Teataja detsember 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 DETSEMBER 2018

lk 8

ÄRISEADUSTIKKU OOTAVAD EES MITMED MUUDATUSED lk 10

MIDA JÄLGIDA EDASIMÜÜGI­ LEPINGUT SÕLMIDES? lk 32

X-, Y- JA ZGENERATSIOONID LÄBI VÄÄRTUSTE

93 aastat

ettevõtjate huvide eest!

JUHTKIRI

Sisukord 4 Kaubanduskoda 93 7 Uudised 8 Äriseadustikku ootavad ees mitmed

muudatused 10 Mida jälgida edasimüügilepingut sõlmides?

12 Millised õigused on juriidilisel isikul juhul, kui ostetud asi ei vasta müügilepingu tingimustele?

13 Ettevõtlusõpe areneb jõudsalt 14 Ettevõtete ja koolide koostööst sünnivad tulevikutegijad 15 Kutsume ettevõtteid võtma osa algatusest „Tööle kaasa!“ 16 Kohtudokumendid kätte! Ka piiriüleselt!

18 Liikmelt liikmele 19 Riik toetab efektiivset ja konkurentsivõimelist tootmist 20 Messid ja riigihanked 22 Koostööpakkumised 23 Välisvisiitidel osalemine muutub ettevõtja jaoks oluliselt lihtsamaks 24 Eesti innovatsiooni- ja äridelegatsiooni visiit Iisraeli 26 Äribaromeeter – majanduskliima näitaja 28 Kasuta koja abi oma ettevõtte tutvustamisel 30 X-, Y- ja Z- generatsioonid läbi väärtuste 32 Personalijuhid käisid Taanis parimate tööandja brändingu näidetega tutvumas 34 Magusad Küsimused - tänu jäätisepulgale tuli mõte alustada oma ettevõte 35 Uued liikmed 36 Koda kutsub osalema

KAANEFOTO Indrek Laht EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kadi Vellner Tel: 604 0094 E-post: kadi.vellner@koda.ee

KAUBANDUSKOJA ASUTAMISEST TÄITUS TÄNAVU 93 AASTAT

K

ojal on 3240 liiget, kellest üle poole on ettevõtted, kus töötajaid vaid 1-9, mistõttu on kaubanduskoda jätkuvalt suurima liimeskonnaga nii suur- kui väikeettevõtjate esindusorganisatsioon. Suur aitäh, et olete meile usaldanud ettevõtjate üldhuvide esindamise!

Käesoleval aastal oleme ettevõtjate positsioone esitanud enam kui sajal korral. Lisaks veel osalemised töögruppides ja aruteludes, andes edasi ettevõtjate seisukohti ning seistes võimalikult ettevõtjasõbraliku keskkonna eest.

Meie üks peamisi eesmärke on ettevõtete ja majanduse konkurentsivõime kasvatamine, mis on tugevas seoses maksudega. Maksusüsteemi muutmine võib aidata midagi saavutada, kuid võib aidata saavutatu ka hävitada. Ning hävitada on alati lihtsam, kui üles ehitada. Seda tuleb meil kõigil meeles pidada.

Maksud on olulised ning mistahes muudatuste tegemisel tuleb kuulata ettevõtjaid ja kaasata teaduskompetentsi.

Koda on alati seisnud hariduspoliitika edendamise eest, et saavutada meie inimeste parem teadmiste tase ja suurem ametialase väljaõppega inimeste hulk ühiskonnas. Aga selleks, et see saavutada, tuleb otsida sünergiat gümnaasiumite ning ameti- ja kutsekoolide vahel. Üldhariduse ja kutsehariduse erinev ja eraldi käsitlemine on tulevikku silmas pidades põhjendamatu. Riigigümnaasiumid peaksid paiknema ja tegutsema ameti- ja kutsekoolidega kõrvuti.

Kuigi statistika seda alati ei peegelda, on pilt üldhariduse tasemel kurvaks tegevalt erinev ning sellest tulenevalt saab põhihariduse korraldamine tulevikus olla edukas vaid kogu riigis ühtselt ja riigi poolt korraldatuna. Muidugi tuleb koolide arengusse kaasata kohalikku kogukonda, kuid kooli ülalpidamise, palkade, õppetaseme ja õpetajate kvaliteedi küsimused tuleb otsustada riiklikul tasemel.

Soovin kõikidele Eesti ettevõtjatele õnne ja visadust Eesti edusse panustamisel!

Väljavõte kõnest kaubanduskoja 93. aastapäeval 15. novembril 2018.

TOOMAS LUMAN Nordic Contractors AS juhatuse esimees, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

3

KAUBANDUSKODA Koja aastapäeva vastuvõtt Maarjamäe lossis

KAUBANDUSKODA Fotod: Kalev Lilleorg

Toomas Luman aastapäeva kõnet pidamas

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

93 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda asutati 10. novembril 1925. aastal. 93. aastapäeva tähistasime piduliku vastuvõtuga Maarjamäe lossis oma liikmete ja koostööpartneritega. Sai veedetud mõnus õhtupoolik hea seltskonnaga, muusikalise vahepala eest hoolitses La Phoenix duo.

KAUBANDUSKODA

Külalised aastapäeva kõnet kuulamas

Haage Joogid OÜ esindaja Xenia Joost koos Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppaga

T Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman tervitab Kaupmeeste Liidu tegevjuhti Nele Peili

aaskord tunnustasime ettevõtteid, kes on kaubanduskoja liikmed olnud pikka aega. Väärikad tähtpäevad täitusid sel aastal Baltika ASil (kaubanduskoja liige 90 aastat), Standard ASil (kaubanduskoja liige 70 aastat) ja Türi BEL-EST OÜl (kaubanduskoja liige 40 aastat).

Lisaks pikaaegsetele liikmetele tervitasime ka neid, kes hiljuti koja liikmeskonda astunud.

Liikmetunnistust tulid vastu võtma AD Consult OÜ, Baltring Reisibüroo OÜ, Cargolink OÜ, DKM Brothers OÜ, Haage Joogid OÜ, Hansa Diesel OÜ, Pure Concepts OÜ, Reisidiilid OÜ, Rinaldo Lighting OÜ, Robotex MTÜ ja USL Invest OÜ.

Aitäh kõigile külalistele, kes meiega koos sünnipäeva tähistasid!

Meelis Milder Baltika ASist võtab vastu tänukirja pikaaegse liikmelisuse eest

Tänukirja Standard ASile võtab vastu Enn Veskimägi

Koja uue liikme Pure Concepts OÜ esindaja Kadri Mets saab kätte liikmetunnistuse

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

5

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Kes peab tõendama vara ausat päritolu?

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, mille järgi peaks rahapesukahtluse korral vara ausat päritolu hakkama tõendama vara omanik. Sellega kaasneb ausale ettevõtjale ja investorile aga suur halduskoormus ning mitmesugused kulud. Sellest tulenevalt tegid siseministeerium ja Eesti Pangaliit rahandusministeeriumile ettepaneku pööratud tõendamiskoormuse kehtestamiseks.

Eelnõus toodud muudatustega kohustatakse vara omanikku või valdajat esitama tõendeid vara legaalse päritolu kohta, et selgitada varaga seotud tehingu majanduslikku eesmärki, seoseid reaalse majandustegevusega, osapooli ja nende lõplikke kasusaajaid. Aga seda ainult juhtudel, kui rahapesu andmebüroo on rakendanud piiranguid vara kasutamise ja käsutamise kohta ning olemasolev teave viitab vara päritolu varjamisele.

Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki vähendada suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski. Kui senine praktika rahapesujuhtumite tuvastamisel ei ole olnud efektiivne, siis on vajalik seda muuta.

Töötamise registrisse tuleb kanda ametikoht ja töökoha aadress Rahandusministeerium on ette valmistanud eelnõu, mille kohaselt tuleb tööandjal kanda töötamise registrisse (TÖR) töötaja ametinimetus ja töökoha asukoht. Täna on andmete sisestamine vabatahtlik, kuid alates 1. jaanuarist 2019 plaanitakse see teha kohustuslikuks.

Lisandub kohustus kanda töötaja ametinimetus TÖRi vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle puudumisel ametinimetus vastavalt rahvusvahelise tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO-08).

Lisaks tuleb tööandjal kanda töötamise registrisse ka töötaja töökoha aadress, kuhu töötaja on määratud tööülesandeid täitma. Kui töö tegemise koht ei ole püsiv, näiteks ehitus, objektide valve, või ei ole see kokku lepitud, siis määratakse isiku töökohaks tööandja asukoht. Töökohtadeks ei ole tööobjektid, näiteks valvatavad korterid, pooleliolevad ehitusobjektid jms.

Ametinimetuse ja töökoha asukoha kohta andmete kogumise eesmärk on koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid. Muudatus võimaldab teha senisest detailsemalt statistikat palga- ja tööturu kohta ning viia läbi registripõhist rahvaloendust.

Pensionifondide investeerimisvõimalused laienevad Koda peab positiivseks planeeritavaid investeerimisfondide seaduse muudatusi, mis leevendavad pensionifondide investeerimispiiranguid. Näiteks toetame muudatust, mis võimaldab pensionifondidel investeerida aktsiatesse 100 protsenti fondi varast. Hetkel on see lubatud kuni 75 protsendi ulatuses. Positiivne on ka muudatus, mis leevendab pensionifondide investeerimispiiranguid kinnisasjadesse investeerimisel. Seadusemuudatused loovad eelduse, et Eesti pensionifondide investeeringud kohalikku majandusse jätkavad kasvamist ka edaspidi.

Investeerimisfondide seaduse muudatused on hetkel arutlusel riigikogu rahanduskomisjonis.

19 liitu Riigikogule: olmejäätmete probleeme ei tohi lahendada kõhutunde pealt Koda koos 18 liiduga pöördus Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses keskkonnaministeeriumi ettepanekuga, mille kohaselt tuleb edaspidi iga eramaja, korteriühistu ja juriidilise isiku juures pakendijäätmeid koguda eraldi konteinerisse. Ministeeriumi ettepanek muudab toimivat süsteemi, kuid eirab probleemi.

Ministeeriumi ettepanek ei ole kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks, sest Eesti jäätmevaldkonna kõige suuremad murekohad ei ole seotud pakendijäätmetega, vaid olmejäätmete ringlussevõtuga. Olmejäätmete ja pakendijäätmetega seonduvad muudatused mõjutavad sadu tuhandeid inimesi ja tuhandeid ettevõtteid ning muudatusega kaasnev mõju võib ulatuda miljonitesse eurodesse. Samuti on vaja olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks tõsta inimeste teadlikkust ning kaaluda biojäätmete eraldamist olmejäätmetest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

7

KAUBANDUSKODA

Äriseadustikku

OOTAVAD EES MITMED MUUDATUSED Justiitsministeeriumi tellimusel valmis ligi 1000-leheküljeline äriseadustiku analüüs, kus on välja toodud nii teoreetilisi kui ka praktilisi äriõiguse kitsaskohti ning tehtud ettepanekuid probleemide lahendamiseks.

Analüüs katab kõiki äriseadus­ tikus sisalduvaid teemasid alates äriühingu asutamisest ja kapitalinõuetest ning lõpetades koosolekute korraldamise ja äriühin­gute lõpetamisega.

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

KAUBANDUSKODA Osanike nimekirja pidamise kohustus võib minna notaritele

Äriseadustiku kohaselt peab osanike nimekirja pidama osaühingu juhatus. Osanike nimekiri avaldatakse äriregistris ning sellel on täna üksnes informatiivne, mitte õiguslik tähendus. See tähendab, et osa ostja ei saa äriregistrile tuginedes olla täiesti kindel, et osa müüja on osa omanik. Äriõiguse analüüsi koostajate hinnangul võiks edaspidi osanike nimekirjal olla avalik usaldatavus. Selleks tuleb nende ettepaneku kohaselt osanike nimekirja pidamise kohustus anda üle notaritele. Osanike nimekirja andmed avalikustatakse endiselt äriregistris ning osa osta soovivad isikud saaksid nendele andmetele tugineda.

Lisaks plaanitakse leevendada osa võõrandamise nõudeid.

Kui täna on väärtpaberite keskregistris registreerimata osade võõrandamiseks vaja notariaalset tõestamist, siis edaspidi võiks lubada ka notariaalset kinnitamist (st allkirja tõestust, mille saaks teostada ka välisriigi notar) või tehingu tegemist elektroonilises vormis (st digitaalselt allkirjastades).

Kvooruminõue võib kaduda

Äriseadustiku kohaselt kehtib praegu üldjuhul nõue, et osanike ja aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks on vajalik, et selle poolt on antud üle poole kõigi osanike või aktsiatega esindatud häältest. Analüüsi dokumendis on tehtud ettepanek kaotada üldine kvooruminõue ning anda igale äriühingule õigus kehtestada põhikirjaga kvooruminõue sarnaselt MTÜ regulatsioonile. Muudatus ei puuduta juhtumeid, kus seadusest tuleneb kõrgendatud kvooruminõue. Näiteks koosoleku päevakorra täiendamiseks koosolekul kohapeal tuleb endiselt täita kahe kolmandiku esindatuse nõuet.

Lisaks on tehtud ettepanek muuta häälteenamuse nõuet.

Kui täna peab osanike ja aktsionäride otsuse vastuvõtmiseks olema poolthääli üle poole koosolekul esindatud häältest, siis ettepaneku kohaselt võiks edaspidi lähtuda vastava otsuse hääletamisel osalenud hääleõiguslikest häältest. See tähendab, et poolthääled peavad ületama ühe hääle võrra vastuhääli ning hääletamisel mitteosalenud ja erapooletuks jäänud hääli ei võetaks arvesse erinevalt praegusest korrast.

Tugevdatakse vähemusosanike ja -aktsionäride kaitset

Analüüsis sisaldub mitmeid ettepanekuid, mille abil soovitakse tõsta vähemusosanike ja -aktsionäride kaitset. Näiteks on välja käidud idee näha aktsiaseltside jaoks ette sell-out võimalus nn ülevõtmise vastandmenetlusena. See tähendab, et seaduses sätestatakse kindel aeg, mille jooksul, arvates ülevõtmise olukorra tekkimisest, saab vähemus nõuda enamusaktsionärilt aktsiate ülevõtmist.

Vähemusosanike kaitseks on tehtud ettepanek kehtestada äriseadustikus põhimõte, et osanik võib mõjuval põhjusel nõuda osaühingu lõpetamist. Lisaks on pakutud välja, et lõpetamise asemel võib kohus otsustada lõpetamist taotleva osaniku väljaarvamise õiglase hüvitise vastu. Alternatiivina on laual ka ettepanek, et osanikul on võimalus nõuda enda või teise osaniku väljaarvamist mõjuval põhjusel.

Kaduda võib automaatne ärikeeld

Täna ei või füüsilisest isikust võlgnik oma pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja ja juriidilise isiku juhtorgani liige. Analüüsi dokumendis on jõutud järelduseni, et sellise automaatse ärikeelu kehtestamine on ebamõistlik. Seetõttu on tehtud ettepanek muuta tänast korda nii, et kohtus võib kehtestada ärikeelu vaid juhul, kui seda õigustavad ülekaalukad asjaolud. See tähendab, et edaspidi hindaks kohus iga juhtumi puhul, kas ärikeeld on vajalik või mitte.

Äriregistris soovitakse kuvada rohkem teavet

Analüüsi koostajad on teinud ettepaneku tuua äriregistris selgelt välja, millised andmed on õigusliku tähendusega ehk neid võib usaldada ning millised andmed on vaid informatiivse tähendusega. Äriühingu registrikood on näiteks õigusliku tähendusega, kuid juhatuse liikme ametiaja lõppemise andmetel ei ole õiguslikku tähendust.

Välja on pakutud idee avalikustada äriregistris saneerimisega seotud andmed nii menetluse algatamise kui ka saneerimiskava kinnitamise osas. Tehtud on ka ettepanek lisada äriregistrisse märkus äriühingu kohta, kui maksu- ja tolliameti hinnangul on tegu nn näivettevõttega, kelle eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidumine.

Samas leiab analüüsist mitmeid ettepanekuid äriregistris avaldatava info vähendamiseks. Näiteks on tehtud ettepanek lõpetada tegelike kasusaajate piiramatu avalikustamine ning anda nendele andmetele juurdepääs vaid õigustatud huvi olemasolul. Samuti ei peeta vajalikuks juhatuse liikme ametiaja lõppemise andmete kuvamist äriregistris.

Analüüsi dokumendis on tehtud ettepanek kaotada üldine kvooruminõue.

Analüüsi dokumendis on tehtud riigile ettepanek luua ettevõtjaportaali eraldi keskkond, mida saaksid äriühingud ja omanikud kasutada elektrooniliste koosolekute läbiviimiseks ja otsuste vastuvõtmiseks (sh teadete edastamiseks, hääle andmiseks ja protokolli koostamiseks).

Osaühingu miinimumkapitali nõue võib kaduda

Äriseadustiku kohaselt on minimaalne osakapitali nõue 2500 eurot. Samas on juba alates 2011. aastast lubatud osaühingut asutada ka ilma kapitali sissemakset tegemata. Analüüsi dokumendis on tehtud ettepanek kaotada minimaalne osakapitali nõue, sest see ei täida enam oma eesmärki ehk ei anna võlausaldajatele olulist kaitset. Miinimumkapitali nõude kaotamisel saavad osanikud põhikirjas määrata, kui suur peab olema osaühingu miinimumkapital.

Kui osaühingu sissemakseta asutamise võimalus jääb seadusesse alles, siis tuleks analüüsi dokumendi kohaselt lubada dividendinõude ja sissemakse tasumise nõude tasaarvestust. See tähendab, et kui ühing on teeninud kasumit, on võimalik selle arvel kapitali moodustada ning osanik ei pea sissemakset tegema. Praegu ei ole lubatud dividende välja maksta, kui osanikud ei ole asutamisel kokkulepitud kapitali sisse maksnud.

Eelnõu valmib kevadel

Justiitsministeerium kogub hetkel kaubanduskojalt ja teistelt huvigruppidelt tagasisidet äriõiguse analüüsi ja plaanitavate muudatusettepanekute kohta. Ootame selle teema osas ettevõtjate arvamusi hiljemalt 14. detsembriks.

Analüüsi dokumendi ning erinevate osapoolte tagasiside alusel koostatakse 2019. aasta kevadel äriseadustiku muutmise eelnõu. Äriseadustiku analüüsi ja plaanitavate muudatusettepanekute kohta saab rohkem lugeda kaubanduskoja veebilehelt www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

9

JURISTI TÖÖLAUALT

Mida jälgida edasimüügilepingut sõlmides?

Tavaline praktika on, et tootjad saadavad edasi­ müüjatele ainuesinduse edasimüügilepingu, mis on eelduslikult kirjutatud tootja kasuks. Edasi­ müüjad ei julge aga tihti lepingu tingimuste osas arvamust avaldada, sest arvatakse, et tootja on suur ja mõjukas ettevõte, mis nagunii edasi­müüja seisukohti arvesse ei võta.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

Ainuesindusõiguse kontroll INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

E

dasimüüja ei tohiks karta lepingutingimuste muutmist, sest tootja võib olla lisanud tingimusi, mis konkurentsiõiguse järgi on keelatud ning loodab, et edasimüüja ei ole sellega kursis. Et vältida võimalikke vaidlusi ja näidata edasimüüjana oma kompetentsi, tasuks läbirääkimiste käigus koostada leping, mis on vastuvõetav mõlemale osapoolele.

Varakult tasub üle kontrollida, kas edasimüügilepingus on edasimüüjal omal territooriumil ainuesindusõigus.

Tihti pannakse tootja poolt lepingu tingimustesse, et tegemist on lihtsalt edasimüügi lubamisega või jäetakse viitamata, mis territooriumil omab edasimüüja ainuesindusõigust. Öeldud on ainult, et see toimub vastavalt tootja juhistele.

Probleeme võib tekkida ka olukorras, kus tootjale on jäänud õigus müüa samale territooriumile. Sellistel juhtudel tasub üle kontrollida ega tootja edasimüüja kasutamisega ei soovi saada turuülevaadet, et hiljem edasimüüjaga leping lõpetada ning ise edasi müüa. Kui selline oht on olemas,

JURISTI TÖÖLAUALT Samuti ei tohi end lasta heidutada tingimustest, mille kohaselt peaksid edasimüüjad ise tegelema kolmandate osapooltega, kui nad müüvad tooteid aktiivselt samal territooriumil.

Kui kolmas osapool on tooted saanud otse tootjalt, peab nõude esitama otse tootjale.

Soovituslik müügihind

Konkurentsiõiguse järgi ei ole tootjatel keelatud lepingutesse märkida soovituslikku jaemüügihinda, kuid ei ole lubatud määrata minimaalset või kindlat müügihinda. Maksimaalse hinna puhul tuleks aga jälgida, et tegelikkuses poleks tegemist minimaalse või fikseeritud hinna määramisega tootja poolt – kõiki kulutusi arvesse võttes peab edasimüüjale jääma piisavalt mänguruumi hinna kujundamisel. Ehk edasimüüjatel peab olema valikuvõimalus valida endale sobiv müügihind arvestades kohaliku turu tingimusi.

Informatsiooni nõudmine

Edasimüügilepingutes on tihti sätestatud tingimused, mille kohaselt peavad edasimüüjad tootjatele esitama detailseid ülevaateid oma äritegevusest.

Viimast tasuks aga vältida, sest see annab tootjale täpse ülevaate edasimüüja turu võimalustest ning võib ajendada edasimüüjat kõrvale heitma ning asuda oma tooteid otse vastavale turule müüma.

Nõustuda võiks aruannetega, mis näitavad toodete müügihulka. Samuti tootja toodete osas äriplaani esitamisega. Nii on tootjal võimalik hinnata, kuidas tema tooteid turustatakse ning mis on prognoositav müügihulk järgnevaks aastaks. Sellisel juhul on tootjal parem valmidus edasimüüja varustamiseks.

Täiendavad tingimused

tasuks lepingusse nõuda tingimusi, et tootja hüvitab osaliselt saamata jäänud tulu, juhul kui leping enneaegselt üles öeldakse.

Aktiivne ja passiivne müük

Aktiivne müük tähendab edasimüügilepingus, et edasimüüjal on võimalus müüa ja turundada tooteid territooriumil, kuhu tal selleks õigus anti. Passiivse müügi korral edasimüüja müüb teise riigi kliendile, kes näiteks sattus juhuslikult edasimüüja kodulehele ning soovis antud toodet osta. Edasimüüja aga kliendi kodukoha riigis ei tegutse ega reklaami, kui antud toote edasimüüja. On juhtumeid, kus tootjad keelavad lepingutes ka passiivse müügi, mis pole aga seadusega lubatud.

Vältida tasuks lepinguid, millel on peale aastase minimaalse müügikoguse täiendavad tingimused. Näiteks, tuleks iga kvartal täita teatud protsent aastasest minimaalsest müügikogusest ja tõendada, et tooted on müüdud edasi.

Esiteks, oleks taoliste lisatingimuste rakendamine koormav edasimüüjale, kes peaks tihedalt esitama aruandeid ning teiseks, edasimüüjal võib üks kuu või kvartal olla kehvem kui teine, mistõttu võib juhtuda, et ei suudeta lisatingimusi täita.

Konkurentsipiirangud

Tavaline praktika on tootja poolt panna lepingusse konkurentsipiirang, mille kohaselt ei tohi edasimüüja müüa sarnaseid või konkureerivaid tooteid.

Kui aga edasimüüja juba müüb sama valdkonna tooteid, siis tuleb lepingus ette näha neile toodetele erandid või

täpsustada lepingus, et konkurentsipiirang kohaldub toodetele, mis on oma kujunduselt ja omaduselt koopiad tootja toodetega.

Leppetrahvid

Tootjatele on kombeks panna lepingusse teatud rikkumiste korral võimalus küsida leppetrahve, näiteks ärisaladuse või intellektuaalse omandi rikkumise korral. Kuigi leppetrahvide sätestamine selliste juhtumite puhul on asjakohane, tasub edasimüüjal nõuda, et leppetrahvid kohalduksid ka tootja suhtes. Näiteks võib ka edasimüüja äriplaan sisaldada ärisaladusi. Samuti vähendab see võimalust, et tootja hakkaks liiga kergekäeliselt leppetrahve nõudma.

Konkurentsiõiguse järgi ei ole tootjatel keelatud lepingutesse märkida soovituslikku jaemüügihinda, kuid ei ole lubatud määrata minimaalset või kindlat müügihinda.

Lepingu lõpetamine

Lepingu kehtivuse pikkuse ja lõpetamise osas tuleb edasimüüjal lähtuda eelkõige enda huvidest. Kui edasimüüjal on pikaajalised huvid ja toote turustamisega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, tuleks eelistada võimalikult pikaajalist lepingut. Kui aga tootja soovib lepingut iga aasta tagant uuendada või on loonud tingimused, mille tõttu on lepingut tootja poolt lihtne ja kiire enneaegselt üles öelda, peaks edasimüüja nõudma teatud hüvitamist lepingu enneaegse lõpetamise korral. Soovituslik on alustada saamata jäänud tulu nõudmisest ning lõpuks kompromissina jõuda selleni, et tootja on nõus hüvitama kulutused, mida edasimüüja on teinud, et tooteid müüa järgneval perioodil.

Samuti on lepingus veel mitmeid tingimusi, mida jälgida. Näiteks kohtualluvus, vääramatu jõu kohaldamine, toodete tarnetingimused jms. Kõige lihtsam on lasta asjatundjal leping üle vaadata, kes oskab leida üles murekohad ja teha nende osas muudatusettepanekuid.

Lepingute ülevaatamiseks võib võtta ühendust ka kaubanduskoja juristidega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

11

ETTEVÕTJA KÜSIB

Millised õigused on juriidilisel isikul juhul, kui ostetud asi ei vasta müügilepingu tingimustele?

MERIKE KOPPEL, kaubanduskoja jurist

Kaupleja vastutab kauba kvaliteedi eest ka juriidilisele isikule müües. Juhul, kui müüdud toode või teenus ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus kaitsta oma õiguseid seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul.

Oluline on eristada müügi­garantiid ja õigust esitada pretensioone

Neist esimene ehk müügigarantii on vabatahtlik lisatagatis, mille määrab oma toodetele iga tootja ise, lubades erineva pikkusega perioodi jooksul vigade ilmnemisel tooted ümber vahetada, parandada või tagada muul viisil vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Garantii andmine müüdavatele toodetele ei ole kohustuslik.

Võlaõigusseadusest tuleneb tarbijal õigus esitada müüjale defektide ilmnemisel pretensioon. Müüja vastutab toote või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest juhul, kui viga oli olemas kauba ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kui tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale, siis juriidiliste isikute puhul ei ole sellist tähtaega määratud.

Seega kui leping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel, kaheaastast pretensiooni esitamise õigust ei ole.

Juriidiline isik peab tõendama lepingule mittevastavust

Juriidilisel isikul on õigus esitada kaupleja vastu nõue tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevalt. Seadus sätestab aegumise mõiste ja tähtajad ning tavapärase lepingulise suhte puhul on aegumistähtajaks kolm aastat. Sellisel juhul peab ostja tõendama, et ostetud asi ei vasta lepingutingimustele.

Lepingutingimustele mittevastavus sõltub alati konkreetsetest asjaoludest, kuid kindlasti tuleb arvestada selle juurest mõistlikkuse põhimõtet ehk mis tavapärastele heas usus käituvatele isikutele on analoogses situatsioonis mõistlik. Kõige lihtsam on tõendada asja lepingutingimustele mittevastavust mõne sõltumatu eksperdi arvamusega, kes on pädev kinnitama, et mittevastavus ei ole põhjustatud ostja tegevusest või normaalsest kulumisest. Kui ostja kauplejaga kokkulepet ei saavuta, tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

Kui leping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel, kaheaastast pretensiooni esitamise õigust ei ole.

ETTEVÕTLIKKUS

Ettevõtlusõpe areneb jõudsalt

Kristi Ploom, haridusministeeriumi programmijuht

Tegu on novembris ilmunud ettevõtlusõppe artikli jätkuga. Esimeses osas vastas programmi üks eestvedajaid Kristi Ploom kahele küsimusele, mis andsid ülevaate programmi senistest õnnestumistest ja eesmärkidest. Koda usub, et ettevõtlusõpe on vajalik kõigile Eesti noortele ning ettevõtlikkus ja ettevõtlusalased teadmised tulevad kasuks igal elualal.

LIISI HANSEN, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

A

lates 2016. aastast on Haridus- ja Teadusmi­ nisteeriumi eestvedamisel käivitatud ettevõtlusõppe programm „Edu ja Tegu“ edendanud ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. Kaubanduskoda on olnud programmi juures algusest saadik.

Selle ajaga oleme osalenud programmi töörühmades, kaasanud ettevõtjaid ettevõtlusõppe moodulite koostamisse ning korraldanud mitmeid ettevõtete ja koolide koostöö inspiratsiooni­seminare.

Lisaks kuulub koda ka ettevõtlusõppe juhtkomitee koosseisu.

Millised on seni olnud suurimad õppimiskohad?

Õppimiskohana tooksin välja loogilise seose – kui tahame teha koostööd, siis peame arvestama, et ühise arusaamiseni jõudmiseks kulub aega. Kui tahame kiireid lahendusi, siis peame otsustama üksi, kuid riskime sellega, et teised ei tule kaasa, kuna neid see otsus ei kõneta, isegi kui see lahendus

või otsus oleks sama, mis koostöös sündinud otsus. Enamasti koostööks panustatud aeg tasub end kuhjaga ära elluviimise faasis, sest kõik osapooled räägivad ühist keelt ja on jagatud eesmärgi eest väljas. Selle tasakaalu otsimine on ja jääbki suurimaks õppimiskohaks.

Euroopas tuuakse Eestit esile just koostöö eeskujuna – ettevõtlusõpet edendatakse haridus-, majandus-, rahandusministeeriumi koostöös ning kaasatud on aktiivselt ettevõtjate organisatsioonid, koolid ja teised haridusasutused. Samuti tuuakse eeskujuks teistele seda, et haridusministeerium ettevõtlusõppe arendamist eraldi rahastab. Paljud teised Euroopa riigid on alles selles järgus, kus meie olime paarkümmend aastat tagasi – ettevõtlusõpe kirjutatakse õppekavadesse, aga toetavaid tegevusi nagu õpetajakoolitus, metoodika ja õppematerjalide välja töötamine, ei kaasne.

Kuidas antud programmi raames on ettevõtjatega koostöö läinud ning mis on olnud nende senine tagasiside?

Ettevõtjaid oleme kaasanud nii õpetamisse kui ka metoodika ja materjalide välja töötamisse ning arendamisse.

Koostöö on olnud tõhus ja tulemuslik – ettevõtjad on lisanud praktilist vaadet, samuti on ettevõtjad teinud head tööd ettevõtlusõppe propageerimisel, tekitamaks huvi ja julgust noortes õpetajates.

Et koolide ja ettevõtete koostööd edendada, toetame neid avatud taotlusvooru kaudu. Nii saavad mõlemad osapooled uusi kogemusi koostööst ja julgust seda ka edasi teha. Lisaks on projektidest saadud kogemusi ja lugusid hea jagada, et julgustada ja innustada ka teisi koole ja ettevõtjaid leidma ühiseid huve ja kasu koostööst.

Ettevõtjad osalevad aga ka mentoritena nii õpilasfirmade kui äriideede arendamise programmis STARTER. Aina enam vaatavad ettevõtjad huviga haridussüsteemi poole. Näiteks oli tänavu Startup Estonia korraldatud startup kogukonna festivali arutelude fookuses ühtne visioon Eesti idufirmade ökosüsteemist ning haridust nähti selle ökosüsteemi olulise osana. Hariduse teema tõstatus ka igas töötoas.

Veelgi enam, ettevõtlusõppe järgmise aasta tegevuskava arutelul osalesid ka aktiivselt ettevõtjad, kes olid valmis panustama ettevõtlusõppe arendamisse konkreetsete teemade raames.

Tegevuskava kohta andsid väärtuslikku tagasisidet Martin Villig, Märt Aro, Robin Saluoks, Margus Uudam.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

13

ETTEVÕTLIKKUS

Ettevõtete ja koolide koostööst sünnivad tulevikutegijad 21. novembril toimus Pärnus seminar, kus kohtusid ettevõtete ja haridus­ asutuste esindajad. Seminaril jagati kogemuslugusid, mida Eesti koolide ja ettevõtete koostöös juba tehtud on.

Kiirkohtingul ja praktilises töötoas vahetasid osapooled kontakte ning arutasid koostöövõimaluste üle.

T

änases muutuva tööturu olukorras on vajalik, et igal noorel oleks juba varakult kokkupuude töömaailmaga ja arusaam, mis on ettevotlus ning oleks kursis erinevate ametikohtade ja valdkondadega ning oskaks seostada õpitut päriseluga.

Põhikooli lõpetades võtavad noored vastu esimesi olulisi karjäärialaseid otsuseid ning seetõttu tuleks sellele tähelepanu juba siis pöörata. Selleks, et noored teaksid oma võimalusi ning tegutseksid teadlikult, saavad haridusasutustele appi tulla ettevõtted. Praktiliste ja elulähedaste teadmiste ning oskuste omandamiseks on kõige parem õppida neid praktikutelt.

Kuidas seda teha?

LIISI HANSEN, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

Aitamaks nii ettevõtetel kui koolidel sellele küsimusele vastust leida, korraldas kaubanduskoja poolt koordineeritud koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja ettevõtlusõppe programm „Edu ja Tegu“ kolmandat korda ettevõtete ja koolide koostöö inspiratsiooniseminari. Seminaril jagasid oma kogemusi mitmed Pärnumaa ettevõtjad ning üldharidus- ja

kutsekoolide esindajad.

Pärnus toimunud tehnoloogiapäevad olid heaks ja inspireerivaks näiteks tõestamaks, et ühise eesmärgi nimel on erinevate osapoolte koostöö võimalik. Ürituse raames tutvustati noortele erinevaid tehnoloogia erialasid läbi arvukate töötubade ja ettevõtete külastuste.

Selle läbiviimiseks olid omavahel jõud ühendanud kohalikud üldhariduskoolid, kutsekool, ettevõtted, maakondlik arenduskeskus ja linnavalitus.

Indrek Alekõrs Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist ja Matthias Eichhorst Mativesi OÜst tutvustasid edukat koostööd, läbi mille avati kutsekoolis uus automaatiku eriala. Seda võib pidada edulooks, kus ettevõtjad pöörduvad spetsialistide puudumisel kooli poole ning üheskoos leitakse sobivad lahendused.

Pernova Hariduskeskusest Daisi Lorents, koos kohalike ettevõtjate Tiiu Sommeriga Lindi Käsitööaidast ja Taivi Künnapiga Loomisrõõm OÜst jagasid üheskoos projektikogemust, kus noortele tutvustati ettevõtlikuks olemist ja ettevõtluse võimalusi läbi turismi ja käsitöö.

Läbi viidud praktilised töötoad ja ülesanded näitasid õpilastele, et turismivaldkond ja loomeettevõtlus võivad olla võimalused läbi mille end tulevikus teostada ning kohaliku elu arendamisse panustada.

Ettevõtlusõpe juba esimesest klassist

Vändra Gümnaasiumis alustatakse ettevõtlikkuseja ettevõtlusõppega juba õige varakult – 1. klassist.

Kuidas seda tehakse, rääkisid Marget Privits ja Silja Enok, kes usuvad, et koolis antav hea haridus ning tihe koostöö kohalike ja kaugemate ettevõtjatega on aidanud kaasa piirkonna tänasele ettevõtlikule vaimule.

Vändras toimub õppetöö nii tundides kui ka õppekäikudel, mille korraldamisse kaasatakse lapsevanemaid, vilistlasi ja ettevõtjaid. Palju õpitakse läbi tegevuse ning õpilased saavad külalisesinejaid ise valida, et esinejad oleks ikka need, keda soovitakse ise kõige rohkem näha ja kuulda.

Tööle Kaasa!

Üheks võimaluseks koolide ja ettevõtete koostööks on osalemine kaubanduskoja algatuses „Tööle kaasa!“.

Ettevõttepoolset kogemust oli jagama tulnud Dairi Õun, Trimtex Paltic OÜst. Ettevõttega käis tutvumas 31 töötajate last, kes osalesid maja ekskursioonil, neljas töötoas ja vaatlesid vanemate tööd. Töötoad, kus lapsed kätt said proovida, olid kvaliteedikontrolli tegemine, toodangu pakkimine, kangast helkurite meisterdamine ja disainimine.

Kutsume ettevõtteid võtma osa algatusest „Tööle kaasa!“ „Tööle kaasa!“ tuleb taas! Ava vähemalt ühel päeval ajavahemikus 18.−22. veebruar 2019 oma ettevõtte uksed töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda.

T

ööandjale loob algatus võimaluse tutvustada lastele ja noortele oma valdkonda, panustada järelkasvu ning olla avalikkuses märgatud kui sotsiaalselt vastutustundlik ja peresõbralik ettevõte. Õpilane saab osaledes teadlikumaks töömaailmas toimuvast, näeb ja saab teada, mis on tema vanema igapäevatöö, milline on tema tööpäev ja -keskkond, töö sisu ja selle väärtus. „Tööle kaasa!“ on suunatud 1.−9. klasside õpilastele, lapsevanematele ja nende tööandjatele. Algatusega on võimalik liituda kahel moel: 1. Ettevõtte initsiatiivil, kus ettevõte korraldab praktilise õppepäeva oma töötajate lastele. Sel juhul peaks registreeruma ettevõte.

2. Kooli initsiatiivil, kus algatuses osaletakse kogu klassiga. Sel juhul pöördutakse tööandja poole läbi kooli ja lapsevanema ning registreerub kool.

Eelmisel aastal avas oma uksed 500 tööandjat!

Algatus toimus üle-eestiliselt esmakordselt 2018. aasta veebruaris. Osales ligi 500 tööandjat, ligi 200 kooli ning üle 1600 õpilase.

Saime paljudelt tööandjatelt ja koolidelt tagasisidet, et algatus oli igati tore ja kasulik ning võiks saada traditsiooniks. See julgustas meid algatust sellel aastal veelgi suuremalt tegema!

Algatuse elluviimisel on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja partnerid Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Töötukassa. Algatuse elluviimist toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Õpilastele tuleks tutvustada erinevaid valdkondi

Seminari teises pooles toimus ettevõtete ja koolide kiirkohting ning sellele järgnes praktiline töötuba.

Ettevõtjad tõid töötoas välja, et suureks probleemiks on töötajate leidmine ning noorte vähene huvi teatud erialade või valdkondade vastu. See huvi on ka raske tekkima, kui puudub kogemus. Üheks võimalikuks lahenduseks võiksid olla 45-minutilised praktilised töötoad, kus ettevõtted oma valdkonda koolides õpilastele tutvustavad. Kuna väikeettevõtetel puuduvad tihti selle elluviimiseks vastavad ressursid, siis võiks mõelda jõudude ühendamise peale läbi erialaliitude. Tihti kooliõpilased ei omagi ülevaadet piirkonnas tegutsevatest ettevõtetest, teatakse ainult suuremaid ja tuntumaid. Seejuures võiksid esialgu ka õpetajad käia tutvumas piirkonna erinevate ettevõtete ja nende soovide ja võimalustega.

Kui Sinu ettevõte on huvitatud algatusega liitumisest, siis loe lisaks ja registreeru juba täna: www.ettevotlikkus.ee/toolekaasa

LOOMEMAJANDUS

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Kohtudokumendid kätte! Ka piiriüleselt!

Suhtlus erinevate riikide ettevõtjate ja kodanike vahel kasvab aastalt aastasse. Paratamatult suureneb koos sellega ka probleemide ja vaidluste, sh kohtuvaidluste hulk.

2018. aastal oli ELis piiriüleselt menetluses umbes 3,4 miljonil tsiviil- ja kaubandusasja. Kohtuvaidluste arvu kasvuga kasvavad ka dokumentide kättetoimetamise vajadused, tõendite kogumine ja edastamine eri riikide kohtute vahel.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

Kohtute suhtlust reguleeritakse kahe määrusega

Täna reguleerib kohtute vahelist suhtlust kaks määrust.

Esimene on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „dokumentide kättetoimetamise määrus“) ning teine nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „tõendite kogumise määrus“).

Dokumentide kättetoimetamise määrus

Dokumentide kättetoimetamise määrust kohaldatakse kõigis liikmesriikides tsiviil- ja kaubandusasjade puhul, kui kohtuvõi kohtuväline dokument tuleb edastada ühest liikmesriigist teise. Seda ei kohaldata maksu-, tolli- ja haldusasjadele ega riigi vastutusele.

LOOMEMAJANDUS Tõendite kogumise määrus

Tõendite kogumise määrust kohaldatakse kõigis liikmesriikides, välja arvatud Taanis. Määrusega loodi kohtutevahelise otsesuhtluse süsteem, millega asendati varasem süsteem, mille kohaselt saadeti ühe liikmesriigi kohtult pärinevad taotlused teise liikmesriigi keskasutusele. Kohtutevahelise otsesuhtluse süsteem oli mõeldud kogu ELi hõlmavana. Sellega sätestati ka täpsed eeskirjad kohtutevaheliste taotluste vormi ja sisu kohta.

Kohtud on tänaseni paberipõhised

Praeguseks on maailm kiiresti edasi liikunud, tehnoloogia ja lahendused arenenud ning pea kõikides valdkondades on toimunud digitaliseerimine – välja arvatud kohtutevahelises suhtluses, kus see on siiani suuresti paberipõhine. See on ka üks põhjus, miks menetlused tihiti pikaks venivad.

Sellise olukorra ja süsteemi jätkumine on äärmiselt ebamõistlik. Seetõttu võttis EK kätte eelnimetatud määruste kaasajastamise ja tuli välja nii dokumentide kättetoimetamise määruse kui ka tõendite kogumise määruse muutmise ettepanekutega.

Kohtusse mitteilmumine

Seoses juhtudega, kui kostja jätab kohtusse ilmumata, on ette nähtud kaks olulist uuendust: 1. Asja menetlev kohus peab saatma menetluse algatamise või tagaseljaotsuse kuupäevaga teate talle teadaolevale kostja kasutajakontole.

2. Määratakse ühtne kaheaastane tähtaeg, mille arvestamine algab tagaselja tehtud kohtuotsuse kuupäevast ning mille jooksul on lubatud esitada erakorraliselt taotlus edasikaebamise tähtaja möödumise tagajärgede tühistamiseks, et teises liikmesriigis selle kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine vaidlustada.

Sisu ei muutu

Dokumentide kättetoimetamise määruse põhieesmärk säilib – luua ühtsed kanalid dokumentide edastamiseks ühest liikmesriigist teise, et need dokumendid selles liikmesriigis kätte toimetada. Määrust kohaldatakse kõigi olukordade suhtes, kus adressaadi elukoht on muus liikmesriigis ning kohaldamine on kohustuslik menetluse algatamist käsitlevate dokumentide kättetoimetamisel. Hiljem, kohtumenetluse käigus kohaletoimetatavate kohtudokumentide puhul, on suhtlus juba vabam.

Adressaadi kindlakstegemisele peab aitama kaasa liikmesriik

Ette on nähtud, et liikmesriigid peavad pakkuma abi adressaadi asukoha kindlakstegemisel muus liikmesriigis. Selleks esitatakse kolm alternatiivset võimalust: 1. õigusabi liikmesriikide määratud asutustelt; 2. e-õiguskeskkonna portaali kaudu juurdepääsu tagamine riiklikele elukoharegistritele; 3. e-õiguskeskkonna portaali kaudu üksikasjaliku teabe andmine kättesaadavate vahendite kohta isikute asukoha kindlakstegemiseks nende territooriumil.

Ettepanekuga tuleb veel teisigi muudatusi

Välisriigis elavatelt menetlusosalistelt võib hakata nõudma esindaja määramist, kes toimetaks neid puudutavas kohtuasjas dokumendid kätte liikmesriigis, kus menetlus toimub.

Menetluse tegevusi muudetakse ka seoses adressaadi õigusega keelduda dokumendi vastuvõtmisest, kui see pole koostatud sobivas keeles ega ole sellesse keelde tõlgitud (dokument peab olema, kas adressaadi asukohariigi ametlikus keeles või mõnes muus keeles, mida adressaat valdab).

Ettepanekuga kohustatakse postiteenuste osutajaid kasutama konkreetset kättesaamiskinnitust (vastuvõtuteatist), kui dokumente toimetatakse kätte posti teel. Lisaks kehtestatakse miinimumnõue nende isikute kohta, kellele võib dokumendi adressaadi asemel kätte toimetada, kui postiteenuse osutaja ei saa dokumenti adressaadile isiklikult üle anda.

Elektrooniline kättetoimetamine

Ettepanekuga kehtestatakse ka dokumentide elektrooniline kättetoimetamine täiendava alternatiivse kättetoimetamise meetodina. Sellist arengut võib pidada tõeliseks murranguks ning edasiminekuks.

Tunnustama hakatakse digitaalseid tõendeid

Ka tõendite kogumise määrust muudetakse eesmärgiga seda kohandada tehnilise arenguga. Nii soovitakse ära kasutada digiteerimisega seonduvaid võimalusi, muutes kohustuslikuks selle, et suhtlus ja teabevahetus toimub automaatselt elektroonilisi vahendeid kasutades. Selleks peab süsteem olema detsentraliseeritud struktuuriga, mis võimaldab lõppkasutajatel omavahel vahetult suhelda.

Ettepanek arvestab nüüdisaegseid tõendite kogumise viise, nagu näiteks videokonverentsi kasutamise võimalused, kui on vaja ära kuulata teises liikmesriigis asuv isik.

Eesmärk on tagada, et teises liikmesriigis elava tunnistaja, eksperdi või osalise ärakuulamiseks kasutatakse asjakohasemalt ja kiiremaid tõendite vahetu kogumise viise.

Kõrvaldatakse elektrooniliste (digitaalsete) tõendite aktsepteerimise õiguslikud takistused ja nähakse ette digitaalsete tõendite vastastikune tunnustamine. See peaks vähendama kohtumenetlustes osalevate isikute ja ettevõtjate koormust ning kahandama elektrooniliste tõendite tagasilükkamise juhtumeid. Sõnaselgelt nähakse määruses ette ka „kvalifitseeritud e-templi või e-allkirja kasutamist“, seda loomulikult peale määruse jõustumist. Kuna tegu on määrustega, siis on need otsekohalduvad ega eelda liikmesriikide õigusesse ülevõtmist. Määrused jõustuvad 20 päeva pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Kohaldama hakatakse aga mõnevõrra erinevalt, sõltuvalt määruste konkreetsest punktist, kas 12 kuud, 18 kuud või 24 kuud pärast jõustumist.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

17

LIIKMELT LIIKMELE

Spedition.ee OÜ

XIV OÜ

Rahvusvahelised veod Euroopa ning Venemaa suunal.

Organiseerime vedusid peamiselt Lääne-Euroopast (Poola, Tšehhi, Itaalia, BENELUX, Saksamaa), kuid teostame vedusid ka üle kogu Euroopa ja Venemaa suunal.

Pakume nii täis- kui osakoormate vedu (konsolideerituna koos teiste saadetistega), kasutades selleks pikaajalisi ning usaldusväärseid koostööpartnereid. Vaata lähemalt www.spedition.ee.

Uus tehnoloogia firma kingitusteks ning esemeteks! Tulime hiljuti turule ainulaadse teenusega, mis võimaldab pressida mistahes logo või disaini enam kui sajale erinevale materjalile (tekstiil, naturaalne nahk, kunstnahk, paber ja palju muud). Dekoreerida on võimalik nii rõivaid, aksessuaare, firmakinke, reklaamtooteid, automatte, mööblikangaid ja muid interjöörikujunduses kasutatavaid esemeid (sh sertifikaatidega reguleeritud hotellide, autode ja laevade sisustus). Vaata lähemalt: http://xiv.ee.

Kindlustusest Kindlustusmaakler OÜ Pakume nii suurtele kui ka keskmistele ettevõtetele head võimalust sõlmida oma töötajatele eraravikindlustuse leping. Tervisekulud on töötajatele alates 1. jaanuarist 2018 erisoodustusmaksust vabastatud, kui võimalust on pakutud kõikidele töötajatele. Maksuvabastusel kehtib piirmäär kuni 100 € kvartalis töötaja kohta (400 € aastas).

Vaata lähemalt: www.kindlustusest.ee/tooandja-ravikindlustus.

M.F.Leming OÜ PSI Sisustus pakub stiilseid interjööri disainilahendusi koju, kontorisse ning ühiskondlikku ruumi. Meie juurest leiad kvaliteetset ja ilusat mööblit, mis on vastupidav ning rohkem kui lihtsalt sisustuselement. Pakume kaubanduskoja liikmetele võimalust soetada täishinnaga mööblinäidiseid 10% soodsamalt ja anname uutelt tellimustelt 5% allahindlust kuni 1. märtsini. Vaata kõikide näidistoodete pakkumisi: https://psisisustus.ee.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

KONTAKTREIS MINSKISSE Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Suursaatkond Minskis ning Valgevene Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad ettevõtteid osalema 21.–23. veebruaril 2019 toimuval kontaktreisil Minskisse.

Valgevene Vabariik on pea 9,5 miljonilise elanikkonnaga riik, kus tööjõu- ja tootmiskulud on madalad ning kuhu Eesti kodanikud saavad reisida viisavabalt.

Kontaktreisil osalejad saavad ülevaate sealsest ettevõtluskeskkonnast, külastavad Minski vabamajandustsoonis asuvaid ettevõtteid ning iga osalev ettevõte kohtub vähemalt kolme Valgevene firmaga, kes otsitakse välja tema huvidest ja koostöösoovidest lähtuvalt.

Osalemise tasu: Liikmetele 1100 € + km Mitteliikmetele 1300 € + km Lisainfo: Margus Ilmjärv margus@koda.ee 337 4950 www.koda.ee/sundmused/kontaktreis-minskisse-0

Projektitegevusi sihtriigis rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Rohkem kui ühe esindaja korral rakendub allahindlus 10% ettevõtte kohta.

EESTI

Riik toetab efektiivset ja konkurentsivõimelist tootmist Keskkonnaministeeriumis välja töötatud toetusmeede „Ettevõtete ressursitõhusus“ annab tööstus­ettevõtetele võimaluse toota rohkem, kulutades samas vähem raha ja ressursse ehk luua väiksema materjalikuluga rohkem väärtust.

E

estis toimub tootmine mitmes sektoris ja üldiselt justkui midagi kurta ei ole. Kui aga lähemalt vaadata, siis ilmneb, et tootmiseks kasutatavaid ressursse kulub rohkem kui enamikes Euroopa riikides. Ressursitootlikkuse näitaja poolest oleme Euroopa Liidu viimase kolme seas. Ressursitõhususe meetme eesmärk on ettevõtteid tõhususe tõstmisel ja tootmise efektiivistamisel aidata.

Tõhususe saavutamiseks on mitmeid võimalusi. Laiemas kontekstis tähendab see lineaarse majandusmudeli asendamist ringmajandusega, kus loodusest pärinevat toormaterjali hoitakse kauem ringluses ja selle arvelt saadakse rohkem kasu. Raisku läheb minimaalselt ja taaskasutus on toodetesse sisse disainitud.

Investeeringud uutesse kaasaegsetesse nutikatesse seadmetesse ja lahendustesse aitavad lisaks ressursile ettevõttel ka teisi rahalisi kulusid kokku hoida. Kui sellised investeeringud on korralikult analüüsitud, tasuvad need end kindlasti ära nii kestliku arengu kui ka majandusliku kasumlikkuse poole pealt.

Seetõttu on investeeringu toetuse eelduseks ressursikasutuse analüüs. Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit annab ettevõttele detailse ülevaate, palju tootmises kulub energiat, tooret jm ressursse ning millised tegurid mõjutavad ressursside tarbimist. Analüüsi põhjal on võimalik järjestada lahendused, mis annaksid ettevõttele võimalikult suure säästu ehk saada ühest tooraineühikust võimalikult palju tulu. Lahendused peaksid aitama vältida tootmisseisakuid, vähendama praagi ning tootmiseks kasutatava energia ja toormaterjali hulka. Vähem tähtis pole ka see, et lahendused oleksid nutikad ning annaksid parema stardipositsiooni välisturgudel.

Nii on võimalik saada toetust tootmisseadmete uuendamiseks, tootmisprotsesside ja -liinide automatiseerimiseks, tootmises tekkivate jäätmete ringlusesse suunamiseks toorainena või energiatootmisse jääksoojuse ärakasutamiseks. Suure kulude kokkuhoiu võib saavutada ka lihtsamate asjadega – näiteks uuendatud valgustussüsteemiga.

Eelmise aasta alguses avatud meetmest on investeeringuteks toetust saanud juba pea 30 ettevõtet, toetuste kogumahuga ligi 25 miljonit eurot. Esimesed projektid tegid Tootsi

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

JAANA MERISAAR, Keskonna­ mini­steeriumi projektijuht

Turvas, Kiviluks ja Klaasimeister. Nende ja teiste toetust saanud projektide kohta saab lugeda Keskkonnaministee­ riumi ressursitõhususe blogist.

Millele on võimalik raha taotleda?

Auditite ehk ressursikasutuse analüüside läbiviimine: • Auditile saavad toetust taotleda kõik töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted.

• Toetus kuni 7500 eurot (või 50% kulust).

Investeeringutoetused: Voorud on avatud kõikidele mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele (EMTAK B või C). a. Taotlusvoor suurprojektidele: • Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja 200 001 kuni 2 000 000 eurot ettevõtja kohta.

• Investeeringutoetuste kogumaht 35 miljonit eurot. b. Taotlusvoor väikeprojektidele: • Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja 200 000 eurot ettevõtja kohta.

• Investeeringutoetuste kogumaht 10 miljonit eurot.

Toetuste taotlemine toimub läbi struktuuritoetuse e- keskkonna: http://etoetus.struktuurifondid.ee Vaata lisainfot: http://ressurss.envir.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

19

MESSID Mobile World Congress 2019 – mess, konverents ja kontaktkohtumised 26.–28. veebruar 2019 Barcelona, Hispaania Mobile World Congress on viimaste innovatsioonide ja tipptehnoloogia iga-aastane kohtumispaik. 2018. aastal osales seal üle 2400 ettevõtte mobiilse tööstusharu kõikidest valdkondadest üle maailma ning kokku üle 107 000 võtmeisiku.

Hispaania EEN partnerid pakuvad kuni 5. detsemberini tasuta pääsmeid mitmepäevasele kongressile, ent vajalik on kiire reageerimine ja ettevõtte kiire registreerimine. Hilisemad registreerujad saavad osavõtupääsme lunastamisel tasuta osaleda selle raames toimuval EEN korraldatud kontaktkohtumiste üritustel (B2B), mis võimaldab kohtuda erinevate strateegiliste partneritega, et juba varakult koostöösoove arutada ja seeläbi eelnevalt veenduda osavõtu vajalikkuses.

Lisainfo ja registreerumine B2B üritusele kuni 12. veebruarini 2019: https://mwc2019.b2match.io/page-4081

Modefabriek – moemess ja kontaktkohtumised Amsterdamis 20.–21. jaanuar 2019 Amsterdam, Holland Tulge tutvuge oma tulevaste äripartneritega rahvusvahelisel moemessil!

Varasemate edukate ürituste jälgedes on rõõm kutsuda 20.–21. jaanuaril 2019 toimuvale järjekordsele moemessile Fashionfabriek ja kontaktkohtumiste üritusele RAI Amsterdam.

Modefabriekat tunnustatakse moemaailmas kui loovat ja inspireerivat moetööstuse üritust, mis leiab aset Amsterdami südames ning osavõtjaid oodatakse enam kui 19 000.

Kohapeal on esindatud enam kui 500 moebrändi.

Eelregistreeritud kohtumistele on võimalik kaasa võtta lisaks näidiste raamatule ka 3 näidismudelit. Osalemine Modefabriek üritusel on tasuta, kui võtate osa tasuta kontaktkohtumiste üritusest (B2B), mille osalejad lisatakse samuti põhiürituse külaliste nimekirja.

Lisainfo ja registreerimine B2B avatud kuni 16. jaanuarini 2019: https://fashionmatch-8thedition.b2match.io

Food & Wine 2019 – veinide ja toiduainete tutvumisvisiit 27.–28. veebruar 2019 La Rioja, Hispaania Toidu ja alkohoolsete jookide hulgi- ja edasimüüjaid oodatakse täielikult sponsoreeritud (hüvitatakse reis ja majutus) visiidile La Rioja piirkonda Hispaanias.

Kohtumisi saab eelnevalt kokku leppida B2B platvormil https://foodwine2019.b2match.io Registreerimine reisile on avatud kuni 15. jaanuarini 2019, ent kohtade arv on piiratud ja arvestatakse registreerimise järjekorda. Huvitatud kiirustage!

Lisainfo ja registreerimine: https://foodwine2019.b2match.io

CEC 2019 – koduelektroonika mess, pitching ja B2B 08.–11. jaanuar 2019 Las Vegas, USA Olete oodatud USA populaarse koduelektroonika messi CES 2019 raames toimuvale kontaktkohtumiste üritusele, kus on võimalik kohtuda erinevate strateegiliste partneritega nt koduelektroonika tööstuse turustajatega, edasimüüjatega, jaemüüjatega, e-platvormide müüjatega, samuti koostööd otsivate aktiivsete riskikapitali- ja erainvestoritega ning paljude teistega.

Registreerimise tähtaeg B2B üritusele on 9. jaanuar 2019 aadressil https://een.ec.europa.eu/events/matchfest-ces-2019

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

EESTI

CONTACT 2019 – messid ja B2B kontumised 06. veebruar 2018 Leipzig, Saksamaa Olete oodatud juba 13. korda üle kahe aasta tagant toimuvale populaarsele B2B kontaktkohtumiste üritustele, et luua uusi ja kasulikke ärikontakte. Kontaktkohtumised leiavad aset kahe erineva messi raames: osade, komponentide, moodulite, tehnoloogiate alltöövõtu messil ja tootmise, automaatika, tööpinkide valdkonna messil. B2B ürituse tavapärased osavõtjad on Euroopa tootjad, tarnijad ja alltöövõtjad tootmistehnoloogia, tööriista ja eriotstarbelise masinatööstuse, mootorsõidukite ja autotööstuse varustamise, masinatööstuse, tehasetehnika ja tööriistade valmistamise ning muudest kasvavatest tööstustest.

Registreerimise kuni 15. jaanuarini 2019.

Lisainfo ja registreerimine: https://een.ec.europa.eu/events/ contact-business-meetings

RIIGIHANKED Ehitus

Tarned

IKT

hh Soomes hangitakse sillaehitust ja teede ehitustöid. Tähtaeg 21.12.2018. Kood 673. hh Soomes hangitakse sprinklerseadmete paigaldustööd (kooli, lasteaed), mahus 111 mln EUR. Tähtaeg 07.01.2019. Kood 674. hh Soomes hangitakse metroopeatustesse uusi WC moodulrühmasid.

Tähtaeg 12.12.2018. Kood 675. hh Eestis hangitakse spordiväljaku rekonstrueerimist. Tähtaeg 18.12.2018. Kood 676.

hh Rootsis hangitakse funktsionaalseid ja kvaliteetseid tööriideid (köökidesse).

Tähtaeg 04.001.2019. Kood 681. hh Eestis hangitakse korterelamu sisustust. Tähtaeg 17.12.2018. Kood 682. hh Leedus hangitakse plastikust veemahuteid. Tähtaeg 21.12.2018. Kood 683. hh Lätis hangitakse riiklike relvajõudude riietust. Tähtaeg 20.12.2018.

Kood 684. hh Rootsis hangitakse tolmuimejaid restkaevude puhastamiseks. Tähtaeg 18.12.2018. Kood 685. hh Leedus hangitakse imikutoitu (erinevaid piimasegusid). Tähtaeg 04.01.2018. Kood 686. hh Rootsis ostetakse haridusasutusele kombineeritud mööblit, mis kohanduks ruumi ja vajadustega. Tähtaeg 19.12.1018. Kood 687. hh Rootsis hangitakse kööginurga ventilaatoreid ja seotud ventilaatori kappe.

Tähtaeg 19.12.2018. Kood 688. hh Eestis hangitakse 110 Tirooli halltõugu lihaveist koos kohale toomisega rohualade hoolduseks. Tähtaeg 14.12.2108. Kood 689.

hh NATO hangib andmesideteenuseid, mis tagaks infovahetuse kolme asukoha vahel (Transmission services to interconnect locations over a resilient ring). Osavõtutaotluste tähtaeg 11.12.2018. Kood 690. hh Soomes hangitakse mobiiltelefone (24 kuulised perioodid). Tähtaeg 20.12.2018. Kood 691.

Teenused hh Lätis hangitakse toitlustusteenust vanglale. Tähtaeg 19.12.2018.

Kood 677. hh Soomes hangitakse trükiteenust ja selle levitamist. Tähtaeg 20.12.1018.

Kood 678. hh Soomes hangitakse pealinna piirkonnas ladustamisteenuseid. Tähtaeg 20.12.2018. Kood 679. hh Leedus hangitakse metsa raieteenust ja töötlemata puidu eemaldamist.

Tähtaeg 07.12.2018. Kood 680.

Meditsiin hh Rootsis hangitakse meditsiini tarbeid (haavaplaastrid ja klammerdamise tooted). Tähtaeg 21.12.2018. Kood 692. hh Leedus hangitakse keemilisi desinfektsioonivahendeid, käte antiseptikut. Tähtaeg 20.12.2018. Kood 693.

LISAINFO: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, tel 604 0076

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED METALL/MASINAD

TOIT

Soome jäätmekäitlusettevõte otsib terastoodete (teraskonteinerid ja kogumismahutid) tootjaid.

KOOD: BRFI20181102001

Poola toidutööstuse ettevõte otsib pähklite, seemnete ja kuivatatud puuviljade tarnijaid. KOOD: BRPL20181106001

Norra disainifirma otsib roostevabast terasest kööginõude tootjat veekeetja tootmiseks.

KOOD: BRNO20181114001 Saksa ettevõte, kes arendab tootmisliine, masinad ja spetsiaalseid konstruktsioone terase ja alumiiniumiga tegelevatele ettevõtetele, otsib kuni 20-tonniste masinate tootjat. KOOD: BRDE20181009001

Rootsi ettevõte otsib müslibatoonide tootjat.

KOOD: BRSE20181101002 Itaalia kondiitritoodete tootja otsib toorainete (nt pähklid, kuivatatud puuviljad, mesi) tootjaid või tarnijaid.

KOOD: BRIT20181005002 Belgia ettevõte otsib puuviljamahla või -püreepressi tootmisjääkide (fruit press cake) tarnijat.

KOOD: BRBE20181016001

Suurbritannia ettevõte otsib alumiinium- või terastoodete tootjaid käru valmistamiseks.

KOOD: BRUK20181008001

Taiwani ettevõte otsib snäkkide ja jookide tootjaid või tarnijad.

KOOD: BRTW20180907001

Iiri põllutöömasinate tootja otsib paakide, pumpade ja juhtmestike tootjat. KOOD: BRIE20180802001

MUU

MÖÖBEL/PUIT Kreeka ettevõte otsib lastemööbli tarnijat.

KOOD: BRGR20181113001 Suurbritannia ettevõte otsib puidust aiatoodete tarnijaid (dekoratiivsed aiad, lehtlad, piirdeaiad, mööbel jne).

KOOD: BRUK20181102001 Sloveenia ettevõte otsib puidust lasterataste tootjat.

KOOD: BRSI20181026001 Ukraina mööbli-, valgustus- ja sisustuskaupleja otsib uusi rahvusvahelisi tarnijaid.

KOOD: BRUA20180904001 Prantsuse ettevõte otsib allhankijaid puitdetailide tegemiseks. KOOD: BRFR20181022001

TURISM Itaalia turismibüroo otsib turismiteenuste pakkujaid kohalikule turule. KOOD: BRIT20180927001

RÕIVAS/TEKSTIIL Poola ettevõte otsib meditsiiniliste ja ortopeediliste jalatsite tarnijaid. KOOD: BRPL20181030001

22

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

Rootsi ettevõte otsib elektriliste komponentide tarnijat käitursüsteemi jaoks. KOOD: BRSE20180907001 Hollandi ettevõte otsib linnutoidupärgade tootjat.

KOOD: BRNL20181018001 Iiri ettevõte otsib meenete tootjaid (näiteks raamatud, kruusid, puidust sildid jne). KOOD: BRIE20180910001 Prantsuse ettevõte otsib vahust käepideme pehmenduste tootjat. KOOD: BRFR20181024001 Rumeenia lillede hulgimüüja otsib aksessuaaride tarnijat nagu näiteks pakkepaber, lillekorvid, kunstlilled, kuivatatud lilled, karbid. KOOD: BRRO20181010001 Rumeenia ettevõte otsib 3D printimise tarvete tarnijaid.

KOOD: BRRO20180926001 Poola LED-valgustusseadmete tootja otsib alumiiniumradiaatorite tarnijaid. KOOD: BRPL20181019001 Kreeka ettevõte otsib kütteseadmete ja energiasäästu süsteemide tarnijaid. KOOD: BRGR20181102001

RUBRIIK

KATA VARBLANE, EASi Välis­ investeeringute keskus

Välisvisiitidel osalemine muutub ettevõtja jaoks oluliselt lihtsamaks Novembris käivitunud infoportaal www.visiidid.ee muudab kõrgetasemelistel välisvisiitidel osalemise ettevõtjale senisest hõlpsamaks, sest kõik riiklikul tasemel tehtavad visiidid on koondatud ühte keskkonda ja teavitused uutest võimalustest saadetakse huvilistele automaatselt.

V

älisvisiidil osaleda sooviv ettevõte peab lehel visiidid.ee täitma ankeedi, valima huvipakkuvad välisturud ning seejärel saab ta soovitud sihtriikidesse toimuvate visiitide kohta teavituse oma e-postkasti.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul aitab uus tööriist era- ja avaliku sektori koostöös paremini ühendada välissuhtluse vajadusi ja nõudmisi ning viia äridiplomaatia uuele tasemele. „Ettevõtjatel on ajakohane ülevaade riigi äridiplomaatia geograafilistest suundadest ning samas saame kaardistada ettevõtjate tagasisidet neid huvitavate välisturgude kohta ja vastavalt sellele ka oma tegevusi paremini planeerida,“ märkis Tammist. „Ühtlasi laieneb ka ettevõtete ring, kellel on võimalus saada riigilt tuge välisturgude hõivamisel.“ Aastate jooksul on kõrgetasemelistel välisvisiitidel osalenud kümneid ettevõtteid, kelle jaoks on äridelegatsioonides osalemine avanud uusi võimalusi. Üks näide on Cleveron, kes külastas nii president Kersti Kaljulaidi kui toonase peaministri Taavi Rõivasega Ameerika Ühendriike.

Cleveroni asutaja Indrek Oolupi sõnul osutusid äridelegatsiooni visiidid kasulikuks mitmes aspektis. „Ärivisiidid võimaldasid laiendada suhtevõrgustikku, mis paljuski isiklikel suhetel baseeruval ärimaastikul on olulised,“ lausus Oolup. „Ühtlasi on see kinnitus ettevõtte usaldusväärsusele, kinnitades nii olemasolevatele kui ka potentsiaalsetele klientidele, et tegu on kindla partneriga.“ Näiteks külastas Cleveron kogu delegatsiooniga oma USA müügi- ja hoolduspartnerit Bell and Howell ning külaskäigu ajal lansseeriti ametlikult uus robootiline paki­

automaat. Kaasnenud meediatähelepanu aitas võimendada toote tulekut sealsele turule. Samal visiidil sai alguse ka Cleveroni koostöö mitmekülgset abi pakkunud advokaadibürooga.

Teisel korral kuulus Cleveron presidenti saatnud äridelegatsiooni, kes osales USA-Balti Ärifoorumil. Avakõnes, enam kui 500 sealse äritegelase ees, tõstis toonane USA kaubandusminister Wilbur Ross ettevõtte Cleveroni positiivse näitena esile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi toonitas, et riik tahab koostöös erasektoriga visiite paremini planeerida ning teha pikemaid plaane. „Visiidid.ee on osa laiemast äridiplomaatia strateegiast, mille eesmärk on väikese riigi väikesed ressursid era- ja avaliku sektori koostöös ühe eesmärgi nimel tööle panna,“ lausus Lubi. „Eestis on ambitsioonikaid ettevõtteid, kelleni visiite puudutav info ei ole seni jõudnud, aga kes vajaksid riigi tuge välisturgude hõivamisel. Tahame hoida järjepidevust, sest olulistel turgudel tuleb käia järjepidevalt ja kaugelt müüki ei tee. Seda teatakse ka avalikus sektoris.“ Välisvisiitidel osalemise soovi saavad portaali kaudu esitada kõik Eesti Vabariigis registreeritud ja Eesti osalusega ettevõtted.

Keskkond visiidid.ee koondab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi, Riigikantselei, Presidendi Kantselei, Maaeluministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja EASi korraldatavad visiidid.

Veebikeskkond www.visiidid.ee on valminud EASi teostusel Eesti äridiplomaatia strateegia raames.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

23

VISIIDID

Fotod: kaubanduskoda

Eesti innovatsioonija äri­delegatsiooni

LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

visiit Iisraeli 2014. aasta detsembril algatas Suurbritannia kõrge e-valitsemise tasemega riikide koostöövõrgustiku Digital 5 ehk D5, millest on tänaseks kasvanud D9. Võrgustikku kuuluvad 5 asutajariiki: Suurbritannia, Eesti, Iisrael, Lõuna-­Korea ja Uus-Meremaa.

Lisaks on 2018. aasta Uus-Meremaa kohtumisel liitunud Uruguai ja Kanada ning eelmisel nädalal Iisraelis liitusid Portugal ja Mehhiko.

Pildil Siim Sikkut

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

S

eekordne D9 ministrite kohtumine toimus 20.–21. novembril Iisraelis ning Eestit esindas kohtumisel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Esmakordselt organiseeriti lisaks ministrite kohtumisele ka innovatsioonipartnerite programm, mille eesmärk on tuua paariks päevaks kokku digitaalselt arenenud riikide ettevõtted, start-up´id, hariduspartnerid ja innovatsiooniga tegelevad organisatsioonid.

Innovatsiooniprogrammi osana tutvustatakse vastuvõtva riigi (seekord Iisraeli) innovaatilisi ettevõtteid ning D9 riikide partnerid saavad arutada koostöövõimalusi ning õppida üksteise kogemusest, võttes eeskuju D9 võrgustiku eesmärkidest, milleks on heade praktikate ja kogemuste vahetus infoühiskonna ja e-riigi arengu alal. Seekord oli tegemist pilootprojektiga, mille idee käidi välja kahjuks lühikese etteteatamisega. Seetõttu jäi osalevate innovatsioonipartnerite arv ka pigem väikeseks: Eestist osales 5, Kanadast ja Suurbritanniast 1 partner. Kuid seda suurem oli võimalus omavahel tuttavaks saada ning ka arutelud Iisraeli ettevõtetega olid vahetud ning nende käigus tekkis põnevaid ideid, kuidas sealseid mudeleid ka Eestis rakendada võiks.

VISIIDID

Eesti ja Iisrael sõlmisid digilahenduste arendamiseks koostööleppe Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ning Iisraeli Riiklik Info- ja Tehnoloogia­ amet (ICT) sõlmisid elektroonilise identiteedi valdkonna ja andmevahetuse lahenduste arendamiseks koostööleppe.

Esmajärjekorras alustatakse koostööd ID-kaardi baastarkvara (DigiDoc) arendamisega, mis võimaldaks tulevikus anda digiallkirju mõlema riigi süsteemides. Samuti on plaanis uurida uusi andmevahetuse võimalusi. Selle tulemusel võib Iisrael tulevikus liituda X-tee platvormiga, mis loob eeldused riikidevaheliseks andmete vahetuseks.

RIA peadirektori kohusetäitja Andrus Kaarelson sõnas, et koostööst võidavad mõlemad riigid. „Mida rohkem teeme ühiseid projekte välisriikidega ning jagame kogemusi, seda rohkem saame ka ise enda e-riigi parandamiseks ja arendamiseks ideid,“ märkis Kaarelson.

Kahepoolne kokkulepe sõlmiti Jeruusalemmas 21. novembril toimunud D9 ministrite kohtumise ajal.

Start-up Nation

Iisraelis vastutab digitaalse arengu teemade eest sotsiaalse võrdsuse ministeeriumi juurde loodud rahvuslik digitaalse Iisraeli initsiatiivi üksus (Digital Israel National Initiative). Iisrael on Start-up Nation – termin, mis sai laiemalt tuntuks tänu Dan Senori ja Saul Singeri 2009. aastal välja antud raamatule „Startup Nation: The Story of Israel’s Economic Miracle“. Start-up´ide arv elaniku kohta on Iisraelis maailma kõrgeim ja seda just kõrgtehnoloogia valdkonnas.

Hoolimata kõrgest start-up´ide arvust on Iisraelis väga suured erinevused digiteenustele ligipääsetavusele piirkonniti ja kogukonniti, mistõttu on valitsus algatanud mitmeid programme, et mahajäänud kogukondi järgi aidata. Ka innovatsioonipartnerluse programmi käigus anti avapauk uuele algatusele Campus – Iisraeli rahvuslik initsiatiiv digitaalse õppe võimaldamiseks kõigile. Riiklikud tegevused ja start-up´idele loodud toetused on oluliseks toeks arengu võimaldamisel, kuid kõige olulisem initsiatiiv ja ressurss tuleb erasektorist.

Minister Rene Tammist suhtlemas Iisraeli ettevõtetega

Innovatsioonikeskused aitavad teenuseid arendada

Visiidi käigus külastasime erinevaid innovatsioonikeskusi, mis on loodud kas erakapitalil või era- ja munitsipaalkoostööna.

Näiteks on tervest linnaosast tehtud elav labor, millest tekkivaid andmeid saavad start-up´id uute toodete ja teenuste väljatöötamisel kasutada. Sellega on lahendatud probleem, millega alustavad ettevõtjad ja teadlased silmitsi seisavad – pole andmeid, mille põhjalt teenuseid arendada.

Kokkuvõtteks julgustame Eesti ettevõtjaid Iisraeli külastama, kasvõi selleks, et saada uusi ideid ja julgust teha asju teistmoodi.

Visiit toimus koostöös EASiga.

Sosa kohtumine

Kohtumine Mobileye´s

Kohtumine Cellebrite´s

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

25

MAJANDUS

Äribaromeeter – majanduskliima näitaja Äribaromeeter (inglise keeles business tendency survey) on piltlik nimetus meetodile, millega ettevõtte juhtidelt kogutud kvalitatiivse info baasil hinnatakse majandusharude hetkeolukorda ja prognoosi­ takse lähitulevikus toimuvaid muutusi.

LEEV KUUM, Eesti Konjunktuuri­ instituut

K

valitatiivse (hinnangulise) informatsiooni kasutamine annab meetodile mitmeid olulisi eeliseid võrreldes nende meetoditega, mis tuginevad tavapärastele statistilistele (kvantitatiivsetele) aegridadele. Eelkõige on selleks märkimisväärne ajavõit (operatiivsus), oluliselt väiksemad infokogumise ja töötlemise kulud ning plusspoolele saab kanda ka asjaolu, et küsitlusinfo oluliseks kasutajaks ja kasusaajaks on uuringust osavõtvad ettevõtted ise. Nemad saavad äribaromeetri­ test teada, kuidas läheb teistel ettevõtetel, millised ootused on neil lähikuude arengute suhtes jne. Äribaromeetritega kogutud info avaldatakse kujul, mis näitab, kuidas jagunevad ettevõtted viimase kuu arengute järgi ehk kui palju on ettevõtteid (%-des) kellel läheb hästi, kellel püsib olukord endine või kellel läheb hoopis halvemaks. Teiste sõnadega: baromeeter näitab majandusolukorra muutumist selle järgi, kuidas muutub edukate ja ebaedukate ettevõtete suhtarv. Äribaromeeter tõuseb, kui edukaid ettevõtteid tuleb juurde, ja langeb, kui edukaid jääb vähemaks. Äribaromeeter kogub ettevõtetelt hinnanguid selliste näitajate kohta, mis aitavad luua pilti majanduse üldisest arengust nagu toodang, tellimused (nõudlus), müük, valmistoodete varud, eksport, töötajate arv, hinnad jne. Seejuures ei küsita näiteks ettevõtte juhilt, kui palju on firmal tellimusi, vaid seda, kas tellimusi on üle tavalise taseme, tavalisel tasemel või alla tavalise taseme. Toodangu kohta küsitakse, kas see eelseisval 3 kuul kasvab, jääb samaks või väheneb jne. Äribaromeetrite kasutamisel on pikk ajalugu, esimesed katsetused leidsid aset juba 1920-ndatel aastatel. Süsteemi arendamisele on palju kaasa aidanud OECD ja Müncheni IFO Instituut. Viimasega teeb koostööd ka EKI ja seda juba

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

üheksakümnendate aastate algusest. Äribaromeetreid koostatakse tänapäeval tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teenindussektori ja perede kohta. Tulemused avaldatakse kord kuus ning info analüüsimisel kasutatakse tavaliselt võrdlust eelmise kuu andmetega. Hooajaliste mõjutuste vähendamiseks võrreldakse vajadusel tulemusi ka eelneva aasta sama kuu näitajatega.

Kehtiv metoodika näeb ette nn kindlustunde indikaatori arvutamist. Tööstusbaromeetri puhul kasutatakse ettevõtete kindlustunde indikaatori arvutamisel toodangu mahu muutumist eelseisval 3 kuul, toodangu tellimusi võrreldes tavalise tasemega ja valmistoodete varude hinnangut võrreldes optimaalsetega. EKI kasutab äribaromeetrite koostamiseks valimit, mis koosneb 800 ettevõttest. Euroopa Liidu liikmesriigid saadavad tulemused ka Euroopa Komisjonile, kus need koondatakse ja viiakse läbi ka andmete tasandamine sesoonsete mõjude elimineerimiseks.

Järgnevalt on ära toodud lühiülevaade EKI novembrikuu äribaromeetritest ja ettevõtete küsitluse tulemuste alusel tehtud järeldustest.

Tööstusettevõtete kindlustunde indikaator novembris pisut langes, kuid jäi plusspoolele (+1 p) ning on sama kui eelmise aasta novembris. Kindlustunde mõõdukat langust põhjustas eelkõige toodangumahu prognoositav langus eelseisval 3 kuul. Kui oktoobris oli vastav saldo 5 punkti, siis novembris langes see miinus 7 punktile. Tegemist on suuresti sesoonse langusega, tulenevalt eelseisvatest talvekuudest, mille mõju kajastub ka eelmise aasta baromeetris (siis oli saldo novembris -9 p). Samas hindasid ettevõtte juhid tellimuste osas olukorda novembris paremaks kui oktoobris (saldod vasta-

MAJANDUS valt 2 punkti ja -5 punkti). Sama kehtib ka eksporditellimuste kohta: neid on novembris üle tavalise taseme 17% ettevõtetel (oktoobris 13%-il). Töötajate arvu kavatseb eelseisval 3 kuul suurendada 15% ettevõtteid ja vähendada 11% ettevõtteid (saldo 4 p).

Ehituse kindlustunde indikaator langes novembris 5 punktile ning on nüüd 7 punkti madalam kui oktoobris ja 1 punkt madalam kui eelmise aasta novembris (6 p). Vähenes ettevõtete osakaal, kellel viimasel 3 kuul toodang suurenes: oktoobris oli neid 48%, novembris aga 40% ning saldo langes 39 punktilt 27 punktile. Eelseisval 3 talvekuul läheb ehitustööde maht aga langusesse – vastav saldo on novembris miinus 12 (oktoobris 2, eelmise aasta novembris -9 p). Samas on ettevõtete hinnangul aga tellimusi endiselt üle tavalise taseme (saldo 10 p). Töötajate arv eelseisval 3 kuul jääb samaks (saldo 0), hindade tõus aga jätkub (saldo 21), kuigi valdav osa ettevõtteid (74%) prognoosib hindade püsimist praegusel tasemel.

Jaekaubanduse kindlustunde indikaator tõusis novembris 7 punktile, mis on 2 punkti kõrgem kui oktoobris ja sama, kui eelmise aasta novembris (7 punkti). Kaupade müügi suurenemisest viimasel 3 kuul teatas 41% kauplusi ja vastav saldo

Näitaja

Vastuse variandid

Tellimusi toodangule praegu

Valmistoodete varud praegu

Toodangu maht eelseisval 3 kuul

Müük eelseisval 3 kuul

Vastuse variandid

2017

Ehitusbaromeeter

suurenes jäi samaks vähenes saldo

38 45 17 21

32 49 19 13

32 53 15 17

Ehitustööde maht viimasel 3 kuul

üle tavalise tavaliselt alla tavalise saldo

16 70 14 2

13 69 18 -5

17 67 16 1

liiga suured piisavad liiga väikesed saldo

8 77 15 -7

7 69 14 -7

suureneb jääb samaks väheneb saldo

22 49 29 -7

Ettevõtete jagunemine %-s

2018

2018

2017

kasvas jäi samaks vähenes saldo

40 47 13 27

48 43 9 39

33 53 14 19

Tellimuste portfell praegu

üle tavalise tavaline alla tavalise saldo

22 66 12 10

28 55 17 11

24 66 10 14

9 75 16 -7

Töötajate arv eelseisval 3 kuul

suureneb jääb samaks väheneb saldo

13 74 13 0

23 68 9 14

16 67 17 -1

27 51 22 5

20 51 29 -9

Ehitustööde maht eelseisval 3 kuul

kasvab jääb samaks väheneb saldo

19 50 31 -12

25 52 23 2

17 37 26 -9

1

2

2

Kindlustunde indikaator

5

12

6

2018

2018

2017

Teenindusbaromeeter

2018

2018

2017

suurenes jäi samaks vähenes saldo

41 38 21 20

37 35 28 9

38 35 27 11

Teenuste müük viimasel 3 kuul

suurenes jäi samaks vähenes saldo

28 54 18 10

26 59 15 11

34 51 15 19

liiga suured liiga väikesed saldo

16 83 1 16

13 82 5 8

18 79 3 15

Nõudlus viimasel 3 kuul

suurenes jäi samaks vähenes saldo

26 56 18 8

25 59 16 9

31 54 15 16

suureneb jääb samaks väheneb saldo

39 39 22 17

40 35 25 15

41 37 22 19

Nõudlus eelseisval 3 kuul

suureneb jääb samaks väheneb saldo

26 51 23 3

29 51 20 9

22 58 20 2

hea rahuldav halb saldo

14 70 16 -2

14 74 12 2

15 72 13 2

Töötajate arv eelseisval 3 kuul

suureneb jääb samaks väheneb saldo

18 74 8 10

18 74 8 10

17 73 10 7

7

5

5

Kindlustunde indikaator

7

10

12

nov.

Jaekaubandusbaromeeter

Kaubavarud praegu

Näitaja

2018

Kindlustunde indikaator

Müük viimasel 3 kuul

Teenindusbaromeeter novembris langes 3 punkti, kuid püsib positiivsel poolel (7 punkti). Aasta varem novembris oli kindlustunde indikaator 12 punkti. Soodsa ärikonjunktuuri püsimist näitab asjaolu, et kõikide küsimuste osas on vastuste saldod positiivsed. Viimasel 3 kuul teenuste müük suurenes (vastav saldo on 10 p) ning nõudlus eelseisval 3 kuul on oodatavalt ka plusspoolel (saldo 3 p). Enam kui veerand ettevõtteid teatab nõudluse kasvust. Sellest tulenevalt kavatseb 18% ettevõtteid eelseisval 3 kuul suurendada ka töötajate arvu (saldo 10 p). Teenuste hindu kavatseb tõsta 24% ettevõtteid ja langetada 7% ettevõtteid (saldo 17 p).

2018

Tööstusbaromeeter

Toodangu maht viimasel 3 kuul

Ettevõtete jagunemine %-s

tõusis oktoobri 9 punktilt novembris 20 punktile (eelmisel aastal 11 punkti). Hea konjunktuur peaks jääma püsima ka eelseisval 3 kuul. Müügi suurenemist näitav saldo on novembris 17 punkti, kusjuures müügi kasvu prognoosivad 39% kauplusi (müügi langust 22%). Võrreldes oktoobriga suurenes novembris kaupluste arv, kes informeerisid liigsetest varudest, oktoobris oli neid 13%, novembris 16%. Kuna müügi prognoos on positiivne, siis teatasid kauplused ka kaupade tellimuste edasisest suurendamisest (saldo tõusis 6 punktile). Ärikonjunktuuri hindas valdav osa (70%) kauplusi novembris rahuldavaks (halvaks 16%).

hooajale kohased

Ärikonjunktuur praegu

Kindlustunde indikaator

nov.

okt.

okt.

nov.

nov.

nov.

nov.

okt.

okt.

nov.

nov.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

27

KOJA TEENUSED

MAARJA LOORENTS, kaubanduskoja turundusdirektori kt

Ärihooaja avamine 2018

Kasuta koja abi oma ettevõtte tutvustamisel Igal aastal korraldab koda oma liikmetele mõeldes erinevaid sündmusi, kus osaleb rohkem kui 3000 ettevõtjat ja koostööpartnerit. Mitmed neist üritustest on kujunenud heaks kohtumispaigaks meie liikmete vahel. Korraldame neid üritusi eesmärgiga luua võimalus suhtlemiseks, kontaktide vahetuseks, olemasolevate ja uute klientidega kohtumiseks.

Kevadballist ettevõtlusauhindadeni

Ürituste hooaeg algab Kevadballiga, mis on üks elegantsemaid seltskonnaüritusi Eestis. Igal aastal üllatame oma 400 külalist meeleoluka muusikakava ning meelelahutus­ programmiga.

Kaubanduskoda korraldab ka erinevaid spordiüritusi. Sel aastal toimus Pärnus juba 22. korda tenniseturniir ning Niitväljal 5. golfiturniir. Need on võistlused, mis toovad kokku sportlikud ettevõtjad üle Eesti, et sõbralikus õhkkonnas omavahel mõõtu võtta. Ärihooaega alustame suurejooneliselt ja seda nii igal aastal! See on kõige suurem liikmeüritus, kus tavapäraselt osaleb üle 2000 inimese, kelle seas on ettevõtjad koos oma pereliikmetega. Ürituse programm on meelelahutuslik ja hariv ning pakub põnevust nii ettevõtte juhtidele kui nende noorematele ja vanematele perekonnaliikmetele. Mis võiks veel parem algus olla uuele ärihooajale, kui näha vanu sõpru ja kohtuda uute, noorte värskete tulijatega Eesti turul?

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

Ärihooaeg võtab täistuurid üles sügisel, kui tunnustame Eesti konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid. Juba 2003. aastast oleme koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga seadnud ritta parimaid Eesti ettevõtteid. Tuginedes majandusnäitajate analüüsile koostame valdkondade edetabeli, kus on kokku osalenud igal aastal rohkem kui 300 ettevõtet. Tavapäraselt teeb Eesti suurimast ettevõtluskonkursist ülekande ka ETV, mille vaatajaskonnas on üle 65 000 inimese üle Eesti. Konkursiga käib kaasas mitmekülgne ja laiaulatuslik meedia- ja turunduskampaania nii tava- kui sotsiaalmeedias.

E-kanalitest paberkandjani

Koja turundusmeeskond teeb iga päev tööd selle nimel, et liikmed oleksid informeeritud ning nendeni jõuaks värske info.

Meil lasub suur vastutus olla see kanal, mille kaudu kõik meie liikmed saavad teada uuendustest ja muudatustest Eesti seadusandlusmaastikul. Igal nädalal jõuab värske ja neutraalne info rohkem kui 6000 adressaadile meie uudiskirja E-Teataja kaudu.

KOJA TEENUSED

Kevadball 2018

Koja kanalite võimalused: hh koduleht, külastajaid kuus 20 000 inimest; hh sotsiaalmeedias rohkem kui 5000 sõpra ja aktiivsed grupid;

hh koja andmebaas rohkem kui 3200 ettevõtte kontaktidega;

hh sündmused, mille kaudu saavad elamuse aastas rohkem kui 3000 inimest;

hh sisuturundusartiklid ja printreklaamid meie kanalites;

hh trükised Teataja (tiraaž 3600) ja Vestnik (tiraaz 600) hh e-uudiskirjade E-Teataja, E-Vestnik, E-News kaudu jõuate kuni 10 000 inimeseni.

hh Export News – Eesti eksportööre tutvustav uudiskiri jõuab 700 kontaktini üle terve maailma;

hh EEN – ülemaailmne kontaktide võrgustik.

Iga kahe kuu tagant jõuab ettevõtjate lauale värske trükis Teataja, kus tutvustame uusi liikmeid, toome palju põnevat infot Euroopast ning selgitame, mis on ühe või teise seadusemuudatuse taga ning kuidas see meie ettevõtjaid mõjutab.

Lisaks on koja andmebaasis hulk kontakte, mille väärtust on raske alahinnata. Koja kanaleid kasutades on hea võimalus oma ettevõtte tooteid ja teenuseid reklaamida ning tõmmata tähelepanu tervikuna oma ettevõtte tegemistele.

Mõtleme koos, kuidas saavutada edu

Kas teadsite seda, et koja turundusmeeskond on valmis teiega koos mõtlema, mis võiksid olla sõnumid ja kanalid, mille kaudu oma tegemistest teada anda ning tagasisidet küsida? Näiteks koja kodulehte külastab ühes kuus rohkem kui 20 000 inimest.

See on sobiv, kus oma tegemisi tutvustada teistele ettevõtjatele kasutades liikmelt liikmele pakkumisi, mis on liikmele tasuta.

Rahvusvaheline usaldusväärsus

Koja logo teie kodulehel tõstab usaldusväärsust ja annab teie partneritele garantii, et tegu on väärika ja tunnustatud ettevõttega. Sõlmides logolepingu, saate koja logo kasutada oma kanalites – kui märki, mis näitab teie kuuluvust Eesti suurimasse ettevõtlusorganisatsiooni. Kasutades liikmelisuse tõendit aitab see tõsta Sinu usaldusväärsust välispartnerite seas.

Aitame leida sobivaid kontakte

Et leida kaubanduskoja liikmete hulgast koostööpartnereid, on võimalik teha põhjalikumaid päringuid erinevate kriteeriumite järgi. Teeme päringuid liikmete asukoha, tegevusvaldkonna, töötajate vahemiku ja koostöömaa järgi.

Pöördu julgelt meie poole (turundus@koda.ee) ja mõtleme koos välja, milline on Sinu ettevõtte jaoks parim turunduslahendus.

Jana Ribelis, Silberauto turundusosakonna juht: „Oleme kasutanud praktiliselt kõiki koja turunduskanaleid oma toodete tutvustamiseks. Meie reklaamid on ilmunud koja trükistes Teataja ja Vestnik. Esitleme oma uusi automudeleid koja liikmeüritustel. Kojal on väga lai turunduskanalite võrk, see annab suurepärase võimaluse meil oma toodete ja sõnumitega jõuda teiste ettevõtjateni ning seeläbi tugevdada ka oma kuvandit. Koostöö koja turundusmeeskonnaga teeb lihtsaks nende paindlik ja loov mõtlemine. Just praegu plaanimegi järgmise aasta tegevusi ja püüame midagi põnevat jälle koos välja mõelda, millest oleks kasu nii meie klientidele kui koja liikmetele.“

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

29

KODA KUTSUB OSALEMA

X-, Y- ja Z-

generatsioonid läbi väärtuste

KATI TIKENBERG, Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid OÜ konsultantkoolitaja

Igapäevaselt erinevaid organisatsioone ning inimesi arendades üllatab mind, kui populaarne on generatsioonide vaheliste erinevuste teema. Kuulen jätkuvalt inimesi arutlemas X-, Y- ja Z-dilemmadel ning küsimas minult, kuidas ikkagi toime tulla nende nn lumehelbekestega.

E

ks see on seotud meie loomuomase vajadusega inimesi ja esemeid kategoriseerida ning „diagnoosida“, et ressursisäästlikumalt toimida. Kuna see teema kütab kirgi, siis avan seda teemat läbi väärtuste.

Väärtused ja X-generatsioon

Väärtused on kõik see, mida inimene peab oluliseks. Väärtused kujunevad kultuuris kindla aja ja ruumi mõjul, seega võime öelda, et generatsioonidevahelised erinevused on tingitud erinevatest väärtustest, mis olid tähtsad konkreetse generatsiooni kasvamise ja kujunemise hetkel. Kui me hakkame mõtlema ühiskonnale ajal, mil kujunes X-generatsioon (sündinud 1960-1970, pärast II maailmasõda), siis olid domineerivateks

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

väärtusteks distsipliin, turvalisus, allumine, lojaalsus ja sotsiaalne aktsepteerimine.

Need on väärtused, mida mainitud põlvkond täna otsib organisatsioonist ja mille järgi ise käitub. Seetõttu on tavaliselt tegu kohusetundlike inimestega, keda ei häiri autoriteetide (kelleks on enamasti juht) ka põhjendusteta antud korraldused.

Nad on tihti tundlikud muudatuste suhtes, sest need tekitavad ebakindlust. See on põhjus, miks X-generatsiooni esindaja kardab sageli ka eksida ning teha vigu. Üks peamisi käivitajaid on mõte „Mida teised arvavad?“ – sageli tehakse või jäetakse tegemata asju just teiste arvamuste ja hinnangute tõttu. X-generatsiooni esindajad peavad loomulikuks, et tööandja väärtustab lojaalsust ja maksab lojaalsustasu, teeb kingitusi või preemiaid 5, 10 või 20 aasta täitumisel organisatsioonis.

KODA KUTSUB OSALEMA

Kutsume osalema!

24. jaanuaril 2019 toimub töötuba „Kuidas organisatsiooni väärtused tööle panna?“ Töötoas saad teada, mis on väärtuste sügavamad tähendused ning õpid mõistma, kuidas need inimesi ja organisatsioone mõjutavad.

Samuti mõtestad enda organisatsiooni väärtusi ning saad neile tagasisidet. Õpid erinevaid nippe organisatsiooni väärtuste juurutamiseks ning väärtuspõhiseks juhtimiseks.

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 www.koda.ee/sundmused

Z-põlvkond

Tööjõuturul on kindlasti tulevikus eelis nendel organisatsioonidel, kes töökeskkonnale rohkem panustavad.

Y-generatsioon

Y-generatsioon ehk millenniumilapsed (tavaliselt loetakse sündinuid 1980-2000 aastal) on seevastu kasvanud kultuuris, kus olulised olid vabadus, tulemuslikkus, avatus, kaasamine, areng, eneseteostus jms. Need on sageli vastuolulised väärtused eelmise põlvkonna omadega, seetõttu on näha kokkupõrkeid ka organisatsiooni elus, kus töötavad mõlema generatsiooni esindajad.

Vabadus ning avatus ja ka soov ennast teostada muudavad millenniumi põlvkonna X-generatsiooni jaoks vastutustundetuks, sest ollakse kergesti valmis loobuma tööst ja tegemistest, mis ei võimalda ennast teostada. Vabalt liigutakse ka organisatsioonist organisatsiooni või vahetatakse ametikohti.

Tulemuslikkuse ja arengu väärtus tekitab millenniumilastes soovi näha pidevalt eesmärke. Soovitakse teada, miks midagi tehakse ning saada vahetut tagasisidet, kus maal enda eesmärkide täitmisega ja arengus ollakse. See on oluline ka juhtidele, sest enam ei saa tagasisidega oodata aasta- või arenguvestluseni, vaid tagasiside peab olema igapäevane.

Samas on võimalik seda generatsiooni läbi eesmärkide väga lihtsalt juhtida. Nad peavad õigeks, et inimene saab tasu tulemuste, mitte lojaalsuse või muude tegevuste eest.

Kindlasti on oluline kaasata selliseid inimesi organisatsiooni juhtimisse ja arengusse, küsida nende arvamust ja soove.

Y-generatsiooni esindaja võtab hea meelega vastutust, kui ta on kaasatud.

Asi läheb veel segasemaks, sest tänaseks on tööjõuturule sisenenud juba järgmine generatsioon – Z-põlvkond (sündinud alates 2000). Mis on nende juhtivad väärtused?

Lisaks Y-generatsiooni omadele (nende kahe põlvkonna väärtuste vahel sellist „kuristikku“ ei ole nagu eelnevate vahel) on veel kirg, kriitiline mõtlemine, vaba aeg, keskkond ning infotehnoloogia jätkuvast kiirarengust tingitud suurenenud kiirus ja paindlikkus. Tulevikuorganisatsiooni ja juhtimise jaoks tähendab see seda, et kõik protsessid ja süsteemid tuleb muuta veelgi kiiremaks ning paindlikumaks.

Organisatsioonid ja liidrid peavad mõtlema sellele, kuidas pakkuda oma inimestele enam vaba aega, et nad saaksid tegeleda senisest enam pere ning hobidega – kokkuvõtvalt muudab see inimesed oluliselt efektiivsemaks.

Selle generatsiooni lööklause on kindlasti „Vähe tööd ja palju villa“. Rootsi keelest tuleb sõna Fika!, mis tähendab kohvipausi, see on omane nii Y- kui ka Z-generatsioonile ning viitab soovile rohkema vaba aja järele (Rootsis on see töölepingus 2 korda päevas, kus tavaliselt tööst ei räägita).

Samuti on uue generatsiooni jaoks oluline keskkond. Seda nii kitsas tähenduses, kus töökeskkond peab olema hubane (taani keeles Hygge!) kui ka laias tähenduses ehk olemas peavad olema keskkonnasäästlikud lahendused ja sellega seonduv. Tööjõuturul on kindlasti tulevikus eelis nendel organisatsioonidel, kes keskkonnale rohkem panustavad.

Kirg (jaapani keeles termin Ikigai!) tähendab eelkõige seda, et uus põlvkond tahab tegeleda asjadega, mida nad oskavad ning mis muudab nad õnnelikuks. Lisaks on hästi oluline Z-generatsiooni jaoks, et nende tegevus aitaks muuta maailma paremaks paigaks ning nad saaksid selle eest väärilist tasu.

Väärtuste analüüs on tähtis

Erinevate generatsioonide analüüs läbi väärtuste võimaldab meil paremini mõista inimeste käitumist ning motiive organisatsioonis. Lisaks võimaldab see tolereerida erinevusi ning mis veelgi olulisem – avada erinevate inimeste potentsiaali maksimaalselt. Kindlasti on see oluline teema kõikidele juhtidele tulevikuorganisatsiooni kujundamisel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

31

PERSONAL

Personalijuhid käisid Taanis parimate tööandja

brändingu näidetega tutvumas 1.–2. novembril toimus teist korda Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja tööandja brändingu agentuuri Instar poolt korraldatud ülipopulaarne tööandja brändingu teemaline õppereis. Kui eelmisel aastal käisime Soomes, siis sellel aastal seadsime sammud hygge, disaini ja paindliku tööelu poolest tuntud Taani, täpsemalt Kopenhaagenisse. Taanis on palju ettevõtteid, mis on hinnatud maailma atraktiivsemateks tööandjateks ning seega soovisimegi oma silmaga vaadata, mis on nende edu saladused.

Fotod: Instar EBC OÜ

KERSTI VANNAS, Instar EBC OÜ tegevjuht ja asutaja

Ole viisakalt agressiivne

Visiidi alguses külastasime Eesti saatkonda, mis võlus oma suurepärase asukohaga, kuid mis veelgi olulisem, sealt saime väga hea ülevaate Taani majanduskeskkonnast ja ka tööturust.

Saime teada, kuidas taanlasi võluda ning mida nad nii igapäevaelus kui ka tööelus väärtustavad. Taanlasi tuntakse kui suurepäraseid müügimehi, kes valdavad müügi kunsti lausa filigraanselt.

Meil aga õnnetus teada saada nende edukuse võluvõti, milleks on „be politely agressive“ ehk ole viisakalt agressiivne.

Järgmisena külastasime Site­ improve´i, mis on inimesekeskne tarkvaraettevõte, mis lihtsustab kodulehe haldust. Nad on viimaste aastate jooksul teinud läbi meeletu kasvu ning

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

seda ka tööandja brändingu valdkonnas. Gitte Hemmingsen (Siteimprove personalidirektor) rääkis, et veel kaks aastat tagasi, kui oli vaja leida 150 inimest, oli see keeruline, kuna nende tuntus tööandjana oli madal. Nad on tööandja brändingu ja tööandja saadiku teemadega kõvasti tööd teinud, mille tulemusel tuleb täna vaid 30% uutest töötajatest töökuulutustega. Ülejäänud tulevad oma töötajate soovitustega. Kuid see pole alati nii olnud, sest veel kaks aastat tagasi tuli 90% töökuulutustega ja soovituste osa oli väga madal.

Siteimprove külastusele lisasid lisaväärtust meie enda Eesti tüdrukud Sille ja Triin, kes jagasid praktilisi kogemusi Taani tööturu kohta. Näiteks saime teada, et Taanis üldiselt ei olda ühes töökohas üle 2–3 aasta, seega töötajale tähendusliku kogemuse loomine ja töötaja hoidmine on olulised.

Esimesele päevale pani väärika punkti ühe Taani olulisima tööandja Danske Banki külastus. Danske Bank on suurepärane näide läbimõeldud ja

PERSONAL

Mõtted Siteimprovelt: hh hh hh hh hh hh

Tööandja brändi kujundamisel peab olema pikaajaline perspektiiv.

Tegele oma kogukonna loomisega.

Sisseelamisprogramm kestab 6 kuud ja on väga oluline.

Hygge – töö juures on olulised söök ja jook.

Juht on liider - catering your team.

Taanis on populaarsed Graduate programmid. Siteimproves 1-aastane programm noortele.

süsteemsest tööandja brändingust, millega on tegeletud juba alates 2005. aastast. Meil oli suur rõõm, et Ole Bech-Petersen, kes kannab ametinimetust Joining & Leaving, Employee Journeys Group Human Resources, jagas väga avatult Danske Banki tööandja brändingu tegevusi.

Neil on väga selged tööandja brändingu eesmärgid ja KPI´d, millest olulisim KPI on nende atraktiivsus sihtrühmas. Samuti aga ka eesmärk olla viie eelistatuima Taani tööandja seas, lisaks veel eraldi eesmärgid sihtrühmade ja erinevate riikide kaupa. Tööandja brändi kommunikatsioonis on kasutusele võetud ka sotsiaalmeedia, sh ka Instagram. Nagu mujalgi, olid juhid ja töötajad sotsiaalmeedia kasutamise osas algul skeptilised, kuid mõnikord tuleb asjad lihtsalt julgelt ära teha.

Eristu kasutades oma tugevusi

Teisel päeval külastasime lahedat ja noortepärast Airtame´i, mida iseloomustas väga kiire töötajate arvu kasv viimase aasta jooksul ja sellega seotud väljakutse – kuidas hoida oma kultuuri, kui töötajate arv kordades suureneb?

Nende puhul on eristuv kultuur säilinud ka ettevõtte kasvades 5lt töötajalt 87ni.

Tänu heale töökultuurile on voolavus ainult 5%. Neil on ka palju praktikante ja iga kolmas praktikant asub hiljem tööle.

Sarnaselt Siteimprove´le oli Airtame kaks aastat tagasi tundmatu ettevõte, kuid täna on nad oma sihtrühmas tööandjana tuntud ja atraktiivne. Nende

tööandja brändingu salarelv koosneb kolmest osast: tugev eristuv kultuur, läbipaistvus ja avatus ning tihe suhtlus turuga.

Tööandja brändi kommunikatsioonil väärtustavad nad väga tugevat sidet kogukonnaga ning selleks tuleb ise levitada uudised oma ettevõttest läbi nende kanalite, mida sihtrühm kasutab. Praktikas väljendub see Facebookis sihtrühmaga samades gruppides olemist.

Veel külastasime Carlsbergi ning meie Work in Estonia Taani vastet – Copenhagen Capacity´t. Tulevikku vaatava ettevõttena on Carlsbergis kasutusele võetud eelsisseelamise programm ehk preonboarding. Lisaks aga ka virtuaalsed tuurid, reaalajas toimuvad rahulolu-uuringud ning ka oskuslik sotsiaalmeedia kasutamine, vaata #lifeatcarlsberg.

Nikolaj Lubanski Copenhagen Capacity´s (mis on sarnane meie Work in Estonia´ga) andis suurepärase ülevaate Taani atraktiivsusest investorite ning tööotsijate silmis.

Koostöös Lõuna-Rootsiga on loodud Greater Copenhagen, mis on koostöö ja jätkusuutlikkuse vorm, mis ühendab inimesi, ettevõtteid, valdkondi ja kultuure – kõik selle nimel, et Taanis oleks hea elada!

Järgmisel aastal uuesti

Kaks päeva möödusid sisukalt ja ülikiiresti. Eelmise aasta Soome külastuse põhjal tekkinud osalejate kõrged ootused, said Taanis täidetud. Nüüd pole muud, kui alustada ettevalmistust järgmiseks aastaks. Eks näis, millise

maa parimad praktikad meid järgmine aasta ootavad, kas Rootsi või Saksamaa omad?

Sotsiaalmeedia kasutusele võtmine ei tähenda alati lisa­ inimese palkamist, kes sellega tegeleb. Danske Bankis lepitakse lihtsalt kokku töötajad, kes võtavad nädalaks Danske Banki Instagrami konto üle.

Oluline on töötaja ja kandidaadi teekonna terviklik vaade, mida ilmekalt väljendas ka meie vastuvõtja eelpool mainitud ametinimetus (Joining & Leaving, Employee Journeys Group Human Resources).

Põnevad mõtted hh Tee töövestlused väljaspool hh hh hh hh

kontorit, nt linnas kohviga jalutades.

Profid peavad pidevalt pildis olema.

Kasuta sotsiaalmeediat aktiivselt. Kindlasti näita päris töötajaid.

Järjekindlus on supervõime, ära anna alla!

Kandidaadikogemus on oluline.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

33

UUS LIIGE

Magusad Küsimused – tänu jäätisepulgale tuli mõte alustada oma ettevõte!

MART VAINU, Magusate Küsimuste juht

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

Tartu noored teevad ärikingitusi firmadele, kes otsivad midagi uut ja huvitavat. Kõik sai alguse, kui kolm aastat tagasi söödi sõpradega jäätist.

UUED LIIKMED

J

äätisepulkadel olid küsimused jalgpalli kohta ja terve seltskond pakkus võimalikke vastuseid. Mõtlesime, et hea küll, vaatame Google’ist õige vastuse ja õigesti vastajale ostame uue jäätise. Õigesti vastanul oli nii hea meel, kui ta sai uue jäätise preemiaks! Sellest sündis ka idee, et miks mitte luua sellest kogemusest toode.

Originaalne firmakink

Teadsime, et idee on lahe, kuid puudus vaid toode, millega eduelamuse kogemust rakendada. Pärast mõningast uurimist leidsime, et ettevõtted otsivad uusi originaalseid kingitusi partneritele, klientidele ja töötajatele, mis oleksid eristuvad ning lisaksid väärtust.

Sellest saigi alguse šokolaadi mälumäng „Magusad Küsimused“, mis sai esmalt loodud EV100 auks. Karbis on 12 šokolaadi, mille ühel poolel on küsimused ja teisel poolel vastused, kõik ikka Eesti kohta. Ülesanne on lihtne – küsi kolleegilt või sõbralt küsimus, kontrollige vastust teiselt küljelt ning õige vastuse korral saab šokolaadi preemiana ära süüa!

Magusad Küsimused on hariv kingitus intelligentsele inimesele, aga ikkagi lõbus mäng, mis teeb suu magusaks ja toob naeratuse näole – just seda üks kingitus ju peakski tegema!

Teeme võimaliku äripartneri suu magusaks

Kõik, kes on olnud välismaa ettevõtetega kohtumistel või reisinud välismaale, on kindlasti kogenud, et meie väikesest riigist tegelikult ei teata sugugi palju. Sellest tulenevalt tegime mängust ka ingliskeelse versiooni – välismaalased saavad tutvuda Eestiga, süües samal ajal šokolaadi ja mängides mängu! Välispartner või -klient ei saa sellist kingitust ühestki teisest riigist, seega on see ka võimalus jääda meelde.

Muidugi on ka olemas eestikeelne versioon, kus on raskemad küsimused, et ka eestlastel oleks huvitav pere, sõprade või kolleegidega mängida ning end proovile panna.

Kingi nänni asemel lõbus kogemus

Inimesed ei taha enam ärikinkideks asju, mis jäävad kapile tolmu koguma või lõpetavad sahtlis. Me rõhumegi sellele, et anda mänguga inimestele kogemus – see tunne, mida meie seltskonnas kogesime, kui õigele vastusele järgnes uus jäätis. Sarnaselt saab ka kontoris kolleegidega Magusaid Küsimusi mängida ja enne koosolekut vabam õhkkond luua. Või kui mäng on kingiks ärikliendile, saab ka tema enda perega pühade ajal mängida, sest teadmised ja šokolaad meeldivad nii noortele kui ka vanadele, nii naistele kui ka meestele.

Nüüd aitame luua õpilasfirmasid

Saime nii positiivse kogemuse, et tahaksime seda võimalust anda ka järgmistele. Me annetame igalt müüdud mängult 5% Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi noorte ettevõtlusfondi, kust õpilased saavad abi, et näiteks osta enda idee elluviimiseks esialgne tooraine.

Alustasime ise õpilasfirmana ja nüüd anname ringiga tagasi!

Vaata meie tooteid aadressil: www.magusadküsimused.ee ja Facebookist: Magusad Küsimused.

HARJUMAA

PLASTIRING OÜ

Seadmete müük, renditegevus, jäätmete taaskasutus.

AMRPRO OÜ

www.amrpro.ee Ajutise tööjõu rent.

RUSMEDIA OÜ

G.W.BERG OÜ

www.gwb.ee Labori-, analüüsi- ja kontrollseadmete müük, kalibreerimine ja remont.

GLAMARIUM OÜ

www.glamarium.com Inseneribüroo, mis disainib ja arendab erinevaid seadmeid ja tooteid tööstustele.

GREAT LINE OÜ

rusmedia.ee Suhtekorraldus ja teabevahetus, tõlketeenus, ärinõustamine.

SILVARON OÜ

www.allorganic.ee Looduslike nahahooldustoodete import ja eksport.

SONNE DESIGN OÜ

Reklaamiagentuur.

SPEDITION.EE OÜ

www.greatline.ee Reisibüroode tegevus.

HELM GRUPP AS

www.spedition.ee Ekspedeerimine, logistika, rahvusvaheline transport.

www.helmgrupp.ee Naha tootmine jalatsi- ja galanterii tööstusele, naha jaeja hulgimüük.

Filmi- ja teleproduktsioon.

INDOEUROPEAN CONSULTANCY OÜ

www.sumeru.ee Juriidiline nõustamine eraõiguse valdkonnas.

KALADIMO OÜ

RAPLAMAA

Ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine.

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

KARTIM OÜ

www.kartim.ee IT teenuste pakkumine eelkõige tootmisettevõtetele.

MAINERPLUS OÜ

SUMERU OÜ

WOOD HOUSE OÜ

www.puitmajad.ee Puitmajade ja -konstruktsioonide ning päikesepaneelide müük.

TARTUMAA

www.mainerplus.ee Köögimööbli tootmine.

ALITHIS OÜ

www.magusadkusimused.ee Suhkru-, šokolaadi-, kondiitrija pagaritoodete hulgimüük.

Firmakingitused.

MORELLO TRADE OÜ

www.brm.ee Metsa ja saematerjali käitlemine.

ASTRI AS

NATUFIA LABS OÜ

astri.ee Ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine.

www.natufia.com Taimekasvatuskappide tootmine.

SAVORITO OÜ

OCM SEAFOOD OÜ

Aiamajade, uste, akende, väravate, sirmide, mururestide jne tootmine.

Kala ümbertöötlemine.

PERETEC OÜ

STEROTEK OÜ

www.peretec.eu Muud insener-tehnilised tegevusalad.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

35

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA

SIHTTURG 22.–23. veebruar 2019 Kontaktreis Minskisse Valgevene Vabariik on pea 9,5 miljonilise elanikkonnaga riik, kus tööjõu- ja tootmiskulud on madalad ning kuhu Eesti kodanikud saavad reisida viisavabalt. Kontaktreisil osalejad saavad ülevaate sealsest ettevõtluskeskkonnast, külastavad Minski vabamajandustsoonis asuvaid ettevõtteid ning iga osalev ettevõte kohtub vähemalt kolme Valgevene firmaga.

Minsk, Valgevene Vabariik Hind liikmele 1100 € + km, mitteliikmele 1300 € + km Lisainfo: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 502 3699

EKSPORDI AKADEEMIA FINANTSKOOLITUSED

11. detsember 2018 JUHTIDE KLUBI

16. jaanuar 2019 Majandusaasta aruanne 2018 ning olulisemad RTJ muudatused

Kutsume Teid jagama enda kogemusi ebaõnnestumistest ning kaasa mõtlema, kuidas vigadest kõige efektiivsemalt õppida. Pakume teile mitmeid lihtsaid ja efektiivseid tööriistu ja meetodeid enda kogemuste mõtestamiseks ja õppimiseks, mida saate kasutada edaspidi ise ning kaasata ka enda meeskonda.

Seminaril tulevad käsitlemisele teemad nagu EFS, RTT 1 ning millal läheb seda raamatupidajal vaja, muutunud raamatupidamise seaduse mõju raamatupidamisarvestusele ning palju muud, mida peaks raamatupidaja kindlasti teadma enne majandusaasta aruande 2018 koostamist.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind liikmele 80 € + km, mitteliikmele 160 € + km Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

PERSONALIKOOLITUSED 12. detsember 2018 Päevakajalist isikuandmete töötlemisel töösuhetes Mais jõustunud Euroopa Liidu andmekaitsemäärus on juba mõnda aega kehtinud ja esimesed mured ning rõõmud selle rakendamiseks ka läbi elatud. Seekordsel koolitusel keskendume personalitööga seotud osale GDPR-ist.

Erinevate Tubade Klubi, Kastani 42, Tartu Hind 25 € + km Marju Männik, marju@koda.ee, 604 0077

MUUD KOOLITUSED 24. jaanuar 2019 Töötuba: kuidas organisatsiooni väärtused tööle panna Saad teada, mis on väärtuste sügavamad tähendused ning õpid mõistma, kuidas need inimesi ja organisatsioone mõjutavad. Samuti mõtestad enda organisatsiooni väärtusi ning saad neile tagasisidet. Õpid ka nippe ja võtteid organisatsiooni väärtuste juurutamiseks ning väärtuspõhiseks juhtimiseks.

Tartu Hind liikmele 99 € + km, mitteliikmele 198 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 Vaata lähemalt www.koda.ee/sundmused

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind liikmele 20 € + km, mitteliikmele 40 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 25. jaanuar 2019 Ekspordi Akadeemia Naisteklubi Seekord minnakse külla pereettevõttesse Chocolala, mis tegeleb käsitööšokolaadi tootmisega. Firma asutati neli aastat tagasi advokaadi ja pankuri poolt, kes ei teadnud šokolaadi tootmisest esialgu mitte kōige vähematki. Kuid juba 2016. aastal valiti Chocolala maailma 10 parima šokolaadikohviku hulka (Fodors).

Chocolala esinduskauplus, Suur-Karja 20, Tallinn Hind 20 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

JUUBILARID

125

ESTONIA KLAVERIVABRIK AS liige alates 2014

40

TARTU NÄITUSED AS liige alates 1988

25

CARGO HANDLING AS liige alates 2000 EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT MTÜ liige alates 1990 EHARIK OÜ liige alates 2016 ERIFOON OÜ liige alates 2001 EXACT GEOMARK AS liige alates 1997 FASTWAY OÜ liige alates 1997 FERTILITAS AS liige alates 2002 INVARU OÜ liige alates 1997 IV PLUSS AS liige alates 1996 LAERTES OÜ liige alates 1998 LEMEKS AS liige alates 1996 LOODUSTOODE OÜ liige alates 1997 LSAB VÄNDRA AS liige alates 1998 OILTANKING TALLINN AS liige alates 1997 PEPSICO EESTI AS liige alates 1995 SISUSTAJA AS liige alates 1998 UNIPLAST OÜ liige alates 1998 VIP REISID OÜ liige alates 2001

PALJU ÕNNE! NOVEMBRI JUUBILARID

20

BALTI LOGISTIKA AS liige alates 1999 BALTIC INTERTEX OÜ liige alates 2003 BANE ROCO OÜ liige alates 2015 GENORAMA OÜ liige alates 2008 KOOPIA NIINI & RAUAM OÜ liige alates 2003 SAAJOS AS liige alates 1999 SILWI AUTOEHITUSE AS liige alates 2011 STONERIDGE ELECTRONICS AS liige alates 2003 YIT EESTI AS liige alates 1995

15

CLEAN PLANET OÜ liige alates 2017 DOMUS TRADE OÜ liige alates 2018 DREWIX OÜ liige alates 2015 EMERSON TEN OÜ liige alates 2014 EVARI EHITUS OÜ liige alates 2016 MARONEST OÜ liige alates 2010 SKANO FURNITURE OÜ liige alates 2007 WELLSPA OÜ liige alates 2004 VICTOR STATIONERY OÜ liige alates 2015

10

AUDIITORBÜROO PL OÜ liige alates 2013 BUYEST OÜ liige alates 2009 EUROPIIR LOGISTICS OÜ liige alates 2013 EXCALIBUR OÜ liige alates 2017 FUGIRA OÜ liige alates 2009 MÖÖBLIEKSPERT PAIGALDUS OÜ liige alates 2015 PROMOSTAR OÜ liige alates 2012 RISKIANALÜÜS OÜ liige alates 2012

5

AMV LOGISTICS OÜ liige alates 2014 ANFISCO OÜ liige alates 2015 ELIIS TARKVARA OÜ liige alates 2018 FULLWRAP OÜ liige alates 2018 HELLAND BALTIC OÜ liige alates 2018 NORD HOMES OÜ liige alates 2018 NOVIRA CAPITAL OÜ liige alates 2014 PREMIUM ADMINISTRATION OÜ liige alates 2015 PROFESSIONAL PARTNER OÜ liige alates 2014 RAHA HOIU-LAENUÜHISTU TuÜ liige alates 2014 TALLINNA MASINATEHAS OÜ liige alates 2015

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

37

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 125

TERE AS liige alates 1.1.1925

30

95

25

20

ESTONIAN BUSINESS SCHOOL SA liige alates 1.1.1989 K-PROJEKT AS liige alates 1.12.1998

ARAVETE METALLITÖÖDE OÜ liige alates 1.12.1996 BALTI VESKI AS liige alates 1.12.1996 COATS EESTI AS liige alates 1.1.1999 COMFORT AE AS liige alates 1.2.1999 EB THERM OÜ liige alates 1.11.1997 ELKE GRUPI AS liige alates 1.10.1998 EMPRESSO KANGAD OÜ liige alates 1.6.1998 GLASIN COMPANY OÜ liige alates 1.1.1999 HNK ANALÜÜSITEHNIKA OÜ liige alates 1.9.1998 NITROFERT AS liige alates 15.2.2002 PLAGG TRADE OÜ liige alates 1.12.1997 RAMIRENT BALTIC AS liige alates 5.10.2001 SEB PANK AS liige alates 1.1.1996 ZIGMUND AS liige alates 11.12.2006 VIRU TRANS AS liige alates 1.3.1997 VOKA MASIN AS liige alates 1.8.1997 VOPAK E.O.S. AS liige alates 29.10.2001

38

DETSEMBRI JUUBILARID

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 12 / 2018

JUVEEL OÜ liige alates 1.12.1996 ROMAN TAVAST OÜ liige alates 1.1.1994

ACREF OÜ liige alates 15.11.2000 BETAMAR OÜ liige alates 28.7.2000 CARERIA OÜ liige alates 14.11.2012 COLORDIA AS liige alates 21.5.2018 COOMOR KAUBANDUS OÜ liige alates 5.2.2008 CORPORE AS liige alates 21.10.2002 ELKDATA OÜ liige alates 7.10.2009 FINEST STEEL AS liige alates 11.9.2000 INVESTMENT AGENCY OÜ liige alates 4.12.2014 LASITA MAJA PRODUCTION AS liige alates 20.3.2003 MOUNTAIN LOGHOME OÜ liige alates 1.4.1999 NOR-EST WOOD AS liige alates 1.5.1999 OUMAN ESTONIA OÜ liige alates 19.2.2003 RELE KONSULTATSIOONID OÜ liige alates 13.3.2015 RTG PROJEKTBÜROO AS liige alates 13.2.2004

15

ABPLANALP ESTEE OÜ liige alates 28.3.2006 ADVOKAADIBÜROO LEXTAL OÜ liige alates 19.6.2007 AGC FLAT GLASS BALTIC OÜ liige alates 28.9.2006 ASSI AS liige alates 22.10.2015 BOOMERANG DISTRIBUTION OÜ liige alates 13.5.2014 DELMARE OÜ liige alates 7.3.2012 ESTPLAST TOOTMINE OÜ liige alates 4.3.2008 ISIS MEDICAL OÜ liige alates 23.11.2005

10

AERO GRUPP OÜ liige alates 14.1.2010 ATLAS BALTIC OÜ liige alates 16.12.2010 ESTONIAN LOG CABINS OÜ liige alates 4.5.2016 HCL EXPRESS OÜ liige alates 25.11.2016 JÕGEVA VEEVÄRK OÜ liige alates 8.1.2010 MARILAND GROUP OÜ liige alates 15.6.2012 MYCREDIT ESTONIA OÜ liige alates 6.6.2014 PRFOODS AS liige alates 1.6.2016

5

GLOBAL EXPORT OÜ liige alates 11.4.2018 KARTIM OÜ liige alates 15.11.2018 MARJAVESKI OÜ liige alates 27.5.2016 TANDIT VISION OÜ liige alates 27.2.2018 TREASURE CAPITAL OÜ liige alates 11.11.2016

Mercedes-Benz „Connected & Assisted“ eripaketi pakkumine.

Hinnavõit „Connected & Assisted“ paketiga: • A-klass -6130 € • C-klass -10 230 € • E-klass -12 000 €

• GLA -8064 € • GLC -9204 € • GLE Coupé -19 494 €

Vaata pakkumisi www.mercedes-benz.ee/eripakkumine A-klass: CO2 heide 119-128 g/km, keskmine kütusekulu 5,2-5,6 l/100 km; C-klass: CO2 heide 112-227 g/km, keskmine kütusekulu 4,2-9,9 l/100 km; E-klass: CO2 heide 118-245 g/km, keskmine kütusekulu 4,5-10,8 l/100 km.

GLA: CO2 heide 147-193 g/km, keskmine kütusekulu 5,5-8,5 l/100 km; GLC: CO2 heide 156-270 g/km, keskmine kütusekulu 5,9-11,9 l/100 km; GLE Coupé: CO2 heide 205-320 g/km, keskmine kütusekulu 7,8-14 l/100 km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

KOOS TEIEGA LOOME PARIMAID ELAMUSI!

KAUBANDUSKOJA LIIKMESETTEVÕTETEL, KES SOOVIVAD MEIE ÜRITUSTEL KAASA LÜÜA, PALUME VÕTTA ÜHENDUST: ANNELI@KODA.EE TEL 604 0087