Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teataja

NR 5 • 7. MÄRTS 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA TÄNA TEATAJAS: • Muudatused tähtajalise elamisloa andmise tingimustes • Ettevõtlusõpe: Tule mugavustsoonist välja!

• Kaubanduskoja liikmesettevõtete juhte tunnustati riiklike autasudega

DA E D OSALE

UKALT

IIGI R G N I D KU N N E H Ü ETEL G N A RIIGIH

KU I DA

S

7

lk 1 emalt loe läh

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- JUHTKIRI -

MIKS PEAB VINDI IKKA ÜLE KEERAMA?

MAIT PALTS Peadirektor

Kirjutame tänases Teatajas välismaalaste seaduse muutmise kavast ja alkoholipoliitika väljatöötamisest. Mõlemad on kahtlemata olulised teemad ja mõjutavad ettevõtjaid ja meie ettevõtluskeskkonda. Jah, olulised on kahtlemata esimesel juhul ka riigi julgeoleku ning välispoliitika aspektid ning alkoholiga seonduvad rahvatervise küsimused.

E

ks kõik saavad aru, et eelmise

Kaubanduskoda ei ole olnud vastu

pakutud küsimusi (monopoli keh-

aasta lõpus lahvatanud ela-

elamisloa andmisega seotud nõue-

testamine, karistuste karmista-

mislubade skandaal on seadnud

te ülevaatamisele ja järelevalve

mine, müügiõiguste piiramine ja

ministeeriumi surve alla, sest nõu-

tõhustamisele. Kui leitakse, et mi-

müüjatele täiendavate kohustuste

takse kiireid seadusemuudatusi,

dagi ei toimi, mõni nõue on sisu-

panemine) tekib hirm sarnaseks

sõltumata sellest, kas neid nii väga

tühi või seadus piirab järelevalve

tendentsiks.

vajagi on. Kuid midagi peab ju

võimalusi, siis tuleks kaaluda alter-

mulje, et keeldude, karistuste ja

tegema — halba seadust on kõige

natiive ja muutmise vajadusi ning

täiendavate kohustustega tundub

lihtsam süüdistada ja seaduse-

vajadusel seadust täiendada. Nõus-

muudatusega annaks justkui kõik

tuda ei saa me aga lihtsalt nõuete

Kokkuvõttes jääb

probleemid koheselt lahendada. Nii

üldise

mulje, et keeldude,

tuligi ministeerium (oodatult) välja

näiteks kohustuse, mille kohaselt

eelnõuga, milles kavandatut võib

Eestisse investeerides tuleb siin

pidada kõigeks muuks kui häda-

esimese poole aasta jooksul ka tea-

vate kohustustega

vajalikeks muudatusteks. Ometi

tud mahus töökohti juurde teki-

tundub olevat kõige

näitasid juurdlused, et seadusel ei

tada, ei ole meie arvates kohane.

lihtsam kõikidele prob-

ole iseenesest häda midagi —

Sellega ütleksime justkui, et in-

puudused olid eel- ja järelkontrol-

vesteeringud mõnda olemasole-

lis. Tänane seadus ei tee ühtegi

vasse tootmisettevõttesse, mis

takistust ka tõhusamaks tööks

võimaldavad selle töö muuta

olevat kõige lihtsam kõikidele prob-

selles osas. Pehmelt öeldes on

oluliselt efektiivsemaks ja suuren-

leemidele rohtu leida. Kas Soomes,

kohatu väita, et seaduses puudub

dada kokkuvõttes käivet ja eks-

kus kehtib alkoholi jaemüügi mo-

täpne kohustus, mida ja kuidas

pordimahte ei ole meile olulised,

nopol, on alkoholi tarbimine ini-

kontrollima peab. Seda enam, et

kui selle protsessi käigus ilmtingi-

mese kohta väiksem?

tõhusam elamislubade menetlus

mata uusi töökohti ei looda vaid

on pigem töökorralduse küsimus

modernsemate seadmete kasu-

Ootaks siiski pisut rohkem arutle-

kui seaduse reguleerimise teema.

tuselevõtu tõttu ehk hoopis töö-

mist mõistlike küsimuste üle ja

Ja kokkuvõtteks ei soovita eelnõu-

jõumahukust vähendatakse.

selge peaga probleemide lahenda-

karmistamisega.

Võttes

Kokkuvõttes

jääb

karistuste ja täienda-

leemidele rohtu leida.

mist. Elu on näidanud, et kiirusta-

ga järelevalve osa kuigivõrd täiendada — lisatakse vaid erinevaid

Alkoholipoliitika koostamine võib

des ja hoogtöö korras probleeme

tingimusi, mida kõike elamisloa

tunduda hetkel vähemoluline, kuid

lahendades tekitame neid aga para-

taotleja täitma peab.

vaadates siingi aruteluks välja-

ku ikka juurde, mitte vastupidi.

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD

KALENDER

JUHTKIRI Miks peab vindi ikka üle keerama?

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- TEEJUHT -

7. märts

3

Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Semiar toimub vene keeles

SEADUSANDLUS

Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Alkoholipoliitika roheline raamat

5

Tähtajalise elamisloa andmise tingimusi

6

8. märts

soovitakse muuta rangemaks Elektroonilise otseturustamise põhimõtted

Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

7

9. märts

Seminar „Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

EUROOPA UUDISED Euroopa Ühendamise Rahastu —

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

10 13. märts

rahastamisvõimalused lähitulevikus

Turu-uuringute koostamise koolitus* Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

ETTEVÕTLUSÕPE Tule mugavustsoonist välja!

11

TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE Pro Fiksum OÜ — merekonteinerist puidukuivati

13. märts

Finantskoolitus firma võtmeisikutele • I

ja 19. aprill

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

12 16. märts

KAUBANDUSKOJA LIIKMED

Kontaktkohtumiste üritus ehitus- ja energiasektorile

AS Reaalsüsteemid

13

Kaubanduskoja liikmesettevõtete juhid

13

Szczecini Messikeskuses, Poolas Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

said Presidendilt autasud 20. märts

„Mida meiega tehakse ja mida annab teha?”

INNOVATSIOONIVEERG Oma kaubamärgi arendamise plussid

Turundusseminar Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

14

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

ja miinused on paljuski kattuvad 21. märts

JUHTIMISVEERG Su firma on 133 aastat vana?

Kontaktkohtumiste üritus ehitussektorile „EcoBuild Matchmaking“

15

Londonis, Ühendkuningriigis

Sorry, vanus on ainult hädaks kaelas

Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

TAGASIVAADE

22. märts

Paljude võimaluste maa Indoneesia

16

Tagasivaade seminarile „Kuidas osaleda

17

edukalt Suurbritannia riigihangetel”

TEATED

18

KOOSTÖÖPAKKUMISED

20

RIIGIHANKETEATED

21

JUUBILARID

22

Seminar „Põhjalikult erisoodustustest Maksuameti pilgu läbi” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

* Koolitus toimub koostöös EASiga ning koolituse korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- SEADUSANDLUS -

ALKOHOLIPOLIITIKA ROHELINE RAAMAT Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis eesmärgiks seadnud muuhulgas

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

alkoholi liigtarvitamisest tulenevate terviseprobleemide vähendamise.

Selle eesmärgi saavutamiseks kavandatavate tegevuste hulka kuulub ka riikliku alkoholikontseptsiooni ehk „Alkoholipoliitika rohelise raamatu“ koostamine.

Selle elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium.

T

änaseks päevaks on Sotsiaal-

Terviseorganisatsiooni

(WHO)

ebaausate kauplejate tõttu kehtes-

ministeerium moodustanud

poolt alkoholi liigtarvitamise stra-

tatud piirangud ei tohi muutuda

mitu töögruppi, kus on esindatud

teegias tehtud soovitused, mille

sisuliselt ausate kauplejate karis-

• Alkoholipoliitika

erinevate huvigruppide esindajad.

kohta Sotsiaalministeerium soovis

tamiseks. See on kahtlemata väga

roheline raamat

Kõik töögrupid tegelevad mingi

saada huvigruppide arvamust.

õige märkus. Mis puudutab karis-

on riiklik alkoholi-

konkreetse valdkonnaga ja aru-

Nimetatud soovitused puudutasid

tuste suurendamist, siis üldiselt ei

kontseptsioon alkoholi

tavad võimalikke seadusemuuda-

alkoholi kättesaadavuse piiramise

nähtud seda olukorra lahenduse-

liigtarvitamisest

tusi vastavas valdkonnas. Nende

ning maksu- ja hinnapoliitika vald-

na. Pigem rõhutati seda, et mitte

tulenevate tervise-

töögruppide töö tulemusena peaks-

konda. Tuleb tunnistada, et nii

olemasolevad piirangud ja reeglid

probleemide

ki valmima elluviidava alkoholi-

mõnigi vastav soovitus oli vägagi

pole ebapiisavad, vaid probleem

vähendamiseks,

poliitika alusdokument. Nii on moo-

radikaalne (nt seada sisse riigi alko-

seisneb tõhusa järelevalve puudu-

mille elluviimise

dustatud nt töögrupp, mis tegeleb

holimüügi monopol, alkoholi müü-

mises. Ühesõnaga, olid ettevõtjad

eest vastutab

alkoholi hinna- ja maksupoliitiliste

vate kaupluste arvu piiramine

seisukohal, et karistuste suuren-

Sotsiaalministeerium.

ja salaalkoholi leviku piiramise

vastavalt piirkonna inimeste ar-

damise asemel tuleks kaaluda või-

küsimustega. Lisaks eeltoodule on

vule). Muuhulgas sisaldasid soovi-

malusi järelevalve tõhustamiseks.

moodustatud erinevad töögrupid

tused ettepanekuid karistuste

Lisaks eeltoodule leiti, et alkoholi

veel

valdkondadega

suurendamiseks alkoholi käitlemi-

kuritarvitamise osas annaks olu-

seotud küsimuste arutamiseks:

sega seotud rikkumiste eest (nt

korda paremuse suunas muuta ka

turunduse reguleerimine, alkoholi

alaealistele alkoholi müümise eest

asjakohaste teavituskampaaniate

kättesaadavuse

jne).

järjepideva korraldamisega, sest

OLULINE:

järgmiste

vähendamine,

selliste kampaaniate kaudu on või-

teavitus- ja ennetustöö, ravi- ja nõustamisteenused, olukorra jär-

Kaubanduskojale laekunud vas-

malik muuta inimeste hoiakuid ja

jepidev monitooring ja seire.

tuste põhjal võib öelda üldjoontes

tarbimisharjumusi.

järgmist. Igasuguste uute piirangute kehtestamist ettevõtjad ül-

Vastava küsitluse põhjal saadud

diselt ei poolda. Pigem nähakse

vastused on edastatud juba Sot-

lahendusena järelevalve tõhusta-

siaalministeeriumile. Kaubandus-

Kaubanduskoda osaleb aktiivselt

mist. Seda just põhjusel, et piirang

koja arvamusega saab lähemalt

kättesaadavuse vähendamist, tu-

kui selline ei pruugi kaasa tuua

tutvuda Koja kodulehel. Siinkohal

Kui Teil on täiendavaid

runduse reguleerimist ning hinna-

praktiliselt

mingisugust

peab aga rõhutama, et sellega pole

kommentaare või soovite

ja maksupoliitikat arutavates töö-

täiendavat positiivset mõju. Täien-

kaugeltki veel alkoholipoliitika

avaldada omapoolset

gruppides. Tänase päeva seisuga

davate piirangute kehtestamisel

arutelud lõppenud. Pigem on tege-

arvamust seoses

on Kaubanduskoda omalt poolt

võib olla isegi vastupidine mõju —

mist esialgsete ja üldisema iseloo-

alkoholipoliitika

juba läbi viinud ka ühe küsitluse

loob soodsa pinnase nt salaalkoholi

muga arvamuste väljakujunda-

kujundamisega, siis

oma liikmete seas, kes puutuvad

levikule. Vastustes rõhutati mitmel

misega ning detailsemad arutelud

palume need esitada

kokku alkoholi käitlemisega. Vas-

korral ka seda, et piirangute puhul

jätkuvad veel terve käesoleva aas-

aadressil mart@koda.ee.

tava küsitluse aluseks olid Maailma

peab silmas pidama asjaolu, et

ta jooksul.

Kaubanduskoda viis liikmete seas läbi küsitluse

mitte

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

TÄHTAJALISE ELAMISLOA ANDMISE TINGIMUSI SOOVITAKSE MUUTA RANGEMAKS MARKO UDRAS

Siseministeerium on koostanud välismaalaste seaduse muutmise seaduse

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu ja tagada, et sisserände piirarv täituks isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides. Muuhulgas täiendatakse eelnõuga tähtajalise elamisloa töötamiseks ja ettevõtluseks andmise tingimusi ning loobutakse tähtajalisest elamisloast piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral.

OLULINE:

S

iseministeeriumi poolt läbi

nimetatud eesmärgi täitmisele, ei

lühendada, sest mitmed eelnõuga

viidud analüüsid on näidanud,

väljastata elamisluba.

kavandatavad muudatused aitavad vähendada elamislubade väär-

et teatud liiki elamislubade taot-

• Elamisloa taotlemise

lemise tingimusi on kerge täita

Lisaks soovitakse eelnõuga keh-

kasutuse ohtu. Lühemad tähtajad

tingimused töö-

ning elamislubasid ei kasutata alati

testada uus nõue, mille kohaselt

ei ole mõistlikud ka seetõttu, et

tamiseks äriühingu

eesmärgipäraselt. Näiteks asutati

peab välismaalasest juhtorgani

suurendavad „ausate” välismaa-

juhtorgani liikmena

Eestis mitmed äriühingud ainult

liikme tasu võrduma vähemalt

laste halduskoormust.

muudetakse range-

selleks, et saada Schengeni alal

1,24-kordse Eesti aasta keskmise

maks (näiteks juht-

viibimiseks õiguslik alus. Seetõttu

palgaga. Samuti nähakse eelnõuga

Eelnõuga kehtestatakse ka täien-

organi liikme tasu peab

on vaja tõhustada kehtivaid ela-

ette, et tähtajalist elamisluba töö-

davad elamisloa andmisest või

olema 1,24-kordne

mislubade andmise kriteeriume.

tamiseks äriühingu juhtorgani liik-

pikendamisest keeldumise ja keh-

Eesti keskmine,

Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb

mena antakse juhul, kui äriühing

tetuks tunnistamise alused. Näi-

äriühing peab olema

luua tähtajalise elamisloa andmise

on registreeritud Eestis ning selle

teks kui välismaalane ei tõenda

registreeritud Eestis

tingimused, mis võimaldavad juba

tegelik majandustegevus on kest-

oma äripartnerite või rahaliste al-

vähemalt viis kuud

elamisloa taotluse menetluse käi-

nud vähemalt viis kuud enne ela-

likate usaldusväärsust, peab tema

enne elamisloa

gus hinnata, kas isik soovib tege-

misloa taotluse esitamist.

elamisloa kehtetuks tunnistama.

taotluse esitamist).

likult Eestisse elama asuda või on

• Äriühing, mille

tegemist fiktiivse taotlusega.

tegevusega seoses on välismaalane

Elamisluba

saanud elamisloa

töötamiseks äriühingu

ettevõtluseks, peab

juhtorgani liikmena

looma Eestis töökohti.

• Loobutakse tähtajalise

Samasugune tagajärg saabub ka Eelnõuga muudetakse rangemaks

siis, kui äriühingu tegevus ei ole

ka kehtivusaega, mis on kehtes-

vastavuses kavandatud äriplaa-

tatud tähtajalisele elamisloale töö-

niga või välismaalane ei tõenda, et

tamiseks äriühingu juhtorgani

tema Eestis viibimine aitaks olu-

liikmena. Praegu antakse nimeta-

liselt kaasa Eesti majanduse, hari-

tud elamisluba kuni kaheks aastaks,

duse või teaduse arengule.

Ühe uuendusena sõnastatakse

kuid eelnõuga soovitakse elamis-

eelnõus tähtajalise elamisloa töö-

luba anda ajavahemikuks, mil see

Praktikas võib esineda juhtumeid,

elamisloa andmisest

tamiseks andmise eesmärk — soo-

on vajalik, kuid mitte kauemaks kui

kus ettevõte on näiteks äriplaanis

piisava legaalse

dustada Eesti majanduse, hariduse

üheks aastaks. Samuti ei ole eelnõu

kavandatud kahe miljoni asemel

sissetuleku korral.

ja teaduse arengut, luues võima-

vastuvõtmisel võimalik pikendada

investeerinud ühe miljoni euro.

luse võtta Eestisse tööle vajalike

elamisluba esimesel neljal aastal

Sellises olukorras ei ole äriplaan

oskuste ja kvalifikatsiooniga välis-

rohkem kui üks aasta korraga.

vastavuses ettevõtte tegevusega,

• Seadus plaanitakse jõustada 2012. aasta 1. juulil.

kuid vajadus nimetatud põhjusel

maalasi. Sellise põhimõtte lisamine tähendab, et kui äriühingu või

Kaubanduskoja hinnangul ei ole

elamisluba kehtetuks tunnistada

välismaalase tegevus ei aita kaasa

vaja elamislubade kehtivusaega

on küsitav. Seetõttu oleme teinud

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- SEADUSANDLUS -

ettepaneku muuta elamisloa andmise või kehtetuks tunnistamise aluseid paindlikumaks.

Tähtajaline elamisluba ettevõtluseks Seda liiki elamisloa väljastamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti majanduse

arengule.

Seetõttu

nõutakse praegu enne elamisloa andmist, et välismaalane peab

ELEKTROONILISE OTSETURUSTAMISE

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

PÕHIMÕTTED

olema investeerinud äritegevusse Eestis vähemalt 63 900 eurot.

Eelnõuga soovitakse kehtestada

Andmekaitse Inspektsioon on koostanud ja oma kodulehel

lisanõue, et äriühing, mille tege-

avaldanud juhise elektroonilise otseturustuse kohta —

vusega seoses on välismaalane

ehk millisel juhul ja kuidas oleks korrektne teha elektroonseid pakkumisi.

saanud elamisloa ettevõtluseks, peab looma Eestis töökohti ning tasuma iga kuu sotsiaalmaksu ulatuses, mis makstakse vähemalt viiekordse keskmise brutopalga suuruse tasu korral.

Uute töökohtade loomise nõuet kui

OLULINE: • Elektrooniline

E

lektroonset otseturustamist

Juriidilise isiku kontaktandmete

on reguleeritud elektrooni-

kasutamine otseturustuse ees-

lise side seadusega, infoühiskon-

märgil on lubatud ilma isiku eel-

naseadusega ning mingil määral

nevat nõusolekut omamata, kuid

elamisloa saamise kohustusliku

otseturustus on

ka isikuandmete kaitse seadusega,

isikule peab andma võimaluse kee-

tingimuse kehtestamist ei pea

igasugune reklaam-

mille põhjal on Andmekaitse Ins-

lata oma kontaktandmete selline

Kaubanduskoda vajalikuks, sest

pakkumine, kus

pektsioon ka oma juhendmaterjali

kasutamine. Sealjuures tuleb isi-

teatud juhtudel ei ole uute töö-

mingeid tooteid või

koostanud. Elektrooniliseks otse-

kule anda võimalus keelduda oma

kohtade loomine majanduslikult

teenuseid reklaami-

turustuseks võib lugeda igasugust

kontaktandmete kasutamisest iga

põhjendatud. Leiame, et tähtajalise

takse, samuti

reklaampakkumist, kus mingeid

kord, kui tema kontaktandmeid ot-

elamisloa ettevõtluseks andmiseks

poliitiliste või ka

tooteid või teenuseid reklaami-

seturustuseks kasutatakse ning

peab olema täidetud vähemalt üks

heategevuslike

takse, samuti poliitiliste või ka

isikul peab olema võimalus nime-

eelpoolnimetatud nõuetest. Seega

organisatsioonide

heategevuslike organisatsioonide

tatud õigust realiseerida elektroo-

võiks igal välismaalasel olla võima-

poolt tehtavad

poolt tehtavaid pakkumisi, millega

nilise side võrgu kaudu.

lik valida elamisloa taotlemisel, kas

pakkumised, millega

loodetakse endale mingit kasu

täita investeeringunõue või uute

loodetakse endale

saada, ning mis tehakse e-posti,

Kuidas aga teha vahet füüsilise

töökohtade loomise kohustus.

mingit kasu saada,

faksi, sõnumi või muu sarnase

isiku ja juriidilise isiku e-posti aad-

ning mis tehakse

elektroonilise vahendiga.

ressil?

Eelnõuga kavandatavaid muuda-

e-posti, faksi, sõnumi

tusi ei kohaldata ELi liikmesriikide,

või muu sarnase elekt-

Füüsilistele isikutele elektroonsete

Juhendmaterjalis on selgitatud

Norra, Islandi, Liechtensteini ning

roonilise vahendiga

pakkumiste tegemisel peab tema

(lähtuvalt elektroonilise side sea-

Šveitsi kodanike suhtes, sest nen-

kontaktandmete

kasutamiseks

duse §-st 1031), et e-posti aadres-

de Eestisse saabumist, siinviibi-

olema tema eelnev nõusolek nagu

sid, mis sisaldavad isikuandmeid

mist, töötamist ning lahkumist

ütleb isikuandmete kaitse seaduse

(nt eesnimi.perenimi@mail.ee) või

reguleerib välismaalaste seaduse

§ 12 lõige 5 „andmesubjektil on

kui selle kaudu on füüsilise isik tu-

asemel Euroopa Liidu kodaniku

õigus igal ajal keelata teda käsitle-

vastatav (nt eesnimi@hot.ee), on

seadus.

vate andmete töötlemine tarbija-

füüsilise isiku e-posti aadressid ja

harjumuste uurimiseks või otse-

seega lubatud kasutada vaid inime-

turustuseks ja andmete üleand-

se eelneval nõusolekul. Juriidiliste

Pikemalt on võimalik

mine kolmandatele isikutele, kes

isikute e-posti aadressideks on näi-

Eelnõu ja seletuskirjaga saab

Andmekaitse Inspektsiooni

soovivad neid kasutada tarbijahar-

teks aadressid, mis viitavad mõnele

tutvuda Kaubanduskoja

juhendiga tutvuda ka Koja

jumuste uurimiseks või otseturus-

juriidilisele isikule või ettevõttele —

kodulehel www.koda.ee.

kodulehel www.koda.ee.

tuseks“.

info@nimi.ee või firma@firma.ee.

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

Segasem on aga lugu aadressidega, mis otseselt või kaudselt viitavad

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- EUROOPA UUDISED -

EUROOPA UUDISED

füüsilisele isikule (eesnimi.perenimi@firma.ee). Selliste aadresside puhul on võimalike kriteeriumitena vaja arvestada saaja positsiooni ju-

EUROOPA KOMISJONI

matuse korrigeerimiseks. Nende

riidilise isiku juures ning otseturus-

ESIMENE HÄIRE-

riikide suhtes kohaldatakse ka

tatava kauba või teenuse olemust,

MEHHANISMI ARUANNE:

tugevdatud järelevalvet. Vajadu-

ehk kui juriidiline isik tegeleb näi-

EESTI MAKROMAJANDUS ON PRAEGU TASAKAALUS

se korral saab euroala liikmes-

teks käekottide ja teiste aksessuaaride müügiga ning selle isiku ostujuhi kontaktandmeid kasutatakse muruniidukite otseturustuseks, siis on tegemist sõnumiga, mille saat-

riikide suhtes kohaldada rahalisi karistusi.

VAID KOLMANDIK EESTLASTEST TEAB, ET HÄDAABINUMBER 112 KEHTIB KOGU EUROOPAS

EUROOPA LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID SÕLMISID AJALOOLISE MAHEKAUBANDUSKOKKULEPE

mine ilma adressaadi eelneva nõus-

Euroopa Komisjon toob esimeses

olekuta oleks keelatud. Kui aga

iga-aastases häiremehhanismi

firma töötajale saadetakse tema

aruandes välja 12 ELi liikmesriiki,

tööga seotud toodete kohta otsetu-

kus võib esineda kahjulikku

rustuslikke sõnumeid (nt ettevõtte

makromajanduslikku tasakaalus-

raamatupidajale raamatupidamis-

tamatust, näiteks konkurentsi-

alaste käsiraamatute pakkumisi),

võime vähenemist, suur võla-

siis oleks tegemist juriidilisele isi-

koormust või kinnisvaramulle.

kule suunatud pakkumisega ning

Eesti nende hulka ei kuulu.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt

janduslike toodete tootja vahelise

isiku eelnevat nõusolekut vaja ei

Kümnest makromajanduslikust

teab 90% eestlastest, et õnnetu-

partnerlusega

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid teatasid, et alates 1. juunist 2012 võib Euroopas või USAs sertifitseeritud

mahepõllumajan-

duslikke tooteid müüa mahetoodetena mõlemas piirkonnas. Kahe maailma suurima mahepõllumasoodustatakse

oleks ning talle võib tema tööga

näitajast koosneva tulemustabeli

se korral tuleb helistada üldisele

mahepõllumajandust ja arenevat

seotud toodete kohta pakkumisi

alusel on häiremehhanismi aru-

hädaabinumbrile 112, kuid vaid

mahetööstust ning luuakse uusi

saata.

andes kindlaks tehtud need liik-

kolmandik on kursis sellega, et

töökohti ja ettevõtteid kogu

mesriigid, kelle makromajandus-

sama number kehtib kõikjal ELis

maailmas.

Nõusolek elektrooniliste pakku-

likku olukorda on vaja põhjaliku-

ja ka mujal Euroopas.

USA ja ELi mahetoodete sektori

muste saamiseks ei pruugi olla

malt analüüsida. Nendeks on:

Number 112 ühendab helistaja

koguväärtuseks hinnatakse prae-

eraldi dokumendiga tehtud, st võib

Belgia, Bulgaaria, Küpros, Soome,

asjaomase hädaabiteenistusega

gu 50 miljardit USA dollarit ning

olla näiteks sõlmitava lepingu üks

Prantsusmaa, Itaalia, Ungari,

(kohalik politseijaoskond, tuletõr-

see suureneb iga aastaga.

osa, kuid peaks olema selgelt eris-

Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja

jeüksus või meditsiiniasutus) ja

Varem pidid mahetootjad ja

tatav muust tahteavaldusest ja

Ühendkuningriik.

on kättesaadav 24 tundi ööpäe-

-ettevõtjad, kes tahtsid mahe-

eraldi inimese poolt allkirjastatud

Makromajandusliku tasakaalus-

vas. Ühtset hädaabinumbrit 112

toodetega kaubelda mõlemal pool

või kinnitatud (nt linnukese tege-

tamatuse menetlus on osa ma-

kasutatakse kõikides Euroopa

Atlandit, omandama eraldi serti-

misega vastavasse kastikesse).

janduse juhtimist käsitlevast nn

Liidu liikmesriikides koos olemas-

fikaadid vastavalt kahele stan-

kuuikpaketist, mis jõustus 13.

olevate

hädaabi-

dardile, mis tähendas kahekord-

Samas võimaldab kehtiv õigus

detsembril

eesmärgiga

numbritega. Ukraina on lubanud

seid tasusid, kontrollimist ja pa-

(elektroonilise side seadus § 1031)

tugevdada järelevalvet eelarve

võtta hädaabinumbri kasutusele

beritööd. Tänu partnerlusele kõr-

erandi olukordadeks, kus müüja

üle ja makromajanduslikku järe-

linnades, kus toimuvad 2012.

valdatakse mitmed olulised tõk-

saab oma toote või teenuse müügi

levalvet ELis ja euroalal.

aasta Euroopa jalgpallimeistri-

ked eelkõige väikeste ja keskmise

raames ostja elektroonilised kon-

Makromajandusliku tasakaalus-

võistluste mängud.

suurusega mahetootjate jaoks.

taktandmed — sellisel juhul võib ot-

tamatuse menetluse ennetav osa

Praegu saab Eestis hädaabinumb-

Kõiki partnerluse tingimustele

seturustaja kasutada ostja kontakt-

annab Euroopa Komisjonile ja

rile helistada eesti, vene, inglise

vastavaid tooteid võib turusta-

andmeid ilma tema eelneva nõus-

Euroopa Liidu Nõukogule või-

ja soome keeles. Inglise keelt saab

da ja märgistada sertifitseeritud

olekuta oma samasuguste toodete

maluse võtta vastu soovitusi

kasutada peaaegu kõikides ELi

mahetoodete, -liha, -teravilja või

või teenuste otseturustuseks. Seda

varajases staadiumis, enne kui

liikmesriikides ning lisaks Hor-

-veinina.

aga eeldusel, et ostjale antakse tema

ebasoodne olukord edasi areneb.

vaatias, Islandil ja Norras.

kontaktandmete esmase kogumise

Tõsisematel juhtudel võib sellele

ajal ning igas eraldiseisvas talle

järgneda ülemäärase tasakaalus-

Lisateave Euroopa hädaabi-

http://www.ams.usda.gov/

saadetavas sõnumis võimalus kee-

tamatuse menetlus, mille raames

numbri 112 veebilehel

NOPTradeEuropeanUnion ja

lata oma kontaktandmete kasuta-

tuleb asjaomasel liikmesriigil esi-

http://ec.europa.eu/information_s

http://ec.europa.eu/agri

mine otseturustuseks.

tada tegevuskava tasakaalusta-

ociety/activities/112/index_enhtm

culture/organic/home_en

2011,

riigisiseste

Lisateave

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

„EUROPE DIRECT” TEABEVÕRGUSTIKU PROJEKTIKONKURSS

- EUROOPA UUDISED -

EL ESITAB PIISAVA JA JÄTKUSUUTLIKU PENSIONISÜSTEEMI KAVA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

mis on kohandatud tänapäevase

Et osa tagasinõutavast summast

ühiskonna vajaduste ja majan-

on liikmesriikidelt juba tagasi

duskeskkonna arenguga. Euroopa

saadud, jääb menetluse mõju ELi

äriühinguõigus on täitnud keskset

eelarvele veidi alla 54,3 miljoni

rolli ühtse turu loomisel. Nüüd on

euro. Kõnealune summa suuna-

Projektikonkurss, millega valitakse

aeg vaadata, kas kehtiv õiguslik

takse tagasi ELi eelarvesse, kuna

organisatsioonid, kellele makstak-

raha kasutamine ei olnud vasta-

Pension on ELi elanikkonnast ligi-

raamistik vastab endiselt täna-

se tegevustoetust avalike teabe-

kaudu neljandiku jaoks peamine sis-

päevastele vajadustele. Sidusrüh-

vuses ELi eeskirjadega või on põl-

keskuste (ühisnimetusega „Europe

setulekuallikas. Euroopa elanikkond

made arvamuste kogumiseks on

lumajanduskulude kontrollimisel

Direct” teabevõrgustik) haldami-

vananeb, sest elatakse kauem ja

algatatud avalik interneti-konsul-

esinenud puudusi. Ühise põllumajanduspoliitika raames tehtavate

seks ajavahemikus 2013–2016,

lapsi sünnib vähem kui varem. Juba

tatsioon. Arvamuste saatmise täht-

kuulutatakse välja 2012. aasta

järgmisest aastast hakkab ELi töö-

aeg on 14. mai 2012.

väljamaksete ja kulude kontrolli

esimesel poolaastal.

tav elanikkond kahanema. Pensio-

Euroopa äriühinguõiguses on sä-

eest vastutavad liikmesriigid ning

Võrgustiku Europe Direct teabe-

nide maksmine avaldab riikide eel-

testatud ühised eeskirjad, millega

komisjoni ülesanne on tagada, et nad oma vahendeid eesmärgipäraselt kasutaksid.

keskuseid haldavad avaliku projek-

arvetele aina suuremat survet, seda

tagatakse kogu ELis võrdväärne

tikonkursi alusel valitud organi-

eriti rahandus- ja majanduskriisi

kaitse äriühingute osanikele, võla-

satsioonid ning neid juhendavad

tingimustes. Kui Euroopa ei suuda

usaldajatele ja muudele sidusrüh-

Euroopa Komisjoni esindused liik-

nüüd ja edaspidi tagada inimväär-

madele. Äriühinguõigus on üliolu-

Täiendavaid üksikasju eelarveaastate raamatupidamis-

mesriikides. Haldavate organisat-

seid pensione, satuvad miljonid

line õiguskindluse tagamisel ja

sioonide hulgas on nii riigi-, kohaliku

inimesed vanas eas vaesusesse.

osanike õiguste kaitsmisel. Kuna

arvestuse kontrollimise süsteemi

omavalitsuse ja piirkondlikke asu-

Euroopa Komisjon avaldas olukorra

liikmesriikide eri õigustraditsioo-

toimimise kohta:

tusi kui ka MTÜ-sid ja kohalikke

parandamiseks valge raamatu pii-

nidesse ja äriühingute struktuu-

http://europa.eu/rapid/pressRelea sesAction.do?reference=MEMO/06/

raamatukogusid.

savate, kindlate ja jätkusuutlike

ridesse tuleb suhtuda lugupida-

2012. aastal korraldavad komisjoni

pensionide kohta. Dokumendis

valt, hõlbustab põhinõuete ühtlus-

178&format=HTML&aged=1&lan

esindused kõikides liikmesriikides

uuritakse, mida saavad EL ja liik-

tamine äriühingute teenuste ja

guage=EN&guiLanguage=en

projektikonkursi, millega valitakse

mesriigid pensionisüsteeme ohus-

toodete pakkumist kogu Euroopa

organisatsioonid, kes hakkavad

tavate suurte probleemide lahen-

Liidus.

alates aastast 2013 haldama

damiseks teha. Esitatakse rida al-

Europe Direct teabekeskuste nn

gatusi, mis võimaldaksid töötamist

kolmandat põlvkonda.

jätkata kõigil, kes seda suudavad.

Teabekeskuste peamine eesmärk

Ühtlasi aitaks see saavutada pa-

on hea seista selle eest, et kõikidel

rema tasakaalu tööaja ja pensionil

ELi kodanikel nii maa- kui ka linna-

veedetud aja vahel. Algatuste abil

piirkondades oleks otstarbekalt

tagatakse, et teise riiki elama asunu-

paigutatud kesksuste kaudu lihtne

te pensioniõigused säilivad, aida-

juurdepääs ELi käsitlevale infole.

takse inimestel rohkem säästa ning

Eelmisel projektikonkursil oli tege-

tagatakse pensionilubaduste pida-

vustoetus 12 000 kuni 25 000 eurot.

mine ja ootustele vastav pension.

Kuna tegevustoetuseid makstakse Euroopa Liidu eelarvest, ei saa väljamakseid teha enne, kui on vastu võetud asjaomane alusakt ning eelarvepädevad institutsioonid on eelarve kinnitanud.

Käesolev teade kavandatava kon-

EUROOPA ÄRIÜHINGUÕIGUS: KUIDAS EDASI?

EUROOPA KOMISJON NÕUAB LIIKMESRIIKIDELT TAGASI 54,3 MILJONI EURO ULATUSES ALUSETULT MAKSTUD TOETUSI Euroopa Komisjon nõuab liikmesriikidelt tagasi ühise põllumajandus-

(Allikas: Euroopa Komisjoni

poliitika raames põhjendamatult

esindus Eestis)

kulutatud vahendeid kokku 115,2

kursi kohta on avaldatud enne

Euroopa Komisjon algatas põhja-

miljoni euro ulatuses. Eestilt nõu-

konkursi algust ning sellest ei tu-

liku konsultatsiooni Euroopa äri-

tav summa — 10 000 eurot — on

lene Euroopa Komisjonile mingeid

ühinguõiguse tuleviku üle. Euroopa

üks väiksemaid ning on juba va-

kohustusi.

vajab äriühinguõiguse raamistikku,

rem tagasi makstud.

Lisainfot leiab Kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee rubriigist „Euroopa Uudised”.

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- EUROOPA UUDISED -

EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU —

RAHASTAMISVÕIMALUSED LÄHITULEVIKUS REET TEDER

Euroopa vajab kasvu, Euroopa vajab suuri projekte — selline on sõnum,

Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

mida kriisile lisaks Brüsselis väga sageli kuuleb. Sihipärased investeeringud tähtsamatesse taristutesse tähendavad siseturu elavdamist, majanduskasvu, konkurentsivõime suurendamist ja töökohtade loomist.

I

ntegreeritud majandusruumi jaoks on kõrge tehnilise tasemega võrgud

Iga valdkonna rahastamise reguleerimiseks esitas Euroopa Komisjon eraldi

elulise tähtsusega. Kuid investeeringud suurtesse taristuvõrgu pro-

määruse ettepaneku. Üle-euroopalise energiataristu suuniseid käsitleva

jektidesse on oma olemuselt pikaajalised ning liikmesriikide ja erasektori

määruse ettepanekus on ajavahemikuks kuni aastani 2020 ja sellest edasi

panusest ei piisa. Investeeringuteks ELi transpordi-, energia- ja telekom-

esmatähtsana määratletud piiratud hulk üle-euroopalisi koridore ja alasid,

munikatsioonitaristusse tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua järgmise

mis hõlmavad elektri- ja gaasivõrke ning nafta ja CO2 transportimise taris-

mitmeaastase finantsraamistiku (2014-2020) ettepaneku osana uus

tuid. Nende projektide puhul seisneb Euroopa Liidu tegevus konkreetselt

integreeritud eelarvevahend — Euroopa Ühendamise Rahastu.

loamenetluste lihtsustamises, reguleerimise hõlbustamises ning projektide rakendamise tagamises turupõhise ja otsese ELi rahalise toetuse abil.

Lühidalt öeldes on selle eesmärk kiirendada investeerimist üle-euroopa-

Kindlaks määratakse 12 prioriteetset energiataristu projekti ja valdkonda.

listesse transpordivõrkudesse, digitaalvõrkudesse ja energiavaldkonda.

Hinnanguliselt on kõikide nende võrkude kogu investeeringuvajadus

Transpordivaldkonnas määratakse määruse ettepanekuga üle-euroopalise

1000 miljardit eurot, mis jaguneks järgmiselt:

transpordivõrgu arendamist käsitlevate suuniste kohta kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika pikaajaline strateegia aastani 2030

Energia

Elekter — 140 miljardit eurot Gaas

— 70 miljardit eurot

CO2

— 2,5 miljardit eurot

ja aastani 2050. Eesmärk on luua ühtne Euroopa transpordipiirkond koos paremate transporditeenuste ja täielikult integreeritud transpordivõrguga, sidumaks erinevad transpordiliigid. Määruse ettepanekus jaotatakse transpordivõrk kahetasandiliseks: üldvõrguks ja põhivõrguks. ELi vahendid ja juh-

Transport

500 miljardit eurot,

(maantee-, raudtee-,

millest 250 miljardit põhivõrgule;

mere-, sisevee-

investeeringuvajadused trans-

ja lennutransport)

pordiliigiti esitatakse vastavalt heakskiidetud projektidele

Lairibateenused

270 miljardit eurot

timine keskenduvad põhivõrgule, kus kõrvaldamist vajavad nn pudelikaelad, piiriüleste ühenduste puudumine, ühendussõlmed. Põhivõrgu raames on välja valitud rida mitmeliigilisi põhivõrgukoridore, neile on kavandatud tugev juhtimismehhanism ja enamik eelarvelisi vahendeid.

Telekommunikatsiooni- ja digitaalteenuste valdkonnas nähakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavate suuniste määruse

Loodav rahastu näeb üle-euroopaliste transpordivõrkude ühendamise investeerimisprojektide elluviimiseks ette 50 miljardit eurot — sellest 40 miljardit eurot tuleks Euroopa Liidu eelarvest ja 10 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist transporditaristu tarbeks. Vahendid jaguneksid

ettepanekuga ette ühishuviprojektide prioriteedid — võtta kasutusele ülikiired lairibavõrgud, mis tagavad andmeedastuskiiruse vähemalt 100 Mbit/s; võtta kasutusele lairibavõrgud, et siduda saared, raskesti ligipääsetavad ja äärealad ELi keskpiirkondadega ning tagada kõnealustes piirkondades andmeedastuskiirus, mis võimaldab lairibaühenduvust kiirusega

järgmiselt:

vähemalt 30 Mbit/s; toetada digitaalteenuste taristute põhiteenusplatvorme; võtta meetmeid, mis võimaldavad saavutada koostoime ja koosEnergia

9,1 miljardit eurot

Transport

31,7 miljardit eurot

Telekommunikatsioon/

9,2 miljardit eurot

digitaalteenused

talitluse telekommunikatsioonisektori eri ühishuviprojektide vahel.

Põhjalikumalt on võimalik nende määruste ettepanekutega tutvuda Kaubanduskoja kodulehel aadressil www.koda.ee.

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- ETTEVÕTLUSÕPE -

TULE MUGAVUSTSOONIST VÄLJA!

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

ANNIKA TEDER ENTRUM programmi kommunikatsiooni ja ürituste assistent

Lõuna-Eesti noored õppisid veebruari alguses toimunud Eesti Energia ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM sessioonil koostöösuhteid looma ja hoidma.

ENTRUM annab Lõuna-Eestile mitusada noort inimest, kes on julged unistama ja ettevõtlikud oma unistusi täide viima.

ENTRUM projektimeeskonnad tutvustavad oma projekti teistele sama piirkonna

Inspiratsiooniesineja

meeskondadele. Esiplaanil on Tartu projektimeeskond Tartu Mõõgavõitlejad.

Jyrjo Ojasaar.

S

essiooni inspiratsiooniküla-

ettevõtlusstruktuure ja viies nad

oli suur kergendus ja täna ei ole

Värske Värv viia vastutasuks vär-

lise Solon Partnersi juhtiva

kokku mitmesaja aktiivse eakaas-

enam mingit hirmu järgmiste koos-

vide ja reklaami eest oma tege-

partneri ja Eesti alustavate ette-

lasega. Noorte asi on astuda see

tööpartneritega ühendust võtta,”

vusele Võru linna projekti „Festival

võtete nõustaja Yrjö Ojasaare sõnul

teine samm ja nende kontaktide

kirjeldas meeskonna liige Gerle

Inspiratsioon“ loomeüritusel läbi

on Eesti inimeste tüüpiline prob-

abil oma projekt teisele tasandile

Trifanov, kuidas nende julgus jär-

mööbli ümbertöötlemise töötoa.

leem see, et me ei ole harjunud

viia,” kirjeldas Saar.

jepanu kasvanud on.

„Tundub, et noored on aru saanud,

on liiga tagasihoidlikud ja ei oska

Seekordsel ENTRUM sessioonil oli

Lisaks vajadusele teha see esime-

ise alati midagi vastu anda,” arvas

kontaktvõrgustikke ära kasutada,”

noortel võimalus tutvuda näiteks

ne raske kõne, rõhutasid Yrjö

Darja Saar. Eesti Energia algatatud

märkis ta. Ojasaar soovitas ENT-

maakondlike arenduskeskuste ja

Ojasaar ja teised ENTRUM men-

programm õpetab noortele aktiiv-

RUM noortel mugavustsoonist

Eesti

Noortekeskuste

torid noortele, et koostöö sünni

ses ja kaasahaaravas vormis, kui-

väljuda ja julgelt rääkida ka ini-

Ühenduse esindajatega. Otepää

eelduseks on ka vastastikune ka-

das olla elus ettevõtlik.

mestega, keda nad ei tunne. „Mida

Gümnaasiumi projekt VeniVidiVici,

sulikkus. „Kui sa mõtled koostööd

varem me saame aru sellest jõust

mille idee on organiseerida Eesti-

alustades ainult sellele, mida sa

ENTRUM annab Lõuna-Eestile mi-

ja võimust, mis meil ümbritsevate

sisest õpilasvahetust, on mees-

partnerilt saada tahad, siis see

tusada noort inimest, kes on julged

inimeste näol olemas on, seda

kond, kes on neile antud õnge

partnerlus tõenäoliselt teoks ei

unistama ja ettevõtlikud oma unis-

kaugemale me jõuame,” selgitas

maksimaalselt kasutanud. Täna-

saa. Kui sa aga lähened inimesele

tusi täide viima. ENTRUM viib ees-

Yrjö Ojasaar.

seks on Otepää noored suhelnud

ettepanekuga, et saad ise tema

märke ellu koostöös Majandus- ja

nii haridusministeeriumi kui ka

heaks midagi teha, siis saad otse

Kommunikatsiooniministeeriumi

SA Entrum tegevjuhi Darja Saare

koolide juhtidega üle terve Eesti

tagauksest sisse,” kirjeldas Yrjö

ning maakondlike arenduskeskus-

sõnul on ENTRUMi põhiline väär-

ning saavutanud kokkuleppe 15

Ojasaar parimat teed koostöö-

tega. Programmi kaasrahastab Eu-

tus just kontaktide võrgustik, mille

kooli ja mitmekümne noorega, kes

kokkuleppe saavutamiseni. Just

roopa Sotsiaalfond. Programm

noored programmis osaledes saa-

on juba lähiajal valmis õpilasvahe-

teineteise abistamise eesmärgil

lähtub tegevuses Eesti Kauban-

vad. „Meie astume noorte eest esi-

tuses kaasa lööma. „Esimese kõne

sõlmisid ENTRUM projektimees-

dus-Tööstuskoja ettevõtlusõppe

mese sammu leides neile mento-

võõra kooli direktorile valmistasi-

konnad 4. veebruaril koostöö-

edendamise kavast „Olen ettevõt-

riks oma ala professionaalid, tutvus-

me hästi ette, aga käsi ikkagi

kokkuleppeid teiste oma piirkonna

lik!“. ENTRUMi programmis osale-

tades neile nende kodupiirkonna

värises. Pärast selle õnnestumist

tiimidega. Näiteks lubas meeskond

mine on noortele tasuta.

et selleks, et midagi saada, tuleb ka

võõrastega suhtlema. „Eestlased

Avatud

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE -

PRO FIKSUM OÜ —

MEREKONTEINERIST PUIDUKUIVATI

Allikas:

MIKK SALU Eesti Päevaleht

Koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel on muutumas järjest populaarsemaks. Üha enam ettevõtteid pöördub ülikooli poole, et lahendada koos teadlastega konkreetne arengutakistus või probleem, millega üksi toime ei tulda. Nii on koostöös Tartu Ülikooli teadlastega leidnud endale sobiva lahenduse viimase aasta jooksul üle 100 Eesti ettevõtte, kellega koos on arendatud uusi innovaatilisi tooteid, viidud läbi testimisteenuseid ja tootearenduskatsetusi. Ülikool teeb hea meelega koostööd nii suurte kui väikeste ettevõtetega, tähtis on vaid mõlemapoolne koostöötahe — ülikoolil on see selgelt olemas. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on plaanis tutvustada edaspidi ülikoolide ja ettevõtete koostööprojekte, millest on olnud ettevõtetele märkimisväärne tulu, et julgustada ettevõtteid ülikoolidega koostööd tegema. Alati ei pea ülikooli ja ettevõtja vaheline koostöö seisnema väga suurtes, kallites ja pikaajalistes projektides, nutikaid lahendusi on võimalik leida ka lühikese aja ja väheste ressurssidega, millest räägibki meie esimene tutvustav lugu „Merekonteinerist puidukuivati”.

O

Praktilised asjad

tepääl tegutsev väike pui-

vaja puidukuivatit, kuid selleks

Lõpuks helistas Uibo ülikooli. TÜ

dufirma Pro Fiksum OÜ too-

nõutav nelja miljoni krooni suu-

tehnoloogiainstituudi professori

dab puidust euroaluseid. Euro-

rune investeering käis lihtsalt üle

Alvo Aabloo juhtimisel pandi kokku

Nüüd on samalaadse probleemiga

aluste tootmiseks on tarvis pui-

jõu.

meeskond, mindi Otepääle, mõõdeti

teisedki puidufirmad ülikooli poole

omatehtud konteinerkuivatit ja ta-

pöördunud. „Üks koostöö oli ette-

oli 4 miljonit krooni. Otsustati pui-

Alguses prooviti oma jõududega

gasi Tartus olles arvutati, simuleer-

võttega, kes ekspordib küttepuid,”

dukuivatiks kohendada 40 000

teha. Osteti 40 000 krooni eest ka-

iti ja pandi kokku projekt, kuidas

ütles Valdna. „Vana tööstushoone oli

kroonine merekonteiner, kuid üht-

sutatud merekonteiner, soojustati,

konteinerit soojustada, kuidas soe

tehtud kuivatiks, meie saime aidata

last kuivatamist ei suudetud saa-

pandi sisse soojaõhupuhur, aga

õhk sisse, kuidas välja lasta, kuidas

selle paremaks tegemisel.” Valdna

vutada.

tulemus polnud ikkagi see, mida

niiskusest lahti saada. Tartu Üli-

lisas, et need on näited, kuidas üli-

vaja. „Ei kuivatanud ühtlaselt,”

kooli ettevõtlussuhete koordinaator

kool tahab ja suudab teha praktilise

Koostöös Tartu Ülikooli tead-

nentis Uibo. Puidukuivatamisele

Vahur Valdna lisas, et enamgi veel,

väärtusega kohe käikuminevaid

lastega täiustati soojustust, ni-

kehtivad spetsiifilised nõuded. Näi-

nad aitasid Pro Fiksumi inimestel

asju. „Ülikool ei ole ainult suured,

iskuse ja õhu liikumist, et tagada

teks on vaja 30 minuti jooksul üht-

EAS-ist ka innovatsiooniosakut

kauged ning kaua aega võtvad

puidu ühtlane kuivamine. Lisaks

last 56kraadist temperatuuri, et

taotleda, et osakuraha abil projekt

asjad, me sobime ka väikefirmadele

aidati Pro Fiksumil EASist tao-

puidukahjureid suretada.

teostada. Täispakett seega.

ja teeme konkreetseid lahendusi.”

dukuivatit, mille hind 2009. aastal

tleda innovatsiooniosak, et projekti rahastada. „Meile oleks puidukuivati muidu maksma läinud neli miljonit krooni, Tartu teadlaste abiga saime selle

Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete koordinaator Vahur Valdna:

kätte umbes 200 000 krooniga,”

„Ülikool ei ole ainult

ütles Otepää väikese puidufirma

suured, kauged ning

Pro Fiksum juht Külli Uibo. Pro Fiksumi juhtum on hea näide ülikooli

kaua aega võtvad

ja ettevõtjate vahelisest praktilist

asjad, me sobime

probleemi lahendavast koostööst.

ka väikefirmadele ja teeme konkreetseid

Pro Fiksum on puidust euroaluseid tootev väikefirma. Ettevõttel oli

lahendusi.”

13 - KAUBANDUSKOJA LIIKMED -

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

FOTO: MARKO MUMM

KAUBANDUSKOJA TEATAJA

AS REAALSÜSTEEMID Tänase lühiintervjuu fookuses on 1993. aastal loodud ning alates aastast 1998 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige olnud AS Reaalsüsteemid.

Küsis:

KAIDI TALSEN Toimetaja Vastas:

TIIT VAPPER ASi Reaalsüsteemid tegevjuht

KAUBANDUSKOJA

M

LIIKMESETTEVÕTETE JUHID SAID illega teie

Miks otsustasite Kojaga liituda?

firma tegeleb?

Sellest on liiga palju aega möödas,

PRESIDENDILT RIIKLIKUD AUTASUD

AS Reaalsüsteemid on suurte info-

et toonast otsustust mäletada.

süsteemide looja (äriregister jpt)

Kuid arvan, et Kaubanduskoda

ning 16 riigis kasutatava visuaalse

peakski ühendama erinevate elu-

kriminaalanalüüsi tarkvara aren-

alade missioonikindlaid ning am-

daja.

bitsioonikaid ettevõtjaid, kes soo-

23. veebruaril andis President Toomas Hendrik

vivad edendada rahvuslikku ette-

Ilves Tartu Ülikooli aulas üle selle aasta

Kuidas ettevõttel läheb?

võtlust nii siseriiklikul kui rahvus-

teenetemärgid tublidele inimestele, kes on

Hästi. Ettevõte on olnud edukas

vahelisel tasemel.

aidanud kaasa Eesti arengule. Muuhulgas andis

alates loomisest 1993. aastal. 2011.

Vabariigi President teenetemärgid neljale

aasta oli keeruline seoses mahu-

Millist kasu olete saanud

kate investeeringutega uue tark-

Koja liikmeks olemisest?

vara arendamisse samas segmen-

Palju häid suhteid ja enesearendust,

Kõik neli riikliku autasu saajat on Eesti

dis globaliseerumise eesmärgil.

võimalust kohtumisteks uute klien-

Kaubandus-Tööstuskoja liikmesettevõtete juhid.

inimesele ettevõtluse edendamise eest.

tide, partnerite, kolleegidega koduMillised on plaanid

ja välismaal ning muud kasulikku,

2012. aastaks?

mida mitmesuguste ürituste kaudu

Pingeline tarkvaraarendus koos

läbi paljude aastate oleks võimatu

globaalse müügivõrgu loomisega.

siinkohal lühidalt loetleda.

ÕNNITLEME KÕRGE AUTASU SAAMISE PUHUL: • AS VIRU KEEMIA GRUPI JUHATUSE LIIGE

NIKOLAI PETROVITŠ (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK)

ASi Reaalsüsteemid tegevjuht Tiit Vapper:

„2011. aasta oli keeruline seoses mahukate investeeringutega uue tarkvara arendamisse samas segmendis globaliseerumise eesmärgil.”

• AS VILJANDI METALL JUHATUSE LIIGE JA OSANIK

JAAK SULG (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK) • AS M.V.WOOL JUHATUSE LIIGE JA OSANIK

MATI VETEVOOL (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK) • OÜ LENNE JUHATUSE LIIGE JA OSANIK

MEELI LEEMANN (VALGETÄHE V KLASSI TEENETEMÄRK)

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- I N N O VAT S I O O N I V E E R G -

OMA KAUBAMÄRGI ARENDAMISE PLUSSID JA MIINUSED ON PALJUSKI KATTUVAD

Küsis:

PIRET POTISEPP Innovatsioonikeskus InnoEurope Vastas:

STELLA SOOMLAIS Disainer

Seekordses Innovatsiooniveerus saab lugeda intervjuud oma kaubamärki üles ehitava noore nahkaksessuaaride disaineri Stella Soomlaisiga.

O

led noor disainer, kes

tele ning kindlasti ka palju kasu-

n-ö õigete küsimuste esitamist. Nii

käik ei sõltuks otseselt minu töö-

tegutseb endanimelise

likku uut informatsiooni.

mõtleb inimene detailsemalt läbi,

tundidest. Kui ma muude projek-

kaubamärgi alt.

Magistritöö ajal avastasin enda

mida ta vajab ning soovib ning on

tide puhul olen küllaltki hea dele-

Mis oli tõukeks oma

jaoks teenusedisaini eriala, samuti

hiljem sellevõrra tootega rohkem

geerija, siis oma brändi puhul on

kaubamärgi loomisele?

süvenesin säästva arengu loogi-

rahul. See omakorda tähendab, et

iga detail ülitähtis ja kvaliteedi-

Mõte oma firma rajada oli mul juba

kasse ning analüüsisin, mida on

ta hoolitseb toote eest paremini,

nõuded kõrged, mistõttu on mul

ülikooli algusaastatel, kuid Stella

teised teinud nendes valdkonda-

mis jällegi pikendab oluliselt toote

juhtimisprotsesside korraldamine

Soomlais Design loomiseks andis

des ning kuidas oleks minul võima-

eluiga.

väga palju aega võtnud, kuid küll

suure tõuke magistritöö. Viisin

lik seda oma erialal rakendada.

Suure süsteemini, kus iga etapp ja

ma ka selle prioriteetide seadmise

selle raames läbi mahuka turu-

Kõik see tipnes ärimudeli väljatöö-

detail on 100% läbi mõeldud, on

ära õpin!

uuringu, mis andis mulle hea et-

tamise ja kaitsmisega, mis küll het-

veel palju aega, aga püüan oma

tekujutuse, mida tarbijad vajavad.

kel ei ole rakenduses, kuid kuhu

praeguseid valikuid teadlikult teha

Missugused eesmärgid

Sain kinnitust oma senistele mõte-

poole ma püüdlen. Tahan, et ühel

selliselt, et ma saaksin ühel päeval

oled ettevõtte

päeval saaksin pakkuda kliendile

öelda, et Stella Soomlais Design on

arendamisele seadnud?

sellist ringset süsteemi, mis lähtub

vastutustundlik.

Kõige suuremaks eesmärgiks on

tema vajadustest ning on samas

Pildil: Stella Soomlais

arendada juba mainitud vastutus-

keskkonda hoidev ning taaskasu-

Mida pead suurimateks

tundlikkust ja seda kõigis firma-

tust pooldav. Mu eesmärk on jõuda

plussideks ja miinusteks oma

tegevusega seonduvates prot-

sinnamaani, et klient saaks soovi-

kaubamärgi arendamisel?

sessides. See tähendab nii toote-

korral kas oma kotti värskendada

Oma kaubamärgi arendamise plus-

arendust, materjalivalikut, logis-

või siis anda selle mulle materjali

sid ja miinused on kohati isegi kat-

tikat kui ka turundust ja kliendi-

taaskasutuseks tagasi. See eeldab,

tuvad. Saan olla oma aja peremees,

suhtlust. Ma tahan, et mu bränd

et minu kotid oleksid juba algselt

kuid see eeldab ka meeletult dist-

oleks aus ja tegevus läbipaistev.

niimoodi disainitud, et teatud de-

sipliini ja tahtejõudu. Oma brändi

Kui mõelda rohkem mõõdetavate

tailid nagu sangad, nurgad, lukk

loomisel peab olema valikus täiesti

eesmärkide peale, siis ma soovin,

jne oleksid kergesti vahetatavad, et

kindel, sest teekonnal pannakse

et tulevikus oleks Stella Soomlais

materjali taaskasutuse protsent

tugevus ja tahe pidevalt proovile.

Design brändil oma butiik-stuudiod

oleks maksimaalne. Nii võiks ühest

Oma asja ajamine on meeletult hu-

suuremates linnades ning et mu

kotist saada teise koti, millest oma-

vitav ja motiveeriv, kuid samas on

aksessuaaride valmistamisel kasu-

korda lõpuks rahakoti või mõne

ka raske üksi toimetada. Peab ole-

tataks nahka, mille tootmine on

muu aksessuaari.

ma väga hea ajaplaneerija ning nu-

keskkonna suhtes vähem kahju-

tikas, oskama ja julgema abi paluda

likum, kuid mis on samas vastupi-

Ütlesid, et ärimudel

neis valdkondades, kus endal mõis-

dav ja ilmastikukindel.

ei ole veel töös. Kuhu oled

tusest või energiast puudu tuleb.

praeguseks jõudnud?

Kuna minu kaubamärk on minu

Kes on Sinu peamised

Praeguseks olen alustanud tööd

nägu ja tegu, siis muutuvad kõik

kliendid ja kuidas uusi leiad?

sellega, et panna klient mõistma

pisiasjad mulle väga tähtsaks. Ras-

Minu kliendid jagunevad peamiselt

oma tegelikke vajadusi, mis põhi-

keim on minu jaoks vist sättida

kaheks. On need, kes tellivalt mult

mõtteliselt tähendab minu poolt

oma asjad nii, et minu firma käe-

aksessuaare, kuna nad ei ole kau-

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- JUHTIMISVEERG -

bandusest leidnud tooteid, mis vastaks nende soovidele ja vajadustele. Teine grupp inimesi on selliseid, kus pöörduvad pigem minu kui kunstniku poole. Nad ei soovi

SU FIRMA ON 133 AASTAT VANA?

kaasa rääkida disainiprotsessis,

SORRY, VANUS ON AINULT HÄDAKS KAELAS

vaid soovivad lihtsalt omada minu loodud kotti.

Praegu on mul tööde tellimise järjekord pikk, seepärast ei taha ma väga eraldi reklaami teha, kuna muidu jääksin mahuga hätta. Siis,

TAIVO PAJU Director Media

kui hakkan töid rohkem tiražeerima, pean loomulikult järgima turundusplaani ning tegelema müügiga süstemaatilisemalt. Seni on aga olnud parim reklaam suust

M

äletate eelmisest Directo-

Kodaki laborites õhtuti oma asja

kätt oma karjäärile, selle asemel

rist, kui lihtne oleks Tartu

ajada. Kui aga selgus, et ka Iso-

et võidelda ihu ja hingega firma

suhu liikuv info. Väga hästi toimib

tudengil Jevgeni Kabanovil olnud

fluxiga saab raha teha, ütles

tuleviku eest.

Facebook. Teadlikkust tõstavad ka

kergitada kaabut oma tööandjale

mees „Aidaa!“ ja tegi oma firma,

artiklid, edasimüüjad, blogijad ning

Webmediale pärast seda, kui ta

mis praegugi jõudsasti kasvab.

muude organisatsioonide andme-

mõtles välja geniaalse meetodi,

baasid, kuid reaalseid tellimusi

tänu millele hoiavad kogu maa-

Ning see polnud ainus uus äri,

inimestel juba selline kibestumise

saan ma siiski kõige rohkem isiklike

ilma Java-programmeerijad praegu

mille Kodak maha magas. Just

ja käegalöömise tunne tekkis, siis

soovituste baasil, mistõttu peangi

kokku sadu ja tuhandeid töötunde.

seal töötati 1975. aastal välja

päris kindlasti ei läinud nad oma

kliendisuhtlust väga oluliseks osaks

Sest lahendus oli ju peidus ainult

maailma esimene digikaamera. Ja

ideedega Kodaki juhtide jutule.

oma brändi arendamisel.

tema peas — ta oleks võinud töö-

jällegi ei tundnud firma juhid

Nad lahkusid ja tegid oma mõtted

andja seljataga oma firma teha.

toona asja vastu huvi. Tulemus:

teoks kusagil mujal. Ja sellises olu-

Eestis kurdetakse

Aga Jevgeni otsustas uut äri alus-

133aastane Kodak palus tänavu

korras pole firma 100-aastasel aja-

tihti, et tarbijad ei

tada just koos Webmediaga, sest

jaanuaris kohtult pankrotikaitset

lool tõesti enam mingit tähendust.

hinda unikaaldisaini.

„see on lahe firma ja seal töötavad

ja teatas, et astub digikaamerate

Kas nõustud? Mis võiks

mõnusad inimesed.”

ärist üldse välja.

Võib-olla on need kommentaarid üle pingutatud. Aga selge, et kui

olukorda muuta?

Mitte ainult Webmedia, vaid kõigi Eesti firmade jaoks on miljoni dol-

Oma kogemuse põhjal võin öelda,

Tegelikult on see ju iga tööandja

Nagu kinnitab Whartoni ärikooli

lari küsimus, kuidas tagada ka

et hindavad küll ja järjest enam,

unistus, et inimesed tuleksid oma

analüüs — just vanu tugevaid fir-

edaspidi, et su töötajad pakuksid

kuid eks teadlikkuse tõstmisest

miljoni dollari ideega just sinu ju-

masid ähvardab kõige rohkem

oma ideed välja just sinu firmas.

oleks palju kasu. Praegu ei mõis-

tule, mitte ei põgeneks ideede ja

see, et uued ideede heidetakse

Ning et su firma juhtidel jätkuks

teta, kuidas kujuneb hind, missu-

klientide nimekirjadega firmast

kõrvale ja klammerdutakse va-

lapselikku uudishimu nende idee-

gust lisaväärtust unikaaldisain

nelja tuule poole. Eriti tänapäeval

nasse. Siinkohal siiras tunnustus

dega mängida, sest võibolla on

pakub ja kui suur on tegelik töö-

ja eriti Eestis, kus uue ettevõtte

Elionile, kes tõi telefoniliine pidi

seal mõni tuleviku digikaamera

maht toote valmimise taga. Samas

asutamine on lapsemäng.

koju filmilaenutuse; Eesti Ener-

peidus.

on oluline aru saada, et unikaaldi-

giale, kes Atlandi ookeani taga põ-

sainil on oma aeg, koht ja kontekst,

Kui kergesti firmad oma andekad

levkiviasjandust arendab; SEBEle,

mil ta end õigustab. Iga valdkond

töötajad minema peletavad, näi-

kes rongiäri plaanib. See on ainus

on erineva tausta, tootmisvõima-

tab Kodaki juhtum. Ühele noorele

võimalus ajale mitte jalgu jääda.

luste ja sihtgrupiga, mistõttu ei saa

ja tublile Kodaki insenerile tun-

tooteid alati kõrvutada ja võrrelda.

dus 1990. aastatel väga põneva

Aga kui Webmedia ja Kodaki juur-

Minu erialas on unikaaldisain õigus-

ja perspektiivikana Isofluxi teh-

de tagasi tulla, siis jäid silma mit-

tatum kui mõnes muus disainivald-

noloogia, mis võimaldab kanda

med veebikommentaarid, mida

konnas. Kott on olnud ja on prae-

õhukese kaitsekihi mitmetele

olid kirjutanud Kodaki endised

guseni tihti staatuse sümbol, sõnu-

esemetele, näiteks läätsedele.

töötajad. Jah, firmakultuur oli

mi edastaja, osa eneseväljendu-

Tema ülemusi tookord asi ei huvi-

Kodakis tõesti vilets: juhtkond oli

sest, omamoodi kunstiobjekt. Selle-

tanud, sest värvifilm ja -foto-

keskendunud vaid PR-ile ja kuu-

tõttu on minu erialas unikaaldisai-

graafia tõid tol ajal sisse kosmilisi

lanud elitaarseid akadeemikuid.

nile ka turgu.

summasid. Insener sai siiski loa

Ning juhid olid keskendunud ees-

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TA G A S I VA A D E -

PALJUDE VÕIMALUSTE MAA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

LIIS ELMIK

INDONEESIA

Kaubandusnõunik Euroopa Liidu esinduses Jakartas

Järjest rohkem ettevõtteid avastab Kagu-Aasia suurimat turgu Indoneesiat.

Välismaalaste arv Indoneesia tänavatel ja kontorites on viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud. Isegi eesti keelt Indoneesia pealinnas Jakartas kuulda pole enam võimatu.

S

iinne turg on väga põnev. In-

Hoolimata kiirest majandusaren-

tervishoiu süsteemi arendamisel.

hulgas maailmas. Indoneesia kuu-

doneesia on rahvaarvult

gust on tootmiskulud Indoneesias

Eesti võiks meelitada ka indonee-

lub juba praegu 20 suurima majan-

maailmas neljas. 240 miljonist

madalamad kui näiteks Hiinas, kust

sia turiste ja tudengeid.

duse hulka. SKP küündib ligi 1 mil-

elanikust umbes 45 miljonit kuu-

mitmed tööjõumahukad ettevõtted

lub keskklassi. Turu suurusest ja

on oma tootmise viimase aasta

Indoneesia majandusarengu välja-

arengut tunnustasid ka reitingu-

kasvust annab näiteks aimu fakt,

jooksul üle toonud. Mitmed Euroopa

vaated on hetkel ühed parimad

agentuurid Fitch ja Moody’s, kes

et eelmisel aastal müüdi ligi miljon

ettevõtted naudivad Indoneesia

maailmas, välisvõlg on väike ja

tõstsid Indoneesia riskireitingu in-

uut autot. Kaks kolmandikku ela-

talente ka tehnoloogiliselt keeruka-

makromajanduslik keskkond sta-

vesteerimisreitingu tasemele.

nikkonnast on alla 30-aastased.

matel tootmisaladel.

biilne. Tänu suurele siseturule on

jardi USA dollarini. Indoneesia

Indoneesia oluliselt vähem sõltuv

Indoneesia arengut takistavad kor-

Indoneeslaste vaba aja lemmik-

Euroopa ja USA majandustes

ruptsioon, bürokraatia ja kehv infra-

tegevus on poodlemine. Lisaks ar-

toimuvast. Indoneesia majandus

struktuur. Ärisidemete loomine

Indoneesia on hiiglaslik, 17 000

vukate kaubanduskeskuste kam-

kasvas eelmisel aastal tugeva sise-

võtab aega. Kohalike olude tund-

saart laiub 5 tuhande kilomeetri

mimisele on siinne tarbija sõltu-

tarbimise toel 6,5%. Järgmise viie

mine ja indoneesia keele valdamine

laiusel alal, see on samapalju kui

vuses oma mobiiltelefonist, Black-

aasta majanduskasvuks ennusta-

kiirendavad oluliselt turule jõudmist

linnulennult Lissabonist Teherani.

berry chat ja Facebook on elu

takse samuti 6-7%.

ja vähendavad närvi- ja rahakulu

Siinne infrastruktuur vajab aren-

lahutamatuks osaks.

Elanikkond kasvab üle ühe protsendi aastas.

oma eesmärkide saavutamisel.

Euroopa ettevõtted tunnistavad,

damist. Ühenduvus erinevate saarte ja inimeste vahel on märksõna,

Kuigi kõik majandussektorid are-

et kasumlikkus on Indoneesias

Mul on väga hea meel, et Urmas

millest palju räägitakse ja kus Eesti

nevad rekordiliselt, näen Eesti et-

teiste turgudega võrreldes väga

Paet koos äridelegatsiooniga jaa-

(kommunikatsiooni- ja info)tehno-

tevõtetele võimalusi eelkõige oma

hea. Praeguste trendide jätkudes

nuaris Indoneesiat külastas, sest

loogia kindlasti tähelepanu ära-

tehnoloogiliste lahenduste pakku-

peaks Indoneesia aastaks 2030

Eesti ettevõtted võiksid mõelda

taks.

mises ja infrastruktuuri ning

olema kümne suurima majanduse

Indoneesia turu võimalustele.

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TA G A S I VA A D E -

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

TAGASIVAADE SEMINARILE

„KUIDAS OSALEDA EDUKALT SUURBRITANNIA RIIGIHANGETEL”

MARJU NAAR Teenuste osakonna projektijuht

Tulenevalt ettevõtjate kasvavast huvist rahvusvaheliste hangete vastu algatas Kaubandus-

Järgmisel rahvusvaheliste

koda möödunud aasta detsembris rahvusvaheliste hangete seminaride sarja. Kui esimene

hangete seminaril käsit-

seminar käsitles riigihanke protsesse ja praktikat meie naaberriigis Soomes, siis teine,

letakse Rootsi hankeid,

20. veebruaril toimunud üritus tutvustas riigihangete süsteemi Ühendkuningriigis.

üritus toimub 9. märtsil Kaubanduskojas.

200 000 eurot ja rohkem —

Ühendkuningriigis pööratakse pal-

kehtivad Euroopa Liidu nõuded.

ju tähelepanu keskkonnasäästlikkusele, võrdõiguslikkusele, töö-

Kuidas leida infot hangete ja ava-

tervishoiule ja kriisijuhtimisele.

liku sektori lepinguliste tellimuste

Seoses sellega peab olema ette-

kohta? Hästi tuntakse portaali

võtetes välja töötatud antud punk-

www.competefor.com. CompeteFor

tidega seotud tegutsemise korrad

on hangete portaal, kus ettevõtjad

ning reeglina küsitakse hanke-

saavad luua tasuta oma firma pro-

pakkumuse juurde koopiaid nen-

fiili — määratledes, mis valdkonna

dest dokumentidest.

hangetel soovitakse osaleda. Por-

Pildil: Ühendkuningriigi hangete spetsialist Toni Saraiva.

S

taalis on üleval 2012. aasta Londoni

Pakkumuse koostamisel võiks mee-

olümpiamängude hanked ning palju

les pidada, et hankija ei pruugi olla

muid avaliku ja erasektori ostu-

antud valdkonna spetsialist ja see-

teateid (nt ühistranspordi teenused,

ga tuleks küsimuste korral hanki-

politseihanked jne).

jaga alati infot täpsustada. Pakkumises tuleb välja tuua kogu info, mida

eminaril esines Ühendku-

nael ja seega tuleb esitada kõik

ningriigi hangete spetsialist

pakkumused vastavas vääringus.

Levinumad hankemenetluse vor-

nõutakse. „Mida mahukam pakku-

Toni Saraiva, kes on viimase ühek-

Piirmäärad keskmises Inglismaa

mid on invitation to tender notice

mus, seda uhkem“ hanke võitu ei

sa aasta jooksul viinud läbi üle 200

linnas:

(ITN) ehk avatud hankemenetlus ja

kindlusta, seega ei ole mõtet välja

hangeteteemalise seminari-töötoa

• Teenuse/toote ostmisel kuni

prequalification (PQQ) ehk piiratud

tuua ettevõtte saavutusi periood-

Ühendkuningriigis ja Euroopas,

25 000 eurot — tuleb võtta

hankemenetlus, kus kõik huvita-

ide kohta, mida ei ole küsitud. Sel-

3 hinnapakkumist;

tud isikud saavad esitada taotluse,

lega tõmmatakse endale pigem

nõustades väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes soovi-

• Teenuse/toote ostmisel

aga pakkumust kvalifitseeruvad

hankija pahameel, kuna kuluta-

vad osaleda siseriiklikel ja rahvus-

25 001-100 000 eurot —

esitama ainult need, kes on läbinud

takse tema aega info lugemisele,

vahelistel riigihangetel.

hange, vajalik

eelkvalifitseerumise vooru. Pakku-

mida ei ole nõutud.

3 hankepakkumust;

muses tuleb tavaliselt esitada 5-10

• Teenuse/toote ostmisel

referentsi tehtud tööde kohta. Kui

Seminaril osalenud ettevõtjatele

tat käibel ühisraha euro, tuleb mee-

100 001-200 000 eurot —

ei ole ette näidata lepinguid ava-

meeldis kõige rohkem workshopi

les pidada, et pika pangandus-

hange, vajalik

liku sektoriga, tuleks välja tuua

osa, mille käigus analüüsiti han-

ajaloo ja traditsioonidega Ühend-

5 hankepakkumust;

analoogsed tööd, mis on teostatud

keteateid ja prooviti koostada han-

kuningriigis kehtib endiselt inglise

• Teenuse/toote ostmisel

erasektori ettevõtetele.

kepakkumust.

Olgugi et Eestis on juba teist aas-

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

EELTEADE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE KOHTA

Ärifoorum

Latin America meets CEE 14.-18. mail Viinis

Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 20 lg-le 2 ja

Hea ettevõtja!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja põhikirja artiklile 13.1. ja 13.4. teatab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus:

Oled huvitatud ärivõimalustest Ladina-Ameerikas? Tule ja osale esimesel rahvusvahelisel ärifoorumil „ Latin America meets CEE“. Foorum toimub 14.-18. mail Viinis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

Foorumil tutvustatakse Ladina-Ameerika majandust ja antakse ülevaade

LIIKMETE KORRALINE ÜLDKOOSOLEK TOIMUB

võtmesektoritest. Toimuvad kontaktkohtumised Ladina-Ameerika ning Kesk- ja

12. APRILLIL 2012 ALGUSEGA KELL 13.00

Ida-Euroopa firmade vahel (lepitakse kokku eelnevalt).

NORDIC HOTEL FORUMIS, VIRU VÄLJAK 3 TALLINNAS.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (edaspidi EKTK) juhatus on

Foorumile on võimalik registreeruda 26. märtsini.

teinud esialgse ettepaneku arutada järgnevaid päeva-

Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR

korrapunkte:

Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

• EKTK 2011. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine; • EKTK liikmemaksude muutmine alates 2013. a.

Palume EKTK liikmete seisukohti arutlusele tulevate päevakorrapunktide kohta. Ettepanekud päevakorrapunktide osas palume esitada kirjalikult, hiljemalt 27. märtsiks aadressil: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ToomKooli 17, 10130 Tallinn või digitaalallkirjastatult e-postile

Seminar

Põhjalikult erisoodustustest maksuameti pilgu läbi 22. märtsil Kaubanduskojas

koda@koda.ee .

Kaubanduskoda korraldab neljapäeval, 22. märtsil Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Põhjalikult erisoodustustest maksuameti pilgu läbi.“ Seminari lektor on Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja kt.

Erisoodustuste käsitlemine ja maksustamine on ettevõtetele jätkuvalt üheks enam küsimusi ja probleeme tekitavaks valdkonnaks. Sageli jääb aruteludes

OOTAME AKTIIVSET OSAVÕTTU! EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA JUHATUS

Lisainfo: VIKTORIA INDRISOVA Tel: 604 0063 E-post: viktoria@koda.ee

kõlama küsimus, aga milline on maksuameti seisukoht? Seminaril annabki Maksuja Tolliameti maksude osakonna juhataja kt Evelyn Liivamägi ülevaate erisoodustuste maksustamise käsitlemisest maksuameti tõlgenduste ja praktikate alusel.

Lisainfo ja registreerumine: KATI KRASS Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- TEATED -

Seminar

Turundusseminar

Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?

Mida meiega tehakse ja mida annab teha?

9. märtsil Kaubanduskojas

20. märtsil Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 9. märtsil (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?” Seminari moderaator on Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab teisipäeval, 20. märtsil, kell 10.00—14.45 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Mida meiega tehakse ja mida annab teha?” Loenguga esineb Tallinna Ülikooli dotsent, reklaami ja imagoloogia õppekava juht Linnar Priimägi.

MAGNUS JOSEPHSON

Riigihangete spetsialist www.magnusjosephson.se LINNAR PRIIMÄGI

Esinejad:

Tallinna Ülikooli dotsent, reklaami ja imagoloogia õppekava juht

• Magnus Josephsoni peamine missioon on suurendada ettevõtjate äri osakaalu avalikus sektoris. Ta on hariduselt jurist, kelle suur huvi on suurendada kaupade ja teenuste müüki avalikule sektorile. Samuti on ta üks nõutumaid riigihangete teemal esinejaid Rootsis ning käesoleva aasta märtsis ilmub tema raamat „Kuidas võita riigihankeid“. Oma ettekannetes toob ta palju näiteid sellest, kuidas Rootsis avaliku sektoriga koostöö tegemisel läbi lüüa. Riigihangete valdkonnas on Magnus Josephsonil kogemust 17 aastat.

Käsitlused ja mõttearendused teemadel: • Tegija tarbimisühiskonnas • Mida meile räägitakse?

• Kas maksab sebida?

Lektor esitab talle omasel ja atraktiivsel moel oma vaate-

• AS Amholdi tegevusaladeks on juba 20 aastat ehitusvaldkonna projektijuh-

nurga tänapäevasest turundusest, sellega seonduvast

timine, kompleksne projekteerimistöö, ehitustööde järelevalve, ekspertiisid ja

mainekujundusest, reklaamist ja kuvandi loomisest ning

konsultatsioonitegevus. Firmas töötab 63 kõrgema eriharidusega inseneri ja

kaasnevatest mõjudest ühiskonnas. Kuidas läheneda nen-

arhitekti. Firma filiaalid asuvad veel Soomes, Rootsis, Inglismaal ja Ugandas.

dele teemadele tavapärasest veidi erinevalt ning milliseid

Rootsi turul tegutsetakse kolmandat aastat. Inseneriteenuste maht Rootsis

mõtteid ja lähenemisi tasuks edu saavutamiseks kasutada?

moodustas 2011. aastal 1,3 miljonit Rootsi krooni. Põhiliseks objektiks oli madala energiatarbega intelligentsete hoonete ehitusprojektide koostamine.

Linnar Priimägi loengutest on alati võimalik leida hulgaliselt põnevaid mõtteteri, mida oma igapäevatöös rakendada.

• Protex Balti AS on Baltimaades tegutsev tekstiilitööstuse ettevõte, kus on 217 töötajat. Firma on spetsialiseerunud välis-, spordi-, vormi- ja vaba aja rõivastele ning pesule ja tööriietele. Rootsi hangetel on osaletud alates 2009. aastast.

Seminarile on oodatud ettevõtete juhid, turunduse, müügi ja reklaamiga kokku puutuvad töötajad, aga ka kõik selle teemavaldkonna vastu huvi tundvad inimesed.

Seminaril käsitletavad teemad:

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 65 eurot, mitte-

• Rootsi hangete turu tuvustus, riigihangete

liikmetele 130 eurot, lisandub käibemaks. Hind sisaldab

keskkonnad, levinumad vead jne.

lõunat ja kohvipausi.

• Amhold AS ja Protex Balti AS esindajad jagavad kogemust Rootsi riigihangetel osalemisest.

• Paneeldiskussioon teemal ”Mis on Rootsi hangetel osalemisel peamised komistuskivid?”

Registreerumise tähtaeg on 7. märts. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR

Lisainfo ja registreerumine: KATI KRASS

Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- PAKKUMISED -

Turu-uuringute koostamise koolitus

KOOSTÖÖPAKKUMISED: •

13. märtsil Kaubanduskojas

Poola erinevaid aerosoolpudelite

•

ning tootmise ja tehniliste gaa-

edasimüüjaid.

side müügiga tegelev ettevõte

Kood 2012-02-23-037

otsib investoreid alustamaks uue

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 13. Märtsil Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) „Ekspordivaldkonna koolitused

•

aine tootmist ning pakub end

Leedu ortopeedilisi vahendeid

alltöövõtjaks keemiliste ainete

(jalanõud, sisetallad, korsetid, pro-

2011/2012“ raames turu-uuringute koostamise koolituse. Koolita-

transportimisel.

teesid jmt) tootev ettevõte otsib

jaks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht Jakob

Kood 2012-02-24-012

edasimüüjaid ning on huvitatud

Saks. Koolituse eesmärgiks on anda ettevõtjale praktilisi teadmisi

•

vastastikkusest tootmisest.

sellest, kuidas koguda vajalikku infot otsuste tegemiseks ettevõtte

Kood 2012-02-14-002 •

aiandusettevõte

felli täiendamiseks kontakti tarni-

otsib

jatega.

naiste tööriiete valmistamiseks

lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info han-

Kood 2012-02-27-003

kontakti alltöövõtjatega.

kimise kohta. Aitame mõista ettevõtte infovajadusi ning anname

Kood 2012-02-16-011

teadmisi ja oskusi, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Rootsi

•

•

tevõte otsib edasimüüjaid.

Kogunemine ja kohvipaus

9.00-11.00

Sissejuhatus. Erinevad turu-uuringute tüübid.

Kood 2012-02-14-033 •

metallitöötlust teostav ettevõte

Teisesed turu-uuringud.

otsib edasimüüjaid ning pakub

Erinevate uuringute plussid ja miinused.

end alltöövõtjaks.

11.00-11.15

Kohvipaus

Kood 2012-02-15-015

11.15-12.45

Turu-uuringute planeerimine.

Millist informatsiooni on vaja? Milline on Lõunapaus

13.30-15.00

Turu-uuringute teostamine.

Erinevaid praktilisi näpunäiteid.

15.00-15.15

Kohvipaus

15.15-15.45

Kuidas tõlgendada saadud infot,

mastiku kaitse telke tootev ettevõte pakub end vahendajaks sarnaste toodetega Poola turule siseneda soovijaile ning on huvitatud ka ühisettevõtlusest.

Poola erinevaid soojus- ja kütteseadmeid tootev ettevõte otsib edasimüüjaid.

Kood 2012-01-23-029

•

•

Türgi alumiiniumtooteid valmistav ettevõte otsib edasimüüjaid.

Kood 2012-02-27-001

Iisraeli kasvuhoones kasutamiseks mõeldud temperatuurikontrollseadmeid arendav ning tootev ettevõte otsib edasimüüjaid

kuidas seda organisatsioonis presenteerida,

ning on huvitatud ühisettevõt-

kuidas seda praktikas rakendada.

lusest.

Kokkuvõte

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu).

Poola tellingute süsteeme ja il-

Kood 2012-02-21-029 •

turu-uuringu protsess ja peamised sammud.

12.45-13.30

•

Tšehhi ahjusid tootev ning CNC

Esmased turu-uuringud.

15.45-16.15

Kood 2012-02-28-001

Prantsusmaa toiduainetele.

8.30-9.00

Itaalia parafarmatseutilisi- ja dermokosmeetikatooteid tootev et-

Prantsuse ettevõte otsib edasimüüjaid traditsioonilistele Lõuna-

Päevakava:

Iisraeli toiduainete edasimüügiga tegelev ettevõte otsib tooteport-

juhtimisprotsessides. Peamine lähtekoht on keskmise Eesti eksportööri reaalne vajadus turuinfo järgi. Koolituse käigus antakse

Leedu keemiliste ainete müügi

osasid valmistav ettevõte otsib

Kood 2012-01-18-027 •

Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused on

Poola ettevõte pakub end edasi-

nähtavad Koja kodulehel

müüjaks turule siseneda soovi-

www.koda.ee/koostoopakkumised

vatele mööblitootjatele.

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Kood 2012-02-20-019 •

Hiina ettevõte otsib edasimüüjaid erinevatele väetistele, põllumajanduslikele kemikaalidele ja mi-

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

neraalainetele.

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Kood 2012-02-27-002 •

Saksa laevade võimsust mõõtvaid seadmeid (propulsiivseadme pöördemomenti ja telgsurvejõudu

Lisainfo ja registreerumine: HAILI KAPSI

mõõtvaid seadmeid) tootev ette-

Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Kood 2012-02-03-010

võte otsib edasimüüjaid.

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- RIIGIHANKETEATED -

RIIGIHANKETEATED: Rõivad ja jalanõud •

•

Leedus hangitakse haiglapesu

•

Lätis hangitakse erinevaid toidu-

•

Lätis hangitakse prügikonteine-

Bulgaarias hangitakse politsei

pesemisteenuseid (ööpäevas 950

varude tooteid. Tähtaeg 02.04.

reid. Tähtaeg 05.04.2012.

vormirõivaid ja jalatseid. Tähtaeg

kilogrammi). Tähtaeg 11.04.2012.

2012. Kood 5100

Kood 5107

dokumentidega tutvumiseks on

Kood 5095

•

19.03.2012, hankel osalemiseks IT

29.03.2012. Kood 5088

•

Bulgaarias hangitakse mitmesu-

•

Leedus hangitakse raudteeliip-

guseid kuivtoiduaineid (jahu ja

reid. Tähtaeg dokumentidega tut-

jahutooted, riis, tärklis, küpsised,

vumiseks 28.03.2012, hankel osalemiseks 03.04.2012. Kood 5108

Soomes hangitakse andmetöötlus-

kuivikud jne). Tähtaeg dokumen-

Mööbel, sisustus ja tarvikud

teenuseid. Tähtaeg on 14.03.2012.

tidega tutvumiseks 16.03.2012,

•

Kood 5096

hankel osalemiseks 26.03.2012.

ditsiinitarvikuid (vatt, marli, tam-

Kood 5102

poonid, plaastrid, sondid jne). Täht-

Soomes hangitakse lasteaiamööblit. Tähtaeg 17.04.2012. Kood 5089

•

Leedus hangitakse erinevaid me-

•

Soomes hangitakse koolimööblit.

Masinad ja seadmed

Tähtaeg 17.04.2012. Kood 5090

•

Lätis hangitakse RHIB tüüpi kiir-

Ehitus, ehitusmaterjalid

•

Bulgaarias hangitakse ametiasu-

paat sõjaliste operatsioonide tar-

•

Soomes hangitakse ehitustöid

NATO, OECD jm

tusele erinevat kontori- ja vastu-

beks. Pakkumise võib esitada läti

(ehitustööd, torustiku-, elektri-

•

võturuumide mööblit. Tähtaeg

või inglise keeles. Tähtaeg 20.03.

paigaldamisega seotud ja venti-

majast teise [mõlemad majad asu-

dokumentidega

2012. Kood 5097

latsioonitööd jne). Tähtaeg doku-

vad Brüsselis (Evere linnaosas)].

Saksamaal hangitakse tuletõrje-

mentidega tutvumiseks 13.04.

Pakkumises osaleda soovivatel

02.04.2012. Kood 5091

autosid. Tähtaeg dokumentidega

2012, hankel osalemiseks 16.04.

ettevõtetel

Saksamaal hangitakse toole ja

tutvumiseks 27.03.2012, hankel

2012. Kood 5103

märku anda enne 19.03.2012.

erinevaid istmeid. Tähtaeg doku-

osalemiseks 11.04.2012.

Lätis hangitakse kaugküttetoru-

Kood 4913

mentidega tutvumiseks 02.04.

Kood 5098

tutvumiseks

23.03.2012, hankel osalemiseks

•

•

aeg 27.03.2012. Kood 5109

•

Teenused

•

endast

siooniga torusid jmt). Tähtaeg Puit •

•

palutakse

sid, torusid ja liitmikke (eelisolat-

2012, hankel osalemiseks 16.04.

2012. Kood 5092

NATO peakorteri kolimine ühest

02.04.2012. Kood 5104

Lätis hangitakse küttepuid. Täht-

•

aeg 02.04.2012. Kood 5099

Leedus hangitakse kraane ja kuulventiile. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 06.04.2012,

Soomes hangitakse rakenduskõrgkooli arhitektuurilise projek-

Toiduained

hankel osalemiseks 12.04.2012.

teerimise teenuseid. Tähtaeg on

•

Kood 5105

Leedus hangitakse kuivtoidu

02.04.2012. Kood 5093

portsjoneid relvajõududele väli-

Eelteade: Soomes hangitakse

tingimustesse. Tähtaeg doku-

Muu

tõlketeenuseid. Eeldatav hanke

mentidega tutvumiseks 06.04.

•

väljakuulutamise kuupäev 27.04.

2012, hankel osalemiseks 10.04.

kuulmispuudega inimestele. Täht-

2012. Kood 5094

2012. Kood 5101

aeg 16.03.2012. Kood 5106

Soomes hangitakse abivahendeid

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.

Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub.

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 5 • 7. MÄRTS 2012

- JUUBILARID -

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB MÄRTSIKUU JUUBILARE! 20

MEDA PHARMA SIA

INSPECTORATE ESTONIA AS

FLÄKT OÜ

liige alates 2006

liige alates 2000

liige alates 2007

ORGITA PÕLD OÜ

MS BALTI TRAFO OÜ

GEOS TEK OÜ

liige alates 1995

liige alates 1997

liige alates 2004

RIMESS OÜ

PARME TRANS OÜ

JT AGENTUUR OÜ

liige alates 1998

liige alates 2001

liige alates 2009

ROI AS

PINEA OÜ

KADREMER OÜ

liige alates 1996

liige alates 2003

liige alates 2007

STANDEL AS

REYKTAL AS

KALAVARA OÜ

liige alates 1997

liige alates 2000

liige alates 2006

TELORA-E AS

SAAREMAA SEPAD OÜ

MTR AUTOMATION OÜ

liige alates 2003

liige alates 2006

liige alates 2006

TOPOIL AS

SANGLA TURVAS AS

NASON DAVIS

liige alates 1998

liige alates 1998

EESTI OÜ

VÄNDRA TARE AS

TELVE JA LAAR OÜ

liige alates 1998

liige alates 2007

KREDIIDIPANK AS

YIT EMICO AS

TINTER-PROJEKT OÜ

liige alates 1997

liige alates 1996

liige alates 2009

AKONE OÜ liige alates 1994 AMC AMARIS AS liige alates 2001 AMHOLD AS liige alates 2009 ANTALIS AS liige alates 1999 ARSIS OÜ liige alates 1999 ATLEX AS liige alates 2007 CARGOBUS OÜ liige alates 2003 EESTI

ETMARK P.E. OÜ

UDDE-TOOLING OÜ

liige alates 2002

liige alates 1998

liige alates 2003 PAIKRE OÜ liige alates 2004 PRIMUS EESTI OÜ liige alates 2011

15

VSV BALTIC CONNECTION OÜ

HULGIMÜÜK AS

AEROC AS

liige alates 2005

liige alates 2001

liige alates 1995

HARMET OÜ

CF & S ESTONIA AS

liige alates 1998

liige alates 1998

10

5

KARDIS OÜ

DESORAL OÜ

ATC AS

KRAH PIPES OÜ

liige alates 2001

liige alates 2003

liige alates 2011

liige alates 2010

KOSE ÄRITEENINDUSE OÜ

EKSFISK OÜ

BATCOPLAST OÜ

THERM OÜ

liige alates 1996

liige alates 2008

liige alates 2005

liige alates 2007

HANTIK

SOFTREFLECTOR OÜ liige alates 2009

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950