Teataja aprill 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 APRILL 2018

lk 6

MILLINE ON VANEMAPUHKUSTE REFORMI MÕJU ETTEVÕTJATELE? lk 14

2017 – EDUKAS MAJANDUSAASTA lk 30

PERSONALIJUHID KÄISID TARTUS UUSI NIPPE ÕPPIMAS

Piret MürkDubout:

väike Eesti on lennufirmade jaoks üha atraktiivsem

KAUBANDUSKOJA ÜLDKOOSOLEK KAUBANDUSKOJA ÜLDKOOSOLEK 14. JUUNIL 2018 ALGUSEGA KELL 11.00

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAS 14. JUUNIL 2018 ALGUSEGA KELL 11.00 (TOOM-KOOLI 17, TALLINN).

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAS (TOOM-KOOLI 17, TALLINN).

Üldkoosoleku päevakorras on

• 2017. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine. Üldkoosoleku päevakorras on Liikmed saavad oma ettepanekud päevakorra kohta esitada hiljemalt 4. juuniks aadressil • 2017. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine. koda@koda.ee.

Liikmed saavad oma ettepanekud päevakorra kohta esitada hiljemalt juuniks aadressil Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liikme seaduslik esindaja, s.o4.selle juriidilise isiku koda@koda.ee. juhatuse liige. Kui juhatuse liige ei saa osaleda, võib liige volitada teist isikut teda üldkoosolekul esindama. Volitused võib eelnevalt saata kaubanduskotta või võtta üldkoosolekule Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liikme seaduslik esindaja, s.o selle juriidilise isiku kaasa. juhatuse liige. Kui juhatuse liige ei saa osaleda, võib liige volitada teist isikut teda üldkoosolekul esindama.on Volitused võibvabamas eelnevalt saata kaubanduskotta võiliikmesettevõtetega võtta üldkoosolekuleja Peale koosolekut võimalus vormis suhelda teiste kaasa. kaubanduskoja spetsialistidega.

Peale koosolekut on võimalus vabamas vormis suhelda teiste liikmesettevõtetega ja Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/yldkoosolek kaubanduskoja spetsialistidega.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/yldkoosolek Ootame aktiivset osavõttu!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus Ootame aktiivset osavõttu!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus

UUED LIIKMED

Sisukord 4 Spetsialistide ja ettevõtjate kvoot

on täis! Rohkem ei mahu! Ärge tulge!

5 Uudised 6 Milline on vanemapuhkuste

reformi mõju ettevõtjatele?

8 Küberturvalisuse seadusega luuakse

ettevõtetele kohustus ennetada ja teavitada küberintsidentidest 10 Suurte ambitsioonidega väike

Tallinna Lennujaam 13 Kes on tegelik kasusaaja?

14 2017 – edukas majandusaasta 16 Kas te kasutate Copernicuse andmeid?

18 Liikmelt liikmele 19 Riigihanked 20 Messid 22 Koostööpakkumised 23 Töövorm ja tulemus uuele

tasemele enne, kui on hilja 26 Välismaistel töötajatel aitab

kohaneda tasuta kohanemisprogramm 28 Eesti ettevõtjad ja poliitikakujundajad

otsisid võimalusi Eesti ekspordi arendamiseks 30 Personalijuhid käisid Tartus uusi

nippe õppimas 32 Energiaintensiivse tööstuse võimalus 33 Taani kontaktreis 34 Prantsusmaa – sarnane,

kuid samas nii erinev 36 Koda kutsub osalema

HARJUMAA JA TALLINN

LÄÄNEMAA

ANDI RETRO OÜ

HELLAND BALTIC OÜ

CITYRAMP OÜ www.ramp.ee

LÄÄNE-VIRUMAA

Metallitöötlus, ehitus.

Seadmete ja mööbli müük kontorisse, lattu, garaaži ja töökotta.

DEMOOG OÜ www.demoog.ee

Meeste aksessuaaride valmistamine käsitööna.

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia

TARTUMAA

BALTI METSAMAJAND OÜ bmm.ee

Mehaaniline metallitöötlus.

FISHMARKET OÜ www.fishmarket.ee

KRC EHITUS OÜ www.krc.ee

Kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük.

Hoonete ehitus peatöövõtu meetodil.

FULLWRAP OÜ fullwrap.eu

MÖÖBLIVÄRK OÜ

Iseliimuvate vinüülmaterjalide paigaldus sõidukitele ja kinnisvarale.

INFRAGATE EESTI AS www.infragate.ee Projekteerimine.

Ehituse järelvalve.

ORG.COM.JUURA OÜ www.orgcomjuura.com

TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee

Puidupelletite tootmine ja müük.

Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

Rõdu - ja terrassiklaasimissüsteemide, rõdupiirete ning varikatuste valmistamine ja paigaldamine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

ARDOR OÜ www.ardor.ee

FERRESTO LASER OÜ www.ferresto.ee

MALMERK KLAASIUM OÜ malmerkklaasium.ee

KAANEFOTO Sven Tupits

Mööblitootmine massiivpuidust ja painutatud vineerist.

Õigus-, maksudealane nõustamine, firmade registreerimine ja nende huvide esindamine.

RUBER ZEPPELIN OÜ estoniancompany.eu

Ärinõustamine ja muu juhtimisalane nõustamine.

XITIX INVEST OÜ www.xitix.ee Tööriistade müük.

JÄRVAMAA TIMBER CRAFT OÜ

Puidu saagimine ja hööveldamine.

Metsavarumine ja raie.

Köögimööbli tootmine.

REPLACE OÜ www.replacegroup.com

Kasutatud tarbeelektroonika import, parandamine ja testimine ning uuesti eksport.

VALGAMAA OTOLUX AS Metallist kallutavate konteinerite tootmine.

VILJANDIMAA ESTORGANICS OÜ www.estorganics.eu

Loomasööda hulgimüük.

Mahe kanepiõli pressimine.

VÕRUMAA AIGREN OÜ www.aigren.ee

Operaatoriga ehitusmasinate rent: kaeve-, pinnase-, maaparandustöödele; teedeehitus ja remont; välitrasside ehitus; veekogude kaevandamine ja puhastamine; liiva, kruusa, dolokivi kaevandamine ja puistematerjalide tootmine ja müük.

INTERWOOD OÜ www.interwood.ee

Metsamajandust abistavad tegevused.

Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

3

JUHTKIRI

Spetsialistide ja ettevõtjate kvoot on täis!

Rohkem ei mahu! Ärge tulge!

J

uhtunud on see, mille juhtumise paratamatuses keegi ei kahelnud, kuid siiski ilmselt arvati, et seda ei juhtu. Praeguseks on enamik tänavuseks aastaks arvestatud sisserände piirarvust (1300) täis ning vaba osa kaetud esitatud avaldustega. Ettevõtjad, kes lähevad täna oma oodatavale välistöötajale tööluba taotlema, saavad suure tõenäosusega nördinult PPA kontorist naastes kaasa soovituse avaldust mitte esitada, kuna avaldus võib jääda läbivaatamata, sest seadus ei luba töötajat enam Eestisse. Maksku tööandja töötajale nii kõrget palka või olgu inimene nii vinge spetsialist kui tahes. Midagi pole teha, aga uks on kinni.

Kui soovid siiski ausalt tuua, siis otsi vahendusfirma, kes näiteks Poola kaudu asja ära korraldab. Seal sellist kvooti ei ole (nii nagu mujalgi Euroopas) ning välistöötajad on oodatud, jäägu ta Poolasse või liikugu edasi. Ei ole seal ka palgakriteeriumit nagu meil. Meenutan vaid, et kolmandatest riikidest töötaja värbamisel tuleb Eestis talle igal juhul maksta vähemalt Eesti keskmist töötasu (sõltumata sellest, mida või kui palju isik reaalselt teeb). Alla riigi keskmise töötasu maksmiseta ei ole kunagi olnud võimalik ühtegi töötajat kolmandatest riikidest värvata ega ole võimalik ka täna. Küll on võimalik seda teha näiteks EList töötajat palgates. Seega Ukrainast töötajat palgates tuleb maksta vähemalt 1200+ eurot kuus, kuid Bulgaariast võiks palgata ka ainult alampalka makstes.

Väide 2. Nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõu sissevool võib suurendada tootlikkust töörände sihtriigis.

Fond rõhutab, et tööturul toimib täiendamise põhimõte. See tähendab, et erinevate oskuste tasemega töötajaskonna grupid täiendavad üksteist, mille tulemusel sünnib tööturul sünergia ja sel on arvestatav mõju kogu tööturule. Näitena võib tuua olukorra, kus välismaiste lapsehoidjate tööturule lubamise tõttu saavad emad varem tööturule naasta ja nende tööturul osalemise määr suureneb.

Väide 3. Välistööjõu osakaalu suurenemine töötajaskonna hulgas suurendab keskmist sissetulekut elaniku kohta nii elanike vaesema (90 protsendi) kui ka rikkama (10 protsendi) osa seas. Puuduvad viited, et välistööjõu osakaalu suurenemine tõstab Gini koefitsienti.

Rahvusvaheliste uuringute järgi on tuvastatud, et kohalike töötajate edukust tööturul ja nende palgataset mõjutab välistöötajate sissevool marginaalselt. Positiivne mõju majandusele on suurem, kui välistöötajate kaasamisega õnnestub parandada tööturu kitsaskohti. Kui välismaist päritolu tippspetsialistid aitavad suurendada majanduse teadmusmahukamat osa, siis madala kvalifikatsiooniga välistöötajate sissevool annab kohalikele võimaluse siirduda tootlikumale tööle. Meie poliitikud paraku seda aga mõista ei taha. Kahjuks.

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

Välistöötajale tööluba taotlema minnes saavad ettevõtjad täna suure tõenäosusega nördinult PPA kontorist naastes kaasa soovituse avaldust mitte esitada.

Keeruline mõista, miks me selliselt käitume ja selliseid piiranguid rakendame. Olgu siinkohal toodud ka mõned väited Rahvusvahelise Valuutafondi analüüsist, mis vaatab välismaist päritolu töötajate sissevoolu mõju riikidele ja majandusele.

Väide 1. Välismaist päritolu töötajate sisseränne suurendab sihtriigi sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta.

Valuutafondi arvutuste kohaselt selgub, et kui välistöötajate osakaal täiskasvanud elanikkonna hulgas suureneb ühe protsendi võrra, tõstab see pika aja vältel sisemajanduse kogutoodangu taset elaniku kohta kuni kaks protsenti.

Sisemajanduse kogutoodangu taseme kasv tuleb ennekõike tootlikkuse kasvust ja vähemal määral tööealise elanikkonna suurenemisest.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

HOIATUS! ETTEVÕTETELE SUUNATUD PETUKIRJAD ON ENDISELT LIIKVEL Raamatupidamisega tegelevatel inimestel tasub olla ettevaatlik! Nimelt saavad raamatupidajad endiselt kirju oma juhtide nime alt, mille sisu on valdavalt ühe- või kahelauseline palve tasuda mõni arve. Arvet ennast kirjale lisatud pole. Kirjale vastates saadetakse vaid arve, mille heausklikul tasumisel võib tekkida ettevõttele rahaline kahju.

Kõige mõistlikum on taoliste kirjade puhul küsida suuliselt väidetavalt kirja saatjalt üle, kas ta on sellise palve saatnud. Teine võimalus kirja õigsust kontrollida on vaadata, milliselt aadressilt kiri päriselt saadetud on. Saaja nimeks võib olla küll tuttav nimi, kuid saatja aadressiks näiteks täiesti tundmatu e-posti aadress.

Tegime ettepanekud konkurentsivõime kava täiendamiseks

ETTEPANEKUD ÄRIREGISTRI PARANDAMISEKS

Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ on kirjeldatud konkurentsivõime parandamiseks püstitatud eesmärgid 2020. aastaks. Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine ning sisaldab konkurentsivõime parandamiseks vajalikke tegevusi. Kuna kava uuendatakse iga aasta aprilli lõpuks, siis andis ka koda sisendit kava täiendamiseks ja täpsustamiseks. Näiteks tegi koda ettepaneku enne maksumuudatuste tegemist maksukeskkonda põhjalikult analüüsida ning vähendada avaliku sektori töötajate arvu.

Kõigi koja tehtud ettepanekutega saad tutvuda kaubanduskoja kodulehel uudiste rubriigis.

Kaubanduskoda esitas oma liikmetelt saadud ideede najal justiitsministeeriumile mitmeid ettepanekuid äriregistri teabesüsteemi ja ettevõtjaportaali tänasest veelgi ettevõtjasõbralikumaks tegemiseks, süsteemide kasutusmugavuse tõstmiseks ning ettevõtjatele paremate teenuste pakkumiseks.

Näiteks tegi koda ettepaneku luua infotelefoni süsteem äriregistriga seotud küsimustele vastamiseks, võimaldada sisse logida pangalingi kaudu, koostada lihtsad näidised ja juhendid levinuimate avalduste kohta ning näidata äriregistris teavet selle kohta, kui isiku juht- või kontrollorgani liikmele on kehtestatud ärikeeld. Kõikide ettepanekutega saad lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel.

Kaubanduskoda tähistas oma 29. taasiseseisvumise aastapäeva Kaubandus- ja Tööstuspalati presiidiumi esimehe asetäitjale Peeter Tammojale tundus olevat paras aeg taastada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ta kohtus päris paljude ettevõtete direktoritega, kellest mitu toetasid plaani, kuid soovisid oma initsiatiivi mitte näidata. Kõrvalehoidmise põhjused olid ilmselt hirm jääda kohast ilma või muud pahandused partei ja valitsusega.

21. märtsil 1989 toimus Tallinnas Eesti Projekti saalis üldkoosolek, mis kulges plaanitult. Tammoja tegi koosolekul ettepaneku lõpetada NSVL Kaubandus-Tööstuspalati tegevus Eesti territooriumil ja taastada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ettepanek läks kohe hääletusele – enamik oli poolt. Nii taastatigi koda, mitte ei asutatud uut organisatsiooni.

Sel on põhimõtteline vahe. Nagu on põhimõtteline vahe selleski, et kaks aastat hiljem taastati Eesti Vabariigi iseseisvus, mitte ei rajatud uut riiki.

Palju õnne meie liikmetele 29. taasiseseisvumise aastapäeva puhul!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

5

KAUBANDUSKODA

MILLINE ON VANEMAPUHKUSTE REFORMI MÕJU ETTEVÕTJATELE? Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega tehakse mitmeid olulisi muudatusi vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis.

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

M

uu hulgas luuakse vanemahüvitise samaaegse maksmise võimalus mõlemale vanemale, muudetakse lapsepuhkuse tingimusi, luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päevade kaupa ning pikendatakse lapsehoolduspuhkusele jäämise etteteatamise tähtaega praeguselt 14 päevalt 45 päevani.

Vanemapuhkus muutub paindlikumaks

Ettevõtjate jaoks on olulise mõjuga muudatuseks see, et edaspidi antakse lapsevanemale võimalus saada vanemahüvitist päevade kaupa kuni

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

KAUBANDUSKODA

lapse 3-aastaseks saamiseni. Selle tulemusena võivad mõlemad vanemad näiteks osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla. Nii on võimalik vältida olukorda, kus töötaja on pikalt tööturult eemal.

Selle muudatuse puhul tuleb aga arvestada, et tööandjal ei ole kohustust pakkuda vanemahüvitist saavale lapsevanemale osalise tööajaga tööd, kui inimene ei töötanud ka enne vanemapuhkusele minekut osalise tööajaga. See tähendab, et osalise tööajaga töös tuleb töötajal ja tööandjal eraldi kokku leppida.

Tööandjate halduskoormuse kasvu seoses vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi paindlikkuse suurenemisega aitab ära hoida muudatus, millega pikendatakse lapsehoolduspuhkusele jäämise ja naasmise etteteatamise tähtaega. Kaubanduskoja ettepanekul pikendatakse seda tähtaega praeguselt 14 päevalt 45 päevani.

Vanemapuhkuste süsteemi muudab paindlikumaks ka muudatus, millega antakse lapsevanematele võimalus olla kahe kuu ulatuses koos vanemapuhkusel ja saada selle perioodi eest samal ajal vanemahüvitist. Sellisel juhul lüheneb aga vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal.

Kuni 100-päevane emapuhkus

Rasedus- ja sünnituspuhkus muudetakse eelnõuga emapuhkuseks ning seda hakatakse tasustama sünnitushüvitise asemel ema vanemahüvitisega. Kui praegu on naisel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 päeva, siis edaspidi väheneb see periood kuni 100 päevani. 40 päeva tänasest rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viiakse aga üle vanemahüvitise süsteemi. Seega on tulevikus vanemapuhkus ja vanemahüvitise maksmise periood 40 päeva võrra pikem.

Tööandjad on edaspidi kohustatud töötaja emapuhkuse kandma töötamise registrisse. Emapuhkust hakatakse töötamise registrisse märkima töötamise peatumisena. See on vajalik, et sotsiaalkindlustusamet saaks teada, et naine on emapuhkusel. Edaspidi on ema vanemahüvitise maksmise üheks tingimuseks see, et naine viibib emapuhkusel.

Emal on ka edaspidi võimalik jääda emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist kuni 70 päeva enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva ning 30 päeva pärast lapse sündi. Oluline muudatus

seisneb aga selles, et emapuhkust ei loeta enam ajutiseks töövõimetuseks. Kui täna ei tohi ema töötada ega teenida töist tulu sünnitushüvitise saamisega samal ajal, siis eelnõuga leevendatakse seda piirangut.

Eelnõuga lisatakse töölepingu seadusesse põhimõte, et töötaja peab teatama emapuhkusele jäämisest 30 kalendripäeva ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Samas jäetakse pooltele ka võimalus leppida kokku pikemas või lühemas etteteatamise tähtajas kui 30 päeva.

Väheneb lapsepuhkuse päevade arv

Täna on emal või isal, kellel on alla 14-aastane laps, õigus saada iga aasta kolm või kuus tööpäeva tasustatud lapsepuhkust. Tulevikus on nii isal kui ka emal võimalus kasutada kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Kümme

Kui täna ei tohi ema töötada ega teenida töist tulu sünnitushüvitise saamisega samal ajal, siis eelnõuga leevendatakse seda piirangut. tööpäeva lapsepuhkust on kogu perioodi peale kokku, mitte ühes aastas.

Näiteks, kui peres kasvab kaks alla 9-aastast last, on emal võimalik saada aastate jooksul kokku kakskümmend tööpäeva tasustatud lapsepuhkust.

Sama palju päevi on ette nähtud ka isadele, kusjuures isad ei saa oma päevi emadele anda ja ka vastupidi.

Kuigi tasustatud lapsepuhkuse päevade arv väheneb tulevikus, tuleb tööandjatel arvestada sellega, et lapsevanemal on võimalik kogu lapsepuhkus ühel aastal välja võtta. Kui täna saab lapsevanem ühes aastas kasutada lapsepuhkuseks maksimaalselt kuut tööpäeva, siis edaspidi võib ta aastas kasutada ka kümmet tööpäeva või isegi rohkem, kui tal on kaks või enam last.

Kõige rohkem on lubatud ühes aastas lapsepuhkuseks kasutada 30 tööpäeva.

Ettevõtjate seas kerkib kindlasti esile küsimus, kust ma tean, mitu

Olulisemad muudatused hh Lapsehoolduspuhkusele jäämise ja tööle naasmise etteteatamise tähtaeg pikeneb kaubanduskoja ettepanekul 14 päevalt 45 päevani. hh Tasustatud lapsepuhkust on isal ja emal õigus kasutada kümme tööpäeva iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. hh Lapsevanemale antakse võimalus saada vanemahüvitist päevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. hh Lapsevanematele luuakse võimalus olla kahe kuu ulatuses koos vanemapuhkusel ja saada selle perioodi eest samal ajal vanemahüvitist.

puhkusepäeva on töötaja näiteks eelmise tööandja juures kasutanud ja kui palju puhkepäevi on vanemal veel alles. Edaspidi peab tööandja töötaja lapsepuhkuse registreerima eesti.ee teabeportaali kaudu ning sealt saab tööandja ka teada, kas töötajal on veel õigus saada tasustatud lapsepuhkust või mitte.

Ettevõtjate jaoks on positiivne muudatus aga see, et edaspidi teeb töötajale lapsepuhkuse hüvitise väljamakseid sotsiaalkindlustusamet. See tähendab, et tööandjal kaob vajadus ise töötajale puhkusehüvitist välja maksta ning seejärel selle kompenseerimiseks sotsiaalkindlustusameti poole pöörduda.

Muudatused jõustuvad 2022. aastal

Eelnevalt kirjeldatud muudatusi sisaldav seaduseelnõu on hetkel ministeeriumitevahelisel kooskõlastusringil.

Kui see etapp on läbitud, siis saadetakse muudatuste pakett riigikogu menetlusse. Praeguste plaanide kohaselt peaksid muudatused jõustuma 2022. aasta 1. aprillil.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste skeemi plaanitavate muudatustega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

7

JURISTI TÖÖLAUALT

Küberturvalisuse seadusega LUUAKSE ETTEVÕTETELE KOHUSTUS ENNETADA JA TEAVITADA KÜBER­ INTSIDENTIDEST INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

K

überturvalisuse seaduse eelnõu põhieesmärk on panna teatud ettevõtjatele kohustus tagada turvameetmed küberintsidendi ennetamiseks ja lahendamiseks.

Samuti lisandub teatud ettevõtjatele kohustus teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA) toimunud küberintsidendist.

Puudutab peamiselt teenuseosutaja kesk- ja suurettevõtteid

Küberturvalisuse eelnõu mõjutab paljusid ettevõtjaid. Peamiselt on räägitud teenuseosutajatest, kelle all on mõeldud elutähtsa teenuse osutajaid hädaolukorra seaduse tähenduses. See tähendab, et seadus puudutab näiteks ettevõtteid, kes tegelevad elektri, maagaasi ja vedelkütustega varustamisega; pakuvad telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenust ning samuti neid,

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

Riigikokku on arutlusse jõudnud küberturvalisuse seaduse eelnõu. Mida see endast kujutab?

kes tagavad sularaharinglust (krediidiasutused), riigitee või kohaliku tee sõidetavust ning veega varustamist ja kanalisatsiooni. Puudutatud on ka näiteks sideettevõtjad, kes osutavad kaabellevi-, ringhäälinguvõrgu teenust või kriitilise tähtsusega sideteenust.

Kuid eelnõu puudutab ka digitaalse teenuse osutajaid ehk ettevõtteid, kes tegelevad e-kaubanduse, Interneti otsingumootori või pilveandmetöötlusega. Viimane kehtib ettevõtetele, kus on keskmiselt üle 50 töötaja ning aasta bilansimaht või aastakäive ületab 10 miljonit eurot.

RIA loob nimekirja ettevõtetest, keda tulevikus küberturvalisuse seadus mõjutama hakkab. RIA-le on nimekirja koostamiseks antud aega kuni 2018. aasta 9. novembrini, kuigi seadus peaks jõustuma juba selle aasta 10. mail. Ehk teenuseosutajad ei saa seni kindlad olla, kas antud seadus puudutab neid, kuni RIA on nimekirja

koostanud. Samuti tasub ära märkida, et digitaalse teenuse osutajad, näiteks e-kaubandusega tegelev ettevõte, ei kuulu sinna nimekirja. Nemad peavad ise teadma, kas neile kohaldub antud seadus või mitte.

Lisandub küberintsidendi ennetamise ja teavitamise kohustus

Tulevase küberturvalisuse seaduse kohaselt tuleb teenuse ja digiteenuse osutajatel koostada riskianalüüs, mille eesmärgiks on küberintsidendi ennetamine. Riskianalüüsis tuleb välja selgitada ja loetleda, millised on teenuse osutamiseks kasutatavate süsteemide turvalisus ja mis võiksid olla küberintsidendi tekkimist põhjustavad riskid.

Süsteemide all ei ole mõeldud ainult infosüsteeme, vaid kõiki süsteeme, mida võib küberrünnak mõjutada (näiteks elektrijaama juhtimissüsteem).

Eelnõuga pannakse teenuse-

JURISTI TÖÖLAUALT tähendab, et küberintsidendi puhul on RIA-l õigus teenuseosutaja enda süsteemile juurdepääsu piirata. Seaduse järgi ei pea RIA juurdepääsu piiramist ettevõttele koheselt teavitama, vaid võib seda teha ka hiljem.

Eelviidatud säte tähendaks eelnõu puudutavatele ettevõtjatele ohtu nende süsteemi turvalisusele. Ettevõtjad ei saa tagada, et RIA tõttu ei lekiks delikaatseid isikuandmeid või ei tooks kaasa majanduslikku kahju ettevõttele.

Tuleb arvestada, et oluliste taristute (info)süsteemid on keerulised ja eeldavad konkreetseid teadmisi, mistõttu on kaubanduskoja hinnangul võimalik, et RIA spetsialistid ei oleks ohu kõrvaldamisel piisavalt kompetentsed ja nende tegevuse tõttu võib kaasneda suuremgi oht süsteemidele või inimese tervisele. Võimalik on, et RIA hakkab värbama eri valdkondade spetsialiste või koolitama oma spetsialiste välja erinevate süsteemidega hakkama saamiseks. Kuid kaubanduskoda leiab, et viimane tähendaks riigile suurt kulu, mis ei oleks vajalik. Eelnõud puudutavate süsteemidega tegelevad juba täna

Kaubanduskoja hinnangul toob küberintsidendist teavitamise kohustus ettevõtetele halduskoormuse kasvu. osutajatele kohustus teavitada küberintsidendist RIA-t. Olulise mõjuga küberintsidendi puhul tuleb teenuseosutajal koostada ka raport, mis tuleb esitada RIA-le. Olulise mõjuga küberintsidendi kriteeriumid pole hetkel teada, sest need ei sisaldu küberturvalisuse seaduse eelnõus. Riik on lubanud koostada eraldi määruse, milles tuuakse välja olulise mõjuga küberintsidendi kriteeriumid.

Digitaalse teenuse osutaja peab samuti teavitama RIA-t olulise mõjuga küberintsidendist. Teate esitamise viisi pole seaduses välja toodud, vaid on lisatud, et see peab võimaldama RIA-l piiriülest mõju kindlaks teha.

Kaubanduskoja hinnangul toob küberintsidendist teavitamise kohustus ettevõtetele halduskoormuse kasvu.

Eriti, kui seadusesse jääb sisse põhimõte, et teenuseosutajad peavad teavitama kõikidest küberintsidentidest.

Arvestades, kui tihedad on küberintsi-

dendid, loob see olukorra, kus teenuseosutaja peab palkama eraldi inimese, kelle põhitööks on RIA teavitamine küberintsidentidest. Seetõttu tegime ettepaneku muuta seaduseelnõu sõnastust selliselt, et teenuseosutaja peaks RIA-t teavitama ainult olulise mõjuga küberintsidendist. Lisaks palusime täpsustada, mida loetakse olulise mõjuga küberintsidendiks. Samuti rõhutasime, et raporti koostamine peab olema lihtne ja selle esitamine kiire.

Ehk kokkuvõttes peab olema tagatud, et ettevõtete halduskoormuse kasv on minimaalne.

RIA-le luuakse õigus sekkuda ettevõtte (info)süsteemi

Küberturvalisuse seadusega tahetakse anda RIA-le õigus küberintsidendi korral vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või kasutada korrarikkumise kõrvaldamiseks teenuseosutaja süsteemi või piirata sellele juurdepääsu. See

antud ala spetsialistid, kes on piisavalt pädevad tegelema küberintsidentsidega kaasneva ohu likvideerimisega.

Eelnõu algatajad on põhjendanud ka antud sätte sisse toomist olukorraga, kus tütarettevõte ei saa tegutseda, kui pole saanud emaettevõtte vastavat nõusolekut ja juhiseid. Koja hinnangul on taolised olukorrad tulevikus lahendatud, sest küberturvalisuse seadus kohustab ettevõtteid võtma kasutusele abinõud küberintsidendi mõju ja leviku vähendamiseks, mistõttu ei saa ettevõte jääda ootama peakontorist tulevat nõusolekut küberintsidendiga tegelemiseks.

Sellest tulenevalt leiab kaubanduskoda, et RIA-le ei tohiks anda õigust sekkuda ettevõtete süsteemidesse, vaid RIA peaks olema kohustatud abistama ainult neid ettevõtteid, kes nende poole abipalvega pöörduvad.

Seadus on kavandatud jõustuma selle aasta 10. maist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

9

ETTEVÕTJA

Suurte ambitsioonidega väike

TALLINNA LENNUJAAM P EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Fotod: Sven Tupits

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

Hästi toimiv ja arenev lennujaam on Eestile eluliselt oluline, seda nii turismi kui majanduse vaates. Muutused nii juhtimises kui taristus on seejuures võtmeküsimus.

iret Mürk-Dubout on tänaseks Tallinna Lennujaama juhtinud juba veidi üle pooleteise aasta. Selle ajaga on lennujaam märkimisväärselt muutunud, mida on tõenäoliselt märganud ka inimesed, kes ise väga tihti lennujaama ei külasta. Kuigi paljud muudatused jäävad tavalisele inimesele hoomamatuks, mängivad need olulist rolli meie riigi ühe olulisima värava efektiivses toimimises. 2017. aastal kasvas Tallinna Lennujaama reisijate hulk rohkem kui eelnenud 10 aasta jooksul kokku.

See on tõestuseks, et valitud on õige suund.

ETTEVÕTJA Millistele aspektidele tuli ametisse asudes esmalt tähelepanu pöörata ja millised olid väljakutsed?

Alustada tuli valdkonna arenguvõimaluste detailsemast tundmaõppimisest. Lennundus on ulatuslikult reguleeritud valdkond, mistõttu tuleb iga uudse lahenduse puhul lisaks ärilisele ja efektiivsuse mõõtmele arvestada ka regulatsiooni ja ohutuse raamistikuga.

Alustasin organisatsiooni ja inimeste tundmaõppimisest. Koos juhtimismeeskonnaga uuendasime lennujaama strateegiat ning täpsustasime eesmärke. Kindlasti oli vaja veidi aega, et tekiks usalduslik koostööd soodustav õhkkond ja ühtne agenda. Lennujaama kontsernis töötavad väga professionaalsed ja pühendunud inimesed. Minu kui juhi peamine eesmärk on koos lennujaama töötajatega arendada jätkusuutlikult Eesti ja muu maailma vahelisi lennuühendusi, pakkuda parimat võimalikku reisijateenindust, luua lennujaama territooriumil tegutsevatele ettevõtetele arengut soodustav keskkond ja hoida kõrgel lennujaama kui atraktiivse tööandja mainet.

Milline on lennujaama juhi tavaline tööpäev?

Ilmselt ei erine minu tööpäev suuresti teiste infrastruktuuri- ja teenindusettevõtete juhtide tööpäevadest. Igasse päeva mahub igapäevaste tegevuste sekka ka operatiivseid teemasid, mis just sel päeval on üles kerkinud. Lennujaam töötab 24/7, mistõttu on oluline igapäevane kvaliteetne ja ohutu opereerimistegevus, juhtumite ja intsidentide kiire ning lahendustele suunatud otsustamine ja koostöö riiklike korrakaitse- ja päästestruktuuridega, et maandada kõikvõimalikke riske reisijatele ning lennuettevõtjate varale. Tavalisse tööpäeva mahub huvitavaid kohtumisi uute võimalike partneritega, oma organisatsiooni inimeste kuulamist ja arutlusi arenguvõimalustest, uudiseid Euroopa ja maailma lennundusvaldkonnast. Aeg-ajalt ka eneseanalüüsi, kas saavutatuga võib rahule jääda või milliseid muudatusi oma tegutsemises tuleks kaaluda.

Lennujaam on suures muutuste faasis.

Mis tänaseks tehtud on?

Ennekõike soovin tänada ja tunnustada meie töötajaid – ilma igaühe panuseta ei oleks nii kiired ja ulatuslikud muutused võimalikud. Tallinna Lennujaam on hetkel läbimas ajaloo kiireimat kasvuperioodi ning ühtlasi ka üht intensiivseimat investeerimis- ja ehitusperioodi. Poolteist aastat tagasi alustasime rekonstrueerimis- ja laiendamistöödega lennuliiklusalal, mil lennurada pikenes 3070 meetrilt 3480 meetrini.

Lisaks oleme tänu ELi Ühtekuuluvusfondi ja EIB ning NIB rahalistele vahenditele väga suures ulatuses panustanud lennujaama keskkonnamõjude vähendamisesse, rajades uusi lumesulatusplatse, mootorite testiala, jäätõrjeplatsi ning täiustades ka äravoolusüsteeme. Need tegevused, mis toimuvad lennuliiklusalal, jäävad tavareisijale ehk hoomamatuks, kuid omavad väga suurt tähtsust lennujaama edasise arengu seisukohast. Mul on väga hea meel, et lennujaam kvalifitseerus EIB ja NIB rahastamiskriteeriumidele. See fakt on tugev kvaliteedimärk ning kindel tõestus lennujaama finantssuutlikkusele ning kestlikule arengule.

Reisija teekonna on mugavamaks ja sujuvamaks muutnud reisiterminali laiendamine, mis võimaldas meil rajada uudse tehnoloogiaga varustatud suurema julgestuskontrollipunkti, aidates leevendada tipptundide koormusi ning kasvatada liinide läbilaskevõimet. Märkimisväärne on see, et 2017. aastal kasvas Tallinna Lennujaama reisijate hulk rohkem kui eelnenud 10 aasta jooksul kokku.

Möödunud aastasse jääb ka hoogne ettevalmistustöö, et olla valmis ELi eesistumise külaliste võõrustamiseks esialgsest tähtajast pool aastat varem. Uuendasime põhjalikult

lennujaama VIP-reisijate ja külaliste vastuvõtu keskust. Tänu laiendustele muutusime ka atraktiivsemaks seminaride ja ürituste võõrustajaks, seega ootame ettevõtteid aktiivselt meie uute ruumide võimalusi kasutama.

Kuid muudatusi on veelgi tulemas?

Põhjalikke muudatusi on läbimas lennujaamale juurdepääs ja liikuvuskorraldus. Reisijatel on nüüd võimalus jõuda kesklinnast trammiga lennujaama, tehes seda mugavalt ja kuiva jalaga läbi ühistranspordikeskust ja reisiterminali ühendava galerii. Samas vabandame kõigi reisijaid saatma tulevate inimeste ees ebamugavuste pärast lennujaama Kiss & Fly hüvastijätualal, sest hetkel käimasolevatest töödest on kõige ulatuslikum just parkimismaja ehitus reisiterminali ees, mistõttu on ajutine liikluskorraldus paratamatult keerukas.

Kolmel tasapinnal parkimismaja hakkab mahutama 1100 sõidukit ning valmib aastavahetuse paiku.

Eesmärgiga muuta ka reisijate ostukogemust meeldivamaks ja mitmekesisemaks, jätkame reisiterminalis kaubandus- ja toitlustuspindade ümberehitust. Mittelennundustulu moodustab väga olulise osa lennujaama tuludest ning aitab otseselt kaasa lennujaama rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning liiniarendusele.

Tänavu laiendame ka meie äriklassi ootesaali, mis mullu pälvis Priority Passi liikmetelt kõrge tunnustuse kui Euroopa parim äriklassi lounge.

Lennuühendused peamiste suuremate ärikeskustega on riigi atraktiivsuse oluline näitaja.

Kokku investeerime arendustesse perioodil 2016–2020 ligi 130 miljonit eurot. Kuid peame juba täna mõtlema edasiste tegevuste peale, sest reisijate arv kasvab oluliselt kiiremini kui meie hoonete ja süsteemide läbilaskevõime. Kaardistame juba täna võimalusi reisiterminali nutikaks ja efektiivseks edasiseks laiendamiseks. Oluline on liigselt mitte kulutada, kuid samas tagada lennujaama normaalne toimimine ka pikas perspektiivis.

Kas Eesti on välismaistele lennuvedajatele atraktiivne?

Eesti on väike turg ning arvestades ka meie perifeerset asukohta Euroopas, oleme lennufirmadele ärilise tasuvuse mõistes üsna riskantne ettevõtmine. Meie atraktiivsuse tõusu aga tõestab kasvõi mullune reisijate arvu kasv, seda veel tihedas konkurentsisituatsioonis, kus asume väga lähedal enamate otseühendustega Riia ja Helsingi lennujaamadele. Karmilt väljendudes ei oleks satelliidipildilt vaadates sellisel lennujaamal nagu Tallinna Lennujaam väga palju ruumi arenguks just nende aspektide tõttu. Ometi on Eesti majanduse ja ettevõtluse arenguks lennuühendused väga olulised, mistõttu oleme võtnud aktiivse rahvusvahelise müügitegevuse positsiooni, arvestades olemasolevat lennufirmade portfelli ja selle struktuuri ning tagades stabiilse liinide juurdekasvu.

Märtsi lõpus algas Tallinna Lennujaamas uus suvehooaeg ning tänavu on pakkumisel rohkem otseühendusi kui kunagi varem. Ühtekokku saab lennata 41 sihtkohta. Sihtkohti lisandub veelgi, sõite alustab ka uus lennufirma, mitmel olemasoleval liinil tiheneb lendude sagedus või suureneb vedajate arv. Uus tulija on Ungari odavlennufirma WizzAir, mis alustab lendudega Kiievisse ja seejärel ka Londonisse. Aasta tagasi lendasid Londonisse vaid kaks odavlennufirmat, tänavu on võimalik valida viie lennufirma ning nelja lennujaama vahel. Otselendude ja ümberistumiste arvestuses on London

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

11

ETTEVÕTJA korraldatakse vastavalt riigipoolsele tellimusele. Tallinna Lennujaama ülesanne on tagada regionaalsete lennujaamade ohutu ja efektiivne käitus.

ka tähtsaim sihtpunkt Tallinnast reisijate jaoks.

Maailma lennunduses on hetkel kuldne ajastu, reisijate arv kasvab kõikjal. Hoolimata sellest langetavad lennufirmad oma iga uue liini planeerimise otsuse puhtalt äriliselt ratsionaalsetel kaalutlustel. Kui Exceli tabelis numbrid kokku ei sobitu, ei oma suurt tähtsust isiklikud kontaktid ega maailmatasemel teenindus. Lennunduses muutub olukord üsna kiiresti ning peab olema valmis ka kiiresti reageerima.

Oluline on lennufirmade enda planeerimisvõimekus, kui kiiresti suudetakse leida täiendavat õhusõiduki ressurssi ning millised marsruudid sobituvad omavahel kokku. Seepärast on meie jaoks oluline olla pidevalt lennufirmade radaril.

Kuidas uusi vedajaid meelitate?

Sihime teadlikult neid turge, kust on enim potentsiaali meelitada Eestisse välisturiste. Näiteks töötasime koostöös EASiga konkreetselt British Airwaysile välja motivatsioonipaketi, et veenda neid alustama otselende Tallinna ja Heathrow vahel.

Algselt vaid suveperioodiks mõeldud liin jätkus sügisel juba aastaringsena! Lennundusmaailma ühe kroonijuveeli Eestisse toomine oli paljude lennujaama töötajate jaoks 20 aastat kestnud unistuse täitumine.

Motivatsioonipaketi kontekstis ei saa rääkida ainult rahalisest panusest, väga oluline on ka turundusalane koostöö.

Arvestades, et British Airwaysil on maailmas üle 100 miljoni kliendi, tagab 7-leheküljeline ülevaade Tallinnast ja Eestist nende pardaajakirjas suurema välisturistide huvi meie riigi vastu ning toob ühtlasi ka rohkem reisijaid British Airwaysi lendudele.

Kas Pärnu lennujaam on mõistlik taastada?

Milline on üldse siselendude tähtsus ja osakaal?

Pärnu lennujaama rekonstrueerimise osas on meil eelkõige hea meel selle üle, et lõpuks langetati selle tuleviku osas konkreetne otsus. Kolmepoolse kokkuleppega määratleti selgelt ülesanded ja vastutused lennujaama käitaja ja omaniku ehk Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Meie ülesandeks on ettenähtud ulatuses viia ellu Pärnu lennujaama rekonstrueerimistööd ning tagada, et protsess liiguks graafikus.

Pärnusse Eesti-siseseid lende planeeritud ei ole. Pärnu lennujaam hakkab teenindama tšarterlende, mille loomisesse ja kohale toomisesse panustavad eeskätt Pärnu turismiettevõtjad. Siselennud toimuvad hetkel Kärdla ja Kuressaare suunal ning Pärnu-Kihnu-Kuressaare-Ruhnu vahel. Neid

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

Kas ja milline roll on lennujaamal Eesti ettevõtluse arendamisel?

Eesti majanduses mängib lennujaam ja lennundus üliolulist rolli. Kiired ja sagedased lennuühendused peamiste sõlmjaamade ning suuremate ärikeskustega on riigi majanduskeskkonna atraktiivsuse oluline näitaja. Oluline pole mitte ainult pakkuda eestimaalastele võimalust tööpäevaga Euroopa keskustes ära käia ja õhtuks koju tagasi jõuda, vaid ka vastupidi. Koduvedaja Nordica olemasolu on raske üle tähtsustada, sest eelkõige just Nordica areng on andnud sellesse olulise panuse. Kindlasti on ka siin arenguruumi, kuid rõhutan, et sellised ühendused peavad olema ka konkurentsisituatsioonis elujõulised. Lennukid peavad saavutama kindla reisijate täituvuse, vaid siis on liinid jätkusuutlikud.

Lennujaama mõju on aga veelgi laiem. Iga 100 000 lennureisija lisandumine toob otsest tulu turismisektorile ca 10 miljonit eurot ning kaudset tulu kogu majandusele ca 30 miljonit eurot. Samuti tekib keskmiselt juurde 150 töökohta.

Tallinna Lennujaama majandustegevuse kogumõju Eesti SKP-le ulatub kolme protsendi lähedale.

Kaubalendude olemasolu on vajalik mitmetele eksportivatele tööstusharudele. Peamiselt ekspordivad õhutransporti kasutades kallimaid elektroonikaseadmeid ning -komponente tootvad ettevõtted. Seepärast on väga hea meel näha iga päev Tallinna lennuväljal kollast DHLi lennukit ning pea sama sagedasti ka FedExi lennukit, lisaks veel teisigi kaubalennukeid.

Eesti geopoliitiline asukoht võimaldab meil laiemalt olla ka kaupade jaotuspunktiks, edukalt on seda eelist rakendanud näiteks Omniva tütarfirma Post11, kes veab Hiina tarbekaupu läbi Eesti nii Venemaale kui ka Skandinaaviasse. Selles vallas tegutsejaid on teisigi ning usume, et potentsiaali on siin veel küllaga. Töö kaubavedude hoogustamiseks lennujaamas käib.

Millised seni laiemalt teadmata võimalused on lennujaamas ettevõtjatele?

Lennundusvaldkond tervikuna areneb kiires tempos ning ettevõtlusvõimalused on siin üsna piiramatud. Pealtnäha võib tunduda, et lennujaam koosnebki vaid reisiterminalist ja lennurajast, kuid kogu meie 350-hektarilisel territooriumil tegutseb väga palju erinevaid ettevõtteid, mis osutavad lennundusvaldkonnas erinevaid teenuseid. Heaks näiteks on lennukite hooldusega tegelev Magnetic MRO, mis mullu tunnistati Eesti parimaks ettevõtteks ning liikus hiljuti Hiina suurfirma omandisse.

Tallinna Lennujaama ülesandeks on tagada parim võimalik infrastruktuur ning ettevõtluskeskkond meie äripartneritele. Hiljutiste lennuliiklusala laiendamistöödega suurenes lennujaama territoorium veelgi ning uued alad lennuraja kõrval ootavad säravate ideedega ettevõtjaid oma mõtteid realiseerima.

Samuti oleme alati huvitatud koostööst ettevõtjatega, kelle lennukad plaanid aitavad meie reisiterminali muuta veelgi kodusemaks ning põnevamaks, sest ei saa jätta tähelepanuta ka lennujaama kui väga atraktiivset kommunikatsioonikanalit soovitud sihtrühmani jõudmisel. Tänavu ootame lennujaama läbivate silmapaaride arvuks juba ligi 3 miljonit, seega on see unikaalne võimalus viia oma sõnum väga paljude inimesteni.

Tuleb meeles pidada, et lennujaam on infrastruktuurija teenindusettevõte, kuid paljusid teenuseid selle territooriumil osutavad ka teised ettevõtted. Tallinna Lennujaama kontori uksed on kõigile uutele partneritele avatud ning kui me ise ei saa abiks olla, suudame kindlasti juhatada õigete partneriteni.

ETTEVÕTJA KÜSIB

MERIKE KOPPEL, kaubanduskoja jurist

Kes on tegelik kasusaaja?

1. septembril 2018 jõustub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse säte, millega kohustatakse kõiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid avalikustama äriregistris oma ettevõtte tegeliku kasusaaja andmeid.

A

ndmete avaldamise eesmärk on võidelda maksude vältimisega ja suurendada ettevõtete omandistruktuuri läbipaistvust. Et seda kohustust õigeaegselt täita, tuleks hakata sellele mõtlema juba praegu.

Tegeliku kasusaaja mõiste

Lihtsustatult võib öelda, et tegelik kasusaaja on inimene, kes omab ettevõtte üle mõju või kontrolli ja kelle huvides ettevõte tegutseb. Tegelik kasusaaja ei saa kunagi olla juriidiline isik. Äriühingu puhul on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu viisil, mille puhul omab füüsiline isik äriühingus 25 protsendi suurust osalust pluss üks aktsia või üle 25 protsendi suurust omandiõigust. Üldjuhul tähistab tegeliku kasusaaja mõiste seega ettevõtete

omanikke: osanikke ja aktsionäre.

Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus ei laiene börsil noteeritud äriühingule.

Kaasnevad kohustused

Eraõiguslikul juriidilisel isikul on tegeliku kasusaaja andmete kogumise ja hoidmise kohustus. Selle kohustuse täitmiseks on osanikud, aktsionärid või liikmed kohustatud andma juriidilise isiku juhatusele kogu neile teadaoleva info tegeliku kasusaaja kohta.

Seaduse kohaselt vastutavad selle kohustuse täitmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest lisaks ettevõtte juhatuse liikmetele ka aktsionärid, osanikud ja liikmed.

Tegeliku kasusaaja andmeid (nimi, isikukood, elukoht), sealhulgas teavet tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta, hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus äriregistri juures.

Kõige lihtsam seda kohustust täita

on äriregistri andmete muutmine selliselt, et äriregistri väljavõttel on kajastatud tegelikud kasusaajad (füüsilised isikud) osanike või aktsionäridena. Kui mingil põhjusel seda teha ei soovita, kuid omandistruktuuris on välismaal registreeritud ettevõte, tuleb esitada äriregistrile info ja dokumendid, mis tõendaks tegeliku kasusaaja staatust. Enamasti on see info leitav teiste riikide äriregistrist, kuid alati ei sisalda äriregistrite süsteem piisavalt infot tegelike kasusaajate määramiseks. Kui juriidiline isik on registreeritud mõnes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, peaks tema üldinformatsiooni hulgas olema ka tegeliku kasusaaja andmed.

Kolmandate riikide äriühingute puhul võib informatsiooni hankimine olla keeruline ning on vaja kasutada muid allikaid. Kohustuse rikkumine võib teatud juhtudel tuua kaasa rahatrahvi.

Kui teil tekib täiendavaid küsimusi tegeliku kasusaaja regulatsiooni kohta, siis andke sellest teada aadressile merike.koppel@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

13

MAJANDUS

2017 – edukas majandusaasta LEEV KUUM, Eesti Konjunktuuri­ instituut

2017. aasta oli Eesti majandusele edukas. Majanduskasv oli viie viimase aasta kiireim ja kiirem, kui aasta alguses prognoositi.

G

eopoliitiline ebakindlus ja mitmed riskid, mis iseloomustasid maailmamajandust 2016. aastal, kardetud süvenemise asemel 2017. aastal pigem taandusid.

Majanduskeskkond normaliseerus märgatavalt ning aasta lõppes Eesti majandusele paremas seisus, kui algas.

Eesti majandusareng oli seejuures üsna laiapõhjaline, mistõttu valdav enamus ettevõtteid jäid aastaga rahule ning heaolu tõusu said tunda rohkem peresid kui mitmel eelneval aastal.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 4,9% ning moodustas jooksevhindades 23 miljardit eurot (2016. aastal vastavalt 2,1% ja 21,1 mld eurot). Kvartalite lõikes oli majanduskasv järgmine: I kv 4,4%, II kv 5,7%, III kv 4,2% ja IV kv 5,0%. Majanduskavu panustasid enim ehituse, info ja sidevaldkonnad ning kutse-, teadusja tehnikaalane tegevus. Kvartalist kvartalisse suurenes töötleva tööstuse panus majanduskasvu ja kokku oli kasv 3,9%. Samal ajal kaubanduse panus majanduskasvu aasta teisel poolel vähenes ning aastakasvuks kujunes 1,8%.

Netoeksport ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta arvestuses 980 miljonit eurot ehk 4,3% SKPst, mis on viimase 6 aasta kõrgeim tase.

SKP arvestus tarbimismeetodil näitab, et sisemajanduse nõudlus kasvas 4,2% ja kasvu eestvedajaks olid investeeringud, mis 2017. aastal suurenesid 13,1%.

Eratarbimine suurenes lõppenud aastal 2,0% ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 0,8%, seda suuresti Euroopa Liidu eesistumise kuludest tulenevalt. Eratarbimise kulud

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

moodustasid 49,6%, investeeringud 23,7% ja valitsemissektori lõpptarbimise kulud 20,3% SKPst. Tarbijahinnad kallinesid prognoositust (2,2%) ligikaudu poolteist korda kiiremini ning hinnatõus moodustas aastavõrdluses 3,4% (2016. a 0,1%).

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimad mõjutajad olid toit ja mittealkohoolsed joogid 5,7%ga, mis andsid hindade kogutõusust ligi kaks viiendikku. Alkohoolsed joogid ja tubakas kallinesid 8,7% ning nende arvele langes üks viiendik hindade kogutõusust. Sama panuse hinnatõusu andis mootorkütuse kallinemine, millest bensiini keskmine hinnatõus oli 12,8% ja diiselkütusel 14,7%. Riided ja jalatsid kallinesid 1,7%, eluasemekulutused 2,1%. Side hinnad odavnesid 4,1%.

Keskmine brutopalk oli 2017. aastal 1221 eurot ehk 6,5% enam kui 2016. aastal (1146 eurot). Aasta keskmine brutopalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel, kuid kiirem palgakasv oli mäetööstuses (11,1%), info ja side (10,2%) ning energeetika (9,1%) tegevusalal. Samas kõrgeim brutopalk oli info ja side tegevusalal (2094 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1996 eurot). Olgu veel märgitud, et avalikus sektoris oli brutopalk 1265 eurot (aastakasv 7,9%) ja erasektoris 1206 (aastakasv 6,1%). Piirkonniti oli 2017. aastal keskmine brutopalk endiselt kõrgeim Harjumaal (1353 eurot) ja Tartumaal (1215 eurot) ning madalaim Hiiumaal (883 eurot) ja Saaremaal (876 eurot). Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aastal 7.40 eurot ja see tõusis aastaga 7,2%. Reaalpalk tõusis aastaga 3% ja selle tõus jäi oluliselt aeglasemaks kui eelmisel aastal (7,5%).

Tööturu olukord 2017. aastal oli hea: tööturunäitajad paranesid peaaegu kogu aasta jooksul ja olid valdavalt paremad kui eelmisel aastal. Kuigi tööealiste (15–74-aastaste) inimeste koguarv vähenes, suurenes tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) 7000 võrra ning jõudis hinnanguliselt 699 000ni. Tööjõus osalemise määr tõusis 71,6%ni ja tööhõive määr 67,5%ni. Töötute arv vähenes 6400 võrra ja seda olukorras, kus 13 500 seni mitteaktiivset inimest sisenes tööturule. 2017. aastal oli aastakeskmine töötute arv u 40 000 inimest ja töötuse määr oli 5,8% (1 protsendipunkt madalam kui 2016. a). Endiselt on tööturunäitajates olulised erinevused elukoha, soo ja rahvuse järgi. Kõrgeim tööhõive määr oli Harjumaal (74,2%) ja madalaim Ida-Virumaal (53,9%). Meeste hõivemäär on endiselt 8 protsendipunkti kõrgem kui naistel (vastavalt 71,6% ja 63,6%). Eestlaste töötuse määr oli 4,4% ning mitte-eestlastel 8,8%.

Kaupade eksport suurenes 2017. aastal 8% ja kaupu eksporditi Eestist jooksevhindades 12,8 miljardi väärtuses. Eestist viidi välja kõige enam elektriseadmeid (17% koguekspordist), järgnesid puit ja puidutooted (11%) ning mineraalsed tooted (10%). Ekspordi kasvu mõjutas eelkõige mineraalsete toodete (sh kütus), metalli ja metallitoodete (sh metallijäätmete) ning puidu ja puittoodete (sh saematerjal) väljaveo suurenemine. Enim vähenes elektriseadmete väljavedu. Eesti suurim ekspordipartner oli 2017. aastal Soome (osatähtsus 16% koguekspordist), järgnesid Rootsi (14%) ja Läti (9%). Aastaga suurenes kõige enam

MAJANDUS

eksport Soome, Venemaale ja Saksamaale. Enim vähenes eksport Rootsi, Mehhikosse ja Nigeeriasse. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordist oli 2017. aastal 72%. Enim on suurenenud Eesti päritolu kaupade ekspordis mineraalsete toodete, metalli ja metallitoodete ning puidu ja puidutoodete väljavedu.

Kaupu imporditi 2017. aastal 14,7 miljardi euro väärtuses, mis on 9% enam kui eelmisel aastal. Eestisse imporditi kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguimpordist), järgnevad transpordivahendid (13%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (10%).

Aastaga suurenes kõige enam transpordivahendite (sh laevad, sõiduautod) ja mineraalsete toodete (sh kütused) sissevedu. Vähenes aga elektriseadmete sissevedu. Riikidest on impordi osas esikohal Soome (14% koguimpordist), järgnevad Saksamaa (11%) ja Leedu (9%). Aastaga suurenes enim sissevedu Soomest, Venemaalt ja Rootsist.

Väliskaubanduse bilanss oli 2017. aastal taas puudujäägis ning puudujääk moodustas 1,9 miljardit eurot, mis on 315 miljonit suurem kui 2016. aastal. Kaubavahetuse puudujäägi suurenemist mõjutas enim transpordivahendite (sh laevade) sissevedu. Suurim ülejääk oli puidu ja puidutoodete osas ja suurim puudujääk transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine osas.

Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 130 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk oli Rootsi, Norra ja Ameerika Ühendriikidega ning suurim defitsiit kaubavahetuses Poola, Saksamaa ja Leeduga.

Ehitusturu maht 2017. aastal suurenes. Eestis ja välisriikides ehitati kokku 2,5 miljardi euro eest, mis on 18% rohkem kui 2016. aastal. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht koguni 23%. Hooneid ehitati 1,6 miljardi ja rajatisi 846 miljoni euro eest. 2016. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitus 14% ja rajatiste ehitus neljandiku võrra. Ehitusregistri andmetel lubati 2017. aastal kasutusse 5890 uut eluruumi, mis on 1158 eluruumi rohkem kui aasta varem. Eluruumide ehitus on kasvanud nüüd juba 6 aastat järjest. Samas nõudlus uute, hea asukohaga ja kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aastal lubati kasutusse ka 1251 mitte-elamut kasuliku pinnaga 804 000 ruutmeetrit (eelmisel aastal 771 000 ruutmeetrit).

Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus 2017. aastal 5,9 miljardi sõitjakilomeetrini ja kasvas 2016. aastaga võrreldes 9%. Bussiettevõtted teenindasid 2017. aastal 190,4 miljo-

nit sõitjat, neist 87% linnaliinidel (sh trammi ja trolliga). Maakonnaliinidel oli ligi 14,9 miljonit sõitjat (vähenes võrreldes 2016. aastaga 5%), kaugliinidel 4,1 miljonit sõitjat (langus 3%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 12%). Eesti mereveo ettevõtted vedasid 2017. aastal 9,4 miljonit sõitjat ehk 3% enam kui 2016. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel ligi 7 miljonit sõitjat (kasv 2%). Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 146 700 sõitjat, mis on koguni 66% enam kui 2016. aastal.

Eesti kaubaveoautod vedasid 2017. aastal 27,7 miljonit tonni kaupu, mis on viiendiku võrra vähem kui 2016. aastal.

Kaubamaht raudteel seevastu suurenes 7% ja ulatus 27,3 miljoni tonnini.

Majutusettevõtetes peatus 2017. aastal 3,5 miljonit sise- ja välisturisti, mis on 7% enam kui 2016. aastal. Majutusteenuseid kasutas 1,39 miljonit siseturisti ja 2,15 miljonit välisturisti, mis on vastavalt 9% ja 5% enam kui eelmisel aastal. Varasema aastaga võrreldes saabus Eestisse rohkem turiste enamikust Euroopa Liidu riikidest ning samuti Venemaalt

Kaupade eksport suurenes 2017. aastal 8%. ja Aasia riikidest. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 4% vähem kui 2016. aastal, kuid vaatamata sellele moodustasid soomlased 42% välisturistide üldarvust.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 72% tuli Eestisse puhkama ja 21% olid tööreisil.

2017. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 966 majutusettevõtet (aasta varem 908) ja külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 45 000 voodikohta (aasta varem 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta). Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot.

Lisame ülaltoodule valiku rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnanguid, mis iseloomustavad Eesti majandusolukorda võrreldes teiste riikidega (andmed on valdavalt 2017. aasta lõpu seisuga). hh Rahvusvaheline konkurentsivõime reiting (IMD) 30. koht 63 riigi võrdluses (mai 2017). Võrreldes aasta varasemaga

on reiting 1 koha võrra paranenud. hh Globaalne konkurentsivõime reiting (WEF) 29. koht 137 riigi võrdluses (september 2017). Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengutaset sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovatsiooni baasil. Võrreldes aasta varasemaga reiting 1 koha võrra paranes. hh Rahvusvaheline inimarengu indeks (ÜRO) 30. koht 188 riigi edetabelis (märts 2017). Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne. Võrreldes eelmise aastaga paranes Eesti koht edetabelis kolme koha võrra. hh Rahvusvaheline majandusvabaduse indeks (The Heritage Foundation) 6. koht 180 riigi võrdluses (veebruar 2017). Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne. Võrreldes möödunud aastaga on Eesti koha võrra langenud. hh Rahvusvaheline pikaajaliste väliskohustuste täitmise võimet iseloomustav reiting Reitinguagentuur Standard & Poor’si (S&P) poolt Eestile antud riigireiting on AA– (väljavaade stabiilne). See on 2012. aasta oktoobrist püsinud samasugune. Aluseks on riigis läbiviidud struktuurireformid, otseinvesteeringute maht ning fiskaal- ja rahapoliitika. hh Rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks (Transparency International) 2017. aastal 22. koht 176 riigi edetabelis (2018 jaanuar). Esikohal olevas riigis on korruptsioon väikseim. Eesti positsioon 2017. aastal paranes ühe koha võrreldes 2016. aastaga. hh Turismi konkurentsivõime indeks (WEF) Eestile kuulub 136 riigi hulgas 37. koht (mai 2017). Langus aastaga 8 kohta. Indeks võtab arvesse riigis valitsevat turvalisust, transpordi- ja IT infrastruktuuri, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jne. hh Doing Business (World Bank Group) 12. koht 190 riigi arvestuses (juuni 2017). Riigid on reastatud selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust alustada ning sellega tegeleda. Aastaga on tõus üks koht.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

15

EUROOPA UUDISED

Kas te kasutate Copernicuse andmeid?

Kas te teate, mis on Copernicus? Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire ja jälgimise programm, mis loodi 2014. aastal. Sellele eelnes kosmoseprogramm GMES.

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

C

opernicuse programmi eesmärk on saada maksimaalset sotsiaalmajanduslikku kasu, tagada Euroopa sõltumatu juurdepääs keskkonnateadmistele ning soodustada konkurentsivõimelise Euroopa kosmoseja teenusetööstuse arengut.

Copernicus kogub andmeid eri allikatest: satelliitidelt, kohapealsetelt anduritelt ja teistelt missioonidelt.

Kosmoseandmetele, mida Copernicuse satelliidid ehk Sentinelid Maale edastavad, lisanduvad mujalt kui kosmosest pärinevad geograafilise mõõtmega andmed.

Viimaste hulgas ka maapinnal, merel ja õhus paiknevate sensorite kaudu saadud seire-, samuti võrdlus- ja lisaandmed, mille kasutamiseks on luba või mis on edastatud Copernicuse raames kasutamiseks (peamiselt liikmesriikide või Euroopa Meteoroloogiateenistuse võrgustiku ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste andmeallikatest), ehk in situ andmed. Orbiidil on alates 2017. aasta esimese kvartali lõpust viis Sentinelide satelliiti, mis Euroopa Komisjoni hinnangul töötavad väga hästi.

Copernicusel on kolm põhikomponenti: kosmosetaristu (sh satelliidid ja maapealsed andmete vastuvõtu ja töötlemise seadmed), teenused temaatiliste andmeja teabetoodete loomiseks ja levitamiseks ning koordineeritud juurdepääs in situ

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

andmetele. Enamik kosmosekomponendi töö korraldamise, projektijuhtimise, koordineerimise ja rakendamisega seotud ülesandeid on delegeeritud Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) ning osaliselt ka Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile (EUMETSAT), teenuseid aga toetavad Teadusuuringute Ühiskeskus ning erinevad teenuse operaatorid.

Copernicuse pakutavad teenused

Copernicus pakub kuut teenust, mis moodustavad nn Copernicuse georuumilise luure süsteemi selgroo. Kõik kuus teenust põhinevad konkreetsetel keskkonna- või julgeolekuteemadel, mis on tunnistatud Euroopa ühiskonna põhiküsimusteks. Teenused on delegeeritud pädevatele teenuseoperaatoritele (ehk volitatud üksustele), kes neid komisjoni nimel haldavad.

Copernicuse maismaaseire teenus (CLMS) annab geograafilist teavet maakatte ning näiteks taimestiku oleku ja veetsükliga seotud muutujate kohta.

See toetab eri valdkondade rakendusi, näiteks ruumilise planeerimise, metsamajanduse, veemajanduse, põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse alal. 2016. aasta teises pooles laaditi neid tooteid alla rohkem kui 30 000 korda.

Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus (CEMS) annab teavet eri liiki katastroofide korral hädaolukordadele reageerimiseks. Võrdlus-, piiritlus- ja hindamiskaarte pakkuva kaardistamisteenuse toimimine areneb pidevalt edasi, seejuures eriti kiirkaardistamise komponendi õigeaegsus.

Copernicuse atmosfääriseire teenus

EUROOPA UUDISED (CAMS) annab teavet atmosfääri koostise kohta, pakkudes näiteks reaalajas analüüsi ning igapäevaseid või ka sagedasemaid prognoose. Lisaks pakub CAMS järjepideva järelanalüüsi tooteid, mida pidevalt täiendatakse, ja mitmeid kõrvaltooteid.

Copernicuse merekeskkonnaseire teenus (CMEMS) annab teavet ookeanide ja mereökosüsteemide füüsilise seisundi ja dünaamika kohta maailmamere ja Euroopa piirkondlike merealade lõikes.

Neid tooteid kasutatakse peamiselt nelja liiki tegevustes: 1) kliima-, hooaja- ja ilmaprognooside koostamine; 2) mere- ja rannikukeskkond; 3) meresõiduohutus ja 4) mereressursid.

probleemi, eelkõige juhul, kui andmete säilitamiseks on vaja superarvuteid.

Samuti ootaksid kasutajad andmetele lähedal asuvaid veebipõhiseid töötlemisvõimalusi, et vältida suurte andmemahtude allalaadimist.

Copernicuse tasuta, täielike ja avatud andmete põhimõte on kaasa toonud ootamatu huvi: 2017. aasta märtsi lõpuks ületas peamise jaotuskeskuse (avatud juurdepääsu keskuse) registreeritud kasutajate arv (Sentinelide põhikeskusel on üle 80 000 registreeritud kasutaja) märgatavalt programmi alguses seatud eesmärki, seda tegi ka allalaaditud toodete arv. Euroopa Komisjon on probleemi teadvustanud ja

Copernicuse teenused on kasulikud just põllumajandus- ja metsandusettevõtjatele.

Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) on küll alles käivituseelses etapis, kuid osaliselt on tulemusi juba saavutanud. Kliimaandmete infrastruktuuri ja esmase sisu väljatöötamine on käimas ning kulgeb heas tempos. Esimesi operatiivetapieelseid tooteid (õhutemperatuur maapinnal, merejää, hooajaprognoosid ja järelanalüüs) pakutakse juba korrapäraselt.

Andmete kättesaadavus

Copernicus pakub andmeid avatult ja tasuta. Andmed võivad lõppkasutaja jaoks muutuda tasuliseks sellisel juhul, kui lõpptarbija kasutab mingi vahepealse teenusepakkuja poolt töödeldud andmeid. Põhjus, miks sellist vahepealset operaatorit vaja võib minna, peitub Copernicuse programmi ühes probleemkohas, nimelt tootepakkumise ja andmete levitamise mehhanismi killustatuses ja pakutavates suurtes andmemahtudes.

Viimane nõuab ka andmete kasutajalt suure võimsuse ja andmetöötlusmahuga arvutit. Andmete edastamine Copernicuse kogumispunktidest kasutajatele on ka suhteliselt aeglane, mis piirab nende suuremahulist kasutamist. Kasutajad on välja toonud ka metaandmete loetavuse

lubanud lihtsustada ja edasi arendada just andmete kasutamise võimalusi ning kutsub üles liikmesriike panustama nii andmete kasutamisse kui ka selle programmi tutvustamisse.

Copernicuse teenustel on ka hulk praktilisi igapäevaseid kasutusalasid.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tõi seda teemat arutades välja seda, kui kasulikud on Copernicuse teenused just põllumajandus- ja metsandusettevõtjatele. Näiteks suurendasid Austria põllumajandusettevõtjad tootlikkust 26% tänu põldude seirele satelliitide abil; Madalmaades vähendas sama süsteem kulutusi süsivesinike kaevandamisele, transpordile ja logistikale; mitmes Euroopa linnas on suurendatud õhusaaste mõõtmiste täpsust 60%, vähendades samas kulusid. Sellest võib järeldada, et kosmoseteenuste areng on üksikisikutele ja ettevõtjatele suunatud digitaalteenuste arengu seisukohalt ülioluline. Ja kui näiteks Leedu väiketalunik või Slovakkia metsatöötleja räägib innukalt, kui palju kasu ta on Copernicuse andmeid kasutades saanud ja kui palju see tema tööd on lihtsustanud, siis tõusetubki küsimus, kas ka teie juba Copernicuse andmeid kasutate.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

17

K AUBANDUSKOJA JA MATEK A Si GOLFITURNIIR 7. JUUNIL 2018 ALGUSEGA KELL 13.00 NIITVÄLJA GOLFIVÄLJAKUL TULE JA OSALE OMA ETTEVÕTTE VÕISTKONNAGA GOLFITURNIIRIL Reeglid ning võistluse juhend: www.koda.ee/et/sundmused/golf Osalemistasu võistkonna kohta: 199 €.

Hinnale lisandub käibemaks. Registreerimise tähtaeg on 1. juuni TURKISH AIRLINESI POOLT LÄHEVAD KÕIGI OSALEJATE VAHEL LOOSIMISELE EDASI-TAGASI PILETID KAHELE MADRIDI. Info ja registreerimine: Anneli Perne 604 0087 · anneli@koda.ee

GOLFITURNIIRI TOETAJAD

LIIKMELT LIIKMELE Büroomööbli Keskus OÜ

Silberauto AS

Kvaliteetne mööbel Teie büroo sisustamiseks: töölauad, -toolid, riiulid, kapid, sahtliplokid, akustilised lahendused (vaheseinad, seina- ja laepaneelid, telefonikabiinid). Büroomööbli Keskus pakub kaubanduskoja liikmetele võimalust kuni 2018. aasta lõpuni soetada kontorimööblit 10% soodsamalt.

Vihm, lumi, tänavatel ja metsaradadel tekkiv jää.

Väljakutsed kõikidel teedel.

Jeepi sõidukid naudivad just selliseid olusid. Sõida kõikides tingimustes maksimaalselt mugavalt ja enesekindlalt. Tutvu Silberauto valikuga ning otsusta, millise mudeliga väljakutsetele vastu astuda.

Velström Vallner Tohver OÜ

BCS Itera AS

Sinu ettevõte pole ammu kasvanud, oled oodanud majandusnäitajate paranemist liiga kaua ning enam ei leidu kohti, kus kulusid kokku hoida? VVT aitab ettevõtetel ellu viia muudatusi, luua lisaväärtust ja liikuda arenguteel edasi. Nendepoolne eeltöö ning hinnang olukorrale on kaubanduskoja liikmetele tasuta.

Tasuta hommikukohvid juhtidele iga nädal teemal „Majandustarkvara roll ja võimalused erinevates sektorites“. Registreerumine ja rohkem infot www.itera.ee/ seminarid.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

EESTI

RIIGIHANKED hh Šveitsis hangitakse pikemaks ajaks seminaride jms korraldajat. Tähtaeg on 8. mai 2018. Kood 550. hh Šveitsis hangitakse meditsiinivaldkonna moodulmööblit. Tähtaeg on 7. mai 2018. Kood 551. hh Norras hangitakse võrguservereid.

Tähtaeg on 7. mai 2018. Kood 552. hh Prantsusmaal hangitakse kõrgepingekaableid. Tähtaeg on 17. aprill 2018. Kood 553. hh Ühendkuningriigis hangitakse interaktiivseid kiirust näitavaid teemärke. Tähtaeg on 30. aprill 2018. Kood 554.

hh Prantsusmaal hangitakse teatrile graafilise disaini teenust ülejärgmiseks hooajaks. Tähtaeg on 13. aprill 2018. Kood 556. hh Prantsusmaal hangitakse mänguväljakuid. Tähtaeg on 2. mai 2018. Kood 557. hh Prantsusmaal hangitakse prügikonteinereid. Tähtaeg on 26. aprill 2018. Kood 558. hh Prantsusmaal hangitakse teatritoole. Tähtaeg on 4. mai 2018.

Kood 559. hh Prantsusmaal hangitakse voodilinu sotsiaalvaldkonda. Tähtaeg on 2. mai 2018. Kood 560.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

hh Poolas hangitakse päikesepaneele.

Tähtaeg on 8. mai 2018. Kood 561. hh Prantsusmaal hangitakse majanumbrite silte. Tähtaeg on 27. aprill 2018. Kood 562. hh Itaalias hangitakse betooni. Tähtaeg on 24. aprill 2018. Kood 563. hh Leedus hangitakse nelja hambaravikabineti täis töökomplekte. Tähtaeg on 27. aprill 2018. Kood 564.

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

19

MILAN DESIGN WEEK #FOURISALONE 2018 19.–20. aprill Milano, Itaalia Fourisalone on kõige olulisem ja prestiižsem sündmus, mis on seotud rahvusvahelise disainimaailmaga. Aastate jooksul on erinevate disaininädalate, sealhulgas Londoni, New Yorgi, Pariisi, Dubai, Miami ja Pekingi, raames püütud sarnast formaati kasutada, kuid keegi ei ole suutnud jõuda ligilähedale nii võimsuse kui numbrite poolest Milanole, kuhu oodatakse enam kui 400 000 külastajat ning messi raames tehtavate lepingute mahtu hinnatakse enam kui 250 000 000 eurole. Kokku saavad ettevõtjad ja valdkonna esindajad 165 riigist, et osa saada 1200 registreeritud üritusest linnas. Üle 2000 ettevõtte eksponeerib oma tooteid salongis Rho Fiera.

MESSID FUTURE OF BUILDING 8.–9. mai Viin, Austria Tule ja tutvu tuleviku ehituslahendustega, mida pakuvad Austria ehitussektori ettevõtted.

Märksõnad hh Smart City Viin, moodne linnaplaneerimine hh Intelligentsed hooned hh Uued tootmismeetodid ja robootika hh Uued ehitusmaterjalid/komponendid ja seadmestikud hh Energiasäästlikkus (null-, pluss- ja passiivmajad) hh Säästev ja roheline ehitus hh Puitehitus hh Looduslikud ja 0-heitega materjalid hh Teede ja tunnelite ehitus, liikluse infrastruktuur hh Nutikas kodu ja koduautomaatika hh Digitaliseerimine (BIM) ja VR hh Modernne linnasisene renoveerimine hh Sotsiaalne ja taskukohane eluase Mess viiakse läbi viie moodulina: hh konverents ja innovaatilised töötoad; hh näitus ja esitlused enam kui 50 Austria ettevõttelt ja teadusasutuselt; hh B2B kohtumised ettevõtetega enam kui 40 riigist; hh külastused kohalikesse ettevõtetesse; hh õhtune vastuvõtt.

Messil osalemise tasu on 100 eurot (+km) ja see sisaldab osalemist kõigis moodulites.

Registreeru B2B kohtumisele kuni 30. aprillini: buildings2018.b2match.io

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

Märksõnad hh Disain ja modelleerimine/prototüübid hh Majapidamistooted ja -tarvikud hh Jaemüük hh Riided, jalatsid ja aksessuaarid (sh ehted) hh Kodusisustus ja majapidamine hh Mööbel hh Kontorimööbel hh Tekstiilid (naturaalsed ja sünteetilised) Registreeru B2B kohtumistele: milan-design-week-2018.b2match.io Registreerumise tähtaeg on 16. aprill 2018.

Osalemine on tasuta.

Täpsem info kogu messi kohta: base.milano.it/en

4TH FUTURE OF FORMULATIONS IN COSMETICS SUMMIT 16.–17. mai Barcelona, Hispaania Kohtumise raames antakse põhjalik ülevaade koos praktiliste näidetega kosmeetikatööstuse toorainetest ja nende kättesaadavusest. Samuti tutvustatakse, kuidas juhendada tarbijaid kasutama tooteid õigesti, neid ka õigesti doseerima ja kuidas ettevõte saab lahendada tooraine kättesaadavuse jätkusuutlikkuse küsimuse. Lisaks sellele käsitletakse tekstuuride ja tundlikkuse vähendamise arendamise küsimusi, kosmeetika kaitseomadusi ning seda, kuida arendada ja toota kosmeetikatooteid, mis sobivad kõigile.

Osalema oodatakse kosmeetikatoodete ja ainete loojaid, tootearendusega seotud teadlasi, tootetehnolooge, toormaterjalide pakkujaid, juriidiliste küsimustega tegelejaid, hooldusbrändide omanikke, naturaalkosmeetika tootjaid, konsultante, liite ning väärtpaberiettevõtteid ja isikud, kes soovivad panustada kasvavasse kosmeetikatööstusesse.

Kohtumise raames on võimalik kuulata esitlusi järgmistelt oma ala professionaalidelt: Kit Wallen Russell, R&D Director, JooMo; Sophie Cambos, Valorisation Manager, SEPPIC; Emma Dawes, Technical Specialist, The Soil Association; Nick Wallen, Founder, JooMo; Andrea Mitarotonda, Chief Research & Innovation Officer,

EESTI

Neal’s Yard Remedies; Paolo Camattari, Formulation Technology Manager, Oriflame; Tom Hornshøj-Møller, R&D Manager, Urtekram International A/S; Kim-Davy Hoeu, Director of Product Innovation, Scentbird; Eva Baldaro, Technical Director, Hallstar; Marie Drago, Founder, Gallinée.

Märksõnad hh Toorained hh Kaitse ja vananemise vastu võitlemine hh Tekstuurid ja tundlikkus hh Kosmeetikavaldkonna seadusandlus hh Jätkusuutlikkus ja roheline keemia hh Microbiome hh Vähem on parem ja koostisainete vähesus, kuidas vastu tulla ja kohanduda tarbijate trendisoovidega hh Personaliseerimine: lahendus igaühele hh Innovatsioon ja loovus koostises Osalustasu on 1,595 £ (+km). Kohtade arv on piiratud.

Täpsem informatsioon ja registreerumine: www.wplgroup.com/aci/event/future-of-formulations-in-cosmetics

EUREKA INNOVATION DAYS SMART MOBILITY-SMART HEALTH-SMART ENERGY-SMART INDUSTY 22.–24. mai Helsingi, Soome EUREKA akadeemia (Eureka Academy) on suurepärane võimalus saada rohkem teada EUREKA kasutatavate vahendite ja edulugude kohta. EUREKA on võrgustik, mis toetab väikeseid ja suuri ettevõtteid, ülikoole ja uurimisinstituute, kes mõistavad rahvusvahelise koostöö tähtsust uurimis-, arendus- ja uuendustegevuses. Üle 1000 osaleja on tulemas messile, kus põhiteemadeks on uued teadmised ettevõtluse ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, tulevikku suunatud võtmetegurid ja konkreetsete ärijuhiste esitus, lisaks võimalused koostöövõrgustike loomiseks ning koostööprojektide algatamiseks või arendamiseks Euroopa ja muude ettevõtete ja/või uurimisorganisatsioonidega. Võimaldatakse B2B kohtumisi ning avatud on näitus viimastest teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojektidest ning nende tulemustest. Põhjaliku ülevaate saab ka Euroopa teadus- ja arendus- ning innovatsioonivaldkondade toetusprogrammide tulevikuväljavaadete ning olemasolevate rahastamisvahendite kohta.

Registreeru B2B kohtumisele, mis on messi külastajale tasuta, enne 8. maid: eurekainnovation2018.b2match.io

TUTVUMISVISIIT PÕHJA-KOREASSE 20. –29. mai Vaatamata sanktsioonidele on endiselt võimalik teha PõhjaKoreaga edukalt koostööd mitmesugustes valdkondades ja välismaised ettevõtjad on riigis teretulnud. Erinevates valdkondades, nagu taastuvenergia, põllumajandus, aiandus, logistika, turism ja infotehnoloogia, ollakse eelkõige avatud koostööle. Kui olete huvitatud poliitiliste ja majanduslike arengute õppimisest, siis võite osaleda eelseisval tutvumisvisiidil.

Programm hõlmab erinevaid külastusi (nt tehased, ülikoolid, talud, teadus- ja tehnoloogiakeskus) Pyongyangis. Reisitakse ka lõunasse Kaesongi ja DMMi (DeMilitarized Zone) lähedale Panmunjomis. Samal perioodil toimub Pyongyangis ka kevadine rahvusvaheline kaubandusmess (International Spring Trade Fair), kus on samuti plaanitud osaleda. Tutvumisreisi vältel toimuvad nii ametlikud kui mitteametlikud arutelud ja kohtumised.

Tutvumisvisiidi tasu on 1980 eurot, millele lisandub siselennu pilet ca 640 eurot ja Põhja-Korea viisa tasu kohapeal 60 eurot. Kohalik maismaatransport, öömaja ja söök ning erinevad külastused on hinna sees.

Reis algab ja lõpeb Pekingis (Hiina), mistõttu iga osaleja organiseerib ja tasub lisaks eeltoodud tasudele enda lennu sinna ja tagasi, lisaks organiseerib 72-tunnise transiitviisa Hiina saatkonnast ja täidab riikide poolt nõutavad vaktsineerimisnõuded.

Kohtade arv on limiteeritud. Osaleda soovijatel palutakse registreerimisega kiirustada, kuna viisade taotlemine võtab aega ca 1 kuu. Enne ametlikku kinnitust Põhja-Korea poolt isiku riiki lubamiseks palutakse broneeringuid mitte teha.

Tutvumisvisiiti korraldab: GPI Consultancy P.O. Box 26151, 3002 ED Rotterdam, The Netherlands Mr Paul Tjia (director) Tel: +31-10-4254172 E-mail: paul@gpic.nl

Märksõnad hh Tööstustoodang, materjal ja transport hh Muud tööstuslikud tehnoloogiad hh Energeetika hh Bioloogiline teadus Messi külastamise tasu on 160 eurot +km.

Täpsem informatsioon messi kohta: eurekainnovationdays.org

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Rootsi ettevõte otsib koostööpartnerit limnoloogiliste proovide tegemiseks.

KOOD: BRSE20180320001 Taani disainiettevõte otsib metallist sisustuselementide, küünalde ja kruuside tarnijat. KOOD: BRDK20180319001 Suurbritannia ettevõte otsib koolivormide tegijat. KOOD: BRUK20180315001 Rumeenia ettevõte, kes toodab metallist traatvõrku, otsib tooraine tarnijat. KOOD: BRRO20180227001 Poola ettevõte otsib kvaliteetsete kirurgiliste instrumentide tarnijat.

KOOD: BRPL20180313001 Rootsi ettevõte otsib eksklusiivsete keraamiliste vaaside tootjat. KOOD: BRSE20180319001 Singapuri ettevõte otsib uuenduslikke tooteid meditsiiniliste lahenduste pakkumiseks eakatele rehabilitatsiooni ja geriaatrilise ravi psühhiaatrilise hindamise valdkonnas.

KOOD: BRSG20180217002 Poola ettevõte otsib nahast lastejalatsite tootjat. KOOD: BRPL20180119001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

Rootsi ettevõte otsib tootjat, kes toodaks dehüdreeritud puuvilju ja maitsetaimi taimeteede valmistamiseks. KOOD: BRSE20180226001 Suurbritannia ettevõte on välja arendanud uudse tehnoloogia ja materjali innovaatiliste kaitsekottide tegemiseks, mis on mõeldud kasutamiseks näiteks aktiivspordis ning otsib nende tootjat. KOOD: BRUK20180302001 Singapuri digiteenuste pakkuja otsib raadio- ja traadita võrgu lahendusi. KOOD: BRSG20180217001 Suurbritannia ettevõte otsib riistvara turvamooduli tootjat. KOOD: BRUK20180213002 Poola naturaalsete nahahooldustoodete tootja otsib papptorude (läbimõõduga 52 ja 62 mm) tarnijat. KOOD: BRPL20171205001 Bulgaaria ettevõte otsib innovaatilisi tooteid, mis arendaks pehmeid oskusi, aitaks juhtida stressi või mida kasutada füsioteraapias.

KOOD: BRBG20180208001

Suurbritannia hulgimüüja otsib oma tootevalikusse uuenduslikke ja eriskummalisi kodutarbeid ja kingitusi. KOOD: BRUK20180214001 Poola ettevõte otsib tööriiete ja -kaitsevahendite tootjaid, pakkudes end edasimüüjaks Poola turul. KOOD: BRPL20180124001 Hispaania ettevõte otsib värvimisvahendite (pintslid, harjad, värvimisrullid jms) tootjaid. KOOD: BRES20180221001 Hispaania metallkomponentide ja ehete tootja otsib messingi tarnijaid.

KOOD: BRES20180220004 Portugali ettevõte otsib koostööpartnereid, kes pakuvad lahendusi vee ja energia tarbimise vähendamiseks põllumajanduses ja veevõrkudes. KOOD: BRPT20180205001 Rootsi ettevõte otsib tootjat oapõhise krõpsu tootmiseks. KOOD: BRSE20180223001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

KASULIKKU

KRISTI REMBELTÕNISSON, Activitas OÜ juhataja

Igaüks saab teadlikult suurendada oma keskendumisvõimet ja produktiivsust, vähendada stressi ja haiguspäevi, säästa oma selga ja suurendada kaalulangust, töötades samal ajal nii kodus kui kontoris.

Töövorm ja tulemus uuele tasemele enne, kui on hilja Tegevusterapeut Teele Usk näitamas õiget istumisasendit.

M

ärkamatult on Sinu kontor kolinud koju ja autosse, tööpäevad nihkunud nädalavahetusse, tööaeg veninud öötundideni. Annad endast rohkem kui kunagi varem. Vähe aega on pausideks, sportimisest rääkimata.

Tänapäeval tavapäraseks muutunud ekstreemsed tööharjumused koormavad Sinu füüsilist ja vaimset tervist.

Sinu produktiivsus ja tulemused langevad, oled vastuvõtlikum haigustele, välja võivad kujuneda kroonilised terviseprobleemid.

Nr. 1 töövõimetuse hüvitise põhjustaja

Eesti Haigekassa statistika andmetel on number üks ajutise töövõimetuse hüvitise põhjuseks luu-lihaskonna- ja sidekoehaigused, nagu kroonilised seljavalud, kaela kangus, õlavöötme pinged, käte ülekoormus, mis oli 2017. aasta 9 kuu jooksul kõige suurem diagnoosigrupp, moodustades 25-protsendilise osakaalu ülejäänud 17 haigusgrupi ees.

Haiguste ennetamine on rahaline võit. 2017. aasta 9 kuu jooksul maksti

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

23

KASULIKKU Õnnelikud töötajad on produktiivsed töötajad.

ajutise töövõimetuse hüvitisi 108,2 miljoni euro ulatuses, mis on 8,1 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal samal perioodil. Tuginedes Eesti Haigekassa ja Statistikaameti andmetele ajavahemikus 2012–2017, oleme välja arvutanud keskmiselt ühe puudutud haiguspäeva maksumuse tööandjale, milleks on 18 eurot/päev, töötajale jääb päevas saamata 29,95 eurot ja riigi kulu on 18 eurot päevas.

Arvutiga töötamisel võivad välja kujuneda kroonilised terviseprobleemid

Laua taga istumine, käsi arvutihiirel ja pilk kuvaril, ei tundu esmapilgul just eriti kontimurdev töö. Külastades ettevõtteid, kelle töötajate tööülesanneteks on arvutiga töötamine, toovad nad välja tervisemured, nagu valutava randme, pinges õlad ja kaela või kanguse ja valu seljas. Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või seljapiirkonnas ning töövõime väheneb. Seejärel kaevatakse mõõdukat valu, mis ei möödu ka puhates, kujuneb välja krooniline tervisehäire, nagu alaseljavalu, karpaalkanali sündroom, kaelavalu jne.

Terviseprobleemid tulenevad sundasenditest ja -liigutustest arvutiga töötamisel

Arvutiga töötamisel on tegemist pideva sundasendi ja -liigutustega. Keha jaoks on kõige koormavam ühe ja sama

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

asendi hoidmine, milleks on peamiselt istumine. Sellises inaktiivses asendis veedame me keskmiselt 60–70% oma päevast, istudes hommikul söögilaua taga, autoroolis, bussis, õhtul diivanil ja lisaks veel 8 tundi oma tööajast.

Uuringute tulemusel on leitud, et 95% kõikidest seljavaludest on põhjustatud inaktiivsusest. Seega arvates, et „tegin vale liigutuse” või „tõstsin selja ära” ei tulene sellest koormavast ühekordsest tegevusest või liigutusest, vaid põhjusest, et inaktiivsuse tulemusena puudub tugev lihaskorsett, mis kaitseks meie lülisammast.

Sundliigutusteks arvutiga töötamisel on näiteks arvutihiire kasutamine, kus ühe ja sama korduva liigutusega koormatakse nii rannet kui ka kogu kätt. Selle tulemusena võib kujuneda välja nii randme ülekoormus kui õlavöötme pinge ja valu.

Tõuse vahelduseks püsti

Kõige olulisem on regulaarne asendivahetus. Kuna arvutiga töötades oleme enamus ajast istuvas asendis, on vajalik istumast püsti tulla. Selline asendivahetus peaks olema regulaarne terve päeva vältel, kus 50 minutit töötate istudes ja tõusete seejärel 10 minutiks püsti ning nii iga tund. Uuringud on näidanud, et ka regulaarne sportimine ei korva tööpäeva istumisest tulenevat inaktiivsust. Lisaks näitavad uuringud, et reguleeritava laua kasutamine suurendab keskendumist kuni 71%.

Lahendused püsti töötamiseks

Kas Sa seda teadsid, et seistes kulub energiat 25–50% rohkem kui istudes? Püstises asendis töötamiseks on mitmeid lahendusi, olgu selleks siis elektriline laud kontoris või näiteks kodustes tingimustes reguleeritava kõrgusega sülearvutilaud püstises asendis töötamiseks, nagu näiteks GetUpDesk.

Kontoris on võimalik ka olemasoleva lauaplaadiga laud kohandada elektriliseks, pannes olemasolevale lauaplaadile elektriline jalgade mehhanism. Või miks mitte ka konverentsilaud sellise kohandusega varustada, mis võimaldab koosolekuid nii istudes kui püsti pidada.

Liigu töötamisega samaaegselt

Kasulikud on puhkepausid, mis oleksid aktiivsed. Antud soovitusega võib 100% nõus olla, aga vaadates nõudmisi tööle ja piiratud aega, röövib see väärtuslikku tööaega, kus tööpäeva lõpus oleme fakti ees, et peame tegema ületunde, kuna ei ole oma planeeritud tööülesannetega valmis saanud. Õnneks on juba praegu ergonoomika valdkonnas nutikaid lahendusi, mis aitavad meil samaaegselt arvutiga töötades liikuda.

Selleks innovatsiooniliseks lahenduseks on näiteks Gymba – aktiivse seismise laud, mis üheltpoolt tagab seisvas asendis sümmeetrilise kehahoiu, et ei tekiks väärasenditest tulenevaid lihaspingeid ja ülekoormust, ning

KASULIKKU teisalt võimaldab meil liikuda ja edasi töötada, aktiveerides ja tugevdades lihaskonda, kaasa arvatud süvalihaseid, mille nõrkus on üheks alaseljavalu peamiseks põhjuseks. Uuringud näitavad, et istumisega vahelduv seismine ja aktiivne liikumine vähendab haiguspäevi kuni 32%, produktiivsus suureneb 10–20%.

Jälgi oma istumisasendit

Istumisel on oluline õige rüht ja aktiivne istumisasend, kuid ära pikalt istuma jää! Istudes on oluline, et tool oleks kasutajale õigete mõõtmetega. Istu alati nii, et selg oleks vastu seljatuge ning kasuta ära tooli maksimaalset sügavust. Tool on Sulle sügavuselt õige, kui põlveõndla ja tooli ääre vahele jääb kahe sõrme jagu ruumi. Lisaks peavad jalad ulatuma maha. Õige on, kui põlv ja puus on 90-kraadise nurga all.

Selleks, et istuv asend töötoolil oleks aktiivsem, kasuta toolil olevaid „kiigutamise” funktsioone. Kui tunned,

Tõuse juba täna kontoritoolilt püsti ja tee seda ENDA tervise heaks! et vajad lisatoetust alaseljale, on head nimmetoed, mis võimaldavad istudes sümmeetrilise ja aktiivse asendi, mis tagab, et saate seljale lisatoe, õige rühi, kuid samal ajal on lihaskond aktiivne.

Selliseks innovaatiliseks tooteks on näiteks seljatugi PilotSpot, mille saad lisaks kontoritoolile kinnitada ka autosse, lennukisse, bussi jne, kui sul on vaja viibida pikemalt istuvas asendis. Nimmetoed, mis küll toestavad, aga muudavad lihaskonna inaktiivseks, süvendavad selle läbi veelgi seljaprobleeme.

selga säästab istuvast asendist püsti tulek, aitab rannet säästa arvutihiir, mis võimaldab asendivahetust. Üheks selliseks näiteks on OysterMouse. Antud tüüpi arvutihiirega saab ennetada ülekoormust ning juba väljakujunenud probleemi korral vähendada kaebusi ja probleemi süvenemist.

Töötamiseks õige valgus

Ebapiisava valgusega seostatakse terve rida vaevusi, nagu peavalud, silmade ülepinge ning ka rühivead. Kuna väga suure osa ajast on meil pime, on suure osatähtsusega kunstvalgus. Arvutiga töötamisel on vajalik kasutada nii üld- kui ka kohtvalgustust, kus töölaule langev valgustihedus peaks olema vähemalt 500 luksi.

Valgus peaks tulema paremakäelise jaoks vasakult ja vasakukäelisele paremalt, et ei tekiks varju. Tähelepanu tuleb pöörata ka valgusallikale, mis peaks olema võimalikult vähese värelusega, kuna see väsitab silmi ja segab keskendumist ning võib tekitada peavalusid. Inimene ei näe palja silmaga valguse värelust, kuid suunates nutitelefoni kaamera valgustile ja vaadates läbi ekraani, kas tekib virvendus, on seda võimalik kindlaks teha.

Loomulik päevavalgus peaks tulema kuvariga töötades otse eest, mitte selja tagant. Silmade puhkamiseks on vaja

vahepeal kaugusesse vaadata, mida võimaldab Sinu ees olev aken.

Meeldetuletus liikumiseks

Selleks, et mitte unustada tervislikku töörütmi ja vahepeal püsti tõusta, on erinevaid võimalusi. Hea lahendus on kasutada aktiivsusmonitori, mis teavitab Sind sellest, kui oled liiga kauaks istuma jäänud. Ühe näitena saan tuua Xiaomi Mi Band 2.

Aktiivsusmonitori puhul on hea, et see on Sinuga alati igas situatsioonis kaasas ja vibratsioonalarm ei jää tavaliselt märkamata. Ühtlasi motiveerib aktiivsusmonitor Sind ka lihtsalt rohkem liikuma. Samamoodi võib märguande seadistada oma telefoni ekraanile, arvutikuvarile või kasutada selleks ka reguleeritava laua elektroonikat.

Liikumine on elamine

Tänapäevase töökeskkonna peamised ohutegurid ei muuda inimest päevapealt haigeks, vaid kujunevad välja hiilimisi. Liikumine samaaegselt töötades aitab ennetada haiguspäevi ja võimaldab püsida parimas töövormis ilma lisatöötundideta. Kui on raske viia sisse mitmeid muutusi korraga, alusta ühest ja omas tempos. Tõuse juba täna kontoritoolilt püsti ja tee seda ENDA tervise heaks!

Kergesti kohandatav ja seismist võimaldav töökoht liikuvale inimesele.

Käte ülekoormuse vältimine Tihti tekib ühest ja samast asendist ja korduvast liigutusest arvutihiire kasutamisel randme ülekoormus, millest hiljem võib juba välja kujuneda karpaalkanali sündroom. Selliseid muresid ennetavad arvutihiired, mille kaldenurka on võimalik muuta horisontaalsest vertikaalseni. Nii, nagu

Activitas omab üle 10 aasta kogemust sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamisel ja on Eesti Töötukassa aasta koostööpartner Tartumaal 2017. aastal tööalase rehabilitatsiooni osuta­ misel. Activitas pakub tööandjatele tööergonoomika teenust ErgoService, et läbi ennetuse vähendada probleemide väljakujunemist ja vältida vajadust tegeleda tagajärgedega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

25

KOHANEMISPROGRAMM

Välismaistel töötajatel aitab kohaneda tasuta kohanemisprogramm Uude riiki kolimine ja sealse eluga alustamine on välismaalasest töötajale küll põnev teekond, kuid ka paras väljakutse. Et kohanemine oleks võimalikult sujuv, pakub Eesti välismaalastele võimalust osaleda tasuta kohanemisprogrammis. Aprillis algabki Eestisse elama asunud välismaalastele mõeldud kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ kevadhooaeg ja stardivad uued koolitusgrupid.

MARTIN TULIT, siseministeerium

S

uur osa Eestisse saabuvatest välismaalastest tuleb end siia tööalaselt teostama. Välismaalasest spetsialisti Eesti eluga kohanemine nõuab lisapingutusi ka tööandjatelt, kuna mujalt saabunud töötaja ei pruugi olla kursis Eesti töökultuuri, igapäevase eluolu, õiguste ja kohustustega ega oska veel eesti keelt. Seetõttu vajavad tuge nii välisspetsialist kui ka tööandja. Kohanemisprogramm on abiks välisspetsialisti värvanud ettevõtjale, vähendades tema koormust välisspetsialisti kohanemise toetamisel ja ka näiteks keeleõppel. Piisava arvu inimeste puhul on kokkuleppel koolitajaga võimalik korraldada koolitusi ka ettevõtte enda ruumides.

Mis on kohanemisprogramm?

Erineva sisuga koolitustest koosnev programm annab ülevaate põhilistest teemadest, mida Eestisse saabunud välismaalasel kohanemiseks vaja läheb. Näiteks tutvustatakse üldise eluolu, töö ja ettevõtluse, õppimise ja teadusega seotud teemasid ning õpetatakse algtasemel eesti keelt. Samuti jagatakse praktilist nõu, mis on abiks perekonnaga Eestisse elama asumisel. Kokku on kohanemisprogrammis seitse erinevat ühepäevast teemapõhist koolitust ning algtaseme eesti keele õpe, mis kestab üle kahe kuu. Kohanemisprogrammi koolitused toimuvad inglise ja vene keeles ning üldjuhul Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Kes saavad osaleda?

Kohanemisprogrammi tasuta koolitustele on oodatud osalema kõik välismaalased, kes on Eestis elanud vähem kui 5 aastat ja kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba või kellel on tähtajaline elamisõigus, näiteks nagu Euroopa Liidu kodanikud.

Miks koolitustel osaleda?

Kõik kohanemisprogrammi koolitused on tasuta. Koolitused on praktilised ja sisaldavad palju elulisi näiteid, mis aitavad õpitut paremini mõista ja neid teadmisi igapäevaelus kasutada. Kõik koolitused toimuvad avatud ja toetavas õpikeskkonnas professionaalsete juhendajate käe all. Lisaks uute teadmiste saamisele on koolitustel osalenutel suurepärane võimalus luua omale Eestis tutvusvõrgustik ja saada uusi kontakte. Koolitusprogrammi läbiviija on Expat Relocation Estonia. Kohanemisprogrammi rahastavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning siseministeerium.

Kohanemisprogrammi kohta loe: www.settleinestonia.ee

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

KOOLITUSKALENDER Koolitused Tallinnas Aeg Laupäev, 21. aprill Pühapäev, 22. aprill Alates 24. aprill Laupäev, 5. mai Laupäev, 5. mai Pühapäev, 6. mai Pühapäev, 6. mai

Teema Töö ja ettevõtlus Töö ja ettevõtlus Eesti keele algõpe Perekond Lapsed ja noored Lapsed ja noored Perekond

Keel inglise keeles vene keeles inglise keeles vene keeles vene keeles inglise keeles inglise keeles

Koolitused Tartus*

Aeg Teema Laupäev, 14. aprill Baasmoodul ehk sissejuhatus Eesti ellu Laupäev, 28. aprill Töö Laupäev, 12. mai Perekond * kõik koolitused on inglise keeles

Koolitused Narvas**

Aeg Teema Laupäev, 14. aprill Baasmoodul ehk sissejuhatus

Eesti ellu Alates 23. aprill Eesti keele algõpe Laupäev, 28. aprill Töö ja ettevõtlus Laupäev, 12. mai Perekond ** kõik koolitused on vene keeles

EKSPORT

Eesti ettevõtjad ja poliitikakujundajad otsisid võimalusi Eesti ekspordi arendamiseks

Fotod: Kaarel Langemets

20. märtsil kohtusid Tallinnas Eesti eksportijad, poliitikakujundajad ja avaliku sektori esindajad, et arutada Eesti ekspordi- ja majanduspoliitika koostöövõimalusi, tulevikuväljavaateid ning vahetada kogemusi. „Meil on riigis palju nõustajaid, kes teoreetiliselt ja kõiketeadvalt, kuid samas väga üldsõnaliselt avaldavad arvamust, kuidas kõike saab teha paremini.

Rõhutatakse tootlikkuse kasvatamise ning suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksportimise vajalikkust.

Kuid kas nad teavad, mida eksportijad päriselt vajavad, et seda kõike praktikas saavutada?“ tõstatas küsimuse kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. „Teoorias võiks paljud mõnel alal maailmameistriks tulla, kuid praktikas jõuavad selleni vaatamata tehtud tööle ja nähtud vaevale siiski väga vähesed.

Nii tuleb tunnustada, toetada ja kuulata alati ka neid ettevõtjaid, kes püüdlevad

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

pühendunult parema tulemuse poole, kuid maailmameistriks ei saa, samas siiski töökohti loovad ja suurema lisandväärtuse tekitamise kaudu ka maksuraha hulka aitavad kasvatada,“ sõnas ta. Palts avaldas lootust, et ekspordikonverents annab nii riigile kui ka ettevõtjatele võimaluse leida koostöö kohti, mis Eesti eksportijaid päriselt aitaksid.

EASi ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebase sõnul on ettevõtjatel ja riigil väga oluline arutada, kuidas üheskoos Eesti ekspordi arengut hoogustada. Seetõttu on väga oluline juba täna vaadata ekspordi tulevikku ning leida uusi turge ja võimalusi, et aidata

kaasa majanduse arengule.

Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Liisi Himma sõnul käib Eesti eksportööride käsi praeguses majanduskeskkonnas hästi: käibed kasvavad ja otsitakse uusi ekspordi sihtriike. „Kuid me ei tohiks jääda sellesse mugavustsooni puhkama, sest maailm kihutab edasi neljanda tööstusrevolutsiooni suunas. Piltlikult öeldes peame tegema nii tööstustes kui majanduses laiemalt uue tiigrihüppe. Selleks tuleb aga sektoriteüleselt seljad kokku panna, luua strateegilisi koostöövorme ja panustada ühiselt Eesti konkurentsivõime kasvatamisse,“ lisas ta.

Eesti eksport oli 2017. aastal rekordtasemel. Möödunud aastal eksporditi kaupasid 12,8 miljardi ja teenuseid 6 miljardi euro väärtuses. Võrreldes varasemaga kasvas kaupade eksport 8% ja teenuste eksport 10%. Eesti suurimaks ekspordipartneriks oli möödunud aastal Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Kaubagruppide lõikes eksporditi eelmisel aastal kõige enam masinaid ja mehhaanilisi seadmeid (26%), puitu ja puittooteid (11%) ning mineraalseid tooteid (10%). Teenuseliikide lõikes olid eelmisel aastal suurima osakaaluga erareisid ning meretransport, moodustades vastavavalt 19% ja 13%.

Ekspordikonverentsi „Made in Estonia“ korraldasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Swedbank esimest korda. Tagasiside taolisele ettevõtmisele oli nii avaliku sektori kui ka erasektori poolt väga positiivne ja seetõttu ei jää konverents viimaseks.

Need, kellel ei õnnestunud osaleda, saavad konverentsi järele vaadata www.ekspordikonverents.ee.

KODA KUTSUB OSALEMA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, Äripäeva sõsarleht Delovõje Vedomosti ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad ettevõtteid osalema 18. mail Narva-Jõesuu spaahotellis Noorus toimuval

NUTIKAD LAHENDUSED PERSONALITÖÖ TÕHUSTAMISEKS

EESTI-VENE MAJANDUSFOORUMIL 2018

Millised on nutikad lahendused töötajate värbamiseks? Kuidas üldse tõhustada personalitööd? Tule 15. mail Tartus Erinevate Tubade Klubis toimuvale seminarile ja saad teada!

Me loome Venemaa ja Eesti ettevõtjate jaoks platvormi dialoogiks ja kogemuste vahetamiseks. Tulge ja kuulake neid, kes on seda rada juba käinud!

Korraldajad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tartu Linnavalitsus ja Erinevate Tubade Klubi

Foorumil osalejad: ettevõtted, kes soovivad arendada koostööd Venemaa ettevõtetega Foorumi keel: vene ja eesti keel, sünkroontõlge Osalejaks registreerumine kuni 11. maini 2018 aadressil: pood.aripaev.ee/eesti-vene-arifoorum Hind: soodushind kuni 15. aprillini 189 € +km; pärast 15. aprilli 259 € +km Soodushind kaubanduskoja liikmetele 169 € +km sooduskoodiga KAUBANDUSKODA18

Lisainfo: Margus Ilmjärv Eesti Kaubandus-Tööstuskoda margus@koda.ee või 502 3699

Alyona Stadnik wpeatoimetaja alyona.stadnik@aripaev.ee või 667 0280

Päevakava: 10.30 Registreerimine ja hommikukohv 11.00 Avasõnad päeva moderaatorilt

ja sissejuhatus 11.05 Nutikad vahendid töötajate värbamiseks I:

videointervjuud. – VideoCV esindaja 11.35 Nutikad vahendid töötajate värbamiseks II:

tööampsud. – Kei Karlson, GoWorkaBit esindaja 12.00 Nutikas lahendus töötajate kaasamiseks:

kuidas Bigbank jõudis töötajakogemuse

strateegiani? – Signe Virolainen, Bigbank 12.30 Nutikas lahendus uute töötajate

leidmiseks: ülevaade töötajate

hiljutisest uuringust. – Esineja kinnitamisel 13.00 Nutikas lahendus töötajate hoidmiseks:

kuidas pakkuda mõtestatud

arenguvõimalusi organisatsiooni sees?

– Ülle Matt, Swedbank 13.20 Lõuna ja omavaheline suhtlus Osalustasu on 25 € +km.

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee või 604 0092

PERSONAL

PERSONALIJUHID KÄISID TARTUS UUSI NIPPE ÕPPIMAS PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Igal ettevõttel on oma lugu sellest, kuidas nad töötajaid motiveerivad või uusi värbavad. Milliseid nippe jagasid aga viis Tartu ettevõtet? Märtsi keskpaigas käis grupp personalijuhte tutvumas Tartus asuvate ettevõtete personali­töö praktikatega.

SALVEST – hooajatöölistest püsitöötajateks „Salvest on teada ja tuntud kaubamärk, kuid seda Tartus,“ tõdes ettevõtte personalijuht Alice Ellamik.

Et tööandjana pildil püsida, osaletakse aktiivselt kohaliku kogukonna üritustel ning samuti Tartu töömessidel, kuid tehakse koostööd ka Tartu Ülikooli majanduse magistriprogrammiga. Salvesti visioon aastaks 2030 on kasvada pea kaks korda, mis eeldab ka seda, et töötajaid on juurde vaja. „Töökuulutustes ole aus,“ rõhutas Alice. „Tootmisettevõtte toimimisloogikast tulenevalt ei saa me pakkuda töötajatele paindlikku tööaega, küll aga saan ma töötajatele lubada, et nad

nädalavahetustel ei pea töötama,’’ tõi ta ühe näite. Alice lisas, et ettevõte on praegu kasvufaasis, on mitmeid töötajaid, kes on tulnud hooajatöölisena, kuid on jäänud hiljem Salvestisse püsivalt tööle.

Sama põnev, kui saada ülevaade personalitöö korraldusest, oli näha oma silmaga, kuidas eestlastele teada-tuntud tooted valmivad. Et tehakse ka allhanget, siis paraku uute tootmisliinide ja -masinatega tsehhidest ei tohtinud külastajad pilte teha. Seda enam jäi aga meelde, kuidas nobedad näpud mõlemal pool tootmisliini peete koorisid või lastetoitu pakendasid.

Osaleja kommentaar Maris Maddissoon, Silberauto personalijuht Jäin korraldatud üritusega väga rahule!

Selle kahe päeva jooksul sai kõike: uusi tutvuseid, näha teiste ettevõtete köögipoolt, emotsioone jne. Sellistesse ettevõtetesse naljalt tänavalt ju sisse ei astu, kui just (personali)juht ei juhtu tuttav olema. Nüüd sai tutvuda nii ettevõtte kui personalijuhiga.

Eredaimalt jäid meelde ettevõte Samelin oma nostalgiahõngu ning karismaatilise juhiga, wheel-of-fortune Fortumos ning tõdemus sellest, et rohi pole kuskil rohelisem. Hea meelega osaleksin igal aastal ühel sellisel väljasõidul

SAMELIN – jalatsitootmises on vaja kiirust ja täpsust Samelinis võttis meid vastu Leida Kikka, ettevõtte omanik ja tegevjuht.

Põnev ja meeldejääv oli juba lugu sellest, kuidas Leidast Tartu Kommunaali meeskonna liige sai. Kõik see aga kahvatus selle kõrval, mida jalatsite tootmistsehhides nägime. Leida lubas lahkesti tootmises ka pilte teha ning vajadusel on valmis tehnoloogiaalaseid teadmisi jagama. „Tehase sisseseade maksumus on suurusjärgus 2 miljonit eurot,“ tõdes Leida ning lisas juurde, et näeks hea meelega turul uusi tegijaid.

Iga jalatsipaari tootmiseks tehakse ca 70 erinevat tegevust. See teadmine pani hindama nii oma jalavarje kui ka töötajaid, kelle tegevused on sisuliselt päevast päeva samad. Olulised on seejuures nii kiirus kui täpsus, vaja on vilumust. Tehase töö jaotub mitmele korrusele, kus kõiki neid erinevaid funktsioone usinasti tehakse. Töökorralduses on ette nähtud normkogus, millega igapäevaselt töötajad hakkama peavad saama. Tasustamine käib samuti tükitöö alusel. Leida sõnul

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4/ 2018

jagub aga töötajaid küll, kes normi igapäevaselt oluliselt ületavad ning jäävad tsehhi kauemakski kui tööaeg ette näeb (mis tavapäraselt algab hommikul kell 7 ning lõppeb pärastlõunal kell 16).

Samelin on üks neist ettevõtetest, kes on kaasanud nii välistööjõudu kui kohalikke vange. Norra spetsialisti abil on saadud jalg ukse vahele Skandinaavia riigihangetele. Vanglaga koosöö on hea näide, kuidas kinnipidamisasutusest väljapääsenul on reaalne võimalus oma elu taas joonele saada.

Umbes üks aasta enne vabanemist hakkab vang tööl käima. Palgarahast üks kolmandik kantakse vabanemisfondi, üks kolmandik läheb vajadusel kahjude korvamiseks ning viimane kolmandik jääb siis taskurahana kätte.

Nii on vabanenul fondis piisavalt raha, mille eest saab tasuda näiteks korteri üüri ja vajaliku deposiidi. Leida tõdes, et tööstusesse on noori ühe keerulisem meelitada ning seetõttu on ta valmis taolisi alternatiivseid lahendusi ka katsetama.

Vastuvõtja kommentaar Kristi Teedla, personalijuht, Eliisabeth Käbin, personalispetsialist, Mooncascade Suurim õppekoht oli kindlasti disain ja mõtlemisega seonduv ning selle rakendamine igapäevasesse töösse. See on huvitav lähenemine, mida on igas ettevõttes võimalik kasutusele võtta.

PERSONAL FORTUMO – üks õnneratas, mis kõigil silmad särama lõi!

Väljasõidu teisel päeval külastasime tehnoloogiaettevõtteid. Esimeseks neist oli mobiilimakse lahendusi pakkuv Fortumo. Hommikul pani kõikide osalejate silmad särama üks taaskord lihtne, kuid geniaalne lahendus, mida Kätlin Lepp, Fortumo personalijuht, kasutab. Tegemist oli õnnerattaga, aga sugugi mitte tavalise, vaid sellise, kus sünnipäevalaps loosib endale sõna otseses mõttes kingi välja. Miks nii palju säravaid nägusid? Sest ühiselt tõdeti, et sobilike ja töötajatele korda minevate sünnipäevakinkide tegemine on tavaliselt just personaliosakonna töö.

Naiskollektiivi puhul töötavad lilled hästi, kuid meeskollektiivides tahaks nagu midagi muud. Õnnerattal ongi

BIGBANK – disainitööriistad personalitööd suunamas

Kiire vahepõige Aparaaditehasesse ja Tartu Erinevate Tubade Klubisse ning suundusimegi kesklinna uude Kvartali büroohoonesse, mis muuhulgas mahutab 120 Bigbanki töötajat. Signe Virolainen, Bigbanki personalispetsialist, tutvustas meile disainmõtlemise tööriista.

Tööriista näol on sisuliselt tegemist visualiseerimise abivahendiga, mille abil saab väga erinevatele probleemidele, sõlmpunktidele ja väljakutsetele lahenduse leida. Tööriista tegi maailmakuulsaks USAst alguse saanud ettevõte IDEO ning eelkõige on tööriist kasutusel olnud kliendikogemuse kujundamiseks reklaami- ja teenusedisaini ettevõtetes. Nüüdseks on aga üha rohkem disainmõtlemist hakatud kasutama ka teistes valdkondades. Bigbanki näite põhjal toimib see edukalt ka personalitöös.

Just disainjuhtimise tööriista abil töötas Bigbank välja töötajakogemuse strateegia aastateks 2018–2021.

Külaskäigul osalenud said tööriista ka ise järele proovida. Olgem ausad, tegelikult on tegemist lihtsa ja geniaalse lahendusega. Värviliste post-it’ide abil muudetakse silmale samaaegselt nähtavaks ja hoomatavaks kõikvõimalikud küsimused/emotsioonid, millega töötaja ettevõttes erinevatel aegadel kokku võib puutuda (näiteks, mis on uue töötaja küsimused, emotsioonid, hirmud ja kartused korraldades uustulnukana esimest üritust). Esimest käeharjutust tehes oli laua ümber mitmeid küsivaid pilke, kuid mida aeg edasi, seda rohkem nägi ruumis kiirelt märkmelehtedele mõtteid kirja panevaid osalejaid.

Bigbankist lahkudes oli palju entusiastlikke pilke ning mitmelgi keerles peas mõte, kuidas täpselt tööriista oma

välja toodud erinevad kinkekaardid (spaad, kino, raamatupoed jmt), suurim kink on aga vaba tööpäev tööandja kulul. Lihtne ja geniaalne, kas pole?

Kätlin keskendus oma loo rääkimisel eelkõige välismaalaste kaasamisele, sest see on valdkond, mille ta enda jaoks algusest lõpuni selgeks on teinud. Kõigepealt palus ta kõigil osalejatel vastata paarile küsimusele, mis olid seotud välismaalt töötajate otsimise alustamisega. Lühidalt, igal osalejal oli kiire pilguheit hetke, mil Kätlin välismaalt personaliotsingutega alustas. Väga palju küsimusi ning mitte ühtegi valet või õiget vastust.

Nüüdseks on palju muutunud, sest on tulnud kogemus ja teadmine, kuidas, millal ja mida teha. Ühtlasi on välja töötatud ka konkreetsed protsessid, näiteks uue töötaja saabumisel ükskõik mis sihtriigist püütakse talle alati lennujaama vastu minna, abistada elukoha leidmisel, teha meeskonnaga ka tööväliseid tegevusi (seda juba enne tööle asumist) ja palju muud.

Fortumost lahkudes oli kõigil osalejatel olemas teadmine, kelle poole nõu saamiseks pöörduda, kui kord ise välisvärbamise kasuks otsustatakse.

Mooncascade – platvorm töötajate arenguks Väljasõidule pani särava ja samal ajal koduse punkti teine väga kiirelt arenev ja tubli Tartu ettevõte Mooncascade. Miks kodune? Sest nende kontor oli nii mõnusalt hubane.

Mitmed osalejad tõdesid, et kontori aatriumis olev kogunemiskoht, kus olid mugavad diivanid ja avarust, pani unustama, et viibitakse kontoris. Vastuvõtjad, personalijuht Kristi Teedla ja värbamisspetsialist Eliisabeth Käbin, olid ära teinud ka märkimisväärse eeltöö. Nad olid nimelt kokku koondanud mitmete töötajate põhjendused, miks neile meeldib Moonscascade’is töötada. Sealt hakkasid silma mitmed sarnased märksõnad, nagu otsustusvabadus, tegutsemisvabadus, mõistlikud juhid, hea töökeskkond, arenguvõimalused.

Selle viimase tõendamiseks oli Eliisabeth ühe töötaja arengutee üksipulgi osalejate jaoks lahti seletanud. Ausalt tunnistades soovis arvatavasti iga osalenud personalijuht, et

nende ettevõtetes oleks samamoodi võimalik taolist laia arenguvõimalust pakkuda. Mis aga kiirelt arenevas ettevõttes on võimalik, ei pruugi paraku olla võimalik seal, kus töötajate arv aastaid pea muutumatuna püsib. Nii mõtlesin ma ise. Igal juhul, uusi mõtteid, kuidas oma inimesi arendada ja arenguteel toestada, said siit kindlasti kõik osalejad.

Järgmisel aastal viime personali­juhid taas Tartu parimate personalitöö praktikatega tutvuma. Selle aasta novembris, täpsem-alt 1.–2. november korraldame õppereisi Kopenhaagenisse koostöös InstarEBCga, et õppida tööandja brändingu kohta eesrindlikelt Taani ettevõtetelt ja start-up’idelt.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

31

ENERGIA

Energia­ intensiivse tööstuse võimalus Elektri kõrge hind pärsib Eesti tööstuse konkurentsivõimet, kinnitab Eesti Elektritööstuse Liit. Energiatõhususega on seda võimalik kompenseerida vaid teatud piirini, millest edasi peavad ettevõtted konkurentsis paratamatult alla vanduma. Energiaintensiivsete tööstuste võimalus vähendada kuludest energia osa on tuua kokku tootmine ja energiatootmine.

HENRI ARRAS, Eesti Energia arenduste kommunikatsioonijuht

E

esti suurim elektri- ja soojusenergia tootja on Enefit Energiatootmine Narvas.

Sealsed jaamad annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast, varustavad soojusega kogu Narva linna, ekspordivad elektrienergiat Baltimaadesse ning Estlinki merekaabli kaudu ka Põhjamaadesse.

Alates 2017. aastast tegutseb sealse elektrijaama kõrval Enefit Tehnoloogiapark, mis on avanud ukse tööstuse ja energiatootmise teineteisele lähemale toomiseks.

Eesti Energia uue energia valdkonnajuhi Alo Keldri sõnul ollakse Narvas asuva Balti elektrijaama tehnoloogiapargiga etapis, kus esimeses järjestuses otsitakse suuremaid elektritarbijaid tühjalt seisvatele ruumidele.

Pikemas perspektiivis suunatakse oma tegevus ka paarikümnele hektarile arendusvalmis kruntidele, mis jäävad otseliini ehitusulatusse. „Huvi Balti elektrijaama tehnoloogiapargi teenuste vastu on suur, territooriumi on vaatamas käinud potentsiaalsed kliendid nii Baltikumist, Venemaalt kui ka mitme-

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

test teistest riikidest. Näiteks Jaapani päritolu ettevõttega Blockhive jõudsime 2017. aasta lõpus lepinguni. Selle aasta jooksul soovime tehnoloogiapargi klientide arvu mitmekordistada,“ kirjeldab Kelder plaane.

Väärtusloome ja eelised

Enefit tehnoloogiapargi suur eelis on konkurentsivõimeline elektri- ja soojusenergia hind. Kelder ütleb, et Eesti Energia kontseptsioon pakub kindlasti parimaid turutingimusi. „Loomulikult, aktsiis ning taastuvenergia tasu rakendub ka tehnoloogiapargi klientidele, kuid ainuüksi võrgutasu osa annab elektriintensiivsele tarbijale olulise säästu,“ selgitab ta.

Elektrijaamade territooriumil välja arendatud elektrivõrk muudab suurte liitumisvõimsustega liitumise tunduvalt soodsamaks kui mujal. „Enamikes tehnoloogiaparkide uusarendustes rajatakse 1000 m2 tootmispinna kohta pisut rohkem kui 0,1 MW liitumisvõimsust. Enefit Tehnoloogipargis opereerimine ca 10 korda intensiivsemal skaalal, tagades 1000 m2 kohta kuni 1 MW liitumisvõimsust. Suur energiaintensiivsus on meie tehnoloogiaparkide nišš.“ Tehnoloogiapargi plussiks on ühtlasi asjaolu, et unikaalse kontseptsiooniga pakutakse konkurentsivõimelist infrastruktuuri nii suurele, väikesele kui ka keskmisele kliendile.

Milline on elektrijaama tehnoloogiapargi klient?

„Ideaalis oleks meie klient stabiilse võimsustarbimisega nii päeval kui ka öösel, vajaks suures koguses soojusenergiat ja kasutaks oma tootmises tuhka, aherainet ja killustikku,“ kirjeldab Kelder täiuslikku tehnoloogiapargi võimaluste kasutajat.

Eelkõige on tehnoloogiapargil suur potentsiaal töötleva tööstuse jaoks, sest olemas on head logistikaühendused, tootmist toetav infrastruktuur, suured arendusvalmiduses maa-alad, samuti ressursid nagu gaas, jahutusvesi või juba mainitud tuhk. Pidades silmas, et Eesti töötlevas tööstuses moodustavad ka tööjõukulud tervelt kuuendiku müügitulust, on omaette trumbiks Ida-Virumaa konkurentsivõimeline tööjõud.

Elektrijaama tehnoloogia­ pargi hüpe tulevikku

Kuna Balti elektrijaamas on viimase kümnendi jooksul tootmise jalajälg tublisti kahanenud, siis võetakse jaama territooriumil kasutusse tehnoloogiapargina suur maa-ala valmis taristu ja logistikaühendustega. „Kui vaatame Balti elektrijaama projektiplaani kuni viie aasta perspektiivis, siis kavatseme kuni poolele elektrijaama territooriumist kujundada unikaalse tehnoloogiapargi ja tuua sinna innovaatilisi arendajaid nii tehnoloogia- kui ka tööstusettevõtete seast.“

Kontaktreis Taani Taani kontaktreisi, mis toimub 7.–11. novembrini, piirkonnaks on Kopenhaagen ja selle lähipiirkond, kuna just seal on ettevõtete kontsentratsioon kõige kõrgem ja tõenäosus sobivate kontaktide leidmiseks suurem.

Taani kaasaegsele turumajandusele on iseloomulik kõrgtasemel tehnikaga põllumajandus, pidevalt uuenevad tööstusettevõtted, valitsusepoolne ulatuslik sotsiaalabi ja mugavad elustandardid. Taani kui väike avatud majandusega riik on sõltuv väliskaubandusest. Enamus Taani ettevõtetest (70%) on väikeettevõtted, kus töötab vähem kui 20 töötajat. Inglise keel ärikeelena on levinud ja ka ärikultuur on meil taanlastega sarnane. Eesti eksport Taani on tõusvas trendis.

Taani kontaktreisil saab osaleda kuni 8 ettevõtjat.

Osalustasu ühe ettevõtte kohta on 1000 eurot (+km).

5,7 miljoni kõrge ostujõuga elanikuga Taani turg omab Eesti ettevõtjate jaoks kindlasti head ekspordipotentsiaali, mille võimalusi tasub uurida.

Kandideerimine Taani kontaktreisile on avatud 10. maini.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on EASi koostööpartner Taani kontaktreisi läbiviimisel.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või 604 0093

Osalejale on kontaktreisi raames korraldatud: hh 5 individuaalset ärikohtumist sihtriigis hh äriseminar sihtriigi ekspertidega hh lennupiletid ja majutus (koos hommikusöögiga) hh transport sihtriigis hh ühine lõunasöök peale äriseminari

Vaata lähemalt: www.koda.ee/et/sundmused/taani

SIHTTURUD

Prantsusmaa –

SARNANE, KUID SAMAS NII ERINEV

Prantsusmaa on suur turg, mis kindlasti on ka Eesti ettevõtjale atraktiivne. Aga mida peaks teadma enne, kui sinna oma äritegevust laiendada? Seda uurisimegi Jérôme Lioretilt.

P

rantsusmaal sündinud eestlane Jérôme Lioret töötas üle kahekümne aasta Prantsusmaal enne, kui Eestisse elama asus. Tema peamised kogemused on jaemüügi ja tarbekaupade valdkonnas ning tal on põhjalikud teadmised ostujuhtimise metoodikast.

Lisaks on Jérôme konsultandina edukalt korraldanud mitmeid rahvusvaheliste tootjate ärimissioone erinevatesse riikidesse. Ettevõtjana on tal põhjalikud teadmised Prantsusmaa õigusliku ja ärikeskkonna arengute kohta.

Kuidas üldiselt hinnatakse Prantsusmaal eestlasi ja Eesti tooteid?

Sellele küsimusele tuleb vastata kahes osas.

Enne Eesti eesistumist Euroopa Komisjoni juures saadi prantslaste käest Eesti toodete ja eestlaste kohta küsides tihti vastuseks „Kes? Kus?”, millele järgnes lühike päästev kommentaar Eesti asukoha kohta, liigitades selle endiseks Nõukogude Liidu riigiks.

Tänu Eesti nähtavuse suurenemisele Prantsusmaal on Eesti muutunud prantslaste silmis moodsaks ja trendikaks. Nüüd teatakse Eestit paremini kui digitaalset rahvust. Eestit tunnustatakse kui riiki, kus on väga head teadmised kõigest, mis puudutab IT-, digitaal-, küber-, julgeoleku- ja muid seotud valdkondi.

Huvitav on märkida, et Nõukogude Liidu pärandina, mil Eesti saatus oli seotud Läti ja Leeduga, teatakse Eestit kui ühte Baltikumi riiki. Baltikumi kontekstis aga ei erista prantslased Eestit ega taju erinevusi kolme riigi vahel.

Eesti vaatab väga selgelt põhja poole, olles lõunapoolseim osa riikide grupist, kuhu kuuluvad veel Soome, Rootsi ja Norra. Sel moel Eesti asukoha

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

selgitamine Prantsuse partneritele aitab neil määrata asukohta märksõnade järgi, mida nad teavad paremini ja mis seostuvad juba olemasolevate tugevate ärisidemetega.

Eestist pärit toodete kohta võib kokkuvõtlikult öelda, et nende kõrge kvaliteet on väga hästi näha ning eestlased kasutavad Põhja-Euroopa kõrge kvaliteedi traditsioone. Lisaks on Eesti tooted konkurentsivõimelised ka hinna poolest, mis muudavad need Prantsuse äripartnerite jaoks atraktiivseks.

Milliste ärikultuuri elementide osas eestlased ja prantslased on ühel meelel ja milliste osas on erinevused kõige suuremad?

Ma tsiteeriks Willi Brandti, kes on öelnud: „Kui ma Sulle müün, siis ma räägin Sinu keelt. Kui ma Sinult ostan, siis pead Sina saksa keelt rääkima.”

See väljendab ilmselt kõige rohkem levinud ärikultuuri elementi Eesti ja Prantsusmaa vahel.

Nii eestlased kui ka prantslased hindavad seda, kui nende äripartner vähemalt väljendab tunnustust nende keele osas isegi, kui edaspidine suhtlus

toimub mõnes muus keeles. Seega prantslastega äri tegemise jaoks võiks selle lause kohandada nii: „Kui ma müün Sulle, siis räägin Sinu emakeelt.

Kui mina ostan, alors vous devez parler français.”

Teine ühine ärikultuuri element on täpsus, sealhulgas viie minuti reegel.

Kuid siinkohal on väikesed erinevused: eestlased võivad saabuda 5 minutit varem, et valmistuda kohtumiseks, kuid prantslased võivad saabuda 5 minutit hiljem ilma, et see oleks ebaviisakas või sobimatu. Tegelikult on Prantsusmaal lubatud ajaraamides veel ka 10-minutiline hilinemine.

Ma ütleks, et peamine erinevus eestlaste ja prantslaste vahel äri tehes seisneb selles, kui palju aega võtab kummalgi poolel asjani jõudmine.

Eestlastel tuleb meeles pidada, et nad suhtlevad peaaegu lõunamaaga – prantslased tutvuvad veidi aega oma vastaspoolega enne, kui jõuavad äri tegemiseni. Eestlased peaksid olema valmis selleks, et neilt küsitakse selliseid rumalaid küsimusi nagu „Kuidas Teil läheb?” või mainitakse „Ilus ilm täna, kas pole?”.

Ma ütleks, et peamine erinevus eestlaste ja prantslaste vahel äri tehes seisneb selles, kui palju aega võtab kummalgi poolel asjani jõudmine.

SIHTTURUD Eestlased peavad olema valmis investeerima oma aega, mida nad tavajuhtudel peaksid aja raiskamiseks, selleks et saada selgeks prantslaste oskus hallata produktiivsust ja raisatud aega (näiteks käia pikkadel lõunapausidel).

Kas keelebarjäär võib saada takistuseks?

Ma arvan, et parim viis keelebarjääriga toime tulemiseks on arvestada juba mainitud Willy Brandti nõuandega. See aga võib osutuda keeruliseks, kuna mõlema rahvuse jaoks on teise keel väga keeruline ning ka inglise keel ei aita ületada keelebarjääri. Isegi, kui enamik ettevõtteid väidab, et nad saavad inglise keelega hakkama ning neil on olemas korrektselt tõlgitud dokumentatsioon, kardan siiski, et kui tegemist pole suurte rahvusvaheliste ettevõtetega, võib keelebarjäär olla äri tegemisel suureks takistuseks.

Minu soovitus on mitte liiga palju käia inglise keelega peale ning varuda kannatust.

Kas Prantsusmaad võib vaadelda kui väravat lähipiirkonna teistele prantsuskeelsetele turgudele (nt Belgiasse ja Šveitsi), hoolimata suurtest institutsionaalsetest erinevustest nende riikide vahel?

Mina ei näe Prantsusmaad väravana Belgiasse või Šveitsi. Nendes riikides on väga suured institutsionaalsed ja kultuurilised erinevused võrreldes Prantsusmaaga. See tähendab, et Prantsuse turul edu saavutanud Eesti ettevõte ei saa automaatselt eeldada, et on edukas ka Belgias või Šveitsis. Ma soovitaksin siiski arendada tooted terviklikult, et need oleks nii Prantsusmaa, Belgia kui ka Šveitsi turule minekuks valmis (ehk siis kohandamiseks valmis). Teistele turgudele sisenedes tuleb arvestada ärikultuuri erinevustega ja teha ära korralik eeltöö.

Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Prantsusmaa Millised on Prantsuse turu võimalused Eesti ettevõtetele? Mida tuleks Prantsuse turule sisenedes silmas pidada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saad vastused juba 25. aprillil kell 9.00–12.00 kaubanduskojas toimuval Ekspordi Akadeemia seminaril!

Osalustasu: kaubanduskoja liikmetele 40 € +km, mitteliikmetele 80 € +km

Lisaks saad seminaril teada, hh milline on Prantsusmaa turg ning kasvuvaldkonnad; hh milline on Prantsusmaa ärikultuur ning selle erinevused Eesti ärikultuurist; hh millised on Prantsusmaa eri piirkonnad ning mõned näpunäited teemal, kust alustada; hh millised on potentsiaalsed koostöövaldkonnad Eesti ettevõtetele Prantsusmaa partneritega.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093 Vaata ka www.koda.ee/ et/sundmused/ekspordiakadeemia-sihtturgprantsusmaa!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

35

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA FINANTSKOOLITUS 3. mai 2018 Finantsanalüüs Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson,

toomas@koda.ee, 744 2196

EKSPORDI AKADEEMIA 25. aprill 2018 Ekspordi Akadeemia: sihtturg Prantsusmaa Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg,

liisi@koda.ee, 604 0093 23. mai 2018 Ekspordi Akadeemia: sihtturg Itaalia Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg,

liisi@koda.ee, 604 0093

EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED 19. aprill 2018 Plaanist müügini ehk

tootearenduse protsessi juhtimine Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 17. mai 2018 E-kaubandus suurte e-poodide kaudu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 22. mai 2018

Kodulehe rakendamine edukaks ekspordiks: kuidas panna ettevõtte koduleht eksporti kasvatama?

Tartu Teaduspark (Riia 181a, Tartu) Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

5. juuni 2018 Kodulehe rakendamine edukaks

ekspordiks: kuidas panna ettevõtte

koduleht eksporti kasvatama?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

LIIKMEÜRITUSED 26. mai 2018 Kaubanduskoja ja Harmeti Tenniseturniir Pärnu Kesklinna Tenniseväljakud (Ringi 14a)

Info: Anneli Perne,

anneli@koda.ee, 604 0087 7. juuni 2018 Kaubanduskoja ja Mateki Golfiturniir Niitvälja golfikeskus

Info: Anneli Perne,

anneli@koda.ee, 604 0087

MUUD SÜNDMUSED 30. aprill 2018 Välisriikide avalikel hangetel osalemise koolitus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Hedi Meigas,

hedi@koda.ee, 604 0081 8. mai 2018 Välisvärbamise kohtumised:

rahvusooper Estonia külastus Tallinnas Rahvusooper Estonia

(Estonia puiestee 4, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092 8.–9. mai 2018 Ettevõtte juhtimise koolitus:

nõukogu liikmete ettevalmistamine ja sertifitseerimine Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

KODA KUTSUB OSALEMA

Suunanäitaja infopäevad Tartus, Tallinnas ja Narvas Tarbijakaitseamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad teid infopäevale „Suunanäitaja – mis muutub uue pakettreisi direktiiviga 1. juulist 2018“.

Infopäevad toimuvad 10. mail Tartus, 16. mail Tallinnas ja 22. mail Narvas.

Infopäeva juhib Ando Kiidron, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja.

Seekordne Suunanäitaja keskendub 1. juulist 2018. a jõustuvatele turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatustele, millega võetakse Eesti riigisisesesse õigusesse üle uus pakettreisi direktiiv.

Osavõtutasu on 25 eurot (+km).

Hind sisaldab lõunasööki, kohvipause ja jaotusmaterjale.

Kasutage seda suurepärast võimalust enda ja ka oma meeskonna koolitamiseks!

Vaata lähemalt ja registreeru Tartu infopäev www.koda.ee/et/sundmused/suunanaitaja-tartu Tallinn infopäev www.koda.ee/et/sundmused/suunanaitaja-tallinn Narva infopäev www.koda.ee/et/sundmused/suunanaitaja-narva

Tule osale praktilistel ühepäevastel ekspordi- ja tootearenduse koolitustel!

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele praktilisi ühepäevaseid ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitusi. Koolitused toimuvad nii Tallinnas kui ka Tartus. Lisaks teooriale saab koolitustelt palju praktilisi näpunäiteid, mida oma igapäevatöös kohe rakendada.

PLAANIST MÜÜGINI EHK TOOTEARENDUSE PROTSESSI JUHTIMINE 17. aprillil Tallinnas, 19. aprillil Tartus Koolitusel käsitletakse teemasid tootearenduse plaanist kuni tootega soovitud turule sisenemiseni.

Osalustasu: 30 € +km

KODULEHE RAKENDAMINE EDUKAKS EKSPORDIKS

Lisainfo: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

17. mail Tallinnas

22. mail Tartus, 5. juunil Tallinnas

Kuidas saada oma toode müügile rahvusvahelistesse kanalitesse, nagu Amazon?

Kuidas kasutada ettevõtte kodulehte võimaliku müügikanalina ning kuidas panna see ettevõtte jaoks parimal viisil tööle?

Vaata lisaks: www.eas.ee/teenus/ ekspordivaldkonnakoolitused www.koda.ee/et/ sundmused

E-KAUBANDUS SUURTE E-POODIDE KAUDU

Osalustasu: 50 € +km

Osalustasu: 50 € +km

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 30

EESTI ENERGOMONTAAŽ AS liige alates 2003 EKSPODISAINI AS liige alates 1991 PALJASSAARE KALATÖÖSTUS AS liige alates 1990 TRIDENS AS liige alates 1991

25

AUTODE MÜÜGI- JA TEENINDUSETTEVÕTETE EESTI LIIT MTÜ liige alates 1998 AVP INTEGRAL OÜ liige alates 2007 BOCHAKO EESTI OÜ liige alates 1996 EESTI TURBATOOTED AS liige alates 1997 EKE INVEST AS liige alates 1997 EXPERT EESTI OÜ liige alates 2003 FLINT KAUBANDUS OÜ liige alates 1996 FRIENDS TEXTILE OÜ liige alates 1999 JÄRVA-JAANI AUTO OÜ liige alates 2010 KMV AS liige alates 2000 KURSEN OÜ liige alates 1998 LEPNA ELEKTER AS liige alates 2003 MAHTRA TEENINDUSE AS liige alates 1994 NUKIKE OÜ liige alates 2004 PROEKSPERT AS liige alates 2003 RONI REM AS liige alates 2000 SMARTEN LOGISTICS AS liige alates 2010 Ü & A AS liige alates 2002

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2018

20

ABITEX L&A OÜ liige alates 2011 ADVOKAADIBÜROO COBALT OÜ liige alates 2005 BALTI AUDIT OÜ liige alates 1999 CLANNET OÜ liige alates 2000 KATUSETARK OÜ liige alates 2009 KLEERON OÜ liige alates 2002 MULTIPIPE OÜ liige alates 2011 PINTMANN GRUPP OÜ liige alates 2003 SANMARK GRUPP OÜ liige alates 2011 SWEDBANK LIISING AS liige alates 1997 TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS AS liige alates 2002 TEHNOTURG-T RAADIOSIDEKESKUS OÜ liige alates 2013 UNOLIK OÜ liige alates 1999

15

CLAIRE FOODS OÜ liige alates 2007 HEPTER GRUPP OÜ liige alates 2011 KINKSTON OÜ liige alates 2010 NORDOPTIKA OÜ liige alates 2007 RF GRUPP OÜ liige alates 2014

10

BALTFRONT OÜ liige alates 2010 COMA INVESTING OÜ liige alates 2014 DANSKE BANK A/S EESTI FILIAAL liige alates 1999 EESTI DISAINIKESKUS MTÜ liige alates 2016 POLVEN FOODS OÜ liige alates 2018 PSIENCE OÜ liige alates 2015 RAULWALTER OÜ liige alates 2017

5

ANDI RETRO OÜ liige alates 2018 REVISMO OÜ liige alates 2017 TESTLIO OÜ liige alates 2017 W MAN OÜ liige alates 2015 VN GROUP EESTI OÜ liige alates 2017

K AUBANDUSKOJA JA HARMETI TENNISETURNIIR PÄRNUS KESKLINNA TENNISEVÄLJAKUTEL (RINGI 14A) 26. MAIL 2018 ALGUSEGA KELL 10.00 KAUBANDUSKOJA TENNISETURNIIRI RÄNDKARIKAS OOTAB UUSI VÕITJAID! Turniiril osalemise eeldused: • Varasem võistluskogemus • Esindatav ettevõte on kaubanduskoja liige Ootame kaubanduskoja liikmeid koos perekondade ja kolleegidega nautima meeldejäävat võistlust ja ettevõtlike inimeste seltskonda! Vaata lähemalt: www.koda.ee/et/sundmused/tennis NB! Vihmase ilma korral toimub turniir Pärnu Tennisehallis Osalemistasu: 45 €/in. Hinnale lisandub käibemaks.

Registreerimise tähtaeg 18. mai PARIMALE PAARILE EDASI-TAGASI PILETID ROOMA TURKISH AIRLINESI POOLT! KÕIGI OSALEJATE VAHEL LÄHEB LOOSIMISELE 2 X 2 PÄÄSET NORDIC HOTEL FORUMI LÕÕGASTUSKESKUSESSE. Info ja registreerimine: Anneli Perne 604 0087 · anneli@koda.ee

TENNISETURNIIRI TOETAJAD