Teataja august 2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 AUGUST 2017

lk 8

SÜGIS TOOB UUE RIIGIHANGETE SEADUSE lk 14

IDAPARTNERLUSE ÄRIFOORUM TOOB POTENTSIAALSED PARTNERID KOJU KÄTTE lk 26

NOORE ETTEVÕTJA PREEMIA OOTAB OMANIKKU

ARCWOOD

by Peetri Puit

Palgatöölisest hinnatud ettevõtjaks

2

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

UUED LIIKMED HARJUMAA JA TALLINN

Sisukord 6 7olulist seaduse muudatust 8 Sügis toob uue riigihangete

seaduse 10 Töökeskkonna nõuete

muutmisega arvestatakse koja ettepanekutega 12 Palgatöölisest hinnatud ettevõtjakst 14 Idapartnerluse ärifoorum toob

potentsiaalsed partnerid koju kätte 16 Euroopa Liit armastab rääkida VKEdest 24 INTERVJUU 26 Noore ettevõtja preemia ootab omanikku 28 Tööstusspionaaž – reaalne oht 31 Laienda omateadimsi

ekspordi- ja tootearendus­ valdkonnas!

32 Teine poolaasta

kaubanduskojas

toob palju huvitavat 35 Koda kutsub osalema 36 Pärnus selgusid kaubanduskoja

Tenniseturniiri võitjad

38 Meie juubilarid

A. M. PRODUCTS OÜ Rõivaste ja jalatsite hulgimüük.

ALLOYS OÜ www.alloys.ee Metallide ja metallimaakide hulgimüük. Vedurite ja vagunite tagavaraosade hulgimüük.

AMFITON EWE OÜ www.amfiton.ee Puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük.

BEST STEEL STRUCTURE OÜ www.steelstructure.ee Metallkonstruktsioonide tootmine.

Teraskarkassist ja kergpaneelidest hallide ning hoonete ehitus ja tootmine.

Internetipõhise õppeinfosüsteemi (eKool) teenuse osutamine, pakkudes nii õpetajatele kui õpilastele infotehnoloogilisi lahendusi, mis aitaksid õpetamist ja õppimist efektiivsemaks muuta.

KMG PROF OÜ Kinnisvaratehingud, müük, rent.

Disainvalgustite, mööbli ja aksessuaaride müük.

KOMMERTS PRO OÜ Ettevõtte tegeleb äripindade teenustega, turvateenustega, parkimiskohtade rentimisega, kinnisvaraga.

MILKIMPEX OÜ Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

RAITEH OÜ Mujal liigitamata rajatiste ehitus.

REALIST JOOGID OÜ www.realist.ee Alkoholivaba joogi tootmine; siidri tootmine.

RIPUKI OÜ Üldehitus.

SMAKK OÜ Mujal liigitamata toidukaupade CREAWITY OÜ creawity.com hulgimüük. Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine SOKISAHTEL OÜ www.sokisahtel.net EICMGROUP OÜ Soki-sukatoodete hulgi ja jaemüük.

Toiduainete vahendamine. Ärikingituste tootmine, pakendamine, Rahvusvaheline vahendusmüük. distributsioon kulutarvikute hulgimüük.

EKOOL AS www.ekool.eu

KORALL BALTIC OÜ Portselani ja klaastoodete hulgimüük.

KAANEFOTO ???

PUIDUHAKE.COM OÜ www.puiduhake.com Raietöid, võsalõikus ja võsast ning raiutud materjalist hakkepuidu tootmine.

Multiveoki ja teleskooplaaduri teenuse pakkumine.

MUSIC ESTONIA MTÜ www.musicestonia.eu Mitmekülgsete arendus- ja muude teenuste pakkumine muusikaettevõtetele, sh mentorlusprogrammid, delegatsioonid rahvusvahelistele konverentsidele.

NEMPE OÜ www.gemini.ee Sõidukitele lisavarustuse ja turvaseadmete paigaldamine ja müük. Videovalvesüsteemide müük ja paigaldamine hoonetele ning sõidukitele. Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade jaemüük ja paigaldus.

NORDCEL CLIMATE OÜ www.nordcel.ee Kliimaseadmete hulgimüük.

PROLEAD CORP OÜ www.prolead.ee Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine.

PÕHJALA BREWING AS Õlletootmine. Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

VAHENDUSLOGISTIKA OÜ www.citytrans.ee Transport- ja kulleriteenused.

TECHNO SERV OÜ www.technoserv.eu Tööstusseadmete müük-tööstusventilaatorid, reduktorid, muundurid, laagrid, tööstusvärv ja keemia, ribitatud torud jne.

TIMBERELEMENT OÜ www.timberelement.ee Kokkupandavate puitehitiste (majad, saunad, suvilad) ja nende elementide tootmine.

JÕGEVAMAA PROMETEC METALL OÜ www.prometec.ee Haagiste ja poolhaagiste ning konteinerite tootmine. Vahetuskastide tootmine veoautodele. Metallitööd, liivapritstööd, kõrgsurve värvimine.

LÄÄNEMAA LIND KERAAMIKA OÜ www.arrokeraamika.ee Portselantoodete disain ja müük.

TARTUMAA DOZ OÜ www.doz.ee Täispuidust uste, akende ja treppide tootmine.

LANDCAPITAL OÜ www.landcapital.ee Korterelamutele renoveerimise terviklahenduse pakkumine peatöövõtu korras.

MELSUM OÜ www.melsum.ee Ettevõtluskoolitused. Laondus ja veonduskoolitused. Turundusstrateegia koolitused. Äri- ja juhtimisalane nõustamine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

3

JUHTKIRI

Riigi sõnumid olgu selged ja ühtsed

O

leme aastaid olnud pealtnägijaks ja avalikult tauninud seda, kuidas erinevad ametkonnad räägivad oma otsustes ja seisukohtades teineteisele vastu ning see, mida üks peab lubatavaks, võib teise jaoks olla kategooriliselt keelatud. Kuidas saab sellises olukorras korrektselt käituda ettevõtja, kes tahab oma tegevust ette planeerida? Viimasest ajast on siin paraku jälle kaks negatiivset näidet kohe võtta.

Esimene puudutab tervishoiuteenuse kaugosutamist ehk kas patsient ja arst peavad ilmtingimata ühes ruumis viibima, et ravi või raviks vajalikke juhiseid saaks anda. Üks amet arvas alguses, et saab, kuid võttis siiski õige pea mõtlemisaja. Teine tegi apteekide tegevuse osas pikalt mõtlemata otsuse, et apteeker ja klient peavad olema samas ruumis, kui peaks olema vajalik ravimi valiku või kasutamise osas nõu anda.

Jättes kõrvale selle, et telemeditsiin on reaalsus juba ammu, on sellised seisukohad kohati kummalised või vähemalt piisavalt selgelt lahti rääkimata. Igal juhul on

Maksumaksja arvelt riigi toetusi või osalemist riigi tellimustel peaks võimaldame ikka neile, kes ausat mängu mängivad ja ise oma kohustused on täitnud. siingi näha, et ühtne lähenemine puudub ja see, et alles nüüd hakatakse olukorda analüüsima ning lahendusi välja töötama, näitab, et selle tegevusega ollakse hiljaks jäädud. Olukord, kus üks päev öeldakse ettevõtjale, et kõik on korras, ja paar päeva hiljem selgub, et oodake, me siiski arutame, ei ole õige.

Teine näide puudutab riigi poolt toetuste andmist ettevõttele, kes teadlikult on jätnud riigi ees kohustused täitmata ega ole toonud õigustuseks ühtegi mõjuvat argumenti. Konkreetsel juhul oli tegemist mitmel viimasel aastal majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Kui üks ministeerium leiab, et see on igati aktsepteeritav ja

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

ettevõte on sobilik oma kohustuste täitmata jätmisele vaatamata saama riigilt maksumaksja käest kogutud maksurahast toetust, siis tekib paratamatult küsimus, miks me üldse teiste ministeeriumitega pingutame selle nimel, et kehtivate kohustuste täitmine oleks tagatud, keskkond kõigile ühesugune ja kõik mängiksid ausat mängu. Kui pole vaja, pole vaja, aga öeldagu see siis ka ausalt välja. Kuni seda ei ole tehtud, siis palun, austagem kehtivaid reegleid ja kohustusi – maksumaksja arvelt riigi toetusi või osalemist riigi tellimustel peaks võimaldame ikka neile, kes ausat mängu mängivad ja ise oma kohustused on täitnud. Ja kui tundub, et mõni kohustus on tarbetu või ajale jalgu jäänud, algatatagu selle tühistamine. Kahtepidi arvamust ei saa siin olla.

Kaubanduskoda kavatseb kahtlemata ka edaspidi seista selle eest, et reeglid oleksid selged, ettenähtavad ja õiguse kohaldamine kõigile võrdne. Ausast keskkonnast on võita kõikidel ausatel ettevõtjatel. Sellele lisaks analüüsime pidevalt kehtivaid nõudeid ja reegleid ning nii, nagu varasemalt, teeme edaspidigi aktiivselt ettepanekuid ettevõtlust takistavate regulatsioonide ümbervaatamiseks või tühistamiseks.

PS! Loodan kõiki koja liikmeid kohata tänavusel ärihooaja avamisel 26.08 Tartus!

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

KAUBANDUSKODA

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

OLULIST SEADUSEMUUDATUST 1. juulil jõustus üle 250 õigusakti, mille hulgast leiab ettevõtjate jaoks mitmeid positiivseid muudatusi. Kaubanduskoja ettepanekul vabastati töötajate majutuskulud erisoodustusmaksust. Lisaks paranesid tööandja võimalused tasuda erisoodustusmaksuta töötaja transpordi eest elu- ja töökoha vahel.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

J

1|

ärgnevalt toome teieni ülevaate ettevõtjate jaoks olulisematest seadusemuudatusest, mis jõustusid 1. juulil.

Töötaja majutamise kulud vabastati erisoodustusmaksust

Tänu kaubanduskojale antakse tööandjatele edaspidi võimalus hüvitada töölepingu alusel töötava töötaja majutamise kulud erisoodustusmaksuvabalt. Erisoodustusmaksu ei pea tasuma juhul, kui töötaja elukoht on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning

töötajal puudub lähemal eluase. Tartus või Tallinnas saab majutuskulud maksuvabalt hüvitada 200 euro ulatuses ühes kuus, mujal 100 euro ulatuses.

Muudatus jõustus 1. augustil, kuid rakendub ka juulikuu kuludele.

2|

Laiendati tööandja võimalusi tasuda maksuvabalt töötaja transpordi eest kodu ja töökoha vahel

Kaubanduskoja ettepanekul ei pea alates augustist enam maksma erisoodustusmaksu kulutustelt töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks eluja töökoha vahel, kui töötaja elab vähe-

KAUBANDUSKODA

Uus lahendus jõustub järgmise aasta alguses, kuid teatud muudatused rakendusid ka tagasiulatuvalt alates selle aasta 1. juulist.

Kui ettevõtja annab alates 2017. aasta 1. juulist emaettevõtjale või selle tütarettevõtjale laenu või suurendatakse olemasolevat laenusummat, pikendatakse laenu tagastamise tähtaega või tehakse muid olulisi muudatusi laenulepingus, pea b ettevõtja sellised laenud järgmisel aastal deklareerima maksu- ja tolliametile. Kui eelnevalt nimetatud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub ettevõtjal kohustus tõendada maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võimet ja kavatsust.

4|

Alaealiste töölevõtmisega seonduvad muudatused

Alates 1. juulist ei pea tööandja esitama eraldi dokumente tööinspektorile ega taotlema temalt kirjalikku luba, kui tööandja soovib tööle võtta 7−14-aastast alaealist. Edaspidi peab tööandja registreerima 7−14-aastase alaealise töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne töötamise algust töötamise registris. Lisaks tuleb registrisse kanda alaealise seadusliku esindaja nõusolek, alaealise töötingimused ning teave selle kohta, kas laps on koolikohustuslik või mitte. Töötamise registrisse kantud info jõuab automaatselt tööinspektorini, kes peab kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Tööinspektori nõusolekut alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui töötamise registri kande tegemisest on möödunud kümme tööpäeva ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.

5| malt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab töötajatele transporti bussi või vähemalt kaheksakohalise sõidukiga. Maksuvabastus jõustus 1. augustil, kuid rakendub ka juulikuu kuludele.

3|

Uued meetmed varjatud kasumi väljaviimise tõkestamiseks

Valitsus loobus juunis kaubanduskoja ja teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonide survel panditulumaksust.

Selle asemel võttis riigikogu juuni keskel vastu uue lahenduse varjatud kasumi väljaviimise tõkestamiseks.

Jõustus uus tolliseadus

1. juulil jõustus uus tolliseadus, millega viidi Eesti õigus kooskõlla ELi tolliseadustikuga. Ulatuslike tehniliste ja keeleliste muudatuste kõrval tehti ka sisulisi muudatusi. Näiteks muutus tolliagent tolliagentuurist sõltumatuks ja ta võib esitada iseseisvalt taotluse eksami sooritamiseks.

Samuti loetakse tollialaseid lihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja luba omava tolliagentuuri töötaja pädevaks tolliagendiks ilma tolliagendi eksamit sooritamata.

Muutus ka eriteenusena osutatava tolliteenuse kulu arvestamise alus.

Edaspidi võetakse kulu arvutamise aluseks tolliametniku keskmine palgakulu ja transpordikulud, mitte üksnes tolliametniku töötasu.

Lisandusid uued andmekogud.

Läbivalgustuspiltide andmekogusse koondatakse edaspidi kõik tollikontrollis tehtud pildid ning kogutud teavet hakatakse kasutama salakaubaveo ja maksupettuste tõkestamiseks. Samal eesmärgil lisandus ka reisijateveo andmekogu, kuhu hakatakse koguma rahvusvaheliste bussi- ja rongiliinide reisijate kohta käivat infot. Seni on vastavaid andmeid kogutud vaid lennu- ja laevareisijate kohta.

6|

Elutähtsate teenuste hulk vähenes, vastutus ja kohustused muutusid täpsemaks

Juuli algusest jõustus uus hädaolukorra seadus, mis kehtestab elutähtsate teenuste osutajatele senisest täpsema vastutuse ja kohustused hädaolukorraks valmistumisel ja selles tegutsemiseks. Senise 46 elutähtsa teenuse asemel sätestab uus seadus 14 elutähtsat teenust: elektriga, maagaasiga, vedelkütusega, kaugküttega varustamine, riigitee ja kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, tervishoiuteenuste korraldamine, makseteenus ning sularaharinglus. Elutähtsate teenuste hulka ei loeta edaspidi näiteks raudteevedu, jäätmehoolduse toimimist, lennujaamade ja sadamate toimimist ega parvlaevaliikluse toimimist.

7|

Muutusid osalusoptsioonide maksustamise reeglid

Kui töötaja realiseerib osalusoptsiooni ehk omandab äriühingu osa enne, kui optsiooni andmisest on möödunud kolm aastat, ei pea tööandja realiseerimisest saadud tulult ilmtingimata erisoodustusmaksu maksma. Erisoodustusmaksu ei pea maksma optsiooni realiseerimisel kogu äriühingu müügi või töötaja töövõimetuse või surma korral. Kui optsioonileping ei ole allkirjastatud digitaalselt või kinnitatud notariaalselt, peab tööandja esitama maksu- ja tolliametile lepingu koopia, et optsiooni andmise kuupäev oleks jälgitav. Muudatus jõustus 1. augustil, kuid rakendub tagasiulatuvalt 1. juulist.

Küsimustega 1. juulil jõustunud õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

7

JURISTI TÖÖLAUALT

Sügis toob uue riigihangete seaduse Pikalt menetletud ja pigem üheksa korda lõigatud, kui hoolikalt mõõdetud uus riigihangete seadus võeti suve hakul vastu. Alates 1. septembrist tuleb riigihangete läbiviimisel arvestada mitme muudatusega. Kaubanduskoda pidas riigihankeõiguse uuendamisega seoses oluliseks seista eelkõige konkurentsiolukorra parandamise eest hanketurul.

KAIDI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

Pakkumuse sisu muutub avalikuks

Konkurentsi aitab loodetavasti parandada nii pakkumuse sisu avalikustamise kohustus kui ka muudatused vaidlustusmenetluse kulude jagamise korras. Senine riigihangete seadus näeb üheselt ette, et pakkumuse sisu on konfidentsiaalne ning selle sisu võib hankija teistele osapooltele avaldada üksnes ulatuses, mis ei too kaasa pakkuja ärisaladuse kahjustamist. Ärisaladuse lai mõiste on võimaldanud pakkujatel kergesti väita, et pakkumuse sisu on ühel või teisel moel ärisaladus. Praktikas asutakse seda tihti tegema alles vaidluse tekkimisel. Nii muudetakse pakkumuse sisu konkurendi jaoks ligipääsmatuks, mis muudab vaidlustuse põhistamise pea võimatuks ning kahjustab samas ka riigihanke läbipaistvust. Kaubanduskoja ettepanekutest lähtuvalt tuleb uue seaduse järgi ärisaladus märkida ja seda ka põhjendada juba pakkumuse esitamisel. Lisaks ei ole lubatud kogu pakkumuse sisu, sh maksumust ärisaladuseks tunnistada.

Teenuste hangete puhul ei tohi ärisaladusena märkida ka muid hindamiskriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid ning asjade ja ehitustööde hangete puhul tuleb lisaks maksumusele avaldada alati kõik hindamiskriteeriumitele vastavad pakkumust iseloomustavad näitajad, nii numbrilised kui muud.

Pakkujate elu muudab mõneti lihtsamaks ka hankepass.

Seni pidid ettevõtjad igaks hankeks esitama eraldi paketi vajalikest dokumentidest, mille põhjal hankija sai hinnata pakkuja kvalifitseerumist hankel. Hankepass vähendab ettevõtjate halduskoormust sellega, et võimaldab koondada kokku pakkuja kinnitused kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning kvalifikatsiooni kontrollimist võimaldavad dokumendid.

Passis sisalduvat infot saab ettevõtja uuendada vastavalt vajadusele ning kui andmed ei muutu, saab sama hankepassi muutumatul kujul kasutada mitmes erinevas hankes.

Alapakkumuste tuvastamise meetmed

Kaubanduskoja eestvedamisel lisandus uude riigihangete seadusesse ka nn keskmise palga tingimus, mis on üks kahest alapakkumuse tuvastamise meetmest ja rakendub üksnes ehituse valdkonna hanke- ja kontsessioonilepingute

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

sõlmimise puhul. See tähendab, et hankija kontrollib igas ehitushankes edukaima pakkuja töötajate töötasusid. Kui pakkuja maksab hankelepingu täitmises osalevatele töötajatele palka vähem kui 70% vastava valdkonna keskmisest töötasust ja ilmneb, et selle põhjuseks on tööjõumaksude kunstlik vähendamine ja maksude vältimine, lükkab hankija sellise pakkumuse tagasi. Teine alapakkumuse vastane meede kohaldub samuti üksnes ehituse valdkonna hangetes, kuid eeldab hankemenetluses vähemalt kolme vastavaks tunnistatud pakkumuse olemasolu. Edukaimat pakkumust tuleb võrrelda maksumuselt järgmise pakkumusega või kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmise maksumusega. Kui edukaks tunnistatava pakkumuse maksumus on esimesel juhul rohkem kui 10% või teisel juhul rohkem kui 20% odavam, peab hankija küsima pakkujalt erinevuse kohta selgitusi. Kui pakkuja selgitused ei ole veenvad, on hankijal õigus pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata.

Nimetatud meetmeid saab hankija kasutada ka kõikide teiste valdkondade hangetes, kuid ehituse valdkonna hangetes on nad kohustuslikud seetõttu, et just seal kahjustavad alapakkumised konkurentsi kõige enam.

Hankelepingu muutmine on lihtsam

Kehtiv riigihangete seadus on väga jäik sõlmitud hankelepingu muutmise osas, sisuliselt lubatakse vaid tehnilisi pisimuudatusi, mis lepingu täitmise tingimusi ja mahtu olemuslikult ei muuda. Uus riigihangete seadus võimaldab hankelepingut muuta kuni 50% ulatuses hanke maksumusest, kuid seda siiski seaduses loetletud tingimuste täitumisel. Näiteks peab hankija siin endiselt jälgima, et muudatusega ei kaasneks hanke eseme asendamist (nt puidust mööbli asemel ostetakse köögitehnikat) või sellise tingimuse lisamist, mille sisaldumine algses hankedokumendis oleks laiendanud hankel osalevate ettevõtete ringi. Muutmine on lubatud näiteks siis, kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus osta hankelepingu esemega seotud täiendavaid asju või teenuseid, mille soetamine samalt pakkujalt oleks soodsam ja otstarbekam.

Alltöövõtjate kontrollimise kohustus

Ettevõtjate üksmeelsele vastuseisule vaatamata lisati riigihangete seadusesse ka kohustuslik alltöövõtjate kontrollimine ning pakkujale maksete peatamine alltöövõtja põhjendatud avalduse alusel. Hankijale tekib kontrollikohustus peatöövõtja poolt hankelepingu täitmisel kasutatavate alltöövõtjate suhtes – kõikide alltöövõtjate puhul tuleb kontrollida

JURISTI TÖÖLAUALT

Kaubanduskoja eestvedamisel lisandus uude riigihangete seadusesse ka nn keskmise palga tingimus hankemenetlusest kõrvaldamise aluste olemasolu ning kui neid esineb, peab hankija nõudma peatöövõtjalt sellise alltöövõtja asendamist. Praktikas peab peatöövõtja hiljemalt lepingu täitmisega alustamise ajaks esitama hankijale kõikide lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate andmed ning leidma vajadusel asemele uued alltöövõtjad, kui olemasolevate puhul ilmneb kõrvaldamise alus. Meetmete eesmärk on kõrvaldada hankelepingu täitmiselt ebaausad alltöövõtjad, kelle üle hetkel praktikas kontroll sisuliselt puudub.

Lisaks saab hankija edaspidi alltöövõtja põhjendatud taotluse alusel jätta pakkujale töötasu maksmata, kui alltöövõtja ja pakkuja vahel on tekkinud vaidlus ning alltöövõtja ei ole pakkujalt oma lepingujärgset tasu saanud. Tasuga viivitamist ei loeta hankijapoolseks hankelepingu rikkumiseks, mistõttu puudub pakkujal õiguslikult võimalus end hankija tegevuse vastu kaitsta.

Vastuoluliste sätete rakendamine mõjutab olulisel määral nii hankijate kui pakkujate tegevust, mistõttu on need sätted määratud jõustuma hiljem ehk alates 01.01.2019. Eesmärk on jätta asjaosalistele rohkem aega uue korra rakendamiseks vajalike protsesside väljatöötamiseks.

Kokkuvõttes toob uus riigihangete seadus mitte ehk nii oodatud uuendustest enam kaasa palju kasulikke ja vajalikke muudatusi. Seaduse rakendamine annab tõenäoliselt uut ainest ka vaidlustus- ja kohtupraktika tekkeks, mis aitab loodetavasti paika loksutada selle, mis esialgu küsitav näib.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

9

JURISTI TÖÖLAUALT

Töökeskkonna nõuete muutmisel ARVESTATAKSE KOJA ETTEPANEKUTEGA

KRISTINA JERJOMINA, kaubanduskoja jurist

Sotsiaalministeerium on koostanud eelnõu, millega muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust, et luua tööandjatele paindlikumad tingimused töökeskkonna ohutuse tagamiseks. Juba eelnõu väljatöötamiskavatsus sisaldas mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid, kuid esitasime ministeeriumile veel 10 täiendavat ettepanekut, millest paljusid on valminud eelnõus ka arvesse võetud või kavatsetakse peatselt ellu viia. Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2019.

E

elnõuga pikendatakse töötaja tervisekontrolli saatmise tähtaega ühelt kuult neljale kuule.

Lisaks kaotatakse ebavajalikud teavitamise kohustused. Näiteks ei pea edaspidi raporteerima väiksemaid tööõnnetusi ning teavitama tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ja selle iga-aastasest tegevusest, samuti ettevõtte tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest.

Seadust täiendatakse nii, et teatud tingimustel võib tööandja töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele korraldada ise täiendõpet. Ka töötaja juhendamine muutub lihtsamaks, kuna sissejuhatava, esmase- ja täiendjuhendamise ning väljaõppe asemel plaanitakse jätta ainult juhendamine ja väljaõpe.

Kaubanduskoja täiendavatest ettepanekutest leidis toetust ettepanek tõsta töötaja vastutust tööohutuse nõuete mittetäitmisel, näiteks juhul, kui töötaja ei kanna ehitusplatsil kiivrit.

Eelnõusse lisati säte, et tööandja ja töötaja võivad sellisteks puhkudeks kokku leppida leppetrahvi nõudmises. Taoline

Eelnõuga pikendatakse töötaja tervisekontrolli saatmise tähtaega ühelt kuult neljale kuule.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

vastutusele võtmine aitab töötajal mõista, et tööohutusalaseid nõudeid tuleb täita ja tööandjapoolset juhendamist tuleb tõsiselt võtta.

Lisaks tegime ettepaneku, et kaugtöö (nt kodukontori) korral peaks tööohutuse eest vastutama töötaja, mitte tööandja, kuna tööandjal ei ole sellisel juhul töötingimuste üle reaalset kontrolli. Teemaga tegeletakse Vabariigi Valitsuse memorandumi koostamise raames, mis käsitleb uuenenud töösuhteid. Ühtlasi tegeletakse meie ettepanekuga, et tööandja peab automaatselt teada saama, kui töötajal avatakse töövõimetusleht. Nii on tööandjal võimalik teada, kas töötaja on töölt eemal haiguse tõttu või on ta töölt jäädavalt lahkunud. Selleks on Eesti Haigekassas arendamisel tehniline muudatus, mida plaanitakse rakendada 2018. aasta aprillis.

Koja ettepanekul muutub lihtsamaks ka tervisekontrolli otsuste haldamine. Riik plaanib ühtset tehnoloogilist platvormi, mille kaudu saab töötervishoiuarst väljastada otsuseid elektrooniliselt. Infovahetus muutub hõlpsamaks ning töökeskkond paberivabamaks.

Ministeerium nõustus ka sellega, et kuvariga töötamise reeglid, mis on püsinud samad juba üle 15 aasta, tuleks üle vaadata ja aegunud nõuded kaotada. Vastavaid nõudeid plaanitakse uuendada samaaegselt Euroopa Liidu kuvaridirektiivi ülevaatamisega. Samuti plaanitakse laiemalt üle vaadata töötaja juhendamise ja väljaõppe regulatsioon ning kaotada sealt ebavajalikud nõuded.

EESTI RAHVA MUUSEUM – ideaalne paik konverentside ja seminaride pidamiseks Rahvusvaheliselt pärjatud arhitektuur, kõrgtehnoloogiline sisseseade, maalilised maastikud, kõhutäied gurmaanidele ja mastaapsed näitused – kõik vaid jalutuskäigu kaugusel Tartu linnasüdamest

T–P 10–19, K 10–21 E suletud www.erm.ee

+372 731 1452 Muuseumi tee 2 60532 Tartu

ETTEVÕTJA

PALGATÖÖLISEST

hinnatud ettevõtjaks

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Aastaid puidutööga tegelenud ja palgatööd teinud Peeter Peedomaa võttis 2000. aastate alguses vastu otsuse panna end proovile ja luua täiesti oma firma – Peetri Puit OÜ.

Tänaseks on selge, et see otsus tasus end ära, sest ettevõtte tooted on nii ehitusfirmade, kinnisvaraarendajate kui paljude teiste hulgas väga hinnatud. Ka rebrändimise tulemusel saadud uus nimi ARCWOOD by Peetri Puit pole kliente peletanud. Uurisime Peetrilt millega nad tegelevad ja millised on olnud nende suurimad väljakutsed.

Millega täpsemalt Peetri Puit tegeleb?

Peetri Puidu põhitegevuseks on läbi aegade olnud liimpuitkonstruktsioonide tootmine. Neid saab kasutada väga laialdaselt, alustades eramutest, ühiskondlikest hoonetest, põllumajandussektorist ja lõpetades suurte spordikompleksideni välja. Meie teadlik strateegiline suund on võetud eriprojektide tootmisele, kus iga projekt on põhimõtteliselt erinev ja omanäoline.

Soovime oma klientidele ja tellijatele pakkuda võimalikult komplektset lahendust. Näiteks pakume konstruktiivse osa projekteerimisest, loomulikult toodame, komplekteerime vajalike metalldetailidega ning ka paigaldame tellitud toote.

Meie tootegrupid jagunevad peamiselt kolme gruppi: KVH-sõrmjätkatud konstruktsioonpuit (üldjuhul karkassisisene ehituspuit), liimpuitkonst-

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

ruktsioonid (talad, postid, fermid) ja CLT-ristkiht liimpuitpaneelid (see on korterelamute ja büroohoonete ehitamiseks ideaalne materjal).

Kust sai alguse idee luua oma ettevõte?

Olen tegelenud liimpuidu tootmisega juba 1984. aastast, mil alustasin lihttöölisena Põlva KEKi liimpuidutsehhis.

Seejärel töötasin tootmismeistrina ja päris pikalt olen tegelenud selle protsessi juhtimisega. 2002. aastal võtsin vastu otsuse, et panen ennast proovile ja ehitan üles täiesti uue ettevõtte.

Sellega kaasnes loomulikult ääretult suur risk, kuid tol hetkel oli minu tahe see ära teha suurem kui riskihindamise tunnetus.

Kui ettevõtte lõin, toimetas seal vaid viis töötajat. Tänaseks on meie töötajate arv ületanud juba 100 piiri.

2012. aastal võtsite uueks kaubamär­ giks ARKWOOD by Peetri Puit. Mis sellise otsuse tingis?

Kuna ettevõte ja tootenomenklatuur järjest suurenes, tekkis üha suurem vajadus veelgi edasi liikuda ja laieneda ekspordi suunal. Sellest tulenevalt pidasime vajalikuks luua oma kaubamärk. Suurem osa Eesti pinnal tegutsevatest ehitajatest ja ettevõtetest loomulikult teadsid tol hetkel, millega Peetri Puit tegeleb, kuid riigipiiridest väljapoole oli vaja viia natukene kõlavam ja rahvusvahelisem brändinimi.

Hoidmaks sidet juba klientide poolt hinnatud Peetri Puiduga, otsustasime selle osa brändinimesse siiski sisse jätta.

Uueks kaubamärgiks valisimegi lõpuks ARCWOOD by Peetri Puit, sest kaar (ingl. k. arc) kui kujund sümboliseerib ehituses ja arhitektuuris meie jaoks paindlikkust ja efektiivsust.

Need omadused iseloomustavad ka meie ettevõtet.

Mis oli rebrändimise juures kõige keerulisem?

Kõige keerulisem oli vast see, et pidime võimalikest väljapakutud ca 200 idee hulgast välja sõeluma selle kõige sobilikuma ja meid kõnetava kombinatsiooni. Lisaks puudus meil selles valdkonnas eelnev kogemus ja kokkupuude.

Eks alguses oli uus brändinimi loomulikult võõras ja harjumatu, kuid tänaseks oleme selle omaks võtnud ja sellega harjunud. Kliendid jällegi kasutavad meile viidates nii üht kui teist varinati. Kuid meile see sobib.

Kes on Teie peamised kliendid?

Meie peamisteks klientideks on ikkagi ehitussektor: kõik ehitusettevõtted, puitmajatehased, kes tegutsevad nii Eesti kui ekspordi suunal, kinnisvaraarendajad, aga ka eratellijad. Välismaal ehk ekspordisuunal on meie partneriteks valdavalt ehitusmaterjalide hulgimüügiga tegelevad ettevõtted ja ehitussektor.

Milline objekt on pakkunud kõige suuremat väljakutset?

Läbi aegade on vaieldamatult esikohal Tallinn Arena (Tondiraba Jäähall), mis oli meie jaoks ääretult suur väljakutse.

Tegemist on Eesti suuremahulisima objektiga, mis on nii mahult kui ka sildeava poolest võimsaim ehitis. Selle objekti puhul ületas liimpuidu maht 1300 m3 ning pikim sildeava konstruktsioonidel oli 62 meetrit. Ka selle objekti puhul pakkusime ehitajale komplekslahendust, kus tegime nii konstruktiivse osa projekteerimisest, tootsime, komplekteerisime metalldetailidega, tegime eelmontaaži, transportisime objektile ning paigaldasime fermid.

Teie tooted on mõõtmetelt väga suured. Kuidas olete lahendanud logistilised küsimused?

Ka siin toon näite just Tondiraba Jäähallist, mille puhul pidime fermide transportimiseks kasutama eriveoseid ehk ülegabariidilisi veoseid.

Tookord alustasime transportimisega juba päeval, mil laadisime Põlvas koormad eriveostele. Õhtuhämaruses hakkasid kolonnid liikuma Tallinna

suunas. Koorma ehk veose laius oli seitse meetrit ja loomulikult saatsid kolonni nii ees kui taga turvaautod.

Kuna veosed olid nii laiad, siis kuuldavasti juhtus nii, et nii mõnigi liiklusmärk jäi laiuse tõttu veosele ette ning pidi läbima operatsiooni – need lõigati maha ja hiljem paigaldati hülsiga uuesti tagasi.

Hiljem kuulsime autojuhtidelt küsimusi, et mehed, ega teil enam laiemaid asju päevakorras pole? Võib keeruliseks minna.

Töötaja on ettevõtte suurim vara.

Kuidas nendesse panustate?

Eelkõige oleme püüdnud luua inimestele head töötingimused ja -keskkonna. Teame ju, et tänapäeval on inimestes väärtushinnangud muutunud ja inimesed peavad tähtsaks just keskkonda, kus nad töötavad ja kui hästi nad seal ennast tunnevad. Kindlasti väärtustame ka pikka töösuhet ning meil on välja kujunenud süsteem, mille järgi tunnustame töötajaid nii 5-, 10- kui ka 15-aastase tööstaaži eest meie ettevõttes.

Millisena näete Peetri Puitu viie aasta pärast?

Aeg ja aastad mööduvad meeletult kiiresti, mistõttu usun, et selle ajaga suudame kindlasti veel midagi põnevat realiseerida ning korda saata.

Usun, et viie aasta pärast on Peetri Puit endiselt üks juhtivamaid liimpuitkonstruktsioonide tootjaid Eestis ning suudame kaasa rääkida ka nii mõneski rahvusvahelise projekti realiseerimisel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

13

ARENGUKOOSTÖÖ

IDAPARTNERLUSE ÄRIFOORUM

TOOB POTENTSIAALSED PARTNERID KOJU KÄTTE

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seonduv ei rikasta sel suvisesel ja sügisesel perioodil üksnes Tallinna linnapilti, vaid pakub ka sisulisi ettevõtmisi, millest ettevõtjatel on võimalik osa saada. Kui tavapäraselt soovivad võõrustajad eesistumisega summa summarum n-ö plusspoolele jääda, on eesmärgiks sillutada selle kaudu teed meie ettevõtjatele, toomaks Eestisse potentsiaalseid äripartnereid, kes tavapäraselt siia ei satu.

JAAN REINHOLD, Välisministeeriumi idapartnerluse erisaadik, SA Eesti Idapartnerluse Keskus direktor

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

S

A Eesti Idapartnerluse Keskus ja EAS korraldavad koostöös Euroopa Komisjoni, Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga 26.–27. oktoobril Tallinnas aset 4. idapartnerluse ärifoorumi, mis toob kokku üle 450 ettevõtja Euroopa Liidust ja idapartnerluse riikidest – Armeeniast, Aserbaidžaanist, Gruusiast, Moldovast, Valgevenest, Ukrainast ja mujaltki.

Idapartnerlus, milleks ja kellele?

ELi idapartnerlusriikidest kõneldes kohtab sageli arvamust, et selle all mõeldakse Venemaad või Hiinat. Tegelikult see nii ei ole. Idapartnerlus kutsuti ELi naabruspoliitika raames ellu 2008. aastal toonaste Poola ja Rootsi välisministrite initsiatiivil ja vormistati ametlikuks selle esimesel tippkohtumisel aasta hiljem Prahas. Hiljutise Venemaa agressiooni järel Gruusiasse oli selge, et endise Nõukogude Liidu osadest võrsunud iseseisvad riigid vajavad eraldi ELi tähelepanu hoidmaks poliitilist ja julgeolekulist stabiilsust, mis toetub majanduse arengule ja inimeste heaolule. Kuivõrd ELi poolt oli juba 1997. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping Venemaaga ning 2007. aastal ellu kutsutud Kesk-Aasia strateegia, olid ülejäänud 6 iseseisvat riiki jäänud koostöös ELiga tühimikku, mille idapartnerluse initsiatiivi ellukut-

Eesti Idapartnerluse Keskus tutvustamas Ärifoorumit

sumine edukalt täitis.

Idapartnerluspoliitika pikaajaliseks eesmärgiks oli ja on kuue endise NL liiduvabariigi poliitiliste ja majanduslike reformide toetamine, millest on eraldi eesmärgina välja kasvanud kahepoolsete assotsieerumislepete ja vabakaubanduslepingute sõlmimine ELiga.

Tänaseks oleme välja jõudnud tulemuseni, mil EL on sõlminud assotsiatsioonilepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga. Tagasilööke kogenud uuendatud partnerluslepe Armeeniaga ootab allkirjastamist, mis leiab loodetavasti aset novembris Brüsselis toimuva idapartnerluse tippkohtumise äärtel.

Samalaadse lepingu läbirääkimised toimuvad Aserbaidžaaniga. Suhete ühisosa otsitakse ka Valgevenega, kus idapartnerlus on hetkel keskne poliitika kahepoolses suhtluses ELiga.

Enamgi veel, igapäevane inimestevaheline suhtlus partnerriikide ja ELi vahel on tihenenud, mille käegakatsutav saavutus on tänavu kevadel jõustunud viisalihtsustuslepingud Gruusia ja Ukrainaga, võimaldades biomeetriliste passide omanikel ELi sisenemist kuni 90 päevaks.

Idapartnerlus ja Eesti

Eesti on olnud idapartnerluse pühendunud toetaja juba alates selle loomisest, toetades nii valitsusreforme ja keskvalitsuse institutsionaalset ülesehitust, kodanikuühiskonna orga-

nisatsioone ja kohalikke omavalitsusi, avaliku kommunikatsiooni ja meedia valdkonda kui ka ettevõtluse arendamist ja sellega kaasnevat seadusloomet. Sisuliselt on väga vähe valdkondi, mille osas Eesti poole kogemuse ja abi saamiseks pole pöördutud.

Eraldi koostööteemaks partnerriikidega on majanduskeskkonna parendamine ja reformid, mis soodustavad avatud majanduse arengut, vähendavad korruptsiooni ja bürokraatiat. Kõik eelnev on tänuväärseks platvormiks ärisuhete arendamisel idapartnerlusriikidega, aidates kaasa nii meie kaupade kui teenuste ekspordile kui ka teadvustades Eestit kui välisinvesteeringute sihtriiki, mis võimaldab idapartnerlusriikidel ELis paremini oma tegevust arendada.

Eestil on idapartnerluse valdkonnas teiste ELi riikide ees ka tuntav eelis.

Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa ELi liikmesriigid panustavad selles valdkonnas märkimisväärselt, tegutseb vaid Eestis eraldi sihtasutusena Idapartnerluse Keskus. 2011. aastal välisministeeriumi initsiatiivil ellu kutsutud keskus tegutseb alates 2015. aasta lõpust eraldiseisva sihtasutusena ja on kujunenud omalaadseks nõukojaks ja ühendavaks lüliks meie avalikule ja erasektorile, pakkumaks erinevaid kompetentse idapartneritega suhtlemisel nii eksperttasandil kui ka kontaktide loomisel ja arendamisel. Eesti maine oli märkimisväärselt kõrge juba Nõukogude Liidus ning eksliiduvabariikides on jätkuvalt suur usaldus meie vastu, rääkimata vene keele oskusest, mis endiselt kahepoolses suhtluses on tooniandev. See annab meile eeliseid ELi riikide seas idapartneritega suhtlemisel.

Idapartnerluse ärifoorum Tallinnas

Eestil on võimalus eelseisval sügisel idapartnerluse valdkonnas kaasa lüüa.

Vabariigi Valitsus kinnitas selle kui ühe ELi välis-ja julgeolekupoliitika prioriteedi ELi Nõukogus eesistumise perioodil. 24. novembril leiab Brüsselis aset ka idapartnerluse tippkohtumine, mille toetuseks korraldadatakse terve rida samateemalisi üritusi Tallinnas.

Mastaapseim neist on kahtlemata idapartnerluse ärifoorum, mis leiab aset 26.–27. oktoobril Tallinnas Hilton Park hotellis. Foorum toob kokku üle 200 ettevõtja ja otsustaja partnerriikidest, kes on huvitatud ärisidemetest Eesti ja ELiga. Teist samapalju ettevõtjaid on oodata ELi riikidest, kes juba omavad koostööd partnerriikidega.

Oleme foorumi eesmärgiks seadnud keskenduda selle plenaaristungitel valdkondadele, milles näeme suurimat koostööperspektiivi partnerriikidega – e-lahendused; logistika ja e-kaubandus; innovaatilised lahendused tööstuses ja rahvusvahelise ärtegevuse finantseerimine. Teisisõnu, laual on kogu palett koostööteemadest, mis on meie ja partnerriikide koostööperspektiivis tulevikku vaatavad ning relevantsed mõlemale poolele.

Foorumi esimesel päeval toimuvad plenaarsessioonidega paralleelselt silmast-silma B2B kohtumised, mis jätkuvad ka teisel päeval, lisaks külastatakse teise päeva pärastlõunal ettevõtteid. Kolmas päev on EASi korraldusel plaanitud väljasõitudeks Tartusse ja Ida-Virumaale, kus on võimalik juba kohapeal huvilisi vastu võtta.

Kutsume kaubanduskoja liikmeid idapartnerluse ärifoorumil osalema.

See on unikaalne võimalus Eestis kohata potentsiaalseid partnereid neist riikidest, kelle ettevõtjaid meile igapäevaselt ei satu. Partnerriikidest on kohale tulemas nii suurte kui ka väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete esindajad ning ettevõtlust kureerivad ametnikud, kellega edasised tegevused kokku leppida.

Foorumi osas saad infot veebilehelt www.eap-businessforum.eu, mille kaudu on juba augustis võimalik ennast üritusele registreerida. Osalemine ja B2B kohtumised on tasuta. Kui on huvi foorumi raames enda ettevõtet lähemalt tutvustada, siis on selleks võimalik taotleda foorumi ametliku partneri staatust, mis kokkuleppel korraldajatega pakub erinevaid paindlikke turunduvõimalusi nii konverentsi raames kui ka ettevõtete külastusel.

Kohtumiseni idapartnerluse ärifoorumil!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

Euroopa Liit armastab rääkida VKEdest REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Euroopa Liit räägib väga palju väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) ja nende toetamise vajadusest. Räägitu keskendub tihti vajadusele vähendada bürokraatiat, lihtsustada menetlusi, parandada teabevahetust.

V

KEde toetamiseks on nii liikmesriikides kui Euroopa Komisjonis ellu kutsutud mitmeid algatusi ja toetusmeetmeid, näiteks „Small Business Act“ ja „VKE-de saadik“ („SME Envoy“), tehtud on ka palju ilusaid poliitilisi avaldusi keskendumaks VKEde tähtsusele. Aastate jooksul on kehtivate ELi õigusaktide hulk kasvanud 19 875 dokumendini.

Nendest 1527 sisaldavad VKEdega seotud sätteid peamiselt järgmistes valdkondades: riigiabi (343), konkurents (293), siseturg (217), teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus (133) ning eelarve (117).

Toetamine pole olnud alati tulemuslik

Vaadates, mis aga tegelikult toimub ja milline pilt avaldub, näeme, et kõik ei ole edenenud just plaanipäraselt.

VKEde saadiku rollile pandud ootused ei ole ennast seni õigustanud. Vähesed ettevõtjad on teadlikud sellest, kes nende riigis seda funktsiooni täidab.

Nendest enamik märgib, et VKEde saadik täidab üksnes protokollilisi ja tseremoniaalseid ülesandeid, selle

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

asemel et tegeleda ettevõtetele tegelikult vajalikuga. Kuigi VKE saadikute põhieesmärk on olla ühenduslüli komisjoni ja liikmesriigi asutuste vahel ning edendada VKEde huvisid liikmesriikide asutustes ja õigusloomes, saavad ettevõtted tegelikku abi hoopis mujalt. Väidetavalt on ELis kokku ca 800 VKEde saadikut. Probleemiks on aga nende tegelik jõudmine õige adressaadini. Kas Sina näiteks tead, kes Eestis seda rolli täidab? Öeldes VKE, ei mõelda alati, et tegu on heterogeense ja mitmekesise rühmaga. VKEsid saab eristada nende suuruse, olelusringi etapi, asukoha, omandisuhte ja tegevusvaldkonna alusel ning nende vajadus toetuse järele on üsna erinev sõltuvalt allrühmast, kuhu nad kuuluvad. Erilist kohtlemist vajav erirühm on üheinimese ettevõtted (peaaegu 50% kõigist VKEdest), mis on aga toetusmeetmete ulatusest peaaegu täielikult kõrvale jäänud. Euroopas on kokku ca 23 miljonit VKEd, moodustades ca 97% ELi ettevõtetest.

Kuigi VKEde ettevõtlustegevuse kohta kogutakse põhjalikku teavet, ei hõlma need andmed ELi toetusmeetmete mõju VKEde tegevusele ega seda, kui

suurel määral on muutused VKEde arengus tingitud nimetatud meetmetest. Olemasolev teave on valdavalt kvantitatiivne ega paku alust meetmete ja abivahendite tulemuslikkuse ja tõhususe nõuetekohaseks hindamiseks.

Milles seisneb probleem?

Võime öelda, et Euroopa Liidu VKEde poliitikas ei võeta arvesse VKEde eri kategooriate erinevaid vajadusi.

Ettevõtjate küsitluste ja uuringute tulemused näitavad selgelt, et ELi toetusvahendite siht ja prioriteedid ei vasta alati VKEde kõige olulisematele vajadustele. Selle üheks põhjuseks on, et endiselt eiratakse liikmesriikide vahel eksisteerivaid märkimisväärseid erinevusi. Näiteks toovad peamiselt Lõuna-Euroopa äriühingud VKEde kõige tõsisema probleemina välja juurdepääsu uutele turgudele, samas saavad Põhja-Euroopa äriühingud kõige enam

EUROOPA UUDISED emiteerimise kaudu spetsialiseerunud turusegmentides ning ühisrahastamise kaudu, kuid enamik VKEsid ei ole nende võimaluste kasutamiseks veel valmis. Nende tundmaõppimiseks on vaja kohaseid suuniseid ning üksikasjalikku teavet. Teabe puudumisest või selle mittejõudmisest adressaadini saab rääkida ka toetusmeetmete puhul. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) uuringu kohaselt ei ole väga suur osa VKEdest teadlikud toetusvõimalustest Euroopa struktuurija investeerimisfondide toetuskavade kaudu ega võimalusest saada rahastamisvahendeid ELi rahaliste vahenditega toetatava investeerimisfondi abil.

Mida siis teha?

toetust just sellele, sealhulgas rahvusvahelistele turgudele. Siit võib järeldada, et ettevõtete vajadused erinevad liikmesriikide tasandil oluliselt.

ELi VKEde poliitikas ja praegustes toetusmehhanismides on jätkuvalt ülekaalus bürokraatlik lähenemine ja keerukad halduseeskirjad vaatamata ELi jutule halduskoormuse pidevast vähendamisest. Ettevõtted tunnevad sageli, et vastutavad ametnikud ei tea üldse, kuidas nende äriühingud tegelikult toimivad. Enamik ELi toetusmehhanisme ei näi sobivat selleks, et vastata VKEde tungivale vajadusele kiirete, selgete ja

tõhusate lahenduste järele.

Probleemivaba ei ole ka juurdepääs rahastamisele. Peamiseks rahastamisallikaks on pangalaenud, kuid juurdepääs pankadepoolsele rahastamisele ei ole paljude VKEde jaoks ikka veel lihtne, seda pankade nõrga tasakaalu, tagatiste jaoks kehtestatud nõuete suhteliselt kõrgete ning Euroopa Keskpanga rahapoliitika ülekandumise puudumise tõttu mõnes riigis. Aina tähtsamaks muutub turupõhine rahastamine börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide, riskikapitali, võlakirjade ja kapitaliinstrumentide

ELi VKEde poliitikas tuleks tunnistada Euroopa VKEde heterogeensust ja mitmekesisust. Tuleb uurida mikroettevõtjate, pere- ja traditsiooniliste ettevõtete, sotsiaalsete ettevõtete, vabade elukutsete, füüsilisest isikust ettevõtjate ja kõigi muude üsna erinevate õiguslike vormide ja toimimismudelitega konkreetsete alarühmade konkreetseid vajadusi, et suuta pakkuda nende kasvu edendamiseks kohast poliitikameetmete paketti. Et parandada poliitika väljatöötamise ja rakendamise tulemuslikkust, on vaja eristada täpsemalt selle adressaate ning suunata ja kohandada pakutavaid lahendusi vastavalt nende konkreetsetele vajadustele. Segmenteerimise kriteeriumid ei tohiks lähtuda mitte ainult suurusest (nt üldiselt, mida väiksem on ettevõte, seda raskem on pääseda ligi rahastamisele ning seda rohkem vajatakse nõustamist, suunamist ja juhendamist), vaid ka asukohast (linnad vs väikelinnad ja maapiirkonnad), olelusringi staadiumist (idufirmad, kasvufirmad), majandusharust (tööstus, kaubandus, põllumajandus, turism jne).

ELi VKEde toetusvahendid tuleks tõlkida ettevõtjate keelde, et need oleksid adressaatidele arusaadavad.

Et tulla toime toetusmehhanismide tuvastatud liigse keerukusega, on oluline otsida selliste organisatsioonide abi ja nõuandeid, kes on kõige paremini kursis VKEde vajadustega, et ELi VKEde poliitika kõneleks ettevõtjate keeles.

Lühidalt öeldes – tuleb vähendada koormust ja lihtsustada menetlusi.

Need ja veel hulk muid ettepanekuid ja probleeme tõstatas ja esitas EMSK oma arvamuses „EL-i VKE-de poliitika tõhustamine“. Mis aga puutub meisse Eestis, info jagamisse ELi olulistest programmidest, siis soovitan kõigil huvilistel jälgida Enterprise Europe Networki puudutavat teavet koja infokanalites.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

17

UUDIS

Messukeskus Helsinki programm september-detsember 2017 Küllaga häid põhjuseid Soome sõiduks!

Helsingi Messikeskus on Soome suurim messide ja kongresside toimumiskoht, mis on tuntud oma professionaalsete ürituste ja teeninduse rahvusvahelise taseme poolest. Helsingi on meeldivalt lähedal ja messikeskus külastajale kergesti leitav. Tere tulemast!

suurim kinnisvara-teemaline üritus

FinnSec – Põhjamaade aasta tähtsaim turvamess

AVITA AudioVisual Expo – AV-tehnika erialamess

Cyber Security Nordic – küberturvalisus äriettevõtetele

5.-6.9 HELSINKI MARKETING WEEK: PromoExpo, easyFairs®

10.-12.10 TEKNOLOGIA’17: Automaatika, Hüdraulika ja pneumaa­ tika Elkom, MecaTec, Hooldus, Lehtmetall, ROBOSTEAM

7.-9.9 MAXPO –erialamess maaehituse, teede, keskkonnamasinate alal.

Hyvinkää lennuväli

11.-12.10 LOGY iSCM logistikateenused

easyFairs® EMPACK pakendimess

easyFairs® Logistics & Distri­ bution

Esimies & Henkilöstö ja Meeting & Events

13.-17.9 Habitare – mööbel, sisekujundus, disain Antiigimess – antiik, vintage, käsitöö 13.-15.9 Showroom 17 Helsinki Design Week 15.-17.9 HighEnd Helsinki – audio ja video 15.-17.9 Forma Sügis – elustiilitooted, kingitused, sisustustarbed 26.-27.9

Kinnisvara – Soome

23.-25.11 vad

Hambaarstide päe­

28.- 29.11 mess

Studia – haridus-

Profexpo OÜ, Messukeskus Helsinki esindaja Eestis – info, kutsed, messikülastuspaketid.

Tel 626 1347, info@profexpo.ee, profexpo.ee/messukeskus

26.-29.10 Helsingi raamatu­ mess

Vein & toit – mess lõpptarbijale

Poola mahepõllumajandustoodete turg ei ole väga arenenud. Osaliselt on selle põhjuseks nii vähene töötajate arv selles valdkonnas kui ka saadaval olevate töödeldud toodete väikene hulk. Seetõttu on sissetoodavate orgaaniliste toodete pakkumus suur. 30% orgaanilistest toodetest, mida Poolas müüakse, on imporditud. Kõige tavalisemad imporditud tooted on teraviljatooted, mahlad ja õlid.

Imporditud tooted on enamjaolt pärit Saksamaalt, Itaaliast ja Prantsusmaalt. Mõnedel juhtudel impordivad Poola töötlejad mõned orgaanilised toormaterjalid, kui kodumaist toorainet pole mingil põhjusel saada (kas hooaeg on läbi vms) või on hinnad liiga kõrged.

Orgaaniliste toodete turule pääsemist Poolas reguleerib ELi regulatsioon 843/2007. Lisaks sellele kehtivad Poolas järgmised täiendavad sätted: EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

10.-12.11 ELMA maamess, Käsitöömess, Metsamess, Outle­ tExpo, Lemmikloomamess

20.-22.10 I Love Me – ilu, tervis, mood, ehted, kellad

Beauty pro – iluteenuste profimess

Lühidalt Poola kiirelt kasvavast ökoloogilisest turust

18

3.-5.11 GoExpo Winter – talispordimess

GameXpo – arvutimängud

mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevas ELi määruses sätestatud inspekteerimisi teostavad 11 eraõigusliku kontrolli asutust. Poola turule pääsemiseks pole vaja ühtki eraldi logo või standardit, mida peaks võtma arvesse, et saada juurdepääs Poola turule.

Poola impordib väga vähe kolmandatest riikidest.

Orgaaniliste toodete impordimist reguleerib ELi regulatsioon. Impordilubade taotlemine peab olema läbivaadatud põllumajandusliku ja toidukvaliteedi inspektsiooni poolt. Protseduurilised asjad võivad võtta väga kaua aega.

Mõned näited Poola mahepõllumajandustoodete tootjatest: RUNROLAND SP. Z O.O. SP.J., BIO FOOD SP. Z O.O., DOMINIUM SP. Z O.O. jne.

Koostanud: Eesti suursaatkond Poolas

EESTI

RIIGIHANKED hh Saksamaal hangitakse konverentsisaali mööblit. Tähtaeg on 1. SEPTEMBER. Kood: 392 hh Saksamaal hangitakse elektriteenust tänavalgustuse ja kinnisvaraobjetkide teenindamiseks perioodil 2018/2019/2020. Tähtaeg on 4.

SEPTEMBER. Kood: 393 hh Saksamaal hangitakse kõrgepinge-, telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiasüsteemi töid.

Tähtaeg on 28. AUGUST. Kood: 394 hh Saksamaal hangitakse kõrgekvaliteedilist hõbedat kuni 150 tonni. Tähtaeg on 6.

SEPTEMBER. Kood: 395 hh Saksamaal hangitakse WH Heinrich tühjenduspumpa.

Tähtaeg on 8. SEPTEMBER. Kood: 396 hh Saksamaal hangitakse viipekeele tõlketeenust 18. kuuks. Tähtaeg on 14. SEPTEMBER. Kood: 397 hh Saksamaal hangitakse viskoosse klaasi põletusahje. Tähtaeg on 4.

SEPTEMBER. Kood: 398

hh Leedus ostetakse elektrit. Tähtaeg on 5. SEPTEMBER. Kood: 399 hh Hispaanias hangitakse politseiautosid. Tähtaeg on 11.

SEPTEMBER. Kood: 400 hh Hispaanias hangitakse laste mänguväljakute seadmete tarnet ja paigaldust (täislahendus kolmele väljakule). Tähtaeg on 11.

SEPTEMBER. Kood: 402 hh Saksamaal hangitakse turvajalatseid S2 ja S3. Lepingu pikkus on 48 kuud. Tähtaeg on 29.

SEPTEMBER. Kood: 403 hh Ühendkuningriigis hangitakse jäätist. Lepingu kestvus on üks aasta võimalusega pikendada veel kaheks aastaks. Tähtaeg on 4.

SEPTEMBER. Kood: 404 hh Ühendkuningriigis hangitakse loomateemalisi mänguasju, mänge ja kingitusi. Hange on jaotatud osadeks. Lepingu pikkus on üks aasta võimalusega pikendada veel kaheks aastaks. Tähtaeg on 4.

SEPTEMBER. Kood: 405

hh Rootsis hangitakse õpikute jms raamatute trükiteenust. Hange on jaotatud osadeks. Tähtaeg on 6. SEPTEMBER. Kood: 406 hh Ühendkuningriigis hangitakse pensioni investeerimise teenust. Lepingu pikkus on minimaalselt 12 kuud võimalusega sõlmida kuni 120 kuuks. Tähtaeg on 1.

SEPTEMBER. Kood: 407

NATO HANKED hh Hangitakse Splunk and Firemon litsentside uuendusi.

Täpsustavaid küsimusi saab esitada kuni 18. septembrini.

Tähtaeg on 2. OKTOOBER. Kood: 391 LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

19

MESSID

THE VALUE OF HEALTH: THE 4 PARADIG­ MA AND THE FUTURE OF HEALTHCARE MIT4LS2017 – rahvusvaheline tervishoiu­ konverents ja B2B kohtumised 11.–13. oktoober Torino, Itaalia

INTERNATIONAL CONFERENCE AND INTERNA­ TIONAL BROKERAGE EVENT SMARTER REGIONS – konverents „Nutikad regioonid“ 5. oktoober Ostrava, Tšehhi Konverents ja kontaktkohtumised on kavandatud ettevõtjatele ja teadlastele, kes otsivad koostööpartnereid järgmistes sektorites: hh nutikad digitehnoloogiad, IT- ja kommunikatsioonitehnoloogiad; hh nutikas tranport, liiklemine ja infrastruktuur; hh nutikas energia ja jätkusuutlikkus; hh nutikas keskkond; hh nutikas konstrueerimine ja elukeskkond; hh nutikad inimesed; hh nutikas valitsus; hh nutikas innovatsioon, planeerimine ja uued tehnoloogiad.

Sektorid: hh biotehnoloogia hh meditsiiniseadmed hh farmaatsiatooted ja toidulisandid hh tervishoiu IKT hh toetavad tegevused ja teenused Konverentsile registreerumise tähtaeg on 11. september.

Konverents on tasuta.

B2B kohtumistele registreerumise tähtaeg on 30. september. Kohtumised on tasuta.

Täpsem info: www.b2match.eu/mit4ls2017

Täpsem info: b2bharmo.com/O2017/

DRONETECH Brokerage Event 2017 – drooni­ tehnoloogiaalased kontaktkohtumised 5.–6. oktoober Torun, Poola Uusimate droonitehnoloogiate ja arengute tutvustamine ning nende kasutusvõimalused tsiviil- ja kaubanduslikel eesmärkidel.

Messile oodatakse kõiki huvilisi droonitehnoloogia, sh mehitamata lennukite ja sõidukite valdkonnast. Kaasatud on ettevõtted, ülikoolid, asutused, teadus- ja uurimiskeskused nii Euroopast kui ka mujalt, et jagada teadmisi, kogemusi ja uusi ideid ning leida koostööpartnereid.

Sektorid: hh põllumajandus ja metsandus hh loome- ja kultuurimajandus hh tootmisettevõtted hh energia ja keskkond hh transport hh turvalisus ja ühiskond hh sport hh turism Registreerumise tähtaeg on 24. september. Kahepoolseid kohtumisi lepitakse kokku 11. septembrist kuni 1. oktoobrini. Üritus ja kohtumised on tasuta.

Täpsem info: dronetech.b2match.io/

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

Jakarta, Indoneesia

European Pavilion, SIAL InterFOOD Jakarta 22.–25. november Jakarta, Indoneesia Tarbijate arv Indoneesias kasvab oletatavasti 100 miljonilt 140 miljoni inimeseni juba 2020. aastaks ning linnastumine suureneb 71% 2030. aastaks. Toidu- ja joogitööstus moodustab enam kui 7% riigi SKPst ning sektori töötajaskonna arv on viimase paari aastaga suurenenud 22%.

Osaledes messil, on teil võimalik hh kohtuda potentsiaalsete äripartneritega, hh tutvustada oma tooteid, hh kohtuda valitsuse ametnikega ja ettevõtete juhtidega, et teada saada, millised on toidu- ja joogitööstuse regulatsioonid ning milliseid poliitikaid rakendatakse, hh tutvuda tänase situatsiooniga ja toimuvate arengutega.

Osalustasu väljapanekuga ettevõttele on 3250 eurot (+ km 10%), eelnevalt kavandatud ärikohtumine 1300 eurot (+ km 10%). EIBN valib osalejate seast välja 10 ettevõtet, kelle osalemiskulud messil või kohtumistel kaetakse 75% ulatuses.

Lisaks pakutakse abi soodsa majutuse leidmisel.

Registreerumise tähtaeg on 27. oktoober.

Täpsem info: www.eibn.org

EESTI

THE 12th EU-CHINA BUSINESS AND TECHNOLOGY COOPERATION FAIR – EL -Hiina äri- ja tehnoloogiakoostööalane mess

Qingdao

24.–31. oktoober Chengdu, Mianyang, Qingdao, Hiina

Märksõnad hh Üks üheteistkümnest Hiina riiklikust keskusest hh Üks kümnest enim hõivatud sadamast maailmas hh Aasia Vaikse ookeani majandusintegratsiooni koondumiskoht hh 70% Hiina merendusteaduste ja tehnoloogiate akadeemikustest ja 30% vanemteadureist tegutsevad Qingdao´s hh EL on Qingdao number üks kaubavahetuspartner hh Üks suuremaid EL-Hiina investeeringute, kaubavahetuse ja tehnoloogiakoostöö platvorme hh Tutvu rohkem kui 30 kõige konkurentsivõimeliseima Lääneja Põhja-Hiina klastriga hh Kontaktkohtumised rohkem kui 1000 Hiina ettevõttega hh Pane välja oma tipptehnoloogia ja erilised tooted hh Saa teada soodsatest tingimustest Euroopa start-up ettevõtetele

Chengdu 24.–26. oktoober Märksõnad hh Riiklik keskus, Lääne-Hiina majanduskeskus, pandade kodulinn hh Raudteetransport: Chengdu-Poland(lodz) hh Forbes määratles Chengdu’d kui üht järgmise dekaadi kiiremini kasvavaid linnu hh Chengdu lennujaam: esimesel kohal Kesk- ja Lääne-Hiinas hh Otselennud Euroopasse: Amsterdam, London, Pariis, Frankfurt, Moskva, Praha hh 17 väliskonsulaati Sektorid hh IKT hh Energia ja keskkond hh Biofarmaatsia ja -tehnoloogia hh Lennundus hh Kaasaegne põllumajandus hh Turism Registreerumistähtaeg B2B kohtumistele on 18. oktoober.

Osalustasu on 100 eurot 1 osaleja kohta.

Mianyang 27. oktoober Märksõnad hh Ainuke ametlik Sic-Tec linn Hiinas hh Lääne-Hiina Silicon Valley hh 18 riiklikku teadusinstituuti, 26 Hiina Teadusteakadeemia ja Hiina Inseneriteaduste Akadeemia üksust, 202 000 eriala- ja tehnilist töötajat Sektorid hh IKT hh Autotööstus hh Uued materjalid hh Energiasäästlikkus ja keskkonnakaitse hh Toidutööstus hh Kemikaalid hh Kõrgkvaliteetsete seadmete tootmine

29.–31. oktoober

Sektorid hh Masinatööstus ja intelligentne tootmine hh Meretehnoloogia ja sedamed hh Energia ja keskkond hh Lennundus hh Biofarmaatsia ja biotehnoloogia hh IKT hh Kaasaegne põllumajandus hh Turism Registreerumise tähtaeg B2B kohtumistele on 24. oktoober.

Osalustasu on 100 eurot 1 osaleja kohta.

Registeeru siin: www.eu-china.org.cn

WORLD WEALTH CREATION CONFERENCE – investeerimiskonverents 28.–30. november Singapur Eestist pärit kaaskorraldajate abil toimub Singapuris suuremahuline investeerimiskonverents, kuhu on oodatud ettevõtjad ning investorid üle maailma.

Konverentsi käigus saate teadmisi enam kui 30 praktilisest järeleproovitud strateegiast, kuidas valida investeerimiseks parimaid ettevõtteid, kuidas avada müügioptsioone, ette näha trende ning saavutada kahekohalist võlakirjade tootlikkust.

Registreeru kohe! EKTK liikmetel on võimalik taotleda registreerumisel sooduskoodi.

Kontaktinformatsioon Eestis: Silver Kalmus, Investor Relations and Sales Manager, Etalon Conference Ltd., e-posti aadress silver.klamus@worldwealthcreation.com Osavõtutasu: VIP-osalejana 6200 USD; tavakülastajana 1188 USD

Chengdu, Hiina

Täpsem informatsioon: www.worldwealthcreation.com

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Rootsi ettevõte otsib puudega inimestele kohandatud riiete tootjat.

Kood: BRSE20160728001

Saksa ettevõte otsib biolagunevate džuudikottide tootjat.

KOOD: BRDE20170614001

Taani ettevõte otsib puuvillasest riidest vankrikorvi katete tootjat.

KOOD: BRDK20170616001

Läti ettevõte otsib riidest seljakottide tootjat. Materjal ja disain Läti ettevõttelt. KOOD: BRLV20170619001

Suurbritannia eritellimusmööbli ettevõte otsib tootjat polsterdatud toolidele, mis on tehtud painutatud vineerist. KOOD: BRUK20170620001

Belgia edasimüüja otsib uusi jalatsi- ja rõivabrände turustamaks neid Belgias, Hollandis ja Luksemburgis.

KOOD: BRBE20170615001

Türgi ettevõte, kes müüb rauast ja terasest tooteid, otsib terasprofiilide tarnijaid/tootjaid.

KOOD: BRTR20151126001

Bulgaaria ettevõte otsib autovaruosade tarnijat. KOOD: BRBG20170608001

Rootsi ettevõte otsib tootjat looduslikule päikesekreemile, mis põhineb kolmel koostisosal (mesilasvaha, kookosõli, tsinkoksiid).

KOOD: BRSE20170620001 Taani ettevõte otsib esmaabikarbi prototüübi tootjat. Karp peaks olema kerge kaaluga ning valmistatud plastikust, vahtvormiga ja metallist hingedega. Prototüübi sobivusel oleks esmane tellimus 500 karpi.

KOOD: BRDK20170719001 Austria ettevõte otsib klaasist kuubikujulise vaasi tootjat.

KOOD: BRAT20170714002 Austria ettevõte otsib Austria piiniapuidust korpuse tootjat uudsele ventilatsioonisüsteemile.

KOOD: BRAT20170714001 Ungari ettevõte, kes on spetsialiseerunud meditsiiniseadmete ja meditsiiniliseks otstarbeks mõeldud dieettoitude hulgimüügile, otsib tootevalikusse uusi tooteid.

KOOD: BRHU20170530001 Poola edasimüüja otsib puidugraanulite tootjat.

KOOD: BRPL20170529001 Poola ettevõte, mis pakub kvaliteetseid orgaanilisi ja traditsioonilisi toiduaineid (mh maitsetaimed, vürtsid, mahlad, ekstraktid, vitamiinid, mineraalid jne) otsib uusi tarnijaid.

KOOD: BRPL20170626001 Taani disainiettevõte otsib laste voodipesu tootjat, kes kasutaks digitrükki orgaanilisel puuvillasel riidel. KOOD: BRDK20170607001 Poola söödatööstuses tegutsev ettevõte otsib söödakomponentide tootjaid ja pakub end esindajaks Poola turul.

KOOD: BRPL20170518001 Hispaania ettevõte pakub end edasimüüjaks külmutatud kondiitrija pagaritoodetele.

KOOD: BRES20170322001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

Portugali ettevõte soovib leida taastuvenergialahenduste pakkujaid partnerluseks Pürenee poolsaarel ja portugali keelt kõnelevates maades.

KOOD: BRPT20170522001 Türgi ettevõte, kes on spetsialiseerunud põllumajanduslike kahjuritõrjesüsteemide ja bioloogiliste/biotehnoloogiliste toodete turustamisele, otsib uuenduslikke tooteid. KOOD: BRTR20160817001

Horvaatia metallurgiaettevõte pakub end metallitoodete edasimüüjaks.

KOOD: BRHR20170609001 Suurbritannia mööblitootja otsib polsterdamisteenust pakkuvat partnerit. KOOD: BRUK20170710002 Belgia e-kaubanduse ettevõte otsib edasimüügiks tarbekaupu.

KOOD: BRBE20170627001 Rootsis asuv ehitusfirma otsib alltöövõtjaid, kes teeks puusepatöid.

KOOD: BRSE20170710001

Itaalia soojusvahetite tootja otsib torude ja spiraalide tootjat.

KOOD: BRIT20160330002

Hiina ettevõte otsib energiajoogi ja tervislike jookide tarnijat Euroopast.

KOOD: BRCN20170801001

Rumeenia munade töötlemise ettevõte otsib erinevate pakendite tootjat (plastpudel, kott karbis, rest).

KOOD: BRRO20170719001

Suurbritannia ettevõte otsib ühes tükis ühekordselt kasutatavate tööriiete tootjat. KOOD: BRUK20170710001

Bulgaaria firma, kes on spetsialiseerunud targa kodu lahenduste paigaldamisele ja toele, otsib uusi Z-wave seadmeid ja kontrollerplaate.

KOOD: BRBG20170613001 Rootsi ettevõte otsib klaassilindrite tootjaid. KOOD: BRSE20170613001 Lõuna-Korea ettevõte otsib kohalikule turule levitamiseks IT-lahendusi (sh IoT, big data, Industry 4.0 jt) ja tarkvara. KOOD: BRKR20170705001 Hollandi ettevõte otsib kokkupandavate plastikkonteinerite (toiduainetööstusele) tootjat/tarnijat.

KOOD: BRNL20170620001 Belgia veebipood otsib GOTS sertifitseeritud lasteriiete tootjat.

KOOD: BRBE20170601001 Suurbritannia ettevõte otsib manuaalsete lehtterasest töömasinate tootjat. KOOD: BRUK20170607001

Poola elektriettevõte otsib alltöövõtjaid elektritöödeks madala ja keskmise pingega elektrivõrkude jaoks Poolas.

KOOD: BRPL20170505001 Rumeenia edasimüüja otsib nii traditsiooniliste kui ka uuenduslike küttelahenduste tootjaid levitamaks neid Rumeenia turul.

KOOD: BRRO20170523001 Portugali ehitusettevõte otsib Euroopa partnerit, kes on spetsialiseerunud jätkusuutlikele ja tõhusatele ehitusmaterjalidele, seadmetele ja teenustele ehitusprojekti läbiviimiseks Portugalis. KOOD: BRPT20170529001 Prantsuse ettevõte otsib lastele mõeldud õpetliku magnettahvli tootjat.

KOOD: BRFR20170801001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

Professionaalide tööriist!

USS videovalve näeb Avigilon-i analüütikaga alati seda, mida vaja.

Rohkem infot süsteemi võimaluste, tehnilise info ja paigaldamise kohta meie spetsialistidelt: 619 1999 või klienditeenindus@uss.ee

ARVAMUS

TONT NIMEGA

ÜMBRIKUPALK

Parafraseerides Marxi ja Engelsit, võib öelda – „Üks tont käib ringi mööda Euroopat – ümbrikupalga tont.“ Special Eurobarometer 402 (2014) andmetel on Euroopa Liidu „liidrid“ selles küsimuses Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.

Eestis tunnistas 5 protsenti töötajatest ümbrikupalga saamist ja 3 protsenti keeldus uurimuse läbiviijate sellekohasele küsimusele vastamast.

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

TOOMAS HANSSON, kaubanduskoja Tartu esinduse juhataja

E

esti Konjunktuuriinstituut uuris 2016. aastal ümbriku­ palkade levikut Eestis.

Kõige teravam peaks probleem olema Lääne-Eestis ja kõige vähem aktuaalne Põhja-Eestis. Ülejäänud Eesti piirkonnad on enamvähem samal tasemel. Lõuna-Eestis saab väidetavalt 12% regulaarselt ümbrikupalka ja 2% vahetevahel.

Ega tondipüüdjad samuti ei maga, näiteks loodi Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu otsusega 2016. aasta märtsis deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm, millest peaks kujunema informatsiooni, kogemuste ja strateegiate jagamise koht.

Nähtusel on mitmeid põhjuseid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on selgelt ettevõtluse läbipaistvamaks muutmise poolt, olgu selleks siis riigile tasutud maksude, maksustatava käibe või ettevõtte juures töötavate isikute arvu avalikustamine.

Eelmise aasta lõpus uuris kaubanduskoda ettevõtjatelt nende arvamusi ümbrikupalkade maksmise kohta.

Kõige probleemsemateks valdkonda-

KASULIKKU deks pidasid vastanud ehitust (89%), majutust ja toitlustust (67%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonda (29%). Ümbrikupalkade maksmise „õigustusena“ toodi välja kõrged tööjõumaksud (55%), kulude kokkuhoid (22%) ja konkurentsieelise saavutamine (21%). Töötaja algatusel ümbrikupalga maksmise põhilise põhjusena nähti soovi varjata sissetulekut (38%), selle taga võib olla näiteks soov hiilida kõrvale lastele elatisraha maksmisest. Üheks sambaks, millel ümbrikupalk püsib, on loomulikult nii tööandja kui töötaja võimalik majanduslik võit.

See võit võib olla lühiajaline ja sellega kaasneb ka kaotuste risk, aga eitada ümbrikupalga kaalumist kasulik-kahjulik skaalal ei saa. Samas on küsimusel ka selgelt laiem eetiline mõõde – ümbrikupalk on ülekohtune ausate maksumaksjate ja teiste ettevõtete suhtes.

Lectem sum assum faceped ea corior magnihictas pellor remoloria quiOs ium que incipit odis eos dolum exerate ctenimint Kuidas tonti ohjeldada?

Töötamise registri juurutamine on kahtlemata üks Eesti riigi viimase aja tugevamaid samme ümbrikupalkadega võitlemisel ja seda tuleb tunnustada.

Kahjuks on see süsteem suhteliselt jõuetu neil juhtudel, kui lisaks ümbrikupalgale makstakse töötajale ka ametlikku palka (näiteks miinimumpalga ulatuses). Hinnanguliselt makstaksegi Eestis rohkem kui 80% juhtudel ümbrikupalka kombineeritud süsteemi alusel. Probleemiga, kuidas võidelda sellise süsteemiga, on rohkemal või vähemal määral silmitsi kõik Euroopa Liidu riigid. Üheks võimalikuks taktikaks on piirata sularaha käivet selliselt, et ümbrikupalga maksjatele muutuks sularaha raskemini kättesaadavaks ja ümbrikupalga saajatele palga kasutamine ebamugavamaks. Näiteks viidi Taanis 2012. aastal seadusandlusesse muudatus, mis keelab nii eraisikutel kui firmadel tasuda sularahas arveid, mis on suuremad kui 10 000 Taani krooni (tänase seisuga ca 1344 eurot).

Kahjuks annab Eesti riik viimasel ajal kohati signaale, mis on ümbriku-

palkade kontekstis küsitavad. Näiteks paisati hiljuti üldsuse ette idee, et pensioni esimese samba suurus tuleks lahti siduda palgast. Kuna uudis edastati sisuliselt pressiteate formaadis, siis on tõsine oht, et pealiskaudsemad lugejad tõlgendasid seda nii, et ümbrikupalk ei kujuta endast ohtu saada tulevikus väiksemat pensionit.

Ka madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse, mis oma olemuselt on suunatud palgavaesuse vastu, julgustab kardetavasti paljusid palgasaajaid aktsepteerima ümbrikupalka. Käesoleval aastal on riigilt tagasimakset taotlenud 78 000 inimest. Maksuamet on teada andnud, et enne taotluse rahuldamist kontrollitakse, ega isik pole ümbrikupalka saanud. Kuivõrd tulemuslik on taoline kontroll? Kui kiirkorras oleks võimalik taolist hulka inimesi efektiivselt kontrollida, siis tekib küsimus, miks ümbrikupalku pole juba ammu välja juuritud.

Kõik saavad olla tondipüüdjad

Eestlased on tuntud kui mitte millegagi rahul olev rahvas – küll on teed auklikud, küll jõuab kiirabi, politsei või tuletõrje õigesse kohta liiga hilja, ravijärjekorrad on pikad, pension on väike või pea olematu jne. Aga ümbrikupalga maksjad ja vastu võtjad ei soovi mõelda sellele, et raha, millega kõike eelpool nimetatut rahastatakse, pärineb ikka maksudest. Ümbrikupalka maksev ettevõtja on valemängija mitte ainult riigi vaid ka konkureerivate ettevõtjate suhtes – ta saab küsida oma kauba eest põhjendamatult madalat hinda ja seejuures tasuta kasutada maksurahast finantseeritavaid kõigile ettevõtjatele vajalikke ressursse (teed, haritud tööjõud jm). Mitte asjata pole paljudes EL riikides ümbrikupalga vastase võitluse juhtivaks märksõnaks fair play ehk aus mäng. Ümbrikupalga vastu saavad võidelda kõik. Ettevõtja saab seda teha kasvõi loobudes koostööst äripartneriga, kes jätab maksud maksmata. Samuti peaks tööandja keelduma maksmast „mustalt“ töötajale, kes seda soovib. Töötaja võib keelduda asumast tööle, kus makstakse ümbrikupalka. Riik saab üle vaadata tööjõumaksude suuruse, tegutseda aktiivsemalt maksuaugu vähendamisega ning tunnustada neid ettevõtjaid, kes tõepoolest ausalt makse maksavad.

Me kõik saame olla tondipüüdjad!

Artikkel ilmus esmakordselt Tartus Postimehes 7. juunil 2017.

Liiliana OÜ on asutatud 05.01.1989.a.

Ettevõttel on üle 15 aasta kogemusi raamatupidamise ja finantsjuhtimise vallas nii Eesti kui ka rahvusvahelistes firmades.

Osutame raamatupidamisteenuseid nii alustavatele kui juba tegutsevatele ettevõttetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja korteriühistutele, võttes arvesse iga ettevõtte eripära ja vajadusi.

Olenevalt ettevõtte raamatupidamis­dokumentide mahust on võimalik teenust sisse osta mahupõhiselt või kindla kuutasu põhimõttel.

Raamatupidamisteenus on orienteeritud teie vajadustele.

Pakume terviklikku ettevõtte raamatupidamist alates algdokumentide sisestamisest kuni aastaaruande koostamiseni ja audiitoritega suhtlemiseni.

Usalda oma raamatupidamine meie kanda, et saaksid keskenduda oma ettevõtte kasvule ning kasumlikkuse kasvatamisele.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke ühendust telefoni teel 641 2 114 või kirjutage liiliana@liiliana.ee

Räägi oma murest, leiame koos lahenduse!

www.liiliana.ee

NOOR ETTEVÕTJA

Noore Ettevõtja

Preemia ootab omanikku EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Juba kolmandat aastat järjest otsime koostöös Swedbankiga noort ja tegusat firma omanikku või juhti, keda tunnustada Aasta Noore Ettevõtja tiitli ja 5000 euro suuruse preemiarahaga. Konkurssi toetab president Kersti Kaljulaid, kes annab võitjale isiklikult tiitli üle 5. oktoobril toimuval Eesti Ettevõtlusauhinnad 2017 pidulikul galal.

Mis on Noore Ettevõtja Preemia?

Noore Ettevõtja Preemia konkursiga otsitakse noort ja tegusat firma omanikku või juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta Nooreks Ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning kõige tipuks Swedbankilt 5000 eurot preemiaraha.

Kes saavad preemiale kandideerida?

Kandideerida saavad kõik kuni 30-aastased (kaasa arvatud) Eestis registreeritud ettevõtte omanikud ja/või juhid, kelle tegevus on olnud silmapaistev, kes on kasutanud oma ettevõttes innovaatilisi lahendusi ja juba ekspordib või plaanib seda tegema hakata.

Kandidaate saavad lisaks ettevõtjatele endile esitada ka kõik, kes teavad mõnda eelnimetatud kriteeriumitele vastavat inimest. Näiteks võivad kandidaadi üles seada tema kolleegid, erialaorganisatsioonid, koostööpartnerid, kliendid jne.

Miks kandideerida?

Aasta Noore Ettevõtja tiitel toob endaga kaasa hulgaliselt meediakajastusi, märkamist ja tuntust avalikkuses ning ettevõtlusringkondades. Lisaks loob see paremad võimalused oma äri veelgi edendada.

Eelmisel aastal pälvis Aasta Noore Ettevõtja tiitli ja preemia Taxify OÜ asutaja ja omanik Markus Villig. Tema hinnangul oli konkursil osalemine igati põhjendatud. „Noore Ettevõtja Preemia annab alustavale juhile enesekindlust ja tugeva tunnustuse, mis aitab tulevikus kaasa nii töötajate kui klientide võitmisel,“ kinnitas Villig.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

Mis ajani saab konkursile kandideerida?

Konkursile saab kandideerida 10. septembrini. Tiitel ja preemia antakse võitjale üle 5. oktoobril Nordea kontserdimajas toimuval Eesti ettevõtlusauhindade galal.

Kuidas kandideerida?

Kandideerimiseks tuleb 10. septembriks saata digitaalselt allkirjastatuna ankeet ja motivatsioonikiri e-posti aadressile konkurss@koda.ee. Ankeet ja konkursi statuut on leitavad kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee/et/meist/noorettevotja.

Kes valivad võitja?

Võitja valib välja kuueliikmeline komisjon, mis koosneb kaubandus-tööstuskoja, Swedbanki ja presidendi kantselei esindajatest ning ettevõtjatest.

Varasemate aastate konkursside laureaadid 2017 – äkki Sina?

2016 – Markus Villig, Taxify OÜ 2015 – Indrek Ulst, Mooncascade OÜ

Aasta Nooreks Ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning kõige tipuks Swedbankilt 5000 eurot preemiaraha.

NOOR E T T E VÕ TJA 2 017 O T S I M E N O O R T, E D U K AT J A N Ä G E M U S E G A E E S T I E T T E V Õ TJ AT, K E D A P R E M E E R I D A 50 0 0 € JA KUUL SUSEGA .

K ANDIDEERI W W W. K O D A . E E / E T/ M E I S T/ N O O R E T T E V O TJ A

Tööstusspionaaž –

REAALNE OHT! INDREK JÕGI JA KALEV MÕTUS, Hi Kala Consult OÜ

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

2006. aastal ilmunud kaubanduskoja Teatajas kirjutas tööstusjulgeoleku teemal tollane kaitsepolitsei ülemkomissar ja tänane siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, käsitledes tööstusjulgeolekut laiemalt riigi julgeoleku osana. Täna, rohkem kui 10 aastat hiljem, on teema endiselt aktuaalne ja enamgi veel.

KASULIKKU ni, kus informatsiooni ebaseaduslik hankimine on muutunud odavaks ja aina sagedasemaks. Samas piirduvad ettevõtjad turvalisuse vajaduse määratlemisel sageli vaid IT-valdkonna ja nn perimeetri valvega.

Eestis puudub tööstusspionaaži puudutav usaldusväärne statistika. Karistusseadustikus on tööstusspionaaž kui definitsioon üldse nimetamata ja valdkond on reguleeritud teiste kaudsete kvalifikatsioonidega (nt KarS §137 Eraviisiline jälitustegevus; §226 Tööstusomandi õiguse rikkumine; §219 Autorsuse rikkumine jne). Üheks põhjuseks, miks valdkond ei ole saavutanud riiklikku prioriteeti, on ettevõtjate vähene teadlikkus ja sellest johtuv spionaažijuhtumite vähene avastamine. Tööstusspionaaž on valdavalt peitkuritegevus, mis koheselt silma ei torka ning mille kahjud ilmnevad pahatihti alles tulevikus. Tagasiulatuvalt on tööstusspionaaži juhtumeid raske tuvastada ja tõendada.

Ettevõtte ruume külastas kütteseadmete hoolduseks rendileandja tehnik, peale mida tekkisid anomaaliad ja tõrked ettevõte arvutivõrgus ning sisekommuni­ katsioonisüsteemis. Pöörduti rendileandja poole ja paluti täpsustada, milliseid töid tehnik oli teostanud ja kas need võivad olla põhjuseks tekkinud häiretele. Üllatunud rendileandja tehnikust teadlik ei olnud.

Rentnik reageeris adekvaatselt ja tellitud tööstus­ spionaaži tõkestamisega tegelev ettevõte tuvastas arvuti- ja sisekommunikatsioonivõrguga ühendatud luureseadmed.

G

lobaliseeruvas ühiskonnas ja kasvavas konkurentsis omandab ärisaladuste kaitse järjest olulisema rolli ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamisel.

Kaitsepolitseiameti kodulehe majandusjulgeolekut käsitlevas osas hoiatatakse, et Eesti ettevõtjate ja teadlaste edusammud uudsete tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel tekitavad üha suuremat huvi samas turuvaldkonnas tegutsevates välismaa ettevõtetes ja ka eriteenistustes (vt www.kapo.ee/et/content/majandusjulgeolek.html).

Olulise või lihtsalt aktuaalse info hankimiseks oleme sageli valmis panustama, kuid tihti unustame, et meie endi hallatav informatsioon on samavõrd ihaldusväärne konkurentidele ja väärib kaitsmist. Arvamus, et meil ei ole teavet, mida tasuks varastada ja seetõttu ei saa me langeda tööstusspionaaži ohvriks, on sageli põhjuseks, miks õigeaegselt ei suudeta tuvastada teabevargust, kuigi just see võib olla äriliste ebaõnnestumiste põhjuseks. Elementaarsete turvaprotseduuride puudumine ettevõttes, seadusandlusest tulenev madal risk „spioonile“ ning infovargusteks kasutatava tehnika kujunemine laiatarbekaubaks on viinud olukorra-

Tööstusspionaaž jaguneb laias laastus kaheks: teabevargus tehniliste vahenditega või inimfaktorit kasutades. Tehniliste vahenditega hangitakse ebaseaduslikult teavet ettevõtte arvutivõrkudest, ruume või sidevahendeid pealt kuulates või -jälgides. Inimestelt teabe hankimiseks on levinumaks töötajate üleostmine, aga samuti info ostmine raha või muude hüvede eest ning kompromiteerivate andmete kasutamine töötaja kallutamiseks andmeid loovutama.

Suuremahulise ja kõrgtehnoloogilise ründe riskiga ettevõtete hulk ei ole suur, kuid tihti mõjutavad ettevõtte edukust ka väikesed tagasilöögid, mis on seotud igapäevase siseinfo lekkega – olgu siis tegemist riigihangete, materjalide hankelepingute, hinnakujunduse, reklaamkampaaniate ajastuse, ettevõtte strateegiliste plaanide või -arengukavadega. Euroopa Liidu andmekaitse direktiivi rakendumisel 2018. aastal muutub eriti aktuaalseks kliendiandmete kaitse valdkond.

Täielikku kaitset tööstusspionaaži (andmevarguse) eest ei ole. Ettevõtte siseturvalisuse tagamiseks parima tulemuse annab probleemile kompleksne lähenemine, mis hõlmab nii turvaliste andmesidevahendite kasutuselevõttu, tehniliste abivahendite kasutamist, töötajate rutiinset taustakontrolli värbamisel ja pisteliselt hilisemal töötamise perioodil ning personali käitumisrutiinide (juhendi) kehtestamist. Tehniliste abivahendite kasutamise võib jagada samuti sisuliselt kaheks – ühekordsed või pistelised toimingud elektrooniliste luureseadmete tuvastamiseks ja pideva monitooringu süsteem (pääslad, kaamerad, andmeside monitooring jne). Ühekordsed toimingud rakendatakse tavapäraselt oodatava tähtsa sündmuse eel või kahtluste tekkimisel, aga samuti

Ettevõtte siseturvalisuse tagamiseks parima tulemuse annab probleemile kompleksne lähenemine EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

29

RUBRIIK profülaktilisel eesmärgil pisteliselt. Kuna elektroonilise tööstusspionaaži seadmete avastamine eeldab keeruliste tipptehnoloogiliste seadmete ja spetsiaalse väljaõppe saanud ekspertide kasutamist, on valdkond kallis ja tuleks põhjalikult kaaluda, mida ise soetada või millist teenust oleks otstarbekas sisse osta. Kindlasti tasuks juba ettevõtte siseturvalisuse kontseptsiooni väljatöötamisel kasutada valdkonna spetsialistide abi, et tehtud investeeringud annaksid oodatud (parima) tulemuse ja soetatud tehnika moodustaks ühtselt toimiva terviku. Ettevõttes siseturvalisuse eest vastutaval spetsialistil peaks olema lisaks andmete kogumisele ka oskus andmeanalüüsiks ja samuti võimekus (kogemus) õigete järelduste tegemiseks. Erineva kogemusega spetsialistide poolt sama andmekogumi pinnalt tehtavad järeldused võivad kardinaalselt erineda ning olla isegi üksteist välistavad.

Kommunikatsioon ja info on määrava tähtsusega ning igapäevase andmevahetuse vältimine lekkekartuses ei ole lahendus. Liigne hirm võib kiiresti kasvada paranoiaks ning liigne ettevaatlikkus rikub võimalused, mida annab julge ja õigeaegne otsus. Parim lahendus on nutikus ja mõõdukas ettevaatlikkus või ettenägelikkus. Tihti piisab tarkusest mitte liigselt lobiseda või valida vestluseks sobiv koht ja sidevahend. Kellel on materiaalne võimekus ja kes orienteerub kaasaegses teadustehnoloogilises olukorras, ei kasuta enam ammu oluliseks andmevahetuseks tavapäraseid sidevahendeid (lauatelefonid, mobiiltelefonid). Tundliku info edastamiseks tasub kasutusele võtta isikutegrupi omavaheliseks suhtluseks kasutatavad krüpteeritud andmesideseadmed, mis kasutusmugavuselt või väljanägemiselt ei pruugi erineda tavapärasest telefonist ja seega ei tõmba mingit tähelepanu. Oluline on, et turvalised oleksid nii riist- kui tarkvara, aga loomulikult ka keskkond, kus tehnikat kasutame. Kirjeldatud seadmete soetamisel tasuks nõu pidada spetsialistidega, sest pelgalt müügireklaamile tuginedes võib sattuda hoopis vanale tuttavale Trooja hobusele. Näiteks tavalise mobiiltelefoni krüptolahendus (tarkvara) ei saa olla turvaline, kui mobiiltelefon (riistvara) ise seda ei ole.

Näide Trooja sõdadest tuntud taktikast. Peale iga-aas­ tast ärikohtumist tabasid ettevõtet mitmed tagasilöö­ gid ja osa suurkliente siirdusid konkurendi juurde.

Tundus, et konkurent oli alati sammukese ees. Peale sisejuurdluse teostamist ja mitme võtmetöötajaga töösuhte lõpetamist olukord ei paranenud. Sisekliima halvenes ja tekkis usaldamatuse õhkkond. Probleem lahenes, kui võeti kuulda varasemalt samalaadsesse olukorda sattunud koostööpartneri soovitus ja pöör­ duti tööstusspionaaži tõkestamisega tegeleva ettevõt­ te poole. Juba nädal hiljem avastati nõupidamisruumi vitriinkapi kahest kallihinnalisest suveniirist GSM tehnoloogial põhinevad saatjad, mille kaudu konku­ rendil oli igapäevane ülevaade ettevõttes toimuvast.

Seekord oli konkurendi suurkliendihaldur tegutse­ nud omaalgatuslikult ebaseadusliku teabehankega klientide ülemeelitamiseks ja konkurentettevõtte juhatus juhtunuga seotud ei olnud.

Kuigi ettevõtted ja nende tegevusprotsessid võivad olla erinevad, on siiski palju meetmeid, mis on universaalsed. Mõned näited. Kehtestatakse protseduurid ettevõtte territooriumile ligipääsu ja külastajate tuvastamise/ registreerimise osas. Paigaldatakse videovalve ettevõtte territooriumile ning ruumide sissepääsudele. Videoserver peaks võimaldama edastada teavet, kui sisenetakse väljaspool tavapärast tööaega. Kui ettevõtte kasutuses olevatesse rendiruumidesse on valvesüsteem paigaldatud rendileandja poolt, paigaldatakse turvalisuse

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

kaalutlusel rendipindadel olemasolevatele valveseadmetele lisaks ka dubleeritud, st oma valvesüsteem. Konfidentsiaalsete nõupidamiste või vestluste tarbeks kohandatakse vastav ruum ja kehtestatakse reeglid, kuidas seda kasutada.

Nutiseadmeid nõupidamisteruumi ei lubata. Sellist tava on külalistele lihtsam seletada protseduurinõudena ja vajadusel võib paigalda vastavasisulised teabetahvlid. Informeeritus siseturvalisuse protseduuride olemasolust mõjub üldjuhul julgustavalt ja usaldusväärselt ka äripartneritele.

Rakendatavad meetmed on vajaduspõhised ja sõltuvad paljudest detailidest. Enne kulukate seadmete muretsemist või ümberkorralduste tegemist on alati mõttekas konsulteerida vastavaid eriteadmisi omavate spetsialistidega.

Väike nõuanne tulevikuks

Mõttetera 1: Kui artiklis käsitletud teemadel on põhjust võtta ruumide turvalisuse kontrollimiseks ühendust teenusepakkujaga, oleks mõistlik seda teha väljaspool ruume, mida hiljem soovite kontrollida. Samuti ei oleks mõistlik kasutada sidevahendit, mille turvalisuses kahtlete.

Mõttetera 2: Kui selgub, et kahtlus on osutunud tõeks, tasub eelnevalt kaaluda, kas „kahjurid“ koheselt likvideerida või mängida kaasa oma reeglitega.

Pisut elutervet paranoiat soovides, Hi Kala Consult OÜ Erajuurdlusbüroo elektroonilise spionaaži tõkestamise, turvalise andmeside lahenduste, õigusabi ja kindlustusuurimise valdkonnas.

(Täiendavat info: www.hikala.eu )

KODA KUTSUB OSALEMA

Laienda oma teadmisi ekspordi- ja tootearendusevaldkonnas!

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitusi.

Esimesed koolitused toimuvad juba sel sügisel.

Koolitussari koosneb viiest erinevast koolitusest.

1. E-KAUBANDUS

Omakorda jagatud kaheks teemaks: e-kaubandus läbi oma e-poe ja e-kaubandus suurte e-poodide kaudu. Esimese teema koolitused toimuvad sügisel 27. septembril ja 6.novembril Tallinnas ning 7. novembril Tartus, teise teema koolitused kevadel.

2. EKSPORT DIGIAJASTUL

26. septembril ja 13. oktoobril Tallinnas ning 10. oktoobril Tartus.

Koolitusel räägitakse turundusest sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeedia erinevate kanalite võimalustest.

3. KODULEHE RAKENDAMINE EDUKAKS EKSPORDIKS

12. septembril ja 27. novembril Tallinnas ning 8. novembril Tartus.

Koolitusel selgitatakse, kuidas kasutada ettevõtte kodulehte võimaliku müügikanalina (eelkõige ekspordi müügikanalina) ning kuidas panna see ettevõtte jaoks parimal viisil tööle.

4. PLAANIST MÜÜGINI EHK TOOTEARENDUSE PROTSESSI JUHTIMINE

28. novembril Tallinnas ja 30. novembril Tartus.

Koolitusel käsitletakse teemasid tootearenduse plaanist kuni tootega soovitud turule sisenemiseni.

5. TOOTMISE DIGITALISEERIMINE

Omakorda jagatud kaheks teemaks: nutika tootmise võimaluste väljaselgitamine ja tootmise digitaliseerimise elluviimine.

Esimese teema koolitused toimuvad sügisel 18. oktoobril Tartus ja 22. novembril Tallinnas, teise teema koolitused kevadel.

Osalemistasu: koolituste 1, 2 ja 3 ühe koolituse hind: 50 € + km koolituste 4 ja 5 ühe koolituse hind: 30 € + km Lisainfo: koolituste 1, 2, 3: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee või 604 0078 koolituste 4, 5: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee või 604 0077 Vaata lisaks: www.eas.ee/ekspordikoolitused www.koda.ee/et/sundmused

Koolitustel ei saa osaleda: 1. Konsultatsiooni- ja nõustamis­büroode esindajad, kellel ei ole selget plaani oma teenust eksportima hakata.

2. 31.03.2015 kinnitatud välis­kaubandus- ja ettevõtlusministri käskkirja nr 15-0094 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus­-teadlikkuse arendamiseks“ punktides 6.9.7, 6.9.8 ja 6.9.9 väljatoodud järgmiste tegevusalade ettevõtted: 2.1 Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine; 2.2 Kalandus- ja vesiviljelusvaldkond, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013; 2.3 Tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine; 2.4 Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. 3. Raskustes olevad ettevõtjad, mis on sellisena määratletud Euroopa Liidu riigiabi eeskirjades (Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18).

KOJA TEENUSED

Teine poolaasta kaubanduskojas toob palju huvitavat PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

2017. aasta teine pool tõotab tulla varasemast sündmusterohkem. Lisaks Eesti eesistumisele Euroopa Nõukogus, EV100 tähistamise algusele ning muudele kohalikele traditsioonilistele sündmustele tõotab erakordselt tihe tulla ka kaubanduskoja sündmuste kalender.

KOJA TEENUSED

Ligi 50-liikmeline äridelegatsioon käis kevadel koos president Kersti Kaljulaidiga riigivisiidil Soomes.

A

nnan ülevaate, milliseid üritusi teisel poolaastal planeerime, et saaksite need juba varakult kalendritesse märkida.

Ekspordi Akadeemia alustab taas

2017. aastal I pooles keskendus Ekspordi Akadeemia välisturgudele mineku ettevalmistamisele ning fookuses olid järgmised lähiturud: Soome, Rootsi, Läti ja Leedu. Samuti andsime ülevaate Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide turust. Kevadisele Ekspordi Akadeemia sarjale pani väärika punkti rahvusvahelise konsultandi Jari Hietala poolt läbiviidud müügikanalite meistriklass.

Algaval hooajal on fookuses aga Kesk-Euroopa turud. Esimene koolitus toimub juba septembris, mil tutvustame Poola sihtturgu (14.09), oktoobris jätkame Saksa sihtturuga (19.10), mida korraldame koostöös Balti-Saksa Kaubanduskojaga, seejärel räägime Austriast (09.11), seda koostöös Austria saatkonnaga Eestis ning AdvantageAustriaga. Koolitussarja lõpetab ka sel korral Jari Hietala meistriklass (7.12).

Plaanis on ka Läti maksumuudatuste alane seminar (10.10 Tallinnas) ning Läti sihtturu ekspordiseminar Tartus, mis toimub osana Tartu Ettevõtluspäevast koostöös Tartu Linnavalitsusega (04.10).

Jätkame sihtturgude tutvustamist

Esmakordselt oleme korraldamas Ladina-Ameerika foorumit (20.09), mis tutvustab eestlastele vähetuntud sihtriike. Näeme, et sarnaselt Aafrika foorumile kujuneb see kohtumispaigaks kõigile nendele ettevõtjatele, kes on Ladina-Ameerika turgudel tegevad.

Järjekorranumbrilt juba viies Taiwani-Eesti ärifoorum toimub sel aastal Tallinnas (28.09).

Sihtturgude tutvustamise eesmärki kannavad ka hommikukohvid Eesti

30. mail korraldasime Eesti-Hiina ärifoorumi, mis läks väga edukalt. suursaadikutega välisriikides. Sügishooaja esimese hommikukohvi külaliseks on Eesti suursaadiku Austraalias hr Andres Unga.

Jätkame ka väga edukalt startinud Ekspordi Akadeemia Klubide networking-üritustega, mis on suunatud ekspordiga tegelevatele inimestele erinevatest valdkondadest. Hooaja esimene üritus toimub koostöös AmChamiga (14.09).

Fookuses on ka erinevad seaduse- ja maksumuudatused ning tööjõu teemad

Traditsiooniliselt hoiame ettevõtjaid jätkuvalt kursis jõustuvate seadusemuudatusega. Juba augustis saab infot uute maksumuudatuste kohta (25.08). 1. septembril jõustuvate riigihangete seaduse muudatuste kohta saab ülevaate koostöös advokaadibürooga TSG Baltic Tallinnas toimuval lühiseminaril (6.09). Olulisi muudatusi on järgmisel aastal ettevõtetes vaja planeerida seonduvalt jõustuvate andmekaitsemääruse direktiiviga.

Koostöös andmekaitseinspektsiooniga ning Cobalt Advokaadibürooga toome olulisemad muudatused ettevõteteni kompaktsel kujul. Koostöös tarbijakaitseametiga jätkame kauplejatele oluliste teemade selgitamist. Jätkuvalt on ettevõtjatele murekohaks tööjõu vähene kättesaadavus, seetõttu on meil plaanis ka tööjõuga seotud üritusi.

Soovime oma liikmeteni tuua globaalseid trende ja suundumusi.

Seetõttu korraldame oktoobris biomajandusealase seminari (24.10).

Koolituste-ürituste kalender täieneb jooksvalt ning parima ülevaate kõikidest sündmustest saab meie kodulehelt www.koda.ee/et/sundmused.

Ärivisiidid

2017. aasta esimesel poolaastal korraldas kaubanduskoda kuus ärivisiiti erinevatesse riikidesse: Eesti Vabariigi Presidendi riigivisiidi koos äridelegatsiooni Soome, peaministrit

saatva äridelegatsiooni Pariisi, kõrgetasemelised visiidid Benini ja Nigeeriasse ning Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Lisaks toimus visiit Valgevenesse ning koostöös EASiga kontaktreis Shanghaisse.

Teisel poolaastalgi on toimumas mitu põnevat visiiti. Näiteks toimub oktoobri lõpus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo juhtimisel visiit Iisraeli, novembri alguses viime Eesti Vabariigi Presidendi riigivisiidi raames äridelegatsiooni Gruusiasse.

Lisaks toimub septembris kontaktreis Londonisse ja novembris Saksamaale 2017. aasta on Eestile ainulaadne, sest Eesti võttis juulis üle Euroopa Liidu eesistuja teatepulga. See omakorda

ETTEVÕTJA KOMMENTAAR: Joonas Püvi, Salvest ASi ekspordi tootejuht Ekspordi Akadeemia koondab kokku oma ala spetsialistid ja on väga heaks hüppeplatvormiks alustavale eksportijale, sest akadeemias alustatakse eksportimise teemadel rohujuure tasandilt. Erinevate valdkondade praktikud jagavad väärtuslikke nõuandeid ja kogemusi erinevate sihtturgude kohta, mida guugeldada on raske. Nõuandeid jagatakse alates sellest, kuidas rootslast kõnetada ja lõpetades Leedu turule sisenemise parimatest strateegiatest. Lisaks teoreetilistele ja praktilistele õppetundidele on iga akadeemia toimumise ajal samas ruumis paar- kuni mõnikümmend seminaris osalejat, kellega tuttavaks saada, kogemusi vahetada või isegi äri alustada

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

33

tähendab, et automaatselt on kõrgendatud huvi Eesti vastu nii Euroopa Liidu liikmesriikidel kui ka teistel. Näiteks lööme kaasa eesistumise raames korraldatava idapartnerluse ärifoorumi korraldamisel. Lisaks leiab Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumise raames Elevandiluurannikul aset ärifoorum, kuhu organiseerime äridelegatsiooni.

Oleme aastaid vahendanud Eesti ettevõtetele sissetulevaid visiite ja viinud huvitatud osapooli kokku. Sel aastal on meid oma visiitidest Eestisse teavitanud paljud partnerid üle maailma. Täpsem info ja huvid koostööks selguvad iga sissetuleva visiidi korraldajalt ning kaubanduskoja projektijuht seisab hea selle eest, et võimalikud koostööpartnerid omavahel kontakti saaksid.

Väliskaubandus­ dokumentide väljastamine

Kolmandatesse riikidesse eksportimisel on vajalikud päritolumaa sertifikaadid, mille väljastamise teenusega endiselt jätkame. Samuti väljastame ka ATA-märkmike. ATA-märkmikuga saab ajutiselt Euroopa Liidust välja viia messidele, näitustele, partneritele esitlemiseks mitteäratarbitavaid kaupu, näiteks arvuteid, foto- ja filmitarvikuid, muusikainstrumente, helitehnikat, tööriistu, sõidukeid, juveelitooteid, rõivaid, meditsiinitarvikuid, lennuseadmeid, võidusõiduhobuseid, kunstiteoseid, kultuuriväärtusi, balletikostüüme, teatrirekvisiite jne.

Ekspordinõustamise teenus – abiks välisturgudele laienemisel Alates eelmise aasta teisest poolest pakume nii liikmetele kui mitteliikmetele ekspordinõustamise teenust.

Ettevõttetelt, kes on selle aja jooksul meie poole pöördunud, oleme saanud

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

Korraldame väga palju koolitusi erinevatele sihtgruppidele. vaid positiivset vastukaja ja kinnitust, et taolist teenust on turul vaja. Sarnaselt juriidilisele nõustamisele on koja liikmele aastas üks tund tasuta nõustamist. Ekspordialase konsultatsiooni käigus lähtume iga ettevõtte vajadustest ja soovidest ning pakume infot ja tööriistu, mis ettevõtte eesmärkidega kõige paremini haakuksid.

Enterprise Europe Network – abi välispartneri leidmisel ja seda mitte ainult Euroopas!

Võrgustik pakub abi välispartnerite leidmisel, samuti rahvusvahelistumist ja innovatsioonivõimekust tõstvaid ettevõtluse tugiteenuseid. Enterprise Europe Network´i nimi on siinkohal aga petlik, sest lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on võrgustikul partnerriike üle maailma alustades Hiinast ning lõpetades Vietnami ja USAga. Lööme kaasa ka mitmetes rahvusvahelistes projektides, milledest mõni on juba täie hooga käima läinud. Näiteks ootasime aasta alguses ettevõtteid

kandideerima rahvusvahelistumise programmi fookusega Kamerunil, Kanadal, Tsiilil, Indial ja USAl. Praeguseks on kaks Eesti ettevõtet välja valitud ning peatselt asuvad nad konkreetse sihtturu suunalisi äriplaane koostama.

Tegemist on pilootprojektiga, kuhu üle Euroopa valiti välja 80 osalejat. Kuna erinevaid projekte tuleb edaspidigi, tasub ettevõtetel valvsad olla, et endale huvipakkuv projekt kahe silma vahele ei jääks.

2017. aasta kohta saab juba praegu öelda, et see on olnud põnev ja ettearvamatu. Ettearvamatust võiks vähem olla ja mõtestatud tegevust rohkem.

Siin püüab kaubanduskoda igale ettevõttele abiks olla. Edukat alanud ärihooaega!

Suvel algas kaubanduskoja juhitav 18 kuud kestev Eesti scale-up ettevõtetele suunatud projekt Est-Scale, mille eesmärk on aidata scale-up ettevõtetel veelgi kasvada ja eksporti arendada.

Kandideerimine projektis osalemiseks algab 2017 sügisel. Esimeses etapis valitakse hulk tugevamaid kandidaate, kellel aidatakse koostada ärimudeli, kasvupotentsiaali ning riskide ja taksituste selgitamise analüüsid. Teises etapis valitakse välja veel omakorda neli suurima potentsiaaliga tegijat, kellest vähemalt kahte aidatakse olulisel määral kasvada erinevate kompetentside kaasamise kaudu ning vähemalt ühele aidatakse leida püsiv välismaine koostööpartner.

KOOLITUSED

KODA KUTSUB OSALEMA SIHTTURUD 20. september Tule osale esimesel Ladina-Ameerika foorumil!

Eesti Välisministeerium

(Islandi väljak 1, Tallinn) Info: Jana Silaškova jana@koda.ee

604 0083

FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 25. august Uue valitsuse maksumuudatused

2017–2018 ja aktuaalsed probleemid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Kuuda toomas.kuuda@koda.ee

443 0989 28. september Uue valitsuse maksumuudatused 2017–2018

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

(Ringi 35, Pärnu)

Info: Toomas Kuuda

toomas.kuuda@koda.ee

443 0989 4. oktoober Uue valitsuse maksumuudatused 2017–2018 Kuressaare Ajamaja

(Tallinna 16, Kuressaare) Info: Toomas Kuuda toomas.kuuda@koda.ee 443 0989 5. oktoober, Finantskoolitus firma võtmeisikutele II 7. november, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 5. detsember (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

LIIKMEÜRITUS 26. august Ärihooaja avamine 2017/2018

Eesti Rahva Muuseum

(Muuseumi tee 2, Tartu) Info: Anneli Perne anneli@koda.ee 604 0087

21. september Ärivõimalused Indoneesia turul

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Hedi Meigas hedi@koda.ee 604 0081 4. oktoober Ekspordi Akadeemia esitleb!

Eksport Lätti – kas lihtne?

Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092 10. oktoober Maksumuudatused Lätis - kas ja kuidas

mõjutavad turul tegutsevaid ettevõtjaid?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092

MUUD KOOLITUSED 6. september Riigihangete seaduse muudatuste seminar

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092 4. oktoober Kust king pigistab ehk kuidas

leida oma ettevõttele töötajaid

ajal, mil tööpuudus on pea olematu?

Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

35

KOOLITUSED

Sail of Shangai ärikohtumised ja mess 11. septembril algusega kell 9.00 ootame kõiki huvilisi Tallinna Laulu­väljakule messile ja ärikohtumistele.

Terve päeva jooksul on võimalik külastada messi, kus Hiina ettevõtted oma tooteid ja koostöövõimalusi esitlevad ning suhelda Shanghai ettevõtjatega.

PÄEVAKAVA:

• 9.00 avamine • 10.00 äriseminar “2040 Striving for excellent golbal city –

Briefing for development of Shanghai Science and Technology Innovation Center“ • 13.30 ärikohtumised Eesti ja Hiina ettevõtete vahel Täpsem info Hiina ettevõtete kohta on koja kodulehel: www.koda.ee/et/sundmused

Riigihangete seaduse muudatuste seminar 1. septembril jõustub uus riigihangete seadus, mille eesmärk on muuta riigihangete protsess selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatusi hakkab olema mitmesuguseid ning uute nõuete ja reeglitega tutvumine võib osutuda keeruliseks.

Kaubandus-tööstuskoda koostöös advokaadibürooga TGS Baltic tulevad siinkohal ettevõtjatele appi korraldades 6. septembril algusega kell 9.30 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) lühiseminari keskendudes just jõustunud muudatustele.

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

Seminar on suurepärane võimalus viia end kurssi muudatustega ja kohapeal ekspertidelt täiendavaid küsimusi küsida.

Lisainfo: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092.

JUUBILARID JUULI

80

PALJU ÕNNE! JUULI JUUBILARID

TOOTSI TURVAS AS liige alates 1937

25

CISTA AS liige alates 1997 EPOPÕRAND-R OÜ liige alates 2001 E-SERVICE AS liige alates 1996 LAJOS AS liige alates 1998 LOO ELEKTER AS liige alates 1999 LTT AS liige alates 2001 METSÄ FOREST EESTI AS liige alates 2000 REMEDIA AS liige alates 2007 TARITVO AS liige alates 2000 TUOKKO OÜ liige alates 2013 VALLEY OÜ liige alates 2015 VJANA OÜ liige alates 2016

10

KORLEK EHITUS OÜ liige alates 2011 LINGALAID OÜ liige alates 2015 ML JÄRELEVALVE OÜ liige alates 2007 SAAREMAA LIHATÖÖSTUS OÜ liige alates 2009 SAROS EST OÜ liige alates 2009 WAYTRANS OÜ liige alates 2015 WELLMAX BALTIC OÜ liige alates 2015

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

20

AA VISIOON STUUDIO OÜ liige alates 2002 AADE LÕNG OÜ liige alates 2002 ADVOKAADIBÜROO POHLA & HALLMÄGI OÜ liige alates 2002 AKVEDUKT OÜ liige alates 2011 BELLUS FURNITUR OÜ liige alates 2008 ENERGIATEHNIKA OÜ liige alates 2015 EST-AGAR AS liige alates 1998 GEOSOFT OÜ liige alates 2011 GERDO EESTI OÜ liige alates 2007 GERMUND HULGI OÜ liige alates 2005 HAUGER OÜ liige alates 2004 KINTAR TRADING OÜ liige alates 2001 LEVIVEOD OÜ liige alates 2009 LINDORFF EESTI AS liige alates 2004 LUMINA METALL OÜ liige alates 2001 MECHELIN EESTI OÜ liige alates 2006 MGT-BAAS OÜ liige alates 2000 OSSMET OÜ liige alates 1998 PAIDE VESI AS liige alates 2003 PERNOD RICARD ESTONIA OÜ liige alates 2016 PRIME PARTNER AS liige alates 2015 PROMIX-MODEL OÜ liige alates 2007 PSH GRUPP OÜ liige alates 2002

15

APPLAFORD ES TRANSPORT & L OGISTICS OÜ liige alates 2007 ARCTIC FINLAND HOUSE OÜ liige alates 2005 ATKO LIINID OÜ liige alates 2003 AVANTI PLUSS OÜ liige alates 2008 ERNST & YOUNG BALTIC AS liige alates 1998 FEMW OÜ liige alates 2002 FIESTA REISID OÜ liige alates 2006 KRONE SCANBALT OÜ liige alates 2002 LÄÄNE TEED OÜ liige alates 2014 PLANESTAR OÜ liige alates 2014 SAWMILL OF SADALA OÜ liige alates 2012 SUBLAND OÜ liige alates 2003 VIIRATSI SAEVESKI AS liige alates 2006

5

ADVOKAADIBÜROO RASK OÜ liige alates 2012 ANOL OÜ liige alates 2014 EHITUSTRUST AS liige alates 2015 GASTRO TEAM OÜ liige alates 2013 GLOBALFIX OÜ liige alates 2015 INSERO OÜ liige alates 2015 SAKU METALL ALLHANKE TEHAS AS liige alates 2012

JUUBILARID AUGUST

PALJU ÕNNE! AUGUSTI JUUBILARID

25

AGROVARU AS liige alates 1998 ALVE OÜ liige alates 1996 DIMEDIUM AS liige alates 1997 HESVEKA & CO AS liige alates 2014 KANSTET OÜ liige alates 2004 KEHTNA KEK OÜ liige alates 2014 KUUSAKOSKI AS liige alates 1996 MOODUL AS liige alates 2002 TVS PARTNERID AS liige alates 2002

10

DREAM GROUP OÜ liige alates 2014 FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ liige alates 2008 KPR SPEDITION OÜ liige alates 2011 MÖÖBLIMASIN OÜ liige alates 2010 NESCO FISH OÜ liige alates 2007 TINGOPOL OÜ liige alates 2016 TORI TIMBER OÜ liige alates 2010 UNIVERSAL IMPORT & EXPORT OÜ liige alates 2014

60

EESTI GEOLOOGIAKESKUS OÜ liige alates 1997

50

ALEXELA ENERGIA AS liige alates 2001

20

ALUOJA OÜ liige alates 2006 ART LINK BALTIC OÜ liige alates 2010 DBT AS liige alates 1999 DENTSU AEGIS NETWORK ESTONIA AS liige alates 1998 FUJITSU ESTONIA AS liige alates 1997 GIGA AS liige alates 2016 GT TARKVARA OÜ liige alates 2010 HT MANAGEMENT OÜ liige alates 2007 KBM PHARMA OÜ liige alates 2001 MÜNT GRUPP OÜ liige alates 2001 VÄRSKA VESI AS liige alates 2005 ÕIGUSBÜROO RATTUS OÜ liige alates 2003

15

DOMUS KINNISVARA OÜ liige alates 2012 ECO POINT OÜ liige alates 2010 ICEFIRE OÜ liige alates 2008 KAAMOS KINNISVARA AS liige alates 2007 METSAPERE METSAD OÜ liige alates 2012 RACING INVEST GROUP OÜ liige alates 2003 SURVEST OÜ liige alates 2009 TARISTON AS liige alates 2005 TRIVES OÜ liige alates 2016

5

360 DEGREES OÜ liige alates 2016 AHTME TEHNIKA OÜ liige alates 2016 BIONIX WORLD OÜ liige alates 2013 EUROPEAN NATURAL STONE OÜ liige alates 2015 GOLDSTAR EESTI OÜ liige alates 2014 IBEST OÜ liige alates 2014 RAJAS KATUSED OÜ liige alates 2015 THREOD SYSTEMS OÜ liige alates 2016 VIDEOPARTNER OÜ liige alates 2016

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017

39

RUBRIIK

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2017