Teataja jaanuar 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 JAANUAR 2018

lk 6

lk 14

lk 28

10 OLULIST AASTA ALGUSEST JÕUSTUNUD SEADUSEMUUDATUST

MIDA TOOB LÄHIKÜMNEND TÖÖTURULE?

NOORE SÕNUM TULEVASELE TÖÖANDJALE

Mihkel Tammo:

uus põlvkond on vastutuse võtmiseks valmis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti suursaatkond Kiievis ning European Business Association (Kiiev) kutsuvad ettevõtteid osalema 14.–15. märtsini 2018 toimuval

kontaktreisil Kiievisse

Ukraina on pindalalt suurim riik Euroopas ning rahvaarvult 29. riik maailmas.

Eesti ja Ukraina suhted on head ning paljudes valdkondades, sealhulgas majanduses, tehakse tihedat koostööd.

Eesti ettevõtted ekspordivad Ukrainasse põhiliselt keemiatooteid, masinaid, seadmeid ning kalatooteid. Ukrainast tuuakse Eestisse metalle ja metalltooteid, masinaid ja seadmeid ning puitu ja puidutooted.

Samas on ruumi majanduskoostööks veel

palju, kuna mõlema riigi kogu kaubavahetusest moodustab vastastikune äritegevus alles väikese osa. Samuti peab turule sisenev ettevõte silmas pidama seda, et Ukraina ettevõtluskeskkond on kujunemisjärgus ja ette võib tulla järske muudatusi. Ilmekaks näiteks siin on Eesti arvamine maksuparadiiside nimekirja alates selle aasta jaanuari algusest. Sellises olukorras on turule tulekuks mõistlik kasutada ettevõtlusorganisatsioonide, riigi ja kohapeal tegutsevate Eesti ettevõtjate võrgustiku tuge.

Kontaktvisiidi programm: 14. märts 2018 13.20–15.10

Lend Tallinn-Kiiev

Osalustasu:

17.00

Majutumine hotellis Premier Palace, vaba aeg

20.00

Õhtusöök

Kaubanduskoja liikmetele 1000 eurot ja mitteliikmetele 1400 eurot, lisandub käibemaks 20%.

15. märts 2018 9.30

Seminar Ukraina ettevõtlus- keskkonnast Eesti saatkonnas

11.00

Kohvipaus

11.30

Eesti-Ukraina ärifoorum

11.30

Avasõnad – Gert Antsu, Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas

11.45 Eesti ettevõtluskeskkonna

ülevaade ja äridelegatsiooni

tutvustus – Margus Ilmjärv, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 13.00

Kohvipaus

13.30 Kahepoolsed kohtumised

Ukraina ettevõtetega, kes on

välja valitud lähtudes Eesti ettevõtete koostöösoovidest 17.00

Transport lennujaama

20.35–22.30

Lend Kiiev-Riia

23.10–23.59

Lend Riia-Tallinn

Hinnas sisaldub: • • • •

• •

edasi-tagasi lennupiletid majutus viietärnihotellis hotellis Premier Palace transport sihtriigis hommiku- ja lõunasöök ning õhtusöök koos Eesti saatkonna ja EBA esindajatega äriseminar sihtriigis kahepoolsed kontaktkohtumised Ukraina ettevõtetega, kes on välja valitud lähtudes kontaktvisiidil osaleja poolt määratud tingimustele (vähemalt 3 kohtumist iga osaleja kohta) Lisainfo: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 502 3699

UUED LIIKMED HARJUMAA JA TALLINN A.L.M AUTOMOTIVE OÜ

Sisukord 5 Uudised 6 10 olulist aasta algusest jõustunud

seadusemuudatust 8 Kas teekasutustasu peaks kehtima

kõikidele sõidukitele?

10 Mis on töötaja ületunni hind ettevõtjale?

11 Mihkel Tammo: uus põlvkond on

vastutuse võtmiseks valmis 14 Mida toob lähikümnend tööturule?

16 Eesti eesistumisest EMSKis 18 Liikmelt liikmele 23 Komisjon surub peale üleeilseid lahendusi 24 Arengukoostöö projekt viis

ettevõtjad taas Aafrikasse 26 Särgid nii suurtele kui ka väikestele härradele 28 Noore sõnum tulevasele tööandjale 30 Kutsume kõiki ettevõtjaid võtma

osa algatusest ''Tööle kaasa!''

31 Koolide ja ettevõtjate koostöö on võimalik!

33 Ekspordi Akadeemia kutsub –

tuntud ja tundmatud Euroopa riigid 34 Mida uut toob 2018. aasta?

36 Koda kutsub osalema 38 Juubilarid

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

AEDES WEB SOLUTIONS OÜ

www.aedes.ee E-poodide ja e-tellimiskeskkondade loomine Magento 1 ja 2 platvormil. Lisaks kodulehtede, infosüsteemide, mobiiliäppide arendus.

SUNBRIS PRODUCTION OÜ www.sunbris.com Element- ja aiamajade tootmine.

AUTOSPIRIT AS

TTO METALS OÜ ttometals.com Mehaaniline metallitöötlus.

www.autospirit.ee Sõiduautode ja väikebusside müük.

Mootorsõidukite hooldus. Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

DANA EUROPE OÜ

www.danadairy.com Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva hulgimüük.

DERMOT OÜ

www.dermot.ee Tekstiilitööstus-, õmblus- ja kudumismasinate hulgimüük.

Masinate ja seadmete remont.

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

BTR LOGISTIC OÜ

www.btrlogistic.eu Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Veoste ekspedeerimine.

LÄÄNE-VIRUMAA

ESTALG GROUP OÜ Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine.

ETSANIUM OÜ

ELISEC OÜ

Ehitiste viimistlus ja lõpetamine.

FORTRUCK GROUP OÜ www.fortruck.ee Raskeveohaagiste ja metsamaterjali tõstukite müük.

LMI TRANSLATIONS OÜ www.lmi.ee Tõlketeenus 63 keelde.

TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee

IDA-VIRUMAA

EESTI TEED AS www.eestiteed.eu Teede ja kiirteede ehitus.

Kruusa- ja liivakarjääride tegevus.

Savi ja kaoliini kaevandamine.

www.globalpaper.org Lamineeritud kartongist pabertopside tootmine.

Lamineeritud kartongi hulgimüük.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

SOCIAL4SOCIAL OÜ

www.social4social.org Äri- ja juhtimisalane nõustamine.

ASTELLARIA OÜ www.astellaria.ee Reisibüroode tegevus.

GLOBALPAPER OÜ

KAANEFOTO Sven Tupits

SANITEX OÜ www.sanitex.ee Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine.

Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Kaubaladude töö.

MAKOSWATER OÜ

www.makoswater.com Erinevate veepumpade müük.

MARDIKAS OÜ Raamatupidamine, maksualane nõustamine.

NUTRIFUL ESTONIA OÜ www.popupmeal.eu Tervislike kasutusvalmis toitude arendamine, jae- ja hulgimüük.

PRINTSTART OÜ www.printstart.ee Trükieelne tegevus, trükiste vahendus.

ROXTRADE OÜ www.roxtrade.ee Muude keemiatoodete hulgimüük.

SAKU AB AS www.sakuab.ee Transporditeenus ja -vahendus.

www.mmtexport.eu Metalltoodete tootmine ja vahendus.

PÄRNUMAA ALLCAR OÜ Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

TRIMTEX BALTIC OÜ

Spordirõivaste (orienteerumine, murdmaasuusatamine, kergejõustik, jalgrattasõit, triatlon) trikotaažist tootmine.

RAPLAMAA ARCA NOVA OÜ www.arcanova.ee Element- ja moodulmajade tootmine. Ehitusmaterjalide müük.

TARTUMAA ACTIVITAS OÜ www.activitas.ee Teenused ja tooted tööelu ja igapäevaelu parandamiseks.

Tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsioon, ennetus läbi tööergonoomika.

LSG KONSULTATSIOONID OÜ www.lsg.ee Raamatupidamisteenuse osutamine.

TARTU TURG AS

www.tartuturg.ee Turukaubanduse organiseerimine, turuteenuste osutamine ning ruumide ja pindade rentimine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

3

JUHTKIRI

Näita lapsele päriselt, mida tööl teed!

K

uuleme ettevõtjatelt tihti, et tänapäeva noored ei tea tegelikult, mida reaalne töötegemine endast kujutab ega oma tööharjumust. Teiselt poolt räägivad eriti just kutsekoolide juhid, et noortel ei ole tegelikult õiget ettekujutust, mida erinevad ametid endast kujutavad, kui nad karjäärivalikuid teevad, ning igal aastal näeme üha suuremaid protsente selle kohta, kui paljud ülikoolilõpetajad lähevad peale kraadi saamist esmalt töötukassasse ja seejärel järgmise vastuvõtuga kutsekooli ametit õppima. See kõik viitab sellele, et kuskil on puudujääke ning veelgi rohkem tuleb pingutada selle nimel, et noored oleksid oma tulevikuvalikute osas informeeritumad.

Tänapäeval ei ole võimalik, et noored ei oska infot hankida. Kaldun uskuma, et oskavad rohkem ja paremini kui nende vanemad. Kuid võimalik, et probleem on info esitamise viisis või selle esitamise süsteemsuses. Eestis on juba täna palju koole, kus karjääriõpe on süsteemne ning õpilaste tööturualaste teadmiste ja oskuste arengu toetamiseks teevad koolid tihedat koostööd ettevõtetega. Parandamisruumi on.

Selline lähenemine võiks olla laialt levinud ja loomulik igas Eesti koolis. Püüame olukorda koos parandada.

Esimesed karjäärialased valikud, kas, kus ja mida edasi õppida, tehakse tavaliselt juba põhikooli lõpus. Mida varem tekib noorel ülevaade töömaailmas toimuvast, seda teadlikumalt ta oma valikuid teeb, sõltumata sellest, kas valikud tehakse peale põhikooli või gümnaasiumit. Pakkumaks mitmekülgsemat ja praktilisemat lähenemist, oleme koostöös SA Innove ning haridus- ja teadusministeeriumiga ellu kutsunud algatuse „Tööle kaasa!“, millega kutsume tööandjaid, lapsevanemaid ja koole käsikäes looma lastele ja noortele tööeluga tutvumise võimalusi. Just praktilisi. Esimene piloot sai möödunud aastal ka läbitud.

Tänavu 12.−16. veebruarini avavad Eesti ettevõtted uksed oma töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda. Osalema on oodatud 7.−9. klassi õpilased ja nende vanemad. Koolid mõtlevad samuti tegevused läbi ja toetavad igakülgselt. Loomulikult ei toimu sellel ühel päeval tavapärast õppetööd, kuid hiljem tehakse päevast kokkuvõtteid. On mõeldud nendelegi, kelle vanemad ei saa last tööle kaasa võtta. Eks erinevaid objektiivseid põhjuseid ikka on. Me loodame, et algatusest saavad kasu kõik osapooled.

Algatusega liitumine annab tööandjale võimaluse populariseerida oma ettevõtte tegevusvaldkonna ameteid ning seeläbi tõsta noorte teadlikkust erinevatest erialadest, mida tulevikus õppida. Samuti tõstab see tööandja mainet, kuna õpilased jagavad saadud kogemust hiljem koolis. Õpilane saab aga teadlikumaks töömaailmas toimuvast, näeb ja saab

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

teada, mis on tema vanema igapäevatöö, milline on tema tööpäev ja -keskkond, töö sisu ja selle väärtus ning saab aru, miks erinevad tööd on vajalikud ja et iga töö tegija on tähtis.

Loomulikult ei ole keelatud lapsele näidata ka kolleegide töid ja tegemisi.

Koolil võimaldab algatuses osalemine teha lapsevanemate ja ettevõtetega koostööd, mis rikastab praktilisel moel karjääriõpet.

Lapsevanemale pakub algatuses osalemine konkreetse ja praktilise võimaluse teha jällegi kooliga koostööd, mille kaudu avada lapsele tööelu erinevaid tahke ja väärtusi ning aidata lapsel mõista, mille põhjal teha haridustee ja tööeluga seotud teadlikke valikuid.

Peame oluliseks, et „Tööle kaasa!“ päev oleks seostatud ülejäänud õppetööga ning sellest saavad osa enamus 7.−9. klasside õpilastest. Sel juhul saab toimuda päeva korraldamine koolipoolselt nõnda, et osaletakse üheaegselt kokkulepitud ajal kogu klassiga.

Kuna võimalused koolides on väga erinevad, kutsume üles ka kõiki tööandjaid korraldama oma töötajate lastele ettevõttes selline kasulik ja praktiline „Tööle kaasa!“ õppepäev. Ja kui see ei õnnestu konkreetsel ajavahemikul, siis õnnestub see ehk hiljem, näiteks koolivaheajal.

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Jäätmeseaduse eelnõuga peab aja maha võtma 11 ettevõtjate esindusorganisatsiooni saatsid detsembri alguses riigikogule kirja, milles tegid ettepaneku peatada uue jäätmeseaduse eelnõu menetlemine, sest eelnõuga pannakse tootjatele kohustusi, mille mõju pole hinnatud ning mille täitmiseks pole loodud vajalikke eeldusi ja tingimusi.

Riigikogu keskkonnakomisjoni menetluses on enam kui sajaleheküljeline jäätmeseaduse eelnõu, millega liidetakse tänane jäätmeseadus ja pakendiseadus üheks seaduseks.

Eelnõu selgituste kohaselt on selle eesmärgiks vastuolude kõrvaldamine, nõuete lihtsustamine, halduskoormuse vähendamine ning õigusselguse suurendamine.

Ettevõtlusorganisatsioonid näevad eelnõuga kaasnevat mõju aga oluliselt tumedamates toonides. Eelnõust on leitud punkte, mille täitmisega kaasnevad tootjatele märkimisväärsed kulud, kuid nende mõju ei ole üldse analüüsitud.

Eelnõuga pannakse tootjatele näiteks kohustus teavitada

kasutajaid keskkonnaga seotud toote omadustest, nagu toote valmistamiseks kulunud energia ja materjalid, toote kestvuse pikendamise, korrashoiu, parandamise ja uuendamise võimalused.

Pensioni I samba seos palgaga peaks säilima

Tööstuspoliitika roheline raamat on lõpuks valmis

Sotsiaalministeerium plaanib teha muudatusi riiklikus pensionikindlustussüsteemis. Ühe muudatusena koosneks vanaduspension 2020. aastast lisaks baasosale, staažiosale ja kindlustusosale ka ühendosast. Lisaks soovitakse alates 2037. aastast lisada sellele viienda osana solidaarosa. Kaubanduskoda neid ettepanekuid ei toeta, sest see motiveerib töötajat saama suuremat osa palgast ümbrikus ning pärsib palkade suurendamist.

Pensionikindlustuse seaduse planeeritav muudatus mõjutab pensioni I sammast ning sellega soovitakse muuta pension solidaarsemaks ja võrdsemaks. See tähendab, et tulevikus ei oleneks pension enam nii suurel määral isiku sissetulekust, sest I sambast tulev pension oleks inimestel võrdne. Kuigi eesmärk on õilis, näeb koda selles ohtu maksude korrektsele tasumisele. Seetõttu tegi koda ettepaneku kaaluda alternatiivseid lahendusi pensionisüsteemi jätkusuutlikuks muutmisel.

Riik on koostöös kaubanduskoja ja teiste tööstussektori esindusorganisatsioonidega koostanud tööstuspoliitika rohelise raamatu, kus on välja toodud tööstussektori kitsaskohad ning pakutud välja võimalikke lahendusi. Tegemist on Eesti esimese tööstuspoliitika alusdokumendiga.

Tööstuspoliitika rohelise raamatu peamiseks eesmärgiks on kasvatada Eesti tööstuse konkurentsivõimet. Selle saavutamiseks on rohelise raamatu fookuses järgmised valdkonnad: tööstuse digitaliseerimine, teadus- ja arendustegevus, finantsvahendite kättesaadavus, tööjõud, taristu, loodusressursid ning regulatiivne keskkond.

Tööstuspoliitika roheline raamat on sisendiks konkreetsete programmide ja uute strateegiate koostamiseks.

Nüüd peab riik koostöös erasektoriga mõtlema, kuidas rohelise raamatu ideid täpsemalt ellu viia. Tööstuspoliitika rohelise raamatuga saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel.

Uus isikuandmete kaitse seadus vajab lihvimist Justiitsministeerium on ELi andmekaitse üldmäärusest tulenevalt ette valmistanud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Muuhulgas peavad kaubanduskoja liikmed vajalikuks eelnõu seletuskirja lisada piisavalt näiteid, mis ilmestaksid konkreetseid olukordi. Näiteks võiks näidete abil sisustada seda, kuidas tõlgendada andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist või kuidas peaks vanem andma oma nõusoleku lapse isikuandmete töötlemiseks.

Lisaks tegi koda ministeeriumile ettepaneku kaaluda Eestile üldmääruses antud võimalust trahvimäärasid vähendada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

5

KAUBANDUSKODA

10 olulist aasta algusest jõustunud

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

SEADUSEMUUDATUST

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtjate jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2018.

U

uel aastal jõustus üle 400 õigusakti, mille seas on ettevõtjate jaoks kõige olulisemad erinevad maksumuudatused. 1. jaanuarist 2018 muutusid firmaautode maksustamise reeglid, teatud spordikulud vabastati erisoodustusmaksust, tõsteti kütuseaktsiise ning veoautodele kehtestati teekasutustasu.

Möödunud aastal palju kõneainet pakkunud pakendi-, magusaning panditulumaks jäid kaubanduskoja survel vähemalt uue aasta alguses tulemata.

Muudatused firmaautode maksustamisel

Uuest aastast on firmaauto kasutamine isiklikeks sõitudeks maksustatav sõiduki võimsuse alusel. Kuni 5 aasta vanuste sõidukite puhul on erisoodustuse hinna määraks 1,96 eurot kW kohta, üle 5 aasta vanuste sõidukite puhul on määr 1,47 eurot kW kohta. Sellise arvestuse tulemusena kadus firmaautode osas sõidupäeviku pidamise kohustus. Positiivset mõju nullib aga liiga kõrge erisoodustuse hind. Kaubanduskoda tegi eelnõu menetlemisel ettepaneku kehtestada madalam maksumäär, kuid seda ettepanekut ei võetud kahjuks arvesse.

Kui firma sõidukit ei kasutata üldse ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks, peab firma sõiduki kasutusele võtmisel teavitama sellest maanteeametit. Sellisel juhul ei pea tasuma ka erisoodustusmaksu.

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kord uuest aastast ei muutunud.

Spordikulud vabastati erisoodustusmaksust

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta. Selle positiivse muudatuse elluviimisesse andis olulise panuse ka kaubanduskoda. Maksuvabad ei ole siiski kõik sportimise ja tervise edendamisega seotud kulud.

Erisoodustusmaksust on vabastatud avaliku rahvaspordi­ ürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused; tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused; kulutused taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele ning ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.

Aktsiisid tõusid

Uuest aastast tõusis kaubanduskoja vastuseisust hoolimata maa- ja vedelgaasi aktsiis 25 protsenti. Bensiini aktsiis kasvas aasta algusest 10 protsenti. Heaks uudiseks on see, et algselt kavandatud diislikütuse 10-protsendiline tõus jääb 2018. aastal ära.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

KAUBANDUSKODA Piirikaubanduse negatiivse mõju suurenemisest tingituna tegi kaubanduskoda ettepaneku jätta ära uueks aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi tõus. Aktsiisi plaanitakse siiski tõsta 1. veebruarist, kuid plaanitust väiksemas mahus.

1. jaanuarist kehtestati e-sigarettide vedelikele 0,2-eurone aktsiis vedeliku ühe milliliitri kohta. Aktsiisiga maksustatakse nii nikotiinisisaldusega kui ka nikotiinisisalduseta e-vedelikke. Lisaks tõsteti sigarettide aktsiisimäära 8 protsenti.

Veoautodele kehtestati teekasutustasu

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist tuleb üle 3,5 tonniste veo­ autode eest maksta teekasutustasu, kui veoauto sõidab Eestis avalikult kasutatavatel teedel. Tasu kehtib nii Eestisse kui välismaale registreeritud sõidukitele ja selle suurus oleneb veoauto ning selle haagise täismassidest, telgede arvust, veoauto heitgaasiklassist ning sellest, kui pikaks ajaks on õigus soetatud. Päevatasu on vahemikus 9–12 eurot, 30 päeva tasu 50–130 eurot ja 365 päeva tasu 500–1300 eurot. Tasu maksmise kohustus on omanikul või, kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, vastutaval kasutajal.

Juhil on aga kohustus enne sõitu kontrollida, kas tasu on makstud. Tasu maksmata jätmise korral on järelevalveasutusel võimalik sõiduk peatada kuni tasu maksmiseni ja trahvida nii juhti kui ka isikut, kes sõiduki sõitma lubas.

Juhatuse liige saab end töötuna arvele võtta

Alates 1. jaanuarist 2018 taastati juhatuse liikmete võimalus võtta end töötuna arvele ning saada töötuskindlustushüvitist. Juhatuse liige saab end töötuna arvele võtta, kui ta ei saa tasu juhatuse liikmeks olemise eest, tal on töötuskind-

lustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.

Miinimumpalk tõusis 500 euroni

Uuest aastast suurenes miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 470 eurolt 500 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,97 eurot.

Täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda

Riik loobus kaubanduskoja ja teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonide survel panditulumaksust, mis oleks kaasa toonud kontsernisiseste laenude maksustamise tulumaksuga. Panditulumaksu asemel jõudis uuest aastast tulumaksuseadu­ sesse põhimõte, mille järgi tuleb äriühingul tasuda tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega.

Lisaks pandi äriühingule kohustus esitada maksu- ja tolliametile deklaratsioon eelmise kvartali jooksul eelnevalt nimetatud isikutele antud laenude ja nende tagastamise kohta.

Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele

1. jaanuarist jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse 14-protsendiline tulumaksumäär regulaarsetele dividendidele. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.

Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et 2019. aastal saab madalama maksumääraga maksustada ühte kolmandikku 2018. aastal jaotatud kasumist. Täies ulatuses saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.

Maksuvaba tulu tõusis 500 euroni kuus

Uuest aastast tõusis maksuvaba tulu 500 euroni kuus ja selle mahaarvestamiseks palgast tuleb igal füüsilisel isikul esitada tööandjale vastav avaldus. Palgaga kuni 1200 eurot on maksuvaba tulu 500 eurot, palga kasvades 1200 eurolt 2100 euroni väheneb maksuvaba tulu määr 1 euro võrra iga 1200 eurost väljamakset ületava 1,80 euro kohta. Palgaga üle 2100 euro on maksuvaba tulu 0.

Tööandjatele muutub uue maksukorra rakendamine senisest oluliselt keerulisemaks, eriti sellistes valdkondades, kus töötasu võib olla väga kõikuv. Halbade üllatuste vältimiseks peaks tööandja ise väga täpselt aru saama maksuvaba tulu arvestamisest ning selgitama seda põhjalikult ka töötajatele.

Seejuures tuleb maksuvaba tulu arvestada igale töötajale individuaalselt ning tööandja peab arvestama sellega, et töötaja võib maksuvaba tulu avalduse esitada kasvõi igal kuul.

Käibemaksukohustuslase piirmäär tõusis

Alates 1. jaanuarist 2018 on käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslik ettevõtetele, kelle maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot senise 16 000 euro asemel.

Küsimustega uuel aastal jõustuvate õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

7

JURISTI TÖÖLAUALT

Kas teekasutustasu peaks kehtima kõikidele sõidukitele?

Euroopa Komisjon plaanib muuta direktiivi 1999/62/EÜ, mis reguleerib raskete kaubaveokite maksustamist tee­ kasutustasudega. Millised need plaanitavad muudatused on?

E

ttepanekute kohaselt võiks direktiivi sätteid rakendada edaspidi kõikide raskeveokite suhtes, mitte ainult kauba vedamiseks mõeldud raskeveokitele, samuti bussidele ja kergsõidukitele. Muudatuste plaanid on ajendatud asjaolust, et teede infrastruktuuri ning ümbritsevat keskkonda kahjustavad kõik teedel sõitvad sõidukid, mistõttu ei ole põhjendatud vaid üht liiki raskeveokite maksustamine teede kasutamise eest.

Kõik rasked sõidukid maksu alla

Liikmesriigid, kes on rasketele kaubaveokitele kehtestanud teekasutusmaksud, peaksid edaspidi laiendama neid makse kõikidele raskeveokitele ja bussidele. Sellega vähendataks raskete veokite liigipõhist ebavõrdsust, sest põhjendamatu on maksustada vaid kaubaveoks kasutatavaid raskeid sõidukeid, kui teetaristu kasutamisega seotud probleeme (halvenev tee seisukord, suured heitgaasikogused, õhusaaste, müra, ummikud jne) põhjustavad ka kõik muu funktsiooniga rasked sõidukid.

Raskeveokite puhul kaotatakse maksustamise erand alla 12-tonnistele sõidukitele. Kuigi uuest aastast rakendunud teekasutustasu maksmise kohustus kohaldub vähemalt 3500 kg rasketele sõidukitele, võimaldab kehtiv teekasutustasude direktiiv liikmesriikidel teha siseriiklikus õiguses erandi kergematele sõidukitele ja kohaldada maksu üksnes vähemalt 12 tonni kaaluvatele sõidukitele. Muudatusettepanekute kohaselt kaoks sellise erandi tegemise võimalus, sest erandit on seni rakendanud vaid osad riigid ja see on tekitanud liidus kaubaveo valdkonnas ebavõrdse olukorra.

Maksumäärade piiramine

Selleks, et sõidukitele kohalduv maksustamine püsiks teatavates piirides, kavandatakse direktiivi muutmisel ka kasutusmaksude ülempiiri kehtestamist ning pannakse paika aastase ja lühema ajavahemikuga tasutavate teemaksukleebiste hinnaerinevuse piirmäär. Järk-järgult tahetakse kaotada EURO heitgaasiklassil põhinevad teemaksuerisused ning asendatakse need raskesõidukite CO2-heitel põhinevate erinevate taristumaksudega. EURO heitgaasiklasside asendamiseks CO2-heitel põhineva arvestuse-

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

JURISTI TÖÖLAUALT ga jäetakse liikmesriikidele ka eraldi üleminekuaeg. Selline areng peaks aitama edendada kõige puhtamate ja tõhusamate raskesõidukite kasutamist ning soodustama teetranspordi muutumist keskkonnasõbralikumaks.

Mitmekesisemad maksustamise võimalused

Nagu eespool juba märgitud, on tehtud ettepanek, et tee- ja kasutusmaksu kehtestamise võimalused võiks laieneda kergematele sõidukitele. See tähendab, et lisaks raskesõidukitele ja bussidele saaks liikmesriigid soovi korral maksustada teede kasutamise ka sõiduautode, minibusside ja kaubikute puhul. Selline võimalus ei looks liikmesriigile kohustust kergetele sõidukitele makse kehtestada. Kui seda aga soovitakse teha, pakuks muudetav direktiiv liikmesriigile selleks mitmekesisemaid maksustamise võimalusi. Näiteks lisanduks direktiivi sätete sekka hinnalisandite kehtestamise võimalus.

Selle järgi võiks riik lisada täiendava koefitsiendi teekasutustasule nendel lõikudel, mille korrashoid on eriti kulukas ning kus liiklus on keeruline või keskkonnale kahjulik (mägised piirkonnad jne). Samuti tekiks ummikumaksu kehtestamise võimalus, mille kohaselt saaks liikmesriik kehtestada makse sagedaste ummikutega teelõikudel. Ummikumaksust saadavat tulu tohiks riik kasutada ainult ummikuprobleemi lahendamiseks. Jälgida tuleb ka seda, et kehtestatavad maksud üksteist ei dubleeriks, näiteks hinnalisandi kasutamine ei ole lubatud teelõigul, kus on kehtestatud juba ummikumaks.

Maksukogumissüsteemgi vajab tõhustamist

Teekasutustasude laiendamise võimalus eeldab ka liiduüleselt maksude kogumise süsteemide tõhustamist. Seni kehtiv direktiiv 2004/52/EÜ reguleerib küll ELi elektroonilise maanteemaksu koostalitusvõimet, kuid siiski ei ole praktikas kõikide liikmesriikide maksukogumissüsteemid piisavalt hästi toimivad ja ühilduvad. Seetõttu on Euroopa Komisjon teinud teekasutustasude direktiivi muutmise raames ettepanekud maksukogumist reguleerivate normide muutmiseks, et tõhustada riikide siseselt ja liiduüleselt teemaksude kogumiseks vajalikke tehnilisi süsteeme ja omavahelist

infovahetust maksude tasumata jätmise kohta. Täpsemalt saab maanteemaksu koostalitusvõimet puudutava direktiivi muudatusettepanekutest lugeda kaubanduskoja veebilehelt.

Teekasutustasude direktiivi muutmise ettepanekute kohta küsitakse liikmesriikidelt alles tagasisidet. Kõik eespool kirjeldatud muudatused ei pruugi sellisel kujul jõustuda.

Kaubanduskoda ei toeta busside ja kergsõidukite maksustamise võimaluste loomist. Rasketele veokitele kohaldatavate maksude laiendamine bussidele on meie arvates põhjendamatu, sest tegemist on ühistranspordiga, mis oma olemuselt on juba suunatud keskkonnahoiule ning teede koormuse vähendamisele. Kergsõidukite maksustamise võimaluse loomises näeme ohtu, et seda maksu hakatakse Eestis rakendama ELi struktuurifondi toetuste vähenemise kompenseerimiseks. Arvestades Eesti viimase aja maksupoliitikat, ei poolda ettevõtjad täiendava kergsõidukite maksustamise võimaluse loomist. Teema kohta rohkema info saamiseks on kõigil võimalik pöörduda koja juristide poole aadressil juristid@koda.ee.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et tee- ja kasutusmaksu kehtestamise võimalused võiks laieneda ka kergematele sõidukitele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

9

ETTEVÕTJA KÜSIB

Mõnel juhul on vaja, et töötaja teeks ületunde. Kuidas tuleb aga töötajale see aeg hüvitada?

MIS ON TÖÖTAJA ÜLETUNNI HIND ETTEVÕTJALE? LIISU LEHTSALU, kaubanduskoja jurist

Ü

le kokkulepitud tööaja on võimalik töötajat kohustada tööd tegema üldjuhul vaid töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Erandlikult võib töötajat ületundideks kohustada ka siis, kui tegemist on ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaoludega ning see on eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Üldiselt näeb seadus ette, et ületundide eest antakse töötajale vaba aega ületunnitöö ajaga võrdses

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

ulatuses. See tähendab, et kui töötaja töötab 8 tunni asemel 12 tundi, siis peab tööandja talle andma 4 tundi vaba aega. Kusjuures vaba aega antakse võimalikult ruttu pärast perioodi lõppu, kui töötaja ületunde tegi, ning seda antakse tavapärasest tööajast. Lubatud ei ole variant, kus vaba aega antakse töötaja puhkepäeval.

Teine võimalus on ületundide hüvitamine rahas, kuid selles tuleb eelnevalt kokku leppida. Sellisel juhul on sätestatud seaduses, et ületundide eest makstakse töötajale 1,5-kordset töötasu. Sellise variandi puhul ei tule ületundide eest anda täiendavat vaba aega. Kui ületunde tehakse näiteks riigipühal, tuleb arvestada mõlema koefitsiendiga ning töötasu tuleb arvestada 2,5-kordselt.

Kuigi ületunnitöös on võimalik kokku leppida, on ka sellisel kokkuleppel siiski teatud piirangud.

Nimelt ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. See tähendab, et kõik neljal kuul töötatud tunnid tuleb jagada nädalate arvuga ning saadud tulemus ei tohi ületada 48 tundi.

Teatud töökohtadele on aga sätestatud teistsugune arvestusperiood, kui see on kollektiivlepingus ette nähtud.

Sellisteks töötajateks on näiteks tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajad.

Üks võimalus on ületunde hüvitada rahas, kuid selles tuleb eelnevalt kokku leppida.

ETTEVÕTJA

Mihkel Tammo:

uus põlvkond on vastutuse võtmiseks valmis EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Fotod: Sven Tupits

Mihkel Tammo asus kaks aastat tagasi juhtima oma isa loodud pereettevõtet Estanc AS. Lisaks kuulub ta ka teise pereettevõtte T-Tammer OÜ juhatusse. Vabatahtlikuna juhib Mihkel Eesti Pereettevõtjate Liidus uue põlvkonna töörühma. Möödunud aastal jõudis ta ka noore ettevõtja preemia konkursil kolme parima hulka.

M

ihkel on ambitsioonikas, toimekas, inspireeriv ja värskete mõtetega noor ettevõtte juht.

Tänavu täitub tema juhitaval protsessiseadmeid valmistaval ettevõttel Estanc 26. tegutsemisaasta ning raugemise märke pole kusagilt paista – pigem vastupidi.

Mis on Estanci lugu?

Ettevõtte asutas 1992. aastal minu isa koos soomlasest peretuttavaga, kellel oli protsessiseadmete valdkonna taust.

Paljuski tänu temale on meie maine Soomes väga hea ning oleme suuresti just selle najal aastaid kasvanud. Tänaseks oleme aga jõudnud faasi, kus sihtturu riskide hajutamiseks tegeleme aktiivselt uutele turgudele sisenemisega.

Algusaastatel tootsime peamiselt tanklatele õlimahuteid, kuid mida aeg edasi, seda keerulisemaid seadmeid tootma hakkasime. Estancil pole ühtegi n-ö oma toodet, valdavalt teeme kõike eritellimuste järgi. Pigem võibki öelda, et Estanc pakub tootmisteenust. Toodame seda, mida tellitakse, näiteks järjest keerukamaid soojusvaheteid, surveseadmeid, laevadele gaasipesureid, korstnaid ja palju muud.

Pikka aega on ettevõtte tegevus toiminud Tallinnas

Männikul – seal oleme olnud lausa 20 aastat. 2013. aastast alates, mil sai valmis esimene tootmishall Jüris, oleme etapiviisiliselt ehitanud oma tehast. Täna oleme sealmaal, et Männikult on kogu tootmine Jürisse juba üle toodud ja paari kuu pärast kolime ka kontori kohe Jüri tehase juures valmivatesse kontori­ruumidesse. Sellega saab läbi üks etapp Estanci ajaloos.

Kas oled alati tahtnud Estanci juhtimise ühel päeval üle võtta?

Tegelikult mitte. Huvi juhtimise ja ettevõtluse vastu tekkis mul tõsisemalt keskkoolis ja ka siis ei olnud see kuidagi Estanciga seotud. Sellest ajast saati on mul olnud siht silme ees – jõuda juhtivasse positsiooni tähelepanuväärse asutuse juures ja alal, mis mulle korda läheb. Sellest lähtudes olen ise juhtimise teemat uurinud, õppinud, lugenud, end koolitanud ja katsetanud. Mitme aasta jooksul töötasin erinevates firmades ja erinevatel ametikohtadel, olin klienditeenindaja, kaupluse juhataja jne. Olen vedanud oma korvpallimeeskonda, asutanud partneriga mikroettevõtte toitumis- ja treeningkavade tegemiseks ning tegelenud ka Ameerikast toidulisandite impordi ja hulgimüügiga.

Ise leian, et niisama pole miskit kätte tulnud ning igal

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

11

ETTEVÕTJA

Värskelt valminud 108-tonnise tõstevõimega uus tootmishall Estanci Jüri tehases

sammul sel teekonnal on oma tähendus. Olen siiani suutnud end tõestada nii teistele kui ka iseendale. Estanc pakub oma olemuses palju põnevust globaalsel skaalal ja väljakutseterohke laia väärtuspakkumisega, millega oma klientide probleeme lahendada üritame. Mul on väga hea meel, et 2016. aasta alguses avanes mul võimalus end siin rakendada.

Estancis on iga päev erinev ja huvitav. Näen, et need kaks ametis oldud aastat, tohutu pingutus ja töö on hakanud vilja kandma. Edasi saan tegeleda kontsentreeritumalt juba teemadega, mille jaoks varem oli aega ja võimalust piiratud mahus, kuid mis on tööstusettevõttele äärmiselt vajalikud – müük, arendus, turundus.

Minu hinnangul on silmnähtavalt selge, et uus põlvkond on Eesti ettevõtetes lähiaastatel juhtimises otsustamist üle võtmas ning see on olemuselt paljusid paradigmasid murdev protsess.

Milleks tööstusettevõttele turundus?

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas peab olema paindlik ning uute suundade ja vajadustega kaasa minema. Seetõttu on võtmetähtsusega mõista turgudel toimuvat, positsioneerida end sinna, kus võimalused on kõige paremad ning olla ettevõttena plastiline – kasutada olemasolevat meeskonda ja teadmist, et kohaneda võimalikult kiirelt. Eestis, aga ka globaalses tööstussektoris on turundustegevus pea olematu.

See on meie võimalus, sest teeb silmapaistmise lihtsamaks.

Tähelepanu on minu arvates ettevõtte jaoks oluline valuuta.

Lisaks sellele, et nii on võimalik end klientidele tõestada ja rääkida oma eristumisest, aitab tähelepanu kasvõi potentsiaalsete töötajate silmis positiivset mainet hoida.

Seni pole mul olnud võimalik aktiivselt sihipärase turundusega tegeleda, kuid kasutan iga võimalust end pildis hoida, minu ja ettevõtte jaoks olulistel teemadel kaasa rääkida ning luua kontakte. Viimase kahe aasta jooksul olen muuhulgas käinud 50 välismaisel tööreisil – seda nii uute ärikontaktide saamiseks kui ettevõtte tutvustamiseks.

Selle aasta üks eesmärk ongi hakata turundusega süsteemsemalt tegelema. Mitmed algatatud projektid tekitavad õhinat ning 2018 on meie jaoks kindlasti aasta, kus pürgime pildile. Mõeldes tagasi viimase poole aasta tagasisidele, olen järjest enam kuulnud kommentaare, et Estanc ei mõtle nagu klassikaline tööstusettevõte, vaid tööstusettevõte, kes mõtleb nagu start-up. Usun, et personalipoliitika ja turunduse tähtsustamine on andnud selliseks väiteks alust.

Milline on Sinu eesmärk noore juhina?

Usun väärtustesse, missiooni ja visiooni. Nende kirjapanek oli minu üks esimesi eesmärke sellel ametikohal. Kui ettevõtte kõik liikmed teavad ja saavad aru, millised on firma väärtused, missioon ja visioon, on kindlam, et kõik teavad, mille nimel nad töötavad. Mis on meie, miks ning millist panustamist neilt selleks oodatakse. Hea meel on selle üle, et töötajad on meie ettevõtte väärtustepaketi, missiooni ja tulevikusuuna hästi vastu võtnud.

Inimene on tööl suure osa oma argipäevast, mistõttu peab see talle meeldima. Pean oluliseks inimesi kaasata ja soodustada töötaja arengut. Minu hinnangul on õpihimuline inimene ettevõtte suurim väärtus ja ressurss. Eelistan palgata inimesi, kes on omas vastutusvaldkonnas minust targemad ning oskavad oma nägemusega suunata ettevõtet

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

ETTEVÕTJA

Estanci tootmishoone Jüris

meie eesmärgi suunas. Ühe näitena meie võrdsusele rõhuva lameda struktuuri armastusest võib välja tuua, et mõni aeg tagasi pöörasime ettevõtte struktuuri “pea peale” – üksuse juht ei erine mitte millegi poolest oma alluvatest. Ta ei ole käskija ja keelaja, vaid tugi, kes peab oma oskuste ja kogemuste tõttu saadud usaldusele toetama tiimi liikmeid ning sellele paralleelselt kontrollima ettevõtte väärtuste toimimist, missiooni ja visioonikohasust ning strateegia rakendumist. Estanci meeskond koosneb eriliselt tugevatest tegijatest ning on tõepoolest suur au meie nägemust koos ellu viia.

Oled aktiivne pereettevõtluse edendamise valdkonnas.

Milline on Sinu missioon?

Juhin Eesti Pereettevõtjate Liidus uue põlvkonna tööd, millele ei ole minu hinnangul piisavalt avalikkuses tähelepanu pööratud. Ometi hakkab see temaatika üha enam esile tõusma. Hetkel võib kuulda arutelusid X- ja Y-põlvkonnast, kuid peamiselt kirjelduste kaudu, millised töötajad nad on või ei ole.

Minu hinnangul on silmnähtavalt selge, et uus põlvkond on Eesti ettevõtetes lähiaastatel juhtimises otsustamist üle võtmas ning see on olemuselt paljusid paradigmasid murdev protsess. Näen tänases Eestis selgelt probleemi, kus väga paljud noored on valmis vastutust võtma, aga neile ei anta selleks võimalust. Noored näevad asju täiesti teistmoodi ja see on Eesti ettevõtlusele hea. See on tegelikult meie tulevik.

Mida kiiremini Eesti ettevõtetes põlvkondade vaheldumise suudame läbi viia, seda kiiremini hakkavad Eesti ettevõtted tõstma oma tõhusust ning edasi arenema nii uudsetes ja nutikates ärimudelites kui ka digitaliseerimises.

Kuidas hindad tööstussektori olukorda Eestis?

Sektori suurimaks nõrkuseks täna on kindlasti tööjõupuudus. Eestis on hädasti vaja mõtlevat inimest ja kui selliseid siit piisavalt paljudel erinevatel põhjustel ei leia, tuleb otsida mujalt. Seetõttu on vaja riigipoolset otsustavamat tegutsemist nii tööjõu suunamisel valikuteni, mida tööjõuturg stagneerumise vältimiseks vajab, kui ka kvoodiprobleemi lahendamisel. Ka maksumuudatused ei tee kellegi elu lihtsamaks.

Kuigi tootmisettevõtete automatiseerimine on tõeliselt kuum teema ja sellest räägitakse palju, on tegusid veel vähe

Mihkel asus Estanci juhtima 27-aastaselt

näha. Lisaks pole arvestatud sellega, et automatiseerimine ei sobi mastaapses mahus nendele, kes teevad taylor-made tooteid nagu Estanc. Kui meie valikust leiab tooteid kahest kilogrammist kuni 200 tonnini, mis varieeruvad mõõtude, materjali ja mitmete teiste iseloomustavate tegurite poolest, mis muudavad meie tootmise layout’i pidevalt, on tõeliselt raske seda tegevust raamidesse suruda ning näeme ise, et käsitöö jääb meie alal alati hinda.

Meie teine pereettevõte T-Tammer OÜ, mille tegevuses osalen juhatuse liikmena, tootes profiil- ja silemetalluksi, saab aga rakendada modulaarsust, konfiguraatoreid ning koostöös infosüsteemide, tarkade seadmete ja digitaalsete lahendustega tegevust automatiseerida. Pean väga oluliseks siin vahet teha, sest kui avalikult seda teemat käsitletakse, on teema üle liialt vähe praktilist ning liialt palju teoreetilist laadi arutelu.

Automatiseerimisest pean aga veelgi olulisemaks ettevõtete juhtimine korda saada. Näen liiga palju ettevõtteid, mille juhtimise tase on madal. Liialt palju rajanetakse kogemustele ning kõhutundele ja liialt vähe juhtimise tööriistadele ning süsteemiteooriale. Üks põhjus võibki olla selles, et asutajad ei taha ettevõtet noortele üle anda.

Aga ka positiivset on palju. Üks nendest on kindlasti see, et palju asjaajamist saab aetud digilahendusi kasutades. Lisaks on Eesti asukoht tootmiseks ja eksportimiseks väga hea ning tööjõukulud on siiani inimese kohta mõistlikud.

Estanc AS on aastate jooksul pälvinud mitmeid tunnustusi: hh noore ettevõtja preemia 3. koht 2017; hh müügitegu 2017 Bestsales.ee konkursil Müügitegu 2017;

hh 3. koht Äripäeva 2017. aasta palga- edetabeli tööstusettevõtete arvestuses;

hh aasta uuendaja 2013 – Ettevõtluse Auhind 2013;

hh pere ja töötajasõbralike ettevõtete tabeli 2. koht 2009.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

13

KASULIKKU Keemia

Kaubandus

?

Meedia

Tarkvara

Innovatsioon Haridus

Mida toob lähikümnend tööturule?

SIIM KRUSELL, OSKA vanemanalüütik, SA Kutsekoda

Järgmise kaheksa aasta jooksul jääb tööealisi ehk 20–64aastasi vähemaks 43 000 võrra.

Kui majanduses ja tööturul on olukord jätkuvalt soodne, saab siiski tekkivat tööealiste puudujääki vähendada. Selleks peab pikenema inimeste tööelu ja vähenema mitteaktiivsete inimeste arv tööturul. Üheks eelduseks on ka vähemalt tasakaalus rändesaldo.

D

emograafiliste piirangute tõttu ei saa Eesti edasine majanduskasv tugineda tööhõive kasvule. Majanduskasvu aluseks saab tulevikus olla innovatsioon, tootlikkuse suurendamine ning väärtusahelas kõrgemale positsioonile liikumine.

Välistööjõud saab Eesti arengule tublisti kaasa aidata. Küll aga on oluline silmas pidada, millise profiiliga töötajaid me vajame ja kas on tegu ajutise või püsiva Eestisse elama ja tööle asumisega. Ennekõike peaks siia saabunud inimeste oskused ja haridustase olema sellised, mis aitaks kaasa justnimelt eespool mainitud edasise majanduskasvu tugitaladele, samas ajutine tööjõud saab katta lühiajalisemat vajadust nii spetsialistide kui oskustöötajate järele. Kindlasti peab rände puhul silmas pidama ka ühiskonna ja riigi võimekust juurde-

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

tulijate lõimumiseks. See kehtib eriti püsivalt Eestisse tööle asunute puhul, kes oma pere kaasa toovad. Muidugi ei saa ära unustada, et võitluses haritud tööjõu pärast on Eesti globaalses konkurentsis ja peab tublisti vaeva nägema, et selles ka püsida.

Töökohti tuleb juurde tarkvaraarendusse ja telekommunikatsiooni

Hoolimata sellest, et hõivatute arvu samal tasemel hoidmiseks peab suuri pingutusi tegema, on erinevatel elu­ aladel kasvuväljavaated üsna erinevad.

Aastani 2025 prognoositakse suuremat hõive kasvu tarkvaraarenduses, puidutööstuses, meedia ja telekommunikatsiooni ning haldus- ja abitegevuste alal. Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes kasvab hõive eelkõige seoses vana­ neva elanikkonnaga. Jätkuvat hõive suurenemist oodatakse kutse-, teadus-

ja tehnikaalases tegevuses, näiteks inseneride ja disainerite seas.

Töötajate arvu langust prognoositakse avalikus halduses, hariduses, jaekaubanduses, põllumajanduses, veonduses ja laonduses. Hariduses on töötajate arvu languse põhjuseks mõistagi noorte arvu vähenemine, jaekaubanduses aga tehnoloogilised uuendused. Veelgi täpsemaid hinnanguid annavad hariduse ja jaekaubanduse kohta järgmisel aastal valmivad OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid.

Kuigi näiteks põllumajanduses on oodata hõive vähenemist, ei peaks seda valdkonda teisejärguliseks pidama.

Nõudlus põllumeeste järele ei kao ning head spetsialistid ja oskustöötajad on jätkuvalt hinnas. Seoses tehnoloogia arenguga on juba praegu põllumajanduses töö ja nõutavad oskused oluliselt muutunud. Kui töötajalt nõutakse

KASULIKKU rohkem teadmisi ja oskusi, peab heale töötajale ka rohkem tasu maksma.

Eestis tervikuna on oodata tipp- ja keskastme spetsialistide arvu kasvu ning väheneb selliste ametite osatähtsus, kus on nõutav madalam kvalifi­ katsioon. Peamiselt kujundab uue tööjõu vajadust see, kui paljusid töötajaid on vaja uute tulijatega asendada. OSKA erinevate elualade uuringud toovad välja kasvava vajaduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute, erinevate tehnikavaldkondade inseneride, metsamasinajuhtide, õdede, hooldajate, füsioterapeutide, psühholoogide, äri- ja andmeanalüütikute, ostu-, müügi- ja turundusspetsialistide järele. Kuigi kõrgharidusega spetsialistid lähevad üha enam hinda, ei kao kuhugi vajadus oma töös vilunud oskustöötajate järele.

Muutuvad oskused, mitte ametid

Lähitulevikus ei ole oodata siiski mitte niivõrd ametialade struktuuri märkimisväärset muutumist, kuivõrd muudatusi vajalike oskuste iseloomus. Siin on oluline roll kanda nii õppeasutustel, kus õppekavasid arendatakse, kui ka töötajatele pakutavatel täiendus­koolitustel.

Kasvab erialaste IKT-oskuste olulisus (töös vajalike programmide, rakenduste ja seadmete, erinevate IKT-vahendite oskuslik kasutamine), samuti tähtsustub teadmiste interdistsiplinaarsus. Üha rohkem lähevad hinda head erialased oskused koos üldoskustega nagu keelteoskus, analüütilise mõtlemise ja

Hinnanguline tööealisesse vanusegruppi (20-64aastased) sisenevate noorte ning väljuvate vanemaealiste arv perioodil 2017-2025. Allikas: Statistikaamet

Tööikka jõab

20–64 aastasi 2017

112 000

Tööeast väljub

155 000

788 000

noort

vanemealisi

* Põhineb 1.01.2017 rahvaarvu projektsioonil, ei arvesta suremust ega rännet. probleemi­lahendusoskus või meeskonnatöö oskus. Tähtsustuvad ka isiksusega seotud hoiakud nagu avatus uuele, paindlikkus ja õpivõime.

Kui oodata muutusi vajaminevates oskustes, on ajaga kaasas käimiseks ja nende oskuste omandamise kindlustamiseks oluline ka koolide ja ette­võtete panus. OSKA erinevate elualade uuringutes tehakse ettepanekuid nii õppeasutustele kui ka tööandjate esindajatele. Läbivalt tehti uuringutes ettepanekuid parandada praktika­korraldust, võtta kasutusele kaasaegsed aktiivõppemeetodid ja rõhutati vajadust arendada õpetajate ja õppejõudude koostööd ettevõtjatega.

Samuti leiti, et tuleb parandada nii alles eriala õppivate kui juba töötavate inimeste erialaseid IKT-oskusi.

Mitmed majanduse ja ühiskonna heaolu kasvuks vajalikud erialad vajavad noortele tutvustamist. Ka juba töötavate täiskasvanute erialased teadmised vajavad täiendamist ning

tehnoloogilise arengu kiirenedes kasvab vajadus pideva täiendusõppe järgi.

Kõige olulisemaks on muidugi erialaste oskuste õpetamise tõhusus.

Lähitulevikus on väljakutseks nii tööga hõivatute kasv kui ka reel püsimine innovatsiooni ning tootlikkuse osas. Siin ei tohi ära unustada aga töö ja pereelu ühitamise kasvavat olulisust ning muid viise sündide arvu suurendamiseks. Vastasel juhul demograafilised probleemid süvenevad veelgi.

Artikkel põhineb OSKA uuringul „Eesti tööturg täna ja homme 2017“.

OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ja võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrg­ hariduses. OSKA uuringuid koostab SA Kutsekoda.

Artikkel ilmus esmakordselt 9. jaanuaril 2018 Äripäevas.

Prognoositavate hõivatute arvu muutus 2014/16 – 2025

Tarkvaraarendus

52%

Tervisehoid ja sotsiaalhoolekanne

11% 18%

Meedia ja kommunikatsioon Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine

9% 6%

Haldus- ja abitegevused Veondus, laondus ja abistavad tegevusalad Taime- ja loomakasvatus, jahindus Jaekaubandus

–2% –4% –3%

Enim Avalik haldus ja riigikaitse –5% kasvava/kahaneva prognoositud hõivega –4% Haridus tegevusalad 2014/16-2025.

Allikas: MKM, Tööjõuvajaduse ja –4000 –2000 pakkumise prognoos; OSKA

0

2000

4000

6000

8000

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

15

EUROOPA UUDISED

Eesti eesistumisest

EMSKis REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

E

esti küsis arvamusi viiel teemal. Selliseid eesistuja­ maa küsitud arvamusi nimetatakse EMSKis ette­ valmistavateks arvamusteks.

1. „Sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide roll ja võimalused uute töövormide kontekstis“ EMSK leidis, et praegu toimuvad muutused on niivõrd ulatuslikud, et nende puhul on vaja kollektiivset,

Foto: EU2017EE.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

Eesti küsis oma ELi Nõukogu eesistumise­ perioodil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt kui organiseeritud kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonilt arvamusi Eesti jaoks oluliste teemade kohta.

laiaulatuslikku ja kaasavat arutelu.

Sotsiaaldialoogi tuleks pidada igal tasandil ja kõikide sidusrühmade osalemisel ning otsida pidevalt uusi asjakohaseid lahendusi, teha ettepanekuid ja kujundada tulevast töömaailma.

Digiteerimine ja selle mõju tööle peaks olema Euroopa tasandil ja ka kõikide liikmesriikide jaoks prioriteet ning muutuma sotsiaaldialoogis keskseks küsimuseks.

EMSK soovitas jälgida digiteerimise arengut, suundumusi, ohte ja võimalusi ning selle mõju töösuhetele, töötingimustele ja sotsiaaldialoogile.

Oluline on suurendada sotsiaaldialoogi tõhusust ja asjakohasust töömaailmas toimuva arengu kontekstis sobivate vahendite kaudu, näiteks teabe jagamine, tuleviku-uuringute elluviimine, heade tavade jagamine jm. EMSKi hinnangul on praegu vajalikum tunnustada sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste osa kõikidel tasanditel ning seda tugevdada.

2. „Oskuste, sh digitaaloskuste pakkumine ja arendamine uute töövormide kontekstis: uued poliitikameetmed ning muutuvad rollid ja vastutus“ EMSK leidis, et tuleb tagada asjakohaste oskuste kättesaadavus ja et säiliks Euroopa konkurentsivõime. Oluline on ka see, et Euroopas oleks võimalik luua uusi ettevõtteid ja töökohti, inimesed oleksid kogu tööelu vältel tööturule integreeritud ning oleks tagatud kõigi heaolu. Need tulevased oskused peaksid vastama ühiskonna vajadustele ja tööturu nõudmistele.

Elukestev õpe on vajalik kõikidele, kuid palju rohkem aega tuleb pühendada kutsealasele koolitusele ja informaalsele õppimisele. Konkreetsemalt peavad riiklikud ja eraorganisatsioonid pakkuma kutsealast koolitust uute tehnoloogiate valdkonnas eelkõige neile, kellel ei ole suutlikkust koolitusi ise korraldada, näiteks väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, vabade elukutsete esindajad ja füüsilisest isikust et-

EUROOPA UUDISED tevõtjad. Pikaajalise arenguga, mis võib viia uute ja ootamatute probleemideni, mille puhul vananevad tänapäevased oskused kiiresti, on võimalik parimal viisil tegeleda siiski üldhariduse raames. Seetõttu on EMSKi arvates väga oluline tegur koolitajate kvalitatiivne ettevalmistus, nagu ka nende seisund tööga seotud paindlikkuse, tasustamise ja sotsiaalsete tagatiste seisukohast.

3. „Maa kasutamine toiduainete jätkusuutlikuks tootmiseks ning ökosüsteemi teenusteks“ EMSK rõhutas, et põllumaa kadumine mulla degradeerumise, maade hülgamise, kliimamuutuste ja põllumajandusmaa linnastumise tõttu on kõikides liikmesriikides märkimisväärne probleem.

EMSK tegi ettepaneku ajakohastada olemasolevat ELi raamistikku toidutootmise ja teiste ökosüsteemi teenuste pakkumise seisukohalt väärtusliku põllumaa ning selle viljakuse kaitsmiseks liikmesriikides, parandades monitooringut ja usaldusväärse teabe esitamist. ÜPP (ühtse põllumajanduspoliitika) moderniseerimisel peaks eesmärk olema muu hulgas põllumaa ning muldade tervise ja viljakuse kaitsmise jätkamine.

Arvestades kliimakokkuleppeid, tuleks toetada olemasolevaid ja uusi algatusi muldade süsinikutsükli tasakaalustamiseks viisil, mis ei ohusta toidutootmist. Süsinikusisalduse suurendamiseks mullas tegi EMSK ettepaneku integreerida ELi poliitikameetmetesse jätkusuutliku muldade majandamise põhimõtted. Soodustada tuleks biomas-

si tootmist vee kättesaadavuse ning teiste mulla tingimuste (mulla struktuuri ja aeratsiooni, toitainete kättesaadavuse, pH taseme, mulla bioloogilise aktiivsuse) parandamise kaudu, minimeeritud mullaharimist, karjatamist ja rohumaade jätkusuutlikku majandamist, integreeritud põllumajandustootmist, sh mahe- ja tavapõllumajanduse parimaid tavasid, nagu viljavaheldus, liblikõieliste kasvatamine, orgaaniliste väetiste ja komposti kasutamine, põldudele talvise taimkatte rajamine jms.

Süsinikurikkaid muldasid ja rohumaid tuleb majandada jätkusuutlikult, et soodustada süsiniku sidumist muldade ja taimede poolt.

4. „Jagamismajanduse maksustamine – jagamismajanduse arenguga seotud võimalike maksumeetmete analüüs“ EMSK tõdes, et praegu on digitaalmajanduse ja jagamismajanduse sektoris kujunemas hulgaliselt uusi ärimudeleid. Need mudelid eristuvad oma struktuurilt ja ettevõtja mõõtmetelt, samuti oma sihtturgude ulatuselt, tehnoloogia kasutamise viisidelt ja organisatsioonimudelilt.

Maksustamistingimuste poolest võib aga tuvastada kolm eri rühma: 1. mudel, mis hõlmab ülisuuri ettevõtjaid, kes täidavad veebi vahendusel erinevaid digitaalfunktsioone ning saavad suurema osa oma tuludest kogutud andmete müügist, haldamisest ja reklaamist (nt Google); 2. mudel, mis hõlmab platvorme nõudmise ja pakkumise ühitamiseks ja haldamiseks ning põhineb tarbijate ja teenuseosutajate kokkuviimisel, kasutades ühendamisvahendina digitaalseid platvorme ja kus tehingutest saavad tulu nii ühendav platvorm kui ka lõplik teenuseosutaja (nt Airbnb, Uber); 3. mudel, mis hõlmab inimeselt inimesele kauplemise platvorme, kus teoorias rahalisi majandustehinguid ei tehta, ent kus võimaldatakse kaupade ja teenuste vahetamist võrdsetel alustel kasutajate ja pakkujate vahel.

EMSK ei pea kokkuvõttes vajalikuks uut eraldi süsteemi jagamismajanduse ettevõtjate maksustamiseks. Kohandada tuleks olemasolevaid eeskirju ja

põhimõtteid uue olukorraga selleks, et tagada kõigi majandustegevuses osalejate, nii tavapärasel viisil kui ka digitaalmajanduse raames tegutsejate, ühetaoline ja proportsionaalne kohtlemine. Jagamismajanduse maksustamise süsteem peab järgima neutraalsuse põhimõtet ega tohi takistada turu arengut. Suurendada tuleb aga liikmesriikide ja liikmesriigisiseste eri haldusasutuste koostööd, et avaliku sektori asutused suudaksid digitaalmajanduse ja jagamismajanduse kiiruse ja dünaamilisusega sammu pidada.

EMSK toetas ka Eesti välja öeldud virtuaalse tegevuskoha ideed, leides, et maksustamissüsteemi hõlpsama haldamise ja eelkõige käibemaksustamise lihtsustamise huvides võib osutuda kasulikuks katsetada püsiva virtuaalse organisatsiooniga, arvestades, et digitaalne majandus ja jagamismajandus arenevad üha rohkem piiriüleses ja üha vähem konkreetse territooriumiga seotud keskkonnas. Lisaks asjakohasele fiskaalsüsteemile on vaja tagada, et kaitstakse tarbijaõigusi, privaatsust ja isikuandmete töötlemise eeskirjade järgimist, töötajaid ja teenuseosutajaid, kes on seotud uute ärimudelite ja koostööplatvormide tegevusega.

5. „Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemise eelised integreeritud kohaliku ja maaelu arengu jaoks“ EMSKil paluti uurida, millist kasu võib kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviis tuua liikmesriikidele, milliseid kitsaskohti on ilmnenud kõnealuse mitmest fondist rahastatava lähenemisviisi rakendamisel ja kuidas neid on lahendatud. Lisaks tuleks uurida, kuidas on rakendatud mitmest fondist rahastatavaid kogukonna juhitud kohaliku arengu projekte linna- ja linnalähedastes piirkondades ning millist positiivset mõju võivad need tulemusena avaldada linna- ja maapiirkondade arengule.

EMSK leidis, et kogukonna juhitud kohalikul arengul võib olla mitmeid eeliseid eduka Euroopa kohaliku arengu vahendina. Oma arvamuses esitas EMSK mitmeid soovitusi, sh soovitas näiteks, et Euroopa Komisjon uuriks ja analüüsiks põhjalikult võimalusi luua ELi tasandil reservfond kogukonna juhitud kohaliku arengu tarvis; soovitas määrata kindlaks kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühtlustatud raamistik ning kehtestada lihtsad eeskirjad kogukonna juhitud kohaliku arengu fondi rakendamiseks ELi tasandil; leidis, et tuleks oluliselt lihtsustada kogukonna juhitud kohaliku arengu õigusraamistikku, rakendamise korda ning 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi mudelit.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

17

LIIKMELT LIIKMELE

Baltic Travel Group OÜ

Activitas OÜ

Baltic Travel Groupi peamine tegevussuund on äriklientide ja konverentsirühmade teenindamine. Ettevõte saab olla abiks üksikute teenuslõikude osas, nagu näiteks pidulik õhtusöök programmiga. Samuti pakuvad nad konverentsi terviklahendust alates eelarve koostamisest, sobivate ruumide otsimisest kuni konverentsi materjalide valmistamise, toitlustuse ja muude kaasnevate teenuste organiseerimiseni. Võta ettevõttega ühendust personaalse pakkumise saamiseks!

Activitas aitab ettevõtetel luua ergonoomilisi töökohti arvutiga töötajatele, et vähendada sundasenditest tulenevaid terviseprobleeme ja haiguspäevi. 1,5 tundi ergonoomika tutvustamist Teie ettevõtte kontori­töötajatele alates 15 inimesest tasuta.

Domus Kinnisvara OÜ Kaubandus-tööstuskoja liikmetele kinnisvara hindamine finantsaruandluse eesmärgil Domus Kinnisvarast -10%.

CV Keskus OÜ Tööpakkumise avaldamine CV Keskuses on lihtne ja mugav. Lisaks avaneb tööandjatele ligipääs valikulauale kandideerijate haldamiseks. Valikulaud võimaldab nii CVde hindamist, saatmist kolleegile kui ka intervjuukutsete ja muude teadete edastamist, kandideerijate ajaloo pidamist jm. Edukad personaliotsingud saavad alguse õige kanali valikust!

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

EESTI

RIIGIHANKED hh Rumeenias hangitakse teeviitasid.

Tähtaeg on 13. veebruar 2018.

Kood 491.

hh Hollandis hangitakse prügikaste- ja konteinereid. Tähtaeg on 19. veebruar 2018. Kood 501.

hh Itaalias hangitakse linnamööblit.

Tähtaeg on 13. veebruar 2018.

Kood 492.

hh Hispaanias hangitakse mänguväljakute inventari. Tähtaeg on 19. veebruar 2018. Kood 502.

hh Saksamaal hangitakse koopiapaberit. Tähtaeg on 14. veebruar 2018. Kood 493.

hh Hispaanias hangitakse politseiametnikele teenetemedaleid ja mälestusmünte. Tähtaeg on 14. veebruar 2018. Kood 503.

hh Portugalis hangitakse parvlaeva liiklusteenust Madeira ja mandri vahelisel alal reisijate ja sõidukite veoks. Tähtaeg on 15. veebruar 2018. Kood 495. hh Prantsusmaal hangitakse topograafiateenust. Tähtaeg on 6. veebruar 2018. Kood 496. hh Rootsis hangitakse personali- ja tööajaarvestuse tarkvara. Tähtaeg on 8. veebruar 2018. Kood 497. hh Prantsusmaal hangitakse trükiteenust. Tähtaeg on 5. veebruar 2018. Kood 498.

hh Prantsusmaal hangitakse tänavavalgusteid. Tähtaeg on 6. veebruar 2018. Kood 504. hh Luksemburgis hangitakse raamatukogumööblit. Tähtaeg on 16. veebruar 2018. Kood 505. hh Saksamaal hangitakse erinevat sisseehitatud mööblit. Tähtaeg on 5. veebruar 2018. Kood 506. hh Prantsusmaal hangitakse digikaardistamise teenuseid. Tähtaeg on 9. veebruar 2018. Kood 507.

hh Portugalis hangitakse prügikonteinereid. Tähtaeg on 7. veebruar 2018. Kood 499.

hh Belgias hangitakse ametiasutusele reisi- ja majutuskorralduse teenust.

Tähtaeg on 2. veebruar 2018. Kood 508.

hh Maltal hangitakse gaasita mineraalvett. Tähtaeg on 29. jaanuar 2018. Kood 500.

hh Soomes hangitakse metsatulekahjude õhuvaateteenust. Tähtaeg on 6. veebruar 2018. Kood 509.

hh Ühendkuningriigis hangitakse World Wide Web’i (www) lehekülje arendusteenust ülikoolile. Tähtaeg osalemise registreerimiseks on 12. veebruar 2018. Kood 510. hh Hispaanias hangib ELi agentuur EUOSHA III Euroopa ettevõtete uuringut uute ja tekkivate riskide kohta. Pakkumised võib esitada eesti keeles. Tähtaeg on 23. märts 2018. Kood 511. hh Saksamaal hangitakse aknaid.

Tähtaeg on 13. veebruar 2018.

Kood 512. hh Horvaatias hangitakse televisiooniseadmeid (kaamerad jms). Tähtaeg on 13. veebruar 2018.

Kood 513. hh Portugalis hangitakse kompostikaste. Tähtaeg on 13. veebruar 2018. Kood 514. hh Prantsusmaal hangitakse purjeid.

Tähtaeg on 8. veebruar 2018. Kood 515.

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

19

MESSID EU-Serbia 2018 – Investment, Growth and Job Creation 31. jaanuar Belgrad, Serbia Serbia Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Euroopa Liidu esindusega Serbias äriseminari seoses Euroopa Parlamendi presidendi visiidiga Serbiasse. Loodud on hea võimalus lähemalt tutvuda Serbia ettevõtluse ja investeerimisvõimlaustega, õppida tundma Serbia turgu ja selle põhitegijaid ning luua ärikontakte kohalike ettevõtetega.

Põhiteemad: hh investeeringud hh majanduskasv hh töökohtade loomine Äriseminari raames korraldatakse ettevõtjatele B2B kohtumisi järgmistes valdkondades: hh põllumajandus ja toit, hh digitaliseerimine, hh tööstus 4.0, hh äriteenused.

Kohtumistel osalemine on tasuta.

Registreerumise tähtaeg: 26. jaanuar 2018 Täpsem informatsioon: eu-serbia.talkb2b.net

VI Inward Mission for Wine and Food Importers to La Rioja 2018 28. veebruar kuni 1. märts Lorgoño, Hispaania La Rioja ettevõtjad ootavad Eesti importööre, hulgikaupmehi ning toidukaupluste kettide esindajaid külastama piirkonda ning looma uusi ärisuhteid. Sellel suurepärasel üritusel on kohal suurimad Hispaania toidu- ja joogisektori ettevõtted ning hulgikaupmehed nii Ameerikast, Kanadast, Hiinast kui ka Jaapanist. Kohtumised korraldatakse B2B-platvormi abil ning igal ettevõttel on võimalik osaleda kuni 16 kontaktkohtumisel. Lisaks saab iga ettevõtja külastada kuni 3 ettevõtte peakontorit.

Märksõnad: hh O.Ca. Rioja veinid hh vorstid hh aedviljakonservid hh oliiviõli hh valmis lihatooted hh muud joogid hh värsked puu- ja aedviljad hh juust hh muud tooted

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

Registreerimistasu: 470 eurot + km 21% Eesti importööride ja hulgikaupmeeste sõidu- ja majutuskulud kaetakse eelnevalt heakskiidetud avalduse põhjal.

Täpsem informatsioon: www.b2match.eu/foodwine2018

ESEF – Euroopa allhanke ja insenerivaldkonna mess – homne tehnoloogia täna 20.–23. märts Utrecht, Holland ESEF on suurim ja tähtsaim Beneluxi piirkonna mess pakkumise, allhanke ja konstrueerimise valdkonnas. Mess toimub iga kahe aasta tagant ning ootab ettevõtteid, tootearendajaid ja ostjaid, pakkudes inspiratsiooni ning teavet viimastest arengutest, andes võimaluse luua uusi ärisidemeid, jagada teadmisi ja teha investeeringuid.

Märksõnad: hh 3D printimine hh alumiinium hh osad hh süsteemid ja moodulid hh elektroonikatööstus hh metallitööd ja -tooted hh konstrueerimine hh plastik ja kumm hh täppisosad ja süsteemid hh kõrgtehnoloogilised osad ja süsteemid

EESTI

Märksõnad:

hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh

kondiitritooted (sh suhkru- ja jahuvabad tooted) šokolaad ja šokolaaditooted pagaritooted küpsetamise ja kookide koostisained õlid, rasvad, munad ja munatooted suhkur ja magusained puu- ja köögiviljad, mahepõllumajanduslikud tooted toidu koostisained, lisaained, vürtsid tee, kohv, kakao konserveeritud toidud, vürtsid külmutatud/jahutatud tooted, pooltooted tervislik toitumine, ratsionaalne toitumine, eriline toitumine, toidulisandid ja diabeetikute tooted kondiitritoodete pastad jahutatud ja külmutatud magustoidud pakendid, materjalid, kinkekarbid mõõtevahendid, tööriistad tootmis- ja kaubandustehnika professionaalsed riided ja aksessuaarid erialane kirjandus

Ettevõtte osalemise registreerimistasu on 10 000 rubla. Standardnäituseala 1 m² hinnavahemikuks on 12 000 kuni 13 000 rubla. Varustuseta näituseala 1 m² hinnavahemik on 7500 kuni 8500 rubla. Osalemise ankeeti saab küsida Eesti Kaubandus-Tööstuskojast e-maili koda@koda.ee või telefoni 604 0081 teel.

Tähtaeg on 18. märts 2018.

hh hh hh hh

tarkvara (nt ERP ja CAD) tööstusdisain / tootearendus / disain masinad ja lisad pindade töötlemiseks pinna- ja kuumtöötlus, viimistlus

Registreeruge lehel www.een-matchmaking.com/ esef2018 ning teie ettevõtte profiil avaldatakse messi kataloogis. Personaalse koodiga saate broneerida B2B kohtumisi endale huvipakkuvate ettevõtetega.

Messi külastuse hind on 100 eurot, iga järgnev külastaja samast ettevõttest 75 eurot. Registreerumisel märkige oma EENi kontaktpunktiks Estonian Chamber of Commerce and Industry.

Täpsem informatsioon: www.esef.nl

Kondiitrite maailm 2018 18.–20. aprill Moskva, Venemaa Venemaa väljapanekutefirma Cordon korraldab ja viib läbi mitmesuguseid temaatilisi messe ja näitusi enam kui 20 aastat. Mess „Kondiitrite maailm 2018“ koondab juhtivad kondiitri- ja pagaritoodete tarnijad, kajastades turu praeguseid suundumusi. Messil on esindatud erinevad tootjad: nii suured mängijad kui ka väikefirmad. Mess koondab ühe katuse alla terve maiustustemaailma, mis võimaldab teil hinnata võimalikke arenguvõimalusi, kohtuda suurimate kondiitritoodete ja koostisosade tarnijatega.

Korraldajate kontakt ja täpsem informatsioon: E-mail: mk@kordon.ru Оргкомитет: ООО «Кордон» Projektijuht: Аникина Гюзель

www.kordon.ru Tel.: +7(495) 933-37-97; +79035016903

GLOBAL CONNECT – rahvusvahelistumise ja ekspordi foorum 20.–21. juuni Stuttgart, Saksamaa Kui olete huvitatud Edela-Saksamaal pakutavatest ärivõimalustest, siis see mess on just teile. Iga kahe aasta tagant korraldatav mess toob kokku ettevõtted, kes on huvitatud välisturgudest, ja eksperdid, kes jagavad informatsiooni, kuidas oma rahvusvahelist äri alustada. Messi raames on võimalik heita pilk Euroopa innovatsioonipiirkonnale number 1 – Baden-Würtenbergile, saada teada juriidilistest aspektidest, toetusprogrammidest ja loomulikult vastuseid oma küsimustele, kuidas Saksamaal ettevõtlusega alustada.

Märksõnad: hh töötuba „Kuidas teha äri Saksamaal?” hh rahvusvahelised B2B kohtumised Saksamaa ettevõtjatega hh temaatilised külastused Stuttgardi ümbruse ettevõtetesse Osalustasu: 100 eurot Registreerumise tähtaeg on 4. mai 2018. Registreeru siin: www.b2fair.com/Registration/esef2018/regSelectPartner Täpsem informatsioon: www.gc-matching.com

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Saksa ettevõte otsib plastikust alkomeetri otsikute tootjat.

KOOD: BRDE20171206001 Läti ettevõte otsib keraamilise pissuaar-valamu tootjat.

KOOD: BRLV20171205001 Jaapani ettevõte otsib juustumassi (cagliata) ja mascarpone toormaterjali tootjaid (ettevõte ei soovi valmistooteid).

KOOD: BRJP20180105001

Suurbritannia ettevõte pakub alltöövõttu õmblusfirmale köögitektiilide tootmiseks (rätikud, laudlinad jms).

KOOD: BRUK20180110002 Rumeenia lihatootmisettevõte otsib sigade tarnijat.

KOOD: BRRO20171121001

Vene farm otsib piimakarja jaoks erinevaid tarvikuid (lüpsiseadmed, proovivõtuseadmed, joogikausid, kaitsetarad jms).

KOOD: BRRU20171222012

Rumeenia dekoratiivkeraamika tootja otsib toormaterjalide tarnijat (keraamilised massid, pigmendid, glasuurid).

KOOD: BRRO20171215001

Poola ettevõte otsib naha (kortsude) täiteainete (hüaluroonhape, kollageen vms) tootjaid KOOD: BRPL20171031001

Hollandi disainiettevõte otsib tootjat klaasist disainilampidele (klaasi lõikamine, vaskfooliumi paigaldamine klaasile, jootmine).

KOOD: BRNL20171121001

Belgia ettevõte otsib innovaatilisi tervishoiutooteid või -seadmeid turustamaks neid Beneluxi maades.

KOOD: BRBE20180103001 Suurbritannia ettevõte otsib külmutatud kanapugude ja –maksade tootjaid.

KOOD: BRUK20171216001 Vene toiduettevõte otsib küüslaugu, marineeritud ingveri, ananassi ja seente tootjat.

KOOD: BRRU20171207001 Vene metsavarumise ettevõte otsib puidutöötlemismasinaid.

KOOD: BRRU20171207002

22

Suurbritannia tekstiiliettevõte otsib 100% puuvillase või linase riide tootjaid, samuti valmis uuenduslikke köögitekstiile.

KOOD: BRUK20171106001

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

Belgia ettevõte otsib uuenduslike beebitoodete tarnijaid (näiteks uuenduslikud mööbliesemed; ettevõte ei huvitu tekstiilitoodetest).

KOOD: BRBE20171124001 Suurbritannia ettevõte otsib PET plastikust anumate ja tasside tootjat toiduainetööstusele.

KOOD: BRUK20171127001 Poola ettevõte, mis tegeleb keemiatoodete ja tööstuskeemia müügiga, soovib laiendada tootevalikut ja otsib uusi tarnijaid.

KOOD: BRPL20171206001

Vene ehitustoodete müügiga tegelev ettevõte otsib laminaadi tarnijaid.

KOOD: BRRU20171222019 Rumeenia ettevõte, kes tegeleb mee tootmise, pakendamise ja müügiga, otsib lahtise mee tarnijaid.

KOOD: BRRO20171129001 Prantsuse katuse ja väliste viimistlusmaterjalide müüja otsib PVC aneelide, fassaadpaneelide, ventilatsioonivõrkude jms tootjaid.

KOOD: BRFR20171110001 Soome ettevõte otsib vahtplastist ümmarguste komponentide tootjat.

KOOD: BRFI20171214001 Küprose ettevõte otsib veise-, sea-, kana- ja kalkuniliha tarnijaid.

KOOD: BRCY20171114001 Rumeenia ettevõte, kes toodab erinevaid näo- ja kehakosmeetikat, otsib klaaspudelite tarnijat.

KOOD: BRRO20171115002 Küprose ettevõte otsib toiduainete, jookide ja muude majapidamistoodete tarnijaid.

KOOD: BRCY20170728001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

EUROOPA UUDISED

KOMISJON SURUB PEALE ÜLEEILSEID LAHENDUSI Euroopa Komisjon on alustanud seniste regulatsioonide muutmist transpordivaldkonnas.

Mida see endast kujutab?

Ü

heks valdkonnaks, kus Euroopa Komisjon (EK) on asunud tegelema seniste regulatsioonide muutmise ja kaasajastamisega, nagu EK seda ise nimetab, on transport, täpsemalt rahvusvaheliste autovedude reguleerimine. See on osa nn liikuvuse paketist, mille suured eesmärgid on kõlavad ja kaunisõnalised – ikka, et tugevdada Euroopa liikuvussektori konkurentsivõimet, sealhulgas tagada maanteetranspordi teenustele sotsiaalselt õiglane ja konkurentsivõimeline siseturg. Nüüd ongi EK tulnud välja ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009 ja (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid valdkonnas toimunud arengutega.

Muudetavates määrustes on kehtestatud nõuded, millele ettevõtjad peavad vastama, et saada juurdepääs autoveo­ ettevõtja tegevusalale (sõitjate ja kaupade vedamiseks). Neis on kehtestatud ka sätted liikmesriikidepoolseks reguleerimiseks ja täitmise tagamiseks, nõuded, millele peavad vastama ettevõtjad, kes kavatsevad tegutseda rahvusvahelisel autoveoturul ja lisaks koduturule ka muudel siseturgudel (kabotaaž). Nüüd soovitakse seda kõike n-ö kaasajastada.

Sealjuures soovitakse võidelda jõuliselt varifirmade vastu.

Seda just ettevõtete asutamiskriteeriumide muutmise ettepanekutega.

Kavandatud nõuded on üksikasjalikumad kui praegused sätted. Ettepanekus pööratakse rohkem tähelepanu äri- ja haldustegevuse tegelikule elluviimisele ettevõtja ruumides asukohaliikmesriigis, nõudes, et haldus- ja äritegevust

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

tuleb pidevalt ja tegelikult teostada kõnealuses liikmesriigis, säilitades samas nõude ettevõtja käsutuses olevate sõidukite transporditoimingute haldamise kohta. Lisaks kehtestatakse nõue, et ettevõtja peab omama varasid ja värbama töötajaid proportsionaalselt ettevõtte tegevusega. Sõnaselgelt nähakse ette, et ettevõtja peab liikmesriigis a) omama ruume, kus on hoiul tema põhilised äridokumendid, eelkõige tema äri­ lepingud, raamatupidamisdokumendid, personalijuhtimisega seotud dokumendid, töölepingud, sõidu- ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavad dokumendid ning kõik muud dokumendid, millele pädev asutus peab juurde pääsema, et kontrollida käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste täitmist. Lisan siinkohal omapoolse kommentaarina, et ilmselt ei ole selliseid nõudeid kehtestavad isikud kas mitte midagi kuulnud digiteerimisest, serveritest, andmete hoidmisest „pilves“ või lähtuvad lihtsalt eeldusest, et digitaalvaldkonnal ei ole transpordiettevõtete asutamise lubamisega midagi tegemist.

Loomulikult reguleeritakse määruste muudatustega ka teisi küsimusi, sh näiteks ettevõtjate „hea maine“ kriteeriume; alla 3,5 tonnise täismassiga sõidukite omanike suhtes esitatavaid lihtsustatud nõudeid; riiklikes elektroonilistes registrites sisalduvat teavet veoettevõtjate kohta jm.

Praegu toimuvad selle EK määruse ettepaneku osas konsultatsioonid, mis tähendab seda, et ei ole välistatud ka mõistlike muudatuste sisseviimine. Kuna aga tegemist on määrusega, siis sellisel kujul, nagu see vastu võetakse, kuulub see ka vahetule kohaldamisele. Liikmesriikidel pärast enam mänguruumi ei ole.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

23

ARENGUKOOSTÖÖ

Eestlaste ühisfoto ärifoorumilt

Arengukoostöö projekt

VIIS ETTEVÕTJAD TAAS AAFRIKASSE Eesti IKT-sektori ettevõtete delegatsioon külastas eelmise aasta lõpus taas Aafrikat. Visiit möödus Mustale Mandrile omaselt seiklusterohkelt, kuid oli sellest hoolimata igati edukas.

JANA SILAŠKOVA, kaubanduskoja teenuste osakonna projektijuht

2017.

aasta lõpus korraldas kaubanduskoda koostöös infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga taas visiidi Aafrika mandrile, kus esinduslik Eesti IKT-sektori ettevõtete delegatsioon külastas esmakordselt iga kolme aasta tagant toimuvat Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumise raames korraldatavat ärifoorumit. Sellele järgnes visiit Ghana pealinna Accrasse, kus tutvuti sektori võimalustega piirkonnas.

Eestlased tõmbasid tähelepanu digiteemadele

Järjekord ärifoorumi väravate taga 30-kraadises kuumuses

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine ning selle raames korraldatud ärifoorum toimus 27. novembril Cote d’Ivoire’i (Elevandiluuranniku) pealinnas Abidjanis. Foorumil olid fookuses noorte ja naiste ettevõtlus, kestlik energia, põllumajandus ja digiteemad. Viimase teema raames toimus muuhulgas digitaalmajanduse kõrgetasemeline ümarlaud, mida juhtis üks foorumi avakõnelejaid, Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip. Lisaks toimus ka Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise egiidi all korraldatud paneelarutelu sellest, kuidas e-lahendusi kasutades ärikeskkonda parendada. Viimase arutelu juhatas sisse Eesti Välisministeeriumi välismajandus- ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Väino Reinart ning arutelus osales äridelegatsiooni esindajana Net Groupi tegevjuht Priit Kongo.

ARENGUKOOSTÖÖ

Kohtumine Ghana siseministriga

Ghana kommunikatsiooniminister kinnitas huvi külaskäigu vastu Eestisse Lisaks võitsid kaks meie delegatsiooni kuulunud ettevõtet, hINF ja Reach-U, Euroopa Komisjoni konkursil osaluse ärifoorumi raames toimunud iduettevõtetele mõeldud „Start-up Europe Comes to Africa“ messil, kus neil oli võimalus tutvustada oma lahendusi ja Eesti e-lahendusi üldisemalt.

Seiklused Aafrikas ei lõpe

Aafrikale omaselt ei möödunud seegi visiit seiklusteta. Kuna Euroopa Komisjon oli nii tippkohtumise kui selle raames toimunud ärifoorumi korraldamise delegeerinud kohalikule tasandile, olime kõiki eelnevaid kogemusi arvestades üsna skeptilised. Paraku näitasidki nii ettevalmistusprotsess kui ka kohapealne korraldus, et kohalikele korraldajatele käis nii suure ürituse eestvedamine pisut üle jõu ning igal ajahetkel tuli olla valmis igasugusteks ootamatusteks nagu näiteks selleks, et hotellis ei pruugi vaatamata eelnevale broneerimisele ja ettemaksele kohti olla või et viis minutit enne foorumi algust seisab väravate ees 30-kraadise kuumuse käes mitmesajast inimesest koosnev järjekord. Kahjuks ei hakanud tööle ka viimasel hetkel loodud ürituse rakendus, mille idee oli foorumil osalejad omavahel kokku viia ning jagada kontakte ja jooksvat informatsiooni ürituse kohta. Asjaajamist ei teinud lihtsamaks ka kohalik riigikeel ehk prantsuse keel, mida kohalikud rääkisid neile omase dialektiga ja millest isegi prantslastel oli keeruline aru saada.

Vaatamata praktilise poole mitte just kõige sujuvamale toimimisele oli ürituselt siiski võimalik saada mitmeid kasulikke kontakte ning vajalikku informatsiooni nii erinevate rahastusvõimaluste kui ka äri ja valitsuste omavahelise koostöö kohta.

Ghanas jätkub meie ettevõtjatele tööd mitmes valdkonnas

28. novembril liikusime ettevõtjatega edasi Ghana pealinna Accrasse, mis Abidjaniga võrreldes tundus juba esimeste muljete põhjal olevat asjaajamise poolest lihtsam ja loogilisem, seda kasvõi juba ingliskeelse suhtluse tõttu. Lisaks õnnestus meie delegatsioonil kohtuda Ghanas kokku viie erineva ministriga, kellest neli olid teinud põhjalikku eeltööd ja teadsid Eesti e-lahenduste kohta nii mõndagi. Oma osa oli selles kindlasti meie aukonsulil Accras, Liibanoni päritolu härra Nabil M. Basbous’il, kes visiidi korraldamisel abiks oli.

Ghanas elab ca 27,5 miljonit elanikku, kellest ligi veerand on alla 25-aastased ehk elanikkond on suhteliselt noor. Enamik neist on kristlased (ca 70%). Tegemist on presidentaalse vabariigiga, mida varem rikkalike looduslike maavarade tõttu nime­tati Kullarannikuks (Gold Coast). Ghana majandus põhineb turumajandusel, poliitilisi tõkkeid kaubanduse ja investeeringute valdkonnas on teiste sama piirkonna riikidega võrreldes suhteliselt vähe. 20% riigi SKTst moodustab põllumajandus, peamisteks ekspordiartikliteks on kuld ja kakao.

Ghanas kohtusime lisaks haridus-, keskkonna ja innovatsiooni-, kommunikatsiooni-, sise- ja terviseministrile ka erinevate ministeeriumide allasutustega, kes kõik olid meie ettevõtete pakutavatest lahendustest väga huvitatud. Kuivõrd momendil tähendab dokumentide digitaliseerimine seal seda, et näiteks äriregistris olevate ettevõtete ankeedid ja muud andmed skanneeritakse sisse, on tööd ja võimalusi kohaliku elu parandamiseks küll ja küll. Oluline on aga kindlasti, nagu igal pool mujal Aafrikas, leida endale usaldusväärne kohalik partner ja arvestada kõige muu hulgas ka sellega, et asjad võtavad tunduvalt rohkem aega, kui põhjamaalastena harjunud oleme.

Ghana esindajad tulevad kevadel Eestisse vastuvisiidile

Kutsusime oma visiidi käigus kõige olulisemad inimesed 2018. aasta mais ka Eestisse vastuvisiidile meie lahendustega lähemalt tutvuma. Teavitame visiidist kindlasti oma kanalites ja julgustame kõiki sellest kasu saama. Vajalik kontakt tuleb ju ise koju kätte!

Seekordsel visiidil käisid Aktors, Cybernetica, Defendec, GoSwift, hINF, K12 Technologies, Net Group ja Nortal. Ghanas juhtis äridelegatsiooni kaubanduskoja juhatuse liige Oliver Väärtnõu, kes on Cybernetica ASi tegevjuht. Visiit toimus kaubanduskoja arengukoostöö projekti raames, millest saab lähemalt lugeda siit: www.koda.ee/et/meist/arengukoostoo-projekt.

Paula Kink hINF OÜ tegevjuht Meie firmal on Aafrika kui potentsiaalne turg juba meeles mõlkunud algusaegadest. Tänu koja lahkele loale saime väikese start-up firmana ühineda Eesti delegatsiooniga ning võtta osa kõrgetasemelistest visiitidest ministrite ning erialaspetsialistidega.

Taolistele kohtumistele on väikesel idufirmal pea võimatu iseseisvalt saada. Visiitide käigus saime väga väärtuslikku informatsiooni ning head kontaktid tervisehoiuvaldkonnas. Hetkel otsime Ghanas saadud kontaktiga partnerkliinikut Accras, et läbi viia hINF platvormiga esmane pilootuuring.

Oleme väga tänulikud suurepärase visiidi eest Aafrikasse! Soovitame soojalt ka teistel idufirmadel, kellel on huvi siseneda välisturule, kojaga ühendust võtta.

Sel kevadel jätkame järjekorras juba kolmanda arengukoostöö projekti raames põnevate tegevustega. Juba märtsis on plaanis visiit Albaaniasse, Makedooniasse ja Serbiasse, aprillis Costa Ricasse ja Tšiilisse ning maikuus Rwandasse ja Ugandasse. Kõik huvilised võivad juba praegu ühendust võtta jana@koda.ee või 604 0083.

Lisaks on sarnaselt menukateks kujunenud Aafrika ja Ladina-Ameerika foorumitele plaanis 18. aprillil korraldada ka Aasia foorum. Täpsem info selle kohta tuleb peagi!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

25

KOJA LIIGE

Särgid nii suurtele kui ka väikestele härradele Maidiga OÜ on rõivatööstuses tegutsenud juba 25 aastat.

Kõigi nende aastate jooksul on nad tootnud peamiselt meestesärke, kuid juba mõned aastad on nende tootevaliFotod: Tiina Kirs kus ka särgid pisematele härradele.

GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator

O

led ehk kuulnud Eesti kaubamärkidest Ewald, Ewald Junior või Little Sir Ewald?

Tegemist on ühe toreda pereettevõttega, kes nägi võimalust osta ära toimiv kaubamärk Soomest ning ehitada selle abil üles omanäoline bränd Eesti turul.

Kuidas ikkagi Ewaldini jõuti? Lugu ise on tegelikult äärmiselt lihtne. „10 aastat tagasi otsustas üks meie klientidest lõpetada oma tegevuse ja pakkuda Ewaldi kaubamärki meile müügiks.

Ostsime kaubamärgi ja jätkasime särkide tootmist ja müüki Soomes,“ rääkis Kätlin Ülesoo, Maidiga OÜ juhatuse liige.

Juba mõned aastad ei tooda Ewald särke vaid suurtele härradele, vaid ka pisemad saavad end vikside meestena tunda. Lastesärkide tootmise mõte sai alguse tegelikult praktilisest vajadusest, nimelt sündisid nii Kätlini

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

kui ka tema õe perre pojad. „Poes ei olnud saada selliseid toredaid, lõbusaid riideid lastele, nagu me oleks tahtnud.

Seega mõtlesime, et meestesärke juba toodame, miks siis mitte ka lastele hakata tootma.“ Kõik Ewaldi särgid on valmistatud Eestis. Nende tootmine asub Tallinnas vana Mayeri tehase territooriumil.

Tehas, kus särke toodetakse, kuulub ettevõttele endale. Materjalid on kvaliteetsed ning pärinevad Euroopast, põhiliselt Portugalist ja Tšehhist.

Tootmise puhul jälgivad nad väga hoolikalt erinevaid keskkonnanõudeid. „Vaatame väga hoolega, et meie tootmine ei kahjustaks kellegi huve ega ka keskkonda ning oleks igati eetiline,“ sõnas ta.

Ewaldi toodetega on kõigil võimalus tutvuda nende e-poes www.ewald.ee.

E-pood pakub kindlasti head võimalust jõuda kiiresti ja väikeste kuludega suure hulga inimesteni. Kes tahab aga tooteid ise katsuda ja oma silmaga näha, saab seda teha Tallinnas asuvas kaupluses (Paldiski mnt 29) ja Võru kaubamajas. Lastele mõeldud särgid on müügil ka kaupluses Nona, mis asub Telliskivis. Soomes on nende

tooted müügil erinevates jaemüügikettides üle terve riigi.

Eestis ei ole sugugi lihtne rõivatööstuses tegutseda, kuna eestlased on suhteliselt hinnatundlik rahvas. Siin on keeruline valmistada odavat toodet, mis arvestaks üldist Eesti palgataset. „Inimesed otsivad ikkagi odavat toodet ja hinnakonkurentsis püsida on keeruline. Seega oleme ennast positsioneerinud pigem keskmisest jõukamale kleindile, kes hindab eestimaist toodet ja kvaliteeti,“ tõdes Kätlin. Lisaks peab ta Ewaldi plussiks seda, et neil on oma tehas, kus rõivaid valmistada ning nende suhtumine klientidesse on paindlik.

Kätlini ja tema meeskonna plaanid ei piirdu kindlasti vaid Eesti ja Soome turuga. Neil on lähiajal plaanis laieneda müügiga mujale Euroopasse. Hetkel on nad minemas Saksamaale lasterõivaste messile Playtime Berlin. Siiski tõdeb Kätlin, et Euroopa vallutamine ei saa olema kerge. „Tuleb leida oma eelised ja nendele rõhuda,“ ütles ta. „Meil on palju toredaid brände, millel võiks olla head võimalused. Samas on Eesti huvitav eksootiline riik ülejäänud maailma jaoks. Ka see võiks olla meile eeliseks.“

KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA KOOSTÖÖS WORK IN ESTONIAGA KUTSUB ETTEVÕTETE JUHTE JA PERSONALITÖÖTAJAID SAAMA OSA ETTEVÕTETE KOGEMUSTEST VÄLISVÄRBAMISEL Oled mõelnud, et iga järgnev konkurss, mille töökohtade täitmiseks läbi viid, toob üha vähem sobivaid kandidaate?

Ettevõte ei kasva, sest ei ole piisaval hulgal vajalikku tööjõudu?

work estonia

Kui vastasid vähemalt ühele neist küsimustest jaatavalt, ongi välisvärbamise kohtumised just Sulle mõeldud.

Alates 2016. aasta sügisest oleme iga kuu külastanud üht ettevõtet, kes on pikemat või lühemat aega välisvärbamisega tegelenud. Külastuste eesmärk on jagada infot teistega, kellel on samad väljakutsed ning kindlasti innustada neid, kes ei ole veel välisvärbamisega tegelenud, kuid on seda vähemasti kaalumas. Võib-olla peitub just seal Sinu lahendus ettevõtte tööjõupuudusele!

2018. aasta esimeses pooles külastame väga erineva kogemustepagasiga ettevõtteid.

HELMESE KÜLASTUS ÜLEMISTE CITY’S 13. veebrauril 2018 kell 15.30–17.00 Helmese kontorihoones aadressil Lõõtsa 6b, Tallinn Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisest Helmes ASi personalijuht Kaire Kaljuste.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/helmese-kulastus SAKU METALL ASI KÜLASTUS SAKUS 12. aprillil 2018 kell 15.00–17.00 Saku Metall ASi kontoris aadressil Saku 13, Tallinn Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisest ettevõtte personalijuht Vladimir Sarõi.

Buss väljub Tallinna kesklinnast Vene teatri eest kell 14.15. Bussitranspordi hind osaleja kohta on 7 €.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/saku-metalli-kulastus RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLASTUS TALLINNAS 8. mail 2018 kell 15.00–17.00 Estonia kontserdimajas aadressil Estonia puiestee 4, Tallinn Kohtumisel vahendab oma kogemust välismaalaste kohanemisel ja hoidmisel rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/estonia-kulastus VITALFIELDSI KÜLASTUS TALLINNAS 12. juunil 2018 kell 15.00-17.00 VitalFieldsi kontoris aadressil Tornimäe 2 (SEB peahoone), Tallinn Kohtumisel vahendab oma kogemust välismaalaste kohanemisel ja hoidmisel Liise Valma.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/vitalfieldsi-kulastus Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Kohtade arv on igal külastusel piiratud.

Lisainfo: Piret Potisepp, piret.potisepp@koda.ee, 604 0092

NOORELT ETTEVÕTJALE

Noore sõnum

tulevasele tööandjale

LISETTE VOECKS, Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane

Kaubanduskojas toimetas 2017. aasta lõpus kogukonnapraktika projekti raames praktikant Lisette Voecks Tallinna Saksa Gümnaasiumist. Kuigi praktika eesmärk oli eelkõige tutvustada noorele mittetulundusühingu tegevusi ja toimimist, sai ta võimaluse ka ise midagi reaalselt ära teha. Muuhulgas on tal sõnum teile, ettevõtjad!

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

NOORELT ETTEVÕTJALE

E

-riigina tuntud Eestis on tänapäeval üha lihtsam ettevõtlust alustada. Minul kui Eesti noorel abituriendil on rõõm tõdeda, et endiselt jätkub edukaid ja ambitsioonikaid ettevõtjaid, kes tege­ levad enda valdkonnas professionaalsel tasemel ning mõtlevad kastist väljapoole. Kõik, kel vähegi pealehakkamist ja nutikust, peaksid püüdlema tähtede poole ja leidma väljundi, kuidas kõige paremini oma ideid reali­ seerida. Seda kõike soovivad ka noored, kel värvikad ideed ja ärategemise soov südames juba varakult kripeldamas.

Aina rohkem leidub noori, kes hea meelega annaksid enda panuse ettevõtetesse kas praktikandi või töötaja näol, mistõttu on noore jaoks atraktiivne tööandja see, kes sellist võimalust noortele ka pakuks. Tööandjast ootavad noored, et neisse suhtutaks kui innovatiivsuse edendajatesse ettevõttes.

Võib-olla on värske ja verinoor silm just see, mis aitab kaasa turunduse poolel või muudab tööelu kirkamaks ja uuendusterohkeks lennukate visioonide kaudu. Kindlasti oleme iga pakkumise üle äärmiselt tänulikud, sest just niiviisi saame panustada Eesti ettevõtlusesse, et tekiks juurdekasv ettevõtlike inimeste näol ja jätkuks edasiminek.

Töö juures on kindlasti motivaatoriks usaldusväärne töökeskkond, kus noor saab vajadusel abi paluda ja tunda ennast vajalikuna. Selle all pean silmas usaldust nii tööandja kui ka kolleegide poolt. Siiski ei väida ma, et usaldust ei tule välja teenida. Muidugi tuleb ning see on juba iga noore enda teha — anda endast maksimum ja areneda tööpakkumiste kaudu, võttes iga kogemust kui hinnalist vara enda ja ühiskonna tuleviku jaoks. Rääkides noore motivatsioonist töö juures, hindan mina kui ambitsioonikas nooruk väga seda, kui minu panust väärtustatakse ja seda ka selgelt väl-

jendatakse. Olen tegus ja äärmiselt kohusetundlik ega jäta midagi poolikuks, oma töös soovin näha eesmärkide täitumist. Mõni julgustav sõna või kiitus hea töö eest tõstab kindlasti noore tahet veel rohkem pingutada ja edasi püüelda.

Kindel mõjur, mida ettevõte noorele pakkuma peaks, on arenemisvõimalus. Kui noor on tegus ja asjalik, oleks suurepärane, kui toimuks edasiminek. Noore inimese plussideks on kiire kohanemisvõime, innovaatilisus ja värsked ideed.

Mainides kiiret kohanemisvõimet, on uued väljakutsed meile justkui enese proovilepanekud, mis võivad olla katsumusterohked või koguni närvesöövad, aga annavad tohutul määral kogemusi ja laiendavad silmaringi.

Olen arvamusel, et mida suurema tahtejõuga noor on, seda tõsiseltvõetavam ta olema peaks. Kõik me peame siiski kusagilt alustama, mistõttu ei tohiks tööandja nõuda ülikooli lõpetavalt tudengilt mitmeaastast töökogemust. Julgustan tööandjaid ise tudengite kogemustepagasit suurendama ning leidma noore juures selle erilise faktori, milles just tema väljapaistvalt särab. Sellega panustab noor ettevõttesse ja toob kaasa õnnestumisi.

Võimalike pakkumiste kohta tööturul saan tavaliselt teada CV-Online, CV Keskuse või personaliotsingufirmade kaudu. Üha enam mängib aga rolli ka sotsiaalmeedia vahendusel leitavad töökuulutused. Väga hea võimalus tööredelil edasi pürgida on ka praktika, mis annab võimaluse ennast proovile panna ning pakub vastu kogemusi, mis tulevikus kindlasti kasuks tulevad. Seega praktikantide vastuvõtmine ja õpetamine võib hiljem areneda ka töösuhteks. Praktika suunab noori ette valmistama tööeluks ning siis ei ole ülikooli ja töö vahel ka liiga suurt hüpet.

Julgen ettevõtjatele soovitada noori tööle võtta ja neid oma tegemistesse kaasata. Andke noortele võimalus ja vaadake, mis juhtub! Võib-olla saate tulevikus positiivselt üllatuda.

Julgustan tööandjaid ise tudengite kogemustepagasit suurendama ning leidma noore juures selle erilise faktori, milles just tema väljapaistvalt särab.

Lisette Voecks (foto: Hanna Veermäe)

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

29

KUTSUME KÕIKI ETTEVÕTJAID VÕTMA OSA ALGATUSEST

Ava vähemalt ühel päeval ajavahemikus 12.−16. veebruarini 2018 oma ettevõtte uksed töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda.

Tööandjale loob algatus võimaluse tutvustada lastele ja noortele oma valdkonda, panustada järelkasvu ning olla avalikkuses märgatud kui sotsiaalselt vastutustundlik ja peresõbralik ettevõte. Õpilane saab algatuses osaledes teadlikumaks töömaailmas toimuvast, näeb ja saab teada, mis on tema vanema igapäevatöö, milline on tema tööpäev ja -keskkond, töö sisu ja selle väärtus. „Tööle kaasa!“ on 2018. aastal suunatud 7.−9. klasside õpilastele, lapsevanematele ja nende tööandjatele. Soovi korral võib kaasata ka noorema või vanema vanuseastme õpilasi.

Algatusega on võimalik liituda kahel moel. Ettevõtte initsiatiivil, kus ettevõte korraldab praktilise õppepäeva oma töötajate lastele, sel juhul peaks registreeruma ettevõte. Võimalik on kaasa lüüa ka koolipoolsel initsiatiivil, kus algatuses osaletakse kogu klassiga. Sel juhul pöördutakse tööandja poole kooli ja lapsevanema kaudu ning registreerub kool.

Kui Sinu ettevõte on huvitatud algatusega liitumisest, loe lisaks ja registreeru juba täna: www.ettevotlikkus.ee/toolekaasa

Algatuse elluviimisel on Eesti KaubandusTööstuskoja partnerid SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Algatuse elluviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

ETTEVÕTLIKKUS

Koolide ja ettevõtjate koostöö on võimalik!

Ettevõtjad ja koolide esindajad said kokku, et üheskoos arutada, kuidas on võimalik muuta koolide ja ettevõtete koostöö sujuvamaks ja edukamaks.

29.

novembril toimus koostöövõrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu seminar, mille peamine eesmärk oli soodustada koolide ja ettevõtjate koostööd, et muuta õppetöö koolides põnevaks ja eluliseks. Päeva jooksul sai kuulda inspireerivaid kogemuslugusid hästi toimivast koostööst ning üheskoos jõuti mitmete uute ideedeni, kuidas seda saavutada.

Seminaril jagasid oma seniseid koostöökogemusi Meremäe kool, Rakvere põhikool, ettevõtja Kuldar Leis ja ettevõte TSENTER.

Meremäe kooli ja Rikka Ivvani Talu koostöös sündinud „Taluõppe päevad“ Rikka Ivvani kohalikku kultuuri, traditsioone ja looduslähedust väärtustavas talus lõimiti põnevalt ja käsi talutöödele külge lüües kodunduse ning eesti keele tunnid. Sedasorti klassiruumist väljaspool õppimine ja loomadega tegelemine meeldis lastele nii väga, et taluõppe päevadest on saanud tradit-

sioon, mida korraldatakse ka teistele koolidele ning leitakse võimalus lõimida erinevaid õppeained ning kohalikku eluolu.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

LIINA PISSAREV Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu kommunikatsioonijuht

Foto: kaubanduskoda

Sõbralt Sõbrale kaupluse ja Rakvere põhikooli koostöö

Rakvere põhikooli ja Sõbralt Sõbrale kaupluse koostöö algas õpetajate endi initsiatiivist veeta õpetajate päev vabatahtlikuna taaskasutuskaupluses.

Kuna sotsiaalne ettevõtlus oli parasjagu teemaks 9. klasside ühiskonnaõpetuse tunnis, otsustati tuua õppurid klassiruumist välja ja näidata neile sotsiaalse ettevõtluse praktilist poolt.

Poe esindaja tegi sotsiaalse ettevõtluse toimimise õpilastele väga kenasti selgeks ja lisaks ühiskonnaõpetuse teemadele said õpilased ka kunstiõpetuse õpetajalt praktilise ülesande kujundada müügisaali väljapanek.

Tänu koostööle Sõbralt Sõbrale poega õppis kool nägema võimalusi väljaspool klassiruumi, kuidas huvitaval ja efektiivsel moel kinnistada laste teadmisi ning arendada loovust ja ettevõtlikkust ning lõimida väga erinevaid õppeaineid.

Minister Mailis Reps rääkis osalejatele ettevõtlusõppe vajalikkusest

Seminaril tunnustati ka aasta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid. Pildil on kõik laureaadid koos haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ja kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsiga.

Foto: Hans-Kristen Sapas

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

31

ETTEVÕTLIKKUS Ettevõtlusõppest ning koolide ja ettevõtete koostöövõimalustest ettevõtja vaatenurgast

Ettevõtja ja ettevõtluskonsultant Kuldar Leis rääkis oma kogemustest noortega, mida tal erinevate noortemeeskondade mentorluste ja võistluste žüriides osalemistega on kogunenud omajagu. Leis rõhutas, et ettevõtlusõppe edendajad, nii asutused kui õpetajad, on Eestis ühed olulisemad, kes kujundavad nende noorte näo, kes viie või kümne aasta pärast meie riigi elu hakkavad suunama. Oluline on lasta noortel praktiseerida ja tegutseda, et saada võimalikult varakult kätte teadmised ja kogemused kõigest toimivast ja mittetoimivast.

Küll aga mainis Leis, et noortel tuleb lasta põruda nii, et nad sellest õpiksid ja heitumise asemel veelgi agaramalt edasi toimetaksid. Nii arendavad nad aastate pärast ka meie elu edasi.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja ettevõtete koostöös sündinud puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER

Kompetentsikeskuse idee sündis kutsekooli, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Nii ettevõtetel kui ka koolide õpilasfirmadel ja start-up’idel aidatakse realiseerida tooteideid – olgu selleks puidust päikeseprillid või mööbel. Huvilistel on võimalik kasutada nii kompetentsikeskuse hästivarustatud tehnikaparki kui ka keskuses tegutsevate ekspertide teadmisi.

Grupitööd tõid uusi ideid

Seminaril osalejad arutasid uusi ideid kaheksas grupis. Osalejad tõdesid üksmeelselt, et grupitöödes tekkinud hea sünergia erineva taustaga osalejate

Seminaril osales pea 100 ettevõtete ja koolide esindajat Foto: Hans-Kristen Sapas

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

Foto: Hans-Kristen Sapas vahel kannustab ka peale seminari koostööd tegema ning selleks vahetati nii kontakte kui mõeldi kontakti vahetuse keskkondadele laiemalt.

Kõik grupid tõid välja, et oluline on leida koht või võimalus, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteist leida või teineteisega kontakti saada. Üks idee oli luua internetikeskkond, kuhu ettevõtjad saavad lisada infot, mida nad õpilastele pakkuda saaksid. See on koolidele hea võimalus leida just neile sobiv koostöövorm ja kontakt, kellega ühendust võtta. Üks grupp oli niivõrd aktiivne, et juba grupitöö ajal loodi Facebooki grupp „Ettevõtlik tund igasse kooli“, kus saaks infot ja kontakte jagada.

Grupiga oodatakse liituma kõiki, kes vähegi arvavad ja tahavad sellisel moel kontakti hoida ja leida uusi

Grupitööd olid elavad ja tulemuslikud võimalusi koolide ja ettevõtete koostöö arendamiseks.

Ideid oli veelgi: inspiratsioonikohvik, kus saavad kokku ettevõtjad ja õpilased, et leida üheskoos probleemidele lahendusi; karjäärilaager, kus noored peaksid toime tulema ilma nutivahenditeta; vanemad õpilased jagavad noorematele oma kogemusi ettevõtete külastustest; ettevõtjate kaasamine koolide hoolekogudesse; õpetajad ettevõtetesse praktikale; algatus Võtame Ette, mis sarnaneks Teeme Ära algatusele, kuid keskenduks ettevõtlikkusele.

Meil on hea meel tõdeda, et seminarilt koorus välja mitmeid koostöövorme ning palju uusi ja põnevaid ideid, mis kõik aitaksid kaasa noorte ettevõtlikkuse arendamisele.

Nüüd jääb vaid loota, et need ideed ka praktikasse jõuaksid!

EKSPORDI AKADEEMIA KUTSUB – TUNTUD JA TUNDMATUD EUROOPA RIIGID

Ekspordi Akadeemia on sündmuste ja kohtumiste sari, mis annab ettevõtjatele juhiseid ekspordiga tegelemiseks. Igal seminaril anname ülevaate erinevatest sihtturgudest. Oma kogemusi jagavad nii pikaajalised kui ka äsja alustanud ettevõtted.

SIHTTURG BELGIA 27. VEEBRUAR • Millised on Belgia turu võimalused Eesti ettevõtetele?

• Mida tuleks Belgia turule sisenemisel silmas pidada?

• Ettevõtete kogemuslood

SIHTTURG ITAALIA 23. MAI • Millised on Itaalia turu võimalused Eesti ettevõtetele?

• Mida tuleks Itaalia turule sisenemisel silmas pidada?

• Ettevõtete kogemuslood

Koostöös Flanders Investment & Trade’iga

SIHTTURG IIRIMAA 7. JUUNI • Millised on Iirimaa turu võimalused Eesti ettevõtetele?` • Mida tuleks Iirimaa rutule sisenemisel silmas pidada?

• Ettevõtete kogemuslood

SIHTTURG SUURBRITANNIA 29. MÄRTS • Millised on Suurbritannia turu võimalused Eesti ettevõtetele peale Brexitit?

• Mida tuleks Suurbritannia turule sisenemisel silmas pidada?

• Ettevõtete kogemuslood SIHTTURG PRANTSUSMAA 25. APRILL • Millised on Prantsusmaa turu võimalused Eesti ettevõtetele?

• Mida tuleks Prantsusmaa turule sisenemisel silmas pidada?

• Ettevõtete kogemuslood

Osalustasu Osalemine ühel seminaril: kaubanduskoja liikmele 40 €, mitteliikmele 80 €. Hinnale lisandub käibemaks.

Vaata lähemalt ja registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/ekspordi-akadeemia Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või 604 0093

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

33

KAUBANDUSKOJA TEENUSED

Mida uut toob

2018. aasta?

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Kaubandus-tööstuskoja teenuseid on oodatud kasutama nii koja liikmed kui ka mitteliikmed. Anname ülevaate, kuidas saame sel aastal ettevõtetele kasvamisel ja arengul toeks olla.

2017.

aastal toimus kaubanduskoja eestvedamisel 11 ärivisiiti ja kontaktreisi erinevatesse maailma nurkadesse. Lisaks korraldasime eelmisel aastal 80 koolitust ja seminari, millel oli kokku üle 3000 osaleja. Ka alanud aasta tuleb kaubanduskojas toimekas.

Ekspordinõustamine – abiks välisturgudele laienemisel

Kaubanduskoja töötajatel on pikaaegne kogemus pakkumaks ettevõtetele tugiteenuseid välisturgudele laienemiseks.

See oli ka üks põhjus, miks alustasime eelmisel aastal nii liikmetele kui mitteliikmetele ekspordinõustamise teenuse pakkumist. Ettevõtetelt, kes on meie poole teenuse saami-

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

seks pöördunud, oleme saanud vaid positiivset vastukaja ja kinnitust, et taolist teenust on turul vaja. Ekspordialase konsultatsiooni käigus lähtume iga ettevõtte vajadustest ja soovidest ning pakume infot ja tööriistu, mis ettevõtte eesmärkidega kõige paremini haakuksid.

Lisaks ekspordialasele nõustamisele anname nõu ka juriidilistes, väliskaubandus- ja tolli- ning Euroopa Liidu alastes küsimustes. Kaubanduskoja liikmetele on kokku neli tundi (igat liiki 1 tund) erinevaid konsultatsioone aastas tasuta.

Erinevaid eksporditeemalisi üritusi jätkub kõigile

Ekspordi Akadeemia on aastaid koolitanud ekspordijuhte ja andnud ettevõtetele näpunäiteid välisturgudele sisenemiseks. Selle aasta esimeses pooles keskendub Ekspordi

KAUBANDUSKOJA TEENUSED Eelmisel aastal toimus üks Ekspordi Akadeemia klubi kohtumistest näiteks disainiagentuuris Velvet

Tööjõu teemad on jätkuvalt olulised

Eelmisel aastal käivitasime välisvärbamise kohtumised, kus iga kuu külastasime erinevat ettevõtet, kes selle teemaga tegeleb. Koostöös tööandja brändingu agentuuriga Instar EBC korraldasime põneva kontaktreisi Soome, kus külastasime sealseid ettevõtteid ning õppisime parimatelt. Mõlemad formaadid said osalejatelt nii hea vastukaja, et otsustasime samadel teemadel jätkata ka sel aastal. Novembris on plaanis korraldada personalijuhtide väljasõit Taani. Sealsete põnevate ja tublide ettevõtetega on juba esialgsed kokkulepped tehtud.

Kajastamist leiavad teisedki aktuaalsed personaliteemad.

Arutleme, kuidas kaasata ja hoida organisatsioonis noori, kuidas värvata hooajatöölisi ning kuidas arendada töötajaid terviklikult.

Ärivisiidid

Sarnaselt varasematele aastatele jätkame kõrgetasemeliste välisvisiitide korraldamist. Lõppenud aastal toimusid kaubanduskoja eestvedamisel 11 ärivisiiti ja kontaktreisi: Ameerika Ühendriikidesse, Benini, Nigeeriasse, Elevandiluurannikule, Ghanasse, Gruusiasse, Hiina, Iisraeli, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Prantsusmaale, Soome ja Ukrainasse.

Praeguseks on teada, et veebruari keskel leiab aset visiit Valgevenesse, märtsi keskpaigas Kiievisse, mai lõpus Kanadasse ja USAsse. Täpsustamisel on veel mõnedki visiidid nii kaugemale kui ka lähemale.

Oleme aastaid vahendanud Eesti ettevõtetele ka sissetulevaid visiite ja viinud kokku huvitatud osapooli. Sel aastal on meid oma visiitidest Eestisse teavitanud mitmed partnerid üle maailma. Täpsem info ja huvi koostööks selguvad iga sissetuleva visiidi korraldajalt. Kaubanduskoja projektijuht seisab hea selle eest, et võimalikud koostööpartnerid omavahel kokku viia.

Väliskaubandusdokumentide väljastamine

Akadeemia Lääne-Euroopa turgudele.

Nagu ikka, jagavad oma praktilisi kogemusi turule sisenemisel ja laienemisel nii pikaajalised kui äsja alustanud ettevõtted.

Seekord suuname pilgud Hollandi, Belgia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Iirimaa poole ning kutsume kõiki nendest sihtturgudest huvitatud ettevõtjaid seminaridel osalema. Väärtuslikke nõuandeid jagatakse kindlasti kuhjaga!

Jätkame ka menukaks osutunud Ekspordi Akadeemia Klubidega, mis on networking-ürituste formaat erinevate sektorite ekspordijuhtidele ning teistele seotud ametikohtadele.

2018. aasta esimeses pooles jätkame suurepärase tagasiside saanud praktiliste ühepäevaste ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitustega. Räägime ettevõtte kodulehe kui ekspordi müügikanali parimatest praktikatest, arutleme, kuidas oma tooted rahvusvahelistesse e-poodidesse müüki panna või viia ellu tootmise digitaliseerimist, kuidas juhtida tootearenduse protsessi ning peatume ka erinevatel turundusvõimalustel sotsiaalmeedias. Koolitusi korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. 2017. aasta sügisel osales nendel koolitustel kokku 224 inimest.

Ära ei kao ka päritolumaa sertifikaatide väljastamise ja väliskaubandusdokumentide kinnitamise teenus. Näeme, et teenuse vastu on huvi kasvanud, mis ühtlasi peegeldab ettevõtete suurenevat eksporti kolmandatesse riikidesse.

Loomulikult jätkame ATA märkmike väljastamist. ATA märkmikuga saab Euroopa Liidust ajutiselt välja viia messidele, näitustele, partneritele esitlemiseks mitteäratarbitavaid kaupu, näiteks arvuteid, foto- ja filmitarvikuid, muusikainstrumente, helitehnikat, tööriistu, sõidukeid, juveelitooteid, rõivaid, meditsiinitarvikuid, lennuseadmeid, võidusõiduhobuseid, kunstiteoseid, kultuuriväärtusi, balletikostüüme, teatrirekvisiite jne. Hetkel on ATAga liitunud 76 riiki üle maailma.

Enterprise Europe Network – abi välispartneri leidmisel

Kaubanduskoja juures tegutsev võrgustik pakub abi välispartnerite leidmisel ning rahvusvahelistumist ja innovatsioonivõimekust tõstvaid ettevõtluse tugiteenuseid.

Võrgustiku nimi on aga siinkohal petlik. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on partnerriike üle maailma alustades Hiinast, lõpetades Vietnami ja USAga. 2018. aasta tuleb kahtlemata põnev nii Eestis kui terves maailmas. Loodame, et saame selgi aastal ettevõtetele kasulikku infot, kontakte ja võrgustikke vahendada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

35

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 9. veebruar Olulised maksumuudatused 2018 ja 2018 kinnisvaratehingute maksustamise probleemid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda EKSPORDI AKADEEMIA (Toom-Kooli 17, Tallinn) 27. veebruar Ekspordi Akadeemia esitleb:

Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989 2018 sihtturg Belgia

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 13. veebruar Aastaaruanne 2017 – muudatustest, 2018 „revolutsiooni“ järelkajast ja (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg, võtmeteemadest

liisi@koda.ee, 604 0093

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Ekspordi Akadeemia esitleb: Info: Toomas Hansson, 29. märts 2018 sihtturg Suurbritannia

toomas@koda.ee, 744 2196

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg, EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE

liisi@koda.ee, 604 0093

KOOLITUSED

7. veebruar, E-kaubandus suurte e-poodide 15. märts kaudu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

8. veebruar, Eksport digiajastul: sotsiaalmeedia 7. märts kui imeravim uutele turgudele sisenemiseks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 22. veebruar E-kaubandus suurte e-poodide kaudu Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

14. märts Tootmise digitaliseerimise elluviimine

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

SIHTTURUD 1. veebruar Hommikukohv Eesti suursaadikuga 2018 Kiievis hr Gert Antsuga Hotell Wironia restoran (Rakvere 7, Jõhvi)

Info: Margus Ilmjärv,

margus@koda.ee, 337 4950 2. veebruar Hommikukohv Eesti suursaadikuga 2018 Kiievis hr Gert Antsuga

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Margus Ilmjärv,

margus@koda.ee, 337 4950 5. veebruar Kohtu Hiina ettevõtjatega Tallinnas 2018 TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses

Mektory (Raja 15, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 7. veebruar Muutuv India: võimalused Eesti ettevõtetele Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

KODA KUTSUB OSALEMA

Olulised maksumuudatused 2018 ja kinnisvaratehingute maksustamise probleemid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 9. veebruaril kell 10.00–16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ettevõtete juhtidele, finantstöötajatele ja raamatupidajatele seminari olulistest maksumuudatustest.

Koolitusel käsitletakse järgmisi küsimusi:

• sõiduautode ja kaubikute erisoodustuse uus kord ja muudatused autode sisendkäibemaksu mahaarvamisel;

• dividendide ja laenude uus maksukäsitlus; • tervisespordi kulude maksuvabastuse kord; • maksuvaba 500 eurot, aastatulu arvutamine, näited maksuvaba summa arvutamiseks;

• mitme tuluallika juhtumid (nt pension, palk, üür, dividend jne);

• kinnisvaratehingute käibemaksukeerukused ning kinnisasja maksustamisega seotud probleemid lähtudes kohtupraktikast; • juhatuse liikme ravikindlustuse ja töötuskindlustuse uus kord.

Koolitust viib läbi pikaajalise kogemusega audiitor ja maksukoolitaja Tõnis Jakob.

Osalustasu: kaubanduskoja liikmele 75 € + km, mitteliikmele 150 € + km.

Lisainfo: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Kohtu Hiina ettevõtjatega Tallinnas

Seminaril tutvustatakse Eesti ettevõtluskeskkonda ning Hiina delegatsiooni kuuluvaid ettevõtteid. Pärast seminari on võimalik kohtuda delegatsiooni koosseisus olevate ettevõtete esindajatega.

5. veebruaril külastab Eestit taas Hiina äridelegatsioon. Seekord on tulijad Pekingist.

NB! Seminari töökeel on inglise keel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Tallinna Linna Ettevõtlusametiga TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory (Raja 15) algusega kell 9.00 äriseminari, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Et osaleda seminaril ja kohtuda delegatsiooni koosseisus olevate ettevõtete esindajatega, võtke palun ühendust ja leppige selleks meiega hiljemalt 2. veebruariks kellaaeg kokku.

Lisainfo: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee või 604 0077

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

37

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 60

EHITAJATE KOOLITUSKESKUS OÜ liige alates 2001 RAASIKU ELEKTER AS liige alates 1997

30

FACIO OÜ liige alates 1994 PATENDIBÜROO SYNEST OÜ liige alates 1995 UNIVERSAL INDUSTRIES OÜ liige alates 1988

20

AA UKSED OÜ liige alates 2010 KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK OÜ liige alates 2002 LOGISTIKA PLUSS OÜ liige alates 2013 M.C.C. & PARTNERID OÜ liige alates 2006 MOREEN OÜ liige alates 2008 NORDIC CONTRACTORS AS liige alates 1997 RAHVUSOOPER ESTONIA liige alates 1998 REKARA EHITUS OÜ liige alates 2014 SAMERITE OÜ liige alates 2000 TK-TEAM BALTIC AS liige alates 2004 VEVID AS liige 2014

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2018

15 100

ESTIKO AS liige alates 1925 NARVA LINNAKANTSELEI liige alates 1989

70

MAGNUM VETERINAARIA AS liige alates 2000

25

ALAS-KUUL AS liige alates 2011 ALEXELA TERMINAL AS liige alates 2005 APL PRODUCTION AS liige alates 2009 BIT AS liige alates 1997 DHL ESTONIA AS liige alates 2000 DZALLAIR OÜ liige alates 2016 EBS JUHTIMISKOOLITUSE KESKUS OÜ liige alates 1999 EESTI GAAS AS liige alates 1995 ENNAK SEL AS liige alates 2009 IM ARVUTID AS liige alates 1996 K.G.KNUTSSON AS liige alates 1996 LIGNARIUS OÜ liige alates 1996 LÄHTE EHITUSE AS liige alates 1993 MENDALI OÜ liige alates 2005 MEPICO OÜ liige alates 2001 MR STUUDIO OÜ liige alates 1998 PORTEX OÜ liige alates 1994 SAVITON OÜ liige alates 1994 STRONGPOINT AS liige alates 1995 TAHEL OR OÜ liige alates 2006 TECHNOMAR & ADREM AS liige alates 2008 TEEMU-E OÜ liige alates 1996

HAKA PLAST OÜ liige alates 2008 INMEDIAS RES OÜ liige alates 2017 NUTRIFUL ESTONIA OÜ liige alates 2017 TERRA INVEST OÜ liige alates 2005 UNITED TRANS SERVICE OÜ liige alates 2016 VASETEN OÜ liige alates 2016 VOLVO ESTONIA OÜ liige alates 2002

10

ALPEK FL OÜ liige alates 2008 GOLDCAPITAL OÜ liige alates 2014 LINE TRANS OÜ liige alates 2013 MERE SERVICE OÜ liige alates 2011 PANAMIR OÜ liige alates 2017 RUU KIVI OÜ liige alates 2010 VEINISÕBER OÜ liige alates 2013 VIKINGLUX OÜ liige alates 2017

5

E.W. OÜ liige alates 2015 EESTI INTELLEKTUAALOMANDI JA TEHNOLOOGIASIIRDE KESKUS MTÜ liige alates 2013 ISAUNA OÜ liige alates 2016 LDI INNOVATION OÜ liige alates 2014 MARMI FUTERNO OÜ liige alates 2015 NICOREX BALTIC OÜ liige alates 2014 SCANDINAVIAN FUEL COMPANY OÜ liige alates 2013 SCANEST OÜ liige alates 2015 SILVERLINE OÜ liige alates 2015 SS TOODE OÜ liige alates 2015 TIMO HOUSES OÜ liige alates 2014 XMETRA OÜ liige alates 2013

Ekspordi- ja tootearenduse koolitused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele praktilisi ühepäevaseid ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitusi.

Avatud on registreerimine 2018. aasta esimeses pooles toimuvatele ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitustele.

KODULEHE RAKENDAMINE EDUKAKS EKSPORDIKS

5. juunil Tallinnas ja 8. mail Tartus Koolitusel selgitatakse, kuidas kasutada ettevõtte kodulehte võimaliku müügikanalina (eelkõige ekspordimüügikanalina) ning kuidas panna see ettevõtte jaoks parimal viisil tööle.

Osalemine ühel ekspordivaldkonna koolitusel osaleja kohta: 50 € + km Osalemine ühel tootearenduse valdkonna koolitusel osaleja kohta: 30 € + km Lisainfo: Marju Männik marju.mannik@koda.ee 604 0077.

Vaata lisaks www.eas.ee/teenus/ ekspordivaldkonna-koolitused www.koda.ee/et/sundmused

E-KAUBANDUS SUURTE E-POODIDE KAUDU

7. veebruaril ja 15. märtsil Tallinnas, 22. veebruaril Tartus Kuidas saada oma toode müügile rahvusvahelistesse kanalitesse, nagu Amazon, AliBaba jne? Analüüsime erinevaid kanaleid ning vaatame koos üle logistikaküsimused, tarnetingimused ja ladustamise.

PLAANIST MÜÜGINI EHK TOOTEARENDUSE PROTSESSI JUHTIMINE 17. aprillil Tartus ja 19. aprillil Tallinnas Koolitusel käsitletakse teemasid tootearenduse plaanist kuni tootega soovitud turule sisenemiseni.

TOOTMISE DIGITALISEERIMISE ELLUVIIMINE

14. märtsil Ensto Enseki tehases Keilas ja 27. märtsil Enics Eesti ASis Elvas Koolitusel selgitatakse, kuidas juhtida tootmise digitaliseerimise protsessi ettevõttes, milliseid ettevõttesiseseid ümberkorraldusi toob kaasa tootmise digitaliseerimine, kuidas koostada realistlik projektiplaan.

EKSPORT DIGIAJASTUL

8. veebruaril, 7. märtsil ja 12. aprillil Tallinnas Koolitusel räägitakse turundusest sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeedia erinevate kanalite võimalustest.

TUTVUSTAME LÄHEMALT PROJEKTIMÜÜGI VÕIMALUSI

LAHENDUSENI IDEEST VALMIS LAHENDUSENI Täpsus

Omame pikaajalist kogemust suurprojektide AJ´i meeskond planeerimisel ja läbiviimisel erinevates sisustades kontoriruume, onvaldkondades abiks -kogu riietusruume ja suuri logistikakeskuseid. protsessi vältel Terviklikkus Pakume parimaid sisustuslahendusi Oleme abiks projekti algusest kuni lõpuni nii kontorisse, riietusruumi, kooli kui ka välja. Nõustame ruumi planeerimisel, lattusisustuse ja logistikahoonesse.

AJ omab valikul, toodame ning tarnime üle 40 aastast kogemust sisustuskogu kauba ja teostame paigalduse. valdkonnas ning suudame pakkuda läbimõeldud terviklahendusi, koos Koostöö sobivate toodete ja 3D joonistega ära kliendi soovid ruumi ningKuulame organiseerime toodete tarnimise planeerimise, toonide ja ja paigalduse.

Loematerjalide, kõigest lähemalt kõige muu osas ning pakume sellest ajtooted.ee/ajsolutions lähtudes parima lahenduse.

ajtooted.ee/ajsolutions Täpsus Omame pikaajalist kogemust suurprojektide planeerimisel ja läbiviimisel erinevates valdkondades - sisustades kontoriruume, riietusruume ja suuri logistikakeskuseid.

Terviklikkus Oleme abiks projekti algusest kuni lõpuni välja. Nõustame ruumi planeerimisel, sisustuse valikul, toodame ning tarnime kogu kauba ja teostame paigalduse.

Koostöö Kuulame ära kliendi soovid ruumi planeerimise, materjalide, toonide ja kõige muu osas ning pakume sellest lähtudes parima lahenduse.

JA ERILAHENDUSED Loe kõigest lähemalttSUURPROJEKTID ajtooted.ee/ajsolutions JA ERILAHENDUSED Loe kõigest lähemaltt ajtooted.ee/ajsolutions

TUTVUSTAME LÄHEMALT PROJEKTIMÜÜGI VÕIMALUSI ajtooted.ee/ajsolutions