Teataja juuni 2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 JUUNI 2017

lk 6

11 ETTEPANEKUT MAKSEJÕUETUSE VÄHENDAMISEKS lk 24

OSALE OMA ETTEVÕTTEGA EESTI SUURIMAL ETTEVÕTLUSKONKURSIL! lk 30

KA ÕPILASE UURIMISTÖÖ VÕIKS ETTEVÕTETE OLULISI KÜSIMUSI LAHENDADA

EstikoPlastar:

100 aastat tublidust

MEIE JUUBILARID

25

PALJU ÕNNE!

ASKA PABER OÜ liige alates 1999 ELECTROLUX EESTI AS liige alates 1994 GRADER SERVICE TOOTMINE OÜ liige alates 1996 KAGUMERK OÜ liige alates 2005 LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS AS liige alates 1996 MAVAM OÜ liige alates 1996 PALMSE MEHAANIKAKODA OÜ liige alates 1996 RHUMVELD BALTIC OÜ liige alates 1998 RUUKKI PRODUCTS AS liige alates 1996 SKAN HOLZ HELME AS liige alates 2010 SYSTEMAIR AS liige alates 1999 TELCO AS liige alates 1998

10

BALTIC HOUSE FACTORY OÜ liige alates 2010 BETULEKS OÜ liige alates 2013 ELEKTRUM EESTI OÜ liige alates 2015 EUROPLY OÜ liige alates 2009 FORT AERO AS liige alates 2013 GREENTEC HOUSES OÜ liige alates 2013 HISSMEKANO ESTONIA OÜ liige alates 2013

2

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

JUUNI JUUBILARID

80

REIDEN AS liige alates 1988

85

ORTO AS liige alates 1932

30

AKZO NOBEL BALTICS AS liige alates 1997

15

BETOONPÕRANDAD OÜ liige alates 2012 CONVI FOOD SWEETS OÜ liige alates 2005 DIRECTOR MEEDIA OÜ liige alates 2008 HARDBOARD EXPERT OÜ liige alates 2009 HELMETAL IMS OÜ liige alates 2006 HYDROSCAND SERVICE OÜ liige alates 2010 KIRDERAND OÜ liige alates 2004 PUITKATUSED OÜ liige alates 2005 RAINTREE ESTONIA OÜ liige alates 2011 SEICOM OÜ liige alates 2016 SUNGATE FENCE OÜ liige alates 2004

20

ARROW ELECTRONICS ESTONIA OÜ liige alates 1998 ARTISTON OÜ liige alates 2000 DISAINIKORP OÜ liige alates 1999 GRAVEX BALTI OÜ liige alates 2011 MA-FASHION GRUPP OÜ liige alates 2001 MARITIME CARGO LOGISTIC EESTI OÜ liige alates 2000 MOROBELL OÜ liige alates 2003 NORDEA BANK AB EESTI FILIAAL liige alates 1998 ONEGA OÜ liige alates 2008 SAKU LÄTE OÜ liige alates 2001 STARMAKER OÜ liige alates 2000 WHIRLPOOL EESTI OÜ liige alates 1998

5

CALYPTRA INVEST OÜ liige alates 2016 ESTONIAN CARPENTER GROUP OÜ liige alates 2016 GETTONE GROUP OÜ liige alates 2016 TEKSTILAGENTUR OÜ liige alates 2013

UUED LIIKMED

Sisukord

5 Uudised 6 11 ettepanekut

maksejõuetuste vähendamiseks

8 Toetame muudatusi tööohutuse

ja töötervishoiu regulatsioonis 10 Kuidas kaitsta end tarbijavaidlus- komisjonis?

11 Estiko-Plastar:

100 aastat tublidust 14 Säästmine & rahaline toimetulek

Baltimaade peredes 16 Millest räägib “teenuste pakett”?

18 Lõuna-Eesti turismiettevõtjad

Valmiera messil 24 Osale Eesti suurimal ettevõtluskonkursil!

26 Loomeettevõtted eksportima 30 Ka õpilase uurimistöö võib

ettevõtete olulisi küsimusi lahendada 32 Noor töötaja kui väärtus!?

34 Mida toob 2017. aasta teine pool

Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas?

36 Pärnus selgusid kaubanduskoja

Tenniseturniiri võitjad 37 Kaubanduskoja ja Mateki

Golfiturniiri võitis Q-Haus Baltic OÜ meeskond 38 Meie juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN

BALTIC FOREST PRODUCTS OÜ www.baltic-forest.com Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine.

SQUALIO ESTONIA OÜ www.sgualio.com/et Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük.

Arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus.

BRAND MANUAL OÜ www.thebrandmanual.com Teenuste ja toodete disain.

Vastava valdkonna koolitused.

TKH FOODS OÜ www.kulinaaria.eu Valmistoitude tootmine.

EESTI TRÜKI- JA PAKENDITÖÖSTUSE LIIT MTÜ www.trykiliit.ee Trüki- ja pakenditööstuse tegevusega äriühingute esindamine ja huvide kaitse.

TIMBER KINGDOM NORDIC OÜ Puidu saagimine ja eksport.

GRANITOP OÜ www.granitop.ee Graniidist, marmorist jm looduslikust kivist toodete tootmine.

KOKO ARHITEKTID OÜ www.koko.ee Ehituslik-arhitektuurne projekteerimine ja nõustamine.

KOPTERFY OÜ www.kopterfy.com Transporditeenuse pakkumine helikopteriga.

LUXEN OÜ Muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine.

KAANEFOTO Gitta Veber EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

MILCO COMMERCE OÜ Toiduainetetööstus- ja kaubandusseadmete hulgimüük.

PAJUNES PUUTÖÖ OÜ Mujal liigitamata mööbli tootmine.

RAINIK OÜ Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

SAUMET SERVICE OÜ www.saumet.ee Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus.

SOODNEGARDEROOB OÜ www.soodnegarderoob.ee Mööbli ja valgustite jaemüük spetsialiseeritud kauplustes.

Eritellimusmööbli valmistamine.

Mööbli kokkupanek.

LÄÄNE-VIRUMAA

SAARE MAAKOND

PUNAKIVI OÜ Toidukaupade eksport-import, restoranide ja hotellide konsultatsioon.

PÄRNUMAA

ARSO EE OÜ www.arso.ee Kalapüük ja töötlemine.

PAIKRE OÜ www.paikre.ee Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus.

Tavajäätmete kogumine. Ohtlike jäätmete kogumine. Muu elektrienergia tootmine. Muu teenindus.

WOOD EXPORT OÜ Mööbliosade tootmine.

Teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimede kasvatamine. Puidu ja ehitusmaterjali vahendamine.

TARTUMAA

GARDENFIX OÜ www.gardenfix.ee Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine.

Pulbervärvimine. Aiandus- ja suvilaühistute haldamine.

SOUTHWESTERN CONSULTING www.southwesternconsulting.com Müügiinimeste ja juhtide treening.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

3

JUHTKIRI

Rahulikumat suveaega

E

hk võib selleks korraks maksude osas nentida – hea, et niigi läks ning loota, et nüüd on mõneks ajaks säärasel maksudebatil kriips peal ja võib ka sisulisemate küsimustega tegeleda. Pean tunnistama, et oma varsti viieteistaastase karjääri jooksul, millal olen kaubanduskojas töötanud, ei mäleta ma tõepoolest nii teravat ettevõtjate ja valitsuse vastasseisu ning nii palju uusi maksuettepanekuid korraga. On olnud erinevaid aegu ja väga kiireid maksumuudatusi, aga et neid oleks olnud nii kontsentreeritult korraga, tõesti ei meenu. Aga eks ajad muutuvad ning tulevad jälle uued olukorrad ja ideed. Peab vaid lootma, et need saavad olema ettevõtjate ja ettevõtluse jaoks positiivsemad.

Kui hetkel millegi üle vähegi rahulolu tunda, siis vaid selle üle, et tulemata jäid automaks, panditulumaks ja täiendav pakendiaktsiis. Kolm läbimõtlemata maksu

Kui hetkel millegi üle vähegi rahulolu tunda, siis vaid selle üle, et tulemata jäid automaks, panditulumaks ja täiendav pakendiaktsiis. või meedet, mis oleksid otseselt raha ettevõtlusest välja korjanud ning mille laiem ja pikaajalisem mõju ettevõtluskeskkonnale oleks kindlasti olnud negatiivne. Kui negatiivne, jääb meil nüüd õnneks omal nahal kogemata ja järele proovimata.

Kirjutasime eelmises Teatajas pikemalt noorte töötamisest ja sellest, et tänavu suvest on mitmed õiguslikud piirangud ära langenud ja ettevõtjate elu lihtsam.

Ka meie enda käsi oli selle taga. Möödunud nädal tõi selles valdkonnas uudiseid. Kuigi olen alati olnud seda meelt, et ühtegi putru ei tohi süüa nii kuumalt, kui seda keedetakse, ja küllap on oma tõde nii tööinspektsioonil, lehelaste projekti vedajail kui ka kõigil, kes teema osas sõna on võtnud, kuid mõtteainet peaks see lugu meile pakkuma kindlasti. On selge, et lapsed ei pruugi alati osata hinnata töö raskust, väsivad kiiremini, on vahest uljamad, kui peaksid, ega oska veel kõiki riske hinnata.

Vanemate, tööandjate, järelevalvajate, lastekaitsjate kohus on sellest kõigest neile rääkida, õpetada ning vajadusel loomulikult ka keelata. Töökogemus peab olema lapsele sobiv ega tohi tema tervist ohustada. Usun, et

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

siin on kõik ühel meelel. Ja kui keegi kuskil sundis lapsi tööle rohkem, kui oleks kohane, või kohtles neid muul viisil halvasti, tuleb loomulikult reageerida. Ja siin ei pruugi sugugi probleem olla projekti vedajate käitumises, vaid hoopis lapsevanemates, kes lapsed päevaks tööle saatsid, et endale õlleraha saada.

Kuid ma ei saa siiski nõustuda ka inspektsiooni väidetega, et Euroopas ollagi nii kokku lepitud, et alla 15-aastased lapsed tavaliselt tööd ei tee või et lapsed ei tohikski sularahaga kokku puutuda. Siin on tõesti ka minu hinnangul liiale mindud. Lihtsad tööd on igal pool lubatud, kaasaarvatud Euroopas. Lehtede müümine on lihtne töö, kui seda mõistlikult tehakse. Igas Itaalia pererestoranis on lihtsaks tööks ka nõudepesu, koristamine ja vajadusel kauba paigutamine. Isegi juristide keeles alkoholi käitlemine ehk lihtsalt alkoholipudelite tõstmine on aktsepteeritud. Meie teeme sellest suure probleemi ja keelame. Ei pea kõike keelama. Nagu ei saa öelda sedagi, et ega lehelaste projekti ju ei keelatud, kuid öeldi lihtsalt, et lapsed ei tohi rahaga kokku puutuda ja variant on panna täiskasvanud lastega kaasa. Isegi, kui see vormiliselt ei ole keelamine (seati tingimus), on sisuliselt tegemist keelamisega, sest seda ei kujutaks vist küll keegi ette, et iga lapsega, kes lehti müüb, käib kaasas täiskasvanud isik, kes siis arveldab. Kas lapsele peaks jääma siis ainult „rõõm“ lehti kanda ja kundesid otsida?

Kaunist suve, rahulikku meelt ning kohtumiseni järjekordsel kaubanduskoja ärihooaja avamisel 26. augustil Eesti Rahva Muuseumis Tartus.

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED

Riigieelarve defitsiidi lubamise plaan tuleks maha matta

Ettevõtjate hinnangul aitab tasutud maksude avalikustamine ümbrikupalga vastu Korraldasime aprillis oma liikmete seas küsitluse, mille tulemuste järgi peavad üle 70 protsendi vastanud ettevõtjatest tasutud tööjõumaksude avalikustamist vajalikuks vahendiks ümbrikupalkade vastu võitlemisel ning pea 60 protsenti vastanutest on valmis oma tehingupartnerit vahetama, kui teisel poolel on ümbrikupalga tasumise kahtlus.

53 protsenti vastanutest arvasid, et kui ettevõtjad ise loobuksid ümbrikupalga kahtlusega tehingupartneritest, oleks sellel suur või väga suur mõju konkurentsitingimuste paranemisele. „Üha rohkem on näha, et ka ettevõtjad tegutsevad selle nimel, et saavutada turul aus konkurents,“ ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Paljud tõid küsitluses välja, et riigipoolne kontroll võiks olla veelgi tõhusam, kuid väga oluliseks peetakse ikkagi teavitustööd, ja seda nii ettevõtja kui töötaja suunal,“ lisas ta.

Kaubanduskoja arbitraažikohus tähistas 25. aastapäeva Kaubanduskoda korraldas arbitraažikohtu 25. aastapäeva tähistamiseks 19. mail rahvusvahelise konverentsi „25 aastat vahekohut Eestis. Vahekohus Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Vene Föderatsioonis. Quo vadis, vahekohtumenetlus?“.

Konverentsil arutati päevakajalisi vahekohtumenetlust puudutavaid teemasid ning tutvustati ja analüüsiti vahekohtumenetlust Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Soomes ja Rootsis. Jutuks oli ka see, kas on vaja rakendada avalik-õiguslikke nõudeid vahekohtumenetlusele ning vahekohtu otsuste tunnustamist ja täitmist.

Konverentsi avasid justiitsminister Urmas Reinsalu, riigikohtunik Peeter Jerofejev ja kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Saatsime riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse riigieelarve seaduse muutmise kohta, millega tegime ettepaneku jätta eelnõust välja säte, mis lubab tulevikus lasta riigieelarve kuni 0,5%-iga SKPst struktuursesse puudujääki. Meie hinnangul peaks eelarve puudujääk olema suunatud eelkõige majanduse ergutamiseks just halvematel aegadel, näiteks majanduskriisi puhul, mida Eestis praegu pole.

Kavandatav muudatus annab võimaluse viia eelarve defitsiiti juhul, kui varasemalt on olnud ülejääk, seadmata sellele muid tingimusi.

See tähendab, et valitsus saab sätet vabalt kasutada ilma, et see oleks tegelikkuses vajalik või pikemas perspektiivis põhjendatud.

Nii Eesti Pank kui Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid on hinnanud Eesti majanduse üldolukorra rahuldavaks, ennustades järgnevatel aastatel majanduskasvu kiirenemist.

Seega ei ole Eesti majandusseis praegu selline, et see vajaks riigieelarvest lisaturgutust.

Võitlus maksude vastu tõi tulemusi Mai lõpus saatsid 21 ettevõtlusorganisatsiooni erakondade esimeestele ja riigikogu fraktsioonidele ühispöördumise, millega juhtisime nende tähelepanu sellele, et maksumuudatustega kaasnevad negatiivsed mõjud Eesti majanduskeskkonnale ning tegime ettepaneku planeeritud maksud ära jätta või asendada need teiste meetmetega. Päev peale ühispöördumist teatas valitsuskoalitsioon, et loobub lisaks panditulumaksule ka pakendimaksust.

Kaubanduskoda on viimase poole aasta jooksul teinud hulgaliselt ettepanekuid ja avaldanud arvamust panditulumaksu, pakendimaksu, teedekasutustasu, suhkrumaksu, gaasiaktsiisi jpm eelnõude kohta. Mitmeid ettepanekuid on tänaseks ka arvesse võetud, kuid jätkame võitlust liigse maksu- ja halduskoormuse nimel ka edaspidi.

Kaubanduskojal on siiski hea meel, et seadustesse jõuavad paljud ettevõtjatele positiivsed muudatused. 1. juulil peaksid jõustuma mitmed erisoodustusmaksudega seotud muudatused.

Näiteks ei loeta edaspidi erisoodustuseks tööandja kulutusi töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel ning tööandja kulutused töötaja majutamiseks. Lisaks kaotatakse uuest aastast sõidupäevikute pidamise kohustus ning erisoodustuse hind hakkab sõltuma sõiduki kilovattidest ja vanusest.

Koostas: kaubanduskoda

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

5

KAUBANDUSKODA

11 ETTEPANEKUT MAKSEJÕUETUSTE VÄHENDAMISEKS Kaubanduskoda ja tööandjate keskliit esitasid justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitavad leevendada maksejõuetusõigusega seonduvaid probleeme ning tagavad ausamat ettevõtluskeskkonda. Näiteks tegime ettepaneku tõhustada järelevalvet majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle ning lihtsustada ärikeelu kohaldamist.

MARKO UDRAS,

kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

1. Tõhusam järelevalve majandusaasta aruannete üle

Viimastel aastatel esitab ca 20 protsenti äriühingutest majandusaasta aruande äriregistrile hilinemisega ning ligi 20 protsenti jätab aruande üldse esitamata. Sellise olukorra põhjustajaks on muu hulgas nõrk riiklik järelevalve ning sellest tulenevalt madal risk trahvi saamiseks.

Tegime justiitsministeeriumile ettepaneku anda järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle maksuja tolliametile, kel on olemas vastavad IT-süsteemid ning varasem kogemus seoses maksudeklaratsioonidega. Maksu- ja tolliametil on olemas ka võimekus tegeleda teavitustööga ehk tuletada äriühingutele enne ning vahetult pärast majandusaasta aruande esitamise tähtaja möödumist meelde aruande esitamise kohustust.

Lisaks võiks kaaluda muid meetmeid, et motiveerida ettevõtjaid majandusaasta aruandeid õigeaegselt esitama.

Näiteks kui äriühingule on antud majandustegevuse teostamiseks tegevusluba, võiks tegevusloa peatada kuni aruande esitamiseni äriregistrile.

2. Äriühingu vabatahtliku lõpetamise lihtsustamine

Paljud ettevõtjad jätavad aruande äriregistrile esitamata, sest nad loodavad, et aruande mitteesitamisel kustutab riik äriühingu äriregistrist. Sageli ei soovita ise ühingut äriregistrist kustutada, sest see on keeruline ja ajamahukas protsess.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

Olukorra parandamiseks tegime ettepaneku lihtsustada ja kiirendada äriühingu vabatahtliku lõpetamise protsessi. Üheks võimaluseks on näiteks lühendada likvideerimismenetluses läbiviidavate toimingute tähtaegasid, et seadus lubaks äriühingu lõpetamise protsessi viia läbi kiiremini kui kuue kuu jooksul.

3. Võlgniku vastutus

Täna võimaldab seadus võlgnikul vabaneda karistusõiguslikust vastutusest, kui võlgnik jaguneb või ühineb mõne teise ühinguga ning selle tulemusena läheb võlgniku majanduslik identiteet üle mõnele teisele juriidilisele isikule. Sellise olukorra vältimiseks pakkusime välja lahenduse, et teatud juhtudel on juriidiliste isikute jagunemine ja ühinemine keelatud. Näiteks olukorras, kus see on vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks või äriühingul puudub juhatus.

4. Pankrotiombudsmani institutsiooni loomine

Maksejõuetusmenetluse peamiste probleemidena on välja toodud raugemiste suurt arvu ning nõuete rahuldamise madalat protsenti. Levinud praktika on see, et juhatuse liige viivitab pankrotiavalduse esitamisega nii kaua, et äriühing on varatu ning puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Sellises olukorras puudub ka võlausaldajatel motivatsioon panustada täiendavaid vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu jäävad välja selgitamata maksejõuetuse põhjused ning pahatahtlikult käitunud isikuid ei ole võimalik vastutusele võtta.

Probleemi leevendamiseks tegime ettepaneku luua Eestis sarnaselt Soomega nn maksejõuetusombudsmani institutsioon, kes hakkaks teostama riiklikku järelevalvet pankrotimenetlustes. Selle tulemusena saab riik ülevaate kõikidest pankrotimenetlustest ning saab põhjendatud vajaduse korral sekkuda nendesse pankrotiasjadesse, kus on vaja uurida maksejõuetuse põhjuseid. Kui võlgnikul ei ole piisavalt raha menetluskulude katmiseks ning võlausaldaja ei soovi kinni maksta pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevaid kulusid, jätkuks pankrotimenetlus mõjuvatel põhjustel (nt võlgniku

KAUBANDUSKODA

kuritahtlik tegevus) riigi kulul. Selline riigipoolne panustamine on vajalik, et teha kindlaks maksejõuetuse põhjused ning vajaduse korral ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.

5. Ettevõtte asutamise piirangud

Tegime ettepaneku piirata inimesel uue äriühingu asutamist, kui ta on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole pikemat aega esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet ja/või jätnud esitamata maksudeklaratsioonid.

6. Igal ettevõttel peab olema juhatuse liige

Praktikas on esinenud juhtumeid, kus äriühingul ei ole juhatust. See on näiteks võimalik, kui juhatuse liige või liikmed on teinud tagasiastumise avalduse või juhatuse volitused on lõppenud, kuid uut juhatust ei ole veel valitud. Äriseadustiku kohaselt antakse sellisel juhul äriühingule uue juhatuse leidmiseks aega vähemalt pool aastat. Tegime ettepaneku lühendada seda tähtaega kolme kuuni. Ühtlasi tuleks kaaluda regulatsiooni loomist, mis ütleb, kes vastutab juhatuse puudumise ajal juhatusele seatud kohustuste (nt pankrotiavalduse esitamise) täitmise eest.

7. Ärikeelu kohaldamise lihtsustamine

Riigikohus on ärikeelu kohaldamist kitsendanud selliselt, et ärikeeldu saab kohaldada üksnes inimeste suhtes, kes on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega toime kuriteo, kuid keda ei ole selle eest veel süüdi tunnistatud ning kelle puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Selline kitsendus teeb ärikeelu kohaldamise pahatahtlikele ettevõtjatele üsna keeruliseks.

Tegime ettepaneku lisada seadusesse lahtine loetelu, millal pankrotimenetluse ajal pankrotivõlgnikust äriühingu juhatuse liikmele ärikeeldu kindlasti kohaldatakse. Ärikeeldu võiks kohaldada näiteks juhul, kui juhatuse liikmele on varasemalt kohaldatud vähemalt kolmel korral ärikeeldu või juhatuse liige on jätnud korduvalt esitamata majandusaasta aruande või maksudeklaratsiooni.

8. Aegumise peatamine

Seadusesse võiks lisada põhimõtte, mis peatab saneerimise ajaks pankrotimenetluse raames tehingute tagasivõitmise tähtaegade kulgemise, et ka hiljem oleks võimalik võlausaldajate kaitseks teostada vara tagasivõtmist.

9. Ettevõtja äriregistrist kustutamine

Õigusselguse ja praktikas kerkinud probleemi lahendamiseks tuleks äriseadustikku lisada konkreetne säte, mis keelab ka raugemise korral ettevõtjat äriregistrist kustutada, kui on käimas kohtumenetlus.

10. Kohtutäiturite täitemenetlusandmete avalikustamine

Sarnaselt maksuvõlale võiks avalikustada andmed käimasolevate täitemenetluste kohta. Eelkõige võiks avalikustada selle, et täitemenetlus on algatatud ning kui suur on võlgnevus.

Selliste andmete avalikustamine võimaldab aru saada, kas ettevõtja on täitnud jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude.

11. Juriidilise isiku aadress

Praegu on võimalik ettevõtte juriidiliseks aadressiks määrata asukoht, mida tegelikkuses ei eksisteeri või on tegu maatükiga, kus ettevõte füüsiliselt tegutseda ei saakski (näiteks ehitiseta põllumaa). Seetõttu tuleks tõhustada järelevalvet äriregistrisse kantavate andmete sisulise õigsuse üle.

Registripidaja võiks kontrollida, kas äriregistrisse kantav aadress reaalselt eksisteerib ning kas ja mis liiki ehitis seal asub. Vastavad andmed on võimalik automaatselt kätte saada ehitisregistrist.

Kaubanduskoda ja tööandjate keskliit loodavad, et ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja justiitsministeeriumi koostöö tulemusena on võimalik lahendada või vähemalt leevendada maksejõuetusega seonduvaid probleeme. Hetkel ootame justiitsministeeriumi tagasisidet, millises ulatuses on võimalik esitatud ettepanekuid ellu viia. 11 ettepanekuga saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

7

KAUBANDUSKODA

KRISTINA JERJOMINA, kaubanduskoja jurist

Toetame muudatusi

tööohutuse ja töötervishoiu

regulatsioonis

Sotsiaalministeerium on koostanud tööohutuse ja töötervishoiu seaduse muudatuste väljatöötamise kavatsuse, mis sisaldab ka mitmeid meie varasemaid ettepanekuid.

Muu hulgas kaotatakse mõned ebavajalikud kohustused ja selle tulemusel väheneb tööandjate halduskoormus. Muudatused plaanitakse jõustada 2018. aasta teises pooles.

Terviskontrolli saatmise tähtaeg pikeneb

Praegu näeb seadus ette, et tööandja peab saatma töötaja tervisekontrolli esimese kuu jooksul alates tööle asumisest. Meie hinnangul ei ole selline nõue mõistlik ning oleme varasemalt rõhutanud, et kontrolli saatmise aeg võiks olla seotud katseajaga. Ministeerium on võtnud meie arvamust kuulda ning kavatseb pikendada tervisekontrolli saatmise tähtaega ühelt kuult neljale kuule. Siiski, teatud ohutegurite puhul tuleb tervisekontroll korraldada enne vastava ohuga kokkupuudet, näiteks kui töökeskkonnas esineb kantserogeene või on tegemist öötööga.

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

Kaotatakse ebavajalikud teavitamise kohustused

Kehtiva korra järgi peab tööandja teavitama tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest.

Lisaks tuleb iga aasta teavitada töökeskkonnanõukogu viimase 12 kuu tegevustest. Oleme varasemalt teinud ettepaneku vastav kohustus kaotada, kuna tegemist on mahuka kokkuvõttega, mille kasutegur on arusaamatu.

Ministeerium on meie ettepanekut arvesse võtnud ning väljatöötamiskavatsuse kohaselt kaotataksegi seadusest eeltoodud teavitamise kohustused.

Lisaks kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni oma

tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest, kuna vastavad andmed on kättesaadavad äriregistrist.

Tööõnnetused

Väljatöötamiskavatsuse kohaselt ei pea tööandja edaspidi enam tööinspektsioonile raporteerima väiksemaid tööõnnetusi, nagu näiteks marrastused, villid või pindmised kriimustused. Jätkuvalt tuleb tööandjal kõiki toimunud tööõnnetusi küll uurida, kuid vormikohane uurimisraport tuleb tööinspektsioonile esitada üksnes juhul, kui tööõnnetusega kaasnes ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.

KAUBANDUSKODA Lihtsustatakse töötaja juhendamist

Kehtiva korra järgi peab tööandja töötajale korraldama eri liiki juhendamisi, s.o sissejuhatav juhendamine, esmajuhendamine, täiendjuhendamine ja väljaõpe. Kuna eriliigilised juhendamised kattuvad, on ebavajalikus mahus ja keerukalt reguleeritud, siis edaspidi jäävad ainult juhendamine ja väljaõpe, mida tuleb teatud tingimustel korrata.

Kusjuures tööandja saab ise otsustada, kuidas ja kes juhendamise läbi viib, võttes arvesse töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete täiendõpe muutub paindlikumaks

Alates kümne töötajaga ettevõttes peab olema töökeskkonnavolinik, kes töötajate esindajana aitab tööandjal märgata probleeme töökeskkonnas.

Kui ettevõttes on 50 või enam töötajat, tuleb moodustada ka töökeskkonnanõukogu. Pärast töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete valimist peab tööandja nad saatma koolitusele ning teatud tingimustel täiendõppele spetsiaalsesse koolitusasutusse.

Muudatuse tulemusel võib tööandja aga teatud juhtudel täiendõpet ise läbi viia. Seda saab teha juhul, kui töökeskkonda tekivad uued ohutegurid või terviseriskid ning tööandja omab seejuures vajalikke teadmisi ja oskusi.

Näiteks juhul, kui muutub tööprotsess või võetakse kasutusele uus tehnoloogia, millega kaasnevad uued ohutegurid või mõju töötajate tervisele. Muul juhul tuleb vastavad isikud saata täiendõppele täiendkoolitusasutusse.

Esmaabi tagamine muutub paindlikumaks

Igas ettevõttes peab olema määratud isik, kes on läbinud vajaliku koolituse ja oskab vajadusel anda esmaabi. Kehtiva korra järgi peab ettevõtja määrama esmaabiandja, võttes aluseks ettevõtte

Esitasime ministeeriumile regulatsiooni muutmiseks täiendavad ettepanekud, muu hulgas: hh kaugtöö korral peaks hh

hh hh

hh

hh

hh

hh

hh

Tegime ministeeriumile ettepaneku muuta kaugtöö puhul vastutavaks töötaja, mitte tööandja.

hh

vastutama töötaja, mitte tööandja; tuleks tõsta töötaja vastutust tööohutuse nõuete mittetäitmisel, näiteks kui töötaja ei kanna ehitusplatsil kiivrit; kontoritöötajate tervisekontrolli peaksid saama läbi viia ka perearstid; töötervishoiuarst peaks tervisekontrolli otsusel märkima detailsemalt ohutegurite mõjud ning ettepanekud mõjude maandamiseks, eriti psühhosotsiaalsete ohutegurite puhul; kuvariga töötamise reeglid tuleks üle vaadata ja aegunud nõuded kaotada; tööandja peaks töövõimetuslehe algusest automaatselt teada saama; tööandjat tuleks teavitada töötaja krooniliste haiguste ja ravimite mõjust, mis võivad mõjutada tööülesannete sooritamist; töötaja juhendamise ja väljaõppe regulatsioonist tuleks kaotada ebavajalikud nõuded; tuleks võimaldada paberivabamat töökeskkonda, näiteks võiks riik luua terviklahenduse tervisekontrolli otsuste elektrooniliseks kättetoimetamiseks; koolituste korraldamisega seotud regulatsioon tuleks muuta selgemaks.

suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks. Kusjuures igas struktuuriüksuses või vahetuses peab olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja. Muudatustega antakse tööandjale suurem võimalus otsustada, kuhu esmaabiandja määrata ja kui palju neid peaks olema, kuna aluseks tuleb võtta hoopis ettevõtte tegevuse ohtlikkust, töötajate arvu, esmaabi vajavate juhtumite sagedust jms. Lisaks kaotatakse ära praegune kohustuslik esmaabivahendite nimekiri.

Esitasime täiendavad ettepanekud

Oleme varasemalt teinud sotsiaalministeeriumile arvukalt ettepanekuid, millest osa on nüüd väljatöötamiskavatsusse jõudnud. Siiski leiame, et tööohutuse ja töötervishoiu regulatsioon sisaldab veel ebamõistlikke ja ajale jalgu jäänud nõudeid, mis tuleks kaotada või ära muuta. Sellest lähtuvalt esitasime ministeeriumile regulatsiooni muutmiseks täiendavad ettepanekud.

Kaugtöö

Muu hulgas tegime ministeeriumile ettepaneku piirata tööandja vastutust juhul, kui töö toimub kaugtööna, näiteks kodukontoris. Sellises olukorras peaks vastutus tööohutuse ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimise eest lasuma töötajal, mitte tööandjal.

Kontoritöötajate tervisekontroll

Juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et väga suure osa töötajatest moodustavad nn kontoritöötajad ja nende puhul on töökeskkonna riskitegurid ühesugused, s.o arvutiga töötamine, mis mõjutab eelkõige silmi ja rühti. Sellistes olukordades võiks töötajate tervisekontrolli läbi viia töötervishoiuarsti asemel perearst ja vajadusel ka näiteks tavapärase arstikülastuse raames.

Kuvariga töötamine

Lisaks juhtisime tähelepanu näiteks kuvariga töötamise reeglitele, mis on püsinud samad juba üle 15 aasta.

Samas on kuvarid selle aja jooksul läbi teinud olulise tehnoloogilise arengu ning nende mõju inimese tervisele on muutunud. Tegime ettepaneku kaotada tööandja kohustused, mis on ajale jalgu jäänud ja millel puudub põhjendatud vajadus, näiteks töötaja juhendamise ja väljaõppe nõue enne kuvariga tööle asumist.

Kõikide ministeeriumile esitatud ettepanekutega saate tutvuda meie kodulehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 6 / 2017

9

ETTEVÕTJA KÜSIB

??? ? ?

T

öökeskkonna riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ohutegurid, mis võivad põhjustada tööõnnetusi, kutsehaigusi ja tööst põhjustatud haigusi. Paljudel ettevõtetel töökeskkonna riskianalüüs kindlasti tehtud, kuid kas see on piisavalt hea?

Kas see riskianalüüs kaitseb tulevikus tööandjat kohtus?

Järgnevalt mõned punktid, mille alusel kindlaks teha, kas töökeskkonna riskianalüüs on piisav või mitte.

1. Riskianalüüsi alusel peab välja tulema, millised töötajad tuleb suunata tervisekontrolli ning, millised ohutegurid on suunamise aluseks 2. Riskianalüüsi alusel peab selguma, kas töötajatele on vaja väljastada isikukaitsevahendid, sh isikukaitsevahendi omadused (kõrvaklappide summutus -12db või -30db) 3. Riskianalüüsi alusel peab selguma, kas töökeskkonda on vaja paigaldada ohumärguandeid või ohumärke

KUIDAS KAITSTA END

tarbijavaidluskomisjonis?

Kui klient esitab kaebuse tarbijavaidluskomisjoni, satub ettevõtja pahatihti ebasoodsasse olukorda, sest selles, pigem tarbijakeskses menetluses on leebemad tõendamisnõuded ning lahend sõltub paljuski sellest, kuidas kaupleja esitatud kaebusele vastab. Mida saab kaupleja ise ära teha selleks, et tarbijavaidluskomisjonis oleks enda õiguste kaitsmine lihtsam ja edukam?

4. Riskianalüüsi alusel peab olema võimalik koostada tegevuskava puuduste likvideerimiseks ning panna paika sisekontrolli plaan 5. Ja viimaseks peab olema võimalik riskianalüüsi alusel otsustada, kas töökeskkond vajab parandamist või piisab olemasolevatest ennetusmeetmetest, et töötajate tervist hoida.

KADI LAANEMÄE, Nüüd, kui vaatate oma riskianalüüsi ja leiate, et ülaltoodud punktid on käsitletud , siis võite rahul olla. Kui aga mõni punkt on katmata, siis soovitan kaaluda riskianalüüsi uuendamist. Küsimuste korral võite mulle kirjutada jaanika@ riskianaluus.ee .

Jaanika Jelistratov Riskianalüüs OÜ juhatuse liige

kaubanduskoja jurist

E

smalt peaks ettevõtja täitma kauplemistegevuse käigus kõiki üldnõudeid, mille rikkumine võiks tarbijatele anda põhjust kaebuse esitamiseks. Näiteks peab kaup olema õigesti märgistatud, müügi korral tuleb väljastada maksekviitungid, kõik vajalikud kasutusjuhendid tuleb kaubale alati juurde lisada. Enne tehingu tegemist tuleb klienti teavitada kauba ja teenuse hinnast ning võimaldada vajalik tooteinfo, sh kvaliteedi ja ohutusnõuete kohta. Kui need tingimused on täidetud, saab ettevõtja end ka tarbijavaidluskomisjonis kindlamalt tunda.

Sageli teeb ettevõtja vea, jättes tema kohta tarbijavaidluskomisjonile esitatud avaldusele vastuse andmata või ei anta sisulist vastust. Kui kaupleja ei vasta tarbija avaldusele sisuliste seisukohtadega, teeb komisjon otsuse tarbija avalduse ja olemasoleva info põhjal. Üldjuhul tähendab see otsust kaupleja kahjuks ja seda isegi olukorras, kus kaupleja võinuks sisulise vastusega saavutada endale soodsa lõpptulemuse.

Seega peaks kaupleja tarbijavaidluses alati avaldusele vastama, esitades kõik enda argumendid ja tõendid selle kohta, et kauba või teenuse müük toimus nõuetekohaselt. Kui ettevõtjal pole võimalik oma vastuväiteid tõendada, ei tasu välistada ka kompromissi pakkumist. Isegi kui tarbija avaldus tundub kauplejale ülekohtune ja ebaaus, võib mõistlik kompromiss säästa ettevõtet nii ebasoodsast lahendist kui ka mainekahjust. Kompromissettepanek tuleks aga eelnevalt hästi läbi mõelda, et vältida ettevõtte jaoks kahjuliku praktika tekkimist.

Lisainfot tarbijavaidluste lahendamise kohta saab koja juristidelt: juristid@koda.ee

ETTEVÕTJA

Fotod: Gitta Veber

Tartus tegutseb Baltimaade üks juhtivamaid pakenditootjaid – Estiko-Plastar AS. Ettevõte on oma ligi 100-aastase tegutsemise jooksul muutnud nii oma tegevusvaldkonda kui nime, kuid tublidus pole sealt kuhugi kadunud.

Kogu seda tublidust juhib alates 2005. aastast Triin Anette Kaasik, kellelt uurisime nii ettevõtte tegevuse kui ka tema arvamuse kohta majanduskeskkonnas toimuvast.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Estiko-Plastar:

100 aastat tublidust

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

11

ETTEVÕTJA

Estiko-Plastar alustas oma tegevust hoopis teistsuguste toodete tootmisega. Millistega?

Estiko juured ulatuvad juba 1918. aastasse, kui Albert Laretei rajas Tartusse kammitööstuse. Algusaegadel toodetud kammid olid luust ja puidust, hiljem erinevatest plastidest. Aegapidi suurenes tootesortiment seebikarpide, juukseklambrite, mänguasjade jpt survevalu toodeteni. Murranguline aeg ettevõtte tootesortimendis saabus 1969. aastal, kui hakati tootma polü­ etüleenkilet.

1991. aastal registreeriti ettevõte aktsiaseltsiks, mille nimeks sai AS Estiko-Plastar. Sellest ajast on ettevõte tegutsenud Baltikumi ühe juhtiva pakkematerjalide tootjana. Traditsioonilise polüetüleenkile sortimendile on lisandunud paljud uued materjalid, mis võimaldavad toota pakendeid väga kõrgete kvaliteedinõudmistega toiduainetööstustele ning pakkuda uudseid lahendusi teiste tööstusharude ettevõtete pakendivajaduste rahuldamiseks.

Estiko-Plastar kuulub ESTIKO Gruppi, mis on 100% Eesti kapitalil põhinev, peamiselt Tartus tegutsevate ettevõtete grupp. Täna on lisaks pakendi tootmisele ESTIKO peamised tegevusalad kinnisvara arendamine ja haldamine ning HoReCa valdkond. ESTIKO

haldab mitut kaubanduskeskust, neist suurim ja tuntuim on Tasku keskus.

Samuti kuuluvad kontserni hotellid Dorpat ning Lydia. ESTIKO grupp on tööandjaks 355 inimesele.

Kes on Estiko peamised kliendid?

Meie kliendid on tootmisettevõtted, kes oma toodete pakendamiseks kasutavad erinevaid kilepakendeid: peamiselt toidutööstused – piima-, kala-, kondiitri-, joogi- jt tööstused. Samuti pakume kilepakendeid ka turba-, tekstiili-, hügieenitööstustele.

Mille poolest erinete oma konkurentidest?

Oleme oma klientidele andnud lubaduse pakkuda „probleemivaba pakendilahendust“, mis muuhulgas sisaldab ka kiireid ja paindlikke tarneid. Ühtlaselt kõrge kvaliteet on tänapäeval turul juba elementaarne. Aga üha enam saame oma klientidelt positiivset tagasisidet seoses tõigaga, et oleme pakendivallas partner ja nõuandja. Nimelt oskavad meie tehnoloogid anda sisulist nõu, millise koostisega pakend tootele paremini sobib või millisesse suunda pakendi arendamisega liikuma peaks.

Panustame väga palju uute pakendilahenduste väljatöötamisse.

Eksportimise võlu on kahtlemata partnerluse lojaalsus ja pikaajalised kokkulepped.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

Milline on Teie hinnangul eksportimise võlu ja valu?

Meie peamiseks sihtturuks on Skandinaavia riigid. Ega meid seal keegi n-ö avasüli ei oota ning ega seal ka pakenditest puudust ei ole – sestap peame iga kliendi ja iga euro konkurentidelt „üle lööma“.

Algselt üritasime müügitööd teha oma Eesti kontorist, kuid aegamööda adusime, et kuigi sealsed inimesed räägivad väga heal tasemel inglise keelt, eelistatakse siiski asju ajada oma kaasmaalastega. Seetõttu on meil juba 2012. aastast oma müügikontor Rootsis ja nüüd ka Taanis.

Eksportimise võlu on kahtlemata partnerluse lojaalsus ja pikaajalised kokkulepped. Üldjuhul sõlmime lepinguid vähemalt aastaks ning erinevalt Baltikumist iga hinnavõnke või parema pakkumise pealt tarnijat vahetama ei kiputa. Hinnatakse positiivset koostöökogemust ja turvalisust.

Eksportimise valu on eelkõige väga pikk protsess esimesest kontaktist reaalse koostöö alguseni. Skandinaavias on otsustusprotsess siinsega võrreldes oluliselt pikem: skandinaavlased järgivad sõna-sõnalt Eesti vanasõna – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Igat sammu kaalutakse-arutatakse väga pikalt. Meil on kogemus, kus enda tõestamiseks kulus üle kolme aasta pidevat suhtlust, katsetamist ning veenmist, et Eesti tootjat tõsiselt võetaks.

Valitsus käis sel aastal välja mitmeid maksumuudatuste ideid, millest kaks on tänaseks otsustatud ära jätta. Milline ja miks neist Teid kõige rohkem puudutab / oleks puudutanud?

Plastari majandustegevusele oleks

ETTEVÕTJA paar aastat eraettevõttes töötada. Lihtsalt kogemuse mõttes, et edaspidi paremini aduda, millist pingutust nõuab raha teenimine. Niisama laiali jagada on ju tore, aga kui ettevõtete konkurentsivõimet ohvriks tuues kõiksugu kummalisi lükkeid tehakse, ei võida kaugemas tulevikus sellest keegi.

Kahjuks pole ma kuulnud, et tegeletaks valitsemiskulude analüüsi ja kärpimiskohtade otsimisega. Samas on see minu arvates ülimalt oluline teema – kuludel ei saa lasta hoomamatult kasvada, sh kahtlase väärtusega investeeringud (nt Haapsalu raudtee või riiklikud üürimajad). Lõputult makse kehtestada pole võimalik. Täna hääletaksin kindlalt lihtsa ja kõigile arusaadava maksusüsteemi poolt. Üldiselt meeldib kõikidele ettevõtjatele stabiilne majanduskeskkond ning kokkulepitust kinnipidamine.

enim mõju avaldanud pakendiaktsiisi kehtestamine. Üleöö kolm korda tõusev kulu oleks kahtlemata kõigile turuosalistele äärmiselt negatiivne.

Seda enam, et selle administreerimine on kõigile osapooltele (sh riik) väga keeruline ja kallis ning kardetavasti ei täidaks see poliitikute unistust riigikassa täitmisest. Lisaks häirib ka mõtteviis, et ametnikud/poliitikud arvavad end täpselt teadvat, milline peab kellegi pakend olema. Millegipärast on valitsejatel arusaam, et kõik eraomanikud on rumalad ja on senini oma rahaga halvasti ümber käinud.

Kuidas muidu mõista selgitusi, et „turule tuuakse liiga palju pakendeid“.

Pakenditootjatena võime kinnitada, et kõik firmad tegelevad pidevalt oma pakendite arendamisega, mille hulka kuulub ka pakendi õhemaks tegemine (sellega seoses ka kogu pakendimassi vähendamine). Erasektor otsib pidevalt kokkuhoiu ning optimeerimise võimalusi, et turul oma konkurentsipositsiooni hoida. Sama soovitaksime ka valitsusele. Täna oleme siiski rahul, et valitsus otsustas pakendimaksu praeguse seisuga ära jätta, kuid jääme ootama, mida plaanitakse teha järgmisel aastal.

Täna hääletaksin kindlalt lihtsa ja kõigile arusaadava maksusüsteemi poolt.

Mida toob tulevik Estiko-Plastari jaoks?

Lähitulevikus ehitame oma tehase suuremaks, et laiendada seadmeparki.

Juba sügisel tuleme turule uuenenud pakendivõimalustega, mis peaks huvi pakkuma erinevatele tööstusharudele. Pikemas perspektiivis teeme oma pidevat müügitööd, et eeskätt Skandinaavia turgudel veelgi enam tuntud ja tunnustatud pakenditootjaks saada.

Kas Teil on poliitikutele soovitusi?

Ennekõike – tark ei torma. Viimasel ajal on juba halenaljakaks kujunenud uudised, et täna kehtestame selle maksu ja homme loobume, sest avalik surve selle vastu oli väga suur. Pidevalt viidatud „uus poliitiline kultuur, kus kõiki kaasatakse“, toimib vaid sõnades.

Pooldan väga mõtet, et enne avalikku ametisse saamist on igal tulevasel ametnikul ja poliitikul kohustus kasvõi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

13

MAJANDUS

Säästmine & rahaline toimetulek Baltimaade peredes

E

ttevõtjatel, kelle klientideks on elanikud, on kasulik omada ülevaadet tarbijate majanduslikust olukorrast, hinnangutest ja arvamustest. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on aastaid analüüsinud ela­ nike säästukäitumist ja pere-eelarvete planeerimist ning 2017. aasta märtsis viis Eesti Konjunktuuriinstituut Swedbanki tellimusel Eestis läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli analüüsida, kuidas elanikud tulevad rahaliselt toime, kuidas säästavad ja planeerivad oma pere eelarvet. Küsitluses osales 1021 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat.

Samal perioodil küsitleti inimesi ka teistes Balti riikides.

Rahulolu sissetulekutega on 5 aastaga paranenud, kuid rahulolematuid on endiselt rohkem

Eesti elanikud on oma pere sissetulekute suurusega pigem rahulolematud.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

Oma pere sissetulekute suurusega ei olnud märtsis 2017 rahul 52% vastanutest (35% pigem ei ole rahul + 17% ei ole üldse rahul), rahule jäi sissetulekute suurusega 46% vastanutest (43% pigem rahul + 3% väga rahul) ja 2%-l puudus seisukoht või ei soovinud nad seda välja öelda. Kui 2012. aastal ei olnud oma tuludega üldse rahul iga neljas (29%) elanik, siis 2017. aastal on rahulolematus vähenenud 17%-ni (joonis 1). Rahulolu mõjutas enim pere sissetulekute suurus, samuti tööelus osalemine, pere tüüp (kas elatakse üksi või abikaasa, elukaaslase, laste või vanematega) ja elukoht. Mida suurem oli pere kuu netosissetulek, seda suurem oli rahulolu. Ainus peretüüp, kus rahulolu sissetulekutega ületas rahulolematuse, olid pered, kus elati koos vanematega. Regionaalselt oli sissetulekuga rahulolu suurim piirkondades, kus palgatase on kõrgem (nt Põhja-Eesti) ja madalaim Kirde-Eestis.

LIA LEPANE, MARJE JOSING, Eesti Konjunktuuriinstituut

MAJANDUS Peredel jätkub elamiskuludeks raha, raskuste korral hoitakse kokku

Kuigi 92% Eesti peredest väitis end jälgivat, et kulutused ei ületaks regulaarseid sissetulekuid, oli 39% Eesti, 32% Läti ja 41% Leedu peredest olnud viimase 12 kuu jooksul olukorras, kus pere sissetulekud ei katnud pere igapäevaseid elamiskulusid. Rahahädas oldi pigem lühiajaliselt: 1–2 kuu jooksul oli hädas 17% vastanutest, 3–4 kuu jooksul 9%. 5 ja enam kuud aastas koges rahalisi raskusi 13% peredest.

Rahalisi raskusi kogesid Eestis sagedamini lastega pered (nii alla kui üle 18-aastaste lastega), kuid enim väikese sissetulekuga pered, kus probleemid olid pikaajalised. Leedus oli Balti riikidest kõige rohkem lühiajaliselt hädas olevaid peresid, kuid ka sissetulekud on Leedus väiksemad.

Rahaliste raskustega said Eesti pered hakkama valdavalt ise kokku hoides ja kulutusi kärpides (49%, 59% Läti, 55% Leedu), varasemaid sääste kasutades (37%, 20% Läti, 35% Leedu) või jätsid raha saamiseni osa arveid maksmata (27%, 42% Läti, 38% Leedu).

Alles seejärel pöörduti laenamise poole lähikondsetelt ja sõpradelt (24%, 32% Läti, 39% Leedu) või pankadest (16%, 17% Läti, 17% Leedu) ja hakati otsima

0 20 40 60 80 100% 3 4

Väga rahul Pigem rahul

35

43

35 31

Pigem ei ole rahul 17

Ei ole üldse rahul

29 2017 2012

2 1

Ei oska/soovi öelda

Joonis 1. Rahulolu oma pere sissetulekute suurusega Eestis aastatel 2012–2017 (% vastanutest) % 50 40 30 20 11

10

14

18

14 9

0

e uu uu st 1k s1k ää i s ku le be po em Um el h r Vä Pe

d uu 2k

13 4

3

7

2

5

d d d d ud kem elda uu uu uu kuu ku ö h 1 4k 6 3k 5k ro vi 1 õi oo 7v s / ta ka as os a i s E Ük

Joonis 2. Perede säästupuhver Eestis 2017 (% vastanutest) % 100

Maksumuudatused, mis tõstavad hindu, alandavad elanike kindlustunnet. paremaid teenimisvõimalusi (15%, 25% Läti, 23% Leedu). Vähestes peredes kasutati rahalise kitsikuse leevendamiseks kiirlaenude abi (5%, 18% Läti, 9% Leedu). Kokkuhoid ja kulude kärpimine oli kolmes Balti riigis rahalistest raskustest ülesaamiseks harjumuspäraseim käitumisviis, kuid võrreldes Eesti elanikega eelistasid lõunanaabrid sagedamini jätta raha saamiseni arved maksmata, laenata lähikondsetelt või sõpradelt, otsida uusi teenimisvõimalusi ja võtta kiirlaene.

Elanike säästupuhver on väike kõikides Balti riikides

Kuigi Eestis elanike säästud on aastaaastalt kasvanud, jaguneb säästude olemasolu ja suurus perede vahel väga ebaühtlaselt.

Soovituslikuks säästupuhvriks peetakse 3–6 kuu sissetulekut, mis aitaks toime tulla töö kaotuse või muu ootamatuse korral. Uuringu andmetel oli valdava osa Eesti ja teiste Balti rii-

80 60

57%

59%

40

32%

30%

25%

29%

22%

Eesti

Läti

Leedu

20 0

53% 31%

Perel pole sääste või saaks hakkama alla 1 kuu 1-2 kuu suurune rahapuhver

Joonis 3. Perede säästupuhvri väiksus Balti riikides aastal 2017 (% vastanutest)

kide perede säästupuhver väike, mis ei võimalda probleemide korral säilitada olemasolevat elustandardit pikema aja vältel. 57% Eesti, 59% Läti ja 53% Leedu peredes säästud kas puudusid või oli nende endi hinnangul olemas 1–2 kuu suurune puhver, kusjuures 25% Eesti, 29% Läti ja 22% Leedu peredel polnud üldse sääste või need olid väiksemad kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks ja 1–2 kuud saaks sissetulekute kaotuse korral hakkama 32% Eesti, 30% Läti ja 31% Leedu peredest. 3 kuud või kauem saaks hakkama 38% Eesti, 33% Läti ja 43% Leedu peredest (joonis 2 ja 3).

Eestis oli rahaline puhver väiksem madalapalgalistel, lastega peredel, Kirde-Eesti peredel, palgatöötajatel.

Palgatööd tegevate elanike puhver oli väiksem võrreldes pensionäridega: 35% palgatöötajatest saaks sissetulekute katkemisel hakkama 3 kuud ja kauem, pensionäridest 46% ja ettevõtjatest 53%. Kuna inimeste rahapuhvrid säästudena on väikesed, on elanikud ootamatute maksumuudatuste ja hinnatõusude korral haavatavad. Nii on ka EKI tarbijabaromeetri uuringutest näha, et maksumuudatused, mis tõstavad hindu, alandavad elanike kindlustunnet.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

Millest räägib

“teenuste pakett”?

Brüsseli normatiivses maailmas ehk Euroopa Liidu seadusloomes ei tähenda praegusel ajal „teenuste pakett“ mitte kompleksselt osutatavaid teenuseid, vaid on koondnimetuseks Euroopa Komisjoni mitmetele teenuste valdkonda reguleerivatele direktiividele ja määruse muutmisettepanekutele ning uuele määrusele.

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

„Teenuste paketti“ kuuluvad järgmised ettepanekud: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud autoriseerimisskeemidest ja nõuetest teatamise kord ning muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ ja määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd“; „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli“; „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv määrusega ...

[Euroopa teenuste e-kaardi määrus] kasu-

tusele võetud Euroopa teenuste e-kaardi õigus- ja tegevusraamistiku kohta“ ning „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega võetakse kasutusele Euroopa teenuste e-kaart ja sellega seotud haldusvahendid“.

Euroopa Komisjoni nägemuses on kavandatavate meetmete eesmärk hõlbustada teenuste osutajatel turulepääsu teistes liikmesriikides ja seeläbi suurendada konkurentsi. Selle asemel, et asuda muutma teenuste valdkonnas juba kehtivaid ELi õigusnorme, üllitab Euroopa Komisjon ettepanekuid, mis on suunatud nende paremale kohaldamisele. Tutvustan siinkohal lühidalt ja kokkuvõtlikult nende ettepanekute sisu.

EUROOPA UUDISED Uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll

Kõikides liikmesriikides on kehtestatud osadele kutsealadele omad nõuded.

Liikmesriikidel on kutsealade reguleerimiseks sageli mõjuvad põhjused, mis tuginevad vajadusele kaitsta põhilisi avaliku huvi eesmärke. Liikmesriigi ülesanne on hinnata juhtumipõhiselt vajadust seada piirangud kutsealasele tegevuse juurdepääsule ja elluviimisele.

Et vältida negatiivset mõju teenuste osutamisele ja kutsetöötajate liikuvusele, mida põhjustab kutsealade reguleerimise proportsionaalsuse ebaühtlane hindamine liikmesriikides, kehtestatakse proportsionaalsuse kontroll, mida liikmesriigid peavad kasutama enne kutsealasid reguleerivate riiklike õigusnormide vastuvõtmist või muutmist.

Direktiiviga sätestatakse peamised kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvestada, näiteks riskide olemus, reserveeritud tegevusalade ulatus, kvalifikatsiooni ja tegevuse seos, meetme majanduslik mõju jne. Aluslepingutes täpsustatakse, et reguleerimine peab olema proportsionaalne, kuid samas jääb valik, kas ja kuidas kutseala reguleerida, liikmesriikide pädevusse.

Reformisoovitustega käsitletakse mitmesuguseid erinevaid nõudeid ja esitatakse arhitektide, ehitusinseneride, raamatupidajate, juristide, patendivolinike, kinnisvaramaaklerite ja giidide suhtes kohaldatavate eeskirjade üksikasjalik analüüs.

Euroopa teenuste e-kaart Teatamise korda puudutavad muudatused

Ka praegu kehtivate direktiivide kohaselt tuleb liikmesriikidel informeerida Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike, kui nad kehtestavad reguleeritud valdkondades uusi nõudeid. Teenuste direktiividega seotud meetmetest teatamise korda käsitlevate rangemate nõuetega takistatakse liikmesriike võtmast vastu teenustega seotud diskrimineerivaid, põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid riiklikke autoriseerimisskeeme või nõudeid. Ettepanekuga laiendatakse teenuste direktiiviga reguleeritud nõuetest teatamise korra kohaldamisala ning määratletakse see täpsemalt. Sellega kehtestatakse konsultatsiooniperiood, milles sätestatakse dialoog teavitava liikmesriigi, Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide vahel, milles käsitletakse kavandatava riikliku meetme teenuste direktiivile vastavust.

E-kaart on uus, täiesti elektrooniline menetlus füüsilisest isikust ettevõtjate ja äriühingute jaoks mitmes valdkonnas, nagu (praegu eelkõige) ehitussektor ning puhastus- ja äriteenused.

See asendab haldusformaalsused eri keeltes, sest teenuseosutaja peab järgima menetlust päritoluriigi keeles ja päritoluriigi ametiasutusega.

E-kaardi menetlus tugineb päritoluja vastuvõtva liikmesriigi koostööle, mida rakendatakse olemasoleva siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Sellega ei muudeta direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL kohaste töötajate lähetamisele kohaldatavate eeskirjade sisu.

Euroopa teenuste e-kaart on sarnane Euroopa kutsekaardiga, kuid kui Euroopa kutsekaart lihtsustab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise abil teenuste osutamist füüsilisest isikust töötajate või teenuseosutajate jaoks, on e-kaardi kohaldamisala laiem. See tähendab seda, et teenuste e-kaardi eesmärk on vähendada halduskeerukust teenuseosutajate jaoks, kes soovivad oma

tegevust laiendada teistesse liikmesriikidesse. Samas tagab e-kaart selle, et liikmesriigid saaksid kohaldada põhjendatud norme. E-kaardi kasutamine oleks teenuseosutajatele vabatahtlik ning see pakuks alternatiivset viisi, et tõendada vastavust kohaldatavatele siseriiklikele õigusnormidele. Teenuseosutajate jaoks on selle kasutamine täielikult elektrooniline.

Kui teenuseosutaja plaanib osutada teenust piiriüleselt ajutiselt, annab e-kaardi välja päritoluliikmesriik.

Vastuvõtval liikmesriigil oleks võimalik e-kaardi väljaandmisele vastuväiteid esitada juhul, kui teenuste direktiiv võimaldab neil seda juba teha ühe (selle direktiivi artiklis 16 loetletud) ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Pärast e-kaardi väljaandmist oleks teenuseosutajal võimalik osutada vastuvõtvas liikmesriigis ajutiselt piiriüleselt teenuseid.

Euroopa Komisjoni nägemuses on kavandatavate meetmete eesmärk hõlbustada teenuste osutajatel turulepääsu liikmesriikides.

Vastuvõtvate liikmesriikide otsustusõigust Euroopa teenuste e-kaardi taotluse tagasilükkamisel ei muudeta.

Kui teenuseosutaja kavatseb teises liikmesriigis teenuseid osutada filiaali, esinduse või kontori kaudu, väljastab e-kaardi vastuvõttev liikmesriik. Sellisel juhul esitaks teenuseosutaja e-kaardi taotluse ikkagi oma päritoluriigi ametiasutustele, kes kontrolliksid, kas teenuseosutaja on nende territooriumil asutatud kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega. Kuid teise etapina algataksid päritoluliikmesriigi ametiasutused koos asjaomase vastuvõtva riigi ametiasutusega menetluse, et võimaldada viimasel otsustada, kas taotluse esitanud teenuseosutaja täidab vastuvõtva riigi nõudeid kooskõlas teenuste direktiiviga. Pärast e-kaardi väljaandmist oleks selle omanikul võimalik osutada asjaomases vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid teisese asutamise kaudu (filiaali, esinduse või kontori vormis).

Praegu aga on see kõik alles arutelude staadiumis. Millal ja missugusena see täpselt kohalduma hakkab, on hetkel veel vara öelda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

17

UUDIS

Läti peaminister Māris Kučinskis ja eksponendid

Lõuna-Eesti turismiettevõtjad

Valmiera messil 19.–20. mail toimus Valmieras mess, kus osalesid kaubanduskoja toel ka Eesti ettevõtted Kubija hotell-loodusspaa, Loodusturism OÜ, Kagureis OÜ ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariik OÜ.

M

essi pikaajalised traditsioonid, hea korraldustöö ja haruldaselt ilus ilm tagasid selle, et messil oli arvukalt külastajaid.

Teiste hulgas külastas Eesti ekspositsiooni ka Läti peaminister Māris Kučinskis.

Vaatamata geograafilisele lähedusele olid mitmed messil tutvustatud teenused Läti messihuvilistele positiivseks üllatuseks. Mess pakkus osalenud firmadele rohkelt otsekontakte ja see

Meid külastas Pihkva oblasti Kaubandus-Tööstuskoja president Vladimir Zubov (paremal)

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

TOOMAS HANSSON, kaubanduskoja Tartu esinduse juhataja

annab alust lootuseks, et lätlastest klientide arv eeloleval suvel kasvab.

Osalenud firmad jäid messiga rahule ja leidsid, et Interreg Estlat programmi toetus messil osalemiseks oli väga asjakohane.

Kubija hotell-loodusspaa juhataja Ly Voolaid

Läti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Jānis Endziņš esinemas Valmiera ettevõtluspäevadel

Hallis sees olnud Eesti eksponendid

EESTI

RIIGIHANKED hh Makedoonias hangib munitsipaalasutus PPP raames naturaalgaasi jaotusvõrgu väljaehitamist koos muude osade ja selle haldamisega. Lepingu pikkus on 30 aastat. Tähtaeg: avatud kuni sobiva lepingu sõlmimiseni. Kood 373. hh Rootsis hangitakse lennuliiniteenust. Tähtaeg pakkumisel osalemise registreerimiseks on 15. JUUNI 2017. Kood 380. hh Makedoonias hangitakse kummist ja korgist sulgureid. Tähtaeg on 19. JUUNI 2017. Kood 381. hh Makedoonias hangitakse kütteõli -1 (EL-1). Tähtaeg on 27. JUUNI 2017. Kood 382.

hh Poolas hangitakse diiselkütust.

Tähtaeg on 3. JUULI 2017. Kood 383.

NATO HANKED

hh Kreekas hangitakse raamaturiiuleid.

Tähtaeg on 3. JUULI 2017. Kood 384.

hh NATO hangib kaablikatteid maapinnale jalakäijate- ja sõidukite ületuseks. Tähtaeg on 30. JUUNI 2017. Kood 389.

hh Ühendkuningriigis hangitakse esmaabikarpe. Tähtaeg on 7. JUULI 2017. Kood 385. hh Hispaanias hangitakse metallkonstruktsioonide montaaži.

Tähtaeg on 10. JUULI 2017. Kood 386.

hh NATO hangib ehitusteenust uue õhujõudude baasi ehitamiseks Itaalias. Tähtaeg on 29.

SEPTEMBER 2017. Kood 390.

hh Hispaanias hangitakse katkematu voolu allikaid. Tähtaeg on 21. JUULI 2017. Kood 387. hh Rumeenias hangitakse laevaremonditöid. Tähtaeg on 12. SEPTEMBER 2017. Kood 388.

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

19

MESSID DIGITAL HEALTH 2017: rahvatervis, personaal- ja erakorraline meditsiin suure andmemahu ajastul 3.–4. juuli London, Ühendkuningriik Messil hõlmatakse väga laia teemadespektrit (sh kogukonnapraktikat ja sotsiaalvõrgustikku, analüüsi- ja jälgimisseadmeid, epideemiaseire tehnoloogiaid, katastroofi-erakorralist meditsiini) rahvatervishoiuga seotud probleemide varajaseks tuvastamiseks ja sekkumiseks.

Registreerimistähtaeg on 5. juuli 2017.

Konverentsitasu kogupakett (4 päeva): • erialatöötajatele 370 £ • akadeemikutele 500 £ • ettevõtjatele 800 £ Võimalik on osaleda ka üksikute päevade kaupa.

Lisainfo messi kohta: www.acm-digitalhealth.org

CHINA HOMELIFE FAIR 6.–8. juuni Varassav, Poola Kesk- ja Ida-Euroopa suurim mess, mis tutvustab Hiina tooteid ja tootjaid. 1300 Hiina tipp-ettevõtet esitlevad 60 000 erinevat toodet 9 erinevast tööstusharust.

Märksõnad: hh tekstiil hh mööbel hh kodutehnika hh ehitusmaterjalid hh valgustus hh kodu ja kingitused

20

POLAGRA FOOD: Poola rahvusvaheline toidumess 23.–28. september 2017 Poznań, Poola Ürituste kogumaht annab ainulaadse võimaluse saada täielik ülevaade toiduainetööstusest alates tehnoloogilistest protsessidest, masinatest, toidutöötlemise protsessidest, pakkimisest ja gastronoomiast. See on võtmeüritus eelkõige tootjatele, hulgifirmade esindajatele, restoranide ja hotellide juhtidele, kokkadele ning pagaritöösturitele, andes ülevaate kõige uuematest trendidest. Messil osaleb üle 1000 ettevõtte rohkem kui 30 riigist ja külastajaid on oodatud vähemalt 60 000.

Tasuta B2B kohtumised EEN võrgustiku liikmetele, vajalik eelnev registreerumine: www.b2match.eu/ b2b-food2017/pages/19379-how-it-works

Suurimate ettevõtete juhtidel või ostujuhtidel on võimalus osaleda võõrustajate programmis, kasutades erinevaid eksklusiivseid teenuseid nagu näiteks: • vaba sissepääsu; • matchmaking’ut juhtivate tootjatega; • tasuta tõlget kohtumistel; • tasuta osalemist pakutavatel loengutel; • 2 ööd koos hommikusöögiga kahe- või kolmetärnihotellis; • osalemist õhtusöögil.

Messi eesmärgiks on edendada kontakte Poola ja välismaiste ettevõtjate vahel. Sellel aastal on pilk pööratud lihatööstustele. Seetõttu on avatud Hosted Buys Program, mis on eelkõige mõeldud jaemüügikettidele, hankeüksustele, hulgimüüjatele, importijatele ja oma eriala ekspertidele, kes teevad hankeotsuseid oma ettevõttes. Isikud, kes kvalifitseeruvad programmis osalema, saavad VIP-staatusega kaasa vaba pääsme POLAGRA FOOD messile, tasuta majutuse, toitlustuse ning Hosted Buys meeskonna toe kogu ürituse jooksul.

Lisainfo messi kohta: en.chinahomelife.com.pl

Täpsem info ürituse kohta: www.polagra-food.pl/en

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

EESTI

TOUR D’EUROPE – COLOGNE: suurim Saksamaa toidutööstuse mess 6. oktoober Köln, Saksamaa Saksamaa toidu- ja joogitöösturite kohtumine ostjatega Euroopast. Korraldatakse üks-ühele kohtumisi, millele on võimalik registreeruda EEN võrgustiku kaudu e-posti teel: koda@koda.ee Täpsem info: www.eusmecentre.org.cn/es/event/ 2017-10-06/tour-deurope-cologne-2017

ANUGA 2017 WORLDWIDE. Leading. Significant. maailma suurim toidu- ja joogisektori mess 7.–11. oktoober Köln, Saksamaa 7000 osalejat, 160 000 külastajat. Piletite hinnad varieeruvad alates 34 eurost kuni 97 euroni.

Täpsem info: www.anuga.com/anuga/for-visitors/Tickets/index. php Osaleda soovivatel ettevõtetel palutakse täita registreerimisvorm: www.anuga.com/anuga/for-exhibitors/registration/index. php

KÖLN, SAKSAMAA

A+A 2017: suurim rahvusvaheline turvalisuse, julgeoleku ja töötervishoiualane mess

Märksõnad: hh lihatooted hh gurmee- ja delikatesstooted hh kohv, tee, kakao hh külmutatud tooted ja jäätis hh värsked ja jahutatud toiduained hh leiva- ja pagaritööstuse tooted hh piimatooted hh orgaanilised tooted hh joogid hh tehnoloogia, seadmed, catering

17.–20. oktoober Düsseldorf, Saksamaa See on suurepärane võimalus tutvuda uute tehnoloogiatega, algatada piiriülest koostööd ja leida uusi äripartnereid. Messil osaleb 1884 ettevõtet 57 riigist ning külastajaid oodatakse 65 000.

Messi raames on võimalus osaleda tasuta B2B kohtumistel.

Eraldi väljapanekud: hh oliiviõli turg hh orgaaniliste toiduainete turg hh veiniturg hh trenditooted ja uued suunad hh innovatsiooniliste maitsete väljapanek

Vajalik eelnev registreerumine: www.b2match.eu/aplusa2017

INDUSTRIAS PERU B2B MATCHMAKING 2017

Messi pilet maksab 23 eurot, konverentsil osalemine 155 eurot ning messi raames toimuv nn sisekonverents eraturvavarustuse teemal maksab 135 eurot.

Online-ostu korral piletitele soodustused.

Täpsem informatsioon: www.aplusa-online.com/?src=home_2 Peamised tootekategooriad: hh eraturvavarustus hh töötervishoid hh keskkonnakaitse töökohal hh eraomandi kahjustuste ja kvaliteedi vähenemise vältimine hh mõõteriistad õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks

27. juuni Lima, Peruu Ettevõtlusmess, kus Peruu tootjad esitlevad oma toodangut ning ootavad osalema välisettevõtteid.

Märksõnad: hh ehitus- ja viimistlusmaterjalid hh kosmeetikatooted ja hooldus hh puidutööstus hh naturaalsed koostisosad ja värvid Ettevõtetele pakutakse B2B kohtumisi EEN võrgustiku kaudu.

Soovi korral palun saatke e-kiri aadressile koda@koda.ee.

Ettevõtteid, kes soovivad messil osaleda, palutakse kontakteeruda Edal Lujanaga (elujan@promperu.gob.pe).

Vaata ka: www.promperu.gob.pe EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Belgia ettevõte otsib metalli- ja plastitööde alltöövõtjaid erinevate detailide tootmiseks nii autokui ka meditsiinitööstuses (prototüüpimine, vormide disain ja tootmine, plasti ja metalli survevalu, metalli stantsimine). KOOD: BRBE20170519001 Soome ehtedisainer otsib roostevabast terasest ehete tootjaid (kõrvarõngad, käevõrud, kaelakeed) tootmislepingu alusel. KOOD: BRFI20170526001 Itaalia ettevõte pakub end tööriistade, elektriliste tööriistade, ehitusmaterjalide ja ehistusalaste masinate edasimüüjaks Itaalia turul.

KOOD: BRIT20160330001 Lõuna-Korea edasimüüja otsib tootjat (radar)anduritele või pooljuhtidele, mis võimaldavad tuvastada objekte või biosignaale (nii inimeste kui loomade). KOOD: BRKR20170428001 Prantsuse ettevõte, kes toodab autotööstusele erinevaid seadmeid ja presse, otsib valuvormide ja valandite tootjaid. KOOD: BRFR20170522001 Poola ettevõte otsib auto-, elektroonika- ja tööstustoodete tootjaid või tarnijaid, kes soovivad siseneda Poola turule.

KOOD: BRPL20170126001 Küprose edasimüüja otsib erinevate toiduainete tootjaid (sh toorained, õlid, rasvad, piimatooted, mesi, moosid, toidulisandid jne).

KOOD: BRCY20170203001

Tšehhi ettevõte, kes müüb mootorrattaid ja erinevaid lisatarvikuid, otsib lisatarvikute tootjaid või tarnijaid (sh kettide puhastusharjad, kotid, multifunktsionaalsed sallid).

KOOD: BRCZ20170411001 UK ettevõte, kes tegeleb nii veekui ka heitveepuhastusega, otsib broomitablettide (basseinidele ja spaadele) tootjat tootmislepingu alusel.

Aastane miinimumtellimus 20 tonni 20grammiseid tablette.

KOOD: BRUK20170317001

Kreeka ettevõte otsib ortopeediliste implantaatide tarnijaid või tootjaid, eelkõige pakuvad huvi DHS (Dynamic Hip Screw) ja DCS (Dynamic Condylar Screw) süsteemid.

KOOD: BRGR20170525001 Rumeenia ettevõte otsib ehitusmaterjalide tootjaid.

KOOD: BRRO20170510002

Küprose ettevõte otsib lehtpuust (eelistatult tamm, pöök ja valgepöök) küttepuu tarnijaid.

KOOD: BRCY20170413001

UK ettevõte, kes toodab ja müüb loomadele mõeldud eluasemeid, söötmis- ja pesakaste, otsib suurenenud nõudluse tõttu sarnaste puidust toodete tootjaid. Puit peab vastama FSC nõuetele. Tootja peab olema suuteline tootma kuni 50 000 ühikut aastas.

KOOD: BRUK20170411001

Itaalia edasimüüja otsib naturaalsest materjalist ööriiete, aluspesu ja rannariiete tootjaid täiendamaks oma tootevalikut. KOOD: BRIT20170526001

Lõuna-Korea ettevõte soovib importida Euroopast kosmeetika-, ilu- ja tervisetooteid.

KOOD: BRKR20170424001

UK ettevõte, kes toodab ja müüb igapäevaseid abivahendeid eakatele ja puuetega inimestele, otsib uuenduslikke tooteid täiendamaks praegust tooteportfelli.

KOOD: BRUK20170505001

Belgia ettevõte otsib Cor-Ten terasest aiatoodete (servad, aiaskulptuurid, istutuspotid, postkastid, tarad) tootjat.

KOOD: BRBE20170515001

Portugali ettevõte, kes pakub suurklientidele andmesäilitusteenuseid, otsib suletavate turvakottide, turvaplommide ja muude turvaelementide tootjaid.

KOOD: BRPT20170403001 Lõuna-Korea edasimüüja otsib toiduainete tarnijaid Euroopast (teraviljad, teraviljatooted, liha, tervisetooted jms).

KOOD: BRKR20170419001

Hollandi ettevõte otsib õhupüssi tarvikute tootjat või tarnijat.

KOOD: BRNL20170215001 Serbia ettevõte otsib plastikust laboritarvete (Petri tassid, ATP testid, seadmed, mis määraks jahu gluteenisisalduse) tootjat või tarnijat.

KOOD: BRRS20170504001 Soome ettevõte, kes toodab õhupuhastusmasinaid, mis puhastavad siseruumide õhku ehitusja renoveerimistööde ajal, otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOFI20170428001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

Professionaalide tööriist!

USS videovalve näeb Avigilon-i analüütikaga alati seda, mida vaja.

Rohkem infot süsteemi võimaluste, tehnilise info ja paigaldamise kohta meie spetsialistidelt: 619 1999 või klienditeenindus@uss.ee

KUTSUME OSALEMA

OSALE EESTI SUURIMAL

ETTEVÕTLUSKONKURSIL!

Ootame kõiki ettevõtteid osalema suurimal ettevõtluskonkursil Eesti Parimad Ettevõtted 2017, kus muuhulgas valitakse välja Aasta Ettevõte 2017. Tegu on Eesti suurima ettevõtluskonkursiga, mis toimub era- ja avaliku sektori koostöös. Ettevõtjaid kutsuvad osalema Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel 2017

Konkursi raames koostatakse ettevõtete majandusnäitajate põhjal üldine konkurentsivõime paremusjärjestus. Konkursi raames selgitatakse välja parimad nii suurte, väike- ja keskmise suurusega kui ka mikroettevõtete arvestuses, lisaks koostatakse edetabelid järgmistes valdkondades: jaekaubandus, hulgikaubandus, tööstus ja energeetika, toiduainetööstus, ehitus, side/kommunikatsioon/IT-teenused, transport ja logistika, turism, finantsvahendus, kinnisvara ja teenindus. Konkursi eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtluse edenemisele, Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvule ning koos sellega majanduse kiiremale arengule. Samas pakub konkursil osalemine ettevõttele hea võimaluse oma tuntuse suurendamiseks.

Konkurss on kõrgeim ettevõtlusorganisatsioonide tunnustus ettevõtetele.

Ettevõtluse Auhind 2017

EASi korraldatava konkursi raames tunnustatakse enim riigile kasu toonud ettevõtteid viies kategoorias: Aasta Uuendaja, Aasta Välisinvestor, Aasta Vastutustundlik Ettevõte, Aasta Piirkonna Ettevõte ja Aasta Eksportöör. Konkurss Ettevõtluse Auhind on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele. Konkursi eesmärgiks on parimate ettevõtete tunnustamine ja teistele eeskujuks tõstmine, ettevõtluse teadlikkuse kasvatamine ühiskonnas ning Eesti ettevõtluskeskkonna arendamine.

Aasta Ettevõte 2017

Mõlema konkursi tugevaimate seast valib sõltumatu žürii välja ettevõtte, kes pärjatakse tiitliga Aasta Ettevõte 2017. Konkursside parimad ning peavõitja kuulutatakse välja pidulikul auhinnagalal, mis leiab aset 5. oktoobril Nordea Kontserdimajas. Lõppvalikul arvestatakse ettevõtte majandusnäitajaid, keerulises majanduskeskkonnas hakkamasaamist, panust töökohtade loomisel, tegevusi ekspordi suunal, uuendusmeelsust, uute ärimudelite rakendamist ning panustamist ühiskonda.

Aasta Ettevõte 2016 tiitli pälvinud puidutöötlemise tehnoloogia seadmeid projekteeriva ja valmistava masinaehitusettevõtte Hekotek juhi Heiki Einpauli hinnangul on riiklik

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

GERLY JOSTOV, kaubanduskoja turundusdirektor

LIINA LEMMING, konkursi Eesti Parimad Ettevõtted 2017 projektijuht, EAS

tunnustus toonud tuntust ka väljapool sihtgruppi – puidutöötlemisettevõtteid. „Meie ettevõtte immateriaalne väärtus tõusis ja seda ka meie Rootsi omanike, börsiettevõtte Lifco AB juhtide silmis. Viimane väljendub Hekoteki enda juhtkonna varasemast veelgi suuremas otsustusvabaduses. Ja meile, eestlastele, maitseb igasugune vabadus alati. Kindlasti mõjus tiitel hästi meie kollektiivi sisekliimale, kõigil on hea tunne, kui peale lähedaste isegi konkurendid tubli töö eest õlale patsutavad,“ nentis Einpaul. „Kuigi ettevõtte edu aluseks on õnnestunud referentsid ja rahulolevad kliendid, annab riigi kõrgeim tunnustus teistsugust veendumust õigel teel olemisest ning indu veelgi julgemaid samme astuda,“ lisas Einpaul.

Pane ka Sina oma ettevõte proovile!

Anna endast märku ja suurenda seeläbi oma ettevõtte tuntust. Osaleda võivad kõik – suurtööstustest väikeettevõteteni.

MIKS OSALEDA? hh

Konkurss on riigi ja ettevõtlus­organisatsioonide kõrgeim tunnustus. hh Ettevõttel on hea võimalus oma tuntust suurendada. hh Suurepärane võimalus end konkurentidega võrrelda. hh Parimad saavad õiguse kasutada konkursi

sümboolikat oma kodulehel ja materjalidel. hh Konkursiga kaasneb kõrgendatud avalikkuse

tähelepanu ja meediakajastus. hh Parimad saavad kutse pidulikule auhinnagalale.

Alusta siit: www.ettevotluskonkurss.ee Esita oma ettevõtte andmed hiljemalt 30. juunil.

RUBRIIK

LOOMEMAJANDUS

Loomeettevõtted eksportima EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Mai alguses sai avalöögi kaubandus-tööstuskoja ja Danske Banki ühine arenguprogramm loomeettevõtete ekspordivõimekuse arendamiseks. Programmi lõppedes on osalenutel püsivad eeldused edukaks eksporditegevuseks ning eksportturgudel on müügikäive kasvanud vähemalt 10 protsenti. Tänaseks on 12 ettevõtjat läbinud juba kaks koolitust ning saanud tuge rahvusvaheliselt mentorilt Markku Vantunenilt, kuid palju tööd on veel ees. Saame tuttavaks programmis osalevate ettevõtjatega!

26

Ettevõte

Borealis OÜ (bränd Jaanus Orgusaar)

Nimi

Margit Lillak

Millega tegeleb?

Väike pereettevõte, kelle põhitegevuseks on disainmööbli tootmine.

Jaanus Orgusaare disainitud vineerist riiulid paistavad silma oma erilise ning ajatu disaini poolest ning on oma kompaktsuses väga ekspordisõbralikud. Üks populaarsemaid tooteid on riiul Comb, mis on muutunud juba disainiklassikaks kogu Euroopa Liidus. Juba ettevõtte algusest peale on nende suunaks olnud eksport, mille osakaal on iga aastaga kiirelt kasvanud.

Mida ootab programmist?

Loodab programmi jooksul paika saada täpsema ja kirjaliku strateegilise plaani, millest lähiaastatel ekspordi laiendamisel lähtuda. Ootab konkreetsust ja raame. Praegu tegeleb eksportimisega pigem nõudluspõhiselt ning plaanid on olnud pigem lühiajalised – kuni aastaks. Loodab õppida teiste kogemustest ja saada uusi konkreetseid ideid äri arendamiseks välisturgudel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

LOOMEMAJANDUS Ettevõte

Bit AS

Nimi

Anneli Veskimäe ja Ly Kriiska

Millega tegeleb?

Avita kirjastuse nime all tegutsev AS Bit on üks Eesti juhtivaid õpikukirjastusi. 40% Eesti koolides kasutatavatest õpikutest loob just Avita.

Eriline suund kirjastuse tegevuses on digitaalse õppevara arendamine.

Mida ootab programmist?

Saada teadmisi uutele turgudele sisenemise kohta ja õppida teiste kogemustest. Peamine eesmärk on sõnastada ekspordistrateegia just Avita toodete eksportimiseks.

Ettevõte

Energiatehnika OÜ

Nimi

Jüri Joller

Millega tegeleb?

Elektriinseneribüroo, mille põhitegevusaladeks on elektriajamite, mõõte-, automaatika- ning taastuvenergeetika süsteemide projekteerimine ning seadmete müük.

Mida ootab programmist?

Saada värskeid ideid, kuidas minna uutele turgudele. Saada kontakte nii välismaiste ettevõtete kui klientidega, et välja töötada ja müüa oma uusi innovatiivseid tooteid.

Ettevõte

Karl Disain OÜ

Nimi

Karl Annus

Millega tegeleb?

Ettevõte toodab ja müüb puidust prilliraame. Prille valmistatakse käsitööna ning kliendi soovidele ja mõõtmetele vastavalt.

Mida ootab programmist?

Ettevõte on ekspordiga tegelenud juba mõnda aega, kuid ekspordib veel vähe. Praegu tegeleb ekspordiga pigem kaootiliselt. Soov on saada uusi teadmisi ja mentorlust ning välja töötada konkreetsem ekspordiplaan ja tuleviku mõtted.

Ettevõte

Käsitööturg OÜ (EstonianCrafts.com)

Nimi

Kristiina Martin

Millega tegeleb?

EstonianCrafts.com on Eesti esimene ekspordile suunatud autoritoodete kauplemisplatvorm. Toimivale ettevõttele pakub tipptasemel e-poe lahendust. Alustavale ettevõttele on platvorm tõhusaim viis müügikontaktide leidmiseks ja parim keskkond oma toote testimiseks. EstonianCraftsi platvormis saab ühest kohast ligipääsu Eesti parimatele meistritele ja nende toodetele. Platvorm võimaldab osta olemasolevaid tooteid kui ka teha eritellimusi.

Mida ootab programmist?

Koos ekspertide abiga mudeldada ettevõtte ekspordistrateegia ja leida uusi partnereid uutel turgudel.

Ettevõte

Lind Keraamika OÜ

Nimi

Eero Talvistu

Millega tegeleb?

Lind Keraamika all tegutseb bränd nimega ARRO Keraamika, mis tegeleb portselanist nõude disainimise, tootmise ja müümisega. Liisu Arro nimi peaks paljudele eestlastele tuttav olema.

Mida ootab programmist?

Soovib programmiga oma laialivalgunud mõtted fokusseerida ning oma mõtted ja ideed muuta juba konkreetseks plaaniks.

Ettevõte

Marmara Sterling OÜ

Nimi

Janno Jaek

Millega tegeleb?

Ettevõte disainib, toodab ja müüb Swarovski kristallidest tehtud ehteid.

Suurim kohalik ehtetootja, kelle tooted on esindatud kõikides jaekettides.

Mida ootab programmist?

Leida uusi kontakte ja koguda ideid, mille abil siseneda uutele turgudele.

Ootab ka uusi ideid, kuidas oma tooteid olemasolevatel eksportturgudel paremini turundada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

27

LOOMEMAJANDUS

28

Ettevõte

MTÜ IIDA Kursused

Nimi

Eva-Liisa Kriis

Millega tegeleb?

Ettevõte korraldab käsitöö workshop´e. Peamiselt õpetatakse kangakudumist, lõngade värvimist ja ketramist. Lisaks on ettevõte avanud muuseumi, kus on välja pandud erinevad kangasteljed, vanad tekstiilid, õppevihikud jpm.

Mida ootab programmist?

Eesti turg on väike ning ettevõte soovib teada, kuidas ekspordiga alustada. Soovib leida ukse, mille kaudu välisturgudele siseneda.

Ettevõte

Roadplan OÜ

Nimi

Riho Milva

Millega tegeleb?

Ettevõte pakub arhitektuurset ja insenertehnilist teenust. Tegeleb nii teede projekteerimise, ekspertiisi kui liiklusohutuse auditite koostamisega.

Olulisel kohal on kvaliteet – projekt peab olema ohutu, jätkusuutlik ning visuaalselt meeldiv.

Mida ootab programmist?

Täita oma eksporditeadmistes need augud, mis takistavad edukat eksportimist. Ootab ekspordialast finantsnõustamist ja mentorlust, sest tavaolukorras selliseid teenuseid nii kergesti turult ei leia.

Ettevõte

Tandit Vision OÜ

Nimi

Oksana Tandit

Millega tegeleb?

Ettevõte disainib, toodab, turundab ja müüb brändi Oksana Tandit naisterõivaid. Iseloomustab end kui affordable luxury.

Mida ootab programmist?

Eesti loomemajandus on valmis maailma vallutama, sest Eesti on jäänud väikeseks. Programm annab elementaarse kompetentsi ekspordiplaani koostamiseks. Loomeinimeste jaoks on keeruline analüüsida numbreid ja eesmärke ehk leida tasakaal loovuse ja praktilisuse vahel. Just sellepärast on väga lootustandev Danske Banki spetsialistide kaasamine! Loodetavasti annavad nad head nõu, kuidas firma finantse paremini planeerida, et eksporditegevused oleksid tulemuslikud.

Ettevõte

Wesse Engineering OÜ

Nimi

Margus Valge

Millega tegeleb?

Ettevõte disainib ja toodab keskkonnasõbralikke sisustuselemente.

Tooted toodetakse naturaalsetest materjalidest ja tootmisprotsessid on loodud sellised, mis kahjustaksid minimaalselt keskkonda. Peamine toodang on puidust ja käsitööna valminud mööbliesemed.

Mida ootab programmist?

Omandada teadmisi ja teiste kogemusi, et oma ekspordiplaaniga edasi minna. Õppida kogenud spetsialistidelt ja saada uusi kontakte.

Ettevõte

Mõtleja Tigu OÜ

Nimi

Martin Bristol

Millega tegeleb?

Pereettevõte, mis tegeleb erinevate sisustustoodete ja dekoratsioonide valmistamise ja müümisega. Peamiselt kasutavad tootmises vähetuntud materjali – linavilti, mida kombineeritakse ka teiste materjalidega.

Mida ootab programmist?

Arendada oma ekspordistrateegiat, seda nii tava- kui e-kaubanduses.

Projekti kaasrahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondi vahenditest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE

Ka õpilase uurimistöö võib ettevõtete olulisi küsimusi lahendada Eesti Teadusagentuur

E

esti Teadusagentuur kutsub ettevõtteid üles pakkuma koolinoortele uurimiseks ettevõtte vajadustest tulenevaid praktilisi teemasid. See võiks anda tõuke noore karjäärivalikule.

Ettevõtja saab uue teadmise, milleni ta ise võib-olla jõudnud ei oleks ning võib-olla ka tulevase töötaja. Õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi ja teadusfestivali korraldab Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium. Terje Tuisk, teadusagentuuri teaduse populariseerimi-

Eesti Energia eripreemia võitis Karl-Ander Kasuk Tallinna Reaalkoolist.

Auhinna andis üle Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

se osakonna juhataja sõnas, et vajadus festivali korraldamiseks kasvas välja teadustööde konkursist. „Korraldame õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi aastast 2002 ja juba mõni aeg tagasi vaatasime, et tööd, mida tehakse, on niivõrd põnevad, et neid peaks rohkem tutvustama. Otsustasime, et hakkame korraldama avatud formaadis üritust, tänu millele näeb töid ka laiem avalikkus, tekib võimalus noorte tarkade inimeste käest küsida, mida nad teinud on. Üritus tõstab ka noorte motivatsiooni oma uurimistöösse panustada.“

Teemade mitmekesisus ja õpilaste süvenemisoskus avaldavad muljet

Konkursile esitati tänavu 136 tööd 50 koolist, festivalile pääsesid stendiettekannetega 83 õpilast ja esindatud olid kõik kooliastmed. Uurimistööde puhul hämmastas teemade mitmekesisus ja õpilaste süvenemisoskus. Nii mõnigi uurimistöö oli nõudnud kuudepikkuseid katseid, kannatlikku jälgimist, päevade kaupa arhiivi(de)s tuhnimist, kohapealseid vaatlusi, sadade lehekülgede kaupa lisamaterjali lugemist.

Fotod Sven Tupits

MADLI LEIKOP, SIGNE AMBRE

Kuidas mõjub askorbiinhape inimese organismile? Missugune oli Ameerika Ühendriikide roll Süürias varajase külma sõja ajal? Kas võime usaldada oma mälu? Mis on juuste väljalangemise peamised põhjused? Just nii erinevad on teemad, mida õpilased oma uurimistöödes käsitlevad. Aprillis toimunud juba kolmas õpilaste tea­ dusfestivalil tunnustati õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid autoreid ja juhendajaid. Konkursil on võimalus ka ettevõtetel oma panus anda.

TEADUSELAT ETTEVÕTLUSELE Terje Tuisk, kes on pikalt žürii tööd organiseerinud, tõdeb, et meil on erakordselt kõrgel tasemel tehtud töid: „Igal aastal ütlevad žürii liikmed, et seal on töid, mis on kõrgemal tasemel kui ülikoolide bakalaureuse- ja magistritööd, sest noored inimesed on väga võimekad ja kui nad süvenevad teemasse, mis neid endid huvitab, siis nad saavutavadki väga häid tulemusi.

Lisaks leiavad õpilased töö tegemisel uudseid ja huvitavaid lähenemisnurki, mille peale täiskasvanud inimene ei pruugi tulla.“ Teadustööde konkursil antakse välja riiklikud preemiad põhikooli ja gümnaasiumiastmes, samuti saavad õpilasi tunnustada ettevõtted ja asutused – sellel aastal andsid eripreemiaid välja 26 organisatsiooni.

Õpilased uurivad ka ettevõtete tööga seotud teemasid

Gümnaasiumiastmes pälvis ühe kahest I preemiast Brita Laht Saaremaa Ühisgümnaasiumist, kes uuris oma töös tärklist sisaldava polümeermaterjali Bioplast® (Maxima biolagunevate kilekottide materjal) ning kolme uudse Tallinna Tehnikaülikooli polümeermaterjalide instituudis loodud plastiku anaeroobset biolagunemist. Uurimistöö pälvis ka Siseministeeriumi ja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi eripreemia.

Katse läbiviimiseks kasutas Brita Margaret-Catherine Morse loodud metoodikat. „Põhimõtteliselt uurisin nelja

Eesti Teadusagentuur kutsub ettevõtteid üles pakkuma koolinoortele uurimiseks ettevõtte vajadustest tulenevaid praktilisi teemasid.

erineva plasti lagunemist anaeroobses aktiivmudas ehk siis mudas, kus on sees plasti lagundavad bakterid, ning mõõtsin biolagunemisel tekkivat biogaasi,“ selgitas noor uurija. Brita sõnul täiendas uurimistöö tegemine koolis õpitavat ja see oli põnev – nii näeb ta ennast valdkonnaga seotuna ka edaspidi, soovides õppima minna Tartu Ülikooli keemia, bioloogia ja materjaliteaduse erialale.

Karl-Ander Kasuk Tallinna Reaalkooli 12. klassist uuris oma töös „Polümeermembraan-elektrolüüt kütuseelemendi katalüsaatorite Pd nanoosakeste ja PtPd sulami nanoosakeste süntees ning karakteriseerimine“ võimalusi energeetiliselt ebaefektiivsete sisepõlemismootorite asendamiseks keskkonnasõbralikumate polümeermembraan-elektrolüüt kütuseelementidega.

Need kasutavad kütusena vesinikku ning jääkproduktiks on vaid vesi. Oma tööga pälvis ta Eesti Energia ning Eesti Teadusagentuuri eripreemia.

juht Anti Kuiv toob koostöö põhjuseks, et Eestis puuduvad IKT-sektori spetsiifilisemad uuringud. „Personalisuuna ja digitaalühiskonna teemadel on uurimistöid tehtud, äppide ja mobiilseadmete teemadel samuti, aga IT-sektoris tegutsevate integraatorfirmade ja maaletoojate tegevust pole meie andmetel üldse uuritud,“ sõnas ta. Kirjeldatud teemad viib teadusagentuur õpilaste ja õpetajateni läbi uueneva miks.ee portaali.

Brita Laht õpilaste teadusfestvalil.

Kutsume ettevõtteid õpilaste uurimistööde teemasid pakkuma

Uurimistöö või praktilise töö tegemine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise kohustuslik osa, samas on õpilastel raske leida uurimistööde kirjutamiseks teemasid ning õpetajatel neid juhendamiseks koos sobiva metoodikaga välja pakkuda.

Selleks, et aidata tööde teemasid siduda reaaleluliste probleemidega ning õpilased saaksid uurimistöö kirjutamise jooksul infot ettevõtete töö kohta, kutsume ettevõtteid uurimistööde teemasid pakkuma. Iga teema juurde on hea lisada ka probleemi või ülesandepüstituse taust, võimalikud uurimismetoodikad, kust saab lisainfot ja kas on andmebaase, mis aitavad teemat uurida.

Teemade väljatöötamisel saab abi pakkuda ka teadusagentuur. Näiteks oleme teadus- ja tehnoloogiapakti partneri F9 Distribution Baltic UAB initsiatiivil koos teiste valdkonna ettevõtetega koondamas teemasid infotehnoloogia väärtusahelas lähtuvalt tootja–maaletooja–edasimüüja tegevustest. Ettevõtte

Ettevõtted, kes on valmis koolidele uurimistööde teemasid pakkuma, saavad lisainfot teadusagentuuri veebilehelt www.etag.ee/koolide-ettevotete­koostoo, sama lehe kaudu on võimalik oma huvist märku anda. Kirjutada võib ka meiliaadressile signe. ambre@etag.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

31

NOORED TÖÖLE

Noor töötaja kui väärtus!?

2. juunil toimus kaubanduskoja juures tegutseva koostöövõrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ kevadseminar „Noor töötaja kui väärtus!?“. Seminaril sai kuulda inimkapitali trendidest, miks palgata just noori töötajaid, kuidas neid juhtida ja motiveerida. Lisaks sellele rääkisid noored ise, mida nad oma tulevaselt tööandjalt ootavad ja millist väärtust nad ettevõtetele annaksid.

S

eminari avas ettekandega inimkapitali trendidest Deloitte Advisory ASi personalijuht Anu-Kadi Soa. Kuna ühiskond on pidevas muutumises, nõuab see ka uusi reegleid.

Selleks, et olla edukas, peab olema kiire ja efektiivne ning muutustega kohanema. Anu-Kadi ütles, et töötajaid tuleb vaadata kahe eraldiseisva grupina, noored ja vanemad, sest neil võivad olla väga erinevad ootused tööandjale. Võtmesõnaks on nende kahe grupi koostöö saavutamine. Ta lisas, et tulevikuorganisatsioon ei ole enam hierarhilise ülesehitusega, vaid pigem meeskonnapõhine ning üha enam ei peaks me rääkima ametikohast, vaid rollist ettevõttes. Oluliseks muutub ka tööandja bränding, mis peab olema nähtav ja atraktiivne. Brändingut aitavad tugev­ dada sotsiaalmeedia, aga ka iseenda reklaamimine, mis ei ole enam ainult turundusosakonna pärusmaa, panustama peaksid kõik ettevõttes töötavad inimesed.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras andis seminaril ülevaate sellest, millised on uued paindlikumad võimalused noorte palkamiseks.

Alaealiste palkamisega seotud reeglitest ja muudatustest saate lugeda eelmisest,

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator maikuu Teatajast.

Riiklikest toetustest noortele tööd pakkuvatele ettevõtetele rääkis sotsiaalministeeriumist Siiri Otsmann. Statistika näitab, et noorte töötuse protsent on endiselt tõusmas. Noorte töötuse põhjused on üldjoontes kõigile teada – pooleliolevad õpingud; madal haridustase; vähesed oskused ja puuduv töövõi praktikakogemus; töökohti ollakse valmis tihedamalt vahetama; tööõigusliku regulatsiooni piirangud ja ka noorte endi hoiakud. Kahjuks ei ole Eestis ka piisavalt tööandjaid, kes alaealistele tööd pakuksid. Selleks, et suurendada tööandjate julgust ja tahet noortele tööd pakkuda, on sotsiaalministeerium välja töötanud tööandjatele mõeldud toetussüsteemi, millega antakse tööandjatele võimalus taotleda töötukassalt alaealiste tööle võtmiseks toetust.

Seminaril osalejad pandi üheskoos arutlema selle üle, millised aspektid võivad takistada noore palkamist, millised on noore töötaja tugevused ning kuidas tekkinud kitsaskohti lahendada saaks. Toome kokkuvõtlikult välja olulisemad tähelepanekud.

Aspekte, mis võivad noore palkamisel takistuseks saada, toodi välja erinevaid. Avaliku sektori esindajad tõid välja selle, et noored hindavad tööelus paindlikkust, mida avalik sektor neile tihti pakkuda ei suuda, seda nii tööaja kui ka töö iseloomu mõttes. Raskusi võib tekkida vanema ja noorema generatsiooni koostöös ning omavahelises integreerumises, sest asjadest arusaamine võib olla vägagi erinev. Lisaks toodi probleemina välja noorte vähest töö- ja elukogemust. Noore õpetamine võib olla ettevõtte jaoks liialt suur ajakulu. Toodi välja ka noorte puuduvat püsivust ja omaalgatuslikkust. Noorte nõrgemad sotsiaalsed oskusedki võivad osutuda probleemiks.

Kuigi probleemkohti toodi välja mitmeid, on noortel ette näidata ka palju tugevaid külgi. Mitu gruppi tõid välja selle, et noortel on asjadele värskem vaade ning tänu sellele võivad nad tuua ettevõttesse uut hingamist. Nad on kiired õppijad ning valmis alustama palgaga, millele nende töökogemus vastab. Selle viimase üle võib muidugi

NOORED TÖÖLE

tunnustada ja nendest hoolida. See on kindlasti üks oluline noorte motiveerimise võimalus. Raini sõnul peab noore jaoks töö olema tähendusrikas ning töökeskkond peab motiveerima. Oluline on ka meeskond, sest meeskonnavaim hoiab meid tegevuses. Ei saa tolereerida seda, et keegi on meeskonnas teistest üle ning ussitab või kritiseerib. Oluline on, et meeskond oleks seesmiselt terve.

Noortele on oluline ka areng. Nende põhisoov on pidevalt edasi pürgida ning oma oskusi täiendada.

Seminari lõpus jagasid viis noort oma kogemusi tööelust ning rääkisid sellest, mis neid motiveerib. Paneeli liikmeteks osutunud noored võiksid olla kõigile eeskujuks, isegi elukogenud ini-

Oluline on pakkuda noortele võimalusi praktikaks, et nad saaksid reaalse töökogemuse.

vaielda. Plussina toodi välja ka noorte tolerantsust ning seda, et nad on justkui puhtad lehed, mida annab enda järgi vormida. Noore eeliseks peeti nende vähest elukogemust, mis ei takista uute asjade õppimist ning nad on seetõttu avatumad. Noortel on kirglik suhtumine oma tegevustesse ning nende teadmised tehnoloogiast on tihti paremad.

Kuidas aga tekkinud kitsaskohti lahendada? Üheks võtmesõnaks on kindlasti karjäärinõustamine, mida tuleks teha juba koolides, et anda noorele võimalikult tõetruu aimdus sellest, mis teda tööturul ees ootab. Oluline on pakkuda noortele võimalusi praktikaks, et

nad saaksid reaalse töökogemuse. Toodi välja ka töökasvatuse olulisust, mida võiksid vanemad kodudes rakendada.

Lisaks eelnevale leiti, et ka tööandjate teadlikkust tuleks tõsta. Noorele tuleb tutvustada, kuidas ettevõte toimib, tema sisseelamist tuleks toetada ning kindlasti tutvustada talle võimalusi, kuidas on organisatsioonisiseselt võimalik karjääri teha. See hoiaks noori püsivamalt ühes ettevõttes paigal.

Ott Väli sihtasutusest Õpilasmalev ja Rain Tunger restoranide Rataskaevu 16 ja Pegasus teenindusjuht rääkisid konkreetselt oma kogemusest noorte töötajatega. Mõlemad kinnitasid, et noori tuleb

mestele. Vaatamata oma noorele eale on nende senine töökogemus olnud juba päris korralik. Taaskord sai tõestust ütlus “Kes teeb, see jõuab!”. Kõik vestlusringis osalenud noored on suutnud õpingute kõrvalt teha nii vabatahtlikku kui ka palgalist tööd. Paraku tõdesid nad, et suurem osa nende eakaaslasi ei ole nii tragid. Noored tõid välja, et nende aktiivsus on toonud neile uusi tutvusi, mille kaudu on nad saanud mitmeid tööpakkumisi. Esimese kogemuse saamine aitab tekitada distsipliini ja arendab suhtlemisoskusi. Nende sõnul peab töö noort motiveerima, sest see paneb nad tegutsema. Asja vastu peab olema aga ka endal mingisugunegi huvi. Küsimusele, kuidas saaksid riik ja ettevõtjad aidata noori tööle, oli mitmeid lahendusi. Näiteks kardavad noored nende hinnangul põruda, mistõttu peaksid olema tööandjad piisavalt julgustavad ning noori toetama. Koolisüsteem tuleks muuta praktilisemaks, pakkudes neile nii teadmisi kui ka oskusi.

Usume, et kõik seminaril osalejad leidsid sealt enda jaoks midagi kasulikku. Loodame omalt poolt, et noored muutuvad ise rohkem aktiivsemaks ning et ettevõtjate seas elavneks noorte palkamine veelgi. Nagu tuli välja ühest grupitööst, siis „saavad noored meieta hakkama küll, kuid meie ilma noorteta mitte“.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

33

VÄLISKAUBANDUS RUBRIIK

Mida toob 2017. aasta teine pool Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas?

Vähem kui kuu aja pärast saab Eestist esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriike koondava Nõukogu eesistuja. Lisaks liikmesriikide arutelude juhtimisele tähendab see vastutusrikast rolli institutsionaalses kolmnurgas, kuhu kuuluvad veel Euroopa Parlament ja Komisjon. Mis meid kaubanduses ees ootab ja millised üldse on eesistujariigi võimalused arengute mõjutamiseks?

MARI TEPP, välisministeerium

E

uroopa Liidu väliskaubandussuhete aluseks on ühtne väliskaubanduspoliitika, mis kuulub Euroopa Komisjoni pädevusse. See tähendab, et rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel esindab liikmesriike Komisjon ja eesistuja omakorda lähtub Komisjoni tööprogrammist. Enne läbirääkimiste alustamist ja lepingu sõlmimist peab Komisjon aga saama heakskiidu 28 liikmesriigilt nõukogus. Seega kuulab Komisjon seal toimuvat väga tähelepanelikult ning läbirääkimised ja kaubanduspoliitika rakendamine toimub tihedas koostöös liikmesriikidega.

Eesistujal on kanda oluline roll info vahendamisel, liikmesriikide arutelude edasiviimisel ja ühiste seisukohtade kujundamisel, institutsioonide omavahelises suhtlemises esindab Eesti järgmisel poolaastal 28 liikmesriigi raskuskeset. Algaval poolaastal juhivad Eesti ametnikud Brüsselis liikmesriikide arutelusid ligi kümnes kaubanduspoliitika töögrupis. Lisaks võõrustavad Eesti eksperdid oma Euroopa kolleege Tallinnas toimuvatel kohtumistel.

2017. aasta kaubanduspoliitika vaieldamatult olulisim sündmus on detsembris Buenos Aireses toimuv Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 11. ministrite konverents (MC11). Eesti rolliks on MC11 veerel juhtida ELi liikmesriikide ministrite nõukogu arutelusid ning toetada komisjoni ELi ühtsete eesmärkide edasiviimisel. Käimasolevatest kahepoolsetest läbirääkimistest on kõige kaugemal EL-Jaapani

vabakaubandusleping, mille läbirääkimiste lõpetamine võib jääda meie eesistumise aega. Lõpusirgel on ka läbirääkimised Mehhiko ja Mercosuri riikidega. Samuti jätkuvad meie eesistumise ajal läbirääkimised teiste seas Tuneesia ja ASEANi riikidega. Lisaks on Eesti üheks eesmärgiks vedada liikmesriikide arutelusid mandaadi üle vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamiseks Austraalia, Uus-Meremaa ja Tšiiliga.

Horisontaalseks teemaks meie eesistumise ajal on ELi vabakaubanduslepingute tulevik EL-Singapuri vabakaubanduslepingu kohtuotsuse valguses1. Kohtu arvamus mõjutab ühel või teisel viisil kõiki käimasolevaid või tulevasi vabakaubandusläbirääkimisi. Järgnev poolaasta peaks tooma selgust, milliseks kujuneb liikmesriikide ja Komisjoni roll kaubanduslepingute läbirääkimistel ja kuidas hakkab edaspidi toimuma lepingute menetlemine.

Võrreldes teiste ELi teemadega, on kaubanduses reeglina vähe seadusandlikke faile. Siiski peab Eesti kaitsma liikmesriikide ühispositsiooni mitme seaduseelnõu läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga. Algaval poolaastal on seadusandliku töö prioriteetideks kaitsetollidega seotud failid2.

Kaubandusläbirääkimiste protsess on aeganõudev ning tulemusi ei saavutata kuue kuuga. Liiati on ELi kaubanduspoliitika osa süsteemist, kus mõju avaldavad ELi liikmesriikide valimised (septembris Saksamaal, oktoobris Austrias), samuti uue USA administratsiooni kaubanduspoliitika, Brexit.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on Eesti siht, et EL oleks rahvusvahelisel areenil jätkuvalt aktiivne vabakaubanduse eestkõneleja. Vaatamata maailmas jõudu koguvale protektsionismilainele, on Eesti eesmärk poole aasta jooksul anda oma panus, et tugevdada ELi ühiseid pingutusi kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimiseks.

1 Euroopa Kohtu arvamus kohtuasjas A-2/15 (EL ja liikmesriikide välispädevus) 2 Kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimine (Trade Defence Instruments Modernization, TDIM), kaitsetollide arvutamise metoodika (Anti Dumping, AD)

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

ARENGUKOOSTÖÖ

Kontaktkohtumised Iraani ettevõtetega!

Reedel, 30. juunil külastab Eestit Iraani äridelegatsioon. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab sel puhul algusega kell 10.00 äriseminari, kus antakse ülevaade Iraani ärikliimast ja Eesti ettevõtjate võimalustest sellel turul.

Pärast seminari on Eesti ettevõtjatel võimalik endale huvipakkuva Iraani ettevõtjaga üks-ühele kohtuda.

Kohtumised on TASUTA! NB! Kohtumiseks on meiega eelnevalt vajalik kokku leppida täpne kellaaeg hiljemalt teisipäeval, 27. juunil.

Lisainfo: Jana Silaškova, jana@koda.ee või +372 604 0083

Tule osale esimesel Ladina-Ameerika foorumil!

Ladina-Ameerika riikides tegutsemine ei pea olema üksikute julgete pärusmaa – tule kuula teiste kogemusi ja tutvu vähemräägitud turgudel toimuva ja seal peituvate võimalustega.

PÄEVA JOOKSUL:

hh anname ülevaate Ladina-Ameerihh hh

hh

hh

ka kultuurilistest eripäradest; jagame kogemusi ettevõtlusega tegelemise kohta erinevates Ladina-Ameerika riikides; tutvustame erinevaid võimalusi, mida Euroopa Liit Eesti ettevõtjatele Ladina-Ameerikas tegutsemise hõlbustamiseks pakub; räägime Ladina-Ameerikaga seotud turvariskidest ja sellest, kuidas neid arvestades edukas olla; arutleme Eesti ettevõtjate võimaluste üle Ladina-Ameerikas.

Foorumile järgneb vastuvõtt, kus on võimalik kohtuda mitmete Eestit esindavate Ladina-Ameerika riikide saatkondade esindajatega.

Lisainfo: Jana Silaškova, jana@koda.ee või +372 604 0083

Ladina-Ameerika foorum toimub arengukoostöö projekti raames.

Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

KODA SPORDIB

Fotod: Kaubanduskoda

kaubanduskoja Tenniseturniiri võitjad PÄRNUS SELGUSID

Laupäeval, 27. mail toimus Pärnu kesklinna tenniseväljakutel juba 21. korda kaubanduskoja Tenniseturniir, mille esikoha võitsid Ivar Tennokese ja Sven Toomla.

S

el aastal tõi Tenniseturniir Pärnusse üle 40 kaubanduskoja liikme, kes astusid võistlustulle rändkarika ja Turkish Airlines´i poolt välja pandud Malta edasi-tagasi lennupiletite nimel. Turniiril osales kokku 21 paari, kelle hulgast osutusid seekord parimateks:

hh I koht Ivar Tennokese (SMARTdo OÜ) ja Sven Toomla (AD Baltic AS) hh II koht Vahur Roosaar (Wendre AS) ja Toomas Põld (Veikand AS) hh III koht Liidia Ivanova (Group Logistics OÜ) ja Sulev Alajõe (EAS) Lohutusturniiri võitsid Janar Kalmus (IPF Digital Estonia OÜ) ja Ade Anton (Hals Trading AS).

Täname Tenniseturniiri toetajaid: Turkish Airlines, Nordic Hotel Forum, Saku Õlletehas, Stillabunt, Silberauto, Domina Elegans, Olde Hansa ja Tradehouse.

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

Tenniseturniiri võitjad Sven Toomla ja Ivar Tennokese

KODA SPORDIB

Kaubanduskoja ja Mateki Golfiturniiri võitis Q-Haus Baltic OÜ meeskond Kolmapäeval, 7. juunil toimus Niitvälja golfiväljakul kaubanduskoja ja Mateki Golfiturniir, mille esikoha noppis sel korral Q-Haus Baltic OÜ meeskond.

Fotod: Jarek Jõepera

S

el aastal osales turniiril 18 ettevõtte meeskonnad, kes astusid võistlustulle rändkarika nimel. Kõigi turniiril osalejate vahel loositi välja ka edasi-tagasi lennupiletid Portugali Turkish Airlines´i poolt.

2017. aasta Golfiturniiri parimad olid:

hh I koht Q-Haus Baltic OÜ Meelis Krämann Risto Mikk Tõnu Kattai Evelina Shamrai Erika Müller

hh II koht Seesam Insurance AS Martti-Sten Merilai Cristian Kannelmäe Triin Jänes Liljan Männiste

Täname Golfiturniiri toetajaid: Silberauto, Turkish Airlines, Nordic Hotel Forum, Saku Õlletehas, Stillabunt, Domina Elegans ja Tradehouse.

hh III koht Ernst & Young Baltic AS Ivar Kiigemägi Erik Oja Merit Kungla Anastassia Mebald Andrus Arbeiter Lennupiletid võitis loosi tahtel Sigre Rätsep ettevõttest Directo OÜ.

Golfiturniiri võitjameeskond Q-Haus Baltic OÜ EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

37

MEIE JUUBILARID

25

PALJU ÕNNE!

ARWEST OÜ liige alates 2001 COCA-COLA HBC EESTI AS liige alates 1995 ELMET RAKVERE AS liige alates 2000 ERALD NORDIC OÜ liige alates 2004 FILTER AS liige alates 2000 FURNICO OÜ liige alates 2004 IDA HULGILAADA OÜ liige alates 2013 IMG NUMERI OÜ liige alates 1998 KEILAR AS liige alates 1997 K-PRINT OÜ liige alates 1997 KUNDA NORDIC TSEMENT AS liige alates 1993 LEKU METALL OÜ liige alates 1996 NÕO LIHATÖÖSTUS AS liige alates 2005 ORU ÄRI AS liige alates 2000 PARMET AS liige alates 1995 RADEMAR OÜ liige alates 2002 RST VALGA OÜ liige alates 2013 SAKALA TÖÖSTUSAUTOMAATIKA OÜ liige alates 1996 SAVI AS liige alates 1990 TALLINNA BEKKERI SADAM OÜ liige alates 2014 TET- KO OÜ liige alates 2001 TÜV EESTI OÜ liige alates 1996 VALGA KODUTEHNIKA OÜ liige alates 2013

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2017

MAI JUUBILARID

20

ALLEDEM OÜ liige alates 2010 ARCO TRANSPORT AS liige alates 2005 ARTARO OÜ liige alates 2005 ESTCOTTIMPEX OÜ liige alates 1998 INLOOK COLOR OÜ liige alates 2000 KIVILUKS AS liige alates 2006 LEVIRA AS liige alates 2008 OPTILAND EESTI OÜ liige alates 1998 RENUM INVEST OÜ liige alates 2016 TARRATUOTE EESTI OÜ liige alates 1999 TELCONTAR OÜ liige alates 2002 WOOLISH KNITTING FIE liige alates 2009

15

BLUEGATE OÜ liige alates 2013 DIKSOONIA OÜ liige alates 2016 KADARBIKU KÖÖGIVILI OÜ liige alates 2008 PROFILE VEHICLES BALTIC OÜ liige alates 2003 TRADEHOUSE OÜ liige alates 2016 TRUCKPARTS EESTI OÜ liige alates 2004

10

AAKRI RAAMATUPIDAMINE OÜ liige alates 2011 ALICLEEN GRUPP OÜ liige alates 2017 ARIJUS LOGISTICS OÜ liige alates 2014 B&W METALL OÜ liige alates 2014 FIXDEM EESTI OÜ liige alates 2012 HYDRO GRUPP OÜ liige alates 2017 KLARBERG OÜ liige alates 2009 LEAN ENTERPRISE ESTONIA MTÜ liige alates 2015 MAKABI EESTI OÜ liige alates 2013 REMEXIM OÜ liige alates 2012 TIMBERSTON EHITUS OÜ liige alates 2015

5

ADVOKAADIBÜROO A. RATNIKOV & PARTNERS OÜ liige alates 2014 BALTIC METAL CONSTRUCTION OÜ liige alates 2012 NETTO24 OÜ liige alates 2016 WESTWOOD GROUP OÜ liige alates 2013 VOLLER KAUBANDUS OÜ liige alates 2014

Otsid kohta koosoleku v천i koolituse tarbeks?

Kasuta kaubanduskoja ajaloolisi saale! h h h h

Eri suuruse ja paigutusega ruumid, inspireeriv keskkond, mahutame kuni 70 osalejat, v천imalus tellida toitlustust.

Liikmele hea hinnaga!

K체si v천imalusi: koda@koda.ee

2 0 1 7 / 2 0 1 8 Ä R I H O O A J A AVA M I N E 2 6 . A U G U S T I L E E S T I R A H VA M U U S E U M I S OOTAME OMA LIIKMEID MEELEOLUKALE KOGUPERESÜNDMUSELE. KUTSE SAADAME AUGUSTIS. KUI LEIAD, ET SINU ETTEVÕTE VÕIKS SÜNDMUSEL KAASA LÜÜA, VÕTA ÜHENDUST: ANNELI PERNE / ANNELI@KODA.EE / 604 0087