Teataja märts 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 MÄRTS 2018

Kristo Kirs:

uued tehnoloogiad ja seitse polti Tallinnast

lk 6

SISSERÄNDE KVOODI PROBLEEM VAJAB TEGELIKKE LAHENDUSI

lk 12

TUHANDED NOORED ÜLE EESTI KÄISID OMA VANEMATEGA TÖÖL KAASAS

lk 26

ÄRIVISIIT VIIB KOKKU JUST ÕIGETE INIMESTEGA

UUED LIIKMED

Sisukord 5 Uudised 6 Sisserände kvoodi probleem vajab

tegelikke lahendusi

8 Variisikud hakkavad vastutama

ettevõtte maksuvõla eest 10 Vesimentor: uued tehnoloogiad ja

seitse polti Tallinnast 12 Tuhanded noored üle Eesti käisid

oma vanematega tööl kaasas 14 Näita maailmale oma saavutusi!

16 Euroopa Komisjoni plaanidest

käibemaksusüsteemi muutmisel 18 Liikmelt liikmele 19 Riigihanked 20 Messid 22 Koostööpakkumised 23 Ettevõtjate õiguseid aitab tagada SOLVIT 24 Suurbritannia peale Brexitit – kas

endiselt potentsiaalne sihtturg

Eesti ettevõtjatele?

26 Ärivisiit viib kokku just õigete inimestega 29 Valgevene – atraktiivne

koostöömaa Eesti ettevõtetele 30 Koda külastas Läänemaa liikmeid 32 Tasuta praktiline hommikuseminar

„Turundus ja finants – kas

vaenlased või sõbrad?“ 34 Riigihalduse minister Jaak Aab

kohtus Pärnumaa ettevõtjatega 36 Koda kutsub osalema 38 Juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee

Puitkonstruktsioonil põhinevate hoonete projekteerimine ja ehitamine. Hoone elementide tootmine majatehases.

Sünteetilise mittekootud kanga tootmine.

BAKA PRO OÜ www.bakapro.com

ONLINEEXPO INTERNATIONAL OÜ www.onlineexpo.com

Kalakonservide tootmine.

Konservtoiduainete hulgimüük.

Kalatehaste ja -liinide projekteerimine ja teostamine.

Muu tarkvara kirjastamine.

Nõupidamiste ja messide korraldamine.

BERLINETTA OÜ

Jaemüük posti või interneti teel.

BUGIMINE OÜ www.bugimine.com Putukatest õli, rasva ja valgu tootmine ning söödakomponentide valmistamine.

BÜFA COMPOSITES BALTIC OÜ Polüester kemikaalide eksport-import ja hulgimüüja.

CREAM OÜ www.cream.ee

PLADO ART SERVICES OÜ pas.ee Kunsti transportimine.

PROISOLATSIOON OÜ www.proisolatsioon.ee Isolatsioonimaterjalide hulgi- ja projektimüük.

RPN PROJEKT OÜ www.rpn.ee

Meediapindade haldus ja müük.

Reklaamiteenused.

Insenerialased tegevused, ehituse projektijuhtimine, omanikujärelvalve, ekspertiisid.

DOMUS TRADE OÜ loghouses-gardenhouses.com

SUPERHANDS OÜ www.superhands.ee

Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

Riistvara ja tarkvara arendusteenus. Erinevate elektroonikaseadmete tootmine ja remont.

EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT MTÜ estonianelectronics.eu

TANDIT VISION OÜ www.oksanatandit.ee

Eestis tegutsevate ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste koostöö aitamine ja konkurentsivõime tõstmine.

Rõivaste disainimine ja rätsepatöö.

EG EHITUS AS ege.ee

Ärinõustamine IT- ja tehnoloogia valdkonnas.

Juriidiline nõustamine.

Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus ja rekonstrueerimine.

KAANEFOTO Lilli Tölp

NORD HOMES OÜ www.nordhomes.com

ASTON SYNTHETICS OÜ www.asnonwovens.com

GARHOLD OÜ www.garhold.ee

Muude masinate ja seadmete hulgimüük.

KONDEL OÜ

Kakaoproduktide ost-müük.

KORUND TEXTILE OÜ www.korundtextile.com

TARMIN EESTI TRADE OÜ www.tarmin.ee

WALK OF SHAME OÜ Rõivadisain, naisteriiete tootmine, naisteriiete hulgimüük.

LÄÄNEMAA HANTEL OÜ www.hantel.ee

Jõusaaliseadmete tootmine ja müük.

Rõivaste ja jalatsite hulgimüük.

SAAREMAA

LILLE HAMBARAVI OÜ www.lillehambaravi.ee

SAARE STEEL OÜ

Mehaaniline metallitöötlus.

Hambaravi osutamine.

TARTUMAA

MARHENA JURIIDILINE BÜROO OÜ www.marhena.ee

VOO OÜ www.voo.ee

Juriidiliste teenuste pakkumine.

Arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus.

Andmetöötlus ja hosting.

TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

3

JUHTKIRI

Miks ei soovi keegi otsustada ega vastutada?

O

lles tihedas suhtluses erinevate riigiametitega, oleme üha rohkem näinud seda, kuidas ikka ja jälle arutatakse üha samade teemade üle. Kordu­ valt ja korduvalt, ilma otsusele jõudmata. Kohati jääb tunne, nagu kõik teeksid seda protsessi enda pärast, kuigi ausalt öeldes ei paista asjaosalised seda ena­masti ka ise nautivat. Kuid otsuseni ikka ei jõuta. Või kui leidub tahe otsus teha, käib suurem tants selle ümber, kuidas saaks nii, et ei peaks vastutama.

Lähiminevikust meenuvad kaks teemat. Esiteks suurtarbi­ jatele elektriaktsiisi vähendamine. Vähemalt viimased kolm aastat on ettevõtjad joonistanud ilmselgeid võrdlustabeleid ja näidanud, et meie elektri koguhind energiaintensiivsele töös­ tusele on kallim kui meist põhjapool või lõunapool asuvates riikides. Ka ametnikud jõudsid samale järeldusele pärast omapoolseid analüüse. Kõik said aru, et oleme kallimad ja vähemalt aktsiisi või ka taastuvenergia tasu osa võiks vähen­ dada, et saada enam-vähem samale tasemele, kuigi isegi siis mitte päris samale. Edasi seisis teema ca aasta, kuigi vahepeal oli ka valitsus põhimõtteliselt plaanile heakskiidu andnud. Aeg läks ja midagi sisulist ei toimunud.

Teine näide – Dubai EXPOl osalemine. Poolteist kuni kaks aastat arutelusid stiilis „ei lähe, võib-olla ikka läheme, teeme hoopis saatkonna või mõlemat, läheme siis, kui maksate“ jne. Ametnikud analüüsivad ja koostavad presentatsioone, korraldatakse kohtumisi nii koos kui eraldi, küsitakse kor­ duvalt infot ja arvamusi. Kui kõigi aeg, mis seni on nendesse aruteludesse ja analüüsidesse kulunud, rahasse ümber ar­

Kuidas vältida riigiaparaadi protsesse, kus sisuks näib kujunevat vaid arutamine? vutada, oleks varsti ilmselt veerand osalemise kuludest juba koos. Ilmselt ma liialdan, kuid kui ikka nõudluspoole enamus ütleb avalikult, et ei ole vaja ja muid argumente ka kohe ei ole, mis õigustaksid teistsugust otsust maksumaksja raha kasutamiseks, saaks otsuse ära teha. Aga seda otsust pole sellegipoolest veel tänagi ja ilmselt tuleb veel arutada. Olgu kohe öeldud, et koja positsioon on algusest peale olnud sama ja juhatuse poolt läbi arutatud ning leitud, et selline avaliku raha kasutus ei ole mõistlik ning efektiivsem on suunata seda erialamessidest osavõtu korraldamisele. Ka diplomaa­ tilise esindatuse suurendamine piirkonnas ei ole halb mõte.

Seda enam, et üks EXPO kulu võrdub esindaja vähemalt kümne aasta kuluga.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

Kuidas selliseid protsesse vältida, kus sisuks näib kujune­ vat vaid arutamine? Võib öelda, et see on kultuuri küsimus.

Aga eks seda kogemust ja kultuuri oleks võinud juba olla ka tekkinud, kuidas efektiivselt otsuseid vastu võtta. Hetkel tundub aga, et olukord läheb järjest hullemaks. Kas võiks lahenduseks olla see, et juurutada süsteem, mis iga taolise protsessi ja ka muude eelnõude või poliitikadokumentide puhul võimaldaks kokku võtta, kui palju on summaarselt inimeste töötunde protsessi peale kulunud. See on kõigest veidi keerulisem tööaja arvestamise süsteem. Kui on keeru­ line teema, on selge, et ettevalmistuseks kulub keskmisest rohkem aega ning kõik on korras ja mõistetav. Kohe paistaks siis aga välja see, kui keerulise teema puhul on järsku eba­ mõistlikult ja keskmisest vähem aega eeltööle kulutatud või hoopis vastupidi. Kõrvalekalded paistaksid välja. Nii saaks hinnata töö efektiivsust ja ehk oleks ka paremini mõistetav, miks meil nii palju bürokraate vaja on või kas ikka on nii palju vaja.

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

TÖÖANDJA VÕIB PEAGI SAADA TÖÖTAJA HAIGUSLEHE AVAMISEST KOHE TEADA Kaubanduskoda on juba 2014. aastast sotsiaalministee­ riumile rõhutanud, et töötajale haiguslehe väljakirjutami­ sel võiks tööandjat sellest automaatselt teavitada. Kojale teadaolevalt tegeleb sotsiaalministeerium hetkel selleks vajaliku eelnõu väljatöötamisega ning muudatus võib sea­ dusesse jõuda juba käesoleva aasta jooksul.

Kaubanduskoja liikmed on juba aastaid kurtnud, et hetkel ei võimalda töövõimetuslehe andmist reguleerivad sätted tööandjal näha, kas ja millal töötaja kohta haigusleht avatakse. See põhjustab tööandjate jaoks aga probleeme, sest kui töötaja viibib töölt eemal ega informeeri oma puu­ dumise põhjustest tööandjat, ei ole tööandjal võimalik tea­ da, kas töötaja on töölt eemal haiguse tõttu või on ta töölt jäädavalt lahkunud. Selline olukord põhjustab tööandja jaoks ebakindlust ning häirib ettevõtte majandustegevust.

Seetõttu on koda korduvalt teinud ministeeriumile ettepaneku muuta hetkel kehtivat regulatsiooni selliselt, et tööandja saaks töövabastuse alguskuupäeval automaatselt teavituse, kui tema töötaja kohta avatakse haigusleht.

Riigisisesed maksed võiksid liikuda 30 minutiga ühest pangast teise Kaubanduskoda viis Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga palvel oma liikmete seas läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli teada saada, kuidas on alates 2014. aastast kehtivad ühtsed euromaksete piirkonna ehk SEPA arveldustingimused mõjutanud makseteenuste kasutamist nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Valdavalt olid ettevõtjad muudatustega rahul, kuid puudusi nähti eelkõige maksete kiiruses.

Ettevõtjad tegid mitmeid ettepanekuid pankadevaheliste euromaksete parendamiseks, näiteks kiirendada riigisiseste maksete liikumist. Riigisisesed maksed võiksid ettevõtjate hinnangul liikuda maksimaalselt 30 minutiga ühest pangast teise. Lisaks tehti ettepanek, mille kohaselt võiks pankade­ vaheliste maksete puhul toimida makse saaja konto ja nime vastavuse kontroll.

Kaubanduskoda edastas küsitluse tulemuste kokkuvõtte Eesti Pangale.

Elektrointensiivsete ettevõtete elektriaktsiisi soodustus toob kasu vähestele Valitsus kiitis veebruari lõpus heaks seadusemuudatused, millega vähendatakse elektrointensiivsete ettevõtete elektri­ aktsiisi. Kuigi tegemist on positiivse muudatusega, saavad kaubanduskoja hinnangul sellest kasu esialgu vaid vähesed ning positiivse mõju saavutamiseks oleks vaja tingimusi leevendada.

Elektrointensiivsus näitab elektrile tehtavaid kogukulutusi ja selle osakaalu ettevõtte loodavast lisandväärtusest. Soo­ dustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne (vastama ISO 50001 standardile) ja tema elektrointensiivsus olema eelnenud majandusaastal keskmi­ selt 20 protsenti või rohkem.

Koja hinnangul on selline elektrointensiivsuse määr aga Eesti mõistes liiga kõrge, mistõttu ei pruugi paljud suures koguses elektrit tarbivad ettevõtted sellele määrale vastata.

Kuigi tegime möödunud aasta novembris rahandusministee­ riumile ettepaneku kaaluda 20-protsendilise määra asemel madalama protsendimäära kehtestamist, ei võetud seda kahjuks arvesse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

5

KAUBANDUSKODA

Sisserände kvoodi probleem

VAJAB TEGELIKKE LAHENDUSI Veebruaris kiitis valitsus heaks sisserände regulatsiooni töörühma ettepanekud kvoodiprobleemi lahendamiseks. Kuigi piirarvu alt otsustati välja jätta tippspetsialistid ja pikendada ajutise tööjõupuuduse leevendamiseks lühiajalise töötamise kestust, ei võetud mitmeid töörühma ettepanekuid siiski arvesse.

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

M

öödunud aastal kutsus siseminis­ ter kvoodiprobleemi lahendamiseks kokku töörühma, mis koosnes erinevate riigiasutuste esindajatest, teadlastest ja huvigruppidest, sealhul­ gas kaubanduskoja esindajast. Pika töö tulemusel esitas töörühm valitsusele viis ettepanekut, mis ei olnud ühegi osapoole jaoks ideaalsed lahendused, kuid milleni jõuti kompromisside teel. Kuigi valitsus kiitis heaks kaks töörühma ettepanekut, ei lahenda need kaubanduskoja hinnangul kvoodiprobleemi ulatuses, mida spetsiaalne töörühm pika tööga lootis.

Olulisemad lahendused ei saanud valitsuselt rohelist tuld

Valitsus otsustas kvoodi alt välja ar­ vata tippspetsialistid, kes saavad kahe­ kordset Eesti keskmist palka. Lisaks pikendatakse lühiajalise töötamise pikkust üheksalt kuult ühe aastani.

See võimaldab senisest paremini

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

leevendada tööjõupuudust projekti­ põhistes valdkondades. Lühiajaline töötamine ei ole ka praegu piirarvu all ja nii kehtib neile ka edaspidi Eesti keskmise palga maksmise nõue. Üllatuslikult lisandus valitsuse poolt ettepanek viia sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on juba töötamiseks mõeldud tähtaja­ lise elamisloa alusel Eestis elanud ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat.

Kaubanduskojale jääb arusaama­ tuks, miks toetas valitsus töörühma viiest ettepanekust vaid kahte. Toetuse­ ta jäid koja hinnangul kaks kõige olu­ lisema mõjuga töörühma ettepanekut: vabastada piirarvu alt kuni kaheaasta­ se elamisloaga välismaalased ning vä­ lismaalased, kelle töötasu on vähemalt 1,5-kordne Eesti keskmine palk.

Negatiivne mõju nii riigi rahakotile kui mainele

Sisserände piirarv on 2018. aastal 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Siin ei arvestata välismaalaste tagasipöördumist või väljarännet ega seda, kas kuskil sektoris on tööjõupuu­ dus suurem või millise kvalifikatsioo­ niga on inimesed. Eestis on juba täna paljudes valdkondades tööjõupuudus ning see probleem süveneb järgnevatel aastatel veelgi. 2020. aastaks väheneb tööealiste ehk 24–64-aastaste arv ca 50 000 inimese võrra. Seda problee­ mi on muude meetmete kõrval võima­ lik leevendada kolmandatest riikidest pärit inimeste palkamisega.

Tänase prognoosi järgi on üsna selge, et sisserände kvoot täitub juba enne suve. Seda ei leevenda ka valitsuse heakskiidetud meetmed.

KAUBANDUSKODA (välismaalase osas säiliks keh­ tiv palganõue), •• täiendavana võib kaaluda tea­ tud referentsperioodil käibe või registreeritud töötajate arvu.

Selline lahendus annab usaldus­ väärsetele ettevõtjatele kindlustun­ de välistööjõu kaasamise vajaduse tekkimisel (näiteks suurema tellimuse täitmiseks) seda lihtsalt ja kiiresti kvoodiväliselt teha. Lisaks on eespool loetletud kriteeriumid objektiivselt ja lihtsasti hinnatavad ega tekita riigile täiendavat halduskoormust. Laiemas vaates oleksid ettevõtted motiveeritu­ mad julgemalt investeerima ning riik saab kokkuvõttes suuremat maksutulu.

Keskmise palga nõue seab põhjendamatud piirangud

See tähendab, et Eesti ettevõtjad ei saa kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajaid palgata üksnes põhjusel, et piirarv on täis.

Kuigi kolmandatest riikidest töötajate värbamise kõrval tuleb kahtlemata tegeleda ka muude meetmetega, aval­ dab kvoodi seatud piirang negatiivset mõju hoopis laiemalt. Lisaks ettevõt­ jate tööjõu leidmise raskendamisele mõjub see negatiivselt riigi maksutu­ lule – süvenevad skeemid, mille abil tuuakse töötajaid riiki vahendusfir­ made kaudu, kus võib olla probleeme nii palgatingimuste kui töötingimuste järgimise, tagamise ja kontrollimise­ ga. Vähem oluline pole ka Eesti riigi maine. Taoline piirang annab välja­ poole signaali, et siia pole oodatud välismaalased, kes panustavad Eesti majanduse arengusse.

Usaldusväärsed tööandjad võiksid saada leevendust

Olukorra parandamiseks tegi kauban­ duskoda veebruari lõpus valitsusele alternatiivse ettepaneku, juhuks kui töörühma väljatöötatud ettepanekud ei realiseeru, vabastada piirarvu alt välismaalased, kes võetakse tööle usal­ dusväärse tööandja juurde. Selliseks tööandjaks võiks lugeda tööandjat, kes vastab näiteks järgmistele kriteeriu­ mitele: •• tööandja on tegutsenud teatud perioodi (nt vähemalt 3 aastat), •• maksuvõlg puudub, •• majandusaasta aruanded on esitatud tähtaegselt, •• tööandja maksab tööjõumakse vähemalt oma põhitegevusala keskmise palga pealt töötaja (ettevõttes tervikuna) kohta

Lisaks sisserände kvoodi täitumisele valmistab paljudele ettevõtjatele muret välismaalasele makstava minimaal­ se töötasu nõue. Nimelt peab praegu ükskõik millises valdkonnas töötavale välismaalasele maksma Eesti keskmist töötasu. Selline nõue raskendab aga välismaalaste tööle võtmist valdkonda­ des, kus tegevusala keskmine palk on väiksem kui Eesti keskmine (nt maju­ tus, toitlustus, taime- ja loomakasvatus, mööblitootmine, jaekaubandus). Töö­ andja peab nendes sektorites maks­ ma välismaalasele suuremat töötasu üksnes põhjusel, et ta on välismaalane.

Teatud sektorite tööjõupuuduse leevendamise eesmärgil tegi koda ettepaneku asendada Eesti keskmise töötasu nõue välismaalaste seaduses tööandja põhitegevusala keskmise brutopalgaga. Selline nõue võimaldab tööandjatel maksta välismaalasele sama suurt töötasu, kui makstakse kohalikele töötajatele ühtegi valdkonda diskrimineerimata. Kui välismaalasele tuleb maksta vähemalt tööandja põhi­ tegevusala keskmist palka, ei halven­ daks see kohalike töötajate olukorda tööturul ning oleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes õiglasem.

Loomulikult oleks töökoha välis­ maalasega täitmiseks endiselt vajalik töötukassa luba, mis antakse üksnes juhul, kui seda töökohta ei ole võimalik täita kohaliku töötajaga ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjenda­ tud arvestades tööturu olukorda.

Nii usaldusväärse tööandja kui sektori keskmise palgaga seotud ettepanekud olid kaubanduskoja täiendavad ettepanekud valitsusele ja täna pole veel selgust, kas neid arvestatakse. Küll aga on tänaseks jõudnud seaduseelnõusse valitsuse poolt heaks kiidetud töörühma ettepanekud ning need plaanitakse jõustada esimesel võimalusel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 2 / 2018

7

JURISTI TÖÖLAUALT

VARIISIKUD

HAKKAVAD VASTUTAMA ETTEVÕTTE MAKSUVÕLA EEST MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

R

ahandusministeerium saatis veebruaris kooskõ­ lastusringile maksukorral­ duse seaduse muudatused, millega lisatakse seadu­ sesse muuhulgas variisiku vastutus äriühingu tahtlikult põhjustatud mak­ suvõla eest. Kaubanduskoja hinnan­ gul on muudatus positiivne, sest see võimaldab vastutusele võtta variisikut, kes omab ühingu tegevuse üle faktilist kontrolli ning on tahtlikult põhjusta­ nud äriühingule maksuvõla. Muudatus aitab muuta ausamaks nii maksu- kui ka ettevõtluskeskkonda laiemalt ning muudab variisikute kasutamise vähem atraktiivseks.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas avaldasime toetust ka muudatus­ tele, millega lihtsustatakse maksuint­ ressidega seonduvaid reegleid. Sellega vähendatakse ettevõtjate halduskoor­ must ja kulusid ning suurendatakse paindlikkust seoses maksuintresside arvestuse ja tasumisega. Näiteks ajatamise raames makstavad intressid loetakse edaspidi ettevõtlusega seotud kuluks.

Koda toetas ka muudatust, mille ko­ haselt on edaspidi maksu- ja tolliameti veebilehel lisaks maksuvõla andmetele avalik ka teave muude maksuhalduri määratud ning tähtaegselt tasumata kohustuste (nt tasumata jäänud sunni­ raha, rahatrahv) kohta. Sellest tulene­ valt tõstetakse eelnõuga maksuvõla avalikustamise piirmäära. Kui täna on maksuhaldur kohustatud maksuvõlga­ de puudumise tõendi väljastama juhul, kui maksuvõlg on väiksem kui 10 eurot, siis uueks piirmääraks on 100 eurot.

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

Maksukorralduse seaduses plaanitakse teha muudatusi, millest mitmed on kaubanduskoja hinnangul positiivsed, näiteks maksuintressiga ja variisiku vastutusele võt­ misega seotud muudatused.

Eelnõuga plaanitakse eraõiguslikele juriidilistest isikutest infosüsteemide arendajatele anda juurdepääs maksu­ saladust sisaldavale teabele infosüstee­ mide hooldamiseks ja arendamiseks.

Koja hinnangul peaks maksusaladu­ sele ligipääsetavate isikute ring olema pigem piiratum kui laiem. Mida laiem on isikute ring, seda kõrgem on risk maksusaladuse lekkeks. Seetõttu peame väga oluliseks, et juurdepääs maksusaladusele antakse vaid väga erandlikel juhtudel.

Meile jääb hetkel ebaselgeks, mis on see erandlik asjaolu, mis õigustab eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele juurdepääsu andmist maksusaladuse­ le. Maksu- ja tolliameti infosüsteemid töötavad täna hästi ja on pälvinud po­ sitiivset tagasisidet nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel areenil. Seega on võimalik infosüsteeme arendada ilma täiendava muudatuseta. Kui reaalsete andmetega testimine on siiski möö­ dapääsmatu, võiks kaaluda lahen­ dust, kus eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele võimaldatakse juurdepääs reaalsetele andmetele, kui andmete alusel ei ole võimalik maksumaksjat tuvastada.

Muudatused on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Maksukorralduse seaduse muudatustega ning koja seisukohtadega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel.

AASIA FOORUM 18. APRILLIL VÄLISMINISTEERIUMIS (ISLANDI VÄLJAK 1, TALLINN) FOORUM ON EELREGISTREERUNUTELE TASUTA Aasia ei ole eestlastele sugugi mitte tundmatu ja võõras piirkond ning seal tegutseb juba praegu mitmeid Eesti ettevõtteid. Lisaks peamistele sihtturgudele, Hiinale ja Jaapanile, on üha rohkem hakatud avastama ka Indiat, Kagu-Aasiat ja Korea Vabariiki.

Aasia on dünaamiline ja majanduskasvu poolest praegu, aga OECD hinnangul veel ka järgmise kümnekonna aasta jooksul kõige kiiremini kasvav regioon maailmas. Lisaks on Aasia riigid ärikultuuri poolest Eesti ja Euroopaga märksa sarnasemad kui teised arenevad turud. Nendel ja paljudel teistel põhjustel julgustame teisigi Eesti ettevõtjaid vaatama naaberriikidest ja Euroopast kaugemale ning seda just Aasia suunas.

PÄEVA JOOKSUL • anname ülevaate Aasia riikide kultuurilistest eripäradest; • jagame kogemusi ettevõtlusega tegelemise kohta erinevates Aasia riikides; • räägime Euroopa Liidu ja Aasia suhetest ja paljudel teistel teemadel.

Ootame Teid Välisministeeriumi pressisaali, kuhu oleme kutsunud ekspertkõnelejad tutvustama erinevaid riike, sealseid võimalusi ning jagama kogemusi Aasias tegutsemisel.

Vaata lähemalt: WWW.KODA.EE/ET/SUNDMUSED/AASIA Lisainfo: Jana Silaškova I +372 604 0083 I jana@koda.ee

PROJEKTI RAHASTAB VÄLISMINISTEERIUM ARENGU- JA HUMANITAARABI VAHENDITEST

ETTEVÕTJA

VESIMENTOR:

uued tehnoloogiad ja seitse polti Tallinnast Ettevõte, mis alustas Pärnumaal Sindis veevõrkude hooldamisega, on tänaseks end tõestanud kui survevalu, CNC pottingu ja metalliseerimise eestvedaja.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

P

ärnu linna ääres tegutseva Vesimentor OÜ tegevjuht Kristo Kirs on ettevõtet juhtinud tänaseks ca 10 aastat. Viimastel aastatel on ettevõte oma käivet kasvatanud, seda eelkõige tänu uutele kasutusele võetud tehnoloogilistele lahendustele. Kirsi sõnul on see alles algus.

Foto: Lilli Tölp

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 2 / 2018

Kuidas jõudsite oma tegemistega survevalu ja metalliseerimiseni?

Vesimentor alustas juba aastaid tagasi, kasvades välja Sindi Veevärgist. Algselt tegeleski ettevõte Sindi linna vee- ja kanalisatsioonivõrkude hooldamisega.

Seejärel hakati tegelema rohkem kanalisatsiooni ja veetorude paigalda­ misega, peagi laieneti selle tegevusega juba üle Eesti. Tol ajal ei olnud ma veel ettevõttega seotud. Peale seda, kui firma ära ostsin, hakkasime rohkem plastikust sidekaevude paigaldamisega tegelema. Siis polnud keegi veel harju­ nud, et kaevud võiksid olla plastikust.

Täna ei kujuta aga keegi ette, et need oleks betoonist. Peagi tundsime, et meie tegevusampluaa on väike, kuid ambitsioon on oluliselt suurem. Kasva­ miseks oli vaja uusi tehnoloogiaid ja nii me survevalu, pottingu ja metalliseeri­ miseni jõudsimegi.

Metalliseerimise ehk kroomimise teeb Vesimentoris eriliseks see, et kui muidu kasutatakse metalliseerimiseks erinevaid keemiavanne, siis meil teeb kogu töö ära vaakumkamber. Uue tehnoloogiana hakkasime kasutama ka CNC pottingut, mis võimaldab mass­ toota erineva suuruse ja tekstuuriga tihendeid.

ETTEVÕTJA Mis oli uue tehnoloogia kasutusele­ võtu puhul suurim väljakutse?

Kuigi nägime, et nendes suundades on potentsiaali, tõi nende realiseerimine palju peavalu. Näiteks ei sobinud enam meie senised tootmisruumid, sest survevaluks ja metalliseerimiseks oli vaja tolmuvabasid tootmisruume. Kuid tagantjärgi mõeldes olid kõik meie too­ kordsed otsused ainuõiged, kuid palju oli vaja veel ära teha. Eelkõige pidime investeerima näiteks rotatsioonivalu seadmesse, sest käsitsi tegemine oleks olnud veelgi kallim. Uute lahendustega kaasnes ka eksportimine, sest meil on nüüd võimekust toota palju rohkem, kui Eesti turul nõudlust on.

Kes on Vesimentori toodete peamine klient?

Kuna suuremas osas ei valmista me lõppkaupa, on meie kliendid ligi 60 protsendi ulatuses teised ettevõtted.

Praegu ekspordime ise ca 50 protsenti oma toodetest. Eesti-sisene osakaal on meil suur just seetõttu, et meie tooted on üks osa lõpptootest. Ilmselt jõuavad siiski ka need lõpuks välismaale. Seega võib öelda, et meil on ka kaudne eks­ port. Samas tooted, mida valmistame käsitööna, jõuavad otse lõpptarbijani.

Te käite palju messidel. Kui paljudel messidel te Eestis osalete ja kui palju mujal?

Eestis me messidel ei käi, aga välis­ maal oluliselt rohkem. Messidel käime nii osalemas kui külastamas. Osaleme paaril korral aastas. Külastame messe aga neli kuni viis korda aastas. Messil ei käida tegelikult üksnes kontakti loo­ mise eesmärgil, käiakse ikka klientide saamiseks. Meil on selles mõttes väga hästi läinud. Umbes 80 protsendist messidest toome koju vähemalt ühe töötava uue kliendi. See tähendab, et meie koostöö nende klientidega kestab tänaseni. Teistelt ettevõtetelt olen kuulnud, et neil on see protsent pigem teistpidi. Sellest aastast plaanime minna tavapärasest veidi teistsugus­ tele messidele, näiteks elektroonika ja valgustuse messidele. Põhjus on peamiselt selles, et metalliseerimisel ja pottingul on täiesti teistsugune klien­ tuur. Nende puhul ei oska veel arvatagi, kuidas seal minema hakkab.

Kas Eestis oleks vaja suurt rahvusvahelist messi?

Tegelikult käisime sel aastal Instrutecil plastiliidu boksis, kuid käisime seal pigem vaatamas, kuidas on. Nägime, et meile siinsed messid ei sobi. Võibolla oleme rahvusvahelistel messidel lihtsalt ära hellitatud. Rahvusvaheli­ sed messid on tänaseks niivõrd välja

Foto: Vesimentor

kujunenud, et kui hakata Eestis mõne täiesti uue rahvusvahelise messi korraldamisega maailma raputama, siis see lihtsalt ei toimiks. Esiteks pole meil kohta, kus taolist suurt rahvusva­ helist messi korraldada. Teiseks oleme Ida-Euroopas, kuhu ilmselt paljud ei näe mõtet tulla, kui kusagil mujal on juba mõni väljakujunenud võimalus olemas.

Oma boks või ühisstendid?

Kumb on tulemuslikum?

Oleme kasutanud nii üht kui teist lahendust, kuid minu hinnangul ei eristu firmad ühisstendil olles nii palju, et sellest kasu oleks. Kuigi ühisstendi­ ga messil osalemine on soodsam, on miinuseid sellel siiski rohkem. Näiteks

seisavad, siis töö ei liigu. Seega juhtub tihti nii, et istun autosse ja toon Tallin­ nast need õnnetud seitse polti ära.

Ega Pärnus tegutsemisel palju negatiivseid külgi pole. Vesimentori õnn ja rõõm on meie väiksus. Laie­ malt vaadates avaldan kiitust aga Pärnu linnavalitsusele, kes soodustab siinse piirkonna arengut. Linn on välja ehitanud tööstuspargi, kus on kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu vajalik olemas. See on väga positiivne, et ettevõtetele on loodud võimalus saada mõistlikel tingimustel krunte. Õnneks on praegu Pärnus ka piisavalt lihttöölisi, mistõttu tööstusettevõtetele siin ruumi on.

just see sama eristumise probleem.

Lisaks saab suuremate toodete puhul sinna kaasa võtta ainult maketi. See aga ei anna kliendile tunnetust, mis teda võluks. Loomulikult ma ei väida, et ühisstendid kuidagi halvad lahendused oleksid. Kõik sõltub lõpuks ju vald­ konnast. Meie jaoks pole need lihtsalt toiminud. Ikkagi tuleb omal nahal kõik variandid läbi proovida, muidu ei saagi teada, mis sobib ja mis ei sobi. Ja loo­ mulikult tuleb vigadest õppida.

Ütlesite, et tööjõudu Pärnus veel on.

Kas jagub ka Vesimentorisse?

Kuna meil pole väga spetsiifiliste oskustega töötajaid vaja, pole meil sel­ lega ka suuri probleeme. Meie jaoks on oluline, et töötajal oleks sära silmades, tahe tööd teha ja inglise keele oskus.

Muu õpetame kohapeal. Kui meil on vaja mõnd inseneri, siis saame selle teenuse vajadusel ka sisse osta. Tööjõu voolavus on meie juures üliväike. On olnud neid, kes lähevad aastaks-ka­ heks Soome või Austraaliasse, kuid nad kõik on tagasi tulnud. Olen seda meelt, et noor inimene peabki käima ja kogema. Näen, et nad hakkavad naastes hindama seda, mis siin olemas on. Oleme Vesimentoris kõik sõbrad ja tugev ühtne meeskond. See on meie väiksuse positiivseim külg.

Mis on Pärnus tegutsemise võlu ja valu?

Suurim valu on ehk see, et enamus vaja­likud vahendid on Tallinnas.

Näiteks, kui mul on vaja 10 spetsiifilist polti, siis Pärnus on neid ainult kolm, ülejäänud saaks Tallinnast tellida alles järgmiseks päevaks. Paraku ma sellist asja lubada ei saa, sest kui masinad

Mida tulevik toob?

Praegu on kogu meie meeskonnal väga põnev aeg tänu uutele investeeringute­ le ja kasutusele võetud tehnoloogiatele.

Tänu nendele tahame kindlasti kas­ vatada ka oma käivet, seda peamiselt läbi ekspordimahtude kasvatamise praegustel eksportturgudel, aga miks mitte ka uutel.

Vesimentori õnn ja rõõm on meie väiksus.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

11

ETTEVÕTLIKKUS

TUHANDED NOORED ÜLE EESTI KÄISID OMA VANEMATEGA TÖÖL KAASAS EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

1

2.−16. veebruaril toimunud „Tööle kaasa!“ algatusest võttis osa vähemalt 75 töö­ andjat ja 36 kooli üle Eesti.

Esialgsete andmete järgi külastas nädala jooksul oma vane­ mate või lähedaste töökohti ligi 2000 last eesmärgiga saada teadlikumaks töömaailmas toimuvast. Tagasiside põhjal võib algatust pidada igati kor­ daläinuks.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul vastas tulemus täielikult ootustele ja enamgi, eriti arvestades, et „Tööle kaasa!“ toimus sel aastal üleriigiliselt esimest korda. „Oleme saanud mitmetelt tööandjatelt ja koolidelt tagasisidet, et algatus oli igati tore ja

Veebruari teisel nädalal toimus kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel üleriigiline algatus „Tööle kaasa!“, millest võttis nädala jooksul osa ligi 2000 last. kasulik ning võiks saada traditsiooniks.

See julgustab meid järgmistel aastatel kindlasti jätkama ja tegema seda veelgi paremini,“ kinnitas ta.

Algatuse raames avasid Eesti ettevõtted vähemalt üheks päevaks uksed oma töötajate 7.−9. klassis õppivatele lastele, loomaks neile paremaid ning mitmekülgsemaid võimalusi tööeluga tutvumiseks. „Arvutiklahve klõbistavat ema ja isa näevad paljud noored pea iga päev. Mis selle klõbistamise taga on, teavad vähesed,“ rääkis Mait Palts. „Ka tööstuses või mujal töötavate lapsevanemate töö jääb noortest kaugele, kui nad ei saa käed küljes asja juures kaasas olla või ei mõista, milliseid

protsesse mõni toode või teenus enne valmimist läbima peab. Ka väikestel asjadel võib olla suur kaal. Teadmine oma vanemate tööst ei ole vaid laste lõbustamiseks – see on vajalik noorte paremate karjäärivalikute tegemiseks ja nende edukaks hakkamasaamiseks tulevikus,“ kinnitas Palts.

Projektis osalev õpilane sai tutvuda töömaailmas toimuvaga ning näha oma vanema igapäevatööd – milline on tema tööpäev ja -keskkond, töö sisu ning selle väärtus. Tööandjale lõi algatus võimaluse tutvustada lastele ja noortele oma valdkonda, panustada järelkasvu ning olla avalikkuses märgatud kui sotsiaalselt vastutustundlik ja peresõbralik ettevõte.

Noored toimetasid „Tööle kaasa!" algatuse raames ka haridus- ja teadusministeeriumis.

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 2 / 2018

ETTEVÕTLIKKUS Soovi korral said algatuses osalejad laiendada osalevate noorte vanusegruppi vastavalt soovile. Nii tegi ka peakorraldaja kaubanduskoda.

Foto: kaubanduskoda

Pille Saadjärv,

Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul vastas algatuse tulemus täielikult ootustele ja enamgi.

Tartu Kivilinna Kooli õppejuht Tartu Kivilinna Koolis võttis algatusest osa 120 noort. Ühtekokku tutvusid sealsed õpilased 76 erineva tööandja tegevusega. „Õpilased kogesid väga palju positiivset ja said tööelust realistliku pildi. Väga palju anti tagasisidet, et töös on nii palju vastutust, pinget ja suhtlusoskuse vajadust. Kokkuvõtteks oli „Tööle kaasa!“ päev väga kasulik, sest mõisteti erineva töö iseloomu ja selginesid valikud tulevikuks.“

Lola Tehver,

Konekesko Eesti ASi turundusjuht Konekesko Eestit külastas algatuse raames 23 last. „Sellised toredad algatused annavad lastele parema ettekujutuse erinevatest tööelu valdkondadest ja nende toimimisest, et siis tulevikus oleks lihtsam teha valikuid eriala suhtes.

See on hea võimalus silmaringi laiendada.“

Alice Ellamik,

Salvest ASi personalijuht Salvesti tegevustega käis tutvumas 14 ettevõtte töötaja last. „Nii lapsevanemad kui õpilased olid väga tänulikud võimaluse eest tutvuda meie ettevõtte erinevate tööde-tegemistega. Lisaks tekitas algatus kõikides ettevõtte töötajates positiivset elevust ning rõõmu.“

Kaubanduskoda plaanib algatust jätkata juba järgmisel aastal! Lisainfot algatuse kohta leiab veebilehelt www.ettevotlikkus.ee/toolekaasa.

Algatust korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Algatuse elluviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

13

EKSPORT

Näita maailmale oma saavutusi!

Kas Sinu ettevõte tegeleb ekspordiga? Mis oleks, kui ekspordiks ka Sinu ettevõtte saavutused piiride taha?

K

aubanduskoda hakkas alates 2017. aasta augustist välja andma elektroonilist uudiskirja „Export News by Estonian Chamber of Com­ merce and Industry“, mille eesmärk on tutvustada oma välismaistele sõpradele Eesti eksportööride saavutusi ja uudi­ seid.

Miks me seda teeme?

Eesti eksportööre tuleb maailmale tut­ vustada. Seni on välismaalastele kätte­ saadav peamiselt vaid Eesti majanduse statistiline info, kuid seegi on peami­ selt eesti keeles. Uudiskirjaga soovi­ megi aidata tutvustada Eestit, siinseid ettevõtteid ning aidata varustada Eesti välisesindajaid ja Eestiga seotud isikuid (sh välismaiseid kontakte) ajakohase infoga Eesti ettevõtlusest. Seda kõike neile mõistetavas keeles!

Millest uudiskiri koosneb?

Uudiskirja sisu loovad ettevõtjad ise. Iga uudiskiri koosneb Eesti eksportööride

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

saavutustest, kokku kuni 10 inspireeri­ vat lugu. Üldiselt on uudiskirjas olevad lood sellest, kuidas ettevõte uuele turule sisenes, milline uus märkimisväärne leping välispartneriga sõlmiti või milli­ se uue eksporditava/innovatiivse toote on ettevõte loonud. Loomulikult ei ole need teemad ainsad, millest kirjutada võib. Oodatud on väga erinevad Eesti ekspordiga seotud lood.

Et kõik lood oleksid alati huvitavad ja asjakohased, oleme seadnud neile ka teatavad nõuded. Lugu peab olema uudisväärtuslik, atraktiivne, sisaldama välispartnerile kasulikku infot. Kindlasti peab tekst olema inglise keeles.

Soovid, et ka Sinu lugu uudiskirjas ilmuks?

Uudiskiri ilmub iga kahe kuu tagant ning edastatakse ca 600 kontaktile üle maailma. Järgmine uudiskiri ilmub juba aprilli lõpus. Kui ka Sinul on huvi oma lugusid uudiskirja kaudu levitada, siis lisainfo saamiseks anna endast märku aadressil exportnews@koda.ee.

Iga uudiskiri koosneb Eesti eksportööride saavutustest.

PAREKONVERENTSPAREKONVERENTSPAREKONVERENTSPAREKONVERENTS

62 5 78 56 03 46 85 11 73 75 13 87 08

0110101111000011101001000110100100 1 0 0 0 0 0 0111000001100101011100100111001101 1 0 0 1 0 1 0110101111000011101001000110100100 1 0 0 0 0 0 0111000001100101011100100111001101 1 0 0 1 0 1 0110101111000011101001000110100100 1 0 0 0 0 0 0111000001100101011100100111001101 1 0 0 1 0 1 0110101111000011101001000110100100 1 0 0 0 0 0 0111000001100101011100100111001101 1 0 0 1 0 1 0110101111000011101001000110100100 1 0 0 0 0 0 0111000001100101011100100111001101 1 0 0 1 0 1

SWISSÔTEL TALLINN

#parevaatenurk pare.ee

12.-13. APRILL 2018

VAATE NURK 26. PARE PERSONALIJUHTIMISE AASTAKONVERENTS

////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

EUROOPA UUDISED

Euroopa Komisjoni plaanidest käibemaksusüsteemi muutmisel ELi piiriülene kaubandus ületab 4,1 triljonit eurot (eksport) ja 3,9 triljonit eurot (import), käibemaksust laekub oluline osa kõikide ELi liikmesriikide eelarvetesse. Seega on toimiva käibemaksusüsteemi olemasolu väga tähtis.

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

V

iimase pooleteise aastaga on Euroopa Komisjon (edaspidi EK) järjepanu tulnud välja uute alga­ tuste ja õigusaktide ettepanekutega käibemaksu valdkonnas. Erinevas staadiumis on nii institut­ sioonide vahel kui liikmesriikide konsultatsioonides ringlemas hulk erinevaid ettepanekuid. Aitamaks neis orienteeruda, annan alljärgnevalt nende ettepanekute kohta põgusa ülevaate.

7. aprillil 2016 avaldatud teatises „ELi ühtse käibemaksuala suunas – aeg tegutseda“ esitles EK oma tegevuskava, mille eesmärk on ELi käibemaksusüsteemi ajakohasta­ mine, ja tegi sel puhul järgmised peamised ettepanekud: 1) käibemaksusüsteemi ajakohastamine, kohandades seda uute digitaaltehnoloogiatega; 2) käibemaksunõuete täitmise lihtsustamine VKEde jaoks; 3) käibemaksumäärade kehtestamise kohta asjakohase poliitika väljatöötamine; 4) käibemaksu alalaekumise vähendamine liikmesriikides ja võitlus maksupettuste vastu.

1. detsembril 2016 avaldas EK kaks ettepanekut: käibe­ maksu ajakohastamise kohta piiriülese e-kaubanduse puhul ja e-väljaannete suhtes kohaldatavate käibemaksumäärade kohta.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

21. detsembril 2016 avaldas EK käibemaksupettuste vähendamiseks ja mõne liikmesriigi poolt nõukogule esitatud taotluste rahuldamiseks ettepaneku ajutise üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohta kaupade ja teenuste tarnete puhul, mille väärtus ületab 10 000 eurot.

2017. aasta oktoobris avaldas EK täiendava paketi käibemaksu meetmete kohta. Selles paketis on ettepanek muuta praegust käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ, viies sisse sertifitseeritud maksukohustuslase mõiste, samuti mõned parandusmeetmed; meetmed, mille eesmärk on kehtestada järkjärguline üleminek sihtliikmesriigis maksustamise põhimõttele ja tarnija vastutusele üldiselt;

EK on esitanud neli kiiret lahendust ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks praeguses süsteemis.

EUROOPA UUDISED

ettepanek, millega muudetakse rakendusmäärust nr 282/2011, et ühtlustada ja lihtsustada ühendusesisese kaubaveo tõendamise eeskirjad käibemaksuvabastuse eesmärgil; ettepanek, millega muudetakse määrust halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas liikmesriikide asutuste vahel.

EK on esitanud neli kiiret lahendust ettevõtete haldus­ koormuse vähendamiseks praeguses süsteemis. Need neli kiiret lahendust on järgmised: käibemaksueeskir­ jade lihtsustamine ettevõtete jaoks, kes veavad kaupu ühest liikmesriigist teise, kus need tuleb ladustada enne edastamist eelnevalt teadaolevale kliendile; aheltehingu eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine; kahe liikmesriigi vahel toimuva kaubaveo tõendamise lihtsustamine. Need lihtsustused kehtivad sertifitseeritud maksukohustusla­ sest ettevõtjate puhul. Neljas kiire lahendus, mis puudutab registreeritud kaubanduspartnerite käibemaksukohus­ tuslase numbrit ELi elektroonilises käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES), on kättesaadav nii sertifit­ seeritud maksukohustuslasest ettevõtjatele kui ka teistele ettevõtjatele.

See, mida nende ja ka tulevaste ettepanekutega tehakse,

on praeguse liikmesriikidevahelise kaubanduse maksus­ tamisel kehtiva süsteemi asendamine lõpliku kokkulep­ pega, mille aluseks on kaupade sihtriigis maksustamise põhimõte. Et üleminek oleks maksuhaldurite ja ettevõtjate jaoks sujuv, kavandab EK seda teha järk-järgult erinevates etappides. Eelmainitud oktoobri ettepanekud ja neli kiiret lahendust moodustavad n-ö esimese etapi.

Aastal 2018 kavandab EK vastu võtta direktiivi ettepa­ neku ja sellega kaasnevad rakendusmeetmed ning ette näha lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks vajalikud üksikasjalikud tehnilised sätted. Samuti kavatsetakse esitada rakendusmeetmed, et panna alus IT-arendustele, mida on vaja uue süsteemi toimimiseks 2022. aastaks.

Kaugemas tulevikus plaanib EK teise seadusandliku sam­ muna laiendada uut käibemaksukorda kõikidele piiriüles­ tele tarnetele, hõlmates ka teenuste osutamist. Ettepaneku teise seadusandliku sammu rakendamise kohta teeb EK pärast seda, kui on nõuetekohaselt kontrollinud esimese etapi rakendamist, mille toimimist hindab komisjon jõustumisest viie aasta möödudes. Praegu aga jääb üle konstateerida, et tegelikult ongi asi segane ja tõenäoliselt jääb see segadus kestma veel üsna pikaks ajaks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

17

LIIKMELT LIIKMELE Taktikalise Laskmise Keskus OÜ

EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ

Kaubanduskoja liikmetele kõik teenused -10% soodsamad. Ärikliendile pakutakse lasketiiru kasutamist parima relvavalikuga Euroopas, võimalust veeta põnevalt kliendiüritust või töötajate motiveerimisüritust, teha koolitusi ja seminare, üllatada oma väliskülalisi.

Alustab tulemusüksuse juhi arenguprogramm EBSis. Kas Sina tead, millised on targad juhtimisvõtted ettevõtte tulemuslikumaks juhtimiseks?

Tark juht ei hakka üksinda jalgratast leiutama, kui parimad eksperdid on käeulatuses. Liitu tulemusüksuse juhi arenguprogrammiga, mis alustab 5. aprillil EBSis.

Superservice OÜ Kas Sul on juurde vaja esmaabitarbeid?

Superservice OÜ on Astroplast ja Masterchef esmaabitarvete esindaja Eestis. Võta nendega ühendust pakkumise saamiseks!

CWT Estonia AS 23.–27. aprillini toimub Saksamaal tööstusmess Hannover Messe.

Hannoveri messiga üheaegselt toimub ka CeMAT intralogistika mess.

Tellides oma messireisi (lennud ja majutuse) CWT Estonia kaudu, pakuvad nad teile messipääsmeid tasuta.

Messipääsme hind kohapeal 84 €.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

EESTI

RIIGIHANKED hh Norras hangitakse UiB sissepääsukaarte. Tähtaeg on 4. aprill 2018. Kood 528. hh Norras hangitakse nii suviseid kui ka aastaringselt kasutatavaid teenistussärke. Tähtaeg on 27. aprill 2018. Kood 529. hh Prantsusmaal hangitakse puksiirlaevu. Tähtaeg on 3. aprill 2018. Kood 530. hh Poolas hangitakse ortopeedilisi implantaate. Tähtaeg on 11. aprill 2018. Kood 531. hh Saksamaal hangitakse betoonist liipreid. Tähtaeg on 29. märts 2018.

Kood 532. hh Saksamaal hangitakse eelpingestatud betoonist liipreid.

Tähtaeg on 29. märts 2018.

Kood 533. hh Tšehhis hangitakse fooliumpakendeid ja -taskuid.

Tähtaeg on 4. aprill 2018.

Kood 535. hh Prantsusmaal hangitakse toitlustusteenust (külmlaud).

Tähtaeg on 17. aprill 2018.

Kood 536. hh Leedus hangitakse väliste visuaalsete reklaamikampaaniate korraldamist Lätis ja Eestis.

Tähtaeg on 2. aprill 2018.

Kood 537.

hh Soomes hangib munitsipaalasutus enda omandis olevate hoonete hooldus- ja haldusteenust. Tähtaeg on 6. aprill 2018. Kood 538. hh Saksamaal hangitakse uus femtosekundiline laser või alternatiivina uus laserostsillaator.

Tähtaeg on 10. aprill 2018.

Kood 539. hh Itaalias hangitakse magnetpileteid ja teemaksukaarte. Tähtaeg on 28. märts 2018. Kood 540. hh Poolas hangitakse jalatseid korrakaitseüksustele. Tähtaeg on 9. aprill 2018. Kood 541. hh Saksamaal hangitakse kontorimööblit. Tähtaeg on 11. aprill 2018. Kood 542. hh Ühendkuningriigis hangitakse aknaid, uksi ja seonduvaid tarvikuid.

Tähtaeg on 30. märts 2018.

Kood 543. hh Poolas hangitakse meditsiinikeskusele toole, pinke ja diivaneid. Tähtaeg on 6. aprill 2018.

Kood 544.

hh Sloveenias hangitakse teenistuskoerte toitu. Tähtaeg on 5. aprill 2018. Kood 547. hh Prantsusmaal hangitakse puhastusja hügieenitooteid ning seonduvaid tarvikuid majutusasutustele.

Tähtaeg on 28. märts 2018.

Kood 548. hh Hispaanias hangitakse moodul- ja teisaldatavaid maju. Tähtaeg on 16. aprill 2018. Kood 549.

NATO hanked hh NATO peakorter on väljastanud NATO 2019. aasta teenistusmedalite hanke eelteadaande. Hange avaldatakse aprillis 2018 ning suletakse juunis 2018. Hankel osaleda soovijad peavad hiljemalt 29. märtsiks teada andma oma huvist NATO kontaktpunktile Eestis, kes edastab informatsiooni NATO peakorterisse. Täpsem informatsioon ning kontakt: Eneli.Saabas@ kaitseministeerium.ee

hh Leedus hangitakse puu- ja aedviljakonserve. Tähtaeg on 30. märts 2018. Kood 545. hh Austrias hangitakse mineraalvett meditsiini- ja hoolekandeasutustele.

Tähtaeg on 13. aprill 2018.

Kood 546.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

19

MESSID HANNOVERI MESS 23.–27. aprill Hannover, Saksamaa Hannoveri Mess on maailma suurim tööstusmess, olles samal ajal tuntud ka kui Saksamaa juhtiv tehnoloogiamess.

Just seda messi peetakse parimaks kohaks uue teabe saamisel. Osalema oodatakse kuni 6150 ettevõtet, kes viie päeva jooksul tutvustavad tooteid ja arengut teadus- ja arendustegevuse, tööstusautomaatika, IT, tööstusvarustuse, tootmistehnikate ja -teenuste ning samuti energia- ja keskkonnatehnoloogia sektorites. Sellel aastal on messi külalisriigiks palutud Mehhiko, kes on messil esindatud paljude ettevõtetega. Hoolimata tänapäevasest võrgustatud maailmast on messid endiselt turul osalejate jaoks keskseks kohtumise kohaks, kus otsekontakt on võtmesõnaks.

Märksõnad: hh elektroonika, IT ja telekommunikatsioonid hh töötlev tööstus, materjalid ja transport hh muud tööstustehnoloogiad hh mõõdud ja standardid Külastajale on viiepäevase messi pileti hind eelmüügist ostes 70 eurot ja kohapeal 84 eurot, sh km. Pileteid saab osta siit: www.hannovermesse.de/en/get-tickets Messil osaleda sooviv ettevõte saab ennast registreerida aadressil www.hannovermesse.de/en/register-plan/for-exhibitors/become-an-exhibitor ja rentida näituseboksi, mille hinnad algavad 4442 eurost.

Koostöös võrgustikuga Enterprise Europe Network pakutakse ettevõtetele võimalust osaleda B2B kohtumistel rohkem kui 3000 osaleva ettevõttega.

Registreeru B2B kohtumistele siin: www.een-matchmaking. com/hannovermesse2018 Osalemine B2B kohtumisel ühele ettevõte esindajale maksab 119 eurot, iga järgmise esindaja puhul lisandub veel 75 eurot. Kohtumisel osalemiseks on vajalik täita ka väike kirjeldus oma ettevõtte kohta, mis trükitakse ära messi infokataloogis.

Täpsem informatsioon: www.hannovermesse.de

conhIT – Connecting Healthcare IT 17.–19. aprill Berliin, Saksamaa conhIT on Euroopa juhtiv tervishoiu IT-lahenduste ja -süsteemide mess. Tootjad, kasutajad, poliitikud, teadlased, arstid ja kõik teised meditsiinivaldkonnaga seotud professionaalid kogunevad Berliini, et saada teadmisi uutest arengutest ning jagada oma kogemusi ja tooteinfot.

Märksõnad: hh infotöötlemise protsessid ja süsteemid, töökoormuse jaotus hh IT ja telesüsteemide rakendused hh e-tervis Messipääse üheks päevaks maksab 55 eurot ja kolmeks päevaks 110 eurot. Osaleda sooviv ettevõte saab tutvuda erinevate hinnapakettidega ürituse kodulehel.

Registreeru B2B kohtumistele enne 16. aprilli siin: conhit2018.b2match.io/ Täpsem informatsioon: www.conhit.com/en

INNOVATION VILLAGE 2018 5.–7. aprill Napoli, Itaalia Laiaspektriline kontaktmess koos mitme konverentsiga, kuhu oodatakse enam kui 3000 osalejat erinevatest valdkondadest ning enam kui 200 rahvusvahelist esinejat.

Kontaktmessil saavad kokku teaduse ja ettevõtluse esindajad, räägitakse päevakajalistel teemadel ning lahatakse

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

EESTI

LAVAL VIRTUAL 4.–8. aprill Laval, Prantsusmaa Laval Virtual on maailma suurim virtuaalse tehnoloogia mess, mida peetakse alates 1999. aastast. Messi põhiteemadeks on virtuaalne reaalsus ja liitreaalsus.

Osalejaid oodatakse 45 riigist (kokku kuni 300) ning külastajaid 18 000. Ürituse raames saab külastada professionaalide foorumit ja start-up näituseala, osaleda ümarlaudades, teaduslikul konverentsil, investeerimisfoorumil, osa saada kunstnike ja produktsiooniettevõtete stuudiote pakutavast ning osaleda tudengite võistlusel.

4.–6. aprillil on mess avatud professionaalidele ning 7.–8. aprillil tavakülastajatele.

Märksõnad: hh virtuaalne reaalsus hh liitreaalsus hh 3D robottehnika hh IOT hh 360 kujutis ja selle skaneerimine hh liikumisvõtte tegemine hh interaktiivne 3D hh droonid hh hologramm-lahendused hh kantavad seadmed hh projitseerimise kaardistamine

strateegiaid. Fookuses on kõrgtehnoloogiad, rahvusvahelised ettevõtted ja tipptegijad.

Messi raames korraldatakse ka neli erinevat konverentsi: riiklike Industry 4.0 plaanide kavandamine ja elluviimine, Blue Growth – Itaalia teesuund, pinnase bioremediatsioon, Industry 4.0 ringmajanduse mudel. Konverentsidele lisanduvad erinevad temaatilised sessioonid.

Märksõnad: hh digitaalne ja edumeelne tootmine hh IT, ICT ja IOT hh põllumajanduslik toit hh jätkusuutlikud ehitised hh loomemajandus hh materjalid hh energia ja keskkond hh tervis ja biomeditsiin hh autotööstus ja transport hh Blue Growth – äriideed seoses kohaliku mere pakutavate ressurssidega läbi keskkonna ja majanduse aspekti Registreeru tasuta B2B kohtumistele enne 21. märtsi siin: iv2018-brokerage.b2match.io/home Registreerujatel palutakse täita ka väike ankeet oma ettevõtte kohta, mis trükitakse ära kontaktmessi infoteatmikus.

Täpsem informatsioon: www.innovationvillage.it/home-eng

Valdkonnad: hh kultuur ja pärand hh linnaplaneerimine ja ehitus hh õpetamine ja koolitus hh ehitus ja tööstus hh meditsiin ja tervis hh turundus ja kommunikatsioon hh mängud hh ostukogemus hh transport ja liikuvus hh R & D suunad

Messi raames pakutakse 4.–5. aprillil võrgustikuga Enterprise Europe Network koostöös kahepoolseid B2B kohtumisi ettevõtetele.

Registreeru tasuta kohtumistele enne 28. märtsi siin: laval-virtual-2018.b2match.io.

Täpsem informatsioon messi kohta: www.laval-virtual.org

EUROOPA LIIDU TURISMIFIRMADE ÄRIDELEGATSIOON FILIPIINIDELE 16.–21. aprill EL-Filipiinide Ärikoostöövõrgustik (EPBN) ootab turismifirmasid kandideerima äridelegatsiooni koosseisu, kuhu on planeeritud kaasata 20 ettevõtet üle Euroopa.

Kandideerimistähtaeg on 23. märts.

Osalustasu on 1700 eurot ning lisaks sellele tasub ettevõtja ise oma lennu- ja hotellikulud.

Osalustasu kasutatakse järgmiselt: Panglao & San Vincente turismipiirkondade külastus, tuurideks Bohol, Subterranean River, Lio turismikeskus ja EL Nido kuurort Palawanis (sh kohalik transport ja lennud), ärikohtumised ja turismitööstuse ettekanded, B2B kohtumised, teave riigi poliitikate ja erinevate osapoolte kohta, vastuvõtud ning lõuna- ja õhtusöögid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Suurbritannia orgaaniliste batoonide, toidulisandite ja mandlijookide tootja otsib turustajaid ja edasimüüjaid.

KOOD: BOUK20180126004 Leedu ettevõte, kes tegeleb rehvide ümbertöötlemisega, otsib nii kasutatud kui ka uute rehvide tarnijaid. KOOD: BRLT20180221001 Saksa ettevõte otsib roostevabast terasest lillekastide tootjat. KOOD: BRDE20180227001 Belgia ettevõte otsib terasest kappide tootjat. KOOD: BRBE20180129001 Rootsi ettevõte otsib disainkäekettide tootjat, mis on valmistatud kullatud roostevabast terasest, nahast ja NATO rihmast. KOOD: BRSE20180205001 Prantsusmaa ettevõte otsib soojenduskottide tootjat. KOOD: BRFR20180109001 Hollandi edasimüüja otsib tootevalikusse juurde hügieeni- ja desinfitseerimistooteid. KOOD: BRNL20180102001 Poola ettevõte, kes valmistab jäätiseautosid, otsib roostevabast terasest tihenduskaanega jäätisekastide tootjaid. KOOD: BRPL20180207001 Taani ettevõte otsib aluspesu tootjat (materjalid: orgaaniline puuvill, taaskasutatav PET kangas ja Lenzing Modal). KOOD: BRDK20180208001 Rootsi ettevõte otsib 3 mm paksuse paadiköie tootjat. KOOD: BRSE20180117002 Rumeenia keelekeskus otsib koostööd suviste keeleõppeprogrammide korraldajatega. KOOD: BRRO20180131003 Rumeenia ettevõte otsib ehitus- ja põllumajandusmasinate tarnijaid.

KOOD: BRRO20180131004 Suurbritannia ettevõte otsib tõsteseadmete tootjat. KOOD: BRUK20180213001 Makedoonia kondiitriettevõte otsib toorainete (täispiima-, lõssi-, vadakuja kakaopulber, palmiõli) tootjaid.

KOOD: BRMK20171115001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

Suurbritannia ettevõte otsib kapseldatud lambipirnide tootjat.

KOOD: BRUK20180202002 Šoti ettevõte otsib peenräni ja lateksi tarnijaid. KOOD: BRUK20180130002 Rootsi ettevõte otsib kodutekstiilitoodete tootjat, kes kasutab ka digiprinti. KOOD: BRSE20180213001 Prantsusmaa ettevõte otsib kangaste (džuut ja puuvillane mööblikangas) tootjat või tarnijat riidest kottide valmistamiseks. KOOD: BRFR20161208001 Prantsusmaa ettevõte otsib kaitsemaski tootjaid või tarnijaid.

KOOD: BRFR20170217001 Prantsusmaa ettevõte otsib innovaatiliste müügiautomaatide tarnijaid. KOOD: BRFR20171107001 Hollandi ettevõte otsib portselanist dekoratiivesemete tootjat (sealhulgas lillepotid). KOOD: BRNL20171206001 Rumeenia ettevõte otsib puu- ja köögivilja töötlemisseadmete tarnijaid.

KOOD: BRRO20180110001 Iiri ettevõte otsib kiiltraadist paneelide ja võrkude, polüuretaanpaneelide ning keevitatud võrkude tootjaid. KOOD: BRIE20171025001 Martinique’i ettevõte otsib harivate puidust ja kartongist mänguasjade

(pusled, mängukaardid, doomino jms) tootjat. KOOD: BRFR20180115001 Iisraeli meditsiinitoodete edasimüüja otsib käsimüügi- ja retseptiravimite, dermakosmeetika, toidulisandite ja meditsiiniseadmete tootjaid. KOOD: BRIL20180207001 Hollandi agent, kes esindab selliseid tooteid nagu liftid, teleskoopkraanad, ekskavaatorid ja nende tarvikud, pakub agenditeenuseid. KOOD: BRNL20180124001 Suurbritannia ettevõte otsib rätikukuivatusrestis kasutatavat küttekaabli tootjat. KOOD: BRUK20180202001 Poola ettevõte otsib anodeeritud 1000x500x1 mm alumiiniumlehtede tootjat. KOOD: BRPL20180202001 Prantsusmaa ettevõte, kes teeb tumbasid ja jalatugesid, otsib puidust jalgade ja raamide tootjat. KOOD: BRFR20180220001 Küprose ettevõte, kes toodab värvipintsleid ja -rulle, otsib kartongist käepidemete tootjat. KOOD: BRCY20180124001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

KASULIKKU

Ettevõtjate õiguseid aitab tagada

SOLVIT

JANNE ÄNILANE, SOLVIT Eesti TATJANA SAARNIIT, SOLVIT Eesti

Paljud Eesti ettevõtjad tegutsevad kas alaliselt või ajutiselt ka teistes Euroopa Liidu riikides, kus ühtlustatud reeglitele vaatamata võib tekkida probleeme ametiasutustega.

Sellisel juhul saab abiks olla liikmesriikidevaheline koostöövõrgustik SOLVIT.

S

OLVIT-keskused tegutsevad lisaks ELi liikmes­ riikidele ka Norras, Islandil ja Liechtensteinis.

Tegemist on nii ettevõtjatele kui kodanikele mõeldud tasuta teenusega, mis on loodud siseturu probleemide kiireks ja efektiivseks kohtuväliseks lahen­ damiseks. Lahendus püütakse leida 10 nädala jooksul.

SOLVIT saab abi osutada üksnes siis, kui mõne teise liikmesriigi ametiasutus on rikkunud Euroopa Liidu õigust, näiteks kui takistatakse toodete või teenuste turule pääsu, riigihangetes osalemist, käibemaksu tagastamist, kapitali ja maksete vaba liikumist. Paljud ettevõtjad on abi saanud seoses ebaõiglaselt mää­ ratud trahvidega. SOLVIT ei saa sekkuda kaebustesse, mille osas on alustatud kohtumenetlust. Kui SOLVITi kaudu ei õnnestu kaebust lahendada, võib pöördu­ da oma riigi kohtu poole või esitada ametlik kaebus Euroopa Komisjonile.

SOLVIT ei tegele ettevõtjatevahelise ega tarbijatega seo­ tud kaebustega, juriidilise nõustamise ega infopäringutele vastamisega.

SOLVIT menetleb aastas ligi 5 000 kaebust, millest lahendatakse ligi 90%. Lõviosa moodustavad kodanike probleemid (eelkõige sotsiaalkindlustuse valdkonnas), ette­ võtjad eelistavad üldjuhul pöörduda pigem otse kohtusse või aja- ja rahakulu tõttu loobuvad üldse kaebuse esita­

misest. Siiski julgustame ka ettevõtjaid oma piiriüleste muredega meie poole pöörduma! Eelmisel aastal aitasime edukalt lahendada näiteks kahe Eesti ettevõtja trahvidega seotud kaebusi.

Kuidas SOLVIT on ettevõtjaid aidanud?

Saksamaal kontrolliti rahvusvahelist veosevedu teostavat autojuhti, kes on Venemaa kodanik, kuid omab Eestis pika­ ajalise elaniku staatust. Kuigi asjakohane tekst oli autojuhi ID-kaardil nii eesti kui inglise keeles olemas, karistati autojuhti juhitunnistuse mitteesitamise eest 148 euro ning ettevõtet 3 154 euro suuruse trahviga. Tänu SOLVITi sekkumisele tühistati mõlemad trahviotsused ning Saksamaa ametiasutus nõustus, et nad olid trahvide mää­ ramisel rikkunud ELi määrust 1072/2009. Probleemi kiirele lahendamisele aitas kaasa asjaolu, et kaks sarnast kaasust Hollandi ja Saksamaaga olid varasemalt edukalt lahenda­ tud. Probleem lahendati 32 päevaga.

Eesti transpordifirma veokil tuvastati Hollandis, et sõidu­ meerik asub vales kohas. Kuigi ettevõtja selgitas, et kõikidel Mercedes-Benz autotreileritel on sõidumeerikud paigalda­ tud tootja poolt samasse kohta, esitati ettevõtjale trahv sum­ mas 4 400 eurot. Ettevõtja vaidlustas selle SOLVITi kaudu, mille tulemusel loobus Hollandi ametkond trahvinõudest.

Probleem lahendati 36 päevaga.

Julgustame ka ettevõtjaid oma piiriüleste muredega meie poole pöörduma!

Eesti SOLVIT-keskus tegutseb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonnas. Võta SOLVIT-keskusega vajadusel ühendust kas telefoni 6 256 489, 6 397 617 või e-posti solvit.eesti@mkm.ee teel.

Vaata lisaks www.mkm.ee/et/solvit

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

23

SIHTTURUD

LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Suurbritannia peale Brexitit – KAS ENDISELT POTENTSIAALNE SIHTTURG EESTI ETTEVÕTJATELE? Uurisime Suurbritannia turgu hästi tundvalt Sietske de Grootilt, kui palju teatakse seal meie väikesest Eestist ning milline saab olema suurim Brexiti mõju ettevõtetele, kellel on Suurbritannias koostööpartnerid või kliendid.

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

S

ietske de Grootil on rohkem kui 15 aastat koge­ musi Euroopa Liidu ning valitsusküsimuste valdkon­ nas. Ta on TradePeers Ltd. asutaja, mis pakub turu juurdepääsu teenust Suurbritannia väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE), olles seeläbi VKEde rahvusvahelis­ tumise ja digitaliseerumise kindel eestvedaja. 29. märtsil tuleb ta Ekspordi Akadeemia raames toimu­ vale Suurbritannia sihtturuseminarile rääkima nii Brexitist kui ka sellest,

millised võimalused on Eesti ettevõte­ tel sealsel turul läbi lüüa.

Vaadates ajas tagasi, kuidas sai Sinu karjäär alguse? Õppisin Amsterdamis Euroopa Liidu poliitikat ja keeli, misjärel alustasin töötamist riigiteenistujana. Siis aga sain võimaluse minna Brüsselisse.

Kuigi alguses oli mul vaid kolme­ kuune leping, olin seal lõpuks pea viis aastat. Suurbritanniasse kolides hakkasin tegelema Euroopa Liidu suhetega ning teen seda tänaseni.

SIHTTURUD

Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Suurbritannia Millised on Suurbritannia turu võimalused Eesti ettevõtetele peale Brexitit? Mida tuleks Suurbritannia turule sisenedes silmas pidada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saad vastused juba 29. märtsil kell 9.00–12.00 kaubanduskojas toimuval Ekspordi Akadeemia seminaril!

Lisaks saad seminaril teada, mis juhtus Suurbritannia kaubandusega peale Brexiti hääletust; milline on üldse Suurbritannia turg ning selle kasvuvaldkonnad; milline on Suurbritannia ärikultuur ja

Mis ajendas Sind looma oma ettevõtet TradePeers Ltd? Enne TradePeersi loomist toimetasin Suurbritannia Väikese ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Föderatsiooni poliitikaosakonnas. Euroopa Liidu turg on Suurbritannia VKEde jaoks väga oluline. Kui tuua võrdlus, siis kümnest väikesest siinsest eksportöörist kahek­ sa peavad kaubavahetust vähemalt Euroopa Liiduga, kõikidest Suurbri­ tannia eksportööridest teeb seda vaid neli kümnest. Brüsselis esindasin väi­ keseid ettevõtteid eesmärgiga tagada seda, et Euroopa Liidu reeglid oleksid rohkem väikeettevõtete sõbralikud.

Näiteks tegin neli aastat lobitööd uue andmekaitse üldmääruse nimel, seda nii Brüsselis kui Strasbourgis.

Peale rahvahääletuse tulemusi 2016. aasta juunis tundsin, et kui soo­ vin VKEsid edasi aidata, pean olema vaba. Meie olukord on niivõrd erakord­ ne, et see nõuab helesinise tuleviku mõttemaailma. Organisatsioonil, kes esindab 200 000 ettevõtet palju­ de maailmavaadetega, on seda aga üsna keeruline teha. Selleks hetkeks olin Väikese ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Föderatsioonis töötanud üle seitsme aasta. Minu kliendid pakkusid mulle nii palju inspiratsiooni, et ma soovisin luua päris oma ettevõtte.

Kui palju teatakse Suurbritannias Eestist?

Paljude jaoks on Eesti osa Ida-Euroo­ past, kust on pärit paljud Suurbritan­ nias tegutsevad töölised, tegemata suurt vahet Ida-Euroopa erinevate riikide vahel. Siiski on Eesti natuke

selle erinevused Eesti ärikultuurist; anname ka nippe ja näpunäiteid, kuidas sealsel turul hakkama saada.

Osalustasu: kaubanduskoja liikmetele 40 € +km, mitteliikmetele 80 € +km Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093 Vaata ka www.koda.ee/et/ sundmused/ekspordi-akadeemiasihtturg-suurbritannia

nähtavam, kuna Suurbritannia pakub Balti riikidele julgeolekualast toetust.

Teisalt on Eesti siiski tuntud oma digitaalse ühiskonna poolest. Kuigi Suurbritannia on üks arenenumaid e-kaubanduse turge, ollakse taristuga siiski mõnevõrra maha jäänud. See­ tõttu on mõnikord keeruline IT-ettevõ­ tetel linnast väljaspool toimetada ning nad vaatavad kadedusega Eesti poole.

Milline saab olema suurim Brexiti mõju ettevõtetele, kellel on Suurbri­ tannias koostööpartnerid või klien­ did?

On teada, et 2021. aastast asjad kindlasti muutuvad, kuid kuidas, see pole teada. Kindlasti mõjutab Brexit kasumimarginaale, kuna ettevõtetel tekivad kulud muudatuste väljaselgi­ tamisel ning võimalikud kulud potent­ siaalsete muudatuste rakendamisel.

Näiteks võib neil olla soov kohandada oma lepingu- või kasutustingimusi, mis annaks ka äripartneritele arusaa­ ma, et tegutsetakse uues juriidilises keskkonnas.

Brexiti tõttu võivad ettevõtted muuta oma logistikakanaleid ja teha teistsuguseid äriotsuseid, kui nad muidu teeksid. See omakorda võib põhjustada ärimahtude vähenemist või luua võimalusi teistele ettevõtetele seal, kuhu jäävad lüngad.

Lisaks võib tugevneda koostöö Eesti ja Suurbritannia firmade vahel, kes soovivad endiselt olla omavahel seo­ tud. Peamine Brexiti mõju Suurbritan­ nia ja Eesti kaubavahetusele hakkab olema muudatuste tegemiste kulude väljaselgitamise hind.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

25

VISIIDID

Ärivisiit viib kokku just õigete inimestega

Eelmisel aastal korraldas kaubanduskoda ettevõtjatele 11 ärivisiiti üle maailma. Millist kasu toob üldse ettevõtjatele ärivisiitidel osalemine?

JANA SILAŠKOVA, kaubanduskoja teenuste projektijuht

E

esti ettevõtjad, kellel on am­ bitsioon laieneda koduriigi piiridest väljapoole, nuputa­ vad alatihti, kuidas seda saavutada. Paljud arvavad, et saavad sellega hakkama kontorist väljumata, guugeldades välismaiseid ettevõtteid, kes võiks nende toodetest või teenustest huvitatud olla. Google’i abil info otsimine võib anda küll teavet huvipakkuva riigi kohta, kuid sellisel viisil reaalset edu saavutada on pea võimatu.

Tuleb ise kohale minna

Oluliselt tulemuslikum kontakti saa­ vutamine potentsiaalse partneriga on ise huvipakkuvasse riiki kohale minna.

Eriti tore oleks, kui lähed kohaliku ettevõtte kontorisse, ütled uksest sisse astudes, et Sul on neile suurepärane pakkumine ning kontorist väljudes on Sul koostööleping tagataskus. Selli­ seid õnnelikke juhuseid on kindlasti olemas, kuid enamasti tuleb kohtumise õnnestumiseks teha nii eel- kui järel­ tööd, et jõuda õigete inimesteni.

Just sel põhjusel korraldab kauban­ duskoda koostöös presidendi kantselei, välisministeeriumi, kohalike partnerite ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasu­

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

2016. aastal käisid Eesti ettevõtjad Keenias. Foto: kaubanduskoda

2017. aastal toimus kontaktreis Londonisse. Foto: kaubanduskoda

VISIIDID on ettevõtetega üks ühele kohtumis­ tel. Väga tavapärane on äriseminari korraldamine, millest võtavad osa nii Eesti kui kohalikud ettevõtjad, aga ka kohalike ettevõtlusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad.

Kontaktvisiidi lühem vorm on 1–2-päe­ vane välisriigi külastus, mille ainuke eesmärk on Business-to-Business kohtumised (kontaktkohtumised) ja matchmaking. Nendel visiitidel toimu­ vad kogu päeva kestvad ettevõtjate­ vahelised individuaalsed kohtumised, mis on eelnevalt kokku lepitud vasta­ valt ettevõtete tegevusvaldkondadele ja koostöösoovidele. Selliseid visiite korraldab koda peamiselt ülemaailmse võrgustiku Enterprise Europe Network kaudu.

2017. aastal saatis äridelegatsioon peaminister Jüri Ratast visiidil Ameerika Ühendriikidesse. Foto: Triin Oppi

tusega (EAS) ettevõtjatele ärivisiite erinevatesse riikidesse üle maailma.

Möödunud aastal korraldas kauban­ duskoda visiite näiteks Gruusiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Iisraeli, Lõuna-Aafrika Vabariiki ja paljudesse teistesse riikidesse, kus Eesti ettevõtja­ tel on potentsiaali tegutseda.

Ärivisiidid valmivad rätsepatööna

Sihtturgude ühiskülastused on ette­ võtjale suurepärane võimalus leida partnereid soovitud sihtriigis, tutvuda turuga ning vahetada kogemusi teiste ettevõtjatega. Ärivisiitidel osalemine on kasulik nii nendele ettevõtjatele, kellel on juba sihtriigis partnerid, kui ka nei­ le, kes alles soovivad turule siseneda.

Delegatsiooni koosseisus osalemi­ se eelis on see, et kaubanduskojal on võimalik organiseerida kohtumised selliste isikute ja organisatsioonidega, kellega ettevõtjal endal oleks väga keeruline kohtumist kokku leppida.

Riigi kõrge esindaja saatmine toimib välisriigis teatava lisagarantiina, et tegemist on usaldusväärse ettevõtjaga.

See lisagarantii võib teinekord avada mitmeid uksi, mis iseseisvalt koputa­ des ei pruugi avaneda. Ärivisiidil osalemine on ettevõtja jaoks ka väga mugav, kuna koda organiseerib programmi vastavalt osalevate ettevõtete tegevusaladele, korraldab individuaalsed kohtumised kohalike ettevõtjatega ning vajadusel

aitab kohtumisteks valmistuda (näiteks annavad koja eksperdid nõu kohalike ärikommete kohta ning vajadusel orga­ niseerivad tõlgi).

Ärivisiite on mitmesuguseid Kaubanduskoja korraldatavaid visiite saab üksteisest teatud omaduste järgi eristada. Üldjoontes jaotuvad visiidid kaheks: kontaktvisiidid ja kõrgetase­ melised visiidid.

KONTAKTVISIIDID Üks peamisi ja kõige enam korraldata­ vaid visiidivorme on kontaktvisiit. See on mõeldud konkreetselt ettevõtetele ja äriorganisatsioonidele. Kontaktvisiidi eesmärk on sihtriigi ärivõimaluste­ ga tutvumine ja uute ärikontaktide loomine. Üldjuhul kestavad sellised visiidid 2–3 päeva. Ärivisiidi põhirõhk 2017. aastal külastasid ettevõtjad Aafrika visiidi käigus Benini sadamat.

Foto: kaubanduskoda

KÕRGETASEMELISED VISIIDID Äridelegatsiooni kaasatakse tihti ka presidendi, riigikogu esimehe, peami­ nistri või ministrite kõrgetasemelistele visiitidele. Neidki saab üksteisest eristada.

Riigivisiit on presidendi kõrgeima tasemega visiit, mis toimub vastuvõtva maa riigipea ametlikul kutsel. Sellist visiiti korraldatakse vastavasse riiki üks kord presidendi ametiaja jooksul.

Visiiti iseloomustavad rohked tseremo­ niaalsed elemendid ja arvukad kohtu­ mised. Riigipead saadab delegatsioon, mis koosneb poliitikutest, kultuuri- ja äriringkondade esindajatest.

Ametlikul visiidil käivad president või peaminister ja need visiidid kestavad tavaliselt 1–2 päeva. Üldjuhul kaasa­ takse visiidile äridelegatsioon ja korral­ datakse äriseminar.

Lisaks käivad ka erinevad minist­ rid ja teised kõrged riigiametnikud (näiteks kantslerid, asekantslerid ja suursaadikud) kõrgetasemelistel visiitidel, kuhu kaasatakse äridelegat­ sioon. Selliste visiitide käigus toimub mitmeid ametialaseid kohtumisi, millest mõnikord saab osa võtta ka äridelegatsioon.

Kõrgetasemeliste visiitide puhul

VISIIDID koostatakse äridelegatsioonile eraldi programm, mis üldjuhul koosneb lisaks eelnimetatud ametialastele kohtumistele ka äriseminarist, kon­ taktkohtumistest kohalike ettevõtjate­ ga ja kohakülastustest tehastesse või teistesse delegatsioonile huvipakkuva­ tesse kohtadesse. Programm pannakse kokku eelkõige ettevõtjate soove ja vajadusi arvestades, aga ka kohaliku partneri soovitustele ja eelnevale koge­ musele tuginedes.

Arengukoostöö projekti raames korraldab kaubanduskoda koostöös välisministeeriumiga kõrgetasemelisi visiite arengumaadesse. See annab võimaluse tutvustada ettevõtjatele selliseid riike, mis pole oma arengus veel läänemaailmaga samale tasemele jõudnud, kuid kus Eesti ettevõtjatel on suur potentsiaal läbi lüüa.

Võimalikud äripartnerid koju kätte

Siiski ei pea ettevõtja alati välispartne­ riga kohtumiseks võtma ette välisreisi.

Eestit külastab aastas mitmeid, kui mitte öelda kümneid välisdelegat­ sioone, kes kõik on huvitatud Eesti ettevõtetega kohtumistest ja Eesti majanduskeskkonnaga tutvumisest.

Viimati toimus selline visiit Eestisse veebruari alguses, mil Eestit külastasid Pekingi ettevõtjad.

18. aprillil 2018 toimub Tallinnas kaubanduskoja ja välisministeeriumi koostöös Aasia foorum, mille eesmärk on tutvustada Eesti ettevõtetele selle piirkonna võimalusi. Selle ürituse for­ maadi eelis on see, et foorum ei hõlma

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

Ladina-Ameerika foorum 2017. aastal.

Foto: Erlend Štaub

vaid ühe konkreetse riigi võimalusi, vaid piirkonda käsitletakse üldise­ malt, tuues muuhulgas esile sellised riigid, kus Eesti ettevõtjatel on rohkem potentsiaali. Foorumil on esinejateks tavaliselt nii need inimesed, kes on pärit või seotud foorumi keskmes oleva piirkonnaga, kui ka Eesti ettevõtjad, kes selles piirkonnas juba tegutsevad.

Ainult kontakti loomine edu ei too

Tuleb meeles pidada, et üksnes ärivisiidil osalemine ja sealsete ettevõtjatega kohtumine ei tähenda kohe reaalset koostööd ja laialdast edu soovitud riigis. Riigi kohta tuleb teha põhjalik turu-uuring, tutvuda kohalike olude ja seadusandlusega jpm. Teatava pildi sellest saab ette muidugi ka ärivi­ siidil osaledes. Aga ei tohi unustada, et koju naastes tuleb leitud kontaktiga si­ det hoida ja suhete edenedes kindlasti tagasi minna.

Võimalusi, kuidas uute ja ka juba tuttavate turgude, võimaluste, nõuete jms tutvuda ja kursis hoida, on veelgi.

Näiteks on võimalik osaleda erinevate sihtturgude teemalistel lühisemina­ ridel, näiteks hommikukohvi kohtu­ mistel suursaadikutega või Ekspordi Akadeemia koolitustel. Sel kevadel toimuvad Ekspordi Akadeemia koolitu­ sed veel Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Iirimaa teemadel.

Kõikide tulevate visiitide, äridelegat­ sioonidega kohtumiste, hommikukoh­ vide, koolituste jms kursis olemiseks tasub aeg-ajalt külastada kaubandus­ koja kodulehte. Seda eriti seetõttu, et mõnikord korraldatakse visiite või üritusi lühikese etteteatamisajaga.

2017. aastal saatis president Kersti Kaljulaidi Gruusia visiidil erakordselt suur äridelegatsioon. Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei

ARENGUKOOSTÖÖ Fotod: Valgevene KaubandusTööstuskoja Minski osakond

Valgevene-Eesti majandusfoorumi avamine.

Kevelt ASi esindajad Valgevene partneritega koostööplaane tegemas.

VALGEVENE – atraktiivne koostöömaa Eesti ettevõtetele

Eesti firmadega tulid kohtuma rohkem kui 50 kohaliku ettevõtte esindajad.

MARGUS ILMJÄRV, kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja

Eesti ettevõtjad käisid Minskis, et kohtuda sealsete võimalike koostööpartneritega ja tutvuda Valgevene ärikultuuriga. Mida visiidil teada saadi?

6.–7. veebruaril külastasid 16 Eesti ettevõtte esindajad Valgevenet. Kon­ taktreisi eesmärk oli saada ülevaade Valgevene ärikliimast ja sõlmida koos­ töösidemeid sealsete ettevõtetega. Dele­ gatsiooni liikmed osalesid äriseminaril ja tutvusid tarbekaupade börsi tööga.

Kahepoolsetele kohtumistele Eesti firmadega tuli kohale üle 50 Valgevene ettevõtte esindaja.

Mis iseloomustab Valgevene majandust?

Ennekõike on iseloomulik riigi püüd ettevõtlust kontrollida, suurettevõtete olulisus ja tihe majanduskoostöö Venemaaga, mis on Valgevene kaupade suurimaks ostjaks ning nafta ja gaasi tarnijaks. Majanduse tugisammasteks on masinaehitus ja naftatöötlemine.

Need harud moodustavad riigi sisema­ janduse koguproduktist summaarselt 40–50 protsenti ja masinaehituse kon­ kurentsivõimelisus on märkimisväärne.

Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on majandus kasvule pööranud ja 2017. aastal suurenes SKP ligikaudu 2%, olles tasemel 5 585 USD elaniku kohta.

Riigivõlg on 40% SKPst (31.10.2017) ja tööjõupuudus 1% (01.03.2017).

Ettevõtluskeskkond paraneb jõud­ salt. Maailma­panga aruandes „Doing Business 2017“ paigutatakse Valgevene

ettevõtluse lihtsuse poolest maailmas 37. kohale (Eesti on 12. kohal). Võrreldes eelmise aasta reitinguga on tõus 13 kohta.

Valgevene on lahendanud peaaegu kõik probleemid suhetes Euroopa Lii­ duga, mille tulemusena on EL loobunud Valgevene suhtes aastaid kehtinud sanktsioonidest. Jäänud on üks tõsisem probleem. Nimelt ei talu EL seda, et Valgevenes kehtib tänase päevani surmanuhtlus ja otsuseid viiakse ka reaalselt täide.

Valgevenes äriajamise põhiline iseärasus on korruptsiooni puudumine. Üheks põhjuseks on siin tõenäoliselt ka korruptsioonikuritegude eest ette nähtud karmid karistused.

Valgevenelased järgivad püüdlikult kokkuleppeid ja kohustusi. Ärikohtu­ mine peab olema planeeritud ja kokku lepitud varakult ning üle kinnitatud vahetult enne kohtumist. Esimene kohtumine partneriga toimub amet­ lik-asjalikus õhkkonnas, nõutav on soliidne riietusstiil. Valgevene partneri­ ga lepingu sõlmimisel võtab iga punkti kooskõlastamine (kõrgemalseisva/riik­ liku instantsiga) üpris kaua aega.

Eesti kodanikud ja välismaalase passiga Eestis alalist elamisluba oma­ vad kodanikud võivad siseneda Valge­ venesse viisavabalt kuni viieks päevaks.

Viisavabadus kehtib ainult saabumisel ja lahkumisel Minski lennujaama kau­ du. Viisavabalt ei saa tulla lennuga Ve­ nemaalt ja lahkuda lennuga Venemaale.

Valgevene-Venemaa piiri ületamine on võimalik ainult Valgevene ja Venemaa kodanikele. Kui Eesti kodanik soovib autoga Valgevenest Venemaale reisida, tuleb seda teha läbi mõne teise riigi. Vii­ sa alusel saab Eesti kodanik Valgevenes viibida kuni 90 päeva poolaastas.

Eesti ettevõtetel, kes otsivad kasvavat turgu oma toodangule või soovivad leida allhankijaid, tasuks ühe võimalusena kaaluda koostööd Valgevene ettevõte­ tega. Kahe riigi suhted on praegu head.

Me asume geograafiliselt lähedal ja isiklikust kogemusest lähtudes julgen väita, et suhtlus valgevenelastega on lihtne ja korrektne. Parim moodus ärikontaktide leidmiseks ja riigist es­ mapildi saamiseks on teha seda Eesti ja Valgevene ettevõtlusorganisatsioonide toel ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kavatseb siin ka edaspidi oma liikmete­ le abiks olla.

Reisi korraldas kaubanduskoja Jõhvi esindus ning kohapeal olid abiks Eesti suursaatkond Minskis ja Valgevene Kaubandus-Tööstuskoda.

Reisi läbiviimist toetas välisminis­ teerium arengukoostöö programmi vahenditest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

29

KOJA LIIKMED

Koda külastas Läänemaa liikmeid

Morobell OÜ juhatuse liige Aldona Baum rääkis nii kalaäri rõõmudest kui muredest.

Märtsi alguses külastas kaubanduskoja juhtkond oma liikmeid, kes tegutsevad Läänemaal. Rõõm oli näha, et sealsed ettevõtjad on särasilmsed ja toimetavad oma valdkondades suure kirega.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Liisu Arro tutvustas oma perekonna loomingut Epp Maria Kokamäe galeriis.

P

äeva jooksul külastas koja juhtkond viit oma Läänemaa liikmesettevõtet. Ringkäik sai alguse Paldiskist, kus koda võõrustasid BOLE OÜ ja Paldiski Tsingipada AS. Bolefloor valmistab arvutiprogrammide abiga erilisi puu tüvejoont järgivaid eksklusiivseid põrandalaudasid, mille ostjaks on teiste hulgas olnud näiteks ka Robert Downey Jr. Tsingipada tegeleb toodete kuumtsinkimisega. Kusjuures tähistab firma 1. aprillil oma 10. aastapäeva. Mõlemad ettevõtjad on oma valdkonnas eesrindlikud ning toimetavad entusiasmiga. Kuigi tööjõupuudus on Paldiskis probleemiks mõlemal, pole töö seetõttu tegemata jäänud ja tulevikku vaadatakse siiski lootusrikkalt.

Haapsalus külastas kaubanduskoda kolme ettevõtet: Maronest OÜd (Noarootsi Noavabrik), Morobell OÜd ja Lind Keraamika OÜd.

Maronest oma nime poolest väga tuntud ehk polegi, küll aga on tuntud nende kaubamärk Noarootsi Noavabrik. Nagu nimigi ütleb, on üks peamisi tootegruppe noad – võinoad. Ettevõte valmistab puidust tooteid, mis on suuremas osas valminud käsitööna.

Tsingipaja tegevjuht Jussi Ustal tutvustas tsinkimise võimalusi.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

Bolefloor valmistab erilisi puu tüvejoont järgivaid eksklusiivseid põrandalaudasid.

Maronest OÜ juhatuse liikmed Raigo (fotol) ja Riho Niils kostitasid koda nii silmailu kui kadakalõhnaga.

Tegutsedes sisuliselt üksteise kõrval, tegeleb Morobell aga hoopis kalapüügi ja ekspordiga. Ettevõtte juht toi­ metab aga mitmel rindel, omades mitut ettevõtet ja olles aktiivne ka mitmes kalandusega seotud ühingus.

Lind Keraamika tegeleb aga brändi Liisu Arro Keraa­ mika arendamisega. Liisu Arro tutvustas meile lausa kolme asukohta – oma emanimelist (Epp Maria Kokamä­ gi) kunstigaleriid Haapsalu linnuse vahetus läheduses, kus on väljas kogu perekonna teosed; oma ateljeed, kus valmivad tema meistriteosed, ning ladu.

Päev Läänemaal oli sisutihe, kuid põnev selle igas aspektis. Rõõm on näha, et koja liikmed on aktiivsed nii erinevates valdkondades ning teevad seda suure õhina­ ga. Koda tänab kõiki oma seekordseid võõrustajaid. Loo­ mulikult soovib kaubanduskoda kõikidele oma liikmetele nii Läänemaal kui mujal palju edu!

Otsid kohta koosoleku v천i koolituse tarbeks?

Kasuta kaubanduskoja ajaloolisi saale! hh hh hh hh

Eri suuruse ja paigutusega ruumid, inspireeriv keskkond, mahutame kuni 70 osalejat, v천imalus tellida toitlustust.

Liikmele hea hinnaga!

K체si v천imalusi: koda@koda.ee

ÄRIHOMMIK

Huvilised Jaak Aabi ettekannet kuulamas.

Fotod: kaubanduskoda

Riigihalduse minister Jaak Aab KOHTUS PÄRNUMAA ETTEVÕTJATEGA

16. veebruaril kohtus Pärnumaa ettevõtjatega riigihalduse minister Jaak Aab, kes andis ülevaate haldus- ja riigireformist. Jutuks olid ka muud kohalikele ettevõtjatele huvipakkuvad teemad.

KATI KRASS, kaubanduskoja Pärnu esinduse projektijuht

K

aubanduskoja Pärnu esindus korraldas Pärnumaa ettevõtjatele ärihommikusöögi riigihalduse minister Jaak Aabiga. Ettevõt­ jatele pakkus huvi riigipalgaliste töökohtade Tallinnast välja viimine ja selle tulemused ning nullbürokraatia projekt.

Ministri hinnangul käib Eesti erinevatest piirkondadest palju häid spetsialiste Tallinnasse tööle, kuid parema mee­

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

lega elaksid ja töötaksid nad oma kodukohas. Ta tõi näiteks Saaremaa vallavalitsuse konkursi uute töötajate leidmiseks, kuhu kandideeris palju inimesi, kes töötasid Tallinnas, kuid olid väga huvitatud hoopis kodukohas töötamisest. Kandi­ daatide hulgas oli tipptasemel juriste ja IT-spetsialiste. See­ ga pole tema hinnangul alust hirmul, et väljaspool Tallinna ei ole häid spetsialiste saada.

Ettevõtjad tundsid huvi ka haldusreformi käigu ja tule­ muste vastu, lisaks juhiti tähelepanu mõningatele kitsas­ kohtadele. Näiteks kurdeti kummaliste valdade teket ja avaldati kahtlust, kas halduskulud on samas suurusjärgus vähenenud kui kohalike omavalitsuste arv. Aab ütles, et haldusreform on etapis, kus piirid on muudetud, aga loomu­ likult on sellest üksi vähe. Nüüd proovitakse sisu tekitada.

Eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele rohkem otsus­ tusõigust ja raha, et nad muutuksid võimekamaks. Hetkel on veel tulemustele hinnangut raske anda, kuna protsess alles käib ja seda saab analüüsida siis, kui kõik süsteemid tööle hakkavad. Prognoos on, et palgakulud ametnike tasandil vä­ henevad 8–10%. Aga laiem eesmärk on pigem see, et suure­ mad omavalitsused suudavad paremaid spetsialiste palgata.

Inimesi, kes ei pea seinast seina teemadega tegelema, vaid on oma ala spetsialistid.

Jaak Aab leidis, et valdade piirid pole kivisse raiutud, neid on võimalik muuta, küll aga möönis ta, et see on keeruline.

Tema soovitus rahulolematutele oli, et tehke algatus, saatke eelnõu volikokku. Reform oli erakordne protsess, valitsusele anti suur otsustusõigus, aga protsessis ei ole kõik õiglane.

Pärnumaa ettevõtjaid huvitas ka nullbürokraatia projekt.

Aabi sõnul on kaubanduskoja ja teiste organisatsioonide/ asutuste abiga jõutud selleni, et 400 esitatud ettepanekust on töös juba 250. Peamine projekti eesmärk on dubleerivate andmete esitamise vähendamine, mis ühtlasi vähendaks ettevõtjate halduskoormust.

Jaak Aab selgitas valitsuse otsuste aeglast elluviimist asjaoluga, et ministrid peavad erinevate teemade puhul tegema tihedat koostööd ja leidma üksmeele nii omavahel kui ministeeriumite ja riigiasutustega. Lisaks kohtuvad va­ litsuse otsused tihti vastuseisuga, mis takistab nende kiiret elluviimist.

Ettevõtte juhtimise koolitus Nõukogu liikmete ettevalmistamine ja sertifitseerimine Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Välisinvestorite Nõukogu Eestis kutsuvad osalema ettevõtete juhtmise kahepäevasel koolitusel. „Hea pikaajalise toimimise eeldusteks on selge rollide jaotus, võttes arvesse omandihuvisid, läbipaistev nõukogu liikmete ja audiitorkogu valik ning üleüldised teemad.”

MARIANNA NILSSON, Swedbank Robur Fonder AB korporatiivse juhtimise ja jätkusuutlikkuse juhataja

ESINEJAD: CHRISTER RIDSTÖM tegutses oma karjääri esimese kümnendi informaatika valdkonnas. Seejärel alustas ta ettevõtlusega ja tänaseks on tal üle kahekümne aasta juhtimiskogemust. Christer on tegevdirektorina ja juhatuse esimehena kaasa löönud mitmete ettevõtete juures. Christer Ridström on üks Rootsi Nõukogu Liikmete Akadeemia käivitaja ja panustanud juhtimiskoolituse programmide väljatöötamisse.

SVEN PAPP on Eesti üks juhtivaid ning pikaajalisema kogemusega tehingutele ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaate. Sven alustas oma karjääri vandeadvokaadina White & Case New York kontoris (1989–1990) ja jätkas hiljem tööd sama ettevõtte Stockholmi kontoris (1991–1992).

Sven on olnud paljude tipptasemel ettevõtete (Eesti Telekom, Eesti Tubakas, Eesti Energia jt.) juhatuse liige.

REGISTREERIMINE Kontaktisik: Celia du Plessis +372 644 6947 info@ccfe.ee ASUKOHT Eesti KaubandusTööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn, Eesti.

OSALEMISTASU: Kaubanduskoja ja Välisinvestorite Nõukogu Eestis liikmetele: 990 +km enne märtsi lõppu registeerudes / 1250 +km (registeerudes alates 1. aprillist) Mitteliikmele: 1250 +km enne märtsi lõppu registeerudes / 1500 +km (registeerudes alates 1. aprillist) Kestus: 8.–9. mai kell 8.00–17.00, õhtusöök 8. mail

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA FINANTSKOOLITUS 27. märts 2018 Piiriüleste tehingute eripära ning

nõuded arvele ja tehingute tõendamise maksuprobleemid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989 6. aprill 2018 Evelyn Liivamägi loeng aktuaalsetest maksuküsimustest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

EKSPORDI AKADEEMIA 29. märts 2018 Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Suurbritannia

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093 4. aprill 2018 Ekspordi Akadeemia klubi

Restoran ENZO (Laeva 2, Tallinn)

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 25. aprill 2018 Ekspordi Akadeemia: sihtturg Prantsusmaa

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093

EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED 27. märts 2018 Tootmise digitaliseerimise elluviimine

Enics Eesti AS (Valga maantee 7a, Elva)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 28. märts 2018 E-kaubandus suurte e-poodide kaudu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

12. aprill 2018 Eksport digiajastul: sotsiaalmeedia kui

imeravim uutele turgudele sisenemiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 17. aprill 2018 Plaanist müügini ehk tootearenduse protsessi juhtimine

Tartu Teaduspark (Riia 181a, Tartu) Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 19. aprill 2018 Plaanist müügini ehk tootearenduse protsessi juhtimine

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

LIIKMEÜRITUSED 14. aprill 2018 Kaubanduskoja Kevadball Estonia kontserdisaal,

(Estonia pst. 4, Tallinn)

Info: Anneli Perne, anneli@koda.ee, 604 0087

MUUD SÜNDMUSED 20. märts 2018 Kuidas tulla toime isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR – General Data Protection Regulation)?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 3. aprill 2018 Mõjule pääsemise eeldused ja vahendid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson,

toomas@koda.ee, 744 2196 10. aprill 2018 Välisvärbamise kohtumised: Saku

Metall ASi külastus

Saku Metall ASi kontor

(Põrguvälja tee 25, Jüri)

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 12. aprill 2018 Kuidas minna üle B2B digitaliseerumisele?

Spark Demokeskus (Narva mnt 3, Tartu)

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

KODA KUTSUB OSALEMA

PIIRIÜLESTE TEHINGUTE ERIPÄRA NING NÕUDED ARVELE JA TEHINGUTE TÕENDAMISE MAKSUPROBLEEMID Korraldame 27. märtsil kell 10.00–16.00 Eesti Kaubandus-Tööstus­ kojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ettevõtete juhtidele, finantstöötajatele ja raamatu­ pidajatele piiriüleste tehingute teemalise seminari.

Mõned teemad, millest seminaril räägitakse: • Piiriülese kauba müügi ja piiriüleste teenuste eripära • Piiriüleste tehingute tõendamise probleemid • Milliste piiriüleste tehingute puhul saab rakendada 0% määra ja millal mitte?

• Käibe tekkimise koha mõju maksustamisele • Millistel asjaoludel tuleks registreerida välismaal käibemaksukohustuslaseks?

• Käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse nõuded arvele (algdokumendile) • Maksustamise nüansid, kui algdokument ei ole korrektne • Kas arvet (algdokumenti) saab ostja täiendada ja millal nõuda uut arvet?

• Tasumata arvete ja ettemaksuarvete probleemid • Nõuded arvele ja tehingute tõendamise probleemid Lektor on Tõnis Jakob, maksukonsultant ja vannutatud audiitor.

Osavõtutasu on kaubanduskoja liikmetele 75 eurot, mitteliikmetele 150 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Mõjule pääsemise eeldused ja vahendid Tule läbirääkimiste koolitusele, kus tutvustatakse erinevaid läbirääkimiste strateegiaid, räägitakse sellest, kuidas mõjule pääseda ning kuidas toimida ootamatutes olukordades!

Koolitus toimub 3. aprillil kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus- Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tal­ linn).

Koolituse sihtgrupiks on kõik, kes püüavad oma töös saavutada kokkuleppeid ja leida koostööpart­ nereid. Eelkõige on silmas peetud juhte, müügiini­ mesi, klienditeenindajad ja personalitöötajaid.

Koolitus on praktilise suunitlusega, lühiloengud vahelduvad juhtumianalüüside, arutelude ja prak­ tiliste harjutustega. Koolituse käigus pannakse kokku plaan reaalseteks läbirääkimisteks.

Koolituse viib läbi Jaanus Kangur, Kangur Kooli­ tusteenused OÜ juhataja ja koolitaja.

Osalustasu on kaubanduskoja liikmetele 80 eurot, mitteliikmetele 160 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo: Toomas Hansson, toomas@koda.ee, 744 2196

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

37

JUUBILARID

45

PÜHAJÄRVE PUHKEKODU AS liige alates 2003

25

A.K.K. AS liige alates 1995 ARKE LIHATÖÖSTUS AS liige alates 1998 ATTILA OÜ liige alates 2005 BALTIC REAL INVESTMENTS OÜ liige alates 1993 BEWESHIP EESTI AS liige alates 1998 EESTI HÖÖVELLIIST OÜ liige alates 1996 ESVIKA ELEKTER AS liige alates 1996 GEIROM OÜ liige alates 2000 MEGASTAR AS liige alates 1995 MOBEC AS liige alates 1998 MORBELA OÜ liige alates 2001 NAIMA KÄSITÖÖ OÜ liige alates 2009 ORU TAIMEÕLITÖÖSTUS OÜ liige alates 1997 PIPELIFE EESTI AS liige alates 1996 PLASTIKTOOS OÜ liige alates 2003 SALVA KINDLUSTUSE AS liige alates 2000 THOMEKO EESTI OÜ liige alates 1997 WTC TALLINN AS liige alates 1994

20

ANDRESE SOOLALADU OÜ liige alates 2010 ELEN PUIDUTÖÖTLEMISE AS liige alates 2008 ETC KODU OÜ liige alates 1999

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2018

EUROFOTO OÜ liige alates 2000 IDEEKLAAS OÜ liige alates 1999 LAVAD JA TELGID OÜ liige alates 2003 LEONHARD WEISS VIATER EHITUS AS liige alates 2014 MAN BALTIC OÜ liige alates 2010 MEREC-TÖÖSTUSE OÜ liige alates 2009 NESCOTECH AS liige alates 2004 NETT AS liige alates 2003 RAFARM GRUPP OÜ liige alates 2009 SIS INTERNATIONALE SPEDITIONS EESTI OÜ liige alates 2000 T GRUPP AS liige alates 2002 VIACON EESTI AS liige alates 2016

15

2 G BALTIC COMPANY OÜ liige alates 2017 ABC MOTORS AS liige alates 2005 ECO OIL OÜ liige alates 2009 FINEI OÜ liige alates 2015 FOCUSIT OÜ liige alates 2016 GLASSTRESS OÜ liige alates 2006 PILGRIM GROUP OÜ liige alates 2008 SIMEON TRANSPORT OÜ liige alates 2006 SOLIFINANCE OÜ liige alates 2009 SPACECOM AS liige alates 2014 TAVRIDA ELECTRIC EXPORT AS liige alates 2003 VONEL PLUSS OÜ liige alates 2007 VOX LOGISTICS OÜ liige alates 2016

PALJU ÕNNE! 10

DANIVAL MW OÜ liige alates 2013 ESC OÜ liige alates 2012 JAAGOR GRUPP OÜ liige alates 2009 KLAAS MÖÖBEL OÜ liige alates 2014 MAJAPOOD OÜ liige alates 2013 OP CORPORATE BANK PLC EESTI FILIAAL liige alates 2016 REKLAAMTOODE OÜ liige alates 2009 SILVIROM OÜ liige alates 2008 TAKTIKALISE LASKMISE KESKUS OÜ liige alates 2012 TEAMSERVICE OÜ liige alates 2009 TORM METALL OÜ liige alates 2014

5

ACEX ESTONIA OÜ liige alates 2013 ADGORILLA OÜ liige alates 2014 ARTEL D.G. OÜ liige alates 2015 BALTIC FOREST OÜ liige alates 2017 BALTIC STEELARC OÜ liige alates 2016 FASHADDICT OÜ liige alates 2016 KUMEX OÜ liige alates 2014 SOUTHWESTERN CONSULTING OÜ liige alates 2017 SWISS PROPERTY AS liige alates 2016 UNITED CARRIERS COMPANY OÜ liige alates 2014

K AUBA NDUSKOJA K E VA DBA LL 14. APRILLIL ALGUSEGA KELL 19.00 ESTONIA KONTSERDISAALIS Kutsume oma liikmeid traditsioonilisele kaubanduskoja Kevadballile Estonia kontserdisaali (Estonia pst. 4, Tallinn)!

Balli muusikalise poole eest hoolitsevad Jüri Pootsmann ja Kaire Vilgats koos Estraadiraadioga, õhtujuhiks on Lauri Liiv.

Toimub Oksana Tanditi kevadkollektsiooni esmaesitlus! Efektse etteaste teevad ledtantsijad.

Kõigi ballikülaliste vahel loosime välja Estraveli ja Finnairi poolt reisi kahele Milanosse ning spetsiaalselt kevadballiks valminud ehte Sangla Juveelisalongilt. Õhtu ametlik järelpidu Olympic Park Casinos (Hilton Tallinn Park hotell) Hind ühele 45 eurot, alates 19. märtsist 50 eurot.

Hinnale lisandub käibemaks.

Lisainfo ja piletid: Anneli Perne · anneli.perne@koda.ee · +372 604 0087 * Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis muudatusi

KAUBANDUSKOJA KEVADBALLI KOOSTÖÖPARTNERID:

OKSANA TANDITI MOESHOW TOETAJA:

UUS! UUS VAHESEINTE SEERIA SPLIT Disainer: Elin Basander André

SPLIT on uus omanäoline vaheseinte seeria, mis on disainitud AJ Grupi disaineri Elin Basander André poolt. Huvitava sisekujunduselemendina mõjuvad seinapaneelid ja vaheseinad vähendavad heli liikumist ruumis. Ruumi interjööri uuendamiseks piisab vaid kergekaaluliste SPLIT seinte ümber paigutamisest. Avasta enda jaoks SPLIT ja üle 15 000 erineva toote töökohtade sisustamiseks ajtooted.ee

6000 270

ajtooted.ee