Teataja juuni 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 JUUNI 2018

lk 6

VALVEAJA ERISUS VÕIKS TULEVIKUS HÕLMATA KA TEISI VALDKONDI lk 10

VALMINUD ON HEAD TAVAD TOIDUAINETE TARNEAHELAS lk 24

EUROOPA DIGILIIDER EESTI AITAB AAFRIKAL SAADA MAAILMA DIGILIIDRIKS?

Kristi Lehtis:

äriõigusest otse šokolaadiärisse

EESTI ETTEVÕTETE KONTAKTREIS VITEBSKISSE Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Valgevene Kaubandus-Tööstuskoja Vitebski osakonnaga korraldavad 25.–27. septembrini 2018 Eesti ettevõtete kontaktvisiidi Valgevenesse Vitebskisse.

Visiidi eesmärk on äri- ja koostöökontaktide loomine Valgevene ettevõtetega. Eesti ettevõtetele korraldatakse kolm kahepoolset kontaktkohtumist kohalike ettevõtetega, mis on eelnevalt välja valitud Eesti ettevõtte profiili ja koostöösoovide põhjal. Toimub äriseminar, kus antakse ülevaade Valgevene majanduskeskkonnast ja Valgevene Kaubabörsi tööst.

Vitebsk on Valgevene kirdeosas asuv 350 tuhande elanikuga rajoonikeskus. Vitebskis ja selle lähiümbruses on mitmeid tootmis- ja tööstusettevõtteid, kes vabade tootmisvõimsuste tõttu otsivad Euroopa Liidu riikidest partnereid ja kliente, kellele teha tellimus- ja allhanketöid ning pääseda oma toodete ja teenustega välisturgudele.

Visiidi orienteeruv ajakava

Visiidi osalustasu on kaubanduskoja liikmele 1000 eurot ja mitteliikmele 1400 eurot, lisandub käibemaks.

25. september 7.00–10.00 Lend Tallinn-Vilnius-Minsk 10.30–14.00 Mikrobuss Minski lennujaam – Vitebsk 14.00–15.30 Majutus hotelli, lõuna 16.00–18.00 Vastuvõtt Valgevene Kaubanduskoja Vitebski osakonnas, äriseminar 19.00–21.00 Õhtusöök koos vastuvõtjatega 26. september 10.00–13.00 Kahepoolsed kohtumised kohalike ettevõtjatega 13.00–14.00 Lõuna 14.00–16.00 Kohtumised jätkuvad, ettevõtete külastused 19.00–21.00 Õhtusöök 27. september 9.30–13.00 Mikrobuss Vitebsk – Minski lennujaam 15.00–22.00 Lend Minsk-Varssavi-Tallinn

Hinnas sisalduvad:

hh kahepoolsed kohtumised kolme kohaliku ettevõttega;

hh lennupiletid, transpordi- ja majutuskulud;

hh ühised õhtusöögid.

Visiidile registreerimine kuni 22. juunini 2018.

Lisainfo ja registreerimine: Toomas Kuuda Kaubanduskoja Pärnu esinduse juhataja Tel +372 443 0989 E-post parnu@koda.ee

UUED LIIKMED

Sisukord 5 Uudised 6 Valveaja erisus võiks tulevikus hõlmata

ka teisi valdkondi 8 Tarbijakaitse-eeskirjade piiriülene

ajakohastamine toob kasu ka ettevõtjatele 10 Valminud on head tavad toiduainete tarneahelas 12 Magus elu – äriõigusest otse šokolaadiärisse 14 Kas tarbija usaldus on kui õnnemäng?

16 Investeerimisühingutest ja usaldusnormatiividest 18 Lõuna-Eesti toidufirmad käisid

Valmiera messil 19 Enterprise Europe Networkist on 10

aasta jooksul saanud abi üle 14 000

Eesti ettevõtte 20 Messid 22 Koostööpakkumised 24 Euroopa digiliider Eesti aitab Aafrikal

saada maailma digiliidriks?

26 Organisatsioonidel jääb muudatustega

suur hulk potentsiaali rakendamata 28 Milliseid võimalusi pakub ettevõtete ja

koolide omavaheline koostöö?

30 Huuden – eriilmelised aiamajad igale maitsele 32 Eesti ettevõtjad käisid Kanadas ärivisiidil 34 Koda spordib 36 Koda kutsub osalema

HARJUMAA JA TALLINN ALFA-OMEGA COMMUNICATIONS OÜ www.alfa-omega.ee

Suhtekorraldus, kommunikatsiooni­ teenused, üritusturundus.

ARTEC DESIGN OÜ www.artecdesign.com

Muud insener-tehnilised tegevusalad. Riist- ja tarkvaraarendus.

ASULA OÜ www.asula.ee

ATIX OÜ www.atix.ee Avalike mänguväljakute projekteerimine, müük ja hooldus.

Mujal liigitamata toiduainete hulgimüük.

SUDEX OÜ www.borner-gun.eu Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

WINWIN SOLUTIONS OÜ www.winwinsolution.eu

Mujal liigitamata koolitused.

BALTIC SKY OÜ Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük.

HIIUMAA ECOFREAK COSMETICS OÜ www.ecofreak.eu

BALTIC STEEL CENTER OÜ

Metallist detailide lõikus, painutamine ja keermestamine.

Looduskosmeetika tootmine Hiiumaal.

GAVKON OÜ

www.gavkon.com

IDA-VIRUMAA

HURMUS OÜ www.hurmus.ee

Toiduainete tootmine (majonees, ketšup, sinep, või taimeõlisegu).

Jae- ja hulgikaubandus.

Laevade ja paatide remont ning hooldus.

Veoste ekspedeerimine.

MAADLEX OÜ www.maadlex.ee

JÄRVAMAA

KATUSE PROFID OÜ www.katuseprofid.ee

GREENTOWN OÜ Puidust tarbe- ja dekoratiivesemete jm puittoodete tootmine ja hulgimüük.

KERNU MÕIS OÜ www.kernumois.ee

TARTUMAA

Katusetööd.

TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee

PURATOS ESTONIA OÜ www.puratos.ee

Rasketehnika ost-müük.

PVC-hallide, laokardinate ja -tentide valmistamine ning paigaldamine.

INTRAGLOBE OÜ

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Müügistendide tootmine, POS- ja POP-stendid.

SCANBALT TRUCKS OÜ www.trucks.ee

Kosmeetikatoodete hulgi- ja jaemüük. Kosmeetikaalased koolitused.

KAANEFOTO Sven Tupits

PIAR OÜ www.piar.ee

Kontsertide, teatrietenduste, pulmade, seminaride ja muude pidustuste korraldamine.

KRUZE DISAIN OÜ www.kruze.ee

Reklaamkingitused, ärirõivad, trükkimine ja tikkimine.

COLORDIA AS www.colordia.ee

Ärikinnisvara üürimine ja arendus ning elamuarendus.

VILJANDIMAA

MONQUER OÜ www.hyrv.co

Väärismetallist ja poolvääriskividest ehete valmistamine.

TACTICAL SOLUTION OÜ www.tacticalfoodpack.com

Külmkuivatatud matka- ja militaartoitude valmistamine ja müük.

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

3

JUHTKIRI

Esita andmed enne puhkust ka konkurentsivõime edetabelisse!

P

ikima ajalooga ettevõtluskonkurss ootab tänavugi ettevõtjaid omavahel mõõtu võtma. Kes võistlusmomenti tähtsaks ei pea, saab aga teada, milline on tema positsioon ja üldine tulemus rahvusvahelisest metoodikast lähtuvalt. Usun, et see on midagi, mida iga tegutsev ettevõtja teha võiks. Selleks on vaja esitada vaid mõned numbrid majandusaasta aruande põhjal. Kogu info ja andmete esitamine toimub aadressil www.ettevotluskonkurss.ee. Sealt samast näed ära ka selle, millised ettevõtted juba osalemas on.

Eestis tegutsevate eraettevõtete konkurentsivõime on tervikuna küll hea, kuid siiski mitte väga optimistliku väljavaatega. Aastaga võrdluses on vähenenud kasumid ning kasvanud tööjõuga seotud kulud, mis omakorda avaldab kindlasti mõju ka investeeringutele. Kuigi meie ettevõtjate peamistel eksporditurgudel läheb veel võrdlemisi hästi, on näiteks Soome ja Rootsi majanduskasvu väljavaateid hinnatud järgmisel aastal madalamaks kui tänavu. See käib tegelikult kogu Euroopa kohta ning on hea, kui tuumikriigid, nagu Saksamaa või Prantsusmaa, suudavad sama taset hoida. Eelkõige tasub silma peal hoida lähinaabrite majandusarengutel. Nendest sõltub oluliselt ka meie käekäik. See, millega võib meid taas üllatada mõni maailma suurriigi liider, on täna kujunenud tõsiseks äraarvamismänguks, millest on keeruline ilmselt ka kõige teadlikumatel ekspertidel aru saada.

Eestis tegutsevate ettevõtete statistikat vaadates tuleb tõdeda, et ettevõtete arvu kasv ei olnud enam nii kiire kui

Kvantiteedi asemel tulekski rohkem tähelepanu pöörata kvaliteedile ning olemasolevate ja aktiivselt tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime kasvatamisele. varasematel aastatel, mis iseenesest ei olegi nii halb, kui olemasolevad ettevõtted muutuvad tugevamaks. Kvantiteedi asemel tulekski rohkem tähelepanu pöörata kvaliteedile ning olemasolevate ja aktiivselt tegutsevate ettevõtjate konkurentsi­võime kasvatamisele. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid tegutses Eestis möödunud aastal ca 59 000, kellest mikroettevõtted moodustasid enamiku ehk ligemale 90%. Väikeettevõtteid oli ca 9%, keskmisi 1,7% ning suurettevõtete osakaal on olnud läbi aastate vahemikus 0,3–0,5%. Nii oli see ka mullu: 177 suurettevõtet, kus on üle 250 töötaja.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

Seda statistikat vaadates teeb kindlasti rõõmu aga see, et eksportivate ettevõtete arv on aastaga kasvanud ca 10%.

Tähtis on, et sama trend jätkuks, sest vaid nii on võimalik raha tegelikult riiki juurde tuua. Kindlasti annab eksportivate ettevõtete kasv selget tagasisidet sellest, et uutel ettevõtetel on kohe alguses sihid kaugemale suunatud. Selle kaudu kasvab kogu Eesti majandus. Loodame, et trend jätkub ning kindlasti toetame kõiki tegutsevaid ettevõtjaid jätkuvalt nende püüdlustes ka kaubanduskoja teenustega. Teenuste arendamise protsess on meilgi pidev, juhul kui olete märganud või märkate, et võiksime midagi teha paremini või mõnes küsimuses olla teile veelgi kasulikumad, oleme alati väga tänulikud igasuguse taolise tagasiside eest.

Ettevõtlikku ja sooja suve kõikidele kaubanduskoja liikmetele ning kohtumiseni kaubanduskoja ärihooaja avamisel 25. augustil Maarjamäel. Pange aeg kalendrisse ja tulge koos perega üritust nautima.

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Pensionireformi muudatus suurendab ümbrikupalga maksmise riski

Lapsehoolduspuhkusele mineku etteteatamise aeg pikeneb 30 päevale Kui perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu esialgses versioonis oli arvestatud koja ettepanekuga pikendada lapsehoolduspuhkusele minemise ja naasmise etteteatamise tähtaega 45 päevale, siis tänaseks on eelnõu teksti muudetud ning etteteatamise tähtaega on lühendatud 30 päevale.

Seega pikeneb etteteatamise aeg, mis praegu on lapsehoolduspuhkuse (edaspidi vanemapuhkuse) puhul 14 kalendripäeva, 30 kalendripäevale. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on muudatus tehtud arvestades teiste huvigruppide arvamust, mille järgi on 45-päevane etteteatamise kohustus töötaja jaoks ebaproportsionaalselt pikk. Samas on tööandjate huve arvestades etteteatamise aeg siiski üle kahe korra pikem kui kehtivas töölepingu seaduses.

Kaubanduskoda on vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusele, mille kohaselt sõltub tulevikus I pensionisamba suurus tööstaažist, mitte aga inimese varasemast palgast.

Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas andsime teada, et see muudatus suurendab koja hinnangul töötajate motivatsiooni saada vähemalt osa palgast ümbrikupalgana. Ümbrikupalkade maksmise risk suureneb põhjusel, et edaspidi ei avalda inimese palk mingit mõju I sambale.

Näiteks miinimumpalka ja kolmekordset Eesti keskmist palka teeniva inimese I sambast saadav pension on tulevikus võrdne.

Praegu on töötajatele hästi teada, et ümbrikupalgaga nõustumine vähendab nende pensionit, kuid edaspidi ei mõjuta osalise ümbrikupalga saamine I samba suurust. Kuigi tulevikus jääb kehtima pensioni sõltuvus inimese palgast läbi II samba, siis ei pruugi see olla piisav motivaator ümbrikupalgast loobumiseks.

Vähenev motivatsioon saada töötasu ametlikult vähendab ka maksulaekumisi just sotsiaal- ja tulumaksu osas, mis omakorda suurendab survet eelarvele ja töötab vastupidiselt vajadusele leida kasvavateks sotsiaalkaitsekuludeks lisavahendeid.

Ettevõtjate hinnangul on ümbrikupalkade probleem süvenenud Kaubanduskoja ettevõtjate seas tehtud küsitlusest selgus, et viimaste aastate jooksul on kasvanud nende ettevõtjate hulk, kelle hinnangul makstakse Eestis ümbrikupalka üha rohkem.

Maksu- ja tolliamet on ümbrikupalkade maksmise vähendamise võtnud oma lähiaastate peamiseks prioriteediks.

Küsitluse tulemustest selgus, et endiselt peetakse kõige problemaatilisemateks sektoriteks ehitust, majutust ja toitlustust ning kunsti, meelelahutust ja vaba aega.

Uute lahenduste puhul pidasid 68 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtjatest oluliseks laiendada ümbrikupalgaga nõustumisel vastutust rohkem ka töötajatele. Kasvanud on nende ettevõtjate osakaal, kes hindavad endiselt efektiivseks ümbrikupalgaga võitlemise vahendiks tugevamate kontrollmeetmete kasutamist.

Kaubanduskoda korraldab oma liikmete seas ümbrikupalkade teemalist küsitlust 2014. aastast. Seekordsele küsimustikule vastas 242 ettevõtjat.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

5

KAUBANDUSKODA

Valveaja erisus VÕIKS

TULEVIKUS HÕLMATA KA TEISI VALDKONDI Riik plaanib teatud IKT töötajate valveajale teha erandid nii puhkeaja kui ka töötasu puhul.

INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

K

uigi kaubanduskoda eelnõud pooldab, tegi koda siiski ettepaneku jätta valveaja erisuse tasustamine senisele tasemele ning soovitas edaspidi analüüsida ka teisi valdkondi, kus võiks rakendada valveaja erisust, eelkõige kriitilise tähtsuse ja järjepidevate teenuste osas.

Valveaja erisus IT-tugiteenuste töötajatele

Eelnõu järgi võimaldatakse kriitilise tähtsusega IKT-teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamist osutavatele spetsialistidele valveaega kestvusega maksimaalselt 130 tundi 28-päevase ajavahemiku jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Kaubanduskoda toetab IT-tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele valveaja

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

erisuse kehtestamist. Nimetatud töövaldkond nõuab paindlikku lähenemist, sest IT-tugiteenuste puhul on enamasti tegemist kriitiliselt tähtsate teenuste ning taristu järjepideva toimimise tagamisega ehk teenused on vajalikud suurele hulgale inimestele.

Samuti ei ole valveaja erisuse rakendamisel tegemist töötajat liigselt koormava erandiga. Tööandja ning töötaja peavad valveaja erisuse kasutamises eraldi töölepingus või kollektiivlepingus kokku leppima ning arvestama peab valveaja erisuse ajalise piirangu ja töötaja tervisega. Seega on valveaja kasutamine positiivne nii tööandjale, kellel on võimalik tagada parem reageeritus töötajate poolt, kui esineb tõrkeid tööandja teenustes, ning ka töötajale, kellel on hea võimalus teenida lisatasu.

KAUBANDUSKODA raha. Samuti rõhutab kaubanduskoda, et seaduses sätestatu puhul oleks tegemist minimaalse kohustusega. Olenevalt valveaja iseloomust saavad tööandja ja töötaja alati kokku leppida suuremas valveaja tasus.

Valveaja erisus on oluline ka teistes valdkondades

Kaubanduskoda toetab IT-tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele valveaja erisuse kehtestamist.

Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas tõi kaubanduskoda esile, et lisaks IKT-le esineb ka teisi valdkondi, kus töötaja põhiliseks ülesandeks on kriitilise tähtsusega teenuste ja taristu järjepideva toimimise tagamine. Samuti leidub teenuseid, mis küll ei ole kriitilise tähtsusega, kuid on oluline, et teenus oleks järjepidevalt tagatud. Eelnimetatud valdkondadeks võiksid olla näiteks automaatika-, energeetika-, mehaanika- ja lennunduse valdkonna spetsialistid, kelle abi ja oskusi võib tõenäoliselt hädasti vaja minna, kui peaks juhtuma, et automatiseeritud teenusega juhtub midagi või tööl olev spetsialist ei saa oma kohustusi täita. Näiteks võib tekkida vajadus hoida üht lennujuhti valveajal, et oleks võimalik teda kodust tööle kutsuda, kui peaks midagi juhtuma tööl oleva lennujuhiga. Antud amet on kriitilise tähtsusega, et tagada Eesti kohal ohutu lennuliiklus. Või 24/7 töötava tehase automaatikas tekib probleeme, mistõttu on vaja, et spetsialist oleks valmis reageerima ja selle vea parandama.

Mõlema näite puhul on väike võimalus, et valveajal olev töötaja peaks reaalselt tööd tegema, kuid siiski on tööandjal tagatud kindlustunne, et töötaja reageerib, kui töökohas peaks tekkima probleem ning töötajal endal on tagatud lisateenistus. Seetõttu leiab kaubanduskoda, et tasub ka teisi valdkondi analüüsida, eelkõige kriitilise tähtsusega ja järjepideva teenuse pakkujaid, et kas neile tuleks valveaja erisust kohaldada.

Valveaja erisust on proovitud ka varem luua

Valveaja erisust on proovitud töölepingu seadusesse viia ka varasemalt. Praeguse eelnõu sõnastus valveaja erandi kohta on täpselt sama, mis sisaldus 2016. aastal kooskõlastusringile saadetud eelnõus ning mis jõudis 2017. aasta alguses ka riigikokku. Koda esitas sel ajal ettepaneku laiendada valveaja erisust ka teiste valdkondade töötajatele, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse. Kuna valveaja erandi sõnastus tekitas lahkhelisid, jäeti valveaja erand üldse eelnõust välja.

Praegu kooskõlastusringil oleva valveaja erisuse eelnõu on koostatud siseministeeriumi soovil, et tagada võimalus rakendada valveaja erisust siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajatele.

Hetkel on eelnõu läbinud kooskõlastuse. Muudatused jõustuvad eeldatavasti selle aasta jooksul.

Valveaja tasustamine

Eelnõu kohaselt tuleb valveaja erisuse rakendamisel tasuda vähemalt 1/5 suurust töötasu. Tavalistel juhtudel on valveaja tasu vähemalt 1/10 töötasust. Kaubanduskoda leiab, et eelnõust tuleks välja jätta 1/5 töötasu nõue ning ka erisuse puhul rakendada vähemalt 1/10 suurust töötasu nõuet. See tagaks töötajate suhtes võrdse kohtlemise võrdsetel alustel.

Samuti tagaks vähemalt 1/10 töötasu nõue valveaja erandi rakendamisel tööandjale suurema paindlikkuse. Näiteks olukorras, kus tööandja soovib töötajat hoida valveajal paar tundi kauem, kui tavaliselt on lubatud, kuid võimalus, et töötaja peab tööd tegema, on minimaalne. Vähemalt 1/5 töötasu nõude puhul võib tööandja loobuda ideest töötajale rakendada valveaega ning töötaja võib kaotada võimaluse teenida lisa-

Olulisemad muudatused hh Valveaja erandit lubatakse eelnõu järgi kasutada maksimaalselt 130 tundi 28-päevase ajavahemiku jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. hh Valveaja erisuse rakendamise eest tuleb maksta vähemalt 1/5 kokkulepitud töötasust. hh Eelnõuga võimaldatakse valveaja erandit kasutada vaid kriitilise tähtsusega IKT-teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamist osutavatele spetsialistidele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

7

JURISTI TÖÖLAUALT

Tarbijakaitse-eeskirjade piiriülene ajakohastamine toob kasu ka ettevõtjatele Ettevõtjate koormust vähendatakse MERIKE KOPPEL, kaubanduskoja jurist

Milliseid muudatusi plaanib Euroopa Liit sisse viia ELi tarbija­ kaitse­reeglites? Millist kasu toovad need aga ettevõtjatele?

E

uroopa Liidu piires on piiriülese kaubanduse maht ja intensiivsus piisavalt suur, et tekitada probleeme, mida riigisiseselt ei ole võimalik hästi lahendada. Seetõttu plaanib Euroopa Liit kaasajastada ELi tarbijakaitsereegleid ja lihtsustada tarbijaõiguste kasutamise võimalusi.

Muuhulgas vähendatakse kauplejate koormust kaugmüügist ja väljaspool äriruume toimuvast müügist taganemisõiguse korral. Õigusaktide ühtlustamise raames muudetakse nelja tarbijaõigustega seotud direktiivi, et viia ellu allpool esitatud muudatused.

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

Kauplejatele pakutakse suuremat paindlikkust tarbijatega sobivaima andmesidevahendi valimisel. See võimaldab kauplejatel kasutada tavapärase e-posti alternatiivina uusi veebipõhiseid andmesidevahendeid (nagu veebivormid või vestlused) eeldusel, et tarbijal on võimalik kauplejaga toimunud suhtluse sisu säilitada.

Lisaks kaotatakse kauplejatele ebaproportsionaalseks koormuseks osutunud kaks konkreetset kohustust seoses 14-päevase taganemisõigusega.

Esiteks ei pea kaupleja peale direktiivi jõustumist enam aktsepteerima sidevahendi teel ostetud toote taganemisõigust juhul, kui tarbija on toodet juba kasutanud. Taganemist võib kaupleja aktsepteerida juhul, kui toodet on vaid proovitud, nagu oleks ta seda teinud füüsilises kaupluses. Teiseks ei pea kaupleja eelnõu järgi maksma tarbijale hüvitist enne, kui kaupleja on tarbijalt tagastatud kauba kätte saanud.

Karistused muutuvad karmimaks

Tarbijaõiguse rikkumise eest kohaldatavad karistused erinevad Euroopa Liidu siseselt ning sageli on need liiga leebed. Ettepaneku kohaselt kehtestatakse kriteeriumid, mida tuleb kauplejatele karistuste määramisel laiaulatuslike piiriüleste rikkumiste eest arvesse võtta (näiteks rikkumisest mõjutatud tarbijate arv, kaasa arvatud tarbijad teistes liikmeriikides, kaupleja eelnevad rikkumised jm). Lisaks nähakse ette, et laiaulatusliku rikkumise korral, kui kaupleja rikkumine mõjutab tema asukohariigi ja vähemalt kahe muu liikmesriigi tarbijaid, võib igas asjaomases liikmesriigis määrata kauplejale trahvi, mille maksimaalne suurus on neli protsenti kaupleja aastakäibest.

JURISTI TÖÖLAUALT Suurem läbipaistvus internetipõhistes kauplemiskohtades

Praegusel ajal, mil tarbijad külastavad internetipõhiseid kauplemiskohti, puutuvad nad kokku erinevate pakkumistega kolmandast isikust tarnijate poolt, kes kauplevad internetipõhises kauplemiskohas. Lisaks puutuvad nad kokku ka internetipõhise kauplemiskoha enda pakkumistega. Tarbijad ei ole alati kursis, kuidas neile suunatud pakkumised internetipõhises kauplemiskohas on järjestatud ning kellelt nad ostavad, kas professionaalsetelt kauplejatelt või teistelt tarbijatelt. Selle tulemusena võivad tarbijad ekslikult arvata, et nad kauplevad professionaalsete kauplejatega ja saavad kasutada tarbijate õigusi. Selline segadus võib põhjustada probleeme juhul, kui veebi­põhise ostuga läheb midagi valesti, sest alati ei ole lihtne kindlaks teha, kes vastutab. Seetõttu peavad interneti­põhised kauplemiskohad teavitama tarbijaid sõnaselgelt mit-

metest asjaoludest, näiteks kas leping on sõlmitud kaupleja või üksikisikuga ning kas tarbijakaitset reguleerivaid õigusakte kohaldatakse või mitte.

Tarbijakaitse laiendamine seoses digitaalsete teenustega

Sidevahendi abil tarbijaga sõlmitavate lepingute regulatsiooniga hõlmatakse ka „tasuta“ osutatavaid digitaalseid teenuseid (nt pilvsalvestusteenus, sotsiaalmeedia- ja e-posti kontod), mille saamiseks tarbija ei maksa raha, vaid esitab oma isikuandmed.

Võttes arvesse isikuandmete suurenevat majanduslikku väärtust, ei saa neid teenuseid pidada lihtsalt tasuta teenusteks. Tarbijatel peaks seega

Kaupleja ei pea eelnõu järgi maksma tarbijale hüvitist enne, kui kaupleja on tarbijalt tagastatud kauba kätte saanud.

olema õigus lepingueelsele teabele ning õigus tühistada leping 14-päevase taganemis­tähtaja jooksul olenemata sellest, kas nad maksavad teenuse eest raha või esitavad isikuandmeid.

Eeskirjad väljaspool äriruume toimuva müügi kohta

Ehkki väljaspool äriruume toimuv müük kujutab endast seaduslikku ja väljakujunenud müügikanalit, ei takistata liikmesriikidel vastu võtmast eeskirju tarbijate õigustatud huvide kaitseks seoses mõne eriti agressiivse või eksitava turundus- või müügitavaga, mille raames teeb kaupleja soovimatuid külastusi tarbijate koju või korraldab kaubanduslikke väljasõite (et asetada tarbija surve alla ja sundida teda ostma kaupa, mida ta muidu ei ostaks, ja/või ostma kaupa ülemäära kõrge hinnaga ning selle eest kohe maksma). Sellised sätted peaksid olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

Hetkel on tegemist Euroopa Liidu direktiivi eelnõuga ning veel ei ole teada, millal ja millisel kujul direktiiv jõustub. Lisaks jääb pärast direktiivi jõustumist Eestile aega 18 kuud, et muudatused meie seadusandlusesse üle võtta. Seega võib muudatuste jõustumisega Eestis minna veel mitu aastat.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

9

KAUBANDUSKODA

Valminud on head tavad toiduainete tarneahelas MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Kaubanduskoda on koostöös kaupmeeste liidu, põllumajandus-kaubanduskoja ning toiduliiduga koostanud Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas.

Heade tavade eesmärk on suurendada ausust, usaldust ja koostööd toiduainete tarneahelas ning tagada tarneahela efektiivne toimimine.

H

ead tavad koosnevad kaheteistkümnest üldpõhimõttest, näiteks tarbijate huvidega arvestamine, lepinguvabadus, lepingute järgimine, lepingupunktide konfidentsiaalsuse tagamine. Lisaks üldpõhimõtetele on heades tavades välja toodud Eesti toiduainetootjate, põllumajandus­ ettevõtjate ja kaubandussektori näited nii heade kui ka ebaausate tavade kohta toiduainete tarneahelas. Need näited katavad lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise; kaupade tarnimise, vastu­võtmise ja tagastamise;

leppetrahvide, ettevõtlusriskide jaotamise ning arvete maksetähtaegadega seonduvaid tavasid.

Heade tavadega võib liituda iga ette­ võtja, kes tegutseb toiduainete vertikaalses tarneahelas. Selleks tuleb täita ja allkirjastada avaldus, mille leiab kaubanduskoja kodulehelt. Tänaseks on heade tavadega liitunud ligi 40 ettevõtjat jaekaubanduse, toiduainetööstuse ning põllumajanduse valdkonnast.

Heade tavadega liitumisega kinnitab ettevõtja, et järgib heade tavade üldpõhimõtteid ning ei kasuta toiduainete tarneahelas ebaausaid tavasid.

31. mail kogunesid turuosalised kaubanduskotta, et pidulikult head tavad allkirjastada.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

Heade tavadega liitunud ettevõtja peab uute lepingute sõlmimisel või olemasolevate lepingute muutmisel järgima häid tavasid. Olemasolevad lepingud tuleb viia heade tavadega kooskõlla hiljemalt ühe aasta jooksul alates heade tavadega liitumisest. Ettevõtja peab häid tavasid järgima ka ühepoolselt.

See tähendab, et ettevõtja peab häid tavasid järgima ka juhul, kui tema lepingupartner toiduainete vertikaalses tarneahelas ei ole heade tavadega liitunud. Häid tavasid tuleb järgida siis, kui lepingupartneriks on Eesti äriregistrisse kantud ettevõtja.

Heade tavadega seotud vaidlused lahendavad lepinguosalised lepitusmenetluse abil vastavalt kaubandus-tööstuskoja lepitusmenetluse reglemendile. Lepitusmenetlus võimaldab pooltel valida neutraalse kolmanda isiku, kes aitab pooltel nendevahelist vaidlust lahendada. Lisaks lepitusmenetlusele võib heade tavadega seotud vaidlusi lahendada ka muul viisil, näiteks kohtu, vahekohtu või meedia abil.

Heade tavade tekstiga ning heade tavadega liitunud ettevõtjate nimekirjaga saab lähemalt tutvuda kaubandus­koja kodulehel www.koda.ee.

Kui soovite heade tavadega liituda või saada lisainfot, siis andke sellest teada e-posti aadressil marko@koda.ee.

Head tavad kehtivad alates 31. maist 2018.

PERSONALIJUHTIDE KONTAKTREIS KOPENHAAGENISSE 1.–2. NOVEMBRIL 2018 Me teeme seda taas! Eelmisel aastal käisime uurimas, kuidas on Soome ettevõtjad tööandja brändingus tipptegijad. Sel aastal külastame hiilgavat tööd tegevaid Taani ettevõtteid!

Kaubanduskoda koostöös Instariga viivad Sind kohtuma Taani professionaalidega. Kahepäevasel väljasõidul Kopenhaagenisse kohtume nii suurte kui väikeste tegijatega, keda kõiki ühendab oskuslik ja pikaaegse kogemusega tööandja brändimine. Tule ka Sina kaasa!

PROGRAMM: 1. november 2018 Check-in ja kogunemine Tallinna lennujaamas Kopenhaageni lennule 5.30 8.30 Eestlase pilk Taani töökultuuri, Märt Volmer, Eesti suursaadik Taanis 10.15–11.45 Maerski külastus 15.00–16.45 Danske Bank Groupi külastus 2. november 2018 9.00–11.00 Airtame külastus 12.00–13.30 Carlsberg Groupi külastus 17.00–18.30 Copenhagen Capacity (www.copcap.com) külastus 19.40–22.10 Tagasilend Kopenhaagen-Tallinn (lennuaeg 1 h 30 min) Kontaktreisil osalemine: Registreerimisel kuni 15. septembrini 2018: 249 € (+km) (EKTK ja PARE liikmetele) / 489 € (+km) mitteliikmetele.

Registreerimisel alates 16. septembrist 2018: 299 € (+km) (EKTK ja PARE liikmetele) / 589 € (+km) mitteliikmetele.

Hind sisaldab: korraldustöö, kohalik transport ja lõunasöökide maksumus Hinnale lisandub: ööbimine hotellis Richmond (1 öö üksinda kaheses toas või jagatud kaheses toas); lend Tallinn-Kopenhaagen-Tallinn (grupibroneeringud reisikorraldaja poolt tehtud) Info ja registreerumine: www.koda.ee Maris Kadakas, Skeleton Technologies personalijuht

Hiljutine üle lahe ettevõtete külastus oli tõeliselt inspireeriv ja andis palju mõtteainet! Ent samapalju väärtust oli ka vestlustes Eesti kolleegidega, kes oma organisatsioonides väga ägedaid asju teevad.

Suur aitäh nii korraldajatele kui kaasosalejatele!

Kontaktreisi korraldaja: Piret Potisepp, kaubandus-tööstuskoda, piret@koda.ee, +372 5300 5636

Koostööpartner

ETTEVÕTJA

MAGUS ELU –

äriõigusest otse šokolaadiärisse EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kristi Lehtis on endine vandeadvokaat, kes on selles valdkonnas töötanud nii Eestis, Inglismaal kui ka Lähis-Idas. Täna juhib ta käsitööšokolaade tootvat ettevõtet Chocolala, mille toodang sisaldab kodumaist toorainet, sealhulgas põdrasamblikku, kasesiirupit, kuusevõrseid ja muud põnevat.

Fotod: Sven Tupits

C

hocolala pole lihtsalt käsitöömaiustusi tootev ettevõte. Suurt rõhku pannakse tooraine kvaliteedile ja eripärale, toote- ja pakendidisainile, aga ka šokolaadikultuuri eestvedamisele. 2014. aastal loodud ettevõte on tänaseks saanud mitmeid tunnustusi. Äsja avati Tallinnas ettevõtte Suur-Karja tänaval asuva esinduskaupluse keldris šokolaadimuuseum. Lähiaastate eesmärgiks on kasvatada ekspordimahtu ning toetada jätkuvalt naisettevõtlust. Sellest kõigest Kristi meile rääkiski.

Mis on Chocolala toodete eripära?

Meie toodete üks peamisi võlusid on see, et täidisena või lisanditena kasutame kodumaist kvaliteetset toorainet.

Lisaks on meie tooraine ka tavapärasest erilisem, näiteks kasutame oma toodetes põdrasamblikku, kuusevõrseid, astelpaju, kasesiirupit ja muud põnevat. Šokolaad jätab palju mänguruumi, sest sellest saab voolida mida iganes. Vaja on vaid õiget vormi, mille valmistame ise toidusilikoonist. Nii on ettevõtted pöördunud meie poole, et tellida šokolaadist põlevkivi, järelkäru, lennukite maandumisrada jne. Hetkel valmistatakse Seaküla Simpsoni vormi järgi üle meetri pikkust šokolaadist lõvi.

Suurt rõhku paneme ka pakenditele. Nii, nagu on oluline šokolaad ja selle sisu, on oluline ka pakend ja selle kvaliteet. Nii palju kui võimalik tellime pakendeid Eesti tootjatelt, näiteks triibuvineerist karpe tellime Hiiumaa naisettevõtjalt. Üleüldse teeme väga palju koostööd just naisettevõtjatega.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

ETTEVÕTJA

Chocolala tunnustused hh International Chocolate Awards – East European

Chocolala esinduskauplus Suur-Karja tänaval, mille keldris avati äsja ka šokolaadimuuseum.

Paljud naisettevõtjad ei taha, et neid selleks tituleeritakse.

Kuidas Sina sellesse suhtud?

Mina hindan väga kõiki naisi, kes suudavad laveerida kodu ja töö vahel. Olles ise kahe väikse tütre ema ja ettevõtja, ei karda ma rääkida raskustest. Kui lapsed on haiged, on enamasti ema see, kes peab kodus haige lapse kõrvalt ka töö tehtud saama. Igapäevane söögitegemine ja koristamine on tihti samuti emade pärusmaa. Õhtul soovib laps unejuttu, kuigi Sul on just vaja tooraine ära tellida, et äri seisma ei jääks.

Naised on tublid ja saavad selle kõigega hakkama. Seetõttu ma toetangi töötavaid naisi ja naisettevõtjaid nii, kuidas saan.

Muide, meie ettevõttes töötavad ainult naised, ka enamus koostööpartnereid on naised.

Kuidas sai üldse Chocolala lugu alguse? Õppisin ülikoolis juurat ning töötasin aastaid vandeadvokaadina Eestis, Inglismaal ja Lähis-Idas. Minu peamiseks suunaks oli äriõigus. Peale lapse sündi tundsin, et pean saama olla rohkem oma aja peremees ning sealt tuli ka idee luua oma ettevõte. Mõtlesin, et mis paneb silma särama ja mis mul hästi välja tuleb. Nii jõudsingi magusa juurde. Äri alustades ei tea kunagi, kas see plaan ka edukaks osutub. Ainult järele proovides saad teada. Me siis abikaasaga proovisime.

Alustasime oma kahetoalises korteris. Mõtlesime välja erinevaid retsepte ja katsetasime. 2014. aastal hakkasime reaalselt tootma. Kohe alguses õpetasime välja ka šokolaadi-

Usun, et Sa võid müüa betooni, IT-tarkvara või šokolaadi, äri alustalad jäävad ikka samaks. meistri, et ise saaks müügi ja arendustegevusega tegeleda.

Tema andis hommikul korteri uksekella, et tööle tulla, kui meie alles uniste nägudega ärkasime. Aasta pärast võisime kindlad olla, et äri kasvab kenasti ning rentisime töökoja/ poe. Nelja aastaga on käive kasvanud poole miljoni euroni.

Olen kohanud ka suhtumist, et šokolaadi valmistamine on pigem pehmete väärtustega hobi kui äri. Usun, et Sa võid müüa betooni, IT-tarkvara või šokolaadi, äri alustalad jäävad ikka samaks.

Millised on olnud seni teie suurimad raskused?

Alguses ei teadnud ma šokolaadi tootmisest midagi. Pidin selgeks saama, millised retseptid töötavad, millised masinad on parimad jne. Julgelt kaks aastat läks enne, kui hakkasin end selles valdkonnas kindlalt tundma. Eks ka äri ja pereelu ühildamine võttis pisut aega, sest teine laps sündis, kui äri oli juba püsti. Hetkel on suurimaks sooviks ja proovikiviks ekspordimahtude kasvatamine.

hh hh hh hh

hh

hh

Aastal 2017 Kategooria: Ganaches – Trühvlid Toode: džinn ja kadakamarjad piimašokolaadiga – Kuld Toode: Kasemahla karamell – Hõbe Fodor’s 10 World-Class Chocolate Shops 2016 Le Routard – Pays Baltes: Tallinn, Riga, Vilnius Eesti Parim Toiduaine 2016 Toode: Põdrasamblik šokolaadiga – Tallinna eriauhind International Chocolate Awards – East European Aastal 2015 Kategooria: Šokolaadimääre Toode: Vaarikas & šokolaad – Kuld International Chocolate Awards – East European Aastal 2015 Kategooria: Ganaches – Trühvlid Toode: Kuusevõrse šokolaad – Hõbe Toode: Kadakamarja ja aroonia šokolaad – Pronks Tallinna ettevõtlusauhinnad 2015 Nominent kategoorias Vastutustundlik ettevõtja

Kuhu te ekspordite?

Praegu ekspordime peamiselt Rootsi, Soome, Lätti ja Jaapanisse. Soome teeme allhanke korras tooteid, mida nad oma brändi all müüvad. Kohe läheb esimene saadetis Kuveiti, meie esimene klient Lähis-Idast. Sinna teeme eritellimusena kuldsete ornamentidega tooteid.

Käime igal aastal ka mitmel välismessil. Kahel korral oleme messiboksi jaganud ühe oma konkurendiga Tartust. Meie üllatuseks töötab see hästi, sest kogume nii rohkem kontakte ja jagame neid omavahel. Kulud on samuti poole väiksemad. Šokolaad ärikingituseks? Šokolaadist saab teha kõike! Kui ettevõtte turundustiim oskab seda võimalust ära kasutada, võib meilt saada kinke, millest räägitakse veel aastaid.

Umbes 70 protsenti meie klientidest on ettevõtted. Oleme paindlikud ning suudame väga kiiresti reageerida. See on suur pluss.

Avasite äsja oma keldris šokolaadimuuseumi!

Jah, 1. juunil avasime tõepoolest Suur-Karja tänaval šokolaadimuuseumi. Tahtsime peredele pakkuda midagi enamat kui ainult kommipoodi ja kohvikut. Tahtsime sinna juurde pakkuda ka atraktsiooni. See on justkui elamuskombo.

Muuseum on kõigile tasuta külastamiseks. Muuseumis saab näha šokolaadi ajalugu, kuidas šokolaadi tehakse, väljas on erineva kuju ja suurusega šokolaad jne.

Muuseumis saab korraldada ka laste sünnipäevasid ja muid üritusi. Nendele saame korraldada šokolaadi tegemise töötubasid ja muud põnevat.

Tegelikult on meie pood ja tootmine ehitatud selle mõttega, et kõik on avalik ja aus. Meie tootmine on müügisaalist eraldatud klaasiga ning huvilised saavad kohapeal näha, kuidas šokolaad valmib.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

13

TARBIMISKESKKOND

Kas tarbija usaldus on kui õnnemäng?

1. juunil toimus Tallinnas seitsmes tarbimiskeskkonna konverents „Usaldus kui õnnemäng“. Konverentsil räägiti nii asukohapõhistest piirangutest, kauplemisvabadusest, libauudistest kui ka arutleti ettevõtjate ja blogijate omavahelise koostöö üle.

Fotod: Erlend Štaub

Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansipi sõnul on tootja ja tarbija suhted praegu mõlema jaoks õnnemäng.

Konverentsile oli kohale tulnud hulganisti tarbimiskeskkonna arengutest huvitatud inimesi.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator

Asukohapiirangud takistavad usalduse tekkimist

Konverentsi avas majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes tõdes, et meie tarbimiskeskkond on pidevas arengus. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid muudavad senist käitumist ning konverents annab hea võimaluse pöörata pilgud praegustele valupunktidele ja leida neile lahendusi.

E-kaubanduse osatähtsus suureneb iga aastaga. See nõuab omakorda ka tarbimiskeskkonna muutumist. Paraku võivad tarbijale probleeme valmistada asukohapõhised piirangud, mille kaotamiseks on Eesti palju vaeva näinud. „On suurepärane, et sellise suure muudatuse juures on näha Eesti jälg. Selleks, et see ka Eesti õigusaktidesse üle võtta, tuleb meie valitsusel eelnõu heaks kiita,“ sõnas Simson ja allkirjastas eelnõu otse konverentsi laval, et see ametlikult valitsusse arutamisele jõuaks.

Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip tõi välja usalduse küsimuse.

Nimelt võrdles ta omavahel usaldust ja õnnemängu ning leidis, et nende vahel ei ole palju ühist. Usaldus tuleb välja teenida ning see saab alguse kahepoolsetest suhetest. Õnnemäng on seotud aga juhusega: vahel näkkab, vahel mitte. Kui kanda see üle tarbija ja tootja suhetesse, kus hetkel ühtset digitaalset turgu põhimõtteliselt ei eksisteeri, on tarbija jaoks tegemist õnnemänguga. Samuti on see õnnemäng ka tootjatele.

TARBIMISKESKKOND Täieliku kaubandusvabaduse aruteluga jõuti järeldusele, et ühtseid reegleid on vaja, ent need ei tohi muutuda koormavaks.

Roheline tuli kaubandusvabadusele?!

Kui paljudel kaubandusega tegelevatel ettevõtjatel on peast läbi käinud mõte kaubandusvabadusest? Võimalik, et nii mõnelgi. Selle teema üle mõtisklesid konverentsil ka Signe Kõiv e-kaubanduse liidust, Peep Kuld ettevõtetest ON24 ja Cleveron, Roone Roost Vestige Verdantist ning Madis Ehastu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Ettevõtjad tõid välja, et uute regulatsioonide loomise juures peaks kindlasti arvestama, mida see ettevõtjatele kaasa võib tuua. Ühtseid reegleid on vaja, ent need ei tohi muutuda koormavaks.

Kas täiuslik õnn nii kauplejatele kui ka tarbijatele saabub siis, kui tarbijate õigused ja kohustused oleksid reguleerimata? Tegelikult on ju nii, et tarbija hääletab oma rahakotiga. Et Sinu äri oleks edukas, pead Sa tarbija soovidele vastu tulema. Tarbija eelistusi ja tagasisidet on näha siis, kui ta Sinult midagi ostab. Ettevõtjate sõnul ei ole see mingisugune džunglireegel, mis ta esmapilgul tunduda võib, vaid pigem loomulik kauplemise kulg. Uued regulatsioonid ei muuda selles osas midagi, sest ükski muudatus ei vii kaubandusest ebaausalt tegutsevaid kauplejaid.

Kõike, mida internetis näed, ei tasu uskuda

Internetis avanevad nii kauplejale kui ka tarbijale justkui piiramatud võimalused. Samas tuleb arvestada sellega, et kõik, mida sealt leida võib, ei pruugi olla tõene.

Euroopas tekitavad tarbijatele probleeme tellimuslõksud.

Lars Arent Euroopa Liidu Taani tarbija nõustamiskeskusest tõdes, et inimesed satuvad tellimuslõksudesse just interneti või telefoni teel. Näiteks helistatakse võimalikule tellijale ning pakutakse n-ö tasuta kingitust, mis tegelikult tähendab regulaarset tellimust. Taolistest lõksudest pääsemine ning teadmatus, kuidas seda teha, võib tarbija jaoks valmistada suurt peavalu.

Vice Media ajakirjanik Oobah Butler tegi online-keskkonnas eksperimendi, mis tekitas palju meediakära. Butleri esimeseks töökohaks oli 10 naela eest TripAdvisorile restoranide kohta võltsarvustuste kirjutamine. Sellest sai ta innustust oma seni tähtsaima eksperimendi jaoks. Nimelt soovis ta näha, kui manipuleeritav on internetis loodav kuvand. Butler pani TripAdvisorisse üles väljamõeldud restorani. Märkimisväärne on see, kuidas teksti ja fotodega on võimalik luua mulje, nagu oleks tegemist kõrgklassi restoraniga. „Inimene usaldab liiga palju seda, mida ta internetis näeb, aga mitte seda, mida ta reaalselt kohapeal näeb ehk teiste loodud mulje on tugevam kui enda isiklik kogemus,“ selgitas Butler. Kuidas Butleri eksperiment täpselt välja nägi, saad vaadata Vice’i dokumentaalide hulgast.

Reklaami üle sotsiaalmeedias arutlesid blogija, vlogija ja reklaamiasjatundjad.

Ausus ennekõike

Kas Sa tead, kui palju teevad ettevõtjad ja blogijad omavahel koostööd? Tegelikkuses on seda päris palju, kuid selle tajumine võib olla keeruline, sest väga palju kasutatakse „varjatud“ reklaami. Boost Yourselfi esindajad Teet Torim ja Sven Nuum, tarbijakaitseameti reklaaminõukoja esindaja Olav Osolin, blogija Merilin Taimre ning vlogija Martti Hallik diskuteerisid konverentsil selle üle, kas ja kui palju peaks iga blogija ja vlogija oma postitustes ütlema, kui tegemist on sponsoreeritud postitusega või ei peaks tarbija seda üldse teadma. Nii Merilin Taimre kui ka Martti Hallik tervitavad selgeid reegleid. Tarbijad ootavad ausust ja seega, kui tegemist on reklaamiga, võiks seda ka öelda. Osolin seevastu seadusega reguleerimist ei toeta, kuid pooldab igati sektori enda poolt paika pandud heade tavade väljatöötamist.

Tarbimiskeskkonna konverentsi korraldasid tarbijakaitse­amet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Oobah Butler rääkis konverentsil võltsarvustustest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

15

EUROOPA UUDISED

INVESTEERIMISÜHINGUTEST JA USALDUSNORMATIIVIDEST REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

J

Euroopa Liidus on kapitali vaba liikumine. Mida aga veel lõpuni ei eksisteeri, on ühtne kapitaliturg. Samm-sammult ehk läbi erinevate regulatsioonide püüab Brüssel seda üles ehitada. Kuivõrd on see senini õnnestunud, on mõnevõrra vastuoluline.

ah, ühtlustatud on. Samas näiteks uue finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID 2) väga keeruline õigusraamistik ja finantstoodete registreerimise kohustus on viinud 20–50% toodete turult kõrvaldamiseni. Viimasel ajal on Brüsseli regulatiivse tähelepanu all ka investeerimisühingud. Eesmärgiks on neile kohalduvaid nõudeid muuta ja lihtsustada. Alljärgnev tuginebki sellekohastele Euroopa Komisjoni ettepanekutele (Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus, mis käsitleb investeerimis­ ühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 1093/2010; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2013/36/EL ja 2014/65/EL).

Investeerimisühingute suhtes kohaldatavast õigusraamistikust

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) teatel oli Euroopa Majanduspiirkonnas 2015. aasta lõpul 6 051 investeerimisühingut. Kõigi nende investeerimisühingute varadest 80% kontrollivad ca kaheksat Ühendkuningriigis asuvat investeerimisühingut. Kõikidest investeerimisühingutest ca 40% tegeleb üksnes investeerimisnõustamise teenustega.

80% investeerimisühingute tegevusest piirdub investeerimisnõustamise, korralduste vastuvõtmise ja edastamise, portfellihalduse ja korralduste täitmisega. Vaid ca 20% investeerimisühingutest on lubatud kaubelda oma arvel või tagada finantsinstrumentide emissioone. Nende teenuste suhtes kohaldatakse praegu kõige rangemaid usaldatavus-

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

EUROOPA UUDISED nõudeid. Kõige rohkem investeerimisühinguid asub hetkel veel Ühendkuningriigis kui kapitaliturgude ja investeerimistegevuse olulises keskuses (umbes poolte peakorter asub seal), järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad ja Hispaania. Enamik neist on väikesed või keskmise suurusega. Praegu on need investeerimisühingud, mida käsitatakse süsteemselt olulistena, üldiselt Ameerika Ühendriikides, Šveitsis või Jaapanis asuvate pangakontsernide või maaklerite tütarettevõtted.

Investeerimisühingute suhtes kohaldatav ELi õigusraamistik koosneb kahest põhiosast: finantsinstrumentide turgude direktiivist (MiFID) ja alates 2018. aasta jaanuarist uuest finantsinstrumentide turgude direktiivist (MiFID 2) ning finantsinstrumentide turgude määrusest (MiFIR). Neis sätestatakse nii tegevusloa andmise tingimused kui ka korraldust ja ettevõtjat käsitlevad eeskirjad. Nagu krediidiasutuste puhul kohaldatakse nende suhtes ka kapitalinõuete määruses ja direktiivis sätestatud usaldatavusraamistikku.

EBA on siiani eristanud ühtteist investeerimisühingute kategooriat põhiliselt investeerimisteenuste ja selle alusel, kas nad hoiavad oma klientide raha ja väärtpabereid.

Nende ühingute suhtes, mis osutavad kõiki neid teenuseid, kohaldatakse krediiti, turgu ja tegevusriski puudutavate kapitalinõuete ning potentsiaalse likviidsuse, tasustamise ja ettevõtte juhtimise aspektist samu nõudeid nagu krediidiasutustele. Kuid ettevõtjad, kellel on piiratud volitused (näiteks investeerimisnõustamine ning korralduste vastuvõtmine ja edastamine), on enamikest nendest nõuetest vabastatud.

Mida muudab uus määrus ja direktiiv?

Uue määruse ja direktiiviga nähakse ette investeerimis­ ühingute uus klassifitseerimine üheteistkümne kategooria asemel kolme kategooria alusel. Esimesse klassi kuuluksid süsteemselt olulised investeerimisühingud ja nende suhtes kohaldatakse jätkuvalt kapitalinõuete määruse ja direktiivi raamistikku. Teise klassi kuuluksid ettevõtted, mis vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest: nad kauplevad oma arvel ja nende suhtes kohaldatakse turu- või vastaspoole krediidiriski; nad hoiavad ja valitsevad klientide vara; nad hoiavad klientide raha või ületavad kindlaksmääratud künniseid (nii väärtpaberiportfelli valitsemise kui nõustamisteenuste raames valitsetavad varad, mis ületavad 1,2 miljardit eurot; täidetud kliendikorraldused, mille väärtus on vähemalt 100 miljonit eurot päevas hetketehingute puhul ja/või vähemalt 1 miljard eurot päevas tuletisinstrumentide puhul; neil on varasid, mis kokku ületavad 100 miljonit eurot; kogubrutotulu ületab 30 miljonit eurot). Need ettevõtted peavad arvutama oma kapitalinõuded uute riskinäitajate (K-tegurid) alusel. Kolmandasse klassi kuuluvad ettevõtted, kes ei vii ellu ühtegi ülalmainitud tegevustest ja jäävad nimetatud künnistest allapoole. Need ettevõtjad ei pea vastama K-tegurite kohastele kapitalinõuetele.

Uue direktiivi sätted asendavad kapitalinõuete direktiivi sätteid nõuete osas, mis puudutavad järelevalveasutuste määramist, investeerimisühingute algkapitali ja olemasolevat kapitali, likviidsust, kontsentratsiooniriski, pädevate asutuste järelevalvevolitusi ja -vahendeid investeerimis­ ühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegemiseks, aruandlust ja avalikustamist, järelevalvealast läbivaatamist ja hindamist, ettevõtte juhtimiskorda ja tasustamist.

Näiteks sellise investeerimisühingu (eelkõige VKE) puhul, kes ei hoia klientide raha või väärtpabereid, suureneb nõutav algkapital 50 000 eurolt 75 000 eurole. Süsteemselt olulise investeerimisühingu algkapitali nõudeid reguleeritakse aga endiselt kapitalinõuete määruse ja direktiiviga.

Loomulikult huvitab investoreid küsimus, mil määral kandub investeerimisühingu võetud risk üle tema klientidele, konkreetsetele investoritele ja ettevõtjatele. Kui investeerimisühingud tegutsevad oma klientide jaoks üksnes vahendajatena ja piirduvad investeerimisalase nõustamise või portfellihaldusega, siis finantsinstrumentidega kaasnevat riski kannab peamiselt klient.

Uue määruse ja direktiiviga nähakse ette investeerimisühingute uus klassifitseerimine üheteistkümne kategooria asemel kolme kategooria alusel.

Uute nõuete mõju

Uute nõuetega püütakse suurendada läbipaistvust. Nähakse ette, et investeerimisühingute tasustamispoliitika peab olema läbipaistev ning sõltuma riskidest ja saadavast kasumist. Järelevalveasutused peavad tasustamissüsteeme kontrollima ja need heaks kiitma. Näiteks peavad investeerimisühingud esitama nõudmisel pädevatele asutustele teabe selle kohta, kui palju füüsilisi isikuid saab majandusaasta kohta tasu 1 miljon eurot või rohkem. Sellistel juhtudel tuleb ametiasutusi teavitada ka töökohustustest, asjaomasest ärivaldkonnast, palga põhiosadest, preemiatest, pikaajalistest tulemustasudest ja pensionimaksetest.

See teave edastatakse EBA-le ja avaldatakse.

Välismaiste investeerimisühingute filiaale kontrollitakse ja nad on kohustatud igal aastal esitama teabe ühingu, tegevuse laadi, tütarettevõtete ja filiaalide asukoha, käibe ja töötajate arvu kohta täistööaja ekvivalendi alusel, maksustamiseelse kasumi või kahjumi, kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluva maksu ja saadud riikliku toetuse kohta.

Paraku jätab selline usin reguleerimine lahtiseks küsimuse, kas see, kui Euroopa Liit kehtestab ühepoolselt ranged nõuded Euroopa Liidus tegutsevate investeerimisühingutele, võtmata arvesse üleilmastumist ega muid turge, näiteks Ameerika Ühendriike, Jaapanit, Hiinat jm, ei too kaasa investorite põgenemist Euroopast. Äkki põhjustab see hoopiski finantsturgude negatiivse reaktsiooni? Selles osas pole hetkel muud kui nentida, et praktika on tõe kriteerium ja resultaate saame peagi näha.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

17

UUDISED

Lõuna-Eesti toidufirmad käisid Valmiera messil Kaubanduskoja toel osalesid neli Eesti toidutootjat 18.–19. mail traditsioonilisel Valmiera messil.

TOOMAS HANSSON, kaubanduskoja Tartu esinduse juhataja

Tillu kodukohvik

B

acula AS tutvustas Eestis hästi tuntud moose ja marjalisandeid. Nende põhiliseks sihtgrupiks olid Läti ärikliendid: piimatööstused, pagari- ja kondiitriettevõtted, suurköögid. Taarapõllu Talu OÜ pakkus oma mahetooteid: moose, siirupeid, mahlu ja mahla­ jooke, marjakrõpse ja -pulbreid.

Esimesed sammud Läti turul on sellel firmal juba tehtud, nende tooted on müügil Riias Stockmanni kauba­ majas.

Bacula AS müügikonsultant Meelis Vuks

Taarapõllu Talu OÜ tegevjuht Silvi Langus

LIIKMELT LIIKMELE

1Aruandlus OÜ 1Aruandlus OÜ kogenud spetsialistid koostavad ja esitavad järgnevaid aruandeid: Intrastat (kuised kauba saabumise ja lähetamise aruanded); pakendiaruanded (arvestuse loomine ja deklaratsioonide esitamine); probleemtoodete aruanded.

Kõikidele kaubandus-tööstuskoja liikmetele soodustus -20% kõikidelt teenustelt.

Normandia OÜ Proaktiivne ehitusfirma Normandia teostab hoonete ehitust optimaalse aja ja maksumusega. Normandia on kaasaegne ja usaldusväärne ehituspartner, kelle missiooniks on valmistada kliendile heameelt.

Viilup Uuringud OÜ Ettevõte pakub brändi ja tarbijakäitumise uuringuid. Ettevõte saab olla turu-uuringuga abiks, kui Teie ettevõttel on vajadus paremini mõista oma tarbijate käitumist, hoiakuid, ootusi ja vajadusi või soovite brändi kaardistada konkurentsis. Uuringu vajaduse väljaselgitamiseks ning võimaliku metoodika ja temaatika valimiseks on konsultatsioon tasuta.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

Ökomärgiga tooteid tutvustas messil Hauka Farm OÜ. Nemad valmistavad küüslaugust mahetooteid. Messi välialal müüs küpsiseid ja kohapeal küpsetatud saiakesi Põlvas kiiresti tuntust kogunud kodukohvik Tillu.

Nende tooted olid suupärased ka Läti tarbijatele, kuid käsitöötooteid seal hetkel eriliselt ei väärtustata ja hinnatase on seetõttu madalam kui Eestis.

Messil osalemist toetas Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projekt Delbi 2, mille partneriks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on.

Mirjam Nikolai Hauka Farm OÜst

EESTI

Enterprise Europe Networkist on 10 aasta jooksul saanud abi üle 14 000 Eesti ettevõtte EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

„E

esti Kaubandus-Tööstuskoda näeb iga päev ettevõtjaid, kes soovivad oma haaret laiendada kas siis uute partnerite leidmise, uutele turgudele sisenemise või innovaatilistele ideedele rahastuse leidmise näol, kuid ei tea, kuidas seda teha. Just selleks loodi kümme aastat tagasi võrgustik Enterprise Europe Network,“ ütles Eestis võrgustikku koordineeriva kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Võrgustiku suurima kasuna tõi Palts välja selle laiahaardelisuse. „Kui Eesti ettevõtja otsib väga konkreetse profiiliga partnerit väljaspool Eestit, siis meie kaudu jõuab see info rohkem kui 60 riiki ja üle 600 erineva organisatsioonini,“ selgitas Palts. „Kümne aasta jooksul on võrgustiku toel saanud oma ettevõtet arendada üle 2,6 miljoni ettevõtte. Nende hulgas on ka tuhandeid Eesti ettevõtjaid, kellest nii mõnegi edulugu on Euroopa tasandil ka teistele eeskujuks toodud. Teiste hulgas on seeläbi kõlapinda saanud näiteks Lingvist Technologies ja Tim-

Infopäev tõi kokku palju huvilisi

Tänavu täitub ülemaailmsel väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid toetaval võrgustikul Enterprise Europe Network 10. tegevusaasta. Selle aja jooksul on võrgustikust nõu ja abi saanud üle 14 000 Eesti ettevõtte. beco Woodhouse,“ rääkis Palts. „Euroopa Komisjoni jaoks on prioriteediks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisvõimaluste parandamine, mis on uutele turgudele minekul ja ettevõtete kasvamisel üks olulisemaid vajadusi. See tähendab nii laenuvõimaluste parandamist näiteks nn Junckeri fondi kaudu kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete prioriteediks seadmist uues ELi eelarveperspektiivis,“ ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

29. mail toimus kaubanduskojas Enterprise Europe Networki 10. tegevusaasta tähistamiseks võrgustiku võimalusi tutvustav seminar ja pidulik juubelivastuvõtt. Infoseminaril tutvustasid võrgustiku kõik Eesti partnerid võimalusi, kuidas võrgustikust kasu saada ja milliseid teenuseid partnerid ettevõtjatele pakuvad. Piduliku vastuvõtuga tänasime kõiki, kes on kümne aasta jooksul olnud võrgustikuga seotud või kaasa aidanud ettevõtete arengule. Vastuvõtust võttis osa ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Infopäeva juhtis kaubanduskoja väliskaubanduse nõunik Merit Fimberg-Espuch

EK Eesti esinduse juht Keit Kasemets

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

19

MESSID Global Forum for Innovations in Agruculture (GFIA) – põllumajanduse ülemaailmne foorum 20.–21. juuni Utrecht, Madalmaad Põllumajanduse ülemaailmne foorum toob külastajateni innovatsiooni läbi suurepärase näituse ja konverentsi.

Alates 2014. aastast on GFIA üritusi külastanud üle 25 000 külastaja ja üle 50 globaalselt olulise partneri, kes on pühendunud kasutamaks foorumit muutuste katalüsaatorina.

See ei ole mitte ainult foorum, kus sidusrühmad saaksid arutada poliitikat, strateegiat ja lahendusi kindlustamaks tulevikku toiduga, vaid ka suur näitus, kus põllumajandustootjad ja kasvatajad leiavad sadu tooteid, mis aitavad neil tõsta tootlikkust väärtusahela ulatuses.

GFIA toimub koostöös Proagrica ja VIViga Madalmaades juba teist korda.

GFIA-l näitavad 200 osalejat säästva põllumajanduse lahendusi enam kui 5000 toidukäitlejale, loomakasvatustootjale, vesiviljeluse, taimekasvatuse ning aiandustööstusele.

Märksõnad hh Toit ja söödakomponendid hh Robottehnika hh Põllumajandus, metsandus, kalandus, loomakasvatus ja seonduvad tooted hh Põllumajandusmasinad/tehnoloogiad hh Täppispõllumajandus hh Veemajandus Madalmaade Enterprise Europe Network korraldab kahepäevase kontaktürituse, et ühendada tootjad, põllumajandustootjad, kasvatajad ja teadus- ja arendustegevuse ettevõtted ning instituudid koostöö edendamiseks.

Broneerimine ja registreerimine on avatud kogu päeva. Oma koosolekute planeerimiseks kasutage rakendust b2match (www.b2match.com).

Näituse külastamine on tasuta. Päevane pääse koos konverentsiga maksab 399 eurot (+km), kahepäevane 699 eurot (+km).

Täpsem informatsioon: www.gfiaeurope.com

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

Be-Mat Business Event on Materials and Circular Economy 20.–22. juuni Anacapri, Itaalia BE-Mat 2018 on äriüritus, mis ühendab ettevõtjaid ja teadlasi, et leida uusi võimalusi järgmistes valdkondades: hh kriitilised toormaterjalid ja esmased ressursid: geofüüsika ja uurimine, kivimehaanika, maavarade ja jäätmete käitlemine; hh tööstuslike jäätmete ja kasutuselt kõrvaldatud toodete ringlussevõtt: metallid, elektroonikaromud, autotööstus, komposiidid, rehvid, väärismetallid; hh kriitiliste toorainete asendamine: uued lahendused patareidele, elektrimootoritele, leegiaeglustajatele, LEDidele; hh uued materjalid ja biomaterjal: keraamika, biopolümeerid, elastomeerid, komposiidid ja kumm; hh ringmajandus ja ringmajanduse ärimudelid. Üritus on mõeldud kogukonnale, kellel on suur innovatsiooni- ja rahvusvahelistumise potentsiaal, tuginedes stabiilsetele seostele uurimistulemuste, tööstusvajaduste ja rahastamisvõimaluste vahel. Osalema oodatakse eelkõige VKEsid, start-up ettevõtteid, teadlasi, riskikapitaliste ja äriingleid.

Kahepoolsed kontaktkohtumised on planeeritud 21.–22. juunile.

BIONNALE 2018 – BIO DEUTSCHLAND 20. juuni Berliin, Saksamaa Akadeemiliste ringkondade ja tööstuse esindajad osalevad igal aastal Berliinis toimuval elunditeemalisel kontaktüritusel, et määratleda, kaasata ja alustada strateegilisi suhteid.

BIONNALE 2018 keskendub taas biotehnoloogiale, ravimitele ja meditsiinitehnoloogiale. Selle aasta programm sisaldab selliseid aktuaalseid küsimusi, nagu meditsiinitehnoloogia uued regulatiivsed nõuded, digitaalse tervise infotehnoloogia turvalisus ning biotehnoloogia ja farmaatsia tulevikku suunatud tehnoloogia.

BIONNALE kontaktüritusel osales möödunud aastal rohkem kui 900 osalejat enam kui 20 riigist. BIONNALE koondab suurima võrgustiku Saksamaal ning pakub seminare, töötubasid, loenguid.

Kutsume teid liituma informatiivsete kõneluste ja uute kontaktide loomise eesmärgil väljapaistva üritusega, millel on suurepärane maine.

BIONNALE 2018 toimub inglise keeles.

Täpsem informatsioon ja registreerumine kahepoolsetele kontaktkohtumistele: bionnale2018.b2match.io/agenda

EESTI

Toulouse Space Show – Business Convention 2018 26.–28. juuni Toulouse, Prantsusmaa Toulouse’i kosmosenäitus on suur rahvusvaheline kosmose­ üritus, mis toimub iga kahe aasta tagant Toulouse’is Prantsusmaal. See üritus koondab kosmosetööstuses ja rakendusasutustes töötavaid maailma kosmoseprogrammide ettevõtteid, VKEsid ja teadlasi. Üritus annab teile hõlpsa juurdepääsu kosmosetegevusega tegelevatele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning kahepoolne kontaktüritus võimaldab teil individuaalselt kohtuda tulevaste partneritega.

Rohkem kui sada eksponenti (peamised rühmad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kosmoseagentuurid, piirkondlikud ja kohalikud asutused kogu maailmas, kosmosetehnoloogiaid kasutavad kutseühingud, tootjad) tutvustavad oma kogemusi infrastruktuuri, allhangete ja kosmoseprogrammide osas.

Märksõnad hh Ümarlauad: • uued tegijad ja rahvusvaheline koostöö • geo-intelligents: tühimiku täitmine kosmose ja erialasektorite vahel • ühendatud maailm ja ruumi ühendamine: kasu ja võimalused • keev ruum – uuendused ja katkestused hh Rahvusvaheline näitus hh Ärikonventsioon hh Näidised, õpikojad 2016. aastal osales üritusel enam kui 3000 osalejat 45 riigist ning tutvustati 350 eksponaati. Lisateave ja üksikasjalik programm on varsti saadaval. Külastage Toulouse Space Show kodulehte: www.toulousespaceshow.eu/tss18 Twitter: #TSS_2018

Näitusel ja kontaktüritusel osalemise hinnakirjaga saab tutvuda: www.toulousespaceshow.eu/tss18/exhibit

Innovative City 2018 27.–28. juuni 2018 Nizza, Prantsusmaa Innovative City 2018 on üle 3200 külastajaga näitusmess, mis hõlmab konverentsi, eksponente, B2B kohtumisi, olulisi rahvusvahelisi partnereid ja uute partnerluste ning lepingute sõlmimise võimalusi. Ürituse sihtgrupiks on linnakeskkonnale innovaatililisi IKT, energia- ja transpordi­ lahendusi pakkuvad ettevõtted.

Innovative City 2018 on rahvusvaheline kasvukiirendaja, mille eesmärgiks on ettevõtete, ideede ja algatuste kombinatsioon, ettevõtete ökosüsteemide loomine ja arendamine projektide läbiviimiseks, esmakontaktid ja kogemuste jagamine.

Märksõnad hh Arvutitarkvara hh Transpordi ja logistika taotlused hh Arukad võrgud hh Taastuvad energiaallikad hh Süsteemitarkvara hh Energeetika hh Transport Registreeruge kahepoolsetele kontaktkohtumistele: innovative-city.b2match.io Täpsem informatsioon ürituse kohta: www.innovative-city.com

RIIGIHANKED hh Šveitsis hangitakse garderoobide karpe ja sahtleid. Tähtaeg on 16. juuli 2018. Kood 581.

hh Prantsusmaal hangitakse erinevaid uksi. Tähtaeg on 16. juuli 2018.

Kood 586.

hh Norras hangitakse silte postiteenuse osutamiseks. Tähtaeg on 22. juuni 2018. Kood 582.

hh Rootsis hangitakse alarmsüsteeme.

Tähtaeg on 2. juuli 2018. Kood 587.

hh Prantsusmaal oodatakse pakkumisi teenuste hankele militaaruuringute ja tehnoloogia valdkonnas. Tähtaeg on 2. juuli 2018. Kood 583. hh Ühendkuningriigis hangitakse tseremooniate läbiviimiseks relvastust, moona ja lisavarustust.

Tähtaeg on 25. juuni 2018. Kood 584. hh Poolas hangitakse vormirõivaid transpordisektorile. Tähtaeg on 19. juuli 2018. Kood 585.

hh Soomes hangitakse digitaalset arhiveerimisteenust.

Tähtaeg on 3. juuli 2018. Kood 588. hh Prantsusmaal hangitakse seepi meditsiinivaldkonnas.

Tähtaeg on 4. juuli 2018.

Kood 589.

hh Prantsusmaal hangitakse laskemoona (L’ENAP).

Tähtaeg on 16. juuli 2018.

Kood 592. hh Rootsis hangitakse kooli- ja hooldusasutustele kanamune, värskeid köögi- ja aedvilju.

Tähtaeg on 4. juuli 2018.

Kood 593. hh Taanis hangitakse koolimööblit.

Tähtaeg on 11. juuli 2018.

Kood 594.

hh Poolas hangitakse politseipatrullkaatreid. Tähtaeg on 17. juuli 2018. Kood 590.

hh Hollandis hangitakse prügikaste.

Tähtaeg on 13. juuli 2018.

Kood 596.

hh Rootsis hangitakse välipinke.

Tähtaeg on 31. august 2018.

Kood 591.

hh Austrias hangitakse aknaid.

Tähtaeg on 17. juuli 2018.

Kood 597.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED ENERGIALAHENDUSED

EHITUSTOOTED/VALGUSTID

Portugali ettevõte otsib taastuvenergia ja energiatõhususega seotud innovaatilisi tooteid.

KOOD: BRPT20180419001

Poola ettevõte, kes tegeleb LED valguslahendustega, otsib alumiiniumprofiilide ja LED-lampide tootjaid või tarnijaid.

KOOD: BRPL20180413002

Hispaania ettevõte otsib partnereid, kes pakuvad energiatõhusaid lahendusi. KOOD: BRES20180409001 Portugali ettevõte, kes tegeleb energiatõhususe projektide ja vee säästmise lahendustega, otsib uuenduslikke tooteid.

KOOD: BRPT20180423001

RÕIVAS/TEKSTIIL Soome jalatsitootmisettevõte otsib alltöövõtjaid spordi- ja talvejalanõude tegemiseks. KOOD: BRFI20180516001 Rootsi ettevõte otsib välimullivannide katete tootjat.

KOOD: BRSE20180423001 Saksamaa hulgimüüja otsib kvaliteetsete nahkade tarnijat.

KOOD: BRDE20151117001

TERVISHOID Saksa ettevõte otsib koduhooldustoodete, rehabilitatsiooni, diabeedi ja lamatiste raviks mõeldud toodete tarnijaid.

KOOD: BRDE20180427001 Türgi ettevõte, kes pakub haiglatele uuenduslikke lahendusi, otsib CE-märgisega hüübimis- ja ablatsiooniseadmete tarnijaid.

KOOD: BRTR20180327001

TOIDUAINETÖÖSTUS Suurbritannia ettevõte otsib päevalilleseemnete tarnijaid.

KOOD: BRUK20180418001 Armeenia ettevõte otsib külmutatud liha (veise-, sea- ja linnuliha), pasta ja teravilja tootjaid ja tarnijaid.

KOOD: BRAM20180504001

IT Kreeka ettevõte otsib Wi-Fi tooteid või teenuseid, millel on konkurentsieelised, nende esindamiseks Kreeka turul.

KOOD: BRGR20180525001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

Hispaania ettevõte otsib alljärgnevate tarvikute tarnijaid: klambrid, kinnitusklambrid, võtmed, kolvid, poldid, mutrid, kinnitusdetailid jms.

KOOD: BRES20180410001 Poola välivalgustussüsteemide tootja otsib roostevabast terasest ja/või alumiiniumist valmistatud aiavalgustuse tarnijat.

KOOD: BRPL20171229001

KESKKOND

Suurbritannia ettevõte otsib ehitusmaterjalide ja „tee ise“ (DIY) toodete tarnijaid.

KOOD: BRUK20180424001

Prantsuse Polüneesia ettevõte, kes on spetsialiseerunud ohtlike jäätmete kogumisele ja transpordile, otsib partnereid, kes pakuvad seadmeid või teenuseid jäätmete töötlemiseks.

KOOD: BRFR20180216001

METALL Belgia ettevõte otsib teisejärgulise (non-prime) süsinikterase ja tinaplaatide tarnijaid.

KOOD: BRBE20180410001 Rootsi ettevõtte soovib leida allhankijat teraskonstruktsioonide tootmiseks teeohutuses ja ehituses.

KOOD: BRSE20180406001

PABER/PAKEND Hispaania ettevõte otsib ühekordselt kasutatavate nõude ja HORECA toodete (laudlinad, lauanõud) tarnijaid.

KOOD: BRES20180410002 Saksa ettevõte otsib papist kohvrite tootjaid. KOOD: BRDE20180507001 Türgi ettevõte otsib plastikkottide tegemiseks plastikgraanulite tootjat.

KOOD: BRTR20180516001

PUIT/MÖÖBEL Poola ettevõte otsib kvaliteetsete sisekujundustoodete tootjaid (sh mööbel, valgustid).

KOOD: BRPL20180410001 Prantsusmaa ettevõte otsib treitud puidust lauajalgade tootjat.

KOOD: BRFR20180413001

Hollandi ettevõte, kes arendab õhu puhastamise tehnoloogiaid, otsib õhupuhastusseadmete tootjaid.

KOOD: BRNL20180306001

Iiri ettevõte, kes teeb teste ja analüüse põllumajandus- ja keskkonnasektoris, otsib laboripartnerit testide ja analüüside tegemiseks.

KOOD: BRIE20170926001

MUU Hollandi välisporditarvete edasimüüja otsib tootevalikusse innovaatilisi tooteid (v.a riided).

KOOD: BRNL20180410001 Hollandi ettevõte otsib akvaariumi toodete tarnijaid.

KOOD: BRNL20180420001 Saksa füsioteraapia ettevõte otsib erilise kujuga turba- ja mudapakkide tootjat. KOOD: BRDE20180504001 Poola ettevõte otsib väetiste ja põllumajanduskemikaalide tarnijaid täiendamaks oma tootevalikut.

KOOD: BRPL20180504001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

Uus A-klass.

Originaalne nagu Sina.

Uus A-klass lihtsalt sobib Sinuga – alustades sportlikust disainist, intuitiivsest häälkontrolliga MBUX-süsteemist ja loomulikult uuest puutetundlikust ekraanist. Lisaks rohkesti ruumi ja kõige kaasaegsemat luksust!

Tänu perfektsele nutitelefoni ühilduvusele oled Sa alati asjadega kursis. www.mercedes-benz.ee/a-klass

Keskmine kütusekulu 4,1-6,5 l/100 km ja CO2-emissioon 108-149 g/km Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

ARENGUKOOSTÖÖ

Eestlaste digitaalsete dividendide teemaline paneelarutelu, mille avas delegatsiooni juht Väino Reinart.

Euroopa digiliider Eesti aitab Aafrikal saada maailma digiliidriks?

JANA SILAŠKOVA, kaubanduskoja teenuste osakonna projektijuht

V

isiidi peamine eesmärk oli külastada Aafrika digivaldkonna iga-aastast tippsündmust Transform Africa Summit, mida peeti sel aastal 7.–9. maini juba neljandat korda Rwanda pealinnas Kigalis peateema „Accelerating Africa’s Single Digital Market“ ehk Aafrika ühtse digitaalturu kiirendamise egiidi all.

Mai alguses viis tee meid koos Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Targa Linna klastriga taas Aafrikasse. Seekord oli meil õnn avastada Ida-Aafrika riike Rwandat ja Ugandat. Üritusel osales üle 4300 osaleja kokku 92 riigist, sh riigipead ja valitsusjuhid, ministrid ja teised kõrged riigiametnikud, Euroopa Komisjoni esindajad, rahvusvahelised organisatsioonid, investorid, ettevõtjad, kodanikuühendused ja ülikoolid. Ürituse raames toimus 34 sessiooni erinevatel teemadel kokku 168 esinejaga, sh kaks sessiooni, mille eestvedajateks olid eestlased.

Ühisfoto Kampalas National Information Technology Authority Uganda esindajatega

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

E-Eesti messistend oli tõeline hitt

Ürituse üks olulisemaid tugipunkte nii korraldajate kui ka osalejate seisukohast oli kindlasti võimalus end nähtavaks teha erinevatel näitusealadel.

Eesti äridelegatsioon otsustas sel korral panustada tavapärasest messiboksist kordades suurema ja eelistatud asukohaga messipaviljoni ehitamisse.

Messipaviljon andis meie ettevõtjatele suurepärase võimaluse olla suurelt nähtavad, näidata videoid ja esitlusi ning jagada materjale. Kindlasti püüdis pilku ka meie fotosein, mille taustal oli kõigil huvilistel võimalus lasta endast foto teha ja hiljem kontaktandmete vastu saada foto endale e-postkasti.

E-Eesti paviljoni käisid teiste hulgas külastamas näiteks Rwanda president Paul Kagame ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip. Tihtipeale tuldi uudistama paviljoni suurimat seina katnud Eesti e-riigi lahenduste maatriksit ning sealt jutt külalistega jooksma läkski. Kolmanda tiheda tööpäeva lõpuks oli ettevõtjate taskutesse kogunenud terve ports visiitkaarte,

ARENGUKOOSTÖÖ

Palju jutuainet tekitas Eesti e-riigi maatriks.

Eesti paviljoni külastasid teiste hulgas ka Rwanda president Paul Kagame... ...ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Fotoseina taustal poseerijad said GoSwifti arendatud rakenduse kaudu sisestada oma kontaktid ning said hiljem foto koos lisainfoga oma e-posti aadressile.

sõlmitud uusi tutvusi ja kokku lepitud mitmeid jätkukohtumisi, mis kinnitab igati ürituse õnnestumist ning hoiab kindlasti üleval huvi osaleda ka järgmisel aastal toimuval jätkuüritusel. Et Eesti IKT klaster on sõlminud ürituse peakorraldaja organisatsiooniga Smart Africa vastastikuse mõistmise memorandumi, näitab see selgelt ka Aafrika-poolset huvi Eesti e-lahenduste vastu.

Transform Africa 2019 on planeeritud toimuma 8.–11. maini 2019 ning siis on peateemaks „Boosting Africa’s Digital Economy“ ehk Aafrika digitaalmajanduse edendamine.

Uganda on võtnud Eesti e-lahendused eeskujuks

Pärast tihedaid tööpäevi Kigalis võtsime suuna Uganda pealinna Kampala poole.

Ligi 40-miljonilise elanikkonnaga riigi majandusareng on alates iseseisvumisest aastal 1962 takerdunud poliitilise ebastabiilsuse taha, kuid viimastel aastakümnetel on siiski läbitud erinevaid reforme ning kuni aastani 2013 kasvas majandus lausa ca 8% aastas. Viimastel aastatel on kasv aeglustunud ning seda peamiselt suure riigivõla tõttu, mis tänaseni pigem kasvutrendi näitab.

Uganda on osa Ida-Aafrika kogukonnast ehk East Africa Community’st ühes naaberriikide Keenia ja Tansaaniaga ning ehkki riik sõltub endiselt suuresti põllumajandusest, on siiski näha ka teenustesektori kasvu ning regionaalse kaubanduse ja integratsiooni tugevnemist.

Et Ugandast on Eestis külas käinud mitmeid e-riigi huvilisi delegatsioone, oldi meist seal üsna hästi teadlikud ja võeti väga külalislahkelt vastu. Visiidi käigus kohtuti mitmete ministeeriumite ja kohalike äriorganisatsioonide, Euroopa Liidu kohaliku esinduse ning Uganda riikliku infotehnoloogia asutusega National Information Technology Authority Uganda (NITA-U). Viimasega arutati e-teenuste arendamise ja Uganda digitaliseerimise teemadel.

Juba täna on Uganda e-kodaniku portaali www.ecitizen.go.ug kaudu võimalik kasutada 74 teenust ning näiteks 2017. aastal säästis Uganda valitsus automatiseeritud teenuste pakkumise kaudu 4 miljonit töötundi. Valitsuse eesmärk on (Eesti eeskujul) jõuda

selleni, et enamik kodanikule mõeldud teenustest oleksid saadaval elektrooniliselt. 2017. aasta lõpus sõlmisid Uganda ja Eesti valitsused vastastikuse mõistmise memorandumi, mis seadis fookusesse koostöö neljas valdkonnas: e-riik, poliitikate kujundamine, targa linna tehnoloogiad ning teadusarendus ja innovatsioon.

Rwanda ja Uganda visiiti korraldas kaubanduskoda välisministeeriumi rahastatava arengukoostöö projekti raames koostöös ITLi ja Targa Linna klastriga ning äridelegatsiooni juhtis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart. Visiidil osalesid Aktors, Cybernetica, eKool, GoSwift, Net Group, Nortal ja Reach-U.

„Seekordne eestlaste ühine delegatsioon Rwandas ja Ugandas oli osalejate hinnangul hea näide, kus põhjalik ettevalmistustöö ja peensusteni paika lihvitud detailid tagasid IT-firmade ja välisministeeriumi esindajate suurepärase omavahelise koostöö. Kogu delegatsioon töötas nagu üks tiim, kus kõik olid ühe eesmärgi eest väljas. Saavutasime ka palju – paari lähiaasta perspektiivis oodatakse eestlasi osalema suurprojektidesse riikide maksukogumise arendamiseks, justiitsvaldkondade efektiivsemaks muutmiseks, Aafrika ühtse turu arendamiseks piiriülese kaubanduse lahenduste pakkumisel ja loomulikult ka riikide IT baasinfrastruktuuride (xTee) lahenduste loomisel. Kui nüüd küsida, et mida delegatsioon seekordselt visiidilt kaasa tõi, on vastuseks enam kui 100 miljoni euro eest reaalseid projektivõimalusi. See on tõesti suurepärane tulemus, mida „Team Estonia“ maikuus Rwandas ja Ugandas ära tegi!“ Priit Kongo, Net Group OÜ tegevjuht

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

25

KASULIKKU

Organisatsioonidel jääb muudatustega suur hulk potentsiaali rakendamata MATI SÖÖT, Change Partners OÜ partnerkonsultant

Muudatused on mistahes organisatsiooni argipäevase elu osa – iga uus visioon, strateegia, äriplaan, projekt, IT-süsteem ja protsess on oma olemuselt muudatus. 10 aastat tagasi tähendas muudatuste juhtimine vaid mõningase informatsiooni jagamist töötajatele ja heal juhul koolitust vahetult enne muudatust ennast. Praegune majanduslik kliima, tehnoloogia pöörane areng ja ettevõtete globaliseerumine nõuavad organisatsioonidelt aga üha kiiremat muutumist ja muudatuste juhtimisest on välja kasvanud täiesti eraldi juhtimisvaldkond.

2018.

aasta algul konsultatsioonifirma Change Partnersi poolt läbi viidud muudatuste juhtimise uuring enam kui 100 Eesti organisatsiooniga tuvastas, et meie juhid saavutavad soovitud tulemusi kõigest 25% projektidega ning vaid 1/5 algatustest õnnestub ellu viia plaanitud eelarve või ajaraami piires.

Põhjuseks peeti ebatulemuslikku muudatuste juhtimist.

Uuringust võib järeldada, et täna jääb rakendamata suur hulk potentsiaali, milleks organisatsioonidel võiks võimekus olla. Ühtlasi väheneb saavutamata tulemuste näol ka soovitud tulu ettevõetud projektidest.

Mis uuringust selgus?

Et midagi muuta, tuleb kõigepealt paremini mõista, miks muudatused ebaõnnestuvad. Palusime uuringus osalenutel nimetada põhilisi takistajaid edukate muudatuste tegemisel.

Kahe enim mainitud tegurina tõid juhid välja ebapiisava kommunikatsiooni ning muudatuste puuduliku kinnistumise ja vähese töötajatepoolse omaksvõtu (vt graafik 2).

Need tegurid on eelkõige seotud suhtlemise kvaliteediga muudatuste käigus, sellega, kuidas vahetatakse infot ja võimaldatakse inimestel individuaalsel moel muudatus omaks võtta. Inimesed saavad ju esmajärjekorras muuta oma suhtumist, hoiakuid ja käitumist. Kui need ei muutu, ei õnnestu muuta ka organisatsiooni kui tervikut. Järelikult tuleks sellele aspektile muudatuste käigus märksa rohkem

Graafik 1. Kui tulemuslikud on olnud teie organisatsioonis viimased muudatused ehk mil määral olete saavutanud muudatustega planeeritud eesmärke?

26.4%

Üle 75% 50% ja 75% vahel

36.4%

25% ja 75% vahel

20.0%

Vähem kui 25%

9.1%

Ei oska öelda

8.1% 1%

26

Vastajate protsent 11%

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

21%

31%

41%

51%

61%

71%

81%

91%

KASULIKKU

Ebapiisav kommunikatsioon muudatuste käigus

63%

Muudatuste ebapiisav kinnistumine ja omaksvõtt

59%

Ressursside ja vahendite puudumine muutuste tegemiseks

35%

Töötajate vastuseis

31%

Keskastmejuhtide vastupanu muutusele

23%

Tippjuhtide vähene kaasatus

14%

Vastajate protsent

Graafik 2. Mis on olnud kõige suuremad takistused soovitud tulemuste saavutamisel või eelarves ja graafikus püsimisel?

tähelepanu pöörata. Takistustena mainiti veel ressursside ja vahendite puudumist, töötajate ja keskastmejuhtide vastuseisu ning tippjuhtide vähest kaasatust.

Kui otsida muudatuste ebaõnnestumise põhjuseid aga veidi sügavamalt, tõi uuring välja ka asjaolu, et üle 80% uuringus osalenud organisatsioonidest puudub ühtne, kokkulepitud lähenemine muudatuste juhtimisele või kasutatakse terviklikku lähenemisviisi vaid üksikutes projektides. Seega paljudes Eesti organisatsioonides pole süsteemset viisi muudatuste teostamiseks ja on selge vajadus tervikliku muudatuste juhtimise metoodika kasutuselevõtu järele.

Mida selle tervikliku all silmas peetakse? Kõigil tasanditel teadvustatud, jagatud ja ühiseid töövahendeid ning protsessi, mida muudatuste kavandamisel ja rakendamisel läbivalt kasutatakse. Üha rohkem organisatsioone maailmas on täna sellel suunal tegemas pingutusi, et juurutada ühtset ja terviklikku lähenemist muudatustele. Kel see õnnestub, on suurem tõenäosus saavutada soovitud tulemusi.

Teisena näitas uuring ka seda, et tuleb oluliselt suurendada juhtide ettevalmistust muudatusprotsessi efektiivistamiseks ja edukaks juurutamiseks. Vaid 17% uuringus osalenud juhtidest peab tänast juhtide ettevalmistustaset nende ees seisvate muudatuste teostamiseks küllaldaseks. Millest see

räägib? Kas võib olla, et viis, kuidas oleme juhte seni ettevalmistanud, on osaliselt aegunud, või ei tee me seda piisavalt või on muudatused läinud olemuselt palju keerukamaks ja vajame uutmoodi lähenemist?

Tõesti. Tänast päeva iseloomustab järjest enam muudatustest küllastumine, mis seab muudatuste juhtimisele üha suuremaid nõudmisi ning ka lisatingimusi. Kuidas tõsta nii individuaalset kui organisatsioonilist muutumissuutlikkust, paremini toime tulla vastupanu ja takistustega ning erinevate muutuste kuhjumisel tekkiva kumulatiivse efektiga? Need on vaid mõned näited küsimustest, mis on tänasteks väljakutseteks muudatuste juhtimise eest vastutavate inimeste jaoks.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et muudatuste juhtimisest on saanud organisatsiooni põhikompetents, mis annab selge konkurentsieelise. Projektides, kus rakendatakse efektiivselt muudatuste juhtimise metoodikat, on kuni 6 korda suurem tõenäosus saavutada edu!

Organisatsioonid ise ei muutu, vaid inimesed saavad muuta organisatsiooni. Kuna iga inimese muutumine on personaalne, tuleb muudatusi juhtida individuaalsel tasandil. Kui inimesed ei võta vastu ega omanda uusi harjumusi ja oskusi, on muudatus määratud ebaõnnestumisele. Siin on see koht, kus teadlik muudatuste juhtimine saab aidata.

KOOS

ILMA

Teadliku muudatuste juhtimisega

Teadliku muudatuste juhtimiseta

Töötajad tunnevad, et on muutusteks valmistunud ja piisavalt toetatud

Töötajad pole muutusteks valmis 5X rohkem

6X suurem

TULEMUSLIKKUS PROJEKTIDE ELLUVIIMISEL

5X rohkem

TÕENÄOSUS PÜSIDA AJAKAVAS

OOTAMATUD VIIVITUSED JA EDASILÜKKAMISED

2X rohkem

TÕENÄOSUS PÜSIDA EELARVES

ETTENÄGEMATUD KULUD

ETTENÄGEMATUID TAKISTUSI

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

27

ETTEVÕTLIKKUS

MILLISEID VÕIMALUSI PAKUB ETTEVÕTETE JA KOOLIDE OMAVAHELINE KOOSTÖÖ?

On teada-tuntud tõde, et praktiliste ja elulähedaste teadmiste ning oskuste omandamiseks on kõige parem õppida neid praktikutelt endilt. Selle paremaks korraldamiseks kogunesid 50 huvilist hariduse ja ettevõtluse valdkonnast koguma inspiratsiooni 1. juunil Tartusse Dorpat konverentsikeskusesse.

S

eminaril otsiti vastust küsimusele, kuidas arendada koostööd ettevõtete ja koolide vahel nii, et see tooks kasu mõlemale osapoolele ja annaks meie noortele tulevikuks parima ettevalmistuse. Üheskoos mõeldi välja uusi ideid, kuidas ettevõtted ja koolid saaksid paremini koostööd arendada. Põnevaid ideid ja inspiratsiooni tulevikuks kogunes kuhjaga.

Seminaril tutvustasid oma seniseid kogemusi ettevõtete ja koolide koostööst mitmed koolide, noortekeskuste ja ette­ võtete esindajad. See andis osalejatele indu ise uusi ideid välja töötada ja julgust noorte ettevõtlikkuse arendamisel aktiivne olla.

Marjamaa talu esindaja Rete Kustassoo.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Antslas saadakse ettevõtlikuks läbi mängu

Antsla Gümnaasium on aktiivne ettevõtlusõppe läbiviija. Seda lõimitakse nii matemaatika-, kunsti- kui tööõpetuse tunniga ning tulemuseks on sisukam teadmistepagas õppeainetest ja õpilaste parem oskus neid teadmisi päriseluga seostada.

Aktiivset koostööd tehakse kohaliku suurima tööandjaga Antsla Innoga. Õpilased käivad ettevõttes tutvumas, kuidas ettevõte toimib ja mida seal tehakse ning saavad muuhulgas teada näiteks seda, miks ei ole praagi tootmine hea. Ettevõtte esindaja käib ka koolis ettevõttest ja ettevõtlusest rääkimas ning õpilased saavad võimaluse osaleda ettevõttes toimuvates töötubades, näiteks tööõpetuse tunni raames.

Koolis on üles seatud Ettevõtlusküla õppemängud. Selle asemel, et klasside kaupa Tartusse Ettevõtluskülla sõita, otsustati oma kooli ruumidesse ise ettevõtlustänav üles seada. Väga populaarseks on kujunenud ettevõtlusmängud „Ettevõtlik pere“ ja „Ettevõtlik kogukond“. Kusjuures mängude eestvedajateks on Antsla kooli õpilased ise.

Rõuge kogukonna ettevõtlusesse kaasatakse ka noori

Rõuge Avatud Noortekeskus seisab hea selle eest, et kohalikud valla noored oleksid eneseteadlikud ja aktiivsed, valla koolid soovivad, et noored oleksid õppimisest huvitatud, kogukond soovib, et elu piirkonnas oleks jätkusuutlik ning ettevõtjaid huvitab nii isiklik äriedu, aga ka piirkonna ettevõtluse järjepidev

Grupitööde käigus tuli välja mitu ideed.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

ETTEVÕTLIKKUS areng. Kõige selle saavutamiseks on jõud ühendatud ning noori kaasatakse mitmetesse projektidesse. Seeläbi näidatakse noortele, milliseid võimalusi pakub kohalik ettevõtlusmaastik ja kuidas nad ise sellesse panustada saaksid.

Kõige olulisem on nende tegevuste puhul koostöö. See tähendab aegajalt ka seda, et koolid ja ettevõtted peavad n-ö müürid lõhkuma. Lõppeesmärk võiks olla see, et noortel on ka kohalikus maapiirkonnas mitmeid väljundeid enda teostamiseks. Samuti pannakse neid mõtlema selle üle, et võimalus on olla ka iseendale tööandjaks.

Kuuste kool ja Marjamaa talu lõhuvad müüte Maapiirkondades on kaks müüti: maal pole töökohti ning maal pole töötajaid. Mõnes mõttes vastuolulised väited, kuid mõlemad peavad paika. Olukorra lahendamiseks ühendasid Kuuste kool ja Marjamaa talu jõud ning töötasid välja projekti noorte ettevõtlikkuse arendamiseks. Eesmärgiks oli läbi viia praktilised ettevõtlusõppe tunnid kohalikus ettevõttes. Üheskoos arutati, millised on kooli vajadused ja ettevõtte võimalused panustamiseks.

Noored said kogeda, kuidas toimivad ettevõtte tegutsemiseks vajalikud protsessid, millised on toorained ja nende kasulikkus, aga ka inimestega suhtlemise olulisust. Ettevõte sai omakorda noortelt sisendit, kuidas nemad midagi teistmoodi teeks, kuid ka ideid oma ettevõtte ja toodete reklaamimiseks.

Kuidas koostööd alustada?

Ettevõtja Martin Bristol rääkis seminaril sellest, kuidas tekitada koostööd Sulle huvipakkuva osapoolega. Ta rääkis loo sellest, kuidas ta sai sisuliselt tasuta osaleda oma valdkonna suurimal rahvusvahelisel messil ja seda veel messikeskuse ühel parimatest asukohtadest. Kõik oli vaid pealehakkamise küsimus. Võti on selles, et koostööpakkumist tehes tuleb mõelda, mis on see miski, mis paneks teise osapoole Sinu vastu huvi tundma. Keskenduda tuleb sellele, millega Sa saad tegeleda ja ära tuleb unustada see, millega Sa tegeleda ei saa. Samasugust taktikat on mõistlik kasutada ka koolide ja ettevõtete koostöö arendamiseks ja uute lahenduste väljatöötamiseks.

ettevõtlikkus. Nii mõnigi osaleja tõi välja, et pelgalt meelelahutuslik ekskursioon ettevõttesse ei tööta, kui eesmärgiks on noortes arendada ettevõtlikkust. Vaja on noori ka praktiliselt kaasata, panna neid mõtlema erinevate ettevõttes toimivate protsesside peale ning ka sellele, milliseid oskusi ja teadmisi selles vaja läheb. Üks põnevamaid väljakäidud ideid oli aga see, et ettevõtted võiksid kaasata noori audiovisuaalsete lahenduste tegemisel.

Teatavasti on tänapäeva noored üha rohkem „kodus“ kõikvõimalike IT-lahendustega. Miks mitte kaasata noori mõne ainetunni raames neid oskusi rakendama. Seda võib teha nii toote kui teenuse reklaami, aga ka tööandja brändigu, teenusedisaini vms seoses. Õpilane saaks sellise lahenduse kaudu teadlikumaks ettevõtte tegevustest ja protsessidest ning praktiline õpe oleks neile kindlasti motiveeriv tegevus. Ettevõtte jaoks oleks tegemist põneva protsessiga ning saab lõppkokkuvõttes positiivset reklaami.

Sarnane koostööseminar on korraldajatel plaanis juba uuel poolaastal. Täpse aja ja koha teada saamiseks hoia silm peal veebilehel www.ettevotlikkus.ee või liitu sama lehe kaudu uudis­kirjaga, mille vahendusel saad erinevate koostööprojektide infoga kõige kiiremini tutvuda.

Ettevõtete ja koolide koostööseminari „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“ korraldasid kaubanduskoja juures tegutsev koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, mida toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium.

Uued ideed ettevõtete ja koolide koostööks Seminari lõpetuseks töötati üheskoos grupitöödena välja uusi ideid, läbi mille koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla nõnda, et koostöö kaudu kasvaks ka noorte

Martin Bristol usub, et julge pealehakkamisega on kõik võimalik.

Seminari juhtis särav ja inspireeriv Indrek Maripuu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

29

KOJA LIIGE

HUUDEN – ERIILMELISED AIAMAJAD IGALE MAITSELE

GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator

Fotod: Huuden OÜ

Huuden OÜ tehas Tartumaal

Suvine hooaeg on kenasti käima läinud ning inimesed toimetavad juba ammu oma koduaedades.

Rääkisime kaubandus­ koja liikme Huuden OÜ juhatuse liikme Martin Puusepaga aiamajadest, ettevõtte väärtustest ja ekspordist.

Millega Huuden tegeleb?

Huuden tegeleb Tartumaal eristuvate puidust kokkupandavate ehitiste disainimise, projekteerimise ja tootmisega, milleks on peamiselt aiamajad ja väikehooned. Paneme kokkupandavate ehitiste sektoris palju rõhku mittestandardsele tootearendusele. Kasutame hoonete konstruktsioonides palju kaares liimpuitu ja kumerat disaini­ käsitlust. Oluline osa ettevõttes on disainimeeskonnal, kes peab suutma lahendada ka kõige keerulisemaid väljakutseid.

Crown Smart

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

Ettevõte sai alguse pikaaegsete sõprade soovist tuua turule midagi selgelt eristuvat just puitmajade sektoris. Nägime, et igal seotud osapoolel on mingi konkreetne kompetents, mis tugevalt üksteist võimendasid. Näiteks meie peadisainer ja insener Martti Kalamees omab ainulaadset kogemust eripäraste puitkonstruktsioonide loomises, mina disainistrateegias ja tootmises, Villu Loonde turunduses ja müügis.

Kes on teie põhiline klient?

Tulenevalt tootegruppidest on sihtrühmad muidugi erinevad, kuid meie põhiline klient on inimene, kes on elus saavutanud teatud stabiilsuse ja soovib rikastada oma aeda inspireeriva lisaruumiga. Meil on palju perekeskset klientuuri, kes soovivad inspireerivat suvist kodukontorit oma tagaaeda, et saaks vajadusel päevasel ajal ka lastele lähedal olla. Teine põhigrupp on keskealised inimesed, kes naudivad aega aias pere ja sõprade ringis läbi ühiste tegevuste. Kolmas grupp on inimesed, kes tahavad lihtsalt privaatset lisaruumi olenemata oma aia suurusest. Läbiv joon kõikidel gruppidel on huvi loomingulise ja tüüpilisest eristuvate lahenduste vastu, mis inspireerivad aiaomanikke ja nende lähedasi. Meie toodete näol ei ole tegemist lihtsalt praktilise ruumiga, vaid ka pilgupüüdjatega.

KOJA LIIGE

Crown Elegant. Aasta tehasemaja 2018 konkursi „Parim väikehoone“ kategooria võitja.

Milliseid väärtusi oma ettevõttes oluliseks peate?

Meie peamisteks väärtusteks on arukus, ausus ja teadlike protsesside juurutamine, mis tekitab klientides meie vastu usaldust. Teeme kõik, et meie meeskonnas oleksid arukad inimesed, kes mõistavad, kui oluline on iga meeskonnaliikme panus tervikusse. Samuti on meile oluline olla avatud muutustele, et mitte kinni jääda sissekäidud radadesse, vaid astuda igas olukorras paar sammu veel edasi ja avastada lahendusi, mida me ette ei kujutanud. Tootearenduses kutsume seda sibulalt kihtide koorimiseks, et jõuda probleemide ja lahenduste tegeliku tuumani. Loomulikult on oluline kuulata ka oma kliente ja pakkuda lahendusi, mis tekitavad igas aias positiivseid vestlusringe.

Puit on metsa energeetiline ressurss, millest soovime teha kõrge lisandväärtusega tooteid. Loome puidust konstruktsioone, mis eristuvad tavapärasest ja inspireerivad nende kasutajaid.

Millised on teie peamised eksportturud?

Hetkel on meie peamised eksportturud Suurbritannia ja Soome. Töötame aktiivselt ka teiste turgudega.

Läbirääkimised käivad veel Taani ja Saksamaa ettevõtetega. Koostöös kaubandus­kojaga otsime partnereid veel ka Rootsist ja Norrast.

oma profiili kuvamine ja toote/teenuse tutvustamine teistel turgudel EENi andmebaasi kaudu.

Kas teil on ka soovitusi alles alustavale eksportöörile oma kogemuse põhjal?

Arvestage, et asjad võtavad tõenäoliselt rohkem aega, kui planeeritud.

Kontaktide esmasel loomisel kasutage organisatsioonide abi, kellel on kogemusi (näiteks kaubanduskoja ja EASi nõustajad). Otsige usaldusväärseid partnereid, kellega edasi minna ja olge sihikindlad. Igasugune sihtturu statistika ja analüüsid tulevad ainult kasuks.

Millised on Huudeni tulevikuplaanid?

Soovime olla aastaks 2025 sihtturgudel tuntud kui eristuvate väikehoonete looja ja tootja. Meie plaan on olla selgelt eristuv bränd kokkupandavate puitehitiste sektoris ja oleme valinud selleks pikaajalise strateegia. Plaanime tuua igal aastal turule uusi mudeleid.

Valdavalt plaanime toodangut eksportida, kuid loodame leida rohkem kliente ka koduturul, kuna saame siit väärtuslikku sisendit tootearenduseks. Lisaks on plaan luua uus lastele suunatud tooteseeria ja laiendada aastaks 2020 oluliselt tootmispinda.

Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsutud võrgustiku Enterprise Europe Network eesmärk on erinevate teenuste kaudu tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ning edendada innovatsiooni, pakkudes spetsiifilistele küsimustele praktilisi vastuseid ettevõtja emakeeles.

Võrgustiku ulatus annab olulise lisandväärtuse – usaldusväärsed infoallikad ja kindlad koostööpartnerid on igas Euroopa riigis ning kaugemalgi. Võrgustik tegutseb kokku rohkem kui 60 riigis üle maailma.

Eestis kuuluvad võrgustikku Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tartu Teaduspark, Baltic Innovation Agency ja Invent Baltics. Loe võrgustiku kohta lähemalt www.enterprise-europe.ee!

Crown Shield

Otsite omale uusi partnereid võrgustiku Enterprise Europe Network (EEN) kaudu, mille koordinaatoriks Eestis on kaubanduskoda. Milline on EENi teenuste kasutamise peamine väärtus alustavale eksportöörile?

Tänapäeval on oluline leida usaldusväärseid partnereid. Koostöös kaubanduskoja ja EENi teenustega on võimalik leida sihtturgudel potentsiaalseid partnereid. Samuti on oluline

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

31

SIHTTURG

Foto: Kaubanduskoda

Eesti ettevõtjad käisid Kanadas ärivisiidil

LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

23.–29. mail külastas 19-liikmeline äridelegatsioon koos peaminister Jüri Ratasega Kanadat.

Ä

ridelegatsioonis olid erinevate sektorite ettevõtted, kellel kõigil kas juba on esmased kontaktid või partnerid Kanadas olemas või on tekkinud plaan sellele turule siseneda. Sektori­ test olid esindatud infotehnoloogia, äriteenused, turism, erinevad tootmis- ja elektroonikatööstuse ettevõtted.

Torontos oli äridelegatsiooni üheks olulisemaks ürituseks Eestit tutvustav äriseminar, mille avas peaminister Jüri Ratas ning mida olid tulnud kuulama kohalike ettevõtete esindajad. Erinevad e-võimalused ning ärikeskkonna lihtsus ja läbipaistvus Eestis avaldasid muljet. Seminarijärgse networking’u käigus tuldi ka erinevate teemade kohta lisainfot küsima.

Foto: Triin Oppi

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

Seminarile järgnes võimalus individuaalselt vestlusi jätkata, mida kasutati usinasti. Ärivisiit koos peaministriga annab ettevõtjatele ligipääsu ka sellistele kontaktidele, kellega tavaolukorras ei oleks võimalik kohtuda. Ottawas said IT-ettevõtted võimaluse oma tegemisi ja teenuseid tutvustada Kanada ministeeriumide ja valitsusagentuuride IT-juhtidele.

Foto: Kaubanduskoda

PERSONAL

Personalitöö suundumused ja trendid Üha enam kohtume ettevõtjatega, kes ahastavalt tõdevad, et vabade töökohtade täitmine ei ole kerge ülesanne. Kas ja mida personalijuht siin ära teha saab?

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Tööandja bränding

Kuigi termin tööandja bränding on kasutusel olnud juba aastakümneid, on see fookusesse tõusnud alles viimastel aastatel. Termin ise tähendab seda, et sarnaselt toodetele ja teenustele tuleb ka tööandjana endale kuvand luua. Eelmisel aastal käisime üle lahe Soomes personalijuhtidega tööandja brändingu parimate praktikatega tutvumas. Sel aastal on väljasõit planeeritud Taani, mis on vaieldamatult antud valdkonnas üks kõige eesrindlikumaid riike.

Kuidas tulemuslikult värvata?

Kuigi mõnele ametikohale ei pruugi ühtegi kandideerimisavaldust jõuda, tean omast kogemusest, et juhtuda võib ka vastupidist. Avaldusi võib tulla nii palju, et kuidagi ei oska terasid sõkaldest eraldada.

Meie puhul on hästi töötanud see, kui saadame kõikidele palve lahendada kirjalikult kodutöö. Vähem motiveeritud kandidaadid lõpetavad seejärel suhtluse, kuid isegi siis on keeruline langetada valikut, keda intervjuule kutsuda.

Maikuisel seminaril tutvustas oma lahendust särav startup VideoCV, kes antud probleemile omalt poolt lahenduse on leidnud. Nimelt peavad kandidaadid tegema endast lühikese video ning selle keskkonda üles laadima. Taolist meetodit kasutab juba näiteks Tallink ja peatselt seotakse lahendus töövärbamisportaaliga. Seda lubas VideoCV asutaja Fred Sellenberg.

Hea kogemus, kuidas kiirelt terasid sõkaldest eraldada, on ka GoWorkABitil, platvormil, mis viib kokku tööotsijad ja -pakkujad. Neil on hetkel enam kui 800 aktiivset ettevõttest klienti ning ca 4000–5000 tööotsijat. Oma kogemusi ja nippe, kuidas värbamisel vigu minimeerida, tuleb septembrikuus jagama PSIENCE värbamisjuht Liis Purge.

Milliseid nippe kasutab Swedbank?

Eelnevate ürituste tagasisidest on näha, et huvi oleks saada ülevaade sellest, kuidas käib personalitöö juhtimine teistes ettevõtetes ja ka avalikus sektoris. Maikuisel seminaril jagas kogemusi tunnustatud ja väga pikaajalise personalijuhi kogemusega Swedbanki personalijuht Ülle Matt.

Väga põnev oli kuulda, kuidas koostööprojektist ülikooliga praktikantide suunal kasvas välja terviklik tulevikupanganduse arenguprogramm oma töötajatele.

Sama huvitav oli kuulda, kuidas arenguvestlustesse kaasati uus aspekt isiklike arengu- ja karjääriplaanide koostamise osas. See annab karjäärijuhtimise hoovad töötaja kätte ning aitab personali paremini planeerida.

Teiste jagatu võib anda endale meelekindlust uute algatuste elluviimiseks või ainest senise töö ümberkorraldamiseks.

Veelgi põnevam oli aga osa saada sellest, kuidas eelnevalt juhtide poolt mitte sugugi omaks võetud kalibreerimine taaskord personali planeerimise vaatenurgast panka tagasi toodi. Ülle tõdes, et see on osutunud väga tõhusaks tööriistaks nii personaliosakonnale kui ka juhtidele.

Septembrikuus tuleb oma kogemusi jagama väga hinnatud ja pikaajalise personalitöö kogemusega sotsiaalministeeriumi personalijuht Katrin Noormägi.

Missugune on personalitöö tulevikupotentsiaal?

Sellele küsimusele ei ole hetkel parimaid vastajaid. Kutsekoja tublid analüütikud Riina Tilk ja Yngve Rosenblad viimistlesid ning kirjutasid kokku OSKA raporti personalitöö valdkonnas. Sellest, mis on valdkonna arengud laiemalt ning missuguseid tulevikukompetentse personalijuhtidelt oodatakse, saabki septembrikuisel üritusel kuulda.

Mida rohkem jagamist, seda…

Parem? Kas just parem, kuid teiste jagatu võib anda endale meelekindlust uute algatuste elluviimiseks või ainest senise töö ümberkorraldamiseks. Samuti võivad tekkida uued ideed ning koostöövõimalused. Just sel põhjusel püüame oma personalitööd käsitlevatel üritustel leida aega ka omavaheliseks suhtluseks, rühmatöödeks ning aruteludeks. Tulge ja saage sellest osa!

12. septembril korraldab Eesti KaubandusTööstuskoda koostöös Tartu Linna Ettevõtlus­ ameti ning Erinevate Tubade Klubiga personalijuhtidele seminari „Personalitöö suundumused ja trendid aastaks 2019“. Lisainfo ja registreerimine koja kodulehelt.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

33

KODA SPORDIB

Fotod: Kaubanduskoda

Kaubanduskoja ja Harmeti tenniseturniiri võitsid Nordcel

Climate’i ja Group Logisticsi esindajad II koha võitja Viljo Naar.

26. mail toimus Pärnu kesklinna tenniseväljakutel kaubanduskoja ja Harmeti tenniseturniir, mille esikoha võitsid Ivar Puusepp ja Liidia Ivanova.

S

el aastal tõi tenniseturniir Pärnusse 48 kaubandus­ koja liiget, kes astusid võistlustulle rändkarika ja Turkish Airlinesi poolt välja pandud Rooma edasi-tagasi lennupiletite nimel.

Turniiril osales kokku 24 paari, kelle hulgast osutusid seekord parimateks: hh I koht Ivar Puusepp (Nordcel Cli-

mate OÜ) ja Liidia Ivanova (Group Logistics OÜ) hh II koht Viljo Naar (Gvandron OÜ) ja Rauno Loonurm (Harmet OÜ) hh III koht Aivar Kaas (Whirlpool Eesti OÜ) ja Mart Nõmper (Rödl & Partner Audit OÜ)

Lohutusturniiri võitsid sel korral Andras Kaasik (Baltwood AS) ja Henri Liiv (Helmes AS) 2016. aasta tenniseturniiri võitja Leev Kuum.

Ivar Puusepp ja Liidia Ivanova vahetult pärast võidumängu.

Täname tenniseturniiri toetajaid: Turkish Airlines, Silberauto, Dermosil, Saku Õlletehas, D´Difference, Tradehouse, Nordic Hotel Forum, Stillabunt, Corny, Olde Hansa ja Taktikalise Laskmise Keskus.

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

KODA SPORDIB

Kaubanduskoja ja Mateki golfiturniiri võitis

RAMM Ehitus OÜ meeskond 7. juunil toimus Niitvälja golfiväljakul kolmandat korda kaubanduskoja ja Mateki ühine golfiturniir, mille esikoha noppis sel korral RAMM Ehitus OÜ meeskond.

S

el aastal osalesid turniiril üheksa ettevõtte meeskonnad, kes astusid võistlustulle rändkarika nimel. Kõigi turniiril osalenute vahel loositi välja ka edasi-tagasi lennupile­ tid Madridi Turkish Airlines´i poolt.

2018. aasta golfiturniiri parimad olid: I koht RAMM EHITUS OÜ Erki Michelson Lauri Männiste Siim Ehatamm Tõnn Savelli Tarmo Kranich II koht KAWE AS Peeter Soovik Jaanus Kosemaa Erko Karing Marek Jürna Hele Väizanen III koht KAARLAID OÜ Eduard Virkunen Erle Himuškin Andres Lampe Triin Helmar Lennupiletid võitis loosi tahtel Siim Ehatamm ettevõttest RAMM Ehitus OÜ.

Golfiturniiri õnnelikud võitjad RAMM Ehitusest.

Täname golfiturniiri toetajaid: Silberauto, Turkish Airlines, Nordic Hotel Forum, Monaco Restaurant, Saku Õlletehas, Stillabunt, D´Difference, Corny ja Tradehouse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

35

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA

KONTAKTREISID 25. september Eesti ettevõtete kontaktreis Vitebskisse Valgevenesse Info: Toomas Kuuda,

toomas.kuuda@koda.ee, 443 0989 1. november Personalijuhtide kontaktreis Kopenhaagenisse

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

LIIKMEÜRITUSED 25. august

Ärihooaja Avamine 2018/2019 Maarjamäe loss (Pirita tee 56, Tallinn) Info: Anneli Perne, anneli@koda.ee, 604 0087

MUUD SÜNDMUSED 19. juuni Valitsussuhted Eestis ja Euroopa Liidus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092 12. september

Personalitöö trendid ja suundumused, mida 2019. aasta tegevuste planeerimisel silmas pidada Erinevate Tubade Klubi (Kastani 42, Tartu) Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

VALITSUSSUHTED EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Riigi tegevus ja vahel ka tegevusetus paneb mõnikord kulmu kergitama. Tihti piirdub oma arvamuse avaldamine sellisel puhul sotsiaalmeedia postituse tegemise, mõnel juhul ka ajakirjandusega suhtlemisega. Aga kas sellest piisab?

Korraldame koostöös valitsussuhete agentuuriga Miltton Nordics 19. juunil huvilistele tasuta seminari „Valitsussuhted Eestis ja Euroopa Liidus“, kus räägimegi just sellest, kuidas nii Eesti kui Euroopa Liidu seadusloomes kaasa rääkida ja miks see oluline on.

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

KODA KUTSUB OSALEMA

Kuidas vältida

VAIDLUSI TARBIJATEGA? 28. AUGUST Iga ettevõtja, kelle klientideks on eraisikud, peab paratama­ tult järgima mitmeid seadusega ette nähtud tarbijakaitse reegleid ja nõudeid. Eksimuste korral on tüli kiire tulema. See omakorda toob kaasa tarbijate pahameele ja negatiivse maine. Paraku on eksimuste taga tihtilugu teadmatus.

Kasuta suurepärast võimalust ja osale Eesti sisukaimal koolitusel, mis harutab Sinu ees lahti kõik selle, mida peaksid tarbijakaitse reeglitest teadma. Lisaks enda harimisele, saad koolituse läbides sertifikaadi ja vajalikud materjalid, et ka teisi nendel teemadel harida. Ühepäevasel koolitusel saad ülevaate sellest,

hh millele pead tähelepanu pöörama enne tarbijaga lepingu sõlmimist;

hh millised on tarbija õigused ja

kohustused tootest või teenusest taganemisel; hh millised on tarbija õigused ja mida garantiiga pakkuda saad; hh millised on ebaausad kaubandus­ tavad ja ebaõiglased lepingutingi­ mused ning hh kuidas lahendada vaidlusi kohtuväliselt (ADR) ja kuidas toimub vaidluste internetipõhine lahendamine (ODR).

Koolitus on ideaalne võimalus saada lektoritelt kohest tagasisidet oma ettevõtte vaatevinklist ja konkreetsetest kaasustest.

Koolitus toimub: 28. augustil kella 9–17 tarbijakaitseameti ruumides aadressil Pronksi 12.

Koolitusel osalemine on eelnevalt registreerunutele tasuta.

Loe täpsemalt ja registreeru veebilehel: www.koda.ee/et/sundmused/tarbijaoigused

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

37

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 55

EMET OÜ liige alates 2003

25

ENCO EST OÜ liige alates 1998 EPOL OÜ liige alates 1998 FLOORIN AS liige alates 2007 HANKEN OÜ liige alates 2004 ISKU BALTICS AS liige alates 2002 JAANI-TERP OÜ liige alates 2005 LAADUR OÜ liige alates 1996 LINTER-TRANSPORT AS liige alates 2015 MEISLI OÜ liige alates 2016 RAPLA PLAST AS liige alates 1998 RITICO OÜ liige alates 2001 R-RENT OÜ liige alates 2018 SANMAL OÜ liige alates 1999 SPRINGMAR OÜ liige alates 1998 TESMAN AS liige alates 1997

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2018

20

AMFITON EWE OÜ liige alates 2017 BAHR PUMP OÜ liige alates 1999 BALTI ÄRI OÜ liige alates 2005 ETS NORD AS liige alates 2000 KAUBAPALL OÜ liige alates 2002 MÄRJA MONTE OÜ liige alates 2006 OTEPÄÄ METALL AS liige alates 2002 PAJO AS liige alates 2001 PROTEUS OÜ liige alates 2002 VIIMSI VESI AS liige alates 2009 VOLUME DESIGN OÜ liige alates 2010

15

CAUSA ÕIGUSBÜROO OÜ liige alates 2012 DIGITEX MEEDIA OÜ liige alates 2017 MICROSOFT ESTONIA OÜ liige alates 2006 PAIVET OÜ liige alates 2010 PRESTO OÜ liige alates 2009 TERMIKS GRUPP OÜ liige alates 2006

30

MAINOR MEELIS AS liige alates 2016

10

AUTOLINK BALTICS AS liige alates 2010 AUTORESURS OÜ liige alates 2008 ENERGIAPARTNER OÜ liige alates 2013 KMT LANG & BARNEY INVESTMENTS OÜ liige alates 2016 PAINTLINES OÜ liige alates 2011 RYRIK MYNT OÜ liige alates 2014 STORA ENSO EESTI AS liige alates 2009 TRIMTEX BALTIC OÜ liige alates 2017 URU OÜ liige alates 2016

5

MARTELLA OÜ liige alates 2014 MILREM AS liige alates 2016 R-GROUP BALTIC OÜ liige alates 2014 SEVENSTARS OÜ liige alates 2016

Kas oled parimate ettevõtete seas?

Pane oma ettevõte proovile Eesti suurimal ettevõtluskonkursil, mille eesmärgiks on edendada ettevõtlikkust ning tunnustada parimaid Eesti ettevõtteid.

Kandideeri enne 3. juulit 2018 ettevotluskonkurss.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA KUTSUB OMA LIIKMEID ÄRIHOOAJA 2018/2019 AVAMISELE MAARJAMÄE LOSSI PIRITA TEE 56, TALLINN LAUPÄEVAL, 25. AUGUSTIL 2018 KELL 12.00-16.00 · VAHVAD TEGEVUSED SUURTELE JA VÄIKESTELE KAUBANDUSKOJA SÕPRADELE MEIE KOOSTÖÖPARTNERITELT · NUKU TEATRI ETTEASTE „(P)ÖÖ“ · SILBERAUTO SÕIDUKITE VÄLJAPANEK · LÕÕGASTAV ON-SITE MASSAAŽ M.I. MASSAAŽIKOOLILT · TRADITSIOONILINE VISIITKAARDILOTERII, MILLE PEAAUHIND ON PEREREIS KOPENHAAGENISSE NORDICA JA ESTRAVELI POOLT. PÄEVA PEAESINEJA ON INES KUTSED SAADAME AUGUSTIS POSTI TEEL. JÄLGI MEIE KODULEHTE, KAVA TÄIENEB JOOKSVALT. WWW.KODA.EE/ET/SUNDMUSED/ARIHOOAJA-AVAMINE-20182019 LISAINFO: ANNELI PERNE/ ANNELI@KODA.EE/ 604 0087 *Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.

ÄRIHOOAEG 2018/2019 AVAMISE TOETAJAD: