NR 5 • 7. MÄRTS 2012 • IGA LIIGE LOEB!
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA
TEATAJA TÄNA TEATAJAS: • Muudatused tähtajalise elamisloa andmise tingimustes • Ettevõtlusõpe: Tule mugavustsoonist välja! • Kaubanduskoja liikmesettevõtete juhte tunnustati riiklike autasudega
DA E D OSALE
UKALT
IIGI R G N I D KU N N E H Ü ETEL G N A RIIGIH
KU I DA
S
7
lk 1 emalt loe läh
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925
3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- JUHTKIRI -
MIKS PEAB VINDI IKKA ÜLE KEERAMA?
MAIT PALTS Peadirektor
Kirjutame tänases Teatajas välismaalaste seaduse muutmise kavast ja alkoholipoliitika väljatöötamisest. Mõlemad on kahtlemata olulised teemad ja mõjutavad ettevõtjaid ja meie ettevõtluskeskkonda. Jah, olulised on kahtlemata esimesel juhul ka riigi julgeoleku ning välispoliitika aspektid ning alkoholiga seonduvad rahvatervise küsimused.
E
ks kõik saavad aru, et eelmise
Kaubanduskoda ei ole olnud vastu
pakutud küsimusi (monopoli keh-
aasta lõpus lahvatanud ela-
elamisloa andmisega seotud nõue-
testamine, karistuste karmista-
mislubade skandaal on seadnud
te ülevaatamisele ja järelevalve
mine, müügiõiguste piiramine ja
ministeeriumi surve alla, sest nõu-
tõhustamisele. Kui leitakse, et mi-
müüjatele täiendavate kohustuste
takse kiireid seadusemuudatusi,
dagi ei toimi, mõni nõue on sisu-
panemine) tekib hirm sarnaseks
sõltumata sellest, kas neid nii väga
tühi või seadus piirab järelevalve
tendentsiks.
vajagi on. Kuid midagi peab ju
võimalusi, siis tuleks kaaluda alter-
mulje, et keeldude, karistuste ja
tegema — halba seadust on kõige
natiive ja muutmise vajadusi ning
täiendavate kohustustega tundub
lihtsam süüdistada ja seaduse-
vajadusel seadust täiendada. Nõus-
muudatusega annaks justkui kõik
tuda ei saa me aga lihtsalt nõuete
Kokkuvõttes jääb
probleemid koheselt lahendada. Nii
üldise
mulje, et keeldude,
tuligi ministeerium (oodatult) välja
näiteks kohustuse, mille kohaselt
eelnõuga, milles kavandatut võib
Eestisse investeerides tuleb siin
pidada kõigeks muuks kui häda-
esimese poole aasta jooksul ka tea-
vate kohustustega
vajalikeks muudatusteks. Ometi
tud mahus töökohti juurde teki-
tundub olevat kõige
näitasid juurdlused, et seadusel ei
tada, ei ole meie arvates kohane.
lihtsam kõikidele prob-
ole iseenesest häda midagi —
Sellega ütleksime justkui, et in-
puudused olid eel- ja järelkontrol-
vesteeringud mõnda olemasole-
lis. Tänane seadus ei tee ühtegi
vasse tootmisettevõttesse, mis
takistust ka tõhusamaks tööks
võimaldavad selle töö muuta
olevat kõige lihtsam kõikidele prob-
selles osas. Pehmelt öeldes on
oluliselt efektiivsemaks ja suuren-
leemidele rohtu leida. Kas Soomes,
kohatu väita, et seaduses puudub
dada kokkuvõttes käivet ja eks-
kus kehtib alkoholi jaemüügi mo-
täpne kohustus, mida ja kuidas
pordimahte ei ole meile olulised,
nopol, on alkoholi tarbimine ini-
kontrollima peab. Seda enam, et
kui selle protsessi käigus ilmtingi-
mese kohta väiksem?
tõhusam elamislubade menetlus
mata uusi töökohti ei looda vaid
on pigem töökorralduse küsimus
modernsemate seadmete kasu-
Ootaks siiski pisut rohkem arutle-
kui seaduse reguleerimise teema.
tuselevõtu tõttu ehk hoopis töö-
mist mõistlike küsimuste üle ja
Ja kokkuvõtteks ei soovita eelnõu-
jõumahukust vähendatakse.
selge peaga probleemide lahenda-
karmistamisega.
Võttes
Kokkuvõttes
jääb
karistuste ja täienda-
leemidele rohtu leida.
mist. Elu on näidanud, et kiirusta-
ga järelevalve osa kuigivõrd täiendada — lisatakse vaid erinevaid
Alkoholipoliitika koostamine võib
des ja hoogtöö korras probleeme
tingimusi, mida kõike elamisloa
tunduda hetkel vähemoluline, kuid
lahendades tekitame neid aga para-
taotleja täitma peab.
vaadates siingi aruteluks välja-
ku ikka juurde, mitte vastupidi.
4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
SISUKORD
KALENDER
JUHTKIRI Miks peab vindi ikka üle keerama?
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- TEEJUHT -
7. märts
3
Välismessikoolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Semiar toimub vene keeles
SEADUSANDLUS
Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
Alkoholipoliitika roheline raamat
5
Tähtajalise elamisloa andmise tingimusi
6
8. märts
soovitakse muuta rangemaks Elektroonilise otseturustamise põhimõtted
Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
7
9. märts
Seminar „Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
EUROOPA UUDISED Euroopa Ühendamise Rahastu —
Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee
10 13. märts
rahastamisvõimalused lähitulevikus
Turu-uuringute koostamise koolitus* Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
ETTEVÕTLUSÕPE Tule mugavustsoonist välja!
11
TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE Pro Fiksum OÜ — merekonteinerist puidukuivati
13. märts
Finantskoolitus firma võtmeisikutele • I
ja 19. aprill
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
12 16. märts
KAUBANDUSKOJA LIIKMED
Kontaktkohtumiste üritus ehitus- ja energiasektorile
AS Reaalsüsteemid
13
Kaubanduskoja liikmesettevõtete juhid
13
Szczecini Messikeskuses, Poolas Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
said Presidendilt autasud 20. märts
„Mida meiega tehakse ja mida annab teha?”
INNOVATSIOONIVEERG Oma kaubamärgi arendamise plussid
Turundusseminar Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
14
Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
ja miinused on paljuski kattuvad 21. märts
JUHTIMISVEERG Su firma on 133 aastat vana?
Kontaktkohtumiste üritus ehitussektorile „EcoBuild Matchmaking“
15
Londonis, Ühendkuningriigis
Sorry, vanus on ainult hädaks kaelas
Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
TAGASIVAADE
22. märts
Paljude võimaluste maa Indoneesia
16
Tagasivaade seminarile „Kuidas osaleda
17
edukalt Suurbritannia riigihangetel”
TEATED
18
KOOSTÖÖPAKKUMISED
20
RIIGIHANKETEATED
21
JUUBILARID
22
Seminar „Põhjalikult erisoodustustest Maksuameti pilgu läbi” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
* Koolitus toimub koostöös EASiga ning koolituse korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond
5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- SEADUSANDLUS -
ALKOHOLIPOLIITIKA ROHELINE RAAMAT Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis eesmärgiks seadnud muuhulgas
MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
alkoholi liigtarvitamisest tulenevate terviseprobleemide vähendamise. Selle eesmärgi saavutamiseks kavandatavate tegevuste hulka kuulub ka riikliku alkoholikontseptsiooni ehk „Alkoholipoliitika rohelise raamatu“ koostamine. Selle elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium.
T
änaseks päevaks on Sotsiaal-
Terviseorganisatsiooni
(WHO)
ebaausate kauplejate tõttu kehtes-
ministeerium moodustanud
poolt alkoholi liigtarvitamise stra-
tatud piirangud ei tohi muutuda
mitu töögruppi, kus on esindatud
teegias tehtud soovitused, mille
sisuliselt ausate kauplejate karis-
• Alkoholipoliitika
erinevate huvigruppide esindajad.
kohta Sotsiaalministeerium soovis
tamiseks. See on kahtlemata väga
roheline raamat
Kõik töögrupid tegelevad mingi
saada huvigruppide arvamust.
õige märkus. Mis puudutab karis-
on riiklik alkoholi-
konkreetse valdkonnaga ja aru-
Nimetatud soovitused puudutasid
tuste suurendamist, siis üldiselt ei
kontseptsioon alkoholi
tavad võimalikke seadusemuuda-
alkoholi kättesaadavuse piiramise
nähtud seda olukorra lahenduse-
liigtarvitamisest
tusi vastavas valdkonnas. Nende
ning maksu- ja hinnapoliitika vald-
na. Pigem rõhutati seda, et mitte
tulenevate tervise-
töögruppide töö tulemusena peaks-
konda. Tuleb tunnistada, et nii
olemasolevad piirangud ja reeglid
probleemide
ki valmima elluviidava alkoholi-
mõnigi vastav soovitus oli vägagi
pole ebapiisavad, vaid probleem
vähendamiseks,
poliitika alusdokument. Nii on moo-
radikaalne (nt seada sisse riigi alko-
seisneb tõhusa järelevalve puudu-
mille elluviimise
dustatud nt töögrupp, mis tegeleb
holimüügi monopol, alkoholi müü-
mises. Ühesõnaga, olid ettevõtjad
eest vastutab
alkoholi hinna- ja maksupoliitiliste
vate kaupluste arvu piiramine
seisukohal, et karistuste suuren-
Sotsiaalministeerium.
ja salaalkoholi leviku piiramise
vastavalt piirkonna inimeste ar-
damise asemel tuleks kaaluda või-
küsimustega. Lisaks eeltoodule on
vule). Muuhulgas sisaldasid soovi-
malusi järelevalve tõhustamiseks.
moodustatud erinevad töögrupid
tused ettepanekuid karistuste
Lisaks eeltoodule leiti, et alkoholi
veel
valdkondadega
suurendamiseks alkoholi käitlemi-
kuritarvitamise osas annaks olu-
seotud küsimuste arutamiseks:
sega seotud rikkumiste eest (nt
korda paremuse suunas muuta ka
turunduse reguleerimine, alkoholi
alaealistele alkoholi müümise eest
asjakohaste teavituskampaaniate
kättesaadavuse
jne).
järjepideva korraldamisega, sest
OLULINE:
järgmiste
vähendamine,
selliste kampaaniate kaudu on või-
teavitus- ja ennetustöö, ravi- ja nõustamisteenused, olukorra jär-
Kaubanduskojale laekunud vas-
malik muuta inimeste hoiakuid ja
jepidev monitooring ja seire.
tuste põhjal võib öelda üldjoontes
tarbimisharjumusi.
järgmist. Igasuguste uute piirangute kehtestamist ettevõtjad ül-
Vastava küsitluse põhjal saadud
diselt ei poolda. Pigem nähakse
vastused on edastatud juba Sot-
lahendusena järelevalve tõhusta-
siaalministeeriumile. Kaubandus-
Kaubanduskoda osaleb aktiivselt
mist. Seda just põhjusel, et piirang
koja arvamusega saab lähemalt
kättesaadavuse vähendamist, tu-
kui selline ei pruugi kaasa tuua
tutvuda Koja kodulehel. Siinkohal
Kui Teil on täiendavaid
runduse reguleerimist ning hinna-
praktiliselt
mingisugust
peab aga rõhutama, et sellega pole
kommentaare või soovite
ja maksupoliitikat arutavates töö-
täiendavat positiivset mõju. Täien-
kaugeltki veel alkoholipoliitika
avaldada omapoolset
gruppides. Tänase päeva seisuga
davate piirangute kehtestamisel
arutelud lõppenud. Pigem on tege-
arvamust seoses
on Kaubanduskoda omalt poolt
võib olla isegi vastupidine mõju —
mist esialgsete ja üldisema iseloo-
alkoholipoliitika
juba läbi viinud ka ühe küsitluse
loob soodsa pinnase nt salaalkoholi
muga arvamuste väljakujunda-
kujundamisega, siis
oma liikmete seas, kes puutuvad
levikule. Vastustes rõhutati mitmel
misega ning detailsemad arutelud
palume need esitada
kokku alkoholi käitlemisega. Vas-
korral ka seda, et piirangute puhul
jätkuvad veel terve käesoleva aas-
aadressil mart@koda.ee.
tava küsitluse aluseks olid Maailma
peab silmas pidama asjaolu, et
ta jooksul.
Kaubanduskoda viis liikmete seas läbi küsitluse
mitte
6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- SEADUSANDLUS -
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
TÄHTAJALISE ELAMISLOA ANDMISE TINGIMUSI SOOVITAKSE MUUTA RANGEMAKS MARKO UDRAS
Siseministeerium on koostanud välismaalaste seaduse muutmise seaduse
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu ja tagada, et sisserände piirarv täituks isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides. Muuhulgas täiendatakse eelnõuga tähtajalise elamisloa töötamiseks ja ettevõtluseks andmise tingimusi ning loobutakse tähtajalisest elamisloast piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral.
OLULINE:
S
iseministeeriumi poolt läbi
nimetatud eesmärgi täitmisele, ei
lühendada, sest mitmed eelnõuga
viidud analüüsid on näidanud,
väljastata elamisluba.
kavandatavad muudatused aitavad vähendada elamislubade väär-
et teatud liiki elamislubade taot-
• Elamisloa taotlemise
lemise tingimusi on kerge täita
Lisaks soovitakse eelnõuga keh-
kasutuse ohtu. Lühemad tähtajad
tingimused töö-
ning elamislubasid ei kasutata alati
testada uus nõue, mille kohaselt
ei ole mõistlikud ka seetõttu, et
tamiseks äriühingu
eesmärgipäraselt. Näiteks asutati
peab välismaalasest juhtorgani
suurendavad „ausate” välismaa-
juhtorgani liikmena
Eestis mitmed äriühingud ainult
liikme tasu võrduma vähemalt
laste halduskoormust.
muudetakse range-
selleks, et saada Schengeni alal
1,24-kordse Eesti aasta keskmise
maks (näiteks juht-
viibimiseks õiguslik alus. Seetõttu
palgaga. Samuti nähakse eelnõuga
Eelnõuga kehtestatakse ka täien-
organi liikme tasu peab
on vaja tõhustada kehtivaid ela-
ette, et tähtajalist elamisluba töö-
davad elamisloa andmisest või
olema 1,24-kordne
mislubade andmise kriteeriume.
tamiseks äriühingu juhtorgani liik-
pikendamisest keeldumise ja keh-
Eesti keskmine,
Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb
mena antakse juhul, kui äriühing
tetuks tunnistamise alused. Näi-
äriühing peab olema
luua tähtajalise elamisloa andmise
on registreeritud Eestis ning selle
teks kui välismaalane ei tõenda
registreeritud Eestis
tingimused, mis võimaldavad juba
tegelik majandustegevus on kest-
oma äripartnerite või rahaliste al-
vähemalt viis kuud
elamisloa taotluse menetluse käi-
nud vähemalt viis kuud enne ela-
likate usaldusväärsust, peab tema
enne elamisloa
gus hinnata, kas isik soovib tege-
misloa taotluse esitamist.
elamisloa kehtetuks tunnistama.
taotluse esitamist).
likult Eestisse elama asuda või on
• Äriühing, mille
tegemist fiktiivse taotlusega.
tegevusega seoses on välismaalane
Elamisluba
saanud elamisloa
töötamiseks äriühingu
ettevõtluseks, peab
juhtorgani liikmena
looma Eestis töökohti. • Loobutakse tähtajalise
Samasugune tagajärg saabub ka Eelnõuga muudetakse rangemaks
siis, kui äriühingu tegevus ei ole
ka kehtivusaega, mis on kehtes-
vastavuses kavandatud äriplaa-
tatud tähtajalisele elamisloale töö-
niga või välismaalane ei tõenda, et
tamiseks äriühingu juhtorgani
tema Eestis viibimine aitaks olu-
liikmena. Praegu antakse nimeta-
liselt kaasa Eesti majanduse, hari-
tud elamisluba kuni kaheks aastaks,
duse või teaduse arengule.
Ühe uuendusena sõnastatakse
kuid eelnõuga soovitakse elamis-
eelnõus tähtajalise elamisloa töö-
luba anda ajavahemikuks, mil see
Praktikas võib esineda juhtumeid,
elamisloa andmisest
tamiseks andmise eesmärk — soo-
on vajalik, kuid mitte kauemaks kui
kus ettevõte on näiteks äriplaanis
piisava legaalse
dustada Eesti majanduse, hariduse
üheks aastaks. Samuti ei ole eelnõu
kavandatud kahe miljoni asemel
sissetuleku korral.
ja teaduse arengut, luues võima-
vastuvõtmisel võimalik pikendada
investeerinud ühe miljoni euro.
luse võtta Eestisse tööle vajalike
elamisluba esimesel neljal aastal
Sellises olukorras ei ole äriplaan
oskuste ja kvalifikatsiooniga välis-
rohkem kui üks aasta korraga.
vastavuses ettevõtte tegevusega,
• Seadus plaanitakse jõustada 2012. aasta 1. juulil.
kuid vajadus nimetatud põhjusel
maalasi. Sellise põhimõtte lisamine tähendab, et kui äriühingu või
Kaubanduskoja hinnangul ei ole
elamisluba kehtetuks tunnistada
välismaalase tegevus ei aita kaasa
vaja elamislubade kehtivusaega
on küsitav. Seetõttu oleme teinud
7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- SEADUSANDLUS -
ettepaneku muuta elamisloa andmise või kehtetuks tunnistamise aluseid paindlikumaks.
Tähtajaline elamisluba ettevõtluseks Seda liiki elamisloa väljastamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti majanduse
arengule.
Seetõttu
nõutakse praegu enne elamisloa andmist, et välismaalane peab
ELEKTROONILISE OTSETURUSTAMISE
KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
PÕHIMÕTTED
olema investeerinud äritegevusse Eestis vähemalt 63 900 eurot. Eelnõuga soovitakse kehtestada
Andmekaitse Inspektsioon on koostanud ja oma kodulehel
lisanõue, et äriühing, mille tege-
avaldanud juhise elektroonilise otseturustuse kohta —
vusega seoses on välismaalane
ehk millisel juhul ja kuidas oleks korrektne teha elektroonseid pakkumisi.
saanud elamisloa ettevõtluseks, peab looma Eestis töökohti ning tasuma iga kuu sotsiaalmaksu ulatuses, mis makstakse vähemalt viiekordse keskmise brutopalga suuruse tasu korral. Uute töökohtade loomise nõuet kui
OLULINE: • Elektrooniline
E
lektroonset otseturustamist
Juriidilise isiku kontaktandmete
on reguleeritud elektrooni-
kasutamine otseturustuse ees-
lise side seadusega, infoühiskon-
märgil on lubatud ilma isiku eel-
naseadusega ning mingil määral
nevat nõusolekut omamata, kuid
elamisloa saamise kohustusliku
otseturustus on
ka isikuandmete kaitse seadusega,
isikule peab andma võimaluse kee-
tingimuse kehtestamist ei pea
igasugune reklaam-
mille põhjal on Andmekaitse Ins-
lata oma kontaktandmete selline
Kaubanduskoda vajalikuks, sest
pakkumine, kus
pektsioon ka oma juhendmaterjali
kasutamine. Sealjuures tuleb isi-
teatud juhtudel ei ole uute töö-
mingeid tooteid või
koostanud. Elektrooniliseks otse-
kule anda võimalus keelduda oma
kohtade loomine majanduslikult
teenuseid reklaami-
turustuseks võib lugeda igasugust
kontaktandmete kasutamisest iga
põhjendatud. Leiame, et tähtajalise
takse, samuti
reklaampakkumist, kus mingeid
kord, kui tema kontaktandmeid ot-
elamisloa ettevõtluseks andmiseks
poliitiliste või ka
tooteid või teenuseid reklaami-
seturustuseks kasutatakse ning
peab olema täidetud vähemalt üks
heategevuslike
takse, samuti poliitiliste või ka
isikul peab olema võimalus nime-
eelpoolnimetatud nõuetest. Seega
organisatsioonide
heategevuslike organisatsioonide
tatud õigust realiseerida elektroo-
võiks igal välismaalasel olla võima-
poolt tehtavad
poolt tehtavaid pakkumisi, millega
nilise side võrgu kaudu.
lik valida elamisloa taotlemisel, kas
pakkumised, millega
loodetakse endale mingit kasu
täita investeeringunõue või uute
loodetakse endale
saada, ning mis tehakse e-posti,
Kuidas aga teha vahet füüsilise
töökohtade loomise kohustus.
mingit kasu saada,
faksi, sõnumi või muu sarnase
isiku ja juriidilise isiku e-posti aad-
ning mis tehakse
elektroonilise vahendiga.
ressil?
Eelnõuga kavandatavaid muuda-
e-posti, faksi, sõnumi
tusi ei kohaldata ELi liikmesriikide,
või muu sarnase elekt-
Füüsilistele isikutele elektroonsete
Juhendmaterjalis on selgitatud
Norra, Islandi, Liechtensteini ning
roonilise vahendiga
pakkumiste tegemisel peab tema
(lähtuvalt elektroonilise side sea-
Šveitsi kodanike suhtes, sest nen-
kontaktandmete
kasutamiseks
duse §-st 1031), et e-posti aadres-
de Eestisse saabumist, siinviibi-
olema tema eelnev nõusolek nagu
sid, mis sisaldavad isikuandmeid
mist, töötamist ning lahkumist
ütleb isikuandmete kaitse seaduse
(nt eesnimi.perenimi@mail.ee) või
reguleerib välismaalaste seaduse
§ 12 lõige 5 „andmesubjektil on
kui selle kaudu on füüsilise isik tu-
asemel Euroopa Liidu kodaniku
õigus igal ajal keelata teda käsitle-
vastatav (nt eesnimi@hot.ee), on
seadus.
vate andmete töötlemine tarbija-
füüsilise isiku e-posti aadressid ja
harjumuste uurimiseks või otse-
seega lubatud kasutada vaid inime-
turustuseks ja andmete üleand-
se eelneval nõusolekul. Juriidiliste
Pikemalt on võimalik
mine kolmandatele isikutele, kes
isikute e-posti aadressideks on näi-
Eelnõu ja seletuskirjaga saab
Andmekaitse Inspektsiooni
soovivad neid kasutada tarbijahar-
teks aadressid, mis viitavad mõnele
tutvuda Kaubanduskoja
juhendiga tutvuda ka Koja
jumuste uurimiseks või otseturus-
juriidilisele isikule või ettevõttele —
kodulehel www.koda.ee.
kodulehel www.koda.ee.
tuseks“.
info@nimi.ee või firma@firma.ee.
8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
Segasem on aga lugu aadressidega, mis otseselt või kaudselt viitavad
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- EUROOPA UUDISED -
EUROOPA UUDISED
füüsilisele isikule (eesnimi.perenimi@firma.ee). Selliste aadresside puhul on võimalike kriteeriumitena vaja arvestada saaja positsiooni ju-
EUROOPA KOMISJONI
matuse korrigeerimiseks. Nende
riidilise isiku juures ning otseturus-
ESIMENE HÄIRE-
riikide suhtes kohaldatakse ka
tatava kauba või teenuse olemust,
MEHHANISMI ARUANNE:
tugevdatud järelevalvet. Vajadu-
ehk kui juriidiline isik tegeleb näi-
EESTI MAKROMAJANDUS ON PRAEGU TASAKAALUS
se korral saab euroala liikmes-
teks käekottide ja teiste aksessuaaride müügiga ning selle isiku ostujuhi kontaktandmeid kasutatakse muruniidukite otseturustuseks, siis on tegemist sõnumiga, mille saat-
riikide suhtes kohaldada rahalisi karistusi.
VAID KOLMANDIK EESTLASTEST TEAB, ET HÄDAABINUMBER 112 KEHTIB KOGU EUROOPAS
EUROOPA LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID SÕLMISID AJALOOLISE MAHEKAUBANDUSKOKKULEPE
mine ilma adressaadi eelneva nõus-
Euroopa Komisjon toob esimeses
olekuta oleks keelatud. Kui aga
iga-aastases häiremehhanismi
firma töötajale saadetakse tema
aruandes välja 12 ELi liikmesriiki,
tööga seotud toodete kohta otsetu-
kus võib esineda kahjulikku
rustuslikke sõnumeid (nt ettevõtte
makromajanduslikku tasakaalus-
raamatupidajale raamatupidamis-
tamatust, näiteks konkurentsi-
alaste käsiraamatute pakkumisi),
võime vähenemist, suur võla-
siis oleks tegemist juriidilisele isi-
koormust või kinnisvaramulle.
kule suunatud pakkumisega ning
Eesti nende hulka ei kuulu.
Eurobaromeetri uuringu kohaselt
janduslike toodete tootja vahelise
isiku eelnevat nõusolekut vaja ei
Kümnest makromajanduslikust
teab 90% eestlastest, et õnnetu-
partnerlusega
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid teatasid, et alates 1. juunist 2012 võib Euroopas või USAs sertifitseeritud
mahepõllumajan-
duslikke tooteid müüa mahetoodetena mõlemas piirkonnas. Kahe maailma suurima mahepõllumasoodustatakse
oleks ning talle võib tema tööga
näitajast koosneva tulemustabeli
se korral tuleb helistada üldisele
mahepõllumajandust ja arenevat
seotud toodete kohta pakkumisi
alusel on häiremehhanismi aru-
hädaabinumbrile 112, kuid vaid
mahetööstust ning luuakse uusi
saata.
andes kindlaks tehtud need liik-
kolmandik on kursis sellega, et
töökohti ja ettevõtteid kogu
mesriigid, kelle makromajandus-
sama number kehtib kõikjal ELis
maailmas.
Nõusolek elektrooniliste pakku-
likku olukorda on vaja põhjaliku-
ja ka mujal Euroopas.
USA ja ELi mahetoodete sektori
muste saamiseks ei pruugi olla
malt analüüsida. Nendeks on:
Number 112 ühendab helistaja
koguväärtuseks hinnatakse prae-
eraldi dokumendiga tehtud, st võib
Belgia, Bulgaaria, Küpros, Soome,
asjaomase hädaabiteenistusega
gu 50 miljardit USA dollarit ning
olla näiteks sõlmitava lepingu üks
Prantsusmaa, Itaalia, Ungari,
(kohalik politseijaoskond, tuletõr-
see suureneb iga aastaga.
osa, kuid peaks olema selgelt eris-
Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja
jeüksus või meditsiiniasutus) ja
Varem pidid mahetootjad ja
tatav muust tahteavaldusest ja
Ühendkuningriik.
on kättesaadav 24 tundi ööpäe-
-ettevõtjad, kes tahtsid mahe-
eraldi inimese poolt allkirjastatud
Makromajandusliku tasakaalus-
vas. Ühtset hädaabinumbrit 112
toodetega kaubelda mõlemal pool
või kinnitatud (nt linnukese tege-
tamatuse menetlus on osa ma-
kasutatakse kõikides Euroopa
Atlandit, omandama eraldi serti-
misega vastavasse kastikesse).
janduse juhtimist käsitlevast nn
Liidu liikmesriikides koos olemas-
fikaadid vastavalt kahele stan-
kuuikpaketist, mis jõustus 13.
olevate
hädaabi-
dardile, mis tähendas kahekord-
Samas võimaldab kehtiv õigus
detsembril
eesmärgiga
numbritega. Ukraina on lubanud
seid tasusid, kontrollimist ja pa-
(elektroonilise side seadus § 1031)
tugevdada järelevalvet eelarve
võtta hädaabinumbri kasutusele
beritööd. Tänu partnerlusele kõr-
erandi olukordadeks, kus müüja
üle ja makromajanduslikku järe-
linnades, kus toimuvad 2012.
valdatakse mitmed olulised tõk-
saab oma toote või teenuse müügi
levalvet ELis ja euroalal.
aasta Euroopa jalgpallimeistri-
ked eelkõige väikeste ja keskmise
raames ostja elektroonilised kon-
Makromajandusliku tasakaalus-
võistluste mängud.
suurusega mahetootjate jaoks.
taktandmed — sellisel juhul võib ot-
tamatuse menetluse ennetav osa
Praegu saab Eestis hädaabinumb-
Kõiki partnerluse tingimustele
seturustaja kasutada ostja kontakt-
annab Euroopa Komisjonile ja
rile helistada eesti, vene, inglise
vastavaid tooteid võib turusta-
andmeid ilma tema eelneva nõus-
Euroopa Liidu Nõukogule või-
ja soome keeles. Inglise keelt saab
da ja märgistada sertifitseeritud
olekuta oma samasuguste toodete
maluse võtta vastu soovitusi
kasutada peaaegu kõikides ELi
mahetoodete, -liha, -teravilja või
või teenuste otseturustuseks. Seda
varajases staadiumis, enne kui
liikmesriikides ning lisaks Hor-
-veinina.
aga eeldusel, et ostjale antakse tema
ebasoodne olukord edasi areneb.
vaatias, Islandil ja Norras.
kontaktandmete esmase kogumise
Tõsisematel juhtudel võib sellele
ajal ning igas eraldiseisvas talle
järgneda ülemäärase tasakaalus-
Lisateave Euroopa hädaabi-
http://www.ams.usda.gov/
saadetavas sõnumis võimalus kee-
tamatuse menetlus, mille raames
numbri 112 veebilehel
NOPTradeEuropeanUnion ja
lata oma kontaktandmete kasuta-
tuleb asjaomasel liikmesriigil esi-
http://ec.europa.eu/information_s
http://ec.europa.eu/agri
mine otseturustuseks.
tada tegevuskava tasakaalusta-
ociety/activities/112/index_enhtm
culture/organic/home_en
2011,
riigisiseste
Lisateave
9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
„EUROPE DIRECT” TEABEVÕRGUSTIKU PROJEKTIKONKURSS
- EUROOPA UUDISED -
EL ESITAB PIISAVA JA JÄTKUSUUTLIKU PENSIONISÜSTEEMI KAVA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
mis on kohandatud tänapäevase
Et osa tagasinõutavast summast
ühiskonna vajaduste ja majan-
on liikmesriikidelt juba tagasi
duskeskkonna arenguga. Euroopa
saadud, jääb menetluse mõju ELi
äriühinguõigus on täitnud keskset
eelarvele veidi alla 54,3 miljoni
rolli ühtse turu loomisel. Nüüd on
euro. Kõnealune summa suuna-
Projektikonkurss, millega valitakse
aeg vaadata, kas kehtiv õiguslik
takse tagasi ELi eelarvesse, kuna
organisatsioonid, kellele makstak-
raha kasutamine ei olnud vasta-
Pension on ELi elanikkonnast ligi-
raamistik vastab endiselt täna-
se tegevustoetust avalike teabe-
kaudu neljandiku jaoks peamine sis-
päevastele vajadustele. Sidusrüh-
vuses ELi eeskirjadega või on põl-
keskuste (ühisnimetusega „Europe
setulekuallikas. Euroopa elanikkond
made arvamuste kogumiseks on
lumajanduskulude kontrollimisel
Direct” teabevõrgustik) haldami-
vananeb, sest elatakse kauem ja
algatatud avalik interneti-konsul-
esinenud puudusi. Ühise põllumajanduspoliitika raames tehtavate
seks ajavahemikus 2013–2016,
lapsi sünnib vähem kui varem. Juba
tatsioon. Arvamuste saatmise täht-
kuulutatakse välja 2012. aasta
järgmisest aastast hakkab ELi töö-
aeg on 14. mai 2012.
väljamaksete ja kulude kontrolli
esimesel poolaastal.
tav elanikkond kahanema. Pensio-
Euroopa äriühinguõiguses on sä-
eest vastutavad liikmesriigid ning
Võrgustiku Europe Direct teabe-
nide maksmine avaldab riikide eel-
testatud ühised eeskirjad, millega
komisjoni ülesanne on tagada, et nad oma vahendeid eesmärgipäraselt kasutaksid.
keskuseid haldavad avaliku projek-
arvetele aina suuremat survet, seda
tagatakse kogu ELis võrdväärne
tikonkursi alusel valitud organi-
eriti rahandus- ja majanduskriisi
kaitse äriühingute osanikele, võla-
satsioonid ning neid juhendavad
tingimustes. Kui Euroopa ei suuda
usaldajatele ja muudele sidusrüh-
Euroopa Komisjoni esindused liik-
nüüd ja edaspidi tagada inimväär-
madele. Äriühinguõigus on üliolu-
Täiendavaid üksikasju eelarveaastate raamatupidamis-
mesriikides. Haldavate organisat-
seid pensione, satuvad miljonid
line õiguskindluse tagamisel ja
sioonide hulgas on nii riigi-, kohaliku
inimesed vanas eas vaesusesse.
osanike õiguste kaitsmisel. Kuna
arvestuse kontrollimise süsteemi
omavalitsuse ja piirkondlikke asu-
Euroopa Komisjon avaldas olukorra
liikmesriikide eri õigustraditsioo-
toimimise kohta:
tusi kui ka MTÜ-sid ja kohalikke
parandamiseks valge raamatu pii-
nidesse ja äriühingute struktuu-
http://europa.eu/rapid/pressRelea sesAction.do?reference=MEMO/06/
raamatukogusid.
savate, kindlate ja jätkusuutlike
ridesse tuleb suhtuda lugupida-
2012. aastal korraldavad komisjoni
pensionide kohta. Dokumendis
valt, hõlbustab põhinõuete ühtlus-
178&format=HTML&aged=1&lan
esindused kõikides liikmesriikides
uuritakse, mida saavad EL ja liik-
tamine äriühingute teenuste ja
guage=EN&guiLanguage=en
projektikonkursi, millega valitakse
mesriigid pensionisüsteeme ohus-
toodete pakkumist kogu Euroopa
organisatsioonid, kes hakkavad
tavate suurte probleemide lahen-
Liidus.
alates aastast 2013 haldama
damiseks teha. Esitatakse rida al-
Europe Direct teabekeskuste nn
gatusi, mis võimaldaksid töötamist
kolmandat põlvkonda.
jätkata kõigil, kes seda suudavad.
Teabekeskuste peamine eesmärk
Ühtlasi aitaks see saavutada pa-
on hea seista selle eest, et kõikidel
rema tasakaalu tööaja ja pensionil
ELi kodanikel nii maa- kui ka linna-
veedetud aja vahel. Algatuste abil
piirkondades oleks otstarbekalt
tagatakse, et teise riiki elama asunu-
paigutatud kesksuste kaudu lihtne
te pensioniõigused säilivad, aida-
juurdepääs ELi käsitlevale infole.
takse inimestel rohkem säästa ning
Eelmisel projektikonkursil oli tege-
tagatakse pensionilubaduste pida-
vustoetus 12 000 kuni 25 000 eurot.
mine ja ootustele vastav pension.
Kuna tegevustoetuseid makstakse Euroopa Liidu eelarvest, ei saa väljamakseid teha enne, kui on vastu võetud asjaomane alusakt ning eelarvepädevad institutsioonid on eelarve kinnitanud. Käesolev teade kavandatava kon-
EUROOPA ÄRIÜHINGUÕIGUS: KUIDAS EDASI?
EUROOPA KOMISJON NÕUAB LIIKMESRIIKIDELT TAGASI 54,3 MILJONI EURO ULATUSES ALUSETULT MAKSTUD TOETUSI Euroopa Komisjon nõuab liikmesriikidelt tagasi ühise põllumajandus-
(Allikas: Euroopa Komisjoni
poliitika raames põhjendamatult
esindus Eestis)
kulutatud vahendeid kokku 115,2
kursi kohta on avaldatud enne
Euroopa Komisjon algatas põhja-
miljoni euro ulatuses. Eestilt nõu-
konkursi algust ning sellest ei tu-
liku konsultatsiooni Euroopa äri-
tav summa — 10 000 eurot — on
lene Euroopa Komisjonile mingeid
ühinguõiguse tuleviku üle. Euroopa
üks väiksemaid ning on juba va-
kohustusi.
vajab äriühinguõiguse raamistikku,
rem tagasi makstud.
Lisainfot leiab Kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee rubriigist „Euroopa Uudised”.
10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- EUROOPA UUDISED -
EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU —
RAHASTAMISVÕIMALUSED LÄHITULEVIKUS REET TEDER
Euroopa vajab kasvu, Euroopa vajab suuri projekte — selline on sõnum,
Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees
mida kriisile lisaks Brüsselis väga sageli kuuleb. Sihipärased investeeringud tähtsamatesse taristutesse tähendavad siseturu elavdamist, majanduskasvu, konkurentsivõime suurendamist ja töökohtade loomist.
I
ntegreeritud majandusruumi jaoks on kõrge tehnilise tasemega võrgud
Iga valdkonna rahastamise reguleerimiseks esitas Euroopa Komisjon eraldi
elulise tähtsusega. Kuid investeeringud suurtesse taristuvõrgu pro-
määruse ettepaneku. Üle-euroopalise energiataristu suuniseid käsitleva
jektidesse on oma olemuselt pikaajalised ning liikmesriikide ja erasektori
määruse ettepanekus on ajavahemikuks kuni aastani 2020 ja sellest edasi
panusest ei piisa. Investeeringuteks ELi transpordi-, energia- ja telekom-
esmatähtsana määratletud piiratud hulk üle-euroopalisi koridore ja alasid,
munikatsioonitaristusse tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua järgmise
mis hõlmavad elektri- ja gaasivõrke ning nafta ja CO2 transportimise taris-
mitmeaastase finantsraamistiku (2014-2020) ettepaneku osana uus
tuid. Nende projektide puhul seisneb Euroopa Liidu tegevus konkreetselt
integreeritud eelarvevahend — Euroopa Ühendamise Rahastu.
loamenetluste lihtsustamises, reguleerimise hõlbustamises ning projektide rakendamise tagamises turupõhise ja otsese ELi rahalise toetuse abil.
Lühidalt öeldes on selle eesmärk kiirendada investeerimist üle-euroopa-
Kindlaks määratakse 12 prioriteetset energiataristu projekti ja valdkonda.
listesse transpordivõrkudesse, digitaalvõrkudesse ja energiavaldkonda. Hinnanguliselt on kõikide nende võrkude kogu investeeringuvajadus
Transpordivaldkonnas määratakse määruse ettepanekuga üle-euroopalise
1000 miljardit eurot, mis jaguneks järgmiselt:
transpordivõrgu arendamist käsitlevate suuniste kohta kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika pikaajaline strateegia aastani 2030
Energia
Elekter — 140 miljardit eurot Gaas
— 70 miljardit eurot
CO2
— 2,5 miljardit eurot
ja aastani 2050. Eesmärk on luua ühtne Euroopa transpordipiirkond koos paremate transporditeenuste ja täielikult integreeritud transpordivõrguga, sidumaks erinevad transpordiliigid. Määruse ettepanekus jaotatakse transpordivõrk kahetasandiliseks: üldvõrguks ja põhivõrguks. ELi vahendid ja juh-
Transport
500 miljardit eurot,
(maantee-, raudtee-,
millest 250 miljardit põhivõrgule;
mere-, sisevee-
investeeringuvajadused trans-
ja lennutransport)
pordiliigiti esitatakse vastavalt heakskiidetud projektidele
Lairibateenused
270 miljardit eurot
timine keskenduvad põhivõrgule, kus kõrvaldamist vajavad nn pudelikaelad, piiriüleste ühenduste puudumine, ühendussõlmed. Põhivõrgu raames on välja valitud rida mitmeliigilisi põhivõrgukoridore, neile on kavandatud tugev juhtimismehhanism ja enamik eelarvelisi vahendeid. Telekommunikatsiooni- ja digitaalteenuste valdkonnas nähakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavate suuniste määruse
Loodav rahastu näeb üle-euroopaliste transpordivõrkude ühendamise investeerimisprojektide elluviimiseks ette 50 miljardit eurot — sellest 40 miljardit eurot tuleks Euroopa Liidu eelarvest ja 10 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist transporditaristu tarbeks. Vahendid jaguneksid
ettepanekuga ette ühishuviprojektide prioriteedid — võtta kasutusele ülikiired lairibavõrgud, mis tagavad andmeedastuskiiruse vähemalt 100 Mbit/s; võtta kasutusele lairibavõrgud, et siduda saared, raskesti ligipääsetavad ja äärealad ELi keskpiirkondadega ning tagada kõnealustes piirkondades andmeedastuskiirus, mis võimaldab lairibaühenduvust kiirusega
järgmiselt:
vähemalt 30 Mbit/s; toetada digitaalteenuste taristute põhiteenusplatvorme; võtta meetmeid, mis võimaldavad saavutada koostoime ja koosEnergia
9,1 miljardit eurot
Transport
31,7 miljardit eurot
Telekommunikatsioon/
9,2 miljardit eurot
digitaalteenused
talitluse telekommunikatsioonisektori eri ühishuviprojektide vahel.
Põhjalikumalt on võimalik nende määruste ettepanekutega tutvuda Kaubanduskoja kodulehel aadressil www.koda.ee.
11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- ETTEVÕTLUSÕPE -
TULE MUGAVUSTSOONIST VÄLJA!
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
ANNIKA TEDER ENTRUM programmi kommunikatsiooni ja ürituste assistent
Lõuna-Eesti noored õppisid veebruari alguses toimunud Eesti Energia ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM sessioonil koostöösuhteid looma ja hoidma.
ENTRUM annab Lõuna-Eestile mitusada noort inimest, kes on julged unistama ja ettevõtlikud oma unistusi täide viima. ENTRUM projektimeeskonnad tutvustavad oma projekti teistele sama piirkonna
Inspiratsiooniesineja
meeskondadele. Esiplaanil on Tartu projektimeeskond Tartu Mõõgavõitlejad.
Jyrjo Ojasaar.
S
essiooni inspiratsiooniküla-
ettevõtlusstruktuure ja viies nad
oli suur kergendus ja täna ei ole
Värske Värv viia vastutasuks vär-
lise Solon Partnersi juhtiva
kokku mitmesaja aktiivse eakaas-
enam mingit hirmu järgmiste koos-
vide ja reklaami eest oma tege-
partneri ja Eesti alustavate ette-
lasega. Noorte asi on astuda see
tööpartneritega ühendust võtta,”
vusele Võru linna projekti „Festival
võtete nõustaja Yrjö Ojasaare sõnul
teine samm ja nende kontaktide
kirjeldas meeskonna liige Gerle
Inspiratsioon“ loomeüritusel läbi
on Eesti inimeste tüüpiline prob-
abil oma projekt teisele tasandile
Trifanov, kuidas nende julgus jär-
mööbli ümbertöötlemise töötoa.
leem see, et me ei ole harjunud
viia,” kirjeldas Saar.
jepanu kasvanud on.
„Tundub, et noored on aru saanud,
on liiga tagasihoidlikud ja ei oska
Seekordsel ENTRUM sessioonil oli
Lisaks vajadusele teha see esime-
ise alati midagi vastu anda,” arvas
kontaktvõrgustikke ära kasutada,”
noortel võimalus tutvuda näiteks
ne raske kõne, rõhutasid Yrjö
Darja Saar. Eesti Energia algatatud
märkis ta. Ojasaar soovitas ENT-
maakondlike arenduskeskuste ja
Ojasaar ja teised ENTRUM men-
programm õpetab noortele aktiiv-
RUM noortel mugavustsoonist
Eesti
Noortekeskuste
torid noortele, et koostöö sünni
ses ja kaasahaaravas vormis, kui-
väljuda ja julgelt rääkida ka ini-
Ühenduse esindajatega. Otepää
eelduseks on ka vastastikune ka-
das olla elus ettevõtlik.
mestega, keda nad ei tunne. „Mida
Gümnaasiumi projekt VeniVidiVici,
sulikkus. „Kui sa mõtled koostööd
varem me saame aru sellest jõust
mille idee on organiseerida Eesti-
alustades ainult sellele, mida sa
ENTRUM annab Lõuna-Eestile mi-
ja võimust, mis meil ümbritsevate
sisest õpilasvahetust, on mees-
partnerilt saada tahad, siis see
tusada noort inimest, kes on julged
inimeste näol olemas on, seda
kond, kes on neile antud õnge
partnerlus tõenäoliselt teoks ei
unistama ja ettevõtlikud oma unis-
kaugemale me jõuame,” selgitas
maksimaalselt kasutanud. Täna-
saa. Kui sa aga lähened inimesele
tusi täide viima. ENTRUM viib ees-
Yrjö Ojasaar.
seks on Otepää noored suhelnud
ettepanekuga, et saad ise tema
märke ellu koostöös Majandus- ja
nii haridusministeeriumi kui ka
heaks midagi teha, siis saad otse
Kommunikatsiooniministeeriumi
SA Entrum tegevjuhi Darja Saare
koolide juhtidega üle terve Eesti
tagauksest sisse,” kirjeldas Yrjö
ning maakondlike arenduskeskus-
sõnul on ENTRUMi põhiline väär-
ning saavutanud kokkuleppe 15
Ojasaar parimat teed koostöö-
tega. Programmi kaasrahastab Eu-
tus just kontaktide võrgustik, mille
kooli ja mitmekümne noorega, kes
kokkuleppe saavutamiseni. Just
roopa Sotsiaalfond. Programm
noored programmis osaledes saa-
on juba lähiajal valmis õpilasvahe-
teineteise abistamise eesmärgil
lähtub tegevuses Eesti Kauban-
vad. „Meie astume noorte eest esi-
tuses kaasa lööma. „Esimese kõne
sõlmisid ENTRUM projektimees-
dus-Tööstuskoja ettevõtlusõppe
mese sammu leides neile mento-
võõra kooli direktorile valmistasi-
konnad 4. veebruaril koostöö-
edendamise kavast „Olen ettevõt-
riks oma ala professionaalid, tutvus-
me hästi ette, aga käsi ikkagi
kokkuleppeid teiste oma piirkonna
lik!“. ENTRUMi programmis osale-
tades neile nende kodupiirkonna
värises. Pärast selle õnnestumist
tiimidega. Näiteks lubas meeskond
mine on noortele tasuta.
et selleks, et midagi saada, tuleb ka
võõrastega suhtlema. „Eestlased
Avatud
12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE -
PRO FIKSUM OÜ —
MEREKONTEINERIST PUIDUKUIVATI
Allikas:
MIKK SALU Eesti Päevaleht
Koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel on muutumas järjest populaarsemaks. Üha enam ettevõtteid pöördub ülikooli poole, et lahendada koos teadlastega konkreetne arengutakistus või probleem, millega üksi toime ei tulda. Nii on koostöös Tartu Ülikooli teadlastega leidnud endale sobiva lahenduse viimase aasta jooksul üle 100 Eesti ettevõtte, kellega koos on arendatud uusi innovaatilisi tooteid, viidud läbi testimisteenuseid ja tootearenduskatsetusi. Ülikool teeb hea meelega koostööd nii suurte kui väikeste ettevõtetega, tähtis on vaid mõlemapoolne koostöötahe — ülikoolil on see selgelt olemas. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on plaanis tutvustada edaspidi ülikoolide ja ettevõtete koostööprojekte, millest on olnud ettevõtetele märkimisväärne tulu, et julgustada ettevõtteid ülikoolidega koostööd tegema. Alati ei pea ülikooli ja ettevõtja vaheline koostöö seisnema väga suurtes, kallites ja pikaajalistes projektides, nutikaid lahendusi on võimalik leida ka lühikese aja ja väheste ressurssidega, millest räägibki meie esimene tutvustav lugu „Merekonteinerist puidukuivati”.
O
Praktilised asjad
tepääl tegutsev väike pui-
vaja puidukuivatit, kuid selleks
Lõpuks helistas Uibo ülikooli. TÜ
dufirma Pro Fiksum OÜ too-
nõutav nelja miljoni krooni suu-
tehnoloogiainstituudi professori
dab puidust euroaluseid. Euro-
rune investeering käis lihtsalt üle
Alvo Aabloo juhtimisel pandi kokku
Nüüd on samalaadse probleemiga
aluste tootmiseks on tarvis pui-
jõu.
meeskond, mindi Otepääle, mõõdeti
teisedki puidufirmad ülikooli poole
omatehtud konteinerkuivatit ja ta-
pöördunud. „Üks koostöö oli ette-
oli 4 miljonit krooni. Otsustati pui-
Alguses prooviti oma jõududega
gasi Tartus olles arvutati, simuleer-
võttega, kes ekspordib küttepuid,”
dukuivatiks kohendada 40 000
teha. Osteti 40 000 krooni eest ka-
iti ja pandi kokku projekt, kuidas
ütles Valdna. „Vana tööstushoone oli
kroonine merekonteiner, kuid üht-
sutatud merekonteiner, soojustati,
konteinerit soojustada, kuidas soe
tehtud kuivatiks, meie saime aidata
last kuivatamist ei suudetud saa-
pandi sisse soojaõhupuhur, aga
õhk sisse, kuidas välja lasta, kuidas
selle paremaks tegemisel.” Valdna
vutada.
tulemus polnud ikkagi see, mida
niiskusest lahti saada. Tartu Üli-
lisas, et need on näited, kuidas üli-
vaja. „Ei kuivatanud ühtlaselt,”
kooli ettevõtlussuhete koordinaator
kool tahab ja suudab teha praktilise
Koostöös Tartu Ülikooli tead-
nentis Uibo. Puidukuivatamisele
Vahur Valdna lisas, et enamgi veel,
väärtusega kohe käikuminevaid
lastega täiustati soojustust, ni-
kehtivad spetsiifilised nõuded. Näi-
nad aitasid Pro Fiksumi inimestel
asju. „Ülikool ei ole ainult suured,
iskuse ja õhu liikumist, et tagada
teks on vaja 30 minuti jooksul üht-
EAS-ist ka innovatsiooniosakut
kauged ning kaua aega võtvad
puidu ühtlane kuivamine. Lisaks
last 56kraadist temperatuuri, et
taotleda, et osakuraha abil projekt
asjad, me sobime ka väikefirmadele
aidati Pro Fiksumil EASist tao-
puidukahjureid suretada.
teostada. Täispakett seega.
ja teeme konkreetseid lahendusi.”
dukuivatit, mille hind 2009. aastal
tleda innovatsiooniosak, et projekti rahastada. „Meile oleks puidukuivati muidu maksma läinud neli miljonit krooni, Tartu teadlaste abiga saime selle
Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete koordinaator Vahur Valdna:
kätte umbes 200 000 krooniga,”
„Ülikool ei ole ainult
ütles Otepää väikese puidufirma
suured, kauged ning
Pro Fiksum juht Külli Uibo. Pro Fiksumi juhtum on hea näide ülikooli
kaua aega võtvad
ja ettevõtjate vahelisest praktilist
asjad, me sobime
probleemi lahendavast koostööst.
ka väikefirmadele ja teeme konkreetseid
Pro Fiksum on puidust euroaluseid tootev väikefirma. Ettevõttel oli
lahendusi.”
13 - KAUBANDUSKOJA LIIKMED -
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
FOTO: MARKO MUMM
KAUBANDUSKOJA TEATAJA
AS REAALSÜSTEEMID Tänase lühiintervjuu fookuses on 1993. aastal loodud ning alates aastast 1998 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige olnud AS Reaalsüsteemid.
Küsis:
KAIDI TALSEN Toimetaja Vastas:
TIIT VAPPER ASi Reaalsüsteemid tegevjuht
KAUBANDUSKOJA
M
LIIKMESETTEVÕTETE JUHID SAID illega teie
Miks otsustasite Kojaga liituda?
firma tegeleb?
Sellest on liiga palju aega möödas,
PRESIDENDILT RIIKLIKUD AUTASUD
AS Reaalsüsteemid on suurte info-
et toonast otsustust mäletada.
süsteemide looja (äriregister jpt)
Kuid arvan, et Kaubanduskoda
ning 16 riigis kasutatava visuaalse
peakski ühendama erinevate elu-
kriminaalanalüüsi tarkvara aren-
alade missioonikindlaid ning am-
daja.
bitsioonikaid ettevõtjaid, kes soo-
23. veebruaril andis President Toomas Hendrik
vivad edendada rahvuslikku ette-
Ilves Tartu Ülikooli aulas üle selle aasta
Kuidas ettevõttel läheb?
võtlust nii siseriiklikul kui rahvus-
teenetemärgid tublidele inimestele, kes on
Hästi. Ettevõte on olnud edukas
vahelisel tasemel.
aidanud kaasa Eesti arengule. Muuhulgas andis
alates loomisest 1993. aastal. 2011.
Vabariigi President teenetemärgid neljale
aasta oli keeruline seoses mahu-
Millist kasu olete saanud
kate investeeringutega uue tark-
Koja liikmeks olemisest?
vara arendamisse samas segmen-
Palju häid suhteid ja enesearendust,
Kõik neli riikliku autasu saajat on Eesti
dis globaliseerumise eesmärgil.
võimalust kohtumisteks uute klien-
Kaubandus-Tööstuskoja liikmesettevõtete juhid.
inimesele ettevõtluse edendamise eest.
tide, partnerite, kolleegidega koduMillised on plaanid
ja välismaal ning muud kasulikku,
2012. aastaks?
mida mitmesuguste ürituste kaudu
Pingeline tarkvaraarendus koos
läbi paljude aastate oleks võimatu
globaalse müügivõrgu loomisega.
siinkohal lühidalt loetleda.
ÕNNITLEME KÕRGE AUTASU SAAMISE PUHUL: • AS VIRU KEEMIA GRUPI JUHATUSE LIIGE
NIKOLAI PETROVITŠ (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK)
ASi Reaalsüsteemid tegevjuht Tiit Vapper:
„2011. aasta oli keeruline seoses mahukate investeeringutega uue tarkvara arendamisse samas segmendis globaliseerumise eesmärgil.”
• AS VILJANDI METALL JUHATUSE LIIGE JA OSANIK
JAAK SULG (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK) • AS M.V.WOOL JUHATUSE LIIGE JA OSANIK
MATI VETEVOOL (VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK) • OÜ LENNE JUHATUSE LIIGE JA OSANIK
MEELI LEEMANN (VALGETÄHE V KLASSI TEENETEMÄRK)
14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- I N N O VAT S I O O N I V E E R G -
OMA KAUBAMÄRGI ARENDAMISE PLUSSID JA MIINUSED ON PALJUSKI KATTUVAD
Küsis:
PIRET POTISEPP Innovatsioonikeskus InnoEurope Vastas:
STELLA SOOMLAIS Disainer
Seekordses Innovatsiooniveerus saab lugeda intervjuud oma kaubamärki üles ehitava noore nahkaksessuaaride disaineri Stella Soomlaisiga.
O
led noor disainer, kes
tele ning kindlasti ka palju kasu-
n-ö õigete küsimuste esitamist. Nii
käik ei sõltuks otseselt minu töö-
tegutseb endanimelise
likku uut informatsiooni.
mõtleb inimene detailsemalt läbi,
tundidest. Kui ma muude projek-
kaubamärgi alt.
Magistritöö ajal avastasin enda
mida ta vajab ning soovib ning on
tide puhul olen küllaltki hea dele-
Mis oli tõukeks oma
jaoks teenusedisaini eriala, samuti
hiljem sellevõrra tootega rohkem
geerija, siis oma brändi puhul on
kaubamärgi loomisele?
süvenesin säästva arengu loogi-
rahul. See omakorda tähendab, et
iga detail ülitähtis ja kvaliteedi-
Mõte oma firma rajada oli mul juba
kasse ning analüüsisin, mida on
ta hoolitseb toote eest paremini,
nõuded kõrged, mistõttu on mul
ülikooli algusaastatel, kuid Stella
teised teinud nendes valdkonda-
mis jällegi pikendab oluliselt toote
juhtimisprotsesside korraldamine
Soomlais Design loomiseks andis
des ning kuidas oleks minul võima-
eluiga.
väga palju aega võtnud, kuid küll
suure tõuke magistritöö. Viisin
lik seda oma erialal rakendada.
Suure süsteemini, kus iga etapp ja
ma ka selle prioriteetide seadmise
selle raames läbi mahuka turu-
Kõik see tipnes ärimudeli väljatöö-
detail on 100% läbi mõeldud, on
ära õpin!
uuringu, mis andis mulle hea et-
tamise ja kaitsmisega, mis küll het-
veel palju aega, aga püüan oma
tekujutuse, mida tarbijad vajavad.
kel ei ole rakenduses, kuid kuhu
praeguseid valikuid teadlikult teha
Missugused eesmärgid
Sain kinnitust oma senistele mõte-
poole ma püüdlen. Tahan, et ühel
selliselt, et ma saaksin ühel päeval
oled ettevõtte
päeval saaksin pakkuda kliendile
öelda, et Stella Soomlais Design on
arendamisele seadnud?
sellist ringset süsteemi, mis lähtub
vastutustundlik.
Kõige suuremaks eesmärgiks on
tema vajadustest ning on samas
Pildil: Stella Soomlais
arendada juba mainitud vastutus-
keskkonda hoidev ning taaskasu-
Mida pead suurimateks
tundlikkust ja seda kõigis firma-
tust pooldav. Mu eesmärk on jõuda
plussideks ja miinusteks oma
tegevusega seonduvates prot-
sinnamaani, et klient saaks soovi-
kaubamärgi arendamisel?
sessides. See tähendab nii toote-
korral kas oma kotti värskendada
Oma kaubamärgi arendamise plus-
arendust, materjalivalikut, logis-
või siis anda selle mulle materjali
sid ja miinused on kohati isegi kat-
tikat kui ka turundust ja kliendi-
taaskasutuseks tagasi. See eeldab,
tuvad. Saan olla oma aja peremees,
suhtlust. Ma tahan, et mu bränd
et minu kotid oleksid juba algselt
kuid see eeldab ka meeletult dist-
oleks aus ja tegevus läbipaistev.
niimoodi disainitud, et teatud de-
sipliini ja tahtejõudu. Oma brändi
Kui mõelda rohkem mõõdetavate
tailid nagu sangad, nurgad, lukk
loomisel peab olema valikus täiesti
eesmärkide peale, siis ma soovin,
jne oleksid kergesti vahetatavad, et
kindel, sest teekonnal pannakse
et tulevikus oleks Stella Soomlais
materjali taaskasutuse protsent
tugevus ja tahe pidevalt proovile.
Design brändil oma butiik-stuudiod
oleks maksimaalne. Nii võiks ühest
Oma asja ajamine on meeletult hu-
suuremates linnades ning et mu
kotist saada teise koti, millest oma-
vitav ja motiveeriv, kuid samas on
aksessuaaride valmistamisel kasu-
korda lõpuks rahakoti või mõne
ka raske üksi toimetada. Peab ole-
tataks nahka, mille tootmine on
muu aksessuaari.
ma väga hea ajaplaneerija ning nu-
keskkonna suhtes vähem kahju-
tikas, oskama ja julgema abi paluda
likum, kuid mis on samas vastupi-
Ütlesid, et ärimudel
neis valdkondades, kus endal mõis-
dav ja ilmastikukindel.
ei ole veel töös. Kuhu oled
tusest või energiast puudu tuleb.
praeguseks jõudnud?
Kuna minu kaubamärk on minu
Kes on Sinu peamised
Praeguseks olen alustanud tööd
nägu ja tegu, siis muutuvad kõik
kliendid ja kuidas uusi leiad?
sellega, et panna klient mõistma
pisiasjad mulle väga tähtsaks. Ras-
Minu kliendid jagunevad peamiselt
oma tegelikke vajadusi, mis põhi-
keim on minu jaoks vist sättida
kaheks. On need, kes tellivalt mult
mõtteliselt tähendab minu poolt
oma asjad nii, et minu firma käe-
aksessuaare, kuna nad ei ole kau-
15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- JUHTIMISVEERG -
bandusest leidnud tooteid, mis vastaks nende soovidele ja vajadustele. Teine grupp inimesi on selliseid, kus pöörduvad pigem minu kui kunstniku poole. Nad ei soovi
SU FIRMA ON 133 AASTAT VANA?
kaasa rääkida disainiprotsessis,
SORRY, VANUS ON AINULT HÄDAKS KAELAS
vaid soovivad lihtsalt omada minu loodud kotti. Praegu on mul tööde tellimise järjekord pikk, seepärast ei taha ma väga eraldi reklaami teha, kuna muidu jääksin mahuga hätta. Siis,
TAIVO PAJU Director Media
kui hakkan töid rohkem tiražeerima, pean loomulikult järgima turundusplaani ning tegelema müügiga süstemaatilisemalt. Seni on aga olnud parim reklaam suust
M
äletate eelmisest Directo-
Kodaki laborites õhtuti oma asja
kätt oma karjäärile, selle asemel
rist, kui lihtne oleks Tartu
ajada. Kui aga selgus, et ka Iso-
et võidelda ihu ja hingega firma
suhu liikuv info. Väga hästi toimib
tudengil Jevgeni Kabanovil olnud
fluxiga saab raha teha, ütles
tuleviku eest.
Facebook. Teadlikkust tõstavad ka
kergitada kaabut oma tööandjale
mees „Aidaa!“ ja tegi oma firma,
artiklid, edasimüüjad, blogijad ning
Webmediale pärast seda, kui ta
mis praegugi jõudsasti kasvab.
muude organisatsioonide andme-
mõtles välja geniaalse meetodi,
baasid, kuid reaalseid tellimusi
tänu millele hoiavad kogu maa-
Ning see polnud ainus uus äri,
inimestel juba selline kibestumise
saan ma siiski kõige rohkem isiklike
ilma Java-programmeerijad praegu
mille Kodak maha magas. Just
ja käegalöömise tunne tekkis, siis
soovituste baasil, mistõttu peangi
kokku sadu ja tuhandeid töötunde.
seal töötati 1975. aastal välja
päris kindlasti ei läinud nad oma
kliendisuhtlust väga oluliseks osaks
Sest lahendus oli ju peidus ainult
maailma esimene digikaamera. Ja
ideedega Kodaki juhtide jutule.
oma brändi arendamisel.
tema peas — ta oleks võinud töö-
jällegi ei tundnud firma juhid
Nad lahkusid ja tegid oma mõtted
andja seljataga oma firma teha.
toona asja vastu huvi. Tulemus:
teoks kusagil mujal. Ja sellises olu-
Eestis kurdetakse
Aga Jevgeni otsustas uut äri alus-
133aastane Kodak palus tänavu
korras pole firma 100-aastasel aja-
tihti, et tarbijad ei
tada just koos Webmediaga, sest
jaanuaris kohtult pankrotikaitset
lool tõesti enam mingit tähendust.
hinda unikaaldisaini.
„see on lahe firma ja seal töötavad
ja teatas, et astub digikaamerate
Kas nõustud? Mis võiks
mõnusad inimesed.”
ärist üldse välja.
Võib-olla on need kommentaarid üle pingutatud. Aga selge, et kui
olukorda muuta?
Mitte ainult Webmedia, vaid kõigi Eesti firmade jaoks on miljoni dol-
Oma kogemuse põhjal võin öelda,
Tegelikult on see ju iga tööandja
Nagu kinnitab Whartoni ärikooli
lari küsimus, kuidas tagada ka
et hindavad küll ja järjest enam,
unistus, et inimesed tuleksid oma
analüüs — just vanu tugevaid fir-
edaspidi, et su töötajad pakuksid
kuid eks teadlikkuse tõstmisest
miljoni dollari ideega just sinu ju-
masid ähvardab kõige rohkem
oma ideed välja just sinu firmas.
oleks palju kasu. Praegu ei mõis-
tule, mitte ei põgeneks ideede ja
see, et uued ideede heidetakse
Ning et su firma juhtidel jätkuks
teta, kuidas kujuneb hind, missu-
klientide nimekirjadega firmast
kõrvale ja klammerdutakse va-
lapselikku uudishimu nende idee-
gust lisaväärtust unikaaldisain
nelja tuule poole. Eriti tänapäeval
nasse. Siinkohal siiras tunnustus
dega mängida, sest võibolla on
pakub ja kui suur on tegelik töö-
ja eriti Eestis, kus uue ettevõtte
Elionile, kes tõi telefoniliine pidi
seal mõni tuleviku digikaamera
maht toote valmimise taga. Samas
asutamine on lapsemäng.
koju filmilaenutuse; Eesti Ener-
peidus.
on oluline aru saada, et unikaaldi-
giale, kes Atlandi ookeani taga põ-
sainil on oma aeg, koht ja kontekst,
Kui kergesti firmad oma andekad
levkiviasjandust arendab; SEBEle,
mil ta end õigustab. Iga valdkond
töötajad minema peletavad, näi-
kes rongiäri plaanib. See on ainus
on erineva tausta, tootmisvõima-
tab Kodaki juhtum. Ühele noorele
võimalus ajale mitte jalgu jääda.
luste ja sihtgrupiga, mistõttu ei saa
ja tublile Kodaki insenerile tun-
tooteid alati kõrvutada ja võrrelda.
dus 1990. aastatel väga põneva
Aga kui Webmedia ja Kodaki juur-
Minu erialas on unikaaldisain õigus-
ja perspektiivikana Isofluxi teh-
de tagasi tulla, siis jäid silma mit-
tatum kui mõnes muus disainivald-
noloogia, mis võimaldab kanda
med veebikommentaarid, mida
konnas. Kott on olnud ja on prae-
õhukese kaitsekihi mitmetele
olid kirjutanud Kodaki endised
guseni tihti staatuse sümbol, sõnu-
esemetele, näiteks läätsedele.
töötajad. Jah, firmakultuur oli
mi edastaja, osa eneseväljendu-
Tema ülemusi tookord asi ei huvi-
Kodakis tõesti vilets: juhtkond oli
sest, omamoodi kunstiobjekt. Selle-
tanud, sest värvifilm ja -foto-
keskendunud vaid PR-ile ja kuu-
tõttu on minu erialas unikaaldisai-
graafia tõid tol ajal sisse kosmilisi
lanud elitaarseid akadeemikuid.
nile ka turgu.
summasid. Insener sai siiski loa
Ning juhid olid keskendunud ees-
16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- TA G A S I VA A D E -
PALJUDE VÕIMALUSTE MAA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
LIIS ELMIK
INDONEESIA
Kaubandusnõunik Euroopa Liidu esinduses Jakartas
Järjest rohkem ettevõtteid avastab Kagu-Aasia suurimat turgu Indoneesiat. Välismaalaste arv Indoneesia tänavatel ja kontorites on viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud. Isegi eesti keelt Indoneesia pealinnas Jakartas kuulda pole enam võimatu.
S
iinne turg on väga põnev. In-
Hoolimata kiirest majandusaren-
tervishoiu süsteemi arendamisel.
hulgas maailmas. Indoneesia kuu-
doneesia on rahvaarvult
gust on tootmiskulud Indoneesias
Eesti võiks meelitada ka indonee-
lub juba praegu 20 suurima majan-
maailmas neljas. 240 miljonist
madalamad kui näiteks Hiinas, kust
sia turiste ja tudengeid.
duse hulka. SKP küündib ligi 1 mil-
elanikust umbes 45 miljonit kuu-
mitmed tööjõumahukad ettevõtted
lub keskklassi. Turu suurusest ja
on oma tootmise viimase aasta
Indoneesia majandusarengu välja-
arengut tunnustasid ka reitingu-
kasvust annab näiteks aimu fakt,
jooksul üle toonud. Mitmed Euroopa
vaated on hetkel ühed parimad
agentuurid Fitch ja Moody’s, kes
et eelmisel aastal müüdi ligi miljon
ettevõtted naudivad Indoneesia
maailmas, välisvõlg on väike ja
tõstsid Indoneesia riskireitingu in-
uut autot. Kaks kolmandikku ela-
talente ka tehnoloogiliselt keeruka-
makromajanduslik keskkond sta-
vesteerimisreitingu tasemele.
nikkonnast on alla 30-aastased.
matel tootmisaladel.
biilne. Tänu suurele siseturule on
jardi USA dollarini. Indoneesia
Indoneesia oluliselt vähem sõltuv
Indoneesia arengut takistavad kor-
Indoneeslaste vaba aja lemmik-
Euroopa ja USA majandustes
ruptsioon, bürokraatia ja kehv infra-
tegevus on poodlemine. Lisaks ar-
toimuvast. Indoneesia majandus
struktuur. Ärisidemete loomine
Indoneesia on hiiglaslik, 17 000
vukate kaubanduskeskuste kam-
kasvas eelmisel aastal tugeva sise-
võtab aega. Kohalike olude tund-
saart laiub 5 tuhande kilomeetri
mimisele on siinne tarbija sõltu-
tarbimise toel 6,5%. Järgmise viie
mine ja indoneesia keele valdamine
laiusel alal, see on samapalju kui
vuses oma mobiiltelefonist, Black-
aasta majanduskasvuks ennusta-
kiirendavad oluliselt turule jõudmist
linnulennult Lissabonist Teherani.
berry chat ja Facebook on elu
takse samuti 6-7%.
ja vähendavad närvi- ja rahakulu
Siinne infrastruktuur vajab aren-
lahutamatuks osaks.
Elanikkond kasvab üle ühe protsendi aastas.
oma eesmärkide saavutamisel. Euroopa ettevõtted tunnistavad,
damist. Ühenduvus erinevate saarte ja inimeste vahel on märksõna,
Kuigi kõik majandussektorid are-
et kasumlikkus on Indoneesias
Mul on väga hea meel, et Urmas
millest palju räägitakse ja kus Eesti
nevad rekordiliselt, näen Eesti et-
teiste turgudega võrreldes väga
Paet koos äridelegatsiooniga jaa-
(kommunikatsiooni- ja info)tehno-
tevõtetele võimalusi eelkõige oma
hea. Praeguste trendide jätkudes
nuaris Indoneesiat külastas, sest
loogia kindlasti tähelepanu ära-
tehnoloogiliste lahenduste pakku-
peaks Indoneesia aastaks 2030
Eesti ettevõtted võiksid mõelda
taks.
mises ja infrastruktuuri ning
olema kümne suurima majanduse
Indoneesia turu võimalustele.
17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- TA G A S I VA A D E -
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
TAGASIVAADE SEMINARILE
„KUIDAS OSALEDA EDUKALT SUURBRITANNIA RIIGIHANGETEL”
MARJU NAAR Teenuste osakonna projektijuht
Tulenevalt ettevõtjate kasvavast huvist rahvusvaheliste hangete vastu algatas Kaubandus-
Järgmisel rahvusvaheliste
koda möödunud aasta detsembris rahvusvaheliste hangete seminaride sarja. Kui esimene
hangete seminaril käsit-
seminar käsitles riigihanke protsesse ja praktikat meie naaberriigis Soomes, siis teine,
letakse Rootsi hankeid,
20. veebruaril toimunud üritus tutvustas riigihangete süsteemi Ühendkuningriigis.
üritus toimub 9. märtsil Kaubanduskojas.
200 000 eurot ja rohkem —
Ühendkuningriigis pööratakse pal-
kehtivad Euroopa Liidu nõuded.
ju tähelepanu keskkonnasäästlikkusele, võrdõiguslikkusele, töö-
Kuidas leida infot hangete ja ava-
tervishoiule ja kriisijuhtimisele.
liku sektori lepinguliste tellimuste
Seoses sellega peab olema ette-
kohta? Hästi tuntakse portaali
võtetes välja töötatud antud punk-
www.competefor.com. CompeteFor
tidega seotud tegutsemise korrad
on hangete portaal, kus ettevõtjad
ning reeglina küsitakse hanke-
saavad luua tasuta oma firma pro-
pakkumuse juurde koopiaid nen-
fiili — määratledes, mis valdkonna
dest dokumentidest.
hangetel soovitakse osaleda. Por-
Pildil: Ühendkuningriigi hangete spetsialist Toni Saraiva.
S
taalis on üleval 2012. aasta Londoni
Pakkumuse koostamisel võiks mee-
olümpiamängude hanked ning palju
les pidada, et hankija ei pruugi olla
muid avaliku ja erasektori ostu-
antud valdkonna spetsialist ja see-
teateid (nt ühistranspordi teenused,
ga tuleks küsimuste korral hanki-
politseihanked jne).
jaga alati infot täpsustada. Pakkumises tuleb välja tuua kogu info, mida
eminaril esines Ühendku-
nael ja seega tuleb esitada kõik
ningriigi hangete spetsialist
pakkumused vastavas vääringus.
Levinumad hankemenetluse vor-
nõutakse. „Mida mahukam pakku-
Toni Saraiva, kes on viimase ühek-
Piirmäärad keskmises Inglismaa
mid on invitation to tender notice
mus, seda uhkem“ hanke võitu ei
sa aasta jooksul viinud läbi üle 200
linnas:
(ITN) ehk avatud hankemenetlus ja
kindlusta, seega ei ole mõtet välja
hangeteteemalise seminari-töötoa
• Teenuse/toote ostmisel kuni
prequalification (PQQ) ehk piiratud
tuua ettevõtte saavutusi periood-
Ühendkuningriigis ja Euroopas,
25 000 eurot — tuleb võtta
hankemenetlus, kus kõik huvita-
ide kohta, mida ei ole küsitud. Sel-
3 hinnapakkumist;
tud isikud saavad esitada taotluse,
lega tõmmatakse endale pigem
nõustades väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes soovi-
• Teenuse/toote ostmisel
aga pakkumust kvalifitseeruvad
hankija pahameel, kuna kuluta-
vad osaleda siseriiklikel ja rahvus-
25 001-100 000 eurot —
esitama ainult need, kes on läbinud
takse tema aega info lugemisele,
vahelistel riigihangetel.
hange, vajalik
eelkvalifitseerumise vooru. Pakku-
mida ei ole nõutud.
3 hankepakkumust;
muses tuleb tavaliselt esitada 5-10
• Teenuse/toote ostmisel
referentsi tehtud tööde kohta. Kui
Seminaril osalenud ettevõtjatele
tat käibel ühisraha euro, tuleb mee-
100 001-200 000 eurot —
ei ole ette näidata lepinguid ava-
meeldis kõige rohkem workshopi
les pidada, et pika pangandus-
hange, vajalik
liku sektoriga, tuleks välja tuua
osa, mille käigus analüüsiti han-
ajaloo ja traditsioonidega Ühend-
5 hankepakkumust;
analoogsed tööd, mis on teostatud
keteateid ja prooviti koostada han-
kuningriigis kehtib endiselt inglise
• Teenuse/toote ostmisel
erasektori ettevõtetele.
kepakkumust.
Olgugi et Eestis on juba teist aas-
18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
- TEATED -
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
EELTEADE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA
ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE KOHTA
Ärifoorum
Latin America meets CEE 14.-18. mail Viinis
Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 20 lg-le 2 ja
Hea ettevõtja!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja põhikirja artiklile 13.1. ja 13.4. teatab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus:
Oled huvitatud ärivõimalustest Ladina-Ameerikas? Tule ja osale esimesel rahvusvahelisel ärifoorumil „ Latin America meets CEE“. Foorum toimub 14.-18. mail Viinis.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA
Foorumil tutvustatakse Ladina-Ameerika majandust ja antakse ülevaade
LIIKMETE KORRALINE ÜLDKOOSOLEK TOIMUB
võtmesektoritest. Toimuvad kontaktkohtumised Ladina-Ameerika ning Kesk- ja
12. APRILLIL 2012 ALGUSEGA KELL 13.00
Ida-Euroopa firmade vahel (lepitakse kokku eelnevalt).
NORDIC HOTEL FORUMIS, VIRU VÄLJAK 3 TALLINNAS.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (edaspidi EKTK) juhatus on
Foorumile on võimalik registreeruda 26. märtsini.
teinud esialgse ettepaneku arutada järgnevaid päeva-
Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR
korrapunkte:
Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee
• EKTK 2011. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine; • EKTK liikmemaksude muutmine alates 2013. a. Palume EKTK liikmete seisukohti arutlusele tulevate päevakorrapunktide kohta. Ettepanekud päevakorrapunktide osas palume esitada kirjalikult, hiljemalt 27. märtsiks aadressil: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ToomKooli 17, 10130 Tallinn või digitaalallkirjastatult e-postile
Seminar
Põhjalikult erisoodustustest maksuameti pilgu läbi 22. märtsil Kaubanduskojas
koda@koda.ee . Kaubanduskoda korraldab neljapäeval, 22. märtsil Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Põhjalikult erisoodustustest maksuameti pilgu läbi.“ Seminari lektor on Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja kt. Erisoodustuste käsitlemine ja maksustamine on ettevõtetele jätkuvalt üheks enam küsimusi ja probleeme tekitavaks valdkonnaks. Sageli jääb aruteludes
OOTAME AKTIIVSET OSAVÕTTU! EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA JUHATUS
Lisainfo: VIKTORIA INDRISOVA Tel: 604 0063 E-post: viktoria@koda.ee
kõlama küsimus, aga milline on maksuameti seisukoht? Seminaril annabki Maksuja Tolliameti maksude osakonna juhataja kt Evelyn Liivamägi ülevaate erisoodustuste maksustamise käsitlemisest maksuameti tõlgenduste ja praktikate alusel.
Lisainfo ja registreerumine: KATI KRASS Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee
19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- TEATED -
Seminar
Turundusseminar
Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?
Mida meiega tehakse ja mida annab teha?
9. märtsil Kaubanduskojas
20. märtsil Kaubanduskojas
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 9. märtsil (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Kuidas olla edukas Rootsi riigihangetel?” Seminari moderaator on Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab teisipäeval, 20. märtsil, kell 10.00—14.45 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Mida meiega tehakse ja mida annab teha?” Loenguga esineb Tallinna Ülikooli dotsent, reklaami ja imagoloogia õppekava juht Linnar Priimägi.
MAGNUS JOSEPHSON
Riigihangete spetsialist www.magnusjosephson.se LINNAR PRIIMÄGI
Esinejad:
Tallinna Ülikooli dotsent, reklaami ja imagoloogia õppekava juht
• Magnus Josephsoni peamine missioon on suurendada ettevõtjate äri osakaalu avalikus sektoris. Ta on hariduselt jurist, kelle suur huvi on suurendada kaupade ja teenuste müüki avalikule sektorile. Samuti on ta üks nõutumaid riigihangete teemal esinejaid Rootsis ning käesoleva aasta märtsis ilmub tema raamat „Kuidas võita riigihankeid“. Oma ettekannetes toob ta palju näiteid sellest, kuidas Rootsis avaliku sektoriga koostöö tegemisel läbi lüüa. Riigihangete valdkonnas on Magnus Josephsonil kogemust 17 aastat.
Käsitlused ja mõttearendused teemadel: • Tegija tarbimisühiskonnas • Mida meile räägitakse? • Kas maksab sebida? Lektor esitab talle omasel ja atraktiivsel moel oma vaate-
• AS Amholdi tegevusaladeks on juba 20 aastat ehitusvaldkonna projektijuh-
nurga tänapäevasest turundusest, sellega seonduvast
timine, kompleksne projekteerimistöö, ehitustööde järelevalve, ekspertiisid ja
mainekujundusest, reklaamist ja kuvandi loomisest ning
konsultatsioonitegevus. Firmas töötab 63 kõrgema eriharidusega inseneri ja
kaasnevatest mõjudest ühiskonnas. Kuidas läheneda nen-
arhitekti. Firma filiaalid asuvad veel Soomes, Rootsis, Inglismaal ja Ugandas.
dele teemadele tavapärasest veidi erinevalt ning milliseid
Rootsi turul tegutsetakse kolmandat aastat. Inseneriteenuste maht Rootsis
mõtteid ja lähenemisi tasuks edu saavutamiseks kasutada?
moodustas 2011. aastal 1,3 miljonit Rootsi krooni. Põhiliseks objektiks oli madala energiatarbega intelligentsete hoonete ehitusprojektide koostamine.
Linnar Priimägi loengutest on alati võimalik leida hulgaliselt põnevaid mõtteteri, mida oma igapäevatöös rakendada.
• Protex Balti AS on Baltimaades tegutsev tekstiilitööstuse ettevõte, kus on 217 töötajat. Firma on spetsialiseerunud välis-, spordi-, vormi- ja vaba aja rõivastele ning pesule ja tööriietele. Rootsi hangetel on osaletud alates 2009. aastast.
Seminarile on oodatud ettevõtete juhid, turunduse, müügi ja reklaamiga kokku puutuvad töötajad, aga ka kõik selle teemavaldkonna vastu huvi tundvad inimesed.
Seminaril käsitletavad teemad:
Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 65 eurot, mitte-
• Rootsi hangete turu tuvustus, riigihangete
liikmetele 130 eurot, lisandub käibemaks. Hind sisaldab
keskkonnad, levinumad vead jne.
lõunat ja kohvipausi.
• Amhold AS ja Protex Balti AS esindajad jagavad kogemust Rootsi riigihangetel osalemisest. • Paneeldiskussioon teemal ”Mis on Rootsi hangetel osalemisel peamised komistuskivid?” Registreerumise tähtaeg on 7. märts. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.
Lisainfo ja registreerumine: MARJU NAAR
Lisainfo ja registreerumine: KATI KRASS
Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee
Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee
20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- PAKKUMISED -
Turu-uuringute koostamise koolitus
KOOSTÖÖPAKKUMISED: •
13. märtsil Kaubanduskojas
Poola erinevaid aerosoolpudelite
•
ning tootmise ja tehniliste gaa-
edasimüüjaid.
side müügiga tegelev ettevõte
Kood 2012-02-23-037
otsib investoreid alustamaks uue
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 13. Märtsil Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) „Ekspordivaldkonna koolitused
•
aine tootmist ning pakub end
Leedu ortopeedilisi vahendeid
alltöövõtjaks keemiliste ainete
(jalanõud, sisetallad, korsetid, pro-
2011/2012“ raames turu-uuringute koostamise koolituse. Koolita-
transportimisel.
teesid jmt) tootev ettevõte otsib
jaks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht Jakob
Kood 2012-02-24-012
edasimüüjaid ning on huvitatud
Saks. Koolituse eesmärgiks on anda ettevõtjale praktilisi teadmisi
•
vastastikkusest tootmisest.
sellest, kuidas koguda vajalikku infot otsuste tegemiseks ettevõtte
Kood 2012-02-14-002 •
aiandusettevõte
felli täiendamiseks kontakti tarni-
otsib
jatega.
naiste tööriiete valmistamiseks
lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info han-
Kood 2012-02-27-003
kontakti alltöövõtjatega.
kimise kohta. Aitame mõista ettevõtte infovajadusi ning anname
Kood 2012-02-16-011
teadmisi ja oskusi, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.
Rootsi
•
•
tevõte otsib edasimüüjaid.
Kogunemine ja kohvipaus
9.00-11.00
Sissejuhatus. Erinevad turu-uuringute tüübid.
Kood 2012-02-14-033 •
metallitöötlust teostav ettevõte
Teisesed turu-uuringud.
otsib edasimüüjaid ning pakub
Erinevate uuringute plussid ja miinused.
end alltöövõtjaks.
11.00-11.15
Kohvipaus
Kood 2012-02-15-015
11.15-12.45
Turu-uuringute planeerimine. Millist informatsiooni on vaja? Milline on Lõunapaus
13.30-15.00
Turu-uuringute teostamine. Erinevaid praktilisi näpunäiteid.
15.00-15.15
Kohvipaus
15.15-15.45
Kuidas tõlgendada saadud infot,
mastiku kaitse telke tootev ettevõte pakub end vahendajaks sarnaste toodetega Poola turule siseneda soovijaile ning on huvitatud ka ühisettevõtlusest.
Poola erinevaid soojus- ja kütteseadmeid tootev ettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 2012-01-23-029
•
•
Türgi alumiiniumtooteid valmistav ettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 2012-02-27-001
Iisraeli kasvuhoones kasutamiseks mõeldud temperatuurikontrollseadmeid arendav ning tootev ettevõte otsib edasimüüjaid
kuidas seda organisatsioonis presenteerida,
ning on huvitatud ühisettevõt-
kuidas seda praktikas rakendada.
lusest.
Kokkuvõte
Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu).
Poola tellingute süsteeme ja il-
Kood 2012-02-21-029 •
turu-uuringu protsess ja peamised sammud. 12.45-13.30
•
Tšehhi ahjusid tootev ning CNC
Esmased turu-uuringud.
15.45-16.15
Kood 2012-02-28-001
Prantsusmaa toiduainetele.
8.30-9.00
Itaalia parafarmatseutilisi- ja dermokosmeetikatooteid tootev et-
Prantsuse ettevõte otsib edasimüüjaid traditsioonilistele Lõuna-
Päevakava:
Iisraeli toiduainete edasimüügiga tegelev ettevõte otsib tooteport-
juhtimisprotsessides. Peamine lähtekoht on keskmise Eesti eksportööri reaalne vajadus turuinfo järgi. Koolituse käigus antakse
Leedu keemiliste ainete müügi
osasid valmistav ettevõte otsib
Kood 2012-01-18-027 •
Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.
Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused on
Poola ettevõte pakub end edasi-
nähtavad Koja kodulehel
müüjaks turule siseneda soovi-
www.koda.ee/koostoopakkumised
vatele mööblitootjatele.
NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.
Kood 2012-02-20-019 •
Hiina ettevõte otsib edasimüüjaid erinevatele väetistele, põllumajanduslikele kemikaalidele ja mi-
Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste
neraalainetele.
korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Kood 2012-02-27-002 •
Saksa laevade võimsust mõõtvaid seadmeid (propulsiivseadme pöördemomenti ja telgsurvejõudu
Lisainfo ja registreerumine: HAILI KAPSI
mõõtvaid seadmeid) tootev ette-
Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
Kood 2012-02-03-010
võte otsib edasimüüjaid.
Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee
21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- RIIGIHANKETEATED -
RIIGIHANKETEATED: Rõivad ja jalanõud •
•
Leedus hangitakse haiglapesu
•
Lätis hangitakse erinevaid toidu-
•
Lätis hangitakse prügikonteine-
Bulgaarias hangitakse politsei
pesemisteenuseid (ööpäevas 950
varude tooteid. Tähtaeg 02.04.
reid. Tähtaeg 05.04.2012.
vormirõivaid ja jalatseid. Tähtaeg
kilogrammi). Tähtaeg 11.04.2012.
2012. Kood 5100
Kood 5107
dokumentidega tutvumiseks on
Kood 5095
•
19.03.2012, hankel osalemiseks IT
29.03.2012. Kood 5088
•
Bulgaarias hangitakse mitmesu-
•
Leedus hangitakse raudteeliip-
guseid kuivtoiduaineid (jahu ja
reid. Tähtaeg dokumentidega tut-
jahutooted, riis, tärklis, küpsised,
vumiseks 28.03.2012, hankel osalemiseks 03.04.2012. Kood 5108
Soomes hangitakse andmetöötlus-
kuivikud jne). Tähtaeg dokumen-
Mööbel, sisustus ja tarvikud
teenuseid. Tähtaeg on 14.03.2012.
tidega tutvumiseks 16.03.2012,
•
Kood 5096
hankel osalemiseks 26.03.2012.
ditsiinitarvikuid (vatt, marli, tam-
Kood 5102
poonid, plaastrid, sondid jne). Täht-
Soomes hangitakse lasteaiamööblit. Tähtaeg 17.04.2012. Kood 5089
•
Leedus hangitakse erinevaid me-
•
Soomes hangitakse koolimööblit.
Masinad ja seadmed
Tähtaeg 17.04.2012. Kood 5090
•
Lätis hangitakse RHIB tüüpi kiir-
Ehitus, ehitusmaterjalid
•
Bulgaarias hangitakse ametiasu-
paat sõjaliste operatsioonide tar-
•
Soomes hangitakse ehitustöid
NATO, OECD jm
tusele erinevat kontori- ja vastu-
beks. Pakkumise võib esitada läti
(ehitustööd, torustiku-, elektri-
•
võturuumide mööblit. Tähtaeg
või inglise keeles. Tähtaeg 20.03.
paigaldamisega seotud ja venti-
majast teise [mõlemad majad asu-
dokumentidega
2012. Kood 5097
latsioonitööd jne). Tähtaeg doku-
vad Brüsselis (Evere linnaosas)].
Saksamaal hangitakse tuletõrje-
mentidega tutvumiseks 13.04.
Pakkumises osaleda soovivatel
02.04.2012. Kood 5091
autosid. Tähtaeg dokumentidega
2012, hankel osalemiseks 16.04.
ettevõtetel
Saksamaal hangitakse toole ja
tutvumiseks 27.03.2012, hankel
2012. Kood 5103
märku anda enne 19.03.2012.
erinevaid istmeid. Tähtaeg doku-
osalemiseks 11.04.2012.
Lätis hangitakse kaugküttetoru-
Kood 4913
mentidega tutvumiseks 02.04.
Kood 5098
tutvumiseks
23.03.2012, hankel osalemiseks
•
•
aeg 27.03.2012. Kood 5109
•
Teenused
•
endast
siooniga torusid jmt). Tähtaeg Puit •
•
palutakse
sid, torusid ja liitmikke (eelisolat-
2012, hankel osalemiseks 16.04. 2012. Kood 5092
NATO peakorteri kolimine ühest
02.04.2012. Kood 5104
Lätis hangitakse küttepuid. Täht-
•
aeg 02.04.2012. Kood 5099
Leedus hangitakse kraane ja kuulventiile. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 06.04.2012,
Soomes hangitakse rakenduskõrgkooli arhitektuurilise projek-
Toiduained
hankel osalemiseks 12.04.2012.
teerimise teenuseid. Tähtaeg on
•
Kood 5105
Leedus hangitakse kuivtoidu
02.04.2012. Kood 5093
portsjoneid relvajõududele väli-
Eelteade: Soomes hangitakse
tingimustesse. Tähtaeg doku-
Muu
tõlketeenuseid. Eeldatav hanke
mentidega tutvumiseks 06.04.
•
väljakuulutamise kuupäev 27.04.
2012, hankel osalemiseks 10.04.
kuulmispuudega inimestele. Täht-
2012. Kood 5094
2012. Kood 5101
aeg 16.03.2012. Kood 5106
Soomes hangitakse abivahendeid
Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet
MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.
Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.
Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub.
22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA
NR 5 • 7. MÄRTS 2012
- JUUBILARID -
KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB MÄRTSIKUU JUUBILARE! 20
MEDA PHARMA SIA
INSPECTORATE ESTONIA AS
FLÄKT OÜ
liige alates 2006
liige alates 2000
liige alates 2007
ORGITA PÕLD OÜ
MS BALTI TRAFO OÜ
GEOS TEK OÜ
liige alates 1995
liige alates 1997
liige alates 2004
RIMESS OÜ
PARME TRANS OÜ
JT AGENTUUR OÜ
liige alates 1998
liige alates 2001
liige alates 2009
ROI AS
PINEA OÜ
KADREMER OÜ
liige alates 1996
liige alates 2003
liige alates 2007
STANDEL AS
REYKTAL AS
KALAVARA OÜ
liige alates 1997
liige alates 2000
liige alates 2006
TELORA-E AS
SAAREMAA SEPAD OÜ
MTR AUTOMATION OÜ
liige alates 2003
liige alates 2006
liige alates 2006
TOPOIL AS
SANGLA TURVAS AS
NASON DAVIS
liige alates 1998
liige alates 1998
EESTI OÜ
VÄNDRA TARE AS
TELVE JA LAAR OÜ
liige alates 1998
liige alates 2007
KREDIIDIPANK AS
YIT EMICO AS
TINTER-PROJEKT OÜ
liige alates 1997
liige alates 1996
liige alates 2009
AKONE OÜ liige alates 1994 AMC AMARIS AS liige alates 2001 AMHOLD AS liige alates 2009 ANTALIS AS liige alates 1999 ARSIS OÜ liige alates 1999 ATLEX AS liige alates 2007 CARGOBUS OÜ liige alates 2003 EESTI
ETMARK P.E. OÜ
UDDE-TOOLING OÜ
liige alates 2002
liige alates 1998
liige alates 2003 PAIKRE OÜ liige alates 2004 PRIMUS EESTI OÜ liige alates 2011
15
VSV BALTIC CONNECTION OÜ
HULGIMÜÜK AS
AEROC AS
liige alates 2005
liige alates 2001
liige alates 1995
HARMET OÜ
CF & S ESTONIA AS
liige alates 1998
liige alates 1998
10
5
KARDIS OÜ
DESORAL OÜ
ATC AS
KRAH PIPES OÜ
liige alates 2001
liige alates 2003
liige alates 2011
liige alates 2010
KOSE ÄRITEENINDUSE OÜ
EKSFISK OÜ
BATCOPLAST OÜ
THERM OÜ
liige alates 1996
liige alates 2008
liige alates 2005
liige alates 2007
HANTIK
SOFTREFLECTOR OÜ liige alates 2009
KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised
Poliitikakujundamise ja õigusosakond
Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus
Turundus- ja liikmesuhete osakond
Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee
Raamatupidamine
Tel: 604 0067
Kaubanduskoja Tartu esindus
Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196
Kaubanduskoja Pärnu esindus
Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989
Kaubanduskoja Kuressaare esindus
Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950