõutud üksmeelele
kokku kohtu ressursse ning aita-
pikki aastaid. Teema jäi vastu-
kohaldamisala. Nüüd lõpuks viiak-
vad kaasa keskmise menetluseaja
oluliseks — liikmesriikide seas oleks
se intressi- ja litsentsitasude
lühenemisele.
olnud nii võitjaid kui ka kaotajaid —
direktiiv kooskõlla ema- ja tütar-
ja nii ei võtnud nõukogu 1998.
ettevõtjate direktiiviga. Eelnevalt
aastal algatatud direktiivi (2003/
tegi Euroopa Komisjon mitmeid
49/EÜ) vastu enne kui 2003. aasta
valikuid hõlmava mõjuhinnangu
juunis. Tekkinud vaidluste tõttu
ja alles seejärel otsustas teha
kehtestati Kreekas, Hispaanias ja
ettepaneku valiku kasuks viia
Portugalis nii intresside kui ka lit-
intresside ja litsentsitasude direk-
kohtulahendit rahalistes nõuetes.
sentsitasudega seoses ülemineku-
tiiv ning ema- ja tütarettevõtjate
(Justiitsministeerium)
perioodid. Järgmise direktiiviga
direktiiv kooskõlla.
1 Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat
6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- EUROOPA UUDISED -
Mõjuhinnangust nähtus, et:
tele liikmesriigi ettevõtjatele
• intressimaksetega seoses ei
ainult juhul, kui kõnealuseid
tohiks kahju (saamata jääv
intresse ja litsentsitasusid ei
võimalik maksutulu) ületada
saa vabastada ettevõtte tulu-
200-300 miljonit eurot. See
maksust. Eelkõige puudutab
mõjutaks 13 ELi liikmesriiki,
see olukorda, kus ettevõtjad
kus ikka veel peetakse kinni
on maksustatud ettevõtte tu-
maks väljaminevatelt intressi-
lumaksuga, kuid saavad soo-
maksetelt: Belgia, Bulgaaria,
dustusi riikliku maksustamise
Tšehhi, Kreeka, Ungari, Iiri-
erikorra raames, millega va-
maa, Itaalia, Läti, Poola, Portu-
bastatakse tulumaksust välis-
gal, Rumeenia, Sloveenia ja
riigist saadud intressid või
Ühendkuningriik;
litsentsitasud. Vastavalt käesolevale direktiivile ei ole lähte-
• seoses litsentsitasudega ei
riik sellistel juhtudel kohusta-
tohiks kahju ületada 100-200
tud kinnipeetavast maksust
miljonit eurot ning see mõju-
vabastust andma.
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
EUROOPA UUDISED EUROOPA KOMISJON KÜSIB KODANIKE ARVAMUST, KUIDAS SÄÄSTLIKUMALT TOOTA JA TARBIDA
EUROOPA KOMISJON TEEB ETTEPANEKU VÄHENDADA VEEREOSTUSE OHTU Vee kvaliteeti Euroopa Liidus võivad ohustada kemikaalireostuse uued liigid.
taks seitset liikmesriiki: Bul-
Maailma elanikkond kasvab 2050.
Et hoida meie jõed, järved ja ran-
gaaria, Tšehhi, Kreeka, Poola,
aastaks eeldatavasti 9 miljardi ini-
nikuvesi puhtana, teeb Euroopa
meseni ning ülemaailmne nõud-
Komisjon ettepaneku lisada ELi
lus toidu, loomasööda ja tekstiili
pinnavees jälgitavate ja kont-
Portugal, Rumeenia ja Slovakkia –, kus riigist väljamak-
Üleminekuperioode ei muudeta
stavate litsentsitasude suhe
Intressi- ja litsentsitasude direkti-
järele võib ennustuste kohaselt
rollitavate saasteainete loetellu 15
SKPsse on kõige suurem.
iviga tagatakse soodustused ük-
kasvada 70% võrra. Sellest, kui-
uut kemikaali. Nende hulgas on nii
snes ettevõtjatele, kes on ELis
das me toodame ja tarbime, sõltub
tööstuskemikaale kui ka aineid,
Vastavalt mõjuhinnangule või-
maksustatud ettevõtte tulumak-
Euroopa edu või läbikukkumine.
mida kasutatakse biotsiidides,
maldavad
suga, on ELi liikmesriigi mak-
Seepärast kavatseb komisjon läbi
ravimites ja taimekaitsevahen-
direktiivi ettepanekus esitatud
suresidendid
kuuluvad
vaadata ELi tarbimis- ja tootmis-
dites. Ainete valiku aluseks on
algatused, mille eesmärk on
direktiivi lisas loetletud kategoo-
poliitika ning on käivitanud ava-
teaduslikud tõendid selle kohta, et
kaotada maksude kinnipidamine
riasse (vanade ja uute liikmesri-
liku arutelu, mis jääb avatuks 3.
need võivad kujutada märkimis-
suuremal hulgal juhtudel, vähen-
ikide
aprillini.
väärset ohtu tervisele.
dada nõuete täitmisega seotud
direktiiv jõustub 1. jaanuaril 2013.
Järgmise üheksa nädala jooksul
kulusid ettevõtjatele 38,4 kuni
Kuid, arvestades kui kaua võttis
oodatakse arvamusi erinevate
Maailma elanikkond
58,8 miljoni euro võrra.
artikli alguses nimetatud ema- ja
võimaluste kohta, kuidas muuta
kasvab 2050. aastaks
tütarettevõtete direktiivi muuda-
säästva tootmise ja tarbimise
Lühidalt on direktiivi muudatuste
tuste tegelik rakendumine aega
poliitikat tulemuslikumaks. Küsi-
eeldatavasti 9 miljardi
eesmärgid järgmised:
eri liikmesriikides (5 aastat), võib
mused on jagatud nelja valdkon-
• muuta direktiivi kohaldamis-
prognoosida, et maksutulu kao-
da: tootearendus, ringlussevõtt ja
ülemaailmne nõudlus
ala, laiendades nende ettevõt-
tavad liikmesriigid intressitulude
jäätmekäitlus; keskkonnahoidlik
toidu, loomasööda ja
jate loetelu, millele direktiivi
ja litsentsitasude direktiivi ülevõt-
riigihange (et julgustada riigiasu-
kohaldatakse;
misega eriti ei kiirusta.
tekstiili järele võib
tusi eelistama keskkonnasääst-
uuesti
sõnastatud
ning
ettevõtjad).
Muudetud
likke lahendusi); toodete kesk-
inimeseni ning
ennustuste kohaselt kasvada 70% võrra.
• vähendada osalusega seotud
konnatoime parandamise meet-
nõudeid, mida äriühing peab
med (toote ökoloogiline jalajälg);
täitma tema käsitlemiseks si-
organisatsioonide keskkonnatoi-
Ettepanek nõuab ka rangemate
dusühinguna, 25%-lt otseselt
me parandamise meetmed (orga-
standardite kehtestamist nelja
osaluselt 10%-le osalusele;
nisatsiooni ökoloogiline jalajälg).
praegu kontrollitava aine suhtes
• laiendada sidusühingu mää-
Küsitlusvormi saab täita aadressil
juba loetelus sisalduva aine vette-
ratlust, et see hõlmaks ka
http://ec.europa.eu/environment/
juhtimine.
kaudseid osalusi;
consultations_en.htm
Esmakordselt käsitletakse ette-
Täpsemalt vaata säästva tarbimi-
panekus ravimite osa veereostu-
ning nõuet lõpetada veel kahe,
• täpsustada, et liikmesriigid
Artiklis on kasutatud
se ja tootmise poliitika kohta
ses, mille kohta viimastel aastatel
peavad tagama direktiivi ko-
Euroopa Majandus- ja
aadressilt http://ec.europa.eu/
on kogutud palju uusi andmed.
hased soodustused asjaomas-
Sotsiaalkomitee arvamust.
environment/eussd/escp_en.htm
Soovituslikke standardeid ületavad
7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- EUROOPA UUDISED -
kontsentratsioonid võivad mõju-
ees. Hiina innovatsioonitase aga
Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse
danike ja majanduse jaoks olulis-
tada kalade tervist, pärssides näi-
tõuseb ning ta hakkab EL 27 tasa-
ühendusel suur au olla Rahvus-
tele valdkondadele, piiravad liik-
teks nende paljunemisvõimalusi,
pisi järele jõudma.
vahelise Euroopa õiguse ühenduse
mesriikide õigusaktide erinevused
ning kahjustada muid elusorga-
Juhtpositsioon ELis ja rahvusvahe-
(FIDE — prantsuse keeles Fédera-
praegu
nisme.
lisel tasandil paistab olevat selgelt
tion internationale pour le droit
tegevust ning muudavad selle ku-
Liikmesriigid peavad rakendama
seotud ettevõtete innovatsiooni-
européen) eesistujaks ning korral-
lukaks ja tülikaks. Kui sihtasutus
uute kontrollitavate ainete kesk-
tegevuse ning avaliku ja erasektori
dada tähtsaimat Euroopa õiguse
konnakvaliteedi standardid 2021.
koostööga.
Ehkki innovatsiooni
konverentsi — XXV FIDE Kongressi.
Euroopa Komisjon on
aastaks (teise veemajanduskava
tipptaset ei ole võimalik saavutada
Kongress leiab aset 30. maist
esitanud ettepaneku
tähtaeg). Tähtaega saab edasi
ühel konkreetsel viisil, on selge, et
2. juunini Tallinnas, mis on ühtlasi
võtta vastu ühtne
lükata erandjuhtudel, kui kohal-
kõik innovatsiooniliidrid — Soome,
ka Euroopa õiguse pealinn.
datakse vee raamdirektiivis sätes-
Rootsi, Taani ja Saksamaa — pa-
Eesti on esimene Kesk- ja Ida
Euroopa sihtasutuse
tatud tingimusi.
nustavad väga palju teadus- ja
Euroopa riik, kellele usaldatakse
põhikiri, et muuta ava-
sihtasutuste
piiriülest
arendustegevuse kulutustesse.
FIDE kongressi korraldamine. FIDE
likes huvides toimuva
Loe Komisjoni ettepanekut
Lisaks Eestile on innovatsioonitase
koondab Euroopa õigusega tegele-
tegevuse toetamine
aadressil http://ec.europa.eu/
ELi keskmise ümber veel Belgias,
vaid juristide ühendusi pea kõiki-
sihtasutuste jaoks
environment/water/water-
Ühendkuningriikides, Hollandis,
dest Euroopa Liidu liikmesriikidest,
dangersub/pri_substances.htm
Austrias, Luksemburgis, Iirimaal,
Norrast ja Šveitsist ning selle
Prantsusmaal, Sloveenias ja Küp-
eesmärk on arendada ja täiustada
rosel. Meist tahapoole jäävad Itaalia,
Euroopa õigust ja kindlustada
otsustab tegutseda välismaal, ku-
Portugal, Tšehhi Vabariik, Hispaa-
seeläbi Euroopa Liidu tulevikku
lub osa kogutud vahenditest õigus-
nia, Ungari, Kreeka, Malta, Slovak-
tervikuna.
abile ning eri riikide õigus- ja hal-
kia ja Poola ning ELi nõrgimad
Soodushinnaga registreerumine
dusnormide täitmisele. Põhitege-
innovaatorid on Rumeenia, Leedu,
konverentsile kuni 10. veebruarini.
vuse jaoks jääb raha sellevõrra
ETTEVÕTTED PEAVAD ÜLEMAAILMSES KONKURENTSIS PÜSIMISEKS INNOVATSIOONI HOOGUSTAMA
Bulgaaria ja Läti. Täielik aruanne on
saab omavahel ühendada eri liik-
andmetel tõusis innovatsioonitase
ning http://www.proinno-
2011. aastal peaaegu kõikides liik-
europe.eu/metrics
mesriikides. Eesti jääb innovatsioonitasemelt natuke alla Euroopa
torite rühmas. Euroopa Liidu üldine tõusutempo on aga aeglustumas ning ikka veel ei suuda EL järele jõuda maailma innovatsiooniliidritele USAle, Jaa-
nullist või kujundada vastavalt ümber riikliku sihtasutuse. Samuti
analysis/index_en.htm
Soome järel nn keskmiste innovaa-
Euroopa sihtasutuse võib asutada
http://www.fide2012.eu/est
http://ec.europa.eu/enterprise/
Innovatiivse liidu tulemustabeli
riikide Rootsi, Taani, Saksamaa ja
vähem. Lisainfo aadressil
esitatud aadressidel policies/innovation/facts-figures-
Liidus keskmise, püsides liider-
lihtsamaks kogu ELis.
RAHVUSVAHELINE EUROOPA ÕIGUSE ALANE KONVERENTS TALLINNAS 30. MAIST 2. JUUNINI
panile ja Lõuna-Koreale. EL 27 nõr-
EUROOPA SIHTASUTUSE PÕHIKIRI AITAB TEOSTADA KOGU ÜHISKONNALE KASU TOOVAID PROJEKTE
mesriikide sihtasutusi. Asutamiseks vajalik miinimumkapital on 25 000 eurot. Lisateave aadressidel http://bit.ly/wFNwoO ja http://bit.ly/y9b6tl
Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku võtta vastu ühtne Euroopa sihtasutuse põhikiri, et muuta avalikes huvides toimuva
(Allikas: Euroopa Komisjoni
tegevuse toetamine sihtasutuste
esindus Eestis)
gim koht on endiselt erasektori
Sel aastal on Eesti kõige olulisema
jaoks lihtsamaks kogu ELis.
uuendustegevus. Jätkuvalt juhib
rahvusvahelise Euroopa õiguse
Kuigi sihtasutuste eesmärk on
EL selliste tärkava turumajandu-
alase konverentsi korraldajamaa ja
tuua kasu võimalikult suurele
sega riikide nagu Hiina, Brasiilia,
Tallinn selle konverentsi toimumis-
osale ühiskonnast ning nende
India, Venemaa ja Lõuna-Aafrika
paik. Nimelt on aastatel 2011–2012
tegevus on suunatud Euroopa ko-
Lisainfot leiab Kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee rubriigist „Euroopa Uudised”.
8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- LIIGE KÜSIB -
KUI TÖÖTAJA LÄHEB
RESERVÕPPUSTELE... Kaubanduskoja liikmed on mitmel korral küsinud, et missugused kohustused langevad tööandjale, kui töötaja on kutsutud reservõppustele. Alljärgnevalt selgitamegi lähemalt, mis olukorraga on õiguslikult tegemist ja missugused on poolte kohustused.
eda ja kui kauaks kutsu-
Reservväelased jagunevad sõja-
seisundi tõttu kaitseväe või Kaitse-
takse reservõppustele?
väelise auastme järgi sõduriteks,
ressursside Ameti arstliku komis-
allohvitserideks ja ohvitserideks.
joni otsuse alusel. Samuti vabasta-
Reservväelane on kaitseväeko-
See jaotus omab tähtsust reserv-
takse õppekogunemisele kutsumi-
võib korraga õppe-
huslane, kes oma tervise seisundi
õppuste ajalise kestuse seisukohalt.
sest reservväelane, kes on sõlminud
kogunemisele kutsuda
ja vanuse poolest on tunnistatud
Reservväelase võib korraga õppe-
valmisoleku reservi lepingu.
järgmiselt: ohvitseri
kaitseväeteenistuskõlblikuks ning
kogunemisele kutsuda järgmiselt:
kuni 30 päevaks;
arvatud kaitseväe reservi. Reservis
• ohvitseri — kuni 30 päevaks;
Reservväelase võib õppekogune-
allohvitseri kuni
ollakse kuni 60-aastaseks saami-
• allohvitseri — kuni 21 päevaks;
misele kutsumisest vabastada pe-
21 päevaks; sõduri
seni. Enamasti saadakse reserv-
• sõduri — kuni 14 päevaks.
rekondliku olukorra tõttu või kui ta
kuni 14 päevaks.
väelaseks pärast ajateenistuse
OLULINE: • Reservväelase
• Õppekogunemisele kutsutud reservväelasele säilitatakse tema töökoht. Reservõppustel viibimise aja eest ei
lõppu. Kaitseressursside Ameti poolt võetakse reservväelasena arvele väljaõpetamata sõdurina ka meessoost 28-60 aasta vanused
Õppekogunemisel osalemise aja eest maksab tasu Riik.
Reservõppustest eemalejäämist õigustavad asjaolud
Eesti Vabariigi kodanikud, kes pole
Õppekogunemisele ei kutsuta re-
ajateenistust läbinud.
servväelast, kes kandideerib kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigi-
pea tööandja töötajale töötasu maksma.
on õppekogunemise ajal kohustatud hariduse omandamise jätkamiseks olema õppetööl või eksamitel.
Tööandja õiguslik olukord
Kaitseminister on kehtestanud
kogu, Euroopa Parlamendi või
Töölepingu seaduses (TLS) on ette
2012. aastal kaitseväes ja Kaitse-
Vabariigi Presidendi valimistel.
nähtud alused (TLS § 19), mille korral on töötajal õigus töö tegemi-
liidus korraldatavatel õppekogunemistel osalejate üldarvuks 6 248
Õppekogunemisele kutsumisest
sest keelduda. Kui töötaja kasutab
reservväelast.
vabastatakse reservväelane tervise
oma seadusest tulenevat õigust
FOTOD: WWW.MIL.EE
K
MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- INTERVJUU LIIKMEGA -
keelduda töö tegemisest, ei saa tööandja nõuda töötajalt töö tegemist ning puudub ka alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks. Üks sellistest alustest ongi töötaja viibi-
AMSERV GRUPP
mine ajateenistuses, asendusteenistuses või õppekogunemisel (TLS § 19 punkt 5). Õppekogune-
Alates tänasest numbrist alustab Teataja
misele kutsutud reservväelasele
lühiintervjuude sarja, milles soovime tutvustada
säilitatakse tema töö- või ameti-
meie aktiivseid ja tublisid liikmeid ka teistele
KAIDI TALSEN
koht (kaitseväeteenistuse seadus
Kaubanduskoja liikmetele.
Toimetaja
§ 166). Tööandja ei saa kohustada
Sarja alustame tänavu oma 20. tegutsemisaastat
töötajat mitte minema õppekogunemisele. Õppekogunemisele mitteilmumise eest saab isikut karis-
tähistava Amserv Grupi ASiga, kes on olnud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige juba aastast 1997.
tada rahatrahvi või arestiga. Tuleb rõhutada, et reservõppustel viibimise aja eest ei pea tööandja töötajale töötasu maksma. Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu (kaitseväeteenistuse seadus
Küsis: Toimetaja KAIDI TALSEN Vastas: Amserv Grupi turundusjuht KAAREL TALVOJA
§ 154 lg 3). Seda tasu maksab riik. Õppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservväelasele enne kutsumist vähemalt 120 päeva ette. Seega on töötajal võimalus aegsasti informeerida ka oma tööandjat reservõppusele minekust. Viimast
M
illega teie
kättesaadavat autoteenuste ja too-
firma tegeleb?
dete valikut Eestis — panustades
Amserv tegeleb uute ja kasutatud sõiduautode ning tarbesõidukite müügi- ja teenindusega Eestis ja Lätis. Käesoleval aastal täitus et-
selleks teenindusstandarditesse — on vilja kandnud. Millised on plaanid 2012. aastaks?
tevõttel 20 aastat tegutsemist, millega oleme üks vanimaid auto-
Käesoleval aastal pingutame liidri-
müügiettevõtteid
Baltikumis.
positsiooni säilitamise nimel nii
Amserv müüb ja teenindab kokku
Eestis kui Lätis. Kindlasti jätkame
seitset automarki: Toyota, Lexus,
tööd ka klienditeeninduse taseme
Peugeot, Opel, Hyundai, Chevrolet
tõstmiseks, mis on üheks olulise-
ja Saab. Ettevõttel on ligi 500 töö-
maks nurgakiviks eelpool nimetatud
tajat ning 15 autosalongi Tallinnas,
eesmärgi saavutamisel.
Tartus, Pärnus, Paides, Viljandis,
peaks töötaja kindlasti ka tegema.
Riias, Ventspilsis ja Liepajas.
Miks otsustasite Kojaga liituda?
Erinevalt avaliku teenistuse seadusest ei näe töölepingu seadus ette mingisuguseid vormistamise
Kuidas
Hindasime ja hindame ka täna
ettevõttel läheb?
kõrgelt Koja käitumist olukordades,
reegleid, kuidas peaks olema vor-
2011. aasta tulemustele tuginedes
mistatud töötaja eemalolek tööko-
oleme suurim automüügiettevõte
hast reservõppuste tõttu. Seega
nii Eestis kui Lätis. Meie uute
pole otsest kohustust eraldi doku-
sõidukite müügi turuosa ulatus nii
mente selle kohta vormistada.
Eestis kui Lätis 15 protsendini.
Oluline on see, et tööandja teaks,
Amserv oli mitmendat aastat jär-
kui kauaks töötaja on kutsutud
jest TNS Emori uuringu kohaselt ka
reservõppustele.
tuntuim Eesti autoettevõte. Soovi-
kus Riigikogu või Valitsus menetleb ettevõtjatele ja ettevõtlusele kahjulikke eelnõusid. Sealt sündis ka otsus Kojaga liituda. Millist kasu olete saanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks olemisest?
tusindeksi, mille näol on tegemist
Täna saame Kaubandus-Tööstus-
kliendikogemuse mõõdikuga, näi-
kojast kasu peamiselt ärikontak-
Isik saab enda kuulumist kait-
Käesoleval aastal
tajad olid Amservil möödunud
tide vahetamisest, mis on ennast
seväe reservi kontrollida riigi-
pingutame
aastal samuti väga head. Nende
igati õigustanud. Nimetatud kon-
liidripositsiooni
kohaselt oleme TOP5 enim soovi-
taktid on väga mitmekülgsed ning
tatud ettevõtete seas Eestis. Kõik
neid on sõlmitud nii Eesti äridele-
eelnev kinnitab, et meie strateegia
gatsioonis osaledes kui välispart-
pakkuda kõige laiemat ja lihtsamini
neritega Eestis kohtudes.
portaali eesti.ee vahendusel Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist www.eesti.ee.
säilitamise nimel nii Eestis kui Lätis.
10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- ETTEVÕTLUSÕPE -
S
tatistikaameti andmetel oli 2010. aastal Venemaa Eesti
jaoks suuruselt 4. kaubanduspartner Soome, Rootsi ja Läti järel — suuruselt kolmas ekspordipartner
UUS GÜMNAASIUMI VALIKAINET
(846,79 mln eurot) ja viies im-
„MAJANDUS- JA ETTEVÕTLUSÕPE”
TIIA RANDMA
pordipartner (762,84 mln eurot).
TOETAV KOGUKOND
Haridusnõunik
Kuna Eesti ettevõtjaid puudutab Venemaaga toimuv väga lähedalt, siis viisime koostöös Välisministeeriumiga läbi väikese küsitluse, et selgitada välja, kas ja kuidas
Alates järgmisest aastast on koolidel kohustus pakkuda gümnaasiumiastmes valikainet „Majandusja ettevõtlusõpe”. Selle valikaine õpetamise toeks on
võiks Venemaa liitumine WTOga hakata mõjutama Eesti ettevõtjaid. Siinkohal tänangi kõiki ettevõtjaid,
õpetajatele loodud koolielu.ee keskkonnas uus
kes meie küsitlusele vastasid (120
ettevõtlusõppe kogukond www.ettevotlusope.ee.
ettevõtjat) ning tõid välja hetkel Venemaa turuga seotud probleemid ning ootused tulevikuks.
Hetkeolukord Venemaa turul
arengud on
S
õpetaja
Isegi kui ettevõtja ise ei tegutse
võiks noori suunata ja samas
Venemaa turul, ollakse naabriga
sealmaal, et kõikide
pideval täiendamisel ka gümnaasiumi valikaine majandus- ja et-
leida ka endale häid kooliväliseid
toimuvast teadlikud — nõnda aval-
huviliste head
tevõtlusõppe õppevara. Õppevara
koostööpartnereid. Õpi teistelt
dus ka küsitlustulemustest, et Ve-
mõtted senitehtu
koondamisel on lähtutud riikliku
alalehele on kogutud huvitavad
nemaa liitumisprotsessist WTOga
kohta aitaksid
õppekava struktuurist ja sisu-
ja kasulikud lood ettevõtlikkuse
oli teadlik koguni 92% vastanutest.
teemadest. Majandus- ja ette-
õpetamisest läbi erinevate aine-
võtlusõppe uus ainemoderaator
te. Näited pärinevad programmi
Ehkki Venemaa turg on suur ning
fookust paremini
on Helena Allikmaa, Pelgulinna
Ettevõtlik kool aastate jooksul
võimalusi ettevõtluseks peaks seal
paika sättida.
Gümnaasiumi majandusõpetaja
läbi viidud projektidest.
jaguma, tegutsevad küsitlusele
Uue veebipesa
edasiste tegemiste
amaaegselt kogukonna loo-
noorte ettevõtlikkust toetavad
misega on uuendamisel ja
ettevõtmised,
kuhu
vastanutest vaid 34% sealsel tu-
(helena.allikmaa@gmail.com). Uue veebipesa arengud on seal-
rul. Samas on tähelepanuväärne,
Ettevotlusope.ee kogukonna le-
maal, et kõikide huviliste head
et Venemaa turul tegutsevad pi-
helt võib leida taustainfot ette-
mõtted senitehtu kohta aitaksid
gem pikaaegsed ettevõtjad (78%
võtlusõppe olemuse, arenguloo,
edasiste tegemiste fookust pa-
vastanutest on enam kui viis aas-
mõistete kujunemise, eesmär-
remini paika sättida. Tule liitu
tat Venemaal ettevõtjana tegut-
kide ja sisumudeli kohta. Kogu-
kogukonnaga ja uuri ning aita
senud).
konna alalehtele on koondatud
keskkonda paremaks muuta ja
palju erinevat materjali, mis
õppevara täiendada! Üheskoos
Miks aga välditakse Venemaa suu-
võiks ettevõtlusõppe õpetamist
saab parem!
nal tegutsemist? Küsitluse tule-
Riikliku
mused näitavad, mida peetakse
õppekava struktuuris on koon-
oluliseks takistuseks Venemaa tu-
koolitunnis
toetada.
datud erinevad õpikud ja toe-
Tagasiside küsimustik asub:
tavad veebikeskkonnad lingi-
koolielu.ee/pg/groups/
kogudena. Edulood alalehele on
141733/ettevtluspe.
mida on hea kasutada erinevate
Lisainfo: TIIA RANDMA Tel: 604 0065 E-post: tiia@koda.ee
teemade illustreerimiseks või
• Venemaa majanduskeskkonna probleemid (majanduslik või poliitiline ebastabiilsus, madal
koondatud ettevõtjate ja ettevõtete arengulugude videod,
rul tegutsemisel:
Uus ettevotlusope.ee veebikeskkond on loodud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil Majandus- ja
ostujõud, korruptsioon jms) — 57% vastanute arvates oluliseks takistuseks;
noorte inspireerimiseks ja prak-
Kommunikatsiooniministeeriumi
• tariifsed barjäärid (tollimaksu-
tikute kogemuse jagamiseks.
toel koostöös Majandusõpetajate
dega seotud probleemid) — 50%
Omaette lehele on kogutud
Seltsi ja Tiigrihüppe Sihtasutusega.
arvates oluliseks takistuseks;
11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- VÄ L I S K AU B A N D U S -
KÜSITLUSE KOKKUVÕTE:
VENEMAA LIITUMINE MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIGA
KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
15.-17. detsembrini 2011 toimus Genfis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organisation, WTO) 8. ministrite konverents. Sellel konverentsil allkirjastas Venemaa pärast 18 aastat kestnud läbirääkimisi ühinemisprotokolli Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Täisliikmeks saamiseks peab dokumentide paketi 23. juuliks 2012 ratifitseerima ka Venemaa parlament.
• keerukas või etteaimamatu õi-
tab positiivselt ettevõtlust Vene-
gussüsteem (äriühingute asuta-
maa suunal, samas ollakse ootus-
mine, lepingute sõlmimise kee-
tes ettevaatlikud või pigem realist-
rukus, seaduste etteteatamiseta
likud — üleöö midagi kardinaalset
muutmine jms) – 44% vastanute
ei toimu, kuid loodetakse kauba-
arvates oluliseks takistuseks.
vahetuse lihtsustumist ja käibe
Kui kaua olete Venemaa turul tegutsenud? Kuni 2 aastat — 12,2% 2–5 aastat — 9,8% 5 ja rohkem aastat — 78,0%
suurenemist, tollimaksude väheEttevõtjate ootused edaspidiseks
nemist.
Kas loodate laieneda Venemaa turule?
Ennekõike loodetakse laieneda
Kahtlemata loodavad paljud ette-
Venemaa turule — koguni 72%
Jah — 72,1%
võtjad, et liitumine WTOga mõju-
ettevõtjatest peab seda plaani.
Ei — 27,9%
Millised on Teie ettevõtte ootused seoses Venemaa WTO liikmeks saamisega?
Hinnake, kuivõrd järgmised põhjused on olulised Teie ettevõtte jaoks Venemaa turul mittetegutsemiseks
60%
60% Väga oluline Mõnevõrra oluline
50%
Ei ole oluline 40%
40% 30% 20%
20%
10% 0%
Tehnilised kaubandustõkked
Mittetariifsed barjäärid
Tariifsed barjäärid (tollimaks)
Probleemid isikute, kaupade, teenuste liikumisega
Hangete ja konkurentsitingimuste probleemid
Probleemne õiguskeskkond
Majanduslik või poliitiline ebastabiilsus
Vaidluste lahendamise süsteemi kasutamine
Lubade, sertifikaatide saamise lihtsustumine
Teenuste turulepääsu lihtsustumine
ELi kahepoolsete lepingute sõlmimisest tulenev suurem kaubavahetus
Tariifide vähenemisest tulenev suurem kaubavahetus
0%
12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- VÄ L I S K AU B A N D U S -
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
UUDISEID
VÄLISKAUBANDUSE VALDKONNAST
PETER GORNISCHEFF Teenuste direktor
Olles osa Euroopa Liidust (EL), on Eesti ühtlasi osa Euroopa Liidu ühisest väliskaubanduspoliitikast. 10. veebruaril kutsus Välisministeerium kokku väliskaubanduse ümarlaua, millel informeeriti ettevõtlusorganisatsioone ja teisi riiklikke partnereid viimastest arengutest EL väliskaubanduse valdkonnas.
K
una Venemaa WTO liikmeli-
Liiduga nõuab mõlemapoolseid
käesoleval aastal ning edaspidi on
suse teemal toimus Kauban-
pingutusi. Eesti ettevõtjate jaoks
plaanis läbirääkimised juba olema-
duskojas eraldi seminar, siis sellel
võiks oluline olla Euroopa Liidu ja
solevate lepingutele põhinedes ka
Välisministeeriumi
teemal väga pikalt ei peatutud.
Kanada vahelise vabakaubandus-
teiste ASEANi riikidega. Euroopa
kontaktisikuteks
Ümarlaual esitati küsimusi n.n
lepingu sõlmimine. Läbirääkimis-
Liidu eesmärgiks on ka vabakau-
piirkondade põhjal on
Oktoobriraudtee olukorra, tolli-
teks USAga on loodud trans-
banduslepingu sõlmimine Jaapa-
järgmised ametnikud:
punktide ületamise ja veterinaar-
atlantiline töögrupp, kuid vabakau-
niga, kus olulisemateks probleem-
ja sanitaararengute kohta. Semi-
banduslepingu sõlmimine on vähe-
küsimusteks on kujunemas Jaapa-
naril tõdeti, et Venemaa WTOga
tõenäoline. Pigem toimuvad posi-
ni riiklikud standardid ja regulat-
liitumine ei taga kahjuks kaudsete
tiivsed arengud erinevate tariifide
sioonid ning pääs Jaapani riigihan-
kaubandustõkete elimineerimist.
ja tõkete vähendamiseks. Läbi-
gete turule.
Küll aga ühineb Venemaa WTOga
rääkimised EL-Kesk-Ameerika ja
liitumisel ühtse rahvusvahelise
EL-Andide ühenduse riikidega
Kokkuvõtvalt on lähiajal vabakau-
kaubandusreeglistikuga, mille põh-
(Ladina-Ameerika) on lõppenud
banduslepingute
jal saab tõstatada ja lahendada
positiivselt.
alustamist oodata Jaapani, Armee-
KONTAKTID:
• AASIA JA PÄRSIA LAHE PIIRKOND: Aire Kork aire.kork@vm.ee
• IDA-EUROOPA: Liili Abuladze liili.abuladze@vm.ee
• PÕHJA-AMEERIKA, AAFRIKA:
läbirääkimiste
nia, Tuneesia, Maroko, Jordaania ja
erinevaid küsimusi. Samuti raken-
Egiptusega.
duvad WTO kohustused ka teistele
Kaubandussuhetes Aasia riikidega
Tolliliidu liikmetele. EL-Venemaa
on põhiprobleemiks erinevad mitte-
kahepoolsetes suhetes räägitakse
tariifsed tõkked ja Euroopa Liidu lai
Välisministeerium rõhutas, et kui
läbi uut raamlepingut ning EL on
ambitsioon kaubanduslepingute
ettevõtjatel esineb probleeme ühe
alustanud vabakaubanduse läbi-
sisu suhtes, mis Aasia riikidele sa-
või teise sihtriigiga seoses nende
Mats Kuuskemaa
rääkimisi Gruusia ja Moldovaga,
geli võõras. Euroopa Liidu ja Lõuna-
lepinguliste kohustuse täitmisega,
mats.kuuskemaa@vm.ee
kellega vabakaubanduslepingute
Korea vabakaubandusleping on
siis tuleks kindlasti pöörduda Välis-
sõlmimine on lähema kolme aasta
seni ainuke kaubandusleping re-
ministeeriumi poole.
jooksul suhteliselt tõenäoline.
gioonis. Hetkel on käimas vaba-
Mari Aru mari.aru@vm.ee
• VAHEMEREÄÄRSED RIIGID, LADINA-AMEERIKA:
kaubandusläbirääkimised Indiaga, Euroopa Liidu arengud kauban-
mis pole lihtne ülesanne, kuna
dusläbirääkimistel Põhja-Ameerika
tegu on siiski arengumaaga, kus
suunal on positiivsed. Küll aga
hetkel ka sisepoliitiline olukord ei
tuleb arvestada, et Põhja-Ameerika
soosi lepingu sõlmimiseks vaja-
kaubanduspoliitika on ajalooliselt
likke reforme. Vabakaubandusläbi-
välja kujunenud ning seetõttu
rääkimised Singapuri ja Malaisiaga
Lisainfo:
kompromisside leidmine Euroopa
jõuavad loodetavasti lõpusirgele
www.vm.ee
13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS -
EESMÄRGIKS ON KASUM.
AGNE TAMM Heateo Sihtasutus
KÜLL MITTE RAHALINE VAID SOTSIAALNE.
Nii laias maailmas kui ka kitsamalt Eestis eksisteerib aktiivne heategevuse vorm, mida veavad ärksad eraisikud koos vastutustundlike organisatsioonidega, püüdes targalt ja tõhusalt investeerida tagasi ühiskonda. Nimetatud vormi ingliskeelse vaste venture philantropy võiks tõlkida kui strateegiline filantroopia.
M
ida ikkagi tähendab tark
teame, milline mudel töötab või
Kust me teame,
Projekti tulemuseks on loode-
ja tõhus investeering
milline organisatsioon reaalselt
kes reaalselt sotsiaalset
tavasti Eesti vabakonna üldisem
ühiskonda?
sotsiaalset kasumit teenib?
kasumit teenib?
areng — sotsiaalsete probleemidega tegelevad organisatsioonid
Strateegilist
filantroopiat
võib
määratleda kui aktiivset heategevust, mis hõlmab nii oskuste kui
Kuidas läheb kohalikul strateegilisel heategevusel?
Heateo Sihtasutus on Kodaniku-
õpivad oma tegevuse mõju pare-
ühiskonna Sihtkapitali toetusel
mini hindama, mis aitab kaasa nii
algatanud projekti „Missioonist
oma tegevusvõimekuse kasvule
muutuseni: mõju hindamine ja ka-
kui
riskikapitali põhimõtteid (viies
Heateo Sihtasutus on hetkel ainus
sutamine juhtimises ning selle
saavutamisele. Ning filantroobid,
toetatavasse organisatsiooni juh-
strateegilise filantroopia organi-
kommunikatsioon”. Projekti ees-
kes usuvad strateegilise heatege-
timis-erialaseid teadmisi ja rahalisi
satsioon Eestis.
märgiks ongi aidata kaasa koda-
vuse mudelisse, oskavad senisest
raha
panustamist.
Kasutades
ühiskondlike
eesmärkide
nikuühenduste tegevuse ühis-
paremini valida välja enda ja ühis-
Küll mitte rahaline vaid sotsiaalne.
Meie tegevusmudel tugineb pal-
kondlike ja sotsiaalsete mõjude
konna jaoks kõnekaid algatusi.
Ning pikaajaline sotsiaalse kasumi
jude toetajate, vabatahtlike ja
senisest põhjalikumale hindami-
teenimine viib iga strateegilise
teiste koostööpartnerite koostööle
sele. Lisaks soovime tuua ühis-
Loodame, et mõju hindamise mu-
filantroobi lõppeesmärgini — posi-
Heateo portfelli valitud organisat-
kondliku mõju tõestamise vajalik-
delist saab tööriist nutikale ühis-
tiivse muutuseni mingis valdkon-
sioonidega. Toetatavate ettevõtete
kuse kogu üldsuse huviorbiiti.
konda investeerijale, kes hakkab
nas.
ja organisatsioonide valikul teeme
vahendeid) on eesmärgiks kasum.
ühiskondlikule mõjule rohkem
väga põhjaliku eeltöö ning välja
Täpne mõju hindamise metoodika
tähelepanu pöörama ja tegema
Et mõistet veelgi konkreetsemalt
valitud algatusi püüame 3-5 aasta
töötame välja koostöös Poliitika-
tõestatud mõjust lähtuvaid otsu-
selgitada, koosneb strateegiline
jooksul võimalikult tõhusalt jõus-
uuringute Keskusega Praxis. Hea-
seid.
filantroopia nii rahalisest kui
tada, kaasates erasektori kompe-
teo portfellis olevate organisat-
mitte-rahalisest toetusest mingile
tentsi ja erandjuhtudel aitame
sioonide alusel töötame välja or-
konkreetsele toetatavale organi-
leida ka investoreid.
ganisatsioonide tegevuse mõju hindamise mudelid ja viime nende
satsioonile, et tõsta tema tegevussuutlikkust, mis tähendab tuge-
Erasektori kompetentsi näol kaa-
abil läbi ka mõju hindamise kui
vamat organisatsiooni, mis oma-
same mitmeid oma ala parimaid te-
näidisprotsessi. Ning projekti lõpp-
korda tähendab suuremat mõju
gijaid Eestis, kes panustavad tead-
faasis anname välja nii elekt-
ühiskonnas. Aktiivse toetamisega
misi ja kogemusi oma vabast ajast
rooniliselt kui paberkandjal mõju
käib või peaks käima kaasas pidev
ja tahtest. Nende hulgas on edu-
hindamise käsiraamatu, mis esitab
ühiskondliku mõju mõõtmine, st
kaid ettevõtjaid, finantsnõustajaid,
hindamise protsessist samm-sam-
organisatsiooni reaalse tegevuse
personali-, kommunikatsiooni- ja
mulise ülevaate koos praktilise
hindamine. Sest kuidas me muidu
õigusala asjatundjaid jt.
juhendiga.
14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- TA G A S I VA A D E -
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
NAABRITE SÜNERGIA —
KOOS KAUGETELE TURGUDELE EVA MARAN
24.-26. jaanuaril toimus Eesti ja Soome ühisvisiit Indoneesiasse.
M
Teenuste osakonna projektijuht
eile teadaolevalt oli tege-
delegatsioonid kohtusid kolme
sioonidel võimalus tutvuda eri-
mist maailmas ainulaadse
päeva jooksul erinevate sektorite
nevate kohalike ja rahvusvaheliste
sündmusega, kus kaks riiki lähe-
ministritega vastavalt äridelegat-
organisatsioonide (näiteks: Euro-
vad koos välisvisiidile, mis annab
sioonide koosseisudele. Kohtumisi
chambers, World Bank jne) esinda-
teeriumil on plaan
tunnistust naabrite vahelistest
võib lugeda edukaks juba selle-
jate ning kohalike ettevõtjatega.
nimetada 2012. aastal
väga headest suhetest ja partner-
poolest, et ettevõtjatel oli võimalus
Alexander Stubb ja Urmas Paet
mitteresideeriv suur-
lusest. Koostöö kõrgemale tase-
neil osaleda — asjaolu, mida nad
kinnitasid oma kõnedes rahulolu
saadik Indoneesias,
mele viimisest ja süvendamisest
hindasid väga kõrgelt. Tavaolukor-
visiidi toimumise ja eriti kõrgetase-
samuti avab Soome
on räägitud palju, visiit oli aga
ras on ettevõtjal nii suures riigis
melise programmi üle.
kaubandusesindus
praktiline proovikivi kõigile osa-
otse ministri vastuvõtule väga kee-
Finpro käesoleval
pooltele. Siinkohal tänan siiralt
ruline pääseda. Igas valdkonnas
25. jaanuaril toimunud Indoneesia-
aastal oma esinduse
kõiki Eesti ja Soome koostööpart-
(ergeetika, IT, kaitsetööstus, med-
Eesti-Soome äriseminaril osales üle
Jakartas.
nereid, kelle tohutu panuse tule-
itsiin, metsandus, logistika jne.)
200 kohaliku ettevõtja. Kolme min-
musena visiit teoks sai!
leiti ka edasisi koostöövõimalusi.
istri ja äridelegatsioonide juhtide va-
Eesti välisminister Urmas Paeti ja
24. jaanuari õhtul Soome suur-
Indoneesia kaubandusminister Gita
Soome Euroopa ja väliskaubandus-
saadiku Kai Saueri residentsis
Wirjawan, et näeb suurt koostööpo-
minister Alexander Stubbi juhitud
toimunud vastuvõtul oli delegat-
tentsiaali kolme riigi vahel, mis on
OLULINE: • Eesti Välisminis-
Välisminister Paet ja Soome väliskaubandusminister Stubb kohtumas Indoneesia kaubandusministri Wirjawan’ga, 25. jaanuar 2012.
FOTOD: VÄLISMINISTEERIUM
helises paneelidiskussioonis tõdes
15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- TA G A S I VA A D E -
Eesti-Soome-Indoneesia äriseminar. Vasakult: Sandor Liive, Urmas Paet, Gita Wirjawan, Alexander Stubb, Pertti Korhonen.
sarnased majanduse ning poliitika
janda populatsiooniga (242 miljo-
Samuti on Indoneesial ka meie
EuroChami, Maailmapanga ja Indo-
stabiilsuse osas ning suhtus ühis-
nit, kellest pea pooled on alla 29-
riikide suunas erinevaid koostöö-
neesia Kaubanduskoja esindajad
visiiti väga positiivselt. Eesti äridele-
aastased) turg. Lisaks eelpooltoo-
võimalusi, mille võttis seminari
ning Euroopa Liidu suursaadik.
gatsiooni juhtis Sandor Liive (Eesti
dule on Indoneesia maailma suuru-
lõpus ilmekalt kokku Indoneesias
Energia) ja Soome äridelegatsiooni
selt 15. majandus, majanduskas-
sündinud Eesti aukonsul Singapuris
Samuti jätkusid kohtumised erine-
Pertti Korhonen (Outotec), kellel on
vuks ennustatakse 2012. aastal
Narinder Kumar Aswani järgmiste
vate organisatsioonide ja minis-
käsil ka ühine koostööprojekt.
6,2%, riigivõlg on 25% SKP-st, in-
sõnadega: „Kuigi Eesti ja Soome on
teeriumitega.
flatsioon 4%, kaubavahetuse üle-
Põhjala riigid ning seal on külm,
Eesti äridelegatsiooni juht Sandor
jääk 20 miljardit USD, töötus 6,6%
võtke alati sinna minnes päikese-
Kõik osapooled leidsid, et ajaloolist
Liive: „Kohtumistel tekkis otse-
ja riigil on reservis 120 miljardit
prillid kaasa, sest tulevik on seal
visiiti saab iseloomustada vaid posi-
dialoog vastutavate ministrite ja
USD.
särav!”. Ehk siis Aasia poolt vaa-
tiivsete sõnadega tänu äärmiselt
datuna on need kaks riiki väravaks
kõrgetasemelisele
Euroopasse ja Venemaale.
praktiliste tulemusteni jõudmisele
ärimeeste vahel. Kordagi ei mär-
programmile,
ganud Eesti ja Soome ärihuvide
Meil on aga teadmised ja koge-
ristumist, pigem ainult sünergiat.
mused mitmetes valdkondades,
Kindlasti tuleks formaati jätkata.”
mida Indoneesias lähema 10-15
Visiidi viimasel päeval toimunud
aasta jooksul forsseeritult aren-
vaid
Indoneesial on Eestile ja Soomele
dama (kaitsetööstus, logistikasektor
seminaril tutvustasid Indoneesia
Käesolev kogemus, annab kindlust
pakkuda maailma suuruselt nel-
jne.) hakatakse.
majanduskeskkonda põhjalikult
ka edaspidi sarnaselt toimida.
ning sõbraliku sünergia tekkimisele delegatsioonile
kolme riigi esindajate vahel.
mõeldud
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet
MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.
Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.
Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub.
16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- TEATED -
Kaitsealaste hangete seminar 28. veebruaril Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku ruumides
Välismessikoolitus 6. märtsil Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 6. märtsil Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) „Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012” raames välismessikoolituse.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Kaitseministeeriumiga 28. veebruaril kell 9.45-14.55 Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku ruumides (Toompea 3, Tallinn) kaitselaste hangete korraldust puudutava seminari. Seminaril esinevad: • Javier A. Carrasco Pena on NATO peakontori hangete sektsiooni juht
Koolituse eesmärgiks on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse sihtgrupiks on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel on plaanis osaleda välismessidel või kes soovivad täiendada oma teadmisi edukaks osalemiseks tulevastel messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks.
Brüsselis. Ta on kaitsnud doktoritöö Coruna ülikoolis teemal „Uued lähenemised hankija valikul avalikes hankemenetlustes“. • Peter Scaruppe on Euroopa Kaitseagenturi tööstuse ja turgude valdkonna juhataja. Enne seda ametikohta oli ta asedirektor tööstuse osa-
Päevakava: 8.30-9.00
Kogunemine ja kohvipaus
9.00-11.00
I • Sissejuhatus
konnas, koordineerides Euroopa Kaitseagentuuri initsiatiive parema
(messid, konkurentsieelis, sihtturg)
koostöö ja konkurentsi saavutamiseks Euroopa ühendatud kaitseturul.
II • Messi ettevalmistus
Varemalt on Peter Scaruppe töötanud Saksamaa kaitseministeeriumis
(eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond)
ja Saksamaa USA saatkonnas. • Agnes Jõe on pikaaegne Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik, kes on keskendunud Kaitseministeeriumi valitsemisala hangete vald-
11.00-11.15
Kohvipaus
11.15-12.45
III • Messi ettevalmistus (eelarve, logistika, ühisstendid,
konna õiguslike printsiipide väljatöötamisele ja erinevate lepingute õiguslikule haldamisele. • Andres Parve on Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht 2011. aasta
kliendisuhted, messiturundus) 12.45-13.30
Lõunapaus
13.30-15.00
IV • Messiboksis
algusest. Olles töötanud nii Kaitseväes kui erasektoris, omab Andres
(messiboksil osalemine,
Parve väga head ülevaadet erinevatest kaitsetööstusega seotud
töökorraldus, klientidega suhtlemine,
aspektidest. Ta on Kaitseministeeriumi poolt määratud esindama Eestit NATO tööstusnõunike grupis (NIAG).
mida teha, mida mitte) 15.00-15.15
Kohvipaus
15.15-15.45
V • Järeltöö peale messi
Seminaril käsitletavad teemad: • Kuidas osaleda edukalt NATO hangetel? Javier A. Carrasco Pena
(tulemuste analüüs, edasised sammud) 15.45-16.15
VI • Kokkuvõte
(NATO peakontori hangete sektsiooni juht Brüsselis) • Euroopa Kaitseagentuur ja selle roll kaitsealaste hangete vahendamisel. Peter Scaruppe (Euroopa Kaitseagenturi tööstuse ja turgude valdkonna juhataja) • ELi kaitsehangete direktiiv ja selle mõju Eestis. Agne Jõe (Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik)
Kokku 8 akadeemilist tundi. Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale. NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.
• Eesti kaitsetööstuse tulevik erasektori poolt vaadatuna. Andres Parve (Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht) Registreerimise tähtaeg on 23. veebruar. Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee
Lisainfo ja registreerumine: LIDIA FRIEDENTHAL Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- TEATED -
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks
JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud
Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts (vene keeles)
ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma
MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.
Vihje OÜ tegevjuht ja omanik. Koolituse viib läbi Jakob Saks.
Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 8. märts
TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal
Koolituse viib läbi Jakob Saks.
Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 13. märts
Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot üks päev
Koolitused toimuvad koostöös EASiga
(sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab
ning koolituste korraldamist rahastab
toitlustamist ja seminari materjale.
Euroopa Sotsiaalfond.
18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- TEATED -
Kolmepäevane koolitus
Finantskoolitus firma võtmeisikutele • I 6. ja 13. märtsil ning 19. aprillil Kaubanduskojas Kaubanduskoja liikmete suure huvi ja positiivse tagasiside tõttu kordame koolitustsüklit firma võtmeisikutele, kellel puudub finantsalane eriharidus. Kevadel toimuva koolitustsükli esimeses osas antakse rakenduslikke teadmisi raamatupidamisest,
Seminar
bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järeleproovitud
Euroopa Rekonstruktsioonija Arengupanga teenused
metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Koolituse sihtgrupina on eelkõige silmas peetud firmade juhatuste ja nõukogude liikmeid ning omanikke. Koolitustsükli esimene osa toimub 6. ja 13. märtsil ning 19. aprillil kell 11-16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolitustsükkel jätkub sügisel ja siis keskendutakse kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele. Koolituse viib läbi Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor Margus Tinits.
7. märtsil Kaubanduskojas Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Bilanss ja raamatupidamine I (6. märtsil) • Majandustehingud ja nende kajastamine. • Näidisäriühingu asutamine, varade soetamine, laenude saamine ja andmine. • Bilansi põhivalem: Varad = Kohustused + Omakapital. • Bilansi graafiline kujutamine. • Bilansi loogika, sisu ja ülesehitus läbi graafilise esitusviisi. • Majandustehingud ja bilanss. • Omakapitali ülesehitus ja sisu. Seotud ja vaba omakapital. Kasum. • Bilanss ja raamatupidamine II (13. märtsil)
Seminar toimub 7. märtsil kell 10.00 Eesti KaubandusTööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Hetke finantsturgude keerulises olukorras on raske leida finantsvahendeid investeeringuteks. Eriti komplitseeritud on see ülepiiriliste investeeringute hankimisel pankadest, kes ei oma filiaali Eestis kohapeal. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) toetab ettevõtjaid läbi laenumeetmete või osakute nii Eestis kui väljaspool Eestit, mis asuvad EBRD priori-
• Bilansi ja kasumiaruannete vahelised seosed. Tulud – Kulud = Kasum.
teedipiirkondades. Ühtlasi julgustab EBRD ettevõtjaid
• Kasumiaruanded, nende loogika, sisu ja ülesehitus.
pakkuma oma tooteid ja teenuseid EBRD finantseeri-
• Deebet-kreedit. Kontod.
tud projektides.
• Rahavood. Kasum on, aga kuhu kadus raha? • Raamatupidamise printsiibid. • Majandusaasta aruanne. Raamatupidamise toimkonna juhendid.
EBRD Balti turgude eest vastutav ametnik Matti Hyyrynen räägib, kuidas ja millistel tingimustel on Eesti ettevõtjatel võimalik kasutada EBRD finants-
• Finantsanalüüs (19. aprillil)
teenuseid ning kuidas toimub EBRD hankemehha-
• Bilansi ülesehitus, loogika ja graafiline esitamine.
nism. Ettekanne kestab 45 minutit, peale mida on
• Bilansi analüüs (dünaamika, maksevõime, kapitali struktuur).
huvitatutel võimalik Matti Hyyryneniga individuaal-
• Kasumiaruanded ja kasumite liigid (bruto-, äri- ja puhaskasum, EBIT, EBITA jne).
selt konsulteerida. Individuaalse konsulteerimise soo-
• Tulude, kulude ja kasumitega seotud suhted (rentaablused, katted, tootlikkused,
vist palume eelnevalt teada anda.
käibesagedused ja -välted). • Erinevate suhtenäitajate koosmõju ja suhteanalüüsil põhinevate näitajate süs-
Registreerumise tähtaeg on 5. märts
teemid (Altmanni, Du Ponti ja Mereste mudelid). • Näiteid tegelikkusest.
IN CO-OPERATION WITH EBRD
Kolmepäevase koolituse osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 210 eurot ja mitteliikmetele 315 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.
Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee
19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- TEATED -
Seminar
Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel? 9. märtsil Kaubanduskojas
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA OTSIB TEENUSTE OSAKONDA
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 9. märtsil (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?” Seminari moderaator on Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.
PROJEKTIJUHTI Põhiülesanneteks on:
MAGNUS JOSEPHSON
Riigihangete spetsialist www.magnusjosephson.se
•
(rahvusvahelistumine, välispartnerite leidmine jms tugiteenused). •
Europrojektide elluviimine ja aruandlus.
•
Eesti ettevõtjate tagasiside vahendamine Euroopa Komisjonile (erinevaid valdkondi puudutavate küsimustike elluviimine seoses
Esinejad: •
Magnus Josephsoni peamine missioon on suurendada ettevõtjate äri osakaalu avalikus sektoris. Ta on hariduselt jurist, kelle suur huvi on
olemasoleva ja valmiva ELi seadusandlusega). •
aasta märtsis ilmub tema raamat „Kuidas võita riigihankeid“. Oma ettekannetes toob ta palju näiteid sellest, kuidas Rootsis avaliku sektoriga koostöö tegemisel läbi lüüa. Riigihangete valdkonnas on Magnus Josephsonil kogemust 17 aastat. •
ja infolehes (elektrooniline ja paberkandjal). •
Elluviidavate tegevuste tulemuslikkuse tagamine (tööplaanide alusel).
•
Koolituste korraldamine.
Sobivalt kandidaadilt eeldame: •
AS Amholdi tegevusaladeks on juba 20 aastat ehitusvaldkonna pro-
rahvusvahelisel tasemel. •
Ettevõttes töötamise kogemust.
ekspertiisid ja konsultatsioonitegevus. Firmas töötab 63 kõrgema
•
Eesti, inglise ja vene keele oskust kõnes ja kirjas.
•
Head suhtlemis- ja müügioskust, klientidele ja teenindusele orienteeritust.
aastat. Inseneriteenuste maht Rootsis moodustas 2011. aastal 1,3
•
Iseseisvust, initsiatiivikust ja organiseerimisvõimet.
miljonit Rootsi krooni. Põhiliseks objektiks oli madala energiatarbega
•
Kohusetundlikkust ja pingetaluvust.
intelligentsete hoonete ehitusprojektide koostamine.
•
Arvuti kasutamise oskust (MS Office, Internet jms) lõppkasutaja tasemel.
Protex Balti AS on Baltimaades tegutsev tekstiilitööstuse ettevõte, vormi- ja vaba aja rõivastele ning pesule ja tööriietele. Rootsi hangetel on osaletud alates 2009. aastast.
Seminaril käsitletavad teemad: Rootsi hangete turu tuvustus, riigihangete keskkonnad, levinumad vead jne. •
Amhold AS ja Protex Balti AS esindajad jagavad kogemust Rootsi riigihangetel osalemisest.
•
Kasuks tuleb ka teiste võõrkeelte oskus.
Rootsis, Inglismaal ja Ugandas. Rootsi turul tegutsetakse kolmandat
kus on 217 töötajat. Firma on spetsialiseerunud välis-, spordi-,
•
Kõrgharidust ja eelnevat töökogemust projektide juhtimisel
jektijuhtimine, kompleksne projekteerimistöö, ehitustööde järelevalve, eriharidusega inseneri ja arhitekti. Firma filiaalid asuvad veel Soomes,
•
Ürituste, koostööpakkumiste ja riigihanketeenuste info kajastamine Kaubanduskoja ja allüksuse Enterprise Europe Network kodulehel
suurendada kaupade ja teenuste müüki avalikule sektorile. Samuti on ta üks nõutumaid riigihangete teemal esinejaid Rootsis ning käesoleva
Eesti ja välisettevõtjate tulemuslik nõustamine ja teenuste osutamine
Paneeldiskussioon teemal ”Mis on Rootsi hangetel osalemisel peamised komistuskivid?”
Omalt poolt pakume: •
Huvitavat ja arendavat tööd suurimas ettevõtjate organisatsioonis Eestis.
•
Võimalust osaleda Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatavatel koolitustel.
•
Võimalust tutvuda ettevõtluse ja ettevõtetega väga erinevates sektorites.
•
Meeldivat töökeskkonda toredate kolleegidega.
•
Konkurentsivõimelist töötasu.
Tööleping sõlmitakse tähtajaliselt asendamaks lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat. Huvilistel palume CV saata hiljemalt 27. veebruari jooksul.
Registreerumise tähtaeg on 7. märts. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.
Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee
Lisainfo: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee
20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
- RIIGIHANKETEATED -
RIIGIHANKETEATED:
KOOSTÖÖPAKKUMISED:
Rõivad ja jalanõud
ja pagaritooted ning hommi-
• Kõrgkvaliteetseid liimaineid
• Vene ehitusettevõte otsib kon-
• Inglismaal hangitakse jalat-
kusöögitooted. Tähtaeg 14.03.
tootev Hispaania ettevõte ot-
takti kuiva ehitussegu valmis-
2012. Kood 5078
sib edasimüüjaid.
tamiseks mõeldud masinatega
Kood 2012-01-31-023
varustajatega.
seid ja kaitsejalatseid. Tähtaeg 20.03.2012. Kood 5067
Kood 2012-02-12-001
Ehitus, ehitusmaterjalid Mööbel, sisustus ja tarvikud • Soomes
hangitakse
kooli-
mööblit. Tähtaeg 15.03.2012. Kood 5068 Teenused
• Rootsis hangitakse koolima-
• Rootsi naturaalsest ja vastu-
jade ehitustöid. Tähtaeg 10.04.
pidavast
jahi-,
• Poola alumiiniumist haagiste
2012. Kood 5079
moto-, matka- jmt rõivaid ja
katteid tootev ettevõte pakub
• Inglismaal hangitakse prügi-
aksessuaare disainiv ja tootev
end alltöövõtjaks.
konteinereid. Tähtaeg 05.03.
ettevõte otsib edasimüüjaid,
Kood 2012-01-31-024
2012. Kood 5080
on huvitatud ühisettevõtlu-
materjalist
sest ning pakub end alltöö-
• Itaalia polüetüleenist erine-
• Soomes hangitakse tõlketee-
• Eelteade: Inglismaal hangitak-
nuseid. Tähtaeg 16.03.2012.
se ukselukke ja sellega seon-
võtjaks.
vaid aia- ja sisekujunduses ka-
Kood 5069
duvaid luku-, turva- ja häire-
Kood 2012-01-30-045
sutatavaid konteinereid (toidu ja joogi, õli jmt hoiustamiseks)
süsteeme. Teade avaldatud Masinad ja seadmed
08.02.2012 Kood 5081
• Taani kõrgkvaliteetset kodu- ja
ja aiapotte tootev ettevõte ot-
kontorimööblit tootev ettevõte
sib edasimüüjaid ning on huvi-
• Rootsis hangitakse talihoolde-
• Soomes hangitakse ehitus- ja
sõidukeid ja avariiteenistus-
tööstusvärve. Tähtaeg doku-
otsib edasimüüjaid.
tatud ka vastastikkusest toot-
sõidukeid. Tähtaeg dokumen-
mentidega tutvumiseks 23.03,
Kood 2012-01-30-040
misest.
tidega tutvumiseks 25.03.,
hankel osalemiseks 30.03.
hankel osalemiseks 26.03.
2012. Kood 5082
2012. Kood 5070 • Soomes hangitakse patsiendiveo sõidukeid. Tähtaeg 20.03.
• Soomes hangitakse teetruubi
ohutusjalanõude tootmise ja
elemente. Tähtaeg 05.03.2012.
müügiga
Kood 5083
otsib alltöövõtjat jalanõude
tegelev
ettevõte
tootmiseks.
2012. Kood 5071 • Inglismaal hangitakse talve-
Kood 2012-02-02-050 • Suurbritannia jalanõude, eriti
Kood 2012-01-30-030
Muu
varustust — lumepuhureid,
• Inglismaal hangitakse lennu-
traktorite tarvikuid, teisalda-
raja peegeldavaid markereid.
• Saksa kvaliteetseid käsitsi-
tavaid konteinereid ja mootor-
Tähtaeg dokumentidega tut-
valmistatud kokkupandavaid
sõidukeid. Tähtaeg dokumen-
vumiseks 09.03, hankel osa-
puust mänguasju (i. k plug-in-
tidega tutvumiseks 02.03.,
lemiseks 16.03.2012.
toys) tootev ettevõte otsib
hankel osalemiseks 08.03.
Kood 5084
edasimüüjaid.
2012. Kood 5072
• Rootsis hangitakse põõsaid,
Kood 2012-02-02-012
puid ja taimi. Tähtaeg 27.03. Paber, papp ja pakend
2012. Kood 5085
• Suurbritannia Itaalias toode-
• Rootsis hangitakse pabertoo-
• Eelteade: Soomes hangitakse
tud naiste jalanõude disaini ja
teid (taskurätid, tualettpaber,
süstlaid ja nõelu. Teade aval-
müügiga tegelev ettevõte ot-
käterätid, salvrätid). Tähtaeg
datud 03.02.2012. Kood 5086
sib edasimüüjaid.
19.03.2012. Kood 5073
• Inglismaal hangitakse plastist
Kood 2012-01-30-028
karpe ja säilitussüsteeme. TähtPuit
aeg 20.03.2012. Kood 5087
• Prantsuse plasti valamise ja vormimisega ning plastikust
• Lätis hangitakse küttepuid. NATO, OECD jm
toodete kujundamisega tege-
Koostööpakkumiste
• OECD otsib rakenduste aren-
lev ettevõte pakub oma tee-
põhjalikumad kirjeldused on
Toiduained
damise ja hooldusteenuste
nusied alltöövõtjana ning on
nähtavad Koja kodulehel
• Rootsis hangitakse liha ja köö-
partnereid (inglise keeles: Ap-
huvitatud ka vastastikkusest
www.koda.ee/koostoopakkumised
givilju. Tähtaeg 30.03.2012.
plication Development and
tootmisest.
Kood 5075 042035
Maintenance
Kood 2012-01-30-016
Tähtaeg 13.03.2012. Kood 5074
• Lätis hangitakse piimatooteid. Tähtaeg 13.04.2012. Kood 5076
Development
Partners). Tähtaeg 05.03.2012. Kood 4912
jooke. Tähtaeg 21.03.2012. Kood 5077 • Inglismaal hangitakse erinevaid toiduaineid — piim, leiva-
• Hispaania hüdraulilisi silindreid ja tööstusmasinaid tootev
• Soomes hangitakse karastus-
Lisainfo: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee
ettevõte pakub end alltöövõtjaks ning on huvitatud vastastikusest tootmisest. Kood 2012-01-31-032
Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee
21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- UUED LIIKMED -
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
TALLINN JA HARJUMAA ASG ROBOTICS OÜ
5742 6038
Tööstusrobotite ja automaatseadmete väljatöötamine ja tootmine. Seadmed toiduainetööstusele (transportöörid, vibraatorid ja dosaatorid).
BALTRANS TOLLIKOMPLEKSI OÜ
640 5322
BNT BERGMANN KLAUBERG KRAUKLIS
667 6240
Kalatoodete hulgimüük. Laoteenused. Transporditeenused. www.bnt.eu
Juriidilised toimingud. Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus.
www.regus-estonia.com
Paindlike büroolahenduste pakkumine.
ADVOKAADIBÜROO OÜ BUSINESS CENTRES MANAGEMENT
663 1111
ESTONIA OÜ COMBIDEK LOGISTIKA OÜ
Nõupidamisruumide pakkumine. 5663 5333
www.combidek.ee
Tolliagentuuri ja tollilao tegevus. Nõustamine, konsultatsioon, maksuhaldus.
CREATIVE MOBILE OÜ
www.creative-mobile.com
Arvutimängude kirjastamine, programmeerimine, internetikaubandus.
DIRECTO OÜ
671 8578
www.directo.ee
DOMUS KINNISVARA OÜ
646 4035
www.domuskinnisvara.ee
Majandustarkvara tootmine, müük ja juurutamine. Kinnisvara ost, müük ja üürileandmine. Sellega seotud nõustamine, hindamine. Kinnisvara depositaaride tegevus. Kinnisvara väärtustamine, ehitusteenus, monitooringu teenus, investeerimisprojektide juhtimine.
ELGERY OÜ ERKNORD EHITUS OÜ
5828 1735
www.e-sigaret.ee
Elektrooniliste sigarettide ja nende varustuse jae- ja hulgimüük.
5682 4890
www.erknord.ee
Arhitektitegevused. Ehituslik-insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.
ESPAS GROUP OÜ EXPOTEC OÜ FOCUS DATABASE OÜ
525 9733 5809 0998 626 3166
Metallide hulgimüük. www.expotec.ee
Kaminapuude tootmine.
www.focus.ee
Fotograafia ja fotoandmebaaside loomine/haldamine.
www.infraroad.ee
Teedeehitus. Haljastustööd. Kinnisvara hooldus.
www.joblogistics.eu
Metallitoodete vahendus. Töötleva tööstuse projektide
Kirjalik tõlkimine. Kirjastamine. Täiskasvanute koolitamine. INFRAROAD OÜ JOB LOGISTICS OÜ
5301 4066 5550 222
vahendus. Kaubavedu maanteel. LAOMAAILM AS
659 3030
www.laomaailm.ee
Laosisustuse müük ja projekteerimine. Tõsteseadmete müük, remont ja hooldus.
MAITIM AS
656 3138
www.maitim.ee
Ehitus.
PERFECT LOGISTILISI LAHENDUSI OÜ
553 8159
www.pelola.com
Masinate ja tööstusseadmete müük. Logistika.
SKA INSENERIBÜROO OÜ
657 8789
www.skaib.ee
Taristu projekteerimine ja konsultatsiooniteenused.
SOFT LANDING OÜ
712 0445
www.softlanding.ee
Juhtimisalane nõustamine. Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine.
IDA-VIRUMAA KOMAS ESTONIA OÜ
356 9675
PROMET BALTIC OÜ
357 6776
www.prometbaltic.eu
Šenill ja dekoratiivmööbliriide kudumine.
SAWMILL OF SADALA OÜ
776 2317
www.sawmill.ee
Saematerjali ja hakkepuidu tootmine. Muud metsamajandust
SIIMEL OÜ
773 9360
www.siimel.ee
Maakuivendus- ja maaparandustööd. Välisveevarustus- ja
Metallist konstruktsioonide ja masinaosade valmistamine.
JÕGEVAMAA abistavad tegevused. Kaubavedu maanteel. kanalisatsioonivõrgud, hüdrotehnilised ehitised. Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.
PÄRNUMAA ALUWIN OÜ
5552 5570
www.aluwin.ee
Alumiiniumprofiilidest klaasfassaadide, akende, uste ja
BERGITA OÜ
5348 8630
www.aromiteed..combi.com
Muude kaupade jaemüük kioskites ja turgudel.
www.danteks.ee
Kaubandus. Ärinõustamine.
talveaedade valmistamine ja paigaldus.
TARTUMAA DANTEKS OÜ
505 3095
JUVENTA MIRTA OÜ
699 0312
Loomasöödalisandite tootmine.
22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- PAKKUMISED -
NR 4 • 22. VEEBRUAR 2012
PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:
meedia teemal. Suvele läheme vastu uute teadmistega e-poodidest ja
LUISA TÕLKEBÜROO
internetiturundusest, mille teemaline koolitus toimub 8. mail. Kõikide Luisa Tõlkebüroo on kauaaegne Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Meil
koolituste tavahind 140 eurot ning soodushind vaid 99 eurot. Hindadele
on heaks tavaks pakkuda uutele Koja liikmetele püsikliendihindu
lisandub käibemaks. (Soodushinnaga registreerimine lõppeb nädal enne
tõlketöödele, mis Teil ette tulla võivad. Kõikidel keelesuundadel on meil
koolituse toimumist.)
olemas sihtkeelt emakeelena kõnelevad tõlkijad ja keeletoimetajad. Läbi
Lisainfo: Armin Tüll
aasta kehtivad kampaaniahinnad eesti-inglise ja eesti-vene tõlkesuun-
Tel: 503 5151 • E-post: armin@wsionline.ee
dadel majandusaasta aruannete tõlgetele — 12,50 eurot/lk. Soovi korral
www.wsionline.ee
kinnitame Teie tõlkeid ka notariaalselt. Ootame Teie päringuid e-posti aadressidele:
TALENTOR ESTONIA
tallinn@luisa.ee • tartu@luisa.ee Talentor Estonia pakub Koja liikmetele kõikidest oma teenustest -15% hinnasoodustust ja lisaks veel 1 tunni tasuta personalitöö alast nõus-
WSI ONLINE
tamist. Pakkumine kehtib 2012. aasta lõpuni.
Välja on tulnud WSI 2012. aasta esimese poole koolituskava. Juba 22.
Talentor on rahvusvaheline personaliotsingu ja personalitöö lahenduste
veebruaril toimub koolitus teemal Google Analytics ja Google AdWords,
pakkuja. Kasutame traditsioonilisi otsingumeetodeid koos innovaatiliste
kus tutvustame parimate sekka kuuluvaid kodulehe ja turundustege-
tehnoloogiliste lahendustega. Kandidaate esitleme Internetis koos
vuse tööriistu. 13. märtsil toimuval koolitusel räägime 2012. aasta digi-
videointervjuudega. Eestis töötab 6 oma ala konsultanti ning Talentor’i
taalturunduse suurima tõusja, mobiiliturunduse teemadel. 10. aprillil
võrgustikku kuulub rohkem kui 100 professionaali 17 Euroopa riigis.
toimub järjekordne koolitus väga populaarseks osutunud sotsiaal-
Lisainfo: www.talentor.ee
Lisainfo: KAIDI TALSEN • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee
KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised
Poliitikakujundamise ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee
Raamatupidamine
Tel: 604 0067
Kaubanduskoja Tartu esindus
Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196
Kaubanduskoja Pärnu esindus
Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989
Kaubanduskoja Kuressaare esindus
Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950