Teataja detsember 2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 DETSEMBER 2017

lk 8

RIIK TULEB SUURTELE ELEKTRITARBIJATELE APPI lk 14

MILLEKS VÕTTA LAPS „TÖÖLE KAASA!“? lk 24

LÄÄNE-EUROOPA TURUD OOTAVAD AVASTAMIST

Sulev Reelo:

Toila Spa –

kruiisilaev Toila sadamas

UUED LIIKMED

Sisukord 5 Uudised 6 Mis on saanud nullbürokraatia

projektist?

8 Riik tuleb suurtele elektritarbijatele appi 10 Millega peab tööandja arvestama,

kui soovib katseajal töölepingut lõpetada?

12 Toila Spa – kruiisilaev Toila sadamas 14 Milleks võtta laps „Tööle kaasa!“?

16 Sambatants 18 Mida peab tööandja arvestama

maksuvaba tulu arvutamisel?

19 Tallinnas toimus Enterprise Europe

Networki aastakonverents 24 Lääne-Euroopa turud ootavad avastamist 26 Kandideerimisprotsess –

kes peaks kellele

tagasisidet andma?

28 Loomeettevõtjad said abi ekspordi arendamiseks 30 Kaubanduskoja ruumidest valmis

3D virtuaaltuur 32 Nädalavahetusega ideest esimeste klientideni 36 Koda kutsub osalema 38 Juubilarid

KAANEFOTO Matti Kämärä EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia

HARJUMAA JA TALLINN AGATE ART MEND OÜ www.agate.ee Agenditeenuse pakkumine disaineritele müügikanalite leidmisel.

Turu-uuringute tegemine.

AP JUHTIMISPARTNER OÜ www.pilberg.com Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

AVEN METALLITÖÖD OÜ www.aven.ee Teraskonstruktsioonide tootmine.

BEEMEDIA OÜ

www.beemedia.ee Erinevad reklaamtrükised: treilerid, tootekleebised, bännerid, flaierid, liiklusmärgid.

CAVIAR CATERING OÜ www.caviar.ee Muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused.

CHANGE PARTNERS OÜ www.changepartners.ee Juhtimisalased konsultatsioonid ja koolitused.

ILME RÄTSEP DISAIN OÜ www.ilmeratsep.com

Maalitud ja prinditud sisustustekstiilide disainimine.

MUSTAKIVI AUTO AS www.mustakiviauto.ee Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük NESTE EESTI AS

www.neste.ee/ee Vedelkütuste jae- ning hulgimüük, naftasaaduste hoiustamine terminalis Muuga sadamas.

NTG TRANSPORT OÜ www.ntgtransport.com Veoste ekspedeerimine.

RAULWALTER OÜ

raulwalter.com Arvutialased konsultatsioonid.

RENTEST AS www.rentest.ee Sõiduautode ja kaubikute täisteenusrent, lühirent ja haldusteenused. Sõiduautode ja väikebusside müük.

OPERAPRIMA HOLDING OÜ Muude üld- ja eriotstarbeliste DIV OÜ masinate ja seadmete hulgimüük. www.camo.ee PELSMAR OÜ Rätseplahendusena veebilehtede ja www.fashionhouse.ee infosüsteemide loomine.

Rõivaste jaemüük.

DONTAL OÜ PETRONEFT TRADING www.dontal.ee OVERSEAS OÜ Nafta ja naftasaaduste ning www.petroneft.ee kemikaalide hoiu- ja veomahutite Mootorkütuse hulgimüük. sisemine puhastamine. Samuti puhastamiseks vajalike seadmete TANGO TRADING OÜ valmistamine.

Mitmesuguste erinevate GAASIVÕRGUD AS kaupade vahendamine. www.gaasivorgud.ee IDA-VIRUMAA Maagaasi jaotus maagaasivõrgu kaudu, torustike hooldus ja järeleNARVA AUTOKESKUS OÜ valve. Surugaasi tanklate hooldus, Sõiduautode ja väikebusside surveseadmete ja gaasipaigaldiste (täismassiga alla 3,5 t) müük järelevalve.

GLOBAL TRADE RESOURCES OÜ Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

GOODPOINT CHEMICALS OÜ www.goodpointchemicals.com Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine.

HOUSE OF TRENDS OÜ

www.houseoftrends.ee Rõivaste hulgimüük.

Rõivaste tootmine.

PÕLVAMAA ACINO ESTONIA OÜ

www.acino.swiss Põhifarmaatsiatoodete tootmine.

TARTUMAA

AVRAME OÜ www.avrame.com Kokkupandavate puitehitiste tootmine.

Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

3

JUHTKIRI

Veidi ettevõtlusõpet ka kehalise kasvatuse tundi!

K

uigi oluliselt kõlavamalt ja sagedamini räägi­ takse haldusreformist, töövõimereformist ja mitmetest teistestki algatustest, on paljudele ehk teadmata, et juba eelmisest aastast käib ka ettevõtlusõppereform. Julgen seda projekti oma laiaulatusliku lähenemise ja süsteemse käsitluse tõttu just nii nimetada, sest eesmärk on viia ettevõtlusõpe tava­ päraseks osaks läbivalt kogu haridussüsteemis ning teha seda süsteemselt. Kaubanduskoja jaoks on ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine alati väga oluline olnud, sest need loovad baasi meie tuleviku edule.

Ametliku nimega ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu on tänaseks töös olnud ligi kaks aastat ning võib tunnusta­ valt öelda, et kunagi varem ei ole haridusvaldkonna inimeste seas räägitud ettevõtlusest ja ettevõtlusõppest nii palju kui täna. Kunagi varem ei ole olnud ka nii palju õpilasfirmasid

Kool peab valmistama noored ette edukaks hakkamasaamiseks nende edasises elus. üle Eesti või koole, kes rakendavad ettevõtliku kooli põhimõt­ teid. Need on asjad, mille üle saab ja peab rõõmu tundma. Üks meie soove ettevõtlikkuse edendamisel on olnud see, et teadmisi ettevõtlusest ja ettevõtlikku eluhoiakut tuleb süstida noortesse igal võimalikul juhul. Kas muusika- või kehalise kasvatuse tunnis. Ka seal saab seda teha. Nii laulja kui sportlane on samuti ettevõtjad või vähemalt üle keskmise ettevõtlikud inimesed. Miks siis mitte rääkida jooksutehnika õpetuse vahele sellestki, et sport on meelelahutusäri osa, kui palju teenivad edukad tippsportlased ning millega nad teenivad (spordiga, reklaamiga, löövad kaasa heategevuses ja aitavad oma tuntusega käivitada sotsiaalseid projekte). Kõik see avardab noore maailmapilti ja aitab lõpuks teha teadli­ kumaid valikuid. Igast lapsest ei saa sportlast, kuid oleks ju tore, kui mõni neist jätaks kehalise kasvatuse tunnis kõrval­ põikena räägitud ettevõtlusseosed meelde ning otsustaks ühel hetkel hakata näiteks kõrgtehnoloogilisi spordirõivaid tootma, asutades selleks ettevõtte ning püüeldes sellega omal alal maailmameistriks. Kool peab valmistama noored ette edukaks hakkamasaamiseks nende edasises elus.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

Möödunud nädalal tunnustasime koos haridus- ja teadus­ ministriga parimaid, kes on ettevõtlusõppele ja programmile hoogu andnud ning aidanud Eestit ettevõtlikumaks muuta.

Tunnustatud said aasta ettevõtluse õpetaja – Marje Vaan Pärnu Vanalinna Põhikoolist, aasta ettevõtlik õppur – Marten Soeson Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist, aasta ettevõtlusõppe edendaja – Võru Gümnaasium, aasta ette­ võtlusõppe mentor – ettevõtja Kuldar Leis ja ettevõtlusõppe programmi aasta tegija – Katrin Kivisild. Nad kõik on teinud pühendunult tööd meie ühise eesmärgi nimel ja väärivad tunnustust.

Aitäh kõigile, kes on ettevõtlusõppereformi edukusse panustanud oma aega ja ideid. Eriti suur tänu ka neile ettevõtjaile, kes andnud programmile tagasisidet, osalenud noorte juhendamisel mentoritena või käinud koolides oma tegevusest rääkimas. Aitäh!

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED

Koostanud: Kaubanduskoda

Maksu- ja tolliamet ning statistikaamet tutvustasid oma tegevusi ja uusi arendusi 29. novembril toimus kaubandus­kojas maksu- ja tolliameti ning statistika­ ameti peadirektorite kohtumine ettevõtjatega, kus peadirektorid andsid ülevaate ametite peamistest tegevus­ test ja tulevatest arendustest ettevõtjate elu lihtsustamiseks.

Suurimaks ametite ühiseks uueks arenduseks on Aruandlus 3.0, mis annab ettevõtjatele võimaluse sisestada andmeid ühte kohta selliselt, et sama infot ei pea edastama eraldi maksu- ja tolliametile. See vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust.

Ettevõtjate elav küsitlusring näitas, et huvi ametite tegevuste vastu on suur.

Aadresside muudatused seoses haldusreformiga tehakse äriregistris automaatselt Kui ettevõtja aadress on muutunud seoses haldusrefor­ miga, siis ei pea ettevõtja äriregistrile esitama avaldust aadressi muutmiseks, vaid aadressi muudatus tehakse registris automaatselt ning tasuta hiljemalt 1. jaanuariks 2018.

Juhul, kui ettevõtjal tekib vajadus aadressi varem muu­ ta, tuleb äriregistrile esitada sellekohane muutmiskande avaldus. Kui ettevõtja põhikiri sisaldab aadressi, mis on muutunud, kaasneb sellega ka vajadus muuta põhikirja.

Põhikirja muutmisel tuleb ettevõtjal tasuda riigilõiv.

Ettevõtjad, kelle aadressid muudetakse automaatselt, kuid kelle põhikiri sisaldab aadressi, mis on muutunud, peavad ka oma põhikirja muutma. Kuna põhikirja muut­ miseks ei ole antud tähtaega, on soovitatav põhikirjas olev aadress muuta kunagi hiljem koos mõne muu põhikirja muudatusega, mille eest tuleb riigilõiv nagunii tasuda.

Kaubanduskoja arbitraažikohtus saab nüüdsest vaidlusi lahendada lepitusmenetlusena Kaubanduskoja juhatus kinnitas 16. novembril arbitraažikohtu lepitusmenetluse reglemendi. See tähendab, et nüüdsest saavad vaidlevad pooled kokkuleppel vaidluse lahendamiseks valida ar­ bitraažikohtusse pöördumise kõrval ka lepitusme­ netluse, mis on võrreldes kohtumenetlusega oluliselt soodsam.

Lepitusmenetlus on suurepärane võimalus lahen­ dada tekkinud vaidlusi ilma kohtuteed ette võtmata.

Lepitusmenetluse reglement võimaldab vaidleval poolel valida või kaubanduskojal määrata neutraalse kolmanda isiku ehk lepitaja, kes aitaks pooltel nen­ devaheline vaidlus lahendada.

Lepitusmenetluse reglemendiga saad tutvuda kau­ banduskoja kodulehel www.koda.ee.

Intrastati lihtsustamise ettepanek sai ettevõtjate toetuse Kaubanduskoda viis koostöös sta­ tistikaametiga oma liikmete seas läbi küsitluse, millega sooviti välis­ kaubandusega tegelevate ettevõtjate tagasisidet statistikaaruande Intrastat lihtsustamise kohta. Üle 80 protsendi küsitlusele vastanutest avaldas toe­ tust Euroopa Liidu ettepanekule, mille kohaselt tuleks edaspidi ettevõtjatel

andmeid esitada ainult kauba läheta­ mise kohta ning kaoks kauba saabu­ mise aruande esitamise kohustus.

ELi ettepaneku kohaselt hakkaksid liikmesriigid omavahel vahetama kauba lähetamise andmeid ning kau­ ba saabumise andmetena kasutataks vastavalt teisest liikmesriigist saadud kauba lähetamise andmeid. Eesti

ettevõtete jaoks tähendaks ettepane­ ku rakendamine kauba saabumise aruande esitamise kohustuse kaota­ mist. Samas lisanduks ettevõtjatele kohustus koguda kauba lähetamise puhul ka kauba saajate käibemaksu­ kohustuslase numbreid (ostja ID) ning kajastada tehinguid kaubanduspart­ nerite järgi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

5

KAUBANDUSKODA

Mis on saanud nullbürokraatia projektist?

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

2015. aastal käivitas riik nullbürokraatia projekti, mille raames esitasid ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid 252 halduskoormuse vähendamise ettepanekut.

Järgnevalt vaatame, mis on nendest ettepanekutest saanud ning kui paljud neist on tänaseks ellu viidud.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

R

iik andis lubaduse viia ellu 65 protsenti kõikidest esitatud ettepanekutest.

See tähendab, et lähiaas­ tatel on plaanis lihtsus­ tada või kaotada 164 bürokraatlikku nõuet. 2016. aastal pidi riik ellu viima 37 halduskoormuse vähendamise ettepanekut, kuid tulemusteni jõuti 26 ettepaneku osas. 2017. aastal plaaniti rakendada 50 ettepanekut, millele lisandus 11 tegemata ülesannet 2016. aastast. Hetkel ei ole veel täpselt teada, kui suur osa nendest ettepanekutest viiakse ellu sellel aastal ning kui palju lükkub järgmisse aastasse.

Ligi veerand riigile esitatud ette­ panekutest pärinesid kaubanduskoja liikmetelt. Kaubanduskoda saatis riigile kokku 62 bürokraatia vähendamise ettepanekut. Neist suurem osa olid seotud statistikaaruannete ja muu­ de aruannete ning deklaratsioonide lihtsustamisega. Ettepanekute hulka kuulusid ka sõidupäevikute ja paken­ diaruande auditeerimise kohustuse kaotamine ning töökeskkonnaga seotud nõuete lihtsustamine. Riik andis pärast ettepanekutega tutvumist teada, et ca 80 protsenti kaubanduskoja ettepanekutest plaanitakse lähiaastatel ellu viia.

KAUBANDUSKODA 16 koja ettepanekut on ellu viidud

Ligi kaks aastat pärast ettepanekute esitamist on riik ellu viinud 16 kauban­ duskoja ettepanekut ning üle 30 koja ettepaneku on hetkel veel töös. Kõikide ettepanekute rakendamiseks kulub riigil praeguste prognooside kohaselt veel mõned aastad.

Mis on tänaseks ära tehtud? Ühe po­ sitiivse näitena saab välja tuua selle, et tööandja ei pea iga kuu riigile esitama erivajadusega inimese eest sotsiaal­

ehituslubade menetlusi kiirendada.

Lisaks on riik andnud teada, et ehitisre­ gistrit on plaanis täiendavalt arendada menetluste kiirendamiseks.

Statistikaaruannetest, sõidupäevikutest ja välismaalastest

Statistikaaruannetega seoses ei ole ettevõtjate halduskoormust viimastel aastatel märkimisväärselt vähendatud.

Siiski on ellu viidud mitmeid nullbüro­ kraatia projekti raames laekunud väik­ sema mõjuga ettepanekuid. Näiteks eeltäidetakse alates 2016. aasta teisest kvartalist statistiline aruanne „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine” tööta­ mise registri andmetega. Teine positiiv­ ne näide seondub gaasi tarbimisega.

Kui varasemalt pidid ettevõtjad esitama aruandes „Maagaasi hind“ andmed gaasi tarbimise kohta gigadžaulides, siis alates 2017. aastast esitatakse gaasi tarbimine kuupmeetrites ning ettevõtjad ei pea enam ühikuid ümber teisendama.

päeva Eestis viibimise nõue. Kui vara­ semalt pidi välisinvestor taotlema po­ litsei- ja piirivalveametist oma eemal­ viibimise registreerimist, kui ta viibis rohkem kui 183 päeva väljaspool Eestit, siis tänaseks on see kohustus kaotatud.

Lisaks on lihtsustatud suurinvestorite elamisloa taotlemise protsessi.

Suured projektid on veel töös

Üle 40 protsendi nullbürokraatia pro­ jekti raames esitatud ettepanekutest plaanib riik ellu viia suuremate projek­ tide abil, kuid neid ei ole veel tänaseks ellu viidud. Näiteks on maksu- ja tolliamet ning statistikaamet alga­ tanud projekti „Aruandlus 3.0”, mille eesmärk on vähendada maksuametile ja statistika­ametile andmete esitamise koormust ja muuta andmete esitamine automaatseks. Esimeses etapis muu­ detakse automaatseks palga ja tööjõu andmete edastamine ning seejärel võetakse ette muud valdkonnad. Lisaks plaanib maksu- ja tolliamet projekti

Kaubanduskoda tegi nullbürokraatia projekti raames riigile ettepaneku kaotada sõidupäevikute täitmise kohustus ning see ettepanek on tänaseks ellu viidud.

maksu maksmise taotlust. Nullbüro­ kraatia projekti raames juhtisime riigi tähelepanu probleemile, et kui tööandja on võtnud tööle erivajadusega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töö­ taja eest sotsiaalmaksu, tuleb tööandjal esitada riigile vastav taotlus iga kuu.

See probleem lahendati 1. juulist 2016 ning täna ei pea tööandja esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu, vaid piisab ühekordsest taotlu­ se esitamisest.

Positiivseid arenguid leiab ka ehitu­ se valdkonnast. 2015. aastal andsime riigile teada, et ehitusloa taotlemise protsess on liiga bürokraatlik ning kohalikul omavalitsusel võtab loa väljastamine ebamõistlikult palju aega.

2016. aasta aprillist rakendus ehitusre­ gistri moodul, mis võimaldab ehitusloa menetluse läbi viia digitaalselt. Selline menetluse muutus võimaldab enamike

Kaubanduskoda tegi nullbürokraa­ tia projekti raames riigile ettepaneku kaotada sõidupäevikute täitmise kohustus ning see ettepanek on täna­ seks ellu viidud. Uuest aastast jõustub seadusemuudatus, millega kaotatakse sõidupäevikute täitmise kohustus, kui tööandja sõiduautot kasutatakse erasõitudeks. Edaspidi sõltub erisoo­ dustuse hind tööandja sõiduauto võimsusest ja vanusest. Sõidupäevikute kaotamine on positiivne muudatus, sest aitab vähendada nii ettevõtjate kui ka maksu- ja tolliameti töökoormust. Kuid positiivse mõju tekkimise takistuseks on liiga kõrge maksumäär – 1,3 eurot ühe kilovati kohta.

Viimastel aastatel on tehtud mit­ meid lihtsustusi ka seoses kolman­ datest riikidest pärit inimeste tööle võtmisega. Ellu on viidud kolm kauban­ duskoja poolt nullbürokraatia projekti raames esitatud ettepanekut. Näiteks tegime ettepaneku, et kui ettevõte võtab tööle välismaalase, ei tuleks välismaa­ lase töölevõtmisest enam politseid tea­ vitada, sest politsei saab vajaliku info töötamise registrist. See ettepanek viidi ellu 2016. aastal. 2017. aasta jaanuaris jõustus muudatus, millega kaotati 183

„Maksukogumine 2020” raames üle vaadata kõik maksude määramise ra­ kendused ja teha need maksumaksjale lihtsaks ja kasutajasõbralikuks.

Erinevatest aruandluskeskkon­ dadest on ettevõtjatelt kõige rohkem kriitikat saanud eSTAT. Statistikaamet on lubanud, et järgnevatel aastatel suu­ rendatakse eSTATi kasutusmugavust.

Lisaks plaanitakse arusaadavamaks teha aruannete sõnastust ja koostamise juhendeid.

Riik plaanib lähiaastatel teha mit­ meid olulisi muudatusi ka töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas. Selle käigus soovitakse kaotada või lihtsustada mit­ meid bürokraatlikke nõudeid. Loodeta­ vasti võtab riigikogu vastava seadus­ eelnõu vastu 2018. aastal. Keskkonna valdkonnaga seonduvaid nõudeid plaanitakse muu hulgas lihtsustada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOT­ KAS teise arendusetapiga, mis peaks valmima 2019. aastal.

Kui soovite täiendavat infot nullbü­ rokraatia projekti kohta või soovite esitada uusi halduskoormuse vähenda­ mise ettepanekuid, andke sellest teada e-posti aadressil marko@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

7

JURISTI TÖÖLAUALT

RIIK TULEB

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

SUURTELE ELEKTRITARBIJATELE

APPI

Ülejärgmisest aastast plaanitakse kehtestada soodusakt­ siisimäär suures koguses elektrit tarbivatele ettevõtetele.

Mida see endaga kaasa toob?

oodusmääraks kujuneks 0,5 eurot megavatt-tun­ ni kohta. Kauaoodatud muudatus tooks kergendust töötleva tööstuse ja info­ alase tegevuse sektori ettevõtetele, kes seni on pidanud maksma tootmiseks kuluva elektrienergia eest täishinda.

Soodusaktsiisimäära kehtestamine tähendaks nende jaoks tootmiskulude vähenemist ning paremat konkurentsi­ võimet naaberriikide ettevõtete seas, kellele on oma riikides vastav soodusmäär juba ammu ette nähtud.

Muudatuse tarbeks koostatud

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri­ aktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) näeb ette tingimused, millele soodusaktsiisimää­ ra rakendamise luba taotlev ettevõte peab vastama. Näiteks ei tohi ettevõte olla sattunud sellistesse raskustes­ se, mis välistaks riigiabi andmise, samuti peaks firma raamatupidamise sise-eeskiri vastama raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele. Kuid märksa rohkem kõneainet pakuvad kaks ülejäänud tingimust, mille koha­ selt ettevõtte energiajuhtimissüsteem peab vastama standardile ISO 50001 ja

S 8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

elektrointensiivsuse tase peab aktsii­ sivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal olema keskmiselt vähemalt 20% või prognoo­ situd elektrointensiivsuse tase olema järgneval 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 20%. Elektrointensiivsuse all peetakse silmas ettevõtete tarbitud või tarbitava elektrienergia kogumaksu­ muse osakaalu protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest.

Teisisõnu peab ettevõtja enda tegevu­ seks kulutatud elektri kogumaksumus moodustama 20% kogu ettevõtte poolt loodud toodangu väärtusest.

JURISTI TÖÖLAUALT

Lisanduv halduskoormus

Elektritarbimise määr võib olla liiga kõrge Alternatiivne standard

Energiajuhtimissüsteemile kehtestata­ va standardinõude eesmärk on tagada, et ettevõte on viinud oma energia­ kulud miinimumini ning on seega teinud kõik endast oleneva, et tarbida tootmiseks vajalikku elektrienergiat säästlikult ja mõistlikult. Eelnõu kohaselt sobib sellise nõude täitmist kinnitama standardi ISO 50001 serti­ fikaat. Kaubanduskoda on ettevõtetelt saadud tagasiside põhjal teinud eelnõu koostajatele ettepaneku aktsepteerida alternatiivina ettevõtte vastavust stan­ dardile ISO 14001.

Erinevalt standardist ISO 50001 on ISO 14001 sertifikaat paljudel suure elektritarbimisega ettevõtetel juba praegu olemas ning ka see standard seab ettevõtetele nõuded elektrienergia säästlikuma tarbimise korraldamiseks.

Hetkel näeb eelnõu ette, et 2019. aastal soodusmäära rakendamise loa saanud ettevõtted saavad taotleda osalist aktsiisitagastust 2018. aastal tarbitud elektri eest. Kuna soodustuse taotlemi­ se kriteeriumid peavad olema täidetud kogu taotlemisele eelneva majandu­ saasta jooksul, kaotavad ettevõtted ISO 50001 standardi sertifikaatide taotlemisele kuluva aja tõttu osaliselt võimaluse 2018. aasta eest aktsiisita­ gastust saada.

Alternatiivse standardi aktsepteeri­ mine aitaks ära hoida ettevõtetele asja­ ajamisega kaasnevat halduskoormust ja ajakulu ning võimaldaks soodus­ aktsiisimäära kiiremini ja tõhusamalt rakendada.

Ettevõtjatelt on tulnud tagasisidet, et soodusaktsiisimäära taotlemiseks va­ jalik 20-protsendiline elektrointensiiv­ suse nõue võib osutuda suurele osale töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtetele täidetamatuks.

Eelnõu seletuskirjas on seaduse mõju kirjeldamisel viidatud, et muudatus võib mõjutada potentsiaalselt 240 ette­ võtet ning see hinnang tugineb ärire­ gistri andmetele. Samas ei ole ainuüksi äriregistris märgitud põhitegevusala põhjal võimalik hinnata ettevõtte elekt­ rointensiivsuse täpset taset ja seega on ettevõtted väljendanud kahtlusi, et 20-protsendilise elektrointensiivsuse määrani küündiks Eestis vaid vähesed ettevõtted.

Soodustuse eesmärki silmas pida­ des võib Eesti kontekstis olla vajalik madalama piirmäära kehtestamine.

Vastasel juhul ei ole paljudel suurtel töötleva tööstuse ja infoalase valdkon­ na ettevõtetel võimalik neile suunatud toetusmeedet rakendada. Eelnõuga kaasnenud selgitustes viidatakse, et kehtestatav energiamahuka ettevõtte määratlus on piiravam võrreldes mää­ ratlusega, mis sisaldub Euroopa Liidu tasandil kehtestatud energiamak­ sustamise direktiivis. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus direktiiviga võrreldes piiravamat määra kehtesta­ da, ei ole selge, millistel kaalutlustel on eelnõu koostajad otsustatud energi­ amahuka ettevõtte piiravama määrat­ luse kasuks.

Seda olukorda arvestades tegi kaubanduskoda ettepaneku elektro­ intensiivsuse taseme nõuet täien­ davalt analüüsida ja kaaluda selle alandamist.

Kuigi aktsiisimäära soodustus on igati tervitatav muudatus, ei saa mööda vaadata ettevõtetele soodusmäärade rakendamisega kaasnevast haldus­ koormusest. Soodustuse haldamine ja vastava aruandluse esitamine toob ettevõttele juurde märkimisväärset lisatööd. Näiteks lisandub ettevõtja­ le kohustus pidada eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult, soodus­ aktsiisimääraga maksustatult ning aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud elektrienergia koguse kohta. Samuti kehtestatakse tarbitava elektrienergia kogumaksumuse arvutamiseks mitu

Soodustuse eesmärki silmas pidades võib Eesti kontekstis olla vajalik madalama piirmäära kehtestamine. erinevat arvutuskäiku, mis kõik on vajalikud ettevõtte elektrointensiiv­ suse taseme arvutamiseks ning loa saamiseks vajalike aruannete esitami­ seks. Mõistetavalt tuleb soodusmäära rakendamiseks vajalike kriteeriumite täitumist kontrollida, kuid kaasnev halduskoormus tuleks siiski hoida nii madalana kui võimalik. Seetõttu on kaubanduskoda eelnõu koostajatele rõhutanud vajadust elektrienergia mõõtmise ja dokumenteerimise kohus­ tused eelnõus üle vaadata ning võima­ lusel arvestuse pidamise korraldust optimeerida.

Kokkuvõttes on soodusaktsiisimää­ ra kehtestamine ettevõtete jaoks siiski igati positiivne ja tervitatav muudatus.

Kui soodustuse kohaldamise nõudeid veel pisut leevendada, kaaluks soodus­ tuse rakendamisest tervikuna saadav kasu üles isegi sellega kaasneva para­ tamatu halduskoormuse kasvu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

9

ETTEVÕTJA KÜSIB

Millega peab tööandja arvestama, kui soovib katseajal töölepingut lõpetada?

Tööandjal on võimalik töötaja tööle asumisel kohaldada maksimaalselt neljakuulist katseaega, mis on tööandjale vajalik selleks, et hinnata, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel antud tööd tegema. Mida aga teha siis, kui katseaja käigus selgub, et töötaja ei sobi antud kohale?

K

atseajal on töölepingu lõpetamine lihtsustatud ning üles võib öelda nii tähtajalise kui ka tähta­ jatu töölepingu 15-päevase etteteatamistähtaja­ ga. Küll aga tuleb tööandjal ülesütlemist põhjen­ dada ning välja tuua, millised asjaolud näitavad, et töötaja ei saanud katseajal töö tegemisega hakkama.

Kusjuures antud põhjendused ei tohi olla vastuolus katseaja eesmärgiga. Seega ei tohi tööandja näiteks töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui tegelikuks ülesütlemise põhjuseks on koondamine.

Kui töösuhte lõpetamise põhjuseks on näiteks koonda­ mine või lepingu rikkumine, on võimalik töösuhe lõpetada lähtudes üldistest alustest. Kuigi töölepingu lõpetamine tuginedes katseajale aitaks tööandjal vältida teatud kohustu­ si, mida seadus koondamise ning erakorralise ülesütlemise puhul töötajast tulenevatel põhjustel ette näeb, ei ole see lubatud.

Selleks, et vältida hilisemat vaidlust töövaidluskomisjonis ja kohtus seoses piisavate põhjendustega, tuleks töölepingu ülesütlemisel lisaks põhjendustele tuua välja ka võimalikud tõendid, miks töötaja katseaega ei läbinud. Kuigi katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse seoses sellega, kas töösu­ het ka pärast katseaja lõppu jätkata, peab ettevõtja suutma oma kaalutlust ka põhjendada.

Näiteks on Eesti kohtud leidnud, et tööülesannete täitmi­ ne, tööstiil ja -harjumused võivad osutada sellele, et töötaja võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

LIISU LEHTSALU, kaubanduskoja jurist

tööandja poolt nõutud tasemel. Sellisel juhul on põhjendatud töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu.

Töölepingu ülesütlemine tuleb töötajale edastada kirja­ likku taasesitamist võimaldavas vormis. Selleks võib olla näiteks faksi, e-kirja või SMSi teel edastamine. Lubatud on ülesütlemise avalduse andmine paberil allkirjastatuna.

Kättetoimetamise viisi valides tuleks lähtuda sellest, et töö­ andja peab tõendama seda, kas ja millal töötaja ülesütlemise avalduse kätte sai. Seega on töötajale avalduse üleandmisel soovitatav lisada avaldusele ka kättesaamise kuupäev ning paluda töötaja allkirja kättesaamise kohta. Kirja saatmisel

Töölepingu ülesütlemine tuleb töötajale edastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. postiga on soovitatav kiri saata tähitult, et hiljem oleks või­ malik tõendada kättesaamist või kättesaamisest keeldumist.

E-kirja puhul tuleks aga paluda töötaja vastust kirja kätte­ saamise kohta.

Kui ülesütlemist ei ole võimalik tuvastada, võib tekkida olukord, kus leping ei olegi lõppenud ning töötaja taotleb töövaidluskomisjoni kaudu hüvitist saamata jäänud töötasu osas.

KONTAKTREIS MINSKISSE Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti suursaatkond Minskis ning Valgevene Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad ettevõtteid osalema 6.–7. veebruarini toimuval kontaktreisil Minskisse.

Valgevene Vabariik (Рэспубліка Беларусь) on pea 9,5 miljonilise elanikkonnaga riik, kus hinnatase on madal, tööjõukulud oda­ vad ja kuhu Eesti kodanikud saavad reisida viisavabalt kuni 5 päevaks (tingimusel, et riiki sisenetakse Minski lennujaama kaudu).

Viimastel aastatel on Valgevene parandanud oma suh­ teid Euroopa Liitu kuuluvate maadega, säilitades samal ajal traditsiooniliselt tiheda suhtluse SRÜ riikide ja ennekõike Venemaaga.

Selle tulemusena on riik omandamas unikaalset vahendaja­staatust kahe suure majandusruumi piiril, mis loob head tingimused mõlema poole ettevõtete vaheliseks koostööks.

Kontaktvisiidi programm 6. veebruar 2018 5.50–6.40 Lend Tallinn-Riia 9.40–11.40 Lend Riia-Minsk 13.00–14.30 Kohtumine Eesti Suursaatkonnas Minskis

Suursaadik pr. Merike Kokajev

Nõunik hr. Sven Suursaar 15.00–17.00 Tutvumine Valgevene kaubabörsi tööga 18.00 Majutumine viietärnihotellis „President" 20.00 Õhtusöök koos suursaatkonna nõuniku

hr. Sven Suursaarega 7. veebruar 2018 8.30–9.00 Jalutuskäik Valgevene Kaubandus-Tööstuskotta 9.00–11.00 Seminar “How to do business in Belarus” 11.00–11.30 Energiapaus

Valgevene-Eesti ärifoorumi avamine 11.30–11.45 Tervitussõnad – Valgevene

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

hr. Alexander Fedorchuk 11.45–12.00 Tervitussõnad – Eesti Vabariigi suursaadik Valgevenes,

pr. Merike Kokajev 12.00–13.00 Eesti ettevõtluskeskkonna ülevaade

hr. Jaan Heinsoo, EAS 13.00–13.15 Eesti äridelegatsiooni tutvustus

hr. Margus Ilmjärv, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

13.15–15.00 Eesti ja Valgevene ettevõtete kahepoolsed kohtumised

Iga Eesti etteõte kohtub vähemalt 3 tema

huvidele vastava Valgevene ettevõtte esindajatega.

15.00 Transfeer Minski lennujaama 17.35–18.10 Lend Minsk-Riia 19.35–21.00 Lend Riia-Tallinn Osalustasu on 1000 eurot kaubanduskoja liikmetele ja 1400 eurot mitteliikmetele, lisandub käibemaks 20%.

Hinnas sisaldub: kahepoolsed kohtumised 3 Valgevene ettevõtte esinda­ jatega, kes on välja valitud lähtudes kontaktvisiidil osaleja poolt määratud tingimustest; • edasi-tagasi lennupiletid; • tutvumisüritus Eesti Vabariigi suursaatkonnas; • tutvumine Valgevene Kaubabörsi tööga; • majutus viietärnihotellis „President“; • transport sihtriigis ; • õhtusöök koos Eesti suursaatkonna nõunikuga; • äriseminar Valgevene ettevõtluskeskkonnast.

•

Lisainfo: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee või 337 4950

ETTEVÕTJA

Fotod: Matti Kämärä

Toila Spa –

KRUIISILAEV TOILA SADAMAS Suletud sanatooriumist avatud spaaks EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kirik keset küla! Toila Spa täidab oma asukoha ja olemusega piirkonnas just seda eesmärki.

K

unagine Peterburi juutide ja rikaste puhkepaik täitis nõukogude ajal hoopis Eesti Põlevkivi töötajate raviasutuse rolli. Kui Sulev Reelo koos oma partneritega 2000. aastal Toila Sanatoorium ASi ära ostis, toodi Eesti spaa-maastikule uued tuuled.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

Toila on alev Ida-Virumaal, mida täna teataksegi eelkõige seal asuva spaa järgi. Maja ise ehitati nõukogude ajal, mil piirkonnas töötavad Eesti Põlevkivi töötajad said seal oma tervise eest hoo­ litsemas käia, olles pigem sanatoorium kui spaa. „Tol ajal oli asutus isoleeritud ja kinnine – kogukonnal sinna asja polnud,“ rääkis Reelo. „Kui me Toila Sanatoorium ASi ostsime, soovisime taastada Toilas kuurordi funktsiooni – sellise, nagu see ammustel aegadel Peterburi turistide jaoks oli.“ Avamise ajal olid kuurordid Eestis eelkõige Pärnus ja Haapsalus. „Me soovisime pakkuda inimestele midagi enamat. Selleks käisime teistes riikides sealsete spaadega tutvumas ning ideid ammutamas.“ Nendelt käikudelt saadi idee luua intelligentne vabaaja veet­

mise võimalus, mitte üksnes sauna ja basseini kasutamise koht. Sellist kont­ septsiooni Eestis tol ajal veel polnud.

Toila Spa oli Eestis esimene, kes avas termid. Termid olid Vana-Rooma avalikud kümblusasutused. Rooma saunad olid varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega ja seal viibiti kuni pimeduse saabumiseni. Termides olid riietusruumid, jahe, soe ja kuum saun, ruumid külma ja sooja veega, supel­ basseinid ning veini- ja toidupoed. Ka Toila termide sisekujunduses võib näha iidset Rooma stiili.

Toila Spas on lisaks tavalisele bas­ seinile, saunadele ja termidele ka Wellness keskus, mille sarnast Eestis väga ei leidu. Wellness Orhidee on mõeldud ainult täiskasvanutele. Seal on võimalus nautida rahu ja vaikust, kuid samas kasutada kõiki samu teenuseid, mis on termides ja bassei­

ETTEVÕTJA nialal. „Toila oli ka sellise võimaluse pakkujana Eestis esimene.“ Uue lähenemisena rajati hotelli kõrvale ka kämpinguala, mis pakub Venemaalt Tallinna suunal liikujatele võimaluse Toilas vahepeatus teha. „Ajalooliselt oli Toila just Vene turistide peatumispaik. Seetõttu on piirkond neile tuttav ja tihti kasutatav just sel­ liste inimeste poolt, kes liiguvad edasi Tallinnasse või kaugemale.“

Spaa kui kruiisilaev

Üksnes uste avamine avalikkusele edu ei too. Oluline oli leida lahendusi ja pakkuda teenuseid, mida saaksid tarbida nii turistid kui ka kohalikud.

Kuna Toila asub suurematest asulatest kaugemal, tuleb pakkuda sealsamas nii palju teenuseid kui võimalik ja selli­ selt, et inimene ei pea nende kättesaa­ miseks kuhugi minema. „Toila Spa on nagu seisev kruiisi­ laev ja just selliseks olemegi proovinud seda arendada,“ selgitas Reelo. See tähendab, et kui inimene on Toilasse tulnud, peab tal olema võimalikult palju tegevusvõimalusi. „Sel põhjusel pakume tegevusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Siin on sportimisvõima­ lused jõusaali, golfiväljaku jms näol, pakume muusikalist ajaviidet, laias valikus toitlustust, lastele mõeldud ajaveetmist jpm.“ „Üks oluline aspekt, mis Toilat eriliseks teeb, on siinne loodus ja piirkonnas olevad vaatamisväärsused.

Ida-Virumaa on sellest aspektist väga õnnistatud paik,“ ütles Reelo. Selleks, et siiatulnutel oleks võimalik ka Ida-Viru­ maa eripära lähemalt näha, korraldab ettevõte väljasõite läheduses asuvate vaatamisväärsuste juurde.

võimalikult palju näoga kogukonna poole. Seda ka töökoha pakkumise poole pealt,“ selgitas ta. Kokku töötab ettevõttes ca 200 inimest, kellest enamus käivadki tööl just lähiümbru­ sest – Toilast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt jne. Hooajaliselt töötavad Toila Spas ka kohalikud noored.

Algusaastatel oli Toila Spa peamis­ teks klientideks ikkagi Venemaa poolt tulijad. Täna on sisekliendi osakaal üle 50 protsendi. „Aja jooksul on meid avastanud üha rohkem ka skandinaav­ lasi. Eks selle saavutamine on olnud pika ja raske töö tulemus.“

Mitte ainult puhkamiseks

Kui nõukogude ajal oli asutuse ainuke funktsioon raviteenuste pakkumine, siis uute teenuste juurde toomisel jäi ka see võimalus Toila Spasse alles. „Vaba aja veetmine on atraktiivne eelkõige noortele ja peredele. Perioodi­ del, mil neid kliente pole, on põhirõhk suunatud meditsiinile,“ rääkis Reelo. „Terviseprobleeme tuleb ennetada.

Inimesed, kellel pole aega perearsti juurde minna või ei tee seda muudel põhjustel, saavad siin kasvõi puhkuse ajal teha oma tervisele diagnostika.

Inimesel on vaja eelkõige ennetavaid raviteenuseid – massaaž, vannid vms,“ selgitas ta. Kusjuures, täna on Toila Spa palgal 40 meditsiinitöötajat.

Ida-Virumaa ei ole kaugel

„Mõnikord mõtleme, et Ida-Virumaad peetakse justkui mingiks müstiliseks kohaks. Kui riigi esindajad või koos­ tööpartnerid tulevad siia kohtumisele, peavad koosolekud algama mitte varem kui kell 11. Tallinnas toimuvad koosolekud pannakse kirja aga algu­ sega kell 9,“ selgitas Reelo. „Ma ei saa aru, kust on tekkinud järeldus, et tee Tallinnast Ida-Virumaale on pikem kui tee Ida-Virumaalt Tallinnasse,“ väljen­ das ta nõutust.

Kuigi ta tõdeb, et väljaspool Har­ jumaad on äri ajamine keerukam, on tegelikult seal äri edendamine igati võimalik. Ise tuleb asjaga tõsiselt tegeleda.

Töö jätkub

Proovime olla võimalikult palju näoga kogukonna poole.

Seda ka töökoha pakkumise poole pealt.

Toila Spa ei kavatsegi jääda käed rüpes istuma. „Arendame nii hotelli kui ka piirkonda jõudu mööda kogu aeg edasi. Oleme nüüd juba ligi 20 aastat hotelli järjest arendanud ja juurdeehiti­ si rajanud. Ka praegu mõlguvad mõttes uued ideed, mis ootavad elluviimist,“ rääkis Reelo. Mis ja millal täpselt plaanis, seda veel öelda ei saa. „Ka olemasolevat tuleb koguaeg hooldada ja parandada. Töö meil ei lõppe!“

Näoga kogukonna poole

Spaa-formaadi loomise tingimuseks oli see, et asutus avatakse avalikkusele. „Kohalikud ja kaugemaltki teadsid, et neil polnud varasemalt siia asja, kuid spaa avamisega pidime neile midagi pakkuma ja nende usalduse võitma,“ selgitas Reelo.

Seetõttu pakub Toila Spa kogu­ konnale mitmeid teenuseid soodsa­ malt. „Oleme osaliselt võtnud enda peale ülesanded, mida võiks pakkuda kohalik omavalistus. Need on näiteks sportimisvõimalused, sünnipäevade pidamised, restorani kasutamise või­ malus. Need on asjad, mida inimesed saavad igapäevaselt kasutada suurema organiseerimata.“ Lisaks pakub ettevõ­ te kohalikele õpilastele ujumistundide läbiviimise võimalust ja aitab vajadu­ sel transpordi korraldusega.

Reelo sõnul on nende jaoks oluline, et kohalikud suhtuksid nende tegevus­ se positiivselt. „Proovime seetõttu olla

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

13

ETTEVÕTLIKKUS

Milleks võtta laps „Tööle kaasa!“?

Kvalifitseeritud tööjõupuudus on järjest suurenev prob­ leem ettevõtjate jaoks. Tööturg on muutunud ning tublide ja hakkajate noorte leidmine ettevõtte ridadesse võib ku­ juneda vägagi raskeks ülesandeks. Algatus „Tööle kaasa!“ aitab probleemiga juba varakult tegeleda.

N

oorte tööeluks ettevalmis­ tamisel saaksid koolid ja ettevõtted koostööd tehes palju ära teha. Et noortel tekiks seos koolis õpitava ja töömaailmas tehtava vahel ning ku­ juneks arusaam, mis on töö, millised on erinevad ametid ja mis sellega kaasneb.

Mooduseid, kuidas noortele reaalset töömaailma tutvustada, on mitmeid –

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

LIISI HANSEN, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

neid tuleb lihtsalt leida. Noorte tööellu kaasamisel oskaksid noored teha tead­ likumaid karjäärivalikuid ning oleksid motiveeritumad oma tulevast eriala õppima.

Esimesed karjäärialased valikud, kas, kus ja mida edasi õppida, tehakse juba põhikooli lõpus. Mida varem tekib noorel ülevaade töömaailmas toimuvast, seda teadlikumalt ta oma valikuid teeb.

ETTEVÕTLIKKUS on see ka võimalus näidata oma tööta­ jatele, et ettevõte toetab peresõbralikku ettevõtlust. Õpilane saab aga teadlikumaks töö­ maailmas toimuvast, näeb ja saab tea­ da, mis on tema vanema igapäevatöö, milline on tema tööpäev ja -keskkond, töö sisu ja selle väärtus ning saab aru, miks erinevad tööd on vajalikud ja et iga töö tegija on tähtis.

Koolil võimaldab algatuses osalemi­ ne teha lapsevanemate ja ettevõtetega koostööd, mis rikastab praktilisel moel karjääriõpet.

Lapsevanemale pakub algatuses osalemine konkreetse ja praktilise võimaluse teha kooliga koostööd, mille kaudu avada lapsele tööelu erinevaid tahke ja väärtusi ning aidata lapsel mõista, mille põhjal teha haridustee ja tööeluga seotud teadlikke valikuid.

Ideaalis näeme, et „Tööle kaasa!“ päev on seostatud ülejäänud õppetööga koolis ning sellest saavad osa enamus Eesti 7.−9. klasside õpilastest. Sel juhul saab toimuda päeva korraldamine koo­ lipoolselt nõnda, et osaletakse üheaeg­ selt kokkulepitud ajal kogu klassiga.

Kuna võimalused koolides on väga erinevad, kutsume üles ka kõiki tööandjaid korraldama oma töötajate lastele ettevõttes selline kasulik ja praktiline „Tööle kaasa!“ õppepäev.

„Tööle kaasa!“ näitab noorele päris tööd

Täna on karjääriõpe ning tutvumine töömaailmaga meie koolides küllaltki teoreetiline. Pakkumaks mitmekülg­ semat ja praktilisemat lähenemist, on kaubanduskoda koostöös SA Innove ning haridus- ja teadusministeeriumi­ ga ellu kutsumas uut algatust − „Tööle kaasa!“. Sellega kutsume tööandjaid, lapsevanemaid ja koole käsikäes looma lastele ja noortele tööeluga tutvumise võimalusi.

12.−16. veebruaril 2018 avavad Eesti ettevõtted uksed oma töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda.

Osalema on oodatud 7.−9. klassi õpila­ sed ja nende vanemad.

Kasu saavad kõik osapooled

„Tööle kaasa!“ algatusega liitumine annab tööandjale võimaluse populari­ seerida oma ettevõtte tegevusvaldkon­ na ameteid ning seeläbi tõsta noorte teadlikkust erinevatest ametitest ja erialadest, mida tulevikus õppida. Sa­ muti tõstab see tööandja mainet, kuna õpilased jagavad saadud kogemust hiljem koolis. Mida varem tööandja end noortega seob, seda lihtsam on tulevi­ kus uusi inimesi värvata. Loomulikult

Nõuanded edukaks õppepäeva korraldamiseks

Oleme koolidele, lapsevanematele, tööandjatele ja õpilastele koostanud juhendid, mis on abiks „Tööle kaasa!“ päeva korraldamisel.

Toon välja mõned soovitused, mil­ lele mõelda, kui plaanite oma ettevõtte töötajate lastele päeva korraldada või pöördutakse teie poole koolist.

Ettevalmistavad tegevused ettevõttes

• Leppige kokku, kes teie ettevõttes

•

•

•

•

päeva korraldamise eest vastu­ tab ning teavitage oma ettevõtte töötajaid algatuse „Tööle kaasa!“ toimumisest.

Mõelge läbi, kuidas tutvustada lapsele ettevõtte tööd ja erinevaid ametikohti, tööprotsesse, ettevõtte kui terviku toimimist.

Mõelge, kas laps saab jälgida ainult oma vanema tööd või on võimalik lähemalt tutvuda ka teiste ametite esindajate tööga.

Mõelge läbi, kas lapsel oleks või­ malik töö tegemises ka praktiliselt kaasa lüüa nii, et see oleks talle jõukohane ning ohutusnõuded ja juhendamine oleks tagatud.

Kui tegemist on n.-ö. „arvutiga tööga“, siis mõelge eelnevalt, kuidas

lapsele tööd huvitavaks teha, kas on võimalik anda talle jõukohaseid töö­ lõike ja ülesandeid (näiteks tutvu­ mine ettevõtte kodulehe ja sotsiaal­ meediaga ning nähtust kokkuvõtte ja ettepanekute tegemine).

• Tehke ettevõtte töötajatega kokku­ lepped, millal ja milliseid tööprot­ sesse laps jälgida või ise proovida saab. Õppepäeva toimumine • Soovituslik õppepäeva pikkus on 4–6 tundi, selle ajaga võiks laps ettevõtte tegevusest ja vanema ame­ tikohast ülevaate saada.

• Tutvustage lapsele ettevõtet üldiselt (tegevusvaldkond, mida pakub turu­ le ja miks see oluline on) ning rää­ kige tööjõuga seonduvast (töötajate arv, struktuur, erinevad ametid jne).

• Tutvustage lapsele erinevaid töö­ protsesse ja osakondi.

• Selgitage tööohutusega seonduvat.

• Võimalusel andke lapsele prakti­ lisi tööülesandeid ning juhendage nende täitmist.

• Õpilane võiks täita õpitu mõtesta­ miseks ka ühe töölehtedest, mis on kättesaadav aadressil www.ettevotlikkus.ee.

Tagasiside kogumine • Küsige lapselt tagasisidet õpitu ja kogetu kohta. Lapsel võib olla häid soovitusi ja ettepanekuid, mida näi­ teks töökeskkonnas ja protsessides muuta.

• Juhul, kui „Tööle kaasa!“ päev toi­ mub koolipoolsel initsiatiivil, andke tagasisidet koolipoolsele kontaktisi­ kule päeva õnnestumise kohta.

• Juhul, kui „Tööle kaasa!“ päev toimub ettevõtte initsiatiivil, palume saata osalenute arv jm tagasiside veebilehe www.ettevotlikkus.ee kaudu.

12.−16. veebruar 2018 Kutsume kõiki tööandjaid looma meie noortele koostöös koolide ja lapsevanematega paremaid ja mitmekülgsemaid võimalusi tööeluga tutvumiseks!

Registreerumine algatuses osalemiseks algab detsembris veebilehel www.ettevotlikkus.ee.

Kui soovid rohkem infot algatuse „Tööle kaasa!“ kohta, siis kirjuta liisi.hansen@koda.ee.

Algatus viiakse ellu Hasartmängumaksu Nõukoja toetusel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

Sambatants REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

E

See sammas, millest juttu tuleb ja mille ümber käib praegu Brüsselis ja ka mujal Euroopas üks tants ja trall, on ELi sotsiaalõiguste sammas.

Mis see õigupoolest ikkagi on?

elkõige on Euroopa sotsiaalõiguste sammas mõeldud poliitilise tahte deklaratsioonina ega loo iseenesest uusi rakendatavaid juriidilisi õigusi.

Sotsiaalõiguste sammas on osa kogu ELi sotsiaal­ meetmete paketist, millega taaskinnitatakse ja täiendatakse juba toimivaid õigusi.

Sambal on väga kõlavad ja suured eesmärgid, millest suur osa, näiteks õiglase ja tõeliselt üleeuroopalise tööturu loomine ja toimimine suunanäitajana euroala uuendatud lähenemise tarbeks, ulatuvad kaugemale ELi sotsiaalpoliitika valdkon­ na pädevustest. Need mõjutavad majandus- ja rahapoliitika põhitõdesid, samuti ELi tööhõivestrateegiat. Sambas sisaldub 20 põhimõtet ja õigust, mida EK peab oluliseks toimivate tööturgude ning hoolekandesüsteemide seisukohalt. Need on jaotatud kolme kategooriasse: 1) võrdsed võimalused ja juur­ depääs tööturule, 2) õiglased töötingimused ning 3) sotsiaal­ kaitse ja sotsiaalne kaasatus.

Euroopa sotsiaalõiguste sambas püütakse kajastada keh­

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

tivat ELi sotsiaalõigustikku ja näidatakse, kas ja kuidas tuleks seda vajaduse korral täiendada. Arvesse soovitakse võtta olu­ lisi muutusi töövaldkonnas ja ühiskonnas, et aidata saavutada hästitoimivaid tööturge ja hoolekandesüsteeme.

Samba õiguslik ulatus on esitatud kahes eraldi, ehkki peaaegu identse vahendi vormis – esiteks EK soovitus ja teiseks ettepanek institutsioonide ühise teadaande kohta.

Soovitusele ja teadaandele lisaks on sambasse haaratud ka teatis ning rida teisi seonduvaid mitteseadusandlikke algatusi, sh sotsiaalvaldkonna tulemustabel edusammude jälgimiseks, konsultatsioonid sotsiaalpartneritega ning seadusandlikud ettepanekud, sh töö- ja eraelu tasakaalu teemalise direktiivi kohta.

Teatise kohaselt võetakse vahendi valikul arvesse laiemaid poliitilisi kaalutlusi ja õiguslikke piiranguid, eelkõige ELi pädevuste piiranguid sotsiaalpoliitika valdkonnas. Soovitus on komisjonile ELi toimimise lepinguga antud pädevuse alusel vahetult kohaldatav. Selles ei ole selgelt öeldud, kellele

EUROOPA UUDISED

on see suunatud, kuid põhjendustes selgitatakse, et Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine on liidu, selle liikmesrii­ kide ja sotsiaalpartnerite ühine kohus ja vastutus ning seda tuleks rakendada nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil nende vastavate pädevuste piires ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Komisjon teeb vahet õiguste ja põhimõtete vahel. Õiguste kohta on öeldud, et sambaga kinnitatakse mõningaid liidu õigustikus juba kehtivaid õigusi, ning põhimõtete kohta, et need on uued ja puudutavad pigem ühiskondliku, tehnoloo­ gilise ja majandusliku arenguga kaasnevaid probleeme. Tea­ tise kohaselt pole ei põhimõtted ega õigused otse jõustatavad.

Hoolimata õiguslikult siduva olemuse puudumisest tähendab teadaanne ELi institutsioonidele, nõukogule ja liikmesriikidele poliitilist kohustust Euroopa sotsiaalõiguste sammas ellu viia, järgides pädevuste jaotust ning subsidiaarsuse põhimõtet.

Kui teatud aja pärast peaks selguma, et eelnimetatud poliitiline kohustus ei ole tinginud seda, et kõik liikmesriigid käivitavad poliitilisi algatusi samba rakendamiseks, tuleks kaaluda uusi asjakohaseid meetmeid, sealhulgas õiguslikke ja mitteõiguslikke algatusi.

Nüüd eesootavaid samme on pärast Göteborgi tippkohtu­ mist näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) oma arvamuses „Sotsiaalse mõõtme ja Euroopa sotsiaalõigus­ te samba mõju Euroopa Liidu tulevikule“ kokku võtnud nii – ees on tee põhimõtetelt õigustele.

EMSK rõhutabki, et otsused sotsiaalse mõõtme stse­ naariumide või arenguteede kohta ei ole akadeemilised, vaid avaldavad reaalset mõju inimeste elule. EMSK leiab, et Euroopa Liidu realistlik tulevik saab tugineda üksnes kindla majandusliku aluse ja tugeva sotsiaalse mõõtme ühendusele.

Eelkõige edendavad inimeste suutlikkust, sotsiaalset rahu ja majanduslikku arengut moodsad sotsiaalteenused ja õiglased

tulevikuväljavaated. Sotsiaalpoliitika on ELi õigusraamistikus jagatud pädevus. Oluline on jõuda konsensusele selles, kes peaks mida sotsiaalpoliitika valdkonnas tegema ja eelkõige selles, millistes valdkondades ja kuidas peaks EL tegutse­ ma, suurendades läbipaistvust ja vastutust võetud ja samuti võtmata jäetud meetmete osas. Arutelu Euroopa sotsiaalse mõõtme üle ei saa toimuda eraldiseisvalt ning see peab olema ühendatud aruteluga majandus- ja rahaliidu süvenda­ mise ja selle üle, kuidas ohjata üleilmastumist, lahendades selle probleeme, ning kuidas neid eesmärke asjakohaselt ja tõhusalt rahastada. Sotsiaalse mõõtme parandamiseks on vaja meetmeid eelkõige kahes peamises valdkonnas: majandus- ja rahaliit ning ühtne turg. Sotsiaalpoliitika tuleb põimida teist­ suguse ELi majanduspoliitikaga, mis hõlmab head makroma­ janduslike poliitikameetmete kombinatsiooni ning edusamme

Sambal on väga kõlavad ja suured eesmärgid. majandus- ja rahaliidu süvendamise suunas. Majandus- ja rahaliidu puhul on EMSKi hinnangul Euroopa poolaastal võtmeroll majandus- ja sotsiaalpoliitika tasakaalustamisel ning asjaomastes liikmesriikides hästi kavandatud reformide läbiviimise hõlbustamisel.

Kuidas aga see üleüldine õnn ja sotsiaalne harmoonia ikka täpselt ja konkreetselt meie igapäevases elus kuju peaks võtma, on paraku lahtine. Endiselt haigutab lõhe nii erinevate liikmesriikide käsitluste kui kõlavate poliitikadokumentide ja tegeliku elu vahel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

17

MAKSUNDUS

Mida peab tööandja arvestama EVELYN LIIVAMÄGI, maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja

maksuvaba tulu arvutamisel?

Alates 2018. aastast muutub tööandja jaoks tulumaksu kinnipidamisel igakuise maksuvaba tulu arvestamine.

T

öötaja maksuvaba tulu täpne suurus sõltub tema aastasest tulust ning tööandja peab isiku mak­ suvaba tulu arvutamisel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil lähtuma kuupõhisest väljamaksest.

See tähendab, et tulu- ja sotsiaal­ maksu deklaratsioonil (TSD) kaob ära alates kalendriaasta algusest mak­ suvaba tulu summeeritud arvestus ning kui mõnel kuul jääb töötajale väljamakse tegemata, siis jääb ka sel kuul maksuvaba tulu arvestamata (nt seoses töötaja puhkusega või haiguse­ ga). Samuti kaovad üldise maksuvaba tulu tõusuga 500 euroni ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõn­ netushüvitistele ehk TSDlt kaovad ära maksuvaba tulu liigid 620 ja 630.

Tööandjal on võimalik arvesta­ da oma palgaarvestusprogrammis ka töötajale tehtud väljamakseid summeeritult kalendriaasta algu­ sest (nt kui väljamaksed on kuude lõikes erineva suurusega või mõnel kuul ei tehta väljamakseid) ning

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

leida isiku kogutulule vastav mak­ suvaba tulu aasta valemi alusel 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu sum­ ma – 14 400).

Kui tööandja näeb jooksva aasta palgaarvestuses, et isikul ei ole aas­ tatulude põhjal õigus maksuvaba tulu maha arvata (nt töötaja saab tulemus­ tasu, preemia, dividendi vm tasu), on võimalik töötajat aasta kestel sellest teavitada ja talle maksuvaba tulu järg­ nevatel kuudel mitte rakendada.

Arvestuse lihtsustamiseks annab e-maksuametis/e-tollis TSD rakendus ka hoiatuse, kui tulumaksu kinnipidaja väljamaksed summeeritult kalendri­ aasta algusest ei võimalda enam isikul aastapõhist maksuvaba tulu arvestada.

Tööandjal peab maksuvaba tulu rakendamiseks olema töötaja avaldus

Töötaja võib avalduse esitada ainult ühele tulumaksu kinnipidajale, kas siis tööandjale või nt sotsiaalkindlustus­ ametile. Töötaja võib oma avalduses näidata, et tööandja a) arvestaks

maksuvaba tulu; b) ei arvestaks maksuvaba tulu; c) arvestaks maksuvaba tulu konkreetse sum­ ma, nt 100 eurot kuus (kui vale­ mijärgne maksuvaba tulu summa on väiksem kui isiku avalduses näidatud summa, siis peab tööandja lähtuma valemijärgsest maksuvaba tulu summast).

Töötajal on võimalik avaldust ka üks kord kuus muuta, kui sis­ setulek on aasta kestel muutuv ja aasta alguses aastase sissetuleku arvutamine on keeruline.

Tööandjatel on soovitatav töö­ tajate poolt varasemalt esitatud avaldused üle vaadata ning juhti­ da vajadusel isikute tähelepanu, et neil on võimalik loobuda iga­ kuise maksuvaba tulu arvestami­ sest täielikult või esitada avaldus igakuiselt väiksema maksuvaba tulu arvestamiseks (500 eurost väiksema või valemijärgselt lubatud summast väiksema), kui neil on täiendavaid sissetulekuid lisaks tööandja poolt makstavale tasule.

Tööandjad leiavad rohkem infot maksu- ja tolliameti kodulehelt.

EESTI

Konverentsil toimus paralleelselt mitu erinevatel teemadel sessiooni.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts andis "teatepulga" üle Austriale, kes korraldab järgmisel aastal konverentsi.

Konverensti avasid kõnedega teiste seas president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Tallinnas toimus Enterprise Europe Networki aastakonverents Fotod: Kalev Lilleorg

20.−22. novembril toimus Tallinnas Enterprise Europe Networki aastakonverents, mille avasid kõnedega president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip. Konverents tõi Eestisse ligi 800 ettevõtluse ja innovat­ sioonivaldkonna eksperti, kes kõik tegutsevad igapäevaselt selle nimel, et aidata ambitsioonikatel väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel kasvada.

Ettevõtted on hakanud peale majanduskriisi taas pead tõstma. Võrgustiku tehtud küsitluse tulemused näitavad, et ettevõtjad üle Euroopa püüavad üha rohkem panustada innovatsioonile ja näevad positiivseid väljavaateid ettevõtte kasvus ja töökohtade loomises. Eesti väljavaade on selles osas teiste riikidega võrreldes üle keskmise tulemusega.

Lausa 53% vastanutest uskus, et järgmisel aastal loovad nad uusi töökohti. „Näeme, et Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted otsivad üha rohkem võimalusi laieneda uutele turgudele,“ kinnitas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Töö­ jõupuudus on Eestis üha vähenemas ning Euroopa Liidu tugi pakub ettevõtjatele täiendavat julgust oma äri kasvatamiseks ja seejuures uute töökohtade loomiseks,“ selgitas ta.

Enterprise Europe Networki eesmärk on aidata ettevõtja­ tel leida välismaalt uusi koostööpartnereid, siseneda uutele turgudele ja saada rahastust oma ettevõtte edendamiseks.

Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes on just tänu võrgustikule suutnud oma ettevõtet oluliselt kasvatada. Üks nendest on Timbeco Woodhouse OÜ, kes peale mitmeid ebaõnnestu­ nud püüdlusi sisenda Rootsi turule, saavutas selle just tänu võrgustiku abile.

„Osalesime ühel kaubanduskoja ja Enterprise Europe Networki korraldatud kontaktreisil Rootsi, kus muuhulgas kohtusime Faluni omavalitsuse esindajatega. Reeglina ei ole meil omavalitsustele midagi pakkuda ja nende hangetele on raske kui mitte võimatu üldsegi kvalifitseeruda,“ selgitas Timbeco müügijuht Oliver Immato. „Tänu sellele kohtumise­ le ja väga suurele pingutusele õnnestus meil nende riigihan­ kel osaleda ja ka võita. Tänaseks oleme sinna ehitanud nii vandekodu kui lasteaia,“ lisas ta.

Euroopa Komisjoni poolt ellukutsutud võrgustiku Enterprise Europe Networki eesmärk on erinevate teenuste kaudu tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ning edendada innovatsiooni pakkudes spetsiifilistele küsimustele praktilisi vastuseid ettevõtja emakeeles.

Võrgustiku üle-euroopaline ulatus annab olulise lisandväärtuse – usaldusväärsed infoallikad ja kindlad koostööpartnerid on igas Euroopa riigis ning kaugemalgi. Võrgustik tegutseb kokku rohkem kui 60 riigis üle maailma. Eestis kuuluvad võrgustikku Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Invent Baltics OÜ, Tartu Teaduspark ja Baltic Innovation Agency OÜ.

Loe võrgustiku kohta lähemalt www.enterprise-europe.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

19

MESSID INTERNATIONAL BROKERAGE EVENT AT R+T 2018 – ülemaailmne rullkatete, uste ja väravate ning päikesekaitsesüsteemide mess 27. veebruar – 1. märts 2018 Stuttgart, Saksamaa Ülemaailmne mess võõrustab külastajaid rohkem kui 130 riigist, kellest 80% tuleb Euroopa riikidest. Hea võimalus leida uusi koostööpartnereid ja arutada uusi ideid rahvusvahelisel tasemel.

Märksõnad: hh rullkatted ja lisad hh aknakatted ja lisad hh aknad ja akende lisad hh markiisid hh sisemine päikesekaitse hh välised pimendavad katted hh uksed ja väravad hh võred ja tarad hh tehnilised tekstiilid ja nende tootmine hh elektrilised turvaseadmed Registreerumise tähtaeg: 27. veebruar 2018 Osalemine on tasuta.

Täpsem informatsioon: www.b2match.eu/rt-2018

BUDGRYF&HOME – ehitus, energia ja kodu 16. märts 2018 Szczecin, Poola Suurepärane võimalus kohtuda Euroopa ettevõtjatega ja luua uusi kontakte.

Märksõnad: hh ehitusmaterjalid (teras, betoon, klaas, puit, tsement, kips, naturaalsed ja tehiskivid, soojustumaterjalid, pooltooted, tellised jt seinamaterjalid, katusekivid ja osad, muud materjalid) hh masinad ja seadmed (kraanad ja tõstemasinad, masinad ja seadmed ehitusmaterjalide tootmiseks, tööriistad ja väiksemad sedmed, muud ehituseks vajalikud masinad) hh viimistlusmaterjalid ehitusele ja sisekujundusele (värvid, lakid, liimid, emailid, kinnistid, plastik, kumm, muud keemiatooted, aknad, uksed, sanitaarvarustus, ventilatsiooniseadmed ja õhukonditsioneerid, piksekaitsmed ja maandus, vee- ja kanalisatsiooniseadmed, liftid ja trepid, sisekujundus, valgustus) hh taastuv- ja tavaenergia hh teenusepakkujad: geodeesia, kartograafia, kujundus hh lepingupartnerid Registreerumise tähtaeg: 1. märts 2018 Messile pääs on tasuta. Võimalik on kasutada poola keele tõlkide abi saksa ja inglise keele baasil. Teie profiil trükitakse paberkandjale ning jagatakse osavõtjatele.

Täpsem informatsioon: budgryf2018.b2match.io/page-2141

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

Szczecin, Poland

GASTRO – Märkimisväärne. Uuenduslik. Tasuta.

14.–16. märts 2018 Helsingi, Soome Gatro Helsinki on juhtiv hotellide, restoranide ja catering’i teenuse pakkujate mess, kus on esindatud sektori viimased tooted, trendid ja uuendused. See mess on oluline üritus, kus külastajad kohtuvad sektori võtmeesindajatega silmast silma. Gastro Fastfood messiala tutvustab kiirtoiduettevõtete tooteid ja teenuseid. Gastro Wine, Beer & Spirits messiala koondab restoraniomanikke, sommeljeesid ja ostjaid, et proovida veine, õllesid, siidreid ja kangeid alkohoolseid jooke. Sel aastal oodatakse osalema üle 200 ettevõtte, kes tutvustavad oma uuenduslikke tooteid ja teenuseid. Võimalus on osa saada kõrgetasemelisest koostöövõrgustikust ja arendada oma erialaseid oskusi.

Messile on tasuta sissepääs hotellimajanduse, restorani ja köögiprofessionaalidest külastajatel.

Registreerumise tähtaeg: osalejad saavad broneerida boksi või laua enne 18. jaanuari 2018 Täpsem informatsioon ja hinnakiri: gastro.messukeskus.com

VIINI EXPO – alkohoolsete jookide mess 15.-17. märts, 2018 Helsingi, Soome Suurepärane võimalus osaleda üle kahe aasta toimuval alkohoolsete jookide messil. Kohal on väljapanekutega nii väikesed käsitööõlle kojad kui suured kangete alkohoolsete jookide tootjad. Ja loomulikult ei puudu messilt veinitootjad ja importijad. Lisaks väljapanekutele on võimalik osaleda loengutes ja proovida kohapeal erinavaid tooteid.

Täpsem informatsioon ja registreerumine: 10times.com/viini-expo

EESTI

SPRING FAIR INTERNATIONAL 2018 – Euroopa suurim kingituste ja koduaksessuaaride näitusmess 4.–8. veebruar 2018 Birmingham, Suurbritannia See on erakorraline võimalus tootjatele tutvustada olemasolevaid tooteid, saada uusi ideid ja kohtuda klientidega. Näitusmess hõlmab 14 erinevat sektorit, kaasates enam kui 2500 osalejat.

Märksõnad: hh ilu ja heaolu hh laste mänguasjad ja kingitused hh jõulu-, lille- ja hooajakaunistused hh kaasaegne kingitus hh isetegemine ja kodu parendamine hh moejuveelid ja pagas hh kingitus hh kevadmessi rõõm hh õnnitlused ja kingitus hh kodu hh toidunõud ja kodukaubad hh väljamüügi lahendused hh pidu hh suvekodu hh mahukas kingitus ja kodu Tavakülastajal on võimalik saada tasuta pilet, sisestades oma andmed messi kodulehele.

Osaleda soovival ettevõttel on võimalik taotleda boksi või lauda samuti kodulehe kaudu.

Täpsem informatsioon ja registreerimine: www.springfair.com

RIIGIHANKED hh Endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis hangitakse meditsiinitehnikat. Tähtaeg on 3. jaanuar 2018. Kood 471. hh Rumeenias hangib riigiasutus ürituskorralduse teenust.

Tähtaeg on 8. jaanuar 2018.

Kood 472. hh Rumeenias hangitakse kalade toitu.

Tähtaeg on 4. jaanuar 2018.

Kood 473. hh Poolas hangitakse reklaamiteenust.

Tähtaeg on 11. detsember 2017.

Kood 474. hh Ühendkuningriigis hangitakse mänguväljakute varustust.

Tähtaeg on 12. jaanuar 2018.

Kood 475. hh Portugalis hangitakse puksiirlaevu.

Tähtaeg 12. jaanuar 2018.

Kood 476.

hh Saksamaal hangitakse viitasid ja tahvleid. Tähtaeg on 4. jaanuar 2018. Kood 477.

hh Saksamaal hangitakse harivaid mänge/mänguasju. Tähtaeg on 27. detsember 2017. Kood 482.

hh Prantsusmaal hangitakse koolimööblit. Tähtaeg on 4. jaanuar 2018. Kood 478.

hh Belgias hangitakse arhiiviriiuleid.

Tähtaeg on 4. jaanuar 2018. Kood 483.

hh Prantsusmaal hangitakse karastusjooke. Tähtaeg on 4. jaanuar 2018. Kood 479.

hh Prantsusmaal hangitakse näitusestende. Tähtaeg on 27. detsember 2017. Kood 484.

hh Prantsusmaal hangitakse väikelaste mänguasju. Tähtaeg on 26. detsember 2017. Kood 479.

hh Prantsusmaal hangitakse teeviitasid. Tähtaeg on 28. detsember 2017. Kood 489.

hh Saksamaal hangitakse konteiner klassiruume kooli renoveerimise ajaks, eeldatavasti kolmeks aastaks.

Tähtaeg on 9. jaanuar 2018. Kood 480.

hh Prantsusmaal hangitakse reklaamkleebiseid. Tähtaeg on 4. jaanuar 2018. Kood 490.

hh Prantsusmaal hangitakse moodulmaju büroo tarbeks.

Tähtaeg on 26. detsember 2017.

Kood 481.

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED TEKSTIIL Rootsi ettevõte otsib keskkonnasõbralike tekstiilkangaste tootjaid, kel oleks ka printimisvõimalus kangale.

Kangad mõeldud laste voodipesu tootmiseks.

KOOD: BRSE20171102001

MASINAD/SEADMED Suurbritannia ettevõte otsib automaatseid ja elektrohüdraulilisi sõidukite blokeerimissüsteemide tootjaid. KOOD: BRUK20171110001 Hollandi ettevõte, kes on spetsialiseerunud piimatööstuse seadmetele, otsib väikeste roostevabast terasest protsessipaakide tootjat.

KOOD: BRNL20171108001 Türgi ettevõte pakub end sanitaartehnikatoodete ja vannitoatarvete (mh kraanikausid, WC-potid, vannid, dušikabiinid) edasimüüjaks Türgis.

KOOD: BRTR20161223001

PABER/PAKEND Rootsi ettevõte otsib biolagunevatest või taaskasutatavatest materjalidest valmistatud ühekordselt kasutatavate pakendite tootjaid.

KOOD: BRSE20171116001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

Poola ettevõte otsib lainepapi (3-kihiline C, B, E ja 5-kihiline BC) tootjaid. KOOD: BRPL20171019001

TOIT/JOOK Rootsi ettevõte pakub end ökoloogiliste toiduainete ja teiste ökoloogiliste toodete edasimüüjaks Rootsi turul.

KOOD: BRSE20171109001 Ungari ettevõte otsib külmpressitud seemneõli tootjaid.

KOOD: BRHU20171026001 Ungari ettevõte pakub end baastoiduainete edasimüüjaks Ungari turul.

KOOD: BRHU20170322001 Horvaatia ettevõte otsib ökoloogiliste ravimtaimede (kortsleht, tüümian, meliss, raudrohuürt jt) tarnijat KOOD: BRHR20171019001

FARMAATSIA Rumeenia farmaatsitoodete edasimüüja pakub end edasimüüjaks Rumeenia turul. Ettevõtet huvitavad eelkõige toidulisandid, kosmeetika ja dermokosmeetika.

KOOD: BRRO20170913001 Taiwani meditsiinitoodete hulgimüüja otsib tervishoiu-, kirurgia- ja haiglatoodete tarnijaid.

KOOD: BRTW20170801001

METALL/MATERJAL Sloveenia ettevõte, mis on spetsialiseerunud uuenduslike LED-lampide tootmisele, otsib J/U alumiiniumprofiilide tootjat või tarnijat. KOOD: BRSI20171107001

MUU

Saksa spin-off ettevõte, kes toodab läbivoolupatareide jaoks komponente, otsib alltöövõtjat fooliumi lõikamiseks KOOD: BRDE20171120001 Portugali ettevõte otsib uusi partnereid, kes pakuvad erinevaid energiatõhusaid lahendusi (nt juhtseadmed, tarkvara, andurid, mõõteseadmed).

KOOD: BRPT20171102001 Itaalia kaubandusagent pakub end esindajaks Itaalia turul vask- ja fiiberoptiliste toodetele, mis mõeldud telekommunikatsioonitööstusele.

KOOD: BRIT20170928001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

Ekspordi- ja tootearenduse koolitused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele praktilisi ühepäevaseid ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitusi.

Avatud on registreerimine 2018. aasta esimeses pooles toimuvatele ekspordikoolitustele.

Osalemine ühel koolitusel: 50 € + km Lisainfo: Marju Männik marju.mannik@koda.ee 604 0077

KODULEHE RAKENDAMINE EDUKAKS EKSPORDIKS

18. jaanuaril ja 5. juunil Tallinnas 8. mail Tartus Koolitusel selgitatakse, kuidas kasutada ettevõtte kodulehte võimaliku müügikanalina (eelkõige ekspordi müügikanalina) ning kuidas panna see ettevõtte jaoks parimal viisil tööle.

EKSPORT DIGIAJASTUL 8. veebruaril, 7. märtsil ja 12. aprillil Tallinnas Koolitusel räägitakse turundusest sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeedia erinevate kanalite võimalustest.

Vaata lisaks www.eas.ee/ekspordikoolitused www.koda.ee/et/sundmused!

E-KAUBANDUS SUURTE E-POODIDE KAUDU

7. veebruaril ja 15. märtsil Tallinnas 22. veebruaril Tartus Kuidas saada oma toode müügile rahvusvahelistesse kanalitesse, nagu Amazon või AliBaba? Analüüsime erinevaid kanaleid ning vaatame koos üle logistikaküsimused, tarnetingimused ja ladustamise.

LIIKMELT LIIKMELE

Frank Events OÜ

Empowerment OÜ

Frank on sündmusi korraldanud juba 10 aastat, seega ilma tõde väänamata, on teenindatud kokku üle 400 rahuoleva kliendi. Võta nendega ühendust, kui vajad ürituse korraldamisel abi!

Empowerment omab kogemusi, oskusi ja teadmisi, kuidas rakendada organisatsioonis jätkusuutlikku kasvu toetavat kultuuri. Nende metoodiliseks lähtebaasiks on tehnoloogia­ettevõtetes edukalt tõendanud Scailing Up metoodika, mida on nad suutelised kohandama tulenevalt konkreetse ettevõtte vajadustele.

Rhumveld Baltic OÜ Millega pead sel aastal meeles oma töötajaid ja partnereid?

Soovitame midagi tervislikku ja maitsvat – pähklid ja kuivatatud puuviljad! Koja liikmetele soodustus 10% salasõnaga KODA.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

23

SIHTTURUD

Lääne-Euroopa TURUD OOTAVAD AVASTAMIST PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

Oleme kaubanduskojas juba aastaid viinud läbi erinevaid sihtturgude koolitusi ja seminare.

2018. aastal ei saa olema ka teisiti! Uuel aastal pöörame oma pilgud Lääne-Euroopa turgudele.

E

kspordi Akadeemia on aastaid koolitanud ekspordijuhte ja andnud ettevõtjatele näpunäiteid välisturgudele sisene­ miseks. Oleme püüdnud tuua ettevõte­ tele lähemale nii kaugeid kui ka traditsioonilisi sihtturge.

Kui 2017. aasta esimeses pooles kes­ kendusime lähiturgudele (Läti, Leedu, Soome ja Rootsi), lisaks ka Suurbri­

tanniale ja Ameerika Ühendriikidele ning teisel poolaastal Kesk-Euroopa turgudele (Poola, Saksamaa, Austria, Šveits ja Tšehhi), siis igati loogiline samm on seada uuel aastal fookus lääne poole. Nagu ikka jagavad oma praktilisi kogemusi turule sisenemisel ja laienemisel nii pikaajalised kui äsja alustanud ettevõtted.

Ekspordi Akadeemia uue hooaja avab Holland

Jaanuari lõpus, täpsemalt 25. jaanua­ ril teeme hooaja avalöögi Hollandi sihtturuga. Kuigi territooriumilt on riik võrreldav meie omaga, on elanikke seal kordades rohkem. Õnneks on meil Hollandi turu eksperdid kodust kohe võtta!

Oma kogemusi on teiste ettevõtja­ tega valmis jagama edukad holland­ lastest ärimehed – Juustukuningad kaupluseketi asutaja ja tegevjuht Erwin Wassenaar ning lilleseadjast loovettevõtja Peter Boeijkens. Lisaks neile vahendavad oma kogemusi JOIKi ekspordijuht Kadri Mäesalu ning moelooja Lilli Jahilo, kes oma moe­ brändiga on juba kaks korda puu­ kingade ja juustumaal pop-up shop’i korraldanud.

Belgiat aitab avada Flanders Trade & Invest

27. veebruaril pöörame oma pilgud Belgia suunas. Kui Brüssel on linnana eestlaste jaoks tuntud ja tihti külasta­ tav sihtkoht – nii mõnelgi eestlasel on seal mõni sõber, tuttav või sugulane, kes töötab euromasinavärgis –, siis Eesti eksportööre, kes sinna tooteid ja teenuseid viivad, otsisime tikutulega taga.

Mõned viitasid konfidentsiaalsusle­ pingutele, mistõttu teiste ettevõtetega oma kogemust jagada ei saada. Teised aga ütlesid tagasihoidlikult, et rääkida on niivõrd vähe. Kuid meil õnnestus ikkagi leida inimesi, kes on valmis ettevõtjaid sealse ärikultuuriga kurssi viia.

Belgia ärikultuuri ja majanduskesk­ konda tuleb selgitama Thomas Castrell, Flanders Trade & Investi esindaja, kes katab kõiki Balti riike. Teised esinejad jäävad veel saladuseks!

Suurbritannia pakub endiselt palju kõneainet

Suurbritannia sihtturuseminar toimus meil ka 2017. aastal, kuid korralda­ me selle 2018. aasta esimeses pooles uuesti. Põhjus selleks on väga lihtne.

Brexitist räägitakse meedias väga palju. Räägitu võib aga segadust tekitada ning ettevõtjatele võib jääda vale mulje, et sealsed ärivõimalused

täielikult puuduksid. Turg on suur ning tarbijaid jagub.

Britid lendavad kohale, et seleta­ da Eesti ettevõtjatele Brexiti vaadet kohalikele eksportööridele. Kohalikega äritegemist vaagivad mitmed edukad eksportöörid. Seminar leiab aset 29. märtsil.

Mööda ei saa vaadata ka Prantsusmaast

25. aprillil annab Prantsuse turu võimalustest ülevaate Kristiina Kalda, kes on EASi esindaja Prantsusmaal.

Arutelus vaagivad suurriigi ärikultuuri nüansse Prantsuse-Eesti Kaubandus­ koja juht ning pikalt Pariisis töötanud Kaidi Tepaskind, Prantsusmaalt eel­ misel aastal Eestisse kolinud ettevõtja Jerome Lioret ning kohalike eksportöö­ ride esindajad.

Pöörame pilgud ka Itaalia suunas

23. mail tutvustame koostöös Itaalia saatkonnaga Eestis Itaaliat kui potent­ siaalset sihtturgu Eesti ettevõtjatele.

Vaatame üle, millised on ettevõtjate võimalused seal läbi lüüa ning millele tuleks tähelepanu pöörata.

On, mida lahti muukida!

Hooaja lõpetame Iirimaa tutvustamisega

7. juunil paneb hooajale tarmuka lõpu Iiri sihtturu fookusega seminar. Iirimaa on küll Euroopa Liidu liige, kuid ärisi­ demeid on Eesti ettevõtetel selle riigiga kahetsusväärselt vähe. Ärivõimalusi aga jagub erinevatele sektoritele. See­ tõttu kutsumegi kõiki huvilisi Iirimaa võimalustest osa saama.

Ekspordi Akadeemia on osa kauban­ duskoja eksporti toetavast teenusest.

Kaubanduskoja eksperdid pakuvad lisaks koolitustele võimalust saada ekspordialast konsultatsiooni, eks­ pordiplaani või selle osa koostamist, abi välispartnerite leidmisel ja palju muudki.

REGISTREERU JUBA TÄNA KÕIGILE KUUELE KOOLITUSELE! Kaubanduskoja liikmetele on kuuel koolitusel osalemise hinnaks selle aasta lõpuni 180 € + km, mitteliikmetele 360 € + km. Ära jäta võimalust kasutamata ja tutvu Lääne-Euroopa sihtturgudega!

Liiliana OÜ on asutatud 05.01.1989.a.

Ettevõttel on üle 15 aasta kogemusi raamatupidamise ja finantsjuhtimise vallas nii Eesti kui ka rahvusvahelistes firmades.

Osutame raamatupidamisteenuseid nii alustavatele kui juba tegutsevatele ettevõttetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja korteriühistutele, võttes arvesse iga ettevõtte eripära ja vajadusi.

Olenevalt ettevõtte raamatupidamis­dokumentide mahust on võimalik teenust sisse osta mahupõhiselt või kindla kuutasu põhimõttel.

Raamatupidamisteenus on orienteeritud teie vajadustele.

Pakume terviklikku ettevõtte raamatupidamist alates algdokumentide sisestamisest kuni aastaaruande koostamiseni ja audiitoritega suhtlemiseni.

Usalda oma raamatupidamine meie kanda, et saaksid keskenduda oma ettevõtte kasvule ning kasumlikkuse kasvatamisele.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke ühendust telefoni teel 641 2 114 või kirjutage liiliana@liiliana.ee

Räägi oma murest, leiame koos lahenduse!

www.liiliana.ee

PERSONAL

Kandideerimisprotsess – Tänapäeva konkurentsi­ tihedal tööturul tasub ette­ võttel tähele panna eri­ nevaid võimalusi, kuidas oma ettevõttesse parimaid töötajaid leida. Seejuures on oluline mõista, mis võib mõjutada parimate töötajate ligimeelitamist.

CV-ONLINE EESTI

E

i ole uudis, et kandideeri­ misprotsess on kahepoolne ja nõuab mõlemapoolset panust – nii tööotsijalt kui ka tööandjalt. See, mis vär­ bamisprotsessile enamjaolt lõpp-punk­ ti paneb, on tagasiside andmine kõiki­ dele osalenud kandidaatidele. Esialgu kandideerimisprotsessis väga väikse osana näiv tagasiside andmine jääb ettevõtetel tihtipeale kahe silma vahele.

Fookusesse jääb vaid väljavalitud kandidaat ning need kandidaadid, kes enda vastust ootavad, on ununenud.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

KES PEAKS KELLELE TAGASISIDET ANDMA? Lühike telegrammistiilis teade on parem kui tagasi­ side täielik puudumine

Ettevõtte eesmärk on üldjuhul leida kiiresti ja efektiivselt parim kandidaat, mistõttu tuleb tööandjal kahtlemata teha värbamisprotsessis valikuid, kus kõik kandidaadid ei võida. Siinjuu­ res tasub ettevõtjal kindlasti silmas pidada, et kõik need kandidaadid, kes sel korral valituks ei osutunud, võivad olla Teile sobivaks kandidaadiks juba järgmise vaba töökoha täitmisel.

Kui mitte seda, siis kandidaadid, kes tagasidet ei saanud, võivad oma negatiivset kogemust ka sõprade-tut­ tavatega jagada. Kui positiivse klien­ dikogemuse saanud klient jagab head kogemust keskmiselt 6 inimesega, siis negatiivse kogemuse osaliseks saanud klient jagab negatiivset kogemust keskmiselt 18 ümbritseva inimese­ ga. Esialgu tühisena näiv tagasiside

kujundab Teie ettevõttest pilti välja­ poole. Ettevõtte hea maine ja hooliv suhtumine nii oma töötajatesse kui ka klientidesse on aga kindlasti oluliseks faktoriks edukal värbamisel.

Tagasiside ei ole tihtipeale just meeldivaim sõna nii tööandjale kui ka kandidaadile, ent ei nõua suurt pingutust. See ei ole keeruline ja aega­ nõudev, kui kasutada näiteks CV.ee keskkonda, kus saab mugavasti ühe korraga välja saata tagasiside neile, kes ei osutunud valituks ning hiljem ka neile, kes läbisid värbamisprotses­ sis eelvaliku.

Heaks tooniks on anda tagasiside telefoni teel nendele kandidaatidele, kellega olete juba kohtunud. See näi­ tab, et ettevõte hoolib ja võtab vaevaks temale aega pühendanud kandidaadile isiklikult tagasisidet anda.

Kandideerimiskonkursil osale­ nutele esmase tagasiside andmisel

PERSONAL võib samuti kandidaatidele välja tuua mõned peamised punktid, mis said oluliseks käimasoleva konkursi valiku tegemisel. Ent kui sellel hetkel ei ole kandidaadile midagi täpsemat ja si­ sulisemat veel öelda, siis on ka parem lakooniline tagasiside kui üldse mitte midagi.

tööd & koos

Eitav vastus ei tohiks tähendada mitteväärikat suhtumist

Kui vähegi võimalik, tasuks profiiliga mittesobivatele kandidaatidele esma­ ne tagasiside anda esmajärjekorras ja võimalikult kiiresti. Siis inimesed teavad seda oma järgmistel valikutel ja konkurssidel arvestada. Tõenäoliselt on aktiivselt tööd otsival kandidaadil niisamuti ees mitmeid töökohavali­ kuid, nii nagu ka ettevõttel kandidaa­ tide näol.

Iga ettevõte on kindlasti kokku puutunud kandidaatidega, kes peale tagasiside andmist võivad ettevõt­ te valiku ja põhjuste kohta lisainfot küsida ning vahel olla seejuures ka negatiivselt meelestatud. Sellisel juhul tasub rahulikuks jääda ning mõista võimalust, et see ei pruugi olla kandi­ daadi esimene eitav vastus, mistõttu on see kandidaadi enesekindlust ja lootust pärssiv. Võimalusel tasub siiski kandidaadile täiendavat infot anda ning mitte jätta kandidaati ootama. Ka eitava vastuse korral saab kandidaadi­ le väärika tunde jätta.

Kandidaadi tagasiside olulisusest

Kui kandidaat on oma kandideerimis­ soovist ettevõttele teada andnud, tasub ka temal olla korrektne kogu protsessi vältel. Sealhulgas tuleks ettevõttele tingimata anda teada erinevatest muu­ datustest seoses konkursile kandidee­ rimisega.

Mitte üksnes ettevõttel, vaid ka tööotsijal tasub kokkulepetest kin­ ni pidada, sest vastasel juhul saab

Koos töötamine viib parimate lahendusteni. kannatada kandidaadi enda maine. Kui samas ettevõttes on tulevikus taas põ­ nev töökoht vabanemas ning kandidaat peaks uuesti kandideerima, siis jääb ettevõttele eelnev negatiivne kogemus meelde. Tulenevalt sellest on tõenäo­ sus valituks saada kindlasti väiksem.

Mida teha, kui saad kandidaadina eitava vastuse?

Kui oled kandidaadina saanud eitava vastuse, tuleb mõista, et pärast kan­ dideerimisprotsessi jagub töökohta enamasti vaid ühele kandidaadile ning mõnikord võib valitud kandidaadil olla veel ka mõni muu kasulik oskus, mida ettevõte esmalt ei osanudki töökuulu­ tusse kirja panna. Teiseks aspektiks on inimestevahelise sobivuse olulisus ettevõtte sees, mida tuleb niisamuti mõista. Eitava tagasiside saamine ei ole mõistagi meeldiv, aga ettevõtte kontaktisikul ei ole pärast värba­ misprotsessi lõppu enam võimalik mööndusi teha.

Kandidaadilt negatiivsusest õh­ kuv tagasiside võib jätta ettevõttele omakorda ebameeldiva kogemuse,

mistõttu uue konkursi avanemisel ja valiku tegemisel võib ettevõte enda värbamistegevuses ettevaatlikuks muutuda.

Enne, kui kandidaat pärast eitava vastuse saamist lisainfot ja põhjust küsib, miks ta ei osutunud ettevõtte poolt valituks, tuleks kandidaadil eelnevalt analüüsida, kas ja mida ettevõtte vastus tema jaoks muudab.

Näiteks, kui kandidaadil on teadmine, et ta on mõnel alal või mõnes keeles nõrgem, tasub end koolitada ning et­ tevõtte poolt esitatav lisainfo ei pruugi kandidaadi senist käekäiku oluliselt muuta. Ideaalis annab ettevõtte poolt esitatud põhjalikum tagasiside kandi­ daadile kätte info, mis paneks eitava vastuse saanud kandidaadi suuremalt unistama ja tegutsema.

Seega ettevõtet tasub ka eitava ta­ gasiside puhul tänada ja anda märku valmisolekust tulevikus taas kohtuda, kui samal ettevõttel vabanevad uued töökohad. See jätab tööotsijast mulje kui inimesest, kes suudab ka mitte niivõrd meeldiva olukorra või infoga hakkama saada ja positiivselt edasi liikuda.

Värbamisprotsess on kahepoolne, mistõttu on kandidaadi tagasiside sama oluline kui ettevõtte poolne.

Allikas: Unsplash.com

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

27

LOOMEMAJANDUS

LOOMEETTEVÕTJAD SAID ABI

EKSPORDI ARENDAMISEKS

Mai alguses sai avalöögi kaubandus-tööstuskoja ja Danske Banki ühine arenguprogramm loomeettevõtete ekspordivõi­ mekuse arendamiseks. Programmis osales kokku 12 ettevõ­ tet, kelle sõnul oli programmi suurim väärtus tööriistad, mis aitavad neil oma eksporditegevusi tulemuslikult planeerida.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

P

rogrammi eesmärk oli tõsta osalejate ekspordivõime­ kust ja seeläbi kasvatada nende käivet. Oktoobri lõpus pidulikult lõpetatud programmi jooksul läbisid ettevõtjad kokku neli koolitusmoodulit, said nõu pikaajalise eksporditoe kogemusega konsultandilt Markku Vantunenilt Soo­ mest ning kasulikke nõuandeid ja abi Danske Banki finantsspetsialistidelt.

Programm andis eelkõige kasulikke tööriistu

Puidust prilliraame valmistava ettevõt­ te Karl Disain OÜ tegevjuht Karl Annus ütles, et tema jaoks tuli programm küll veidi hilja, kuid teab nüüd, kuidas oma tegevusi tulevikus paremini planeeri­ da. „Olin enne programmi teinud mit­ meid valesid otsuseid, mis tegelikkuses takistasid ekspordi arendamist. Nüüd olen saanud uusi teadmisi, märganud oma vigu ja saanud parema arusaami­

Loomeettevõtjad said viimasel kohtumisel veel põnevat grupitööd teha.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

LOOMEMAJANDUS

Projektis osalesid: hh Borealis OÜ (bränd Jaanus Orgusaar)

hh Bit AS (Avita kirjastus) hh Energiatehnika OÜ hh Karl Disain OÜ hh Käsitööturg OÜ (EstonianCrafts.com)

hh Lind Keraamika OÜ hh Marmara Sterling OÜ hh MTÜ IIDA Kursused hh Mõtleja Tigu OÜ hh Roadplan OÜ hh Tandit Vision OÜ hh Wesse Engineering OÜ Jüri Joller (Energiatehnika OÜ, vasakul) ja Janno Jaek (Marmara Sterling OÜ, paremal) arutasid programmis kogetut Markku Vantaneniga (keskel).

se ettevõtte finantside planeerimisest,“ selgitas Annus. „Ettevõtjatel on olemas soov, teadmised ja teenus, mida eksportida.

Igal ettevõttel seisavad aga ees oma karid, mis eksporti takistavad,“ selgitas kaubanduskoja teenuste direktor Piret Potisepp. „Programmi üks peamisi kasutegureid ettevõtjatele oli just nen­ de mõttelaadi muutmine ja olulistele aspektidele fokusseerimine,“ lisas ta.

Loomeettevõtjate eksport kasvas

Tihtilugu on väikeettevõtjate suurimad kitsaskohad finantsalased teadmised ja kogemused riikideülesest ärist.

Potisepa sõnul vajavad väikeettevõt­ jad täna kõrgemal tasemel finants- ja ekspordialast nõustamist, et reaalselt oma eksporti uutele turgudele laien­ dada. „Programmi üks osa keskendus just finantsnõustamisele. Esialgsed tulemused näitavad, et projektis osalenud ettevõtted on tõepoolest oma ekspordimahtu suurendanud ja/või loonud endale tugeva pinnase seda teha. Osalenute hulgas on ettevõtteid, mille kasv suurenes 5 protsenti, kui ka neid, mille kasv ulatub 50 protsendini,“ täpsustas Potisepp. „Täna on veel vara öelda, milline on projekti lõplik tulemus pikemas vaates, kuid juba praegu on selge, et edukas väikeettevõte küsib nõu ja kasutab kõi­ ki olemasolevaid võimalusi. Tihtipeale ei maksa nõu midagi, aga aitab kokku hoida palju aega ja vältida karisid ette­ võtte kasvatamisel,“ lisas Potisepp.

Tegemist oli esmakordse prog­

Projekti kaasrahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondi vahenditest.

rammiga, kus ettevõtete toimivasse majandustegevusse kaasati eksper­ did pangast eesmärgiga parandada arenguprogrammis osalevate loome­ majanduse ja selle sidusvaldkondade ettevõtete teadmisi finantside juhti­ misest ja kaasamisest. Kokku nõustas ettevõtjaid 16 Danske Banki eksperti, kes kõik omavad põhjalikke kogemusi ja teadmisi ettevõtte finantsplaneeri­ misest. Finantsspetsialistid töötasid ettevõtete konkreetsetest vajadustest lähtuvalt välja tegevusplaani, kuidas kasvatada nende eksporti.

„Programmi üks peamisi kasutegureid ettevõtjatele oli just nende mõttelaadi muutmine ja olulistele aspektidele fokusseerimine,“ sõnas Piret Potisepp.

Kaubanduskoja teenuste direktor Piret Potisepp andis osalejate üle tänukirjad.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

29

KASULIKKU

Kaubanduskoja ruumidest valmis 3D VIRTUAALTUUR Kaubanduskoja ajaloolisest majast valmis 3D virtuaaltuur. Nüüd on võimalik arvutis koja avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides ringi jalutada, kasu­ tades selleks vaid hiirt või nooleklahve.

Tutvu tuuriga www.koda.ee/et/teenused/rendime-ruume

K

aubanduskoja saalid on suurepärased koosole­ kute, seminaride ja muude ürituste korralda­ miseks. Huvilised saavad ürituse läbiviimiseks sobivad ruumid virtuaalselt välja valida ja broneerimiseks taotluse saata. Tutvu ruumidega virtuaalselt koja kodulehel teenuste rubriigis. Koja virtuaal­ tuuri tegi selleks Eestis kõige värskema tehnikaga varusta­ tud ettevõte Virtual Walks.

Virtuaalne visiit Sinu ärisse – uuest aastast otse Google Street Viewst

Üheks argumendiks virtuaaltuuri tellimisel oli selle peatne integreerimine Google’i kaardirakendusega. Hetkel aitab kliendil Sinu äri ukseni jõuda Google Street View. Nüüd astume sammu edasi – uudse 3D virtuaaltuuriga siseneb klient otse Sinu ärisse ja saab sellest esindusliku visuaalse ülevaate.

360-kraadised panoraamvaated on juba pikalt turul olnud, kuid uute tehnoloogiatega kaasnevad võimalused teevad sel­ lest nüüd paremini kasutatava ja kogetava turundusväljundi.

Veel 5+ aastat tagasi kohtas e-kaubandust ignoreerivat suhtumist põhjendusega, et see ei saa hakata toimima. Aga hakkas ning kasvab mühinal! Inimesed käivad ajaga kaasas ja kõik, mis teeb nende elu lihtsamaks, võetakse omaks ja saab elu loomulikuks osaks. Kasutades uusi lahendusi, võib väikeettevõte nii mõnestki suurest mööda vuhiseda või suur­ ettevõte saada uut ja värskendavat kuvandit.

Virtual Walksi poolt loodava virtuaaltuuri eeliseks on uusima tehnoloogia abil saavutatav visuaalne efekt ning võimalus vaatajal skaneeritud ruumis arvutinoolte abil sujuvalt ringi liikuda. Virtuaaltuuri vaatamine ei nõua efekti saavutamiseks eraldi lisavarustust. Virtuaaltuurile on info­ akende abil võimalik lisada erinevat infot kaupmehe kohta (nt lahtiolekuajad, sooduspakkumised) ning lisada linke ja illustreerivaid videoid.

Virtuaaltuuri kasutamise võimalusi täiendava turun­ duskanalina piirab vaid kaupmehe fantaasia ja virtuaalse jalutuskäigu väärtustele tasub mõelda erinevate valdkon­ dade esindajatel. Restoranid, jaekaubandusärid, autosalon­ gid, äriruumide rentnikud ja majutusasutused saavad end klientidele virtuaalselt tutvustada ja külastama meelitada, tööstusettevõtted saavad välismaistele partneritele oma toot­ mist ja tegevusi näidata jne. Virtuaalses keskkonnas saab korraldada ka tarbijamänge.

Virtuaaltuuride platvormiks on Matterporti tehnoloogia oma väga tugeva rahvusvahelise arendusmeeskonnaga, kes on motiveeritud pakkuma alati uusimaid ja kaasaegsemaid lahendusi 3D ja virtuaalreaalsuse kogemiseks.

Virtuaaltuuri peamised väärtused: • uuendusmeelne ja kaasaegne kuvand Sinu ärist; • parem ülevaade kaupade või teenuste paiknemisest kodust lahkumata; • uued turundusvõimalused ja infonuppude abil tuuri soovi­ tud kohtadesse piltide, video ja info lisamise võimalus; • vaatamiseks ei pea olema erivarustust – toimib üldkasu­ tatavas veebikeskkonnas, VR-prillide olemasolul täielik kohaloleku efekt; • Google Street Views ja otsingukeskkonnas „astu uksest sisse” efekt; Kiirem ja vahetum kontakt kliendiga tekitab enesekindla­ ma suhtluse mõlemalt poolt. Ühelt poolt on tagatud kommu­ nikatsioon, läbipaistvus ja ülevaade, kliendi poolt aga julge ja teadlik otsus.

Usaldus ja teadvus ei kasva tühjast kohast – aitame seda kiiremini luua. Kuidas see kõik toimib? Tule ja vaata www.virtualwalks.ee. Uue aja virtuaaltuurid.

Uued võimalused turundamisel

Ühena esimestest kaubanduskeskustest on virtuaalse jalutuskäigu enda heaks tööle pannud Stroomi Keskus Põhja-Tallinnas, nii mõnigi autosalong, turismiettevõtja ja loomulikult on oma virtuaalsed ruumid külastajatele avanud ka kaubandus-tööstuskoda.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

Urmas Männa, Virtual Walks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti suursaatkond Kiievis ning European Business Association (Kiiev) kutsuvad ettevõtteid osalema 14.–15. märtsini 2018 toimuval

kontaktreisil Kiievisse

Ukraina on pindalalt suurim riik Euroo­ pas ning rahvaarvult 29. riik maailmas, mis tänaseks on valinud selge suuna tihedamale koostööle Euroopa Liiduga.

Eesti ja Ukraina suhted on head ning paljudes valdkondades, sealhulgas ma­ janduses, tehakse tihedat koostööd.

Eesti ettevõtted ekspordivad Ukrainasse põhiliselt keemiatooteid, masinaid, seadmeid ning kalatooteid.

Ukrainast tuuakse Eestisse metalle ja metalltooteid, masinaid ja seadmeid ning puitu ja puidutooted.

Samas on ruumi majanduskoos­ tööks veel palju, kuna mõlema riigi kogu kaubavahetusest moodustab vastastikune äritegevus alles väikese osa ja 2017. aasta septembri algusest jõustunud EL-Ukraina assotsieerimisle­ ping loob soodsa raamistiku majandus­ koostöö suurendamiseks.

Osalustasu on kaubanduskoja liikmetele 1000 eurot ja mitteliikmetele 1400 eurot, lisandub käibemaks 20%.

Kontaktvisiidi programm: 14. märts 2018 13.20–15.10

Lend Tallinn-Kiiev

17.00

Majutumine hotellis Premier Palace, vaba aeg

20.00

Õhtusöök

15. märts 2018 9.30

Seminar Ukraina ettevõtluskesk- konnast Eesti saatkonnas

11.00

Kohvipaus

11.30

Eesti-Ukraina ärifoorum

11.30

Avasõnad – Gert Antsu, Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas

11.45 Eesti ettevõtluskeskkonna

ülevaade – Jaan Heinsoo,

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 12.30 Eesti delegatsiooni tutvustus –

Margus Ilmjärv, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 13.00

Hinnas sisaldub:

• • • • • •

edasi-tagasi lennupiletid majutus viietärnihotellis hotellis Premier Palace transport sihtriigis hommiku- ja lõunasöök ning õhtu­ söök koos Eesti saatkonna ja EBA esindajatega äriseminar sihtriigis kahepoolsed kontaktkohtumised Ukraina ettevõtetega, kes on välja valitud lähtudes kontaktvisiidil osaleja poolt määratud tingimus­ tele (vähemalt 3 kohtumist iga osaleja kohta)

Kohvipaus, kerge lõuna

13.30 Kahepoolsed kohtumised

Ukraina ettevõtetega, kes on

välja valitud lähtudes Eesti ettevõtete koostöösoovidest 17.00

Transport lennujaama

20.35–22.30

Lend Kiiev-Riia

23.10–23.59

Lend Riia-Tallinn

Lisainfo: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 502 3699

KASULIKKU

Nädalavahetusega ideest esimeste klientideni

Ehk miks eksperimenteerimine peaks ettevõtete jaoks olema uus normaalsus

LIIS NARUSK, Elevate by Garage48 kaasasutaja ja tegevjuht

20 aastat tagasi võtsid ettevõtted teadlikke eksperimente ette vaid paar korda aastas, kui sedagi. Miks peaks eksperimenteerimine olema täna aga ettevõtete jaoks uus normaalsus?

T

änased maailma edukaimad ja uuendusmeel­ seimad ettevõtted viivad teadlikke, plaanitud katsetusi läbi tuhandeid kordi aastas (näiteks Intuit 1300, P&G 7000–10 000, Google 7000, Amazon 2000, Netflix 1000 korda aastas). Ilm­ selgelt ei ole küsimus ainult eksperimentide arvus, vaid ka nende kvaliteedis, kiiruses ja informatsioonis, mida nende eksperimentide läbiviimine annab.

Miks nad seda teevad?

Mis juhtub internetis ühe minuti jooksul?

Allikas: World Economic Forum

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

20 aastat tagasi oli ettevõtlusega alustada keeruline, sest internetti ei olnud, tehnoloogia ja tootearendus olid kallid ja seda olenemata tegevusharust. Konkurentsiolukord oli märgatavalt leebem kui täna, sest iga päev ei sündinud naabrimehe garaažis uus ettevõte.

Paar fakti aastast 2017. Me toodame iga päev maailma juurde 2,5 kvintiljonit (1018) megabaiti informatsiooni. Seda on umbes selline hulk, et blu-ray plaatidele salvestatuna võiks neist kuhjata neli Eiffeli torni kõrgust virna. See in­ fohulk on koondatud kõikidest sensoritest, nutiseadmetest ning üleslaaditud fotodest, videotest ja tekstidest kokku.

Sellest 90% on loodud ainuüksi viimase kahe aastaga, mil­ lest omakorda oskame mõistlikult ja sihipäraselt kasutada vähem kui 0,5%.

Teine fakt. Alates 1960. aastatest on arvutite võimsus suurenenud ligikaudu kaks korda iga 18 kuu järel, samas kui tehnoloogia hind pidevalt kahaneb (Moore’i seadus).

Ainuüksi need kaks fakti illustreerivad hästi seda, miks keskkond, milles elame, ei ole päris sama kui näiteks kümme, veel enam kakskümmend aastat tagasi. Uued teh­

KASULIKKU

noloogilised võimalused sunnivad ümber defineerima kogu senise loogika, alates makromajanduslikust tasandist kuni mikro- ehk ettevõtete ja üksikisikute toimimise tasandini. „Paljud ettevõtted tegutsevad täna samasuguse äri- ja juhtimisloogika alusel, mis kehtis 20 aastat tagasi ja eiravad fakti, et enda taasloomine, uute toodete ja teenuste turule toomise tsükkel on senise paari aasta asemel muutunud mõnede kuude pikkuseks. Harvad pole näited, kus ettevõte luuakse reedel, teenuse prototüüp valmib nädalavahetusega ning esimesed kliendid on olemas esmaspäevaks,” arvab Eesti üks edukamaid iduettevõtjaid, Fortumo, Garage48 ja Elevate’i kaasasutaja Rain Rannu.

Mida see eksperimenteerimine õigupoolest tähendab?

Eksperimenteerimine sõnana on miski, mis paljusid ette­ võtjaid alati veidi pingesse ajab, eriti traditsioonilisemates tegevusharudes, nagu tööstus, tootmine või ka finantssektor.

Kuidas me näitame kliendile midagi, mis ei ole veel päris valmis!

Eksperimenteerimine selle jutu kontekstis ei tähenda tegelikult muud, kui hüpoteesidel ja ekspertarvamusel põhineva otsustusprotsessi asemel kliendikeskse, tagasisidel ja andmetel põhineva otsustusprotsessi eelistamist. Kuidas Sa tead, et lahendad päriselt kliendi probleemi? Kas Sa oled klienti arendustegevusse kaasanud ja teinud seda võimali­ kult vara? Nii vara, et hästi nagu ei tahakski talle neid uue veebiteenuse paberile tehtud ekraanikritseldusi näidata?

Kogemus näitab, et kliendi kaasamine väga varases staa­ diumis annab nii palju väärtuslikku tagasisidet, et teenuse

Häkaton on intensiivne meeskonnatöö formaat, mis võib kesta ühest päevast nädala ajani. loogika tehakse juba paberil täielikult ringi. Sellega on kokku hoitud märkimisväärne hulk aega, raha ja koodiridu. Ka kliendid hindavad väga, kui neid kaasatakse.

Ettevõttes saab eksperimenteerimiseks kasutada erine­ vaid formaate. Üheks kiireimaks võimaluseks on häkaton.

Eksperimenteerimise tööriistad on sisuliselt ka Google’i väl­ jatöötatud disainisprint ja erinevad innovatsioonilaborid ning inkubaatorid. Kõik sõltub ettevõtte soovidest, eesmärkidest ja võimalustest, teinekord ka fantaasiast.

Eksperiment häkatoni stiilis – reedel mõeldud ideele esmaspäevaks kliendid

Mis oleks, kui Sinu ettevõtte meeskond suudaks luua nädala­ vahetusega ühe uue toote või teenuse prototüübi, mille idee sündis reedel ning mida saab juba esmaspäeval klientidega testida ja ehk esimesed maksvad kliendidki leida? Selleks on vaja lihtsalt veidi häkkida. Häkkida oma seniseid mõttemust­ reid ning arusaamu sellest, mida on lühikese ajaga võimalik saavutada ja olla väga leidlik.

Mis on häkaton? Häkaton on intensiivne meeskonnatöö formaat, mis võib kesta ühest päevast nädala ajani. Häkatoni käigus püütakse leida lahendusi erinevatele probleemidele

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

33

KASULIKKU ning tõestusi hüpoteesidele. Probleemid võivad seejuures olla nii ärilised kui ka sotsiaalsed, keskkonna-alased või hoopis ettevõtte sisemiste protsesside kesksed. Häkkimise tulemusena võib valmida nii (äri)kontseptsioon koos paberil prototüübiga kui ka juba klikitav prototüüp.

Peamine eesmärk on luua võimalikult väikese ressursi­ kuluga midagi, mida saab juba kasutajatega testida ja mis võimaldab tõestada hüpoteese ning langetada andmetel põ­ hinevaid otsuseid. Osalejate arv võib ulatuda paarikümnest kuni paarisaja inimeseni, olenevalt teemast ja eesmärkidest.

Häkaton võib IT-kaugele inimesele tunduda hirmutav. Sa­ geli küsitaksegi, et kui ma ei oska programmeerida, siis ma ei saa ju osaleda. Tegelikkus on aga risti vastupidine. Üks olulisimaid häkatoni või muu eksperimenteerimise töötoa kriteeriumeid on meeskondade mitmekesisus. Ühes meeskonnas peavad võimalikult kiireks progressiks olema nii tehnoloogia-, äri-, turunduse kui ka disainerioskuste­ ga inimesi. Just see teeb häkatoni ettevõtete jaoks väga heaks formaadiks, sest lühikese ja intensiivse protsessi ajal töötavad koos inimesed, kes tavaliselt ühes osakonnaski ei tööta. See toob sageli kaasa hoopis uue energia ja värsked vaatenurgad vanadele muredele. Lisaks avanevad inimeste võimed ja oskused täiesti uuel viisil. Kui vajalikke oskuseid ettevõttes pole, saab sellised inimesed häkatoni ajaks mees­ kondadesse juurde tuua.

Mis juhtub häkatoni ajal?

Häkaton algab ideede pitchimise ehk esitlemisega 90 sekun­ di jooksul. Ideedekorje võib olla tehtud osaliselt juba varem, aga esitlemine on oluline just meeskondade moodustamise pärast. Et motivatsioon luua parim lahendus oleks kõrge, peaks iga inimene valima just sellise meeskonna, kus ta saab tegeleda endale kõige meelepärasema ideega.

Häkatoni käigus pannakse vähe rõhku teooriale ja rohkem reaalsele asjade ära tegemisele ehk koodikirjutamisele, turu­

analüüsi tegemisele, kulude/tulude loogika läbi mõtlemisele, turunduskampaaniale, kõigele sellele, mis võiks teha ühest ideest reaalselt töötava lahenduse.

Võtmeroll on oma ala ekspertidest mentoritel, kes tavali­ selt ei kuulu ettevõtte töötajate hulka ning kes aitavad tõsta ambitsiooni, hoida fookust, küsivad suunavaid küsimusi ning annavad nõu, kui meeskond jääb hätta. Häkaton lõpeb lahen­ duste pitchimise ja võitja väljakuulutamisega, väga sageli ka rõõmu- ja kergenduspisaratega.

Eksperimenteerimine tõstab efektiivsust

Eksperimenteerimine võimaldab tükeldada otsustusprotses­ si väikesteks juppideks ning testida iga otsuse taga olevat oletust nii, et idee elluviimise riskid märgatavalt alanevad.

Näiteks ei pea püüdma arvata, kas klient saab uues äpis mingist funktsionaalsusest aru, vaid äpi kasutamise harju­ musi ja loogikat saab testida juba paberprototüübiga.

Selle asemel, et uued arendusideed läbiksid pika koosole­ kute, ekspertkomiteede ja kinnituste protsessi, saab otsuseid teha konkreetsele tagasisidele tuginedes ja lasta eksperi­ menteerimise tulemustel rääkida iseenda eest.

Amazoni juht Jeff Bezos on öelnud: „Kui Sa oled võimeline viima eksperimenteerimise hinna nii madalale, et Sa suudad suurendada läbiviidavate eksperimentide arvu 100-lt 1000le, kasvab hüppeliselt elluviidavate innovaatiliste ideede arv.

Lisaks on Sul vaja ainult paari edukat eksperimenti, mis kataksid kogu ülejäänud eksperimenteerimise kulu.”

Mis oleks, kui eksperimenteeriv olek, veidi nagu häkkeri mentaliteet, olekski uus äriarenduse normaalsus? Kui igas ettevõttes, olenemata tegevusharust, oleks oma katsepolügon või labor, mis tegeleks teadlikult ja sihipäraselt eksperimen­ tide läbiviimise, oma hüpoteeside kinnitamise või ümber­ lükkamisega. Kui palju innovaatilisemad ja kasumlikumad suudaksid olla Eesti ettevõtted. Kui palju efektiivsemalt suudaksime lahendada nii väikeseid kui suuri probleeme.

Liis Narusk on Elevate by Garage48 kaasasutaja ja tegevjuht. Elevate aitab ettevõtetel arendada prototüüpe ja eksperimenteerida uute ärivõimalustega ideede genereerimise töötubade, hackaton’ide ja disainisprintide kaudu. www.g48elevate.com

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

Otsid kohta koosoleku v천i koolituse tarbeks?

Kasuta kaubanduskoja ajaloolisi saale! h h h h

Eri suuruse ja paigutusega ruumid, inspireeriv keskkond, mahutame kuni 70 osalejat, v천imalus tellida toitlustust.

Liikmele hea hinnaga!

K체si v천imalusi: koda@koda.ee

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA EKSPORDI AKADEEMIA 25. jaanuar Ekspordi Akadeemia esitleb: 2018 sihtturg Holland

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

18. jaanuar Kodulehe rakendamine edukaks 2018 ekspordiks: kuidas panna ettevõtte

koduleht eksporti kasvatama?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

27. veebruar Ekspordi Akadeemia esitleb: 2018 sihtturg Belgia

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

7. veebruar E-kaubandus suurte 2018 e-poodide kaudu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

29. märts Ekspordi Akadeemia esitleb: 2018 sihtturg Suurbritannia

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

8. veebruar Eksport digiajastul: sotsiaalmeedia 2018 kui imeravim uutele turgudele sisenemiseks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

SIHTTURUD

22. veebruar 2018

1. veebruar 2018

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Kiievis hr Gert Antsuga Hotell Wironia restoran (Rakvere 7, Jõhvi) Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

2. veebruar Hommikukohv Eesti suursaadikuga 2018 Kiievis hr Gert Antsuga

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Margus Ilmjärv,

margus@koda.ee, 337 4950

36

EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED

6.–7. veebruar 2018

Kontaktreis Minskisse Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

14.–15. märts 2018

Kontaktreis Kiievisse Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

E-kaubandus suurte e-poodide kaudu Täpne asukoht selgumisel (Tartu) Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 18. detsember 500 euro maksuvaba tulu 2017 arvestus ning dividendide ja laenude uus maksukäsitlus Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu) Info: Toomas Hansson,

toomas.hansson@koda.ee, 744 2196 17. jaanuar Majandusaasta aruanne 2017 ning 2018 olulisemad muudatused raamatupida-

mise seaduse ja RTJ muudatused

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

KODA KUTSUB OSALEMA

500 euro maksuvaba tulu arvestus ning dividendide ja laenude uus maksukäsitlus Millise tulu korral on 500 eurot maksuvaba ja kuidas see väheneb tulu suurenedes? Mis on aastatulu, mis mõjutab maksuvaba summat?

Milline on aasta mak­ suvaba summa arvuta­ mise valem? Mida teha vältimaks olulist tulu­ maksu juurdemakset?

Tule 18. detsembril Tartus Dorpati konverentsikes­ kuses (Turu 2) toimuvale seminarile, kus selgitatakse uuest aastast kehtima hakkavat maksuvaba tulu arves­ tust ja antakse ülevaade muudatustest dividendide ja laenude maksukäsitluses ning võimalustest väljamak­ sete maksuefektiivseks planeerimiseks.

Seminaril osalemise tasu on kaubanduskoja liikmetele 55 eurot ja mitteliikmetele 95 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo: Toomas Hansson, toomas.hansson@koda.ee või 744 2196

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Kiievis hr Gert Antsuga Kõigil huvilistel on võimalus kohtuda Eesti suursaadikuga Kiievis hr Gert Antsuga, kes tuleb ettevõtjatele sealsest majandusest ja ettevõtlusest rääkima. Kohtumine toimub 2. veebruaril kell 9.00–11.00 kaubanduskojas.

Suursaadik

• teeb lühikokkuvõtte Ukraina poliitilisest olukorrast ja majan­ dusest.

• tutvustab majandussektoreid, mis võivad huvi pakkuda Eesti ettevõtjatele.

• räägib kohalikust suhtlemis-, asjaajamis- ja ärikultuurist ning võimalikust bürokraatiast.

• räägib saatkonna võimalustest toetada äritegemist Ukrainas.

Räägime ka 14.–15. märtsil 2018 toimuvast Eesti ettevõtete kontakt­ reisist Kiievisse.

Osalemistasu on kaubanduskoja liikmele 15 €, mitteliikmele 30 €.

Hindadele lisandub käibemaks. Kiie­ vi kontaktreisil osalejatele tasuta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

37

JUUBILARID

20

BALTI SPOON OÜ liige alates 2017 COLUMBUS EESTI AS liige alates 2000 FS CAPITAL MANAGEMENT OÜ liige alates 2007 GOLD COLD OÜ liige alates 2013 INTERLAAGER OÜ liige alates 2007 JÄRVAKANDI PUIDUTEHAS OÜ liige alates 2001 KAUPMEES & KO AS liige alates 1998 MAGNUM DENTAL AS liige alates 2016 MAINOR ÜLEMISTE AS liige alates 2016 MIRA EHITUSMATERJALID OÜ liige alates 2001 NONIUS SV OÜ liige alates 2009 TALLINNA LENNUJAAM AS liige alates 1999 TAMPE AS liige alates 2016 TARMETEC OÜ liige alates 2014 TOILA SANATOORIUM AS liige alates 2016

15

BÜROOMÖÖBLI KESKUS OÜ liige alates 2017 CANTEX HOLDING OÜ liige alates 2012 GAASIENERGIA AS liige alates 2008 IDA-VIRU ETTEVÕTLUSKESKUS SA liige alates 2006 JIV SPORT OÜ liige alates 2015 KINDEL KÄSI OÜ liige alates 2011 MERELEN OÜ liige alates 2006 VESTMAN ENERGIA AS liige alates 2011 VILKORST OÜ liige alates 2013

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2017

10

PALJU ÕNNE! 25

AHTOL AS liige alates 1998 DRAKA KEILA CABLES AS liige alates 1996 ENSTO ENSEK AS liige alates 1996 GRANO DIGITAL AS liige alates 2001 MARS EESTI OÜ liige alates 2017 MEGARON-E AS liige alates 1995 MIVAR AS liige alates 1995 MOKTER OÜ liige alates 2001 PARKLI HL OÜ liige alates 1998 PÄRNU LAEVATEHAS AS liige alates 1997 REVA PRINT AS liige alates 2000 SAGRO AS liige alates 2005 SAIDAFARM OÜ liige alates 2000 SPORRONG EESTI OÜ liige alates 2002 SRV EHITUSE AS liige alates 2000 TAMULT AS liige alates 1997 TAPVEI ESTONIA OÜ liige alates 2005

ALEKON CARGO OÜ liige alates 2012 APECO GROUP OÜ liige alates 2010 BESTMET TRADE OÜ liige alates 2009 ELEON AS liige alates 2016 INNOPOL GROUP OÜ liige alates 2010 INSTAR EBC OÜ liige alates 2017 MARIA MÄGI ADVOKAADIBÜROO OÜ liige alates 2008 NORESTVEN OÜ liige alates 2015 RALEX OÜ liige alates 2016 SCRIBA OÜ liige alates 2010 STEPLINE INVEST OÜ liige alates 2017 V.P&P OÜ liige alates 2015

5

24EXPRESS OÜ liige alates 2015 595 OÜ liige alates 2017 AMIKOR TR OÜ liige alates 2012 ECO-FINND OÜ liige alates 2013 EOLE OÜ liige alates 2016 LUBTEC OÜ liige alates 2014 NAVEGA GRUPP OÜ liige alates 2015 OR LOGISTICS OÜ liige alates 2017 RADICO NORD OÜ liige alates 2016 SCANMARINE ESTONIA OÜ liige alates 2013 SCHMITZ CARGOBULL EESTI OÜ liige alates 2015 SEALVALUE EUROPE OÜ liige alates 2012 VIPLAST SERVICE OÜ liige alates 2016

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 NING OLULISEMAD RAAMATUPIDAMISE SEADUSE JA RTJ MUUDATUSED Aeg: 17. jaanuar 2018 kell 10.00–16.00 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Sihtrühm: raamatupidajad ja finantstöötajad Eesti Finantsaruandluse Standard ja muutunud Raamatupidamise Toimkonna juhendid – kuidas need mõjutavad raamatupidamise aastaaruande 2017 koostamist?

Kuidas mõjutavad kõik toimunud muudatused majandusaasta aruande 2017 koostamist?

Millised on enamlevinud vead aruande koostamisel ja kuidas neist hoiduda?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele saad vastused seminaril!

Lektor on vandeaudiitor ANNE NUUT.

Milliste valikute ees seisab raamatupidaja?

Kas neid valikuid saab ta teha alati ise?

Millised olulisemad muudatused on toimunud Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja kuidas neid praktikas rakendada? Millele tuleb seejuures erilist tähelepanu pöörata?

Mida peab iga raamatupidaja teadma olulisema­ test raamatupidamise seaduse muudatustest ja kuidas need mõjutavad raamatupidaja tööd?

Osavõtutasu on kaubanduskoja liikmetele 80 €, mitteliikmetele 160 €, lisandub käibemaks.

Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo ja registreerumine: Kati Krass Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tel 443 0989, E-post kati@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TÄNAB OMA HÄID TOETAJAID, KELLE PANUS MEIE LIIKMEÜRITUSTESSE AASTAL 2017 OLI ASENDAMATU!

KAUBANDUSKOJA LIIKMESETTEVÕTETEL, KES SOOVIVAD MEIE ÜRITUSTEL KAASA LÜÜA, PALUME VÕTTA ÜHENDUST: ANNELI@KODA.EE TEL 604 0087