Teataja mai 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 MAI 2018

Ettevõtlusesse panustajad said koja aumärgid

lk 6

VÕITLUS SOOLISE PALGALÕHE VASTU SUURENDAB ETTEVÕTJATE HALDUSKOORMUST

lk 14

MIS SAAB EDASI? EESTI MAJANDUSPROGNOOS 2018–2021

lk 24

ANDMEKAITSE ALUSTALAD ON KINDLALT PAIGAS!

UUED LIIKMED

Sisukord 4 Hoidugem tarbetutest

ettekirjutustest, silmamoondustest ja kommunikatsioonitrikkidest 5 Uudised 6 Võitlus soolise palgalõhe vastu

suurendab ettevõtjate halduskoormust 8 Teadlik tööandja kasutab maksusoodustust 10 Tulumaksuseaduse

muudatustega takistatakse

maksudest kõrvalehoidmist 12 Kevadballil sai kaubanduskoja

aumärgi kaheksa Eesti

ettevõtlusesse panustajat 14 Mis saab edasi? Eesti

majandusprognoos 2018–2021 16 „This is an absolute crap…“ 18 Liikmelt liikmele 19 Riigihanked 20 Messid 22 Koostööpakkumised 23 Kontaktreis Taani 24 Andmekaitse alustalad

on kindlalt paigas!

26 Miks arendada digitaalset

müügiplatvormi? E-Selveri lugu 28 Aasia – kas tõesti kõigi võimaluste turg?

30 Eesti suurim merevärav

muutuste tuules 32 Toetusmeede NUTIKAS tõstab

tooted ja teenused uuele tasemele 34 Itaalias äri tehes on vaja osata suhelda 36 Koda kutsub osalema 38 Juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN 1PARTNER ADVISORY OÜ Kinnisvaraarendus.

E-PRODUKT OÜ www.eprodukt.ee

Elamute ja mitteeluhoonete ehitamine.

GLOBAL EXPORT OÜ www.globalexport.ee

Tööjõurent. Muu teenindus.

GPB VENTILATSIOON OÜ www.gpb.ee

Ventilatsiooniseadmete tootmine.

HANSAPEAT OÜ www.hansapeat.com

Turbatoodete eksport. Turba sõelumine ja pakendamine.

IGUS OÜ www.igus.ee

Masinaehituses vajaminevate toodete (kaabliketid, liugelaagrid, laagripukid, liigendpead, kuul­ laagrid, ringlaagrid, lineaarmoodulid, keermelatid, mutrid jne) müük ja vahendamine.

INSTA GLOBE ENGINEERING OÜ www.instaglobeengineering.com

Laevade remont ja hooldus.

LEOLART.COM OÜ www.leolart.com

Tõste- ja teisaldusseadmete ja -masinate ning nende varuosade hulgimüük. Mootorkütuse hulgimüük. Spetsialiseerimata hulgi­ kaubandus. Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

LOTUS TIMBER OÜ www.lotustimber.ee

KAANEFOTO Kalev Lilleorg EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Koolituste läbiviimine, meeskonnatreeningud, enesearengu seminarid ja töötoad.

TELEMA AS www.telema.com

Tarneahela infologistika.

THREE BROTHERS OÜ Filmiprojektide ja audiovisuaalsete tööde tootmine.

UKKOS OÜ www.phz.fi

IT-alased teenused.

WATERFUNSYSTEMS OÜ www.waterfunsystems.eu

Muude plasttoodete tootmine.

Muude masinate ja seadmete hulgimüük.

WOOD PANEL TRADING OÜ Puitlaastplaatide, saematerjali ning nende tootmiseks vajalike materjalide ning seadmete vahendamine.

IDA-VIRUMAA GULIB OÜ Maastikuhooldus ja korrashoid.

Teede- ja kiirteede ehitus. Hoonete muu puhastus ja tööstuslik puhastustegevus.

PÕLVAMAA SAVIUKUMAJA OÜ www.saviukumaja.ee

Lubikrohvide, savikrohvide ja muude savi- ja lubitoodete tootmine, arendus ja müük.

Puidu saagimine, hööveldamine, värvimine, immutamine ja puitmastide tootmine.

RAPLAMAA

MARIMO FASHION OÜ www.marimofashion.com

Üldehitus. Ehitusmaterjalide müük.

Kvaliteet disainrõivaste tootmine ja müük.

PROFEXPERT OÜ www.profexport.eu

Teraskonstruktsioonide ja nende komponentide valmistamine.

TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee

S-TRADE OÜ

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia

Mere- ja lastiveo organiseerimine, laevade agenteerimine. Tolli­agentide tegevus. Kaubavedu maanteel.

Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee

SIMBA OÜ www.reilituulmets.eu

Mitmesuguste erinevate kaupade (kakaooad, kohvioad) vahendamine.

SCAN SHIPPING OÜ www.scan-shipping.com

VESIROOS OÜ www.vesiroos.com

TARTUMAA HEIKRIS CONSULT OÜ www.hkprojektid.ee

Äri- ja juhtimisalane nõustamine.

HSF BALTIC OÜ Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine.

VUUHH OÜ www.vuuhh.com

Erinevate kaupade jae- ja hulgimüük interneti ja posti teel. Veebiportaalide tegevus

TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

3

JUHTKIRI

Hoidugem tarbetutest ettekirjutustest, silmamoondustest ja kommunikatsioonitrikkidest Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõne 14. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud kaubanduskoja Kevadballil.

Meil ei ole müstilist klaaslage ei tea kus, vaid on puudu inimkapitalist igal tasemel.

Jah, Eesti majandusel läheb täna võrdlemisi hästi. Eks­ port kasvab, maksud laekuvad ning eksperdid hindavad, et vähemalt aasta lõpuni läheb kõik ülesmäge. Ja tõenäoliselt lähebki. Läheb seni, kuni väliskeskkond seda toetab või kuni me siseriiklikult mõne suurema rumalusega hakkama ei saa. Õnneks või kahjuks on tänane majandusolukord ka po­ liitikutele piisavalt soodne, et võimaldada enne valimisi üsna hoogsat mõttelendu ja kavandada järjekordset rahakülvi ilma erakorralisi katteallikaid otsimata. Ettevõtjatena loodame siiski, et seni vaid sõnades väljendatud mõte koguda headel aegadel sääste ning halbadel neid kasutada leiaks realiseeri­ mist ka tegudes. Praegu, kui toimuvad järjekordsed eelarve­ strateegia läbirääkimised, on ettevõtjailgi põhjust poliitikuilt konservatiivsust nõuda. Riigi rahanduspilt peaks tänast majanduspilti vaadates olema igal juhul ülejäägiga eelarve nägu ja mitte pelgalt struktuurses tasakaalus. Viimane võib tähendada, teadagi, sisuliselt ükskõik mida.

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem, ja seda põhjusega, tööjõupuudusest, rahvastiku vananemisest, meie riigi ja eestlaste kestmisest. Kas ja kui dramaatiliseks keegi soovib minna, on sageli sõltuvuses teemapüstituse eesmärgist. Kuid selge on see, et inimesteta, kellel on kaasaegsed oskused ning hea tervis ja töötahe, ei ole võimalik ettevõtlust aren­ dada. Sellistest inimestest on meil üha enam puudus ja see on saanud majanduskasvu piduriks number üks. Meil ei ole müstilist klaaslage ei tea kus, vaid on puudu inimkapitalist igal tasemel.

Olgem ausad, pereloomine ei käi poliitiku käsu järgi ning naised ei sünnita sunniga. Kuigi kohati tundub, et on neidki, kes nii arvavad. Ei ole kohane loota, et järsku hakkaks vana­ neva rahvastikuga riigis sündimus kiiresti kasvama. Ei hakka.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Ei sunni ega palvega. Kui hakkab, siis aja jooksul ja juhul, kui keskkond seda kindlustundega soodustab.

On selge, et nende väljakutsetega toimetulemiseks peame tulevikus pensionipõlve veetmise edasi lükkama, meditsiini­ teenuse eest ise rohkem maksma hakkama, oma laste ja endagi harimisse ise enam ja enam raha investeerima ning üldse rohkem iseenda kui riigi toele lootma. Ka sellega peame kohanema, et meiega koos elavad ja töötavad mõnda teist keelt kõnelevad ning teiste tavade ja võib-olla ka erineva nahavärviga inimesed. See võib vajada harjumist, kuid vägisi suletust nõudes ja paratamatut eitades teeme vaid enese elu keerulisemaks. Keskendudes lahenduste otsimisele, saame olla edukad, mitte aga probleeme eitades või paratamatule loomulikule arengule vastu seistes.

Ka riigi ja kogukonna tugi on vajalik seal, kus inimene ise tõesti hätta jääb. Riigi tugi ei tohi väljenduda selles, et loome ja rakendame suure innuga üha uusi ja uusi avalikke teenuseid. Kellele ja mis hinnaga? Ka valitsussektor peab väiksemaks muutuma. See on põhimõtteline küsimus ja möödapääsmatu.

Viimane negatiivne näide sellest, kuidas põhjendamatuid ülesandeid riigiasutustele juurde tekitatakse, on tööinspekt­ sioonile soolise palgalõhe järelevalve funktsiooni panemine.

Me oleme sellega jõudnud tagasi ühe teise riigikorra ajal kehtinud korra juurde, kus mitmesajaleheküljeline raa­ mat kirjutas ette, kui palju tuleb kellelegi palka maksta.

Ja ametnik kontrollis seda kõike. Lisaks sellele, et selline ettekirjutuste ja kontrolli tee on põhimõtteliselt väär, tekitab see juurde kulu ja mittevajalikku tööd ja tegevust. Hoidugem sellest, niisamuti nagu ka kõikidest muudest silmamoon­ dustest ja kommunikatsioonitrikkidest, mille abil üritatakse näidata, et suurem ja võrdsem ümberjagamine aitab meil oma eludega paremini hakkama saada, nagu on üritatud jätta muljet pensionireformist rääkides! Raha sellest juurde ei teki. Pigem võib suure ümberjagamise tõttu vähemaks jääda. Püüame ilma sellise hämamiseta ja räägime asjadest nii, nagu need on. Ettevõtjatena on meil õigus ja võimalus seda alati küsida.

Foto: Erlend Štaub

O

n rõõmustav, et teid on täna õhtul siia Estonia kontserdisaali kogunenud nii arvukalt. Ja ei ole ju vahet, kas tulite bussi või autoga, kas tasuta või tasu makstes. Oluline on vaid see, et jõudsite turvaliselt ja mugavalt kohale ja mis peamine, jõudsite õigeks ajaks. See on transpordivahendi peamine eesmärk ja see teenus ei pea olema tasuta, vaid peab täitma oma eesmärki. Inimesel on vaja jõuda võimalikult kiiresti tööle, kooli, arsti juurde, teatrisse või kasvõi ballile. Selleks on esmalt vaja korras teed, mida mööda turvaliselt liigelda ja seejärel liikumisvahendit. Kui buss sõidab lootusetult ebamugaval ajal ja teed on läbimatud, ei ole ka peale maks­ tes loota, et nende täituvus oluliselt suureneks. Inimene kasutab ikka autot ja usaldab iseennast.

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Tule koolide ja ettevõtete koostööseminarile!

1. juunil toimub Tartus Dorpati Konverentsikeskuses ettevõtete ja koolide koostööseminar „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“.

Seminari eesmärk on soodustada üldharidus- ja kutsekoolide koostööd ettevõtetega. Seminaril kuuleb inspireerivaid kogemuslugusid koostöövormidest, mida Eesti koolides ja ettevõtetes tehtud on. Päeva teises pooles toimuvas praktilises töötoas luuakse ise uusi projektiideid.

Töötoas sõlmitud kontaktid, üheskoos leitud lahendused ning teiste kogemustest saadud mõtted aitavad loodeta­ vasti nii mõnegi toreda projekti ellu viia just oma kogu­ konnas. Lisainfo seminari kohta: www.ettevotlikkus.ee.

Teadlikkus töökeskkonnas olevatest ohtlikest ainetest pole piisav Kaubanduskoda uuris oma liikmetelt nende teadlikkuse kohta töökeskkonnas olevatest ohtlikest ainetest. Selgus, et ettevõtjad küll teavad oma ettevõttes olevatest ohtlikest ainetest, kuid mitte piisavalt. 85% küsitlusele vastanutest soovib saada sellekohast lisainfot ning peab oluliseks ka laiemat töötajate teadlikkuse tõstmist.

24. aprillil algas kaheaastane Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) teavitus- ja koostöö­ projekt, mis toimub üheaegselt enam kui 30 riigis.

Teavitustöö eesmärk on juhtida tähelepanu töökeskkon­ nas peituvatele ohtlike ainetega seotud riskidele. Lisainfo kampaania kohta: www.healthy-workplaces.eu/et.

Soodsamast elektrienergia aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid Kaubanduskoda on saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et hetkel vastab elektrienergia tarbimise soodusaktsiisi­ määra saamise tingimustele vaid mõni üksik tööstus­ ettevõtja. Seetõttu tegi koda riigikogule ettepaneku muuta need leebemaks. Kui eelnõu kohaselt peab soodustust taotleva ettevõtja elektrointensiivsuse tase olema vähemalt 20 protsenti, siis koja hinnangul võiks seda nõuet vähendada 10 protsendini.

Pensionifondide varadest on Eesti majandusse investeeritud esmakordselt üle 10 protsendi 2018. aasta algas pensionifondide varade Eestisse investeerimise vaates väga positiivselt. Esma­ kordselt oli Eestisse tehtud investeeringute osa­ kaal rohkem kui kümme protsenti pensionifon­ dide varadest. Kui 2017. aasta viimases kvartalis oli pensionifondide varasid Eestisse investeeritud rekordiliselt 9,59 protsenti, siis 2018. aasta esime­ ses kvartalis kasvas see lausa 11,03 protsendini.

Kaubanduskoda jälgib ja analüüsib pensioni­ fondide varade investeeringuid Eesti majandusse juba 2016. aasta algusest. Tookord olid pensioni­

fondid oma varasid Eestisse investeerinud vaid 5,48 protsenti. Investeeringute mahud on selle aja jooksul kvartalite lõikes püsinud 6 protsendi juures, kuid viimased kolm kvartalit on osakaal iga kord märkimisväärselt kasvanud, jõudes tänaseks lausa kahekordseks.

Kokku on investeeritud pensionifondide vara­ dest Eesti majandusse üle 407 miljoni euro.

Kõige rohkem on selle aasta esimese kvartali lõpu seisuga pensionifondide varadest Eesti ma­ jandusse investeerinud LHV.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

5

KAUBANDUSKODA

Võitlus soolise palgalõhe vastu suurendab ettevõtjate halduskoormust MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Sotsiaalministeeriumis on valminud eelnõu, mille abil plaanib riik vähendada soolist palgalõhet. Tööandjate jaoks toob eelnõu kaasa mitmeid uusi kohustusi. Näiteks tuleb tööandjatel edaspidi teavitada oma töötajaid vähemalt kord kahe aasta jooksul nais- ja meestöötajate keskmisest palgast. Muudatused soovitakse jõustada 2020. aasta 1. juulil.

2016.

aastal oli naiste ja meeste palgalõhe Eestis statistikaameti andmetel 20,9 prot­ senti. Selle näitajaga oleme Euroopa Liidu tipus. Olukorra parandamiseks on koostatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk kõlab väga ilusasti – suunata tööandjaid pöörama senisest enam ennetavat tähelepanu nais- ja meestöötajate töö tasustamisele ning seeläbi aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele. Eelnõu tegelik mõju ei pruugi aga nii positiivne olla.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Avalikustada tuleb meeste ja naiste keskmine palk

Kehtivas soolise võrdõiguslikkuse seaduses on kirjas, et tööandja peab andma regulaarselt töötajatele teavet meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta organisatsioonis ning võrdõiguslikkuse edenda­ miseks kasutusele võetud meetmetest. Riik soovib eelnõuga seda põhimõtet muuta selliselt, et tööandjatel on edaspidi teavitamisko­ hustus vähemalt kord kahe aasta jooksul. Samas jääb ebaselgeks, kuidas aitab selline muudatus lahendada tänast probleemi ehk paneb senisest rohkem tööandjaid teavitamiskohustust täitma.

Seaduse muutmise asemel peaks riik mõtlema pigem sellele, kui­ das tõsta tööandjate teadlikkust sellest kohustusest või kas selline

KAUBANDUSKODA meteks on personali koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides, töötasu ning muud töötamisega seoses makstavad tasud ja hüved, lepingu liik ja kokkulepitud tööaeg.

Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et riigil puudub vajadus seadusega reguleerida, milliseid soopõhiseid andmeid peab iga tööandja koguma. Juba täna peavad tööandjad koguma ning erinevatele riigiasutustele esitama infot, mis võimaldab tööandjal ja ka asjaomasel institutsioonil hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.

Tööandjad annavad iga kuu TSD-vormil maksu- ja tolli­ ametile teada, kui suur on töötajate töötasu. TSD-l märgitak­ se ka töötajate töökoormus. Lisaks peavad tööandjad enne töötaja tööle asumist tegema kande töötamise registrisse, kuhu tuleb muu hulgas märkida töötamise liik. Peagi lisa­ takse tööandjatele kohustus lisada töötamise registrisse iga töötaja ametikoht. Seega on nii tööandjal kui ka riigil olemas kõik vajalikud soopõhised andmed, millele eelnõus viidatak­ se. Kaubanduskoja hinnangul on plaanitava muudatuse näol tegemist ülereguleerimisega ning jääb üldse arusaamatuks, miks on vaja see loetelu seadusesse sisse kirjutada.

Iga tööandja osas viiakse läbi palgaandmete analüüs

kohustus üldse täidab oma eesmärki.

Lisaks näeb eelnõu ette, et töötajatele esitatav teave peab muu hulgas sisaldama nais- ja meestöötajate keskmise palga ning tööga seonduvalt makstavate hüvitiste ja antavate hüvede võrdlust organisatsiooni ametigruppide või ameti­ kohtade kaupa. Täna puudub tööandjatel selline kohustus.

Kaubanduskoda näeb selle muudatuse juures mitmeid negatiivseid mõjusid.

Täiendava teabe esitamine ei pruugi loodetud kasu tuua, sest paljudes organisatsioonides ei ole mehed ja naised samadel ametikohtadel ning järelikult ei ole võrreldavad ka nende töötasud. Lisaks kaasneb muudatusega tööandjatele täiendav halduskoormus. Kolmanda kitsaskohana saab välja tuua selle, et muudatus ei kohtle kõiki töötajaid võrdselt, sest organisatsioonisiseselt muutuvad avalikuks vaid osade töö­ tajate töötasud. Näiteks kui ühte ametigruppi kuulub üksteist töötajat, kelle hulgas on üks naine ja kümme meest, siis on naise töötasu organisatsioonis kõigile teada, kuid meestöö­ tajate kohta on avaldatud vaid kümne töötaja keskmine palk.

Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku jätta eelnevalt kirjeldatud muudatused seaduseelnõust välja.

Koguma peab nelja liiki soopõhiseid andmeid

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt peavad tööand­ jad juba täna koguma soopõhiseid tööalaseid andmeid, et vajaduse korral oleks nii tööandjal endal kui ka asjaomastel institutsioonidel võimalik jälgida ja hinnata võrdse kohtlemi­ se põhimõtte järgimist töösuhetes. Hetkel ei ole seaduses aga välja toodud, milliseid soopõhiseid andmeid peavad tööand­ jad igal juhul koguma ja säilitama.

Kooskõlastusringil oleva eelnõuga soovib riik tööandjatele ette kirjutada, milliseid andmeid tuleb koguda. Nendeks and­

Eelnõu kohaselt hakkab tööinspektsioon kord aastas iga tööandja kohta läbi viima palgaandmete analüüsi. See on naiste ja meeste töötasude ja muude tööga seonduvate tasu­ de analüüs, milles hinnatakse, kas naised ja mehed saavad sama tööandja juures sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Palgaandmete analüüs ei too tööandjatele halduskoor­ must juurde, sest analüüs viiakse läbi erinevates registrites sisalduvate andmete alusel. Analüüsi tulemustest teavitatak­ se igat tööandjat, kusjuures avaliku sektori tööandjad peavad tulemused isikustamata kujul kõigile nähtavaks tegema.

Kaubanduskoja hinnangul ei saa esmane palgaandmete analüüs anda vastust küsimusele, kas ühe tööandja juures makstakse sama töö eest naistele ja meestele erinevat palka või mitte. Põhjus peitub selles, et riik teab töötaja ametikohta, kuid riigil puuduvad andmed töötajate vastutuse, tööüles­ annete keerukuse ning töötulemuste kohta. Seetõttu võivad palgaandmete analüüsi tulemused tekitada segadust ning tuua kaasa tulemuste vääriti tõlgendamist. Kuna keskmises Eesti ettevõttes töötab vaid 7–8 töötajat, ei ole reeglina ühe tööandja juures just väga palju sarnast tööd tegevaid inimesi, kelle töötasu saab soopõhiselt võrrelda.

Võrdse palga audit jääb erasektorile tulemata

Kui tööinspektsioonil tekib palgaandmete analüüsi tulemusi vaadates kahtlus, et tööandja ei maksa sama või võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdset tasu, on tööinspektsioo­ nil eelnõu kohaselt õigus teha tööandjale ettekirjutus võrdse palga auditi läbiviimiseks. Palgaauditis peab tööandja välja selgitama sama või võrdväärset tööd tegevate naiste ja mees­ te palgaerinevuste põhjused. Kui palgaerinevustele ei ole objektiivseid põhjuseid, tuleb koostada tegevuskava, milles nähakse ette meetmed tuvastatud palgaerinevuste vähenda­ miseks ja kaotamiseks.

Algselt soovis sotsiaalministeerium kehtestada võrdse palga auditi koostamise kohustust kõikidele tööandjatele, kuid kaubanduskoda oli sellele vastu. Tänaseks on ministee­ rium koja arvamust kuulda võtnud ning eelnõuga kehtes­ tatakse võrdse palga auditi kohustus vaid avaliku sektori tööandjatele, kus on vähemalt kümme töötajat.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustega ning kaubanduskoja seisukohtadega saab lähemalt tutvuda koja veebilehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

7

KAUBANDUSKODA

Teadlik tööandja kasutab maksusoodustust Riik on kehtestanud maksusoodustused motiveerimaks tööandjaid palkama vähenenud töövõimega inimesi.

S

otsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad ole­ ma täidetud järgmised tingimused: tööandja on äriühing, mittetulun­ dusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja; töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendi­line püsiv töövõimetus; töötaja töötab tööandja juures töölepin­ gu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa.

Sotsiaalmaksu minimaalse ko­ hustuse aluseks olev kuumäär 2018. aastal on 470 eurot, s.t sotsiaalmaksu

Majandus- ja kommuni­ katsiooniministeerium on koostanud määruse, mille eesmärk on ergutada välisvärbamist info- ja kommunikat­ sioonitehnoloogia (IKT) ametikohtadele.

INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

minimaalne kohustus on tööandja jaoks 155,10 eurot kuus.

Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab riik tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.

1. juulil 2016 muutus vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sot­ siaalmaksu hüvitamise kord. Varase­ ma igakuise taotluse esitamise asemel on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest.

Võrreldes varem kehtinud korraga teeb see muudatus soodustuse kasu­

MERIKE KOPPEL, kaubanduskoja jurist

tamise tööandjate jaoks eeldatavasti vähem aeganõudvaks.

Seadusest ei tulene kohustust teavitada tööandjat vähenenud töövõi­ mest ning kahjuks ei kipu inimesed töölepingut sõlmides seda ka tegema.

Tööandjal endal aga puudub võimalus sellekohast infot mujalt saada.

Samas on vähenenud töövõimega töötajatele ette nähtud 7-päevane lisa­ puhkus, mille kulud kannab riik. Seega julgustame inimesi jagama tööandjale infot oma tervisliku seisundi kohta ning kasutama täiendavaid soodus­ tusi.

Rohkem infot töötukassa kodule­ helt. Nutikat kasutamist!

Riik toetab

IKT-spetsialistide värbamist

M

ääruse kohaselt toetatakse IKT-spetsia­ listide värbamist 2000 euro ulatuses. Riik loo­ dab, et toetuse tulemusel lisandub Eestisse 2000 välisspetsialisti.

Välisvärbamise toetuse saamiseks aga ei tohi värvatav olla õppinud ega töötanud Eestis viimase kolme aasta jooksul. Sa­ mas võib värvatav olla nii välismaalane kui ka välismaal elav eestlane.

Kaubanduskoda leiab, et määruse eesmärk on mõistlik ja asjakohane, kuid arvestades suurt tööjõupuudust ka teistel erialadel, võiks välisvärbamise toetuse saajate ring olla laiem. Näiteks on MKM ise oma „Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2025“ lühikirjelduses välja toonud, et suur puudujääk on ka loodus- ja inseneriteaduste spetsialistide järele.

Teiste sektorite spetsialistide toetamine

Kaubanduskoda esitaski MKMile seisukoha, et vältimaks ainult ühe sektori tõusu ja teiste hääbumist, võiks eelnõu aidata erinevaid sek­ toreid, kindlustamaks nii ühtlase konkurentsivõime Eesti erinevates ettevõtlusvaldkondades. Sisuliselt tegime ettepaneku võimaldada välis­ värbamise toetust taotleda kõikidel ettevõtjatel, kes värbavad välisspet­ sialiste. MKM on teavitanud, et nad kaaluvad täiendavate ametikohtade lisamist pärast määruse rakendu­ mist.

Määrus jõustus selle aasta 23. aprillil. Toetusi on võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutu­ sest alates maikuust.

SIND OOTAB KONKURENTIDE

IMETLUS AUSTUS KADEDUS Pane enda ettevõte proovile Eesti suurimal ettevõtluskonkursil.

Koostame ettevõtete konkurentsivõime edetabeli ja kuulutame välja parimad ettevõtted.

Sisesta oma andmed enne 3. juulit 2018 ki.ee/konkurss

JURISTI TÖÖLAUALT

Tulumaksuseaduse muudatustega takistatakse maksudest kõrvalehoidmist

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

JURISTI TÖÖLAUALT Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega lisatakse seadusesse üldine kuritarvituste vastane reegel, ülejää­ va laenukasutuse kulu maksustamine, lahkumismaks ja välismaise kontrollitava äriühingu tulu maksustamist käsitlevad eeskirjad.

E

elnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu direk­ tiiv, millega nähakse ette siseturu toimimist otse­ selt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad. Antud direktiiv lähtub OECD soovitustest maksupettuste vastu võitlemisel.

Eelnõu puudutab enim Eesti ettevõtetest tulumaksu maksjate tegevust, kes teevad näilikke tehinguid, viivad vara püsivasse tegevuskohta või maksavad aastas üle 3 miljoni euro intresse.

Üldine kuritarvituste vastane reegel

Direktiivist võetakse tulumaksuseadusesse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, mille kohaselt tulumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille üks põhieesmärkidest on saada maksueelis ega ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik. Üldine kuritarvituste vastane reegel on mõeldud olukordadele, kus ettevõtted võivad maksueelise saamiseks näidata tehingute tegemist madalama maksumääraga riigi ettevõtetega, kuigi tegelikult liigub kaup hoopis kolmandasse riiki, kus sellist maksueelist pole. Seega on tulevikus maksuja tolliametil võimalus antud tehingut arvesse mitte võtta ning nõuda Eestis tulumaksu tasumist.

Eelnõu koostajate arvates võib näiteks rakendada üldist kuritarvituste vastast sätet olukorras, kus Eestist makstakse Küprose residendist äriühingule litsentsitasu. Maksuleping vähendab tulumaksuseaduse alusel kinnipeetavat maksu­ määra. Mõningase uurimise järel selgub, et Küprose äriühing on Eesti ja Venemaa residentide vaheline lüli, et kinnipeeta­ vat tulumaksu vähendada. Sel juhul võib üldise kuritarvitus­ te vastase sätte alusel keelduda Küprose lepingut kohalda­ mast ja litsentsitasult tuleb tulumaks 10% määras kinni pidada.

Samuti täpsustatakse eelnõuga, et näilike tehingute puhul loetakse, et tulumaksu tasumine välisriigis ei olnud kohustuslik.

Seega ei väldi Eesti sellise tulumaksu topeltmaksustamist, mille maks­ mise kohustus tekkis näiliku tehingu tulemusena.

INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

Välismaise kontrollitava äriühingu tulumaks

Eelnõu järgi hakatakse välismaise kontrollitava äriühingu tulu Eestis tulumaksuga maksustama, kui tulu on saadud näilistest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis.

Näiteks kui välismaine kontrollitav äriühing maksis tulumaksu oma residendiriigis, kuid selgub, et tegemist oli näiliku tehinguga ning tulu saadi niisuguselt varalt ja selliste riskide tulemusel, mis on seotud Eesti äriühingu võtmetööta­ jatega, on selle tulu maksustamise õigus Eestil, mistõttu võib Eesti maksuhaldur nõuda tulumaksu topeltmaksmist.

Intresside mahaarvamise piirang

Eelnõuga seatakse ka piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised ettevõtted ei saaks kasumit ümber paigutada ülemääraste intressimaksete kaudu, mille abil vähendatakse ettevõtete maksukoormust. Seega residendist äriühing, kes ei ole finantsettevõtja ega eraldiseisev üksus, peab üle 3 miljonit eurot ületava intressi pealt tasuma tulumaksu. Samas on välja toodud olukordi, mille korral antud sätet on võimalik lõdvendada või välistada. Näiteks ei arvestata intresside mahaarvamise piiranguga avaliku sektori taristuprojektide rahastamisel.

Eelnõu puudutab enim Eesti ettevõtetest tulumaksu maksjate tegevust, kes teevad näilikke tehinguid, viivad vara püsivasse tegevuskohta või maksavad aastas üle 3 miljoni euro intresse.

Lahkumismaks

Eelnõu järgi kehtestatakse Eestis lahkumismaks, mille järgi peavad tulevikus Eesti äriühingud tasuma tulumaksu teise jurisdiktsiooni püsivasse tegevuskohta viidava vara turuväär­ tuselt eeldusel, et ettevõte ei ole viidava vara pealt dividende maksnud. Samal ajal võib seda maksukohustust katta äri­ ühingule kogunenud erinevate õiguste arvelt, mis võimaldak­ sid teha omakapitalist maksuvabasid väljamakseid.

Samas on eelnõu koostajad rõhutanud, et lahkumismaksu rakendatakse üksnes vara liikumisel püsiva tegevuskoha ja peakontori vahel. Vara, sealhulgas raha ülekandmine ema­ ettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel, jääb lahkumismaksu eeskirja kohaldamisalast välja.

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Kavandavate tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda koja kodulehel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

11

KAUBANDUSKODA

Ballikülalised kaubanduskoja juhatuse esimehe kõnet kuulamas.

KEVADBALLIL SAI KAUBANDUSKOJA AUMÄRGI kaheksa Eesti

ettevõtlusesse panustajat 14. aprillil toimus Estonia kontserdisaalis järjekorras juba 22. Kevadball, kus andsime välja selleaastased kaubanduskoja aumärgid ning veetsime meeleoluka õhtu koos muusika ja hea seltskonnaga.

T

raditsioonilisel Kevadballil tunnustasime I, II ja III klassi aumärkidega inimesi, kes on mängi­ nud olulist rolli Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning kelle isiklikke saavutusi ettevõtluses saab seada eeskujuks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on kaubandus­ koja austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti Vabariigi või välisriigi kodanikule eriliste teenete eest kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel. Kaubanduskoda tunnustab aumärkidega märkimisväärseid inimesi juba aastast 1999. „Traditsiooniliselt oleme kaubanduskoja Kevadballil tunnustanud inimesi nii ettevõtjate, ärijuhtide kui ka ametnike hulgast. Nende inimeste panus ja mõju Eesti majanduse arengule, ettevõtluse järjepidevusele või ka Eesti ettevõtjate rahvusvahelisele edule kaasaaitamise­

Olympic Casino ruleti­ laual panid külalised oma õnne proovile.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

le on olnud väga oluline,“ ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. „Varasema 18 aasta jooksul on selle tunnustuse osaliseks saanud 122 inimest.

Täna lisanduvad sellesse nimekirja veel kaheksa inimest,“ sõnas ta Kevadballi avakõnes.

Pärast peo formaalse osa lõppu oli kõigil kohaletulnutel võimalus jalga keerutada Estraadiraadio saatel, mille so­ listideks olid Kaire Vilgats ja Jüri Pootsmann. Õhtut juh­ tis alati šikk Lauri Liiv. Efektse etteaste tegid ledtantsijad ning toimus ka Oksana Tanditi kevadsuvise kollektsiooni „Desert Rose“ esmaesitlus. Ballikülaliste vahel loosisime välja ehtekomplekti Sangla Juveelisalongilt ning reisi Milanosse Estravelilt ja Finnairilt.

Järgmine kevadball toimub 4. mail 2019 ja seda taas­ kord Estonia kontserdisaalis. Märgi see omale varakult ka­ lendrisse, et kevadist suursündmust mitte maha magada!

Milano reisi võitja koos Estraveli esindaja ja õhtujuhiga.

KAUBANDUSKODA

Fotod: Erlend Štaub

Oksana Tanditi kollektsiooni esitlus.

Sangla Juveelisalongi ehtekomplekti õnnelik võitja.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat aumärki vastu võtmas.

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman kõnet pidamas.

I klassi aumärgi said hh Toomas Hendrik Ilves –

Jüri Pootsmann ja Kaire Vilgats Estraadiraadio solistidena.

Eesti Vabariigi president 2006–2016 hh Jaak Aaviksoo – Tallinna Tehnikaülikooli rektor hh Peeter Peedomaa – Peetri Puit OÜ juhatuse liige hh Kirsti Narinen – Soome Vabariigi suursaadik Eestis

II klassi aumärgi said hh Ago Vilu – Pricewaterhouse Coopers Baltikumi juhtivpartner hh Marje Josing – Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

III klassi aumärgi said hh Arno Sillat – Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht hh Pille Sööt – Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige

Soome suursaadik Kirsti Narinen aumärki vastu võtmas.

Täname meie sõpru ja toetajaid: Ledtantsijate show.

Vaata Kevadballi täismahus fotogaleriid www.koda.ee/et/galerii/kaubanduskoja-kevadball!

Silberauto, Estravel, Finnair, Prike, Sangla Juveelisalong, Tradehouse, Dermosil Eesti, Stillabunt, Olympic Casino, Photobooth Estonia, Taktikalise Laskmise Keskus, Oksana Tandit, Realist Käsitööjoogid, TEA Kirjastus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

13

MAJANDUS

Mis saab edasi?

EESTI MAJANDUSPROGNOOS

2018–2021 LEEV KUUM, Eesti Konjunktuuriinstituut

Eesti Konjunktuuriinstituudis on valminud järjekordne majanduse keskpikk arenguprognoos, mis seekord haarab perioodi 2018–2021. See võiks olla abiks meie ettevõtjatele oma arenguväljavaadete hindamisel.

P

ikaleveninud ebakindel kriisijärgne periood sai 2016. aastaga ümber ning 2017. aastal toimus Eesti majanduses juba järsk pööre paremuse poole. Mõistagi ei olnud see võimalik ilma maailmamajanduses aset leidnud positiivsete muutusteta. Täna võime tõdeda, et pikalt maailmamajan­ duse taastumist pidurdanud poliitiline ebakindlus ja hirm protektsionistlike meetmete ees täies ulatuses ei reali­ seerunudki. Eesti jaoks olulised välisturud üllatasid oodatust paremate majandusnäitajatega ja finantsturgude suurema stabiilsusega juba 2016. aasta teisel poolel. Eesti majandus vastas nendele muutustele, eelkõige elavnenud välisnõud­ lusele, ekspordi suurendamisega, kasvava sisenõudlusega, tootlikkuse suurendamisega, palgakasvuga jne. 2017. aasta lõpus võisime aga juba konstateerida, et Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas vormis. Majanduskasv oli kii­ renenud peaaegu kõigis sektorites ning tekkinud oli arves­ tatav kasvutsükkel. Mõnede ekspertide hinnangul oli Eesti majanduskasv ületanud juba omale pikaajaliselt jõukohase (potentsiaalse) taseme.

Näitaja SKP püsivhindades, muutus (%)

Mis saab edasi? Endiselt ei saa välistada erinevaid välisriske, samuti ka siseriiklikke üllatusi, mis võivad Eesti majanduskasvu mõjutada. Ehkki ei ole veel kindlaid märke üldisest laenubuumist, on kinnisvaralaenude andmine Eestis juba märgatavalt kasvanud. Keskpikas vaates võivad meie kasvuvõimekust aga piirata demograafilised tegurid ning tootlikkuse aeglane kasv. Siiski ollakse valdavalt seda meelt, et nii Eesti-sisesed kui ka -välised põhjused pole sellised, et nad võiksid majanduskasvule järske tagasilööke anda. Ka meie peamised partnerriigid on lähiaastate suhtes pigem optimistlikud. Kõike seda arvestades on kasulik teada, mida arvavad eelseisvate aastate majandusarengust Eesti Kon­ junktuuriinstituudi eksperdid-analüütikud.

EKIs valmis äsja järjekordne majanduse keskpikk arengu­ prognoos, mis seekord käsitleb perioodi 2018–2021. Vaatluse alla on võetud kaheksa olulise majandusnäitaja arenguvälja­ vaated lähemal neljal aastal. Prognoosi aluseks on EKI eks­ pertide-analüütikute paneeli 15 liikme1 individuaalsed prog­ noosid. Koondprognoos on koostatud nn konsensusmeetodil, st individuaalprognooside aritmeetilise keskmisena. Koond­ Tegelik

Prognoos

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

1,9

2,9

1,7

2,1

4,9

4,0

3,2

2,9

2,7

Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)

3,3

3,2

4,4

4,3

2,0

3,7

2,8

2,5

2,5

Kapitalimahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)

1,5

–8,7

–3,0

–1,2

13,1

5,6

4,7

4,0

3,4

Tarbijahinnaindeks (%)

2,8

–0,1

–0,5

0,1

3,4

3,0

2,5

2,4

2,2

Töötuse määr (%)

8,6

7,4

6,2

6,8

5,9

6,2

6,3

6,4

6,4

Kaupade eksport jooksevhindades (mld eurot)

12,3

12,0

11,6

11,9

12,8

13,6

14,2

14,9

15,5

Kaupade import jooksevhindades (mld eurot)

13,9

13,8

13,1

13,5

14,7

15,5

16,2

16,9

17,6

Keskmine palk (eurot)

949

1005

1065

1146

1221

1297

1369

1437

1507

Tabel 1. Eesti peamiste majandusnäitajate arenguprognoos 2018–2021 1

14

M. Aben, R. Eamets, A. Järvan, M. Kitsing, L. Kuum, M. Lambing, M. Lauri, M. Lindpere, E. Lõhmuste, T. Mertsina, R. Müürsepp, M. Nestor, A. Purju, A. Saarniit, H. Vitsur

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

MAJANDUS SKP kasv (%)

6

4,9

5 4

2

4,0

2,9

3

3,2

2,1

1,9

2,9 2,7

1,7

1

SKP kasv

0 2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

Min 2020

Max 2021

Tabel 2.

prognoosi tulemused on ära toodud alljärgnevas tabelis.

Toodust nähtub, et konsensusprognoosi järgi Eesti ma­ jandusareng eelseisval nelja-aastasel perioodil kiireneb, seda võrreldes viimase viisaastaga. Sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasv kiireneb baasiperioodi keskmiselt 2,7%-lt aastas 3,2%-le, kapitalikulutused, mis viimasel viiel aastal kasvasid keskmiselt vaid 0,3% aastas, suurenevad prognoosiperioo­ dil keskmiselt 4,4% aastas. Kui kaupade eksport perioodil 2013–2017 tervikuna kasvas 0,5 mld eurot, siis perioodil 2018–2021 ootame ekspordi suurenemist keskmiselt 2,7 mil­ jardi euro võrra aastas ehk u 5,2%. Samas olgu aga märgitud, et prognoosiperioodisiseselt (2018…2021) majandusarengu kasvutempo liigub langustrendil.

Sisemajanduse kogutoodangu (SKP) reaalkasv perioodil 2018–2021 jääb konsensusprognoosi kohaselt vahemikku 2,7…4,0% aastas ning aasta keskmine kasv on 3,2%. See­ juures kõige madalam kasv on 2021. aastal – 2,7%. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võib aasta majanduskasv vaadeldaval perioodil olla vahemikus 3,0…4,5%, ent kõige pessimistlikuma hinnangu kohaselt võib jääda ka 2,5..3,9% tasemele. Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2018. aastal 3,5…4,5%, 2019. aastal 2,5…3,7%, 2020. aastal 2,5…3,5% ning 2021. aastal 2,0…3,1%.

Eratarbimise areng (reaalkasv) saab konsensusprog­ noosi kohaselt olema perioodil 2018–2021 keskmiselt 2,9% aastas ehk 0,5%-punkti madalam kui viimasel viiel aastal keskmiselt. Samuti on eratarbimise kasv prognoosiperioo­ dil ka mõnevõrra aeglasem SKP arengust (3,2%). Aastate lõikes on prognoosikoridor järgmine: 2018. aastal 2,0…5,0%, 2019. aastal 2,0…4,0%, 2020. aastal 1,5…3,0% ja 2021. aastal 1,5…3,0%. Miinimum- ja maksimumprognooside vahe on suhteliselt suur (keskmiselt 2,0%-punkti aastas), mis näitab, et ettenägematutel asjaoludel võib eratarbimise areng prognoo­ situst (2,9%) ka küllaltki erineda.

Kapitalikulutused kasvavad ekspertide koondhinnan­ gu kohaselt keskmiselt 4,4% aastas ning perioodisiseselt kapitalimahutuste aastakasv aeglustub. Võrreldes baasipe­ rioodiga ootavad eksperdid arvestatavat murrangut kapita­

likulutuste arengutrendis, sest siis oli kapitalikulutuste kasv keskmiselt 0,3% aastas. Ilmselt pidasid eksperdid silmas (lisaks muudele positiivsetele asjaoludele) Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi positiivset mõju. Olgu siiski märgitud, et miinimumprognoosi kohaselt võivad kapitalikulutused kasvada ka vaid keskmiselt 1,8% aastas.

Tarbijahindade enam kui 2 aastat kestnud langus, mis lõppes 2016. aasta teisel poolel, asendub prognoosiperioo­ dil stabiilse 2,2…3,0%-lise aastatõusuga. Individuaalsete prognooside variatsioonikordaja on suhteliselt mõõdukas ning aasta miinimum- ja maksimumprognooside erine­ vused ulatuvad vaid 1,5…2,8%-ni. Hinnaindeksi suurimaks mõjutajaks jääb ka prognoosiperioodil eeldatavasti nafta maailmaturuhinna kõikumine.

Tööpuuduse osas näeb konsensusprognoos ette selle püsimist 6,2…6,4% tasemel ning 4 aasta keskmine määr on 6,3% (eelmise 5 aasta keskmine 7,0%). Olgu siiski märgi­ tud, et individuaalsete prognooside erinevus on arvestatav ning prognoosikoridor on 2018. aastal 5,0…8,0%, 2019. aastal 5,0…8,0%, 2020. aastal 5,0…7,9% ja 2020. aastal 5,0…7,8%.

Seega tööpuuduse püsimisele 6,3% läheduses on võimalikud ka arvestatavad alternatiivid.

Kaupade eksport kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga 12,8 mld eurolt (2017. a) 15,5 mld euroni (2021. a) ehk 21%.

Võrdluseks olgu märgitud, et baasiperioodil kaupade eksport kasvas 12,3 mld eurolt (2013. a) 12,8 mld euroni (2017. a) ehk 4,0%. Kuna Eesti ekspordi areng on suuresti sõltuv välisrii­ kide majandusolukorrast, siis individuaalsete prognooside erinevus on küllaltki suur, täpsemalt on prognoosikoridor järgmine: 2018. aastal 13,0…14,8 mld eurot, 2019. aastal 13,0…16,3 mld eurot, 2020. aastal 12,5…17,5 mld eurot ja 2021. aastal 12,0…18,5 mld eurot.

Kaupade import kasvab prognoosiperioodi 4 aastaga ekspertide koondhinnangul 14,7 mld eurolt (2017. a) 17,6 mld euroni (2021. a) ehk 20%. Seega on väliskaubanduse areng prognoosiperioodil hästi tasakaalustatud, sest ekspordi kasv on prognoosi kohaselt 21%. Võrreldes baasiperioodiga, mil impordi kasv oli 4 aastaga vaid 0,8 mld eurot, on prognoosi­ perioodil kasv 2,9 mld eurot. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võib impordi maht 2021. aastal ulatuda koguni 20 mld euroni.

Keskmise palga tõus prognoositaval perioodil jätkub ja seda üsna lineaarsel moel – 60…70 eurot aastas. Eesti keskmine palk võib 2021. aastal ulatuda 1507 euroni, mis võrreldes 2017. aasta 1221 euroga tähendab 23% ehk 286 eurost tõusu. Nominaalpalk kasvab keskmiselt 5,7% aastas ehk võrreldes baasiperioodiga jääb palgakasv enam-vähem samaks. Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võib kesk­ mine palk 2021. aastal ulatuda 1620 euroni.

Kui prognoosid realiseeruvad, saame 4 aasta pärast kons­ tateerida, et Eesti majandus on taas sammu edasi astunud üle saamaks ajaloolisest arengupeetusest ja majanduslikult arenenumatele riikidele järelejõudmiseks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

15

EUROOPA UUDISED

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

„This is an absolute crap …“ Euroopa Komisjon on asunud otsustavalt toetama eriti keskkonnasõbralike sõidukite riigihankeid. Mida see aga tegelikult endaga kaasa toob?

„T

his is an absolute crap...“. Nii kõlas arvamus­ avaldus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) saalis, kui arutati Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta. Üsna karm hinnang direktiivi kohta, eriti prantslaslikus kultu­ uriruumis, kus suur osa arvamuste mahust kulub erine­ vatele viisakusväljenditele ja väljapeetud diplomaatilisele kõnepruugile.

Põhjused, mis sellise arvamuse tingisid, peituvad loo­ mulikult direktiivis endas. Nimelt soovib Euroopa Komisjon asuda otsustavalt stimuleerima eriti keskkonnasõbralike sõidukite riigihankeid, nähes selleks direktiivi muudatustes ette summutist väljuvatest heitgaasidest vabade sõidukite hankekohustust.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Mida direktiiv sätestab?

Direktiiv sätestab järgmist: • keskkonnasõbralike sõidukite mõiste, mis kergsõiduki­ te puhul tähendab summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõidukit ja raskesõidukite puhul alternatiivkütuseid kasutavat sõidukit; • üleminekuperioodi 2025. aastani, mille jooksul käsitle­ takse ka vähese heitega sõidukeid keskkonnasõbralike sõidukitena, kuid neid loetakse ainult kaaluteguriga 0,5; • sätte kõnealuse direktiivi alusel delegeeritud õigusakti vastuvõtmise kohta, et rakendada raskesõidukite suh­ tes samasugust lähenemisviisi kui kergsõidukite puhul pärast seda, kui tulevikus on Euroopa Liidu tasandil vastu võetud selliste sõidukite heitenorme käsitlev õigusakt; • laiendamise muudele hankevormidele kui ostmine ehk sõiduki liisimine, avaliku teenindamise lepingud, mis

EUROOPA UUDISED

Komisjoni nägemus toob aga paratamatult kaasa olulise kallinemise ja aruandluskoormuse hüppelise suurenemise. käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, sõiduplaani­ väline sõitjatevedu ja bussi rentimine koos juhiga; • minimaalsete hanke-eesmärkide kindlaksmääramise liikmesriikide tasandil, mis esitatakse liikmesriikide ja sõidukikategooriate kaupa; • liikmesriikides aruandluskava sisseviimise, et anda iga kolme aasta järel aru direktiivi rakendamisest. 2023. aastal esitatakse vahearuanne ja 2026. aastal täielik aruandlus 2025. aasta eesmärgi saavutamise kohta.

Summutist väljuvatest heitgaasidest vabade sõidukite määratlus puudutab peamiselt 100% elektrisõidukeid, kuid direktiivis antakse ka luba sellest põhimõttest kõrvalekal­ dumiseks, käsitledes gaasil töötavaid raskesõidukeid kesk­ konnasõbralikena, kui need töötavad täielikult biometaanil. Üleminekuperioodil (kuni 2025. aastani) käsitletakse kergsõidukeid, mille puhul jääb summutist väljuvate heitgaaside hei­ de teatavast piirmäärast allapoole, samuti keskkonnasõbralike sõidukitena, kuid neid loetakse ainult kaaluteguriga 0,5. Kau­ bikute puhul on piirmäär 40 CO2 g/km ja väikebusside puhul 25 CO2 g/km (praegu saavutavad selle ainult pistikühendusega hübriidsõidukid). Neid piirmäärasid muudetakse niipea, kui hakatakse rakendama kergsõidukite ülemaailmset ühtlusta­ tud katsemenetlust ehk tõenäoliselt enne 2025. aastat.

Raskeveokite suhtes on segadus ning täitmise võimatus veelgi suurem. Üleminekuperioodil ei ole heitenorme ette nähtud ning summutist väljuvatest heitgaasidest vabade

sõidukite tehnoloogia on kergsõidukitega võrreldes vähem välja arendatud. Üleminekuperioodi esimeses etapis on biometaani sisaldusega maagaas lubatud, kuid vähendatud kaaluteguriga, samal ajal kui järgmises etapis puuduvad heite piirmäärad ja määratlused täielikult. Pärast piirmäära­ de määratlemist soovib Euroopa Komisjon need rakendada delegeeritud õigusaktiga, kuid puudub teave kriteeriumite kohta, mille põhjal neid uusi heite piirmäärasid tuletada.

Miks ei ole plaanitavad muudatused just kõige paremad?

Suure osa avaliku sektori transpordivahendite riigihangetest teevad Euroopa Liidus linnad ja vallad või neile kuuluvad ühistranspordiasutused, kelle rahalised võimalused on piira­ tud. Komisjoni nägemus toob aga paratamatult kaasa olulise kallinemise ja aruandluskoormuse hüppelise suurenemise.

Paraku jätab direktiiv selle täielikult arvestamata. Just kohali­ kud ühistranspordi, linnade ja valdade esindajad on direktiivi osas esile tõstnud järgmist: investeerimiseks on vaja juurde märkimisväärseid rahalisi vahendeid, mis käib aga üle jõu; paljud linnad on keskkonnasõbraliku transpordi jaoks juba palju ära teinud, kuid direktiivis neid jõupingutusi eiratak­ se; eiratakse nüüdisaegseid Euro VI diiselbusse, kuigi need kehtivad uue standardina 2011. aastast ja aitavad vähendada ühistranspordi heitkoguseid kulutõhusal viisil; pistikühen­ dusega hübriidsõidukeid ei aktsepteerita pärast 2025. aastat; elektribusside ja -veokite laadimistaristu on üsna erinev kergsõidukite, nagu isiklike sõiduautode, laadimisest, mistõt­ tu on koostoime võrdlemisi piiratud; erandid tuleb näha ette tuletõrje-, politsei- ja kiirabisõidukitele; mõnes omavalitsuses hõlmab riigihange väikest arvu sõidukeid (alla kümne), mille­ ga on miinimumeesmärkide saavutamine vähetõenäoline.

Siintoodu ongi põhjuseks, miks EMSKi liikmed seda dokumenti arutelul „täielikuks jamaks“ on nimetanud. Oma arvamuses leiab EMSK, et seda direktiivi ei saa toetada.

Hetkel aga ei ole veel teada, kas komisjon nõustub selle tagasi võtma või mitte.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

17

LIIKMELT LIIKMELE

HeiKris Consult OÜ HeiKris Consult aitab välja töötada ja juurutada järgmisi juhtimissüsteeme: ISO 9001:2015, ISO 9001:14001, OHSAS 18001:2007 (k.a töökeskkonna riskianalüüsid koostamine).

ProScreen OÜ Nutikas esitlustehnika igasse nõupidamisruumi. ProScreen loob innovatiivsed kommunikatsioonilahendused ettevõtetele ja asutustele, mille abil on võimalik lihtsalt informatsiooni vahetada. Liikmetele lahenduse soodustus -10%.

Activitas OÜ Soovid, et Sinu ettevõtte kontoritöötajad oleksid terved, õnnelikud ja motiveeritud? Gymba võimaldab kasutada tööaega samaaegselt treeninguks ja parandab keskendumisvõimet, produktiivsust ja tulemusi. Proovi Gymbat 14 päeva tasuta.

Turkish Airlines Inc. Eesti filiaal Liitu Turkish Airlines’i korporatiivklubiga! Klubi boonused on järgmised: lennupileti soodustused kuni –9%; lubatud pagasimäärale +10 kg; paindlikumad piletite vahetuse võimalused; klubikaardid, mis võimaldavad kasutada äriklassi ootesaali ning registreerimislauda Tallinnas ja Istanbulis; boonuseid saavad kasutada kõik ettevõtte töötajad ka puhkusereisideks; kohustused puuduvad.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

EESTI

RIIGIHANKED on 21. mai 2018. Kood 570.

hh Rumeenias hangitakse sealiha.

Tähtaeg on 25. mai 2018. Kood 576.

hh Norras renditakse hanke korras krevetipüügi traalerit koos meeskonnaga. Tähtaeg on 18. mai 2018. Kood 565.

hh Poolas hangitakse haridusasutusele mööblit. Tähtaeg on 29. mai 2018.

Kood 571.

hh Taanis hangitakse kardinaid ja pimenduskatteid. Tähtaeg on 14. mai 2018. Kood 566.

hh Prantsusmaal hangitakse büroomööblit. Tähtaeg on 22. mai 2018. Kood 572.

hh Rumeenias hangitakse teatritoole.

Tähtaeg on 25. mai 2018. Kood 567.

hh Saksamaal hangitakse töö- ja teenistusriietust. Tähtaeg on 28. mai 2018. Kood 573.

hh Prantsusmaal hangitakse plastist tooteid. Tähtaeg on 18. mai 2018.

Kood 579.

hh Prantsusmaal hangitakse meresõidukitele erinevaid tarvikuid ja varustust. Tähtaeg on 23. mai 2018. Kood 574.

hh Leedus hangitakse asfalti. Tähtaeg on 28. mai 2018. Kood 580.

hh Rootsis hangitakse prügikonteinereid ja -kaste. Tähtaeg on 21. mai 2018. Kood 568. hh Soomes hangitakse pestitsiidide kontrolli teenust. Tähtaeg on 25. mai 2018. Kood 569. hh Ühendkuningriigis hangitakse silla inspekteerimise teenust. Tähtaeg

hh Norras hangitakse moodul- ja teisaldatavaid ehitisi. Tähtaeg on 16. mai 2018. Kood 575.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

hh Itaalias hangitakse silla renoveerimistöid. Tähtaeg on 29. mai 2018. Kood 577. hh Hollandis hangitakse trafosid.

Tähtaeg on 6. juuni 2018. Kood 578.

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

19

MESSID TH

25 INTERNATIONAL ENGINEERING FAIR IN NITRA 22.–25. mai Nitra, Slovakkia Rahvusvaheline inseneriteaduste mess koosneb viiest näitusest: Eurowelding (keevitustehnoloogia), Cast-Ex (valuplokk), Chemplast (plastiku tehnika ja keemia), EMA (elektrotehnika ja automaatikatehnoloogiad) ning Stavmech (ehitustehnoloogia).

Mitmed riiklikud ja rahvusvahelised osalejad esitlevad uusimaid masinaid, tööriistu, seadmeid ja tehnoloogiaid, andes hea ülevaate tööstuse uuendustest ja suundumustest.

Slovak Matchmaking Fair Nitra 2018 raames korraldatakse ettevõtjatele ka 23. mail kohtumisi. See on rahvusvaheline kontaktüritus, mis keskendub kohalike ja välismaiste ettevõtete kahepoolsetele läbirääkimistele eesmärgiga luua uusi ärisuhteid. Üritus on suunatud organisatsioonidele/ettevõtetele, kes pakuvad või otsivad uusi tehnoloogiaid, uuenduslikke vahendeid ja kaasaegseid lahendusi oma toodetele, teenustele, edasisele arendamisele ja tootmisprotsessidele, sh mehaanika ja elektrotehnika valdkonnaga seotud tööstusharudes.

COMPUTEX TAIPEI 2018 EUROPEAN INNOVATION WEEK 4.–8. juuni Taipei, Taiwan COMPUTEX TAIPEI on Aasia suurim ja maailma suuruselt teine info- ja sidetehnoloogia näitus. See on kõrgtehnoloogiliste toodete hankimise keskus ja on jätkuvalt maailma juhtiv platvorm IKT hangete, uute toodete turule toomise ja oluliste tehnoloogiaarenduste osas. Suurejooneline rahvusvaheline innovatsioonialane mess kutsub Euroopa ettevõtteid osalema ja messi külastama. Start-up ettevõtted, kes on nooremad kui 01.01.2013, on oodatud messil osalema oma väljapanekutega. Näitusepinna hinnad algavad 1000 USA dollarist 1,5x1,5 m² eest.

Täpsem informatsioon osalemise ja tingimuste kohta: www.computextaipei.com.tw Euroopa Komisjoni ja Taiwani valitsuse innovatsioonialase koostöö raames pakutakse võimalust osaleda samal ajal toimuva 2018 European Innovation Weeki korraldatavatel seminaridel, külastada klastreid ja ettevõtteid. Enterprise Europe Networki kaasabil pakutakse ettevõtjatele võimalust 5. juunil kontaktkohtumisteks messil osalevate ettevõtetega.

Registreerumise tähtaeg kontaktkohtumistele on 9. mai.

Registreeruda saab siin: matchmakingfairnitra2018.sario.sk Kontaktkohtumise hind on 60 eurot ühe osaleja kohta ettevõttest, iga järgnev osaleja 40 eurot. Tasumise tähtaeg on 12. mai.

Täpsem informatsioon: www.sario.sk/en/events-projects/slovak-matchmaking-fair-nitra-2018

POSIDONIA 2018 4.–8. juuni Ateena, Kreeka Posidonia on nii Kreeka kui ka rahvusvaheliste laevaomanike ja -ostjate traditsiooniline mess, kuhu on oodata rohkem kui 1800 osalejat ja 20 000 professionaalset külastajat. Laevandustööstuse väljapaneku tulemuseks on tavaliselt ligikaudu 30 miljardi euro eest tellimusi nii navigatsiooniseadmete, elektroonikaseadmete, arvutirakenduste, turvavarustuse jms uusimatele lahendustele. Lisaks on võimalus osaleda töötubades, seminaridel, Posidonia konverentsil ning Tradewindsi laevaomanike foorumil.

Enterprise Europe Network pakub ettevõtjatele suurepärast võimalust osaleda messi raames korraldatavas kontaktkohtumiste sarjas MariMatch Posidonia 2018, mis viiakse läbi 6.–7. juunini.

MariMatchi kontaktüritus on avatud kõikidele ettevõtetele, samuti merendussektori teadus- ja uuendustegevuse sidusrühmadele, kes otsivad äri-, tehnoloogia- või teaduspartnerit. See on ainulaadne võimalus luua uusi piiriüleseid kontakte edasiseks koostööks.

Osalemine kontaktkohtumistel on tasuta.

Registreerumise tähtaeg on 1. juuni. Registreeruda saab siin: marimatch-posidonia-2018.b2match.io Koostööprofiili registreerimise ja esitamise tähtaeg on samuti 1. juuni.

Täpsem informatsioon: www. posidonia-events.com

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Märksõnad hh Tuuleenergia hh Ringmajandus hh Arukas liikuvus hh Nutikas tootmine hh 5G hh Horisont 2020 hh Meditsiiniseadmed Üritus on ainulaadne võimalus neile, kelle eesmärk on hh võimalike äripartneritega kohtumine eelplaneeritud kontaktkohtumistel; hh reageerimine Taiwani turgudele ja selle peamistele osalejatele; hh äri- ja investeerimisvõimaluste uurimine; hh piiriüleste kontaktide loomine kohalike ettevõtetega.

Euroopa innovatsiooninädalast osavõtvatele ettevõtjatele antakse tasuta juurdepääs COMPUTEX TAIPEI-le.

Registreerumise tähtaeg on 18. mai. Registreeru siin: eu-taiwan-2018.b2match.io

EESTI

TH

THE 13 EU-CHINA BUSINESS AND TECHNOLOGY COOPERATION FAIR Hiina ja Euroopa Liidu tihedamate suhete ülesehitamise eesmärgil korraldatava messi fookuses on Euroopa ja Hiina ühendused Siiditee kaudu nii maal kui ka merel. Messi korraldatakse kahes Põhja-Hiina strateegiliselt tähtsas linnas Qingdaos ja Chengdus. Messile oodatakse üle 1500 osaleja, kelle seas on nii ettevõtted, klastrid, äriringkonnad kui ka ELi ja Hiina koostöö eksperdid, ülikoolid, Lääne- ja Põhja-Hiina teadus- ja arendusasutused, Euroopa Komisjon, EENi partnerid ja Euroopa riigid, kes otsivad potentsiaalset koostöövõimalust.

Võimalik on osaleda kohtumistel enam kui 1000 Hiina ettevõtjaga ning saada teada, kuidas Euroopa ettevõtja saab alustada ettevõtlusega Hiinas.

17.–18. september Qingdao, Hiina hh Kahe Siiditee, nii mandri kui ka mere, ristumiskoht. hh Aasia Vaikse ookeani majandusintegratsiooni keskpunkt. hh Qingdaos asuvad 70% Hiina teadlasest ja 30% merendusteaduste ja -tehnoloogiate vanemteaduritest. hh EL on nüüd Qingdao number üks kaubanduspartner.

Juhtivad tööstusharud: merevarustus, mere bioloogilised farmaatsiatooted, taastuvenergia, uued materjalid, merekeskkond, IKT, kodutehnika, veerem 19.–24. september Chengdu, Hiina hh Lääne-Hiina keskus, hiidpandade kodulinn. hh Esialgne Chengdu-Europe Expressi raudteejaam ühenduses Lodziga Poolas. hh Forbes nimetas Chengdud üheks järgmise kümnendi globaalselt kõige kiiremini kasvavaks linnaks. hh Chengdu Shuangliu rahvusvaheline lennujaam: otselennud Hiina kesk- ja lääneossa ning Amsterdami, Londonisse, Pariisi, Frankfurti, Moskvasse jne. hh Chengdus asub 14 peakonsulaati. hh Juhtivad tööstusharud: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, keskkond, taastuvenergia, uued materjalid, bioteadused, bio-farmaatsiatooted, lennundus, kaasaegne põllumajandus.

Täpsem informatsioon: eu-china.org.cn/about.html Qingdao, Hiina

Chengdu, Hiina

2018 CHINA KIDS EXPO 16.–18. oktoober Shanghai, Hiina China Kids Expo on juhtiv rahvusvaheline lastekaupade näitusmess Aasias, koondades uusimaid tooteid koos uusimate tehnoloogiate ja disainiga rohkem kui 30 riigist ning 20 kohalikust tootmispiirkonnast Hiinas.

Miks tulla China Kids Expole? hh 2018 Hiina Kids Expo laiendab koostööd ettevõtetega Kind + Jugend (Saksamaa) ja Pueri Expo (Brasiilia), et aidata tarnijatel koos laiendada globaalsete lastetoodete turgu. hh Eelmise aastaga võrreldes 20% suurem näitusepind, jõudes 220 000 m2, millel 2400 osalejat esitlevad 4300 kaubamärki. Külastajaid oodatakse 80 000, kellest 90% on ostjad. hh Põhjalik reklaamimine aastaringselt erinevates meediakanalites, kaubanduskeskustes, hulgimüügiturgudel, suuremates otsingumootorites üle 100 riigi ja piirkonna. hh Koostöö Hiina juhtiva B2B veebisaidiga JD.com. hh Otsepostitused rahvusvahelistele ja kodalikele sihtgruppidele.

Messil osaleda sooviv ettevõte saab taotleda näituseala enne 31. augustit hinnaga 190 eurot ruutmeetri kohta (minimaalne ala 48 m²), lisaks muud variandid.

Erinevalt teistest tööstussektori messidest korraldatakse China Kids Expol esmakordselt B2B2C, mis annab professionaalsetele külastajatele kolmepäevase kutse messile ja kahepäevase kutse Kids Fun Expole.

Messi raames on avatud ka China Kids Technology Zone ning Pre-school Education and Technology Innovation Trend Forum.

Täpsem informatsioon kontaktürituse kohta: en.chinakids-expo.com/index.php?m=content&c=index&a=show&catid=120&id=104 Kontaktkohtumised on eelregistreerunud ostjatele tasuta.

Täpsem informatsioon messi kohta: en.china-kids-expo.com

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Taani ettevõte otsib koostööpartnereid raamatute ja ajakirjade printimiseks ning köitetöödeks.

KOOD: BRDK20180322005

Küprose ettevõte otsib puitplaatide tootjaid (OSB, MFC, spoonitud puitlaastplaat ja vineer).

KOOD: BRCY20171017001

Prantsusmaa piiritustehas otsib rummi ja viski tarnijaid.

KOOD: BRFR20180403001

Rootsi ettevõte otsib kõrge valguja madala suhkrusisaldusega kaerahelvestest toodete tootjaid.

KOOD: BRSE20180329001

Suurbritannia ettevõte otsib boorsilikaatklaasist veinidekantri ja -klaaside tootjat. KOOD: BRUK20180417001 Austria ettevõte otsib patjade õmblejat, mis on tehtud meriinovillast ja täidetud piiniagraanulitega. Materjali tarnib Austria ettevõte.

KOOD: BRAT20180223001

Belgia ettevõte otsib uuenduslikke meditsiinitarbeid, mis aitaksid parandada eakate inimeste unekvaliteeti.

KOOD: BRBE20180308001

Poola autovaruosade edasimüüja otsib uusi tarnijaid.

KOOD: BRPL20180328001

Hispaania ettevõte otsib meresõidukite elektroonika, tarkvaraja navigatsiooniseadmete tarnijaid.

KOOD: BRES20170609001

Rootsi ettevõte otsib kombineeritud naha (bonded leather) tootjat ja tarnijat, kes vajadusel saaks materjali ka lõigata. KOOD: BRSE20180322001 Prantsusmaa ettevõte otsib kasutatud tammevaatide tarnijat.

KOOD: BRFR20180403002 Hollandi ettevõte otsib soojendusega kinnaste tootjat.

KOOD: BRNL20180321001 Belgia ettevõte pakub agenditeenuseid innovaatilistele ettevõtetele, kes pakuvad keskkonnasõbralikke tooteid (nt energiasäästlikud seadmed, elektriautod, -rattad, patenteeritud tehnoloogiad).

KOOD: BRBE20180314001 Hollandi ettevõte otsib mehaaniliste osade tootjat prototüüpide tegemiseks.

Maksimum tähtaeg tellimuse täitmiseks on 3 nädalat.

KOOD: BRNL20180327001

22

Venemaa ehitusfirma otsib sillutuskivide tarnijaid.

KOOD: BRRU20171221022

Slovakkia ettevõte otsib kvaliteetsete tapeetide tootjat või tarnijat.

KOOD: BRSK20180327001 Türgi ettevõte otsib nanotehnoloogial põhinevaid puhastus- ja kosmeetikatooteid.

KOOD: BRTR20180417003 Suurbritannia ettevõte otsib pakenditootjat kaasaskantava kohvikarbi tootmiseks.

KOOD: BRUK20180330001 Suurbritannia ettevõte otsib kudumite tootjat. KOOD: BRUK20180220001 Iisraeli ettevõte otsib autode ja busside originaal- või varuosade tarnijaid. KOOD: BRIL20180205001 Rootsi ettevõte otsib toidupõhiste jookide (väike plastikpudel 60–100 ml või 100–150 ml) tootjat ja pakendajat.

KOOD: BRSE20180316001

Saksamaa ettevõte pakub agenditeenuseid vaskkaabli tootjatele.

KOOD: BRDE20180308001

Suurbritannia gluteenivaba leiva tootja otsib pärmi tootjat.

KOOD: BRUK20180405001

Hollandi ettevõte otsib Vana-Kreeka stiilis nahast sandaalide tootjat.

KOOD: BRNL20180215001

Taani disainifirma otsib portselanist kruuside tarnijat.

KOOD: BRDK20180322003

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Soome ettevõte otsib kodutekstiilide tootjaid, kes pakuvad ka digitrükki.

KOOD: BRFI20180417001 Suurbritannia juhtiv meditsiiniettevõte otsib meditsiini-, kirurgilisi ja haigla seadmeid. KOOD: BRUK20180208001 Prantsusmaa ettevõte otsib dekoratiivesemete tootjat.

KOOD: BRFR20180316001 Prantsusmaa ettevõte, kes toodab tigudest pärinevaid uuenduslikke ja bioaktiivseid koostisosi, otsib ettevõtet, kes pakub ekstaktsiooniteenust.

KOOD: BRFR20180327001 Leedu ettevõte, kes toodab toitlustusasutustele töörõivaid, otsib partnereid. KOOD: BOLT20180306001 Prantsusmaa ettevõte, kes toodab vooluhulgamõõtureid, otsib alltöövõtjat lehtmetallist osade keevitamiseks.

KOOD: TRFR20171207001 Rootsi ettevõte otsib vegan pähklipõhiste leivamäärete ja juustu tootjat. KOOD: BRSE201804270001 Rootsi ettevõte, kes teeb nahast jalanõusid, otsib naha parkimiseks nahaparkimistöökoda.

KOOD: BRSE201804270002

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

Kontaktreis Taani Taani kontaktreisi, mis toimub 7.–9. novembrini, piirkonnaks on Kopenhaagen ja selle lähipiirkond, kuna just seal on ettevõtete kontsentratsioon kõige kõrgem ja tõenäosus sobivate kontaktide leidmiseks suurem.

Taani kaasaegsele turumajandusele on iseloomulik kõrgtasemel tehnikaga põllumajandus, pidevalt uuenevad tööstusettevõtted, valitsusepoolne ulatuslik sotsiaalabi ja mugavad elustandardid. Taani kui väike avatud majandu­sega riik on sõltuv väliskaubandusest. Enamus Taani ette­ võtetest (70%) on väikeettevõtted, kus töötab vähem kui 20 töötajat. Inglise keel ärikeelena on levinud ja ka ärikultuur on meil taanlastega sarnane. Eesti eksport Taani on tõusvas trendis.

Taani kontaktreisil saab osaleda kuni 8 ettevõtjat.

Osalustasu ühe ettevõtte kohta on 1000 eurot (+km).

5,7 miljoni kõrge ostujõuga elanikuga Taani turg omab Eesti ettevõtjate jaoks kindlasti head ekspordipotentsiaali, mille võimalusi tasub uurida.

Kandideerimine Taani kontaktreisile on avatud 21. maini.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on EASi koostööpartner Taani kontaktreisi läbiviimisel.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või 604 0093

Osalejale on kontaktreisi raames korraldatud: hh 5 individuaalset ärikohtumist sihtriigis hh äriseminar sihtriigi ekspertidega hh lennupiletid ja majutus (koos hommikusöögiga) hh transport sihtriigis hh ühine lõunasöök peale äriseminari

Vaata lähemalt: www.koda.ee/et/sundmused/taani

ANDMEKAITSE

ANDMEKAITSE ALUSTALAD ON KINDLALT PAIGAS! VILJAR PEEP, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor

I

sikuandmete kaitse üldmääruse ootuses on meediaväljaanded täis pealkirju uutest painduma­ tutest reeglitest ning hiiglasli­ kest trahvidest, mis kohe-kohe, 25. mail saabudes ukse ees ootavad.

Tahan aga kõiki ettevõtjaid rahustada.

Ehkki ajaleheveergudelt võib jääda mulje, nagu oleks tegemist kardinaal­ sete senist andmekaitseõigust põhja­ likult ümberkujundavate muudatus­ tega, siis tegelikkuses see kindlasti nii ei ole. Senise andmekaitseõiguse alustalad on kindlalt paigas ja kõik olulised seni kehtinud põhimõtted jäävad kehtima ka edaspidi.

Kindlasti ei pea liigselt muretsema ettevõtja, kel olid juba varem kõik and­ metöötlusprotsessid põhjalikult läbi mõeldud ning kes seni oma klientide ning töötajate privaatsust austas ja andmekaitse reegleid järgis. Rohkem peavalu on aga neil, kel ka tänaste reeglite järgi asjad korrast ära on.

Teatud ettevalmistusi tuleb aga siiski kõigil teha.

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep selgitab, et ehkki uue määruse tulekut nimetatakse lausa reformiks, ei tule senistesse andmekaitse põhimõtetesse suuri muudatusi.

Riskipõhine lähenemine

Uue määruse läbivaks jooneks on ris­ kipõhine lähenemine. See tähendab, et mida tundlikum on andmetöötlus, seda rangemad on reeglid. Näiteks ettevõtjad, kes koguvad ja kasuta­ vad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, teevad automaat­ profileerimist või ulatuslikku kaa­ merajälgimist, peavad kindlasti oma töökorralduse ja andmetöötlusprot­ sessid läbi mõtlema. Samuti on pisut keerulisem neil, kelle puhul räägime rahvusvahelisest keerulise struk­ tuuriga ettevõttest, kus andmeid on vaja liigutada ühest riigist teise. Neil juhtudel tuleb igal ettevõtjal hinnata, kas kõik tema tegevused on põhjen­ datud ja andmekaitsepõhimõtetega kooskõlas.

Läbipaistvus

Teiseks oluliseks põhimõtteks isiku­ andmete kaitse üldmääruses on andme­töötluse läbipaistvus. Läbipaist­ vuse põhimõte eeldab seda, et isiku­

andmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Ehk teisiti öeldes peab klient aru saama, milliseid andmeid ettevõte tema kohta kogub ja miks.

Mida paremini on ettevõte seda kõike oma klientidele selgitanud, seda kind­ lamini saab ta vältida arusaamatusi ja võimalikke tülisid.

Trahvid

Andmekaitseõiguse uuenemine on tekitanud ärevust eelkõige just trahvi­ dega seoses. Ilmselt enim kajastatud muutus on trahvi uus ülempiir: kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% ettevõtte üleilmsest käibest, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Meilt on väga palju küsitud, milline hakkab olema inspekt­ siooni karistuspoliitika siis, kui mää­ rust juba kohaldatakse. Kas tööandjatel tasuks muretseda? Ühelt poolt on kindlasti hea, et üld­ määrus annab andmekaitseasutustele tõhusad hoovad õigusrikkumistesse

ANDMEKAITSE

Rohkem peavalu on aga neil, kel ka tänaste reeglite järgi asjad korrast ära on. Teatud ettevalmistusi tuleb aga siiski kõigil teha. sekkuda. Kui mõni ettevõte tõepoo­ lest tahtlikult ja teadlikult, olgu siis omakasu saamise eesmärgil, usal­ damatusest, pahatahtlikkusest või ka pelgast uudishimust, oma klientide või ka töötajate privaatsust rikub, tasub tal valmis olla inspektsiooni ettekirjutu­ seks. Suuremate rikkumiste puhul on oodata ka trahvi.

Teiselt poolt ei ole aga uue andme­ kaitseõiguse eesmärk trahvide esiko­ hale seadmine. Üldmääruse põhiline mõte on siiski anda inimestele suurem kontroll oma andmete üle ning juuru­ tada ettevõtetes/asutustes riskipõhist lähenemist.

Eesti haldustavad on tänaseks päris põhja-euroopalikud. Meie järelevalve­ asutused ei ole karistusorganid, kelle eesmärk on igale avastatud õiguserik­ kumisele raske trahviga lajatada ning riigikassasse raha teenida. See käib ka Andmekaitse Inspektsiooni kohta.

Praegu võime määrata väärteokaris­ tusena kuni 32 000 ning sunnirahana kuni 9600 eurot. Inspektsiooni kogu 18-aastase tegutsemisaja vältel ei ole me määranud mitte ühtki ülempiirini ulatuvat trahvi või sunniraha.

Inspektsioon on oma töös kesken­ dunud mitte üksikrikkumiste avasta­ misele ja karistamisele, vaid terveid sektoreid katvale ennetavale ja nõus­

tavale järelevalvele ning selgitustööle.

Nii saame kõige tõhusamalt mõjutada infoturvet ja inimeste õiguste kaitset ettevõtetes ja asutustes. Teisisõnu – tegeleme eeskätt metsaga, mitte puudega.

Trahvide määramine on olnud viimane abinõu, kui tegu on raske, pahatahtliku ja/või korduva rikkumi­ sega. Vajadusel saame rikkujale teha hoiatuse või ettekirjutuse ilma trahvi määramata. Vaid väga harva – aastas keskmiselt vähem kui ühe käe sõrmi – on meie ettekirjutus jäetud täitmata ning oleme pidanud määrama sunni­ raha. Erinevalt trahvist võib sunniraha määrata korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni.

On tõsi, et ajalehepealkirjades ja koolitusreklaamides on hiigeltrahvide­ le rõhumine väga levinud. Uue andme­ kaitseõiguse eesmärk ei ole aga siiski senise karistuspoliitika muutmine ja trahvide esikohale seadmine.

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu soovitused ettevõtte juhile uue andmekaitseõiguse rakendamiseks 25. mail 2018 tuleb kõigis Euroopa Liidu maades rakendada isikuandmete kaitse üldmäärust. Selleks soovitan järgmist.

1. Iga asi algab inimestest – hoolitsege, et Teie ettevõttes oleks olemas vajalik andmekaitse- ja infoturbealane oskusteave (oma personali hulgas või väljastpoolt). Kuid arvestage, et seaduse ees vastutab mitte andmekaitse­spetsialist, vaid ettevõtte juhatus, samamoodi nagu näiteks raamatupidamise või maksukohustuse eest.

2. Laske läbi viia olemasoleva infovara kaardistamine, et koostada/uuendada omavahel seotud dokumente: a. bilansilaadne andmetöötluse register isikuandmete kaitse üldmääruse art 30 kohaselt (inspektsioonil on õigus seda välja nõuda, lihtsamad näidised leiate meie võrgulehelt), b. klientidele-partneritele suunatud andmetöötlustingimused üldmääruse art 12 kohaselt, c. kui olete küberturvalisuse seaduses nimetatud

teenuse­pakkuja, siis riskianalüüs turvameetmete võtmiseks.

3. Selle kaardistuse põhjal saate võtta vajalikke meetmeid, et olla valmis a. iseenda andmete kohta esitatud päringuteks, b. andmete ülekandmise nõueteks, c. rikkumisteadete esitamiseks oluliste isikuandmetega seotud rikkumiste kohta inspektsiooni võrgulehe kaudu, d. kui olete küberturvalisuse seaduses nimetatud teenusepakkuja, siis ka küberintsidentidest teatamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile.

4. Kui Teie tegevusalal on andmekaitse osas lahtisi otsi, tehke oma ettevõtlus- või erialaliidu kaudu koostööd ja koostage praktilisi hea tava toimimisjuhiseid. Üheskoos tehes saate materjalid, millest on kõige rohkem kasu.

Inspektsiooni võimalused individuaaltasandil põhjalikumalt nõustada on kasinad, kuid sektori tasandil aitame meeleldi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

25

KASULIKKU

MIKS ARENDADA DIGITAALSET MÜÜGIPLATVORMI?

E-SELVERI LUGU Küsimusele, miks arendada digitaalset müügiplatvormi, on tegelikult väga lihtne vastus. Teisiti lihtsalt ei saa!

Selle vastusega võiks ju piirdudagi, aga sellega paraku juhtkonnas suurele investeeringule jah-sõna ei saa.

Põhjendamisel võiks abiks olla e-Selveri edulugu.

12.

aprillil toimus koostöös Vaimo, SPARK Demo­ keskuse ja Tartu Linnavalit­susega Tartus seminar „Milleks minna üle B2B digitaliseerimisele?“. Sealse sündmuse tipp­esineja oli Gunnar Obolenski, Selveri e-kaubanduse juht, kes avas natukene e-Selveri edu tagamaid. Gun­ naril, kellel on 25-aastane turundus- ja müügitaust, oli muidugi väga palju jagada. Kuid laskem kõneleda faktidel.

Aastatel 2016 ja 2017 pärjati e-Selverit kasutajasõbralikema e-poe tiitliga toi­ du- ja tarbekaupade sektsioonis. 2017. aastal saadi koguni grand prix.

Parim lahendus turul

Miks siis inimesed 15 aastat tagasi drive-in lahendust omaks ei võtnud ning on alles nüüd valmis e-poest endale toitu tellima? Esiteks on tehnoloogia ja ühiskond tänaseks nii palju edasi arenenud ning elutempo kiiremaks muutunud. 15 aastat tagasi nautisid inimesed poes käimist, kuna kaupa täis supermarketid tähistasid kaubanduses uut ajajärku. Täna hin­ natakse aga eelkõige mugavust ja mo­ biilsust, mida võimaldab tehnoloogia.

Teiseks on e-teenuste osas tervikuna saavutatud kõrge kvaliteedi kaudu ka klientide usaldus. Mida rohkem erinevaid igapäevaelu lihtsustavaid lahendusi kliendile pakud, seda kiire­ mini teenus areneb. Üheks kindlaks soovituseks on kohandada veebileht ja e-pood ka mobiilsete seadmetega kasutamiseks.

Gunnar rõhutas korduvalt e-Selve­

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

rist rääkides, et moodsat müügikanalit arendades ei tohi kindlasti alahinnata klientide kõrgendatud ootusi kauba kvaliteedi, tellimuse kättesaamise viiside ja kiiruse osas. Selverile on iga klient oluline ja tuleb arvestada erisus­ tega. 90% e-Selveri klientidest soovib küll kauba saada kätte kulleriga, kuid 10% soovib ise sobival hetkel kaupluse infoletti oma tellimusele järele minna.

Reeglina soovitakse kaupa kätte saada juba samal päeval ja loetud tundide jooksul. Toote ja teeninduse kvaliteeti tasub panustada, sest see aitab lõpp­ kokkuvõttes raha kokku hoida. „Pole kunagi varem pidanud näiteks nii vähe reklaamile kulutama, sest kvaliteetne teenus reklaamib ja müüb ennast ise,“ tõdes Gunnar.

Põnevaid fakte kasutajatest

Kuigi meeste ja naiste lõikes on na­ tukene erinevusi, siis üldises plaanis peavad e-teenuse kasutajad kõige olulisemaks soodsamat hinda, aja kokkuhoidu ja teenuse kättesaadavust.

Veebilehel klikitakse kõige sagedamini seda nuppu, kuhu alla on koondatud kõik kehtivad sooduspakkumised.

Kaupluses tuleks sama ülevaate saa­ miseks kõik riiulivahed läbi jalutada.

Kui e-Selveri käivitamisel tekkis tavapoodidel hirm, et klient varsti nende juurde enam ei jõua, on hetkel see hirm minetatud. Reaalsuses näitab statistika, et e-Selveri rakendus on kokkuvõttes toonud tavapoodidele kliente juurde ka nendes piirkondades, kuhu e-poe teenus ei ulatu. Kui enne kasutati Selveri veebilehte vaid selleks, et uurida poodide lahtiolekuaegu, siis

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

nüüd käiakse pigem toodete osas infot vaatamas. Üle Eesti elavad Selveri kliendid kasutavad e-Selverit sortimendi, hindade ja muu tooteinfoga tutvumiseks ning ostunimekirjade te­ gemiseks. Lisaks toimub suurepärane sünergia ka Selveri muude tegevuste osas ja olulist infot on võimalik mitme­ te kanalite kaudu senisest operatiivse­ malt suurema hulga klientideni viia.

Üheks kindlaks soovituseks on kohandada veebileht ja e-pood ka mobiilsete seadmetega kasutamiseks.

Gunnar rõhutas korduvalt, et toidu­ äri on ülimalt personaalne. Klient võib Sulle eksimuse andestada heal juhul korra-paar, seejärel suundub konku­ rendi poole. Neid jagub, sest e-toiduäri on tulevikuäri.

Lõpuks uurisin projekti maksumuse kohta. Gunnar ütles, et korraliku e-poe loomine jääb samasse suurusjärku füüsilise poe maksumusega. Kindlasti tuleks varu jätta ka hilisemateks parendusteks, sest e-pood vajab pide­ vat arendamist. Ehk siis kõik raha ko­ guma ja oma klientidele e-poe kaudu uut väärtust looma!

K AUBANDUSKOJA JA HARMETI TENNISETURNIIR PÄRNUS KESKLINNA TENNISEVÄLJAKUTEL (RINGI 14A) 26. MAIL 2018 ALGUSEGA KELL 10.00 KAUBANDUSKOJA TENNISETURNIIRI RÄNDKARIKAS OOTAB UUSI VÕITJAID! Turniiril osalemise eeldused: • Varasem võistluskogemus • Esindatav ettevõte on kaubanduskoja liige Ootame kaubanduskoja liikmeid koos perekondade ja kolleegidega nautima meeldejäävat võistlust ja ettevõtlike inimeste seltskonda! Vaata lähemalt: www.koda.ee/et/sundmused/tennis NB! Vihmase ilma korral toimub turniir Pärnu Tennisehallis Osalemistasu: 45 €/in. Hinnale lisandub käibemaks.

Registreerimise tähtaeg 18. mai PARIMALE PAARILE EDASI-TAGASI PILETID ROOMA TURKISH AIRLINESI POOLT! KÕIGI OSALEJATE VAHEL LÄHEB LOOSIMISELE 2 X 2 PÄÄSET NORDIC HOTEL FORUMI LÕÕGASTUSKESKUSESSE. Info ja registreerimine: Anneli Perne · 604 0087 · anneli@koda.ee

TENNISETURNIIRI TOETAJAD

ARENGUKOOSTÖÖ Fotod: Erlend Štaub

Aasia –

kas tõesti kõigi võimaluste

turg?

GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator

A

asial on pakkuda nii mõndagi: tegu on tohutult suure turu ning rohke tarbijas­konnaga piir­ konnaga. Lisaks on seal teadmisi ja oskusi, millest meil siin võib-olla pisut vajaka jääb. Mööda ei saa vaadata ka sealsetest vaatamis­ väärsustest. Igaühele midagi!

Eesti ettevõtjate peamised sihtturud Aasias on Hiina ja Jaapan. Üha roh­ kem on hakatud avastama ka Indiat, Kagu-Aasiat ja Korea Vabariiki. Just sel põhjusel korraldasimegi 18. aprillil Aasia foorumi, et selle turu asjatundjad saaksid oma kogemusi teistega jagada.

Alissa Vassilkova soovitas Aasias tegutsemiseks varuda kannatust.

Aasia on suur ja kutsuv turg, kus on kanda kin­ nitanud juba nii mõnigi Eesti ettevõtja ning kuhu paljud on kindlasti mõelnud oma sihid seada.

Aga millega tuleks arvestada?

Avastamata võimalused

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart märkis oma avakõnes, et suurem osa majandussuhetest Aasiaga on seni toimunud Hiina, Jaapani ja Koreaga. Suhtlus on jäänud aga tagasihoidlikuks Kagu-Aasia riikidega. „Tihti seostatakse neid riike eelkõige atraktiivsete puhkamisvõimalustega.

Vaadates puhkamisvõimalustest kau­ gemale, näeme mitmeid kasutamata koostöövõimalusi,“ lisas ta.

Ta mainis ka Euroopa Liidu laual olevaid vabakaubanduslepinguid Aasia riikidega. „Just praegu kiidab Euroopa Foorumile oli kohale tulnud rohkelt Aasia huvilisi.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Komisjon heaks vabakaubanduslepin­ gud Jaapani ja Singapuriga. Lisaks on käimas mitmed kaubanduslepingute läbirääkimised ASEANi riikidega. Loo­ dame lähiajal alustada ka vabakauban­ duskõnelusi Austraalia ja Uus-Mere­ maaga,“ ütles asekantsler. „Pingutame ühekoos, et luua ettevõtluskogukonnale soodne keskkond ärisidemete loomi­ seks, mille vilju loodetavasti saaksime me kõik ühiselt nautida nii Aasias kui Euroopas.“ Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts tõi välja selle, et kuigi Eesti ettevõtjad on viimastel aastatel üha rohkem oma pilgud Aasiasse pööranud ning sõlminud ka mitmeid märkimis­ väärseid koostöökokkuleppeid, peitub seal siiski rohkelt seni avastamata võimusi. „Foorumi formaat on varase­ malt tõestanud end kui suurepärane võimalus saada ülevaade piirkon­ nast üldisemalt. Konkreetsed näited ettevõtjate kogumustest ja konkreet­ sete riikide eripäradest annavad Eesti ettevõtjatele Aasia poole vaatamiseks kindlasti julgust juurde,“ selgitas ta.

Hiina suursaadik Eestis Li Chao pidas Aasia foorumit oluliseks moo­ duseks näidata, mida on nii Aasial üldisemalt kui Hiinal maailmale pakkuda. Hiina plaan on suurendada lähitulevikus oluliselt turgudele ligi­ pääsu, luua suuremat turukasvu ning suurendada eksporti. Li Chao märkis, et Eestil ja Hiinal on mõlemal omad

ARENGUKOOSTÖÖ Reet Aus tegeleb väärtustava taaskasutusega, mis võimaldab tootmises tekkivaid jääkmaterjale disaini abil tagasi tootmisse suunata.

Ardo Reinsalu tutvustamas Stigo elektrirollerit. nõrkused ja tugevused, kuid omavahe­ line sobivus on olemas. „Me loodame, et ettevõtlus­kogukond näeb, milline on uus keskkond Hiinas ja meil on hea meel kutsuda kõiki kiiresti liikuvale arengurongile hüppama,“ lisas ta.

Jaapani suursaadik Eestis Yoko Yanagisawa tõdes, et kuigi umbes 80% Eesti välisinvesteeringutest on seotud Euroopa Liiduga, tasuks täna vaadata natuke kaugemale. Aasia on majan­ duskasvu keskuseks ning Eesti võiks just sinna oma pilgud suunata. Ka Jaa­ pani suursaadik mainis vabakauban­ duslepingut Euroopa ja Jaapani vahel ning soovitas kõigil põhjalikult uurida, millised võimalused sellega avanevad.

Aasia turg eeldab pikaajalist pühendumist

Eesti suursaadik Indias Riho Kruuv tõi oma ettekandes välja, et küsimus ei ole selles, kas Aasiasse minna, vaid milli­ sest riigist, millal ning kuidas alustada.

Kõigile Aasia turg ei sobi. Oluline on, et ettevõtjad ise annaksid märku, milliste kaupadega soovitakse turule siseneda.

Isiklik ja personaalne suhtlus on oluli­ ne, kuigi ka e-majandus areneb sealses piirkonnas kiiresti. Kõige praktilisem on turule siseneda nii, et leiad omale kohaliku partneri, kelle kaudu edaspidi asju ajada. Kohalikel on palju parem ligipääs lepingutele ja riigihangetel osalemistele. Aasia ei ole turg, kuhu minna kiiresti rikastuma, suhted tuleb luua aktiivsed ja pikaajalised.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Singapuri esinduse juht Indrek Pällo tõdes, et Kagu-Aasias on riikidevahe­ line ebaühtlus suhteliselt suur. Eesti

riigi kuvand on Singapuris aga väga hea ja põhineb suuresti e-riigi tuntusel.

Singapuris on jalga kinnitamas Eesti toit ja kosmeetika. E-kaubandusel on ülimalt suur roll ning selle võidukäik on täies hoos.

Mida soovitavad Aasias juba tegutsevad Eesti ettevõtjad?

Esteloni tegevjuht Alissa Vassilkova rääkis foorumil, et Aasias tegutse­ miseks tuleb varuda kannatust, sest tulemusteni jõudmiseks kulub aega.

Estelon alustas Jaapaniga läbirää­ kimisi juba 2011. aastal, aga reaalse koostööni jõuti alles hiljuti. Ta rõhutas, et Jaapanis on oluline tutvustada ka Eestit ning tuua välja meie erilisus.

Näiteks tutvustab Vassilkova uutele potentsiaalsetele partneritele esmalt Tallinna vanalinna, laulupidu, Arvo Pärti ja Esteloni lugu, alles siis oma toodet. Aasiasse tuleb kohale sõita ning oma äripartneritega silmast silma kohtuda, sest seal ei tehta äri vaid äri pärast, omavaheline suhe peab olema sõbralik ja soe.

Stigo tegevjuht Ardo Reinsalu rääkis oma kogemusest Hiinas. Ta tõdes, et juriidilised toimingud võtavad Aasias palju aega, mõnikord lausa kuid. Arvestada tuleb ka tööprotses­ side erinevusega. Näiteks on Hiinas täiesti normaalne, et lõuna ajal võib koosolekuruumis näha magavaid töötajaid. Oma kogemuse põhjal soovitab Reinsalu toote prototüüp luua Eestis, masstootmine aga teha Aasias.

Suurima probleemina näeb ta kopee­ rimist, mida ka ise omal nahal tunda on saanud. Lisaks oleks hea, kui Sul on Aasias inimene, keda saad usaldada.

Reet Ausi koostöö Bangladeshi part­ neriga sai alguse seitse aastat tagasi juhuse läbi, kui sinna mindi doku­ mentaalfilmi tegema. Oma kogemuse põhjal rääkis Aus, et kohalikega e-kirja teel suhtlemine erineb oluliselt sellest,

millega Eestis harjunud oleme. Nimelt on ebaviisakas rääkida kirjas konk­ reetselt faktidest ja küsimustest. Kü­ sima peab ka seda, kuidas neil läheb, rääkima endast ja palju muud. See on eestlastele üsna suur väljakutse.

Oma kogemusest Indoneesias rääkis Positiumi rahvusvahelise äri juht Siim Esko. Positium tegeleb B2G müügiga, mis tähendab Business to Gorillas ehk müük endast oluliselt suu­ rematele, peamiselt valitsustele. Esko rääkis Aasia foorumil, et kohalikud on seal sõbralikud ja toredad ning neile pead näitama, et oled oma valdkonnas ekspert. Indoneesia puhul soovitas ta õppida kohalikku keelt ja järgida seal­ seid tavasid. Näiteks tuleb ärile kasuks, kui kannad kohtumistel kohalikku riietust, milleks on batika särk.

Aasia ei ole turg, kuhu minna kiiresti rikastuma, suhted tuleb luua aktiivsed ja pikaajalised.

Finnlogi tegevjuht Alar Anton müüb Indiasse puitmaju. Aasia foorumil oma kogemusest rääkides nõustus ta suures osas eelkõnelejatega: koostöö tegemiseks tuleb minna kohale, rääki­ da oma taustast, võita usaldusväärsust ning olla kannatlik. Siiski lisas ta, et Aasiasse eksportimisel pead oma toodet või teenust kohaliku turu jaoks kohendama.

Aasiat ei tohiks kindlasti karta. Tee endale selgeks, kus on Sinu tootele või teenusele turgu, kuidas turule siseneda ning kellelt vajadusel abi küsida! Nõu saad ka kaubanduskoja ekspertidelt: koda@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

29

ETTEVÕTJA

Eesti suurim merevärav muutuste tuules

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

11 miljonit reisijat aastas, 19 miljonit tonni kaupa, viis parvlaeva, mis teenin­ davad aastas 2,2 miljonit reisijat ja miljoni jagu sõidukeid – need on vaid mõned märkimisväärsed numbrid ise­ loomustamaks tänast Tallinna Sadamat.

R

ääkides Tallinna Sadamast, seostavad inimesed seda paratamatult esmalt D-terminaliga. Või kui suudetakse sellega seostada teisigi terminale ja võib-olla veel ühtteist, siis ettevõtte laiahaardeli­ sus jääb siiski paljudele hoomamatuks. Rääkisi­ me Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmuga ettevõtte tegemis­ test, tulevikuplaanidest ja sadama digitaliseerimisest.

Tallinna Sadam pole üksnes sadam selle kõige otsesemas mõttes. Selgita natuke, mille kõigega Tallinna Sadam tegeleb.

Tallinna Sadam on kontsern, millel on kolm ettevõtet ja neli peamist ärivaldkonda. Kõige suurem nendest on reisijate teenindamine, sealhulgas kruiisireisijad. Aastas käib Tallinna Sadamast läbi ligi 11 miljonit reisijat, eelmisel aastal 10,6 miljonit. Kusjuures oleme nende numbritega Euroopas neljandal kohal. Kruiisiäri on üha kasvav ning tegutseme aktiivselt selle nimel, et kruiisireisijate teekonda veelgi mu­ gavamaks muuta.

Teine suur valdkond on kaubaäri. Aastas käitleme keskmi­ selt 20 miljonit tonni kaupa, olles sellega Eestis turuliider.

Lisaks reisisadamatele Tallinnas ja Saaremaal on meil kaks kaubasadamat: üks Muugal ja teine Paldiskis. Kolmas ärisuund on parvlaevade opereerimine suursaarte ja mandri vahel. TS Laevad alustas opereerimist 2016. aasta lõpus ja seega oli 2017 meil selles valdkonnas alles esimene täisaas­ ta. Aastas teenindasid meie viis parvlaeva kokku 2,2 miljonit reisijat ja miljonit sõidukit.

Meie neljanda ärivaldkonna võib kokku võtta märksõnaga „muu“. Täpsemalt on see defineeritud nii jäämurdja opereeri­ misega kui tuleviku kinnisvara ärivõimaluste kaalumist. Siia alla kuulub ka Tallinna Sadama osalus ühisettevõttes Green Marine, mis pakub sadamates jäätmekäitlusteenuseid.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Mis on Tallinna Sadamas viimase kahe aasta jooksul muutunud?

Kaks aastat tagasi ametisse asudes nägin, et sadamal on suure potentsiaaliga infrastruktuur nii kauba kui ka reisi­ jate teenindamiseks ning tuli leida lahendusi, kuidas kõige paremini seda täies mahus ära kasutada. Kuna kaubaäri oli tol hetkel languses, tuli tegeleda põhjalikult ka transii­ di ja kaubamahtude stabiliseerimisega. Väga oluline oli loomulikult ka parvlaevaäri käima lükkamine. Ärilises mõttes oleme peamisteks suundadeks võtnud just reisijateveo kasvu toetamise ja sadama digitalisee­ rimise. Need teemad on ka selle aasta fookuses. Näiteks alustame D-terminali renoveerimise, reisijate mugavust arvestades kruiisisadama arendamise ning Vanasadama piirkonna infrastruktuuri parandamisega. Alustame ka kahe terminali vahele silla ehitamist üle Admiraliteedi basseini. Lisaks käivitus Targa Sadama rakendus.

Mis on Targa Sadama rakendus?

Lühidalt öeldes on Targa Sadama rakendus autode ja veokite haldamise automatiseerimine. Täpsemalt tähen­ dab see elektroonilist reisile registreerimist, automaatseid läbilaskesüsteeme ja sõidukite liiklusvoogude efektiivset juhtimist. Rakendus on tänaseks kõikides meie sadamates väga hästi tööle läinud, viimased käivitused toimusid just äsja. Kaubavedude puhul on olulisel kohal logistikaahe­ la digitaliseerimine, mida alles välja töötame. Sisuliselt tähendab see seda, et juba enne laeva sadamasse jõud­ mist toimub laeva, sadama ja riigiametite (toll, piirivalve jt) vahel andmevahetus, mis muudab kaubaäri oluliselt efektiivsemaks.

Digitaliseerimise ja automatiseerimise juures märgik­ sin veel kindlasti ära ka laevade sildumise automatisee­

ETTEVÕTJA rimise. Teatavasti on aastasadu laevad sildunud köite abil.

Nüüd aga tahame hakata sildumiseks kasutama automati­ seeritud „käppade” ehk iminappade abi, mida täna näiteks Helsingi Läänesadamas juba kasutatakse.

Tallinna Sadam on suurim värav Eestisse.

Milline vastutus sellega kaasneb?

Tõesti, sadam on oma 11 miljoni reisijaga aastas suurim värav Eestisse, olles seejuures ka Tallinna visiitkaardiks.

Maailmas pole just palju selliseid kruiisisadamaid, kus saad laevaga sisuliselt linna sisse sõita ja UNESCO maailmapä­ randi nimistus olev vanalinn on pelga jalutuskäigu kaugusel.

Samas kaasneb kõige sellega peamiselt kaks suurt vastutust. Ühest küljest peame selle mahu ära teenindama ning muutma maabumise reisijatele võimalikult mugavaks ja meeldivaks. Meil on juba praegu head kruiisikaid, mis võimaldavad vastu võtta kõige suuremaid kruiisilaevu, mis Taani väinadest läbi mahuvad. Mugavaks saabumiseks ole­ me tänaseks muutnud liikluskorraldust kruiisialale ligipää­ semiseks ning alustanud ka investeeringutega uue kruiisi­ terminali ehitamiseks.

Teisest küljest on märksõnaks aga turvalisus, sest maailm muutub ja peame olema ootamatusteks valmis rohkem kui kunagi varem. Siin teeme tihedalt koostööd erinevate jõust­ ruktuuridega, aga abiks on kindlasti ka uus Targa Sadama rakendus. Viimane annab võimaluse omada kiiret ja põhja­ likku ülevaadet sadamat läbivatest sõidukitest, kaupadest ja kogustest.

Kas Läänemere ümbruses on palju konkurente?

Reisijate teenindamise osas oleme mahult kolmandal kohal.

Kaubaveos on konkurents oluliselt tihedam ning peame kon­ kureerima ca 30 kaubasadamaga. Muuga sadam on aga üks siinse piirkonna sügavaim, mis annab meile olulise eelise teiste ees. Meie esmaseks trumbiks on ja jääb siiski kvaliteet ja selle järjepideva kasvatamisega tegeleme igapäevaselt.

Sadam haldab ka tööstusparke?

Paldiski ja Muuga sadamad ongi sisuliselt tööstuspargid.

See tähendab, et meil on juba olemasoleva infrastruktuu­ riga maad, mis ootavad alati uusi rentnikke, olgu nad siis kaubaoperaatorid, tootmisettevõtted või laopidajad. Tegele­ me praegu ka Vanasadama piirkonna korrastamisega, kuhu huvilised saavad peagi pikaajalisi rendipindasid soetada.

Teenindussektori tegevusvaldkondade osas me piiranguid ei sea – siia võivad tulla nii kaubanduspinnad, hotellid kui ka restoranid.

Muuga sadama puhul on märgilise tähendusega ka Rail Baltica tulek, sest selle algusjaam saab just Muugal olema.

Sellisel viisil tekib sinna võimalus liigutada kaupasid nii mere, maa kui ka lähedal asuva lennujaama kaudu.

Reisijate teenindamises on Tallinn Läänemerel kolmandal kohal.

Kvalifitseeritud töötajate muret sadamal pole?

Tööle asudes märkasin, et põhivaldkondades töötavad oma ala professionaalid, eriharidusega inimesed. Nad on tõe­ poolest ettevõtte fännid. Üldiselt on meil töötajate voolavus madal, kuigi jah, teatud eriala spetsialistid on muutumas defitsiidiks. Sel põhjusel teeme tihedat koostööd Mereaka­ deemiaga, kus sel sügisel avatakse uus eriala – elektro­ mehaanika. Samas on merenduses ja logistikaäris väga oluline elukogemus ja seetõttu pole vanus meie kollektiivi puhul määrav. Sadam on ärimudel, kus asjad teiste vald­ kondadega võrreldes väga kiiresti ei muutu.

Millised muudatused sadamat lähiaastatel veel ootavad?

Just praegu on käimas ehitushange D-terminali renovee­ rimiseks ja laiendamiseks ning ehitustöödega loodame alustada juba peagi. Sellega kaasnevad loomulikult ka liiklusskeemi muudatused. Edaspidi suunatakse nii veokid kui sõidukid sadamast välja tulevase Reidi tee kaudu, mis muudab liikluskoormuse kesklinnas oluliselt väiksemaks.

Mainisin ennist ka silla ehitamist üle Admiraliteedi basseini. Nimelt ehitame kahe terminali vahele lahtikäiva silla, et muuta kahe terminali vahel liikuvate inimeste teekonda mugavamaks. Sild on avatav põhjusel, et ka jahisadam saaks toimida ja ümbrusesse suveperioodil täiendavat elu luua. Lisaks loodame koostöös Tallinna linnaga luua sadamani trammiühenduse ligipääsetavuse parandamiseks. Need kõik on lähiaastate muudatused ning loodame, et ehitustööd ei too klientidele suuri eba­ mugavusi ning usume, et reisijad ja linlased on lõpptule­ musega rahul.

Maailmas tunnustatud Zaha Hadidi arhitektuuribüroo loodud Tallinna sadamaala piirkonna masterplaan aastani 2030 näeb ette uue linnasüdame loomise.

Pilt on illustratiivne.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

31

KASULIKKU

Toetusmeede NUTIKAS tõstab tooted ja teenused uuele tasemele SVEN PAULUS, Eesti Teadusagentuur

Üha teadusmahukamas maailmas on nutikas anda teenusele või tootele konkurentidest eristuv lisandväärtus. Üks võimalus kvaliteeti tõsta on ülikoolilt või teadusasutuselt vajamineva rakendusuuringu või tootearendusprojekti tellimine NUTIKAS toetusmeetme kaudu.

K

as teadsite, et Eestis töötatakse välja targa val­ gustuse lahendusi, süttimiskindlaid istmepatju, uuritakse Värska vee kasutusvõimalusi ninapi­ hustina ja arendatakse nutikat vähiteraapiat?

Taolised innovaatilised projektid jõuavad ellu muuhulgas toetusmeetme NUTIKAS abil.

Nii otsib ettevõte ToxInvent koos Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudiga teid targa vähiravimi loomiseks.

612 000 euro suurune toetus aitab firma juhatuse liikme

Thermory männist välisvooder majal Uus-Meremaal

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

Andrus Tasa sõnul kanda riske, kuna arendusinvesteeringud on alati väga riskantsed ja tulemus pole alati sugugi garan­ teeritud.

Kuna tuleohutuse standardid muutuvad ajaga üha range­ maks, töötab Parksepas tegutsev firma Estelaxe koos Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudiga välja mittesüttivat silikoon­ vahtu. Ettevõtte juhataja Peeter Piirimägi lausus, et 210 000 euro suurune NUTIKAS toetus aitab saavutada silikoonvahtu­ dele väga head tulekindlust.

KASULIKKU Värska SPA klient mineraalveevannis

Puiduettevõtte Thermory saunanäidis

Kõrgtehnoloogia ettevõtte Thinnect aga edendab koos Tallinna Tehnikaülikooli automaatikainstituudiga Targa Keskkonna Võrgutehnoloogiaid. „Meie tehnoloogia võimaldab teha keskkondi ehk hooneid ja linna targaks, see hoiab kokku energiat ja teeb keskkonna inimestele meeldivamaks,” ütles Thinnecti tegevjuht Jürgo Preden. Tema sõnul võimaldab toetus tõsta tehnoloogia töökindlust ja pakkuda uusi omadusi, mida ilma seda projekti läbi viimata poleks võimalik saavu­ tada.

Ressursside kokkuhoiul ja väärindamisel

Värska Sanatoorium AS aga otsib sealsele mineraalveele koos Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudiga uusi kasutusvõimalusi. Tootearendusprojekti eesmärk on väl­ ja selgitada mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei toot­ miseks. Ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht Triin Päid ei pea NUTIKAS taotlemisprotsessi väga keeruliseks.

Selleks tuli täita vajalikud tabelid ning korraldada hange. Ka kiidab Päid abivalmis meetmenõustajaid: „Kui tekib pisemgi kahtlus, tasub alati nende poole pöörduda.”

Lisaks tootearendusele on koostöös teadusasutustega võimalik teha rakendusuuringuid nii IKTga seotud valdkon­ dades (küberturvalisus, tarkvaraarendus või IKT kasutamine tööstusprotsesside automatiseerimiseks) kui ka terviseteh­ noloogiate arendamisel (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks või biotehnoloogia). Meede on ka suunatud ressursside tõhusamale kasutamisele, toetades et­ tevõtjad, kes keskenduvad uuenduslikele ehitusvõimalustele või tegelevad keemiatööstuses põlevkivi tõhusama kasutami­ se võimalustega.

Ettevõtte suurus Töötajate arv

Väikeettevõte

Keskmise suurusega ettevõte

Suurettevõte

Vähem kui 50 töötajat

Vähem kui 250 töötajat

Rohkem kui 250 töötajat

Aastakäive ja/ või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 milj €

Aastakäive ei ületa 50 milj € ja/või aastabi­ lansi kogumaht ei ületa 43 milj

Aastakäive ületab 50 milj € ja või aastabilansi kogumaht ületab 43 milj €

Rakendusuuringute toetuse piirmäär

70%

60%

50%

Tootusarenduse toetuse piirmäär

45%

35%

25%

Aastakäive ja -bilansi kogumaht

NUTIKAS tabel Estelaxe rongiistme mittesüttiv vahtpadi

Estelaxe istmepadi

Uuri lähemalt

• Kolmas taotlusvoor mahuga 15 miljonit eurot on avatud kuni 19. detsembrini 2018.

• Taotlejaks saab olla Eesti äriregistris registreeritud ette­ võte, kelle huvides rakendusuuringut või tootearendus­ projekti läbi viiakse.

• Toetuse suurus võib olla 20 000 kuni 2 miljonit eurot projekti kohta.

• Toetuse saamine eeldab uuringuvajaduste selget põh­ jendust ning plaanitava uuringu head teaduslikku taset.

Taotlus peab avama ka uuringutulemuste rakendamist ehk äriplaani koos kalkulatsioonidega, kuidas saadud teadmisi ja oskusi reaalselt ellu hakatakse viima.

• Vaata lähemalt www.etag.ee/nutikas

Toxinventi töötaja laboris

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

33

SIHTTURUD

Itaalias äri tehes on vaja osata suhelda Mida peaks teadma enne, kui Itaalia turule oma toote või teenusega siseneda? Seda uurisimegi Valio Eestis töötavalt itaallannalt Paola Tosolt.

LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Mida peaks Eesti ettevõtted esimese asjana tegema, kui nad soovivad alustada eksporti Itaaliasse?

Suhtlema. Itaalia on üks kontekstipõ­ hise suhtlusega riikidest, kus infor­ matsiooni mõjutab ümbritsev kontekst ning asjadest otse ei räägita. Itaalia klientide tagasisidet mõjutab spetsiifi­

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

line keskkond, milles nad on. Vastupi­ diselt madala kontekstiga kultuuridele nagu Eesti, kus kommunikatsioon on palju otsekohesem ja kontekstist sõltumatu, jagatakse informatsiooni kaudselt ja seda tuleb taga ajada. Tä­ helepanu tuleks pöörata jah-sõnadele, mis tähendavad ei-sid. Ärietikett. Erinevalt tagasihoidlikust eestlaslikust lähenemisest ei hoita Itaalias era- ja ärielu lahus. Isiklike kogemuste jagamine Itaalia klientide­ ga tõstab võimalust heaks äritehin­ guks. Kuna olen pärit toiduarmastajate kultuurist, võrdleksin eksporti söö­

givalmistamisega – oma kliendi või külalise ootustele vastamiseks on vaja nii teadmisi toodete (koostisainete) kohta kui ka head kohandamisoskust (oma külalise maitsele).

Müüd ise Itaalia turule Itaalia pärit­ oluga toodet, mis on valmistatud Eestis. Kui kaua peaks ettevõte olema valmis ootama enne, kui reaalselt Itaalia turule müüma saab hakata?

Meie puhul on tõesti tegemist väga erilise juhtumiga – müüa Itaaliast pärit toodet, mis on tehtud Eestis. See on nagu müüa Itaalias toodetud kohukest Eestis.

SIHTTURUD

Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Itaalia Millised on Itaalia turu võimalused Eesti ettevõtetele? Mida tuleks sealsele turule sisenedes silmas pidada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saad vastused juba 23. mail kell 9.00– 12.00 kaubanduskojas toimuval Ekspordi Akadeemia seminaril!

Lisaks saad seminaril teada, hh milline on Itaalia turg ning selle kasvuvaldkonnad; hh milline on Itaalia ärikultuur ning selle erinevused Eesti ärikultuurist; hh millised on alternatiivsed viisid Itaalia turule sisenemiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed pooled.

Osalustasu: kaubanduskoja liikmetele 40 € +km, mitteliikmetele 80 € +km Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093 Vaata ka www.koda.ee/et/sundmused/ekspordi-akadeemiasihtturg-itaalia!

Erinevalt tagasihoidlikust eestlaslikust lähenemisest ei hoita Itaalias era- ja ärielu lahus.

Enne, kui asusin Eestisse elama, töötasin ekspordikonsultandina erine­ vatele Itaalia ettevõtetele, kes soovisid välisturgudel edukad olla. Tegelikult tegin sama tööd, mis praegu, aga vas­ tassuunas.

Ükskõik milliste toodete eksport võtab aega ja see on mitmete teguritega määratletav, sh ettevõtte eelnev kogemus ja sektor. Aga alustades peaks varuma aega vähemalt kuus kuud kuni aasta.

Kui tuntud on Eesti itaallastele? Kui palju peaksid eksportöörid kulutama aega oma päritoluriigi tutvustamisele?

Eesti oli mulle endale suureks ülla­ tuseks. Saabusin Tallinna eelmise aas­ ta augustis, kui Eesti kanda oli Euroopa Nõukogu eesistumise roll. Liikmesrii­ kide esindajad peatusid minu korterist 100 meetri kaugusel, riigis toimus umbes 250 kohtumist ning Tallinn oli saginat ja elu täis linn. See tõi Ees­

tile ja pealinnale palju tähelepanu kogu maailmast. Siiski pean ütlema, et Baltikumi osas on palju segadust, ei teata nende eripärasid ega isegi geograafilist asukohta. Minu tutvus­ ringkonnast need, kes ei tööta IT-sek­ toris, ei teadnud isegi, kus Tallinn asub.

Seega kindlasti on vaja Eesti ettevõtetel kulutada veidi aega, et oma riiki ja selle arengusuundi tutvustada, rõhutades neid aspekte, mis on olulisimad enda sektori tegevustele.

Eesti on palju enamat kui väike rahulik roheline maatükk. Eesti on juhtiv digitaalsete lahenduste pakkuja, suurepärane näide efektiivsest heaolu­ riigist, kõrgetasemeliste toorainete tootja (näiteks puit, piim), lahke „pesa­ koht“ start-up ettevõtlusele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

35

KODA KUTSUB OSALEMA LIIKMEÜRITUSED

KODA KUTSUB OSALEMA EKSPORDI AKADEEMIA 23. mai 2018 Ekspordi Akadeemia: sihtturg Itaalia

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg,

liisi@koda.ee, 604 0093 7. juuni 2018 Ekspordi Akadeemia: sihtturg Iirimaa

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg,

liisi@koda.ee, 604 0093

EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED 17. mai 2018 E-kaubandus suurte e-poodide kaudu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 22. mai 2018

Kodulehe rakendamine edukaks ekspordiks: kuidas panna ettevõtte koduleht eksporti kasvatama?

Tartu Teaduspark (Riia 181a, Tartu) Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

5. juuni 2018 Kodulehe rakendamine edukaks

ekspordiks: kuidas panna ettevõtte

koduleht eksporti kasvatama?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

26. mai 2018 Kaubanduskoja ja Harmeti Tenniseturniir Pärnu Kesklinna Tenniseväljakud

(Ringi 14a, Pärnu)

Info: Anneli Perne,

anneli@koda.ee, 604 0087 7. juuni 2018 Kaubanduskoja ja Mateki Golfiturniir Niitvälja golfikeskus

Info: Anneli Perne,

anneli@koda.ee, 604 0087 14. juuni 2018 Kaubanduskoja liikmete üldkoosolek

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: koda@koda.ee, 604 0060

MUUD SÜNDMUSED 15. mai 2018 Nutikad lahendused personalitöö tõhustamiseks Erinevate Tubade Klubi (Kastani 42, Tartu)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092 16. mai 2018

Suunanäitaja – mis muutub uue pakettreisi direktiiviga 1. juulist 2018?

Eesti Rahvusraamatukogu väike konverentsisaal (Tõnismägi 2, Tallinn) Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

18. mai 2018

Eesti-Vene majandusfoorum 2018 Noorus SPA hotell (L.Koidula 19d, Narva-Jõesuu) Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

22. mai 2018

Suunanäitaja – mis muutub uue pakettreisi direktiiviga 1. juulist 2018?

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (Kreenholmi 45, Narva) Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

12. juuni 2018 Välisvärbamise kohtumised: VitalFieldsi külastus Tallinnas SEB Innovatsioonilabor

(Tornimäe 2 (SEB peahoone), Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

Tule osale praktilistel ühepäevastel ekspordi- ja tootearenduse koolitustel!

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele praktilisi ühepäevaseid ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitusi. Koolitused toimuvad nii Tallinnas kui ka Tartus. Lisaks teooriale saab koolitustelt palju praktilisi näpunäiteid, mida oma igapäevatöös kohe rakendada.

E-KAUBANDUS SUURTE E-POODIDE KAUDU 17. mai Tallinnas Kuidas saada oma toode müügile rahvusvahelistesse kanalitesse, nagu Amazon?

Osalustasu: 50 € + km

KODULEHE RAKENDAMINE EDUKAKS EKSPORDIKS 22. mail Tartus 5. juunil Tallinnas Kuidas kasutada ettevõtte kodulehte võimaliku müügikanalina ning kuidas panna see ettevõtte jaoks parimal viisil tööle?

Osalustasu: 50 € + km

Lisainfo: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee 604 0077

Vaata lisaks: www.eas.ee/teenus/ ekspordivaldkonna-koolitused www.koda.ee/et/sundmused

Suunanäitaja infopäevad Tartus, Tallinnas ja Narvas Tarbijakaitseamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad teid infopäevale „Suunanäitaja – mis muutub uue pakettreisi direktiiviga 1. juulist 2018?“.

Infopäev toimub 16. mail Tallinnas ja 22. mail Narvas.

Seekordne Suunanäitaja keskendub 1. juulist jõustuvatele turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatustele, millega võetakse Eesti riigisisesesse õigusesse üle uus pakettreisi direktiiv.

Infopäeva juhib Ando Kiidron, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja.

Osavõtutasu on 25 eurot (+km). Hind sisaldab lõunasööki, kohvipause ja jaotusmaterjale.

Kasutage seda suurepärast võimalust enda ja ka oma meeskonna koolitamiseks!

Vaata lähemalt ja registreeru Tallinn infopäev www.koda.ee/et/sundmused/suunanaitaja-tallinn Narva infopäev www.koda.ee/et/sundmused/suunanaitaja-narva EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

37

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 30

PATENDIBÜROO TURVAJA OÜ liige alates 1998

25 ADDINOL LUBE OIL OÜ liige alates 1996 ANGAAR OÜ liige alates 1999 EESTI RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT MTÜ liige alates 1997 FLOMIS OÜ liige alates 2004 KEMIVESI AS liige alates 1997 KIIU SOON OÜ liige alates 2002 KIRBLA OÜ liige alates 2005 MITE ENGINEERING AS liige alates 1997 PRINTCENTER EESTI AS liige alates 1997 SOLINFO OÜ liige alates 1996 TAMRO EESTI AS liige alates 1998 TIMBECO WOODHOUSE OÜ liige alates 1993 TIMMERMANN AS liige alates 1997 VELUX EESTI OÜ liige alates 2000

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2018

20

DAGÖPLAST AS liige alates 1999 KAURITS OÜ liige alates 1999 LARSEN KAUBANDUSE OÜ liige alates 2003 PAJO SAEVESKI OÜ liige alates 2002 REMINET OÜ liige alates 2001 SILIKAAT GRUPP AS liige alates 2000 TELNER SPECIAL OÜ liige alates 2015

15

AABERG KONSULTATSIOONID OÜ liige alates 2014 ARNIMEN OÜ liige alates 2016 B.I.A OÜ liige alates 2007 GALV-EST AS liige alates 2014 MV TURVAS OÜ liige alates 2004 OLYMPUS ESTONIA OÜ liige alates 2005 PROTYRE OÜ liige alates 2003 RED GROUP OÜ liige alates 2004 RESPOMAR OÜ liige alates 2008

10

ALFEY SOLUTIONS OÜ liige alates 2010 ANT METSAHALDUSE OÜ liige alates 2014 ESTROTECH OÜ liige alates 2011 MARINE ECOLOGY EQUIPMENT OÜ liige alates 2013

5

BALTIC BEARING FACTORY OÜ liige alates 2016 MARMARA STERLING OÜ liige alates 2015 MODERNCAPITAL OÜ liige alates 2014 NORD CONNECT OÜ liige alates 2014 OPETRON OÜ liige alates 2015 RIGRADO OÜ liige alates 2016 TURKISH AIRLINES INC. EESTI FILIAAL liige alates 2015

KAUBANDUSKOJA ÜLDKOOSOLEK MATTI MAASIKAGA 14. JUUNIL 2018 ALGUSEGA KELL 11.00 EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAS (TOOM-KOOLI 17, TALLINN). Üldkoosoleku päevakorras on • 2017. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine.

• Kohtumine pikaaegse Eesti alalise esindajaga Euroopa Liidu juures ning tänase Euroopa Liidu küsimuste asekantsleri Matti Maasikaga.

Liikmed saavad oma ettepanekud päevakorra kohta esitada hiljemalt 4. juuniks aadressil koda@koda.ee. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liikme seaduslik esindaja, s.o selle juriidilise isiku juhatuse liige. Kui juhatuse liige ei saa osaleda, võib liige volitada teist isikut teda üldkoosolekul esindama. Volitused võib eelnevalt saata kaubanduskotta või võtta üldkoosolekule kaasa.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 2017. a majandusaasta aruandega on võimalik tutvuda aadressil www.koda.ee/et/meist/aastaaruanne.

Peale koosolekut on võimalus vabamas vormis suhelda teiste liikmesettevõtetega ja kaubanduskoja spetsialistidega.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/yldkoosolek Ootame aktiivset osavõttu!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus

KAUBANDUSKOJA JA MATEK ASi GOLFITURNIIR 7. JUUNIL 2018 ALGUSEGA KELL 13.00 NIITVÄLJA GOLFIVÄLJAKUL TULE JA OSALE OMA ETTEVÕTTE VÕISTKONNAGA GOLFITURNIIRIL Reeglid ning võistluse juhend: www.koda.ee/et/sundmused/golf Osalemistasu võistkonna kohta: 199 €.

Hinnale lisandub käibemaks.

Registreerimise tähtaeg on 1. juuni TURKISH AIRLINESI POOLT LÄHEVAD KÕIGI OSALEJATE VAHEL LOOSIMISELE EDASI-TAGASI PILETID KAHELE MADRIDI. Info ja registreerimine: Anneli Perne 604 0087 anneli@koda.ee

GOLFTURNIIRI TOETAJAD